Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.19 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu Hiina keel 0 470 7231545 7222468 2026-09-10T05:57:00Z Vihelik 13646 /* */ 7231545 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Hanyu.png|pisi|"Hiina keel" kirjutatuna [[Hiina kiri|hiina kirjas]] (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas)]] '''Hiina keel''' (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; [[Hiina lihtsustatud kiri|lihtsustatud hiina kirjas]] 汉语; [[pinyin]]is ''hànyǔ''; ka 中文 ''zhōngwén'' 'hiina kirjakeel') on üldine nimetus, mida kasutatakse rühma [[Hiina-tiibeti keelkond|hiina-tiibeti keelkonda]] kuuluvate keelte kohta. Hiina keelt võib ka kutsuda hiina-tiibeti keelkonna üheks haruks või [[Makrokeel|makrokeeleks]].<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=ISO 639 Code Tables {{!}} ISO 639-3 |url=https://iso639-3.sil.org/code_tables/639/data |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260811034639/https://iso639-3.sil.org/code_tables/639/data |arhiivimisaeg=2026-08-11 |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=iso639-3.sil.org |keel=en |url-olek=töötab }}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mair |eesnimi=Victor. H. |pealkiri=What Is a Chinese “Dialect/Topolect”? Reflections on Some Key Sino-English Linguistic Terms |aasta=1991 |koht=[[Pennsylvania ülikool]], [[Philadelphia]] |lehekülg=3-5}}</ref><ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Liang |eesnimi=Sihua |pealkiri=Language attitudes and identities in multilingual China |kirjastus=Springer |aasta=2015 |isbn=978-3-319-12618-0 |koht=Sun Yat-seni ülikool, [[Guangzhou]] |lehekülg=11-14}}</ref> Üht või rohkemat Hiina keelt kõneleb maailmas 1,2 miljardit inimest peamiselt [[Hiina|Hiina Rahvavabariigis]], [[Taiwan]]il, [[Singapur]]is, [[Malaisia]]s, [[Indoneesia]]s ja mujal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=General Household Survey 2025 - Literacy and Home Language |url=https://www.singstat.gov.sg/publication-resources/general-household-survey-2025-literacy-and-home-language |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=www.singstat.gov.sg}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Indonesia |eesnimi=BPS-Statistics |pealkiri=Profile of Ethnic Groups and Regional Language Diversity Results of the 2020 Population Census Long Form |url=https://www.bps.go.id/en/publication/2024/12/12/6feb932e24186429686fb57b/profile-of-ethnic-groups-and-regional-language-diversity-results-of-the-2020-population-census-long-form.html |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=www.bps.go.id |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=MyGovernment - Government of Malaysia's Official Portal |url=https://www.malaysia.gov.my/en/government/kenali-malaysia/official-language |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=www.malaysia.gov.my}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-20 |pealkiri=Taiwan.gov.tw |url=http://www.taiwan.gov.tw/about.php |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=Ministry of Foreign Affairs |keel=en}}</ref> Tegemist on kõnelejate arvu poolest maailma levinuima keelega.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=What is the most spoken language? |keel=en-US |väljaanne=Ethnologue (Free All) |url=https://www.ethnologue.com/insights/most-spoken-language/ |vaadatud=2026-08-20}}</ref> Kuigi enamasti mõistetakse hiina keele all mandariini keelt, pole hiina keel(ed) ja [[Mandariini hiina keel|mandariini keel]] sünonüümid. Sellest hoolimata on eesti, inglise, vene, soome ja muudeski keeltes levinud nende kahe termini kokkuarvamine.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-09-07 |pealkiri=EKI keelekool: hiina keel |url=https://arvamus.postimees.ee/6771879/eki-keelekool-hiina-keel |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mair |eesnimi=Victor. H. |pealkiri=What Is a Chinese "Dialect/Topolect"? Reflections on Some Key Sino-English Linguistic Terms |aasta=1991 |koht=[[Pennsylvania ülikool]], [[Philadelphia]] |lehekülg=6-7}}</ref> ==Variandid== Rahvusliku ühtsuse poliitika tõttu tunnustab Hiina vaid üht hiina keelt (mandariini hiina keelt e ''putonghuad'') Teised hiina keeled, mis on vanahiina või keskhiina keelest eraldi arenenud, on ametlikult standardkeele murded (''fangyanid'').<ref>{{Viide |pealkiri=方言 |kuupäev=2026-01-22 |url=https://en.wiktionary.org/w/index.php?title=%E6%96%B9%E8%A8%80&oldid=89309300 |väljaanne=Wiktionary, the free dictionary |keel=en |vaadatud=2026-08-20}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=China revises law on standard spoken, written Chinese language |url=https://english.www.gov.cn/news/202512/27/content_WS694f530ac6d00ca5f9a084bb.html |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=english.www.gov.cn}}</ref><ref name=":0" /> ===Murded=== Hiina keelel on rida murdeid, mida saab jagada [[põhjahiina murded|põhjahiina murderühmaks]] ([[mandariini keel]]) ja lõunahiina murderühmadeks. Lõunahiina murded on lähemal [[vanahiina kirjakeel]]ele, põhjahiina murded ''[[putonghua]]''<nowiki>'le</nowiki>. Murded on foneetika ja grammatika poolest nii erinevad, et eri murrete kõnelejad (näiteks mõne põhjahiina murde ja mõne [[Kantoni murded|Kantoni murderühm]]a murde kõneleja) peavad üksteiseks arusaamiseks sageli kasutama kirjamärke või ''[[putonghua]]''<nowiki>'d</nowiki>. Mõnel murdel või murderühmal on miljoneid kõnelejaid. Näiteks [[Shanghai]] ümbruses kõneldaval [[Wu murderühm]]a murdeid kõneleb emakeelena umbes 77 miljonit inimest (rohkem kui [[prantsuse keel]]t või [[itaalia keel]]t). Paljud keeleteadlased peavad hiina keele murderühmi omaette keelteks (vähemalt kuueks eri keeleks). Hiina keele murdeerinevused on nii suured, et ühtsest keelest räägitakse üksnes kirjakeele ja kultuurilise ühtsuse tõttu. Kõige suurema kõnelejate arvuga (umbes 850 miljonit) on [[põhjahiina murderühm]] (北方话, ''beifanghua'', ''běifānghuà''), millel põhineb ka ''[[putonghua]]''. Teised tähtsamad murderühmad ja murded on *[[Gani murderühm]] (20 miljonit) *[[Hakka muderühm]] (30 miljonit) *[[Jini murre]] (45 miljonit) *[[Mini murderühm]] **[[Min Bei murre]] (10 miljonit) **[[Min Nani murre]] (40 miljonit), sealhulgas [[taivani keel]] (15 miljonit) *[[Wu murderühm]] (sealhulgas [[šanghai keel]] (77 miljonit) *[[Xiangi murderühm]] (36 miljonit) *[[Kantoni murderühm]] ehk Yue murderühm (üle 80 miljoni) ==Hiina keele nimetused hiina keeles== Hiina keeles käibib hiina keele kohta mitu nimetust ja mõistet. Eeskätt kirjutatud keelt nimetatakse 中文 (''zhongwen'', ''zhōngwén''). Et kirjutamine on murdest enam-vähem sõltumatu, käib selle mõiste alla ka enamik hiina murdeid. Pigem kõneldava keele kohta kasutatakse nimetust 汉语 (''hanyu'', ''hànyǔ''), näiteks kontekstis "ma räägin hiina keelt". Et mõistemärk 汉 (''han'', ''hàn'') tähistab [[hiinlased|hiinlasi]] kui etnost (''han''), käivad selle mõiste alla kõik hiinlaste poolt kõneldavad murded. ==Tüpoloogia== ===Morfoloogiline tüpoloogia=== Hiina keel on vanemas kirjanduses sageli arvatud [[isoleerivad keeled|isoleerivate keelte]] hulka. See tähendab, et erinevalt [[aglutineerivad keeled|aglutineerivatest]] ja [[flekteerivad keeled|flekteerivatest]] keeltest on sõnad muutumatud (ei esine [[sõnamuutmine|sõnamuutmist]] ega [[sõnamoodustus]]t). Isoleerivates keeltes väljendatakse grammatilisi suhteid iseseisvate, grammatilise tähendusega sõnade lisamise teel või [[sõnajärg|sõnajärje]] abil. Tegelikult on hiina keeles olemas [[liitsõna]]d ja [[tuletis (keeleteadus)|tuletis]]ed. Tuletiste tuntumad näited on: *sõnad, mis moodustatakse [[isikuline asesõna|isikuliste asesõnade]] [[mitmus]]e[[sufiks]]i ''-men'' abil (''wǒmen'' 'meie', ''nǐmen'' (teie), ''tāmen'' (nemad) *[[nimisõna]]d, mis sisaldavad [[nominaalsufiks]]eid ''-zi'' (''háizi'' 'laps', ''zhuōzi'' 'laud') Hiinas hakati praktiliselt alles siis, kui pärast [[Hiina]] Rahvavabariigi rajamist tuli käibele [[ladina kiri|ladina kirjal]] põhinev häälikukiri ''[[pinyin]]'', teadvustama [[sõna]]piire. [[Hiina kiri|Hiina kirjas]], mis kasutab [[hiina kirjamärk]]e, sõnapiire ei märgita (nagu eesti keeles [[sõnavahe]]dega): kirjamärkide vaheline kaugus on kogu aeg ühesugune. Ladinakirjalises hiina kirjas propageeritakse Hiina Rahvavabariigis alates [[1998]]. aastast sõnade [[kokkukirjutamine|kokkukirjutamist]]. Kirjamärk on hiina kirjas üldiselt [[silp|silbi]] esitus [[grafeem]]ina. Silp moodustab tavaliselt [[morfeem]]i, kuid enamasti mitte sõna. Sõnapiiride teadvustamine ja sõna mõiste käibeletulek tõi hiina keeleteaduses 1980. aastate algusest kaasa eraldi tähelepanu pööramise [[morfoloogia]]le. Uuemas kirjanduses koostatakse sageli tuletiste ja liitsõnade liigitusi ning on olemas ka eraldi morfeemisõnastikud. Hiina keeles puudub [[tegusõna]] [[pööramine]] ja [[nimisõna]] [[käänamine]]. Hiina tegusõnadel on hulk sufikseid, mis väljendavad [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]]i. Sellised aspektid on näiteks: *[[duratiiv]]: väljendab pidevalt ja ühtlaselt kulgevat tegevust või püsivat seisundit; sufiks ''-zhe'', näiteks: ''Qiáng shàng guàzhe yī ge páizi.'' ('Seinal ripub silt.') *[[inhoatiiv]]: väljendab tegevuse algust; sufiks ''-qilai'', näiteks: ''xiàoqilai'' ('naerma hakkama'), ''kūqilai'' ('nutma hakkama') *[[finitiiv]]: väljendab tegevuse lõppu; sufiks ''-wan'', näiteks: ''zuowan'' ('valmis tehtud') *[[resultatiiv]]: väljendab tegevuse edukat tulemust; sufiksid ''-dao'' ja ''-zhu'', näiteks: ''kàndao'' ('näha saanud olema'), ''jizhu'' ('meelde jätnud olema') Vanema hiina keele morfoloogiline uurimine ja tüpoloogiline iseloomustamine on raske. Juba 3.–5. sajandi puhul on täheldatud üksikute morfeemide [[deleksikaliseerumine|deleksikaliseerumist]] ja afiksite kujunemist. Sõnatuletuse algust on aga raske jälgida, sest [[vanahiina kirjakeel]] kivistus [[konfutsianism|konfutsiaanliku]] riigiteooria mõjul ning kõnekeel eemaldus üha enam kirjakeelest. Pealegi pole vanema hiina keele hääldus teada, mistõttu foneetiline rekonstruktsioon on ebakindel. ===Fonoloogiline tüpoloogia=== Hiina keel on ka [[toonikeel]]: [[helikõrgus]]el ja selle muutumisel ühe silbi piires on tähendust eristav iseloom. [[Toon (keeleteadus)|Toon]]ide arv on hiina keele eri variantides erinev. Putonghuas on neli tooni.<ref>{{Netiviide |url=http://mandarin.about.com/od/pronunciation/a/tones.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-04-08 |arhiivimisaeg=2016-04-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160410200418/http://mandarin.about.com/od/pronunciation/a/tones.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Šanghai keel]]es on ainult kaks selgelt väljendunud tooni, [[Kantoni murderühm]]as (kõneldakse [[Guangdong]]is ja [[Hongkong]]is) on üheksa tooni, [[Min Nani murre|Min Nani murdes]] kaheksa. ==Kiri== {{vaata|Hiina kiri}} Hiina kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte kirjutamiseks, on üle 3500 aasta vanune. [[Vanahiina kirjakeel]]e sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi. Keskkoolis õpitakse tundma 5000 märki, lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest. Kiri on alates esimestest säilinud kirjamärkidest [[Shangi dünastia]] ajast muutunud. Et kirjamärke ei kasutatud üksnes [[mõistemärk]]idena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks [[Xiongnu]] rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nonde keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta. Et hiina kiri sobib põhimõtteliselt ka teiste keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud ka näiteks [[kitani keel]]e, [[tšurtšeni keel]]e, mõne [[tiibeti-birma keeled|tiibeti-birma keele]], [[korea keel]]e ja [[jaapani keel]]e puhul. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud ka teisi kirju. Näiteks on [[Hunan]]i provintsis alates [[15. sajand]]ist kasutatud naistekirja ''[[nüshu]]''. Peale hiina kirja on nii ''[[putonghua]]'' kui ka murrete jaoks olemas palju [[transkriptsioon]]isüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku [[latinisatsioon]]ina kasutusel ''[[pinyin|Hanyu Pinyin]]''. ==Mõju teistele keeltele== Hiina keel on tugevasti mõjutanud mitut Kaug-Ida keelt, mis ei ole tema suguluskeeled, eriti [[korea keel|korea]], [[jaapani keel|jaapani]] ja [[vietnami keel]]t. Neil maadel kasutati hiina kirja. Jaapanis ja Lõuna-Koreas kasutatakse hiina kirjamärke oma kirja kõrval tänini. ==Tähised== Hiina keele [[keelekood]] on standardi [[ISO 639]]-1 järgi '''zh''', standardi [[ISO 639-2]] järgi '''chi''' ja '''zho'''.<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ISO 639-2 Language Code List - Codes for the representation of names of languages (Library of Congress) |url=https://www.loc.gov/standards/iso639-2/php/code_list.php |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=www.loc.gov}}</ref> ==Vaata ka== *[[Vanahiina kirjakeel]] *[[Uushiina kirjakeel]] *''[[Putonghua]]'' *[[Keel (keeleteadus)|Keel]] *[[Hiina keelte loend|Hiina murrete loend]] *[[Hiina nimed]] *[[Mõõtsõnad hiina keeles]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Pent Nurmekund]]. ''Keeltemaailm'', [[Tartu]]: [[1997]] ISBN 9985-9085-3-8 *[[Rein Raud]]. Kiri ja pilt hiina luules. – ''[[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]]'', [[1999]], nr 5–6, lk 134–138. *[[Toivo Übi]]. ''Hiina kirjakultuur, selle peegeldus Lääne kultuuris ja Eestis'', [[bakalaureusetöö]], [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]: [[2003]] *[[Gao Jingyi]], [[Märt Läänemets]]. ''Hiina keel''. Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2015. ==Välislingid== {{vikipeedia/keel|zh|Hiinakeelne}} {{vikitsitaadid}} *[http://hiinakeel.ee/artiklid/igapaevane-sonade-kordamine/ Iseseisev hiina keele õppimine] *[https://www.eki.ee/dict/hiina/ Eesti-hiina sõnaraamat], Eesti keele põhisõnavara sõnastiku alusel koostanud [[Gao Jingyi]], Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus, 2014. *[https://eki.ee/teatmik/hiina-nimed/ Hiina nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus [[Kategooria:Hiina keel| ]] hotoeylb7wt87qthx68h2hiniso58xi Rakvere 0 1022 7231400 7182931 2026-09-09T17:19:17Z ~2026-48852-21 237246 7231400 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; laeva kohta vaata artiklit [[Rakvere (laev)]]; meeskoori kohta vaata artiklit [[Meeskoor Rakvere]].}} {{EestiAsula | nimi = Rakvere | pilt = Rakvere Ordensburg Rakvere Hof 24.JPG | lipp = Flag of et-Rakvere.svg | lipu_link = [[Rakvere lipp]] | vapp = Rakvere vapp.svg | vapi_link = [[Rakvere vapp]] | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne-Viru | osm = pind }} [[Fail:Drone video of Rakvere in February 2022.ogv|pisi|Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris]] [[Fail:Rakvere, centrum.jpg|pisi|[[Turu plats (Rakvere)|Turu plats]]]] '''Rakvere''' on linn [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]], maakonna [[Halduskeskus|haldus]]-, majandus- ja kultuurikeskus. Rakveret liigitatakse ekslikult Põhja-Eesti alla, kuigi kultuuriliselt kuulub linn Ida-Eesti piirkonda. Rakvere kohal asunud keskaegset [[Tarvanpea|Tarvanpää]] kindlusasulat on esmamainitud [[1226]]. aastal. Rakvere on ametlikult [[linn]] alates 12. juunist 1302, kui [[Taani kuningas]] [[Erik VI Menved]] andis Rakverele [[Lübecki linnaõigus]]e. Kuni 20. sajandi esimese pooleni kasutati mujal maailmas Rakvere kohta enamasti nime '''Wesenberg''' (varasema nime Tarvanpää tõlkevaste [[alamsaksa keel]]es). Rakvere linn on elanike arvult [[Eesti]] suuruselt 8. [[linn]] ja 14. [[omavalitsusüksus]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=RV0240: RAHVASTIK 2017. AASTA HALDUSREFORMI JÄRGSELT, 1. JAANUAR |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/RV0240 |vaadatud=29.05.2023 |täpsustus=2021.a andmed}}</ref> == Linnajuhtimine ja haldusorganid == [[Rakvere linnapea]] on 2019. aastast [[Triin Varek]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200809012509/https://rakvere.kovtp.ee/linnavkoosseis Rakvere Linnavalitsus], rakvere.kovtp.ee (vaadatud 02.09.2020)</ref> [[Rakvere linnavolikogu]] esimees on [[Mihkel Juhkami]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200925214747/https://rakvere.kovtp.ee/linnavolikogu-koosseis Rakvere Linnavolikogu], rakvere.kovtp.ee (vaadatud 02.09.2020)</ref> 2021. aastal olid Rakvere linna [[eelarve]] tulud 23,8 miljonit eurot. Selle näitaja alusel on Rakvere linn [[Eesti]] [[omavalitsus]]te seas suuruselt 13. kohal. Rakvere linna [[netovõlakoormus]] on 6,4 miljonit eurot, mis moodustab 26,9% linna tuludest. Netovõlakoormuse osakaalult ollakse omavalitsusüksuste seas keskmike seas (51. kohal).<ref>{{Netiviide|url=https://andmed.stat.ee/et/stat/RR306|pealkiri=RR306: KOHALIKE OMAVALITSUSTE NETOVÕLAKOORMUS|vaadatud=14.12.2021}}</ref> == Linn ja linnaosad == Rakveres on 19 linnaosa: [[Kondivalu (Rakvere)|Kondivalu]], [[Kukeküla (Rakvere)|Kukeküla]], [[Kurikaküla]], [[Lennuvälja (Rakvere)|Lennuvälja]], [[Lepiku (Rakvere)|Lepiku]], [[Lilleküla (Rakvere)|Lilleküla]], [[Linnuriik (Rakvere)|Linnuriik]], [[Moonaküla]], [[Mõisavälja (Rakvere)|Mõisavälja]], [[Paemurru (Rakvere)|Paemurru]], [[Palermo (Rakvere)|Palermo]], [[Roodevälja (Rakvere)|Roodevälja]], [[Seminari (Rakvere)|Seminari]], [[Südalinn (Rakvere)|Südalinn]], [[Taaravainu]], [[Tammiku (Rakvere)|Tammiku]], [[Vallimäe]], [[Vanalinn (Rakvere)|Vanalinn]], [[Õpetaja Heinamaa]]. Rakvere tuumiku moodustavad kolm kõrvuti asuvat linnaosa: [[Vanalinn (Rakvere)|Vanalinn]], [[Südalinn (Rakvere)|Südalinn]] ja [[Õpetaja Heinamaa]]. Keskajast pärinev [[Vanalinn (Rakvere)|Vanalinn]] hõlmab [[Rakvere Vallimägi|Vallimäe]], selle idajalamil paikneva [[Pikk tänav (Rakvere)|Pika tänava]] piirkonna ning põhjas kunagise [[Rakvere mõis]]a südame koos [[Teatrimägi|Teatrimäe]] ja [[Rahvaaed|Rahvaaiaga]]. Seal asuvad endised ajaloolised [[Rakvere linnavalitsus]]e ja [[Viru maavalitsus]]e hooned, enamik Rakvere ajaloolisi vaatamisväärsusi, muuseumid, teater ja rahvamaja, kirik, samuti palju mälestusmärke. Tihedalt hoonestatud [[Südalinn (Rakvere)|Südalinn]] paikneb [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Rakvere)|Carl Robert Jakobsoni]], [[Tallinna tänav (Rakvere)|Tallinna]], [[Võidu tänav (Rakvere)|Võidu]] ja [[Tuleviku tänav (Rakvere)|Tuleviku tänava]] vahel. See on eelkõige ärikeskus, kus paiknevad kauplused, turg, toitlustus-, teenindus- ja meelelahutusasutused, pangakontorid, postkontor, [[Rakvere politseiosakond|politseiosakond]] ja [[Rakvere bussijaam|bussijaam]], samuti 2004. aastal valminud moodne Rakvere keskväljak (ametlik nimi [[Turu plats (Rakvere)|Turu plats]]). Alates 2015. aastast asub ka [[Rakvere linnavalitsus]] Turu platsi ääres aadressil [[Lai tänav (Rakvere)|Lai tänav]] 20. Linnavalitsuse kõrval asuv [[Parkali tänav]] on alates 2018. aastast mõeldud vaid jalakäijatele; see ühendab vanalinna südalinnaga. [[Õpetaja Heinamaa]] linnaosa on saanud nime minevikus seal asunud [[Rakvere Kolmainu kirik]]u õpetaja heinamaa järgi. Seal asuvad [[Vabaduse plats (Rakvere)|Vabaduse plats]] ja park, lai [[Kastani puiestee]], [[Rakvere spordihall]] ning muud spordirajatised ja -asutused. Linna pindalast moodustab 153 [[hektar|ha]] linnale kuuluv [[metsamaa]]. == Sümboolika == Lisaks lipule ja vapile on Rakverel oma tunnuslause ja logo. Linna tunnuslauseks on "Rakvere – väge täis", mis väljendab, et Rakverel on suurel hulgal majanduslikku, vaimset ja demograafilist ressurssi. Rakvere märk kujutab tagajalgadele tõusnud valget [[tarvas]]t punasel taustal, mida ümbritseb kollane ring. Kollasel ringil asub linna nimi Rakvere ja tunnuslause "Väge täis". Märk lähtub vanimast teadaolevast Rakvere nimest – Tarvanpää. Ürgveis on iidne jõu, väe ja viljakuse sümbol. Tarva püstine asend väljendab edasipürgimist, üleküllast jõudu, kindlat vastuseisu survele. Tunnuslause ja visuaalse identiteedini jõudmisele eelnes põhjalik eeltöö: reklaamibüroo Korpus tellis [[Kantar Emor|EMOR]]-ilt alusuuringu, mis selgitas välja Rakvere tuumsümbolid. Küsitlusse kaasati nii Rakvere elanikke kui ka inimesi mujalt Eestist. == Loodus ja kliima == Rakvere asub [[Põhja-Eesti]]s [[Pandivere kõrgustik]]u põhjajalamil 20&nbsp;km kaugusel [[Soome laht|Soome lahest]]. Linna läbib [[Soolikaoja]], mis paikneb suures osas kollektoris. Linna edelaosas asub [[Rakvere tammiku maastikukaitseala]], lõunaosas asub [[Palermo mets]]. Linna järgi on nime saanud [[ordoviitsium]]i [[Rakvere lade]].<ref name="zLW8b" /> [[Rakvere tammik]]us paikneb kaitsealuse seeneliigi Eesti [[tammepässik]] leiukoht.<ref>{{Netiviide|url=https://kese.envir.ee/kese/listParameterValueNew.action|pealkiri=Kaitsealuste seeneliikide seire 2020. a|väljaanne=Keskkonnaarentuur|vaadatud=20.12.2021}}</ref> Rakvere linn paikneb Eesti tingimustes nii [[Mandriline kliima|mandrilise]] kui ka [[Mereline kliima|merelise]] kliima mõjupiirkonnas. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 750&nbsp;mm ja lumikatte keskmine paksus 30–40&nbsp;cm. [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on 4,5&nbsp;°C, püsivad külmad algavad detsembris ja kestavad 80–90 päeva. == Taristu == Linna läbib [[Tallinna–Narva raudtee]], linnast põhja poole jääb [[Tallinn–Narva maantee|Tallinna–Narva maantee]]. Rakverest saab alguse [[Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee|Rakvere–Pärnu maantee]]. Kaugus [[Tallinn]]ast on 98&nbsp;km, [[Narva]]st 114&nbsp;km, [[Tartu]]st 126&nbsp;km ja [[Peterburi]]st 274&nbsp;km. == Rahvastik == {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ Rakvere elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel |- ! rowspan="2" |Rahvus ! colspan="2" |1881 ! colspan="2" |1897<ref>{{Netiviide|url=https://dspace.ut.ee/handle/10062/49061|pealkiri=Первая всеобщая перепись населения Российской Империи, 1897 г. XLIX, Эстляндская губерния}}</ref> ! colspan="2" |1922 ! colspan="2" |1934 ! colspan="2" |1970<ref name="meiAk" /> ! colspan="2" |1979<ref name="vLXLL" /> ! colspan="2" |1989<ref name="odM9R" /> ! colspan="2" |2000<ref name="3TAay" /> ! colspan="2" |2011<ref name="XZ0dp" /> ! colspan="2" |2021 |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- |'''Kokku''' | '''3507''' | '''100''' | '''5890''' | '''100''' | '''7663''' | '''100''' | '''10&nbsp;027''' | '''100''' | '''17&nbsp;891''' | '''100''' | '''19&nbsp;011''' | '''100''' | '''19&nbsp;822''' | '''100''' | '''17&nbsp;097''' | '''100''' | '''15&nbsp;264''' | '''100''' |'''15&nbsp;141''' |'''100''' |- |[[eestlased]] | | | | | 6889 | 89,9 | 9108 | 90,83 | 13 292 | 74,29 | 14 550 | 76,53 | 14 902 | 75,18 | 14 496 | 84,79 | 13 445 | 88,08 |13 386 |88,41 |- |[[venelased]] | | | | | 304 | 3,97 | 355 | 3,54 | 3441 | 19,23 | 3326 | 17,50 | 3545 | 17,88 | 1845 | 10,79 | 1371 | 8,98 |1155 |7,63 |- |[[ukrainlased]] | | | | | | | | | 410 | 2,29 | 355 | 1,87 | 507 | 2,56 | 218 | 1,28 | 150 | 0,98 |193 |1,27 |- |[[soomlased]] | | | | | | | 10 | | 394 | 2,20 | 406 | 2,14 | 396 | 2,00 | 277 | 1,62 | 137 | 0,90 |121 |0,80 |- |[[valgevenelased]] | | | | | | | | | 106 | 0,59 | 108 | 0,57 | 171 | 0,86 | 69 | 0,40 | 46 | 0,30 |36 |0,24 |- |[[Läti|lätlased]] | | | | | | | | | | | | | | | | | | |14 |0,09 |- |[[sakslased]] | | | | | 256 | 3,34 | 281 | 2,8 | | | | | | | | | | |8 |0,05 |- |muud | | | | | | | 99 | 1,29 | 248 | 1,39 | 266 | 1,40 | 301 | 1,52 | 192 | 1,12 | 115 | 0,75 |227 |1,50 |} Rakvere elanikest moodustavad pensionärid 23,9%. Selle näitaja poolest ollakse Eestis omavalitsusüksuste seas 57. kohal. Eelnevast tulenevalt on Rakveres Eesti keskmisest väiksem pensioniealiste isikute osakaal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pension |url=https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/statistika |url-olek=töötab |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=29.05.2023 |täpsustus=Aprill 2023}}</ref> [[Fail:Aerial view of Rakvere in winter of 2022 0018.jpg|pisi|Vaade linnale linnuse kohalt (veebruar 2022)]] Rakveres on [[Puue|puudega]] isikute osakaal Eesti omavalitsusüksuste üks madalamaid. 8,8% Rakvere elanikest on [[diagnoos]]itud puue (Eestis on keskmiselt diagnoositud puue 9,3% elanikest). Rakvere elanikel on kõige enam on diagnoositud liikumispuuet (40% juhtudest).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Statistika, puuded |url=https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/statistika |url-olek=töötab |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=29.05.2023 |täpsustus=2022. a lõpu seisuga}}</ref> [[Fail:Rakvere linna rahvastikupüramiid 2023.png|pisi|Rakvere linna rahvastikupüramiid (2023)]] == Haridus == Lääne-Viru maakonna keskusena on Rakveres arenenud koolide võrgustik, kus omandavad statsionaarses õppes haridust ligikaudu 2700 last ja noort.<ref>{{Netiviide |pealkiri=HT51U: ÕPILASED JA KLASSIKOMPLEKTID ÜLDHARIDUSE STATSIONAARSES ÕPPES |url=https://www.stat.ee/ |vaadatud=29.05.2023 |täpsustus=2022. aasta andmete alusel}}</ref> Rakveres tegutseb 2023. aasta seisuga kuus kooli: kolm munitsipaalkooli ([[Rakvere Põhikool]], [[Rakvere Vabaduse Kool]], [[Rakvere Reaalkool]]), kaks erakooli ([[Rakvere Eragümnaasium]], [[Rakvere Waldorfkool]]), üks riigikool ([[Rakvere Riigigümnaasium]]) ja üks kutsekool ([[Rakvere Ametikool]]).<ref>[https://rakvere.ee/koolid Haridus.] Rakvere linna veebisait.</ref> Hariduslike erivajadustega lastel on võimalik õppida [[Mihkli Kool|Mihkli Koolis]]. Kuni 2019. aasta kevadeni omandada [[Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž]]is. Kuni 2020. aastani said täiskasvanud omandada põhi- ja keskharidust [[Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium]]is.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7051371/tana-lopetab-rakvere-taiskasvanute-gumnaasium-oma-tegevuse-koolina Grünfeldt, Inna. Täna lõpetab Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium oma tegevuse koolina.] Virumaa Teataja, 31. august 2020.</ref> [[Pilt:Rakvere linna elanike arvu muutus.png|alt=Rakvere linna elanike arvu muutus|pisi|Rakvere linna elanike arvu muutus]] Linnas tegutsevad veel [[Rakvere Muusikakool]], [[Maret Ani Tennisekool]] ja [[Rakvere Spordikool]] ning hulk muid huvikoole, sh [[Rajaots|Muusikakool Rajaots]], [[Esteetika ja Tantsukool]], [[Athena Maja Huvikool]], [[Muusika- ja Kunstikool KAUR|Muusika- ja Kunstikool Kaur]], [[Rakvere Loovuskeskus]]e huvikool jt.<ref name="uFiKs" /> == Majandus == Rakvere linna elanikest palgatöötajate keskmine [[brutopalk]] kuus oli 2022. aastal 1451 eurot ehk 10% väiksem kui Eesti keskmine brutopalk. Selle näitajaga ollakse omavalitsusüksuste seas 28. kohal. [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]] omavalitsustest on vaid [[Kadrina vald|Kadrina valla]] elanike keskmine brutopalk kõrgem kui Rakvere linnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ST004: PALGATÖÖTAJA KUU KESKMINE BRUTOTULU JA BRUTOTULU SAAJAD PIIRKONNA/HALDUSÜKSUSE, SOO JA VANUSERÜHMA JÄRGI |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/ST004 |vaadatud=29.05.2023}}</ref> === Ettevõtlus === Pea iga viies (18%) Rakverre registreeritud tegutsev ettevõtete tegutseb hulgi- ja jaekaubanduse või mootorsõidukite remondi tegevusalal. Ehituse valdkonnas tegutseb 17% ettevõtetest. Kutse-, teadus ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas tegutseb 11% ettevõtetest. Muudest valdkondades tegutseb igasühes alla 10% ettevõtetest. Linna registreeritud ettevõtete tegevusaladest on linna suurim tööandja töötlev tööstus, millele järgneb hulgi- ja jaekaubanduse valdkond. {| class="wikitable" |+Rakverre registreeritud ettevõtete üldandmed<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ettevõtluse statistika 2023 |url=https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed#ettevotluse-statistika |vaadatud=29.05.2023 |täpsustus=}}</ref> ! !Rakvere linn !Eesti |- |[[Juriidiline isik|Juriidiliste isikute arv]] |2 494 | |- |Tegutsevate ettevõtete arv |896 |91 734 |- |Töötajatega ettevõtete arv |686 |60 530 |- |Osakaal tegutsevatest ettevõtetest, kes omavad töötajaid (%) |77% |66% |- |Tööandjate töötajate arv |5 837 | |- |Keskmine töötajate arv ettevõttes, kes omavad töötajaid |8,5 | |} Tegutsev on ettevõte, kellel on [[töötaja]]d või [[käive]]. Tööandjate töötajate arv on piirkonda registreeritud tööandjate töötajate arv kokku. Rakverre registreeritud juriidilistest isikutest suurimad tööandjad on toodud järgnevas tabelis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Statistika, Rakvere linna registreeritud juriidilised isikud |url=https://www.teatmik.ee/ |vaadatud=29.05.2023 |täpsustus=2023. aasta I kvartali seisuga}}</ref> {| class="wikitable" |+ !Koht !Ettevõtte nimi !Töötajate arv !Põhitegevusala |- |1. |JELD-WEN EESTI AS |636 |[[Puidutööstus|Puidust uste ja akende tootmine]] |- |2. |[[Rakvere Haigla]] |460 |[[Haigla|Meditsiiniteenus]] |- |3. |Osaühing Aldar Eesti |369 |[[Jaemüük|Toidukaupade jaemüük]] |- |4. |Weekend Eesti OÜ |279 |[[Jaemüük]] posti või interneti teel |- |5. |[[Aqva Hotel & Spa|Aqva Hotels]] Osaühing |151 |[[Hotellimajandus|Hotellid]] |- |6. |Aktsiaselts Pihlaka |135 |[[Kondiitritoode|Leiva- ja saiatootmine]] |} Rakvere (koos Roodevälja ja Näpi) töötleva tööstuse 29 ettevõtte (10 ja enam töötajat) toodangu müük oli 2023. aastal umbes 300 miljonit eurot. Tähtsaimad on kohalikul toormel baseeruvad tööstusharud (osatähtsus müügitulus): * [[toiduainetetööstus]] umbes 50% (5 ettevõtet sh [[Rakvere Lihakombinaat]], AS Pihlaka, Koch); * [[puidutööstus]] umbes 39% (7 ettevõtet, suuremad ettevõtted on AS JELD-WEN Eesti ja AS Stora Enso Eesti Näpi saeveski), * metalli, masina, elektroonika tööstus umbes 7% (13 ettevõtet) jt. Rakvere piiril [[Roodevälja]] külas asub Eesti suurim lihatööstus [[Rakvere Lihakombinaat]], eestimaise toiduainetetööstusi koondava Maag grupi ettevõte. == Sport == [[Rakvere Spordikeskus]]e hallatav [[Rakvere linnastaadion]] on tänapäevane [[staadion]], mille kõrval paikneb [[Rakvere Spordihall|spordihall]], mis avamise ajal 20. mail 2004 oli Eesti suuruselt teine.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/2273927/aasta-uue-spordihalliga Aasta uue spordihalliga.] virumaateataja.postimees.ee, 20. mai 2005</ref> Spordihallis asuvad pallimängusaalid, judo- ja aeroobikasaal, kaljuronimissein, jõusaal. Selles on peale spordivõistluste võimalik korraldada ka messe, laatu ja kontserte. Staadioni kõrval asub veel kergejõustikumaneež, neli rannavolleplatsi, jalgpalli harjutusväljak, jõulinnak. Staadionile on rajatud osalise katusega tribüün. Rakvere Spordikeskuse täismõõtmetes jalgpalli kunstmuruväljak rajati aastal 2007 ning asub aadressil Võidu 67, [[Rakvere Reaalkool]]i vahetus läheduses. 2026. aasta jaanuaris avati Piiri tänaval Rakvere Ametikooli läheduses [[Bauroc Rakvere Jalgpallihall]], milles paikneb statsionaarne 64 × 100 m mänguväljak, 190 istekohaga tribüün ning sportlastele riietusruumid, treenerite ja kohtunike ruumid, mitmesugused abiruumid.<ref>[https://rakverespordikeskus.ee/jalgpallihall/ BAUROC Rakvere Jalgpallihall] Rakvere Spordikeskus</ref> 2016. aastal avati Rakveres [[Aqva Spordikeskus]], kuhu rajati reketialade ([[tennis]], [[sulgpall]], [[lauatennis]], ''[[squash]]'') väljakud ning aeroobika-, võitluskunstide ja fitnessisaalid. Tegemist on Lääne-Virumaa suurima spordikompleksiga (pindala enam kui 5000 m²).<ref>[https://www.kuulutaja.ee/huvi-aqva-spordikeskuse-vastu-on-suur/ Huvi Aqva Spordikeskuse vastu on suur.] kuulutaja.ee, . juuli 2016</ref> Spordikompleksi omanik OÜ Aqva Sport rajas 2025. aastal uue äriplaani alusel hoones reketialade väljakute asemele elektrikartide siseraja,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/8271087/huvasti-tennis-rakvere-aqva-spordikeskuse-sisevaljakute-asemele-rajatakse-kardirada Rakvere Aqva spordikeskuse siseväljakute asemele rajatakse kardirada] Virumaa Teataja, 18. juuni 2025</ref> mille pikkus on 320 meetrit, samuti lühikese lasteraja.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/8344645/tennisekeskuse-asemele-avatakse-sisekardirada-tennisistid-leidsid-spartaliku-treenimispaiga Tennisekeskuse asemele avatakse sisekardirada, tennisistid leidsid spartaliku treenimispaiga] Virumaa Teataja, 17. oktoober 2025</ref> Linna lõunaosas asuvas [[Palermo mets]]as on 1999. aastast avatud tervisespordirajad, kus talvel on ka suusarajad. Edukaim korvpalliklubi on olnud [[BC Rakvere Tarvas]], kes mängis [[Korvpalli Meistriliiga]]s ja [[Eesti-Läti Korvpalliliiga|Eesti-Läti korvpalli ühisliigas]] hooajani 2021/2022, parim võrkpalliklubi on meeste 2019. aastani Eesti meistriliigas mänginud ja hiljem esiliigas osalev MTÜ Rakvere Võrkpalliklubi (klubi nimetus BMF/Rakvere VK). Edukaim jalgpalliklubi on teises liigas mängiv, kuid 2016. aastal ka Eesti klubijalgpalli [[Premium liiga]]s mänginud [[Rakvere JK Tarvas]]. Rakvere kergejõustikuklubi ViKe tegutseb 1991. aastast, selle kasvandikud on edukalt esinenud mitmesugustel, ka rahvusvahelistel võistlustel võistlustel, sealhulgas Euroopa klubide karikavõistlustel.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/58228650/rakvere-vike-kergejoustiklased-olid-edukad-euroopa-klubide-karikal Rakvere ViKe kergejõustiklased olid edukad Euroopa klubide karikal.] sport.delfi.ee, 21. september 2011</ref> == Kultuur == [[Pilt:Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone.jpg|pisi|[[Rakvere mõisa peahoone-teatrihoone|Rakvere mõisa]] peahoone ja teatrihoone]] Toimuvad rahvuste festival Kamalammas septembris, disaininädal oktoobris, roheline keskkonnanädal mais ning mõõga ja mantlipäeva elustiililaat juulis. Alates 2010. aastast toimuvad märtsis-aprillis laste ja noorte [[vanamuusika]]ansambleid koondav festival [[Fiori musicali (festival)|Fiori musicali]] ja [[ajalooline tants|ajaloolise tantsu]] minifestival [[Rakvere Renessanss]], kus on esinenud tantsuansamblid Eestist ja ka piiri tagant ning kus lisaks kontserdile on toimunud ka meistriklassid ja töötoad. == Vaatamisväärsused == [[Fail:Aerial view of Rakvere castle in winter of 2022.jpg|pisi|Rakvere linnus (veebruar 2022)]] Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on [[Rakvere ordulinnus]]e varemed [[Rakvere Vallimägi|Rakvere Vallimäe]] [[oos]]il. Vallimäel asuvad ka [[Tarvas (skulptuur)|skulptuur Tarvas]], [[Vallimäe vabaõhukeskus]] ja [[Vallimäe tuuleveski|Vallimäe tuulik]] ning kõrgendiku lõunaosas paikneb [[Rakvere tammik]]. Laiemat tähelepanu on pälvinud Rakvere keskväljak, mis valmis praegusel kujul 2004. aastal.<ref name="ltzFW" /><ref name="A5zAJ" /> Väljaku ääres on [[Ferdinand Adoff|Ferdinand Gustav Adoffi]] projekti järgi valminud ja [[Kultuurimälestiste riiklik register|Kultuurimälestiste riiklikku registrisse]] kantud [[Rakvere turuhoone]] ja [[Eesti Pank|Eesti Panga]] Rakvere osakonna hoone. [[Rakvere vanalinn]]a kaitseks on moodustatud [[Rakvere vanalinna muinsuskaitseala]]. Eesti [[Funktsionalism|funktsionalistliku]] kooliarhitektuuri ja [[arhitekt]] [[Alar Kotli]] sõjaeelse loomingu ilmekamaid näiteid on Rakvere ühisgümnaasiumi hoone. Selle kõrval asus sama arhitekti projekteeritud [[Rakvere Pauluse kirik]], mille Arvo Pärdi muusikamajaks ringi projekteerimiseks sõlmiti leping 2018. aastal. Ümberehitus algas 2023. aasta lõpus, nurgakivi pandi 11. septembril 2024 ja hoone valmis jaanuaris 2026. Selleks, et muusikamaja ei läheks see segi Laulasmaal asuva [[Arvo Pärdi Keskus]]ega, otsustati, et Rakvere hoone hakkab kandma [[Muusikamaja Ukuaru]] nime.<ref>[https://ukuaru.ee/et/ukuaru-ajalugu Ukuaru ajalugu] Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja</ref> [[Rakvere Jumalaema Sündimise kirik]]us asuvad õigeusu preestermärter [[Sergi Florinski]] säilmed.<ref name="uFiQs" /> <gallery> Rakvere linnuse varemed vallikraaviga2.jpg|[[Rakvere ordulinnus]]e varemed Rakvere kirik 05-06-2012.jpg|[[Rakvere Kolmainu kirik]] Vallimäe tuuleveski.jpg|[[Vallimäe tuuleveski]] </gallery> === Mälestusmärgid ja skulptuurid linnaruumis === [[Fail:Fr. R. Kreutzwaldi street in Rakvere.jpg|pisi|püsti|Fr. R. Kreutzwaldi tänav (veebruar 2022)]] Rakvere kesklinnas aadressil [[Lai tänav (Rakvere)|Lai tänav]] 34 asub [[Amandus Adamson]]i kavandatud [[Rakvere Vabadussõja mälestussammas]]. Rakvere äärelinnas [[Juhan Kunderi tänav (Rakvere)|Juhan Kunderi tänava]] ääres Palermo metsas asub [[Palermo punase terrori ohvrite mälestuskivi]]. [[Rakvere tammik]]us paikneb mälestussammas "[[Okaskroon (mälestusmärk)|Okaskroon]]", mis on püstitatud [[Nõukogude okupatsioon]]i ajal represseeritute mälestuseks. Aadressil [[Vallimäe tee]] 5 asub [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Rakvere)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument]]. Aadressil [[Tammiku tänav (Rakvere)|Tammiku tänav]] 1 on [[Juhan Kunderi mälestussammas]]. [[Turu plats (Rakvere)|Turu platsil]] asub koolipoisipõlve Rakveres veetnud helilooja [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] auks püstitatud skulptuur "[[Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas]]". == Ajalugu == {{vaata|Rakvere ajalugu}} Aastatel 1219–1220 [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|allutas ja ristis Virumaa alad]] Taani kuningas [[Valdemar II]] (vt [[Taani valdused Eestis]]). Taani kuninga vasallid asusid linnuse kohale oma kantsi rajama arvatavasti 13. sajandi II veerandil, kasutades algul eestlaste rajatud valli ja puit[[palissaad]]i. Siis rajati Rakvere Vallimäele ka [[Rakvere ordulinnus]]e esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas. [[Läti Henriku kroonika]]s on Tarvanpea asulat esmamainitud 1226. aastal. 1252. aastal nimetati Taani vägede uut tugikohta ehk [[Rakvere ordulinnus|linnust]] Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles). 1267. aastal alanud sõjategevuses tungisid Novgorodi väed vürst Juri juhtimisel Virumaale Rakvereni (vanavene keeles ''Rakovor'') ning rüüstasid põhjalikult piirkonda. Kindlust aga vallutada ei suudetud, kaotati üks oma pealikest ja muid tähtsaid mehi ning pöörduti tagasi. 1268. aasta jaanuaris tuli mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (umbes 30 000 meest) üle [[Narva jõgi|Narva jõe]] ning läks [[Rakvere lahing (1268)|Rakvere alla]]. 1302. aastal sai Rakvere ordulinnuse juurde kujunenud Wesenberghi asula Lübecki linnaõigused. 1346. aastal müüs Taani kuningas [[Valdemar IV]] pärast [[Jüriöö ülestõus]]u oma Eestimaa valdused ([[Harjumaa|Harju-]] ja [[Virumaa]] koos [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]tega) [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] Goswin von Herikelile umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pantis need 1347 [[Liivi ordu]]le. Rakvere linna arengus mõjutas linna kujunemist seda edela ja lääne poolt ümbritsenud [[Rakvere mõis]]a ja ida poolt [[Rakvere kirikumõis]]a valdused, mistõttu kujunes linn algselt põhjast kagusse suunduva kaarena, mille keskosa (Vallimäe ja [[Rakvere Mihkli kirik|kiriku]] vaheline ala) oli vaid mõnisada sammu lai. [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõjas]] (1558. aastal), pärast Narva alistamist Vene vägede poolt, jättis Rakveret kaitsnud saksa garnison linnuse maha ja ala võttis 1558. aasta augustis üle Boris Kolõtševi salk. Samal aastal sai Rakvere [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] kontrolli all oleva maakonna keskuseks ning oli tugevalt kindlustatud. Rakvere kindlusmüüri ehitamiseks aga lammutati Rakvere linnas [[frantsisklased|frantsisklaste]] [[Rakvere Püha Mihkli klooster|Püha Mihkli]] [[katoliku kirik Eestis|katoliku kiriku]] munga[[klooster]], [[Rakvere Mihkli kirik]], [[gild]]imaja ja mõned kodanike kivimajad. Järgnenud [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõjas]] (1568. aastal) piirasid edutult Rakveret, ja põletasid maha linna ümbritsenud alevi, Pärnust tulnud [[mõisamehed]], Poola kuninga pooldajad. 1572. ja 1574. aastal piirasid linnust Rootsi väed, kuid samuti tulemusteta. 1581. aastal piirast Rootsi väed uuesti [[Rakvere piiramine (1581)|linnust]] [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel ning olid seekord edukad. Vene garnison kapituleerus 4. märtsil 1581. 1583. aastal sõlmitud [[Pljussa vaherahu]]ga läks linn Rootsi haldusse. [[Rakvere mõis]] loodi 1618. aastal, mil [[Rakvere linnus]]e ala [[lään]]istati Reinoud van Brederodele (1567–1633), kelle Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] 12. juunil 1616 oli Rakvere [[vabahärra]]ks teinud ja kes [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] saadikuna oli osalenud [[Stolbovo rahu]]läbirääkimistel. 1631. aastal andis Gustav II Adolf Brederodele ka Rakvere linna. 1669. aastal omandasid mõisa [[Tiesenhausen]]id ning [[19. sajand]]i keskel [[Rennenkampff]]id. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal (1703. aastal) koondas W. A. von Schlippenbach väed Lääne-Virumaale, kuid jättis piiräärsed idapoolsed alad Vene vägede meelevalda. Vene rüüsteväe liikumisel [[Viru-Nigula kihelkond]]a taganesid Rootsi väed Sõmerult Rakverre ja seejärel Tallinna. 5. septembril ületasid Vene väed [[Kunda jõgi|Kunda jõe]] ning eelväed tungisid Rakverre, kus viimased Rootsi väed süütasid linnas asunud moonalaod ning taganesid lahinguta. Rakverre jäänud linnaelanikud tapeti ning linn põletati Vene vägede poolt. Vene väed lõid Rakvere juurde uue tugipunkti, kust rüüstesalgad ([[kalmõkid]] jt) suundusid rüüstama ümberkaudseid [[Haljala kihelkond|Haljala]], [[Kadrina kihelkond|Kadrina]], [[Rakvere kihelkond|Rakvere]], [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi]] ja [[Simuna kihelkond]]i. Rüüstetööd viidi lõpule kahe päevaga. Virumaa järel tungisid Vene rüüstesalgad [[Järvamaa]]le. 1783. aastal kehtestati [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] asehalduskonnad ja loodi [[Tallinna asehalduskond|Tallinna asehalduskonna]] [[Rakvere kreis]]. [[Wesenberg]]i linn osteti [[Tiesenhausen]]ilt 45 011 rubla eest ära ning nimetati üheks [[Eestimaa kubermang]]u kreisilinnaks. 1805. aastal asutati Rakveres [[Rakvere kreiskool|kreiskool]], 1814. aastal algkool. 1870. aastal avati Rakveres Balti Raudtee Seltsi [[Tallinna-Narva raudtee|Balti raudteeliinil]] [[Rakvere raudteejaam]]. 1912. aastal asutati [[Rakvere Õpetajate Seminar]]. == Sõpruslinnad == Rakverel on üheksa sõpruslinna. {{veergude loend|laius=17em|stiil=max-width:53em| * {{Riigi ikoon|Läti}} [[Cēsis]], [[Läti]] * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Lappeenranta linn]], [[Soome]] * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Lapua]], [[Soome]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Lütjenburg]], [[Saksamaa]] * {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Panevėžys]], [[Leedu]] * {{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Senaki]], [[Gruusia]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Sigtuna vald]], [[Rootsi]] * {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Szolnok]], [[Ungari]] * {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Võšgorod]], [[Ukraina]] }} == Vaata ka == * [[Green Christmas]] * [[Rakvere romaan]] * [[Rakvere Pauluse kirik]] * [[Rakvere lennuväli]] * [[Lääne-Virumaa Keskraamatukogu]] * [[Eesti Ööjooks]] * [[Rakvere saksa kogudus]] * [[Rakvere Spordikeskus]] * [[Rakvere Kroonimärk]] * [[Vallimäe medal]] * [[Kalevi võimla]] * [[Rakvere Avatud Noortekeskus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="zLW8b">http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Rakvere+lade</ref> <ref name="meiAk">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="vLXLL">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27</ref> <ref name="odM9R">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32</ref> <ref name="3TAay">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-05 |arhiivimisaeg=2013-10-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131020110721/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL222&ti=RAHVASTIK+ELUKOHA+JA+RAHVUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="XZ0dp">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-05 |arhiivimisaeg=2020-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200605151723/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ltzFW">[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/superdisain-rakvere-keskvaljakul?id=50990176 Superdisain Rakvere keskväljakul] Eesti Päevaleht, 10. august 2004</ref> <ref name="A5zAJ">{{Netiviide |url=http://www.arhitektuurikeskus.ee/uudised/archello-valis-rakvere-linnavaljaku-top-10-hulka |pealkiri=Rakvere linnaväljak top 10-nes |vaadatud=2015-01-06 |arhiivimisaeg=2015-02-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150225005727/http://www.arhitektuurikeskus.ee/uudised/archello-valis-rakvere-linnavaljaku-top-10-hulka |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="uFiQs">{{Netiviide |url=http://www.ektv.ee/est.uudised.php?uudis_id=272 |pealkiri="Rakvere reliikvia" |vaadatud=2015-02-24 |arhiivimisaeg=2015-02-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150224132107/http://www.ektv.ee/est.uudised.php?uudis_id=272 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="uFiKs">[https://web.archive.org/web/20210119190450/https://rakvere.kovtp.ee/huvikoolid-klubid-ja-ringid "Rakvere huvikoolid"] (vaadatud 07.12.2020)</ref> }} == Kirjandus == * Rakvere õudsemad päevad. [[Uus Eesti]], 2.–10. jaanuar 1936, nr 2–9 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=627 Rakvere ja Tallinna majanduslikud suhted XVII sajandi keskel], [[Ajalooline Ajakiri]] nr 2 1939 == Välislingid == {{commonskat|Rakvere}} {{vikitsitaadid}} * [https://rakvere.ee/ Rakvere linna koduleht] {{Eesti linnad}} {{Lääne-Virumaa}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Eesti omavalitsuslikud linnad]] [[Kategooria:Rakvere| ]] dp4yda5tat0gamy485eim3wuozms7p3 7231579 7231400 2026-09-10T07:26:15Z Teomees 97479 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7231400|7231400]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-48852-21|~2026-48852-21]] ([[User talk:~2026-48852-21|arutelu]]) 7231579 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; laeva kohta vaata artiklit [[Rakvere (laev)]]; meeskoori kohta vaata artiklit [[Meeskoor Rakvere]].}} {{EestiAsula | nimi = Rakvere | pilt = Rakvere Ordensburg Rakvere Hof 24.JPG | lipp = Flag of et-Rakvere.svg | lipu_link = [[Rakvere lipp]] | vapp = Rakvere vapp.svg | vapi_link = [[Rakvere vapp]] | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne-Viru | osm = pind }} [[Fail:Drone video of Rakvere in February 2022.ogv|pisi|Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris]] [[Fail:Rakvere, centrum.jpg|pisi|[[Turu plats (Rakvere)|Turu plats]]]] '''Rakvere''' on linn [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]], maakonna [[Halduskeskus|haldus]]-, majandus- ja kultuurikeskus. Rakvere kohal asunud keskaegset [[Tarvanpea|Tarvanpää]] kindlusasulat on esmamainitud [[1226]]. aastal. Rakvere on ametlikult [[linn]] alates 12. juunist 1302, kui [[Taani kuningas]] [[Erik VI Menved]] andis Rakverele [[Lübecki linnaõigus]]e. Kuni 20. sajandi esimese pooleni kasutati mujal maailmas Rakvere kohta enamasti nime '''Wesenberg''' (varasema nime Tarvanpää tõlkevaste [[alamsaksa keel]]es). Rakvere linn on elanike arvult [[Eesti]] suuruselt 8. [[linn]] ja 14. [[omavalitsusüksus]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=RV0240: RAHVASTIK 2017. AASTA HALDUSREFORMI JÄRGSELT, 1. JAANUAR |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/RV0240 |vaadatud=29.05.2023 |täpsustus=2021.a andmed}}</ref> == Linnajuhtimine ja haldusorganid == [[Rakvere linnapea]] on 2019. aastast [[Triin Varek]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200809012509/https://rakvere.kovtp.ee/linnavkoosseis Rakvere Linnavalitsus], rakvere.kovtp.ee (vaadatud 02.09.2020)</ref> [[Rakvere linnavolikogu]] esimees on [[Mihkel Juhkami]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200925214747/https://rakvere.kovtp.ee/linnavolikogu-koosseis Rakvere Linnavolikogu], rakvere.kovtp.ee (vaadatud 02.09.2020)</ref> 2021. aastal olid Rakvere linna [[eelarve]] tulud 23,8 miljonit eurot. Selle näitaja alusel on Rakvere linn [[Eesti]] [[omavalitsus]]te seas suuruselt 13. kohal. Rakvere linna [[netovõlakoormus]] on 6,4 miljonit eurot, mis moodustab 26,9% linna tuludest. Netovõlakoormuse osakaalult ollakse omavalitsusüksuste seas keskmike seas (51. kohal).<ref>{{Netiviide|url=https://andmed.stat.ee/et/stat/RR306|pealkiri=RR306: KOHALIKE OMAVALITSUSTE NETOVÕLAKOORMUS|vaadatud=14.12.2021}}</ref> == Linn ja linnaosad == Rakveres on 19 linnaosa: [[Kondivalu (Rakvere)|Kondivalu]], [[Kukeküla (Rakvere)|Kukeküla]], [[Kurikaküla]], [[Lennuvälja (Rakvere)|Lennuvälja]], [[Lepiku (Rakvere)|Lepiku]], [[Lilleküla (Rakvere)|Lilleküla]], [[Linnuriik (Rakvere)|Linnuriik]], [[Moonaküla]], [[Mõisavälja (Rakvere)|Mõisavälja]], [[Paemurru (Rakvere)|Paemurru]], [[Palermo (Rakvere)|Palermo]], [[Roodevälja (Rakvere)|Roodevälja]], [[Seminari (Rakvere)|Seminari]], [[Südalinn (Rakvere)|Südalinn]], [[Taaravainu]], [[Tammiku (Rakvere)|Tammiku]], [[Vallimäe]], [[Vanalinn (Rakvere)|Vanalinn]], [[Õpetaja Heinamaa]]. Rakvere tuumiku moodustavad kolm kõrvuti asuvat linnaosa: [[Vanalinn (Rakvere)|Vanalinn]], [[Südalinn (Rakvere)|Südalinn]] ja [[Õpetaja Heinamaa]]. Keskajast pärinev [[Vanalinn (Rakvere)|Vanalinn]] hõlmab [[Rakvere Vallimägi|Vallimäe]], selle idajalamil paikneva [[Pikk tänav (Rakvere)|Pika tänava]] piirkonna ning põhjas kunagise [[Rakvere mõis]]a südame koos [[Teatrimägi|Teatrimäe]] ja [[Rahvaaed|Rahvaaiaga]]. Seal asuvad endised ajaloolised [[Rakvere linnavalitsus]]e ja [[Viru maavalitsus]]e hooned, enamik Rakvere ajaloolisi vaatamisväärsusi, muuseumid, teater ja rahvamaja, kirik, samuti palju mälestusmärke. Tihedalt hoonestatud [[Südalinn (Rakvere)|Südalinn]] paikneb [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Rakvere)|Carl Robert Jakobsoni]], [[Tallinna tänav (Rakvere)|Tallinna]], [[Võidu tänav (Rakvere)|Võidu]] ja [[Tuleviku tänav (Rakvere)|Tuleviku tänava]] vahel. See on eelkõige ärikeskus, kus paiknevad kauplused, turg, toitlustus-, teenindus- ja meelelahutusasutused, pangakontorid, postkontor, [[Rakvere politseiosakond|politseiosakond]] ja [[Rakvere bussijaam|bussijaam]], samuti 2004. aastal valminud moodne Rakvere keskväljak (ametlik nimi [[Turu plats (Rakvere)|Turu plats]]). Alates 2015. aastast asub ka [[Rakvere linnavalitsus]] Turu platsi ääres aadressil [[Lai tänav (Rakvere)|Lai tänav]] 20. Linnavalitsuse kõrval asuv [[Parkali tänav]] on alates 2018. aastast mõeldud vaid jalakäijatele; see ühendab vanalinna südalinnaga. [[Õpetaja Heinamaa]] linnaosa on saanud nime minevikus seal asunud [[Rakvere Kolmainu kirik]]u õpetaja heinamaa järgi. Seal asuvad [[Vabaduse plats (Rakvere)|Vabaduse plats]] ja park, lai [[Kastani puiestee]], [[Rakvere spordihall]] ning muud spordirajatised ja -asutused. Linna pindalast moodustab 153 [[hektar|ha]] linnale kuuluv [[metsamaa]]. == Sümboolika == Lisaks lipule ja vapile on Rakverel oma tunnuslause ja logo. Linna tunnuslauseks on "Rakvere – väge täis", mis väljendab, et Rakverel on suurel hulgal majanduslikku, vaimset ja demograafilist ressurssi. Rakvere märk kujutab tagajalgadele tõusnud valget [[tarvas]]t punasel taustal, mida ümbritseb kollane ring. Kollasel ringil asub linna nimi Rakvere ja tunnuslause "Väge täis". Märk lähtub vanimast teadaolevast Rakvere nimest – Tarvanpää. Ürgveis on iidne jõu, väe ja viljakuse sümbol. Tarva püstine asend väljendab edasipürgimist, üleküllast jõudu, kindlat vastuseisu survele. Tunnuslause ja visuaalse identiteedini jõudmisele eelnes põhjalik eeltöö: reklaamibüroo Korpus tellis [[Kantar Emor|EMOR]]-ilt alusuuringu, mis selgitas välja Rakvere tuumsümbolid. Küsitlusse kaasati nii Rakvere elanikke kui ka inimesi mujalt Eestist. == Loodus ja kliima == Rakvere asub [[Põhja-Eesti]]s [[Pandivere kõrgustik]]u põhjajalamil 20&nbsp;km kaugusel [[Soome laht|Soome lahest]]. Linna läbib [[Soolikaoja]], mis paikneb suures osas kollektoris. Linna edelaosas asub [[Rakvere tammiku maastikukaitseala]], lõunaosas asub [[Palermo mets]]. Linna järgi on nime saanud [[ordoviitsium]]i [[Rakvere lade]].<ref name="zLW8b" /> [[Rakvere tammik]]us paikneb kaitsealuse seeneliigi Eesti [[tammepässik]] leiukoht.<ref>{{Netiviide|url=https://kese.envir.ee/kese/listParameterValueNew.action|pealkiri=Kaitsealuste seeneliikide seire 2020. a|väljaanne=Keskkonnaarentuur|vaadatud=20.12.2021}}</ref> Rakvere linn paikneb Eesti tingimustes nii [[Mandriline kliima|mandrilise]] kui ka [[Mereline kliima|merelise]] kliima mõjupiirkonnas. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 750&nbsp;mm ja lumikatte keskmine paksus 30–40&nbsp;cm. [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on 4,5&nbsp;°C, püsivad külmad algavad detsembris ja kestavad 80–90 päeva. == Taristu == Linna läbib [[Tallinna–Narva raudtee]], linnast põhja poole jääb [[Tallinn–Narva maantee|Tallinna–Narva maantee]]. Rakverest saab alguse [[Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee|Rakvere–Pärnu maantee]]. Kaugus [[Tallinn]]ast on 98&nbsp;km, [[Narva]]st 114&nbsp;km, [[Tartu]]st 126&nbsp;km ja [[Peterburi]]st 274&nbsp;km. == Rahvastik == {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ Rakvere elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel |- ! rowspan="2" |Rahvus ! colspan="2" |1881 ! colspan="2" |1897<ref>{{Netiviide|url=https://dspace.ut.ee/handle/10062/49061|pealkiri=Первая всеобщая перепись населения Российской Империи, 1897 г. XLIX, Эстляндская губерния}}</ref> ! colspan="2" |1922 ! colspan="2" |1934 ! colspan="2" |1970<ref name="meiAk" /> ! colspan="2" |1979<ref name="vLXLL" /> ! colspan="2" |1989<ref name="odM9R" /> ! colspan="2" |2000<ref name="3TAay" /> ! colspan="2" |2011<ref name="XZ0dp" /> ! colspan="2" |2021 |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- |'''Kokku''' | '''3507''' | '''100''' | '''5890''' | '''100''' | '''7663''' | '''100''' | '''10&nbsp;027''' | '''100''' | '''17&nbsp;891''' | '''100''' | '''19&nbsp;011''' | '''100''' | '''19&nbsp;822''' | '''100''' | '''17&nbsp;097''' | '''100''' | '''15&nbsp;264''' | '''100''' |'''15&nbsp;141''' |'''100''' |- |[[eestlased]] | | | | | 6889 | 89,9 | 9108 | 90,83 | 13 292 | 74,29 | 14 550 | 76,53 | 14 902 | 75,18 | 14 496 | 84,79 | 13 445 | 88,08 |13 386 |88,41 |- |[[venelased]] | | | | | 304 | 3,97 | 355 | 3,54 | 3441 | 19,23 | 3326 | 17,50 | 3545 | 17,88 | 1845 | 10,79 | 1371 | 8,98 |1155 |7,63 |- |[[ukrainlased]] | | | | | | | | | 410 | 2,29 | 355 | 1,87 | 507 | 2,56 | 218 | 1,28 | 150 | 0,98 |193 |1,27 |- |[[soomlased]] | | | | | | | 10 | | 394 | 2,20 | 406 | 2,14 | 396 | 2,00 | 277 | 1,62 | 137 | 0,90 |121 |0,80 |- |[[valgevenelased]] | | | | | | | | | 106 | 0,59 | 108 | 0,57 | 171 | 0,86 | 69 | 0,40 | 46 | 0,30 |36 |0,24 |- |[[Läti|lätlased]] | | | | | | | | | | | | | | | | | | |14 |0,09 |- |[[sakslased]] | | | | | 256 | 3,34 | 281 | 2,8 | | | | | | | | | | |8 |0,05 |- |muud | | | | | | | 99 | 1,29 | 248 | 1,39 | 266 | 1,40 | 301 | 1,52 | 192 | 1,12 | 115 | 0,75 |227 |1,50 |} Rakvere elanikest moodustavad pensionärid 23,9%. Selle näitaja poolest ollakse Eestis omavalitsusüksuste seas 57. kohal. Eelnevast tulenevalt on Rakveres Eesti keskmisest väiksem pensioniealiste isikute osakaal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pension |url=https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/statistika |url-olek=töötab |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=29.05.2023 |täpsustus=Aprill 2023}}</ref> [[Fail:Aerial view of Rakvere in winter of 2022 0018.jpg|pisi|Vaade linnale linnuse kohalt (veebruar 2022)]] Rakveres on [[Puue|puudega]] isikute osakaal Eesti omavalitsusüksuste üks madalamaid. 8,8% Rakvere elanikest on [[diagnoos]]itud puue (Eestis on keskmiselt diagnoositud puue 9,3% elanikest). Rakvere elanikel on kõige enam on diagnoositud liikumispuuet (40% juhtudest).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Statistika, puuded |url=https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/statistika |url-olek=töötab |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=29.05.2023 |täpsustus=2022. a lõpu seisuga}}</ref> [[Fail:Rakvere linna rahvastikupüramiid 2023.png|pisi|Rakvere linna rahvastikupüramiid (2023)]] == Haridus == Lääne-Viru maakonna keskusena on Rakveres arenenud koolide võrgustik, kus omandavad statsionaarses õppes haridust ligikaudu 2700 last ja noort.<ref>{{Netiviide |pealkiri=HT51U: ÕPILASED JA KLASSIKOMPLEKTID ÜLDHARIDUSE STATSIONAARSES ÕPPES |url=https://www.stat.ee/ |vaadatud=29.05.2023 |täpsustus=2022. aasta andmete alusel}}</ref> Rakveres tegutseb 2023. aasta seisuga kuus kooli: kolm munitsipaalkooli ([[Rakvere Põhikool]], [[Rakvere Vabaduse Kool]], [[Rakvere Reaalkool]]), kaks erakooli ([[Rakvere Eragümnaasium]], [[Rakvere Waldorfkool]]), üks riigikool ([[Rakvere Riigigümnaasium]]) ja üks kutsekool ([[Rakvere Ametikool]]).<ref>[https://rakvere.ee/koolid Haridus.] Rakvere linna veebisait.</ref> Hariduslike erivajadustega lastel on võimalik õppida [[Mihkli Kool|Mihkli Koolis]]. Kuni 2019. aasta kevadeni omandada [[Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž]]is. Kuni 2020. aastani said täiskasvanud omandada põhi- ja keskharidust [[Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium]]is.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7051371/tana-lopetab-rakvere-taiskasvanute-gumnaasium-oma-tegevuse-koolina Grünfeldt, Inna. Täna lõpetab Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium oma tegevuse koolina.] Virumaa Teataja, 31. august 2020.</ref> [[Pilt:Rakvere linna elanike arvu muutus.png|alt=Rakvere linna elanike arvu muutus|pisi|Rakvere linna elanike arvu muutus]] Linnas tegutsevad veel [[Rakvere Muusikakool]], [[Maret Ani Tennisekool]] ja [[Rakvere Spordikool]] ning hulk muid huvikoole, sh [[Rajaots|Muusikakool Rajaots]], [[Esteetika ja Tantsukool]], [[Athena Maja Huvikool]], [[Muusika- ja Kunstikool KAUR|Muusika- ja Kunstikool Kaur]], [[Rakvere Loovuskeskus]]e huvikool jt.<ref name="uFiKs" /> == Majandus == Rakvere linna elanikest palgatöötajate keskmine [[brutopalk]] kuus oli 2022. aastal 1451 eurot ehk 10% väiksem kui Eesti keskmine brutopalk. Selle näitajaga ollakse omavalitsusüksuste seas 28. kohal. [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]] omavalitsustest on vaid [[Kadrina vald|Kadrina valla]] elanike keskmine brutopalk kõrgem kui Rakvere linnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ST004: PALGATÖÖTAJA KUU KESKMINE BRUTOTULU JA BRUTOTULU SAAJAD PIIRKONNA/HALDUSÜKSUSE, SOO JA VANUSERÜHMA JÄRGI |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/ST004 |vaadatud=29.05.2023}}</ref> Rakvere linna elanikest palgatöötajate keskmine [[brutopalk]] kuus oli 2026. aasta II kvartalis 1839 eurot, mis oli väiksem Eesti keskmisest brutopalgast 2243 eurot.<ref>[https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja-toojeukulu__palk__luhiajastatistika/PA117/table/tableViewLayout2 KESKMINE BRUTOKUUPALK] Eesti Statistika</ref> === Ettevõtlus === Pea iga viies (18%) Rakverre registreeritud tegutsev ettevõtete tegutseb hulgi- ja jaekaubanduse või mootorsõidukite remondi tegevusalal. Ehituse valdkonnas tegutseb 17% ettevõtetest. Kutse-, teadus ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas tegutseb 11% ettevõtetest. Muudest valdkondades tegutseb igasühes alla 10% ettevõtetest. Linna registreeritud ettevõtete tegevusaladest on linna suurim tööandja töötlev tööstus, millele järgneb hulgi- ja jaekaubanduse valdkond. {| class="wikitable" |+Rakverre registreeritud ettevõtete üldandmed<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ettevõtluse statistika 2023 |url=https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed#ettevotluse-statistika |vaadatud=29.05.2023 |täpsustus=}}</ref> ! !Rakvere linn !Eesti |- |[[Juriidiline isik|Juriidiliste isikute arv]] |2 494 | |- |Tegutsevate ettevõtete arv |896 |91 734 |- |Töötajatega ettevõtete arv |686 |60 530 |- |Osakaal tegutsevatest ettevõtetest, kes omavad töötajaid (%) |77% |66% |- |Tööandjate töötajate arv |5 837 | |- |Keskmine töötajate arv ettevõttes, kes omavad töötajaid |8,5 | |} Tegutsev on ettevõte, kellel on [[töötaja]]d või [[käive]]. Tööandjate töötajate arv on piirkonda registreeritud tööandjate töötajate arv kokku. Rakverre registreeritud juriidilistest isikutest suurimad tööandjad on toodud järgnevas tabelis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Statistika, Rakvere linna registreeritud juriidilised isikud |url=https://www.teatmik.ee/ |vaadatud=29.05.2023 |täpsustus=2023. aasta I kvartali seisuga}}</ref> {| class="wikitable" |+ !Koht !Ettevõtte nimi !Töötajate arv !Põhitegevusala |- |1. |JELD-WEN EESTI AS |636 |[[Puidutööstus|Puidust uste ja akende tootmine]] |- |2. |[[Rakvere Haigla]] |460 |[[Haigla|Meditsiiniteenus]] |- |3. |Osaühing Aldar Eesti |369 |[[Jaemüük|Toidukaupade jaemüük]] |- |4. |Weekend Eesti OÜ |279 |[[Jaemüük]] posti või interneti teel |- |5. |[[Aqva Hotel & Spa|Aqva Hotels]] Osaühing |151 |[[Hotellimajandus|Hotellid]] |- |6. |Aktsiaselts Pihlaka |135 |[[Kondiitritoode|Leiva- ja saiatootmine]] |} Rakvere (koos Roodevälja ja Näpi) töötleva tööstuse 29 ettevõtte (10 ja enam töötajat) toodangu müük oli 2023. aastal umbes 300 miljonit eurot. Tähtsaimad on kohalikul toormel baseeruvad tööstusharud (osatähtsus müügitulus): * [[toiduainetetööstus]] umbes 50% (5 ettevõtet sh [[Rakvere Lihakombinaat]], AS Pihlaka, Koch); * [[puidutööstus]] umbes 39% (7 ettevõtet, suuremad ettevõtted on AS JELD-WEN Eesti ja AS Stora Enso Eesti Näpi saeveski), * metalli, masina, elektroonika tööstus umbes 7% (13 ettevõtet) jt. Rakvere piiril [[Roodevälja]] külas asub Eesti suurim lihatööstus [[Rakvere Lihakombinaat]], eestimaise toiduainetetööstusi koondava Maag grupi ettevõte. == Sport == [[Rakvere Spordikeskus]]e hallatav [[Rakvere linnastaadion]] on tänapäevane [[staadion]], mille kõrval paikneb [[Rakvere Spordihall|spordihall]], mis avamise ajal 20. mail 2004 oli Eesti suuruselt teine.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/2273927/aasta-uue-spordihalliga Aasta uue spordihalliga.] virumaateataja.postimees.ee, 20. mai 2005</ref> Spordihallis asuvad pallimängusaalid, judo- ja aeroobikasaal, kaljuronimissein, jõusaal. Selles on peale spordivõistluste võimalik korraldada ka messe, laatu ja kontserte. Staadioni kõrval asub veel kergejõustikumaneež, neli rannavolleplatsi, jalgpalli harjutusväljak, jõulinnak. Staadionile on rajatud osalise katusega tribüün. Rakvere Spordikeskuse täismõõtmetes jalgpalli kunstmuruväljak rajati aastal 2007 ning asub aadressil Võidu 67, [[Rakvere Reaalkool]]i vahetus läheduses. 2026. aasta jaanuaris avati Piiri tänaval Rakvere Ametikooli läheduses [[Bauroc Rakvere Jalgpallihall]], milles paikneb statsionaarne 64 × 100 m mänguväljak, 190 istekohaga tribüün ning sportlastele riietusruumid, treenerite ja kohtunike ruumid, mitmesugused abiruumid.<ref>[https://rakverespordikeskus.ee/jalgpallihall/ BAUROC Rakvere Jalgpallihall] Rakvere Spordikeskus</ref> 2016. aastal avati Rakveres [[Aqva Spordikeskus]], kuhu rajati reketialade ([[tennis]], [[sulgpall]], [[lauatennis]], ''[[squash]]'') väljakud ning aeroobika-, võitluskunstide ja fitnessisaalid. Tegemist on Lääne-Virumaa suurima spordikompleksiga (pindala enam kui 5000 m²).<ref>[https://www.kuulutaja.ee/huvi-aqva-spordikeskuse-vastu-on-suur/ Huvi Aqva Spordikeskuse vastu on suur.] kuulutaja.ee, . juuli 2016</ref> Spordikompleksi omanik OÜ Aqva Sport rajas 2025. aastal uue äriplaani alusel hoones reketialade väljakute asemele elektrikartide siseraja,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/8271087/huvasti-tennis-rakvere-aqva-spordikeskuse-sisevaljakute-asemele-rajatakse-kardirada Rakvere Aqva spordikeskuse siseväljakute asemele rajatakse kardirada] Virumaa Teataja, 18. juuni 2025</ref> mille pikkus on 320 meetrit, samuti lühikese lasteraja.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/8344645/tennisekeskuse-asemele-avatakse-sisekardirada-tennisistid-leidsid-spartaliku-treenimispaiga Tennisekeskuse asemele avatakse sisekardirada, tennisistid leidsid spartaliku treenimispaiga] Virumaa Teataja, 17. oktoober 2025</ref> Linna lõunaosas asuvas [[Palermo mets]]as on 1999. aastast avatud tervisespordirajad, kus talvel on ka suusarajad. Edukaim korvpalliklubi on olnud [[BC Rakvere Tarvas]], kes mängis [[Korvpalli Meistriliiga]]s ja [[Eesti-Läti Korvpalliliiga|Eesti-Läti korvpalli ühisliigas]] hooajani 2021/2022, parim võrkpalliklubi on meeste 2019. aastani Eesti meistriliigas mänginud ja hiljem esiliigas osalev MTÜ Rakvere Võrkpalliklubi (klubi nimetus BMF/Rakvere VK). Edukaim jalgpalliklubi on teises liigas mängiv, kuid 2016. aastal ka Eesti klubijalgpalli [[Premium liiga]]s mänginud [[Rakvere JK Tarvas]]. Rakvere kergejõustikuklubi ViKe tegutseb 1991. aastast, selle kasvandikud on edukalt esinenud mitmesugustel, ka rahvusvahelistel võistlustel võistlustel, sealhulgas Euroopa klubide karikavõistlustel.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/58228650/rakvere-vike-kergejoustiklased-olid-edukad-euroopa-klubide-karikal Rakvere ViKe kergejõustiklased olid edukad Euroopa klubide karikal.] sport.delfi.ee, 21. september 2011</ref> == Kultuur == [[Pilt:Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone.jpg|pisi|[[Rakvere mõisa peahoone-teatrihoone|Rakvere mõisa]] peahoone ja teatrihoone]] Toimuvad rahvuste festival Kamalammas septembris, disaininädal oktoobris, roheline keskkonnanädal mais ning mõõga ja mantlipäeva elustiililaat juulis. Alates 2010. aastast toimuvad märtsis-aprillis laste ja noorte [[vanamuusika]]ansambleid koondav festival [[Fiori musicali (festival)|Fiori musicali]] ja [[ajalooline tants|ajaloolise tantsu]] minifestival [[Rakvere Renessanss]], kus on esinenud tantsuansamblid Eestist ja ka piiri tagant ning kus lisaks kontserdile on toimunud ka meistriklassid ja töötoad. == Vaatamisväärsused == [[Fail:Aerial view of Rakvere castle in winter of 2022.jpg|pisi|Rakvere linnus (veebruar 2022)]] Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on [[Rakvere ordulinnus]]e varemed [[Rakvere Vallimägi|Rakvere Vallimäe]] [[oos]]il. Vallimäel asuvad ka [[Tarvas (skulptuur)|skulptuur Tarvas]], [[Vallimäe vabaõhukeskus]] ja [[Vallimäe tuuleveski|Vallimäe tuulik]] ning kõrgendiku lõunaosas paikneb [[Rakvere tammik]]. Laiemat tähelepanu on pälvinud Rakvere keskväljak, mis valmis praegusel kujul 2004. aastal.<ref name="ltzFW" /><ref name="A5zAJ" /> Väljaku ääres on [[Ferdinand Adoff|Ferdinand Gustav Adoffi]] projekti järgi valminud ja [[Kultuurimälestiste riiklik register|Kultuurimälestiste riiklikku registrisse]] kantud [[Rakvere turuhoone]] ja [[Eesti Pank|Eesti Panga]] Rakvere osakonna hoone. [[Rakvere vanalinn]]a kaitseks on moodustatud [[Rakvere vanalinna muinsuskaitseala]]. Eesti [[Funktsionalism|funktsionalistliku]] kooliarhitektuuri ja [[arhitekt]] [[Alar Kotli]] sõjaeelse loomingu ilmekamaid näiteid on Rakvere ühisgümnaasiumi hoone. Selle kõrval asus sama arhitekti projekteeritud [[Rakvere Pauluse kirik]], mille Arvo Pärdi muusikamajaks ringi projekteerimiseks sõlmiti leping 2018. aastal. Ümberehitus algas 2023. aasta lõpus, nurgakivi pandi 11. septembril 2024 ja hoone valmis jaanuaris 2026. Selleks, et muusikamaja ei läheks see segi Laulasmaal asuva [[Arvo Pärdi Keskus]]ega, otsustati, et Rakvere hoone hakkab kandma [[Muusikamaja Ukuaru]] nime.<ref>[https://ukuaru.ee/et/ukuaru-ajalugu Ukuaru ajalugu] Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja</ref> [[Rakvere Jumalaema Sündimise kirik]]us asuvad õigeusu preestermärter [[Sergi Florinski]] säilmed.<ref name="uFiQs" /> <gallery> Rakvere linnuse varemed vallikraaviga2.jpg|[[Rakvere ordulinnus]]e varemed Rakvere kirik 05-06-2012.jpg|[[Rakvere Kolmainu kirik]] Vallimäe tuuleveski.jpg|[[Vallimäe tuuleveski]] </gallery> === Mälestusmärgid ja skulptuurid linnaruumis === [[Fail:Fr. R. Kreutzwaldi street in Rakvere.jpg|pisi|püsti|Fr. R. Kreutzwaldi tänav (veebruar 2022)]] Rakvere kesklinnas aadressil [[Lai tänav (Rakvere)|Lai tänav]] 34 asub [[Amandus Adamson]]i kavandatud [[Rakvere Vabadussõja mälestussammas]]. Rakvere äärelinnas [[Juhan Kunderi tänav (Rakvere)|Juhan Kunderi tänava]] ääres Palermo metsas asub [[Palermo punase terrori ohvrite mälestuskivi]]. [[Rakvere tammik]]us paikneb mälestussammas "[[Okaskroon (mälestusmärk)|Okaskroon]]", mis on püstitatud [[Nõukogude okupatsioon]]i ajal represseeritute mälestuseks. Aadressil [[Vallimäe tee]] 5 asub [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Rakvere)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument]]. Aadressil [[Tammiku tänav (Rakvere)|Tammiku tänav]] 1 on [[Juhan Kunderi mälestussammas]]. [[Turu plats (Rakvere)|Turu platsil]] asub koolipoisipõlve Rakveres veetnud helilooja [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] auks püstitatud skulptuur "[[Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas]]". == Ajalugu == {{vaata|Rakvere ajalugu}} Aastatel 1219–1220 [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|allutas ja ristis Virumaa alad]] Taani kuningas [[Valdemar II]] (vt [[Taani valdused Eestis]]). Taani kuninga vasallid asusid linnuse kohale oma kantsi rajama arvatavasti 13. sajandi II veerandil, kasutades algul eestlaste rajatud valli ja puit[[palissaad]]i. Siis rajati Rakvere Vallimäele ka [[Rakvere ordulinnus]]e esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas. [[Läti Henriku kroonika]]s on Tarvanpea asulat esmamainitud 1226. aastal. 1252. aastal nimetati Taani vägede uut tugikohta ehk [[Rakvere ordulinnus|linnust]] Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles). 1267. aastal alanud sõjategevuses tungisid Novgorodi väed vürst Juri juhtimisel Virumaale Rakvereni (vanavene keeles ''Rakovor'') ning rüüstasid põhjalikult piirkonda. Kindlust aga vallutada ei suudetud, kaotati üks oma pealikest ja muid tähtsaid mehi ning pöörduti tagasi. 1268. aasta jaanuaris tuli mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (umbes 30 000 meest) üle [[Narva jõgi|Narva jõe]] ning läks [[Rakvere lahing (1268)|Rakvere alla]]. 1302. aastal sai Rakvere ordulinnuse juurde kujunenud Wesenberghi asula Lübecki linnaõigused. 1346. aastal müüs Taani kuningas [[Valdemar IV]] pärast [[Jüriöö ülestõus]]u oma Eestimaa valdused ([[Harjumaa|Harju-]] ja [[Virumaa]] koos [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]tega) [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] Goswin von Herikelile umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pantis need 1347 [[Liivi ordu]]le. Rakvere linna arengus mõjutas linna kujunemist seda edela ja lääne poolt ümbritsenud [[Rakvere mõis]]a ja ida poolt [[Rakvere kirikumõis]]a valdused, mistõttu kujunes linn algselt põhjast kagusse suunduva kaarena, mille keskosa (Vallimäe ja [[Rakvere Mihkli kirik|kiriku]] vaheline ala) oli vaid mõnisada sammu lai. [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõjas]] (1558. aastal), pärast Narva alistamist Vene vägede poolt, jättis Rakveret kaitsnud saksa garnison linnuse maha ja ala võttis 1558. aasta augustis üle Boris Kolõtševi salk. Samal aastal sai Rakvere [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] kontrolli all oleva maakonna keskuseks ning oli tugevalt kindlustatud. Rakvere kindlusmüüri ehitamiseks aga lammutati Rakvere linnas [[frantsisklased|frantsisklaste]] [[Rakvere Püha Mihkli klooster|Püha Mihkli]] [[katoliku kirik Eestis|katoliku kiriku]] munga[[klooster]], [[Rakvere Mihkli kirik]], [[gild]]imaja ja mõned kodanike kivimajad. Järgnenud [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõjas]] (1568. aastal) piirasid edutult Rakveret, ja põletasid maha linna ümbritsenud alevi, Pärnust tulnud [[mõisamehed]], Poola kuninga pooldajad. 1572. ja 1574. aastal piirasid linnust Rootsi väed, kuid samuti tulemusteta. 1581. aastal piirast Rootsi väed uuesti [[Rakvere piiramine (1581)|linnust]] [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel ning olid seekord edukad. Vene garnison kapituleerus 4. märtsil 1581. 1583. aastal sõlmitud [[Pljussa vaherahu]]ga läks linn Rootsi haldusse. [[Rakvere mõis]] loodi 1618. aastal, mil [[Rakvere linnus]]e ala [[lään]]istati Reinoud van Brederodele (1567–1633), kelle Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] 12. juunil 1616 oli Rakvere [[vabahärra]]ks teinud ja kes [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] saadikuna oli osalenud [[Stolbovo rahu]]läbirääkimistel. 1631. aastal andis Gustav II Adolf Brederodele ka Rakvere linna. 1669. aastal omandasid mõisa [[Tiesenhausen]]id ning [[19. sajand]]i keskel [[Rennenkampff]]id. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal (1703. aastal) koondas W. A. von Schlippenbach väed Lääne-Virumaale, kuid jättis piiräärsed idapoolsed alad Vene vägede meelevalda. Vene rüüsteväe liikumisel [[Viru-Nigula kihelkond]]a taganesid Rootsi väed Sõmerult Rakverre ja seejärel Tallinna. 5. septembril ületasid Vene väed [[Kunda jõgi|Kunda jõe]] ning eelväed tungisid Rakverre, kus viimased Rootsi väed süütasid linnas asunud moonalaod ning taganesid lahinguta. Rakverre jäänud linnaelanikud tapeti ning linn põletati Vene vägede poolt. Vene väed lõid Rakvere juurde uue tugipunkti, kust rüüstesalgad ([[kalmõkid]] jt) suundusid rüüstama ümberkaudseid [[Haljala kihelkond|Haljala]], [[Kadrina kihelkond|Kadrina]], [[Rakvere kihelkond|Rakvere]], [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi]] ja [[Simuna kihelkond]]i. Rüüstetööd viidi lõpule kahe päevaga. Virumaa järel tungisid Vene rüüstesalgad [[Järvamaa]]le. 1783. aastal kehtestati [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] asehalduskonnad ja loodi [[Tallinna asehalduskond|Tallinna asehalduskonna]] [[Rakvere kreis]]. [[Wesenberg]]i linn osteti [[Tiesenhausen]]ilt 45 011 rubla eest ära ning nimetati üheks [[Eestimaa kubermang]]u kreisilinnaks. 1805. aastal asutati Rakveres [[Rakvere kreiskool|kreiskool]], 1814. aastal algkool. 1870. aastal avati Rakveres Balti Raudtee Seltsi [[Tallinna-Narva raudtee|Balti raudteeliinil]] [[Rakvere raudteejaam]]. 1912. aastal asutati [[Rakvere Õpetajate Seminar]]. == Sõpruslinnad == Rakverel on üheksa sõpruslinna. {{veergude loend|laius=17em|stiil=max-width:53em| * {{Riigi ikoon|Läti}} [[Cēsis]], [[Läti]] * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Lappeenranta linn]], [[Soome]] * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Lapua]], [[Soome]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Lütjenburg]], [[Saksamaa]] * {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Panevėžys]], [[Leedu]] * {{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Senaki]], [[Gruusia]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Sigtuna vald]], [[Rootsi]] * {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Szolnok]], [[Ungari]] * {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Võšgorod]], [[Ukraina]] }} == Vaata ka == * [[Green Christmas]] * [[Rakvere romaan]] * [[Rakvere Pauluse kirik]] * [[Rakvere lennuväli]] * [[Lääne-Virumaa Keskraamatukogu]] * [[Eesti Ööjooks]] * [[Rakvere saksa kogudus]] * [[Rakvere Spordikeskus]] * [[Rakvere Kroonimärk]] * [[Vallimäe medal]] * [[Kalevi võimla]] * [[Rakvere Avatud Noortekeskus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="zLW8b">http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Rakvere+lade</ref> <ref name="meiAk">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="vLXLL">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27</ref> <ref name="odM9R">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32</ref> <ref name="3TAay">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist] vaadatud 05. mai 2013</ref> <ref name="XZ0dp">[https://web.archive.org/web/20200605151723/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist] vaadatud 05. mai 2013</ref> <ref name="ltzFW">[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/superdisain-rakvere-keskvaljakul?id=50990176 Superdisain Rakvere keskväljakul] Eesti Päevaleht, 10. august 2004</ref> <ref name="A5zAJ">{{Netiviide |url=http://www.arhitektuurikeskus.ee/uudised/archello-valis-rakvere-linnavaljaku-top-10-hulka |pealkiri=Rakvere linnaväljak top 10-nes |vaadatud=2015-01-06 |arhiivimisaeg=2015-02-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150225005727/http://www.arhitektuurikeskus.ee/uudised/archello-valis-rakvere-linnavaljaku-top-10-hulka |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="uFiQs">{{Netiviide |url=http://www.ektv.ee/est.uudised.php?uudis_id=272 |pealkiri="Rakvere reliikvia" |vaadatud=2015-02-24 |arhiivimisaeg=2015-02-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150224132107/http://www.ektv.ee/est.uudised.php?uudis_id=272 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="uFiKs">[https://web.archive.org/web/20210119190450/https://rakvere.kovtp.ee/huvikoolid-klubid-ja-ringid "Rakvere huvikoolid"] (vaadatud 07.12.2020)</ref> }} == Kirjandus == * Rakvere õudsemad päevad. [[Uus Eesti]], 2.–10. jaanuar 1936, nr 2–9 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=627 Rakvere ja Tallinna majanduslikud suhted XVII sajandi keskel], [[Ajalooline Ajakiri]] nr 2 1939 == Välislingid == {{commonskat|Rakvere}} {{vikitsitaadid}} * [https://rakvere.ee/ Rakvere linna koduleht] {{Eesti linnad}} {{Lääne-Virumaa}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Eesti omavalitsuslikud linnad]] [[Kategooria:Rakvere| ]] ak39h4qy7ytxdfqthhcjaye10il99wv Televisioon 0 1180 7231419 7230768 2026-09-09T18:28:06Z Eiusmod 200998 Ma arvan et see lahendab küsimuse, kui ei, võib panna märkuse tagasi, või veel parem kui keegi siis ise parandaks 7231419 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib üldmõistest; ajalehe kohta vaata artiklit [[Televisioon (ajaleht)]].}} [[Pilt:Cptvdisplay.jpg|pisi|Lameekraantelerite müük]] '''Televisioon''' (lühend '''TV''') on üks elektroonilise [[teabelevi]] vorme, mis võimaldab pildi, [[video]] ja [[heli]] ülekannet ja vastuvõttu. Televisioon [[ringhääling]]u liigina tegeleb teleülekannete korraldamisega.{{lisa viide}} [[Televisioonisignaal]]e võtab vastu ja esitab [[televiisor]]. Sõna "televisioon" tuleb [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast τῆλε (tele) 'kauge' ja [[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''visio'' 'nägemine'. Selle termini leiutas [[Mihhaili suurtükiväeakadeemia]] [[elektrotehnika]] professor [[Konstantin Perski]]. Ta kasutas seda ettekandes 1. rahvusvahelisele elektrotehnika kongressile, mis toimus 18.–25. augustil 1900 [[Pariis]]is koos [[1900. aasta maailmanäitus]]ega. Televisiooni ringhäälingu liigina esmamainiti aastal [[1927]]. Mehaanilise (mehaanilise skaneerimisega) televisiooni ülekandeid alustati New Yorgis 1928. aastal, elektroonilise televisiooni ülekandeid Saksamaal 1935. aastal. Lühend TV pärineb [[1948]]. aastast. Esimene suurüritus, mida televisioonis üle kanti, olid [[1936. aasta suveolümpiamängud]] [[Berliin]]is. Paljudes maades, kus võimud kontrollivad televisiooni, kasutatakse seda [[propaganda]] jaoks. Televisioon loob ühise vaatamise efekti, isegi kui seda reaalselt ei ole, mis mõjutab massiteadvust. ==Liigitus== Televisiooni võib liigitada *telepildi lahutusvõime järgi: **[[tavalahutusega televisioon]], **[[kõrglahutusega televisioon]], **[[ultrakõrglahutusega televisioon]]; *edastatavate signaalide järgi: **[[analoogtelevisioon]], **[[digitaaltelevisioon]]; *edastusvõrgu liigi järgi (vt ka [[DVB-T]], [[DVB-C]], [[DVB-S]]): **maapealse levivõrgu kaudu edastatav televisioon (antennitelevisioon), **[[kaabeltelevisioon]] (sh arvutivõrgul põhinev, nt [[IPTV]]), **[[satelliittelevisioon]]. ==Vaata ka== * [[Televisioon Eestis]] * [[Eesti Televisioon]] * [[Hübriidtelevisioon]] * [[Teletegijate loend]] * [[Teleauditooriumi mõõtmine]] ==Välislingid== {{commons|Television}} {{Vikitsitaadid}} *Teleteaduse ja teleajaloo andmebaas [http://www.telekraat.ee Telekraat] (www.telekraat.ee) * vt. ka [https://telekraat.ee/ajajooned/ televisiooni arengu ajajooned Eestis] (Telekraat) [[Kategooria:Televisioon| ]] 7lv00hhc331opcp55f5qid648yh7svd 7231423 7231419 2026-09-09T18:30:50Z Eiusmod 200998 Suurbritannias 7231423 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib üldmõistest; ajalehe kohta vaata artiklit [[Televisioon (ajaleht)]].}} [[Pilt:Cptvdisplay.jpg|pisi|Lameekraantelerite müük]] '''Televisioon''' (lühend '''TV''') on üks elektroonilise [[teabelevi]] vorme, mis võimaldab pildi, [[video]] ja [[heli]] ülekannet ja vastuvõttu. Televisioon [[ringhääling]]u liigina tegeleb teleülekannete korraldamisega.{{lisa viide}} [[Televisioonisignaal]]e võtab vastu ja esitab [[televiisor]]. Sõna "televisioon" tuleb [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast τῆλε (tele) 'kauge' ja [[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''visio'' 'nägemine'. Selle termini leiutas [[Mihhaili suurtükiväeakadeemia]] [[elektrotehnika]] professor [[Konstantin Perski]]. Ta kasutas seda ettekandes 1. rahvusvahelisele elektrotehnika kongressile, mis toimus 18.–25. augustil 1900 [[Pariis]]is koos [[1900. aasta maailmanäitus]]ega. Televisiooni ringhäälingu liigina esmamainiti aastal [[1927]]. Mehaanilise (mehaanilise skaneerimisega) televisiooni ülekandeid alustati New Yorgis 1928. aastal, elektroonilise televisiooni ülekandeid Saksamaal 1935. aastal ja Suurbritannias 1936. aastal. Lühend TV pärineb [[1948]]. aastast. Esimene suurüritus, mida televisioonis üle kanti, olid [[1936. aasta suveolümpiamängud]] [[Berliin]]is. Paljudes maades, kus võimud kontrollivad televisiooni, kasutatakse seda [[propaganda]] jaoks. Televisioon loob ühise vaatamise efekti, isegi kui seda reaalselt ei ole, mis mõjutab massiteadvust. ==Liigitus== Televisiooni võib liigitada *telepildi lahutusvõime järgi: **[[tavalahutusega televisioon]], **[[kõrglahutusega televisioon]], **[[ultrakõrglahutusega televisioon]]; *edastatavate signaalide järgi: **[[analoogtelevisioon]], **[[digitaaltelevisioon]]; *edastusvõrgu liigi järgi (vt ka [[DVB-T]], [[DVB-C]], [[DVB-S]]): **maapealse levivõrgu kaudu edastatav televisioon (antennitelevisioon), **[[kaabeltelevisioon]] (sh arvutivõrgul põhinev, nt [[IPTV]]), **[[satelliittelevisioon]]. ==Vaata ka== * [[Televisioon Eestis]] * [[Eesti Televisioon]] * [[Hübriidtelevisioon]] * [[Teletegijate loend]] * [[Teleauditooriumi mõõtmine]] ==Välislingid== {{commons|Television}} {{Vikitsitaadid}} *Teleteaduse ja teleajaloo andmebaas [http://www.telekraat.ee Telekraat] (www.telekraat.ee) * vt. ka [https://telekraat.ee/ajajooned/ televisiooni arengu ajajooned Eestis] (Telekraat) [[Kategooria:Televisioon| ]] 2ku2fuqkeeelbaxa86ynza29skvjgxn 1. jaanuar 0 1315 7231301 7189200 2026-09-09T12:17:27Z Kapsas123 209254 7231301 wikitext text/x-wiki {{Jaanuarikalender}} '''1. jaanuar''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] esimene päev. Aasta lõpuni on jäänud 364 päeva, [[liigaasta]]l 365 päeva. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendris]] 19. detsember ([[1901]]–[[2099]]). Rooma kalendris jaanuari [[kalendid]]. == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1573]] – Paide piiramise käigus langes [[Ivan Julm]]a lähim nõuandja, [[opritšnina]] rajaja [[Maljuta Skuratov]]. * [[1871]] – [[Tallinna Kaarli kirik]] õnnistati sisse.<ref name="Kronoloogia, 2007" /> * [[1897]] – [[Saadjärv]]e juures asutati esimene maaspordiselts.<ref name="Kronoloogia, 2007:159" /> * [[1906]] – [[Läänemaa]]l Velisel toimus [[karistussalk|karistussalga]] ja talupoegade vahel kokkupõrge, milles hukkus 5 ja raskesti sai haavata 10 talupoega<ref name="Kronoloogia, 2007: 168" />. Sellest päevast algas Eestis karistussalkade tegevus.<ref name="Kronoloogia, 2007: 168" /> * [[1919]] – [[Vabadussõda]]. [[Punaarmee]] vallutas [[Viru rinne|Viru rindel]] [[Aegviidu]] ja [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindel]] [[Tõrva]]. * [[1924]] – [[Rakvere mõis]] ja [[Rakvere Vallimägi]] ühendati [[Rakvere]]ga. * [[1927]] – Eesti poksija [[Ervin Klausner]] kaotas [[Brasiilia]]s oma esimese matši, kui [[Portugal]]ist pärit [[Jose Santa]] lõi ta teises raundis nokauti<ref name="ESBL" />. * [[1928]] – rahareformiga võeti käibele [[Eesti kroon]]. * [[1929]] – hakkas kehtima [[Vanade ja vähemlevinud mõõtühikute loend|vanade mõõtühikute]] asemel [[meetermõõdustik]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1928/12/29/5 647. Meetri- ja venesüsteemiliste mõõtude vahekorra seadus.], Riigi Teataja, nr. 105, 29 detsember 1928</ref>. * [[1933]] – majanduskriis on haripunkti jõudmas: registreeritud töötuid on 26 000<ref name="Kronoloogia, 2007" />. Töötute abistamiseks hakati kõikidelt tööstus- ja kaubandusettevõtetelt nõudma nn kriisimaksu<ref name="Kronoloogia, 2007" />. * 1933 – [[Iisaku kogudus]] heideti [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]ust välja<ref name="pxk1U" />. * [[1935]] – soomlased avaldasid kõigi aegade [[amatöörmaadlejate maailma edetabel]]i, milles eestlastel oli kaks esikohta: parim [[kärbeskaal]]lane [[Eduard Pütsep]] ja [[raskekaal]]lane [[Kristjan Palusalu]]. Peale selle hinnati elukutselistest parimaks [[Georg Lurich]] [[Aleksander Aberg]]i ees<ref name="ESBL" />. * [[1937]] – jõustus [[perekonnanimede korralduse seadus]].<ref name="Kronoloogia, 2007" /> * [[1938]] – jõustus uus [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|põhiseadus]]. * 1938 – jõustus uus ülikoolide seadus, asutati Tartu Ülikooli majandusteaduskond, Tallinna Tehnikainstituut nimetati [[Tallinna Tehnikaülikool]]iks. * 1938 – lõppes maa jagamine riigi maatagavarast [[maaseadus]]e alusel. * [[1942]] – Soomest saabus Tallinna 400 eesti sõjavangi, nende hulgas [[Kristjan Palusalu]]<ref name="w2xcn" />. * [[1945]] – Eestis elas 854 000 elanikku, millest eestlasi 831 000 ehk 97,3%. * [[1952]] – tegevust alustas [[Eesti NSV Riiklik Nukuteater]]. * [[1959]] – töönduskooperatsioon korraldati ümber; selle käigus läksid vastavad ettevõtted riigi kätte<ref name="Kronoloogia, 2007" />. * [[1961]] – toimus rahareform, mille käigus 1947. aasta rahatähed vahetati välja kursiga 10 : 1<ref name="Kronoloogia, 2007" />. * [[1971]] – tegevust alustas [[Jõu Kesknõukogu]] [[Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kool]]<ref name="ESBL" />. * [[1979]] – [[Eesti Televisioon]]is esilinastus telemängufilm "[[Siin me oleme]]".<ref name="lkMeF" /> * [[1995]] – kinnitati [[18. juuli]]l [[1994]] sõlmitud [[Baltimaad]]e ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] vaheline vabakaubandusleping. * [[1998]] – murdmaasuusataja [[Kristina Šmigun]] murdis [[Otepää]]l [[rangluu]], kui ta [[mootorsaan]]iga sõites kukkus vastu puud. Vigastus tegi küsitavaks tema osalemise [[Nagano taliolümpiamängud]]el.<ref name="ESBL" /> * [[2011]] – Eestis hakkas kehtima [[euro]]. * [[2014]] – [[Elron]] võttis üle kõik [[Edelaraudtee]] rongiliinid [[Stadler FLIRT|Stadler FLIRT-i]] diiselrongidega. ===Maailmas=== * {{tühik}}[[153 eKr]] – [[Rooma konsul]]id alustasid esimest korda uut ametiaega 1. jaanuaril, mitte 1. märtsil, nagu senini oli kombeks olnud. * {{tühik}}{{tühik}}[[45 eKr]] – hakkas kehtima [[Juliuse kalender]]. * {{tühik}}[[404]] – toimus viimane teadaolev [[gladiaator]]ite võitlus [[Rooma]]s. * {{tühik}}[[521]] – algas [[Justinianus I]] esimene konsuli ametiaeg.<ref>{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst}}</ref> * {{tühik}}[[532]] – algas Nikaia revolutsioon [[Bütsants]]is. * {{tühik}}[[630]] – [[Muhamed]] asus oma sõjaväega teele [[Meka]] poole. * {{tühik}}[[756]] – [[langobardid]] alustasid [[Rooma]] piiramist. * {{tühik}}[[990]] – [[Juliuse kalender]] hakkas kehtima [[Kiievi-Venemaa]]l. * [[1438]] – [[Albrecht II Habsburg]] sai [[Ungari]] kuningaks. * [[1500]] – Portugali maadeavastaja [[Pedro Álvares Cabral]] avastas [[Brasiilia]] ranniku. * [[1502]] – avastati jõgi, mille äärde rajati [[Rio de Janeiro]]. * [[1527]] – horvaadi aadlikud valisid [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] [[Horvaatia]] kuningaks, toimus riigi sisuline liidendamine [[Austria]]ga. * [[1622]] – [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendris]] kuulutati 1. jaanuar aasta esimeseks päevaks. * [[1651]] – [[Charles II (Inglismaa)|Charles II]] krooniti [[Šotimaa]] kuningaks. * [[1700]] – [[Venemaa]] võttis kasutusele [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]]. * [[1707]] – [[João V]] sai [[Portugal]]i kuningaks. * [[1739]] – Prantsuse maadeavastaja [[Jean-Baptiste Charles Bouvet de Lozier]] avastas maailma kõige eraldatuma saare [[Bouvet' saar]]e. * [[1772]] – [[London]]is tulid müügile esimesed [[reisitšekk|reisitšekid]]. * [[1785]] – ilmuma hakkas inglise ajaleht [[The Times]] toonase nimega The Daily Universal Register; tänapäevase nime sai ajaleht 1. jaanuaril [[1788]]. * [[1801]] – [[Suurbritannia]] ja [[Iirimaa]] ühinesid [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigiks]]. * 1801 – [[Giuseppe Piazzi]] avastas esimese [[asteroid]]i [[1 Ceres]]e. * [[1804]] – lõppes [[Prantsusmaa]] ülemvõim [[Haiti]]l. * [[1806]] – Prantsusmaal tühistati [[vabariiklik kalender]]. * [[1808]] – keelustati [[ori|orjade]] sissetoomine [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]. * [[1834]] – kehtima hakkas [[Saksa tolliliit]]. * [[1860]] – [[Pariis]] jagati 20 piirkonnaks. * [[1863]] – [[Abraham Lincoln]] kuulutas välja [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]i [[ori|orjade]] vabastamise (USA-s vabastati orjad [[1865]]). * [[1874]] – [[New York|New Yorgiga]] liideti [[Bronx]]. * [[1877]] – [[kuninganna Victoria]] kuulutati [[Delhi]]s [[India]] keisrinnaks. * [[1881]] – alustati [[Panama kanal]]i ehitamist. * [[1892]] – [[Ellis Island]] hakkas vastu võtma Ameerika Ühendriikidesse sisserändajaid. * [[1893]] – [[Jaapan]] võttis kasutusele [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]]. * 1893 – New Yorgiga liideti [[Brooklyn]]. * [[1899]] – lõppes [[Hispaania]] ülemvõim [[Kuuba]]l. * 1899 – New Yorgiga liideti [[Queens]] ja [[Staten Island]]. * [[1900]] – [[Nigeeria]] sai Suurbritannia [[protektoraat|protektoraadiks]]. * [[1901]] – rajati [[Austraalia Liit]]. * [[1911]] – [[Austraalia]] [[Põhjaterritoorium]] eraldati [[Lõuna-Austraalia]] osariigist. * [[1912]] – Mandri-[[Hiina]]s rajati [[Hiina Vabariik]]. * [[1916]] – sakslased loovutasid Briti sõjajõududele [[Kamerun]]i. * [[1919]] – [[Edsel Ford]] sai [[Ford Motor Company]] juhiks. * 1919 – [[Alcatrazi saar]]el avati föderaalvangla. * [[1929]] – moodustati [[Vancouver]]i linn, kui liideti [[Point Grey]] ja [[Lõuna-Vancouver]]. * [[1933]] – jagati [[Burkina Faso]] [[Prantsuse Sudaan]]i, [[Elevandiluurannik]]u ja [[Niger]]i vahel. * [[1937]] – [[Anastasio Somosa]] sai [[Nicaragua]] presidendiks. * [[1939]] – toimus esimene [[Viini uusaastakontsert]]. * [[1942]] – vastu võeti [[Ühinenud Rahvaste deklaratsioon]], milles liitlasvägesid nimetati esimest korda ühinenud rahvasteks. * [[1956]] – [[Sudaan]] [[iseseisvus]], lõppes Suurbritannia ja [[Egiptus]]e protektoraat Sudaani üle. * [[1958]] – loodi [[Euroopa Majandusühendus]]. * [[1959]] – [[Fidel Castro]] kukutas Kuubal [[Fulgencio Batista]]. * [[1960]] – [[Kamerun]] sai iseseisvaks. * [[1962]] – [[Samoa]] iseseisvus [[Uus-Meremaa]]st. * [[1964]] – [[Zimbabwe|Rodeesia]] ja [[Malawi|Njassamaa]] liit tühistati. * [[1970]] – algas [[Unixi ajaarvamine]]. * [[1971]] – USA-s keelati [[sigarett]]ide [[reklaam]] [[televisioon]]is. * [[1979]] – Ameerika Ühendriigid ja [[Hiina]] sõlmisid [[diplomaatilised suhted]]. * [[1981]] – [[Belau]] sai omavalitsuse. * 1981 – [[Kreeka]] astus [[Euroopa Liit|Euroopa Ühendusse]]. * [[1983]] – [[ARPANET]] võttis kasutusele [[Interneti protokoll]]i, pannes alguse [[Internet]]ile. * [[1984]] – [[Brunei]] sai täieliku iseseisvuse. * 1984 – [[Hispaania]] ja [[Portugal]] astusid [[Euroopa Liit|Euroopa Ühendusse]]. * 1984 – telekommunikatsioonifirma [[AT&T]] jagati 26 osaks. * [[1986]] – [[Aruba]] sai iseseisvaks. * [[1989]] – sõlmiti [[Montreali protokoll]] maakera [[osoonikiht|osoonikihi]] kaitsmiseks. * [[1992]] – [[George H. W. Bush]] esines esimese [[USA president|USA presidendina]] Austraalia parlamendi ees. * [[1993]] – [[Tšehhoslovakkia]] lagunes [[Slovakkia]]ks ja [[Tšehhi]]ks. * [[1994]] – jõustus Põhja-Ameerika vabakaubandusleping [[NAFTA]]. * [[1995]] – jõustus [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i leping * 1995 – [[Austria]], [[Soome]] ja [[Rootsi]] võeti [[Euroopa Liit]]u. * [[1996]] – [[Curaçao]] sai piiratud omavalitsuse. * [[1998]] – kõigis USA [[California|California osariigi]] [[baar]]ides ja [[restoran]]ides keelati [[suitsetamine]]. * [[1999]] – Euroopa Liidu liikmesriikides võeti kasutusele [[euro]]. * [[2002]] – hakkasid kehtima euro [[pangatäht|pangatähed]] ja [[münt|mündid]]. * [[2003]] – [[Luís Inácio Lula da Silva]] sai [[Brasiilia]] presidendiks. * [[2007]] – [[Euroopa Liidu 2007. aasta laienemine]]: [[Euroopa Liit]]u astusid [[Bulgaaria]] ja [[Rumeenia]]. * [[2015]] – loodi [[Euraasia Majandusühendus]], millesse kuuluvad [[Armeenia]], [[Kasahstan]], [[Kõrgõzstan]], [[Valgevene]] ja [[Venemaa]]. * [[2024]] – [[2024. aasta Noto maavärin|2024. aasta Noto poolsaare maavärinas]] hukkus üle 200 inimese. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 1. jaanuaril}} * [[1431]] – [[Aleksander VI]], paavst * [[1449]] – [[Lorenzo de' Medici]], Firenze valitseja * [[1467]] – [[Zygmunt I]], Poola kuningas * [[1484]] – [[Huldrych Zwingli]], Šveitsi protestantlik usujuht * [[1618]] – [[Bartolomé Esteban Murillo]], hispaania maalikunstnik * [[1714]] – [[Kristijonas Donelaitis]], leedu luuletaja * [[1806]] – [[Lionel Kieseritzky]], baltisaksa maletaja * [[1823]] – [[Sándor Petőfi]], ungari luuletaja ja revolutsionäär * [[1854]] – [[James George Frazer]], šoti antropoloog * [[1863]] – [[Pierre de Coubertin]], kaasaegsete olümpiamängude algataja * [[1865]] – [[Gustav Wulff-Õis]], eesti luuletaja * [[1879]] – [[Edward Morgan Forster]], inglise kirjanik * [[1886]] – [[Anna Altleis]], eesti näitleja * [[1887]] – [[Wilhelm Canaris]], Saksamaa sõjaväelane * 1887 – [[Dimitri Uznadze]], gruusia psühholoog ja filosoof * [[1894]] – [[Satyendranath Bose]], India füüsik * [[1895]] – [[Edgar Hoover]], [[FBI]] direktor * [[1898]] – [[Nikolai Trankmann]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane ja spioon * [[1905]] – [[Stanisław Mazur]], Poola matemaatik * [[1909]] – [[Stepan Bandera]], ukraina rahvuslane * [[1912]] – [[Aleksander Gavrilov]], Eesti arst * 1912 – [[Boriss Gnedenko]], ukraina päritolu matemaatik * 1912 – [[Kim Philby]], spioon * [[1915]] – [[Eduard Ertis]], eesti kirjandusteadlane * [[1917]] – [[Paul Kees]], eesti pedagoogikateadlane * [[1919]] – [[Daniil Granin]], vene kirjanik * [[1919]] – [[Jerome David Salinger]], ameerika kirjanik * [[1920]] – [[Ilmar Mikiver]], eesti ajakirjanik ja kirjanik * [[1921]] – [[Alain Mimoun]], prantsuse pikamaajooksja * 1921 – [[Ilmar Torn]], eesti graafik * [[1924]] – [[Jacques Le Goff]], prantsuse ajaloolane * [[1925]] – [[Idi Amin]], Uganda diktaator * 1925 – [[Veniamin Basner]], vene helilooja * [[1926]] – [[Kalju Leht]], eesti kirjandusloolane ja pedagoogikateadlane * [[1927]] – [[Maurice Béjart]], koreograaf * 1927 – [[Karl Muru]], eesti kirjandusloolane * [[1928]] – [[Vello Viisimaa]], eesti opereti- ja estraadinäitleja * [[1929]] – [[Ustus Agur]], eesti informaatik * [[1938]] – [[Miruts Yifter]], Etioopia pikamaajooksja * [[1944]] – [[Mati Unt]], eesti kirjanik ja lavastaja * [[1945]] – [[Jacky Ickx]], Belgia autovõidusõitja * [[1946]] – [[David Lynch]], ameerika filmirežissöör * [[1948]] – [[Pavel Gratšov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane, Venemaa poliitik * [[1949]] – [[Sirje Helme]], eesti kunstiteadlane * [[1954]] – [[Jevgeni Kogan]], Eesti ja Nõukogude Liidu poliitik * [[1956]] – [[Christine Lagarde]], Prantsusmaa poliitik * [[1957]] – [[Urmas Arumäe]], eesti advokaat * [[1959]] – [[Kajar Pruul]], eesti kirjandusloolane * [[1960]] – [[Toomas Vitsut]], Eesti poliitik * [[1966]] – [[Maris Lauri]], Eesti majandusanalüütik ja poliitik * [[1967]] – [[Riho-Bruno Bramanis]], eesti käsipallur * [[1969]] – [[Rauno Pehka]], eesti korvpallur == Surnud == {{vaata|Surnud 1. jaanuaril}} * {{tühik}}[[379]] – [[Basileios Suur]], teoloog * [[1515]] – [[Louis XII]], Prantsusmaa kuningas * [[1748]] – [[Johann Bernoulli]], Šveitsi matemaatik * [[1782]] – [[Johann Christian Bach]], saksa helilooja * [[1894]] – [[Heinrich Hertz]], saksa füüsik * [[1953]] – [[Hank Williams]], ameerika kantrilaulja * [[1967]] – [[Alfried Krupp von Bohlen und Halbach]], saksa tööstur * [[1972]] – [[Maurice Chevalier]], prantsuse näitleja ja laulja * [[1995]] – [[Eugene Paul Wigner]], USA füüsik * 1995 – [[Astrid Reinla]], eesti kirjanik * [[1997]] – [[Ustus Agur]], eesti informaatik *[[2002]] – [[Peep Kalv]], eesti astronoom * [[2015]] – [[Ulrich Beck]], saksa sotsioloog * [[2016]] – [[Vilmos Zsigmond]], Ungari päritolu USA filmioperaator * [[2017]] – [[Derek Parfit]], Briti filosoof * [[2023]] – [[Kadri Mälk]], eesti ehtekunstnik == Surnud == {{vaata|Surnud 1. jaanuaril}} * {{tühik}}[[379]] – [[Basileios Suur]], teoloog * [[1515]] – [[Louis XII]], Prantsusmaa kuningas * [[1748]] – [[Johann Bernoulli]], Šveitsi matemaatik * [[1782]] – [[Johann Christian Bach]], saksa helilooja * [[1894]] – [[Heinrich Hertz]], saksa füüsik * [[1953]] – [[Hank Williams]], ameerika kantrilaulja * [[1967]] – [[Alfried Krupp von Bohlen und Halbach]], saksa tööstur * [[1972]] – [[Maurice Chevalier]], prantsuse näitleja ja laulja * [[1995]] – [[Eugene Paul Wigner]], USA füüsik * [[1997]] – [[Ustus Agur]], eesti informaatik * [[2016]] – [[Vilmos Zsigmond]], Ungari päritolu USA filmioperaator * [[2026]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja == Pühad ja traditsioonid == * [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse]] kalendri järgi [[uusaasta]]; kell 00.00 [[ilutulestik]] * [[Viini uusaastakontsert]] * [[Issanda ümberlõikamise püha]] * [[Õigeusk|Õigeusu]] kirikus [[Basileios Suur]]e mälestuspäev * [[Haiti]] [[iseseisvuspäev|iseseisvus- ja kangelaste päev]] * [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigi]] asutamise aastapäev ([[Taiwan]]) * [[Sudaan]]i [[iseseisvuspäev]] * [[Kuuba]] vabaduspäev (vabanemine [[Hispaania]] võimu alt [[1899]]) * [[Slovakkia]]s vabariigi aastapäev * [[Samoa]] [[iseseisvuspäev]] * [[Kwanzaa]] viimane päev * [[Konsul (Vana-Rooma)|Konsulite]] ametiaasta algus * [[Avaliku omandi päev]] == Ilmarekordid== * ... == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 143</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007:159">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 159</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007: 168">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 168</ref> <ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref> <ref name="pxk1U">V. Kuljuse "usulahk". Rahvaleht, 12. jaanuar 1933, nr 5, lk 4.</ref> <ref name="w2xcn">Saabus 400 eestlast-sõjavangi. Eesti Sõna, 3. jaanuar 1942, nr. 1, lk 6.</ref> <ref name="lkMeF">{{Netiviide |url=https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?10074 |pealkiri=Siin me oleme |väljaanne=Raamatukoi raamatupood |vaadatud=2013-07-05 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304202454/https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?10074 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== {{commons|Category:1 January}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Jaanuar 01]] n82aw6o7uo25xuf3ivorhnt4y25soat 2. veebruar 0 1364 7231309 6910384 2026-09-09T12:29:25Z Kapsas123 209254 7231309 wikitext text/x-wiki {{veebruarikalender}} '''2. veebruar''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 33. päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 20. jaanuar ([[1901]]–[[2100]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1833]] – [[Helme kihelkond|Helme kihelkonna]] talupoeg [[Mats Erdell]], kes oli vilja- ja [[lina]]äriga jõukaks saanud, ostis üles [[Roobe mõis]]a [[pantkiri|pantkirjad]] ja sai mõisa tegelikuks valdajaks.<ref name="Kronoloogia, 2007" /> Pärast [[rüütlimõis]]ate omamise vabaksandmist kõigi [[seisus]]te liikmetele ostis tema poeg [[Hans Erdell]] [[1867]]. aastal Roobe mõisa päriseks ja temast sai esimene eesti soost rüütlimõisaomanik.<ref name="Kronoloogia, 2007" /> * [[1919]] – [[Tartu kliinik]]us suri [[Paju lahing]]us raskelt haavata saanud [[Vabadussõda|Vabadussõja]] kangelane [[Julius Kuperjanov]]. * [[1920]] – sõlmiti [[Tartu rahu]]leping [[Eesti]] ja [[Vene SFNV]] vahel.<ref name="snWGv" /> * [[1925]] – kinnitati [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] põhikiri. * [[1932]] – Tallinnas avati [[Põllutöökoda]], mille esimeheks valiti [[Karl Einbund]]. * [[1936]] – [[Eesti meistrivõistlused vabamaadluses]] toimusid esimest korda maakohas – [[Kohila]]s.<ref name="ESBL" /> * [[1937]] – [[Tallinna Majaomanike Pank|Tallinna Majaomanike Panga]] valminud hoones alustas tegevust Eesti modernseim kohvik [[Kultas]]. * [[1939]] – [[Kaunas]]es algas Balti riikide välisministrite IX konverents. * 1939 – [[Šveits]]i saadik [[Karl Egger]] esitas oma volitused Eesti presidendile [[Konstantin Päts]]ile. *[[1942]] – [[saksa keel]] kuulutati okupeeritud idaaladel (sh Eestis) ametlikuks riigikeeleks.<ref name="Kronoloogia, 2007" /> Siiski [[kindralkomissariaat]]ide piires võis paralleelselt kasutada ka kohalikke keeli.<ref name="Kronoloogia, 2007" /> * [[1944]] – [[Eesti Teises maailmasõjas|Teine maailmasõda]]: [[Punaarmee]] ületas [[Narva jõgi|Narva jõe]] ja rajas mitu platsdarmi Narva-äärsetele aladele. * [[1948]] – [[Stockholm]]is võeti vastu [[Eesti Rahvusnõukogu]] statuut ja moodustati [[Eesti Rahvusnõukogu Presiidium]], mille etteotsa valiti [[August Rei]]. * [[1990]] – Tartu rahulepingu 70. aastapäev. [[Tallinna Linnahall]]i kogunes [[ENSV|Eesti NSV]] kõigi tasandite rahvasaadikute täiskogu, kus kiideti heaks deklaratsioon Eesti riikliku iseseisvuse kohta. * [[1994]] – Tallinna tuli [[NATO]] missioon, kes tutvustas algatuse "[[Partnerlus rahu nimel]]" võimalusi ja eesmärke. Samuti uuriti Eesti valmisolekut osalemaks selles programmis. * [[1995]] – [[Eesti Vabariigi välisministeerium]]i, [[Jaan Tõnissoni Instituut|Jaan Tõnissoni Instituudi]] ja [[Tartu Ülikool]]i lähiajaloo õppetooli korraldusel toimus Tartus Tartu rahulepingu 75. aastapäeva puhul teaduskonverents. * 1995 – välisminister [[Jüri Luik]] kirjutas [[Strasbourg]]is alla [[Euroopa Nõukogu]] rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioonile. * [[1996]] – Eesti ja Venemaa vahetasid Tallinnas 1994. aasta [[Juulilepped|juulilepete]] ratifitseerimiskirju. Hiljem leping jõustus. * [[2001]] – asutati [[Eesti NATO Ühing]]. * [[2005]] – [[Tallinna toomkirik|Tallinna piiskoplikus Toomkirikus]] pühitseti pidulikul [[jumalateenistus]]el ametisse järgmine [[EELK]] [[peapiiskop]] – [[Andres Põder]]. * [[2015]] – [[Tallinna toomkirik|Tallinna piiskoplikus Toomkirikus]] pühitseti pidulikul jumalateenistusel ametisse järgmine [[EELK]] [[peapiiskop]] – [[Urmas Viilma]]. ===Maailmas=== *{{tühik}}[[962]] – [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] krooniti [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. *[[1119]] – [[Calixtus II]] sai uueks paavstiks. *[[1348]] – [[Saksa ordu Leedu sõjad]]: [[Saksa ordu]] võitis [[Strėva lahing]]us kaks korda suuremat [[Leedu suurvürstiriik|Leedu]] väge. *[[1536]] – [[Hispaania]] maadeavastaja [[Pedro de Mendoza]] rajas Puerto de Nuestra Señora Santa María del Buen Ayre linna ehk tänapäeva [[Buenos Aires]]e. *[[1556]] – [[Hiina]]s toimus ajalooliselt enim ohvreid nõudnud [[Shaanxi maavärin]]. Katastroofis hukkus umbes 830 000 inimest. *[[1653]] – Nieuw Amsterdam (praegune [[New York]]), kus tollal elas 800 inimest, sai [[Hollandi Vabariik|Holland]]ilt linnaõigused. *[[1709]] – [[Alexander Selkirk]] pääses laevahukust üksikule saarele; tänu sellele seigale sai temast hiljem [[Robinson Crusoe]] prototüüp. *[[1797]] – Itaalia linn [[Mantova]] alistus prantslastele. *[[1808]] – Prantsuse väed okupeerisid [[Rooma]], kuna paavst [[Pius VII]] ei tunnustanud [[Napoli kuningriik]]i ning ei soovinud ühineda prantslaste liiduga [[Suurbritannia]] vastu. *[[1848]] – [[Guadalupe Hidalgo leping]]uga lõpetati [[Ameerika-Mehhiko sõda]]. *[[1848]] – [[California kullapalavik]]u ajal randus [[San Francisco]]s esimene laev [[Hiina]] väljarändajatega. *[[1872]] – Holland müüs Suurbritanniale [[Aafrika Kullarannik]]u kaubandussõlmed. *[[1878]] – [[Kreeka]] kuulutas [[Osmanite riik|Türgi]]le sõja.{{lisa viide}} *[[1905]] – [[Belgia Kongo]]s [[Welle]] regioonis algas ülestõus. *[[1918]] – [[Lenin]]i juhitud [[Rahvakomissaride Nõukogu]] andis välja dekreedi kiriku lahutamisest riigist ja kooli lahutamisest kirikust. *[[1920]] – [[Prantsusmaa]] okupeeris [[Klaipeda|Memeli]]. *[[1924]] – [[Türgi Rahvusassamblee]] tühistas [[kaliif]]i võimu. *[[1935]] – [[Leonard Keeler]] testis esimesena [[valedetektor]]it. *[[1943]] – [[Teine maailmasõda]]: lõppes [[Stalingradi lahing]], [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[6. armee]] [[kapitulatsioon|kapituleerus]], [[Stalingrad]] langes [[Punaarmee]] kätte, 91 000 Saksa sõdurit võeti vangi. *[[1945]] – Teine maailmasõda: [[Ecuador]] kuulutas sõja [[Jaapan]]ile ja [[Kolmas Riik|Saksamaale]].<ref name="NCRUQ" /> *[[1959]] – Venemaal toimus [[Djatlovi kuru intsident]] (üheksa kaugmatkajat hukkus teadmata põhjusel). *[[1971]] – [[Iraan]]is [[Ramsar]]is võeti vastu [[Ramsari konventsioon]]. *[[1974]] – [[Kambodža]] pealinna [[Phnom Penh]]i piiravad kommunistid pommitasid linna. Hiljem teatas valitsus, et kokkupõrkes hukkus 17 inimest. *[[1977]] – [[Lääne-Saksamaa]] valitsus kiitis heaks plaani, mille kohaselt saadeti [[Indoneesia]]sse ja Türgisse ligi 625 miljoni [[USA dollar|USA dollari]] väärtuses allveelaevu, rakette ja tanke. *[[1990]] – [[LAV|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] president [[Frederik Willem de Klerk]] tühistas [[Aafrika Rahvuskongress]]i tegutsemiskeelu. *[[1991]] – [[Afganistan]]is ja [[Pakistan]]is toimus maavärin. Hukkus vähemalt 109 ja kannatada sai üle 30 inimese. *[[1993]] – [[Kabul]]is toimus Afganistani mässuliste raketirünnak, milles hukkus 72 inimest. *[[1995]] – [[Kairo]]s kohtusid Iisraeli, [[Jordaania]], [[Palestiina Vabastusorganisatsioon|PVO]] ja [[Egiptus]]e juhid, et arutada Iisraeli-Palestiina lepingute taaskehtestamist. *[[1997]] – [[Sri Lanka]] kirdeosa sõjaväebaasi ründasid [[tamilid|tamili]] mässulised, hukkus umbes 48 inimest. *[[1998]] – [[Filipiinid]]e lõunaosas kukkus alla lennufirma Cebu Pacific Air reisilennuk, õnnetuses hukkusid kõik 104 reisijat. *[[1999]] – [[Venezuela]]s valiti uueks presidendiks [[Hugo Chávez]]. *[[2009]] – hüperinflatsiooni tõttu viidi [[Zimbabwe]]s läbi rahareform: neljas [[Zimbabwe dollar]] võrdus [[triljon]]i kolmanda Zimbabwe dollariga. * [[2009]] – [[Venemaa]]l korraldas noorteorganisatsioon [[Naši]] [[Moskva]]s [[Eesti Suursaatkond Moskvas|Eesti saatkonna]] ees meeleavalduse [[pronksiöö]] korraldamises süüdistatud isikute toetuseks. * [[2011]] – [[Sudaan]]i valitsus teatas, et aktsepteerib [[Lõuna-Sudaan]]i [[Lõuna-Sudaani iseseisvusreferendum|iseseisvusreferendumi]] tulemusi. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 2. veebruaril}} * [[1455]] – [[Hans]], Taani, Norra ja Rootsi kuningas * [[1649]] – [[Benedictus XIII]], paavst * [[1882]] – [[James Joyce]], [[iirlased|iiri]] kirjanik * [[1885]] – [[Mihhail Frunze]], Nõukogude sõjaväelane ja riigitegelane * [[1890]] – [[Charles Correll]], [[USA|ameerika]] näitleja * [[1926]] – [[Valéry Giscard d'Estaing]], prantsuse poliitik, [[Prantsusmaa]] president 1974–1981 * [[1927]] – [[Stan Getz]], ameerika saksofonist * [[1934]] – [[Othar Ioseliani]], gruusia filmilavastaja * [[1947]] – [[Farrah Fawcett]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 1947 – [[Harri Õunapuu]], eesti poliitik * [[1950]] – [[Bárbara Rey]] * [[1967]] – [[Laurent Nkunda]], Kongo DV sõjaväelane ja poliitik * [[1972]] – [[Airi Allvee]], eesti laulja * [[1973]] – [[Aleksander Tammert]], [[Eesti]] kettaheitja * [[1977]] – [[Shakira]], colombia laulja * [[1978]] – [[Andres Mähar]], eesti näitleja * [[1979]] – [[Urmo Aava]], eesti rallisõitja * [[1983]] – [[Carolina Klüft]], rootsi kergejõustiklane == Surnud == {{vaata|Surnud 2. veebruaril}} * [[1907]] – [[Dmitri Mendelejev]], vene keemik * [[1919]] – [[Julius Kuperjanov]], [[Vabadussõda|Vabadussõja]] kangelane * [[1930]] – [[Gregor von Bochmann]], baltisaksa maalikunstnik * [[1956]] – [[Pjotr Kontšalovski]], vene maalikunstnik * [[1969]] – [[Boris Karloff]], inglise filminäitleja * [[1970]] – [[Bertrand Russell]], inglise filosoof * [[1979]] – [[Sid Vicious]], inglise laulja ja filminäitleja * [[1990]] – [[Paul Ariste]], eesti keeleteadlane * [[2014]] – [[Philip Seymour Hoffman]], USA filminäitleja == Tähtpäevad == *[[Tartu rahu aastapäev]] *[[Küünlapäev]] *[[Groundhog Day (tähtpäev)|Metsümiseja päev]] *[[Rahvusvaheline märgalade päev]] == Ilmarekordid == *[[Tallinn]]a maksimumtemperatuur +6,4 °C ([[1914]]) *Tallinna miinimumtemperatuur −24,6 °C ([[1940]]) *[[Tartu]] maksimumtemperatuur +9,7 °C ([[1917]]) *Tartu miinimumtemperatuur −32,5 °C ([[1867]]) * [[2011]]/[[2012]]. aasta talve madalaim õhutemperatuur −29,4 °C [[Jõgeva]]l.<ref name="uMkje" /> Eelmine talve külmarekord oli registreeritud [[31. jaanuar]]il == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 123</ref> <ref name="snWGv">{{Netiviide |pealkiri=Tartu rahu |väljaanne=Estonica |url=http://www.estonica.org/et/Tartu_rahu/ |vaadatud=2016-07-24 |arhiivimisaeg=2016-08-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160831104228/http://www.estonica.org/et/Tartu_Rahu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref> <ref name="NCRUQ">http://chroniknet.de/extra/was-war-am/?ereignisdatum=2.2.1945{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="uMkje">[http://ilmajaam.postimees.ee/725184/jogeval-sundis-talve-ametlik-uus-kulmarekord Jõgeval sündis talve ametlik uus külmarekord] Postimees, 02.02.2012</ref> }} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Veebruar 02]] cpacmpww6i1znav6tbq1um5e5r18nz1 Fidži 0 2811 7231685 7179767 2026-09-10T09:53:29Z VillaMorgan 211620 7231685 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=mai|aasta=2020}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Riik | riiginimi = Fidži Vabariik | omastav = Fidži | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Republic of Fiji | nimi2_keel = fidži | nimi2 = Matanitu ko Viti | mis_lipp = | mis_vapp = | vapi_laius = 100px | vapp = Coat of arms of Fiji.svg | asendikaart = Fiji in its region (special marker).svg | deviis = | riigikeel = [[inglise keel|inglise]] ja [[fidži keel|fidži]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Suva]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Naiqama Labubu]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Sitiveni Rabuka]] | pindala = 18270 | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = 10. oktoober 1970 | valuuta = [[Fidži dollar]] (FJD) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +12 | hümn = [[God Bless Fiji]], Meda Dau Doka | usund = | tippdomeen = [[.fj]] | telefonikood = 679 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = FIJ | märkused = }} '''Fidži''' (ametlik nimi '''Fidži Vabariik''')<ref>[https://fijivillage.com/news/Country-is-now-officially-called-Republic-of-Fiji-5s9r2k/ Country is now officially called Republic of Fiji] fijivillage.com, 2011</ref> on saareriik [[Melaneesia]]s, osa [[Okeaania]]st [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lõunaosas, [[Uus-Meremaa]] [[Põhjasaar]]est umbes 1100 meremiili kirdes. Tema lähimad naabrid on läänes [[Vanuatu]], edelas [[Uus-Kaledoonia]], kagus Uus-Meremaa [[Kermadeci saared]], idas [[Tonga]], kirdes [[Samoa]] ning põhjas [[Tuvalu]]. Fidži koosneb enam kui 330 saarest, millest 110 on alaliselt asustatud. Saarte kogupindala on umbes 18 300 ruutkilomeetrit. Kõige kaugem saar on [[Ono-i-Lau]]. Kahel peamisel saarel, [[Viti Levu]] ja [[Vanua Levu]], elab 87% kogu rahvastikust. Pealinn [[Suva]] asub Viti Levu peal ja on riigi peamine kruiisilaevade sadam.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.cruisesalefinder.com.au/|pealkiri=Fidži kruiiside sihtkohad|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-04-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200409131706/https://www.cruisesalefinder.com.au/|url-olek=ei tööta}}</ref> Ligikaudu kolmveerand fidžilastest elab Viti Levu rannikul, kas Suvas või väiksemates linnakeskustes, nagu [[Nadi]] – kus [[turism]] on peamine kohalik tööstusharu<ref name=":0" /> – või [[Lautoka]], kus omab olulist tähtsust [[suhkruroog|suhkruroo]] tööstus. Maastiku iseärasuste tõttu on Viti Levu hõredalt asustatud.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/1834.htm#profile|pealkiri=Fidži rahvas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Suurem osa Fidži saartest moodustus umbes 150 miljonit aastat tagasi alanud vulkaanilise tegevuste kaudu. Geotermilist aktiivsust esineb tänapäevalgi Vanua Levu ja Taveuni saartel.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.fijidiscovery.com/geography.php|pealkiri=Fidži geograafia|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-02-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110223155922/http://www.fijidiscovery.com/geography.php}}</ref> Inimasustus sai alguse II aastatuhandel eKr – esmalt saabusid saartele [[austroneeslased]] ja hiljem [[melaneeslased]]. Eurooplased külastasid Fidžit alates 17. sajandist<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.infoplease.com/world/countries/fiji|pealkiri=Fidži ajalugu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. Pärast lühikest perioodi iseseisva kuningriigina muutsid britid 1874. aastal Fidži enda [[koloonia]]ks. Fidži tegutses kolooniana kuni 1970. aastani, mil saavutati iseseisvus Suurbritannia [[dominioon]]ina. Pärast mitmeid riigipöördekatseid kuulutas 1987. aastal sõjaväeline valitsus välja vabariigi. [[Fidži 2006. aasta riigipööre|2006. aasta riigipöördega]] haaras võimu kommodoor [[Josaia Voreqe Bainimarama]]. Kõrgem kohus kuulutas 2009. aastal aga selle riigipöörde ebaseaduslikuks tekitades nii [[2009. aasta Fidži konstitutsiooniline kriis|konstitutsioonilise kriisi]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/asia-pacific/7993295.stm|pealkiri=Fiji's president takes over power |väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2009-04-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090413063643/http://news.bbc.co.uk/2/hi/asia-pacific/7993295.stm}}</ref> Pärast aastaid kestnud viivitusi toimusid demokraatlikud valimised 17. septembril 2014. Bainimarama partei [[FijiFirst]] kogus 59,2% häältest ja rahvusvahelised vaatlejad pidasid valimisi usaldusväärseteks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://bigstory.ap.org/article/6e44f8f77b6e4c0e867b9d8750689e5b/international-monitors-endorse-fiji-election|pealkiri=Int'l monitors endorse Fiji election as credible |väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-09-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140921010517/http://bigstory.ap.org/article/6e44f8f77b6e4c0e867b9d8750689e5b/international-monitors-endorse-fiji-election}}</ref> Fidži on rikkalike metsa-, mineraal- ja kalavarude tõttu üks Vaikse ookeani arenenumaid majandusi.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.fiji.org.nz/about-fiji/|pealkiri=About Fij|väljaandja=Fiji High Commission|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2023-10-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231014075547/http://www.fiji.org.nz/about-fiji/|url-olek=ei tööta}}</ref> Rahaühik on [[Fidži dollar]]. Peamisteks välisvaluutaallikateks on turismitööstus, välismaal töötavate fidžilaste rahaülekanded ja pudelivee eksport.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fj.html|pealkiri=The World Factbook|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-01-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150102024255/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fj.html}}</ref> Kohaliku omavalitsuse ja linnaarengu ministeerium teostab järelevalvet Fidži kohaliku omavalitsuse üle.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.fiji.gov.fj/index.php?option=com_content&view=article&id=646&Itemid=197|pealkiri=Our Government |väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-06-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100619115655/http://www.fiji.gov.fj/index.php?option=com_content&view=article&id=646&Itemid=197}}</ref> == Nimi == Fidži peamine saar on tuntud kui Viti Levu ja just sellest tuleneb nimi "Fidži", ehkki üldine ingliskeelne hääldus põhineb nende saarenaabritelt Tongalt. Selle tekkimist saab kirjeldada järgmiselt: Fidžilased avaldasid esimest korda Euroopale muljet Tongal kohtunud Cooki ekspeditsiooni liikmete kirjutiste kaudu. Neid kirjeldati kui hirmuäratavaid sõdureid ja metsikuid kanniballe, parimate Vaikse ookeani laevade ehitajaid, kuid mitte häid meremehi. Nad innustasid tongalaste seas aukartust ja kõik nende tooted, eriti koorekangad ja klubid, olid kõrgelt hinnatud ja nõutud. Nad nimetasid oma kodu Vitiks, kuid tongalased nimetasid seda Fisiiks ja just selle võõra häälduse, Fidži kaudu on need saared nüüd tuntud.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.fijihighcommission.org.uk/about_1.html|pealkiri=About Fiji|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Misjonärid ja muud Fidžit külastanud rändurid kasutasid kuni 19. sajandi lõpuni raamatupidamises ja muudes kirjutistes tongakeelset hääldust koos anglitseeritud õigekirjaga "Feejee".<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.jps.auckland.ac.nz/document//Volume_83_1974/Volume_83%2C_No._4/The_forerunners_of_the_Fijian_dictionary%2C_by_Albert_J._Schutz%2C_p_443-458/p1|pealkiri=The forerunners of the Fijian dictionary |väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2018-02-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180208075139/http://www.jps.auckland.ac.nz/document//Volume_83_1974/Volume_83%2C_No._4/The_forerunners_of_the_Fijian_dictionary%2C_by_Albert_J._Schutz%2C_p_443-458/p1|url-olek=ei tööta}}</ref> == Asend ja suurus == [[File:Fiji topo.png|thumb|Fidži reljeefikaart]] Fidži pindala on umbes 194 000 ruutkilomeetrit (75 000 ruutmeetrit), millest umbes 10% on maismaad. Fidži on Vaikse ookeani edelaosa keskus, mis asub Vanuatu ja Tonga vahel. Saarestik asub laiuste 176° 53′ ja 178° 12′ vahel. Saarestiku laius on umbes 498 000 ruutmiili ja vähem kui 2 protsenti on kuiva maad. 180° meridiaan kulgeb läbi Taveuni, kuid rahvusvaheline kuupäevajoon on painutatud, et anda kogu Fidži rühmale ühtlane aeg (UTC + 12). Fidži rühm, välja arvatud Rotuma, asub lõuna pool 15° 42′ ja 20° 02′. Rotuma asub grupist 220 meremiili (410 km; 250 mi) põhja pool, 360 meremiili (670 km; 410 mi) Suvast, ekvaatorist 12° 30′ lõuna pool. Fidži asub Hawaiist umbes 5100 km edelas ja umbes 3150 km kaugusel Sydney Austraalias.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://distancebetween.info/fiji/hawaii|pealkiri=Kaugus Fidži ja Hawaii vahel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-02-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200213201827/http://distancebetween.info/fiji/hawaii|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://distancebetween.info/fiji/australia|pealkiri=Kaugus Fidži ja Austraalia vahel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-02-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200213201825/http://distancebetween.info/fiji/australia|url-olek=ei tööta}}</ref> == Loodus == === Saared === Fidži koosneb 332 saarest (millest 106 on asustatud) ja 522 väiksemast saarestikest. Kaks kõige olulisemat saart on Viti Levu ja Vanua Levu, mis moodustavad umbes kolm neljandikku riigi kogupindalast. Saared mägised ja nende kõrgeim tipp on 1324 meetrit merepinnast. Saared on kaetud troopiliste metsadega. Kõrgeim punkt on Titiivi mägi Viti Levu saarel. Muude saarte ja saarerühmade hulka kuuluvad Taveuni ja Kadavu (vastavalt suuruselt kolmas ja neljas saar), Mamanuca rühm (Nadi lähedal) ja Yasawa rühm, mis on populaarsed turismisihtkohad, Lomaiviti rühm Suva lähedal ja kauge Lau rühm. === Kliima === Fidži kliima on troopiline mereline ja soe aasta läbi. Soe aastaaeg on novembrist aprillini ja jahedam hooaeg maist oktoobrini. Temperatuurid jahedal aastaajal on keskmiselt 22 ° C (72 ° F). Vihmasadu on muutlik, sooja ilmaga sajab tugevamaid sademeid, eriti sisemaal. Suuremate saarte jaoks on sademete kaguosades rohkem sademeid kui loodeosas, mis mõjutab nende piirkondade põllumajandust. Tuul on mõõdukas, kuigi tsüklonid esinevad umbes kord aastas (10–12 korda kümne aasta jooksul).<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.fiji.gov.fj/index.php?option=com_content&view=article&id=645&Itemid=196|pealkiri=Our Country|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-03-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100323104147/http://www.fiji.gov.fj/index.php?option=com_content&view=article&id=645&Itemid=196}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.britannica.com/place/Fiji-republic-Pacific-Ocean/Land#ref1003314|pealkiri=Land of Fiji |väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://weather.com/weather/monthly/l/Suva+Fiji+FJXX0009:1:FJ|pealkiri=Suva, Fidži kuu ilm|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Asustus == Pealinn Suva asub Viti Levu saarel ja seal elab ligi kolmveerand riigi elanikkonnast. Teiste oluliste linnade hulka kuuluvad Nadi (rahvusvahelise lennujaama asukoht),<ref name=":0" /> ja Lautoka, Fidži teine ​​linn, kus on suured suhkrurooveskid ja meresadam. Vanua Levu peamised linnad on Labasa ja Savusavu. == Riik == === Haldusjaotus === [[File:Fiji, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Fidži piirkonnad]] Fidži on jaotatud neljaks piirkonnaks, mille koosseisu kuulub kokku 14 provintsi. Piirkonnad: * [[Keskpiirkond (Fidži)|Keskpiirkond]] (5 provintsi: [[Naitasiri provints|Naitasiri]], [[Namosi provints|Namosi]], [[Rewa provints|Rewa]], [[Serua provints|Serua]], [[Tailevu provints|Tailevu]]) * [[Idapiirkond (Fidži)|Idapiirkond]] (3 provintsi: [[Kadavu provints|Kadavu]], [[Lau provints|Lau]], [[Lomaiviti provints|Lomaiviti]]) * [[Põhjapiirkond (Fidži)|Põhjapiirkond]] (3 provintsi: [[Bua provints|Bua]], [[Cakaudrove provints|Cakaudrove]], [[Macuata provints|Macuata]]) * [[Läänepiirkond (Fidži)|Läänepiirkond]] (3 provintsi: [[Ba provints|Ba]], [[Nadroga-Navosa provints|Nadroga-Navosa]], [[Ra provints|Ra]]) === Sümboolika === Fidži lipu helesinine taust sümboliseerib Vaikset ookeani, millel on oluline osa saarlaste elus nii kalatööstuses kui ka turismis. Suurbritannia riigilipp näitab riigi seost Ühendkuningriigiga. Kilp on saadud riigi vapilt, mille andis kuningas Warrant välja 1908. aastal. See on valge kilp, millel on punane rist ja punane riba (kilbi ülemisel kolmandikul). Kilbil kujutatud pildid tähistavad saarte põllumajandustegevust ja ajaloolisi seoseid Ühendkuningriigiga. Kilbi ülaosas hoiab Briti lõvi käppade vahel kakao kauna. Esimesel veerandil on suhkruroog, teisel ​​veerandil on kookospalm , kolmandal veerandil on rahutuvi ja neljandal veerandil on hunnik banaane.{{lisa viide}} Fidži vapp on heraldiline seade, mis koosneb kilbist, mis jagatakse veeranditeks punase Püha Georgi risti poolt ja kilbi ülemisel kolmandikul on punane riba. Kilbi toetavad kaks Fidži rahvuslikus riietuses sõdalast, mõlemal küljel üks ja millest üleval on kanuu, mis tähistab saarte põllumajandustegevust ja ajaloolisi seoseid Ühendkuningriigiga. Kilbi ülaosas hoiab Briti lõvi käppade vahel kakao kauna. Kilbi esimesel veerandil on suhkruroog, teisel ​​veerandil on kookospalm , kolmandal veerandil on rahutuvi ja neljandal veerandil on hunnik banaane. 1908. aastal kuningliku käsu alusel vastu võetud Fiji vapp on sellest aastast alates säilinud pärast iseseisvumist 1970. Relvadest saadud eskaart on kujutatud Fidži lipul.{{lisa viide}} == Majandus == Fidži majandus on Vaikse ookeani saarte seas üks arenenumaid. Sellele aitavad kaasa ulatuslikud metsa- , mineraal- ja kalavarud. Riigis on suur elatuspõllumajanduses tegutsev sektor,<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fj.html|pealkiri=Fiji|väljaanne=The World Factbook |aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-01-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190108073243/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fj.html|url-olek=ei tööta}}</ref> mis moodustab 18% sisemajanduse kogutoodangust ja seal töötas 2001. aastal umbes 70% tööjõust. Suhkrueksport ja kasvav turismitööstus on peamised välisvaluutaallikad. Suhkruroo töötlemine moodustab ühe kolmandiku tööstustegevusest. Märkimisväärsed on ka kookospähklite, ingveri ja kopra tootmine. 22. septembril 2006 kinnitas energiaminister Lekh Ram Vayeshnoit, et Southern Cross Management Company Limited on taotlenud litsentsi nafta puurimiseks Fidži vetes. Taotlus lükati tagasi pärast seda, kui ettevalmistavate aruannete kohaselt olid Fidži naftavarud tõsiselt ülehinnatud. Aktsepteeritud hinnangud on praegu vahemikus 500–600 miljonit barrelit Brenti toornaftat turuväärtusega umbes 4,7 miljardit dollarit. Fidži elanikkond on 905 949 inimest. Riigi kõrgeim hoone on 14-korruseline Fidži reservpank Suvas. Fidži on [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i liige. == Ajalugu == [[File:Fijian mountain warrior, Kai Colo.jpg|thumb|püsti|Fidži mäesõdalane, Francis Herbert Dufty tehtud foto 1870. aastatest]] Vaikse ookeani keskosas asuv Fidži geograafia on muutnud selle paljude sajandite jooksul nii rännete sihtkohaks kui ka ristteeks. Suulise traditsiooni kohaselt on tänapäeva põlisfidžlased pealiku Lutunasobasoba järeltulijad ja need, kes saabusid koos temaga Kaunitoni kanuuga. Maandunud praeguse Vuda juurde, asusid asunikud sisemaale Nakauvadra mägedesse. Kuigi seda suulist traditsiooni pole iseseisvalt tõestatud, reklaamib Fidži valitsus seda ametlikult ja paljud hõimud väidavad, et nad on pärit Lutunasobasoba lastest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.usp.ac.fj/index.php?id=6482|pealkiri=Arhiivitud koopia|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2008-12-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081201135049/http://www.usp.ac.fj/index.php?id=6482}}</ref> [[File:Chronological dispersal of Austronesian people across the Pacific (per Benton et al, 2012, adapted from Bellwood, 2011).png|left|400px|thumb|Kaart, mis näitab austroneeslaste rännet ja laienemist, mis algas umbes 3000 eKr Taiwanist]] Fidži linnade keraamikakunst näitab, et Fidži asustasid austroneesia rahvad enne või umbes 3500–1000 eKr ning melaneeslased järgnesid umbes 1000 aastat hiljem, kuigi Vaikse ookeani piirkonna rände küsimus püsib endiselt. Arvatakse, et Lapita rahvas või polüneeslaste esivanemad asustasid saared kõigepealt, kuid pole palju teada, mis neist sai pärast melaneeslaste saabumist; neil võis oli uuele kultuurile teatav mõju ja arheoloogilised tõendid näitavad, et nad oleksid siis liikunud edasi Samoale, Tongasse ja isegi Hawaiile. Arheoloogilised tõendid näitavad asustustunnuseid Moturiki saarel aastast 600 eKr ja võimalik, et juba 900 eKr. Fidži kultuuri aspektid on sarnased Vaikse ookeani lääneosa melaneesia kultuuriga, kuid neil on tugevam seos vanemate Polüneesia kultuuridega. 10. sajandil loodi Tongas Tu'i Tonga impeerium ja Fidži kuulus selle mõjusfääri. Tongani mõju viis Polüneesia kombed ja keele Fidži keelde. Impeerium hakkas aga lagunema 13. sajandil. [[File:Fijian druas (NYPL Hades-2359184-4043540).jpg|thumb|Fidži drua]] Fidži on paljude keeltega rahvus. Fidži ajalugu nii asustusena, kui ka liikuvusena on sajandite jooksul kujunenud välja ainulaadne Fidži kultuur. Fidžil ehitati suured elegantsed, ''tagurpidi'' purjedega veesõidukid, mida kutsuti ''druaks'', millest osad eksporditi ''Tongasse'' . Kujunes välja omanäoline külaarhitektuur, mis koosnes kommunaalsest ja individuaalsest ''Bure'i'' ja ''oru'' elumajadest koos arenenud vallide ja vallikraavide süsteemiga, mis tavaliselt ehitati olulisemate asulate ümber. Sigu kodustati toidu jaoks ja mitmesugused põllumajandustaimed, näiteks banaanid, olid olemas juba varasemast ajast. Külad varustati veega, mis tuli sisse ehitatud puidust akveduktide abil. Fidžlased elasid ühiskondades, mida juhtisid pealikud, vanemad inimesed ja märkimisväärsed sõdalased. Vaimsed juhid, keda sageli nimetatakse ''bete'iteks'', olid samuti olulised kultuuritegelased ning ''yaqona'' tootmine ja tarbimine oli osa nende tseremooniast ja kogukonnast. Fidžilased töötasid välja rahasüsteemi, kus spermavaala poleeritud hambad, mida nimetatakse ''tambuaks'', sai uueks valuutaks. Samuti oli olemas teatud tüüpi kirjutamine, mida võib tänapäeval näha saarte ümbruse erinevates petroglüüfides.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Gravelle, Kim (1983). Fidži ajad: Fidži ajalugu. Fiji Times.|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Nad tootsid ja rafineerisid ''masi-'' kanga tekstiilitööstust, mille materjali kasutati purjede ja riiete, näiteks ''malo'' ja ''liku'' valmistamiseks. Nagu enamiku teiste inimtsivilisatsioonide puhul, oli ka sõjad koloniaalieelses Fidži igapäevaelus oluliseks osaks.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Fergus., Clunie (2003). Fidži relvad ja sõda.|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://archive.org/details/hilltribesoffiji00brew/page/n10/mode/2up|pealkiri=Fidži mäe hõimud|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Fidžilased kasutasid palju erinevaid tüüpi nuiasid, mida saab üldjoones jagada kahte rühma. Kaks peamist nuialiiki, mida nad kasutasid, olid kahe käega nuiad ja väikesed spetsiaalsed viskenuiad nimega Ula.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.new-guinea-tribal-arts.com/fijian-war-clubs/|pealkiri=Fijian War Clubs |väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Eurooplaste saabumisega ja kolonialismiga 1700. aastate lõpus suruti paljud Fidži kultuuri elemendid ümber või neid muudeti, et tagada Euroopa, nimelt brittide, kontroll. Eriti puudutas see Fidži traditsioonilisi vaimseid veendumusi. Varased kolonistid ja misjonärid kasutasid ja segasid Fidži kannibalismi kontseptsiooni, et anda koloonia sissetungile moraalne kohustus.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://archive.org/details/fijiandfijians00calvgoog/page/n7/mode/2up|pealkiri=Saared ja nende elanikud|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Märgistades Fidži põliselanike kombeid kui "laastatud ja primitiivsed", nad suutsid reklaamida narratiivi, et Fidži oli "metsikute kannibalide raisatud paradiis". 19. sajandi jooksul tehtud ekstravagantsed lood, nagu näiteks Ratu Udre kohta, kes väidetavalt sõi 872 inimest ja on oma saavutuse registreerimiseks tegi kivihunniku.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.ee/books?id=SYW6EzB9rYkC&pg=PA166&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false|pealkiri=Divine Hunger: Cannibalism as a Cultural System |väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Kannibalism kui mulje oli kolonistide poolt kasutusele võetud tõhus rassiline tööriist, mis on kestnud läbi 1900. aastate ja tänapäevani. Sellised autorid nagu näiteks Deryck Scarr,<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Scarr, Deryck (1984). Fidži: Lühike ajalugu. Brigham Youngi ülikooli Polüneesia uuringute instituut – Hawaii ülikoolilinnak|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> on kasutanud 19. sajandi väiteid "värskelt tapetud surnukehad söömiseks" ja tseremoniaalseid massilisi ohverdused uute majade ja paatide ehitamiseks. Kuigi Fidžit tunti ''Kannibalismi saartena'',<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://humanities.cqu.edu.au/history/52148/modules/pacific_peoplesA.html|pealkiri=Melanesia/Micronesia/Polynesia |väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2005-03-01|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20050301062252/http://humanities.cqu.edu.au/history/52148/modules/pacific_peoplesA.html}}</ref> kahtlevad muud hilisemad uuringud isegi kannibalismi olemasolu Fidžil.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=William Arens (1980). Inimeste söömise müüt. Oxford: Oxford University Press.|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> See seisukoht pole aga ilma kriitikata ja võib-olla kõige täpsema ülevaate saab 19. sajandi Fidži kannibalismist William MacGregorilt, kes oli Briti koloonia Fidži pikaajaline peaarst. 1876. aasta väikese sõja ajal väitis ta, et tehti harv juhus vaenlase liha maitsmiseks "selleks, et näidata kõrgemat viha".<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://archive.org/details/lettersandnotes00stangoog/page/n8/mode/2up|pealkiri=Viti Levu mägismaa Fiji mägismaal toimunud häirete ajal kirjutatud kirjad ja märkused, 1876.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Kultuur == [[File:BureNavala2.jpg|thumb|Mitmed Bured (ühetoalised Fidži majad) Nausla külas Nausori mägismaal]] Fidži kultuur on rikas mosaiik põlistest Fidži, Indo-Fidži, Aasia ja Euroopa traditsioonidest, hõlmates ühiskondlikku viisakust, keelt, toitu (mis pärineb peamiselt merest), kostüüme, uskumussüsteeme, arhitektuuri, kunsti, käsitööd, muusikat, tantsu ja sporti. Kui Fidži põliselanike kultuur ja traditsioonid on väga elujõulised ja moodustavad suurema osa Fidži elanike igapäevaelust, on Fidži ühiskond viimase sajandi jooksul arenenud nii India ja Hiina traditsioonide juurutamise kui ka Euroopa ja Fidži oluliste mõjutuste kaudu. Nii on Fidži erinevad kultuurid kokku tulnud, et luua ainulaadne multikultuurne rahvuslik identiteet.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.refworld.org/pdfid/525fbfda4.pdf|pealkiri=Fiji: the challenges and opportunities of diversity |väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Fidži kultuuri tutvustati koos teiste Vaikse ookeani paviljoni asuvate Vaikse ookeani piirkonna riikidega 1986. aastal Kanadas Vancouveris toimunud maailmanäitusel ja hiljuti ka 2010. aasta Shanghai maailmanäitusel Shanghais.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://en.expo2010.cn/a/20100311/000005.htm|pealkiri=Pacific Pavilion unveils artist's renditions |väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-06-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100619073416/http://en.expo2010.cn/a/20100311/000005.htm}}</ref> === Pühad ja festivalid === Vt ka: Fidži festivalide loetelu See on nimekiri Fidžis tähistatavatest pühadest: * [[Uusaasta päev]] * [[Suur reede]] * [[Vaikne laupäev]] * [[Ülestõusmispühad|Ülestõusmispüha]] * [[Põhiseaduse päev]] * [[Fidži päev]] * [[Diwali]] * [[Jõulud]] * [[Teine jõulupüha]] * [[Prohvet Mohammedi sünnipäev]] Riigipühade täpsed kuupäevad erinevad aastast aastasse. Järgmisi pühi Fidžis enam ei tähistata: * [[Kuninganna ametlik sünnipäev]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.abc.net.au/news/2012-08-01/fiji-dumps-queen27s-birthday-holiday-from-calendar/4169224|pealkiri=Fiji dumps Queen's birthday holiday |väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> * [[Riiklik noortepäev]] * [[Ratu Sir Lala Sukuna päev]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.fiji.gov.fj/index.php?option=com_content&view=article&id=1251%3Apublic-holidays-clarified&catid=71%3Apress-releases&Itemid=155|pealkiri=Public holidays clarified |väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-10-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121019212135/http://www.fiji.gov.fj/index.php?option=com_content&view=article&id=1251%3Apublic-holidays-clarified&catid=71%3Apress-releases&Itemid=155}}</ref> == Vaata ka == * [[Fidži jalgpallikoondis]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastik-tekstina}} {{commonskat-tekstina}} * [http://www.fiji.gov.fj/ Fidži valitsuse veebisait] * [https://www.statsfiji.gov.fj/ Fidži statistikabüroo] {{Rahvaste Ühendus}} {{Okeaaniariigid}} {{koord|tüüp=maa}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Austraalia ja Okeaania maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Fidži| ]] m520e2dgmrkj7etls2q1ilz3gg5ql8a Panama 0 2881 7231559 6943377 2026-09-10T06:49:32Z Kuriuss 38125 7231559 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib riigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Panama (täpsustus)]]}} {{Riik | riiginimi = Panama Vabariik | omastav = Panama | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = República de Panamá | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Panama.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Panama in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[hispaania keel|hispaania]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Panamá]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[José Raúl Mulino]] | valitsusjuhi_ametinimi = | valitsusjuhi_nimi = | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | iseseisvus = 3. novembril 1903 | valuuta = [[Panama balboa]] (PAB) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] &minus;5 | hümn = "[[Himno Istmeño]]" | usund = | üladomeen = [[.pa]] | telefonikood = 507 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = PAN | märkused = }} '''Panama''', ametlikult '''Panama Vabariik''' (''República de Panamá''), on riik [[Kesk-Ameerika]] lõunaosas, piirnedes [[Lõuna-Ameerika]]ga. Riiki ümbritsevad läänes [[Costa Rica]], kagus [[Colombia]], põhjas [[Kariibi meri]] ja lõunas [[Vaikne ookean]]. Panama pealinn ja ühtlasi ka suurim linn on [[Panamá]], kus elab ligikaudu pool riigi neljast miljonist elanikust. Enamik Panama elanikest on roomakatoliiklased (umbes 80%). Enne hispaanlaste saabumist [[16. sajand]]il elas Panama aladel mitmeid põlisrahvaid. Riik iseseisvus [[Hispaania]]st [[1821]]. aastal ning ühines [[Suur-Colombia]]ga, kuhu kuulusid ka Nueva Granada, [[Ecuador]] ja [[Venezuela]]. Pärast Suur-Colombia lagunemist [[1831]]. aastal sai Panamast osa Colombia Vabariigist. Ameerika Ühendriikide toetusel eraldus Panama Colombiast [[1903]]. aastal, võimaldades [[Ameerika Ühendriikide maaväe insenerikorpus]]el rajada aastatel [[1904]]–[[1914]] [[Panama kanal]]. [[1977]]. aasta [[Torrijose–Carteri leping]]ute kohaselt anti kanal 31. detsembril [[1999]] üle Panama kontrolli alla ning seda ümbritsev territoorium oli tagastatud juba [[1979]]. aastal. Kanalimaksud on jätkuvalt oluline osa Panama sisemajanduse koguproduktist, eriti pärast [[2016]]. aastal valminud laiendusprojekti, mis kahekordistas kanali läbilaskevõime. Olulised majandussektorid on ka kaubandus, pangandus ja turism. Umbes 40% Panama maismaast on kaetud džunglitega, kus elab rikkalik valik troopilisi taimi ja loomi – osa neist leidub ainult seal. Panama peetakse kõrge sissetulekuga majandusega riigiks. 2019. aastal oli Panama [[inimarengu indeks]]is maailmas 57. kohal ning [[2018]]. aastal hinnati seda Ladina-Ameerika seitsmendaks konkurentsivõimelisemaks majanduseks. Panama on ÜRO ja mitmete teiste rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas [[Ameerika Riikide Organisatsioon]]i, [[Ladina-Ameerika Integratsiooni Assotsiatsioon]]i, [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i ning [[Mitteühinemisliikumine|Mitteühinemisliikumise]] asutajaliige. == Loodus == [[Fail:Chame laht Panamas.jpg|pisi|Chame laht ja sealne mangroovimets]] Panama asub [[Kesk-Ameerika]] kitsaimas osas ja selle pindala on 75 420 km². Riik on piklik S-kujuline maakitsus [[Kariibi meri|Kariibi mere]] ja Vaikse ookeani vahelisel alal. Kõige kitsamas kohas on maakitsus umbes 50 kilomeetrit lai.<ref name="enc_brit" /> Vaikse ookeani rannik on väga madal ja seetõttu on looded erakordselt ägedad, üle seitsme meetri, samas kui Kariibi mere poolel on sellest vaid kümnendik.<ref name="geo" /> Panama on jagatud kaheks rannikuks nendevahelise mäeahelikuga ning teisest küljest jagab [[Panama kanal]]i piirkonnas olev madalik selle lääne- ja idaosaks. Suurem osa riigist asub vähem kui 700 meetri kõrgusel. Vaikse ookeani rannikutasandikul asub [[Azuero poolsaar]]. Enamik Panama rohkem kui 1600 saarest asub Vaikses ookeanis. Panamast läbib mitu jõge, kuid enamik neist on lühikesed.<ref name="enc_brit" /> Kariibi merre suubuvatest jõgedest olulisim on [[Chagresi jõgi]], millest paisutamise teel tekkinud [[Gatuni järv]] on Panama kanali oluline osa. Teised olulised jõed on [[Chepo]] ja [[Tuira]], mis suubuvad Vaiksesse ookeani.<ref name="geo" /> Kariibi mere ja Vaikse ookeani rannikul on kliima erinev, kuna Kariibi mere rannikul sajab [[passaattuul]]te tõttu oluliselt rohkem vihma kui Vaikse ookeani rannikul. Temperatuuri poolest jaguneb Panama kolmeks tsooniks. Umbes 90 protsenti riigist on madalamal kui 700 meetrit asuvas kuumavööndis, kus temperatuur langeb harva alla 26 kraadi. Keskmisel kõrgusel (700–1500 meetrit) on leebem kliima, üle 1500 meetri on jahe.<ref name="enc_brit" /> Mäeaheliku läänepoolsetes osades on isegi pakast.<ref name="geo" /> Panama looduslik mitmekesisus on seotud selle geoloogilise ajalooga: Lõuna- ja Põhja-Ameerika on olnud vaheldumisi koos või eraldatud. Piirkonnas on arenenud [[endeemne|endeemsed]] liigid. Omapäraste linnuperekondade hulka kuuluvad [[tuukanid]] ja [[koolibrid]]. Seal on 12 endeemset linnuliiki ja enam kui sada liiki, mis pärinevad Kesk-Ameerikast.<ref name="linnud" /> <gallery> Electron platyrhynchum -Panama-8a.jpg|[[Lainokk motmot]] (''Electron platyrhynchum'') Harpia harpyja, Panama.jpg|[[Harpüia]] (''Harpia harpyja'') on Panama rahvuslind Ramphastos sulfuratus, Panama, Summit Municipal Park.jpg|[[Vääveltuukan]] (''Ramphastos sulfuratus'') Tamandua mexicana in Panama.jpg|Vabas looduses elav [[põhjatamandu]] </gallery> == Riik == Panama on presidentaalne vabariik. Peaministri ametikohta ei ole. President nimetab ametisse ka valitsuse. President ja ühekojaline parlament (71 esindajat) valitakse iga viie aasta järel, president ja asepresident rahva otsevalimistel.<ref name="enc_brit" /> Parlamendivalimistel osutub mõnes ringkonnas valituks üks ja teistes mitu kandidaati. Ühe esindajaga ringkondades valitakse esindaja otsevalimisega, mitme kandidaadiga ringkondades aga proportsionaalsetel [[valimised|valimistel]].<ref name="ipu" /> Kuigi Panama põhiseadus sätestab võimude lahususe, on presidendi võim suur. Poliitikas domineerib nn [[personalism]], kus valijad pühenduvad tugevatele liidritele.<ref name="enc_brit" /> Enamikul erakondadest pole selget ideoloogiat ja nende suuna määravad enamasti mõned silmapaistvad liidrid. Alates sõjaväehunta langemisest on juhtivad parteid olnud [[Demokraatlik Revolutsiooniline Partei]] PRD (Partido Revolucionario Democratico) ja [[Panameñista Partei]] PP (Partido Panameñista). 21. sajandil on nende kõrvale tõusnud [[Ricardo Martinelli]] (president 2009–2014) ümber koondunud [[Demokraatlik Muutus]] CD (Cambio Democrático). Demokraatliku Revolutsioonilise Partei PRD asutas Panama sõjaväeline juht kindral [[Omar Torrijos]] 1979. aastal ja selle juured on vasakpoolses populismis. Teise võimupartei Panamenista Partei PP asutas president [[Arnulfo Arias]] 1932. aastal. Partei kandis kuni 2005. aastani nimetust Arnulfista Partei PA (Partido Arnulfista) ja selle juured on ultranatsionalismis ja fašismis. Tänapäeval on PRD valdavalt vasaktsentrist ja PP enamasti paremtsentrist. Alates 1. juulist 2019 on Panama president [[Laurentino Cortizo]], kes valiti ametisse Demokraatliku Revolutsioonilise Partei PRD esinumbrina. === Haldusjaotus === {{Panama provintside kaart|2=pisi|3=450px|4=Panama 1. järgu haldusüksused (lingitud)}} Panama on halduslikult jaotatud kümneks provintsiks, mille eesotsas on kubernerid. Provintsid jagunevad omakorda piirkondadeks ja aleviteks (''corregimientos''). Samuti on Panamas kuus põliselanike piirkonda (''comarcas''), kus enamuse moodustavad põlisrahvad. Põliselanike piirkondadest neli on provintsitaseme haldusüksused ning kaks, Madugandí ja Wargandí piirkond, kuuluvad provintside koosseisu. [[Fail:Colón, Panama.jpg|pisi|[[Colón (Panama)|Colón]] on [[Colóni provints]]i keskus ja riigi suuruselt teine linn]] Provintsid: * [[Bocas del Toro provints]] * [[Chiriquí provints]] * [[Coclé provints]] * [[Colóni provints]] * [[Dariéni provints]] * [[Herrera provints]] * [[Los Santose provints]] * [[Panamá provints]] * [[Panamá Oeste provints]] * [[Veraguase provints]] Põliselanike piirkonnad (''comarcas''): * [[Guna Yala piirkond]] * [[Emberá piirkond]] * [[Naso Tjër Di piirkond]] * [[Ngäbe-Buglé piirkond]] * [[Madugandí piirkond]] * [[Wargandí piirkond]] == Rahvastik == [[Fail:Panama Casco Antiguo panorama.jpg|pisi|300px|Panamá vanalinna panoraam]] Panama elanikkond oli 2017. aastal 4 098 587. Panama etniline koosseis on järgmine: * 50,1% segarassilist (euroopa, aafrika, põlisameerika) päritolu * 22,0% aafrika päritolu * 6,7% indiaanipäritolu * 8,6% euroopa päritolu (nendest hispaania-kanaari päritolu 74%, saksa 13%, itaalia jt 13%) * 5,5% aasia päritolu * 7,1% muud päritolu == Majandus ja infrastruktuur == Panama oli 2019. aastal [[Maailmapank|Maailmapanga]] hinnangul [[inimarengu indeks]]i edetabelis väga kõrge inimarenguga riikide hulgas 57. kohal. [[Gini indeks]] oli 2019. aastal 49,8 ja sellega oli Panama maailmas 168. kohal. [[SKT elaniku kohta]] oli 2021. aastal 29&nbsp;000 USD ja sellega oli Panama maailmas 73. kohal. 28. aprillil 2022 kiitsid Panama seadusandjad heaks seaduseelnõu, mis legaliseerib [[bitcoin]]i ja muud [[krüptoraha|krüptovaluutad]]. Eelnõu lubab krüptovaluutat kasutada ja sellega kaubelda, aga ka muid sellega seotud teemasid. Samuti võimaldab see kodanikel kasutada oma krüptovaluutat maksude tasumiseks.{{lisa viide}} === Majandus === [[Fail:Miraflores Locks, Panama - 05.jpg|pisi|[[Panama kanal]]i lüüsid]] [[Fail:Miraflores Locks, Panama - 08.jpg|pisi|Panama kanalit läbivad laevad]] 2000. aastatel on Panama majandus olnud üks kiiremini kasvavaid majandusi maailmas. Aastatel 2001–2013 on riigi majandus kasvanud keskmiselt 7,2 protsenti aastas. [[Maailmapank|Maailmapanga]] hinnangul jätkub kasv lähiaastatel kiiremini kui mujal [[Ladina-Ameerika]]s.<ref name="wboverview" /> 21. sajandil on Panama majandust turgutanud eelkõige [[Panama kanal]]i laienemine. Pärast laiendustööde lõpetamist 2016. aastal oli majanduskasv vaid 4,9 protsenti.<ref name="h7ypm" /> Panama majanduses domineerib teenindussektor, mis on Ladina-Ameerika suurim. Selle suurimad valdkonnad on [[offshore-pangandus|''offshore''-pangandusoperatsioonid]] ja kanaliliiklus.<ref name="enc_brit" /> Alates 1999. aastast on Panama valitsus kanalit, selle tuluvooge ning hooldus- ja arendustegevust hallanud iseseisvalt, ilma et Ameerika Ühendriigid oleks vahendaja rollis.<ref name="MUS" /> Kanal võimaldab oluliselt säästa aega [[merenduse|laevanduses]]. Mitmed maailmas ehitatavad ookeanilaevad on mõõdetud nn [[Panamax]] suurusele, et nad suudaksid läbida kanali lüüse ja väravaid.<ref name="jjg7t" /> Keskmine makse Panama valitsusele on 54 000 [[USD dollar]]it laeva kohta ja aastas läbib kanalit 14 000 laeva.<ref name="lT0YS" /> Panama majanduspoliitika on selgelt keskendunud [[vabakaubandus]]ele. Maailmapanga 2015. aasta statistika järgi on Panama piiriülese kaubanduse lihtsuselt maailmas üheksandal kohal. Panamal on kümmekond vabakaubanduslepingut Ladina-Ameerika riikidega ja vabakaubandusleping Ameerika Ühendriikidega.<ref name="report14" /> Ameerika Ühendriigid on tema suurim kaubanduspartner. Olulisemad eksporditooted on banaanid, krevetid, kohv ja riided. Panama kanali põhjapoolses otsas asuv [[Colóni vabakaubandustsoon]] toimib samamoodi nagu [[maquiladora]]d paljudes teistes Kesk-Ameerika riikides. Seal on sadu tehaseid, mis toodavad toorainest või pooltoodetest valmistooteid.<ref name="enc_brit" /> Panama [[inimarengu indeks]] on Ladina-Ameerika riigi kohta kõrge, kuid riik on sellest hoolimata väga tugevalt lõhestatud. Rikkus on koondunud enamasti pealinna Panamásse, kuid paljud maapiirkonnad elavad vaesuses.<ref name="report14" /> Linnapiirkondades elab äärmises vaesuses alla 4 protsendi elanikkonnast. Maapiirkondades on see näitaja umbes 27 protsenti. Rohkem kui 70 protsenti elanikest elab vaesuses ja põlisrahvaste eripiirkondades elab üle 40 protsendi elanikest äärmises vaesuses. Lisaks puuduvad nendes piirkondades paljud põhiteenused.<ref name="wboverview" /> === Transport === [[Fail:12 de Octubre metro station, Panama.jpg|pisi|[[Panamá metroo]] alustas tegevust 2014. aastal. Pildil on 12. oktoobri metroojaam]] Panamas on umbes 11 000 kilomeetrit teid. Peamised kiirteed on kiirtee, mis kulgeb üle maakitsuse Panamást [[Colón (Panama)|Colón]]isse ja [[Panamericana maantee]], mis kulgeb üle riigi Costa Rica piirilt ja lõpeb [[Yaviza]] linnas, mis asub 40 kilomeetri kaugusel [[Colombia]]st.<ref name="enc_brit" /> Riigi ainus raudteeliin kulgeb Panamást Colónisse.<ref name="ox3jl" /> Panamas on neli rahvusvahelist lennujaama. Suurim neist on [[Tocumeni rahvusvaheline lennujaam]], mis asub Panamá kesklinnast 35 kilomeetri kaugusel.<ref name="In27t" /> Panama on üks laevandusmaailma suurimaid [[mugavuslipp|mugavuslipu]] riike.<ref name="b9pOG" /> 2010. aastal sõitis Panama lipu all 6379 laeva, mis on kõige rohkem maailmas.<ref name="0mrGk" /> == Ajalugu == === Esimesed asukad === Panama piirkond on olnud asustatud vähemalt 12 000 aastat. Enne eurooplaste saabumist selles piirkonnas elanud rahvastiku kohta on väga erinevaid hinnanguid. Kolm suurt rahvast olid [[gunad]], [[ngäbered]] ja [[embera]]d. Nad kasvatasid maisi, puuvilla, kakaod, juur- ja puuvilju. Elasid õlgkatusega majakestes ja magasid võrkkiikedes. Nad olid osavad keraamika, kivi ja kullaga töötamisel ning kandsid palju kuldehteid, mis toetasid müüti kuldsest [[Eldorado]] linnast.<ref name="aja" /> === Hispaania periood === [[Fail:Diorama of Panamá Viejo.jpg|pisi|Minatuurne mudel vanast Panamá linnast enne selle hävingut 1671. aastal]] Esimene eurooplane, kes Panama maakitsust uuris, oli hispaanlane [[Rodrigo de Bastidas]], kes otsis piirkonnast kulda aastal 1501. Järgmisena uuris seda [[Christopher Columbus]]. [[Vasco Núñez de Balboa]] oli esimene eurooplane, kes ületas Panama maakitsuse ja jõudis välja Vaikse ookeani rannikule aastal 1513.<ref name="aja" /> Hispaanlased alistasid peagi maad asustanud [[tšibtšad]] ja [[emberad]] ning hävitasid suures osas nende kultuurist. 1519. aastal asutasid hispaanlased linna nimega [[Panamá]], millest sai esimene Euroopa asula Vaikse ookeani rannikul. Sellest sai ka [[Peruu]] vallutamise märkimisväärne vaheetapp. Panamá ja [[Portobelo]] Kariibi mere rannikul olid tähtsad kaubanduskeskused. Need tõmbasid ligi ka Inglise piraate: [[Henry Morgan]] hävitas Panamá 1671. aastal ja [[Edward Vernon]] Portobelo 1739. aastal. Samal aastal anti piirkond üle [[Uus-Granada|Uus-Granada asekuningriigile]].<ref name="enc_brit" /> [[Fail:Fort San Lorenzo 05.jpg|pisi|[[Chagresi jõgi|Chagresi jõe]] suuet kaitsev [[Püha Laurentiuse kindlus]] on arvatud [[UNESCO maailmapärand Panamas|UNESCO maailmapärandi]] nimekirja]] === Colombia osa === Riik oli [[Hispaania]] [[koloonia]] kuni aastani 1821, mil sellest sai [[Simón Bolívar]]i juhtimisel [[Suur-Columbia]] osa.<ref name="aja2" /> Panamal oli mõnda aega oma kuberner, kuid 1843. aasta põhiseadusega anti võim üle [[Bogota]]sse. Varsti pärast seda sai Panamast Colombia osariik.<ref name="enc_brit" /> [[Fail:Panama Canal Railway in 2015.jpg|pisi|[[Panama kanali raudtee]] avati 1855. aastal]] [[Panama kanal]]it hakati esimest korda kavandama juba 16. sajandil ning aastatel 1880–1889 tegi kanali rajamiseks esimese katse [[Prantsuse kanalikompanii]] eesotsas [[Ferdinand de Lesseps]]iga. Pärast projekti kokkuvarisemist kanalifirma pankroti tõttu taaskäivitas USA president [[Theodore Roosevelt]] selle aastal 1902. USA valitsus pidas aga [[Colombia]] seatud tingimusi liiga nõudlikuks ja käivitas plaani Panama eraldamiseks Colombiast. Ameerika Ühendriikide toetusel sai Panama iseseisvaks 3. novembril 1903, andes Panama kanali tsooni USA-le rendile peaaegu sajaks aastaks.<ref name="aja3" /> === Iseseisvuse esimesed kuus aastakümmet (1903–1968) === [[Fail:Plaza de Francia, Panamá.jpg|pisi|püsti|Prantsusmaa väljak rajati aastatel 1921–1922 [[Ferdinand de Lesseps]]i ja Prantsuse kanalikompanii auks]] Panama esimene põhiseadus lubas USA-l sekkuda sõjaliselt Panama siseasjadesse, kui riigis tekivad rahutused. USA kasutas oma õigust aastatel 1908, 1912, 1918 ja 1925.<ref name="enc_brit" /> Panama oli konstitutsiooniline demokraatia, mida valitses 1903–1968 jõukas oligarhia. Panama kanal avati liikluseks 1914. aastal, kuid see oli USA kontrolli all kuni 1999. aastani.<ref name="ind" /> Teise maailmasõja ajal, pärast seda, kui [[Rünnak Pearl Harborile|Jaapan ründas Pearl Harbori]] detsembris 1941, paigutati Panamasse kümned tuhanded Ameerika sõdurid, kes vastutasid Panama kanali turvalisuse eest.<ref name="enc_brit" /> [[Arnulfo Arias]] oli Panama president kolm korda (1940–1941, 1949–1951 ja põgusalt oktoobris 1968 enne sõjaväelist riigipööret). Ta oli aastatel 1932–1936 Panama president olnud [[Harmodio Arias]]e noorem vend.<ref name="enc_brit3" /> === Panama sõjaline diktatuur (1968–1989) === ==== Omar Torrijos (1968–1981) ==== 1968. aastal kukutasid Panama relvajõud ametist äsja valitud presidendi [[Arnulfo Ariase]]. Riigipööret juhtisid major [[Boris Martinez]] ja kolonelleitnant [[Omar Torrijos]], kellest sai uue sõjaväevalitsuse juht. Sõjaline valitsus kestis üle kahe aastakümne. Sõjalise režiimi ajal oli selle tegevus vägivaldsem kahes faasis: esmalt režiimi algusaegadel, mil ta võitles Ariase-meelsete sisside vastu, ning kannatas mingil määral ka sisemiste võimuvõitluste all. Teist korda tõmbusid ohjad pingule režiimi lõppfaasis pärast 1980. aastate keskpaika Noriega ajal. Nende episoodide vahel oli 1970. aastad üsna rahulik aeg. Paljud on pidanud Torrijose aega omamoodi "progressiivse juhtimise" (''caudillismo'') ajastuks. 1970. aastatel saavutas sõjaväevalitsus populaarsuse nii finantseliidi kui ka lihtrahva seas, sest poliitika oli ühelt poolt ärisõbralik, kuigi rõhutati riigi rolli majanduses – ja teisalt parandasid valitsuse projektid ka inimeste elutingimusi. [[Demokraatlik Revolutsiooniline Partei]] (PRD), mille sõjaväeline režiim asutas 1978. aastal oma valitsemise toetamiseks, on endiselt üks Panama juhtivaid poliitilisi liikumisi, kuigi partei on püüdnud oma Noriega-aegsest ajaloost distantseeruda.<ref name="aja4" /> Omar Torrijose ajalooline saavutus oli 1977. aastal USA presidendi [[Jimmy Carter]]iga sõlmitud [[Panama kanali leping]] ehk [[Torrijos-Carteri leping]]. USA senati 1978. aastal ratifitseeritud lepingu kohaselt lakkas Panama kanali tsoon olema eraldatud 1. oktoobriks 1979 ja Panama kanal ise läks Panama kontrolli alla 31. detsembriks 1999. USA kontrollis piirkonda peaaegu kogu 20. sajandi. 1903. aastal Panama valitsusega sõlmitud lepingu alusel said Ameerika Ühendriigid kontrolli piirkonna üle, kuhu pidi kanal rajama ning 1914. aastal avatud Panama kanal oli siis USA kontrolli all.<ref name="aja5" /> Omar Torrijos suri 52-aastaselt 1981. aasta augustis, kui teda vedanud Panama õhujõudude lennuk kukkus halva ilmaga Panama lääneosas džunglisse. Kõik viis pardal olnud inimest said surma.<ref name="aja6" /> Torrijose ideoloogia (torrijoism) oli omapärane ja paradoksaalne segu sotsialismist ja vabaturumajandusest. Torrijose aeg oli diktatuuri aeg, kuid keskseks jõuks oli Omar Torrijose karismaatiline isiksus, mis koos tema vaieldamatute saavutustega oli tema autokraatlikkusele ja ebademokraatlikkusele vaatamata populaarsuse peamiseks põhjuseks.<ref name="aja7" /> ==== Manuel Noriega (1981–1989) ==== Omar Torrijose peamiste liitlaste hulgas oli [[Manuel Noriega|Manuel Antonio Noriega]], kelle toetust premeeriti ametikõrgendustega ja määramisega sõjaväeluure juhiks. Pärast seda, kui Torrijos 1981. aastal salapärases lennuõnnetuses hukkus, tõusis julgeolekuasutuste juht [[Manuel Noriega]] kulisside taha riigi mõjukaimaks meheks.<ref name="aja8" /> Noriegal puudus Torrijose karisma ja Noriega eelistas valitseda kulisside tagant, samas kui karismaatiline Torrijos oli hiilanud masside ees.<ref name="aja9" /> Noriega juhtimisel sai Panamast USA oluline piirkondlik liitlane, kes toetas Nicaragua parempoolseid mässulisi (''contras'') [[Daniel Ortega]] vasakpoolse režiimi vastu ja [[El Salvador]]i valitsust võitluses vasakpoolsete FMLN-i sisside vastu. 1983. aastal sai Noriegast relvajõudude juhataja ja tema positsioon Panama liidrina sai veelgi selgemaks. USA aga hakkas Noriega usaldusväärsuses üha enam kahtlema – ilmnes, et Noriega müüs oma teenuseid ka teistele luureorganisatsioonidele ning tegi koostööd ka narkokartellidega. 1988. aastal tulid vastuolud avalikuks, kui Noriega sai USA-s süüdistuse uimastikaubanduses.<ref name="aja8" /> ==== USA sissetung Panamasse (1989) ==== [[Fail:Panama clashes 1989.JPEG|pisi|Rahutused USA sissetungi ajal Panamasse 1989. aastal]] USA president [[George H. W. Bush]] andis 20. detsembril 1989 korralduse sõjaliseks operatsiooniks Panamas, mille eesmärk oli kukutada Panama sõjaline diktaator Manuel Noriega ja toimetada ta USA-sse kohtu ette, süüdistatuna uimastikaubanduses. Sõjaline invasioon algas rünnakutega strateegiliste sihtmärkide vastu. Võitlused kestsid 2 nädalat. Noriega põgenes [[Vatikan]]i saatkonda ja alistus seejärel 3. jaanuaril 1990 ameeriklastele, misjärel lennutati ta kohe USA-sse. Sõjalises operatsioonis hukkus 23 ameeriklast ja 516 panamalast. [[ÜRO Peaassamblee]] mõistis hukka USA sõjalise sissetungi Panamasse. USA sõjaline operatsioon kandis nime "[[Operation Just Cause]]".<ref name="aja10" /> Panamat aastatel 1981–1989 valitsenud sõjaväediktaator Manuel Noriega mõisteti USA-s uimastite salakaubaveo ja rahapesu eest pikaks ajaks vangi, misjärel viidi ta 2010. aasta aprillis üle Prantsusmaale, kus teda süüdistati narkoraha pesemises Prantsusmaa pankades tema valitsusajal. 2017. aasta mais suri Noriega Panamas, kuhu ta viidi 2011. aastal Prantsusmaalt üle, sest teda süüdistati poliitiliste vastaste röövimises oma valitsemisajal. === Demokraatia naasmine (1990) === [[Fail:Buildings in Panama City.jpg|pisi|Kõrghooned [[Panamá]]s 2015. aastal]] Pärast Noriega režiimi langemist taastati Panamas demokraatia ja presidendiks sai opositsiooniline [[Guillermo Endara]].<ref name="bbc" /> 1994. aasta presidendivalimistel võitis aga taas Torrijost ja Noriegat toetanud PRD parteisse kuuluv [[Ernesto Pérez Balladares]], kes alistas napilt 1988. aastal surnud endise presidendi Arnulfo Ariase lese [[Mireya Moscoso]], kes oli endise presidendi järgi nime saanud Partido Arnulfista (PA) kandidaat. President Perez Balladares kaotas hiljem põhiseaduse referendumil, kas president võiks kandideerida teiseks ametiajaks. 1999. aastal kaotas PRD kandidaat (Omar Torrijose poeg) [[Martín Torrijos]] presidendivalimised Mireya Moscosole, kellest sai esimene naispresident Panama ajaloos. Moscoso oli president aastatuhande vahetusel, kui USA andis [[Torrijose-Carteri kokkulepe|Torrijose-Carteri kokkuleppe]] kohaselt Panama kanali üle kontrolli Panamale.<ref name="moscoso" /> Pärast Moscoso ametiaega 1999–2004 võitis 2004. aasta mais toimunud presidendivalimistel taas PRD kandidaadiks olnud Omar Torrijose poeg Martín Torrijos.<ref name="bbc1" /> 2009. aastal valiti presidendiks konservatiivide liidu kandidaat [[Ricardo Martinelli]].<ref name="bbc1" /> 2014. aasta presidendivalimised võitis El Pueblo Primero kandidaat [[Juan Carlos Varela]]. 2016. aasta aprillis pälvis Panama rahvusvahelist tähelepanu, kui niinimetatud [[Panama dokumendid]] paljastasid, et paljud poliitikud, ametnikud ja avaliku elu tegelased kasutavad Panamat [[maksuparadiis]]ina.<ref name="enc_brit" /> 2019. aasta mais toimunud presidendivalimistel võitis napilt vasaktsentrist PRD kandidaadi [[Laurentino Cortizo]], kes on olnud Panama president alates 2019. aasta juuli algusest.<ref name="bbc2" /> Panama asepresident on praegu [[José Gabriel Carrizo]]. == Vaata ka == * [[Panama kanal]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="enc_brit">[https://www.britannica.com/place/Panama Panama ''Encyclopædia Britannica'']</ref> <ref name="enc_brit3">[https://www.britannica.com/biography/Arnulfo-Arias Arnulfo-Arias ''Encyclopædia Britannica'']</ref> <ref name="geo">[http://countrystudies.us/panama/24.htm Geography (Meditz & Hanratty)]</ref> <ref name="aja">[http://countrystudies.us/panama/3.htm History (Meditz & Hanratty)]</ref> <ref name="aja2">[http://countrystudies.us/panama/4.htm Independence from Spain (Meditz & Hanratty)]</ref> <ref name="aja3">[http://countrystudies.us/panama/8.htm The 1903 Treaty and Qualified Independence (Meditz & Hanratty)]</ref> <ref name="linnud">[https://www.birdingpanama.com/panama_endemic_birds.html Panama Endemic Birds]</ref> <ref name="ipu">[http://archive.ipu.org/Parline/reports/2245_B.htm INTER-PARLIAMENTARY UNION]</ref> <ref name="ind">[https://www.history.com/this-day-in-history/panama-declares-independence Panama declares independence from Colombia]</ref> <ref name="bbc">[https://www.bbc.com/news/world-latin-america-19889251 Panama profile]</ref> <ref name="bbc1">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/americas/country_profiles/1229333.stm Timeline:Panama]</ref> <ref name="bbc2">[https://www.bbc.com/news/world-latin-america-48174497 Panama election: Cortizo wins unexpectedly close race]</ref> <ref name="moscoso">[https://peoplepill.com/people/mireya-moscoso/ Mireya Moscoso: Panama's first female president]</ref> <ref name="aja4">[https://theconversation.com/how-panama-almost-forgot-its-decades-of-military-dictatorship-57931 How Panama almost forgot its decades of military dictatorship]</ref> <ref name="aja5">[https://history.state.gov/milestones/1977-1980/panama-canal MILESTONES: 1977–1980] The Panama Canal and the Torrijos-Carter Treaties</ref> <ref name="aja6">[https://www.nytimes.com/1981/08/02/obituaries/panama-leader-killed-in-crash-in-bad-weather.html The New York Times] PANAMA LEADER KILLED IN CRASH IN BAD WEATHER</ref> <ref name="aja7">[https://newrepublic.com/article/142944/growing-pains-panama Growing Pains in Panama]</ref> <ref name="aja8">[https://www.bbc.com/news/world-latin-america-16966007 Obituary: General Manuel Noriega]</ref> <ref name="aja9">[https://www.thoughtco.com/manuel-noriega-4766576 Biography of Manuel Noriega, Panamanian Dictator]</ref> <ref name="aja10">[https://www.politico.com/story/2018/12/20/united-states-invades-panama-1989-1067072 Politico] United States invades Panama, Dec. 20, 1989</ref> <ref name="report14">[https://bti-project.org/fileadmin/api/content/en/downloads/reports/country_report_2022_PAN.pdf Country Report Panama]</ref> <ref name="wboverview">[http://www.worldbank.org/en/country/panama/overview Panama: Ülevaade] Maailmapank, 10. oktoober 2017</ref> <ref name="MUS">[https://web.archive.org/web/20120208191451/http://panamacanalmuseum.org/index.php/timeline/detail/The_american_era_ends_-_treaty_and_transition/ Ameerika ajastu lõpp: leping ja üleminek] Panama kanali muuseum</ref> <ref name="h7ypm">Beaton, Kimberly & Hadzi-Vaskov, Metodij (2017). [http://www.imf.org/~/media/Files/Publications/WP/2017/wp17150.ashx Panama’s Growth Prospects: Determinants and Sectoral Perspectives] Rahvusvaheline Valuutafond (PDF).</ref> <ref name="jjg7t">[http://www.maritime-connector.com/ContentDetails/111/lang/English/Panamax.wshtml Panamax]{{Kõdulink|aeg=juuni 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}} Mereühendus</ref> <ref name="lT0YS">[https://web.archive.org/web/20101227222253/http://www.jura24.lt/en/news/oversea/flooding-forced-the-closure-of-the-panama-shipping-canal-321366 Üleujutus sundis sulgema Panama laevanduskanali]Jura 2010</ref> <ref name="ox3jl">[https://web.archive.org/web/20181230220700/https://www.lonelyplanet.com/panama/practical-information/transport/getting-around/a/nar/2ff46094-5973-4e96-96be-508a57b5e64a/358509 Liikumine]Lonely Planet (vaadatud 17.01.2018)</ref> <ref name="In27t">[https://web.archive.org/web/20180118011043/https://www.lonelyplanet.com/panama/practical-information/transport/flights-and-getting-there/a/nar/bb531e61-c3d0-4094-8ef6-7db48a81dc88/358509 Lennud ja kohalejõudmine]Lonely Planet (vaadatud 17.01.2018)</ref> <ref name="b9pOG">[https://web.archive.org/web/20040221132011/http://www.cbc.ca/news/background/martin_paul/flagsofconvenience.html Mugavuslipud] CBC News 2006</ref> <ref name="0mrGk">[https://web.archive.org/web/20111029225356/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2108rank.html?countryName=Bahamas,%20The&countryCode=bf&regionCode=cam&rank=10#bf Riikide võrdlus: Merchant Marine] CIA faktiraamat</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} {{vikisõnastik}} * [http://www.coolpanama.com/ CoolPanama.com] (''inglise keeles'') {{Ameerikariigid}} {{koord |NS=8.61666667 |EW=-80.36666667 |type=country |region=PA}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Ameerika maad]] [[Kategooria:Panama| ]] 1pwaqk9pgq2mb5tfj87o505kb3lry0u Taani lipp 0 3394 7231586 5841669 2026-09-10T07:32:08Z Robert Treufeldt 9117 7231586 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Taani riigilipust; Taani kuningliku jahtlaeva kohta vaata artiklit [[Dannebrog (laev, 1932)]].}} [[Pilt:Flag of Denmark.svg|thumb|[[Pilt:FIAV_100100.svg|20px]] Taani rahvuslipp. Proportsioonid 28:37.]] '''[[Taani]] Kuningriigi lipp''' (ehk '''Dannebrog''') on üks maailma vanemaid [[riigilipp]]e. Esimest korda on selle kasutamist kirjalikult mainitud [[1370]]. aastal{{lisa viide}}. Tegemist on vanima järjepidevalt kasutusel olnud riigilipuga maailmas.ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.guinnessworldrecords.com/world-records/oldest-continuously-used-national-flag/|Pealkiri=Guinnessi rekordite veebileht|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Taani rahvuslipp (''Stutflag'') on punane, valge [[Skandinaavia rist]]iga, mis ulatub lipu äärteni. Punane värvitoon pole ametlikult defineeritud, kuid mitteametlikult on see [[Pantone Matching System|PMS]] 185U (nimetatakse ka Dannebrogi-punaseks, [[taani keel]]es ''Dannebrogsrød''). Taani riigilipp (''Splitflag'') sarnaneb rahvuslipuga, kuid sellel on "[[pääsuke|pääsusaba]]". Taani merelipp (''Orlogsflag'') sarnaneb riigilipuga, kuid selle värvitoon on PMS 195U. ==Ajalugu== Legendi kohaselt kukkus ajal, kui [[Taani kuningas]] [[Valdemar II|Valdemar II Võitja]] sõdis [[Tallinn]]as [[Lindanise linnus]]e lähedal eestlastega, lipp [[15. juuni]]l [[1219]] taevast alla, mille tõttu taanlased võitsid lahingu. [[Taani-Norra]] liidu ajal oli Dannebrog ka [[Norra]] lipp, kuni aastani [[1821]], mil Norra võttis vastu oma [[Norra lipp|lipu]]. Selle, nagu ka teiste [[Põhjamaad]]e ([[Soome lipp|Soome]], [[Islandi lipp|Islandi]] ja [[Rootsi lipp|Rootsi]]) lippude kujundus põhines Dannebrogil. Nimi Dannebrog tähendas vana-[[taani keel]]es "taanlaste riie", kuid võimalikuks peetakse ka päritolu [[friisi keel]]est "punane riie". ==Pildid== <gallery> Pilt:Flag of Denmark (state).svg|[[Pilt:FIAV 011010.svg|20px]] Taani riigilipp. Proportsioonid 56:107 Pilt:Naval Ensign of Denmark.svg|[[Pilt:FIAV 000001.svg|20px]] Taani merelipp. Proportsioonid 56:107 Pilt:Flag of the Kalmar Union.svg|[[Pilt:FIAV historical.svg|23px]]Kalmari unioon lipp Flag of Denmark.svg|[[Pilt:FIAV historical.svg|23px]]Taani-Norra lipp </gallery> ==Vaata ka== *[[Taani vapp]] *[[Dannebrogi ordu]] *Nn Taani kuningas, 1969 *monument "Tuli lipp", 2012 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commons|Category:Flags of Denmark}} *{{FOTW|id=dk|nimi=Taani lipp}} *[[Jaak Juske]]. [https://www.postimees.ee/3041189/juske-jutud-kuidas-taani-kuningas-tallinnas-oma-lipu-sai "Juske jutud: kuidas Taani kuningas Tallinnas oma lipu sai"]. Postimees, 1. jaanuar 2015 *Ivo Karlep. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pealinn20190128.2.7.8 "Tallinnast alguse saanud Taani ristilipp oli ohutu sadama tunnus"]. Pealinn nr 3, 28. jaanuar 2019. Lk 14 *[[Mihkel Mäesalu]]. [https://dea.digar.ee/article/sirp/2019/07/26/5.1 "Kuidas Taani oma lipu sai ja mis rolli muistsed eestlased selles mängisid"]. Sirp nr 29, 26. juuli 2019. Lk 10 [[Kategooria:Taani lipud| ]] [[Kategooria:Riigilipud]] 45b96dujsrpqg0ai4mn50yupvi3a44j Marshalli Saared 0 4212 7231604 7101781 2026-09-10T07:49:02Z Kuriuss 38125 7231604 wikitext text/x-wiki {{Riik | riiginimi = Marshalli Saarte Vabariik | omastav = Marshalli Saarte | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Republic of the Marshall Islands | nimi2_keel = maršalli | nimi2 = Aolepān Aorōkin Majeļ | mis_lipp = | mis_vapp = | vapi_laius = 100px | vapp = Seal of the Marshall Islands.svg | asendikaart = Marshall Islands in Oceania (small islands magnified).svg | deviis = | riigikeel = [[maršalli keel|maršalli]] ja [[inglise keel|inglise]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Majuro]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Hilda Heine]] | valitsusjuhi_ametinimi = | valitsusjuhi_nimi = | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1986]] | valuuta = [[USA dollar]] | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +12 | hümn = "[[Forever Marshall Islands]]" | usund = | üladomeen = [[.mh]] | telefonikood = 692 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = MHL | märkused = }} '''Marshalli Saared''' (ametlikult '''Marshalli Saarte Vabariik''') on saareriik [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lääneosas [[Mikroneesia]]s, mis on vabalt assotsieerunud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]]. Riigi maismaaterritooriumi hõlmab [[saarestik]] '''Marshalli saared'''. Riigi [[pindala]] on 181&nbsp;km² ning selle moodustab 29 madalat [[atoll]]i ja 5 eraldi [[saar]]t. Marshalli saarte lääneosas asuvad [[Raliki saared]], idaosas [[Rataki saared]]. Umbes kaks kolmandikku riigi elanikest elab [[Majuro atoll]]il ja [[Kwajaleini atoll]]il. Riigi kultuurikeskuseks on [[Ebeye]] saar Kwajaleini atollil. == Nimi == Marshalli saared on nime saanud [[1788]]. aastal piirkonda kaardistanud briti kapteni [[John Marshall]]i järgi. Nimi "Marshall" tuleneb [[frangi keel]]est, selle tähenduse moodustavad [[nimisõna]]d ''mare'' ('[[hobune]]') ja ''skalkoz'' ('[[teener]]'). == Asend == Marshalli Saared asuvad Vaikse ookeani lääneosas [[ekvaator]]i lähistel. Riik piirneb [[põhi|põhjas]] [[Wake'i saar]]ega, [[lääs|läänes]] [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia Liiduriikidega]], [[edel]]as [[Kiribati]]ga ja [[lõuna]]s [[Nauru]]ga. Riigi maismaa moodustavad kaks paralleelselt loodest kagusse kulgevat [[arhipelaag]]i, mis koosnevad kokku 29 atollist ja 5 saarest, mille omakorda moodustavad rohkem kui 1000 väikesaart. Riigi rannajoone kogupikkus on 370,4 kilomeetrit.<ref name="bhBrS" /> Marshalli Saartel on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]] territoriaalvaidlus Wake'i saare üle. == Loodus == [[Pilt:Marshalli saared.png|350px|pisi| Marshalli Saarte kaart]] Marshalli Saarte atollid on moodustunud kustunud [[vulkaan]]idel. Kwajaleini atoll on riigi suurim, pindalaga 16&nbsp;km². Atollid ja väikesaared on madalad, nende keskmine kõrgus on 2 meetrit üle merepinna, kuid riigi kõrgeim punkt asub 10 meetrit üle merepinna Likiepi atollil. Atollid on maastikugeograafialt sarnased. Ookeani rannikul avaneb liivarand, mida sisemaast eraldavad kõrged liivaluited. Luidete taga kasvab laialehine rannikumets, kus asub hoonestamiseks sobilik piirkond. Atollide maismaa keskosas on [[harilik taro|hariliku taro]] või [[kookospalm]]i kasvatusala, mille taga on teine hoonestamiseks sobilik piirkond. Atoll ümbritseb ookeanist täielikult või osaliselt eraldatud [[laguun]]i, mille rannikul kulgeb maantee.<ref name="6A2JN" /> Riigi elanikkond kogub joogivett peamiselt vihmaveest. Metsaga on kaetud 49,3% riigi pindalast.<ref name="bhBrS" /> Marshalli saarte [[mullastik]] on õhuke ja toitainevaene.<ref name="1N0YP" /> Marujo atollil on kirjeldatud 563 taimeliiki, sealhulgas 12 [[sõnajalad|sõnajalaliiki]], 5 liiki [[paljasseemnetaimed|paljasseemnetaimi]], 193 liiki [[üheidulehelised|üheidulehelisi]] ja 353 liiki [[kaheidulehelised|kaheidulehelisi]].<ref>Nancy Vander Velde. "The Vascular plants of Majuro Atoll, Republic of the Marshall Islands". Washington, DC, USA Smithsonian Institution. National Museum of Natural History. 2003</ref> Rongelapi atollilt on tuvastatud 63 ja Ailinginae atollilt 29 taimeliiki. <ref>Jodi Stevens Releford, Jonathan Stevens, K.W. Bridges, Will C. McClatchey. "Flora of Rongelap and Ailinginae Atolls, Republic of the Marshall Islands." ''Atoll research bulletin''. Juuli 2009</ref> Saarte peamised puuliigid on kookospalm ja leivapuu.<ref name="cRxup" /> Ainus endeemne kõrgema taime liik on [[kõrrelised|kõrreline]] ''Lepturus gasparricensis''. Saartel peavad vastu taimeliigid, mis suudavad toime tulla toitainevaese pinnase, pinnase suure soolsuse, põua ja inimesepoolse võimaliku pinnase segipööramisega. Riigi ookeanialal on kirjeldatud 160 [[korall]]iliiki.<ref name="cZpQD" /> Marshalli Saarte valitsus moodustas [[oktoober|oktoobris]] [[2011]] riigi ookeanialal [[haid]]e kaitseks kaitseala kogupindalaga 2 miljonit km². Riigi territoriaalvetest on tuvastatud üle 800 kalaliigi. Riigis on kirjeldatud üle 600 liigi [[putukad|putukaid]], kellest 142 liiki või alamliiki on endeemsed.<ref>[http://biormi.org/index.shtml?en/intro_to_fauna.html Ülevaade Marshalli saarte loomastikust.]</ref> Riigis on kirjeldatud 19 liiki [[roomajad|roomajaid]]. Jaapanlased vedasid saartele enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] rottide hävitamiseks varaaniliigi ''Varanus indicus''. Marshalli saartel on kirjeldatud 95 linnuliiki, kellest 4 on ohustatud.<ref name="Sqovj" /> Ohustatud liikidest on Marshalli saartel kirjeldatud más afuera tormilindu, krae-tormilindu, tuhkur-tormilindu ja alaska koovitajat. Marshalli saarte loodusliku loomastiku moodustavad peamiselt mereimetajad. Kõik 9 maismaaimetaja liiki on kas [[koduloom]]ad või [[inimkaasleja]]d.<ref name="joOHk" /> Riigis valitseb [[troopiline kliima]], mis jaguneb kuiva- ja [[vihmaperiood]]iks. Vihmaperiood kestab [[mai]]st [[november|novembrini]], kuivaperiood [[detsember|detsembrist]] [[aprill]]ini. Päevane temperatuur on vahemikus +21 kuni +34&nbsp;°C, temperatuur sõltub eelkõige saari ümbritseva ookeanivee temperatuurist. Kwajaleini atolli päevane õhutemperatuur tõuseb seoses globaalse kliimasoojenemisega keskmiselt 0,2&nbsp;°C võrra aastas. Lõunapoolsetel atollidel on aasta keskmine [[sademete hulk]] 4320&nbsp;mm. <ref>[https://www.pacificclimatechangescience.org/wp-content/uploads/2013/06/8_PCCSP_Marshall_Islands_8pp.pdf Ülevaade Marshalli Saarte kliimast.]</ref> Saari tabavad sageli [[taifuun]]id ja kliimasoojenemisega seotud põuad.<ref name="fv4tI" /> == Keskkonnakaitse == Marshalli saarte suurimaks keskkonnaprobleemiks on kliimasoojenemise tulemusena tõusev ookeanivee tase.<ref name="dmysp" /> 1990. aastate algul määras Marshalli saarte valitsus komisjoni uurima ookeanivee taseme tõusu mõju.<ref name="6SAdv" /> [[2008]] põhjustas kõrge lainetus pealinnas Majuros üleujutuse, mistõttu riigis kuulutati välja eriolukord. Majuro kannatas kõrge lainetuse käes ka [[2013]]. aastal. 2013 kannatas riigi põhjaosa põua käes, mistõttu riigis kuulutati välja eriolukord. [[September|Septembris]] 2013 toimus Marshalli saartel Vaikse ookeani riikide foorumi tippkohtumine. Riigis on tõsisteks keskkonnaprobleemideks ka USA endisest katsepolügoonist lähtuv [[radioaktiivne kiirgus]], ookeanivee happesuse tõus ja elanikkonna tekitatud jäätmete ladustamine. == Riik == === Riigikord === [[Pilt:Republic_of_the_Marshall_Islands_Capitol_Building.gif|pisi|Marshalli Saarte parlamendihoone]] Marshalli Saared on presidentaalne [[vabariik]]. Riigipea on parlamendi poolt 4 aastaks ametisse valitav [[Marshalli Saarte president|president]], kes on ühtlasi ka valitsusjuht.<ref name="bhBrS" /> Presidenti nõustab ülemnõukogu (''Iroij''), mis on 12-liikmeline ja mis koosneb hõimupealikest. Ülemnõukogu selgitab vastuvõetavate seaduste kooskõlastust traditsiooniga. Riigi seadusandlik organ on ühekojaline parlament (''Nitijeļā''). Riigi parlamenti kuulub 33 liiget, kes valitakse ametisse 4 aastaks. Riigis puuduvad poliitilised parteid, kuid ühiskondlike vaadete järgi on välja kujunenud kaks poliitilist fraktsiooni: Aelon̄ Kein Adi partei ja Ühinenud Demokraatlik Partei. Riigi [[põhiseadus]] võeti vastu [[1. mai]]l [[1979]]. Riigi kõrgeim kohtuorgan on ülemkohus. Riigi õigussüsteem on kombineeritud Briti ja USA tavaõiguse ning kohalike statuutide alusel. 1983. aastal sõlmiti leping Ameerika Ühendriikidega, mille kohaselt riik on vabalt assotsieerunud Ameerika Ühendriikidega. Ameerika Ühendriigid vastutavad riigi julgeoleku eest. === Haldusjaotus === Marshalli saared on jagunenud 24 omavalitsuseks (''municipality''), millest igaüks moodustab valimisringkonna. Riigi pealinn [[Majuro]] asub 64 väikesaarel. Riigi suuremad asulad on veel Ebeye ja Taroa. == Taristu== Marshalli saarte teede kogupikkus on 2028 kilomeetrit, sellest kattega teid on 75 kilomeetrit.<ref name="bhBrS" /> Marshalli Saartel asub 15 lennuvälja, neist suurim Amata Kabua-nimeline rahvusvaheline lennuväli. Marshalli Saared on maailma väikseim mitme lennuväljaga riik. 4 lennuvälja maandumisrajad on kattega. Riigisiseste lendudega opereerib Air Marshall Islands, mis omab kahte [[Dornier Do 228]] ja üht [[De Havilland Canada DHC-8]] lennukit. Riigi peamised [[sadam]]ad asuvad Enitwetaki, Kwajaleini ja Majuro atollidel. == Sümboolika ja tähised == [[Marshalli Saarte lipp]] ja vapp on kasutusel alates [[1. mai]]st [[1979]]. [[ROK-i maakood]] on '''MHL''', rahvusvaheline lühend '''RMI'''. Riigi interneti üladomeen on [[.mh]]. == Rahvastik == [[2011]]. aasta rahvaloenduse järgi oli Marshalli saarte rahvaarv 53 158, neist 27 243 olid mehed ja 25 915 naised.<ref name="qVbac" /> Seega võrdluses 100 naise kohta elas riigis 105 meest. [[1988]] oli riigi rahvaarv 43 380 ja [[1999]] oli rahvaarv 50 840 inimest. Linnades elab 73,8% rahvastikust. Linnad paiknevad Majuro ja Kwajaleini atollil, seejuures pealinnas Majuros elas 52,3% riigi rahvastikust. Marshalli saarte rahvastik elab 24 atollil. Riigi tihedamini asustatud piirkond on Majuro, kus 2011 rahvaloenduse andmetel elas 7413 inimest ruutmiilil. [[Kõrgharidus]]e oli omandanud 13,1% meestest ja 9,9% naistest. Vastavas arvestuses võeti valimiks elanikud, kes olid vanemad kui 6 eluaastat. Esimese Marshalli saarte elanikuna omandas [[doktorikraad]]i riigi praegune [[Marshalli Saarte president|president]] [[Hilda Heine]]. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli 22,1% immigrantidest pärit [[Ameerika Ühendriigid|USA]] mandriosast, 21,5% [[Hawaii osariik|Hawaiilt]] ja 16,5% [[Filipiinid]]elt. 51,5% rahvastikust kuulub kohalikku kongregatsionalistlikku kirikusse, 24,2% Jumala Assambleesse, 8,4% on [[katoliiklus|katoliiklased]] ja 8,3% [[mormoonid]]. [[1993]] eraldati katoliiklikust Karoliinide piiskopkonnast Marshalli Saarte apostellik prefektuur. [[2017]] andmetel tegutseb riigis 5 katoliku preestrit 12 koguduses. <ref>[http://catholic-hierarchy.org/diocese/dmars.html Ülevaade Marshalli Saarte apostellikust prefektuurist]</ref> == Riigikaitse == [[Pilt:Ronald_Reagan_Ballistic_Missile_Defense_Test_Site_at_Kwajalein_Atoll,_Republic_of_the_Marshall_Islands.jpg|pisi|[[Kwajaleini atoll]]il asub USA sõjaväebaas ja Ronald Reagani-nimeline ballistiliste rakettide katsetamise polügoon]] Marshalli Saartel regulaarvägesid pole, riigi sõjalise kaitse eest vastutab USA. Riigis tegutsevad politseiüksused.<ref name="bhBrS" /> == Majandus == Marshalli saarte peamine sissetulekuallikas on USA-lt saadav renditulu Kwajaleini atollil asuva sõjaväebaasi rentimise eest. Põllumajanduses tegeletakse [[kookospalm]]i ja [[leivapuu]] kasvatamisega. Lisaks kasvatatakse [[tomat]]eid ja [[harilik taro|harilikku tarot]]. Elanikud tegelevad kalanduse, käsitöö ja [[kopra]] tootmisega. Riigi üheks tuluallikaks on samuti laevade [[lipuõigus]]e müük. [[2016]] oli riigi [[sisemajanduse kogutoodang]] 180 miljonit USA dollarit. Riik impordib enamiku toiduaineid. 81% riigis tarbitavast elektrienergiast toodetakse fossiilsetest kütustest ja 19% hüdroenergia baasil. == Ajalugu == [[Pilt:Marshallese_Rito_Wall_Decoration.jpg|pisi|püsti|Marshalli saarte elanike käsitöö]] Esimese eurooplasena jõudis [[21. august]]il [[1526]] Marshalli saartele [[Hispaania]] maadeuurija Alonso de Salazar ja andis ühele saarele San Bartolome nime. [[21. september|21. septembril]] [[1529]] jõudis saartele Hispaania maadeuurija Álvaro de Saavedra Cerón ja [[1530]] Hispaania maadeuurija Miguel López de Legazpi. [[1788]] purjetasid saartele briti kaptenid John Charles Marshall ja Thomas Gilbert. [[1820]] nimetasid maadeuurijad [[Adam Johann von Krusenstern]] ja [[Louis Isidore Duperrey]] saared Marshalli järgi Marshalli saarteks. [[1824]] pani USA vaalapüügilaev Globe osa meeskonnast Mulgrave'i saarele. Aasta hiljem oli neist elus vaid 2 poissi, kelle USA kuunar üles korjas. [[19. sajand]]il sagenesid eurooplaste kontaktid Marshalli saarte elanikega, kuid peamiselt olid vastastikused suhted vägivaldsed. Saartele jõudsid ka [[Jaapan]]i kalurid. [[1857]] saabusid Marshalli saartele esimesed [[misjonär]]id. [[1874]] kuulutati Marshalli saared Hispaania Ida-India osaks. [[Oktoober|Oktoobris]] [[1885]] sõlmis Saksamaa kapten Fritz Rötger Marshalli saarte pealikega vastavad lepingud, mille alusel muutusid saared Saksamaa [[protektoraat|protektoraadiks]]. [[1899]] Hispaaniaga sõlmitud lepingu järel said Marshalli saared Saksamaa Uus-Guinea osaks. [[1904]]–[[1914]] tegutsesid saartel [[katoliku kirik|katoliku]] misjonärid. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[okupatsioon|okupeerisid]] Jaapani väed [[29. september|29. septembril]] [[1914]] Enewetaki atolli ja [[30. september|30. septembril]] 1914 halduskeskuse Jaluiti atolli. Saksamaa loobus [[1919]] [[Versailles' rahuleping]]uga oma Vaikse ookeani valdustest. [[17. detsember|17. detsembril]] [[1920]] tunnustas [[Rahvasteliit]] Marshalli saarte kuuluvust Jaapani koosseisu. Jaapan saatis saartele vähemalt 1000 jaapanlast, suurendas administratiivtöötajate hulka ja määras ametisse uusi ametnikke. Samuti soovisid jaapanlased asendada [[matriarhaat|matriarhaalsetel suhetel]] põhineva ühiskondliku korra [[patriarhaalsus]]el põhinevaga, kuid edutult. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algul oli Kwajaleini atoll Jaapani 6. laevastiku baasiks. [[1944]] vallutasid saared [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] väed. [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] otsusega kuulusid Marshalli saared koos mitme [[Mikroneesia]] saarega [[1947]] USA-le. USA kasutas pärast teist maailmasõda [[Bikini atoll|Bikini]] ja [[Enewetaki atoll]]e tuumapolügoonina, kus [[1946]]–[[1958]] korraldati kokku 67 tuumapommikatsetust, sealhulgas [[1952]] maailma esimese [[vesinikpomm|vesinikupomm]]i katsetus. [[1956]]–[[1998]] maksis USA Marshalli saarte elanikele radioaktiivsest kiirgusest põhjustatud terviseprobleemide kulude katteks 759 miljonit dollarit kompensatsiooni. USA armee kasutab jätkuvalt Kwajaleini atollil asuvat polügooni raketikatsetusteks. Marshalli saarte valitsus moodustati [[1979]] ja riik sai suveräänseks [[1986]], kusjuures USA kohustas tagama Marshalli saarte sõjalise kaitse. [[Amata Kabua]] sai [[Marshalli Saarte president|riigi presidendiks]] 1979 ja oli ametis [[1996]]. aastani. [[2000]] sai presidendiks Ühinenud Demokraatliku Partei esindaja [[Kessai Note]]. [[2008]] järgmiseks presidendiks saanud [[Litokwa Tomeing]] kaotas [[oktoober|oktoobris]] [[2009]] parlamendis usaldushääletuse. 2009–[[2012]] oli presidendiks Ühinenud Demokraatliku Partei esindaja [[Jurelang Zedkaia]]. 2012–2016 oli Marshalli Saarte president [[Christopher Loeak]]. [[2015]]. aasta parlamendivalimiste järel valiti [[jaanuar]]is 2016 presidendiks [[Casten Nemra]], kes oli ametis 17 päeva, kuna parlamendis algatati tema vastu umbusaldushääletus. Riigi uueks presidendiks sai [[Hilda Heine]]. [[2020]]. aastast on presidendiks [[David Kabua]]. == Eesti ja Marshalli Saarte suhted== [[Eesti]] ja Marshalli Saared sõlmisid [[diplomaatilised suhted]] [[12. juuli]]l [[2013]].<ref name="as61c" /> Eesti kodanikele on Marshalli Saarte külastamine viisavaba. 2013 hakkas Marshalli Saartega kauplema Eestiga seotud ettevõte Indore Chemical. <ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2014/08/03/eesti-ettevote-muub-marshalli-saartele? Harry Tuul, Alyona Stadnik: Eesti ettevõte müüb Marshalli saartele. Äripäev. 3. august 2014]</ref> == Haridus== Riigi haridussüsteem on kolmeastmeline: [[põhiharidus]], [[keskharidus]] ja [[kõrgharidus]]. Lapsed asuvad põhikooli 6-aastaselt ja põhikool kestab 8 aastat. Keskharidus omandatakse 4 aastaga. Kõrgharidust annavad Marshalli Saarte kolledž ja Vaikse ookeani lõunaosa ülikooli kampus. == Kultuur== Riigis asub [[1981]] moodustatud Alele muuseum, raamatukogu ja arhiiv. Riigi suurim raamatukogu on ülemkohtu raamatukogu, kus on 50 000 köidet. Marshalli Saarte kolledži raamatukogus on 7000 köidet. Riigi tuntuim ajaleht on The Marshall Islands Journal. Riigis tegutseb 4 raadiojaama, kuid mitte ühtki telejaama. Marshalli Saarte populaarsemad spordialad on [[ragbi]] ja [[kergejõustik]]. Riigi sportlased osalesid esmakordselt [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el [[Peking]]is. Riigi sportlased pole olümpiamängudelt medaleid võitnud. Majuros asub 2000-kohaline spordistaadion. ==Vaata ka== * [[Marshalli Saarte riigipeade loend]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="bhBrS">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/marshall-islands/ |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri ülevaade. |vaadatud=2021-02-15 |arhiivimisaeg=2021-02-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210204143516/https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/marshall-islands/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="6A2JN">[http://www.hawaii.edu/cpis/MI/IslandProfiles.html Atollide maastikuprofiil.]</ref> <ref name="1N0YP">[http://www.hawaii.edu/cpis/MI/Home.html Marshalli Saarte looduse ülevaade.]</ref> <ref name="cRxup">[http://www.hawaii.edu/cpis/MI/MarshNames.html Marshalli saarte taimestik.]</ref> <ref name="cZpQD">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Marshall-Islands.html Ülevaade Marshalli Saarte kohta.]</ref> <ref name="Sqovj">{{Netiviide |url=http://www.bsc-eoc.org/avibase/avibase.jsp?region=mh&pg=checklist&list=clements |pealkiri=Denis Lepage. "Checklist of birds of the Marshall Islands". Bird Checklists of the World. Avibase. |vaadatud=2017-04-02 |arhiivimisaeg=2007-09-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070929155837/http://www.bsc-eoc.org/avibase/avibase.jsp?region=mh&pg=checklist&list=clements |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="joOHk">[http://biormi.org/high.shtml?en/mammals.shtml Marshalli Saarte loomastik.]</ref> <ref name="fv4tI">[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Marshall-Islands.html Ülevaade Marshalli Saartest.]</ref> <ref name="dmysp">[https://www.nytimes.com/interactive/2015/12/02/world/The-Marshall-Islands-Are-Disappearing.html?_r=0 Coral Davenport. "The Marshall Islands Are Disappearing." The New York Times. 1. detsember 2015.]</ref> <ref name="6SAdv">{{Netiviide |url=http://www.rmiembassyus.org/Environment.htm |pealkiri=Ülevaade Marshalli Saarte keskkonnaprobleemidest. |vaadatud=2017-04-02 |arhiivimisaeg=2017-04-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170420021012/http://www.rmiembassyus.org/Environment.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="qVbac">prism.spc.int/images/census_reports/Marshall_Islands_Census_2011-Full.pdf Marshalli Saarte 2011. aasta rahvaloenduse andmed.</ref> <ref name="as61c">[http://vm.ee/et/uudised/eesti-solmis-diplomaatilised-suhted-marshalli-saartega Eesti välisministeeriumi ülevaade.]</ref> }} ==Välislingid== {{vikisõnastik-tekstina}} {{koord |type=country |region=MH}} {{Okeaaniariigid}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Vaikse ookeani saarestikud]] [[Kategooria:Austraalia ja Okeaania maad]] [[Kategooria:Marshalli Saared| ]] qhh8pi0px2medb762gbukd4dws2rbo1 1. august 0 4921 7231300 7201475 2026-09-09T12:15:01Z Kapsas123 209254 7231300 wikitext text/x-wiki {{Augustikalender}} '''1. august''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 213. ([[liigaasta]]l 214.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 19. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1223]] – [[eestlaste muistne vabadusvõitlus]]: algas [[15. august]]ini kestnud [[Viljandi piiramine (1223)|Viljandi piiramine]], milles osalesid piiskopivasallid, orduvennad, [[ristisõdijad]], kaupmehed, [[liivlased]] ja [[latgalid]]. *[[1901]] – {{kas|korraliseks rongiliikluseks avati kitsarööpmeline [[Tallinna-Viljandi raudtee]] koos [[Türi]]-[[Paide]] teeharuga.}} * [[1910]] – [[Pirita]]l toimusid [[1910. aasta ujumisvõistlused Eestis|Eesti esimesed ametlikud ujumisvõistlused]].<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)</ref> * [[1922]] – [[Kohtupalat]] mõistis [[Johan Jans]]i [[Konstantin Päts]]i laimamise eest 2 kuuks vangi. *[[1926]] – teedeminister [[August Kerem]] avas 57 kilomeetri pikkuse kitsarööpmelise [[Sonda–Mustvee raudtee]]. * [[1926]] – Tartus [[Emajõe bassein]]is selgus [[1926. aasta Eesti meistrivõistlused veepallis|Eesti esimene veepallimeister]]; võitis [[Tallinna Kalev (spordiklubi)|Tallinna Kalevi]] meeskond.<ref name="ESBL" /> * 1936 – Soome president [[Pehr Evind Svinhufvud]] saabus Tallinna ja sõitis erarongil sealt [[Oru loss]]i. *[[1940]] – Eesti laevadele anti korraldus heisata [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riigilipp ja sõita viivitamatult lähimasse Nõukogude sadamasse. Sel viisil natsionaliseeriti 356 laeva 495-st, ülejäänud ei täitnud korraldust, jäädes välismaale. *[[1980]] – [[Moskva]]s peetud [[1980. aasta suveolümpiamängud|XXII suveolümpiamängudel]] võitis [[Viljar Loor]] [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[võrkpall|võrkpallimeeskonna]] koosseisus kuldmedali. *[[1990]] – [[Edgar Savisaar|Savisaare]]-[[Vadim Bakatin|Bakatini]] kokkuleppe kohaselt sai [[Eesti Vabariigi siseministeerium]] iseseisvaks. *[[1992]] – [[Tallinn]]as toimusid [[Sulev Nõmmik]]u matused.<ref>[[Gerda Kordemets]], [[Anne Tuuling]]. Sulev Nõmmik : "Kui näeme siis teretame!". Tallinn, 2011, lk. 330</ref> *[[1995]] – [[Riigikogu]] ratifitseeris erakorralisel istungil [[Euroopa leping]]u. ===Maailmas=== * {{0}}[[527]] – [[Justinianus I]] sai [[Bütsants]]i keisriks. * {{0}}[[902]] – [[Bütsants]] kaotas araablastele oma viimase kantsi [[Sitsiilia]]s – [[Taormina]]. *[[1291]] – (traditsiooniline kuupäev, täpne kuupäev teadmata) kolm [[metsakantonid|metsakantonit]] ([[Uri kanton|Uri]], [[Schwyzi kanton|Schwyz]] ja [[Unterwalden]]) moodustasid Igavese Liiga (''Ewiger Bund der Drei Waldstätten''). Sellest kujunes järgmisel sajandil välja [[Vana Šveitsi Konföderatsioon]]. 19. sajandi lõpust tähistatakse päeva [[Šveits]]i rahvuspühana (ametlik riigipüha alates aastast 1994). *[[1492]] – [[Fernando V]] ja [[Isabel I]] saatsid [[juudid]] [[Hispaania]]st välja. *[[1498]] – [[Christoph Kolumbus]] külastas esimese eurooplasena [[Venezuela|Venezuelat]]. *[[1560]] – [[Šotimaa parlament]] hülgas [[paavst]]i eestkoste ja võttis vastu [[kalvinism|kalvinistiliku]] usutunnistuse, pannes sellega aluse [[šoti riigikirik]]ule. *[[1619]] – esimesed Aafrika [[orjad]] maabusid Briti koloonias Ameerikas [[Jamestown (Virginia)|Jamestownis]]. *[[1664]] – [[neljas Austria-Türgi sõda]]: [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] väed lõid [[Gotthard]]i juures türklasi. *[[1774]] – [[Joseph Priestley]] kirjeldas esimesena [[hapnik]]ku, kuid ei pidanud seda eraldi [[keemiline element|keemiliseks elemendiks]]. *[[1779]] – [[Prantsusmaa]] laevastik võttis [[La Manche|La Manche'i väina]] enda kontrolli alla. *[[1793]] – [[Prantsusmaa]]l kehtestati [[Rahvuskonvent|Rahvuskonvendi]] otsusega [[meetermõõdustik]]. *[[1798]] – [[admiral Nelson]]i juhtimisel lõikas Inglise laevastik ära [[Napoleon]]i tagasitee [[Egiptus]]est Euroopasse. *[[1807]] – [[Jerome Bonaparte]] kuulutati [[Vestfaal]]i kuningaks. *[[1830]] – [[Belgia]]s algas [[Belgia revolutsioon|iseseisvusrevolutsioon]]. *[[1831]] – Londonis avati [[London Bridge]]. *[[1834]] – [[Suurbritannia]] keelustas [[orjus]]e terves [[Briti impeerium]]is. *[[1876]] – [[Colorado]] tunnistati 38. [[USA osariik|USA osariigiks]]. *[[1894]] – algas [[Esimene Hiina-Jaapani sõda]]. *[[1914]] – [[esimene maailmasõda]]: [[Saksamaa]] kuulutas sõja [[Venemaa]]le.<ref>http://www1.wdr.de/stichtag/stichtag8468.html</ref> *[[1922]] – Suurbritannia, Prantsusmaa ja [[Itaalia]] hoiatasid [[Kreeka]]t [[Palestiina Riik|Palestiina]] okupeerimise eest. *[[1927]] – [[Nanchangi ülestõus]], [[Hiina kodusõda|Hiina kodusõja]] esimesi lahinguid. *[[1936]] – avati [[Berliini olümpiamängud]].<ref>{{Cite web |url=http://corporate.olympics.com.au/games/1936-berlin |title=Berlin 1936 |publisher=Australian Olympic Committee |access-date=19. aprill 2014 |archive-date=19. aprill 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140419203438/http://corporate.olympics.com.au/games/1936-berlin |url-status=dead }}</ref> *[[1941]] – toodeti esimene [[Jeep]]. *[[1943]] – [[Manhattani projekt]]i raames rajatud [[Oak Ridge]]’i rikastamisvabrikust saadakse esimene kogus [[tuumapomm]]i valmistamiseks vajalikku [[uraan-235]]. *[[1944]] – [[Teine maailmasõda]]: algas [[Varssavi ülestõus]].<ref>http://www.history.com/this-day-in-history/warsaw-revolt-begins</ref> *[[1947]] – [[ÜRO]] kutsus üles vaherahule [[Indoneesia]]s, kus ülestõusnud võitlesid [[Holland]]i vastu. *[[1950]] – [[Belgia]] kuningas [[Léopold III]] loobus [[prints Badouin]]i kasuks troonist. *[[1956]] – [[Belgia]] kehtestas viimase Euroopa maana [[sõidueksam]]i. *[[1958]] – [[Jordaania]] kuningas [[Ḩusayn (Jordaania)|Hussein]] loobus oma riigi föderatsioonist [[Iraak|Iraagiga]]. *[[1960]] – [[Dahomee vabariik]], hilisem [[Benin]], kuulutas end [[Prantsusmaa]]st sõltumatuks. *[[1962]] – ebaõnnestus atentaat [[Ghana]] presidendile [[Kwame Nkrumah]]'le. *[[1963]] – [[Suurbritannia]] nõustus andma järgmisel aastal [[Malta]]le iseseisvuse. *[[1966]] – algas [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] Keskkomitee pleenum, kus arutati [[Kultuurirevolutsioon]]i küsimusi.<ref>[[Philip Short]]. Mao : a life. London : John Murray, 2004, lk. 540</ref> *[[1967]] – [[Iisrael]] annekteeris [[Ida-Jeruusalemm]]a. *[[1971]] – [[Vietnami sõda]]: [[USA kaitseministeerium]] teatas 3000 sõjaväelase äratoomisest [[Vietnam]]ist. *[[1972]] – üleujutus [[Filipiinid]]e pealinnas [[Manila]]s nõudis 350 inimelu. *[[1975]] – [[Helsingi]]s asutati [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents]] ning allkirjastati [[Helsingi lepped]]. *[[1981]] – [[New York|New Yorgis]] alustas tööd muusikakanal [[MTV]]. Esimene eetrisse läinud video oli [[The Buggles]]<nowiki/>i lugu "[[Video Killed the Radio Star]]". *[[1984]] – [[NLKP Keskkomitee]] võttis vastu otsuse "ENSV juhtiva kaadri osavõtust töötajate poliitilisest kasvatustööst". *[[1990]] – Iraagi ja [[Kuveit|Kuveidi]] piiriläbirääkimised jooksid ummikusse. *[[1991]] – [[Kiiev]]is hoiatas USA president [[George H. W. Bush]] liiduvabariike isolatsiooni eest ja kutsus neid üles ühinema uue liidulepinguga. *[[1992]] – [[USA ülemkohus]] lubas president [[George H. W. Bush|Bushil]] jätkata haitilaste tagasisaatmist [[Haiti]]le. *[[1993]] – USA president [[Bill Clinton]] ütles [[NATO]]-le, et kui see karmimat kurssi ei võta, siis sekkub USA üksi [[Bosnia konflikt]]i. *[[1994]] – [[Rwanda genotsiid]]: Prantsuse abitöölised lükkasid Gomas ([[Sair]]) buldooseritega surnuid ühishaudadesse, sellal kui USA lennukeilt heideti [[Rwanda]] põgenikele toidupakke. *[[1994]] – [[Michael Jackson]] ja [[Lisa Marie Presley]] kinnitasid kuulujutte, et nad olid abiellunud 11 nädalat varem. *[[1995]] – maailma kirjanikud kogunesid [[Pariis]]i, et avaldada protesti USA ajakirjaniku ja mustanahalise võitleja [[Mumia Abu-Jamal]]i hukkamise vastu. *[[2001]] – [[Bulgaaria]], [[Küpros]], [[Läti]], [[Malta]], [[Sloveenia]] ja [[Slovakkia]] liitusid [[Euroopa Keskkonnaamet|Euroopa Keskkonnaametiga]]. *[[2015]] – [[India]] ja [[Bangladesh]]i piirileppega kaotati 162 enklaavi. ==Sündinud == {{vaata|Sündinud 1. augustil}} * {{tühik}}{{tühik}}[[10 eKr]] – [[Claudius]], Rooma keiser * {{tühik}}[[126]] – [[Pertinax]], Rooma keiser * [[1744]] – [[Jean-Baptiste de Lamarck]], prantsuse loodusteadlane, akadeemik ja sõjamees * [[1815]] – [[Heinrich Nieländer]], Laiuse köster * [[1819]] – [[Herman Melville]], ameerika kirjanik * [[1841]] – [[Lilli Suburg]], Eesti ajakirjanik, kirjanik ja feminist * [[1873]] – [[Gabriel Terra]], Uruguay president * [[1877]] – [[Georg Hackenschmidt]], eesti maadleja ja filosoof * [[1923]] – [[Valentina Leontjeva]], vene saatejuht * [[1930]] – [[Lembit Sarapuu]], eesti maalikunstnik * [[1936]] – [[Yves Saint Laurent]], prantsuse moekunstnik * [[1939]] – [[Jüri Engelbrecht]], eesti mehaanikateadlane * [[1943]] – [[Kaja Sildna]], eesti laulja * [[1948]] – [[Ivars Kalniņš]], Läti ja Nõukogude Liidu filmi- ja teatrinäitleja * 1948 – [[Jüri Tallinn]], eesti režissöör ja stsenarist * [[1957]] – [[Aavo Põhjala]], eesti judotreener * [[1963]] – [[Coolio]] (Artis Ivey, Jr.), USA räppar * [[1970]] – [[David James]], inglise jalgpallur * [[1973]] – [[Mehis Heinsaar]], eesti kirjanik * [[1974]] – [[Beckie Scott]], Kanada murdmaasuusataja * [[1981]] – [[Vaiko Eplik]], eesti muusik * [[1984]] – [[Bastian Schweinsteiger]], saksa jalgpallur == Surnud == {{vaata|Surnud 1. augustil}} * [[527]] – [[Justinus I]], [[Bütsants|Bütsantsi]] keiser<ref>{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst}}</ref> *[[1911]] – [[Edwin Austin Abbey]], USA maalikunstnik * [[1973]] – [[Walter Ulbricht]], Saksa Demokraatliku Vabariigi poliitik * [[1997]] – [[Svjatoslav Richter]], Saksa päritolu Vene pianist * [[2003]] – [[Marie Trintignant]], prantsuse filminäitleja * [[2005]] – [[Fahd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Fahd]], [[Saudi Araabia]] kuningas * [[2006]] – [[Vincent Dole]], USA arstiteadlane * [[2011]] – [[Žanna Prohhorenko]], nõukogude ja vene teatri- ja filminäitleja * [[2025]] – [[Ira Lember]], eesti kirjanik == Pühad ja tähtpäevad== * püha [[Alfonso Liguori]] mälestuspäev * [[Rahvuspüha (Benin)|rahvuspüha]] [[Benin]]is * [[Rahvuspüha (Šveits)|rahvuspüha]] [[Šveits]]is * [[raudteelaste päev]] – [[NSV Liit|NSV Liidus]] ja [[Venemaa]]l == Nimepäev == * Eestis – [[Maira]], [[Maire]], [[Mairi]], [[Maris]] == Ilmarekordid == *... ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat|1 August}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|August 01]] j5awludmxe8mj4eg2x9c123lra4sef7 9. september 0 4966 7231638 6728802 2026-09-10T08:36:05Z Velirand 67997 /* Surnud */ 7231638 wikitext text/x-wiki {{Septembrikalender}} '''9. september''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 252. ([[liigaasta]]l 253.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 27. august ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1341]] – [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] ja [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] vahel tekkis piiritüli, mida ei suudetud läbirääkimistel lahendada.<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 46">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 46</ref>. Algas [[1343]]. aastani kestnud [[Liivimaa-Pihkva sõda]].<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 46"/> * [[1881]] – [[Eesti Kirjameeste Selts]]i uueks presidendiks sai [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] asemel [[Carl Robert Jakobson]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> Juhi vahetus tõi kaasa selle, et seltsist lahkus terve rida [[rahvuslik ärkamisaeg|rahvusliku ärkamisaja liikumise]] liidreid.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1881]] – [[Võru|Võrus]] asutati muusikaselts "[[Kannel (selts)|Kannel]]".<ref name="Kronoloogia, 2007:150"/> *[[1907]] – [[Elfriede Lender]] asutas Tallinnas [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium|Tütarlaste Eragümnaasiumi]].<ref name="Kronoloogia, 2007:172"/> *[[1927]] – Siseministri otsusega suleti ajaleht [[Tööliste Kiir]]. * [[1957]] – [[ENSV Ülemnõukogu]] Presiidiumi võttis vastu otsuse "Eesti NSV ja Vene NFSV vahelise piiri osalisest muutmisest". Venemaa koosseisu läksid Kljutši, [[Malaja Kuliška]] ja [[Dubki]], Eesti sai tagasi [[Perdaku]] ja [[Podmotsa]] asula.<ref name="Korela"/> *[[1990]] – [[Viljandi]] lähedal taasavati [[Johan Laidoneri mälestussammas|mälestusmärk]] [[Johan Laidoner]]ile. *1991 - Tai tunnustas Eestit. *[[2001]] – [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] algas [[Pärnu metanoolitragöödia]], [[metanool]]i joomise tagajärjel suri 68 ja kehavigastusi sai 43 inimest. * [[2004]] – Majandus- ja kommunikatsiooniminister [[Meelis Atonen]] astus tagasi ministri kohalt. Põhjuseks ebaõnnestunud reform parvlaevaliikluses ja vastuolud senise operaatori [[Saaremaa Laevakompanii]]ga, mis ähvardas 1. oktoobrist katkestada parvlaevaliikluse saarte liinidel.<ref name="Korela"/> * ... ===Maailmas=== *[[1493]] – [[Krbava lahing]], [[Horvaatia]] lõplik kaotus [[Osmanite riik|türklastele]]. *[[1513]] – [[Flodden Field]]i lahing, [[Šotimaa]] lõplik kaotus [[Inglismaa]]le. *[[1543]] – Üheksakuune [[Maria Stuart]] krooniti [[Šotimaa kuninganna]]ks. *[[1570]] – [[Ottomani impeerium|Türgi]] vallutas [[Nikosia]]. *[[1588]] – [[Thomas Cavendish]] sisenes oma laevaga [[Plymouth]]i ja lõpetas oma esimese [[ümbermaailmareis]]i. *[[1776]] – Teine [[Ameerika Kontinentaalkongress]] võttis kasutusele nime [[Ameerika Ühendriigid|Ühendriigid]], enne seda tarvitati nimetust [[Ühendatud Kolooniad]]. *[[1839]] – [[John Herschel]] valmistas klaasplaadil esimese [[foto]]. *[[1850]] – [[Ülem-California]] sai nime all [[California]] [[USA]] 31. osariigiks. *[[1855]] – [[Krimmi sõda|Krimmi sõjas]] lõppes [[Sevastopol]]i piiramine, kuna [[Vene]] väed jätsid linna maha. *[[1867]] – [[Luksemburg]] sai [[Holland]]ist sõltumatuse. *[[1886]] – kirjutati alla rahvusvahelist [[autoriõigus]]t sätestavale [[Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon|Berni konventsioonile]]. *[[1892]] – [[Edward Emerson Barnard]] avastas [[Jupiter]]i viienda kuu [[Amalthea]]. *[[1913]] – [[Venemaa Keisririik|Vene]] sõjaväelendur [[Pjotr Nesterov]] lendas [[Kiiev]]is [[Nieuport IV]]-l esimese piloodina [[surmasõlm (lennundus)|surmasõlme]] ning sai ülemuselt seetõttu distsiplinaarkorras karistatud. *[[1922]] – [[Kreeka-Türgi sõda]]: Türklased vallutasid [[Smyrna]] linna Väike-Aasias, tapsid paari päeva jooksul 40 000 elanikku ning põletasid maha armeenlaste ja kreeklaste linnaosad. *[[1926]] – Soome [[Yleisradio]] alustas raadiosaadete edastamist *[[1944]] – riigipööre [[Bulgaaria]]s, võimule tulid prokommunistlikud jõud.<ref>[http://books.stonebooks.com/wardiary/19440909/ Stone & Stone: War Diary for 9 September 1944<!-- Bot generated title -->]</ref> *[[1945]] – [[Jaapan]]i impeerium alistus ametlikult [[Hiina]]le . *[[1948]] – loodi [[Korea Rahvademokraatlik Vabariik]]. *[[1956]] – [[Elvis Presley]] esines esimest korda saates The Ed Sullivan Show. *[[1961]] – Esimene tuuma[[ristleja]] [[USS Long Beach]] asus [[USA]] mereväe teenistusse. *[[1969]] – [[Kanada]] võeti vastu seadus, mis andis [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[inglise keel]]ele Kanada valitsuses võrdse staatuse. *[[1976]] – Victor Company of Japan ([[JVC]]) alustas maailma esimeste [[VHS]]-[[videomagnetofon]]ide tootmist. *[[1991]] – [[Tadžikistan]] kuulutas end iseseisvaks riigiks. *[[1993]] – [[Palestiina Vabastusorganisatsioon]] tunnustas [[Iisrael]]i ametlikult legitiimse riigina. *[[2009]] – [[Araabia poolsaar]]e esimene [[metroo]] avati pidulikult [[Dubai]]s. *[[2015]] – [[Elizabeth II]]-st sai [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] kõige pikemalt valitsenud monarh. *[[2016]] – [[Põhja-Korea]] valitsus viis läbi oma viienda ja väidetavalt suurima [[tuumakatsetus]]e. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 9. septembril}} *[[1737]] – [[Luigi Galvani]], Itaalia arst ja füüsik *[[1828]] – [[Lev Tolstoi]], vene kirjanik *[[1868]] – [[Mary Hunter Austin]], ameerika kirjanik *[[1899]] – [[Maria Judina]], vene pianist *[[1928]] – [[Heldur Niit]], eesti rahvaluule- ja kirjandusteadlane *[[1931]] – [[Kaupo Kumm]], eesti majandusteadlane *[[1938]] – [[Teno Velbri]], eesti sisearhitekt ja mööblikunstnik *[[1941]] – [[Otis Redding]], ameerika laulja ja laululooja *[[1948]] – [[Malle Agabuš]], eesti disainer ja kujunduskunstnik *[[1950]] – [[Eeva Park]], eesti kirjanik *[[1951]] – [[Vladislav Koržets]], eesti humorist *[[1952]] – [[Tarmo Urb]], eesti laulja ja luuletaja *[[1960]] – [[Hugh Grant]], inglise näitleja *1960 – [[Urmas Sisask]], eesti helilooja *[[1962]] – [[Liza Marklund]], rootsi ajakirjanik ja kirjanik *[[1966]] – [[Adam Sandler]], ameerika komöödianäitleja *1966 – [[Georg Hackl]], saksa kelgutaja *[[1969]] – [[Rachel Hunter]], Uus-Meremaa modell *[[1984]] – [[Andrei Silnov]], Venemaa kõrgushüppaja == Surnud == {{vaata|Surnud 9. septembril}} *[[1569]] – [[Pieter Bruegel vanem]], hollandi maalikunstnik *[[1901]] – [[Henri de Toulouse-Lautrec]], prantsuse kunstnik *[[1942]] – [[Martin Prikask]], eesti usutegelane, Eesti Metodisti Kiriku üks loojaid *[[1976]] – [[Mao Zedong]], Hiina Kommunistliku Partei juht *[[1981]] – [[Jacques Lacan]], prantsuse psühhoanalüütik, psühhiaater ja arst *[[1997]] – [[Burgess Meredith]], ameerika näitleja *[[2012]] – [[Siiri Lauk]], eesti raamatukogutöötaja ja terminoloog *[[2024]] – [[Caterina Valente]], itaalia-prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja *[[2026]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja == Pühad == *[[Korea Rahvademokraatlik Vabariik]] – [[Iseseisvuspäev (Põhja-Korea)|iseseisvuspäev]] ehk vabariigi päev ([[1948]]) *[[Tadžikistan]] – [[iseseisvuspäev (Tadžikistan)|iseseisvuspäev]] ([[NSV Liit|NSV Liidust]] [[1991]]) == Ilmarekordid == *... == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Korela">{{Netiviide |url=http://kaido.co.nf/tabeleaj.htm |pealkiri=Kaido Korela: Tähtsündmusi Eesti ajaloost |vaadatud=2017-09-09 |arhiivimisaeg=2017-09-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170909142112/http://kaido.co.nf/tabeleaj.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 149</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007:150">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 150</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007:172">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 172</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|September 09]] pktqkziw7ohj8xuaa3htrgtqzxu83ey 1. oktoober 0 4991 7231303 7091917 2026-09-09T12:19:59Z Kapsas123 209254 /* Eestis */ 7231303 wikitext text/x-wiki {{Oktoobrikalender}} '''1. oktoober''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 274. päev ([[liigaasta]]l 275. päev). [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 18. september ([[1901]]–[[2099]]). ---- == Sündmused == === [[Eesti]]s === * [[1228]] – Saksa kuningas [[Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)|Heinrich VII]] läänistas [[Gottfried]]ile tema [[Saare-Lääne piiskopkond|piiskopkonna]] – viis kihelkonda Saaremaal ja seitse Läänemaal, Hiiumaa ja teised lähedalasuvad saared. * [[1919]] – [[Tartu]]s alustas tegevust [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgem Kunstikool Pallas]]. * [[1923]] – [[Nõmme linn|Nõmmel]] hakati õpetama [[Eesti politsei|politsei]] ja [[Eesti piirivalve|piirivalve]] tarvis [[teenistuskoer]]i.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[1924]] – [[Tallinna-Pääsküla raudteeliin|Tallinna-Pääsküla liinil]] pandi käiku [[Baltimaad]]e esimesed [[elektrirong]]id. * [[1927]] – Tartus avalikustati kirjastuse "[[Loodus (kirjastus)|Loodus]]" [[Eesti romaanivõistlused|esimese romaanivõistluse]] tulemused. I auhinna (60 000 marka) pälvis [[August Jakobson]]i romaan "[[Vaeste-Patuste alev]]".<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1929]] – Eesti-Nõukogude Liidu piiril tapeti Eesti piirivalvur [[Richard Uibo]]. * [[1929]] – [[Tallinn]]as avati Eesti esimene [[tennis]]ehall.<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)</ref> * [[1934]] – asutati [[Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus]].<ref>RT 1934, 81, 680</ref> * [[1950]] – kaotati [[Maakond|maakonnad]] ja [[Vald|vallad]], asutati [[Rajoon (NSVL)|rajoonid]]. * [[1959]] – algas õppetöö vastasutatud [[Tallinna Kultuuriülikool]]is. * [[1981]] – kõikides maarajoonides asutati [[agrotööstuskoondis]]ed.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1988]] – Tallinnas algas [[Rahvarinne|Rahvarinde]] esimene kongress.<ref>{{Netiviide |url=http://www.rahvarinne.ee/rr/150/ |pealkiri=1.–2. oktoober – Eestimaa Rahvarinde asutamiskongress |vaadatud=2016-07-23 |arhiivimisaeg=2015-10-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151002144850/http://www.rahvarinne.ee/rr/150/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[1990]] – [[Kuressaare]] linn ja [[Muhu vald]] said esimesteks omavalitsusteks.<ref>{{Netiviide|Autor=Margus Muld|URL=https://www.err.ee/546479/tana-25-aastat-tagasi-said-kuressaare-linn-ja-muhu-vald-esimesteks-omavalitsusteks|Pealkiri=Täna, 25 aastat tagasi said Kuressaare linn ja Muhu vald esimesteks omavalitsusteks|Väljaanne=ERR Uudised|Aeg=01.10.2015|Kasutatud=10.04.2018}}</ref> * 1990 – kaotati Eesti Vabariigi Valitsuse j.a. Trükistes Riiklike Saladuste Kaitse Peavalitsuse Eesti Osakond ([[Glavlit]]) ja usuasjade voliniku ametikoht. * [[1991]] – käibele tulid esimesed sõjajärgsed [[Eesti postmargid]].<ref>[[Edgar Savisaar]]. Peaminister: Eesti lähiajalugu 1990–1992. Tartu, 2004, lk. 978</ref> * [[1993]] – telekanali [[Kanal 2]] esimene saatepäev. Saatepäev algas nukufilmiga "[[Kapsapea (multifilm)|Kapsapea]]". * [[2001]] – [[Tartu]]s avati [[veekeskus Aura]]. * [[2009]] – [[Rapla maakond|Raplamaal]] läks FM-sagedusel esimest korda eetrisse [[Tre Raadio]]. === Maailmas === * {{0}}[[331 eKr]] – [[Gaugamela lahing]], [[Aleksander Suur]]e võit [[Pärsia]] üle. * {{0}}[[965]] – [[Johannes XIII]] sai paavstiks. * [[1018]] – [[Bütsants]]i väed võitsid [[Cannae lahing (1018)|Cannae lahingus]] [[normannid|normanne]]. * [[1787]] – [[Hispaania]] ja [[Portugal]] vahetasid [[Esimene San Ildefonso leping|Esimese San Ildefonso lepinguga]] koloniaalvaldusi Lõuna-Ameerikas. Portugal sai alasid, mis tänapäeval jäävad Brasiiliasse, ning Hispaania ala, mis tänapäeval on Uruguay. * [[1787]] – [[Viies Vene-Türgi sõda]]: [[Kinburni lahing]], kus [[Aleksandr Suvorov]] võitis türklasi. * [[1795]] – [[Prantsusmaa]] vallutas praeguse [[Belgia]] ala. * [[1800]] – [[Kolmas San Ildefonso leping|Kolmanda San Ildefonso lepinguga]] loovutas [[Hispaania]] [[Prantsusmaa]]le [[Louisiana (ajalooline piirkond)|Louisiana]]. * [[1814]] – avati [[Viini kongress]]. * [[1827]] – Vene sõjavägi vallutas tormijooksuga [[Jerevan]]i, lõppes üle tuhande aasta kestnud islami ülemvõim [[Armeenia]]s. * [[1830]] – Prantsuse koloniaalarmees rajati [[suaavide korpus]]. * [[1850]] – asutati [[Sydney Ülikool]]. * [[1869]] – [[Austria]]s ilmusid maailma esimesed postkaardid. * [[1887]] – [[Suurbritannia]] vallutas [[Belutšistan]]i. * [[1890]] – [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] asutati [[Yosemite rahvuspark]]. * [[1891]] – USA [[California|California osariigi]]s avati [[Stanfordi ülikool]]. * [[1896]] – [[Šveits]]is asutati [[ravimifirma]] [[Hoffmann–La Roche]] * [[1898]] – [[Nikolai II]] pagendas [[juudid]] suurematest [[Venemaa]] linnadest. * [[1903]] – [[Reinhold Burger]] sai Saksamaal patendi [[termospudel]]ile, seeriatootmisse jõudsid termosed 1920. aastal. * [[1908]] – müügile tuli maailma esimene seeriaauto [[Ford T]]. * [[1918]] – [[Thomas Edward Lawrence]]'i juhtimisel vallutas araablaste sõjavägi [[Damaskus]]e. * [[1934]] – Soome president [[Pehr Evind Svinhufvud]] tühistas Eestist õunte sisseveo keelu. * [[1936]] – [[Francisco Franco]] sai [[Hispaania]] valitsusjuhiks. * [[1938]] – [[Kolmas Riik|Saksamaa]] liidendas [[Sudeedimaa]]. * [[1939]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Kolmas riik|Saksa]] väed tungisid [[Varssavi]]sse. * [[1949]] – [[Mao Zedong]] kuulutas välja [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]].<ref>http://www.history.com/this-day-in-history/mao-zedong-proclaims-peoples-republic-of-china</ref> * [[1958]] – [[NASA]] alustas tegevust. * [[1960]] – [[Nigeeria]] iseseisvus [[Suurbritannia]]st. * [[1964]] – [[Tōkyō]]–[[Ōsaka]] liinil hakkas sõitma esimene [[Jaapan]]i [[ülikiirrong]] [[Tōkaidō-Shinkansen]]. * [[1969]] – teise tsiviillennukina [[Tupolev Tu-144]] järel ületas [[Concorde]] [[helibarjäär]]i. * [[1975]] – hakati tähistama [[rahvusvaheline muusikapäev|rahvusvahelist muusikapäeva]]. * [[1978]] – [[Tuvalu]] iseseisvus ja eraldus [[Suurbritannia]]st. * [[1994]] – [[Palau]] iseseisvus. * [[1999]] – algas [[Teine Tšetšeenia sõda]]. * [[2000]] – [[Sydney]]s lõppesid [[2000. aasta suveolümpiamängud|XXVII suveolümpiamängud]]. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 1. oktoobril}} * [[1754]] – [[Paul I]], Venemaa keiser * [[1800]] – [[Lars Levi Laestadius]], äratusjutlustaja * [[1847]] – [[Annie Besant]], briti teosoof * [[1874]] – [[Tiiman Tamme]], [[Mahu vald (1939)|Mahu]] vallavanem * [[1893]] – [[Viktor Oxford]], eesti helilooja * [[1894]] – [[Julius Kuperjanov]], [[Vabadussõda|Vabadussõja]] kangelane * [[1903]] – [[Vladimir Horowitz]], pianist * [[1907]] – [[Armin Tuulse]], eesti kunstiajaloolane * [[1910]] – [[Bonnie Parker]], USA kurjategija * [[1911]] – [[Heinrich Mark]], Eesti poliitik * 1911 – [[Herman Sergo]], eesti kirjanik * [[1912]] – [[Lev Gumiljov]], vene ajaloolane * [[1916]] – [[Debora Vaarandi]], eesti luuletaja * [[1919]] – [[Gunnar Vaidla]], eesti fotograaf * [[1923]] – [[Heldia Estam]], eesti ajakirjanik, luuletaja ja fotograaf * [[1924]] – [[Jimmy Carter]], USA 39. president * [[1926]] – [[Els Oksaar]], eesti keeleteadlane * [[1927]] – [[Oleg Jefremov]], vene näitleja ja lavastaja * [[1935]] – [[Julie Andrews]], briti laulja ja näitleja * [[1937]] – [[Endel Kiisa]], eesti mootorrattasportlane * [[1943]] – [[Jean-Jacques Annaud]], prantsuse filmirežissöör * [[1944]] – [[Antti Tuuri]], soome kirjanik * [[1945]] – [[Jaan Õun]], eesti flöödimängija * [[1946]] – [[Reet Valing]], eesti raadioajakirjanik * [[1947]] – [[Stephen Collins]], USA näitleja * [[1949]] – [[Annie Leibovitz]], USA fotograaf * [[1951]] – [[Mait Agu]], eesti koreograaf * [[1953]] – [[Viljar Loor]], eesti võrkpallur * [[1954]] – [[Vello Toomemets]], eesti muusik * [[1955]] – [[Tiina Lokk]], eesti filmindustegelane * [[1956]] – [[Andrus Ansip]], Eesti poliitik * [[1962]] – [[Avo Keel]], eesti võrkpallur * [[1963]] – [[Andres Noormets]], eesti näitleja ja lavastaja * [[1970]] – [[Moses Kiptanui]], Keenia jooksja * [[1977]] – [[Dwight Phillips]], USA kergejõustiklane * [[1982]] – [[Sandra Oxenryd]], rootsi poplaulja * [[2000]] – [[Kalle Rovanperä]], soome rallisõitja == Surnud == {{vaata|Surnud 1. oktoobril}} * [[1684]] – [[Pierre Corneille]], prantsuse näitekirjanik * [[1911]] – [[Wilhelm Dilthey]], Saksa filosoof * [[1924]] – [[Peeter Narson]], eesti kupletist * [[1942]] – [[Ants Piip]], Eesti poliitik ja diplomaat *[[1952]] – [[John L. Langenus]], Belgia jalgpallikohtunik *[[1956]] – [[Stan Ockers]], Belgia jalgrattur *[[1969]] – [[Gunnar Andersson]], Rootsi päritolu Prantsusmaa jalgpallur *[[1991]] – [[Richard Kuremaa]], eesti jalgpallur *[[2000]] – [[Mika Kihlström]], Soome poksija * [[2004]] – [[Richard Avedon]], USA fotograaf *[[2007]] – [[Al Oerter]], USA kettaheitja *[[2007]] – [[Tetsuo Okamoto]], Brasiilia ujuja *[[2008]] – [[Detlef Lewe]], Saksa aerutaja *[[2019]] – [[Karel Gott]], tšehhi laulja * 2019 – [[Tõnu Virve]], eesti kunstnik, lavastaja ja produtsent *[[2025]] – [[Jane Goodall]], Briti primatoloog, etoloog ja antropoloog == Pühad == * [[Rahvusvaheline eakate päev]] * [[Rahvusvaheline muusikapäev]] * [[Rahvuspüha (Hiina Rahvavabariik)|Rahvuspüha]] [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigi]]s * [[Iseseisvuspäev (Küpros)|Iseseisvuspäev]] [[Küpros]]el * [[Iseseisvuspäev (Nigeeria)|Iseseisvuspäev]] [[Nigeeria]]s * [[Iseseisvuspäev (Palau)|Iseseisvuspäev]] [[Palau]]s * [[Iseseisvuspäev (Tuvalu)|Iseseisvuspäev]] [[Tuvalu]]s == Nimepäev == * Eestikeelse kalendri järgi: [[Ragnar]], [[Rain (eesnimi)|Rain]], [[Rainer]], [[Raino]], [[Rauno]], [[Reinhard]] == Ilmarekordid == * [[Tallinn]]a maksimumtemperatuur +19,7 °C ([[2000]]) * Tallinna miinimumtemperatuur –1,4 °C ([[1968]]) * [[Tartu]] maksimumtemperatuur +20 °C ([[1899]]) * Tartu miinimumtemperatuur –4 °C ([[1916]], [[1976]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 111</ref> }} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Oktoober 01]] 288loj8pffizn4nlbx7rlri1rty1io6 1892 0 5248 7231522 3708772 2026-09-09T23:22:54Z Raamaturott 56450 7231522 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1892. aasta''' ('''MDCCCXCII''') oli 19. sajandi 92. aasta. == Sündmused maailmas == * [[1. jaanuar]] – [[New York|New Yorgis]] asuv [[Ellise saar]]el hakati vastu võtma sisserändajaid.<!--he immigration station on Ellis Island in New York Harbor opened, processing almost 12 million immigrants to the United States over the course of its existence.--> * [[29. veebruar]] – Suurbritannia ja USA kirjutasid alla lepingule [[hüljes|hülgepüügi]] kohta [[Beringi väin]]as. ([[:en:Bering Sea Arbitration|en]]) * [[28. mai]] – Šoti-ameerika looduskaitsja [[John Muir]] asutas [[San Francisco]]s Ameerika Ühendriikide esimese looduskaitseorganisatsiooni [[Sierra Club]]i. * [[3. juuni]] – Asutati Inglismaa üks edukamaid jalgpalliklubisid, [[Liverpool FC]]. * [[6. juuli]] – USA-s [[Pennsylvania]] osariigis [[Homestead]]is toimunud terasetööliste streigi mahasurumises hukkus kümme inimest. * 27. august – [[New York|New Yorgis]] sai tulekahjus tõsiselt kannatada ooperiteater [[Old Metropolitan House|Metropolitan Opera]]. * [[9. september]] – USA astronoom [[Edward Emerson Barnard]] avastas [[Licki observatoorium]]is [[Jupiter]]i viienda kaaslase [[Amalthea]]. See oli viimane planeedi kaaslane, mis avastati otsese visuaalse vaatluse tulemusena. * [[18. oktoober]] – [[Chicago]] ja [[New York|New Yorgi]] vahel avati esimene kaugekõneliin.<ref>[https://chicagology.com/goldenage/1892telephone/ "First New York to Chicago Telephone Call"]. chicagology.com. Vaadatud 10.9.2026</ref> * [[18. detsember]] – [[Peterburi]]s toimus [[Pjotr Tšaikovski]] balleti "[[Pähklipureja]]" ja ooperi "[[Jolanthe]]" esmaettekanne. == Sündmused Eestis == * [[15. jaanuar|15.]]–[[16. jaanuar]] (vkj 3.–4. jaanuar) – [[Tartu]]s toimus [[Eesti karskusliikumine|Eesti karskusseltside]] esimene kongress.<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 156</ref>. Karskusliikumise juhiks sai [[Ado Grenzstein]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * Sügisel jõudis lõpule kõikide [[üldhariduskool]]ide õppetöö üleminek venekeelseks-<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[23. juuni]] (vkj 11. juuni) – Eestis jõustus uus [[linnaseadus]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> == Sündinud == * [[3. jaanuar]] – [[J. R. R. Tolkien]], inglise kirjanik * [[6. jaanuar]] – [[Ants Murakin]], eesti kunstnik *[[14. jaanuar]] – [[Martin Niemöller]], saksa teoloog * [[18. jaanuar]] – [[Oliver Hardy]], ameerika koomik * [[26. jaanuar]] – [[Bessie Coleman]], USA piloot * [[28. jaanuar]] – [[Ernst Lubitsch]], saksa päritolu ameerika filmirežissöör * [[31. jaanuar]] – [[Eddie Cantor]], USA näitleja, koomik ja muusik * [[15. veebruar]] – [[Eero Liives]], helilooja * [[9. märts]] – [[Vita Sackville-West]], inglise kirjanik ja maastikuarhitekt * [[10. märts]] – [[Arthur Honegger]], prantsuse/šveitsi helilooja * 10. märts – [[Gregory La Cava]], USA filmilavastaja * [[22. märts]] – [[Johannes Semper]], eesti luuletaja, prosaist, tõlkija * [[30. märts]] – [[Johannes Pääsuke]], eesti filmioperaator * [[4. aprill]] – [[Edith Södergran]], soomerootsi luuletaja * [[8. aprill]] – [[Mary Pickford]], Kanada-Ameerika filminäitleja * [[14. aprill]] – [[Vere Gordon Childe]], Austraalia arheoloog * 14. aprill – [[Claire Windsor]], USA näitleja * [[2. mai]] – [[Manfred von Richthofen]], saksa hävituslendur * [[7. mai]] – [[Oskar Angelus]], eesti poliitik * 7. mai – [[Josip Broz Tito]], Jugoslaavia riigijuht * [[13. aprill]] – [[Robert Watson-Watt]], šoti leiutaja * [[28. juuni]] – [[Edward Hallett Carr]], inglise ajaloolane ja diplomaat * [[11. juuli]] – [[Thomas Mitchell]], USA näitleja * [[23. juuli]] – [[Haile Selassie I]], [[Etioopia]] keiser * [[26. juuli]] – [[Villem Ormisson]], eesti kunstnik * [[29. juuli]] – [[William Powell]], USA näitleja * [[2. august]] – [[Jack L. Warner]], USA filmindustegelane * [[6. september]] – [[Edward Victor Appleton]], inglise füüsik * [[9. oktoober]] – [[Ivo Andrić]], Jugoslaavia kirjanik * [[20. oktoober]] – [[Rudolf Mager]], majaomanik Tallinnas * [[22. oktoober]] – [[Villem Eichenthal]], eesti filatelist * [[23. oktoober]] – [[Gummo Marx]], ameerika komöödianäitleja * [[31. oktoober]] või [[1. november]] – [[Aleksandr Alehhin]], vene maletaja * [[2. november]] – [[Alice Brady]], USA näitleja * [[14. november]] – [[Dieudonné Costes]], prantsuse lendur *[[21. november]] – [[Johannes Kallak]], eesti pedagoog, kooli- ja lastekirjanik * [[4. detsember]] – [[Francisco Franco]], Hispaania riigipea * [[5. detsember]] – [[Gerhard Rägo]], eesti matemaatik * [[15. detsember]] – [[J. Paul Getty]], USA naftatööstur == Surnud == * [[21. jaanuar]] – [[John Couch Adams]], inglise astronoom * [[27. veebruar]] – [[Louis Vuitton]], prantsuse ärimees * [[6. oktoober]] – [[Alfred Tennyson]], briti luuletaja * [[6. detsember]] – [[Werner von Siemens]], saksa tööstur == Viited == {{viited}} [[Kategooria:1892| 1892]] 2x832ivzimg2ko15brjej3d8ogj9z8f Vepslased 0 6312 7231601 7211184 2026-09-10T07:45:02Z Avjoska 1538 /* Kirjandus */ 7231601 wikitext text/x-wiki [[File:Flag of Vepsia.svg|pisi|Vepslaste lipp]] '''Vepslased''' (endanimetused ''vepslaine, bepslaane, lüdinik'' ja ''lüdilaine''; vananenud kirjanduses ka: ''tšuharid, kaivanid'') on [[vepsa keel]]t kõnelev [[Läänemeresoomlased|läänemeresoome]] rahvas [[Venemaa]]l [[Äänisjärv]]e edelarannikul ja [[Vepsa kõrgustik]]ul.<ref name=Kurs1>{{cite journal|journal=Terra|author=Ott Kurs|year=1994|title=Vepsians: the easternmost Baltic-Finnic people|volume=107|pages=127–135}}</ref><ref name=Kurs2>{{cite journal|title=The Vepsians: An administratively divided nationality|url=https://archive.org/details/sim_nationalities-papers_2001-03_29_1/page/69|author=Ott Kurs|journal=Nationalities Papers|year=2001|volume=29|pages=69–83}}</ref> [[Venemaa 2002. aasta rahvaloendus|2002. aasta Venemaa rahvaloendus]]e andmetel elas [[Venemaa]]l 8240 vepslast. [[Venemaa 2010. aasta rahvaloendus|2010. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas Venemaal 5936 vepslast.<ref>{{Netiviide |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-06-29 |arhiivimisaeg=2016-06-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160605223320/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/perepis_itogi1612.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 2020. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 4534 vepslast, neist 2471 [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], 925 [[Leningradi oblast]]is, 509 [[Vologda oblast]]is ja 254 [[Peterburi]]s. [[Eesti]]s elas [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel 54 vepslast.<ref>{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-05-01 |arhiivimisaeg=2016-03-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160310030317/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0428&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Eesti 2021. aasta rahvaloendus|2021. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas Eestis 55 vepslast (18 meest ja 37 naist). Neist 6 emakeel oli vepsa keel ja 34 olid Eesti kodanikud.<ref>[https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__rahvus-emakeel/RL21442/table/tableViewLayout2 Statistika andmebaas.RL21442: RAHVASTIK, 31. DETSEMBER 2021 | Aasta, Elukoht, Sugu, Vanuserühm, Rahvus, Kodakondsus ning Emakeel]</ref> ==Levik== Muistne vepslaste asuala oli tänasest palju laiem. See hõlmas Laadoga, Äänise ja Valgjärve vahelise ala. Vepslaste haja-asustus ulatus idas [[Dvina]] jõe ja [[Valge meri|Valge mereni]]. Tänapäeval elavad vepslased väikeste rühmadena kahes eraldi piirkonnas: Äänise edelarannikul ja Vepsa kõrgustikul, valdavalt kõrvedes ehk kõrvalistes metsapiirkondades.<ref name=Kurs1/> [[Pilt:Muromian-map.png|thumb|300px|Soome-ugri rahvaste paiknemine enne slaavi rahvaste sisserännet]] ==Ajalugu== Varaseimaks vepslaste mainimiseks kirjalikes allikates on mõnikord peetud [[idagoodid|idagooti]] ajaloolase [[Jordanis]]e 551. aasta kirjutises "Getica" esinevat nime ''Vas'' (või ''Vasina'', ''Vasinabroncas''). Mitmed uurijad on selle nime vepslastega ühendamise siiski kahtluse alla seadnud nagu ka samamoodi välja pakutud [[Bremeni Adam]]a ''Witzi'' (''Wiltzi'') vepslastega seostamise. Vanimas Vene [[leetopiss]]is, [[Nestori kroonika]]s, esineb korduvalt (esimest korda 9. sajandi sündmuste kontekstis) [[etnonüüm]] ''Весь'' (''ves'''), mida peetakse juba kindlamalt vepslaste tähistajaks. Selle hõimu keskusena nimetatakse [[Beloozero]]t ja nad osalesid [[Vana-Vene]] riigi loomisel. Leetopissides mainitud rahvas ''чудь'' ([[tšuudid]]) on tõenäoliselt vähemalt osaliselt samuti vepslasi tähistanud.<ref name=Joalaid>[[Marje Joalaid]].[https://web.archive.org/web/20180801190624/http://jabadaba.eki.ee/public/joalaid-vepslastest-oige.pdf Vepslastest ja vepsa keelest], lk 10–11</ref><ref name="ERM">[[Eesti Rahva Muuseum]]: [http://www.erm.ee/et/vepslased Vepslased]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Laadoga]] kagurannikul, mida peetakse vepsa keele kujunemiskohaks, tekkis alates 9.–10. sajandist [[kääbaskalme]]te kultuur, mida ongi omistatud vepslastele.<ref name=Lang254257>[[Valter Lang]] (2018). Läänemeresoome tulemised. ''Muinasaja teadus 28''. [[Tartu]]: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. Lk 254–257</ref> [[Pekka Sammallahti]] on dateerinud vepsa keele kujunemise [[viikingiaeg]]a (800–1050 [[pKr]]).<ref>[[Petri Kallio]] (2014) [https://www.academia.edu/10172149/The_Diversification_of_Proto-Finnic The Diversification of Proto-Finnic]. Kogumikus: [[Joonas Ahola]] ja [[Frog]] (toimetajad), "Fibula, Fabula, Fact: The Viking Age in Finland", lk 155–168. ''Studia Fennica Historica'' 18. Helsinki. Lk 163</ref> On arvatud, et 10.-11. sajandil vedasid vepslased mööda [[viikingid|Viikingite]] [[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|idateed]] [[Volga]] Bulgaariasse [[karusnahk]]u.<ref name=Kurs1/> Laadoga-äärse kääbaskalmete kultuuri leiuainest analüüsides ja piirkonna mitteläänemeresoome [[Substraat (lingvistika)|substraati]] arvestades on arheoloog [[Valter Lang]] jõudnud seisukohale, et algselt ei kasutanud neid siiski mitte läänemeresoomlased, vaid rahvastik, kes kõneles [[lääneuurali keel]]e seda vormi, millest tänapäevani on säilinud vaid [[saami keeled]]. Tema hinnangul hakkas vepsa keel kujunema alles siis, kui 13.–14. sajandil levis sinna Karjala kultuurimõju (ja ilmselt ka karjalasi) ning kohalikud inimesed läksid üle läänemeresoome keelele.<ref name=Lang254257 /> Vepsa asustus hakkas laienema põhja poole senistele saami aladele, kus [[karjalased|karjalastega]] segunedes tekkisid [[karjala keel]]e [[Aunuse karjala keel|aunuse]] ja [[Lüüdi keel|lüüdi]] murre. Lõunas võis vepslaste asuala ulatuda [[Vesjegonsk]]ini tänase [[Tveri oblast]]i kirdenurgas.<ref name="ERM" /> [[File:Расселение вепсов в России, в %.png|pisi|Vepslaste asualad (2021)]] Vepslased sattusid varakult Vene vürstiriikide ([[Novgorodi vürstiriik|Novgorodi]], [[Rostov-Suzdalimaa]]) võimu alla ja muutusid [[õigeusk]]likeks.<ref name=Joalaid /> Pärast 13. sajandit vepslasi ajalooallikais enam pikka aega ei mainita. Neist said riigitalupojad, lõuna pool mõisatalupojad, kes tegid [[ale]]t, harisid põldu, püüdsid kala ja tegid käsitööd. 18. sajandi alguses töötas neid [[Lodeinoje Polje]] laevaehitustöökodade ja [[Äänisjärv]]e läänekaldale rajatud [[metallurgia]]tehaste juures.<ref name="ERM" /> [[File:Vepsian family.jpg|pisi|left|Vepsa perekond (1941)]] Aastal 1897 oli vepslasi 25 600, kellest 7 300 elas Äänise rannikul.<ref name=Kurs1/> [[File:Там где живут вепсы.jpg|pisi|Vepsa küla]][[File:Вепсский музей в Шёлтозеро 1. The Vepsian museum in Sholtyozero 1.webp|pisi|[[Šoutjärve Rjurik Lonini nimeline vepsa etnograafiamuuseum]]]] 1990. aastate algul anti vepsa lastele välja aabits, mis oli kirillitsas. Pärast paari aastat proovimist loobuti siiski kirillitsa kasutamisest ning uus aabits trükiti vepslastele harjumuspärases ladina tähestikus.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Jaanus Piirsalu|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51082935/karjalased-seisavad-oma-kodus-lopliku-venestumise-lavel|pealkiri=Karjalased seisavad oma kodus lõpliku venestumise lävel|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=12.04.2007}}</ref> 2004. aastal tühistati [[Karjala Vabariik|Karjala Vabarii]]gi koosseisus olev [[Vepsa rahvusvald]]. Regioonis elab umbes 1000 vepslast, kes elavad enam-vähem kompaktselt koos, koolides õpetati vepsa keelt, aga samadel põhimõtetel nagu karjala keelt – esimeses klassis üks tund, alates teisest klassist kaks tundi.<ref name=":0" /> ==Vaata ka== *[[Vepsamaa]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == {{reflist}} *[[Alevtina Gongišt]]. Meist vepslastest ja mitte ainult. Kirjastus: Argo, 2025, 184 lk, ISBN 978-9916-704-94-3 ==Välislingid== {{commonskat|}} * [http://www.eki.ee/books/redbook/veps.shtml Venemaa rahvaste punane raamat: vepslased] (''inglise keeles'') * [http://www.vepsia.ru/territoria/ter_kart.php Vepslaste asuala kaart] * [http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Vepslased Vepslastest Eesti Rahva Muuseumi kodulehel] {{Uurali rahvad}} [[Kategooria:Soome-ugri rahvad]] [[Kategooria:Vepslased| ]] 60i9zals30w26i7l5mtbifhnsooketv 1936. aasta suveolümpiamängud 0 6494 7231517 7201476 2026-09-09T22:47:31Z Eiusmod 200998 Pilt 7231517 wikitext text/x-wiki [[Fail:1936 Summer Olympics logo.svg|pisi]] '''1936. aasta suveolümpiamängud''' olid XI nüüdisaegsed olümpiamängud, mis toimusid [[1. august|1.]]–[[16. august|16. augustil]] [[1936]] [[Saksamaa]] pealinnas [[Berliin]]is. Esimest korda oli Berliin saanud olümpiaõigused juba [[1916]]. aastal, kuid [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tõttu jäid [[1916. aasta suveolümpiamängud|VI olümpiamängud]] pidamata. Järgmised taotlused esitati [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK]]-ile 26. istungil [[Amsterdam]]is [[1928]] ja 28. istungil Berliinis [[1930]], kus saadi ka põhimõtteline nõusolek. Ametlik otsus võeti vastu ROK-i 29. istungil [[Barcelona]]s [[1931]]. aastal, kui loeti ette kirja teel toimunud otsustava hääletuse tulemused: Berliin 43, [[Barcelona]] 16 poolthäält. Muud kandideerinud linnad olid [[Aleksandria]], [[Barcelona]], [[Budapest]], [[Buenos Aires]], [[Dublin]], [[Frankfurt]], [[Helsingi]], [[Köln]], [[Nürnberg]], [[Rooma]]. ==Eesti olümpiakoondis== {{vaata|Eesti 1936. aasta suveolümpiamängudel}} Nende mängude kangelaseks sai [[Kristjan Palusalu]], kes võitis kuldmedali nii klassikalise kui ka vabamaadluse raskekaalus. Kaks medalit – hõbeda ja pronksi – tõi koju poolraskekaalu maadleja [[August Neo]]. Hõbeda sai poksija [[Nikolai Stepulov]] ning pronksi maadleja [[Voldemar Väli]] ja tõstja [[Arnold Luhaäär]]. ===Kergejõustik=== * [[Koit Annamaa]] * [[Arnold Viiding]] * [[Ruudi Toomsalu]] * [[Aksel Kuuse]] * [[Eevald Äärma]] * [[Gustav Sule]] * [[Reginald Uba]] ===Maadlus=== * [[Adalbert Toots]] * [[August Kukk]] * [[Evald Sikk]] * [[Voldemar Väli]] * [[Edgar Puusepp]] * [[August Neo]] * [[Kristjan Palusalu]] * [[Voldemar Mägi]] ===Tõstmine=== * [[Erm Lund]] * [[Peeter Mürk]] * [[Arnold Luhaäär]] * [[Karl Oole]] ===Poks=== * [[Evald Seepere|Evald Seeberg]] * [[Nikolai Stepulov]] ===Ujumine=== * [[Egon Roolaid]] * [[Boris Roolaid]] ===Korvpall=== * [[Leonid Saar]] * [[Aleksander Illi]] * [[Bernhard Nooni]] * [[Vladimir Kärk]] * [[Georg Vinogradov]] * [[Erich Altosaar]] * [[Aleksander Margiste]] * [[Evald Mahl]] * [[Robert Keres]] * [[Artur Amon]] * [[Heino Veskila]] ===Jollisõit (purjetamine)=== * [[Erik Holst]] * [[Harald Tammik]] ===Sõudmine=== *[[Elmar Korko]] == Medalivõitjad spordialade järgi == *[[Aerutamine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Aerutamine]] *[[Jalgpall 1936. aasta suveolümpiamängudel|Jalgpall]] *[[Jalgrattasport 1936. aasta suveolümpiamängudel|Jalgrattasport]] *[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel|Kergejõustik]] *[[Korvpall 1936. aasta suveolümpiamängudel|Korvpall]] *[[Käsipall 1936. aasta suveolümpiamängudel|Käsipall]] *[[Laskmine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Laskmine]] *[[Maadlus 1936. aasta suveolümpiamängudel|Maadlus]] *[[Maahoki 1936. aasta suveolümpiamängudel|Maahoki]] *[[Moodne viievõistlus 1936. aasta suveolümpiamängudel|Moodne viievõistlus]] *[[Poks 1936. aasta suveolümpiamängudel|Poks]] *[[Polo 1936. aasta suveolümpiamängudel|Polo]] *[[Purjetamine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Purjetamine]] *[[Ratsutamine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Ratsutamine]] *[[Sportvõimlemine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Sportvõimlemine]] *[[Sõudmine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Sõudmine]] *[[Tõstmine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Tõstmine]] *[[Ujumine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Ujumine]] *[[Veepall 1936. aasta suveolümpiamängudel|Veepall]] *[[Vehklemine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Vehklemine]] *[[Vettehüpped 1936. aasta suveolümpiamängudel|Vettehüpped]] *[[Kunstikonkurss 1936. aasta suveolümpiamängudel|Kunstikonkurss]] ==Berliini olümpiamängude edukaimad atleedid== * [[Jesse Owens]] * .. == Viited == {{viited}} * [https://www.facebook.com/media/set/?set=a.10150757615070757.473664.132505105756& ISAF album Berlin 1936 Olympics Sailing Competition] * [http://www.sailing.org/olympics/london2012/news/18860.php Retracing Roots - Berlin 1936 Olympic Sailing Competition]. 21. märts 2012 == Välislingid == *[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B569DA1AAD389CB8C22571B7001C1505 “Palusalu, anna valu!”] – Eesti Ekspress, 27. juuli 2006 {{Olümpiamängud}} [[Kategooria:1936. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Berliin]] tleum9clykr9hk4nm8yrpo1hlwgycgo 7231518 7231517 2026-09-09T22:49:49Z Eiusmod 200998 7231518 wikitext text/x-wiki '''1936. aasta suveolümpiamängud''' olid XI nüüdisaegsed olümpiamängud, mis toimusid [[1. august|1.]]–[[16. august|16. augustil]] [[1936]] [[Saksamaa]] pealinnas [[Berliin]]is. Esimest korda oli Berliin saanud olümpiaõigused juba [[1916]]. aastal, kuid [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tõttu jäid [[1916. aasta suveolümpiamängud|VI olümpiamängud]] pidamata. Järgmised taotlused esitati [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK]]-ile 26. istungil [[Amsterdam]]is [[1928]] ja 28. istungil Berliinis [[1930]], kus saadi ka põhimõtteline nõusolek. Ametlik otsus võeti vastu ROK-i 29. istungil [[Barcelona]]s [[1931]]. aastal, kui loeti ette kirja teel toimunud otsustava hääletuse tulemused: Berliin 43, [[Barcelona]] 16 poolthäält. Muud kandideerinud linnad olid [[Aleksandria]], [[Barcelona]], [[Budapest]], [[Buenos Aires]], [[Dublin]], [[Frankfurt]], [[Helsingi]], [[Köln]], [[Nürnberg]], [[Rooma]]. ==Eesti olümpiakoondis== {{vaata|Eesti 1936. aasta suveolümpiamängudel}} Nende mängude kangelaseks sai [[Kristjan Palusalu]], kes võitis kuldmedali nii klassikalise kui ka vabamaadluse raskekaalus. Kaks medalit – hõbeda ja pronksi – tõi koju poolraskekaalu maadleja [[August Neo]]. Hõbeda sai poksija [[Nikolai Stepulov]] ning pronksi maadleja [[Voldemar Väli]] ja tõstja [[Arnold Luhaäär]]. ===Kergejõustik=== * [[Koit Annamaa]] * [[Arnold Viiding]] * [[Ruudi Toomsalu]] * [[Aksel Kuuse]] * [[Eevald Äärma]] * [[Gustav Sule]] * [[Reginald Uba]] ===Maadlus=== * [[Adalbert Toots]] * [[August Kukk]] * [[Evald Sikk]] * [[Voldemar Väli]] * [[Edgar Puusepp]] * [[August Neo]] * [[Kristjan Palusalu]] * [[Voldemar Mägi]] ===Tõstmine=== * [[Erm Lund]] * [[Peeter Mürk]] * [[Arnold Luhaäär]] * [[Karl Oole]] ===Poks=== * [[Evald Seepere|Evald Seeberg]] * [[Nikolai Stepulov]] ===Ujumine=== * [[Egon Roolaid]] * [[Boris Roolaid]] ===Korvpall=== * [[Leonid Saar]] * [[Aleksander Illi]] * [[Bernhard Nooni]] * [[Vladimir Kärk]] * [[Georg Vinogradov]] * [[Erich Altosaar]] * [[Aleksander Margiste]] * [[Evald Mahl]] * [[Robert Keres]] * [[Artur Amon]] * [[Heino Veskila]] ===Jollisõit (purjetamine)=== * [[Erik Holst]] * [[Harald Tammik]] ===Sõudmine=== *[[Elmar Korko]] == Medalivõitjad spordialade järgi == *[[Aerutamine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Aerutamine]] *[[Jalgpall 1936. aasta suveolümpiamängudel|Jalgpall]] *[[Jalgrattasport 1936. aasta suveolümpiamängudel|Jalgrattasport]] *[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel|Kergejõustik]] *[[Korvpall 1936. aasta suveolümpiamängudel|Korvpall]] *[[Käsipall 1936. aasta suveolümpiamängudel|Käsipall]] *[[Laskmine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Laskmine]] *[[Maadlus 1936. aasta suveolümpiamängudel|Maadlus]] *[[Maahoki 1936. aasta suveolümpiamängudel|Maahoki]] *[[Moodne viievõistlus 1936. aasta suveolümpiamängudel|Moodne viievõistlus]] *[[Poks 1936. aasta suveolümpiamängudel|Poks]] *[[Polo 1936. aasta suveolümpiamängudel|Polo]] *[[Purjetamine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Purjetamine]] *[[Ratsutamine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Ratsutamine]] *[[Sportvõimlemine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Sportvõimlemine]] *[[Sõudmine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Sõudmine]] *[[Tõstmine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Tõstmine]] *[[Ujumine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Ujumine]] *[[Veepall 1936. aasta suveolümpiamängudel|Veepall]] *[[Vehklemine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Vehklemine]] *[[Vettehüpped 1936. aasta suveolümpiamängudel|Vettehüpped]] *[[Kunstikonkurss 1936. aasta suveolümpiamängudel|Kunstikonkurss]] ==Berliini olümpiamängude edukaimad atleedid== * [[Jesse Owens]] * .. == Viited == {{viited}} * [https://www.facebook.com/media/set/?set=a.10150757615070757.473664.132505105756& ISAF album Berlin 1936 Olympics Sailing Competition] * [http://www.sailing.org/olympics/london2012/news/18860.php Retracing Roots - Berlin 1936 Olympic Sailing Competition]. 21. märts 2012 == Välislingid == *[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B569DA1AAD389CB8C22571B7001C1505 “Palusalu, anna valu!”] – Eesti Ekspress, 27. juuli 2006 {{Olümpiamängud}} [[Kategooria:1936. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Berliin]] sfmq93ptoaqp95dktz5xjppui0t131l Eesti ajalehtede loend 0 7287 7231680 7223397 2026-09-10T09:43:21Z ~2026-48966-13 237280 7231680 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=august}}{{toimeta}} ''Siin on loetletud [[Eesti]]s praegu välja antavaid ja varem välja antud [[ajaleht]]i ning väljaspool Eestit välja antavaid ja välja antud [[eesti keel|eestikeelseid]] ajalehti. On ka [[Eesti NSV rajoonilehtede loend]]. {{tähed}} === # === * [[4jaleht]] (Tallinn, 2020–) * 1 Leht (Viljandi, 2007; Võru, 2008–) * 3M Mosaiik (Tallinn, 2000–2005) * 4FUN (Tallinn, 2007) * 4 Seina (Tallinn, 2005–2006) === A === * [[Aadressleht]] (1929) * Aastaajad * [[Abieluleht]] (1931–1933) * [[Aed & Interjöör]] (2009–) * [[Aeg (väljaanne 1906)|Aeg]] (1906) * Aeg (Rõngu, 1932–1934) * Aeg ja Vaim (Räpina, 2005–) * [[Aegviidu Aeg]] (1993–2017) * [[Agent (ajaleht)|Agent]] (Tallinn, 2004 –) * [[Ahja Valla Teabeleht]] * Aitab Alati (Paide, 1994–2011) * Ajakaja (Tartu, 1995–2009) * Aja Kaja (Saksamaa, 1944) * Ajalehe Leht (Tallinn, 1998–2010; eesti ja vene keeles) * Ajakiri Naisele * [[Ajakohane Naljaleht]] (1906) * Ajalehitseja (Tallinn, 1995) * [[Ajaleht (ajaleht)|Ajaleht]] (Tallinn, 1913–1914) * [[AjaLeht]] (Tallinn, 1996–1999) * Aja Leht (2012–2017) * [[Hiiumaa (ajaleht)|Ajaleht Hiiumaa]] (1989–2004) * Ajaratas (Salzburg, 1945) * Ajaviiteleht (Harjumaa, 1991) * [[Ajude Gümnastika]] (1933–1940) * [[Ajuspordi Magasin]] (Tallinn, 1933–1934) * [[Ajusportlane]] (Tallinn, 1933) * Aken (Tallinn, 2004–2013) * Akseletrator (Tallinn, 2004 vene k) * Aktuaalne (Pärnu, 2005) * [[Alajõe Valla Infoleht]] (eesti ja vene k, 2014–2017) * Alatskivi (1995–) * [[Alatskivi Traktorist]] (1951–1953) * [[Alatskivi Vallaleht]] (1995–2017) * Aleksandri Sõnumid (Tartu, 2002–2005) * Aleksandrist (Põltsamaa, 1894) * [[Algajad]] (Tapa Reaalgümnaasium, 1922) * Alter Ego (Jõgeva, 1997–2007) * [[Alutaguse Elu]] (1930–1933, 1990) * [[Alutaguse Teataja]] (Jõhvi, 1929–1934) * Alutaguse valla leht (2017–) * AM (Tallinn, 1989–1994) * AM! (Tallinn, 1988) * [[Ambla Vallaleht]] (Ambla, 1993–2017) * Ambur (Tallinn, Viljandi, 1989, 1990) * Ameerika Eesti Postimees (New York, 1897–1911) * [[Ameerika Ristirahva Leht]] (1916–1917) * [[Amerika Eesti Postimees]] (1897–1911) * Ameerika Eestlane (N.Y., 1925) * Anka (Lüganuse, 2019) * [[Annoncenblatt (ajaleht, 1865)|Annoncenblatt]] (Kuressaare, 1865–1882, saksa k) * Annoncenblatt (Valga, 1876, saksa k) * Annoncenblatt (Valga, 1913–1915, saksa k) * Annoncen-Blatt für die Stadt Reval und Umgebung (Tallinn, 1877, saksa k) * [[Antsla Valla Leht]] (1994–) * Apteek 5+/ Farmacia * APT Keskus teatab (Tartu, 1990–1995) * [[Are Valla Leht]] (2002–2017) * [[Areen (ajaleht)|Areen]] * Arensburger Anzeiger (1933–1934) * [[Arensburger Wochenblatt]] (Kuressaare, 1914–1915, saksa k) * Arensburger Zeitung (Kuressaare, 1917–1918, saksa k) * [[Armu Hääl]] (1934–1940) * [[Arstide Liidu Teataja]]<!-- (toimetaja [[Airi Värnik]])--> * [[Aru Pähe!]] (2016–) * [[Arvamus, Kultuur]] (Tartu, 2007–) * [[Aseri Valla Leht]] (1999–2017) * Askele (Jõhvi, 1994) * Aspekt (Tallinn, 1989–1991) * As-saljam (Tallinn, 2009–) * Audentes Argumentum (Tallinn, 2004,2005– 2006) * [[Audentese Teataja]] (Tallinn, 2001–2006) * Audentese Teataja (venekeelne) * Auditoorium (Tartu, 2004–2006, 2010–2014) * Der Aufstieg (Tallinn, 1932–1933) * Augsburgi Eesti Rahvusgrupi Päevauudised (1952–1955) * Auris (Tallinn, 1995–2015, eesti ja vene keeles) * Ausasse Ellu (Tallinn, 1968–1970) * Aus deutscher Geistesarbeit (Tallinn, 1987–1995) * Autobuss (Tallinn, 1987–1995) * [[Autoleht]] (1999–) * Auto24.ee (Tallinn, 2005–2009) * Avaja (Tallinn, 2003–2004) * Avalik Arvamus (Võru, 1988–1989) * A vot i naši poslednie izvestija (Haapsalu, 1927) * [[Avalik Eesti]] (Tartu, 2016–) * Avanduse Valla Kaja (Simuna, 1996–2005) * [[Avinurme Valla Leht]] (1997–2008) * Aviser (Pärnu, 1700) * [[Awwinorm]] (2009–2017) * A4/Fastleader === B === * [[Balti Elektrijaam]] (Narva, 1985–2003) * [[Baltische Wochenschrift]] * Babuškinõ sekretõ (Tallinn, 2024–) * Baltiiskaja Manufaktura (Tallinn, 1988–1995, vene k) * [[Balti Raudteelane]] (1953–1956) * Baltic Club (Saku, 1989) * The Baltic Guide (Tallinn, 2012–; venekeelne) * The Baltic Observer (1991–1996, inglise k) * [[Baltische Rundschau]] (1994–) * [[Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft, Gewerbfleiss und Handel]] (Tartu, 1863–1915) * Baltic Independent (Tallinn, 1990–1996, inglise k) * The Baltic States (New York, apr. 1945) * The Baltic Times (Helsingi, 1921–) * The Baltic Times (Tallinn, 1932–1940) * [[The Baltic Times]] (Riia, 1996–2021) * Balti Laevaremonditehase Teataja (Tallinn, 2000–2014) * Baltiiskii pravovoi vestnik (Tallinn, 2015–) * Baltik-Revju (Tallinn, 1991, vene k) * Balt-Press (Stockholm, 1946) * Baltpress (Stockholm, 1956–2002) * Der Befehl (Eesti, 1942–1944, saksa k) * Berliini Kaja (1922) * Beta (Tallinn, 1991, vene k) * Bibliofiil (Tartu, 1. nr 19.01.2000) * Biznesmen (Tallinn, 1989–1991, vene k) * Boi-skaut (Narva, 1927; venekeelne) * [[Bolševistlik Lipp]] (1951–1953) * Bolševistlik Sõna * [[Bolševistlik Töö]] (1951–1953) * [[Bolševistlike Kolhooside eest]] (1951–1952) * [[The Baltic Guide]] (inglise k) * [[The Baltic Times]] (inglise k, 1996–) * [[The Baltics Worldwide]] (inglise k) * Bjulleten Jurjevskogo Soveta Rabotših... (Tartu, 1917, vene k) * * Bolševistlike Kolhooside eest (Suure-Jaani, 1951–1952) * Borba (Tallinn, 1917–1918; vene k.) * * Brisbane'i Teataja (1954–1956) * Brīvais Strēlnieks (Valga, 1917) * Brîvâs Domas (läti k, Tartu, 1917–1918) * Budni (Tallinn, 1989, vene k) * Budjte zdorovõ! (K-Järve, 2007; Tallinn, 2008–2021, vene k) * Buhgalterskije novosti (Tallinn, 1995–2023, vene k) * Bumerang (Tallinn, 2004–2010) * Bõloi narvskii listok (Narva, 1924–1925, vene k) * Bülletään/ The Bulletin: Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalne Keskkonnakeskus (Tallinn, 1995–2007) === C === * Caissa (Kuusalu, 1988–1993) * Caissa (Rakvere, august 1988–1990) * Caliga (Kanepi, 2004–2006) * Chicago Eesti Maja Uudised/ Teated (1966–2007) * Club Baltic (Tallinn, Riia, 1990, 1994) * [[The College Enquirer]] (1996–) * Connecticuti Eesti Seltsi Teataja (1951–2012) * Coolix (Põlva, 1999–2015) * Crüket (Rakvere, 2006–2007) * Curare (Tartu, 1998–) === D === * Daidžest (Tallinn, 1989–1999, vene k) * Daidžest (Jõhvi, 2001–) * Datšnik (Narva, 2017–) * Daižest (Jõhvi, 2001–) * Delovaja Estonija (Tallinn, 1992, vene k) * [[Delovõje Vedomosti]] (1996–, vene k) * [[Delo (ajaleht)|Delo]] (Tallinn, 1921–1922, vene k) * Demokraat (Tartu, 2001–2004) * [[Den za Dnjom]] (1991–2016, vene k) * Derptskii listok (Tartu, 1891-92, vene k) * Detskii Mir (Tallinn, 1943–1944, vene k) * Deutsche Zeitung im Ostland * DHL News (Tallinn, 1998–2002) * Diskusleht (Tallinn, 1928) * Diskussiooni Leht (Tallinn, 1926) * Dixi (Tartu Ülikooli Narva Kolledži venekeelne ajaleht, 2005 kuni vähemalt 2012) * Dlja Vas i Vašego doma (Tallinn, 2003–) * Dni operõ v Narve (Tallinn, 2017–) * Do kraja Zemli (Tallinn,2002 –) * Domkino Kolhoosnik (Leningradi oblast, 5.juuni 1932 kuni ?) * Domovoi (Tallinn, 1989–1991) * [[Dorpater Annoncenblatt]] (Tartu, saksa k) * Dorpater Nachrichten (Tartu, saksa k) * Dorpater Stadtblatt (1877, Tartu, saksa k) * [[Dorpater Zeitung]] (Tartu, saksa k) * Doverije (Tartu, 1990, vene k) * Draiv (Tallinn, 2016–) * Drug naroda (Petseri, 1932, vene k) * [[Dörptsche Zeitung]] (1789–1875, Tartu, saksa k) === E === * EAK Infoleht (Tallinn, 2004–2011) * EAKL Teataja. Narodnaja Gazeta (Tallinn, 1989–2004) * [[EBS Tudengileht]] * Edasi (Põltsamaa, 1892–1894) * [[Edasi (ajaleht, 1905)|Edasi]] (1905) * [[Edasi (ajaleht, 1917)|Edasi]] (Peterburi 5.jaanuar 1919–22.detsember 1937) * [[Edasi (ajaleht, 1917–1919)|Edasi]] (Tartu, 1917–1918), (Võru –1919) * Edasi (Tartu, 1999) * [[Edasi Kommunismile]] (Tapa, 1951–1962) * Edu (Berliin, 1905) * [[Edu (ajaleht, 1906)|Edu]] (1906) * [[Edu (ajaleht)|Edu]] : ''Rahvusliku Töökoonduse häälekandja'' (Tallinn, 1932) * E.D.U.Teated (Toronto, 1964–1965) * EELK Juuru Mihkli Koguduse Leht (2001–2017) * EELK Baltimore/Washingtoni Markuse Koguduse teated (1972–1981) * EELK Bergen County Koguduse Kirikuteated (Bogota [New Jersey], 1957–) * EELK Buenos Airese Reformatsiooni Koguduse Teataja (1958–1998) * EELK Chicago Esimese Koguduse Teated (1970–1973) * EELK Chicago Pauluse Koguduse Teated * EELK Juuru Mihkli Koguduse Leht (2001–2017) * EELK Los Angelese Peetri Koguduse Bülletään (1954–1963) * EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse Leht (200 –2017) * EELK Seabrooke'i Koguduse Ringkiri (1974) * [[Eesti (ajaleht, 1917)|Eesti]] (Petrograd, 12.11.1917–08.03.1918) * [[Eesti (ajaleht, 1923)|Eesti]] (1923–1924) * Eesti-Ameerika Kultuurklubi Sõnumid (Miami, 1950–1952) * [[Eesti Aeg]] (1991–1995) * Eesti Autosport (Tallinn, 1989–1991) * [[Eesti Demokraat]] * Eesti Eest (Tallinn, 2008–2009) * Eesti Eest Võitluses Toona ja Täna (Tartu, 2001–2009) * [[Eesti Ekspress]] * Eesti Ekspress Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevas (1991) * Eesti Elu (Tallinn, 1989–1995) * Eesti Elu (Toronto, 2002–) * [[Eesti Elu (Kultuur ja Elu)]] * Eesti Filmi Sihtasutus/EFS (2003–) * [[Eesti Haritlane]] (Tallinn, 1932–?) * Eesti Heal (Berliin, 1918) * [[Eesti Hääl]] (London, 1947–) * Eesti Invaliid (Lübeck, 1951) * [[Eesti Jõulu Majandus]] (Tallinn, 1934) * Eesti Kaevur * Eesti Kalakasvataja (Tartu, 1991–2005) * Eesti Kalur (Stockholm, 1980–1993) * Eesti Kalur (Tallinn, 2002–2003) * Eesti Kesk-Aasia ja Kaukaasia Lambakoerte Tõuühingu Infoleht (Tallinn, 2000–) * [[Eesti Kirik]] * Eesti Kiriku Teataja Austrias (1945–1946) * [[Eesti Koda]] (Pärnu, 1989­–1991) * [[Eesti Kodu (ajaleht)|Eesti Kodu]] (Tallinn, 1907–1911) * Eesti Kodu (Tallinn, 1934) * Eesti Kolhoosnik (eesti k lehekülg Leningradi oblasti ajalehes Kolhoznõi Pahhar, 1935–1936) * Eesti Koonderakond (1993–1999) * Eesti Kristlik Nädalaleht (Tartu, 2002) * Eesti Kutsekogude Keskliidu Pärnu osakonna Ringkiri (Pärnu, 1943) * Eesti Kvaliteediühingu Infoleht (1991–2006) * [[Eesti Kütiväe Teataja]] (28.11.1918 Narva–14.01.1919 Jamburg) * Eesti Laagrileht (Saksamaa, 1945) * Eesti Lastearstide Seltsi Sõnumid (Tallinn, 1990–2004) * Eesti Lastevanemate Liidu Infoleht (Tallinn, 2004–2005) * [[Eesti Laulumees]] : ''Eesti Meestelaulu Seltsi ajaleht'' (Tallinn, 1989–) * [[Eesti Leht]] (Moskva, 1914–1918) * Eesti Leht (Tampere, 1997–2003) * Eesti Leht Prantsusmaal (Pariis, 1949–1982) * Eesti Leidur (Tallinn, 1934) * Eesti Lihasehaigete Seltsi Infoleht (Tallinn, 1995–2016) * Eesti Linn (Tartu, 1937–1939) * Eesti Linnade Liidu Teataja (Tallinn, 1927) * Eesti Lipp (Tallinn, 1935) * Eesti L Teave (Tallinn, 1992–2007) * [[Eesti Maa]] (Tallinn, 1992–1996) * Eesti Maailm (1987–1989) * Eesti Maleleht (Rakvere, 1988–1990) * Eesti Matkaliidu Teataja (Tallinn, 1994–2006) * [[Eesti Meremees]] (1950–1962, 1989–2014) * Eesti Munaekspordi ringkiri (Tallinn, 1942) * Eesti Mõistatusleht (Tallinn, 1934–1936) * Eesti NSV Tartumaa Töötava Rahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee Teataja (Tartu, 1945) * Eesti Nädal (Tallinn, 1934) * Eesti Nädal (Tartu, 1937) * Eesti Omavalitsuse Juhi ringkiri (Tallinn, 1942) * Eesti Pank ( * [[Eesti Post (ajaleht)|Eesti Post]] (Geislingen, 1945–1953) * [[Eesti Postimees]] * Eesti Postimehe Õhtused Kõned * Eesti Pressikorrespondents (Tallinn, 1943–1944) * Eesti Psühholoogide Liidu Laualeht (Tartu, 1989–2009) * Eesti Punane Rist (Tallinn, 1995–1999) * Eesti Põllumees * [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]] * [[Eesti Päevaleht]] * [[Eesti Päevaleht Peterburis]] (Petrograd, 28.04–27.06.1918) * [[Eesti Päevaleht Rootsis]] (ilmus ajalehe Eskilstuna-Kuriren vahel, 1959–1971) * [[Eesti Rada]] (Augsburg, Geislingen, Hamburg, Köln 1945–...) * Eesti Rada. Sport (Augsburg, 1948) * Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu Teataja (Tallinn, 1998–2024) * Eesti Rahvusliku Liidu Teated (Stockholm, 1949–1950) * [[Eesti Raudteelane]] * Eesti Raudteevalitsuse direktori ringkiri (Tallinn, 1941) * Eesti-Rootsi Ühingu Teataja (Tallinn, 1993–2005) * Eesti Skaut (Tallinn, 1990–2019) * Eesti Spordi Leht (Tallinn, 1993–1995) * [[Eesti Spordileht (1920–1940)]] (1920–1932 ajaleht, alates 1933 ajakiri) * Eestin Spordileht (Sydney, 1957) * Eesti Spordileht (Tallinn, 2003–2005) * Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts (Niitvälja, 1999–2008) * [[Eesti Sõjamees]] * Eesti Sõjavangide Häälekandja (Saksamaa, 1944–1945) * [[Eesti Sõna]] * [[Eesti Sõnumid]] * Eesti Talu (Saku, 2004–2015) * Eesti Teataja (Stockholm, 1944) * [[Eesti Teataja (Stockholmi ajaleht)|Eesti Teataja]] (Stockholm, 1945–1953) * Eesti Teataja (Täby, Rootsi, 1963–1969) * [[Eesti Teataja (Tallinna ajaleht)|Eesti Teataja]] : ''Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täidesaatva Komitee häälekandja'' (Tallinn, 1917–1918) * Eesti Teataja (Tallinn, 2008–2009) * Eesti Teated (Göttingen, 1945–1946) * Eesti Teated Kodumaalt (Peterburi, 1918) * Eesti Tevishoiutöötajate Ametiühingute Liit (1994–) * Eesti Tõlkefond (Toronto, 20.sajand) * Eesti Töö (Tartu, 1933–1934) * [[Eesti Töö Jõulu Turg|"Eesti Töö" Jõulu Turg]] ("Omatööstuse ja Kodutöö Propagandaleht") (Tartu, 1932) * [[Eesti Töörahva Kommuuna]] Nõukogu Dekreedid, Määrused ja Teadaanded (Petrograd 20.02.–10.05.1919) * Eesti Võitlejate Ühingu Teated (Saksamaa, 1950–1952) * Eesti Õhtu (Võru, 1941) * Eesti (Õigeusu) Piiskopkonna Teataja (Tallinn, 1946–?) * Eesti Õpilasleht (Tallinn, 1990) * Eesti Õpilasleht (Tartu, 2002) * Eesti Ämmaemandate Ühingu Häälekandja (1997–) * [[Eesti Üliõpilasleht]] * [[Eestimaa (ajaleht)|Eestimaa]] (Tallinn, 1917) * [[Eestimaa Kubermangu Teataja]] (1853–1917) * [[Eestlane (ajaleht)|Eestlane]] (Narva, 1906) * Eestlane (Pärnumaa, 1945) * Eestlane (Tallinn, 1997–1998) * EFiL (Tallinn, 1990–1995) * Eha (Petseri, 1927–1929) * Ehitus * Ehitustoode * Eile. Täna. Homme. (Tallinn, 1996–1997) * EKaL (Tallinn, 1990–1993) * EKALi Infoleht (Tallinn, 2009) * EKAS Extra (Tallinn, 2000) * EKE Projekt * EKE Teatis (Tallinn) * Ekonomist Menedžer (Sillamjae, 2003–) * Eksport toob sisse (Tallinn, 2008) * Ekspress (Narva, 1999–; venekeelne) * Ekstrapunkt (Tallinn, 1994–1995) * Ekstrennõi bjulleten' mestnõhh i inostrannõhh telegrafnõhh soobštšenii (Tallinn, 1920) * Elektrileht (eesti- ja venekeelne) * Elesinine Elevant (Tallinn, 2002) * [[Eliisabet (ajaleht)|Eliisabet]] (EELK Pärnu Koguduse ajaleht, 1990­–1997) * Elisa (eesti ja vene keeles) * Elkur (Elva, 2007–2019) * [[Elu (ajaleht 1905)|Elu]] (Tartu, 1905–1917) * [[Elu (ajaleht, 1907)|Elu]] (Tartu, 1907–1908) * [[Elu (ajaleht 1908)|Elu]] : ''Pärnu väljaanne'' (Pärnu, 1908) * [[Elu (ajaleht 1926)|Elu]] : ''Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja'' (Võru, 1926–1941 ´12.07.) * [[Elu (ajaleht 1993)|Elu]] : ''maakonnaleht'' (Võru, 1993–1996) * [[Elu (ajaleht 1996)|Elu]] : ''[[Võrumaa Teataja]] nädalalõpulisa'' (Võru, 1996–2006) * [[Elu Jutunurk]] (Tartu, 1905–1906) * [[Elukaar (ajaleht)|Elukaar]] * Elupuu kuldsed oksad (Tallinn, 1913–1931) * Elu Sõna Leht (Tartu, 1994–2001) * Elutõde (Tallinn, 1936–1940) * Elva (1991–1992) * [[Elva Elu]] (Elva, 1932–1937) * Elva Elu (1992–1994) * Elva Elu (1995) * Elva Elu ( 2019) * Elva Filatelist (1992–2001) * Elva Leht (2016–2017) * Elvamaa.ee (2021–2024) * [[Elva Postipoiss]] * [[Elva Sõna]] (Tartu, 1933) * [[Elva Tulevik]] (Elva, 1934–1934) * Elva Uudised * Elva Valla Leht (2019– * Emadepäevaleht (Tartu, 1937–1940) * Emajõe Veevärk * Emigrant * EMSL-i Infoleht * EMTS-i Infoleht (Tallinn, 1992–2008) * EMÜ Sõnumid * [[Endine Kosjaleht]] (1930–1931) * Ennetaja (Tallinn, 2003) * ENT (Stockholm, 1973–1974) * ENUT-i Uudised * Epifanio * Eriksdali Teataja (Stockholm, 1944) * [[Erilane (ajaleht)|Erilane]] * Eripedagoogika * ERKAS * [[Erootiline Anekdoot]] (mai ja juuli 1991) * [[ERSP Teataja]] * ERÜ (Tallinn, 1989–1997) * Esemesjatšnaja gazeta g. Kunda (2007–) * ESE Teataja (Tallinn, 1997) * Esinduse Informatsioon (Stockholm, 1961–2004) * Esku Külaseltsi Piirkonna Leht (Esku, 2006–) * [[Esmaspäev (ajaleht)|Esmaspäev]] (Tallinn, 1922) * Esmaspäev (Adelaide, 1978) * [[Esmaspäev (ajaleht, 1989)|Esmaspäev]] (1989–1996) * ESNA (Sydney, 1950–1958) * ES-QTC (Kadrina, 1990–2018) * ESSPress (Tallinn, 1994) * Estländische Wochenschau (Tallinn, 1929–1930) * Estljandskije Gubernskije Vedomosti * Estonia (Buenos Aires, 1957) * Estonia (Tallinn, 1994, eesti k) * Estonian Independent (Tallinn, 18.04.1990 – 5.06.1991) * Estonian Review (London, 1919–1920) * Estonian Review (Tallinn, 1919–1920) * Estonian Review (Tallinn, 1990. aastad; 2001–2016) * [[Estonija]] * Estonskaja Elektrostantsija (Narva, 1985–2003) * [[Estonski Morjak]] (Tallinn, 1950–1962) * [[Estonski Ekspress]] (Tallinn, * ESTO-80 Teated (Stockholm, 1978–1979) * ETKVL KRV Reklaamikombinaadi infoleht (Tallinn, 1988–1989) * Ettevõtlik Kodanik (Rapla, 2007–2013) * Euroopa Liit : teave põllumehele (Saku, 2001–2003) * Evangeeliumi-luteri usu Tallinna Jaani kiriku teataja (Tallinn, 1934) * The Evergreen (Tartu, 1991) * [[Evreiskoje Slovo]] (Tallinn, 1920) * Evropeiskii Sojuz (Kohtla-Järve, 2015–?) * E-zdorovja (Tallinn, 2006–) * EXPO (venekeelne) === F === * Felliner Anzeiger (Viljandi, 1876–1922, saksa k) * Femina : "Toitumise ABC" (Tallinn, 1989) * Fenno-Ugria Infoleht * [[Filmileht]] (1926–1931) * Finansovõi Menedžment (2006–, vene k) * Flugblätter der Innerer Mission (Tartu, 1923–1925) * Fokus (Tallinn, 1998 –, vene k) * Folgileht (Tallinn, 2005) * Fookus (Jõgeva, 1997–2018) * Forum (Tallinn, 1989, vene k) * Forum (Tallinn, 2001, vene k) * Foruse Infoleht * Fotogazeta (Tallinn, 1945, vene k) * Fotoleht (Tallinn, 1944–1946) * Fotoleht (Rapla, 1993–2002) * Friis (Tallinn, Tallinn, 2005–2006) * Fööniks (Saku, 2002–) * Füsioterapeut (Tartu, 2004–2005) === G === Gaidide Infoleht * Galereja (Tallinn, 1991) ** Gaidskii i skautskii listok (Tallinn, 1922) ** Gazeta Alutaguzeskoi volosti (Iisaku, 2018–) ** Gazeta dlja personala (Toila, 1995–) ** Gazeta dlja tehh, kto utšitsja (Tallinn, 2003–) ** Gazeta druzei po perepiske (Tallinn, 1991) ** Gazeta klienta DHL Worldwide (Tallinn, 2000–) ** Gazeta Sojuza Kvartirnõhh Tovarištšestv Estonii (Tartu, 2011–) ** Gazeta goroda Loksa * Gazeta Lasnamjae (2002–) * Gazeta osteoporoza (Kuusalu, 2009–) * Gazeta pjatatsek (Tartu, 1913) * Gazeta rodnogo kraja (Loksa, 2010–) * Gazeta Strahhovoi kassõ po bezrabotitse (Tallinn, 2005–) * Gazeta upravõ Kristiine (2002–) * ´Glaza druga (Tartu, 1999–) * Going UP (Tartu, 2004–2005) * Golos Naroda (Narva, 1917) * Golos naroda (Petseri, 1927–1932) * [[Gorod]] (Narva, 2004–) * Gorod (Jõhvi, 2005–) * Gorodskoi park (Tapa, 1997–) * Gotlands Allehanda (eestikeelne veerg, 1944) * Gotlands Folkblad (eestikeelne veerg, 1944) * [[Grüüne]] (2007–2011) * GWP * G4SPress: G4S Eesti infoleht (Tallinn, 1994–2014, ka vene keeles) === H === * [[Haabersti Postipoiss]] (Tallinn, 1993–) * Haabersti: gazeta upravõ Haabersti (Tallinn, 2002–) * Haapsalu (1993) * Haapsalu Teataja (2002–2020) * Haapsalu Teated (1925) * Haapsaluski Vestnik (1989) * Haapsalu Uudiseid (ainult üks? (eri)number Haapsalu linnavolikogu valimiste puhul 1927) * [[Haaslava Teataja]] (1994–2017) * [[Hai (ajaleht)|Hai]] (Tallinn, 2001–2008) * Haljala Kihelkonna Leht (2006–) * Haljala Valla Sõnumid (1992–) * Hambaleht (2008–2016) * Hammasratas (Jüri, 1996–1998) * Handels- und Industrie-Blatt (Tallinn, 1923) * Hanila Valla Infoleht * Hansaleht (Viljandi, 2015) * Hansa Paper * Harju KEK (Keila, 1984–1989) * Harjulane (Tallinn, 1928–1940) * Harjulane (Tallinn, 1989–1990) * Harjulane (1994–1999) * [[Harju Uudised]] (2002) * Harjumaa (Tallinn, 1988) * [[Harjumaa (ajaleht)|Harjumaa]] (Tallinn, 1992–2008) * Harjumaa (Tallinn, 1996) * Harjuskii Vestnik (Tallinn, 1988–1993) * Harku Valla Teataja * Harmi Ekspress (Harmi, 2006) * Hašahar (Tallinn, 1988–2014, vene k) * Hea Toidu Leht (2010–2012) * [[Heerold (ajaleht)|Heerold]] (Pärnu, 1995–1996) * [[Heimath]] (1882–1885) * Heinakuu (Tallinn, 1988–1991) * [[Helme Kihelkonnaleht]] (2014–2018) * Helme Sõnumid (Tartu, 2006–2008) * [[Helme Traktorist]] (1951–1953) * Helme-Tõrva Elu (1997–) * Helme-Tõrva Sõnumed (Tõrva, 1930–1931) * Herald * Hermes * Hermes * [[Herold]] (1932–1934) * Heureka! * Hiiu Kalur (1985–1995) * Hiiu Koguja (Hiiumaa, 1990–2000) * [[Hiiu Leht]] (1997–) * Hiiu Nädal (2010–2012) * [[Hiiu Teataja]] : ''Hiiumaa häälekandja'' (Kärdla, Suuremõisa, 1934–1938) * Hiiu Teataja (Haapsalu, 1934-36) * Hiiu Valla Teataja * [[Hiiumaa (ajaleht)|Hiiumaa]] * Hiiumaa 24 (Kuressaare, 2012–2014) * [[Hiiumaa Kolhoosnik]] (1951–1953) * Hiiu Teataja (Kärdla, 1934–1938) * Hiiu Teataja (Kärdla, 1995–1999) * Hiiumaa Teataja * Homeland (inglise k, end. Kodumaa lisa; Tallinn, alates 22.02.1990) * Homme Parem (Tallinn, 2010–) * [[Hommik Tallinn ajaleht|Hommik]] (Tallinn, 1913–1914) * [[Hommik Tallinn teine ajaleht|Hommik]] ''teine õhtune väljaanne'' (Tallinn, 1914) * [[Hommik (Tartu ajaleht)|Hommik]] (Tartu, 1906–1907) * [[Hommikleht]] (1933–1934) * [[Hommikuleht (ajaleht, 1932)|Hommikuleht]] (Tallinn, 1932) * [[Hommikuleht]] (Tallinn, 1992–1995) * [[Hommiku Postimees]] (Tartu, 1917) * Hong (Võru, 1992–1995, Tartu, 2002–2020) * [[Hooliv Eesti]] (2000–2010) * Horošee obrazovanije (Tallinn, 2011) * Hummuli Uudised (2006–) * Huvileht (Tamsalu, 1989–1990) * Huvitavad Uudised (Pala, 1907) * Hõimurahvaste Aeg (Tallinn, 2008–2011) * [[Hõissa Poisid]] ''Paralepa suurlaagrileht'' (Haapsalu, 1936) * [[Häire (ajaleht)|Häire]] (1934) * Häädemeeste Elu (1933–1934) * [[Häädemeeste Elu]] (1990­–2020) * [[Hääl (ajaleht)|Hääl]] (Kuressaare, 1906–1915) * [[Hüüdja]] (Tallinn, 1906–1907) * Hüüdja Hääl (Imavere, 1989) * Hyppelaud.ee (Tallinn, 2005–2009) === I === * [[Igihaljas (ajaleht)|Igihaljas]] * Ida-Virumaa Keskkonnaleht (Jõhvi, 2006–2008) * Ida-Virumaa zavtra (Jõhvi, 2008–) * IDEE * [[IL Teataja]] * Illuka Valla Sõnumilaegas (2000–2017,eesti- ja venekeelne) * Illustrierte landwirtschaftliche Mittheilungen (Riia, 1871–1873) * Ilmapuu * [[Ilmarine (ajaleht)|Ilmarine]] (Narva, 1911–1912) * [[Ilmatar (ajaleht)|Ilmatar]] : ''Antsla ja ümbruskonna häälekandja'' (Antsla, 1932) * Ilmatar (Antsla, 1998) * Ilmavalgus (Tartu, 2000–) * [[Ilmre]] (Tallinn, 1989–1991) * Imavere Sõnumid (1992–2017) * Imeturg (Valga, 1990) * Industry News * Info (Pärnu, 1988–1989, vene k.) * Infoekstra (Tallinn, 1994) * Infoelektron (Tallinn, 1998–2015) * Infogazeta volosti Ljuganuze (2014–2017) * Infogazeta volosti Mjaetaguze *Infogazeta volosti Sonda (Kiviõli, 2003–) * [[Infolaine]] (Tartu, 1997–2016) * [[Infoleht (9.mai kolhoos)|Infoleht]] : ''"9. mai" kolhoos'' (Väätsa, 1987–1990) * [[Infoleht (Lääne Kalur)|Infoleht]] : ''"Lääne Kalur". Kolhoosi juhatuse väljaanne'' (Haapsalu, 1983–1984) * [[Infoleht (Tallinna Kohanemiskeskus)|Infoleht]] : ''abiks onkoloogilisele haigele'' (Tallinn, 1998–2005) * [[Infoleht (Rae vald)|Infoleht]] '': abimees Rae valla elanikule'' (Assaku, 2004) * [[Infoleht (Kalev)|Infoleht]] : ''AS Kalevi siseinfo kandja'' (Tallinn, 199?–2002?) * [[Infoleht (Tallink Grupp)|Infoleht]] : ''AS Tallink Grupp teataja'' (Tallinn, 2008) * [[Infoleht (Energia Õppekombinaat)|Infoleht]] : ''EE ÕK = Инфолист / Energia Õppekombinaat = Учебный комбинат "Эстонглавэнерго"'' (Tallinn, 1985) * [[Infoleht (Eesti Inseneride Liit)|Infoleht]] : ''Eesti Inseneride Liit'' (Tallinn, 1989) * [[Infoleht (Eesti Karusloomakasvatajate Selts)|Infoleht]] : ''Eesti Karusloomakasvatajate Selts'' (Tallinn, 2000) * [[Infoleht (Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit)|Infoleht]] : ''Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit'' (Tallinn, 200?–2009) * [[Infoleht (Eesti Kristlikud Demokraatid)|Infoleht]] : ''Eesti Kristlike Demokraatide tegemisi kajastav leht'' (Tallinn, 1999–2010) * [[Infoleht (Eesti Kütusefirmade Ühing)|Infoleht]] : ''Eesti Kütusefirmade Ühing'' (Tallinn, 1997) * [[Infoleht (Eesti Matemaatika Selts)|Infoleht]] : ''Eesti Matemaatika Selts'' (Tartu, 1989) * [[Infoleht (Eesti Metsatöötajate Ametiühing)|Infoleht]] : ''Eesti Metsatöötajate Ametiühing'' (Tallinn, 1990–1993) * [[Infoleht (Eesti Naistearstide Selts)|Infoleht]] : ''Eesti Naistearstide Selts'' (Tallinn, 1995–199?) * [[Infoleht (Eesti NSV Agrotööstuskoondis)|Infoleht]] : ''Eesti NSV Agrotööstuskoondis'' (Tallinn, 1984) * [[Infoleht (Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee)|Infoleht]] : ''Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee'' (Tallinn, 1981) * [[Infoleht (Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee)|Infoleht]] '': Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee'' (Tallinn, 1961–1989) * [[Infoleht (Pärnu Töölerakendamise Büroo)|Infoleht]] : ''Eesti NSV Riiklik Töö- ja Sotsiaalküsimuste Komitee, Pärnu Töölerakendamise Büroo'' (Pärnu, 1988) * [[Infoleht (Eesti Raudtee)|Infoleht]] : ''Eesti Raudtee'' (Tallinn, alates 1999, eesti k) * [[Infoleht (Eesti Raudtee)|Infoleht]] : ''Eesti Raudtee'' (Tallinn, alates 2002, vene k) * [[Infoleht (Eesti Reservohvitseride Kogu)|Infoleht]] : ''Eesti Reservohvitseride Kogu'' (Tallinn, alates 2003) * [[Infoleht (Eesti Riiklik Kindlustus)|Infoleht]] : ''Eesti Riiklik Kindlustus'' (Tallinn, 1980–1990) * [[Infoleht (Eesti Ringhääling)|Infoleht]] : ''Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse infoleht'' (Tallinn, 2002–2003) * [[Infoleht (Eesti-Saami Ühendus)|Infoleht]] '': Eesti-Saami Ühendus'' (Tallinn, 1999) * [[Infoleht (Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus)|Infoleht]] : ''Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus'' (Tallinn, 2000?–2002?) * [[Infoleht (Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium)|Infoleht]] : ''Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, info- ja tehnokeskus'' (Tallinn, 1996–1998) * [[Infoleht (Elva ajaleht)|Infoleht]] '': Elva valla infokandja'' (Elva, 2017–2018) * [[Infoleht (Emmaste Põllumajanduse Osaühistu)|Infoleht]] : ''Emmaste Põllumajanduse Osaühistu'' (Emmaste, 1988–1991) * [[Infoleht (EMOR)|Infoleht]] : ''EMOR / Eesti Turu- ja Arvamusuuringute Keskus (EMOR)'' (Tallinn, 1992) * [[Infoleht (Enterprise Estonia)|Infoleht]] : ''Enterprise Estonia'' (Tallinn, 2001–2002) * [[Infoleht (ettevõtluse arendamise sihtasutus)|Infoleht]] : ''ettevõtluse arendamise sihtasutuse turismiagentuur'' (Tallinn, 1997–2001) * [[Infoleht (Haridustöötajate Ametiühing)|Infoleht]] : ''Haridustöötajate Ametiühingu leht'' (Tallinn, 1992) * [[Infoleht (Harju Rajooni Põllumajandustehnika Tootmiskoondis)|Infoleht]] : ''Harju Rajooni Põllumajandustehnika Tootmiskoondis'' (Tallinn, 1986–1988) * [[Infoleht (Hiiu Kalur)|Infoleht]] : ''Hiiu Kalur'' (Kärdla, 1981–1983) * [[Infoleht (Hiiu Maavalitsus)|Infoleht]] : ''Hiiu Maavalitsuse Teataja'' (Kärdla, 1989–1992) * [[Infoleht (Anija)|Infoleht]] : ''Ida-Harju Koostöökoda'' (Anija, 2009) * [[Infoleht (Vabariiklik Koondis Eesti Külaehitus)|Infoleht]] : ''il / Vabariiklik Koondis Eesti Külaehitus'' (Tallinn, 1966–1989) * [[Infoleht (Isamaaliit)|Infoleht]] : ''Isamaaliit'' (Tallinn, 1995–2005) * Infoleht: Itaalia 1990 (Tallinn) * [[Infoleht (Jõgeva KEK)|Infoleht]] : Jõgeva KEK (Jõgeva, 1988?–1990) * [[Infoleht (Jäneda Sovhoostehnikum)|Infoleht]] : ''Jäneda Sovhoostehnikum'' (Jäneda, 1988–1991) * [[Infoleht (Kirna kolhoos)|Infoleht]] : ''Kirna kolhoos'' (Kirna, 1989–1993) * [[Infoleht (Kolhoos Kaardiväelane)|Infoleht]] : ''Kolhoos Kaardiväelane'' (Ahula, 1988–1989) * [[Infoleht (Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm)|Infoleht]] : ''kord kvartalis ilmuv "Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programmi aastateks 1997–2007" väljaanne'' (Tallinn, 1999–2001) * [[Infoleht (Kuressaare Ametikool)|Infoleht]] : ''Kuressaare Ametikool'' (Kuressaare, 200?–2006) * [[Infoleht (ajaleht 2012)|Infoleht]] '': Lasnamäe, Mustamäe, Kesklinn, Haabersti, Kristiine'' (Tallinn, 2012–2013) * [[Infoleht (Märjamaa EPT)|Infoleht]] : ''Märjamaa EPT'' (Märjamaa, 1986–1987) * [[Infoleht (Paide Autobaas)|Infoleht]] : ''Paide Autobaasi infoleht'' (Paide, 1989–1990) * [[Infoleht (Paide Tööbüroo)|Infoleht]] : ''Paide Tööbüroo'' (Paide, 1988) * [[Infoleht (Puumarket)|Infoleht]] : ''Puumarket AS'' (Tallinn, alates 2005?) * [[Infoleht (põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast)|Infoleht]] : ''põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast'' (199?–2013) * [[Infoleht (Pärnu)|Infoleht]] : ''Pärnumaa Kodukant'' (Pärnu, 2003) * [[Infoleht (Saaremaa Restaureerimisvalitsus)|Infoleht]] : ''Saaremaa Restaureerimisvalitsus'' (Kuressaare, 1988–1989) * [[Infoleht (Sclerosis Multiplex)|Infoleht]] : ''Sclerosis Multiplex`i Ühingu häälekandja'' (Tallinn, 199?–2006?) * [[Infoleht (Statistikaamet)|Infoleht]] : ''Statistikaamet'' (Tallinn, 1993–2001) * [[Infoleht (Tallinna Ettevõtlusamet)|Infoleht]] : ''Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond'' (Tallinn, märts 2002) * [[Infoleht (Tallinna Linnukasvatus)|Infoleht]] : ''Tallinna Linnukasvatus'' (Loo, 1988–1993) * [[Infoleht (Tallinna Vesi)|Infoleht]] : ''Tallinna Vesi'' (Tallinn, alates 2000) * [[Infoleht (Tartu Haridustöötajate Ametiühingute Liit)|Infoleht]] : ''Tartu Haridustöötajate Ametiühingute Liit'' (Tartu, 1991) * [[Infoleht (Tartu Kaubanduskoondis)|Infoleht]] : ''Tartu Kaubanduskoondis'' (Tartu, 1989–1990) * [[Infoleht (Tartu)|Infoleht]] : ''Tartu läänepoolse ümbersõidu ehitus'' (Tartu, Tallinn, 2012–2015) [ajalehe Postimees lisa] * [[Infoleht (täiskasvanute koolitus Tartus)|Infoleht]] : ''täiskasvanute koolitus Tartus'' (Tartu, 1996–1999?) * [[Infoleht (Uuemõisa)|Infoleht]] (Uuemõisa, 2012 oktoober) * [[Infoleht (V. Klementi nim. Tallinna Õmblustootmiskoondis)|Infoleht]] : ''V. Klementi nim. Tallinna Õmblustootmiskoondis'' (Tallinn, 1991–1992) * [[Infoleht (Vastemõisa vald)|Infoleht]] : ''Vastemõisa Vallavalitsus'' (Vastsemõisa, 1996–2005) * [[Infoleht (Vennad-Dahl)|Infoleht]] : ''Vennad-Dahl'' (Tallinn, 2004–2008) * [[Infoleht (Viljandi Paalalinna Gümnaasium)|Infoleht]] : ''Viljandi Paalalinna Gümnaasium'' (Viljandi, 2002–2006) * [[Infoleht (Viljandi Rajooni Tööbüroo)|Infoleht]] : ''Viljandi Rajooni Tööbüroo'' (Viljandi, 1988) * [[Infoleht (Viru Rand)|Infoleht]] : ''Viru Rand väljaanne'' (Toila, 1995–1998) * [[Infoleht (Virumaa informatsioon)|Infoleht]] : ''Virumaa informatsioon : tasuta kuulutused, reklaam'' (Kohtla-Järve, 1995–1996) * [[Infoleht (Võru Huvikoda)|Infoleht]] : ''Võru Huvikoda'' (Võru, 1990) * [[Infoleht Energiatarbijaile]] (Tallinn, 1975–1978) * [[Infoleht Estica materjalidest]] : ''ühiskonnateadused : signaalinformatsioon'' (Tallinn, 1972–1990) * [[Infoleht soome-ugri materjalidest]] : ''etnograafia ja rahvaluule : signaalinformatsioon'' (Tallinn, 1972–1990) * [[Infopress]] (Jõhvi, 1995–) * Infopress (Tallinn, 1994–1995) * Informatsioonileht * Informatsioonileht (Paterson [USA], 1956) * (Infosarv (Tallinn, 2013–2014) * * Informoj de Esperanto-Asocio de Estonio ([[esperanto]] k, Tallinn, 1989–2010) * Infotilk * Ilmre (Tallinn, 1989–1991) * Inkeri (Tartu, 1989 ja 1993–) * [[Inland]] (Tartu, 1836–1863, saksa k) * Inlanddienst Nachrichtenbüro Estland (Tallinn, 1943) * Insider (Tallinn, 22.03.2001) * Intellektuaalse Omandi Infokiri * Interdviženije Estonii (Tallinn, 1989, Leningrad, 1990, vene k) * Interliikumise Teataja (Tallinn, 1989, eesti k) * The International * [[Invateataja]], [[Eesti Invaliidide Ühing]]u teataja, toimetaja Toom Õunapuu * [[Isamaa Eest]] (Pärnu, 1936–1937) * [[Isamaa (ajaleht 1906)|Isamaa]] (Tartu, 1906–1909) * Isamaa (Tallinn, 1932) * Isamaa Eritelegramm (Tallinn, 1932) * [[Isamaa ja Res Publica Liidu Ajaleht]] (Tallinn, 2006) * Isamaaleht (Tallinn, 2005–2006) * Isamaaliit (Tallinn, 1995–2005) * ISE (Rapla, 1995–2005) * Iseseisev Eesti Vabariik (Tallinn, 1918) * Isiklik Kiri (London, 1947) * Isupile (Kärdla, 2004) * Ivake (Tallinn, 2004) * [[Ivan Käbina-nimeline]] (Helsingi, 1963–1988) * Ivanov den' (Tallinn, 2004–) * Izobretatel (Tallinn, 2003– ) * Izvestii Jurjevskogo Soveta Rabotšihh (Tartu, 31.03.1917 – 1.09.1917) * Izvestija Estonskogo Epahhialnogo Soveta * Izvestija Ob´jedinenija kvartirnõhh tovarišeštv (Harjumaa, 2000–) * Izvestija Tartuskogo Soveta Rabotšihh (Tartu, 21.juuni – 8.november 1917, vene k) === J === * [[Jaan Kägu (ajakiri)|Jaan Kägu]] (Tallinn, 1928–1929, 1931–1932) * Jaan Kägu (Rapla, 1989–1991) * Jaani Teataja (Järva-Jaani, 1990–2017) * Jaakobi Täht (Tapa, 2001–2002) * Jakobi Elu (Pärnu-Jaagupi, 1928–1930) * Jakobi Pühapäev (Pärnu-Jaagupi, 2005–2007) * [[Jakobi Teataja]] (Jakobi, 1913–1915) * JCI * [[Jeeriko Pasaune]] : ''krifatsiuchide, öötööliste ja teiste siidiwendade lendleht'' (Võru, 1930) * [[Jeeriko Pasun]] (Narva, 1934) * Jess (1998) * JK Sõnumid (Tartu, 2007–2022) * JKK Sõnumid * Jokker (Tallinn, 2002–2003) * Juhansoni Päevaleht (Gimo [Rootsi], 1959–1971) * Jurjevskoje Utro (Tartu, 1917–1919, vene k) * [[Junnumaa Kuukiri]] * Jurjev pen' (Tartu, 1993) * Jurjevskaja Pravda (Tartu, 1917) * Juuru Mihkli koguduse leht (2001–2017) * Juuru Valla Teataja * Južnaja Stolitsa (Tartu, 2009–2010, vene k) * [[Jutuleht]] (Tallinn, 1929–1940) * Jutuleht (Tallinn, 1990–1992) * Jõelähtme Teataja (1991) * Jõelähtme Teataja (2009) * [[Jõelähtme Vallaleht]]: (Jõelähtme, alates 1996) * Jõgeva Autobaasi infoleht 5. ABI (aprill 1988–1990) * Jõgeva EPT (1988–1989) * Jõgeva Linna Leht (1998–2017) * Jõgevamaa (2005–) * Jõgevamaa ja Tartumaa Postipoiss (Tartu, 2010, 2015–) * Jõgevamaa Fookus (1997–2018) * Jõgevamaa Kalandusleht * Jõgevamaa Keskkonnaleht * Jõgevamaa Ärileht (1998–) * Jõgeva Noorus * Jõhvikas (Viljandi, 1998–2015) * [[Jõhvi Teataja]] * [[Jõhvi Traktorist]] (1951–1953) * Jõgeva Valla Teataja (1994–2017) * Jõululeht * JÄP Infoleht (Roosna-Alliku, 2008–2010) * Järvakandi Kaja * Järva Kirik (Türi, 1988–1989) * Järva Kirik (2018) * [[Järva Teataja]] (Paide, 1926–1944, alates 1989) * Järva Uudised (Paide, 1929) * [[Järvalane]] (Paide, 1945–1950) * [[Järvamaa Elu]] (Paide, 1932–1933) * [[Järvamaa (ajaleht)|Järvamaa]] (Paide, 1925–1932) * Järvemetsa Kõlakoda (USA, 1986) * Jääsport 2006 (Tallinn, 2005) * Jwa (Paide, 1989–2004) === K === * [[Kaak (väljaanne)|Kaak]] * Kaanekangutaja (Rapla, 2004–) * Kaarma Elu * [[Kadakas (ajaleht)|Kadakas]] : ''Abja Gümnaasiumi ajaleht'' (Abja-Paluoja, 1995–2011) * Kadriorg (Tallinn, 1988–1989) * Kaevur Kohtla-Järve (1947–1960) * [[Kagukaar]] (Võru, 1989) * [[20-es Sajand]]: Rahvajutuleht (1934) * [[Kaiu (ajaleht)|Kaiu]] * Kaiu Valla Teataja (Kaiu [Raplamaa], 1995–2017) * [[Kaja (ajaleht)|Kaja]] (Tallinn, 1919–1935) * [[Kaja (Narva ajaleht)|Kaja]] : ''Politikaline majandusline ja kirjandusline ajaleht'' (Narva ajaleht, 1906–1911) * Kaja (Kotkajärve, 1966) * Kaja (Tallinn, 1967) * Kaja (Tallinn, 1992–1993) * Kaja (Saku, 1999–2007) * Kaja (Karja [Saaremaa], 1988–1991) * Kaja (Vaivara) * Kaja (Valjala, 1994–2017) * [[Kaja nalja ja pilke-lisa Siil]] (Narva, 1910) * [[Kaja Kirjandusline Lisa]] (Narva, 1909–1911) * Kaja lisaleht (Narva, 1907–1909) * Kalamaja Leht (Tallinn, 1989–1990) * [[Kaldad (ajaleht)|Kaldad]] (Tori, 1996–2017) * Kalev (Tallinn, 1906) * Kalevlane (Tallinn, 1933–1934) * Kalevlane (Jägala, 1995–1996) * Kalevlane (Tallinn, 1993–2009, 2016) * Kaljuvalla... (Toronto, 1966) * Kallaste (1998–) * Kalmetu Sõna (Tänassilma,1995–) * [[Kalurileht]] (1999–...) * [[Kanepi Teataja]] : ''vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleh''t (Kanepi, alates 1999) * [[Kareda Vallaleht]] * Karitsa Tribüün * Karjäärituul * Karksi Sõna (1996–2017) * Karnevali Teated (Rakvere, 1929–1937) * Karula Kuller * [[Karula Stahhaanovlane]] * Kaseküla Hääl (Tartumaa, 1991) * Kasepää Teataja (1996 2010) * Kas Kõik On Õpitud'''?''' (Tartu, 2005–2014) * Kassarimaa (1997–) * Kasseli Postimees (1945–1946) * [[Kaubaleht]] /(Tallinn, 1990–1997) * Kaubamaja Teavitaja (Tallinn, 1995–2007) * Kaubandus-Tööstuskoja Teataja (1989–1995) * Kauge Kodu * Kauge Kodu Päevauudised * Kaukasia Eesti Asunduste Teataja (Kislovodsk, 1918) * Kavak (Tartu, 1989–1990) * [[Ka Üks Minut]] (Tallinn, 1924) * [[Keila (ajaleht)|Keila]] : ''linna info leht'' (Keila, 2001–2004) * Keila Gümnaasiumi Teataja (1999–) * [[Keila Leht]] * Keila Nädal (1998) * [[Keila Valla Leht]] * Keskkonnaleht * Keskkonnaministeeriumi Teataja (1996–1999) * [[Kesklinna Sõnumid]] : ''Kesklinna linnaosavalitsuse ajaleht'' (Tallinn, alates 2003) * [[Kesknädal]] * [[Kesknädal (Pärnu)]] * [[KesKus]] * Kesköö Hüüd (Arroyo Grande, 1953–1984) * Ketu * [[Kihnu Leht]] * [[Kiil (ajaleht)|Kiil]] (Tartu, 1931) * [[Kiili Leht|Kiili]] (Kiili, 1991–1993) * [[Kiili Leht]] : ''Kiili valla ajaleht'' (Kiili, alates 1994) * [[Kiir (Peterburi ajaleht)|Kiir]] (Peterburi, 1906–1907) * [[Kiir (Narva ajaleht)|Kiir]] (Narva, 1912–1913) * [[Kiir (ajaleht, 1917)|Kiir]] (Tallinn, 1917) * [[Kiir (ajaleht, 1920)|Kiir]] (Narva, 1920) * [[Kiir (1927)|Kiir]] (Tallinn, 1927) * [[Kiir (ajaleht, 1930)|Kiir]] (Tallinn, 1930) * [[Kiir (ajaleht, 1931)|Kiir]] (Tartu, 1931) * [[Kiir (Põltsamaa ajaleht)|Kiir]] (Põltsamaa, 1951–1962'')'' * Kiir-Tööline (Tallinn, 1912–1922) * [[Kilk (ajaleht)|Kilk]] * Kindel Tõde (Tallinn, 1924) * Kinnisvara (Tallinn, 2002–2005) * Kinnisvara Pakkumised (Tallinn,1999–2010) * Kino-Film (Tallinn, 1927–28) * [[Kirde Ekspress]] * [[Kirev Karlova]] * Kirik 24 (Põlva, 2007–2009) * Kirikuleht (Ulm, 1944) * Kirikuleht (Geislingen, 1946–1955) * Kirikuleht (Rapla, 1996–) * Kirjanduslik Lehekülg (Novosibirsk, ajalehe Kommunaar ühekordne lisa 1933) * Kirjanduslik Orbiit (Tartu, 1929–1930) * Kirjasõprade Leht (Tallinn, 1991) * Kivilill (Tartu, 2002–2005) * Kivimäe Kooli Majaleht (Tallinn,1990–) * Kiviõli (2003–, vene keeles) * [[Kliinikumi Leht]] * Klubi "Wiking-Narva" teatab (Tartu, 1997–2006) * Knut * Kodanik (Tallinn, 1918) * Kodukaja (Albu, 1992– 2017) * Kodukaja (Tallinn, 1990) * Kodukandi Leht (Hiiumaa, 2005–) * Kodukant Viljandimaa * Koduküla Teated (New Jersey, 1962–1963) * Koduleht (Kuressaare, 1990–1991) * Kodurada * [[Kodu Uudised]] (Tapa, 1930) * Kodu Uudised (Luunja, 2005–) * [[Koduloolane (ajaleht)|Koduloolane]] (Pärnu, 2002­–2008) * [[Kodukant (ajaleht 1992)|Kodukant]] : ''Kadrina valla ajaleht'' (Kadrina, 1992–) * [[Kodukant (ajaleht 1997)|Kodukant]] : ''Kohila valla infoleht'' (Kohila, 1997­–1999) * [[Kodukant (ajaleht 2002)|Kodukant]] : ''Eesti külade ja väikelinnade liikumine'' (Tallinn, 2002­–2004), [ajalehe [[Maaleht]] lisa] * [[Kodukant Läänemaa]] '': infoleht'' (Haapsalu, 2009), [ajalehe [[Lääne Elu]] lisa] * Kodukant Viljandimaa (Viljandi, 1996–2004, 2008) * Kodukolle * Kodukotus (Viljandi) * Kodulinn (Tallinn, 1980. aastad) * Koduloolane (Pärnu, 2002–2008) * Koduloolane (Rapla, 2011–) * Kodulävel (Jõgeva, 1990–1991) * [[Kodumaa (ajaleht)|Kodumaa]] (Viljandi, 1905–1907) * Kodumaa (Tallinn, 1917) * Kodumaa (Valga, 1925) * Kodumaa (Kuressaare, 1944 1.10., 5.10.) * Kodumaa (Tallinn, 1958–1991) * [[Kodumaa Hääl]] (Viljandi, 1906–1907) * Kodumaa Hääled (Stockholm, 1944–1951) * Kodumaa Kutse (Tallinn, 1949–1950) * Kodumaa Tütred (Pärnu, 1930) * Kodumaale Tagasipöördumise Eest (Berliin, 1955–1958) * [[Kodumaa Uudised]] (Valga, 1914) * Kodumaja (Kuressaare, 1999–2021) * Kodused Hääled (Audru, 2012–) * Kodused Uudised (Vara, 1999–) * Kodutark (Tartu, 1988–1990) * Kodutee (Soome, 1943–1944) * Koduteel (Jõgeva, 1990) * Koduteel (Rapla, 1994) * Kodutohter (Tallinn, 1988, edaspidi ajakiri) * Kodu Uudised (Luunja, 1997–) * [[Koduvald (Häädemeeste ajaleht)|Koduvald]] : ''Häädemeeste valla ajaleht'' (Häädemeeste, 1991–2017) * [[Koduvald (Kambja ajaleht)|Koduvald]] : ''Kambja valla ajaleht'' (Kambja, 1995–2017) * Koduvald (Leisi) * [[Koduvald (Saue ajaleht)|Koduvald]] : ''Saue vallaleht'' (Saue, 1994–2017) * Koduvalla Sõnumid (Vinni, 1990–) * Koeru Kaja * Koguduse Teated * Koguja (Tallinn, 1989–1991) * Kohalik Agenda 21 (Tartu, 1999) * [[Kohila (ajaleht)|Kohila]] : ''Kohila valla infoleht'' (Kohila, 1997–1999) * Kohtla-Järve Linna Leht (1996) * Kohtla Valla Teataja (2003–2008) * Kohvilähker (Kärdla, 1995–2007) * Koigi Vallaleht * Ko Ju La (Tallinn, 1937) * [[Kolga-Jaani Valla Leht]] (Kolga-Jaani, 1998–2017) * [[Kolgata (ajaleht)|Kolgata]] * [[Koit (ajaleht)|Koit]] : ''Põlvamaa ajaleh''t (Põlva, 1953–2019) * [[Koit (Lihula)]] * Kolga-Jaani (1998–) * [[Kolhoosi Aktivist]] * [[‎Kolhoosi Avarustel]] * [[Kolhoosi Eesrindlane]] * Kolhoosi Ehitus (Leningradi oblast, Strugi Krasnõje, 1936, eesti k lehekülg ajalehes Kolhoznaja Stroika) * [[Kolhoosi Elu]] * [[Kolhoosi Jõud]] * [[Kolhoosi Küla]] * [[Kolhoosi Tee]] : ''[[EKP Kilingi-Nõmme rajoonikomitee]] ja [[täitevkomitee]] häälekandja'' (1951–1959) * [[Kolhoosi Tõde (Kiltsi)]] * [[Kolhoosi Tõde]] * [[Kolhoosi Võit]] * Kolhoosnik (Jõgeva, 1949–1962) * Kolhoosnik (eesti k lehekülg Leningradi oblasti ajalehes Kolhoznik 1935) * [[Kolhoosniku Hääl]] * Koljutška (Jõhvi, 2022–, vene k) * Kollane Vanker (Narva, 1906–1907) * [[Kollektiivne Töö (ajaleht)|Kollektiivne Töö]] * [[Kollektiivne Töö (Kingissepa ajaleht)|Kollektiivne Töö]], Kingissepa ajaleht * Kolõvan (Tallinn, 1890–1892, vene k.) * [[Kombain (ajaleht)|Kombain]] * Kombainer (Paide, 1956) * Kommunaar (Novosibirsk 1930–1937<!--, viimane number ilmus 1936 , toimetaja 17. oktoobrist 1933 J. Põldema, edasi kuni lõpuni A. Rosberg, ühekordsed lisad Kirjanduslik Lehekülg 3. mai 1933 nr 48 ja Koolilaste Lehekülg nr 37 1935, vt ka Siberi Teataja-->) * [[Kommunaar (ajaleht)|Kommunaar]] (Abja, 1951–1962) * [[Kommunismiehitaja]] * [[Kommunismi Koit (Krüüdneri)]] * [[Kommunismi Koit (Lihula)]] * [[Kommunismi Koit (Väike-Maarja)]] * [[Kommunismi Lipp]] * [[Kommunist (ajaleht)|Kommunist]] (Petrograd, 1918–1940) * Kommunist (1918–1941 EK (b)P Keskkomitee häälekandja) * [[Kommunist (ajaleht 1920)|Kommunist]] : ''Amerika Ühendatud Kommunistlise Partei healekandja'' (USA, 1920) * [[Kommunist (ajaleht 1962)|Kommunist]] : ''Eestimaa KP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu ajaleht Abja territoriaalse tootmisvalitsuse juures'' (Abja, 1962) * [[Kommunist (Valga ajaleht 1963)|Kommunist]] : ''EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a.'' (Valga, 1963–1988) * Kommunist (Valga, juuni, september 1984, veebr 1985 ja 14.04.1988, vene k) * [[Kommunist Kaitsetöödel]] : ''Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee ja ENSV Ülemnõukogu häälekandja'' (ühekordne väljaanne<sub>,</sub>Tallinn, 1941) * [[Kommunisti lendleht]] : ''Kommunistlise Partei Eesti Keskkomitee'' (Tallinn, 1919–1935) * [[Kommunistlik Töö]] * [[Komsomolskaja Pravda – Estonija]] * Komsomolskaja pravda v Severnoi Evrope (Tallin, 2007–) * Konguta Valla Teataja * Kontorist välja! (Tallinn, 2015–) * Koolibri Uudised (Tallinn, 2004–) * Koolieelne Kasvatus * Koolielu (Tihemetsa) * Koolielukas (Tallinn, 2005–) * Koolikuller (Jõõpre, 2001–2004) * [[Koolileht]] * Koolimelu (Tihemetsa, 2007) * Kooli Pluss (Ardu, 2000–) * Kooliraadio (Tallinn, 1963) * Kooli Sõnumid (Montreal, 1962–1963) * Koolivaim (Tõstamaa, 1998–) * Kool ja Kodu (Põltsamaa, 2002–) * Kool ja Muusika (Tallinn, 1965–1967) * Kool Paberil (Palivere, 2007–) * Koopinform (Tallinn, 1988) * Koopula (Kolga, 1995–) * [[Kopikas: Tallinna leht]] (1913) * [[Korteriühistu (ajaleht)|Korteriühistu]] * [[Kortsleht (ajaleht)|Kortsleht]] * Korvpallileht * [[Kose Teataja]] * [[Kosjaleht (1923)]] * [[Kostabi]] * * Kotkajärve A'al (1972) * Kotkajärve Koputaja (1977) * Ko:lime:l (Väätsa, 1994–) * Kraater (Saaremaa Pihtla, 1999–2019) * Krasnõi Baltiiskii Flot ´(Tallinnas 30.11.1944...7.01.45 ) * Krasnõi Baltijets (alates 15.06.46) * Krassota.Zdorovje.Sport (Tallinn, 2004–) * Kreenholm (Narva, 1990–1999) * Kreenholm (2001-, vene k) * Kreis-Blatt der Kreisverwaltung Fellin (Viljandi, 1918) * Krengolmskii prospekt (Narva, 1999–) * Kresku (Tallinn, 1995–) * Krihvel (Varbla, 2003–) * [[Krimmi Eestlased]] (2003–2014) * [[Kristiine Leht]] : ''Kristiine Linnaosa ajaleht'' (Tallinn, alates 2001) * [[Kristlik Perekonna Leht]] * Kristlik Ühendus (Tallinn, 1989–1991) * Kristlikud Sõnumed (Tapa, 2001–2005) * Krulli Tööline (Tallinn, 1931) * K Tšestnoi Trudovoi Žizni (Tallinn, 1968–1970) * [[Kuldkinga Teataja]] * [[Kuldne Börs]] * Kuldre Leht (1989) * [[Kullamaa Valla Ajaleht]] (Kullamaa, 1996–2017) * Kuller * Kultuuri- ja Haridusministeeriumi teataja (Tallinn, 1995) * Kultuur ja linn (Tallinn, 2011) * [[Kultuurileht]] * [[Kultuurimaa]] * Kultuuriside (New York, 1967–1996) * Kultuuri Valgel (Kuresssaare, 2001–2011) * Kulutaja (1992–1993) * Kulutaja (1993–1996) * Kuma (Paide, 1988–) * Kunda Nordic (2003–) * [[Kunstileht]] * Kunst ja Kirjandus (Tallinn, 1932–1940) * Kupetšeskaja gavanj (Tallinn 1995–1999) * Kuraaz (Pärnu, 2005) * [[Kuressaare Sõnumid]] * Kuressaare Teataja (1917–1918) * Kurjer (Sillamäe, 2005–2013) * Kurjer Haabersti (Tallinn, 1993–) * Kurjeeri Õhtused Telegrammid (Tallinn, 1923) * Kurtide Elu (Tartu, 1988.5.5. –2007) * Kurttummade Hääl (Tallinn, 1928) * Kurttummade Sõber (Vändra, 1899–1907) * Kurttummade Sõber (Tartu, 1934–1936) * Kustbon (Tallinn 1918–1940) * Kuukiir (Tallinn, 1997–) * [[Kuukiri]] * [[Kuulutaja]] * [[Kõdistaja (ajaleht)|Kõdistaja]] (1908) * Kuulutaja (Valga, 1989–2020) * Kuulutaja (Võru, 1926–1934) * Kuulutaja (Rakvere, 1997–) * Kuulutaja (U.S.A., 1978) * Kõhutäis (Tallinn, 2005) * Kõik tööle! (Pärnu, 29. juuli 1946) * Kõlakoda (Saue, 2006) * Kõo Vallaleht (2002–) * Kõpu (Viljandimaa, 1998–) * [[Kõrge Agrotehnika]] * [[Kõrge Saak]] * Kõue Kuulutaja (Ardu, 1994–2013) * Kõrgessaare Valla Teataja (1993–2013) * Käina Kuller (Käina, 1993–2017) * Käina Kuller (Kärdla, 2001–2006) * Käkk (Tartu, 1993–1995) * Käre Lõke (Rakvere, 2003) * Käre Lõke (Põlvamaa, 2006) * Kärla Teated * Käru Valla Leht (1997–2017) * Käsitööleht (Tartu, 1906–1926) * Käsitööleht (Tallinn, 1931–1935) * Käsitööleht (Tallinn, 1991–1992) * Küberneetika Instituudi Infoleht (Tallinn, 1997–2009) * Külaelu (Rakvere, 2003–2004) * Külajutud (Juminda, 2006–2009) * Külaleht (Võhma, 1930–1935) * Külaleht (Kabala, Järvamaa, 1988–1993) * Külaleht (Lau, Raplamaa, 2011) * Külaleht (Tsooru, Võrumaa, 2020–) * Külaline (Ravila, 2004–2007) * Külaproletaarlane (Paduvere, Jõgevamaa, 1932–1934)<!--Külaproletaarlane nr-d 1–15, 19) K... lendleht (1933–34, 6 tk)--> *Küla Teataja * Külimitu Kiri (Kanada, 1955–1962) * Küllus Kööki (Võru, 1991–1995) * Külmaleht * Külvaja (Tartu, 1925–1940) * [[Kündja (ajaleht)|Kündja]] (1882–1891) * Kyne (Kihnu, 2005–) * K1K-i Teataja : Koolikuller (Kiviõli, 1997–) === L === Laekvere Valla Sõnumid * [[Lasteleht]] (1901–1940) * Laagri Elu (Traunstein, 1946) * Laagri Prillid (Lakewood, 1952) * Lasteleht (Tallinn, 2010) * Laagrileht (Elva, 1934–1939) * Laagrileht (Tallinn, 2002) * Laanekaja (Lakewood, 1960) * Laheda Valla Sõnumid * Lahingleht * Laimjala Sõnumid (2018, 2019, 2026) * Laine (Tallinn, 1907) * Laiuse Koguduse Teataja (1931–1940. 2009–) * Landwirtschaftliches Wochenblatt (Riia, 1943–1944) * Laser (Pärnu, 1988) * [[Laekvere Valla Sõnumid]] '': Laekvere valla ajaleht'' * [[Lasnamäe (ajaleht)|Lasnamäe]] : ''Lasnamäe linnaosa ajaleht'' * Lasteaed Mari Sünnipäevaleht (Põltsamaa, 2003, 2008) * Lasteleht (Tallinn, 2009) * Lasva Sõnum * [[Laulu ja Mängude leht]] * [[Laulukuller]] '': Eesti Segakooride Liidu ajaleht'' (Tartu, 1995–2004) * Laululeht (Tartu, 1989–1990) * Laupäev (1914–1915) * Laupäev (1924–1925) * Laupäevaleht (Tallinn, 1996–1998) * Lavassaare Vallaleht * Leegid (Edasi lisaleht, Leningrad 1927–1936, 1932. aastast eraldi ajakiri) * [[Leek (ajaleht)|Leek]] * Lehepapp (Kuusalu, 2000–) * Lehesadu (Tallinn, 2001–2004) * Leht (Rootsi, 1966–1967) * Lehtse * 1 Leht (Viljandi, 2007; Võru, 2008–) * Leelo (New York, 1951) * Leie Täht (Leie, 1998–) * Lembitu Kiri (Toronto, 1981) * Lembitu leht (Tallinn, 1989) * Lendleht (Tartu, 1898–1902) * Leninlane (Vasalemma, 1951–1953) * Leninlane (K.-Järve, 1989–1991) * Leninlik Lipp (Kohtla–Järve) * [[Leninlik Lipp (Loksa)]] * [[Leninlik Lipp (Vändra)]] * Leninskoje Znamja (Kohtla-Järve, 1960–1990) * Lennuk (Tallinn, 1999–) * [[Leole (ajaleht)|Leole]] '': Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht'' * Lepalind (Saksamaa, 1945) * Lesnõje Vesti (Jõhvi, 2012) * Leto Ida-Virumaa (K-Järve, 2004) * Let's Help Together (Pärnu,1995) * Lihula Teataja * Liberaal (Stockholm, 1954–1963) * Liiklus ja Teed (Narva, 1937) * [[Liiklusleht]] (Tallinn, 1980–1991) * Liit (Tallinn, 1921–22) * [[Liivimaa Kroonika]] * [[Liivimaa Kuller]] * Liivimaa kuulutuste leht (Tartu, 1898–1905) * [[Linnaleht]] (endine [[Pärnu Päevaleht]]) * [[Linnaleht (ajaleht 1994)|Linnaleht]] : ''Pärnu linnavolikogu ja linnavalitsuse teabeleht'' (Pärnu, 1994) * [[Linnaleht (ajaleht 1997)|Linnaleht]] : ''Pärnu linna ajaleht'' ([[Pärnu Linnavalitsus]]e leht, 1997–1999) * [[Linnaleht (ajaleht 2005)|Linnaleht]] : ''tasuta uudisteleht, ilmub igal tööpäeval'' (Tallinn, alates 2005) * Linna Teataja (Tallinn, 1941) * Linna Teataja (Kuressaare, 1997) * Linna Teataja (Pärnu, 2005) * Listok objavlenii dlja goroda Revelja i ego okrestnostei (1877) * Lohusuu Valla Uudised (Lohusuu, 2009–2017) * Loide (Luidja, 1999–) * Loksa Elu (2003–, eesti- ja venekeelne) * Lokulaud (Argentina, 1953) * Lokulaud (Göteborg, 1952) * Loodusleht (Tallinn, 1989) * Loomakasvataja VetPost (Tartu, 1994–2012) * Loov Mõte (Tartu, 1950–1954) * [[Loov Töö]] * Lumi on seiklus! (Otepää, 2003–2007) * Lutš (Narva, 1920) * Lutš (Narva, 1991) * Lux (Tallinn, 2007–, venekeelne) * Lõikustänu Leht (Tallinn, 1922–1939) * [[Lõke (ajaleht)|Lõke]] : ''Tapa skautide häälekandja'' (Tapa, 1933) * [[Lõrp]] : ''Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi väljaanne'' (Viljandi, 1992–1999?) * [[Lõuna-Eesti (ajaleht)|Lõuna-Eesti]] (Valga, 1921–1940) * Lõunaeestlane (Võru, 2014/2019 – ) * Lõuna-Järvamaa Rahvaleht (Türi, 2004) * Lõunakaar (Võru, 1990–1993) * [[LõunaLeht]] : ''Lõuna-Eesti suurim ajaleht'' (Võru, alates 2002) * [[Lõunaleht (Kristiine ajaleht)|Lõunaleht]] : ''Kristiine linnaosa rahva leht'' (Tallinn, 1993–2001) * Lõunalisa (Tallinn, 2002) * Lõuna Läänlane (Lihula, ilmus alates 1990., aprilliks 1990 oli ilmunud neli numbrit) * [[Lõuna-Mulgimaa]] * Lõuna-Rootsi Eesti Maja Teated (Lund, 1975–1981) * [[Läti Eestlane]] * [[Lääne Elu (1928-1940)]] * [[Lääne Elu]] (alates 1989) * Lääne-Harju Valla Leht (venekeelne) * Lääne Hääl (Haapsalu, 1930–1931) * Läänekaare Postipoiss (Vancouver, 1960–2022) * Läänekalda Läkitaja (Vancouver, 1987) * Lääne Maakonnaleht (Haapsalu, 1918) * Läänemaa (Haapsalu, 1927–1930) * [[Läänemaa Linnuklubi Infoleht]] * Lääne Malevlane (Haapsalu, 2004–) * [[Lääne-Nigula Valla Ajaleht]] * Lääne Sõna (Haapsalu, 1942–44) * [[Läänlane]] Haapsalu, 1944–1950) * Läänlane (Haapsalu, 1988) * Läänlane (Haapsalu, 2014–2015) * Lühilaine (Saksamaa, 1946) * Lümanda valla infoleht (Kuressaare, 1989–1991) * Lümanda Valla Teataja (Lümanda, 1995–2014) * Lümanda Teataja (2020–) === M === * [[Maa (ajaleht 1926)|Maa (1926)]] * [[Maa (ajaleht)|Maa]] (Tallinn, 1906–1907) * Maa Hääl (Tallinn, 1932–1940) * Maailm (Viljandi, 1933) * Maailma Otsani * Maailm piltides (Tallinn, 1944) * [[Maa Sõna]] * Maa Tarkvara (Viljandi, 1996) * [[Maaleht]] * Maaliit (1919) * Maamees * Maarduskaja Panorama (2010–) * Maarduskije vedomosti (2005–2009) * Maardu Sõnumid (2005–2009) * Marja Koguduse Kuulutaja (Tartu, 2001) * Maarja Viljandi (al juuni 1989) * [[Maarja Maa]] ''/ Eesti Demokraatlik Liit (''Tallinn, 1989–1996) * Maatamees (Tallinn, 1917) * [[Maaülikool (ajaleht)|Maaülikool]] : ''Eesti Põllumajandusülikooli ajaleht'' * Mahtra Kuller (2006–) * Magasin (Tallinn, 1996–2001) * Majaomanike Teataja (Tallinn, 1939–1940) * Majandus- ja Rahandusdirektooriumi ringkiri (Tallinn, 1941–1942) * Majandusteated (1935–1940) * [[Maleva (ajaleht)|Maleva]] (Viljandi, 1909–1910) * [[Malevaleht]] (Tallinn, 1967–1990) * Maleva Teataja (Kuressaare, 1997–2004) * Malevlane (Tartu, 1935–1936) * Malevlane (Helsinki, 1943–1944) * Malevlane (Jõhvi, 2004–2020) * Marienburgi Kuulutuste Leht (1912–1913) * Marginaalid (New York, 1960) * Martna Valla Uudised * Masterskaja (Tallinn, 1988–1992) * [[Matsi poeg Ats]] (1908) * [[Matsi poeg Mats]] (1908) * [[Meditsiiniuudised]] * Meelejahutaja (Tallinn, 1989–1996) * Meestekliinu Teataja (Tartu, 2006) * Meie Aastasada (Tartu, 1907.1915) * Meie Aeg (Tallinn, 1915) * Meie Aeg (Tallinn, 1989–) * Meie Edasi (Tallinn-Nõmme, 1929) * Meie Eesrindlane (Otepää, 1957–1958) * Meie Elu (Narva) * Meie Elu (Toronto, 1950–2001) * Meie Hääl (Tallinn, 1922) * [[Meie Keskel]] : ''Iisaku valla rahva kultuurileht'' (Iisaku 1999–2017) * Meie KG (Kuressaare, 1998–) * Meie Kodu (Jõgeva, 1966) * Meie Kodu (Kunda, 1994–2017, eesti ja vene k) * Meie Kodu (Mäksa,Tartumaa, 2000, 2017) * [[Meie Kodu]] (Sydney, 1949–2019) * Meie Kodu Haapsalu (2008–2009) * Meie Kodumaa (Viljandi) * Meie Kodumaa (Pärnu) * Meie Kodu Uudis (Tapa, 1930–1931) * [[Meie Leht]] * Meie Maa (Tallinn, 1918) * Meie Maa (Kuressaare, 1919–1944) * Meie Maa (Kuressaare, 1989–2022) * Meie Maa (Toronto, 1987–1993) * [[Meie Maa]] * [[Meie Maa (väliseesti ajaleht)]] * [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]] * [[Meie Matsi vastane]] * [[Meie Meel]] * Meie Meierei (Kiiu, Harjumaa, 1996) * Meie Metsa Heaks * Meie Noorus (Tõrva, 1957–1959) * [[Meie Kodu Uudis]] (Tapa, 1930–1931) * [[Meie Post]] * Meie Pühapäevakool (Toronto, 1952–1969) * 'Meie Reede (Kiviõli) * Meie Siht (Tallinn, 1924) * Meie sport (Valga, 1960) * [[Meie Sõna (ajaleht 1988)|Meie Sõna]] : ''infoleht / Võidu kolhoos'' (Tääksi (Viljandi maakond), 1988–1989) * [[Meie Sõna (ajaleht 1972)|Meie Sõna]] : ''Tallinna Sanitaartehniliste Tööde Valitsuse sotsialistliku võistluse informatsioonileht'' (Tallinn, 1972–1973) * [[Meie Sõna (ajaleht 1924)|Meie Sõna]] : ''töörahva ajaleht'' (Tallinn, 1924) * Meie Sõna (Tartu, 1931–1937) * [[Meie Tallinna Ajaleht]] * Meie Vald (Vastse-Kuuste) * Meie Valga (2008–2013) * Meie Võitluse Aeg (Tallinn, 1932) * Meil (Tallinn, 2002–) * Melbourne'i Eesti Ühing Kodu Teateleht (1950–) * Memento (1989–2007) * Memmeküla Postimees (Memmingen [Saksamaa], 1959) * Memmingeni Post (1957) * [[Mente & Manu]] : ''Tallinna Tehnikaülikooli ajaleht'' * Mercurius (Tallinn, 1988–1990) * Mereakadeemia (Tallinn, 2006–2008) * [[Merevägilane]] : ''Mereväe ajaleht'' (Tallinn, 2000–2008) * Metroo (Tallinn, 2007–2010) * Metropoolia (Tallinn, 2001–) * Metropoolia Noorteleht (Tallinn, 2004) * [[Metsamees (ajaleht)|Metsamees]] : ''Riigimetsa Majandamise Keskuse ajaleht'' (Tallinn, 2000–2008) * Metsküla Elu (Viljandimaa, 1995–) * Mida Teeme Ühiselt? (Kambja, 2006–) * [[Miilang]] * Militarist (Põlva, 2005) * Mind to Mind (Tallinn, 2001–2006) * Minu pesa (Tallinn, 2005) * Mir (Tartu, 1920) * [[Mir Pravoslavija]] (Tallinn, 1998–2017) * Mis on uudist (Augsburg, 1945) * [[Missioni-Leht]] (1858–1862) * Missionerskije zametki (Narva, 1934–1940) * [[Misso Valla Leht]] * Mixer (Tartu, 1997) * Mkapital (Tallinn, 2005–2007) * [[MK-Estonija]] * [[Molodjož Estonii]] * Molot (Tartu, 1917–1919) * Momentum (Tallinn, 1989) * Monumendileht (Tallinn, 2008) * [[Morjak Estonii]] (ˇ1967–1993) * Moskva Eesti Leht (1915) * [[Movies.ee]] : ''film, muusika, trend'' (Tallinn, 2001–2004) * [[Muhulane]] * Muinsuskaitse (Tartu, 1991) * [[Muinsuskaitse Seltsi Sõnumid]] * Mulgi Meier (Viljandi, 1989– 2003) * [[Mulgi Sõna]] * Mulgi Talu (Viljandi, 1995–2009) * Mulke Sõna (Viljandi, 2003 –2008) * Muri * [[Mustamäe (ajaleht)|Mustamäe]] : ''Mustamäe linnaosa halduskogu ja linnaosa valitsuse ajaleht'' (Tallinn, 1999–2001) * Mustjala Ex'press * Mustvee Linna Leht (Jõgeva, 2003–2007) * Mustvee Teataja (1996, 1998–2007) * Muuga info - Muuga vtšera, segodnja, zavtra (2005–2009) * Muuseum (Tallinn, 1991–1999) * Muusik * Muusikaleht (1924–1940) * Muusikaleht (1990) * Muusikaleht (Tallinn, 1991, ka inglise ja vene k.) * Mõeldes Tagasi (Rapla, 1994–2010) * Mõistatusleht (Tallinn, 1932–1933) * Mõistuleht (Tallinn, 1933–1934.1935) * [[Mõnikord]] : ''Luksemburgi eestlaste ajaleht'' (Luksemburg, alates 2015) * Mõttekriips (Sydney, 1955–1977) * [[Mägede Hääl (ajaleht)|Mägede Hääl]] (Rõuge, 2019–) * Mälestusteleht (Püssi, 1999) * [[Märjamaa Nädalaleht]] * [[Märjamaa Valla Leht]] * [[Müürileht]] === N === * [[Naiste Käsitööleht]] * NAAK (Tartu, 1992) * Naerev Narva (1931) * Naistööline (New York, 1934–1937) * [[Naljaleht (Tartu)|Naljaleht (Tartu, 1901)]] * [[Naljaleht (Tallinn)|Naljaleht (Tallinn, 1929–1930)]] * Narodnoje delo (Tartu, 1920 [nr.8–50 ] ; Tallinn, 1920 [1–7, 51–180] ) * Narova (Narva, 1922, vene k) * Narva (1995–2018, vene k) * [[Narva (ajaleht)|Narva]] * Narva Bonus (2012–2018 vene k) * [[Narva Elu]] (1914–1915) * Narwa Front (1944) * [[Narva Haigla (ajaleht)|Narva Haigla]] (2017–2018, vene k) * Narva- Iõesuu * Narva-Jõesuu (eesti k, 1994–1995) * Narva-Jõesuu (vene k, 2007–2017) * Narva Jõulunumber (1933) * [[Narva Kiir]] : ''Marksistline töörahva ajaleht'' (Narva, 1913) * [[Narva Kirik]] (Narva, 2002–...) * Narva Linnaleht (vene k, 2018–2020) * Narva Muuseumi teataja/vestnik Narvskogo muzeja (2008–2010) * Narvan Sanomat * [[Narvski listok]] * [[Narva Postiljon]] (Narva, 2004–...) * [[Narva Postimees]] (1927–1929) * Narva Reporter * Narva Teataja (1923) * Narva Teataja (2009) * [[Narva Tööline]] (Narva, 1940–1941 ja 1951–1962) * [[Narva Uudised]] * Narva Võidupüha (1937–1939) * Narvskaja Gazeta (1991–2023) * [[Narvskaja Gazeta]] (aastatel 1945–1991 ''Narvski Rabotši'') * Narvskaja žizn´ (1910) * [[Narvskaja Nedelja]] (1997–) * Narvskii gorodskoi listok (1874–1876) * Narvskii Rabotšii (1945–1990) * Narvskii Rabotšii (2016–2019) * Narvskii Reporter * Narvskoje objedinenije (1930) * [[Na Straže]] Tallinn, (1953–1970) * [[Narvski Rabotši (2016)]] * Naš tšass (Tallinn, 1925–1927) * Naš zavod (Tallinn, 2002–2008) * Naša gazeta (Tallinn, 1927–28) * Naša gazeta (Eesti, 1944) * Naša gazeta (K-Järve, 1991) * Naša gazeta (Narva-Jõesuu, 2017–) * Naša gazeta (Tallinn, 2009) * Naša pjatnitsa (Kiviõli, 2008–2017) * Naša žizn' (Tallinn, 1926) * Naša žizn´ (Kohtla-Järve, 1990) * Naš Viljandi (1989) * Naše vremja (Tallinn, 1944) * Naši poslednije izvestija (Tallinn, 1926) * NATO (Tallinn, 2003, 2009, vene k) * Nauku – v predprijatija! (Tallinn, 2016) * Na Vahte (Tallinn, 9.08.1947–1949) * Nedelja TV (Jõhvi, 1998–) * Neemekene (Harjumaa, 2002–2005) * 4jaleht (Tallinn, 2020–) * [[Nelli Teataja]] * Neposeda (Tartu, 2022–23, vene k) * Die Neue Zeit (Tallinn, 1935–39, saksa k) * New Yorgi Eestlane (New York, 1928, eesti k) * Ninatark (Tartu, 2009–) * Noarootsi Valla Infoleht * Nofretete (Tallinn, 1989) * Noh (Tallinn, 1994) * Nool * [[Nooled]] * Noor-Eesti Sõnumid (Tallinn, alates 20.09.1995) * Noore Pere Leht (Tartu, 1993) * Nooresooleht (Tartu, 1909–1910) * Noor Insener (Tallinn, 2000–2015) * Noor Supilinn (2004–2006) * [[Noorte Hääl]] * Noorte Hääl (Tartu, 2001–2002) * Noortekogu Leht (Tallinn, (2002–2008) * Noorte Leht (Los Angeles, 1953–1956) * Noorte Sõna (Tõrva, 1957–1959) * Noorteleht (Austraalia, 1977–1979) * Noorteleht (Stockholm, 1959–1969) * Noorteleht (Stockholm, 1993–2001) * Noorteleht (Rapla, 1997–1998) * Noorteleht (Tallinn, 2004) * Noorteleht (Tõlliste, 2004) * Noorteleht (Keila, 2020–) * Noorte-Uudisleht (Tallinn, 1930) * Nordlivländische Zeitung (Tartu) * Norrköpingi Väike Postimees (1959–2005) * Novaja epohha (Narva, 1933) * Novaja Rossia (Tallinn, 1919) * Novator semiletki (Tallinn, 1961) * Novoje Vremja (Petseri, 1941–1944) * Novosti (Loksa, 1998–) * Novosti KKT (K-Järve (2011–) * Novosti nedelji (Tallinn, 1944) * Novosti volosti Lohusuu (2011–) * Novõi mir (Narva, 1919–1920) * Novõi Svet (Tallinn, 1933) * Nuhkur (Viljandi, 1990–2008) * Nurmekundlane (Põltsamaa, 1894) * Nurmekundlane (Aseri, 1994) * Nursipalu harjutusvälja infoleht (Tallinn, 2011) * Nuti (Viljandi, 1988–1997) * Nõmmelane (1932) * Nõmme Leht (1938–1940) * Nõmme Leht (1989–1992) * Nõmme Leht (2018–2019) * Nõmme Majaomanik (1932–1934) * Nõmme Rahukoguduse Rahuhääl (2000–2005) * Nõmme Revüü * [[Nõmme Sõnumid]] * [[Nõo Valla Leht]] * [[Nõukogude Agrotehnik]] * Nõukogude Eesti eest (Leningrad, 1942, 1943) * [[Nõukogude Hiiumaa]] (Kärdla, 1949–1989) * [[Nõukogude Informatsioonibüroo Viimased Teated]] * Nõukogude Kaitsel (Tallinn, 1940–1941) * [[Nõukogude Küla]] * [[Nõukogude Patrioot]] * [[Nõukogude Sõdur]] * [[Nõukogude Vimpel]] (Tartu, 16. mai 1941) * [[Nõukogude Õpetaja]] * Nõustaja (Tartu, 1996–2007) * [[Nõva Valla Infoleht]] * Nädal (Tartu, 1928) * Nädalaleht (viis erinevat lehte) * Nädalaleht (Kanada, 1949) * Nädalaring (Rapla, 1992) * Nädaline (Rapla, 1992–2012) * Nädaline 2 (Rapla, 1992) * Nädal X (Rapla, 1995–2013) * Näituse Uudised (Tallin, 1930) * Nya Kustbon (Tallinn, 1935–1937, rootsi k.) * N.Y. Eesti Baptisti Koguduse ringkiri * N.Y. Eesti Skautlipkond Viiking Väljaanne Hundipoegadele (1975) === O === * [[Odamees (August Alle ajaleht)]] * Obštšestvennõi transport (Tallinn, 2015–) * Oblaka (Tallinn, 1920) * Oeseltag (1993) * [[Ohtu Leht|Ohtuleht]] (Harjumaa, 2001–) * [[Okkad (ajaleht)|Okkad]] * OK - Ole Kaine! (Tallinn. Tartu, 2003–2007) * Okopnaja pravda (1917–1918) * Okraina (Tartu, 1912–1913) * [[Oktoobri Lipp (Pöide)]] * [[Oktoobri Lipp]] (Suure-Jaani) * [[Oktoobri Tee]] * [[Okupeeritud Eesti Sõna]] * [[Olevik (ajaleht)|Olevik]] * Olevik (Valga, 1933) * Olevik (Ülenurme, 1997–2021) * Olevik ja Koduvald (Ülenurme) * [[Oleviku Naljalisa]] (1883) * Olevilinna Sõnumid (Savonlinna, 1960) * Olion (Paide, 1997–2001) * Olümpia-ekstra (Tallinn, 2002) * Olümpialeht (Tallinn, 1935–1936) * [[Olümpialeht]] * Olümpialeht (Tallinn, 1989) * Olümpialeht (Tallinn, 1997–2000) * Olümpialeht (Tallinn, 2004, 2008) * Oma Kodu (Tallinn, 1989–1990) * Oma Leht (Rapla, 1999) ** Oma Leht (Tahkuranna, 1994–2017) ** Oma Leht (Tallinn, 1998) * Oma Maa (Viljandi, 1922–1940) * Oma Maa (Viljandimaa, 2000–2018) * Oma Maa (Stockholm, 1959–1960) * Oma Poolsaar (Harjumaa, 2007–) * Oma Saar (Kuressaare, 1991) * [[Oma Saar]] * Oma Sõna (Põltsamaa, 1931–1932) * [[Oma Sõna]] (Viljandi, 1988–) * Oma Taevas (Tallinn, 1991–1993) * Oma Vald (Kernu, 1994–2017) * Oma Vald (Meremäe, 2004–2009) * Oma Vald (Pärsti, 1997–2013) * Oma Vald (Valgjärve, 1997–2017) * OM Eesti Uudised (Tartu, 1999) * Omnikas (Tallinn, 1994–) * Omnikas (Tallinn, 2014–) * Oparino Säde (Oparino, Arhangelski oblast, 1934–1938) * Orissaare Teataja * Oru Valla Teabeleht (Linnamäe, 1992 –1997) * Ostsee-Provinzen-Blatt (Riia, 1823–1827) * Ostsee-Zeitung (Tallinn, 1940) * Osula Kooli Vilistlasleht (2015) * Otdõhh v Estonii (Tallinn, 2010–) * Otepää Haigla (1985) * Otepää Teataja (1932–1944) * Otepää Teataja (1989–) * Otepää Uudised (1932) * OT Koolileht (Otepää, 2000) * Otklik * Otkliki (Tallinn, 1921) * Otstavka (Tallinn, 1990) * Otu (Otepää, 1993–2005) * Oudova Kolhoosnik (Oudova, 1936, vene k ajalehe Gdovskii Kolhoznik eestik. lisaleht) === P === * Paadimees (Tallinn, 1998–2000) * Paberminut (Tallinn, 2005) * Paide Elu (1927–1928) * Paide Linnaleht * Paide Teataja (Paide, 1900–1912) * Paide Teataja (Tallinn, 1924) * Paide Valla Teataja * Paikuse Postipaun (1994–) * Paistu Valla Info * Pajataja (Lakewood, 1955) * Pajataja (Edmonton, 1979) * Pajataja (Ottawa, 2000) * Pala Teataja (1932) * Pala Teataja (1996–2017) * Palamuse Valla Teataja (1994–2017) * Paldiski (1996–1999, 2007–2017, vene k) * [[Paldiski Bolševik]] (1941, vene k) * Palvetame. Õpime. Kuulutame. (Tallinn, 1973–1974) * [[Panorama (ajaleht)|Panorama]] (Pärnu, 1998, 2002­–2006, 2009...2015 vene k) * Panorama (Tartu, 1990, 1991) * Panorama (vene k, Jõhvi, 2006–) * Paradiis (1924) * [[Paremad Uudised]] * Parlamentskije koridorõ (Narva, 2004–) * Partei Elu (Petrograd, 1920–1921) * Parvepoiss (New York, 1971–1972) * Parvepoiste Pajataja (Lakewood, 1964) * Pasta (Tallinn, 2014) * Pauluse Laste Leht (Tartu, 1994) * [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]] * Pealinna Piduleht (Stockholm, 1949–1951) * Pealinna Teataja (Tallinn, 1933–1939) * Pealinna Teataja (Peterburi) * [[Pealkirjata]] * Pedagogitšeskii eženedelnik (Tallinn, 1893–1896, 1899) * Pedagoogiline Kogemus (Antsla) * Peetri Koguduse Teataja (Tartu, 1988–2022) * Peipsi Pealinna Leht (Jõgeva, 2013–2017) * [[Peipsirannik]] * [[Peipsiääre Teataja]] * Perekiri (Jõgeva, 1988–1997) * [[Perekonnaleht]] * Peremees (Lihula, 1990–1991) * Pernauer Anzeiger (1928–1931) * Pernausche Zeitung (1869–1918) * [[Perno Postimees]] * Perpetuum-Mobile (Kohtla-Järve, 1989, vene k) * Perron (Tallinn, 2015–, vene k) * Personalis (Tallinn, 1993) * Perthi Eesti Noorteringi Teated (1952) * Petania (Tallinn, 1899Перрон"1915) * [[Peterburi Teataja]] (1908–1914) * Peterburi Teataja (1999–2022) * [[Petseri Postimees]] (Tartu, 1909–1910) * Petserimaskaja Pravda (Petseri, 1944.08.12.–1945.02.28. № 12 (43), 2000 eks., t. L.Sergejeva. Alates 7.03.1945 № 13 (44) Petšerskaja Pravda, 3000 eks., t. Z.Bulahhova) * Petseri Teataja (1921 Петсеримаская Правда 1922) * Petseri Uudised (1932–1937) * Petserlane (Tartu, 1920) * [[Petserskaja Pravda]] (Petseri, 1941) * Petšerjanin (Petseri, 1920) * Petšerskije novosti (1923) * Petšerskii krai (1931–1933) * Petšerskii listok objavlenii (1924) * Petšerskii selsko-hozjaistvennõi i kooperativnõi listok (1925–1926) * Petšerskii vestnik (1921–1922) * Pihtla Valla Infoleht * PiibeLeht (Aravete, 1993–2013) * Piibeleht (Tartu, 2014–2016) * Piimaturg (Tallinn, 1999–2007) * Piiril - Na rubeže (Tallinn, 1945–1947) * Piirivalveleht (1999–2007) * Pildipost (1947–1949) * Pildiposti Kõverpeegel * Pilistvere Kogudus (2012) * [[Pilk (ajaleht)|Pilk]] (Tallinn, 1992) * [[Pilkeleht]] (1906) * Pillerkaare Kaja (Montreal, 1961–1966) * Pilt ja Sõna (Tallinn, 1990–1992; eesti ja vene k) * Pinkcafé (Tallinn, 2004–2005) * Pirita (1993–) * Pistik (Rakvere, 2003–2004) * Pisuhänd (Tallinn, 1989–1991) * Pjarnu (Pärnu, 2009–) * [[Pjarnuski Ekspress]] (vene k, Pärnu, 1995–2007) * Point (Tallinn, 2006–2007) * Poisk (vene k, Kohtla-Järve, 1989–1992) * Policy Analysis (Tallinn, 2002–2011) * Poliitikaanalüüs (Tallinn, 2002–2012) * [[Poliitiline Anekdoot]] * Politseileht (Tallinn, 1942) * Politsei Pilk (Haapsalu, 1990–1997) * [[Poljana]] * Poloda Helü (Mikitamäe, 1994–2017) * Položenije o võborahh v Revelskii evreiskii obštšinnõi sovet (Tallinn, 1919) * [[Poolpäevaleht]] * Portfolio (Tallinn, 2000 –2008) * Portlandi Sõnumid (1951–) * Poslednije Izvestija * [[Post (ajaleht)|Post]] * Postikaru (Võru, 1998–2014 ) * [[Postimees]] * Postimees (Heidelberg, Saksamaa, 1944) * Postimees Juunior (2019–2022) * Postimees: Pärnu Extra 1992 * Postimees. Pärnu väljaanne (1905–1930) * Postimees vene keeles (Tallinn, 2007–2023) * Pozitsija (Tartu, juuni kuni detsember 1990) * [[Prangli leht]] * Pravda (Narva, 1933) * [[Pravo i Pravda]] * [[Mir Pravoslavija|Pravoslavnõi Sobessednik]] (Tallinn, 2017–) * Predigtblatt (Pärnu, 1932–1939) * Preemia (Tallinn, 2002–2006) * [[Press (ajaleht)|Press]] (1944–1945) * Pressemeeste Press (Austria, 1944) * PRIA Uudised (Tartu, 2003–2007) * Pribaltiiskii listok (Tartu, 1893–1896) * Priius (Tallinn, 2006–) * Prinarovskii krai (Narva, 1922–1930) * Prinevskii krai (Narva, 1919–1920), * Profil (Tallinn, 2004–2006; venekeelne) * Proletaarlane (Peterburi, 1917) * Proletaarlane (Tallinn, 1926–1927) * Proletariaadi Punane Täht (Tallinn, 1922) * PromFest (Tallinn, 2008–2010, 2013, 2015) * Prospekt biznesmena (Tallinn, 2008–) * Provinzialblatt für Kur-, Liv- und Esthland (Riia, 1828–1838) * Pskovo-Petšerskii Blagovest (Pertseri, 1943) * Puhas Leht (Jõgeva, 2014) * [[Puhja Valla Leht]] * Puhtalt Sinule! (Tallinn, 2004) * [[Pulss (ajaleht)]] * Punalipp (Jõgeva) * [[Punalipp (Orissaare)]] * Punane Edasi (Tallinn-Nõmme, 1929) * [[Punane Hommik]] (Riia, 1919) * Punane Kunda (Kunda, 1960–1962, vene k) * Punane Lipp (Tallinn, 1935 .01.–07.; 4 numbrit) * Punane Püssi-Tääk (1919, Luuga, Staraja Russa, Valdai) * Punane Sõdur (jaanuar 1920) * [[Punane Sõdur ja Madrus]] (Tallinn, 1924) * Punane Täht (Tallinn, 1922) * [[Punane Täht]] (Rakvere, 1950–1988) * Punane Täht (Viljandi, 2.12.1940–5.07.1941) * Punane Viisnurk * [[Punane Virumaa]] (1940–1941) * [[Punaväelane (ajaleht)|Punaväelane]], ''[[7. Eesti laskurdiviis]]i poliitosakonna häälekandja'' (8. veebruar 1942–) * [[Punaväelane-Krasnoarmejets]], ''Punaarmee Eesti tagavarapolgu ajaleht'' * Purila Teataja (1990) * [[Purjetaja (ajaleht)|Purjetaja]] * Puškin (Narva, 1937.02.12.) * Put' Sotsializma (Kohtla-Järve, 1949–1960) * Put' Žizni (Petseri. Narva, 1935–1940) * [[Puurmani Uudised]] * Põdrala Teataja * Põhja-Ameerika Eesti Päevade Teataja (N.Y.) * [[Põhja Eesti (ajaleht)|Põhja Eesti]] : ''Narva ja Alutaguse häälekandja'' (Narva, 1929–1940) * [[Põhja Kodu]] (Narva, 1919–1944) * Põhja Kodu (Narva, 1988–1996) * [[Põhja Nael]] * [[Põhjala (ajaleht)|Põhjala]] : ''Narva ja põhja-eesti häälekandja'' (Narva, 1930–1931) * Põhjala (Rootsi, 1963–1964) * Põhjala (Tallinn, 1992–1994) * Põhjala Tähistel * Põhja-Liivi Uudised * Põhjamaa Tähistel (Saksamaa, 1946–1949) * [[Põhjanael (ajaleht)|Põhjanael]] (Narva, 1906–1907) * Põhjanael (Tartu, 1929) * [[Põhjarannik (ajaleht)]] * Põhjatäht (Endla, Saaremaa, 2014–2018) * Põlevik (Tallinn, 1989–1993) * [[Maaülikool (ajaleht)|Põllumajanduse Akadeemia]] (Tartu, 1957–1991) * [[Maaülikool (ajaleht)|Põllumajandusülikool]] (Tartu, 1991–2001) * Põllumees (Rakke, 1971 –1974, 5.05.1975–1991) * Põllumees (Kose, 1988–1990) * [[Põllumeeste Leht]] (Tallinn, 1932) * [[Põllumeeste Omaabi]] (1930–1931) * [[Põllumehe Hääl]] : ''Üleriikliku Põllupidajate Ühingu "Põllumeeste Keskkassa" häälekandja'' (Tartu, 1931–32, [[Postimees|Postimehe]] lisa) * [[Põllumehe Nädalaleht]] : ''Rahvalik põllumajanduse ajakiri'' (Tallinn, 1929–1931) * Põllumehe Nädalaleht (Tallinn, 1943–1944) * [[Põllutööleht]] (Tartu, 1906–1918) * Põllu Vagudel (New York, 1950–1963) * Põltsamaa Majaomanik (1934) * Põltsamaa Teataja (1926–1935) * Põltsamaa Teataja (1990–1991) * Põltsamaa Teataja (2019–2020) * Põlva Linna Teataja * Põlva Teataja * Põlvnemislugu (Tallinn, 1997–) * Päevaleht (Tallinn, 1905–1940, 29.august 1941) * Päevauudised (Tallinn, 1933) * [[Päevauudised (ajaleht, 1944)|Päevauudised]] (Tallinn, Kuressaare, 1944) * [[Päevauudised (ajaleht, 1945)|Päevauudised]] (Saksamaa, Bocholt, 1945–1953) * Päevauudised (Kopenhaagen, 1946–1947) * Päevauudised, (Saksamaa, Sielbeck, 1945 suvi, 64 numbrit) * Päevik (Kotkajärve, 1973) * [[Päikesetuul (ajaleht)|Päikesetuul]] (1990–1995) * Päris Eesti (Stockholm, 1943) * [[Pärnu (ajaleht)|Pärnu]] (Pärnu, 2006–2009) * [[Pärnu Börs]] * Pärnu Haigla Leht (2003–) * [[Pärnu Kommunist]] (1953­–1988, eesti ja vene k)<!--sh venekeelne nr 23.09.1969--> * [[Pärnu Leht]] (Pärnu, 1994, 1995–) * Pärnumaa (1926–1933)<!--sh 1931-1933 ilmus kahes variandis- 2 ja 4 lehekülge, õhemas ainult Pärnu uudised, paksemas ka ajaleht Sakala materjalid--> * Pärnumaa Hääl (1923–1924) * Pärnumaa Keakkonnaleht * Pärnu Maaleht (1931–1932) * * Pärnumaa Nõukogude Teataja (1918) * Pärnumaa Nädal (1926–1929) * Pärnumaa Teataja (1924–1940) * Pärnumaa Teataja (2019–) * Pärnumaa Terviseleht (2005–2008) * Pärnumaa Nõukogude Teataja (1918) * [[Pärnu Nädalaleht]] (Pärnu, 1995­–1996) * Pärnu Näitus (1938) * [[Pärnu Postimees]] * [[Pärnu Päevaleht]] * Pärnu Päevaleht (1998–1999) * [[Pärnu Rahva Hääl]] (Pärnu, 1940) * [[Pärnu Reklaam]] (Pärnu, 1992 –1993) * Pärnu Teataja (1988–1989) * [[Pärnu Teataja]] (Pärnu, 1990­–1991) * Pärsti Keskkonnaleht * Päästeleht (Tallinn, 1996–2024) * Pääsuke (Tallinn, 1993–2001) * Pääsuke (Tartu, u. 2000) * PÖFF (Tallinn, 2006–2008) * Pöide Valla Infoleht * Pööripäev (Viljandi, 1933–1934) * Pühadeleht (Tallinn, 1931) * Püha Jüri (Jüri. Harjumaa, 2002–2004) * Pühalepa Teataja (Tempa, 1991 –2017) * Pühalepa Teataja (Kärdla, 2001–2004) * Pühapäevaleht (Tallinn, 1992–1999) * Püssi Linnaleht (2006–2009) * Pyladese Laagrileht (Tallinn, 2002–2005) === R === * Raadio (1930-38) * RS [Raadio saatekavad] (Tallinn, 1935–1938) * Raadio ja Televisiooni Saatekava (1956–1961) * Raadioleht (1927–1940, 1962–1995) * Raadio-Nädal (Tallinn, 1928) * Raadio Nädalleht (Tallinn, 1927, alates nr 15 nim. Raadioleht) * [[Raamat (ajaleht)|Raamat]] * Raatuse Gümnaasiumi Kuulutaja, Tartu, 1997–1998) * Raatuse Raginad (Tartu, 1998–1999) * Rabotšaja pravda (Narva, 1932) * Radar (Pärnu, 1988–1991) * Radiaator (Türi, 1999–2007) * Radikaaldemokraat * [[Rae Sõnumid]] * [[Raeküla Sõnumid]] (2011­–2013) * Rae Valla Ajaleht (Jüri, 200 –2008) * Raginakuulutaja (Tartu, 1999–2002) * Rahaleht (Tallinn, 2005) * [[Rahva Elu]] (Tallinn, 1932–1933) * Rahva Hääl (Võru, 1917–1918) * Rahva Hääl (Narva, 1926) * Rahva Hääl (Kuressaare, 1928–1935) * [[Rahva Hääl (ajaleht 1937)|Rahva Hääl]] (Oslo, 1937, neli numbrit) * [[Rahva Hääl]] (1940–1995) * Rahva Hääl A (Moskva 1943–4.02.1944, Leningrad 1942, al 17.02.1944, Võru 1944) * Rahva Hääl (1998–2004) * 20-es Sajand: [[20-es Sajand|Rahvajutuleht]] (1934) * Rahvakasvatuse Peavalitsuse Informatsioon (Tallinn, 1944) * [[Rahva Leht]] * Rahvaleht (Narva, 1913) * Rahva Lõbuleht (1898–1906) * Rahva Leht (Tartu, 1997–1998) * Rahvaleht (Tallinn, 1989–2004) * Rahva Nädalaleht (Tallinn, 1995) * Rahva Tahe (Tallinn, 1934) * [[Rahvaleht (ajaleht, 1913)|Rahvaleht]] : ''Töörahva häälekandja'' (Narva, 1913) * Rahvapiduline (Tartu, 1924–1927) * [[Rahva Päevaleht]] * [[Rahva Sõna]] * Rahva Tahe (Tallinn, 1934) * [[Rahvarinde Teataja]]. (Tallinn, 1988) * [[Rahvuslik Koguja]] * Rahvuslik Teataja (Tallinn, 2011–) * Rahvuslik Ärkamine (Tartu, 1934–1935) * Rahvusliku Keskerakonna Teataja (Tallinn, 1932–1933) * Rahvusvõitlus (Tartu, 1932–1933) * Raikküla Valla Leht * [[Rajalane]] (Valga, 1919–1921) * Rajaleidja * Rakke Kaja (Rakke, 1994–2017) * Rakvere Sõnumid (2004–) * Rakvere Teataja (1914) * Rakvere Teataja (2008–2010) * Rakvere Valla Sõnumid * Randlane (Pärnu, 1914) * [[Randlane (ajaleht)|Randlane]] (Haabneeme, 1975–1999; 1983–1989 ka vene keeles) * Randlane (Viimsi, 1989–) * Ranna Teataja (Viinistu, 1932) * Ranna Teataja (Kiiu, 1995) * Rannikmaa Radadel (Lakewood, 1959) * [[Rannu Valla Leht]] * Raplamaa Nädalaleht (1996) * Rapla rajooni Noorte Infoleht (1987–1990) * [[Rapla Novaator]] * [[Rapla Teataja]] (1933–1934) * Rapla Teataja (1990–) * [[Raplamaa Sõnumid]] * [[Raplamaa Ühistöö]] * [[Raske Musa Maailm]] (Rakvere, 1989–1991) * Rassvet (Tallinn, 1927–28) * Razumnõi dosug (Petseri, 1925–26) * Ravensburgi Postimees (1944) * Ravimiinfo Bülletään (Tartu, 1995–2004, 2006–2008) * [[Reaali Poiss (koolileht)|Reaali Poiss]] * Reakesed Saatuskaaslastele (Salzburg, 1945) * Reakesi Saatusekaaslastele (1954–1964) * [[Referent]] * Referent (Tallinn, 2004–; venekeelne) * der Refraktor (Tartu, 1836–1837) * Regionaalhaigla Kuukiri (Tallinn, 2001–2014, eesti ja vene keeles) * Reipalt kooli! (Tallinn, 2005) * Reklaam (Tallinn, 1992) * Reklaami Expert (Tartu, 1993–1994) * Reklaami Püramiid (Jõgeva, 1993) * Reklamnaja Nedelja (Kohtla-Järve, 1990–1993) * Respublika (Tallinn, 1989, vene k) * Res Publica (Tallinn, 2003) * [[Revaler Beobachter]] (Tallinn, saksa k) * Revaler Blatt (1878, Tallinn, saksa k) * Revaler Bote (1918–1930, Tallinn, saksa k) * [[Revalische Post-Zeitung|Reval(i)sche Post-Zeitung]] (esimene Eestis ilmunud ajaleht [[13. mai]] [[1689]] – 27. juuni [[1710]]) * Revalsches Tageblatt = Ревельский ежедневник (1914, Tallinn, saksa ja vene k) * [[Revalsche Zeitung]] (Tallinn, saksa k) * [[Revalsche Wöchentliche Nachrichten]] (Tallinn, saksa k) * Revelskaja mõsl * Revelskii gorodskoi listok * Revelskii kurjer (1923, vene k) * Revelskii listok (1878, vene k) * Revelskii listok (1912–1913, vene k) * Revelskii nabljudatelj (Tallinn, 1915–1917) * Revelskii russkii invalid (1930) * Revelskije Izvestija Soldatskih i Rabotshih Deputatov (Tallinn, 1917, vene k)<!--(''Ревельские известия''), väljaandja Andrei Filippov--> * Revelskije novosti (Tallinn, 1920) * Revelskije poslednije izvestija (Tallinn, 1926, vene k) * Revelskoje slovo (Tallinn, 1916–1919, 1925, vene k) * Revelskije sobõtija (Tallinn, 1930) * Revelskoje vremja (Tallinn, 1925, vene k) * Rewideerija (Viljandi, 1908) * Rikka Riigi Viletsus (Rakvere, 1990) * Rindeleht (Tallinn, 1943–1944) * Ringhäälingujaamade saatekavad * Ringhäälingu saatekava (Tallinn, 1940–1941) * Ringvaade (Tartu, 1933) * Risti Ekspress (Risti, Läänemaa) * [[Ristirahva Pühapäevaleht]] * Rock Summer´91 * Rodina (Petseri, 1929) * Roditelskaja gazeta (Ida-Virumaa, 2006–) * Rodnoi Otšag (Tallinn, 1989) * Roela sovhoosi infoleht (1987–1991) * Roheline (Kuressaare, 1989) * [[Roheline Häädemeeste]] (2007­–2009) * Roheline Keskkond (Tallinn, 2015) * Roheline Maakond (Rakvere, 2002–2008) * Roheline Pealinn * Roheline Post (Tallinn, 1934) * Roheline Sakalamaa (Viljandi, 1989–1990) * Roheline Teataja (Tallinn, 2007–) * [[Roheline Värav]] * Rohkem Põlevkivi (Kohtla-Järve, 1945–1947) * Ronor (Haapsalu, 1988–1996) * Roosna-Alliku Valla Leht (1996–2005) * Rootsi (Tallinn, 2005) * Rotala (Uuemõisa, Läänemaa) * RS (Tallinn, 1935–1938) * Rukkilill (Kuusalu, 2003 –) * Russkaja gazeta (Tallinn, 1928) * Russkaja gazeta (Tartu, 1992–1997) * Russkii golos * Ruskaja narodnaja gazeta (Narva, 1926) * Russkaja potšta (Tallinn, aprill 1990–1994) * Russkaja vosskresnaja škola (Tallinn, 2007–2011) * Russkii golos (Narva, 1923–1924) *Russkii potštaljon (Tallinn, 1998–1999) * Russkii Vestnik (Narva, 1931–1932) * Russkii Vestnik (Tallinn, 1934–1935) * Russkii Vestnik (Tallinn, 1934–1940) * Russkii Vestnik (Tallinn, 1990) * Russkii Vestnik (Valga, 1990) * Russkoje Slovo (Narva, 1932–1935) * Russkii svet (Tallinn, 1929) * Ruupor (Kopenhaagen, 1946) * Ruupor (Viljandi, 1998–1999) * Ruupor (Tallinn, 2001–2005) * Ruupor (Tallinn, 2010) * [[Roosa Lipp]] * [[Rõbak Estonii]] (Tallinn, 1962–1992) * Rõhutute Hääl (Tallinn, 1920–1921) * Rõngulane (1998–) * Rõuge Kiriku Teataja (1931–1933) * Rõuge Teataja (1931) * Rägavere Valla Leht (2004–) * Rändur (Tallinn, 1930–1931) * Räpina Leht (1994–2000) * Räpina Rahvaleht (2004–) * [[Räwala]] (Tallinn, 1988–1990) * Rääk (Tartu, 2004–2014) * Rünnak (Saksamaa, 1944–1945) * [[Rünnakule]], [[249. Eesti laskurkorpus]]e poliitosakonna häälekandja (aprillist 1943 [[Tasuja]]) === S === * Saarde Sõnumid * Saaremaa (1913–1919) * Saaremaa (1919–1929) * Saaremaa Kodukant (Kuressaare, 2003–2004) * Saaremaa Teataja (1929–1935) * Saaremaa Teataja (2018–) * Saarepeedi Sõnumid (1998–) * Saare Kooperaator (Kuressaare, 1989–1993) * [[Saare Muusika]] * [[Saare Nädalaleht]] * Saare Tööline (Ratla, Saaremaa 1928–1931; 8 numbrit) * Saare Valla Teataja (1996–2017) * [[Saarepeedi Sõnumid]] * Saarlane (1884–1913) * Saarlane (Kuressaare, 1999) * [[Saarte Hääl (1988–1992)]] * Saarte Kaja (Kuressaare, 1919) * [[Saarte Suvenädal]] * Saatus (Tartu, 2015–2021) * Saatuse Teed (Tartu, 2003–2015) * Sabasõnumid (Tallinn, 2004) * Sadam (Tallinn, 1935) * Sajas Lammas (Tartu, 1998–1999) * [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] * Sakala erinumber (16.09.1941) * Sakala Killamängude number ([[Ontario]], 29.07.1978) * Sakalamaa Teataja (Viljandi, 1928–1929) * Sakala Lisaleht (1878–1923) * Sakala Pühapäev * Saksa valik (Pärnu, 2005) * Saksi Valla Leht (1992–2005) * Sakutaja * Salme Valla Infoleht * [[Sammas (ajaleht)|Sammas]] * Sanaseppä (Narva-Jõesuu, 1927...1938) * San Francisco Eesti Seltsi Teataja (1975) * San Francisco Eesti Võitlejate Ühingu Teated (1972–1973) * Sangaste (1999–) * [[Sarjaja]] - [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] lisaleht (1912–1914) * Sassi Sõnumid (Kõlleste, Põlvamaa) * [[Saue Sõna]] * Saue Sõnumid (2004–2005) * Saue Valdur (2017–) * Sauga Sõnumid * Scanner (Tallinn, 2000–2005) * Schengen (Tallinn, 2007) * Schülerzeitung (Tallinn, 1936–1939) * Seda ja Teist (Tartu, 1999–2003) * Seenior (Tallinn, 2005) * Seitse Päeva / 7 Päeva (Tallinn, 1989) * Selskii vestnik (Tallinn, 2006–) * Selveri Sõnumid (Tallinn, 2002–2007) * Sem' (Tallinn, 1993–2012; venekeelne) * 777 (Viljandi, 1993) * Serebrjannõi vozrast (Maardu, 2018–) * Servitie (Kuusalu, 2001) * [[Setomaa (ajaleht)|Setomaa]] * Setomaa Omavalitsuse Leht (Obintsa, 2017) * Setumaa (Rõuge,1932) * [[Severnoje Poberežje]] * Severnoje Slovo (Tallinn, 1942–1944) * Severnoje Znamja (K-Järve, 1995–) * Siberi Asunik (Tomsk, 1918–1919) * [[Siberi Teataja]] (Novonikolajevsk, september 1922–1930), Siberi Töölise järglane * [[Siberi Tööline]]<!-- (Omsk, 25. veebruar 1920–1921; 5. augustist 1921 Novosibirskis, lõpetas ilmumise 3. märtsil 1922; kuni 20. mai 1920 toimetaja F. Rei, siis K. Treufeldt; lisalehed Naislehekülg 1921 numbrid 35.38, 43, 47 ja Noorte Lehekülg 1921 numbrid 36, 40, 45, 49)--> * Side (Saksamaa, 1945–1946) * Sidewalk (Tsirguliina, 2000–2007) * Signal (Tallinn 1927, vene k) * Signaal (Tallinn 1935) * Signal (Tallinn 1977–1989, vene k) * Signaal (Tallinn, 1977–1989) * Signaal (Tallinn, 1968–1970, 1990–1992) * Siidisellid (Tallinn, 1937) * [[Siioni sõnumetooja leht]] (1877–1889) * [[Sillamäeski Kurjer]] (2005–) * [[Sillamäeski Vestnik]] (1989–) * Silmatera (Tartu, 1989–1994) * [[Sindi Sõnumid]] * [[Sinu Mets]] * [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] * [[Sipelgas (ajaleht)|Sipelgas]] * [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] * Sirp ja Haamer (Tallinn, 1935.11.–1936.01.; 2 numbrit) * [[Sirp ja Vasar]] * SISINF (Stockholm, 1966–1970) * Sledujuštšaja ostanovka (Tallinn, 2018–) * Slovo derevni (Tallinn, 1926) * [[SL Õhtuleht]] * Socium (Tallinn, 1997) * Solidarnost´ (Paldiski, 2005–2008) * [[Solvaja]] (Tallinn, 1989) * Sonda Sõnumid * Sooja Sõnumid (K-Järve, 1998–) * Soome Laht (Tallinn, 1993) * Soomemaa Eesti Sõjaväelaste Liidu Teataja (1917) * Soome tööle (Tallinn, 2005) * [[Soov (ajaleht)|Soov]] * Sordi Sõnumid (Jõgeva, 1987–1990) * [[Sotsiaaldemokraatia (ajaleht)]] * [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)]] * [[Sotsiaaldemokraat (SDE ajaleht)]] * Sotsialdemokrat (Tallinn, 1906–1907) * Sotsial-demokrat (Loksa, 2004–, vene k) * Sotsial-demokrat (Tallinn, 2008–) * [[Sotsiaalne Demokraatia]] * [[Sotsialismi Tee (Audru)|Sotsialismi Tee]] (K-Järve, 1949–1960) * [[Sotsialismi Võit]], [[Vändra]] kohaliku võimu häälekandja (1951–1959) * [[Sotsialistlik Küla]] * [[Sotsialistlik Räpina]] * Sovetskaja Derevnja (Narva, 1940–1941, 1944) * Sovetskaja Derevnja (Kallaste, 1951–1959) * [[Sovetskaja Estonija|Sovetskaja Estonia]] * [[Sovetski Võmpel|Sovetskii Võmpel]] (Tartu, 16.05.1941) * Sovjet-Estland (Tallinn, 1940–1941) * Spartakus (Tallinn, 1922) * Spetsvõpusk (Tallinn, 1997–) * Spiiker (Avinurme, 2000–) * Spikker (Otepää, 2017) * Spikker (Saue, 2001–) * Spikker (Tallinn, 2009–2011) * [[Spordileht]] * Spordileht (Saksamaa) * Spordi Ringvaade (Tallinn, 1934) * Sport (Tallinn, 2008–; venekeelne) * Sport ja auto (Tallinn, 1930) * Sport ja Maailm (Tallinn, 1989...1990) * Spravka EKE (Tallinn) * Staadion (Tallinn, 2000–2008) * Stahhaanovlane (Elva, Rannu, 1951–1953) * [[Stahhaanovlik Töö]] * [[Stalinlane]] * [[Stalinlik Saak]] * [[Stalinlik Sõprus]] * [[Stalinlik tee]] (Järvamaa, 1951–1956) * Stalinlikul Teel * [[Stalinlik Võit]] * Stalinskaja Molodjož (1950–1956) * Starter (K-Järve, 1989–1990) *Starõi Narvskii Listok *Statistika Teataja (Tallinn, 1989–1990) *Stockholmi Eesti Natsiooni Teated (1962–1963) *Stockholmi Eesti Osakonna Teated (1964) * [[Stockholms-Tidningen Eestlastele]] * [[Stolitsa (ajaleht)|Stolitsa]] * Strahhovaja kassa po bezraboti (Tallinn, 2005–) * Stranitsa dlja deteij (Tallinn, 2009–) * Straussiana Estonica (Elva, 1992) * Suema (Kohila, 2002–) * [[Supilinna Tirin]] * Surju Sõnumid * Suure-Jaani koguduse leht (2000–) * Suure-Jaani Koguduseleht (1943–1944) * Suurlaagri Tuulemaa Ringkiri (Kanada, 1958) * Suurlaagrite Sõnumitooja (Stockholm, 1956) * Suvesirp (Tallinn, 1991), * Svenska S:t Mikaels församlingsblad (Tallinn, 2000. aastad) * Sverstnik (Tallinn, vene k, 1970) * Svet i Krest (Tallinn, 1933) * Svoboda Rossii (Tallinn, 1919–1920) * Svobodnaja Rossia (Tallinn, 1919–1920) * Svobodnoje slovo (Tallinn, 1921) * Sõbra Silmad (Tartu,1999 –2009) * [[Sõdurileht]] * Sõmerpalu Sõnumid (1997–) * Sõmeru Sõnumid * Sõna (Valga, 1907–1909) * Sõna (Tallinn, 1924) * Sõnasaatja (Põlva, 2013–) * Sõnasild (New York, 1958) * Sõnum (1924) * [[Sõnumed (ajaleht 1906)|Sõnumed]] (Tallinn, 1906) * [[Sõnumed (ajaleht 1931)|Sõnumed (Tallinn, 1931)]] * Sõnumed (Tapa, 1990–) * [[Sõnumed]] (Tapa, 1997) * Sõnumiallikas (Roosna-Alliku, 2006–2017) * [[Sõnumid (Saksamaa)|Sõnumid]] (Saksamaa, 1945–1948) * [[Sõnumid (San Francisco)|Sõnumid]] (San Francisco, 1953–1958) * Sõnumid Briti Tsooni Eestlastele (Saksamaa, 1948–1951) * Sõnumid (Suure-Jaani, 1990–) * Sõnumid Vanemgaididelt Vanemgaididele (Oakland, 1971–1972) * [[Sõnumileht]] * Sõnumileht (Tabivere, 1995–2017) * Sõnumitooja (Viljandi, 1920) * Sõnumitooja (Konguta, Tartumaa, 2005–2007) * Sõnumitooja (NY, 1963–1964) * Sõnumitooja (Tartu, 1989–1991) * Sõnumitooja (Tallinn, 1906–1907) * Sõnumitooja (Kiiu Harjumaa, 1994–) * Sõnumitooja (Rootsi, 1955–1966) * Sõnumitooja (Viru-Jaagupi, 2002) * [[Sõnumitooja (ajaleht, 1994)|Sõnumitooja]] * Sõprus (Tallinn, 2004–2008) * Sõrve Sõnum (Sydney, 1968) * [[Säde (ajaleht 1906)|Säde]] (Tallinn, 1906–1907) * Säde (Tallinn, 1924) * [[Säde (ajaleht 1927)|Säde]] : ''ÜLKNÜ keskkomitee ja Leningradi oblasti komitee Eesti sektsioonide häälekandja'' (Leningrad, 1927–1929) * [[Säde (ajaleht 1929)|Säde]] : ''Hageri alg- ja täienduskooli õpilaste Lootusringi häälekandja'' (Hageri, 1929) * [[Säde (ajaleht 1931)|Säde]] : ''Eestimaa Kommunistliku Noorsoo Ühingu illegaalne ajaleht'' (1931) * [[Säde]] : Lasteleht (Tallinn, 1946–1990) * [[Säde (1951)|Säde]] : ''Kadrina Masina-Traktorijaama poliitosakonna häälekandja'' (Kadrina, 1951–1953) * [[Sädemed]] * Sädemed (Cleveland, 1956–1957) * Südlivländischer Anzeiger (Valga, 1907–1917) * [[Sügise (ajaleht)|Sügise]] * SÜG Press (Kuressaare, 2001–) * Sünnimaa (Viljandi, 1989–1990) * Šag vperjod (2018–) * Šahtjor (Kohtla-Järve, 1947–1960) * Šahtjor Estonii (Jõhvi, 1975–2014) ** Šengen (Tallinn, 2007–) * Školnaja žizn´ (Tallinn, 1969, 2009–) * Školnõi vestnik Maardu (2014–) * Za Estoniu (Tallinn, 2008–) * Za narodnoje delo (Tallinn, 1921) * Zdravstvui, Estonia (Tallinn, 2013) * Želtjabr (Tartu, 1992) * Žizn´ (Tallinn, 1920) * Žizn´ (Tallinn, 1922) === T === * [[Taebla Traktorist]] * Taaralinn (Rootsi, 1962) * Taarupgaardi Post (Taani, 1946) * Taheva Häälekandja (1997–) * [[Talendid Tuleviku Teenistuses]] (Tartu, 2009) * [[Taarupgaardi Post]] * Taebla Infoleht * [[Taheva Häälekandja]] * TallEPT (Harju m, 1989 –1990) * (Tallinna) Pedagoogiline Instituut (1983–1991) * Tallinna Pedagoogiumi Algkooli Teataja (1930. aastad) * [[Tallinna Polütehnik]] (1949–1989) * Tallinna Post (1926–1940) * [[Tallinna Postimees]] (1995–1999) * [[Tallinna Päevaleht]] (1914) * Tallinna Päevaleht (1918) * Tallinna Päevalehe eraväljaanne (1918) * Tallinna Päevalehe jutulisa (1918) * Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse ajaleht (2004–2016) * Tallinna Skout (1925–1926) * [[Tallinna Sõber]] * [[Tallinna Teataja]] (Tallinn, 1910–1922) * Tallinna Teataja (Tallinn, 1930–1931) * [[Tallinna Teataja]] (Tallinn, 2006–2009) * Tallinna Teataja (Göteborg, 1957–2010) * Tallinna Turud (2017) * [[Tallinna tööline]] * [[Tallinna Uudised]] (1910–1919) * [[Tallinna Ülikooli Ajaleht]] * [[Tallinski Politehnik]] (1953–1989) * Tallinskii Russkii Golos (1932–1934) * Tallinskii vestnik (2006–) * Talunik (Tallinn, 1917) * Talunik (Tallinn, 1991) * [[Talurahva Hääl]] (Tallinn, 1940–1941) * [[Talurahvaleht]] (1944–1951) * Tamme-Press (Tartu, 1998–1999) * Tamsalu Ajaleht * Taninfo (Tallinn, 2003–2004) * Tank (Tõlliste, 2004) * Tankla (Valga, 2009–2019) * [[Tapa Kaja]] (Tapa, 1934–1935) * [[Tapa Post]] (Tapa, 1933) * Tapaskije Vesti (2007–2022) * Tapaskije Vesti (2000–2017) * [[Tapa Sõna]] (Tapa, 1930–1931) * [[Tapa Sõnumed]] (Tapa, 1929–1935) * [[Tapa Teataja]] (Tapa, 1930) * [[Tapa Uudised]] (Tapa, 1929) * Tarbijainfo (Põlva, 1995–2004) * Tarbijaleht (Põlva, 2005–2009) * Tareva (Tartu, 1972–1981–) * Tark tegu toob tulu (Eesti, 2009) * [[Tarto ma-rahwa Näddali-Leht]] * Tartu Aparaaditehase Rentnike Organisatsiooni Infoleht (1987–1991) * Tartu Börs (2000–2001) * [[Tartu Eesti Seitung]] (1879–1882) * Tartu Katsesovhoosi infoleht (Ilmatsalu, 1987–1990) * Tartu KEK (Tartu, 1985–1991) * [[Tartu Kommunist]] * [[Tartu Linnaleht]] * Tartu Maakonna Kütte-komitee Ringkiri (1917) * Tartu Maaleht * Tartu Maarja Kuulutaja (2001) * Tartu Maarja leht (2001) * Tartu Noorproleet (1928) * Tartu Näituse Teataja (1931–1938) * Tartu Pauluse II Koguduse Teataja (1937–1939) * Tartu Pauluse Kiri (2.01.2011–) * Tartu Postimees (Tartu, al 1993) * Tartu Postimees (Rootsi, 1968–1969) * Tartu Postipoiss (1989–1990) * [[Tartu Postipoiss]] (Tartu, 2011–...) * [[Tartu Päevaleht]] * Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Koguduse Teated (2000.aastad) * [[Tartu Riiklik Ülikool (ajaleht)|Tartu Riiklik Ülikool]] * [[Tartu Teataja]] * [[Tartu Teataja (1924–1927)]] * [[Tartu Tudeng]] * Tartu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Teataja (1917) * Tartu Uudised (1928) * Tartumaa (1990–1993) [1.nr 26.09.1990 , 8 lk, toimetaja Lembit Küüts, toimetus Riia 15 Tartu, tiraaž 7000; viimane nr 2.12.1993] * Tartumaa <!--(ilmus nime järgi otsustades Tartus,1. number 26.09.1990, vähemalt 6.06.1991 veel ilmus, igasugused muud andmed puuduvad)--> * Tartumaa (Tallinn, 1996) * Tartumaa Põllumees (Tartu, 1997–2008) * [[Tartumaa Teataja]] (Tartu, 1997–1998) * [[Tartuski Kurjer|Tartuskii Kurjer]] (''Тартуский Курьер'', 1988–...) * Tartu Õigus (1917) * Tartu Valla Kuukiri * Tarupettäi * Tarvastu Teataja * Tasub Teada (Tallinn, 1993–1994) * [[Tasub Teada]] : ''Eesti Päevalehe lisa'' (Tallinn, 1994–1998) * Tasub Teada (RH lisa, Tallinn, 1994–1998) * Tasuja (1942–1946; alates 9.02.1944, Leningrad) * Tasuja (Raplamaa, 1989–1990) * (ETV) Teabeleht (Tallinn, 1998–1999) * Teabeleht 1 (Viimsi, 1996) * Teabeleht Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (Tallinn, 2003–2015) * [[Teadete Leht]] (Tallinn, 1924) * Teadlik Kodanik (Tõrva, 1932) * Teadus ja Tehnika (Tallinn, 1934) * Teataja (Võru, 1918) * [[Teataja (ajaleht 1922)|Teataja]] (1922) * Teataja (Võru, 2000) * Teataja: Balti Laevaremondi Tehase infobülletään (1988–1991) * [[Teataja (Stockholm)]] * [[Teataja: Eestimaa Rahvaliidu ajaleht]] * Teataja, Eesti Gaasi infoleht" (Tallinn, 1936–2021) * Teataja : Eesti Harrastusteatrite Liit (Tallinn, 1990) * Teataja (Rahvaliit, Tallinn, 2000–2008) * Teataja : ENSV TA SKB ühiskondlike organisatsioonide häälekandja (Tallinn, 1966–1988) * Teataja (Haaslava, 1994) * Teataja / Haridusdirektoorium (Tallinn, 1941–1942) * Teataja / Leicesteri Eesti Maja (1982–2008) * Teataja / Rakvere Lihakombinaat (1988–1989) * (Teataja) : Riia Läti Eestlaste Seltsi infoleht (Pärnu, 1992–1994) * Teataja : Vanalinna Hariduskolleegium * Teataja : I Ülemaailmsete Eesti Noorte Päevade Korraldustoimkond (Tallinn, 1989) * [[Teataja (ajaleht, 1994)|Teataja]] (Nissi valla ajaleht, 1994) * [[Teataja]] (1901–1905) * Teataja (Eesti, 1947–1949) * [[Teataja Nalja Lisa]] * Teated (Tali, Pärnumaa, ilmus täpsemalt teadmata ajal tõenäoliselt aastail 1922–1925) * Teated / EELK Chicago Pauluse Kogudus (1957–2002) * Teated (Saksamaa, 1960) * Teateleht Eestlastele (Berliin, Gdansk, 1944) * Teated [Narva Revolutsiooniliste Tööliste Ajutise Komitee poolt] (1917) * Teated (Dortmund, 1953–1967) * Teated: XIX Lääneranniku Eesti Päevad (Los Angeles, 1988–1989) * Teated Pärnumaa põllumeestele (Pärnu, 1923) * Teated ja kuulutused (Väätsa, 1927) * Teated Lipkonnajuhile (Stockholm, 1954–1971) * Teated Lastevanematele (Rootsi, 1962) * Teatriuudised (Tallinn, 1989) * Teave (Tallinn, 1988–1990) * Tee Kommunismile * Teelahe (Pärnu, 2008) * TeeLeht (Lehtse, 1996) * [[Teel Kommunismile]] * [[Tegelikkuse Keskus]] * Tehnika Bülletään (Tallinn, 1956–1958) * Tehnika i proizvodstvo (Maardu, 2008) * Tehnika ja Majandus (Tallinn, 1989–1990) * Tehnika ja Tootmine (Maardu, 2008) * [[Tehnika Võit]] * Teine Tööliste Võitlus (Tallinn, 1932–1933) * Tekstilštsik (Tallinn, 1995; Narva, 2005) * Tekstilštsik Krengolma (Narva, 1979–1990) * [[Telegramm (ajaleht)|Telegramm]] * Telegramm (Tallinn, 1932–1939) * Telegramm (Tartu, 1933–1934) * Telegrammõ ežednevnoi demokratitšeskoi gazetõ Novaja Rossija (Tallinn, 1919) * Telekraat (Tallinn, 1993) * [[Teleleht]] (Tallinn, 1993–) * Televidenije * [[Televisioon (ajaleht)|Televisioon]] (1962–1995) * [[Televisioonileht]] * Tempo (Tallinn, 1931–1932) * Tendency (Tallinn, 2005–; venekeelne) * [[Teoinimene]] * Teovägi (Tallinn, 1989) * [[Teras (ajaleht)|Teras]] ''([[Tapa Soomusrongirügement|Tapa Soomusrongirügemendi]] 1.diviisi häälekandja'', 1940) * Teravilja- ja Õlikultuuride Turg (Tallinn, 1999–2007) * Te-Re : "Teated ja Reklaam" (Tallinn 1991–1993) * Tere, Eesti! (Tallinn, 2013) * Tervise Edendaja (Põlva, 2004) * Tervise Edendaja (Rapla, 2004–) * [[Terviseleht]] (Tallinn, 1993–2023) * Terviseleht (Haapsalu, 2009–2017) * Terviseleht (Jõgeva, 2011–2012) * Terviseleht (Rapla, 1995, 2003–2004) * [[Terviseuudised]] ** Tervitus- ja Informatsioonileht (London, 1947) * TET (Tartu Ehitusmaterjalide Tehase infoleht) (1985– * TG Express (Tapa, 1996–) * TGU (Tartuskii Gosudarstvennõi Universitet, 1977–1985) * [[The Baltic Independent]] (Tallinn, 12.06.1991 – märts 1996) * [[The Baltic Observer]] * [[The Baltic Times (1932)|The Baltic Times]] (1932–1940) * [[The Estonian Independent]] * [[Tihnu Teataja]] ''- [[Tihemetsa Põllumajandustehnikum]]i õpilasleht'' * Tiirutaja (Tartu, alates 2008) * Tikker (Lihula, 2010) * Tindinokk (Taani, 1946) * Tipa Tapake (Tartu, 1995) * Tipa-Tapake (Tallinn, 1996) * [[Toila Valla Leht]] * Tomus (Tallinn, 1988–1989) * [[Tootsi Teataja]] * Torgovo-promõšlennõi listok (Tallinn, 1923) * Torgu Valla Leht (1995–2017) * [[Torma Stahhaanovlane]] * Torma Valla Teataja (1996–2017) * Tormozilka (Tartu, 1996) * Torniööbik (Rõuge, 2015–2017) * Totalisaator (Tallinn, 2007) * [[Traktor (ajaleht)|Traktor]] * Traktorist * [[Traktoristi Hääl]] * Traktoristi Sõna * Tramm Troll (Tallinn, 2003–2004) * Tramvai Trolleibus (Tallinn, 2003–) * Transport ja Logistika (Tallinn, 2004–2022) * Tribüün (Tallinn, 2001–2005) *[[Trinokkel]] * Trudovoi Putj (Tallinn, 1940) * Trudõ Pervogo Petšorskogo kooperativnogo soveštšanija * Trump (Tartu, 1993) * Trüki Sõna (Tallinn, 1989–1990) * Tsement (Kunda, 1988) * Tsenter (Väimela, 2016–2018) * Tsentristskii vestnik (Maardu, 2013–) * Tsoon (Tallinn, 2007–2017) * Tsooru (1989) * TSS! (Tallinn, 2002) * Tšass (Tallinn, 1925–1926) * Tšilli (Viimsi, 2007–2010) * Tšudskoje poberežje * Tšudskoi Rõbak (Kallaste, 1983–1990) * ´T.T.G. (Tartu, 1928–1930) * Tudengileht (Tallinn,1995–2011) * Tudulinna Hääl (1930–1931) * Tudulinna Leht (1997–2017) * Tuglas-seuran jäsenlehti (Helsingi 1986–2008) * Tulehoidja (Kotkajärve, 1958) * [[Tule Tee]] * Tuletõrje Valvepostil (Tallinn, 1956–1988) * Tulevik (Peterburi, 1907) * Tulevik (Tallinn, 1917) * Tulevik (Tallinn, 1921–1923) * Tulevik (Tartu, 1932–1933) * Tuleviku Nimel (Audru, 1996–) * Tund Ruudus (Tallinn, 2008–2009) * [[Turg (ajaleht)|Turg]] '': kõigi kuulutajate häälekandja'' (Pärnu, 1995–2001) * Turism (Tallinn, 2006) * [Tartu] Turu Teataja (2019) * [[Tuulemaa (Toronto, 1958)]] * [[Tuulemaa (Stockholm 1960–1976)]] * TV afissa (Jõhvi, 2008–; venekeelne) * TV Leht (Tallinn, 1993–1995) * TV Magasin (Tallinn, 1996–2001) * TV nedelja (Jõhvi, 1998–) * Tvoi denj v Estonii (Tartu, 2003) * Tvoi Dom (Rakvere, 1990) * TV Park (Tallinn, 2000–2007; venekeelne) * TV7 Uudised (Pärnu, 2010–) * Tõde (Tallinn, 1924) * Tõde Kodumaalt (Tallinn, 1951–1953) * Tõe Hääl (Tartu, 1930–1933) * Tõe Hääl (Tallinn, 1958–1963) * Tõlliste Teataja * Tõrva Spordileht (1958–1959) * Tõrva Sõnumid (2012–2017) * Tõrva Teataja (1922, 1926, 1927) * Tõrva Teataja (1995–1996) * Tõrva Teataja (2018–2023) * [[Tõstamaa Tuuled]] * [[Täht (ajaleht)|Täht]] (Tallinn, 1905) * Tähtvere Elu * Täitevkomitee Teataja (Haapsalu, 1989) * Tänane Kaubastu (Pärnu, 1957) * Tänane Võitlusülesanne (New York, 1954) * Tänapäev (Tõrva, 1932) * Tänapäev (Viiratsi, 1988–1991) * Tänapäev (Pärnu, 1989–1992) * Tänapäev (Tallinn, 2002–2004) * [[Tänapäevane]] (Pärnu, 1989­–1991) * [[Töö (ajakiri)|Töö]] (Tallinn, 1908–1909) * Tööelu (Tallinn, 2013) * Töö Hääl (Narva, 1914) * Töö Hääl (Tallinn, 1919) * Töö Hääl (Tallinn, 2004–2005) * Tööjõuturg (Tallinn, 2006–2010) * Töö Kiir (Narva, 1914) * Töökoda (Tallinn, 1988) * Tööliit (Tallinn, 1923–1926) * Tööline (Tallinn, 1917–1918) * Tööline (Peterburi, 1.08.1918-31.12.1918 [numbrid 1–118]) * Tööline (1919, Võru - Alūksne - Pihkva - Luuga, Staraja Russa - Valdai) * Tööline (Tallinn, 24.10.1922–31.03.1923) * [[Töö Lipp]] * Töö Lipp (Tartu, 1917) * Töö Lipp (Tallinn, 1923) * Töö Lipp (Kiviõli, 1955–1959) * Töö Mees (Tallinn, 1919) * Töö Täht (Tallinn, 1922–1923) * [[Töölipp]] (Kilingi-Nõmme, 1951–1953) * Töölised, edasi! (1929) * Tööliste Aeg * Tööliste Elu (Tallinn-Nõmme, 1929–1930) * Tööliste Hääl (Tallinn, 1928–1938) * Tööliste Kiir (Tallinn, 1927) * [[Tööliste Leht]] * [[Tööliste Sõna (ajaleht)|Tööliste Sõna]] (Haapsalu, 1923) * [[Tööliste Võitlus]] (1920−1923) * Tööliste Võitlus (1932) * Töömees (Oakland, U.S.A., 1907–1908) * [[Töörahva Elu]] * Töörahva Elu eriväljaanne (Võru, 7.11.1944–20.12.1944) * Töörahva Hääl (Viljandi, 1917–1918) * [[Töörahva Hääl]], (1940/1944–1952) * [[Töörahva Hääl]] : ''[[EK(b)P Pärnumaa komitee]]de häälekandja'' (1940–1941) * Töörahva Siht (Tallinn, 1924) * [[Töörahva Võitlus]] : ''[[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] häälekandja'' * Töörõõm (Tallinn, 2005–2007) * [[Töösangar]] : ''[[Pärnu-Jaagupi]] kohaliku võimu häälekandja'' (1951–1959) * [[Töötav Järvalane]] (1941) * [[Töötav Läänlane]] * Töövõimeleht (Tallinn, 2015) * [[Türi Rahvaleht]] * Türi Uudisleht (1932–1935) * Türi Uudisleht (2003–2004) * Türi Valla Külaleht (2004) * [[Türilane]] (1929) * Tüüger (Tallinn, 2005) * Tylösandi Kaja (Rootsi, 1944–1945) === Z === * [[Zdorovje dlja Vsehh]] (Tallinn, 1995–) * Za Estoniju (Tallinn, 2008–) * Zdravstvui, Maardu! * Zakonodatelstvo (Tallinn, 2012–) * Za narod! (Narva, 2004–) * Za narod! (Tallinn, 2004–) * Za narodnoje delo (Tallinn, 1921) * Za Svobodu Rossii (Tallinn, 1920) * Za Rodinu (Tallinn, 1944) * Zdorovje dlja vsehh (Tallinn, 1995–) * Zeitung für Stadt und Land * Železnodorožnik Pribaltiki (Tallinn, 2017–) * Železnodorožnik Estonii (Tallinn, 1941–1962) * Zeljonaja Stolitsa (Tallinn, 2013–2017) * Zima Ida-Virumaa (Jõhvi, 2012–) * Zima severnogo poberežja (Jõhvi, 2012–) * Ziņotājs (Valga, 1917) * [[Zizn (ajaleht)|Zizn]] (Tallinn, 1922) * Zolotoi Vestnik (Tallinn, 2006–) * Zur Lage (Tallinn, 1944) * Zveno (Tallinn, 1932, vene k) * [[Zvezda (ajaleht)|Zvezda / Utro Pravdõ]] (Tallinn, 1917–1918) === U === * Udeva sovhoosi infoleht (1988–1989) * Ufo-Revju (Tartu, 1990) * Ugala (Valga, 1928–1929) * Ugala (Võru, 1931–1932) * Ugandi (ajaleht) * [[Ugandi (ajaleht)|Ugandi]] * Ugandi (Tartu, 2012) * Uisuleht (Tallinn, 2005–) * Ulak (Viljandi, 1907–1910) * [[Uma Leht]] (Võru, Tallinn, 2000–) * Uma Leht (Lasva, Võrumaa, 1994–1996) * UndserWort (Tartu, 1931–1937) * Unihea (Kuressaare, 1994) * [[Universitas Tartuensis]] * Upsala Postinaine (Uppsala, 1962) * Urali Kiir (Perm, augusti lõpust 1918) * Urvaste Kirik (2000–) * [[Urvaste Valla Leht]] * Ust´-Narva (Narva, 2006) * Utro pravdõ (Tallinn, 1917–1918) * Utšitel (Tallinn, 1990–2017) * Utšitel. Dopolnitelnõi võpusk (Tallinn, 1991) * Utšitelskaja Gazeta (Tallinn, alates 2001) * [[Uudised]] (Tartu, 1905–1906) * Uudised (Tartu, 1929–1930) * Uudised /Kesko Agro (Jüri, 2004–2006) * Uudised : Märzfeldi Eesti Rahvuskoondise informatsioonileht (1946) * Uudised / Viimsi Vesi (2007) * Uudisleht (Tallinn, 1927–1940) * Uudismaa Uudised (Rootsi, 1967–1968) * Uudne Linn (Tartu, 1932–1937) * Uued Ajad (Viljandi, 1933–1934) * Uuesalu Teataja (Harjumaa, 2009–2010) * Uue Õppeaasta ABC (Tallinn, 1969) * [[Uus Aeg]] * Uus Aeg (Tallinn, 1930) * Uus Alutaguse Teataja (Jõhvi, 1934–1935) * Uus Edasi (Tallinn-Nõmme, 1929) * [[Uus Eesti]] * [[Uus Eesti (1930)]] * Uus Eesti (Tallinn, 1931–1933) * [[Uus Eesti (ajaleht, 1968)]] * Uus Eesti (Stockholm, 1968–1978) * Uus Eesti (Tallinn, 1991) * Uus Eesti (Pärnu, 1999) * [[Uus Eesti Narva Uudised]] (Narva, 1936–1940) * Uus Elu (Pärnu, 1941–1944) * Uus Elu (Tallinn, Valga, 1918–1933) * [[Uus Elu (Rakke)]] * [[Uus Elu (Tõrva)|Uus Elu (Tõrva, 1951–1959)]] * [[Uus Elu]] * Uus Elu (Tallinn, 1989) * Uus Elu (Sydney, 1968–1975) * [[Uus Ilm]] (New York, 20. juuni 1909 – juuni 1989) * Uus Ilm (Narva, 1919–1920) * [[Uus Järvalane]] (1944–1945) * Uus Kodu (Sao Paulo, 1926) * [[Uus Küla]] (Siberi Teataja lisaleht 1926–1930 kaks korda kuus) * Uus Lehekülg * Uusleht (Narva, 1912–1918) * Uusleht (Viljandi, 1928) * Uus Loomistöö (Petrograd, 1920–1921) * [[Uus Meie Hääl]] : ''töörahva häälekandja'' (Tallinn, 1926) * [[Uus Meie Sõna]] : (Tallinn, 1931–1933) * [[Uus Nõmme Leht]] * Uus Postimees * Uus Postimees * [[Uus Päevaleht]] * Uus Pärnu Postimees (1917–1918) * Uus Rada (Petseri, 1941–1944) * Uus Rahva Hääl (Kuressaare, 1927) * Uus Rahvaleht (Tallinn, 1907) * [[Uus Rajalane]] (Valga, 1926–1929) * [[Uus Sakala]] (Viljandi, 3.10.–16.11.1944; alates 18.11. Sakala) * Uus Sõna (Tartu, 1934–1935) * Uus Sõna (USA * [[Uus Tee]] (Elva, 1951–1962) * Uus Tee (Võnnu, 1951–1953) * Uus Tee (Helsingi, 1989) * Uus Töö (Tallinn, 1922) * [[Uus Virulane (ajaleht 1934)|Uus Virulane]] (Rakvere, 1934–1935) * [[Uus Virulane (ajaleht 1906)|Uus Virulane]] (Tallinn, 1906–1907) * [[Uus Virulane (ajaleht 1907)|Uus Virulane]] : ''teine väljaanne'' (Tallinn, 1907–1908) * [[Uus Võitluse Aeg]] : ''Ametiühingute häälekandja'' (Tallinn, 1932) * [[Uusleht (ajaleht 1912)|Uusleht]] (Narva, 1912–1918) * [[Uusleht (ajaleht 1928)|Uusleht]] : ''Erapooletu piltidega rahvaleht'' (Viljandi, 1928) === V === * Vaagn (Tallinn, 1990–1991, vene k) * Vaade ((Tallinn, 1907–1908) * [[Vaatleja (ajaleht)|Vaatleja]] (Tallinn, 1906) * Vaatleja (Tallinn, 1990–1994) * Vabadus (Tartu, 1906–1908) * Vabadus (Peterburi, 1917) * Vaba Eesti (Peterburi, 1918) * [[Vaba Eesti (ajaleht 1933)|Vaba Eesti]] : ''Nooreestlaste häälekandja'' (Tartu, 1933–1934) * Vaba Eesti (Eesti, sept või okt 1942- märts 1944, 14 numbrit) * [[Vaba Eesti (väljaanne)|Vaba Eesti]] (Rootsi, 1951–1964) * [[Vaba Eesti Sõna]] (New York, 1949) * Vaba Eestlane (Eesti, 1944) * [[Vaba Eestlane]] (Toronto, 1952–2001) * Vaba Elu (Toronto, 1971–1972) * Vaba Eurooplane (Tallinn, 1990) * [[Vaba Maa (ajaleht)]], [[Rahvarinne|Rahvarinde]] häälekandja (1989–1990) * Vaba Maa (Tallinn, 1918–1938) * Vaba Maa: Pärnu väljaanne (1920–1938) * Vaba Naine (Pärnu, 1932) * Vabariik (Tallinn, 2004–2006) * [[Vaba Saaremaa]] * Vaba Sõna * Vaba Tsoon (Paldiski, 1994–1995) * [[Vabadus (ajaleht)|Vabadus]] (Tartu, 1906–1908) * Vabadus (Peterburi, 1917) * Vabadus (Võru, 1918) * [[Vabadussõjalaste Koduleht]] * Vabadusvõitlus (N.Y., 1954) * Vabakaja (ainus nr 3.05.2024) * Vagabund (Tallinn, 25.04.1990 ja 1995) * [[Vahipostil]] * [[Väike-Ameerika Hääl]] * [[Vaivara Kaja]] * [[Valga Bolševik]] (Valga, 1941 ning 1950–1952) * [[Valga Enamlane]] (Valga, 1940) > alates 1941 [[Valga Bolševik]] * [[Valga Kommunist]] (Valga, 1952–1962) > 1963 nimemuutus "Kommunist" * [[Valga Linna Leht]] (Valga, 2011–2017) * Valga Muuseumi infoleht (03.2006–2012) * [[Valga Rahva Leht]] (Hummuli, 1992–1994) * Valga-Valka Linna Leht * [[Valga Teataja]] (Valga, 1941–1944, alates 2018 ilmub uuesti) * [[Valgamaalane]] (Valga, 1944–1950) > alates 1950–1952 [[Valga Bolševik]] > Valgamaalane (1988–2017) * [[Walgjõe Waatleja|Valgjõe Vaatleja]] (Tapa, 1926, üks number) * [[Valgus (ajaleht)|Valgus]] (Rakvere, Tallinn 1880–1906) * Valgus (Orava, 1997–) * Valguse Kaja (Tallinn, 1990–) * [[Vali Uudised]] (Põltsamaa, 1994–2019) * Vallaelu (Laimjala, 1997–2017) * Valla Elu (Tähtvere, Tartumaa) * Vallakaja (Laeva, Tartumaa) * Valla Teated (Põlva, 2003–2013) * [[Välis-Eesti (ajaleht)|Välis-Eesti]] * [[Valla Sõnumid]] * [[Valla Vaatleja]] * [[Vallakaja]] * Valla Teataja (Halinga) * Valla Teataja (Mooste) * Valla Teated (Põlva) * [[Vana Meie Mats]] * Vangla Ekspress (Tallinn, 2005–) * Varemeist Tõuseb Kättemaks (Poola, 1944–1945) * Varia (Valga, 1989) * Varja Küla Leht (Ida-Virumaa, 2006) * [[Vändra Teataja]] * [[Vangimaja Kiir]] (Tallinna keskvangla, 1.mai 1927–1933, 1935–1937) * Vangla Hääl (Lasnamäe vangla, juuni 1929 – mai 1934; 41 numbrit) * Varbla Valla Infoleht * Vargusse Nuhtlused (Tallinn, 1856) * Variantõ (Tartu, 1990) * Varstukas (Varstu, 2000–2010) * Varstu Valla Infoleht (2006–) * Vasalemma Vald (1994–2017) * Vasalemma Vald/Volost' Vazalemma (1999–2017) * Vastseliina Külade Ühenduse Teasaandmised (2006–) * Vastseliina Valla Teated (2004–) * Vedomosti (Narva, 1990–1992) * Veeleht (Tallinn, 2003–2006) * Veeleht (Türi, 2014) * Veimevaka Teataja (Järvamaa, 1999–) * Veimevakk (Saksamaa, 1944) * [[Vemmal]] (Peterburi, 1923) ajalehe [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]] lisaleht * VEMO Leht (Tartu, 1984–1989) * Veondussõnumid (Tallinn, 1998–2009) *Vernõi putj (Tallinn, 1920) * Verordnungs-Blatt des Kreishauptmanns Pernau (1918) * [[Versus (ajaleht)|Versus]] (Tallinn, 2002–2005) * Vesikelluke * Vesistaja (Rapla, 2006–2008) * Vesjolaja Gazeta (Tallinn, 1991) * Vesti Dnja (Tallinn 1. oktoober 1926, nr 1 kuni 24. juuni 1940, nr 141) * [[Vesti Dnja]] (Tallinn, 1991–) * Vesti Estonii (Tallinn, 2008–) * Vesti HK Scan Baltic (Tallinn, 2013) * Vesti Kesklinna (Tallinn, 2018–) * [[Vesti Nedeli]] * Vesti okružajuštšei sredõ (Tallinn, 2020–) * Vesti Põhja-Tallinna (2001–) * Vestnik (Saaremaa, 1988–1989) * Vestnik (Tallinn, 1996–) * Vestnik (Tallinn, 2001–) * Vestnik/ Baltiiskii sudoremontnõi zavod (Tallinn, 2000–) * Vestnik Bjuro ministra narodonaselenija (Tallin, 2003–) * Vestnik BK/ Bolnitšnoi kassõ (Tallinn, 2008–) * Vestnik Departamenta graždanstva i migratsii (Tallinn, 2005–2007) * Vestnik ISS (Tallinn, 2009–) * Vestnik Jõhvi (1992–) * Vestnik Jõhvi (2008–) * Vestnik Kalamaja (Tallinn) * Vestnik Kohtla-Järve (2006–) * Vestnik Kutsekoda (2012) * Vestnik Maardu (2000–) * [[Vestnik Narodnogo Fronta]], (''Вестник Народного Фронта'') (1988–...) * Vestnik Narodnogo sojuza Estonii (Tallinn, 2001–2003) * Vestnik Narvskogo muzeja (Narva, 2008–) * Vestnik Nelli (Tallinn, 1990–1992) * Vestnik / Narvskaja elektrostantsija (Narva, 2010–) * Vestnik Prirodõ (Tallinn, 1989) * Vestnik Prirodõ (Tallinn, 2009–2013) * Vestnik selskogo hozjaistva (1927–1932) * Vestnik Severnoi armii (Narva, 1919) * Vestnik Severo-Zapadnoi armii (Narva, 1919) * Vestnik Tallinna Turud (2015–) * Vestnik Tartu (1992) * [[Vestnik Tartu]] * Vestnik uezdnogo upravlenija (Kohtla-Järve, 2004) * Vestnik Valga (2011–2017) * Vestnik Viimsi (2011) * Vestnik volosti Viru-Nigula (2017–) * Vetšernii Kurjer (1991–1995) * [[Vetšerni Tallin]] (1972–1991) * Vetšernii vestnik (1995–1997) * Viadukt (Tallinn, 2002 * Vihula Valla Leht–2013) * [[Vibulane]] * [[Videvik (ajaleht)|Videvik]] * Vigala Sõnumid * Viimasel Minutil (Lakewood, 1967) * Viimsi Pank (1992) * [[Viimsi Teataja]] * Viira Ekspress (Viira, Pärnumaa, 1996) * Viiratsi Valla Kuukiri (1993 2013) * [[Viiteleht]] * Vikerkaar (Viljandi, 1995–2007) * Viljandi (1990–2001, vene k) * Viljandi (1999–) * [[Viljandi - kindla tulevikuga kodulinn]] (2017, 2021) * Viljandi Leht (sügis 1940, detsembrist nimeks Punane Täht) * Viljandimaa Kirik (1989–1990) * Viljandi Maakonna Teataja * Viljandi Teataja (1918) * Viljandi Uudised (1927–1929) * Virgats (Reiu, 1936) * Virgo Intacta (Kuressaare, 1992–) * Virk ja kraps (Tallinn, 2005) * Virmaline (1898) * [[Virmalised (ajaleht 1913)|Virmalised]] (1913))[[Virmalised (ajaleht 1907)|Virmalised]] (Tartu, 1907) * [[Wirmalise Jutulisa|Virmalise Jutulisa]] (Narva, 1893, 1898) * [[Wirmalise Lisa|Virmalise Lisa]] (Narva, 1889–1897) * Viru Hääl (Rakvere, 1932–1933) * Viru Kaja (Rootsi, 1955–1956) * [[Virulane (ajaleht 1924)|Virulane]] (Rakvere, 1924–1934) * [[Virulane (ajaleht 1906)|Virulane]] (Tallinn, 1906, 1908–1911) * [[Virulane]] (Tallinn, 1882–1889) * Virula-Vinkel (Austraalia, 1965–1966) * Viru Maaleht * Virumaa (Narva, 1922–1923) * Virumaa Elu (Rakvere, 1931–1932) * Virumaa Euroleht (Rakvere, 2005–2007) * Virumaa Kinnisvaraleht (Rakvere, 2004–2008) * [[Virumaa Nädalaleht]] (Rakvere, 1994–...) * Virumaaskaja biznes-gazeta (Jõhvi, 1995–) * [[Virumaa Süda]] * [[Virumaa Teataja]] : ''ühiskondlik-poliitiline ajaleht'' (Rakvere, kirjastus Virumaa, 1925–1940) * [[Virumaa Teataja]] (Rakvere, kirjastus Eesti Ajaleht: 1941–1944) * [[Virumaa Teataja]] (Rakvere, 1993–...) * [[Virumaa Teataja (ajaleht, 1989)|Virumaa Teataja]] : ''[[Virumaa Fond]]i ajaleht'' (Rakvere, 1989–1992) * Virumaa Teedel (Rakvere, 1988–1991) * Viru-Nigula Teataja * [[Viru Prospekt]] (Narva, 1999–2021) * Viruskundra (Võru, 1989–2007) * [[Viru Sõna]] (Rakvere, 1944–1950) * Virvik (Kuressaare, 1989–1992) * [[Visioon (ajaleht)|Visioon]] (Tartu, 2009) * Vitamin (Tallinn, 2007– ; venekeelne) * Vitjaz (Tallinn, 1932; v.k.) * Viuu (Tallinn, 1995–2008) * Vkus žizni (Tallinn, 2003–) * Voh 2.0 (Kehra, 1994 –) * Vollekiri (Tallinn, 1988–1990) * Volostnaja uprava Ljaene-Harju (Paldiski, 2018–) * Voskresnaja Gazeta (Tallinn, 1990) * Voskresnaja Gazeta dlja semeinogo tštenija (Tallinn, 1991) * Voog (Tallinn, 1935) * Vot nii (Põlva, 1990; Viljandi, 2001–2004) * Vox Culturae (Viljandi, 2001–2004) * [[Vperjod]] (''Вперед'') * Vremennik Estljandskoi gubernii (1893) * Vshodõ (Narva, 1928) * Vzgljad (Tallinn, 1995–1999) * Võbor (Tallinn, 1993) * [[Võhma Linnaleht]] * Võhma Paremad Uudised * [[Võit (ajaleht)|Võit]] * Võitleja (Pärnu, 1905) * Võitleja (Pärnu, 1918) * Võitleja (Pärnu, 1990) * Võitlev Eestlane (Tartu, 1943) * [[Võitlev Sõna]] (Järvamaa, 1956–1989) * Võitlev Sõna (Tallinn, 2000–2001) * Võitlus (Tallinn, 1918–1919) * [[Võitlus (ajaleht)|Võitlus]] : ''Vabadussõjalaste häälekandja'' (Tallinn, 1931–1934) * Võitlus (Pärnu, 1933–1934) * Võitlusrinne (Tallinn, 1933) * Võitluse Aeg (Tallinn, 1931–1932) * Võitlus Hõik (Tallinn, 1930. aastad) * Võitluse Lipp (Tallinn, 1933) * Võitluse Teedel (1993–2012) * Võnnu Valla Infoleht * [[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] * [[Võru Instituudi Uudised]] ''= Võro Instituudi Uudissõq'' (Võru, 1995–1997) * Võru Joru (Adelaide, 1968–1969) * Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi Infoleht (2004–2010) * [[Võru linna ja kreisi töörahva Täidesaatva Komitee Teataja]] (Võru, 1918–1919) * [[Võru Linna Jalgrattaleht]] : ''ajalehe [[Võru Linna Leht]] lisa'' (Võru, 2013) * [[Võru Linna Leht]] : ''[[Võru linnavalitsus|Võru Linnavalitsus]]'' (Võru, 2004–) * [[Võru Linnaleht]] (Võru, 1997) * Võrumaa (1922–1923) * Võrumaa (1989) * Võrumaa Elu (1925–1926) * Võrumaa Praostkonna Leht (1932) * Võrumaa Suvi (2011–2012) * [[Võru maakond - uma ja hää ...]] (Võru, alates 2016) * Võru Maaleht * [[Võru Praostkonna Sõna]] (Tartu, 1988–1999) * Võru Teataja * [[Võru Tööstustehnikumi Eri]] : maakonnalehe Elu lisa (Võru, 1996) * [[Võru Valla Teataja]] : ''Võru Vallavalitsus'' (Võru, alates 1997) * [[Võru Vesi (ajaleht)|Võru Vesi]] : ''ASi [[Võru Vesi]] liitumiseriväljaanne : [ajalehe [[Võrumaa Teataja]] lisa] (''Võru, 2002) * Võrumaa (2017) * [[Võrumaa Teataja]] * Väike-Ameerika Hääl (Tallinn, 2008–2014) * Väike Eesti Sõna * Väike Kiir (Austraalia, 1956) * Väike-Maarja Valla Infoleht (1992–2023) * Välis-Eesti * [[Vändra Kaja]] * Vändra Leht (1939) * Vändra Sõnumed (1932–1935) * Vändra Teataja (1997–) * Vändra Uudised (1935–1939) * Värat (Tartu, 2007–2015) * Värdjas (Salzburg, 1945) * Värska Valla Sõnumid * Väätsa Valla Teataja === W === * Wabadus (Viljandi, 1997 –) * [[Walk (ajaleht)|Walk]] (2003–2011, Valga, eesti ja vene k) <!--al 14.02.2003 kuni 01.05.2011 ilmus ajalehte kokku 233 numbrit--> * [[Walksches Annoncenblatt]] (Valga, 1876–1878, saksa k) * Walkscher Anzeiger / Südlivländischer Anzeiger (Valga, 1883–1918, saksa k)<!--(kandis nime Südlivländischer Anzeiger 1907-19??)--> * Wellesto (Tallinn, 1988) * Wesenberger Anzeiger (Rakvere, 1880–1913, saksa k) * Winnipegimaa Eestlaste Teataja (Winnipeg, 1957–1959) * Wirulane (Haljala, 1987-89) * Wochenblatt der Landesbauernschaft Ostpreussen (1942–1944) === Õ === * [[Õ (ajaleht)|Õ]] (Tallinn, 2006–2007) * Õe Sõna (Viljandi, 1991–1995) * Õhtu Tuled * [[Õhtuleht (Tallinn)]] * [[Õhtuleht]] * Õigeusk Eestis (Tartu, 2001–2008) * Õiglane Kaubandus (Tallinn, 2011) * Õigus (Tallinn, 1907–1910) * Õisu [ST] (Õisu, Viljandimaa, 1989–1990) * Õkva (Tallinn, 2013) * [[Õpetajate Leht]] * Õpilasleht (Tartu, 1932–1939) * Õpilasleht (Tartu, 2007–2008) * Õpimets (Lohusuu, 2004–2005) * Õpsik (Tallinn, {{kas|201}}–2018) === Ä === * [[Ämblik (ajaleht)|Ämblik]] (Tartu, 2002–2003) * Ärataja (Põlva, 1991–1993) * Ärataja (Kadrina.Virumaa, 1994–1996) * [[Äri ja Elu]] (Pärnu, 1993) * [[Ärielu (ajaleht)|Ärielu]] (Pärnu, 1992) * [[Ärileht]] * Ärimees (Tallinn, 1989–1990) * [[Äripäev]] * Äriöö (Rakvere, 1993) * [[Ärka Eesti]] === Ö === * Öppetus Vabbadrahvale (käsikirjaline. Vigala khk, 1844–?) * Ökula (Tallinn, 2000–) * Ökull (Saksamaa, 1946) * Öökull (Tallinn, 1989) * Öökulli Teataja (Maidla, 2002–) * Öösel (Kuressaare, 2004) === Ü === * 1 Leht (Viljandi, 2007; Võru, 2008–) * Üheksandad Lääneranniku Eesti Päevad (Vancouver, 1969) * Ühendaja Rada (Saksamaa, 1970) * Ühendus (Tallinn, 1923–1927) * Ühendus (Tallinn, 1999–2003) * Üheskoos (Viljandi, 2012–2017) * Ühine Kirik (Tallinn, 1935–1940) * Ühinemise Sõnumed (Tapa, 2004–2005; eesti ja vene keeles) * Ühinemisleht * Ühinenud Koondise Sõnumid (Toronto, 1966) * Ühisleht (Põltsamaa, 2004) * Ühisleht (Rakvere, 2009) * [[Ühistegelised Uudised]] (Tallinn, 1922–1940) * [[Ühistegelised Uudised]] (Tallinn, 1997–2003) * Ühistransport (Tallinn, 2015–2020, vene k) * [[Ühistuleht]] * Ühistöö (Viljandi, 1919) * Ühistöö (Tallinn, 1928) * [[Ühistöö Jõud]] * [[Ühistöö Võit]] * [[Ühistöö (Rapla ajaleht)|Ühistöö]] (Rapla, 1951–1995, 2001)<!--(v.a.18.08.92 nr, mille kogu tiraaž rööviti; 24.03.2001 üksiknr)--> * [[Üitsainus Mulgimaa]] * Üle Lahe (Soome, 1943–1944) * [[Üleriikliku Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated]] * Üliõpilaskonna Ajaleht (Tallinn, 2006–2008) * [[Üliõpilasleht]] * [[Üliõpilaste Leht]] * ÜÜT Teated (Nürnberg, 1969) * XY-Bit (Kohtla-Järve, 2005–; venekeelne) ==Vaata ka== *[[Eesti ajakirjade loend]] ==Välislingid== * [http://dea.nlib.ee/ Digiteeritud eesti ajalehed] Valik ajalehti aastatest 1821–1944 ning väliseesti ajalehti alates 1944. aastast. [[Kategooria:Eesti ajalehed| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Ajalehtede loend]] hgcgcdccjmzc639sapf351sh2h7l7bh Sportlaste loend 0 7827 7231346 7230914 2026-09-09T14:33:11Z Sjur 66496 /* S */ 7231346 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Brenden Aaronson]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Himad Abdelli]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Alberto Acosta]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Arthur Alekhsanjan]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Nilson Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Henri Apri]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Marcelo Arévalo]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Mehdi Baala]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Álex Baena]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Donovan Bailey]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Daniel Ballard]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Gordon Banks]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Sergej Barbarez]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Leandro Barreiro]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Enea Bastianini]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Patrick Beach]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Patrick Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Lucas Bergvall]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Alexander Bernhardsson]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Mika Biereth]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Brad Binder]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Marco Bizot]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Leonardo Bittencourt]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Andris Blicavs]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Ange-Yoan Bonny]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Olivier Boscagli]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Evan Bouchard]] - [[Hicham Boudaoui]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Brian Brobbey]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Hugo Broos]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Jacob Bruun Larsen]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Adalberts Bubenko]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Mustapha Bundu]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Aguibou Camara]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[John Capel]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Jorge Carrascal]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Somkiat Chantra]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Mateo Chávez]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Tahith Chong]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Alessandro Circati]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Pathé Ciss]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Tina Clayton]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Emma Coburn]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Roland Collombin]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Levi Colwill]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Jaume Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Cal Crutchlow]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Promise David]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Jason Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Maxim De Cuyper]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Charles De Ketelaere]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Amar Dedić]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Cyriel Dessers]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Amad Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Habib Diarra]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Andy Díaz]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Luis Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Franka Dietzsch]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Ousmane Diomande]] - [[Yan Diomande]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Guéla Doué]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Edu Dracena]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Sebastián Driussi]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[John Egan]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Neil El Aynaoui]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Aritz Elustondo]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Maxime Estève]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Emerse Faé]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Raúl Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Colette Flesch]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Brigitte Foster-Hylton]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Alex Freeman]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Victor Froholdt]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Luis de la Fuente]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Juri Gertsev]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Agustín Giay]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Morgan Gibbs-White]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Makenson Gletty]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Diego Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[Giovanni González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Anthony Gordon]] - [[Ben Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Jehue Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Artjom Gornostajev]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Amine Gouiri]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Konstantin Gradopolov]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Clément Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Andri Guðjohnsen]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Marc Guéhi]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Brian Gutiérrez]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Erling Haaland]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Viola Hambidge]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Endrik Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Sifan Hassan]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Jorrel Hato]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Hans-Christian Hausenberg]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Torbjørn Heggem]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Aarne Hermlin]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Cucho Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Santiago Hezze]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[George Hirst]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Philipp Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Timo Horn]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Ajdin Hrustic]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Amy Hunt]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Georgia Hunter Bell]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Karel Hussar]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Hwang Hee-chan]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Sten-Erik Iir]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Markus Ilver]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Aivar Israel]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Goran Ivanišević]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Tomoki Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Andres Jefanov]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Alexander Jeremejeff]] - [[Jens Jeremies]] - [[Ants Jeret]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Celina Jesionowska]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Jason Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Gerda van der Kade-Koudijs]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Christopher Kalev]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Sigrid Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Deniss Kapustin]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Emmanouíl Karalís]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Takamoto Katsuta]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Severi Kaukiainen]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Caoimhín Kelleher]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Kyung-jung]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Mõhhailo Kohhan]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Silja Kosonen]] - [[Nadežda Kossintseva]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Fjodor Krassikov]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Filip Krovinović]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Piret Krutob]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Riko Raimond Kubja]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Ilja Kurucs]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Rudolf Künnapas]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Nick Kyrgios]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Zakaria Labyad]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Helen Laupa]] - [[Emil Laur]] - [[Paul Richard Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Indrek Lauri (poksija)|Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Amor Layouni]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Han-beom]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Kang-in]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Bryan Levell]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Keane Lewis-Potter]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Samuel Lino]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Érik Lira]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Grigori Loorand]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Timo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Dominik Lopuhhin]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Jorge Lorenzo]] - [[Néstor Lorenzo]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Derrick Luckassen]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Yemisi Mabry]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Timothy Mack]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[Tomasz Majewski]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Erik Makke]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Elijah Manangoi]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Mart Markus]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Jesse Marsch]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Lisandro Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Linet Masai]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Maurício]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Scott Mayfield]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Cristian Medina]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Daniil Medvedev]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Irina Melešina]] - [[Birger Meling]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Zoltán Melis]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jean Meneses]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Gabriel Menino]] - [[Pietro Mennea]] - [[Gideon Mensah]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Juta Meri]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Romain Mesnil]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mihkel Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Elmar Mike]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Jack Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Joan Mir]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Sergejs Mišins]] - [[Anrijs Miška]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Beth Mooney]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Hiroaki Morishima]] - [[Ryōya Morishita]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Sergei Morozov]] - [[Serhi Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Yerson Mosquera]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Timothé Mumenthaler]] - [[Janne Mumme]] - [[Marshall Munetsi]] - [[Iker Muniain]] - [[Uziel Muñoz]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Raido Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Marek-Adrian Mäsak]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Markus Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Keito Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Cherif Ndiaye]] - [[Iliman Ndiaye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Zsanett Németh]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Pedro Neto]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Phil Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[João Neves]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Aarne Nirk]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[Ørjan Nyland]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Kate O'Connor]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Callum O'Dowda]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jennifer Oeser]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Ai Ogura]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Darius Olaru]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Michael Olise]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Frank Onyeka]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Christopher Opéri]] - [[Karel Opočenský]] - [[Jerome Opoku]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Nico O'Reilly]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Leo Østigård]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Elisha Owusu]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Igor Paixão]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Nathan Patterson]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Aleksandar Pavlović]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Sally Pearson]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Ana Peleteiro-Compaoré]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Pepê]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Léo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Josué Pesqueira]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Vladimir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Asha Philip]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Mats Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Orbelín Pineda]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Ángelo Preciado]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Jiří Pták]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Anatoli Purtov]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Robin-Christopher Raimo]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Jacob Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Maari Randväli]] - [[Ralf Rangnick]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Toprak Razgatlıoğlu]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Tomas Ražanauskas]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[David Raum]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Chadi Riad]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Jorgen Rikberg]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Richard Ríos]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Mélina Robert-Michon]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Morgan Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Anna Rogowska]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Lucas Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Luis Romo]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Ain Roost (kettaheitja)|Ain Roost]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Alex Rose]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Joe Rothwell]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Emerson Royal]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Casper Ruud]] - [[Rain Ruuder]] - [[Marie Ruumet]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Taavi Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Noah Sadiki]] - [[Armando Sadiku]] - [[Alexis Saelemaekers]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Henri Sai]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[Nathan Saliba]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Rico Salmela]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Luis Salom]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Abderrahman Samba]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Kaishū Sano]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Zaidu Sanusi]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Garrett Scantling]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Alexander Schlager]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Romano Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Alex Scott]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Djamel Sedjati]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Barry Sheene]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[António Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Ellis Simms]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Luis Sinisterra]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Kamila Skolimowska]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Petri Skriko]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Naatan Skyttä]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Rafael Sóbis]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Ramón Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Josip Stanišić]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Renato Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Nikolai Strutškov (poksija)|Nikolai Strutškov]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Petar Sučić]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Yukinari Sugawara]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Peter Šťastný]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Pavel Šulc]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Josip Šutalo]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Johann Zarco]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[Maria Żodzik]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Igor Zubeldia]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Vera Zvonarjova]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Daijirō Takakuwa]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Chemsdine Talbi]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Asuna Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Alfred Teearu]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Marc-André ter Stegen]] - [[Miguel Terceros]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Tanner Tessmann]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Igor Thiago]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Dominic Thiem]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Brandon Thomas-Asante]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Kristian Thorstvedt]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Veselin Topalov]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[Balázs Tóth]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Adrien Truffert]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Auston Trusty]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Julia Trynova]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Stéfanos Tsitsipás]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Olaf Tufte]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Lukas Tulovic]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Toomas Turb]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Tristan Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Ayase Ueda]] - [[Naomichi Ueda]] - [[Tadahiko Ueda]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Shinsaku Uesugi]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Mia Mireia Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Oskar Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Kristo Vaikmaa]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Alan Varela]] - [[Guillermo Varela]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Camilo Vargas]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Ronald Vargas]] - [[Kert Varik]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Augenijus Vaškys]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Renato Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Oskar Veldemann]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Hanno Velt]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Anouk Vetter]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Marcus Viks]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Cristian Volpato]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Torsten Voss]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Paul Wanner]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Audrey Werro]] - [[Maddison-Lee Wesche]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Jesse Williams (kõrgushüppaja)|Jesse Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Neco Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] 9rsersc2sq5pq25yp07gfssauazkn7b 7231511 7231346 2026-09-09T22:35:56Z Sjur 66496 /* L */ 7231511 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Brenden Aaronson]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Himad Abdelli]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Alberto Acosta]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Arthur Alekhsanjan]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Nilson Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Henri Apri]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Marcelo Arévalo]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Mehdi Baala]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Álex Baena]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Donovan Bailey]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Daniel Ballard]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Gordon Banks]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Sergej Barbarez]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Leandro Barreiro]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Enea Bastianini]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Patrick Beach]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Patrick Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Lucas Bergvall]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Alexander Bernhardsson]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Mika Biereth]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Brad Binder]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Marco Bizot]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Leonardo Bittencourt]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Andris Blicavs]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Ange-Yoan Bonny]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Olivier Boscagli]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Evan Bouchard]] - [[Hicham Boudaoui]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Brian Brobbey]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Hugo Broos]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Jacob Bruun Larsen]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Adalberts Bubenko]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Mustapha Bundu]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Aguibou Camara]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[John Capel]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Jorge Carrascal]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Somkiat Chantra]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Mateo Chávez]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Tahith Chong]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Alessandro Circati]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Pathé Ciss]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Tina Clayton]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Emma Coburn]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Roland Collombin]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Levi Colwill]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Jaume Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Cal Crutchlow]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Promise David]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Jason Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Maxim De Cuyper]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Charles De Ketelaere]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Amar Dedić]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Cyriel Dessers]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Amad Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Habib Diarra]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Andy Díaz]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Luis Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Franka Dietzsch]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Ousmane Diomande]] - [[Yan Diomande]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Guéla Doué]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Edu Dracena]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Sebastián Driussi]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[John Egan]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Neil El Aynaoui]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Aritz Elustondo]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Maxime Estève]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Emerse Faé]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Raúl Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Colette Flesch]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Brigitte Foster-Hylton]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Alex Freeman]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Victor Froholdt]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Luis de la Fuente]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Juri Gertsev]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Agustín Giay]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Morgan Gibbs-White]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Makenson Gletty]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Diego Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[Giovanni González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Anthony Gordon]] - [[Ben Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Jehue Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Artjom Gornostajev]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Amine Gouiri]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Konstantin Gradopolov]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Clément Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Andri Guðjohnsen]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Marc Guéhi]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Brian Gutiérrez]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Erling Haaland]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Viola Hambidge]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Endrik Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Sifan Hassan]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Jorrel Hato]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Hans-Christian Hausenberg]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Torbjørn Heggem]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Aarne Hermlin]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Cucho Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Santiago Hezze]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[George Hirst]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Philipp Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Timo Horn]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Ajdin Hrustic]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Amy Hunt]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Georgia Hunter Bell]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Karel Hussar]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Hwang Hee-chan]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Sten-Erik Iir]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Markus Ilver]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Aivar Israel]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Goran Ivanišević]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Tomoki Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Andres Jefanov]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Alexander Jeremejeff]] - [[Jens Jeremies]] - [[Ants Jeret]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Celina Jesionowska]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Jason Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Gerda van der Kade-Koudijs]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Christopher Kalev]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Sigrid Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Deniss Kapustin]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Emmanouíl Karalís]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Takamoto Katsuta]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Severi Kaukiainen]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Caoimhín Kelleher]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Kyung-jung]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Mõhhailo Kohhan]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Silja Kosonen]] - [[Nadežda Kossintseva]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Fjodor Krassikov]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Filip Krovinović]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Piret Krutob]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Riko Raimond Kubja]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Ilja Kurucs]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Rudolf Künnapas]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Nick Kyrgios]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Zakaria Labyad]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Helen Laupa]] - [[Emil Laur]] - [[Paul Richard Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Indrek Lauri (poksija)|Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Amor Layouni]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Han-beom]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Kang-in]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Bryan Levell]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Keane Lewis-Potter]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Samuel Lino]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Érik Lira]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Dominic Lobalu]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Grigori Loorand]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Timo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Dominik Lopuhhin]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Jorge Lorenzo]] - [[Néstor Lorenzo]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Derrick Luckassen]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Yemisi Mabry]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Timothy Mack]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[Tomasz Majewski]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Erik Makke]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Elijah Manangoi]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Mart Markus]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Jesse Marsch]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Lisandro Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Linet Masai]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Maurício]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Scott Mayfield]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Cristian Medina]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Daniil Medvedev]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Irina Melešina]] - [[Birger Meling]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Zoltán Melis]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jean Meneses]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Gabriel Menino]] - [[Pietro Mennea]] - [[Gideon Mensah]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Juta Meri]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Romain Mesnil]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mihkel Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Elmar Mike]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Jack Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Joan Mir]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Sergejs Mišins]] - [[Anrijs Miška]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Beth Mooney]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Hiroaki Morishima]] - [[Ryōya Morishita]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Sergei Morozov]] - [[Serhi Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Yerson Mosquera]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Timothé Mumenthaler]] - [[Janne Mumme]] - [[Marshall Munetsi]] - [[Iker Muniain]] - [[Uziel Muñoz]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Raido Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Marek-Adrian Mäsak]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Markus Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Keito Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Cherif Ndiaye]] - [[Iliman Ndiaye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Zsanett Németh]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Pedro Neto]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Phil Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[João Neves]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Aarne Nirk]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[Ørjan Nyland]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Kate O'Connor]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Callum O'Dowda]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jennifer Oeser]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Ai Ogura]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Darius Olaru]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Michael Olise]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Frank Onyeka]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Christopher Opéri]] - [[Karel Opočenský]] - [[Jerome Opoku]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Nico O'Reilly]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Leo Østigård]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Elisha Owusu]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Igor Paixão]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Nathan Patterson]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Aleksandar Pavlović]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Sally Pearson]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Ana Peleteiro-Compaoré]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Pepê]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Léo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Josué Pesqueira]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Vladimir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Asha Philip]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Mats Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Orbelín Pineda]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Ángelo Preciado]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Jiří Pták]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Anatoli Purtov]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Robin-Christopher Raimo]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Jacob Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Maari Randväli]] - [[Ralf Rangnick]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Toprak Razgatlıoğlu]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Tomas Ražanauskas]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[David Raum]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Chadi Riad]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Jorgen Rikberg]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Richard Ríos]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Mélina Robert-Michon]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Morgan Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Anna Rogowska]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Lucas Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Luis Romo]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Ain Roost (kettaheitja)|Ain Roost]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Alex Rose]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Joe Rothwell]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Emerson Royal]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Casper Ruud]] - [[Rain Ruuder]] - [[Marie Ruumet]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Taavi Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Noah Sadiki]] - [[Armando Sadiku]] - [[Alexis Saelemaekers]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Henri Sai]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[Nathan Saliba]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Rico Salmela]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Luis Salom]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Abderrahman Samba]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Kaishū Sano]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Zaidu Sanusi]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Garrett Scantling]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Alexander Schlager]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Romano Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Alex Scott]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Djamel Sedjati]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Barry Sheene]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[António Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Ellis Simms]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Luis Sinisterra]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Kamila Skolimowska]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Petri Skriko]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Naatan Skyttä]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Rafael Sóbis]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Ramón Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Josip Stanišić]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Renato Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Nikolai Strutškov (poksija)|Nikolai Strutškov]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Petar Sučić]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Yukinari Sugawara]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Peter Šťastný]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Pavel Šulc]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Josip Šutalo]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Johann Zarco]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[Maria Żodzik]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Igor Zubeldia]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Vera Zvonarjova]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Daijirō Takakuwa]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Chemsdine Talbi]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Asuna Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Alfred Teearu]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Marc-André ter Stegen]] - [[Miguel Terceros]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Tanner Tessmann]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Igor Thiago]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Dominic Thiem]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Brandon Thomas-Asante]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Kristian Thorstvedt]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Veselin Topalov]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[Balázs Tóth]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Adrien Truffert]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Auston Trusty]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Julia Trynova]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Stéfanos Tsitsipás]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Olaf Tufte]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Lukas Tulovic]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Toomas Turb]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Tristan Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Ayase Ueda]] - [[Naomichi Ueda]] - [[Tadahiko Ueda]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Shinsaku Uesugi]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Mia Mireia Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Oskar Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Kristo Vaikmaa]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Alan Varela]] - [[Guillermo Varela]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Camilo Vargas]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Ronald Vargas]] - [[Kert Varik]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Augenijus Vaškys]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Renato Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Oskar Veldemann]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Hanno Velt]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Anouk Vetter]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Marcus Viks]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Cristian Volpato]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Torsten Voss]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Paul Wanner]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Audrey Werro]] - [[Maddison-Lee Wesche]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Jesse Williams (kõrgushüppaja)|Jesse Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Neco Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] 4x9n0xek6uyt9e6wjcrmnb83l54oysl Xanana Gusmão 0 10243 7231446 6433916 2026-09-09T19:30:45Z Juhan242 213253 /* */ 7231446 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Kay Rala Xanana Gusmão''' (sünninimi '''José Alexandre Gusmão;''' sündinud [[20. juuni]]l [[1946]]) on [[Ida-Timor]]i vabadusvõitleja ja poliitik. Maist [[2002]] kuni [[20. mai]]ni [[2007]] oli ta [[Ida-Timori president]] ja [[8. august]]ist 2007 kuni [[16. veebruar]]ini [[2015]] ning on uuesti alates 1. juulist 2023 [[Ida-Timori peaminister]]. [[6. august]]il [[2007]] nimetas president [[José Ramos Horta]] ta peaministrikandidaadiks ja kaks päeva hiljem vannutati ta ametisse. [[7. august]]il 2007 toimusid peamise opositsioonipartei [[FRETILIN]] poolehoidjate vägivaldsed meeleavaldused Gusmão ametisse määramise vastu, sest nad pidasid presidendi otsust ebaseaduslikuks. [[Pilt:President gusmao.jpg|pisi|vasakul|Xanana Gusmão (2002)]] [[1999]]. aastal pälvis ta [[Sahharovi auhind|Sahharovi auhinna]]. [[11. veebruar]]il [[2008]] tulistasid mässulised Xanana Gusmão autot, kuid peaminister pääses rünnakust vigastusteta. Veebruaris 2015 teatas ta oma tagasiastumisest. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev= – | nimi=[[Ida-Timori president]] | aeg= [[2002]]–[[2007]] | järgnev= [[José Ramos Horta]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev= [[Estanislau da Silva]] | nimi=[[Ida-Timori peaminister]] | aeg= [[2007]]–[[2015]] | järgnev=[[Rui Maria de Araújo]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Gusmão, Xanana}} [[Kategooria:Ida-Timori presidendid]] [[Kategooria:Ida-Timori peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1946|Gusmão, Xanana]] [[Kategooria:Vabadusvõitlejad]] 2ik6e6uzgat9om8oexgfa1lek9kqm0y Välismaa poliitikute loend 0 10276 7231666 7230002 2026-09-10T09:00:12Z Sjur 66496 /* G */ 7231666 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sigrun Gjerløw Aasland]] *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Claudette Abela Baldacchino]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Naci Ağbal]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Oihane Agirregoitia]] *[[Peter Agius]] *[[Alex Agius Saliba]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Zubir Ahmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Atidže Alieva-Veli]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Roberta Alma Anastase]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Vytenis Andriukaitis]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Aljona Aršinova]] *[[Xabier Arzalluz]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Francisco Assis]] *[[Azali Assoumani]] *[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[Daniel Attard]] *[[John Attard-Montalto]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Margrete Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Mariela Baeva]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Edminas Bagdonas]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Thomas Bajada]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[András Baka]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Leszek Balcerowicz]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Jeannette Baljeu]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Izaskun Bilbao Barandica]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Elena Băsescu]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jorge Batlle]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Katerína Batzelí]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Alparslan Bayraktar]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Irena Belohorská]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Monika Beňová]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Maria Berger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Indulis Bērziņš]] *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Scott Bessent]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Majbritt Birkholm]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Tobiasz Bocheński]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Sonny Bono]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Gabriel Boric]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Zsuzsanna Borvendég]] *[[Stine Bosse]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Frieda Brepoels]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Milan Brglez]] *[[Johnny Briceño]] *[[Saskia Bricmont]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Nikolina Brnjac]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Kathalijne Buitenweg]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Andy Burnham]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Cecka Cačeva]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Nina Carberry]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[David Casa]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Cheng Li-wun]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Bernadette Chirac]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Veronika Cifrová Ostrihoňová]] *[[Mustafa Çiftçi]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Susan Collins]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[Marije Cornelissen]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Corina Crețu]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Josianne Cutajar]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Miriam Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Clare Daly]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Abelardo de la Espriella]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[Mady Delvaux-Stehres]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Adnan Dibrani]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Elisabeth Dieringer]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Regina Doherty]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Klára Dostálová]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Mojca Drčar Murko]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] *[[Lone Dybkjær]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Bas Eickhout]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Mehmet Ersoy]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Aitor Esteban]] *[[Maria da Assunção Esteves]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Don Farrell]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Ilda Figueiredo]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Colette Flesch]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Ágnes Forsthoffer]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Daniel Freund]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Heléne Fritzon]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Kathleen Funchion]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Carlos Garaikoetxea]] *[[John Garang de Mabior]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Geadis Geadi]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Mariétta Giannákou]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Charles Goerens]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Ana Gomes]] *[[Aristides Gomes]] *[[Isilda Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Piyush Goyal]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Markéta Gregorová]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Elisabeth Grossmann]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Ignasi Guardans]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Rebecca Harms]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Michális Hatzipantéla]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Erna Hennicot-Schoepges]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Juan José Ibarretxe]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Josu Jon Imaz]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Jesús Insausti]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ilijana Iotova]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Iliana Ivanova]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Romana Jerković]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Elena Jončeva]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Romana Jordan]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Irena Joveva]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Apóstolos Kaklamánis]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Fernand Kartheiser]] *[[Ľubica Karvašová]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Martine Kemp]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabá Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Sophia Kircher]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Arba Kokalari]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Kateřina Konečná]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Giánnos Kranidiótis]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Andris Kulbergs]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Rada Laikova]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[Judita Laššáková]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Afrodíti Latinopoúlou]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Lê Minh Hưng]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Desmond Lee]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Eva Lichtenberger]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Patxi López]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Astrid Lulling]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Ulrike Lunacek]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[Péter Magyar]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Ivana Maletić]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[Ana Vasconcelos Martins]] *[[Catarina Martins]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Mários Matsákis]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Nuno Melo]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Idoia Mendia]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Verena Mertens]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Tilly Metz]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Iskra Mihajlova]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Marlene Mizzi]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Chris Murphy]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Danuše Nerudová]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Vânia Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Cynthia Ní Mhurchú]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Ljudmila Novak]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Anita Orbán]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[Andoni Ortuzar]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Dimítris Papadákis]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Antigóni Papadopoúlou]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Ana Miguel Pedro]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Cvetelina Penkova]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Lídia Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Lojze Peterle]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Marijana Petir]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Tonino Picula]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Zack Polanski]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Lydie Polfer]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Imanol Pradales]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Vladimir Prebilič]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Óscar Puente]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[John Ratcliffe]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Viviane Reding]] *[[Jack Reed]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Evelyn Regner]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Unai Rementeria]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Karlo Ressler]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Marieke Roos]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Lena Schilling]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Ziya Selçuk]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Monica Semedo]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Brad Sherman]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Ulrich Siegmund]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Diana Șoșoacă]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Myriam Spiteri Debono]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Roman Šayxetdinov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Vytautas Šilinskas]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Michal Šimečka]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Nina Škottová]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Peter Šťastný]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Patricija Šulin]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Ante Šušnjar]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[María Zacharía]] *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Artjom Zdunov]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Dainius Žalimas]] *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Miomir Žužul]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Yusuf Tekin]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Zala Tomašič]] *[[Romana Tomc]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Claude Turmes]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Milan Uhrík]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Iñigo Urkullu]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Viktor Uspaskich]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Monika Vana]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Annelies Verlinden]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Marko Vešligaj]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Juan Jesús Vivas]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Elíza Vózemberg]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Maria Walsh]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Wentao]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Roger Wicker]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Sarah Wiener]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Isabel Wiseler-Lima]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Mahmut Özer]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Lucia Yar]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Ali Yerlikaya]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[İbrahim Yumaklı]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] 33dg5pmk4cdj1nup9q074wm8lw8r4i7 Hinduism 0 11863 7231582 7180543 2026-09-10T07:29:11Z Kuriuss 38125 7231582 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:Evening prayers at Har-Ki-Pairi Ghat in Haridwar.jpg|pisi|Õhtune aarti Haridwari linnas Har-Ki-Pairi Ghatil]] [[Pilt:Hinduism symbol.png|pisi|Hinduismi sümbol Pranava "Om"]] [[Pilt:A havan ceremony on the banks of Ganges, Muni ki Reti, Rishikesh.jpg|pisi|Havani tseremoonia Gangese kaldal Rishikeshis]] '''Hinduism''' on [[veedad]]ega seotud India õpetuste ja religioonide üldnimetus. Laiemas mõttes tähendab hinduism India ühiskonnakorraldust, religiooni ja kultuuri üldse, kitsamas mõttes aga veedadest alguse saanud, [[brahmanism]]iga jätkunud ning hiljem [[budism]]i ja [[džainism]]i mõjul muutunud traditsioonide kogumit viimasel paaril aastatuhandel.<ref name="iml">[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Hinduism Ida mõtteloo leksikon: hinduism.]</ref>, Hinduism on üks [[dharmalik religioon|dharmalikest religioonidest]] [[budism]]i, [[džainism]]i ja [[sikhism]]i kõrval. Hinduismi võib pidada ka [[usund]]ite kogumiks, sest ta sisaldab mitmesuguseid [[jumal]]a- ja [[soterioloogia|lunastuskäsitlusi]]. Hinduismi järgijaid nimetatakse '''hinduistideks''' või ka '''hindudeks'''. Hinduismi järgijate arv kasvab kiiresti. 2010. aastal hinnati hinduistide arvu kogu maailmas umbes 950 miljonile, mis oli umbes 14% maailma rahvastikust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.religioustolerance.org/hinduism5.htm |vaadatud=2015-11-20 |arhiivimisaeg=2015-11-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151103201957/http://www.religioustolerance.org/hinduism5.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Seda peetakse järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Religions of the world. |url=http://www.religioustolerance.org/hinduism.htm/ |vaadatud=2012-07-24 |arhiivimisaeg=2013-01-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130117183830/http://www.religioustolerance.org/hinduism.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on ka [[Nepal]]is, [[Bangladesh]]is, [[Indoneesia]]s, [[Malaisia]]s, [[Tai]]s, [[Sri Lanka]]l, [[Pakistan]]is jm. Briti ülemvõim Indias soodustas hinduismi levikut [[Euroopa]]sse ja [[Põhja-Ameerika]]sse. [[Migratsioon]]i tõttu on hinduistlikke [[tempel|templeid]] rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub [[Kesk-Aasia]]st kuni [[Indoneesia]] ja [[Filipiinid]]eni. Maailma suurim hinduistlik tempel, [[Angkor Wat]], asus muistse [[Khmeri impeerium]]i pealinnas Angkoris, tänapäevase [[Kambodža]] alal. Sajandite jooksul kujunes hinduismis kõrgelt arenenud filosoofia, mida esindavad klassikalised kuus koolkonda ehk [[daršana]]t, samuti kirjandus, mille väljapaistvaimad teosed on [[eepos]]ed "[[Mahābhārata]]" ja "[[Rāmājana]]". Hinduismi peamiseks sihiks on vabanemine ehk [[mokša]] ja selleni jõudmisel on põhikontseptsiooniks individuaalse surematu [[hing]]e [[aatman]]i ühinemine jumaliku absoluudi [[brahman]]iga. Selleni püütakse jõuda mitmesuguste vaimsete harjutuste abil, millest tuntumad on [[pühendumine]] ja [[jooga]]. Hinduism on väga salliv: peamine nõue on (vähemalt formaalselt) tunnistada [[veedad]]e autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: [[višnuism]], [[šivaism]], [[šaktism]] ja [[smartism]] ning kuus koolkonda: [[nyaya]], [[vaisheshika]], [[sāmkhya]], [[jooga]], [[Mimaansa|mimansa]] ja [[vedaanta]]. Kõigil neil on omakorda palju järglas-koolkondi ja/või traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, kuid on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla [[traditsioon]]iline, [[religioon|religioosne]], [[maagia|maagiline]], [[filosoofia|filosoofiline]] jne. == Mõiste == [[Pilt:Rigvedic geography.jpg|pisi|Rigveda geograafia ja Harappa linn]] Mõiste "hinduism" võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopas. Sõna algpäritolu on seotud [[Indus]]e (''Sindhu'') jõega ning selle piirkonna rahva ja kultuuriga. ''Sindhu'' [[pärsia keel|pärsiakeelne]] versioon on ''Hindu'', millega hakati tähistama indialasi ja Indiat (''Hindustān'') üldse ning selle põhjal loodi ka mõiste hinduism.<ref name="iml" /> Juba [[Pärsia]] [[Pärsia kuningas|kuningas]] [[Kyros II]] ja hiljem [[Aleksander Suur]] nimetasid sealset elanikkonda [[Indus]]e jõe järgi hindudeks. Alates [[8. sajand]]i algusest hakkasid [[islam]]iusulised Indiat vallutama. [[Muslim]]id, kes Indiasse elama asusid, ei nimetanud ennast hindudeks (indialasteks), vaid kasutasid seda sõna ainult India mittemuslimitest elanike kohta. Islami usku pöördunud indialasi nimetati ''hindustani''. Nõnda omandas algselt puhtgeograafiline mõiste religioosse tähenduse: hindu mõiste ei olnud seotud konkreetsete uskumuste ega tegudega, vaid islami usku mittekuulumisega. Hinduismi järgijad ise tähistavad oma traditsiooni enamasti [[sanskriti keel|sanskritikeelse]] terminiga ''sanātana dharma'' (‘kestev [[seadmus]]’).<ref name="iml" /> == Ajalugu == Hinduismi juured ulatuvad [[3000 eKr]] [[Induse kultuur]]i. Umbes 3000–[[1500 eKr]] eksisteeris [[Indus]]e jõe orus [[Harappa]] ehk Induse [[põlluharimine|põlluharijate]] [[linn]]akultuur, mille kandjad olid ilmselt [[draviidid]]. === Varajane faas: veedade usund === [[Pilt:Yajna1.jpg|pisi|Braahman viib läbi ohverdamistseremooniat havanit Kerala osariigis Indias]] Hinduismi varajast perioodi, umbes 1500 – 800 eKr, nimetatakse [[veedad]]e ajastuks, mis viitab nende alustekstide loomise ajale. Veedasid peetakse tänapäevalgi pühadeks, kuigi nende tegelik mõju ja tähendus hinduismis on võrreldes varasemaga tunduvalt vähenenud.<ref name="iml" /> Veedade religioon oli polüteistlik ja selle mütoloogia sarnanes teiste muistsete indoeuroopa rahvaste, eriti iraanlaste mütoloogiaga. Üldiselt arvatakse, et veedade religiooni kandjateks olid aarjalased, kes tungisid Indiasse mitme lainena alates II aastatuhande keskelt eKr. Mõned tänapäeva India teadlased arvavad aga, et nii veedade religioon kui ka aarjalased on põliselt India päritolu. Viimane sedastus asetaks hinduismi tekkimise palju varasemasse aega ning siis hõlmaks hinduism ka [[Indus]]e kultuuri aegseid ideid ja uskumusi. Kuid ka muul juhul võis veedade religioon saada mõjutusi enne seda India pinnal eksisteerinud draviidide religioonist, millest ei ole kirjalikke mälestisi. Hilisemad religioossed arusaamad ja mütoloogia on juba segu aarjalaste ja draviidide traditsioonidest.<ref name="iml" /> === Teine faas: brahmanism === Veedade perioodile järgnes umbes 800 eKr [[brahmanism]], mis on nimetuse saanud [[braahman]]ite keskse osa järgi kultuses ja ühiskondlikus elus. Seoses [[budism]]i ja [[džainism]]i esilekerkimisega I aastatuhande teisel poolel eKr kaotas brahmanism endise mõjujõu, eriti oli see märgatav [[Ašoka]] valitsemisajal 3. sajandil eKr ja Kušaanide impeeriumis esimestel sajanditel.<ref name="iml" /> [[Brahmanism]] oli [[preester|preestrite]]keskne ohverdamisreligioon. [[Braahman]]itest preestrid sooritasid ohverdamistseremooniaid ''puja'sid'', mille eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus riitustel tekkiva imeväe abil. [[Jumalad|Jumalate]] roll oli väike. === Kolmas faas: hinduism === Hinduismi uus tõus algas Guptade valitsemisajal 4.–6. sajandil. Järgmistel sajanditel kujunes hinduism põhijoontes niisuguseks, nagu me seda tänapäeval tunneme. Kõige olulisemateks pühadeks raamatuteks said [[puraanad]] ja eeposed, [[jumal]]atest tõusid esile [[Šiva]] ja [[Višnu]] ning mõjukaks sai ''[[bhakti]]'' suund. Kui pärast muslimite vallutusi 8.–13. sajandil kadus [[budism]] Indiast täielikult, jäi hinduism põhiliseks omamaiseks religiooniks. Kuigi muslimid püüdsid pidevalt ka “paganlikku” hinduismi välja juurida, ei õnnestunud see neil ning Briti kolonisatsiooni all (mis sai alguse 17. sajandi lõpu vallutustest) tugevnes hinduism taas. Üks seda soodustavaid tegureid oli asjaolu, et Briti võimud tegid koostööd hinduismi järgivate maharadžadega.<ref name="iml" /> Brahmanismi-järgset hinduismi on raske nimetada ühtseks religiooniks, sest see hõlmab väga erinevaid suundi ja koolkondi. Kõikide nende põhilisteks ühistunnusteks on veedade (formaalne) austamine ning [[karma|teo]] (sanskriti keeles ''karma'') ja teovilja (sanskriti keeles ''karmaphala'') seaduse ning [[ümbersünd|ümbersünni]] õpetuste tunnistamine. Veedade pühadus on samas üsna nominaalne ja tänapäeva hinduism veedasid eriti ei aktsepteeri. Samuti tõlgendavad hinduismi eri suunad veedasid üsna erinevalt nii nagu ka teo ja teovilja ning ümbersünni mõisteid.<ref name="iml" /> == Pühad tekstid == Hinduismi [[pühakiri|pühakirjad]] jagunevad kahte suurde ossa: * Śruti (tähendusega see, mida on kuuldud) on hinduismi pühakirja kõige vanem ja kõige kõrgemalt austatud osa, mis pikka aega püsis vaid suulises pärimuses ja kuhu kuuluvad veedad, brahma raamatud, upanišadid, aranyakad ja samhitad. * Smriti (tähendusega see, mis on meeles hoitud) esindab kirja pandud pühasid tekste ja sinna kuuluvad eeposed, puraanad, tantrad ja suutrad. === Śruti === [[Pilt:Rigveda MS2097.jpg|pisi|19. sajandi algul paberile kirjutatud Rigveda tekstikatkend, mis asub Newberry raamatukogus Chicagos]] * Hinduismi varaseimad pühakirjad on [[veedad]]: # Rigveeda # Jadžurveeda # Samaveeda # Atharvaveeda Kõige varasem teos on [[Rigveda]] (värsitarkus), kokkuvõte India mütoloogiast, sisaldades 1028 hümni paljudele erinevatele jumalatele. (Hümn ehk sukta tähendab 'kenasti öeldut'. Kõige lühem hümn on kirjutatud tulejumal [[Agni]]le, kõige pikem [[Sōma]]le, mis on teatud jook, samas ka taim, millest see jook on valmistatud, ning ka joogi jumalus. * Brahma raamatud ehk Brahmanad on veedade selgitused ja preestrite rituaalsed käsiraamatud, mis kirjutati üles umbes 1000–800 eKr. * [[Upanišadid]] ehk Vedaanta on aastatest 800–600 eKr pärinevad tekstid, sisuliselt Brahma raamatute kommentaarid – usundifilosoofilised teosed, mida on umbes 200. Upanišadid kirjeldavad [[Aatman]]i ja [[Brahman]]i vahelist suhet. ''Upanišad'' – (õpetajate) jalge juures istuma (istudes kuulama), ei ole pärit preestrite sulest. Raamatud kirjutasid üles sõdalased ja valitsejad (kšatrijad). Upanišadid on enamiku India uskumuste ja traditsioonide aluseks. * Aranyakad on veedade rituaalide filosoofilised selgitused. * Samhitad on veedadega seotud mantrad, hümnid, palved jne. === Smriti === * Eeposed ehk Itihasa (sanskriti keeles 'ajalugu'). :* [[Ramayana]] on eepos, mille peategelaseks on legendaarne kuningas Rama. :* [[Mahabharata]] on eepos, milles kaks suguvõsa omavahel võitlevad. Selle kõige tuntum osa on [[Bhagavadgītā]], milles jumal [[Krišna]] jagab õpetusi. * [[Puraanad]] on põhiliselt jutustava sisuga, nende aluseks on veedade kokkuvõtted ja nad selgitavad hinduismi põhimõtteid väga lihtsal viisil, keskendudes müütidele maailma loomisest ja jumalatest, legendidele muistsetest valitsejatest jms. Hinduism kui üldrahvalik religioon põhinebki peamiselt puraanadel. * [[Tantrad]] * [[Suutra]]d == Teoloogia == [[Pilt:Kumbh-Mela-1998.jpg|pisi|Nāgade protsessioon Kumbha-Melal Haridwari linnas Indias 1998]] Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on liidetud mitmesugused muud uskumused. Olulisemad mõisted on [[dharma]] (seadmus, isiklik ja/või üldine [[eetika]], kombed ja kohustused); [[sansaara]] (ümbersündimine); [[karma]] (tegutsemine, põhjuslikkus) ja [[mokša]] (vabanemine ümbersündide ahelast). Teoloogilisi käsitlusi on hinduismis mitmeid. * [[Dharma]] on 'seadmus, kohus', miks asjad on nii, nagu nad on. * [[Brahman]] on [[Jumal]] kõrgeimas mõttes: lõpmatu, igavene ja ilma vormita, väljaspool [[aeg]]a, [[ruum]]i ja [[põhjuslikkus]]t eksisteeriv, kõike ja kõiki läbiv muutumatu [[teadvus]]e allikas, igavene printsiip. * [[Aatman]] või Atma (''Ātmā'', sanskrit: आत्‍मा) on hinduismis ja eriti [[Vedaanta]] koolkondades '[[hing]]' või 'maailmahing', mis annab [[elu]] kõigile olendeile. * [[Išvara]] (ka ''[[Bhagavān]]'', ''Paramešvara'') on ülim kõikvõimas isiksustatud [[Jumal]]. Išvara on Jumala personaalne aspekt sõltumata konkreetsest [[jumalus]]est ning tal võib olla sugu, ta võib olla nagu isa või ema või isegi nagu sõber, laps või kallim. [[Samkhya]] ja [[Mimaansa|Mimamsa]] koolkonnad ei tunnusta Išvarat, kuid [[jooga]], Vaisheshika, [[Vedaanta]] ja [[Njaaja|Nyaya]] koolkonnad kasutavad seda mõistet. [[Advaita-vedaanta]] kohaselt on Išvara üksnes [[Brahman]]i kujutlus inimese piiratud teadvuses, mistõttu ta ei esinda Ülimat Vaimu. [[Pilt:Agni deva.JPG|pisi|Deeva Agni]] * [[Puruša]] on hinduismis 'universum ise', ([[Carl Gustav Jung|Jung]]i [[arhetüüp|arhetüübina]] 'kosmiline inimene'), keda inimesed näevad ja tunnetavad erinevate [[deeva]]dena. [[Rigveda]] hümn (10.90) [[Purusha Sukta]] kirjeldab Purušat tuhandepäise ja tuhandejalgse hiiglasena, kelle vaim on [[Kuu]], silmad on [[Päike]] ja hing on tuul. Puruša keha vastab neljale [[Varna (India)|varnale]]: tema peast või suust tulid [[braahman]]id, tema kätest [[kšatrija]]d, reitest [[vaišja]]d ning jalgadest [[šuudra]]d. Purušast on tulnud ka [[Viraj]], naisalge, kelle kaudu toimuvad ümbersünnid. [[Samkhya]] koolkond kasutab 'puruša' mõistet tähistamaks puhast teadvust. * [[Deeva]]d (''devatā'', ''devī'') on hinduistlikud [[jumal]]ad, [[jumalanna]]d või [[jumalus]]ed. [[Veedad]]e traditsiooni vanimad deevad on [[Indra]],[[Agni]], [[Soma]], [[Savitri]], [[Rudra]], [[Prajapati]], [[Višnu]], [[Aryaman]] ja [[Ashvinid]]; tähtsamad jumalannad on [[Sarasvatī]], [[Ūṣā]] ja [[Prithvī]]. Hilisemates pühakirjades ([[Puraanad]]es) tõuseb esile [[Trimurti]], Jumala kolm aspekti, mida esindavad ''Mahadeevad'' (suured jumalad): [[Brahma]], [[Višnu]] ja [[Šiva]]. [[Puraanad]]es esineb deevadest veel [[Ganeša]], [[Hanuman]] ning [[avataara]]d ([[Rāma]] ja [[Krišna]]), samuti jumalannad [[Lakshmī]], [[Sarasvatī]], [[Parvatī]], [[Durgā]], [[Kālī]] jt. Hinduistlikus religioosses praktikas pühendutakse tavaliselt ühele deevadest vastavalt perekondlikule või piirkondlikule traditsioonile. [[Pilt:Krishna defeats Trinavarta.jpg|pisi|Krišna alistab deemonliku keeristormi Trinavarta]] * Kui deevad esindavad eelkõige universumi looduslikke aspekte, siis [[asura]]d (mõnikord ka [[deemon]]iteks nimetatud) esindavad peamiselt eetilisi ja sotsiaalseid aspekte. [[Varuna]] koos [[Mitra (jumal)|Mitra]]ga valitsevad [[rta]] (seadmuse), aususe, sõpruse üle, [[Bhaga]] valitseb [[abielu]] jne. [[Vritra]] esineb [[veedad]]es mao või draakoni kujul, võitleb [[deeva]]dega ([[Indra]] ja [[Višnu]]ga) ning jääb neile alla. ==Peasuunad== Hinduismis on neli peasuunda. ===Višnuism=== [[Višnuism]]is ehk vaišnavismis on keskne kohal maailma hoidja ja armastuse jumal [[Višnu]], kelle tähtsamad [[avataara]]d ehk [[reinkarnatsioon|kehastused]] on [[Rāma]] ja [[Krišna]]. Rāma on oluline tegelane "[[Rāmājana]]s", Krišna "[[Bhagavadgītā]]s" (osa "[[Mahābhārata]]st"). Višnu kaaslane on [[Lakšmī]]. Višnuism on kõige levinum hinduismi suund, selle järgijate tunnuseks on kolm püstjoont laubal. ===Šivaism=== [[Šivaism]]is ehk šaivismis on keskne neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumal [[Šiva]]. ===Šaktism=== Šakti on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose (''tamas'e'') eest. Kasutatakse palju mantraid (loitse). Šaktismil palju on sekte ja filosoofiaid. [[Brahman]]it peetakse maailmavaimuks, maailmakõiksuseks. [[Aatman]]on indiviidi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha. Šaktismi eesmärk on jõuda arusaamisele, et aatman on braahmaniga üks ja seesama ning ümbersündide kaudu lõpuks ühte sulada. [[Karma]] seaduse järgi määrab inimese eelmise elu tegude summa selle, kellena ta järgmises elus sünnib. Karma seadus välistab andestuse. [[Sansaara]] – inimese hinge [[taassünd]] uutesse eludesse toimub vastavalt karma seadusele: vooruslikum elu viib paremasse sündi, halvem elu viib halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Siit tuleneb siinpoolse elu isiklik fatalism – vaesust ja õnnetust peetakse karma seaduse täitumiseks – eelmises elus halvasti elatu tulemuseks. Heade tegude tegemine võimaldab aga parema sünni. Tähtsamad vabanemise teed: Inimese eesmärk on vabaneda sansaarast ja ühineda Brahmaniga [[mokša]] ehk vabanemise saavutamine. Selle saavutamiseks on erinevaid õpetusi. == Koolkonnad == Hinduismis on kuus ortodoksset (veedade autoriteeti tunnustavat) filosoofia süsteemi ehk ''[[darshana]]''t: [[Njaaja|Nyaya]], [[Vaisheshika]], [[Saankhja]], [[Jooga]], [[Mimaansa|Mimamsa]] ja [[Vedaanta]]. ===Vedaanta=== {{Vaata|Vedaanta}} Vedaanta on [[veedad]]e autoriteeti tunnistava hinduistliku filosoofia peasuund. Vedaanta ideid väljendavad [[upanišadid]], «[[Bhagavadgītā]]» ja Bādarājana ''Brahmasūtra''. Nendele teostele on paljud india õpetlased hiljem kirjutanud hulgaliselt kommentaare. Tuntuim vedaanta alamkoolkond on advaita-vedaanta ehk [[advaita]].<ref>[https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Vedaanta Ida mõtteloo leksikon: Vedaanta.]</ref> ===Saankhja=== {{Vaata|Saankhja}} Saankhja (ka samkhya või sankhya) filosoofia peaidee on, et inimese tõeline vaimne loomus on eksituse tõttu langenud materiaalsuse küüsi. Vabanemine ehk kirgastumine tähendab hinge vabanemist mateeria ahelatest, mis saab toimuda läbi tunnetuse arendamise. Sankhya on gnostitsistlik õpetus, mis ei tunnistata jumalaid. ===Jooga=== {{Vaata|Jooga}} [[Pilt:Patanjali Statue.jpg|pisi|Maharishi Patanjali kuju Indias Haridwaris]] Jooga on filosoofia ja süsteem vaimseks arenguks ja vabanemiseks. Olulisemaks tekstiks on [[Patanjali]] [[joogasuutra]]d, millel põhineb klassikaline [[ashtanga-jooga|''ashtanga''-jooga]] ehk kaheksaosaline jooga. Jooga liike ja liigitusi on mitmeid: bhakti jooga, karma jooga, jnana jooga, [[hatha jooga]] jne. ==Kultus== [[Pilt:Ramakrishna.jpg|pisi|India guru [[Ramakrishna]] aastal 1885]] Hinduistlik jumalateenistus on väga individuaalne, seda viiakse läbi kas kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse [[Kastisüsteem|kasti]] inimene kuulub või kus ta elab. Palvetatakse kodudes, [[tempel|templites]] ja [[guru]]de – vaimsete õpetajate juures. Templiteenistust, mille oluliseks osaks on [[ohverdamine]], [[protsessioon]]id ja [[mantra]]te (loitsude) laulmine, viivad läbi [[Braahman|brāhmanid]]. [[Ortodoksia|Ortodoksse]] hinduisti kohuseks on vähemalt kord elus minna palverännakule [[Ganges]]e äärde [[Varanasi]]sse. Populaarsed on kõiksugused rahvapeod ja festivalid, kuhu võib koguneda nii palju rahvast, et sadu inimesi trambitakse surnuks. Kodus peetakse perekondlike pidustustena [[üleminekuriitus]]i, st pereliikme siirdumist järgmisse eluetappi. Uskliku püha kohus on rakendada elus [[ahimsa]]t ehk vägivallatuse ideed, sellega seoses on populaarne [[taimetoitlus]] ja loomade austamine. Eriti püha on [[lehm]], [[Nandi]], kui elu andev ema. Templite välisseinu kaunistavad skulptuuride read, nende vahel on seinamaalid erinevatest jumalustest. Maalingutel kujutatakse koos jumalustega ka pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite kooseksisteerimist. India kunsti ja muusika mõistmiseks tuleb tunda ka hinduismi. Tähtsaimad pillid hinduistlikus muusikas on [[sitar]] ja [[tabla]]. Hinduismis on levinud inimese elu jaotamine nelja etappi: # õppimise aeg ehk [[lapsepõlv]]; # [[kodu]]se pereelu aeg; # [[erak]]una elamise aeg; # [[Kerjamine|kerjava]] [[Askees|askeedina]] rändamise aeg. Need perioodid on eriti levinud kõrgemates kastides. ==Hinduistliku ühiskonna eripära== [[Pilt:Beggar India.jpg|pisi|Puutumatute kast Indias Jaipuris 2007. aastal]] Kastid (sanskriti keeles ''varna'' – 'värv' (märk otsa ees)) on suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. Kastid ei vasta traditsioonilistele seisustele euroopalikus mõttes. Portugali maadeavastajad, kes jõudsid 15.–16. sajandil Indiasse, hakkasid varnasid nimetama lähima omakeelse vastega ''casta'', mis tähendab seisust. Kastid: *[[braahman]]id – preestrid; *[[kšatrija]]d – sõdalased, valitsejad; *[[vaišja]]d – talupojad, põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised; *[[šuudra]]d – teenijad, varem ka orjad. Neli peamist kasti jagunevad paljudeks alamkastideks. Hiljem lisandusid [[sanjaasi]]d – erakud, rändajad, kelle ainsaks eesmärgiks oli saavutada [[mokša]]. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust, neljas tekkis pärast Indiasse jõudmist alistatud rahva baasil. Seadustati Manu seadustes II sajandil. Väljaspool kaste asuvad [[haridzan]]id ehk puutumatud, kes teevad roojaseks peetavaid töid. Ka neil on palju alamkaste. Igal kastil on oma [[dharma]] ehk jumalik korraldus ja kohustused. == Vaata ka == *[[Sanskriti keel]] *[[Mandala]] *[[Hinduism Eestis]] ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== * BHAGAVADGÎTÂ. Sanskriti keelest tõlkinud Linnart Mäll. Loomingu Raamatukogu, 40/41, 1980. Teine väljaanne: Tartu, Biblio, 2000. * Mahatma Gandhi. Maailm on väsinud vihkamast. Loomingu Raamatukogu, 41, 1969. * Mütoloogiad kogu maailmast. Tallinn, Avita, 2002. Lk 92–103 ISBN 9985-2-0640-1 * R. K. Narayan. Jumalad, deemonid ja teised. Tallinn, Eesti Raamat, 1990. ISBN 5-450-00736-1 * Jawaharlal Nehru. India avastamine. Loomingu Raamatukogu, Lk 24–26, 1978. * Leo Normet. Indiat leidmas. Tallinn, Eesti Raamat, 1977. * Šukasaptati. Sanskriti keelest tõlkinud Linnart Mäll. Loomingu Raamatukogu, 12/123, 1983. * VETÂLA kakskümmend viis juttu. Sanskriti keelest tõlkinud Linnart Mäll ja Uku Masing. Tallinn, Eesti Raamat, 1969. [[Kategooria:Hinduism| ]] jpzu6wn65kwrncxm7sm7arwz4g20r3z Eesti keelde tõlkijate loend 0 14892 7231709 7214943 2026-09-10T10:42:35Z Avjoska 1538 /* L */ 7231709 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[eesti keel]]de [[tõlkija]]id.'' {{tähed}} ==A== [[Vahur Aabrams]] - [[Ülev Aaloe]] - [[Epp Aareleid]] - [[Kai Aareleid]] - [[Raul Aav]] - [[Johannes Aavik]] - [[Ilotar Aavisto]] - [[Elina Adamson]] - [[Silvia Airik-Priuhka]] - [[Arvo Alas]] - [[Askur Alas]] - [[Heli Allik]] - [[Jüri Allik]] - [[Mari Allik]] - [[Artur Alliksaar]] - [[Rauno Alliksaar]] - [[Betti Alver]] - [[Natalie Alver]] - [[Ella Andersons]] - [[August Annist]] - [[Amar Annus]] - [[Agnes Antik]] - [[Leo Anvelt]] - [[Ott Arder]] - [[Linda Ariva]] - [[Tõnis Arnover]] - [[Tiina Aro]] - [[Tõnis Arro]] - [[Aleksander Aspel]] - [[Ene Asu-Õunas]] ==B== [[Erkki Bahovski]] - [[Juta Bedia]] - [[Vladimir Beekman]] - [[Anna Bergmann]] - [[Jaan Bergmann]] - [[Bruno Betlem]] - [[Asta Blumenfeld]] - [[Vivian Bohl]] ==E== [[Andres Ehin]] - [[Kristiina Ehin]] - [[Allan Eichenbaum]] - [[Veronika Einberg]] - [[Karl Einer]] - [[Julius Elango]] - [[Helmi Eller]] - [[Aama Elwe-Oja]] - [[Aulis-Leif Erikson]] - [[Andry Ervald]] - [[Kattri Ezzoubi]] == G == [[Mats Grant]] - [[Reet Grosberg]] - [[Andres Gross]] - [[Artur Gross]] ==H== [[Anna Haava]] - [[Juhan Habicht]] - [[Ants Haljamaa]] - [[Tatjana Hallap]] - [[Tiiu Hallap]] - [[Jaakko Hallas]] - [[Katrin Hallas]] - [[Eugen Hange]] - [[August Hanko]] - [[Urve Hanko]] - [[Ester Heinaste]] - [[Valli Helde]] - [[Tiina Hellamaa]] - [[Mart Helme]] - [[Rein Helme]] - [[Edvin Hiedel]] - [[Lembe Hiedel]] - [[Toomas Hiio]] - [[Erni Hiir]] - [[Tiito Himma]] - [[Hels Hinrikson]] - [[Jaak Hion]] - [[Arthur Hone]] - [[Laine Hone]] - [[Vjatšeslav Hromov]] - [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]] - [[Aadu Hurt]] == I == [[Ivo Ago Iliste]] - [[Harry Ingelman]] ==J== [[Andres Jaaksoo]] - [[Kadri Jaanits]] - [[Mari Jesmin]] - [[Riina Jesmin]] - [[Harald Joasoon]] - [[Olev Jõgi]] - [[Lennart-Hans Jürgenson]] - [[Marika Jürgenson]] - [[Vilma Jürisalu]] - [[Helvi Jürisson]] - [[Mihkel Jürna]] - [[Helju Jüssi|Helju Jüssi -]] Liisbet Jürlau - Berit Jürlau ==K== [[Hanna Kaal]] - [[Ain Kaalep]] - [[Maarja Kaaristo]] - [[Boris Kabur]] - [[Kaisa Kaer]] - [[Krista Kaer]] - [[Mihkel Kaevats]] - [[Juhan Kahk (tõlkija)|Juhan Kahk]] - [[Martin Kala]] - [[Amiran Kaladze]] - [[Martti Kalda]] - [[Kätlin Kaldmaa]] - [[Krõõt Kaljusto]] - [[Kalev Kalkun]] - [[Maria Kall]] - [[Toomas Kall]] - [[Teet Kallas]] - [[Anne Kalling]] - [[Mart Kalvet]] - [[Madis Kanarbik]] - [[Jaan Kangilaski]] - [[Mart Kangur]] - [[Maarja Kangro]] - [[Kristjan Jaak Kangur]] - [[Sigrid Kangur]] - [[Jaan Kaplinski]] - [[Nora Kaplinski]] - [[Marit Karelson]] - [[Ruth Karemäe]] - [[Doris Kareva]] - [[Maret Kark]] - [[Kalle Kasemaa]] - [[Leili-Maria Kask]] - [[Katrin Kaugver]] - [[Jan Kaus]] - [[Anneli Kavald]] - [[Paul Kees]] - [[Sirje Keevallik]] - [[Helgi Kelle]] - [[Heiti Kender]] - [[Kaur Kender]] - [[Ragne Kepler]] - [[Agnes Kerge]] - [[Joonas Kiik]] - [[Katrin Kiik]] - [[Sirje Kiin]] - [[Irja Kiisküla]] - [[Mats Kirsel]] - [[Ann Kitsnik]] - [[Lauri Kitsnik]] - [[Kerstti Kittus]] - [[Rainer Kivi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Mario Kivistik]] - [[Salme Klaos]] - [[Richard Kleis]] - [[Johann Koell]] - [[Eva Koff]] - [[Indrek Koff]] - [[Jürnas Kokla]] - [[Konstantin Kokla]] - [[Tiiu Kokla]] - Ilona Kolberg - [[Kaspar Kolk]] - [[Liidia Kompus]] - [[Hannes Korjus]] - [[Teet Korsten]] - [[Merilin Kotta]] - [[Tiia Krass]] - [[Külli Kressa]] - [[Virve Krimm]] - [[Helga Kross]] - [[Jaan Kross]] - [[Hasso Krull]] - [[Pille Kruus]] - [[Veronika Kruus]] - [[Valdek Kruuspere]] - [[Helja-Amanda Kukk]] - [[Mart Kuldkepp]] - [[Oskar Kuningas]] - [[Aita Kurfeldt]] - [[Kalle Kurg]] - [[Astrid Kurismaa]] - [[Aleksander Kurtna]] - [[Ülo Kurvits]] - [[Eela Kuusküll]] - [[Kalevi Kvell]] - [[Friedrich Kõlli]] - [[Maret Käbin]] - [[Jaan Kärner]] - [[Kalle Käsper]] - [[Hillar Künnapas]] ==L== [[Aino Laagus]] - [[Marek Laane]] - [[Tiina Laats]] - [[Meri-Liis Laherand]] - [[Leo Laks]] - [[Anne Lange]] - [[Kalev Lattik]] - [[Margus Lattik]] - [[Ülle Laumets]] - [[Eve Laur]] - [[Marian Laving]] - [[Tõnis Leemets]] - [[Lauri Leesi]] - [[Adelaida Lemberg]] - [[Marju Lepajõe]] - [[Harald Lepik]] - [[Jaan Leppik]] - [[Tanel Lepsoo]] - [[Pärt Lias]] - [[Ruth Lias]] - [[Katre Ligi]] - [[Lembit Liivak]] - [[Sander Liivak]] - [[Anne Lill]] - [[Johann Lill]] - [[Helgi Limberg]] - [[Bernhard Linde]] - [[Jana Linnart]] - [[Hendrik Lindepuu]] - [[Kati Lindström]] - [[Ruth Ling]] - [[Lore Listra]] - [[Helgi Loik]] - [[Mihkel Loodus]] - [[Leida Loone]] - [[Maria-Kristiina Lotman]] - [[Piret Lotman]] - [[Rebekka Lotman]] - [[Hans Luik]] - [[Elisabeth Lukats]] - [[Liina Lukas]] - [[Elvi Lumet]] - [[Eva Luts]] - [[Andres Luure]] - [[Triin Lõbus]] - [[Aivo Lõhmus]] - [[Krista Läänemets]] - [[Märt Läänemets]] - [[Maie Lüüs]] ==M== [[Endel Mallene]] - [[Carl Eduard Malm]] - [[Vidadi Mamedov]] - [[Aive Mandel]] - [[Risto Marjapuu]] - [[Julius Mark]] - [[Jüri Markus]] - [[Ilona Martson]] - [[Piret Marvet]] - [[Vilma Matsov]] - [[Heli Mattisen]] - [[Mare Mauer]] - [[Georg Meri]] - [[Voldemar Metsamärt]] - [[Kati Metsaots]] - [[Jüri Metsar]] - [[Leo Metsar]] - [[Linda Metslang]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Hanna Miller]] - [[Krista Mits]] - [[Ants Murakin]] - [[Mari Murdvee]] - [[Ann Must]] - [[Kalle Muuli]] - [[Mihkel Mõisnik]] - [[Paul-Olev Mõtsküla]] - [[Marin Mõttus]] - [[Linnart Mäll]] - [[Indrek Männiste]] - [[Leelo Märjamaa-Reintal]] - [[Bruno Mölder]] - [[Heli Mägar]] - [[Kaur Mägi]] ==N== [[Olga Nael]] - [[Ellen Niit]] - [[Dagmar Normet]] - [[Maret Nukke]] - [[Lea Nurkse]] - [[Minni Nurme]] - [[Helga Nõu]] ==O== [[Kirsti Oidekivi]] - [[Edgar Oissar]] - [[Jüri Ojamaa]] - [[Liisi Ojamaa]] - [[Ott Ojamaa]] - [[Ott Ojamets]] - [[Gustav Adolph Oldekop]] - [[Ellen Oll]] - [[Ants Oras]] - [[Margus Ott]] ==P== [[Marge Paal]] - [[Ants Paikre]] - [[Triinu Pakk-Allmann]] - [[Meelike Palli]] - [[Leonid Parašin]] - [[Oliver Parrest]] - [[Immanuel Pau]] - [[Merike Pau]] - [[Toomas Paul]] - [[Marje Pedajas]] - [[Heino Pedusaar]] - [[Piret Peiker]] - [[Aino Pervik]] - [[Juta Peterson]] - [[Üllar Peterson]] - [[Carolina Pihelgas]] - [[Jüri Piik]] - [[Lauri Pilter]] - [[Aare Pilv]] - [[Maia Planhof]] - [[Ülar Ploom]] - [[Ketlin Priilinn]] - [[Kajar Pruul]] - [[Ehte Puhang]] - [[Mart Pukits]] - [[Ilmar Pung]] - [[Moritz Maximilian Põdder]] - [[Neeme Põder]] - [[Ursula Põks]] - [[Mailis Põld]] - [[Vahur-Paul Põldma]] - [[Asta Põldmäe]] - [[Janika Päll]] - [[Malle Pärn]] - [[Jaan Pärnamäe]] - [[Jüri Pärni]] - [[Marge Pärnits]] - [[Aino Pärsimägi]] - [[Marin Pärtel]] - [[Maarja Pärtna]] - [[Konstantin Päts]] - [[Piret Pääsuke]] ==R== [[Aleksander Raid]] - [[Bibi Raid]] - [[Harald Rajamets]] - [[Henno Rajandi]] - [[Lia-Astrid Rajandi]] - [[Adam Randalu]] - [[Tiina Randus]] - [[Tiina Randviir]] - [[Silver Rattasepp]] - [[Urmas Rattus]] - [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]] - [[Rein Raud]] - [[Valda Raud]] - [[Aive Raudkivi]] - [[Andres Raudsepp (tõlkija)|Andres Raudsepp]] - [[Jüri Raudsepp]] - [[Ludmilla Raudtits]] - [[Nora Kaplinski]] (Raudsepp) - [[Piret Raudsepp]] - [[Arnold Ravel]] - [[Ilme Rebane]] - [[Kristiina Rebane]] - [[Katrin Reimus]] - [[Kaarina Rein]] - [[Juta Reiska]] - [[Karl Reitav]] - [[Tiiu Relve]] - [[Lembit Remmelgas]] - [[Margit Rennebaum]] - [[Lydia Riikoja]] - [[Marju Riisikamp]] - [[Merike Riives]] - [[Edith Roks]] - [[Ralf Rond]] (Jaan Kurn) - [[Arthur Roose]] - [[Nadežda Roose]] - [[Jaan Ross]] - [[Johanna Ross]] - [[Kristiina Ross]] - [[Valter Rummel]] - [[Paul-Eerik Rummo]] - [[Siret Rutiku]] - [[Jaak Rähesoo]] - [[Adolf Rühka]] ==S== [[Anti Saar]] - [[Nils Bernhard Sachris]] - [[Heete Sahkai]] - [[Ita Saks]] - [[Vello Salo]] - [[Elmar Salumaa]] - [[Piret Saluri]] - [[Rein Saluri]] - [[Anu Saluäär]] - [[Otto Samma]] - [[August Sang]] - [[Joel Sang]] - [[Vladimir Sazonov]] - [[Peeter Sauter]] - [[René Schubbe]] - [[Riina Schutting]] - [[Toomas Schvak]] - [[Johann Benjamin Sczibalski]] - [[Johannes Seilenthal]] - [[Jüri Selirand]] - [[Leevi Selliov]] - [[Johannes Semper]] - [[Henrik Sepamaa]] (Heinrich Seppik) - [[Aleks Sepp]] - [[Rein Sepp]] - [[Ruth Sepp]] - [[Viktor Sepp]] - [[Ly Seppel]] - [[Virgo Siil]] - [[Maarja Siiner]] - [[Kärt Siirak]] - [[Marta Sillaots]] - [[Heikki Silvet]] - [[Johannes Silvet]] - [[Mark Sinisoo]] - [[Triin Sinissaar]] - [[Aleksander Sipelgas]] - [[Kira Sipjagina]] - [[Mati Sirkel]] - [[Agu Sisask]] - [[Kaia Sisask]] - [[Erkki Sivonen]] - [[Andrei Sokolov (tõlkija)|Andrei Sokolov]] - [[Inta Soms]] - [[Mati Soomre]] - [[Allar Sooneste]] - [[Eve Sooneste]] - [[Enn Soosaar]] - [[Sven-Erik Soosaar]] - [[Ene-Reet Soovik]] - [[Anu Sooäär]] - [[Tiiu Speek]] - [[Sergei Stadnikov]] - [[Dagmar Stock]] - [[Hermann Stock]] - [[Valvi Strikaitienė]] - [[Mihhail Suigusaar]] - [[Marian Suitso]] - [[Hans Susi]] - [[Karin Suursalu]] ==Z== [[Mare Zaneva]] ==T== [[Triin Tael]] - [[Kai Tafenau]] - [[Johanna Taiger]] - [[Margis Talijärv]] - [[Juhan Talve]] - [[Jüri Talvet]] - [[Malle Talvet]] - [[Katre Talviste]] - [[Ülo Tambek]] - [[Aksel Tamm]] - [[Epp Tamm]] - [[Johan Tamm]] - [[Triinu Tamm]] - [[Eve-Reet Tammet]] - [[Marike Tammet]] - [[Anton Hansen Tammsaare]] - [[Linda Tinnu Targo]] - [[Mari Tarvas]] - [[Rita Tasa]] - [[Taavi Tatsi]] - [[Eerik Teder]] - [[Olavi Teppan]] - [[Kerti Tergem]] - [[Hardi Tiidus]] - [[Tiina Tiiman]] - [[Küllike Tohver]] - [[Nelli Toiger]] - [[Leena Tomasberg]] - [[Viktor Tomberg]] - [[Ralf Toming]] – [[Toivo Tomson]] - [[Andrus Tool]] - {{ill|ru|Leon Toom|Тоом, Леон Валентинович}} - [[Liidia Toom]] - [[Aino Toomaspoeg]] - [[Tiina Toomet (tõlkija)|Tiina Toomet]] - [[Sigrid Tooming]] - [[Liina Tordik]] - [[Ülo Torpats]] - [[Mats Traat]] - [[Victoria Traat]] - [[Kuldar Traks]] - [[Elias Treeman]] - [[Aleksander-Harald Trilljärv]] - [[Silvia Tui]] - [[Arnold Tulik]] - [[Armand Tungal]] - [[Rein Turu]] - [[Mari Tuulik]] - [[Igor Tõnurist]] ==U== [[Haljand Udam]] - [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]] - [[Udo Uibo]] - [[Kristina Uluots]] - [[Marie Under]] - [[Jaan Unt]] - [[Kersti Unt]] - [[Marja Unt]] - [[Uno Ussisoo]] ==V== [[Debora Vaarandi]] - [[Kai Vaarandi]] - [[Ain Vagula]] - [[Lauri Vahtre]] - [[Eha Vain]] - [[Edla Valdna]] - [[Helja Valler]] - [[Helja Vallikivi]] - [[Valner Valme]] - [[Arvo Valton]] - [[Kai Vare]] - [[Aet Varik]] - [[Maiga Varik]] - [[Kai Vassiljeva]] – [[Muia Veetamm]] - [[Ingrid Velbaum-Staub]] - [[Eva Velsker]] - [[Ilmar Vene]] - [[Siim Veskimees]] - [[Viktor Veskimäe]] - [[Kaarel Veskis]] - [[Leidi Veskis]] - [[Enn Vetemaa]] - [[Votele Viidemann]] - [[Kristi Viiding]] - [[Linda Viiding]] - [[Paul Viiding]] - [[Tiina Viil]] - [[Livia Viitol]] - [[Valeeria Villandi]] - [[Peeter Villmann]] - [[Linda Vilmre]] - [[Ago Vilo]] - [[Tamara Vilsone]] - [[Adrian Virginius]] - [[Krista Vogelberg]] - [[Omar Volmer]] - [[Ivo Volt]] - [[Silvi Väli]] - [[Hilja Välipõllu]] - [[Märt Väljataga]] ==Õ== [[Tõnu Õnnepalu]] == W == [[Franz Heinrich Wilberg]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad| Eesti keelde tõlkijate loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Tõlkijad]] 1ip6lhw8m0fndmmtnbv8oao23lnbcln 7231715 7231709 2026-09-10T11:27:37Z Morel 26171 /* P */ 7231715 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[eesti keel]]de [[tõlkija]]id.'' {{tähed}} ==A== [[Vahur Aabrams]] - [[Ülev Aaloe]] - [[Epp Aareleid]] - [[Kai Aareleid]] - [[Raul Aav]] - [[Johannes Aavik]] - [[Ilotar Aavisto]] - [[Elina Adamson]] - [[Silvia Airik-Priuhka]] - [[Arvo Alas]] - [[Askur Alas]] - [[Heli Allik]] - [[Jüri Allik]] - [[Mari Allik]] - [[Artur Alliksaar]] - [[Rauno Alliksaar]] - [[Betti Alver]] - [[Natalie Alver]] - [[Ella Andersons]] - [[August Annist]] - [[Amar Annus]] - [[Agnes Antik]] - [[Leo Anvelt]] - [[Ott Arder]] - [[Linda Ariva]] - [[Tõnis Arnover]] - [[Tiina Aro]] - [[Tõnis Arro]] - [[Aleksander Aspel]] - [[Ene Asu-Õunas]] ==B== [[Erkki Bahovski]] - [[Juta Bedia]] - [[Vladimir Beekman]] - [[Anna Bergmann]] - [[Jaan Bergmann]] - [[Bruno Betlem]] - [[Asta Blumenfeld]] - [[Vivian Bohl]] ==E== [[Andres Ehin]] - [[Kristiina Ehin]] - [[Allan Eichenbaum]] - [[Veronika Einberg]] - [[Karl Einer]] - [[Julius Elango]] - [[Helmi Eller]] - [[Aama Elwe-Oja]] - [[Aulis-Leif Erikson]] - [[Andry Ervald]] - [[Kattri Ezzoubi]] == G == [[Mats Grant]] - [[Reet Grosberg]] - [[Andres Gross]] - [[Artur Gross]] ==H== [[Anna Haava]] - [[Juhan Habicht]] - [[Ants Haljamaa]] - [[Tatjana Hallap]] - [[Tiiu Hallap]] - [[Jaakko Hallas]] - [[Katrin Hallas]] - [[Eugen Hange]] - [[August Hanko]] - [[Urve Hanko]] - [[Ester Heinaste]] - [[Valli Helde]] - [[Tiina Hellamaa]] - [[Mart Helme]] - [[Rein Helme]] - [[Edvin Hiedel]] - [[Lembe Hiedel]] - [[Toomas Hiio]] - [[Erni Hiir]] - [[Tiito Himma]] - [[Hels Hinrikson]] - [[Jaak Hion]] - [[Arthur Hone]] - [[Laine Hone]] - [[Vjatšeslav Hromov]] - [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]] - [[Aadu Hurt]] == I == [[Ivo Ago Iliste]] - [[Harry Ingelman]] ==J== [[Andres Jaaksoo]] - [[Kadri Jaanits]] - [[Mari Jesmin]] - [[Riina Jesmin]] - [[Harald Joasoon]] - [[Olev Jõgi]] - [[Lennart-Hans Jürgenson]] - [[Marika Jürgenson]] - [[Vilma Jürisalu]] - [[Helvi Jürisson]] - [[Mihkel Jürna]] - [[Helju Jüssi|Helju Jüssi -]] Liisbet Jürlau - Berit Jürlau ==K== [[Hanna Kaal]] - [[Ain Kaalep]] - [[Maarja Kaaristo]] - [[Boris Kabur]] - [[Kaisa Kaer]] - [[Krista Kaer]] - [[Mihkel Kaevats]] - [[Juhan Kahk (tõlkija)|Juhan Kahk]] - [[Martin Kala]] - [[Amiran Kaladze]] - [[Martti Kalda]] - [[Kätlin Kaldmaa]] - [[Krõõt Kaljusto]] - [[Kalev Kalkun]] - [[Maria Kall]] - [[Toomas Kall]] - [[Teet Kallas]] - [[Anne Kalling]] - [[Mart Kalvet]] - [[Madis Kanarbik]] - [[Jaan Kangilaski]] - [[Mart Kangur]] - [[Maarja Kangro]] - [[Kristjan Jaak Kangur]] - [[Sigrid Kangur]] - [[Jaan Kaplinski]] - [[Nora Kaplinski]] - [[Marit Karelson]] - [[Ruth Karemäe]] - [[Doris Kareva]] - [[Maret Kark]] - [[Kalle Kasemaa]] - [[Leili-Maria Kask]] - [[Katrin Kaugver]] - [[Jan Kaus]] - [[Anneli Kavald]] - [[Paul Kees]] - [[Sirje Keevallik]] - [[Helgi Kelle]] - [[Heiti Kender]] - [[Kaur Kender]] - [[Ragne Kepler]] - [[Agnes Kerge]] - [[Joonas Kiik]] - [[Katrin Kiik]] - [[Sirje Kiin]] - [[Irja Kiisküla]] - [[Mats Kirsel]] - [[Ann Kitsnik]] - [[Lauri Kitsnik]] - [[Kerstti Kittus]] - [[Rainer Kivi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Mario Kivistik]] - [[Salme Klaos]] - [[Richard Kleis]] - [[Johann Koell]] - [[Eva Koff]] - [[Indrek Koff]] - [[Jürnas Kokla]] - [[Konstantin Kokla]] - [[Tiiu Kokla]] - Ilona Kolberg - [[Kaspar Kolk]] - [[Liidia Kompus]] - [[Hannes Korjus]] - [[Teet Korsten]] - [[Merilin Kotta]] - [[Tiia Krass]] - [[Külli Kressa]] - [[Virve Krimm]] - [[Helga Kross]] - [[Jaan Kross]] - [[Hasso Krull]] - [[Pille Kruus]] - [[Veronika Kruus]] - [[Valdek Kruuspere]] - [[Helja-Amanda Kukk]] - [[Mart Kuldkepp]] - [[Oskar Kuningas]] - [[Aita Kurfeldt]] - [[Kalle Kurg]] - [[Astrid Kurismaa]] - [[Aleksander Kurtna]] - [[Ülo Kurvits]] - [[Eela Kuusküll]] - [[Kalevi Kvell]] - [[Friedrich Kõlli]] - [[Maret Käbin]] - [[Jaan Kärner]] - [[Kalle Käsper]] - [[Hillar Künnapas]] ==L== [[Aino Laagus]] - [[Marek Laane]] - [[Tiina Laats]] - [[Meri-Liis Laherand]] - [[Leo Laks]] - [[Anne Lange]] - [[Kalev Lattik]] - [[Margus Lattik]] - [[Ülle Laumets]] - [[Eve Laur]] - [[Marian Laving]] - [[Tõnis Leemets]] - [[Lauri Leesi]] - [[Adelaida Lemberg]] - [[Marju Lepajõe]] - [[Harald Lepik]] - [[Jaan Leppik]] - [[Tanel Lepsoo]] - [[Pärt Lias]] - [[Ruth Lias]] - [[Katre Ligi]] - [[Lembit Liivak]] - [[Sander Liivak]] - [[Anne Lill]] - [[Johann Lill]] - [[Helgi Limberg]] - [[Bernhard Linde]] - [[Jana Linnart]] - [[Hendrik Lindepuu]] - [[Kati Lindström]] - [[Ruth Ling]] - [[Lore Listra]] - [[Helgi Loik]] - [[Mihkel Loodus]] - [[Leida Loone]] - [[Maria-Kristiina Lotman]] - [[Piret Lotman]] - [[Rebekka Lotman]] - [[Hans Luik]] - [[Elisabeth Lukats]] - [[Liina Lukas]] - [[Elvi Lumet]] - [[Eva Luts]] - [[Andres Luure]] - [[Triin Lõbus]] - [[Aivo Lõhmus]] - [[Krista Läänemets]] - [[Märt Läänemets]] - [[Maie Lüüs]] ==M== [[Endel Mallene]] - [[Carl Eduard Malm]] - [[Vidadi Mamedov]] - [[Aive Mandel]] - [[Risto Marjapuu]] - [[Julius Mark]] - [[Jüri Markus]] - [[Ilona Martson]] - [[Piret Marvet]] - [[Vilma Matsov]] - [[Heli Mattisen]] - [[Mare Mauer]] - [[Georg Meri]] - [[Voldemar Metsamärt]] - [[Kati Metsaots]] - [[Jüri Metsar]] - [[Leo Metsar]] - [[Linda Metslang]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Hanna Miller]] - [[Krista Mits]] - [[Ants Murakin]] - [[Mari Murdvee]] - [[Ann Must]] - [[Kalle Muuli]] - [[Mihkel Mõisnik]] - [[Paul-Olev Mõtsküla]] - [[Marin Mõttus]] - [[Linnart Mäll]] - [[Indrek Männiste]] - [[Leelo Märjamaa-Reintal]] - [[Bruno Mölder]] - [[Heli Mägar]] - [[Kaur Mägi]] ==N== [[Olga Nael]] - [[Ellen Niit]] - [[Dagmar Normet]] - [[Maret Nukke]] - [[Lea Nurkse]] - [[Minni Nurme]] - [[Helga Nõu]] ==O== [[Kirsti Oidekivi]] - [[Edgar Oissar]] - [[Jüri Ojamaa]] - [[Liisi Ojamaa]] - [[Ott Ojamaa]] - [[Ott Ojamets]] - [[Gustav Adolph Oldekop]] - [[Ellen Oll]] - [[Ants Oras]] - [[Margus Ott]] ==P== [[Marge Paal]] - [[Ants Paikre]] - [[Triinu Pakk-Allmann]] - [[Meelike Palli]] - [[Leonid Parašin]] - [[Oliver Parrest]] - [[Immanuel Pau]] - [[Merike Pau]] - [[Toomas Paul]] - [[Marje Pedajas]] - [[Heino Pedusaar]] - [[Piret Peiker]] - [[Aino Pervik]] - [[Juta Peterson]] - [[Üllar Peterson]] - [[Carolina Pihelgas]] - [[Jüri Piik]] - [[Lauri Pilter]] - [[Aare Pilv]] - [[Maia Planhof]] - [[Ülar Ploom]] - [[Valentin Pomm]] - [[Ketlin Priilinn]] - [[Evi Prink]] - [[Kajar Pruul]] - [[Ehte Puhang]] - [[Mart Pukits]] - [[Ilmar Pung]] - [[Moritz Maximilian Põdder]] - [[Neeme Põder]] - [[Ursula Põks]] - [[Mailis Põld]] - [[Vahur-Paul Põldma]] - [[Asta Põldmäe]] - [[Janika Päll]] - [[Malle Pärn]] - [[Jaan Pärnamäe]] - [[Jüri Pärni]] - [[Marge Pärnits]] - [[Aino Pärsimägi]] - [[Marin Pärtel]] - [[Maarja Pärtna]] - [[Konstantin Päts]] - [[Piret Pääsuke]] ==R== [[Aleksander Raid]] - [[Bibi Raid]] - [[Harald Rajamets]] - [[Henno Rajandi]] - [[Lia-Astrid Rajandi]] - [[Adam Randalu]] - [[Tiina Randus]] - [[Tiina Randviir]] - [[Silver Rattasepp]] - [[Urmas Rattus]] - [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]] - [[Rein Raud]] - [[Valda Raud]] - [[Aive Raudkivi]] - [[Andres Raudsepp (tõlkija)|Andres Raudsepp]] - [[Jüri Raudsepp]] - [[Ludmilla Raudtits]] - [[Nora Kaplinski]] (Raudsepp) - [[Piret Raudsepp]] - [[Arnold Ravel]] - [[Ilme Rebane]] - [[Kristiina Rebane]] - [[Katrin Reimus]] - [[Kaarina Rein]] - [[Juta Reiska]] - [[Karl Reitav]] - [[Tiiu Relve]] - [[Lembit Remmelgas]] - [[Margit Rennebaum]] - [[Lydia Riikoja]] - [[Marju Riisikamp]] - [[Merike Riives]] - [[Edith Roks]] - [[Ralf Rond]] (Jaan Kurn) - [[Arthur Roose]] - [[Nadežda Roose]] - [[Jaan Ross]] - [[Johanna Ross]] - [[Kristiina Ross]] - [[Valter Rummel]] - [[Paul-Eerik Rummo]] - [[Siret Rutiku]] - [[Jaak Rähesoo]] - [[Adolf Rühka]] ==S== [[Anti Saar]] - [[Nils Bernhard Sachris]] - [[Heete Sahkai]] - [[Ita Saks]] - [[Vello Salo]] - [[Elmar Salumaa]] - [[Piret Saluri]] - [[Rein Saluri]] - [[Anu Saluäär]] - [[Otto Samma]] - [[August Sang]] - [[Joel Sang]] - [[Vladimir Sazonov]] - [[Peeter Sauter]] - [[René Schubbe]] - [[Riina Schutting]] - [[Toomas Schvak]] - [[Johann Benjamin Sczibalski]] - [[Johannes Seilenthal]] - [[Jüri Selirand]] - [[Leevi Selliov]] - [[Johannes Semper]] - [[Henrik Sepamaa]] (Heinrich Seppik) - [[Aleks Sepp]] - [[Rein Sepp]] - [[Ruth Sepp]] - [[Viktor Sepp]] - [[Ly Seppel]] - [[Virgo Siil]] - [[Maarja Siiner]] - [[Kärt Siirak]] - [[Marta Sillaots]] - [[Heikki Silvet]] - [[Johannes Silvet]] - [[Mark Sinisoo]] - [[Triin Sinissaar]] - [[Aleksander Sipelgas]] - [[Kira Sipjagina]] - [[Mati Sirkel]] - [[Agu Sisask]] - [[Kaia Sisask]] - [[Erkki Sivonen]] - [[Andrei Sokolov (tõlkija)|Andrei Sokolov]] - [[Inta Soms]] - [[Mati Soomre]] - [[Allar Sooneste]] - [[Eve Sooneste]] - [[Enn Soosaar]] - [[Sven-Erik Soosaar]] - [[Ene-Reet Soovik]] - [[Anu Sooäär]] - [[Tiiu Speek]] - [[Sergei Stadnikov]] - [[Dagmar Stock]] - [[Hermann Stock]] - [[Valvi Strikaitienė]] - [[Mihhail Suigusaar]] - [[Marian Suitso]] - [[Hans Susi]] - [[Karin Suursalu]] ==Z== [[Mare Zaneva]] ==T== [[Triin Tael]] - [[Kai Tafenau]] - [[Johanna Taiger]] - [[Margis Talijärv]] - [[Juhan Talve]] - [[Jüri Talvet]] - [[Malle Talvet]] - [[Katre Talviste]] - [[Ülo Tambek]] - [[Aksel Tamm]] - [[Epp Tamm]] - [[Johan Tamm]] - [[Triinu Tamm]] - [[Eve-Reet Tammet]] - [[Marike Tammet]] - [[Anton Hansen Tammsaare]] - [[Linda Tinnu Targo]] - [[Mari Tarvas]] - [[Rita Tasa]] - [[Taavi Tatsi]] - [[Eerik Teder]] - [[Olavi Teppan]] - [[Kerti Tergem]] - [[Hardi Tiidus]] - [[Tiina Tiiman]] - [[Küllike Tohver]] - [[Nelli Toiger]] - [[Leena Tomasberg]] - [[Viktor Tomberg]] - [[Ralf Toming]] – [[Toivo Tomson]] - [[Andrus Tool]] - {{ill|ru|Leon Toom|Тоом, Леон Валентинович}} - [[Liidia Toom]] - [[Aino Toomaspoeg]] - [[Tiina Toomet (tõlkija)|Tiina Toomet]] - [[Sigrid Tooming]] - [[Liina Tordik]] - [[Ülo Torpats]] - [[Mats Traat]] - [[Victoria Traat]] - [[Kuldar Traks]] - [[Elias Treeman]] - [[Aleksander-Harald Trilljärv]] - [[Silvia Tui]] - [[Arnold Tulik]] - [[Armand Tungal]] - [[Rein Turu]] - [[Mari Tuulik]] - [[Igor Tõnurist]] ==U== [[Haljand Udam]] - [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]] - [[Udo Uibo]] - [[Kristina Uluots]] - [[Marie Under]] - [[Jaan Unt]] - [[Kersti Unt]] - [[Marja Unt]] - [[Uno Ussisoo]] ==V== [[Debora Vaarandi]] - [[Kai Vaarandi]] - [[Ain Vagula]] - [[Lauri Vahtre]] - [[Eha Vain]] - [[Edla Valdna]] - [[Helja Valler]] - [[Helja Vallikivi]] - [[Valner Valme]] - [[Arvo Valton]] - [[Kai Vare]] - [[Aet Varik]] - [[Maiga Varik]] - [[Kai Vassiljeva]] – [[Muia Veetamm]] - [[Ingrid Velbaum-Staub]] - [[Eva Velsker]] - [[Ilmar Vene]] - [[Siim Veskimees]] - [[Viktor Veskimäe]] - [[Kaarel Veskis]] - [[Leidi Veskis]] - [[Enn Vetemaa]] - [[Votele Viidemann]] - [[Kristi Viiding]] - [[Linda Viiding]] - [[Paul Viiding]] - [[Tiina Viil]] - [[Livia Viitol]] - [[Valeeria Villandi]] - [[Peeter Villmann]] - [[Linda Vilmre]] - [[Ago Vilo]] - [[Tamara Vilsone]] - [[Adrian Virginius]] - [[Krista Vogelberg]] - [[Omar Volmer]] - [[Ivo Volt]] - [[Silvi Väli]] - [[Hilja Välipõllu]] - [[Märt Väljataga]] ==Õ== [[Tõnu Õnnepalu]] == W == [[Franz Heinrich Wilberg]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad| Eesti keelde tõlkijate loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Tõlkijad]] 0tnwuqyg8nx11ljxuyvgi4393nmbgt2 7231716 7231715 2026-09-10T11:28:03Z Morel 26171 /* K */ 7231716 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[eesti keel]]de [[tõlkija]]id.'' {{tähed}} ==A== [[Vahur Aabrams]] - [[Ülev Aaloe]] - [[Epp Aareleid]] - [[Kai Aareleid]] - [[Raul Aav]] - [[Johannes Aavik]] - [[Ilotar Aavisto]] - [[Elina Adamson]] - [[Silvia Airik-Priuhka]] - [[Arvo Alas]] - [[Askur Alas]] - [[Heli Allik]] - [[Jüri Allik]] - [[Mari Allik]] - [[Artur Alliksaar]] - [[Rauno Alliksaar]] - [[Betti Alver]] - [[Natalie Alver]] - [[Ella Andersons]] - [[August Annist]] - [[Amar Annus]] - [[Agnes Antik]] - [[Leo Anvelt]] - [[Ott Arder]] - [[Linda Ariva]] - [[Tõnis Arnover]] - [[Tiina Aro]] - [[Tõnis Arro]] - [[Aleksander Aspel]] - [[Ene Asu-Õunas]] ==B== [[Erkki Bahovski]] - [[Juta Bedia]] - [[Vladimir Beekman]] - [[Anna Bergmann]] - [[Jaan Bergmann]] - [[Bruno Betlem]] - [[Asta Blumenfeld]] - [[Vivian Bohl]] ==E== [[Andres Ehin]] - [[Kristiina Ehin]] - [[Allan Eichenbaum]] - [[Veronika Einberg]] - [[Karl Einer]] - [[Julius Elango]] - [[Helmi Eller]] - [[Aama Elwe-Oja]] - [[Aulis-Leif Erikson]] - [[Andry Ervald]] - [[Kattri Ezzoubi]] == G == [[Mats Grant]] - [[Reet Grosberg]] - [[Andres Gross]] - [[Artur Gross]] ==H== [[Anna Haava]] - [[Juhan Habicht]] - [[Ants Haljamaa]] - [[Tatjana Hallap]] - [[Tiiu Hallap]] - [[Jaakko Hallas]] - [[Katrin Hallas]] - [[Eugen Hange]] - [[August Hanko]] - [[Urve Hanko]] - [[Ester Heinaste]] - [[Valli Helde]] - [[Tiina Hellamaa]] - [[Mart Helme]] - [[Rein Helme]] - [[Edvin Hiedel]] - [[Lembe Hiedel]] - [[Toomas Hiio]] - [[Erni Hiir]] - [[Tiito Himma]] - [[Hels Hinrikson]] - [[Jaak Hion]] - [[Arthur Hone]] - [[Laine Hone]] - [[Vjatšeslav Hromov]] - [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]] - [[Aadu Hurt]] == I == [[Ivo Ago Iliste]] - [[Harry Ingelman]] ==J== [[Andres Jaaksoo]] - [[Kadri Jaanits]] - [[Mari Jesmin]] - [[Riina Jesmin]] - [[Harald Joasoon]] - [[Olev Jõgi]] - [[Lennart-Hans Jürgenson]] - [[Marika Jürgenson]] - [[Vilma Jürisalu]] - [[Helvi Jürisson]] - [[Mihkel Jürna]] - [[Helju Jüssi|Helju Jüssi -]] Liisbet Jürlau - Berit Jürlau ==K== [[Hanna Kaal]] - [[Ain Kaalep]] - [[Maarja Kaaristo]] - [[Boris Kabur]] - [[Kaisa Kaer]] - [[Krista Kaer]] - [[Mihkel Kaevats]] - [[Juhan Kahk (tõlkija)|Juhan Kahk]] - [[Martin Kala]] - [[Amiran Kaladze]] - [[Martti Kalda]] - [[Kätlin Kaldmaa]] - [[Krõõt Kaljusto]] - [[Kalev Kalkun]] - [[Maria Kall]] - [[Toomas Kall]] - [[Teet Kallas]] - [[Anne Kalling]] - [[Mart Kalvet]] - [[Madis Kanarbik]] - [[Jaan Kangilaski]] - [[Mart Kangur]] - [[Maarja Kangro]] - [[Kristjan Jaak Kangur]] - [[Sigrid Kangur]] - [[Jaan Kaplinski]] - [[Nora Kaplinski]] - [[Marit Karelson]] - [[Ruth Karemäe]] - [[Doris Kareva]] - [[Maret Kark]] - [[Kalle Kasemaa]] - [[Leili-Maria Kask]] - [[Katrin Kaugver]] - [[Jan Kaus]] - [[Anneli Kavald]] - [[Paul Kees]] - [[Sirje Keevallik]] - [[Helgi Kelle]] - [[Heiti Kender]] - [[Kaur Kender]] - [[Ragne Kepler]] - [[Agnes Kerge]] - [[Joonas Kiik]] - [[Katrin Kiik]] - [[Sirje Kiin]] - [[Irja Kiisküla]] - [[Mats Kirsel]] - [[Ann Kitsnik]] - [[Lauri Kitsnik]] - [[Kerstti Kittus]] - [[Rainer Kivi]] - [[Vidrik Kivilo]] - [[Paavo Kivine]] - [[Mario Kivistik]] - [[Salme Klaos]] - [[Richard Kleis]] - [[Johann Koell]] - [[Eva Koff]] - [[Indrek Koff]] - [[Jürnas Kokla]] - [[Konstantin Kokla]] - [[Tiiu Kokla]] - Ilona Kolberg - [[Kaspar Kolk]] - [[Liidia Kompus]] - [[Hannes Korjus]] - [[Teet Korsten]] - [[Merilin Kotta]] - [[Tiia Krass]] - [[Külli Kressa]] - [[Virve Krimm]] - [[Helga Kross]] - [[Jaan Kross]] - [[Hasso Krull]] - [[Pille Kruus]] - [[Veronika Kruus]] - [[Valdek Kruuspere]] - [[Helja-Amanda Kukk]] - [[Mart Kuldkepp]] - [[Oskar Kuningas]] - [[Aita Kurfeldt]] - [[Kalle Kurg]] - [[Astrid Kurismaa]] - [[Aleksander Kurtna]] - [[Ülo Kurvits]] - [[Eela Kuusküll]] - [[Kalevi Kvell]] - [[Friedrich Kõlli]] - [[Maret Käbin]] - [[Jaan Kärner]] - [[Kalle Käsper]] - [[Hillar Künnapas]] ==L== [[Aino Laagus]] - [[Marek Laane]] - [[Tiina Laats]] - [[Meri-Liis Laherand]] - [[Leo Laks]] - [[Anne Lange]] - [[Kalev Lattik]] - [[Margus Lattik]] - [[Ülle Laumets]] - [[Eve Laur]] - [[Marian Laving]] - [[Tõnis Leemets]] - [[Lauri Leesi]] - [[Adelaida Lemberg]] - [[Marju Lepajõe]] - [[Harald Lepik]] - [[Jaan Leppik]] - [[Tanel Lepsoo]] - [[Pärt Lias]] - [[Ruth Lias]] - [[Katre Ligi]] - [[Lembit Liivak]] - [[Sander Liivak]] - [[Anne Lill]] - [[Johann Lill]] - [[Helgi Limberg]] - [[Bernhard Linde]] - [[Jana Linnart]] - [[Hendrik Lindepuu]] - [[Kati Lindström]] - [[Ruth Ling]] - [[Lore Listra]] - [[Helgi Loik]] - [[Mihkel Loodus]] - [[Leida Loone]] - [[Maria-Kristiina Lotman]] - [[Piret Lotman]] - [[Rebekka Lotman]] - [[Hans Luik]] - [[Elisabeth Lukats]] - [[Liina Lukas]] - [[Elvi Lumet]] - [[Eva Luts]] - [[Andres Luure]] - [[Triin Lõbus]] - [[Aivo Lõhmus]] - [[Krista Läänemets]] - [[Märt Läänemets]] - [[Maie Lüüs]] ==M== [[Endel Mallene]] - [[Carl Eduard Malm]] - [[Vidadi Mamedov]] - [[Aive Mandel]] - [[Risto Marjapuu]] - [[Julius Mark]] - [[Jüri Markus]] - [[Ilona Martson]] - [[Piret Marvet]] - [[Vilma Matsov]] - [[Heli Mattisen]] - [[Mare Mauer]] - [[Georg Meri]] - [[Voldemar Metsamärt]] - [[Kati Metsaots]] - [[Jüri Metsar]] - [[Leo Metsar]] - [[Linda Metslang]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Hanna Miller]] - [[Krista Mits]] - [[Ants Murakin]] - [[Mari Murdvee]] - [[Ann Must]] - [[Kalle Muuli]] - [[Mihkel Mõisnik]] - [[Paul-Olev Mõtsküla]] - [[Marin Mõttus]] - [[Linnart Mäll]] - [[Indrek Männiste]] - [[Leelo Märjamaa-Reintal]] - [[Bruno Mölder]] - [[Heli Mägar]] - [[Kaur Mägi]] ==N== [[Olga Nael]] - [[Ellen Niit]] - [[Dagmar Normet]] - [[Maret Nukke]] - [[Lea Nurkse]] - [[Minni Nurme]] - [[Helga Nõu]] ==O== [[Kirsti Oidekivi]] - [[Edgar Oissar]] - [[Jüri Ojamaa]] - [[Liisi Ojamaa]] - [[Ott Ojamaa]] - [[Ott Ojamets]] - [[Gustav Adolph Oldekop]] - [[Ellen Oll]] - [[Ants Oras]] - [[Margus Ott]] ==P== [[Marge Paal]] - [[Ants Paikre]] - [[Triinu Pakk-Allmann]] - [[Meelike Palli]] - [[Leonid Parašin]] - [[Oliver Parrest]] - [[Immanuel Pau]] - [[Merike Pau]] - [[Toomas Paul]] - [[Marje Pedajas]] - [[Heino Pedusaar]] - [[Piret Peiker]] - [[Aino Pervik]] - [[Juta Peterson]] - [[Üllar Peterson]] - [[Carolina Pihelgas]] - [[Jüri Piik]] - [[Lauri Pilter]] - [[Aare Pilv]] - [[Maia Planhof]] - [[Ülar Ploom]] - [[Valentin Pomm]] - [[Ketlin Priilinn]] - [[Evi Prink]] - [[Kajar Pruul]] - [[Ehte Puhang]] - [[Mart Pukits]] - [[Ilmar Pung]] - [[Moritz Maximilian Põdder]] - [[Neeme Põder]] - [[Ursula Põks]] - [[Mailis Põld]] - [[Vahur-Paul Põldma]] - [[Asta Põldmäe]] - [[Janika Päll]] - [[Malle Pärn]] - [[Jaan Pärnamäe]] - [[Jüri Pärni]] - [[Marge Pärnits]] - [[Aino Pärsimägi]] - [[Marin Pärtel]] - [[Maarja Pärtna]] - [[Konstantin Päts]] - [[Piret Pääsuke]] ==R== [[Aleksander Raid]] - [[Bibi Raid]] - [[Harald Rajamets]] - [[Henno Rajandi]] - [[Lia-Astrid Rajandi]] - [[Adam Randalu]] - [[Tiina Randus]] - [[Tiina Randviir]] - [[Silver Rattasepp]] - [[Urmas Rattus]] - [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]] - [[Rein Raud]] - [[Valda Raud]] - [[Aive Raudkivi]] - [[Andres Raudsepp (tõlkija)|Andres Raudsepp]] - [[Jüri Raudsepp]] - [[Ludmilla Raudtits]] - [[Nora Kaplinski]] (Raudsepp) - [[Piret Raudsepp]] - [[Arnold Ravel]] - [[Ilme Rebane]] - [[Kristiina Rebane]] - [[Katrin Reimus]] - [[Kaarina Rein]] - [[Juta Reiska]] - [[Karl Reitav]] - [[Tiiu Relve]] - [[Lembit Remmelgas]] - [[Margit Rennebaum]] - [[Lydia Riikoja]] - [[Marju Riisikamp]] - [[Merike Riives]] - [[Edith Roks]] - [[Ralf Rond]] (Jaan Kurn) - [[Arthur Roose]] - [[Nadežda Roose]] - [[Jaan Ross]] - [[Johanna Ross]] - [[Kristiina Ross]] - [[Valter Rummel]] - [[Paul-Eerik Rummo]] - [[Siret Rutiku]] - [[Jaak Rähesoo]] - [[Adolf Rühka]] ==S== [[Anti Saar]] - [[Nils Bernhard Sachris]] - [[Heete Sahkai]] - [[Ita Saks]] - [[Vello Salo]] - [[Elmar Salumaa]] - [[Piret Saluri]] - [[Rein Saluri]] - [[Anu Saluäär]] - [[Otto Samma]] - [[August Sang]] - [[Joel Sang]] - [[Vladimir Sazonov]] - [[Peeter Sauter]] - [[René Schubbe]] - [[Riina Schutting]] - [[Toomas Schvak]] - [[Johann Benjamin Sczibalski]] - [[Johannes Seilenthal]] - [[Jüri Selirand]] - [[Leevi Selliov]] - [[Johannes Semper]] - [[Henrik Sepamaa]] (Heinrich Seppik) - [[Aleks Sepp]] - [[Rein Sepp]] - [[Ruth Sepp]] - [[Viktor Sepp]] - [[Ly Seppel]] - [[Virgo Siil]] - [[Maarja Siiner]] - [[Kärt Siirak]] - [[Marta Sillaots]] - [[Heikki Silvet]] - [[Johannes Silvet]] - [[Mark Sinisoo]] - [[Triin Sinissaar]] - [[Aleksander Sipelgas]] - [[Kira Sipjagina]] - [[Mati Sirkel]] - [[Agu Sisask]] - [[Kaia Sisask]] - [[Erkki Sivonen]] - [[Andrei Sokolov (tõlkija)|Andrei Sokolov]] - [[Inta Soms]] - [[Mati Soomre]] - [[Allar Sooneste]] - [[Eve Sooneste]] - [[Enn Soosaar]] - [[Sven-Erik Soosaar]] - [[Ene-Reet Soovik]] - [[Anu Sooäär]] - [[Tiiu Speek]] - [[Sergei Stadnikov]] - [[Dagmar Stock]] - [[Hermann Stock]] - [[Valvi Strikaitienė]] - [[Mihhail Suigusaar]] - [[Marian Suitso]] - [[Hans Susi]] - [[Karin Suursalu]] ==Z== [[Mare Zaneva]] ==T== [[Triin Tael]] - [[Kai Tafenau]] - [[Johanna Taiger]] - [[Margis Talijärv]] - [[Juhan Talve]] - [[Jüri Talvet]] - [[Malle Talvet]] - [[Katre Talviste]] - [[Ülo Tambek]] - [[Aksel Tamm]] - [[Epp Tamm]] - [[Johan Tamm]] - [[Triinu Tamm]] - [[Eve-Reet Tammet]] - [[Marike Tammet]] - [[Anton Hansen Tammsaare]] - [[Linda Tinnu Targo]] - [[Mari Tarvas]] - [[Rita Tasa]] - [[Taavi Tatsi]] - [[Eerik Teder]] - [[Olavi Teppan]] - [[Kerti Tergem]] - [[Hardi Tiidus]] - [[Tiina Tiiman]] - [[Küllike Tohver]] - [[Nelli Toiger]] - [[Leena Tomasberg]] - [[Viktor Tomberg]] - [[Ralf Toming]] – [[Toivo Tomson]] - [[Andrus Tool]] - {{ill|ru|Leon Toom|Тоом, Леон Валентинович}} - [[Liidia Toom]] - [[Aino Toomaspoeg]] - [[Tiina Toomet (tõlkija)|Tiina Toomet]] - [[Sigrid Tooming]] - [[Liina Tordik]] - [[Ülo Torpats]] - [[Mats Traat]] - [[Victoria Traat]] - [[Kuldar Traks]] - [[Elias Treeman]] - [[Aleksander-Harald Trilljärv]] - [[Silvia Tui]] - [[Arnold Tulik]] - [[Armand Tungal]] - [[Rein Turu]] - [[Mari Tuulik]] - [[Igor Tõnurist]] ==U== [[Haljand Udam]] - [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]] - [[Udo Uibo]] - [[Kristina Uluots]] - [[Marie Under]] - [[Jaan Unt]] - [[Kersti Unt]] - [[Marja Unt]] - [[Uno Ussisoo]] ==V== [[Debora Vaarandi]] - [[Kai Vaarandi]] - [[Ain Vagula]] - [[Lauri Vahtre]] - [[Eha Vain]] - [[Edla Valdna]] - [[Helja Valler]] - [[Helja Vallikivi]] - [[Valner Valme]] - [[Arvo Valton]] - [[Kai Vare]] - [[Aet Varik]] - [[Maiga Varik]] - [[Kai Vassiljeva]] – [[Muia Veetamm]] - [[Ingrid Velbaum-Staub]] - [[Eva Velsker]] - [[Ilmar Vene]] - [[Siim Veskimees]] - [[Viktor Veskimäe]] - [[Kaarel Veskis]] - [[Leidi Veskis]] - [[Enn Vetemaa]] - [[Votele Viidemann]] - [[Kristi Viiding]] - [[Linda Viiding]] - [[Paul Viiding]] - [[Tiina Viil]] - [[Livia Viitol]] - [[Valeeria Villandi]] - [[Peeter Villmann]] - [[Linda Vilmre]] - [[Ago Vilo]] - [[Tamara Vilsone]] - [[Adrian Virginius]] - [[Krista Vogelberg]] - [[Omar Volmer]] - [[Ivo Volt]] - [[Silvi Väli]] - [[Hilja Välipõllu]] - [[Märt Väljataga]] ==Õ== [[Tõnu Õnnepalu]] == W == [[Franz Heinrich Wilberg]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad| Eesti keelde tõlkijate loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Tõlkijad]] 1zqhq8e1l198zrqaz8c525rltjl64d0 Filminäitlejate loend 0 15884 7231373 7231056 2026-09-09T15:39:14Z Velirand 67997 /* G */ 7231373 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[filminäitleja]]id, sealhulgas [[teleseriaal]]ide näitlejaid''. {{tähed}} == A == [[Andreas Aabel]] - [[Hauk Aabel]] - [[Per Aabel]] - [[Beverly Aadland]] - [[Argo Aadli]] - [[Erik Aaes]] - [[Niels Erik Aaes]] - [[Egon Aagaard]] - [[Enoch Aagaard]] - [[Sebastian Aagaard-Williams]] - [[Aaliyah]] - [[Ott Aardam]] - [[Amanda Aardsma]] - [[Jüri Aarma]] - [[Andre Aarniste]] - [[Kristel Aaslaid]] - [[Loore Aaslav-Kaasik]] - [[Irja Aav]] - [[Tõnu Aav]] - [[Kerttu Aaving]] - [[Maya Ababadjani]] - [[David Abašidze]] - [[Leila Abašidze]] - [[Amanda Abbington]] - [[Shuhrat Abbosov]] - [[Aleksandr Abdulov]] - [[Ervin Abel]] - [[Mari Abel]] - [[Hovhannes Abeljan]] - [[J. J. Abrams]] - [[Amy Acker]] - [[Joss Ackland]] - [[Jensen Ackles]] - [[Amy Adams]] - [[Nick Adams]] - [[Isabelle Adjani]] - [[Raivo Adlas]] - [[Regimantas Adomaitis]] - [[James Adomian]] - [[Enn Adusson]] - [[Rein Aedma]] - [[Ben Affleck]] - [[Casey Affleck]] - [[Ali Afshar]] - [[Bahāreh Afshārī]] - [[Keiko Agena]] - [[Agnes Monica]] - [[Dajan Ahmet]] - [[Ai Xia]] - [[Anouk Aimée]] - [[Chantal Akerman]] - [[Natalja Akimova]] - [[Ellen Alaküla]] - [[Jessica Alba]] - [[Hans Albers]] - [[Alan Alda]] - [[Ginger Alden]] - [[Martin Algus]] - [[Warda Al-Jazairia]] - [[Rudolf Allabert]] - [[Christa B. Allen]] - [[Krista Allen]] - [[Tim Allen]] - [[Woody Allen]] - [[Kirstie Alley]] - [[Elizabeth Álvarez]] - [[Tõnu Alveus]] - [[Mädchen Amick]] - [[Romualds Ancāns]] - [[Ants Ander]] - [[Ago Anderson]] - [[Gillian Anderson]] - [[Jolene Anderson]] - [[Pamela Anderson]] - [[Richard Dean Anderson]] - [[Bibi Andersson]] - [[André the Giant]] - [[Natalja Andreitšenko]] - [[Boriss Andrejev]] - [[Julie Andrews]] - [[Naveen Andrews]] - [[Ingrīda Andriņa]] - [[Asher Angel]] - [[Jack Angel]] - [[Siiri Angerkoski]] - [[Endel Ani]] - [[Hammed Animashaun]] - [[Jennifer Aniston]] - [[Helgi Annast]] - [[Rednar Annus]] - [[Maria Antipp]] - [[Shiri Appleby]] - [[Christina Applegate]] - [[Michael Apted]] - [[Müjde Ar]] - [[Aracely Arámbula]] - [[Taís Araújo]] - [[Sirje Arbi]] - [[Roscoe Arbuckle]] - [[Fanny Ardant]] - [[Eve Arden]] - [[Pierre Arditi]] - [[Rein Aren]] - [[Daniel Arenas]] - [[Geoffrey Arend]] - [[Asia Argento]] - [[Alan Arkin]] - [[Jan Arlazorov]] - [[Ana de Armas]] - [[Tom Arnold]] - [[David Arquette]] - [[Patricia Arquette]] - [[Rosanna Arquette]] - [[Beatrice Arthur]] - [[Vija Artmane]] - [[Jaanika Arum]] - [[Pilou Asbæk]] - [[Simone Ashley]] - [[Ed Asner]] - [[Armand Assante]] - [[Fred Astaire]] - [[Sean Astin]] - [[Hank Azaria]] - [[Erdoğan Atalay]] - [[Essence Atkins]] - [[Rowan Atkinson]] - [[Dave Attell]] - [[Julia Aug]] - [[Herman Avandi]] - [[Märt Avandi]] - [[Maria Avdjuško]] - [[James Avery]] - [[Dan Aykroyd]] == B == [[Bronius Babkauskas]] - [[Lauren Bacall]] - [[Laurence Badie]] - [[G. W. Bailey]] - [[Conrad Bain]] - [[Vivi Bak]] - [[Maria Bakalova]] - [[Rosebud Baker]] - [[Scott Bakula]] - [[Aleksei Balabanov]] - [[Alec Baldwin]] - [[Greg Baldwin]] - [[Christian Bale]] - [[Lucille Ball]] - [[Eric Bana]] - [[Anne Bancroft]] - [[Antonio Banderas]] - [[Donatas Banionis]] - [[Marika Barabanštšikova]] - [[Tony Barbieri]] - [[Antanas Barčas]] - [[Brigitte Bardot]] - [[Sacha Baron Cohen]] - [[Adriana Barraza]] - [[Ina Marija Bartaitė]] - [[Jessica Barth]] - [[Kim Basinger]] - [[Eino Baskin]] - [[Roman Baskin]] - [[Marianne Basler]] - [[Joshua Bassett]] - [[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]] - [[Aleksei Batalov]] - [[Jason Bateman]] - [[Kathy Bates]] - [[Sean Bean]] - [[Amanda Bearse]] - [[Ned Beatty]] - [[Warren Beatty]] - [[Kate Beckinsale]] - [[Ed Begley]] - [[Doris Belack]] - [[Aleksandr Beljavski]] - [[Duncan Bell]] - [[Kristen Bell]] - [[Tobin Bell]] - [[Willam Belli]] - [[Gil Bellows]] - [[Monica Bellucci]] - [[Jean-Paul Belmondo]] - [[James Belushi]] - [[John Belushi]] - [[Dirk Benedict]] - [[Valérie Benguigui]] - [[Roberto Benigni]] - [[Annette Bening]] - [[H. Jon Benjamin]] - [[Jeffrey Bennett]] - [[Peter Benson]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Candice Bergen]] - [[Ingrid Bergman]] - [[Jeff Bergman]] - [[Elizabeth Berkeley]] - [[Peter Berling]] - [[Andy Berman]] - [[Claude Berri]] - [[Halle Berry]] - [[Ken Berry]] - [[Nick Berry]] - [[Jeanette Biedermann]] - [[Jessica Biel]] - [[Gregg Binkley]] - [[Juliette Binoche]] - [[Billie Bird]] - [[Jane Birkin]] - [[Laura Birn]] - [[Cindy Bishop]] - [[Nicholas Bishop]] - [[Irina Björklund]] - [[Hannu-Pekka Björkman]] - [[Claudia Black]] - [[Jack Black]] - [[Honor Blackman]] - [[Gérard Blain]] - [[Susanne Blakeslee]] - [[Selma Blair]] - [[Dominique Blanc]] - [[Cate Blanchett]] - [[Alexis Bledel]] - [[Vaclovas Blėdis]] - [[Corbin Bleu]] - [[Orlando Bloom]] - [[Roberts Blossom]] - [[Betty Blue]] - [[David Blue]] - [[Emily Blunt]] - [[Benedicta Boccoli]] - [[Humphrey Bogart]] - [[Florinda Bolkan]] - [[Matt Bomer]] - [[Samantha Bond]] - [[Natalja Bondartšuk]] - [[Maria Bonnevie]] - [[Claire van der Boom]] - [[Uisenma Borchu]] - [[David Boreanaz]] - [[Ernest Borgnine]] - [[Susanne Bormann]] - [[Alex Borstein]] - [[Carole Bouquet]] - [[Andrea Bowen]] - [[Bruce Boxleitner]] - [[Lombardo Boyar]] - [[John Boyega]] - [[Lucy Boynton]] - [[Lorraine Bracco]] - [[Zach Braff]] - [[Kenneth Branagh]] - [[Russell Brand]] - [[Marlon Brando]] - [[Alexandre Brasseur]] - [[Claude Brasseur]] - [[Jules Brasseur]] - [[Pierre Brasseur]] - [[Andre Braugher]] - [[Ciara Bravo]] - [[Jacques Brel]] - [[Eileen Brennan]] - [[Vasile Brescanu]] - [[Abigail Breslin]] - [[Jeremy Brett]] - [[Paget Brewster]] - [[Pierre Brice]] - [[Beau Bridges]] - [[Jeff Bridges]] - [[Johnny Briggs]] - [[Wilford Brimley]] - [[Matthew Broderick]] - [[Thomas Brodie-Sangster]] - [[Adrien Brody]] - [[Josh Brolin]] - [[Charles Bronson]] - [[Jayne Brook]] - [[Louise Brooks]] - [[Pierce Brosnan]] - [[Ben Browder]] - [[Chris Brown]] - [[Jessica Brown Findlay]] - [[Liina Brunelle]] - [[Daniel Brühl]] - [[Aidy Bryant]] - [[Barbara Brylska]] - [[Richard Bull]] - [[S. Scott Bullock]] - [[Sandra Bullock]] - [[Delta Burke]] - [[Gedeon Burkhard]] - [[George Burns]] - [[Richard Burton]] - [[Steve Buscemi]] - [[Malin Buska]] - [[Ruth Buzzi]] - [[Gerard Butler]] - [[Rolan Bõkov]] - [[Afaq Bəşirqızı]] - [[Christine Böhm]] - [[Gisele Bündchen]] - [[Bill Byrge]] - [[Jim Byrnes]] == C == [[James Caan]] - [[Larry the Cable Guy]] - [[Nicolas Cage]] - [[James Cagney]] - [[Michael Caine]] - [[Northern Calloway]] - [[Sarah Wayne Callies]] - [[Hebe Camargo]] - [[Candace Cameron]] - [[Cody Cameron]] - [[Dove Cameron]] - [[Kirk Cameron]] - [[Glen Campbell]] - [[Neve Campbell]] - [[John Candy]] - [[Éric Cantona]] - [[Peter Capaldi]] - [[Leos Carax]] - [[Claudia Cardinale]] - [[Steve Carell]] - [[George Carlin]] - [[Robert Carlyle]] - [[Ian Carmichael]] - [[Adam Carolla]] - [[Charisma Carpenter]] - [[John Carradine]] - [[Jim Carrey]] - [[Jean-Claude Carrière]] - [[Lisa Nicole Carson]] - [[Dixie Carter]] - [[Helena Bonham Carter]] - [[Nancy Cartwright]] - [[David Caruso]] - [[Maria Casarès]] - [[Vincent Cassel]] - [[Dan Castellaneta]] - [[Nino Castelnuovo]] - [[Irán Castillo]] - [[Verónica Castro]] - [[Kim Cattrall]] - [[Cedric the Entertainer]] - [[Adriano Celentano]] - [[Iga Cembrzyńska]] - [[Noah Centineo]] - [[Lacey Chabert]] - [[Jessica Chaffin]] - [[Timothée Chalamet]] - [[Emma Chambers]] - [[Justin Chambers]] - [[Jackie Chan]] - [[Lon Chaney]] - [[Lon Chaney juunior]] - [[Carol Channing]] - [[Charlie Chaplin]] - [[Mai Charoenpura]] - [[Jessica Chastain]] - [[Christian Chávez]] - [[Michael Che]] - [[Cheeta]] - [[Cher]] - [[Maurice Chevalier]] - [[Priyanka Chopra]] - [[Chun Jung-myung]] - [[Jamie Chung]] - [[Blake Clark]] - [[Emilia Clarke]] - [[Kevin Clash]] - [[André Claveau]] - [[John Cleese]] - [[Jemaine Clement]] - [[Sasha Clements]] - [[Colin Clive]] - [[George Clooney]] - [[Glenn Close]] - [[Angus Cloud]] - [[Martin Clunes]] - [[James Coburn]] - [[Claudette Colbert]] - [[Gary Coleman]] - [[Toni Collette]] - [[Joan Collins]] - [[Misha Collins]] - [[Fernando Colunga]] - [[Jeff Conaway]] - [[Lana Condor]] - [[Michaela Conlin]] - [[Jennifer Connelly]] - [[Sean Connery]] - [[Billy Connolly]] - [[Zack Conroy]] - [[Tim Conway]] - [[Steve Coogan]] - [[Jennifer Coolidge]] - [[Carrie Coon]] - [[Bradley Cooper]] - [[Dominic Cooper]] - [[Gary Cooper]] - [[Sofia Coppola]] - [[John Corbett]] - [[Claire Corlett]] - [[Tara Correa-McMullen]] - [[Emma Corrin]] - [[Miranda Cosgrove]] - [[John Costelloe]] - [[Kevin Costner]] - [[Marion Cotillard]] - [[Courteney Cox Arquette]] - [[Richard Coyle]] - [[Daniel Craig]] - [[Bryan Cranston]] - [[Cindy Crawford]] - [[Steven Cree]] - [[Richard Crenna]] - [[Terry Crews]] - [[Bing Crosby]] - [[David Cross]] - [[Marcia Cross]] - [[Russell Crowe]] - [[Tom Cruise]] - [[Penélope Cruz]] - [[Jon Cryer]] - [[Billy Crystal]] - [[Inma Cuesta]] - [[Macaulay Culkin]] - [[Benedict Cumberbatch]] - [[Constance Cummings]] - [[Jim Cummings]] - [[Robert Cummings]] - [[Kaley Cuoco]] - [[Tim Curry]] - [[Jamie Lee Curtis]] - [[Tony Curtis]] - [[Elisha Cuthbert]] - [[Joan Cusack]] - [[John Cusack]] - [[Zbigniew Cybulski]] - [[John Cygan]] - [[Billy Ray Cyrus]] - [[Miley Cyrus]] - [[Noah Cyrus]] == D == [[Alexandra Daddario]] - [[Willem Dafoe]] - [[Arlene Dahl]] - [[John Francis Daley]] - [[Timothy Dalton]] - [[Matt Damon]] - [[Charles Dance]] - [[Renata Dancewicz]] - [[Eric Dane]] - [[Claire Danes]] - [[Dārta Daneviča]] - [[Ingeborga Dapkūnaitė]] - [[Danielle Darrieux]] - [[Zane Daudziņa]] - [[Dave Dave]] - [[Jack Davenport]] - [[Larry David]] - [[Pete Davidson]] - [[Bette Davis]] - [[Deven Davis]] - [[Don S. Davis]] - [[Geena Davis]] - [[Kristin Davis]] - [[Warwick Davis]] - [[Doris Day]] - [[Josette Day]] - [[Mikey Day]] - [[Daniel Day-Lewis]] - [[Drea de Matteo]] - [[Vittorio De Sica]] - [[Robert De Niro]] - [[Charlbi Dean]] - [[James Dean]] - [[Aleksandr Dedjuško]] - [[Ruby Dee]] - [[Sandra Dee]] – [[André Deed]] - [[Ellen DeGeneres]] - [[Benicio Del Toro]] - [[Dana Delany]] - [[Cara Delevingne]] - [[Alain Delon]] - [[Nathalie Delon]] - [[Patrick Dempsey]] - [[Mathieu Demy]] - [[Gérard Depardieu]] - [[Judi Dench]] - [[James Denton]] - [[Alla Demidova]] - [[Aleksandr Demjanenko]] - [[Catherine Deneuve]] - [[Julie Depardieu]] - [[Johnny Depp]] - [[Pavel Derevjanko]] - [[Laura Dern]] - [[Michael Des Barres]] - [[Emily Deschanel]] - [[Zooey Deschanel]] - [[Jean Despeaux]] - [[Danny DeVito]] - [[Chris Diamantopoulos]] - [[Dustin Diamond]] - [[Cameron Diaz]] - [[Leonardo DiCaprio]] - [[Délfor Dicásolo]] - [[Harris Dickinson]] - [[Vin Diesel]] - [[Julia Dietze]] - [[Viivi Dikson]] - [[Nathalia Dill]] - [[Kevin Dillon]] - [[Peter Dinklage]] - [[Waris Dirie]] - [[Andrew Dismukes]] - [[Igor Dmitrijev (näitleja)|Igor Dmitrijev]] - [[Nina Dobrev]] - [[Shannen Doherty]] - [[Colman Domingo]] - [[Françoise Dorléac]] - [[Natalie Dormer]] - [[Karen Dotrice]] - [[Donna Douglas]] - [[Kirk Douglas]] - [[Michael Douglas]] - [[Brad Dourif]] - [[Maija Doveika]] - [[Robert Downey juunior]] - [[Milena Dravić]] - [[Fran Drescher]] - [[Richard Dreyfuss]] - [[Minnie Driver]] - [[Sandra Drzymalska]] - [[Medea Džapharidze]] - [[David Duchovny]] - [[Caroline Ducey]] - [[Haylie Duff]] - [[Hilary Duff]] - [[Josh Duhamel]] – [[Jean Dujardin]] - [[Randall Duk Kim]] - [[Olympia Dukakis]] - [[Patty Duke]] - [[Faye Dunaway]] - [[Michael Clarke Duncan]] - [[Jeff Dunham]] - [[Clive Dunn]] - [[Kirsten Dunst]] - [[Jimmy Durante]] - [[Eleonora Duse]] - [[Eliza Dushku]] - [[John Duttine]] - [[Robert Duvall]] - [[Shelley Duvall]] - [[Andres Dvinjaninov]] - [[Vladislav Dvoržetski]] - [[Dick Van Dyke]] == E == [[Clint Eastwood]] - [[Meredith Eaton]] - [[Aaron Eckhart]] - [[Ayo Edebiri]] - [[Lisa Edelstein]] - [[Dean Edwards]] - [[Aleksander Eelmaa]] - [[Taavi Eelmaa]] - [[Ivo Eensalu]] - [[Epp Eespäev]] - [[Zac Efron]] - [[Taron Egerton]] - [[Elle Eha]] - [[Bob Einstein]] - [[Jesse Eisenberg]] - [[Anita Ekberg]] - [[Gösta Ekman seenior]] - [[Hasse Ekman]] - [[Idris Elba]] - [[Dana Elcar]] - [[Carmen Electra]] - [[Erika Eleniak]] - [[Sam Elliott]] - [[Jacob Elordi]] - [[Herta Elviste]] - [[Cary Elwes]] - [[Michael Emerson]] - [[Peg Entwistle]] - [[Kalle Eomois]] - [[Marian Eplik]] - [[Mike Epps]] - [[Omar Epps]] - [[Hande Erçel]] - [[Halit Ergenç]] - [[Andero Ermel]] - [[David Essex]] - [[Susie Essman]] - [[Rob Estes]] - [[Emilio Estévez]] - [[Ramón Estévez]] - [[Renée Estévez]] - [[Marjorie Estiano]] - [[Joseph Estrada]] - [[Justine Ezarik]] - [[Vladimir Etuš]] - [[Chris Evans]] - [[Dale Evans]] - [[Josh Ryan Evans]] - [[Deborah Evelyn]] - [[Ita Ever]] - [[César Évora]] == F == [[Manolo Fábregas]] - [[Harrison Fahn]] - [[Melissa Fahn]] - [[Faizal Yusof]] - [[Cynthia Falabella]] - [[Edie Falco]] - [[Peter Falk]] - [[Fan Bingbing]] - [[Dakota Fanning]] - [[Priscila Fantin]] - [[Semjon Farada]] - [[Dennis Farina]] - [[Anna Faris]] - [[Colin Farrell]] - [[Rainer Werner Fassbinder]] - [[David Faustino]] - [[Anna Favella]] - [[Tom Felton]] - [[Keith Ferguson]] - [[Rebecca Ferguson]] - [[Stacy Ferguson]] - [[Will Ferrell]] - [[America Ferrera]] - [[Tina Fey]] - [[William Fichtner]] - [[Sally Field]] - [[Holly Fields]] - [[Ralph Fiennes]] - [[Katarzyna Figura]] - [[Nathan Fillion]] - [[Albert Filozov]] - [[Chloe Fineman]] - [[Pat Finn]] - [[Christian Finnegan]] - [[Albert Finney]] - [[Colin Firth]] - [[Jonathan Firth]] - [[Peter Firth]] - [[Jenna Fischer]] - [[Laurence Fishburne]] - [[Carrie Fisher]] - [[Isla Fisher]] - [[Joe Flanigan]] - [[Charles Fleischer]] - [[Louise Fletcher]] - [[Calista Flockhart]] - [[Jim Florentine]] - [[Errol Flynn]] - [[Bridget Fonda]] - [[Henry Fonda]] - [[Jane Fonda]] - [[Anne Fontaine]] - [[Harrison Ford]] - [[Antonie Formanová]] - [[John Forsythe]] - [[Jodie Foster]] - [[George Fouracres]] - [[Derek Fowlds]] - [[Matthew Fox]] - [[Megan Fox]] - [[Michael J. Fox]] - [[Jamie Foxx]] - [[Claire Foy]] - [[Philip Franks]] - [[Peter Franzén]] - [[Brendan Fraser]] - [[Eric Freeman]] - [[Martin Freeman]] - [[Morgan Freeman]] - [[Alissa Freindlihh]] - [[Dawn French]] - [[Freddie Frinton]] - [[Žanna Friske]] - [[Warren Frost]] - [[Gert Fröbe]] - [[Stephen Fry]] - [[Dwight Frye]] - [[Ron Funches]] - [[Louis de Funès]] - [[Annette Funicello]] - [[Giacomo Furia]] - [[Mira Furlan]] == G == [[Jean Gabin]] - [[Clark Gable]] - [[Zsa Zsa Gabor]] - [[Gal Gadot]] - [[Leonid Gaidai]] - [[Janusz Gajos]] - [[Michel Galabru]] - [[Vladislav Galkin]] - [[David Gallagher]] - [[Peter Gallagher]] - [[James Gandolfini]] - [[Matthew Garber]] - [[Greta Garbo]] - [[Adam Garcia]] - [[Andy García]] - [[Heidi Gardner]] - [[Andrew Garfield]] - [[John Garfield]] - [[Valeri Garkalin]] - [[Judy Garland]] - [[Jeff Garlin]] - [[Jennifer Garner]] - [[Janeane Garofalo]] - [[Brad Garrett]] - [[David Garrison]] – [[George Gaynes]] - [[Sarah Michelle Gellar]] - [[Claude Gensac]] - [[Brian George]] - [[Heinrich George]] - [[Richard Gere]] - [[Greg Germann]] - [[Estelle Getty]] - [[Paul Giamatti]] - [[Mel Gibson]] - [[Julián Gil]] - [[Elizabeth Gillies]] - [[Shane Gillis]] - [[Peter Gilmore]] - [[Clarence Gilyard]] - [[Annie Girardot]] - [[Bernard Giraudeau]] - [[Lillian Gish]] - [[Nikki Glaser]] - [[Georgie Glen]] - [[Crispin Glover]] - [[Danny Glover]] - [[Paulette Goddard]] - [[Whoopi Goldberg]] - [[Jeff Goldblum]] - [[Aleksandr Goloborodko]] - [[Selena Gomez]] - [[Edith González]] - [[Cuba Gooding noorem]] - [[Mason Gooding]] - [[Omar Gooding]] - [[John Goodman]] - [[Ginnifer Goodwin]] - [[Zachary Gordon]] - [[Joseph Gordon-Levitt]] - [[Christopher Gorham]] - [[Daisuke Gōri]] - [[Irena Górska-Damięcka]] - [[Ryan Gosling]] - [[Gilbert Gottfried]] - [[Dana Gould]] - [[Sofie Gråbøl]] - [[Konstantin Gradopolov]] - [[Jekaterina Gradova]] - [[Lauren Graham]] - [[Kelsey Grammer]] - [[Ariana Grande]] - [[Cary Grant]] - [[Hugh Grant]] - [[Peter Graves]] - [[Brian Austin Green]] - [[Eva Green]] - [[Seth Green]] - [[Ashley Greene]] - [[Eddie Griffin]] - [[Andy Griffith]] - [[Melanie Griffith]] - [[Richard Griffiths]] - [[Rupert Grint]] - [[Margus Grosnõi]] - [[Greg Grunberg]] - [[Matthew Gray Gubler]] - [[Elzė Gudavičiūtė]] - [[Sienna Guillory]] - [[Ljudmila Gurtšenko]] - [[Grant Gustin]] - [[Robert Gutman]] - [[Steve Guttenberg]] - [[Jake Gyllenhaal]] - [[Maggie Gyllenhaal]] == H == [[Liis Haab]] - [[Ville Haapasalo]] - [[Minna Haapkylä]] - [[Raul Haaristo]] - [[Seidi Haarla]] - [[Juss Haasma]] - [[Markus Habakukk]] - [[Olivia Hack]] - [[Buddy Hackett]] - [[Gene Hackman]] - [[Meelis Hainsoo]] - [[Kristiina Halkola]] - [[Arch Hall juunior]] - [[Arch Hall seenior]] - [[Michael C. Hall]] - [[Arvi Hallik]] - [[Annika Hallin]] - [[Steve Halliwell]] - [[Ayumi Hamasaki]] - [[Tšulpan Hamatova]] - [[Jasmin Hamid]] - [[Mark Hamill]] - [[Lisa Gay Hamilton]] - [[Jon Hamm]] - [[Anne Haney]] - [[Roger Hanin]] - [[Tom Hanks]] - [[Alyson Hannigan]] - [[David Harbour]] - [[Max Hardcore]] - [[Brandon Hardesty]] - [[Chris Hardwick]] - [[Neil Hardwick]] - [[Oliver Hardy]] - [[Robert Hardy]] - [[Tom Hardy]] - [[Kit Harington]] - [[Andrei Haritonov]] - [[Leonid Haritonov]] - [[Mark Harmon]] - [[Woody Harrelson]] - [[Danielle Harris]] - [[Ed Harris]] - [[Estelle Harris]] - [[Neil Patrick Harris]] - [[Ian Hart]] - [[Kevin Hart]] - [[Miranda Hart]] - [[Josh Hartnett]] - [[Steve Harvey]] - [[David Hasselhoff]] - [[Teri Hatcher]] - [[Anne Hathaway]] - [[Olivia de Havilland]] - [[Ethan Hawke]] - [[Goldie Hawn]] - [[Salma Hayek]] - [[Helen Hayes]] - [[Sean Hayes]] - [[Rita Hayworth]] - [[Anthony Head]] - [[Lena Headey]] - [[Amber Heard]] - [[John Heard]] - [[Johannes Heesters]] - [[Katherine Heigl]] - [[Riina Hein]] - [[Kersti Heinloo]] - [[Ekke Märten Hekles]] - [[Simon Helberg]] - [[Reino Helismaa]] - [[Liam Hemsworth]] - [[Florence Henderson]] - [[Christina Hendricks]] - [[Sonja Henie]] - [[Barry Shabaka Henley]] - [[Georgie Henley]] - [[Gerd Michael Henneberg]] - [[Jim Henson]] - [[Audrey Hepburn]] - [[Katharine Hepburn]] - [[David Herman]] - [[Edward Herrmann]] - [[Jennifer Love Hewitt]] - [[Steve Higgins]] - [[Dana Hill]] - [[Jonah Hill]] - [[Cheryl Hines]] - [[Barbro Hiort af Ornäs]] - [[Dustin Hoffman]] - [[Philip Seymour Hoffman]] - [[Hal Holbrook]] - [[Laurie Holden]] - [[Tom Holland]] - [[Willa Holland]] - [[Lauren Holly]] - [[Celeste Holm]] - [[John Holmes]] - [[Katie Holmes]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Anthony Hopkins]] - [[Telma Hopkins]] - [[David Horovitch]] - [[Richard Steven Horvitz]] - [[Robert Hossein]] - [[Clarissa House]] - [[Whitney Houston]] - [[Huell Howser]] - [[Hu Die]] - [[Vanessa Hudgens]] - [[Jennifer Hudson]] - [[Kate Hudson]] - [[Felicity Huffman]] - [[Geoffrey Hughes]] - [[Ebba Hultkvist]] - [[Brigitte Susanne Hunt]] - [[Helen Hunt]] - [[Marsha Hunt]] - [[Richard Hunt]] - [[Holly Hunter]] - [[Isabelle Huppert]] - [[Elizabeth Hurley]] - [[John Hurt]] - [[Olivia Hussey]] - [[Aado Hõimre]] - [[Viiu Härm]] - [[Cheril Hynes]] ==I== [[Ice-T]] - [[Osamu Ichikawa]] - [[Andres Ild]] - [[Tiia Ilmanen]] - [[Michael Imperioli]] - [[Villem Indrikson]] - [[Tanel Ingi]] - [[Tino Insana]] - [[Jacques Insermini]] - [[Franco Interlenghi]] - [[Jeremy Irons]] - [[Amy Irving]] - [[Bill Irwin]] - [[Oscar Isaac]] - [[Madison Iseman]] - [[Jessica Iskandar]] - [[Ingrid Isotamm]] - [[Klára Issová]] - [[Eddie Izzard]] - [[Gregory Itzin]] - [[Vera Ivanko]] - [[Aleksandr Ivaškevitš]] - [[Vladimir Ivašov]] == J == [[Margus Jaanovits]] - [[Hugh Jackman]] - [[Glenda Jackson]] - [[Jaafar Jackson]] - [[Samuel L. Jackson]] - [[Danny Jacobs]] - [[Eric Jacobson]] - [[Claude Jade]] - [[Peeter Jakobi]] - [[Maarja Jakobson]] - [[Juri Jakovlev]] - [[Jelena Jakovleva]] - [[Duncan James]] - [[Kevin James]] - [[Mylène Jampanoï]] - [[Jesse Jane]] - [[Oleg Jankovski]] - [[Allison Janney]] - [[Vello Janson]] - [[Famke Janssen]] - [[Kalina Jędrusik]] - [[Julia Jentsch]] - [[Michael Jeter]] - [[Jiřina Jirásková]] - [[Jo Jung-suk]] - [[Bodil Joensen]] - [[Scarlett Johansson]] - [[Glynis Johns]] - [[Dakota Johnson]] - [[Don Johnson]] - [[James Austin Johnson]] - [[Bob Joles]] - [[Angelina Jolie]] - [[Sylvie Joly]] - [[Kevin Jonas]] - [[Alex Jones]] - [[Angus Turner Jones]] - [[Felicity Jones]] - [[Orlando Jones]] - [[Rashida Jones]] - [[Sam J. Jones]] - [[Tamala Jones]] - [[Tommy Lee Jones]] - [[Mait Joorits]] - [[Kathryn Joosten]] - [[Flemming Jørgensen]] - [[Louis Jourdan]] - [[Milla Jovovich]] - [[Odette Joyeux]] - [[Christopher Judge]] - [[Jaanika Juhanson]] - [[Miranda July]] - [[Marilyn Jurman]] - [[Victoria Justice]] - [[Ants Jõgi]] - [[Jõvan Kõrla]] - [[Jüri Järvet]] - [[Ene Järvis]] - [[Merle Jääger]] - [[Peeter Jürgens]] - [[Grete Jürgenson]] - [[Karolin Jürise]] - [[Faime Jürno]] == K == [[Simo Andre Kadastu]] - [[Aleksandr Kaidanovski]] - [[Artuss Kaimiņš]] - [[Piret Kalda]] - [[Hans Kaldoja]] - [[Johannes Kaljola]] - [[Hannes Kaljujärv]] - [[Rasmus Kaljujärv]] - [[Peeter Kaljumäe]] - [[Ülle Kaljuste]] - [[Karl Kalkun]] - [[Madis Kalmet]] - [[Maria Teresa Kalmet]] - [[Rēzija Kalniņa]] - [[Ivars Kalniņš]] - [[Andreas Kangur]] - [[Guido Kangur]] - [[Tõru Kannimäe]] - [[Kareena Kapoor]] - [[Loviise Kapper]] - [[Arttu Kapulainen]] - [[Kalju Karask]] - [[Nikolai Karatšentsov]] - [[Eha Kard]] - [[Peeter Kard]] - [[Kim Kardashian]] - [[Katrin Karisma]] - [[Tõnu Kark]] - [[Boris Karloff]] - [[Alina Karmazina]] - [[Ott Kartau]] - [[Kristjan Kasearu]] - [[Casey Kasem]] - [[Arnold Kasuk]] - [[Igor Kašintsev]] - [[Stana Katic]] - [[Albina Kausi]] - [[Julie Kavner]] - [[Danny Kaye]] - [[Stacy Keach]] - [[Buster Keaton]] - [[Diane Keaton]] - [[Michael Keaton]] - [[Don Keefer]] - [[Sally Kellerman]] - [[David Kelly]] - [[Gene Kelly]] - [[Grace Kelly]] - [[Moira Kelly]] - [[Anna Kendrick]] - [[George Kennedy]] - [[Ireen Kennik]] - [[Tom Kenny]] - [[Patsy Kensit]] - [[Riley Keough]] - [[Annette Kerr]] - [[Deborah Kerr]] - [[Scott Kerr]] - [[Kari Ketonen]] - [[Urmas Kibuspuu]] - [[Nicole Kidman]] - [[Richard Kiel]] - [[Kaljo Kiisk]] - [[Rinko Kikuchi]] - [[Gunnar Kilgas]] - [[Val Kilmer]] - [[Kim Su-an]] - [[Jaune Kimmel]] - [[Jimmy Kimmel]] - [[Richard Kind]] - [[Candice King]] - [[Joey King]] - [[Perry King]] - [[Ben Kingsley]] - [[Nastassja Kinski]] - [[Justin Kirk]] - [[Anne Kirkbride]] - [[Takeshi Kitano]] - [[Eve Kivi]] - [[Elmar Kivilo]] - [[Diana Klas]] - [[Melody Klaver]] - [[Martin Klebba]] - [[Maria Klenskaja]] - [[Kevin Kline]] - [[Enn Klooren]] - [[Mati Klooren]] - [[Heidi Klum]] - [[Milan Kňažko]] - [[Shirley Knight]] - [[T.R. Knight]] - [[Keira Knightley]] - [[Don Knotts]] - [[Beyoncé Knowles]] - [[Bogumił Kobiela]] - [[Anti Kobin]] - [[Momoko Kōchi]] - [[Hülya Koçyiğit]] - [[David Koechner]] - [[Katrin Kohv]] - [[Märt Koik]] - [[Ere Kokkonen]] - [[Sachiko Kokubu]] - [[Linda Kolde]] - [[Eva Koldits]] - [[Todor Kolev]] - [[Kalju Komissarov]] - [[Aire Koop]] - [[Einari Koppel]] - [[Liisa Koppel]] - [[Martin Kork]] - [[Baltasar Kormákur]] - [[Harvey Korman]] - [[Jarmo Koski]] - [[Barbara Kosmal]] - [[Rein Kotkas]] - [[Enn Kraam]] - [[Jane Krakowski]] - [[Tarvo Krall]] - [[Saveli Kramarov]] - [[John Krasinski]] - [[Liisu Krass]] - [[Peter Krause]] - [[Toomas Kreen]] - [[Věra Křesadlová]] - [[Allan Kress]] - [[Kristin Kreuk]] - [[Sylvia Kristel]] - [[Kris Kristofferson]] - [[Jüri Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (näitleja)|Nikolai Krjukov]] - [[Nick Kroll]] - [[Kärt Kross]] - [[Ewa Krzyżewska]] - [[Diane Kruger]] - [[Suzanne Krull]] - [[David Krumholtz]] - [[Piret Krumm]] - [[Lisa Kudrow]] - [[Laura Kukk]] - [[Arvo Kukumägi]] - [[Joanna Kulig]] - [[Elle Kull]] - [[Katrin Kumpan]] - [[Helle Kuningas]] - [[Mila Kunis]] - [[Karol Kuntsel]] - [[Ester Kuntu]] - [[Karyn Kupcinet]] - [[Irina Kuptšenko]] - [[Vambola Kurg]] - [[Ravšana Kurkova]] - [[Tinka Kurti]] - [[Anna-Liisa Kurve]] - [[Ashton Kutcher]] - [[Einar Kuusk]] - [[Igor Kvaša]] - [[Barbara Kwiatkowska-Lass]] - [[Alo Kõrve]] - [[Hele Kõrve]] - [[Kirill Käro]] - [[Volli Käro]] - [[Amanda Hermiine Künnapas]] - [[Riho Kütsar]] == L == [[Aare Laanemets]] - [[Paul Laasik]] - [[Lia Laats]] - [[André S. Labarthe]] - [[Shia LaBeouf]] - [[Väino Laes]] - [[Bernadette Lafont]] - [[Mart Laisk]] - [[Maurice LaMarche]] - [[Hedy Lamarr]] - [[Tõnn Lamp]] - [[Burt Lancaster]] - [[Martin Landau]] - [[Michael Landon]] - [[Nathan Lane]] - [[Antti Lang]] - [[Katherine Kelly Lang]] - [[Stephen Lang]] - [[Hope Lange]] - [[Jessica Lange]] - [[Katherine Langford]] - [[Vassili Lanovoi]] - [[Angela Lansbury]] - [[Roland Laos]] - [[Viggo Larsen]] - [[Brie Larson]] - [[Ali Larter]] - [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]] - [[Louise Lasser]] - [[George Lazenby]] - [[Charles Laughton]] - [[Cyndi Lauper]] - [[Erki Laur]] - [[Hugo Laur]] - [[Stan Laurel]] - [[Hugh Laurie]] - [[Piper Laurie]] - [[Piret Laurimaa]] - [[Ed Lauter]] - [[Taylor Lautner]] - [[Timo Lavikainen]] - [[Jude Law]] - [[Lucy Lawless]] - [[Jennifer Lawrence]] - [[Martin Lawrence]] - [[Cloris Leachman]] - [[Zarah Leander]] - [[Jean-Pierre Léaud]] - [[Jules LeBlanc]] - [[Matt LeBlanc]] - [[Heath Ledger]] - [[Bruce Lee]] - [[Christopher Lee]] - [[Lee Jun Ki]] - [[Will Lee]] - [[Fatme Helge Leevald]] - [[Rachelle Lefevre]] - [[Marko Leht]] - [[Janet Leigh]] - [[Jennifer Jason Leigh]] - [[Vivien Leigh]] - [[Laura Leighton]] - [[Jack Lemmon]] - [[Liis Lemsalu]] - [[Jay Leno]] - [[Jevgeni Leonov]] - [[Margus Lepa]] - [[Andres Lepik]] - [[Mikko Leppilampi]] - [[Rose Lesley]] - [[Rea Lest]] - [[Jared Leto]] - [[Katie Leung]] - [[Elyse Levesque]] – [[Margarita Levieva]] - [[Charlotte Lewis]] - [[Damian Lewis]] - [[Richard Lewis]] - [[Jet Li]] - [[Ülle Lichtfeldt]] - [[Arnis Līcītis]] - [[Uldis Lieldidžs]] - [[Līga Liepiņa]] - [[Harijs Liepiņš]] - [[Pēteris Liepiņš]] - [[Oskar Liigand]] - [[Arno Liiver]] - [[Mari Lill]] - [[Mari-Liis Lill]] - [[Tiit Lilleorg]] - [[‎Evangeline Lilly]] - [[Oskar Lind]] - [[Gunnel Lindblom]] - [[Max Linder]] - [[Liis Lindmaa]] - [[Robert Lindsay (näitleja)|Robert Lindsay]] - [[Hamish Linklater]] - [[Alex D. Linz]] - [[Ray Liotta]] - [[Jaak Lipso]] - [[Eeva Litmanen]] - [[Lucy Liu]] - [[Vassili Livanov]] - [[Blake Lively]] - [[Christopher Lloyd]] - [[Harold Lloyd]] - [[Heather Locklear]] - [[Angel Locsin]] - [[Lindsay Lohan]] - [[Oiva Lohtander]] - [[Vesa-Matti Loiri]] - [[Uno Loit]] - [[Vibeke Løkkeberg]] - [[Gina Lollobrigida]] - [[Loretta Long]] - [[Michael Longfellow]] - [[Eva Longoria]] - [[Michael Lonsdale]] - [[Priit Loog]] - [[Eric Lopez]] - [[Jennifer Lopez]] - [[Sophia Loren]] - [[Peter Lorre]] - [[Susanne Lothar]] - [[Lori Loughlin]] - [[Julia Louis-Dreyfus]] - [[Demi Lovato]] - [[Courtney Love]] - [[Jon Lovitz]] - [[Fabrice Luchini]] - [[Ludacris]] - [[Béla Lugosi]] - [[Lena Barbara Luhse]] - [[Markus Luik]] - [[Sulev Luik]] - [[Terje Luik]] - [[Vilma Luik]] - [[Ned Luke]] - [[Tõnu Lume]] - [[Jüri Lumiste]] - [[Joanna Lumley]] - [[Diego Luna]] - [[Ada Lundver]] - [[Inga Lunge]] - [[Dita Lūriņa]] - [[Masiela Lusha]] - [[Aksella Luts]] - [[Meta Luts]] - [[Ain Lutsepp]] - [[Kristjan Lüüs]] - [[Evanna Lynch]] - [[Sue Lyon]] == M == [[Siim Maaten]] - [[Marcello Macchia]] - [[Andie MacDowell]] - [[Seth MacFarlane]] - [[Fernanda Machado]] - [[Kyle MacLachlan]] - [[Shirley MacLaine]] - [[Peter MacNicol]] - [[William H. Macy]] - [[Mikey Madison]] - [[Madita]] - [[Madonna (laulja)|Madonna]] - [[Pua Magasiva]] - [[Joe Maggard]] - [[Mayssa Maghrebi]] - [[Anna Magnani]] - [[Tobey Maguire]] - [[Riina Maidre]] - [[Aïssa Maïga]] - [[Ally Maki]] - [[Rami Malek]] - [[Wendie Malick]] - [[John Malkovich]] - [[Mona Malm]] - [[Eva Malmsten]] - [[Mait Malmsten]] - [[Heino Mandri]] - [[Thomas Mann (näitleja)|Thomas Mann]] - [[Pirkko Mannola]] - [[J. P. Manoux]] - [[Jayne Mansfield]] - [[Michael Mantenuto]] - [[Karl Mantzius]] - [[Jean Marais]] - [[Sophie Marceau]] - [[Nancy Marchand]] - [[Jerry Maren]] - [[Anne Margiste]] - [[David Margulies]] - [[Ingrid Margus]] - [[Cheech Marin]] - [[Karl Markovics]] - [[James Marsden]] - [[Jason Marsden]] - [[Ben Marshall]] - [[Dean Martin]] - [[Sven Martinek]] - [[Vladimir Jurjevitš Martõnov]] - [[Giulietta Masina]] - [[Elina Masing]] - [[Algimantas Masiulis]] - [[Lea Massari]] - [[Marcello Mastroianni]] - [[Amy Mathews]] - [[Märten Matsu]] - [[Nanako Matsushima]] - [[Marko Matvere]] - [[Gørild Mauseth]] - [[Jenny Maxwell]] - [[Bill Maynard]] - [[Juliette Mayniel]] - [[Rachel McAdams]] - [[Jack McBrayer]] - [[Danny McBride]] - [[David McCallum]] - [[Rue McClanahan]] - [[Edie McClurg]] - [[Matthew McConaughey]] - [[Eric McCormack]] - [[Helen McCrory]] - [[Jennette McCurdy]] - [[Kevin McDonald]] - [[Malcolm McDowell]] - [[Bruce McGill]] - [[Ted McGinley]] - [[Rose McGowan]] - [[Lynne McGranger]] - [[Bob McGrath]] - [[Ewan McGregor]] - [[Joel McHale]] - [[Tim McInnerny]] - [[Daniel McKeague]] - [[Ian McKellen]] - [[Benjamin McKenzie]] - [[Julian McMahon]] - [[Kevin McNally]] - [[Maggie McNamara]] - [[Steve McQueen]] - [[Patricia McPherson]] - [[Ian McShane]] - [[Tim Meadows]] - [[Ray Meagher]] - [[Russell Means]] - [[Anne Meara]] - [[Jaanus Mehikas]] - [[Daniela Melchior]] - [[Eva Mendes]] - [[Natalie Mendoza]] - [[Māra Mennika]] - [[Vladimir Menšov]] - [[Jiří Menzel]] - [[María Mercader]] - [[Tamzin Merchant]] - [[Michèle Mercier]] - [[Getter Meresmaa]] - [[Helena Merzin-Tamm]] - [[Leonhard Merzin]] - [[Paul Mescal]] - [[Laine Mesikäpp]] - [[Jim Meskimen]] - [[Debra Messing]] - [[Märten Metsaviir]] - [[Seth Meyers]] - [[Alyson Michalka]] - [[Lea Michele]] - [[Charles Middleton]] - [[Bette Midler]] - [[Toshirō Mifune]] - [[Nikita Mihhalkov]] - [[Kaie Mihkelson]] - [[Carmen Mikiver]] - [[Mikk Mikiver]] - [[Tõnu Mikiver]] - [[Mads Mikkelsen]] - [[Ilmar Mikkor]] - [[Stanisław Mikulski]] - [[Alyssa Milano]] - [[Christina Milian]] - [[Cristin Milioti]] - [[Martin Mill]] - [[Ben Miller]] - [[Hal Miller]] - [[Sienna Miller]] - [[Wentworth Miller]] - [[Madis Milling]] - [[Eero Milonoff]] - [[Yvette Mimieux]] - [[Max Minghella]] - [[Liza Minnelli]] - [[Dannii Minogue]] - [[Dan Mintz]] - [[Eugene Mirman]] - [[Andrei Mironov]] - [[Helen Mirren]] - [[Ichirō Mizuki]] - [[Sonoya Mizuno]] - [[Beverley Mitchell]] - [[Radha Mitchell]] - [[Robert Mitchum]] - [[Gojko Mitić]] - [[Margo Mitt]] - [[Maarja Mitt-Pichen]] - [[Andrei Mjagkov]] - [[Ralf Moeller]] - [[Jon Mohr]] - [[Alfred Molina]] - [[Jason Momoa]] - [[Taylor Momsen]] - [[Dominic Monaghan]] - [[Sophie Monk]] - [[Marilyn Monroe]] - [[Yves Montand]] - [[Dacre Montgomery]] - [[Sara Montiel]] - [[Demi Moore]] - [[Dudley Moore]] - [[Julianne Moore]] - [[Mandy Moore]] - [[Mary Tyler Moore]] - [[Roger Moore]] - [[Shemar Moore]] - [[Dylan Moran]] - [[Erin Moran]] - [[Nonna Mordjukova]] - [[Jeanne Moreau]] - [[Jeffrey Dean Morgan]] - [[Tracy Morgan]] - [[Joanna Moro]] - [[María Moscholioú]] - [[Jean Moreau]] - [[Chloë Moretz]] - [[Glenn Morris]] - [[Viggo Mortensen]] - [[Carrie-Anne Moss]] - [[Carlos de la Mota]] - [[Edward Mulhare]] - [[Frankie Muniz]] - [[Matthew J. Munn]] - [[Olivia Munn]] - [[Audrey Munson]] - [[Radner Muratov]] - [[Hilje Murel]] - [[Natalja Murina]] - [[Brittany Murphy]] - [[Cillian Murphy]] - [[Eddie Murphy]] - [[Bill Murray]] - [[Chad Michael Murray]] - [[Don Murray]] - [[Hannah Murray]] - [[Sean Murray]] - [[Ornella Muti]] - [[Outi Mäenpää]] - [[Ain Mäeots]] - [[Karmel Mäesalu]] - [[Lauri Mäesepp]] - [[Laine Mägi]] - [[Maarja Johanna Mägi]] - [[Marin Mägi]] - [[Andres Mähar]] - [[Tarmo Männard]] - [[Regina Männik]] - [[Mike Myers]] == N == [[Mattias Naan]] - [[Samy Naceri]] - [[Tatsuya Nakadai]] - [[Yukie Nakama]] - [[Miki Nakatani]] - [[Marissa Nasution]] - [[Silvia Navarro]] - [[Kunal Nayyar]] - [[Patricia Neal]] - [[Lauri Nebel]] - [[Liam Neeson]] - [[Natalja Negoda]] - [[Sam Neill]] - [[Jerry L. Nelson]] - [[Ricky Nelson]] - [[Corin Nemec]] - [[Evelyn Nesbit]] - [[John Nettles]] - [[Peter New]] - [[Bob Newhart]] - [[Paul Newman]] - [[Richard Newman]] - [[Olivia Newton-John]] - [[Dustin Nguyen]] - [[Jack Nicholson]] - [[Julianne Nicholson]] - [[Leslie Nielsen]] - [[Laura Niils]] - [[Tõnis Niinemets]] - [[Dragan Nikolić]] - [[Juri Nikulin]] - [[Leonard Nimoy]] - [[Cynthia Nixon]] - [[Elvis Nolasco]] - [[Nick Nolte]] - [[Allan Noormets]] - [[Andres Noormets]] - [[Adela Noriega]] - [[Henrik Normann]] - [[Chuck Norris]] - [[Edward Norton]] - [[Jekaterina Novosjolova]] - [[Judy Nunn]] - [[Siti Nurhaliza]] - [[Mart Nurk (näitleja)|Mart Nurk]] - [[Lauri Nurkse]] - [[Egon Nuter]] - [[Jeff Nuttall]] - [[Rudolf Nuude]] - [[Miia Nuutila]] - [[Ego Nwodim]] - [[Maris Nõlvak]] - [[Sulev Nõmmik]] - [[Kaili Närep]] - [[Elmo Nüganen]] - [[Saara Nüganen]] - [[Lena Nyman]] - [[Michael Nyqvist]] == O == [[Hugh O'Brian]] - [[Bob Odenkirk]] - [[Rosie O'Donnell]] - [[Sandra Oh]] - [[Michael O'Hare]] - [[Bruno Oja]] - [[Peeter Oja]] - [[Pääru Oja]] - [[Rein Oja]] - [[Tõnu Oja]] - [[Indrek Ojari]] - [[Masi Oka]] - [[Gary Oldman]] - [[Joseph Olita]] - [[Christian Oliver]] - [[Laurence Olivier]] - [[Madis Ollikainen]] - [[Ashley Olsen]] - [[Elizabeth Olsen]] - [[Mary-Kate Olsen]] - [[Timothy Olyphant]] - [[Kate O'Mara]] - [[Ryan O'Neal]] - [[Tatum O'Neal]] - [[Ed O'Neill]] - [[Narda Onyx]] - [[Terry O'Quinn]] - [[Jaanus Orgulas]] - [[Liina Orlova]] - [[Ljubov Orlova]] - [[Roscoe Orman]] - [[Heather O'Rourke]] - [[Kalju Orro]] - [[Kelly Osbourne]] - [[Emily Osment]] - [[Haley Joel Osment]] - [[Marie Osmond]] - [[Patton Oswalt]] - [[Frank Oz]] - [[Madoka Ozawa]] - [[Peter O'Toole]] - [[Andres Ots]] == P == [[Reet Paavel]] - [[Voldemar Paavel]] - [[Coté de Pablo]] - [[Al Pacino]] - [[Jared Padalecki]] - [[Ashley Padilla]] - [[Elliot Page]] - [[Ester Pajusoo]] - [[Rein Pakk]] - [[Mari Palm]] - [[Keke Palmer]] - [[Teresa Palmer]] - [[Chazz Palminteri]] - [[Merle Palmiste]] - [[Külli Palmsaar]] - [[Tauno Palo]] - [[Gwyneth Paltrow]] - [[Anne Paluver]] - [[Hayden Panettiere]] - [[Porntip Papanai]] - [[Anatoli Papanov]] - [[Anna Paquin]] - [[Vanessa Paradis]] - [[Park Bo-gum]] - [[Ed Parker]] - [[Eleanor Parker]] - [[Mary-Louise Parker]] - [[Nate Parker]] - [[Nathaniel Parker]] - [[Sarah Jessica Parker]] - [[Hunter Parrish]] - [[Jim Parsons]] - [[Nicholas Parsons]] - [[Sergei Paršin]] - [[Spede Pasanen]] - [[Pedro Pascal]] - [[Vivianne Pasmanter]] - [[Raimo Pass]] - [[Nikolai Pastuhhov]] - [[Dev Patel]] - [[Mandy Patinkin]] - [[Robert Pattinson]] - [[Aaron Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Sarah Paulson]] - [[Eduards Pāvuls]] - [[Bill Paxton]] - [[Gregory Peck]] - [[Ildikó Pécsi]] - [[Simon Pegg]] - [[Irina Pegova]] - [[Lauri Pedaja]] - [[Jorge Pedreros]] - [[Amanda Peet]] - [[Ragne Pekarev]] - [[Ines Pellegrini]] - [[Krystin Pellerin]] - [[Sean Penn]] - [[Terje Pennie]] - [[George Peppard]] - [[Piper Perabo]] - [[Richard Peramets]] - [[Ruth Peramets-Püss]] - [[Julija Peresild]] - [[Anthony Perkins]] - [[Elizabeth Perkins]] - [[Pauley Perrette]] - [[Jacques Perrin]] - [[Valerie Perrine]] - [[Luke Perry]] - [[Matthew Perry]] - [[Joe Pesci]] - [[Pirkka-Pekka Petelius]] - [[Russell Peters]] - [[William Petersen]] - [[Agnessa Peterson]] - [[Lembit Peterson]] - [[Maria Peterson]] - [[Laura Peterson-Aardam]] - [[Dieter Pfaff]] - [[Michelle Pfeiffer]] - [[Gérard Philipe]] - [[Michelle Phillips]] - [[River Phoenix]] - [[Robert Picardo]] - [[Mary Pickford]] - [[David Hyde Pierce]] - [[Helle Pihlak]] - [[Silva Pijon]] - [[Rosamund Pike]] - [[Amanda Pilke]] - [[Chris Pine]] - [[Enrique Pinti]] - [[Freida Pinto]] - [[Brad Pitt]] - [[Maiken Pius]] - [[Märt Pius]] - [[Priit Pius]] - [[Saara Pius]] - [[Jeremy Piven]] - [[Aubrey Plaza]] - [[Donald Pleasence]] - [[Amy Poehler]] - [[Kaarel Pogga]] - [[Mirtel Pohla]] - [[Sidney Poitier]] - [[Roman Polański]] - [[Sydney Pollack]] - [[Aleksei Polujan]] - [[Ellen Pompeo]] - [[Pavel Ponomarjov]] - [[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]] - [[Anna Popplewell]] - [[Mihhail Poretšenkov]] - [[Veiko Porkanen]] - [[Natalie Portman]] - [[Pete Postlethwaite]] - [[Glen Powell]] - [[Jane Powell]] - [[Tyrone Power]] - [[Michael Praed]] - [[Pran]] - [[Gediminas Pranckūnas]] - [[Margus Prangel]] - [[Chris Pratt]] - [[Lox Pratt]] - [[Laura Prepon]] - [[Micheline Presle]] - [[Elvis Presley]] - [[Priscilla Presley]] - [[Vincent Price]] - [[Jason Priestley]] - [[Prince (laulja)|Prince]] - [[Michael Prince]] - [[Žanna Prohhorenko]] - [[Uldis Pūcītis]] - [[Mihhail Pugovkin]] - [[Ieva Puķe]] - [[Liisa Pulk]] - [[Lucy Punch]] - [[Polina Puškaruk]] - [[Üllar Põld]] - [[Dan Põldroos]] - [[Elina Pähklimägi]] - [[Steffi Pähn]] - [[Endel Pärn]] - [[Katrin Pärn]] - [[Jasper Pääkkönen]] - [[Pille Pürg]] - [[Eva Püssa]] == Q == [[Michel Qissi]] - [[Anthony Quinn]] - [[Francesco Quinn]] - [[Molly Quinn]] == R == [[Doris Kristina Raave]] - [[Rita Raave]] - [[Daniel Radcliffe]] - [[Elza Radziņa]] - [[George Raft]] - [[Anneli Rahkema]] - [[Ott-Henrik Raidmets]] - [[Arvo Raimo]] - [[Claude Rains]] - [[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]] - [[Christopher Rajaveer]] - [[Tereza Ramba]] - [[Sara Ramírez]] - [[Leida Rammo]] - [[Charlotte Rampling]] - [[Bella Ramsey]] - [[Aleksander Randviir]] - [[Faina Ranevskaja]] - [[Noomi Rapace]] - [[Virginia Rappe]] - [[Ksenija Rappoport]] - [[Vjatšeslav Razbegajev]] - [[Ursula Ratasepp]] - [[Melissa Rauch]] - [[Bert Raudsep]] - [[Gert Raudsep]] - [[Evi Rauer]] - [[Piret Rauk]] - [[Mauri Raus]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Charlie Ray]] - [[Stephen Rea]] - [[Nancy Reagan]] - [[Ronald Reagan]] - [[Alfred Rebane]] - [[James Rebhorn]] - [[Robert Redford]] - [[Vanessa Redgrave]] - [[Eddie Redmayne]] - [[Dean Reed]] - [[Donna Reed]] - [[Nikki Reed]] - [[Oliver Reed]] - [[Salme Reek]] - [[Anne Reemann]] - [[Christopher Reeve]] - [[George Reeves]] - [[Keanu Reeves]] - [[Jarmo Reha]] - [[Tara Reid]] - [[Carl Reiner]] - [[Estelle Reiner]] - [[Veljo Reinik]] - [[Jānis Reinis]] - [[Ivo Reinok]] - [[Elina Reinold]] - [[Anti Reinthal]] - [[Külli Reinumägi]] - [[René Reinumägi]] - [[Jaan Rekkor]] - [[Erika Remberg]] - [[Brad Renfro]] - [[Jeremy Renner]] - [[Pierre Renoir]] - [[Paul Reubens]] - [[Fernando Rey]] - [[Burt Reynolds]] - [[Debbie Reynolds]] - [[Ryan Reynolds]] - [[Lana Rhoades]] - [[Patricia Rhomberg]] - [[Matthew Rhys]] - [[Jonathan Rhys-Meyers]] - [[Alfonso Ribeiro]] - [[Giovanni Ribisi]] - [[Christina Ricci]] - [[Cliff Richard]] - [[Pierre Richard]] - [[Dakota Blue Richards]] - [[Denise Richards]] - [[Michael Richards]] - [[Kevin Michael Richardson]] - [[Nicole Richie]] - [[Andy Richter]] - [[Don Rickles]] - [[Alan Rickman]] - [[Daisy Ridley]] - [[Paul Ritter]] - [[Joan Rivers]] - [[AnnaSophia Robb]] - [[Margot Robbie]] - [[Emma Roberts]] - [[John Roberts]] - [[Julia Roberts]] - [[Alex Rocco]] - [[Kali Rocha]] - [[Chris Rock]] - [[James Roday]] - [[Olivia Rodrigo]] - [[Michelle Rodriguez]] - [[Ginger Rogers]] - [[Will Rogers]] - [[Henry Rollins]] - [[Rebecca Romijn]] - [[Saoirse Ronan]] - [[Ago Roo]] - [[Mickey Rooney]] - [[Marga van Rooy]] - [[Helgur Rosental]] - [[Mackenzie Rosman]] - [[Diana Ross]] - [[Gavin Rossdale]] - [[Isabella Rossellini]] - [[Portia de Rossi]] - [[Kim Rossi Stuart]] - [[Emmy Rossum]] - [[Aleksandr Rozenbaum]] - [[Tim Roth]] - [[Teryl Rothery]] - [[Ronda Rousey]] - [[Patricia Routledge]] - [[Kelly Rowland]] - [[Gena Rowlands]] - [[Daniela Ruah]] - [[Ruan Lingyu]] - [[Paul Rudd]] - [[Sara Rue]] - [[Mark Ruffalo]] - [[Johnny Ruffo]] - [[Victoria Ruffo]] - [[José Carlos Ruiz]] - [[Siim Rulli]] - [[Nadežda Rumjantseva]] - [[Geoffrey Rush]] - [[Kurt Russell]] - [[Rene Russo]] - [[Éva Ruttkai]] - [[Paul Ruubel]] - [[Tarmo Ruubel]] - [[Tene Ruubel]] - [[Erik Ruus]] - [[Nikolai Rõbnikov]] - [[Ene Rämmeld]] - [[Kadri Rämmeld]] - [[Meelis Rämmeld]] - [[Maila Rästas]] - [[Tõnis Rätsep]] - [[Rita Rätsepp]] - [[Marika Rökk]] - [[Ken Rüütel]] - [[Debby Ryan]] - [[Jeri Ryan]] - [[Meg Ryan]] - [[Winona Ryder]] - [[Ryu Jun-yeol]] == S == [[Tõnu Saar]] - [[Niko Saarela]] - [[Üllar Saaremäe]] - [[Liisa Saaremäel]] - [[Anneli Saaristo]] - [[Şabāḩ]] - [[Daryl Sabara]] - [[Ernie Sabella]] - [[Katee Sackhoff]] - [[Sadie (saksa lambakoer)|Sadie]] - [[Katey Sagal]] - [[Bob Saget]] - [[Reimo Sagor]] - [[Sylvia Saint]] - [[Elsa Saisio]] - [[Karl Sakrits]] - [[Corso Salani]] - [[Külliki Saldre]] - [[Eduard Salmistu]] - [[Elmar Salulaht]] - [[Inga Salurand]] - [[Indrek Sammul]] - [[Jevgeni Samoilov]] - [[Tatjana Samoilova]] - [[Nadežda Samsonova]] - [[Christoph Sanders]] - [[Adam Sandler]] - [[Thomas Sangster]] - [[Susan Sarandon]] - [[Janek Sarapson]] - [[Sampo Sarkola]] - [[Gailard Sartain]] - [[Kristjan Sarv]] - [[Will Sasso]] - [[Jaan Saul]] - [[Jennifer Saunders]] - [[Larissa Savankova]] - [[Doug Savant]] - [[Ija Savvina]] - [[Erika Sawajiri]] - [[Kristen Schaal]] - [[Rebecca Schaeffer]] - [[Hunter Schafer]] - [[William Schallert]] - [[Maximilian Schell]] - [[Richard Schiff]] - [[Steve Schirripa]] - [[Henessi Schmidt]] - [[Maria Schneider]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[David Schwimmer]] - [[Kaya Scodelario]] - [[Seann William Scott]] - [[Steven Seagal]] - [[Kārlis Sebris]] - [[Amy Sedaris]] - [[Edie Sedgwick]] - [[Kyra Sedgwick]] - [[Oskar Seeman]] - [[Sepo Seeman]] - [[George Segal]] - [[Jason Segel]] - [[Marian Seldes]] - [[Natalja Seleznjova]] - [[Tom Selleck]] - [[Peter Sellers]] - [[Heido Selmet]] - [[Angelina Semjonova]] - [[Sakura Sena]] - [[Rachel Sennott]] - [[Ott Sepp]] - [[Mayra Sérbulo]] - [[Adam Sevani]] - [[Amanda Seyfried]] - [[Tony Shalhoub]] - [[Garry Shandling]] - [[Shangguan Yunzhu]] - [[Michael Shanks]] - [[Omar Sharif]] - [[Keesha Sharp]] - [[William Shatner]] - [[Fiona Shaw]] - [[Wallace Shawn]] - [[John Shea]] - [[Charlie Sheen]] - [[Martin Sheen]] - [[Sherri Shepherd]] - [[Nicollette Sheridan]] - [[Tye Sheridan]] - [[Sarah Sherman]] - [[Lloyd Sherr]] - [[Brooke Shields]] - [[Jackie Shroff]] - [[Tiger Shroff]] - [[James Sie]] - [[Alice Siil]] - [[Arnold Sikkel]] - [[Eili Sild]] - [[Mall Sillandi]] - [[Jay Silverheels]] - [[Sarah Silverman]] - [[Alicia Silverstone]] - [[Victoria Silvstedt]] - [[John Simm]] - [[Endel Simmermann]] - [[J. K. Simmons]] - [[Rain Simmul]] - [[Rosearik Rikki Simons]] - [[William Simons]] - [[Lars Simonsen]] - [[Jessica Simpson]] - [[Frank Sinatra]] - [[Sinbad]] - [[Gary Sinise]] - [[Vjatšeslav Sirin]] - [[Tom Sizemore]] - [[Troye Sivan]] - [[Jon Sivewright]] - [[Bill Skarsgård]] - [[Kaia Skoblov]] - [[Artūrs Skrastiņš]] - [[Jenny Slate]] - [[Christian Slater]] - [[Zinaida Slavina]] - [[Veronika Slowikowska]] - [[Ināra Slucka]] - [[Maisie Sly]] - [[Sharon Small]] - [[Mihkel Smeljanski]] - [[Anna Nicole Smith]] - [[Jaden Smith]] - [[Maggie Smith]] - [[Matt Smith]] - [[Will Smith]] - [[Yeardley Smith]] - [[Innokenti Smoktunovski]] - [[Cobey Smulders]] - [[Wesley Snipes]] - [[Sarah Snook]] - [[André Sogliuzzo]] - [[Sonja Sohn]] - [[Britta Soll]] - [[Vitali Solomin]] - [[Carly Rose Sonenclar]] - [[Brenda Song]] - [[Hilda Sooper]] - [[Ago Soots]] - [[Sophie Sooäär]] - [[Türkân Şoray]] - [[Aarne Soro]] - [[Mira Sorvino]] - [[Sissy Spacek]] - [[Kevin Spacey]] - [[David Spade]] - [[James Spader]] - [[Britney Spears]] - [[Jamie Lynn Spears]] - [[Edward Speleers]] - [[Urassaya Sperbund]] - [[Caroll Spinney]] - [[Eero Spriit]] - [[Cole Sprouse]] - [[Grażyna Szapołowska]] - [[Rūta Staliliūnaitė]] - [[Sylvester Stallone]] - [[Barbara Stanwyck]] - [[Drew Starkey]] - [[Igor Starõgin]] - [[Jason Statham]] - [[Mary Steenburgen]] - [[Shirley Stelfox]] - [[Maury Sterling]] - [[Vladimir Steržakov]] - [[Stella Stevens]] - [[Margot Stevenson]] - [[James Stewart]] - [[Kristen Stewart]] - [[Patrick Stewart]] - [[David Ogden Stiers]] - [[Julia Stiles]] - [[Ben Stiller]] - [[Margo Stilley]] - [[Dean Stockwell]] - [[Fred Stoller]] - [[Emma Stone]] - [[Sharon Stone]] - [[Larry Storch]] - [[Connor Storrie]] - [[Imants Strads]] - [[Glenn Strange]] - [[Meryl Streep]] - [[Barbra Streisand]] - [[René Strickler]] - [[Oleg Striženov]] - [[Bobby Stuart]] - [[Gloria Stuart]] - [[James Patrick Stuart]] - [[Jerzy Stuhr]] - [[Bohdan Stupka]] - [[Melissa Sturm]] - [[David Suchet]] - [[Agnieszka Suchora]] - [[Alar Sudak]] - [[Jason Sudeikis]] - [[Viktor Suhhorukov]] - [[Tiit Sukk]] - [[Nicole Sullivan]] - [[Simeoni Sundja]] - [[Donald Sutherland]] - [[Kiefer Sutherland]] - [[Jeremy Sumpter]] - [[Simeoni Sundja]] - [[Toomas Suuman]] - [[Arno Suurorg]] - [[Mena Suvari]] - [[Mihhail Svetin]] - [[Hilary Swank]] - [[Patrick Swayze]] - [[Clive Swift]] - [[Taylor Swift]] - [[Tilda Swinton]] - [[Meeli Sööt]] - [[Olga Syahputra]] - [[Martti Syrjä]] == Š == [[Nina Šatskaja (näitleja)|Nina Šatskaja]] - [[Alvydas Šlepikas]] - [[Vassili Šukšin]] == Z == [[Vladimir Zeldin]] - [[Renée Zellweger]] - [[Vladimir Zemljanikin]] - [[Zendaya]] - [[Ferenc Zenthe]] - [[Catherine Zeta-Jones]] - [[Maddie Ziegler]] - [[Zhang Ziyi]] - [[Valeri Zolotuhhin]] - [[Sten Zupping]] ==Ž== [[Andrejs Žagars]] - [[Bata Živojinović]] - [[Olesja Žurakivska]] == T == [[Indrek Taalmaa]] - [[Oleg Tabakov]] - [[Margus Tabor]] - [[Theodor Tabor]] - [[Andres Tabun]] - [[Tarmo Tagamets]] - [[Sadaf Taherian]] - [[George Takei]] - [[Amir Talai]] - [[Aino Talvi]] - [[Alice Talvik]] - [[Merle Talvik]] - [[Jaak Tamleht]] - [[Katariina Tamm]] - [[Mary Tamm]] - [[Raivo E. Tamm]] - [[Kiiri Tamm]] - [[Karin Tammaru]] - [[Peeter Tammearu]] - [[Ilmar Tammur]] - [[Isamu Tanonaka]] - [[Amanda Tapping]] - [[Georgi Taratorkin]] - [[Ruut Tarmo]] - [[Fred Tatasciore]] - [[Sharon Tate]] - [[Jacques Tati]] - [[Channing Tatum]] - [[Tiina Tauraite]] - [[Audrey Tautou]] - [[Elizabeth Taylor]] - [[Holland Taylor]] - [[Lili Taylor]] - [[Matthew W. Taylor]] - [[Tamara Taylor]] - [[Toni Tecuceanu]] - [[Margo Teder]] - [[Danny Teeson]] - [[Külli Teetamm]] - [[Miles Teller]] - [[Shirley Temple]] - [[Kalmer Tennosaar]] - [[Liina Tennosaar]] - [[Sulev Teppart]] - [[Minori Terada]] - [[Margarita Terehhova]] - [[Thalía]] - [[Charlize Theron]] - [[Emma Thompson]] - [[Kenan Thompson]] - [[Linda Thompson]] - [[Bella Thorne]] - [[Courtney Thorne-Smith]] - [[Uma Thurman]] - [[T. J. Thyne]] - [[Vjatšeslav Tihhonov]] - [[Klaudia Tiitsmaa]] - [[Mihkel Tikerpalu]] - [[Ursel Tilk]] - [[Ashley Tisdale]] - [[Doris Tislar]] - [[Tony Todd]] - [[Jani Toivola]] - [[Pamela Tola]] - [[Andrei Tolubejev]] - [[Kersti Tombak]] - [[Kärt Tomingas]] - [[Villu Tomingas]] - [[Kaarel Toom]] - [[Jaan Tooming]] - [[Harriet Toompere]] - [[Hendrik Toompere juunior]] - [[Gordon Tootoosis]] - [[Lolita Torres]] - [[Anna Torv]] - [[Lupita Tovar]] - [[Spencer Tracy]] - [[Roman Trahtenberg]] - [[Karrueche Tran]] - [[Raivo Trass]] - [[John Travolta]] - [[Halka Třešňáková]] - [[Jördis Triebel]] - [[Jean-Louis Trintignant]] - [[Marie Trintignant]] - [[Verne Troyer]] - [[Tõnu Trubetsky]] - [[François Truffaut]] - [[Sofiko Tšiaureli]] - [[Irmena Tšitšikova]] - [[Stanley Tucci]] - [[Tambet Tuisk]] - [[Risto Tuorila]] - [[Aidan Turner]] - [[Lana Turner]] - [[Sophie Turner]] - [[Tina Turner]] - [[Aida Turturro]] - [[Teresa Tuszyńska‎]] - [[Veikko Täär]] - [[Aisha Tyler]] - [[Liv Tyler]] - [[Cicely Tyson]] - [[Beata Tyszkiewicz]] == U == [[Väino Uibo]] - [[Juhan Ulfsak]] - [[Lembit Ulfsak]] - [[Mihhail Uljanov]] - [[Liv Ullmann]] - [[Ernst Umhauer]] - [[Carrie Underwood]] - [[Katariina Unt]] - [[Kate Upton]] - [[Jevgenija Uralova]] - [[Johann Urb]] - [[Toomas Urb]] - [[Jevgeni Urbanski]] - [[Nina Urgant]] - [[Usher]] - [[Ivo Uukkivi]] - [[Pärt Uusberg]] - [[Sandra Uusberg]] - [[Uku Uusberg]] - [[Jan Uuspõld]] == V == [[Helmut Vaag]] - [[Andrus Vaarik]] - [[Marika Vaarik]] - [[Marta Vaarik]] - [[Marine Vacth]] - [[Annette Vadim]] - [[Rein Vaharo]] - [[Aigi Vahing]] - [[Liina Vahter]] - [[Liina Vahtrik]] - [[Viire Valdma]] - [[Angélica Vale]] - [[Ritva Valkama]] - [[Jean-Claude Van Damme]] - [[Frans Van der Aa]] - [[Kirsten Vangsness]] - [[Helene Vannari]] - [[Sergo Vares]] - [[Natalja Varlei]] - [[Jim Varney]] - [[Ardo Ran Varres]] - [[Michael Vartan]] - [[Fernanda Vasconcellos]] - [[Sofia Vassilieva]] - [[Jekaterina Vassiljeva]] - [[Uldis Vazdiks]] - [[Jussi Vatanen]] - [[Ragne Veensalu]] - [[Kaido Veermäe]] - [[Anne Veesaar]] - [[Juha Veijonen]] - [[Martin Veinmann]] - [[Kaspar Velberg]] - [[Milo Ventimiglia]] - [[Sofía Vergara]] - [[Anne Vernon]] - [[Lidija Vertinskaja]] - [[Jevgeni Vesnik]] - [[Angélico Vieira]] - [[Michelle Vieth]] - [[Juhan Viiding]] - [[Kristo Viiding]] - [[Alicia Vikander]] - [[Sharni Vinson]] - [[Gunta Virkava]] - [[Märt Visnapuu]] - [[Georgi Vitsin]] - [[Monica Vitti]] - [[Marina Vlady]] - [[Jevgeni Vlassov]] - [[Jüri Vlassov]] - [[Jon Voight]] - [[Peeter Volkonski]] - [[Omar Volmer]] - [[Pavel Vorožtsov]] - [[Edgar Vunš]] - [[Evelin Võigemast]] - [[Priit Võigemast]] - [[Hanna-Liina Võsa]] - [[Vladimir Võssotski]] == W == [[Hannah Waddingham]] - [[Mark Wahlberg]] - [[Kari Wahlgren]] - [[Ralph Waite]] - [[Marie Walcamp]] - [[Devon Walker]] - [[Paul Walker]] - [[Eli Wallach]] - [[Kirsti Wallasvaara]] - [[David Walliams]] - [[Kate Walsh]] - [[Julie Walters]] - [[Christoph Waltz]] - [[Zoë Wanamaker]] - [[Denzel Washington]] - [[Mia Wasikowska]] - [[Katherine Waterston]] - [[Barry Watson]] - [[Emma Watson]] - [[Indica Watson]] - [[Siraphun Wattanajinda]] - [[Naomi Watts]] - [[John Wayne]] - [[Michael Weatherly]] - [[Carl Weathers]] - [[Sigourney Weaver]] - [[Hugo Weaving]] - [[Martin Weinek]] - [[Stephnie Weir]] - [[Michael T. Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Rachel Weisz]] - [[Raquel Welch]] - [[Colin Welland]] - [[Tom Welling]] - [[George Wendt]] - [[Rolf Wenkhaus]] - [[Barbara Werle]] - [[Adam West]] - [[Dominic West]] - [[Forest Whitaker]] - [[Betty White]] - [[David A. R. White]] - [[Jaleel White]] - [[Bradley Whitford]] - [[Steve Whitmire]] - [[Jane Wickline]] - [[Olivia Wilde]] - [[Gene Wilder]] - [[Catherine Wilkening]] - [[Laisha Wilkins]] - [[Katt Williams]] - [[Michael K. Williams]] - [[Michelle Williams]] - [[Robin Williams]] - [[Bruce Willis]] - [[Chandra Wilson]] - [[Lambert Wilson]] - [[Luke Wilson]] - [[Rebel Wilson]] - [[Robert Brian Wilson]] - [[Ruth Wilson]] - [[William Windom]] - [[Mick Wingert]] - [[Henry Winkler]] - [[Kate Winslet]] - [[Jonathan Winters]] - [[Shelley Winters]] - [[Jane Withers]] - [[Reese Witherspoon]] - [[Tom Wlaschiha]] - [[Finn Wolfhard]] - [[Won Bin]] - [[Won Ji-an]] - [[Ed Wood]] - [[Elijah Wood]] - [[Evan Rachel Wood]] - [[Jake Wood]] - [[Natalie Wood]] - [[Vivien Wood]] - [[Bambi Woods]] - [[Joanne Woodward]] - [[Bonnie Wright]] - [[Constance Wu]] - [[Noah Wyle]] - [[Patrice Wymore]] ==Õ== [[Rait Õunapuu]] ==Ä== [[Xəlil Əbcəlilev]] ==Ü== [[Aarne Üksküla]] - [[Kristjan Üksküla]] - [[Ako Ülavere]] ==Y== [[Bowen Yang]] - [[Susannah York]] - [[Rudy Youngblood]] ==Vaata ka== *[[:Kategooria:Näitlejate loendid]] [[Kategooria:Näitlejate loendid]] [[Kategooria:Filmikunsti loendid]] [[Kategooria:Filminäitlejad|*Filminäitlejate loend]] 2e7b97vm1x50k080blhw9at5x86otnl Mägede loend 0 16454 7231332 7177379 2026-09-09T13:53:50Z Sendrasendra 225202 /* P */ 7231332 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Mägi|mägesid]], [[mäetipp]]e ja [[küngas|künkaid]]. ''Siia ei kuulu [[mäestik]]ud ja [[mäeahelik]]ud, mis on leitavad [[mäestike loend]]ist. Eesti künkad on leitavad ka [[Eesti kõrgendike loend]]ist. Artiklid mägede kohta kuuluvad kategooria [[:Kategooria:Mäed|Mäed]] alla.'' {{tähed}} <center> [[#Kõrgus üle 8000 meetri|Järjestus kõrguse järgi]] </center> ---- ==A== *[[Aakenustunturi]] (565 m) *[[Aavasaksa]] (242 m) *[[Abriena mägi]] (287,3 m) *[[Aconcagua]] (6962 m) *[[Agung]] (3142 m) *[[Aiguille du Chardonnet]] (3824 m) *[[Aiguille du Dru]] (3754 m) *[[Aiguille du Moine]] (3412 m) *[[Aiguille du Tour]] (3544 m) *[[Aiguille Verte]] (4122 m) *[[Ainja mäed]] (123 m) *[[Alaid]] (2339 m) *[[Alasora küngas|Alasora]] (1348 m) *[[Alcedo vulkaan|Alcedo]] (1130 m) *[[Alpamayo]] (5947 m) *[[Ama Dablam]] (6812 m) *[[Ambanizana mägi|Ambanizana]] (962 m) *[[Ambohitra]] (1475 m) *[[Ampato]] (6288 m) *[[Anatahani vulkaan|Anatahan]] (790 m) *[[Aneto]] (3404 m) *[[Annapurna]] (8091 m) *[[Annapurna II]] (7937 m) *[[Anumägi]] *[[Aoraki]] (3724 m) *[[Apo]] (2954 m) *[[Aragats]] (4095 m) *[[Ararat]] (5137 m) *[[Arenal]] (1633 m) *[[Aripo mägi|Aripo]] (940 m) *[[Asama]] (2542 m) *[[Askja]] (1516 m) *[[Aso vulkaan|Aso]] (1592 m) *[[Asuncion]] (857 m) *[[Aždahak]] (3549 m) *[[Áthos]] (2033 m) *[[Augustine'i vulkaan|Augustine]] (1252 m) *[[Aukštojas]] (294 m) *[[Avatša]] (2741 m) ==B== *[[Babia Góra]] (1725 m) *[[Babin Zub]] (1780 m) *[[Bălănești]] (430 m) *[[Bandai]] (1819 m) *[[Barbeau]] (2616 m) *[[Baruntse]] (7162 m) *[[Bárðarbunga]] (2009 m) *[[Bazardüzü]] (4466 m) *[[Batur]] (1717 m) *[[Beerenberg]] (2277 m) *[[Ben Nevis]] (1343 m) *[[Bezõmjannõi]] (2866 m) *[[Billingen]] (304 m) *[[Bisoke]] (3711 m) *[[Blue Mountain Peak]] (2256 m) *[[Bobotov Kuk]] (2522 m) *[[Bonifato mägi]] (835 m) *[[Brebeneskul]] (2035 m) *[[Brechhorn]] (2032 m) *[[Broad Peak]] (8047 m) *[[Broad Peak Central]] (8011 m) *[[Broadway mägi]] (312 m) *[[Brocken]] (1142 m) *[[Bromo]] (2614 m) *[[Bulusani vulkaan]] (1565 m) *[[Bungsberg]] (168 m) ==C== *[[Calenberg]] (70 m) *[[Carrauntoohil]] (1038 m) *[[Cerro Azul (Galápagose saared)]] (1689 m) *[[Chimborazo]] (6268 m) *[[Cho Oyu]] (8201 m) *[[Christoffelberg]] (372) *[[Chupiquiña]] (5788 m) *[[Cimiezi küngas]] *[[Clevelandi vulkaan]] (1730 m) *[[Cloud Peak]] (4014 m) *[[Colima vulkaan]] (4625 m) *[[Command Ridge]] (71 m) *[[Corcovado]] (710 m) *[[Corno Grande]] (2912 m) *[[Cosigüina vulkaan]] (847 m) *[[Cotopaxi]] (5897 m) *[[Cristóbal Colóni mäetipp]] (5730 m) ==D== *[[Dabbahu]] (1442 m) *[[Daiseni vulkaan]] (1729 m) *[[Damāvand]] (5670 m) *[[Darwini mägi]] (2488 m) *[[Denali]] (6168 m) *[[Dempo vulkaan]] (3159 m) *[[Dhaulagiri]] (8167 m) *[[Dinara]] (1831 m) *[[Drivheia]] (441 m) *[[Dzegužkalns]] (28 m) *[[Dzjaržõnskaja]] (345 m) *[[Džailõk]] (4537 m) *[[Džengiš]] (7439 m) *[[Džengiši idatipp]] (7079 m) *[[Džengiši mäemassiiv]] *[[Džomolungma]] (8848 m) *[[Džomolungma eeltipp]] (8749 m) *[[Dufourspitze]] (4634 m) ==E== *[[Egon]] (1703 m) *[[Eiger]] (3970 m) *[[Eisenhut]] (2441 m) *[[El Tucuche]] (936 m) *[[Elbrus]] (5642 m) *[[Eldfell]] (200 m) *[[Emi Koussi]] (3415 m) *[[Emi-Tass]] (293 m) *[[Empung]] (1340 m) *[[Erebus]] (3794 m) *[[Estonia mäetipp]] (6211 m) *[[Etna]] (umbes 3350 m) ==F== *[[Fengshui Shan]] (1398 m) *[[Finsteraarhorn]] (4273 m) *[[Fogo vulkaan]] (2829 m) *[[Fourpeaked]] (2105 m) *[[Fuego]] (3763 m) *[[Fuji]] (3776 m) *[[Furgler]] (3004 m) ==G== *[[Gahinga]] (3474 m) *[[Gaiziņkalns]] (312 m) *[[Galdhøpiggen]] (2469 m) *[[Galerase vulkaan]] (4276 m) *[[Galunggung]] (2168 m) *[[Gamalama]] (1721 m) *[[Gangkhar Puensum]] (7570 m) *[[Gasherbrum I]] (8080 m) *[[Gasherbrum II]] (8034 m) *[[Gasherbrum III]] (7946 m) *[[Gasherbrum IV]] (7932 m) *[[Gellérti mägi]] (325 m) *[[Gerlachovský štít]] (2655 m) *[[Gilfert]] (2506 m) *[[Glittertind]] (2465 m) *[[Golyam Perelik]] (2191 m) *[[Goverla]] (2061 m) *[[Gran Piedra]] (1125 m) *[[Granite Peak]] (3901 m) *[[Große Sandspitze]] (2770 m) *[[Große Schlenkerspitze]] (2831 m) *[[Großglockner]] (3797 m) *[[Gyachung Kang]] (7952 m) ==H== *[[Hallasan]] (1950 m) *[[Halti]] (1328 m) *[[Han-Tengri]] (7010 m) *[[Håubjärre]] (28 m) *[[Haukivaara]] *[[Hekla]] (1491 m) *[[Hermoni mägi]] (2814 m) *[[Holat-Sjahõl]] (1097 m) *[[Hualālai]] (2521 m) *[[Hunneberg]] (154 m) *[[Hvannadalshnjúkur]] (2110 m) ==I== *[[Imja Tse]] (Island Peak) (6189 m) *[[Irazú]] (3432 m) *[[Irruputuncu]] (5163 m) *[[Ishizuchi]] (1982 m) *[[Ismoili Somoni mäetipp]] (7495 m) *[[Izalco vulkaan]] (1950 m) *[[Iztaccíhuatl]] (5286 m) ==J== *[[Jabal ‘Āmir]] (1016 m) *[[Jabalcón]] (1488–1494 m) *[[Jakobi mägi]] (üle 65 m) *[[Jaru Suw]] (3925 m) *[[Jaya]] (4884 m) *[[Jbel Toubkal]] (4167 m) *[[Jerai mägi]] (1217 m) *[[Jezercë]] (2692 m) *[[Jorullo]] (3170 m) *[[Juozapinė]] (293,6 m) ==K== *[[K2]] (8611 m) *[[Kabjamägi]] *[[Kalmemägi]] *[[Kameruni mägi]] (4095 m) *[[Kanchenjunga]] (8586 m) *[[Kangrinboqê]] (6714 m) *[[Kara-Dag]] (577 m) *[[Karangetang]] (1827 m) *[[Karatšun]] (167,6 m) *[[Karisimbi]] (4507 m) *[[Karl Marxi mäetipp]] (6723 m) *[[Karõm]] (1536 m) *[[Kazbek]] (5047 m) *[[Katla]] (1512 m) *[[Katmai]] (2047 m) *[[Kebnekaise]] (2103 m) *[[Keila mägi]] (48 m) *[[Kékes]] (1014 m) *[[Kellerjoch]] (2344 m) *[[Kelud]] (1731 m) *[[Kerinci]] (3805 m) *[[Kiilopää]] (546 m) *[[Kilimanjaro]] (5895 m) *[[Kinabalu]] (4095 m) *[[Kings Peak]] (4125 m) *[[Kirunavaara]] (733 m) *[[Kizimen]] (2485 m) *[[Kitt Peak]] (2097 m) *[[Kivikupitsa mägi]] *[[Klenovský Vepor]] (1338 m) *[[Kljutševskaja sopka]] (4750 m) *[[Kneiff]] (560 m) *[[Kohala vulkaan|Kohala]] (1670 m) *[[Kohlbergspitze]] (2202 m) *[[Komagatake]] (1131 m) *[[Kongō]] (1125 m) *[[Korab]] (2764 m) *[[Korjaki sopka]] (3456 m) *[[Korženevskaja]] (7105 m) *[[Koskulak]] (7028 m) *[[Krakatau]] (813 m) *[[Kröndlhorn]] (2444 m) *[[Kuksina mägi]] (212 m) *[[Kula Kangri]] (7554 m) *[[Kunchang Kangri]] (6801 m) *[[Kunn'mägi]] (107 m) ==L== *[[Laanemägi]] (211 m) *[[Lachów Groń]] (1045 m) *[[Lagginhorn]] (4010 m) *[[Laiuse voor]] (144 m) *[[Laki]] (818 m) *[[Lamington]] (1618 m) *[[Lars Christenseni mäetipp]] (1640 m) *[[Lassen Peak]] (3187 m) *[[Lazio mägi]] (6045 m) *[[Laudmägi]] (1086 m) *[[Leedu mäetipp]] (6080 m) *[[Lenini mäetipp]] (7134 m) *[[Levitunturi]] (531 m) *[[Lewotobi]] (1703) *[[Lhotse]] (8545 m) *[[Lhotse Middle]] (8410 m) *[[Liamuiga]] (1156 m) *[[Lielais Liepukalns]] (289,8 m) *[[Linnusemägi]] (105 m) *[[Lizumer Reckner]] (2886 m) *[[Llaima]] (3125 m) *[[Llullaillaco]] (6739 m) *[[Logan]] (5959 m) *[[Lokon]] (1580 m) *[[Longonot]] (2776 m) *[[Loser (mägi)|Loser]] (1838 m) *[[Luossavaara]] (724 m) *[[Lustimägi]] *[[Läti mäetipp]] (6218 m) ==M== *[[Maciço do Urucum]] (1065 m) *[[Maipo]] (5264 m) *[[Makalu]] (8462 m) *[[Malakatõn-Tass]] (374 m) *[[Manaslu]] (8163 m) *[[Marjumägi]] (127 m) *[[Marmolada]] (3343 m) *[[Maromokotro]] (2876 m) *[[Mazama vulkaan]] (2487 m) *[[Matterhorn]] (4477 m) *[[Mauna Kea]] (4205 m) *[[Mauna Loa]] (4169 m) *[[Mayon]] (2421 m) *[[Medvednica]] (1035 m) *[[Medvėgalis]] (234,6 m) *[[Mera Peak]] (6476 m) *[[Merapi]] (2911 m) *[[Meremäe mägi]] (204 m) *[[Meru (vulkaan)|Meru]] (4645 m) *[[Midžor]] (2169 m) *[[O-shima|Miharayama]] (758 m) *[[Mikeno]] (4437 m) *[[Misti vulkaan|Misti]] (5821 m) *[[Môco]] (2620 m) *[[Momotombo]] (1297 m) *[[Mont Blanc]] (4808 m) *[[Monte Ortone]] (168 m) *[[Monte Pascoal]] (536 m) *[[Monte Rosa]] (4634 m) *[[Montserrati mägi]] (1236 m) *[[Morro da Igreja]] (1822 m) *[[Mount Elbert]] (4401 m) *[[Mount Kosciuszko]] (2228 m) *[[Mount Ritter]] (4006 m) *[[Mount San Antonio]] (3068 m) *[[Mount Sneffels]] (4315 m) *[[Mount Whitney]] (4421 m) *[[Mount Wilson]] (1741 m) *[[Muhabura]] (4127 m) *[[Mulhacén]] (3479 m) *[[Munku-Sardõk]] (3491 m) *[[Munnimägi]] (170 m) *[[Musala]] (2925 m) *[[Muztagata]] (7509 m) *[[Mönch]] (4110 m) *[[Mäkumägi]] *[[Mügramägi]] ==N== *[[Nanatonana mägi|Nanatonana]] (199 m) *[[Nanga Parbat]] (8126 m) *[[Negoiu]] (2535 m) *[[Nevado del Tolima]] (5215 m) *[[Newtontoppen]] (1713 m) *[[Ngauruhoe]] (2291 m) *[[Ngọc Linh]] (2598 m) *[[Ngorongoro]] (2286 m) *[[Nice'i lossimägi]] (umbes 92 m) *[[Niklusemägi]] *[[Nowshāk]] (7492 m) *[[Nun]] (7135 m) *[[Nyamuragira]] (3058 m) *[[Nyiragongo]] (3470 m) ==O== *[[Ojos del Salado]] (6891 m) *[[Okmok]] (1073 m) *[[Ol Doinyo Lengai]] (2960 m) *[[Olperer]] (3476 m) *[[Olümpos]] (2917 m) *[[Olümpos (Küpros)]] (1952 m) *[[Ontake]] (3067 m) *[[Orizaba mägi]] (5747 m) *[[Osorno vulkaan]] (6562 m) *[[Ošljak]] (2212 m) *[[Ounasvaara]] (204 m) ==P== *[[Paektu-san]] (2744 m) *[[Pagan (saar)|Pagan]] (570 m) *[[Pakamägi]] (62,5 m) *[[Pão de Açúcar]] (396 m) *[[Papandayan]] (2665 m) *[[Parnassos]] (2457 m) *[[Parroti mäetipp]] (6230 m) *[[Parrotspitze]] (4432 m) *[[Paštrik]] (1986 m) *[[Pavlov]] (2504 m) *[[Pedra da Mina]] (2798 m) *[[Peeraselkä]] (720 m) *[[Peeravaara]] (933 m) *[[Pelée]] (1397 m) *[[Pen y Fan]] (886 m) *[[Peña Ubiña]] (2417 m) *[[Pequeño Alpamayo]] (5425 m) *[[Perriertoppen]] (1712 m) *[[Petřín]] (327 m) *[[Phou Bia]] (2819 m) *[[Pichu Pichu]] (5571 m) *[[Pico Alto]] (1114 m) *[[Pico Bolívar]] (4978 m) *[[Pico Duarte]] (3101 m) *[[Pico da Neblina]] (2995 m) *[[Pico da Bandeira]] (2892 m) *[[Pico das Agulhas Negras]] (2791 m) *[[Pico do Jabre]] (1197 m) *[[Pico do Jaraguá]] (1135 m) *[[Pico do Monte Negro]] (1398 m) *[[Pico dos Marins]] (2421 m) *[[Pico Paraná]] (1877 m) *[[Pico 31 de Março]] (2974 m) *[[Pico Turquino]] (1974 m) *[[Pico Viejo]] (3135 m) *[[Pidurutalagala]] (2524 või 2534 m) *[[Pierra Menta]] (2714 m) *[[Pikui]] (1405 m) *[[Pinatubo]] (1486 m) *[[Pizzo Cassandra]] (3226 m) *[[Pitka mägi]] (1229 m) *[[Piton de la Fournaise]] (2631 m) *[[Piz Badile]] (3308 m) *[[Piz da la Margna]] (3159 m) *[[Pobeda mägi]] (3003 m) *[[Poľana mägi]] (1457,8 m) *[[Popocatépetl]] (5465 m) *[[Puig Major]] (1445 m) *[[Puracé vulkaan]] (umbes 4700 m) *[[Puy de Sancy]] (1885 m) *[[Puyehue vulkaan]] (2236 m) ==Q== *[[Quioveo]] (598 m) ==R== *[[Radan]] (1408 m) *[[Rainieri vulkaan|Rainier]] (4392 m) *[[Raoul (vulkaan)|Raoul]] (525 m) *[[Rambynas]] (45,4 m) *[[Rastkogel]] (2762 m) *[[Risfjell]] (503 m) *[[Rocky Summit]] (8028 m) *[[Rogla]] (1517 m) *[[Romsdalshorn]] (1550 m) *[[Roraima mägi]] (2810 m) *[[Ruapehu]] (2797 m) *[[Ruiz]] (5321 m) *[[Rysy]] (2499 m) ==S== *[[Sa Talaia]] (475 m) *[[Sabancaya]] (5967 m) *[[Sabyinyo]] (3645 m) *[[Saint Helens (vulkaan)|Saint Helens]] (2550 m) *[[Sajama]] (6542 m) *[[Sakurashima]] (1117 m) *[[San Jacinto Peak]] (3302 m) *[[San Migueli vulkaan]] (2130 m) *[[Sangay]] (5230 m) *[[Santorin]] (127 m) *[[Sapitwa]] (3002 m) *[[Sas de Mesdì]] (2762 m) *[[Saser Kangri]] (7672 m) *[[Schatzberg]] (1898 m) *[[Seychellois]] (905 m) *[[Shiga mägi|Shiga]] (2037 m) *[[Shinmoe-dake]] (1421 m) *[[Signal de Botrange]] (694 m) *[[Simón Bolívari mäetipp]] (5730 m) *[[Sinabung]] (2460 m) *[[Sirdskalns]] (296,8 m) *[[Sitalepikumägi]] (54 m) *[[Sitsi mägi]] (10 m) *[[Skarstinden]] (2373 m) *[[Slavasshøgda]] (336 m) *[[Smólikas]] (2637 m) *[[Snøhetta]] (2286 m) *[[Snowdon]] (1085 m) *[[Sootaguse Tornimägi]] (113 m) *[[Soputan]] (1784 m) *[[Soufrière Hills]] (915 m) *[[Spioenkop]] (1460 m) *[[Stanley mägi]] (5109 m) *[[Steinbergstein]] (2215 m) *[[Stewart Peak]] (4264 m) *[[Stolica]] (1476 m) *[[Store Styggedalstind]] (2387 m) *[[Stromboli]] (926 m) *[[Surtsey]] (154 m) *[[Suur Munamägi]] (318 m) *[[Svadfjell]] (878 m) ==Š== *[[Šhara]] (5068 m) *[[Šišaldin]] (2860 m) *[[Šivelutš]] (3283 m) *[[Škrlatica]] (2740 m) ==Z== *[[Zaō vulkaan|Zaō]] (1841 m) *[[Zardkūh]] (4548 m) *[[Zirler Berg]] (1057 m) *[[Zla Kolata]] (2534 m) *[[Zuberha]] (2334 m) *[[Zugspitze]] (2964 m) ==T== *[[Ta' Dmejrek]] (253 m) *[[Taali vulkaan]] (311 m) *[[Tahat]] (2918 m) *[[Tallinna mäetipp]] (6047 m) *[[Tambora]] (2851 m) *[[Tanaga vulkaan]] (1805 m) *[[Taranaki]] (2518 m) *[[Tarawera]] (1111 m) *[[Tartu ülikool 350]] (6350 m) *[[Taumatawhakatangihangakoauauotamateapokaiwhenuakitanatahu]] (305 m) *[[Teckberg]] (775 m) *[[Tedremägi]] (177,5 m) *[[Tehvandi mägi]] (189,4 m) *[[Teide]] (3718 m) *[[Telica vulkaan]] (1061 m) *[[Tellingumägi]] (87,5 m) *[[Thabana Ntlenyana]] (3482 m) *[[Tianmushan]] (1506 m) *[[Tirich Mir]] (7708 m) *[[Tju-Tju läänetipp]] (4420 m) *[[Tocllaraju]] (6034 m) *[[Tongavadiriana]] (1001 m) *[[Torghatten]] (258 m) *[[Tornimägi (Hiiumaa)|Tornimägi]] (Hiiumaa; 68 m) *[[Toussidé]] (3265 m) *[[Torishima]] (394 m) *[[Triglav]] (2864 m) *[[Tristan da Cunha vulkaan]] (2060 m) *[[Tsälbämägi]] (293 m) *[[Tšeget]] (3650 m) *[[Tungurahua]] (5203 m) *[[Turjemägi]] (üle 45 m) *[[Turrialba vulkaan]] (3340 m) *[[Tõikamägi]] (210 m) *[[Tõnismägi (mägi)|Tõnismägi]] (30,9 m) *[[Tärivere mägi]] (89,3 m) ==U== *[[Ubinas]] (5672 m) *[[Uljaste oos]] (95,2 m) *[[Ušba]] (4700 m) *[[Utulikskaja Podkova]] (2396 m) ==V== *[[Valgehobusemägi]] (106 m) *[[Vapramägi]] (78 või 77 m) *[[Važa-Phšavela mäetipp]] (6918 m) *[[Vavarana]] (umbes 79 m) *[[Vesuuv]] (1281 m) *[[Victoria Peak]] (552 m) *[[Vihren]] (2914 m) *[[Viimsi Lubjamägi]] (53 m) *[[Vinson]] (4897 m) *[[Viștea Mare]] (2527 m) *[[Vudjavrtšorr]] (1068 m) *[[Vulcano]] (499 m) *[[Väike Munamägi]] (207,5) *[[Vällamägi]] (304 m) ==W== *[[Wāw an-Nāmūs]] (547 m) *[[Weissmies]] (4017 m) *[[Wetterhorn Peak]] (4272 m) *[[Wolfi vulkaan]] (1171 m) *[[Wrangelli mägi]] (4317 m) *[[Wuzhi]] (1840 m) ==Ö== *[[Öræfajökull]] (2110 m) ==X== *[[Xixabangma]] (8027 m) *[[Xueshan]] (3886 m) ==Y== *[[Yarlside]] (639 m) *[[Yushan]] (3952 m) ==Kõrgus üle 8000 meetri== *[[Džomolungma]] (8848 m) *[[Džomolungma eeltipp]] (8749 m) *[[K2]] (8611 m) *[[Kanchenjunga]] (8586 m) *[[Lhotse]] (8545 m) *[[Makalu]] (8462 m) *[[Cho Oyu]] (8201 m) *[[Dhaulagiri]] (8167 m) *[[Manaslu]] (8163 m) *[[Nanga Parbat]] (8126 m) *[[Annapurna]] (8091 m) *[[Gasherbrum I]] (8068 m) *[[Broad Peak]] (8047 m) *[[Gasherbrum II]] (8035 m) *[[Xixabangma]] (8027 m) *[[Broad Peak Central]] (8011 m) ==Kõrgus üle 7000 meetri== *[[Gyachung Kang]] (7952 m) *[[Tirich Mir]] (7708 m) *[[Saser Kangri]] (7672 m) *[[Gangkhar Puensum]] (7570 m) *[[Kula Kangri]] (7554 m) *[[Ismoili Somoni mäetipp]] (7495 m) *[[Nowshāk]] (7492 m) *[[Džengiš]] (7439 m) *[[Lenini mäetipp]] (7134 m) *[[Korženevskaja]] (7105 m) *[[Han-Tengri]] (7010 m) ==Kõrgus üle 6000 meetri== *[[Aconcagua]] (6962 m) *[[Ojos del Salado]] (6891 m) *[[Kunchang Kangri]] (6801 m) *[[Llullaillaco]] (6739 m) *[[Kangrinboqê]] (6714 m) *[[Osorno vulkaan]] (6562 m) *[[Sajama]] (6542 m) *[[Tartu ülikool 350]] (6350 m) *[[Ampato]] (6288 m) *[[Chimborazo]] (6268 m) *[[Läti mäetipp]] (6218 m) *[[Estonia mäetipp]] (6211 m) *[[Denali]] (6168 m) *[[Leedu mäetipp]] (6080 m) *[[Tallinna mäetipp]] (6047 m) ==Kõrgus üle 5000 meetri== *[[Sabancaya]] (5967 m) *[[Logan]] (5959 m) *[[Cotopaxi]] (5897 m) *[[Kilimanjaro]] (5895 m) *[[Misti vulkaan|Misti]] (5821 m) *[[Chupiquiña]] (5788 m) *[[Orizaba mägi|Orizaba]] (5747 m) *[[Cristóbal Colóni mäetipp]] (5730 m) *[[Simón Bolívari mäetipp]] (5730 m) *[[Ubinas]] (5672 m) *[[Damāvand]] (5670 m) *[[Elbrus]] (5642 m) *[[Pichu Pichu]] (5571 m) *[[Popocatépetl]] (5465 m) *[[Ruiz]] (5321 m) *[[Iztaccíhuatl]] (5286 m) *[[Sangay]] (5230 m) *[[Nevado del Tolima]] (5215 m) *[[Irruputuncu]] (5163 m) *[[Ararat]] (5137 m) *[[Stanley mägi]] (5109 m) *[[Šhara]] (5068 m) *[[Kazbek]] (5047 m) *[[Tungurahua]] (5023 m) ==Kõrgus üle 4000 meetri== *[[Pico Bolívar]] (4978 m) *[[Vinson]] (4897 m) *[[Jaya]] (4884 m) *[[Mont Blanc]] (4808 m) *[[Kljutševskaja sopka]] (4750 m) *[[Puracé vulkaan]] (umbes 4700 m) *[[Meru (vulkaan)|Meru]] (4645 m) *[[Dufourspitze]] (4634 m) *[[Monte Rosa]] (4634 m) *[[Dunantspitze]] (4632 m) *[[Colima vulkaan]] (4625 m) *[[Grenzgipfel]] (4618 m) *[[Nordend]] (4609 m) *[[Zardkūh]] (4548 m) *[[Karisimbi]] (4507 m) *[[Matterhorn]] (4477 m) *[[Bazardüzü]] (4466 m) *[[Mikeno]] (4437 m) *[[Mount Whitney]] (4421 m) *[[Mount Elbert]] (4401 m) *[[Rainieri vulkaan|Rainier]] (4392 m) *[[Wrangelli mägi]] (4317 m) *[[Mount Sneffels]] (4315 m) *[[Galerase vulkaan]] (4276 m) *[[Finsteraarhorn]] (4273 m) *[[Wetterhorn Peak]] (4272 m) *[[Stewart Peak]] (4264 m) *[[Mauna Kea]] (4205 m) *[[Mauna Loa]] (4169 m) *[[Jbel Toubkal]] (4167 m) *[[Muhabura]] (4127 m) *[[Kings Peak]] (4125 m) *[[Aragats]] (4095 m) *[[Kameruni mägi]] (4095 m) *[[Kinabalu]] (4095 m) *[[Cloud Peak]] (4014 m) *[[Mount Ritter]] (4006 m) ==Kõrgus üle 3000 meetri== *[[Yushan]] (3952 m) *[[Granite Peak]] (3901 m) *[[Xueshan]] (3886 m) *[[Kerinci]] (3805 m) *[[Großglockner]] (3797 m) *[[Erebus]] (3794 m) *[[Fuji]] (3776 m) *[[Fuego]] (3763 m) *[[Aoraki]] (3724 m) *[[Teide]] (3718 m) *[[Bisoke]] (3711 m) *[[Tšeget]] (3650 m) *[[Sabyinyo]] (3645 m) *[[Aždahak]] (3549 m) *[[Munku-Sardõk]] (3491 m) *[[Thabana Ntlenyana]] (3482 m) *[[Mulhacén]] (3482 m) *[[Olperer]] (3476 m) *[[Gahinga]] (3474 m) *[[Nyiragongo]] (3470 m) *[[Korjaki sopka]] (3456 m) *[[Irazú]] (3432 m) *[[Emi Koussi]] (3415 m) *[[Marmolada]] (3343 m) *[[Turrialba vulkaan]] (3340 m) *[[San Jacinto Peak]] (3302 m) *[[Šivelutš]] (3283 m) *[[Toussidé]] (3265 m) *[[Pizzo Cassandra]] (3226 m) *[[Lassen Peak]] (3187 m) *[[Jorullo]] (3170 m) *[[Dempo vulkaan]] (3159 m) *[[Piz da la Margna]] (3159 m) *[[Agung]] (3142 m) *[[Pico Viejo]] (3135 m) *[[Llaima]] (3125 m) *[[Pico Duarte]] (3101 m) *[[Mount San Antonio]] (3068 m) *[[Ontake]] (3067 m) *[[Nyamuragira]] (3058 m) *[[Furgler]] (3004 m) *[[Pobeda mägi]] (3003 m) *[[Sapitwa]] (3002 m) ==Kõrgus üle 2000 meetri== *[[Pico da Neblina]] (2995 m) *[[Pico 31 de Março]] (2974 m) *[[Zugspitze]] (2964 m) *[[Ol Doinyo Lengai]] (2960 m) *[[Apo]] (2954 m) *[[Musala]] (2925) *[[Tahat]] (2918 m) *[[Olümpos]] (2917 m) *[[Vihren]] (2914 m) *[[Corno Grande]] (2912 m) *[[Merapi]] (2911 m) *[[Pico da Bandeira]] (2892 m) *[[Lizumer Reckner]] (2886 m) *[[Maromokotro]] (2876 m) *[[Šišaldin]] (2860 m) *[[Bezõmjannõi]] (2866 m) *[[Triglav]] (2864 m) *[[Tambora]] (2851 m) *[[Große Schlenkerspitze]] (2831 m) *[[Fogo vulkaan]] (2829 m) *[[Phou Bia]] (2819 m) *[[Hermoni mägi]] (2814 m) *[[Roraima mägi]] (2810 m) *[[Pedra da Mina]] (2798 m) *[[Ruapehu]] (2797 m) *[[Pico das Agulhas Negras]] (2791 m) *[[Longonot]] (2776 m) *[[Große Sandspitze]] (2770 m) *[[Korab]] (2764 m) *[[Rastkogel]] (2762 m) *[[Paektu-san]] (2744 m) *[[Avatša]] (2741 m) *[[Škrlatica]] (2740 m) *[[Jezercë]] (2692 m) *[[Karonja mägi|Karonja]] (2685 või 2670 m) *[[Papandayan]] (2665 m) *[[Gerlachovský štít]] (2655 m) *[[Smólikas]] (2637 m) *[[Piton de la Fournaise]] (2631 m) *[[Môco]] (2620 m) *[[Barbeau]] (2616 m) *[[Bromo]] (2614 m) *[[Ngọc Linh]] (2598 m) *[[Saint Helens (vulkaan)|Saint Helens]] (2550 m) *[[Asama]] (2542 m) *[[Negoiu]] (2535 m) *[[Zla Kolata]] (2534 m) *[[Viștea Mare]] (2527 m) *[[Pidurutalagala]] (2524 või 2534 m) *[[Bobotov Kuk]] (2522 m) *[[Hualālai]] (2521 m) *[[Taranaki]] (2518 m) *[[Gilfert]] (2506 m) *[[Pavlov]] (2504 m) *[[Rysy]] (2499 m) *[[Darwini mägi]] (2488 m) *[[Mazama vulkaan]] (2487 m) *[[Kizimen]] (2485 m) *[[Galdhøpiggen]] (2469 m) *[[Glittertind]] (2465 m) *[[Sinabung]] (2460 m) *[[Parnassos]] (2457 m) *[[Kröndlhorn]] (2444 m) *[[Eisenhut]] (2441 m) *[[Mayon]] (2421 m) *[[Pico dos Marins]] (2421 m) *[[Peña Ubiña]] (2417 m) *[[Utulikskaja Podkova]] (2396 m) *[[Store Styggedalstind]] (2387 m) *[[Skarstinden]] (2373 m) *[[Kellerjoch]] (2344 m) *[[Alaid]] (2339 m) *[[Zuberha]] (2334 m) *[[Ngauruhoe]] (2291 m) *[[Ngorongoro]] (2286 m) *[[Beerenberg]] (2277 m) *[[Blue Mountain Peak]] (2256 m) *[[Puyehue vulkaan]] (2236 m) *[[Mount Kosciuszko]] (2228 m) *[[Steinbergstein]] (2215 m) *[[Ošljak]] (2212 m) *[[Hvannadalshnjúkur]] (2210 m) *[[Kohlbergspitze]] (2202 m) *[[Golyam Perelik]] (2191 m) *[[Midžor]] (2169 m) *[[Galunggung]] (2168 m) *[[San Migueli vulkaan]] (2130 m) *[[Öræfajökull]] (2110 m) *[[Fourpeaked]] (2105 m) *[[Kebnekaise]] (2103 m) *[[Kitt Peak]] (2097 m) *[[Hoverla]] (2061 m) *[[Tristan da Cunha vulkaan]] (2060 m) *[[Katmai]] (2047 m) *[[Shiga mägi|Shiga]] (2037 m) *[[Brebeneskul]] (2035 m) *[[Áthos]] (2033 m) *[[Brechhorn]] (2032 m) *[[Bárðarbunga]] (2009 m) ==Kõrgus üle 1000 meetri== *[[Paštrik]] (1986 m) *[[Ishizuchi]] (1982 m) *[[Pico Turquino]] (1974 m) *[[Olümpos (Küpros)]] (1952 m) *[[Hallasan]] (1950 m) *[[Izalco vulkaan]] (1950 m) *[[Schatzberg]] (1898 m) *[[Puy de Sancy]] (1885 m) *[[Pico Paraná]] (1877 m) *[[Wuzhi]] (1840 m) *[[Loser (mägi)|Loser]] (1838 m) *[[Dinara]] (1831 m) *[[Karangetang]] (1827 m) *[[Morro da Igreja]] (1822 m) *[[Bandai]] (1819 m) *[[Tanaga vulkaan]] (1805 m) *[[Soputan]] (1784 m) *[[Babin Zub]] (1780 m) *[[Mount Wilson]] (1741 m) *[[Kelud]] (1731 m) *[[Clevelandi vulkaan]] (1730 m) *[[Daiseni vulkaan]] (1729 m) *[[Babia Góra]] (1725 m) *[[Gamalama]] (1721 m) *[[Batur]] (1717 m) *[[Newtontoppen]] (1713 m) *[[Perriertoppen]] (1712 m) *[[Egon]] (1703 m) *[[Lewotobi]] (1703) *[[Cerro Azul (Galápagose saared)]] (1689 m) *[[Kohala vulkaan|Kohala]] (1670 m) *[[Lars Christenseni mäetipp]] (1640 m) *[[Arenal]] (1633 m) *[[Lamington]] (1618 m) *[[Aso vulkaan|Aso]] (1592 m) *[[Lokon]] (1580 m) *[[Bulusani vulkaan]] (1565 m) *[[Romsdalshorn]] (1550 m) *[[Karõm]] (1536 m) *[[Rogla]] (1517 m) *[[Askja]] (1516 m) *[[Katla]] (1512 m) *[[Tianmushan]] (1506 m) *[[Hekla]] (1491 m) *[[Jabalcón]] (1488–1494 m) *[[Pinatubo]] (1486 m) *[[Stolica]] (1476 m) *[[Ambohitra]] (1475 m) *[[Spioenkop]] (1460 m) *[[Poľana mägi]] (1457,8 m) *[[Puig Major]] (1445 m) *[[Dabbahu]] (1442 m) *[[Shinmoe-dake]] (1421 m) *[[Radan]] (1408 m) *[[Pikui]] (1405 m) *[[Fengshui Shan]] (1398 m) *[[Pico do Monte Negro]] (1398 m) *[[Alasora küngas|Alasora]] (1348 m) *[[Ben Nevis]] (1343 m) *[[Klenovský Vepor]] (1338 m) *[[Halti]] (1328 m) *[[Momotombo]] (1297 m) *[[Vesuuv]] (1281 m) *[[Augustine'i vulkaan|Augustine]] (1252 m) *[[Montserrati mägi]] (1236 m) *[[Pitka mägi]] (1229 m) *[[Pico do Jabre]] (1197 m) *[[Wolfi vulkaan]] (1171 m) *[[Liamuiga]] (1156 m) *[[Brocken]] (1142 m) *[[Pico do Jaraguá]] (1135 m) *[[Komagatake]] (1131 m) *[[Alcedo vulkaan|Alcedo]] (1130 m) *[[Kongō]] (1125 m) *[[Sakurashima]] (1117 m) *[[Pico Alto]] (1114 m) *[[Tarawera]] (1111 m) *[[Holat-Sjahõl]] (1097 m) *[[Laudmägi]] (1086 m) *[[Snowdon]] (1085 m) *[[Okmok]] (1073 m) *[[Maciço do Urucum]] (1065 m) *[[Telica vulkaan]] (1061 m) *[[Zirler Berg]] (1057 m) *[[Lachów Groń]] (1045 m) *[[Carrauntoohil]] (1038 m) *[[Medvednica]] (1035 m) *[[Jabal ‘Āmir]] (1016 m) *[[Kékes]] (1014 m) *[[Tongavadiriana]] (1001 m) ==Kõrgus alla 1000 meetri== *[[Ambanizana mägi|Ambanizana]] (962 m) *[[Aripo mägi|Aripo]] (940 m) *[[El Tucuche]] (936 m) *[[Peeravaara]] (933 m) *[[Stromboli]] (926 m) *[[Soufrière Hills]] (915 m) *[[Seychellois]] (905 m) *[[Pen y Fan]] (886 m) *[[Svadfjell]] (878 m) *[[Asuncion]] (857 m) *[[Cosigüina vulkaan|Cosigüina]] (847 m) *[[Bonifato mägi]] (835 m) *[[Laki]] (818 m) *[[Anatahani vulkaan|Anatahan]] (790 m) *[[Teckberg]] (775 m) *[[O-shima|Miharayama]] (758 m) *[[Kiirunavaara]] (733 m) *[[Luossavaara]] (724 m) *[[Peeraselkä]] (720 m) *[[Corcovado]] (710 m) *[[Signal de Botrange]] (694 m) *[[Yarlside]] (639 m) *[[Quioveo]] (598 m) *[[Kara-Dag]] (577 m) *[[Pagan (saar)|Pagan]] (570 m) *[[Aakenustunturi]] (565 m) *[[Kneiff]] (560 m) *[[Victoria Peak]] (552 m) *[[Wāw an-Nāmūs]] (547 m) *[[Kiilopää]] (546 m) *[[Monte Pascoal]] (536 m) *[[Levitunturi]] (531 m) *[[Raoul (vulkaan)|Raoul]] (525 m) *[[Risfjell]] (503 m) *[[Vulcano]] (499 m) *[[Sa Talaia]] (475 m) *[[Bălănești]] (430 m) *[[Pão de Açúcar]] (396 m) *[[Torishima]] (394 m) *[[Malakatõn-Tass]] (374 m) *[[Christoffelberg]] (372 m) *[[Dzjaržõnskaja]] (345 m) *[[Slavasshøgda]] (336 m) *[[Gellérti mägi]] (325 m) *[[Suur Munamägi]] (318 m) *[[Broadway mägi]] (312 m) *[[Gaiziņkalns]] (312 m) *[[Taali vulkaan]] (311 m) *[[Taumatawhakatangihangakoauauotamateapokaiwhenuakitanatahu]] (305 m) *[[Vällamägi]] (304 m) *[[Billingen]] (304 m) *[[Sirdskalns]] (296,8 m) *[[Aukštojas]] (294 m) *[[Juozapinė]] (294 m) *[[Emi-Tass]] (293 m) *[[Tsälbämägi]] (293 m) *[[Lielais Liepukalns]] (289,8 m) *[[Abriena mägi]] (287,3 m) *[[Torghatten]] (258 m) *[[Ta' Dmejrek]] (243 m) *[[Aavasaksa]] (242 m) *[[Kuksina mägi]] (212 m) *[[Laanemägi]] (211 m) *[[Tõikamägi]] (210 m) *[[Väike Munamägi]] (207,5 m) *[[Meremäe mägi]] (204 m) *[[Ounasvaara]] (204 m) *[[Eldfell]] (200 m) *[[Nanatonana mägi|Nanatonana]] (199 m) *[[Tehvandi mägi]] (189,4 m) *[[Tedremägi]] (177,5 m) *[[Munnimägi]] (170 m) *[[Bungsberg]] (168 m) *[[Monte Ortone]] (168 m) *[[Karatšun]] (167,6 m) *[[Surtsey]] (154 m) *[[Hunneberg]] (154 m) *[[Laiuse voor]] (144 m) *[[Marjumägi]] (127 m) *[[Santorin]] (127 m) *[[Ainja mäed]] (123 m) *[[Sootaguse Tornimägi]] (113 m) *[[Kunn'mägi]] (107 m) *[[Valgehobusemägi]] (106 m) *[[Linnusemägi]] (105 m) *[[Uljaste oos]] (95,2 m) *[[Nice'i lossimägi]] (umbes 92 m) *[[Tärivere mägi]] (89,3 m) *[[Tellingumägi]] (87,5 m) *[[Vavarana]] (umbes 79 m) *[[Vapramägi]] (78 või 77 m) *[[Command Ridge]] (71 m) *[[Calenberg]] (70 m) *[[Tornimägi (Hiiumaa)|Tornimägi]] (Hiiumaa; 68 m) *[[Jakobi mägi]] (üle 65 m) *[[Pakamägi]] (62,5 m) *[[Sitalepikumägi]] (54 m) *[[Viimsi Lubjamägi]] (53 m) *[[Keila mägi]] (48 m) *[[Rambynas]] (45,4 m) *[[Turjemägi]] (üle 45 m) *[[Tõnismägi (mägi)|Tõnismägi]] (30,9 m) *[[Dzegužkalns]] (28 m) *[[Håubjärre]] (28 m) *[[Sitsi mägi]] (10 m) [[Kategooria:Mäed| Mägede loend]] [[Kategooria:Mägede loendid| Mägede loend]] [[Kategooria:Geograafia loendid]] [[de:Liste der Berge]] [[fr:Liste des sommets par continent]] [[pt:Anexo:Lista de montes]] [[ro:Listă de munţi]] [[uk:Список гір]] * 28qmvpxl85kjesnxt6dfa4hkzw1e2hb 7231333 7231332 2026-09-09T13:55:07Z Sendrasendra 225202 /* Kõrgus alla 1000 meetri */ 7231333 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Mägi|mägesid]], [[mäetipp]]e ja [[küngas|künkaid]]. ''Siia ei kuulu [[mäestik]]ud ja [[mäeahelik]]ud, mis on leitavad [[mäestike loend]]ist. Eesti künkad on leitavad ka [[Eesti kõrgendike loend]]ist. Artiklid mägede kohta kuuluvad kategooria [[:Kategooria:Mäed|Mäed]] alla.'' {{tähed}} <center> [[#Kõrgus üle 8000 meetri|Järjestus kõrguse järgi]] </center> ---- ==A== *[[Aakenustunturi]] (565 m) *[[Aavasaksa]] (242 m) *[[Abriena mägi]] (287,3 m) *[[Aconcagua]] (6962 m) *[[Agung]] (3142 m) *[[Aiguille du Chardonnet]] (3824 m) *[[Aiguille du Dru]] (3754 m) *[[Aiguille du Moine]] (3412 m) *[[Aiguille du Tour]] (3544 m) *[[Aiguille Verte]] (4122 m) *[[Ainja mäed]] (123 m) *[[Alaid]] (2339 m) *[[Alasora küngas|Alasora]] (1348 m) *[[Alcedo vulkaan|Alcedo]] (1130 m) *[[Alpamayo]] (5947 m) *[[Ama Dablam]] (6812 m) *[[Ambanizana mägi|Ambanizana]] (962 m) *[[Ambohitra]] (1475 m) *[[Ampato]] (6288 m) *[[Anatahani vulkaan|Anatahan]] (790 m) *[[Aneto]] (3404 m) *[[Annapurna]] (8091 m) *[[Annapurna II]] (7937 m) *[[Anumägi]] *[[Aoraki]] (3724 m) *[[Apo]] (2954 m) *[[Aragats]] (4095 m) *[[Ararat]] (5137 m) *[[Arenal]] (1633 m) *[[Aripo mägi|Aripo]] (940 m) *[[Asama]] (2542 m) *[[Askja]] (1516 m) *[[Aso vulkaan|Aso]] (1592 m) *[[Asuncion]] (857 m) *[[Aždahak]] (3549 m) *[[Áthos]] (2033 m) *[[Augustine'i vulkaan|Augustine]] (1252 m) *[[Aukštojas]] (294 m) *[[Avatša]] (2741 m) ==B== *[[Babia Góra]] (1725 m) *[[Babin Zub]] (1780 m) *[[Bălănești]] (430 m) *[[Bandai]] (1819 m) *[[Barbeau]] (2616 m) *[[Baruntse]] (7162 m) *[[Bárðarbunga]] (2009 m) *[[Bazardüzü]] (4466 m) *[[Batur]] (1717 m) *[[Beerenberg]] (2277 m) *[[Ben Nevis]] (1343 m) *[[Bezõmjannõi]] (2866 m) *[[Billingen]] (304 m) *[[Bisoke]] (3711 m) *[[Blue Mountain Peak]] (2256 m) *[[Bobotov Kuk]] (2522 m) *[[Bonifato mägi]] (835 m) *[[Brebeneskul]] (2035 m) *[[Brechhorn]] (2032 m) *[[Broad Peak]] (8047 m) *[[Broad Peak Central]] (8011 m) *[[Broadway mägi]] (312 m) *[[Brocken]] (1142 m) *[[Bromo]] (2614 m) *[[Bulusani vulkaan]] (1565 m) *[[Bungsberg]] (168 m) ==C== *[[Calenberg]] (70 m) *[[Carrauntoohil]] (1038 m) *[[Cerro Azul (Galápagose saared)]] (1689 m) *[[Chimborazo]] (6268 m) *[[Cho Oyu]] (8201 m) *[[Christoffelberg]] (372) *[[Chupiquiña]] (5788 m) *[[Cimiezi küngas]] *[[Clevelandi vulkaan]] (1730 m) *[[Cloud Peak]] (4014 m) *[[Colima vulkaan]] (4625 m) *[[Command Ridge]] (71 m) *[[Corcovado]] (710 m) *[[Corno Grande]] (2912 m) *[[Cosigüina vulkaan]] (847 m) *[[Cotopaxi]] (5897 m) *[[Cristóbal Colóni mäetipp]] (5730 m) ==D== *[[Dabbahu]] (1442 m) *[[Daiseni vulkaan]] (1729 m) *[[Damāvand]] (5670 m) *[[Darwini mägi]] (2488 m) *[[Denali]] (6168 m) *[[Dempo vulkaan]] (3159 m) *[[Dhaulagiri]] (8167 m) *[[Dinara]] (1831 m) *[[Drivheia]] (441 m) *[[Dzegužkalns]] (28 m) *[[Dzjaržõnskaja]] (345 m) *[[Džailõk]] (4537 m) *[[Džengiš]] (7439 m) *[[Džengiši idatipp]] (7079 m) *[[Džengiši mäemassiiv]] *[[Džomolungma]] (8848 m) *[[Džomolungma eeltipp]] (8749 m) *[[Dufourspitze]] (4634 m) ==E== *[[Egon]] (1703 m) *[[Eiger]] (3970 m) *[[Eisenhut]] (2441 m) *[[El Tucuche]] (936 m) *[[Elbrus]] (5642 m) *[[Eldfell]] (200 m) *[[Emi Koussi]] (3415 m) *[[Emi-Tass]] (293 m) *[[Empung]] (1340 m) *[[Erebus]] (3794 m) *[[Estonia mäetipp]] (6211 m) *[[Etna]] (umbes 3350 m) ==F== *[[Fengshui Shan]] (1398 m) *[[Finsteraarhorn]] (4273 m) *[[Fogo vulkaan]] (2829 m) *[[Fourpeaked]] (2105 m) *[[Fuego]] (3763 m) *[[Fuji]] (3776 m) *[[Furgler]] (3004 m) ==G== *[[Gahinga]] (3474 m) *[[Gaiziņkalns]] (312 m) *[[Galdhøpiggen]] (2469 m) *[[Galerase vulkaan]] (4276 m) *[[Galunggung]] (2168 m) *[[Gamalama]] (1721 m) *[[Gangkhar Puensum]] (7570 m) *[[Gasherbrum I]] (8080 m) *[[Gasherbrum II]] (8034 m) *[[Gasherbrum III]] (7946 m) *[[Gasherbrum IV]] (7932 m) *[[Gellérti mägi]] (325 m) *[[Gerlachovský štít]] (2655 m) *[[Gilfert]] (2506 m) *[[Glittertind]] (2465 m) *[[Golyam Perelik]] (2191 m) *[[Goverla]] (2061 m) *[[Gran Piedra]] (1125 m) *[[Granite Peak]] (3901 m) *[[Große Sandspitze]] (2770 m) *[[Große Schlenkerspitze]] (2831 m) *[[Großglockner]] (3797 m) *[[Gyachung Kang]] (7952 m) ==H== *[[Hallasan]] (1950 m) *[[Halti]] (1328 m) *[[Han-Tengri]] (7010 m) *[[Håubjärre]] (28 m) *[[Haukivaara]] *[[Hekla]] (1491 m) *[[Hermoni mägi]] (2814 m) *[[Holat-Sjahõl]] (1097 m) *[[Hualālai]] (2521 m) *[[Hunneberg]] (154 m) *[[Hvannadalshnjúkur]] (2110 m) ==I== *[[Imja Tse]] (Island Peak) (6189 m) *[[Irazú]] (3432 m) *[[Irruputuncu]] (5163 m) *[[Ishizuchi]] (1982 m) *[[Ismoili Somoni mäetipp]] (7495 m) *[[Izalco vulkaan]] (1950 m) *[[Iztaccíhuatl]] (5286 m) ==J== *[[Jabal ‘Āmir]] (1016 m) *[[Jabalcón]] (1488–1494 m) *[[Jakobi mägi]] (üle 65 m) *[[Jaru Suw]] (3925 m) *[[Jaya]] (4884 m) *[[Jbel Toubkal]] (4167 m) *[[Jerai mägi]] (1217 m) *[[Jezercë]] (2692 m) *[[Jorullo]] (3170 m) *[[Juozapinė]] (293,6 m) ==K== *[[K2]] (8611 m) *[[Kabjamägi]] *[[Kalmemägi]] *[[Kameruni mägi]] (4095 m) *[[Kanchenjunga]] (8586 m) *[[Kangrinboqê]] (6714 m) *[[Kara-Dag]] (577 m) *[[Karangetang]] (1827 m) *[[Karatšun]] (167,6 m) *[[Karisimbi]] (4507 m) *[[Karl Marxi mäetipp]] (6723 m) *[[Karõm]] (1536 m) *[[Kazbek]] (5047 m) *[[Katla]] (1512 m) *[[Katmai]] (2047 m) *[[Kebnekaise]] (2103 m) *[[Keila mägi]] (48 m) *[[Kékes]] (1014 m) *[[Kellerjoch]] (2344 m) *[[Kelud]] (1731 m) *[[Kerinci]] (3805 m) *[[Kiilopää]] (546 m) *[[Kilimanjaro]] (5895 m) *[[Kinabalu]] (4095 m) *[[Kings Peak]] (4125 m) *[[Kirunavaara]] (733 m) *[[Kizimen]] (2485 m) *[[Kitt Peak]] (2097 m) *[[Kivikupitsa mägi]] *[[Klenovský Vepor]] (1338 m) *[[Kljutševskaja sopka]] (4750 m) *[[Kneiff]] (560 m) *[[Kohala vulkaan|Kohala]] (1670 m) *[[Kohlbergspitze]] (2202 m) *[[Komagatake]] (1131 m) *[[Kongō]] (1125 m) *[[Korab]] (2764 m) *[[Korjaki sopka]] (3456 m) *[[Korženevskaja]] (7105 m) *[[Koskulak]] (7028 m) *[[Krakatau]] (813 m) *[[Kröndlhorn]] (2444 m) *[[Kuksina mägi]] (212 m) *[[Kula Kangri]] (7554 m) *[[Kunchang Kangri]] (6801 m) *[[Kunn'mägi]] (107 m) ==L== *[[Laanemägi]] (211 m) *[[Lachów Groń]] (1045 m) *[[Lagginhorn]] (4010 m) *[[Laiuse voor]] (144 m) *[[Laki]] (818 m) *[[Lamington]] (1618 m) *[[Lars Christenseni mäetipp]] (1640 m) *[[Lassen Peak]] (3187 m) *[[Lazio mägi]] (6045 m) *[[Laudmägi]] (1086 m) *[[Leedu mäetipp]] (6080 m) *[[Lenini mäetipp]] (7134 m) *[[Levitunturi]] (531 m) *[[Lewotobi]] (1703) *[[Lhotse]] (8545 m) *[[Lhotse Middle]] (8410 m) *[[Liamuiga]] (1156 m) *[[Lielais Liepukalns]] (289,8 m) *[[Linnusemägi]] (105 m) *[[Lizumer Reckner]] (2886 m) *[[Llaima]] (3125 m) *[[Llullaillaco]] (6739 m) *[[Logan]] (5959 m) *[[Lokon]] (1580 m) *[[Longonot]] (2776 m) *[[Loser (mägi)|Loser]] (1838 m) *[[Luossavaara]] (724 m) *[[Lustimägi]] *[[Läti mäetipp]] (6218 m) ==M== *[[Maciço do Urucum]] (1065 m) *[[Maipo]] (5264 m) *[[Makalu]] (8462 m) *[[Malakatõn-Tass]] (374 m) *[[Manaslu]] (8163 m) *[[Marjumägi]] (127 m) *[[Marmolada]] (3343 m) *[[Maromokotro]] (2876 m) *[[Mazama vulkaan]] (2487 m) *[[Matterhorn]] (4477 m) *[[Mauna Kea]] (4205 m) *[[Mauna Loa]] (4169 m) *[[Mayon]] (2421 m) *[[Medvednica]] (1035 m) *[[Medvėgalis]] (234,6 m) *[[Mera Peak]] (6476 m) *[[Merapi]] (2911 m) *[[Meremäe mägi]] (204 m) *[[Meru (vulkaan)|Meru]] (4645 m) *[[Midžor]] (2169 m) *[[O-shima|Miharayama]] (758 m) *[[Mikeno]] (4437 m) *[[Misti vulkaan|Misti]] (5821 m) *[[Môco]] (2620 m) *[[Momotombo]] (1297 m) *[[Mont Blanc]] (4808 m) *[[Monte Ortone]] (168 m) *[[Monte Pascoal]] (536 m) *[[Monte Rosa]] (4634 m) *[[Montserrati mägi]] (1236 m) *[[Morro da Igreja]] (1822 m) *[[Mount Elbert]] (4401 m) *[[Mount Kosciuszko]] (2228 m) *[[Mount Ritter]] (4006 m) *[[Mount San Antonio]] (3068 m) *[[Mount Sneffels]] (4315 m) *[[Mount Whitney]] (4421 m) *[[Mount Wilson]] (1741 m) *[[Muhabura]] (4127 m) *[[Mulhacén]] (3479 m) *[[Munku-Sardõk]] (3491 m) *[[Munnimägi]] (170 m) *[[Musala]] (2925 m) *[[Muztagata]] (7509 m) *[[Mönch]] (4110 m) *[[Mäkumägi]] *[[Mügramägi]] ==N== *[[Nanatonana mägi|Nanatonana]] (199 m) *[[Nanga Parbat]] (8126 m) *[[Negoiu]] (2535 m) *[[Nevado del Tolima]] (5215 m) *[[Newtontoppen]] (1713 m) *[[Ngauruhoe]] (2291 m) *[[Ngọc Linh]] (2598 m) *[[Ngorongoro]] (2286 m) *[[Nice'i lossimägi]] (umbes 92 m) *[[Niklusemägi]] *[[Nowshāk]] (7492 m) *[[Nun]] (7135 m) *[[Nyamuragira]] (3058 m) *[[Nyiragongo]] (3470 m) ==O== *[[Ojos del Salado]] (6891 m) *[[Okmok]] (1073 m) *[[Ol Doinyo Lengai]] (2960 m) *[[Olperer]] (3476 m) *[[Olümpos]] (2917 m) *[[Olümpos (Küpros)]] (1952 m) *[[Ontake]] (3067 m) *[[Orizaba mägi]] (5747 m) *[[Osorno vulkaan]] (6562 m) *[[Ošljak]] (2212 m) *[[Ounasvaara]] (204 m) ==P== *[[Paektu-san]] (2744 m) *[[Pagan (saar)|Pagan]] (570 m) *[[Pakamägi]] (62,5 m) *[[Pão de Açúcar]] (396 m) *[[Papandayan]] (2665 m) *[[Parnassos]] (2457 m) *[[Parroti mäetipp]] (6230 m) *[[Parrotspitze]] (4432 m) *[[Paštrik]] (1986 m) *[[Pavlov]] (2504 m) *[[Pedra da Mina]] (2798 m) *[[Peeraselkä]] (720 m) *[[Peeravaara]] (933 m) *[[Pelée]] (1397 m) *[[Pen y Fan]] (886 m) *[[Peña Ubiña]] (2417 m) *[[Pequeño Alpamayo]] (5425 m) *[[Perriertoppen]] (1712 m) *[[Petřín]] (327 m) *[[Phou Bia]] (2819 m) *[[Pichu Pichu]] (5571 m) *[[Pico Alto]] (1114 m) *[[Pico Bolívar]] (4978 m) *[[Pico Duarte]] (3101 m) *[[Pico da Neblina]] (2995 m) *[[Pico da Bandeira]] (2892 m) *[[Pico das Agulhas Negras]] (2791 m) *[[Pico do Jabre]] (1197 m) *[[Pico do Jaraguá]] (1135 m) *[[Pico do Monte Negro]] (1398 m) *[[Pico dos Marins]] (2421 m) *[[Pico Paraná]] (1877 m) *[[Pico 31 de Março]] (2974 m) *[[Pico Turquino]] (1974 m) *[[Pico Viejo]] (3135 m) *[[Pidurutalagala]] (2524 või 2534 m) *[[Pierra Menta]] (2714 m) *[[Pikui]] (1405 m) *[[Pinatubo]] (1486 m) *[[Pizzo Cassandra]] (3226 m) *[[Pitka mägi]] (1229 m) *[[Piton de la Fournaise]] (2631 m) *[[Piz Badile]] (3308 m) *[[Piz da la Margna]] (3159 m) *[[Pobeda mägi]] (3003 m) *[[Poľana mägi]] (1457,8 m) *[[Popocatépetl]] (5465 m) *[[Puig Major]] (1445 m) *[[Puracé vulkaan]] (umbes 4700 m) *[[Puy de Sancy]] (1885 m) *[[Puyehue vulkaan]] (2236 m) ==Q== *[[Quioveo]] (598 m) ==R== *[[Radan]] (1408 m) *[[Rainieri vulkaan|Rainier]] (4392 m) *[[Raoul (vulkaan)|Raoul]] (525 m) *[[Rambynas]] (45,4 m) *[[Rastkogel]] (2762 m) *[[Risfjell]] (503 m) *[[Rocky Summit]] (8028 m) *[[Rogla]] (1517 m) *[[Romsdalshorn]] (1550 m) *[[Roraima mägi]] (2810 m) *[[Ruapehu]] (2797 m) *[[Ruiz]] (5321 m) *[[Rysy]] (2499 m) ==S== *[[Sa Talaia]] (475 m) *[[Sabancaya]] (5967 m) *[[Sabyinyo]] (3645 m) *[[Saint Helens (vulkaan)|Saint Helens]] (2550 m) *[[Sajama]] (6542 m) *[[Sakurashima]] (1117 m) *[[San Jacinto Peak]] (3302 m) *[[San Migueli vulkaan]] (2130 m) *[[Sangay]] (5230 m) *[[Santorin]] (127 m) *[[Sapitwa]] (3002 m) *[[Sas de Mesdì]] (2762 m) *[[Saser Kangri]] (7672 m) *[[Schatzberg]] (1898 m) *[[Seychellois]] (905 m) *[[Shiga mägi|Shiga]] (2037 m) *[[Shinmoe-dake]] (1421 m) *[[Signal de Botrange]] (694 m) *[[Simón Bolívari mäetipp]] (5730 m) *[[Sinabung]] (2460 m) *[[Sirdskalns]] (296,8 m) *[[Sitalepikumägi]] (54 m) *[[Sitsi mägi]] (10 m) *[[Skarstinden]] (2373 m) *[[Slavasshøgda]] (336 m) *[[Smólikas]] (2637 m) *[[Snøhetta]] (2286 m) *[[Snowdon]] (1085 m) *[[Sootaguse Tornimägi]] (113 m) *[[Soputan]] (1784 m) *[[Soufrière Hills]] (915 m) *[[Spioenkop]] (1460 m) *[[Stanley mägi]] (5109 m) *[[Steinbergstein]] (2215 m) *[[Stewart Peak]] (4264 m) *[[Stolica]] (1476 m) *[[Store Styggedalstind]] (2387 m) *[[Stromboli]] (926 m) *[[Surtsey]] (154 m) *[[Suur Munamägi]] (318 m) *[[Svadfjell]] (878 m) ==Š== *[[Šhara]] (5068 m) *[[Šišaldin]] (2860 m) *[[Šivelutš]] (3283 m) *[[Škrlatica]] (2740 m) ==Z== *[[Zaō vulkaan|Zaō]] (1841 m) *[[Zardkūh]] (4548 m) *[[Zirler Berg]] (1057 m) *[[Zla Kolata]] (2534 m) *[[Zuberha]] (2334 m) *[[Zugspitze]] (2964 m) ==T== *[[Ta' Dmejrek]] (253 m) *[[Taali vulkaan]] (311 m) *[[Tahat]] (2918 m) *[[Tallinna mäetipp]] (6047 m) *[[Tambora]] (2851 m) *[[Tanaga vulkaan]] (1805 m) *[[Taranaki]] (2518 m) *[[Tarawera]] (1111 m) *[[Tartu ülikool 350]] (6350 m) *[[Taumatawhakatangihangakoauauotamateapokaiwhenuakitanatahu]] (305 m) *[[Teckberg]] (775 m) *[[Tedremägi]] (177,5 m) *[[Tehvandi mägi]] (189,4 m) *[[Teide]] (3718 m) *[[Telica vulkaan]] (1061 m) *[[Tellingumägi]] (87,5 m) *[[Thabana Ntlenyana]] (3482 m) *[[Tianmushan]] (1506 m) *[[Tirich Mir]] (7708 m) *[[Tju-Tju läänetipp]] (4420 m) *[[Tocllaraju]] (6034 m) *[[Tongavadiriana]] (1001 m) *[[Torghatten]] (258 m) *[[Tornimägi (Hiiumaa)|Tornimägi]] (Hiiumaa; 68 m) *[[Toussidé]] (3265 m) *[[Torishima]] (394 m) *[[Triglav]] (2864 m) *[[Tristan da Cunha vulkaan]] (2060 m) *[[Tsälbämägi]] (293 m) *[[Tšeget]] (3650 m) *[[Tungurahua]] (5203 m) *[[Turjemägi]] (üle 45 m) *[[Turrialba vulkaan]] (3340 m) *[[Tõikamägi]] (210 m) *[[Tõnismägi (mägi)|Tõnismägi]] (30,9 m) *[[Tärivere mägi]] (89,3 m) ==U== *[[Ubinas]] (5672 m) *[[Uljaste oos]] (95,2 m) *[[Ušba]] (4700 m) *[[Utulikskaja Podkova]] (2396 m) ==V== *[[Valgehobusemägi]] (106 m) *[[Vapramägi]] (78 või 77 m) *[[Važa-Phšavela mäetipp]] (6918 m) *[[Vavarana]] (umbes 79 m) *[[Vesuuv]] (1281 m) *[[Victoria Peak]] (552 m) *[[Vihren]] (2914 m) *[[Viimsi Lubjamägi]] (53 m) *[[Vinson]] (4897 m) *[[Viștea Mare]] (2527 m) *[[Vudjavrtšorr]] (1068 m) *[[Vulcano]] (499 m) *[[Väike Munamägi]] (207,5) *[[Vällamägi]] (304 m) ==W== *[[Wāw an-Nāmūs]] (547 m) *[[Weissmies]] (4017 m) *[[Wetterhorn Peak]] (4272 m) *[[Wolfi vulkaan]] (1171 m) *[[Wrangelli mägi]] (4317 m) *[[Wuzhi]] (1840 m) ==Ö== *[[Öræfajökull]] (2110 m) ==X== *[[Xixabangma]] (8027 m) *[[Xueshan]] (3886 m) ==Y== *[[Yarlside]] (639 m) *[[Yushan]] (3952 m) ==Kõrgus üle 8000 meetri== *[[Džomolungma]] (8848 m) *[[Džomolungma eeltipp]] (8749 m) *[[K2]] (8611 m) *[[Kanchenjunga]] (8586 m) *[[Lhotse]] (8545 m) *[[Makalu]] (8462 m) *[[Cho Oyu]] (8201 m) *[[Dhaulagiri]] (8167 m) *[[Manaslu]] (8163 m) *[[Nanga Parbat]] (8126 m) *[[Annapurna]] (8091 m) *[[Gasherbrum I]] (8068 m) *[[Broad Peak]] (8047 m) *[[Gasherbrum II]] (8035 m) *[[Xixabangma]] (8027 m) *[[Broad Peak Central]] (8011 m) ==Kõrgus üle 7000 meetri== *[[Gyachung Kang]] (7952 m) *[[Tirich Mir]] (7708 m) *[[Saser Kangri]] (7672 m) *[[Gangkhar Puensum]] (7570 m) *[[Kula Kangri]] (7554 m) *[[Ismoili Somoni mäetipp]] (7495 m) *[[Nowshāk]] (7492 m) *[[Džengiš]] (7439 m) *[[Lenini mäetipp]] (7134 m) *[[Korženevskaja]] (7105 m) *[[Han-Tengri]] (7010 m) ==Kõrgus üle 6000 meetri== *[[Aconcagua]] (6962 m) *[[Ojos del Salado]] (6891 m) *[[Kunchang Kangri]] (6801 m) *[[Llullaillaco]] (6739 m) *[[Kangrinboqê]] (6714 m) *[[Osorno vulkaan]] (6562 m) *[[Sajama]] (6542 m) *[[Tartu ülikool 350]] (6350 m) *[[Ampato]] (6288 m) *[[Chimborazo]] (6268 m) *[[Läti mäetipp]] (6218 m) *[[Estonia mäetipp]] (6211 m) *[[Denali]] (6168 m) *[[Leedu mäetipp]] (6080 m) *[[Tallinna mäetipp]] (6047 m) ==Kõrgus üle 5000 meetri== *[[Sabancaya]] (5967 m) *[[Logan]] (5959 m) *[[Cotopaxi]] (5897 m) *[[Kilimanjaro]] (5895 m) *[[Misti vulkaan|Misti]] (5821 m) *[[Chupiquiña]] (5788 m) *[[Orizaba mägi|Orizaba]] (5747 m) *[[Cristóbal Colóni mäetipp]] (5730 m) *[[Simón Bolívari mäetipp]] (5730 m) *[[Ubinas]] (5672 m) *[[Damāvand]] (5670 m) *[[Elbrus]] (5642 m) *[[Pichu Pichu]] (5571 m) *[[Popocatépetl]] (5465 m) *[[Ruiz]] (5321 m) *[[Iztaccíhuatl]] (5286 m) *[[Sangay]] (5230 m) *[[Nevado del Tolima]] (5215 m) *[[Irruputuncu]] (5163 m) *[[Ararat]] (5137 m) *[[Stanley mägi]] (5109 m) *[[Šhara]] (5068 m) *[[Kazbek]] (5047 m) *[[Tungurahua]] (5023 m) ==Kõrgus üle 4000 meetri== *[[Pico Bolívar]] (4978 m) *[[Vinson]] (4897 m) *[[Jaya]] (4884 m) *[[Mont Blanc]] (4808 m) *[[Kljutševskaja sopka]] (4750 m) *[[Puracé vulkaan]] (umbes 4700 m) *[[Meru (vulkaan)|Meru]] (4645 m) *[[Dufourspitze]] (4634 m) *[[Monte Rosa]] (4634 m) *[[Dunantspitze]] (4632 m) *[[Colima vulkaan]] (4625 m) *[[Grenzgipfel]] (4618 m) *[[Nordend]] (4609 m) *[[Zardkūh]] (4548 m) *[[Karisimbi]] (4507 m) *[[Matterhorn]] (4477 m) *[[Bazardüzü]] (4466 m) *[[Mikeno]] (4437 m) *[[Mount Whitney]] (4421 m) *[[Mount Elbert]] (4401 m) *[[Rainieri vulkaan|Rainier]] (4392 m) *[[Wrangelli mägi]] (4317 m) *[[Mount Sneffels]] (4315 m) *[[Galerase vulkaan]] (4276 m) *[[Finsteraarhorn]] (4273 m) *[[Wetterhorn Peak]] (4272 m) *[[Stewart Peak]] (4264 m) *[[Mauna Kea]] (4205 m) *[[Mauna Loa]] (4169 m) *[[Jbel Toubkal]] (4167 m) *[[Muhabura]] (4127 m) *[[Kings Peak]] (4125 m) *[[Aragats]] (4095 m) *[[Kameruni mägi]] (4095 m) *[[Kinabalu]] (4095 m) *[[Cloud Peak]] (4014 m) *[[Mount Ritter]] (4006 m) ==Kõrgus üle 3000 meetri== *[[Yushan]] (3952 m) *[[Granite Peak]] (3901 m) *[[Xueshan]] (3886 m) *[[Kerinci]] (3805 m) *[[Großglockner]] (3797 m) *[[Erebus]] (3794 m) *[[Fuji]] (3776 m) *[[Fuego]] (3763 m) *[[Aoraki]] (3724 m) *[[Teide]] (3718 m) *[[Bisoke]] (3711 m) *[[Tšeget]] (3650 m) *[[Sabyinyo]] (3645 m) *[[Aždahak]] (3549 m) *[[Munku-Sardõk]] (3491 m) *[[Thabana Ntlenyana]] (3482 m) *[[Mulhacén]] (3482 m) *[[Olperer]] (3476 m) *[[Gahinga]] (3474 m) *[[Nyiragongo]] (3470 m) *[[Korjaki sopka]] (3456 m) *[[Irazú]] (3432 m) *[[Emi Koussi]] (3415 m) *[[Marmolada]] (3343 m) *[[Turrialba vulkaan]] (3340 m) *[[San Jacinto Peak]] (3302 m) *[[Šivelutš]] (3283 m) *[[Toussidé]] (3265 m) *[[Pizzo Cassandra]] (3226 m) *[[Lassen Peak]] (3187 m) *[[Jorullo]] (3170 m) *[[Dempo vulkaan]] (3159 m) *[[Piz da la Margna]] (3159 m) *[[Agung]] (3142 m) *[[Pico Viejo]] (3135 m) *[[Llaima]] (3125 m) *[[Pico Duarte]] (3101 m) *[[Mount San Antonio]] (3068 m) *[[Ontake]] (3067 m) *[[Nyamuragira]] (3058 m) *[[Furgler]] (3004 m) *[[Pobeda mägi]] (3003 m) *[[Sapitwa]] (3002 m) ==Kõrgus üle 2000 meetri== *[[Pico da Neblina]] (2995 m) *[[Pico 31 de Março]] (2974 m) *[[Zugspitze]] (2964 m) *[[Ol Doinyo Lengai]] (2960 m) *[[Apo]] (2954 m) *[[Musala]] (2925) *[[Tahat]] (2918 m) *[[Olümpos]] (2917 m) *[[Vihren]] (2914 m) *[[Corno Grande]] (2912 m) *[[Merapi]] (2911 m) *[[Pico da Bandeira]] (2892 m) *[[Lizumer Reckner]] (2886 m) *[[Maromokotro]] (2876 m) *[[Šišaldin]] (2860 m) *[[Bezõmjannõi]] (2866 m) *[[Triglav]] (2864 m) *[[Tambora]] (2851 m) *[[Große Schlenkerspitze]] (2831 m) *[[Fogo vulkaan]] (2829 m) *[[Phou Bia]] (2819 m) *[[Hermoni mägi]] (2814 m) *[[Roraima mägi]] (2810 m) *[[Pedra da Mina]] (2798 m) *[[Ruapehu]] (2797 m) *[[Pico das Agulhas Negras]] (2791 m) *[[Longonot]] (2776 m) *[[Große Sandspitze]] (2770 m) *[[Korab]] (2764 m) *[[Rastkogel]] (2762 m) *[[Paektu-san]] (2744 m) *[[Avatša]] (2741 m) *[[Škrlatica]] (2740 m) *[[Jezercë]] (2692 m) *[[Karonja mägi|Karonja]] (2685 või 2670 m) *[[Papandayan]] (2665 m) *[[Gerlachovský štít]] (2655 m) *[[Smólikas]] (2637 m) *[[Piton de la Fournaise]] (2631 m) *[[Môco]] (2620 m) *[[Barbeau]] (2616 m) *[[Bromo]] (2614 m) *[[Ngọc Linh]] (2598 m) *[[Saint Helens (vulkaan)|Saint Helens]] (2550 m) *[[Asama]] (2542 m) *[[Negoiu]] (2535 m) *[[Zla Kolata]] (2534 m) *[[Viștea Mare]] (2527 m) *[[Pidurutalagala]] (2524 või 2534 m) *[[Bobotov Kuk]] (2522 m) *[[Hualālai]] (2521 m) *[[Taranaki]] (2518 m) *[[Gilfert]] (2506 m) *[[Pavlov]] (2504 m) *[[Rysy]] (2499 m) *[[Darwini mägi]] (2488 m) *[[Mazama vulkaan]] (2487 m) *[[Kizimen]] (2485 m) *[[Galdhøpiggen]] (2469 m) *[[Glittertind]] (2465 m) *[[Sinabung]] (2460 m) *[[Parnassos]] (2457 m) *[[Kröndlhorn]] (2444 m) *[[Eisenhut]] (2441 m) *[[Mayon]] (2421 m) *[[Pico dos Marins]] (2421 m) *[[Peña Ubiña]] (2417 m) *[[Utulikskaja Podkova]] (2396 m) *[[Store Styggedalstind]] (2387 m) *[[Skarstinden]] (2373 m) *[[Kellerjoch]] (2344 m) *[[Alaid]] (2339 m) *[[Zuberha]] (2334 m) *[[Ngauruhoe]] (2291 m) *[[Ngorongoro]] (2286 m) *[[Beerenberg]] (2277 m) *[[Blue Mountain Peak]] (2256 m) *[[Puyehue vulkaan]] (2236 m) *[[Mount Kosciuszko]] (2228 m) *[[Steinbergstein]] (2215 m) *[[Ošljak]] (2212 m) *[[Hvannadalshnjúkur]] (2210 m) *[[Kohlbergspitze]] (2202 m) *[[Golyam Perelik]] (2191 m) *[[Midžor]] (2169 m) *[[Galunggung]] (2168 m) *[[San Migueli vulkaan]] (2130 m) *[[Öræfajökull]] (2110 m) *[[Fourpeaked]] (2105 m) *[[Kebnekaise]] (2103 m) *[[Kitt Peak]] (2097 m) *[[Hoverla]] (2061 m) *[[Tristan da Cunha vulkaan]] (2060 m) *[[Katmai]] (2047 m) *[[Shiga mägi|Shiga]] (2037 m) *[[Brebeneskul]] (2035 m) *[[Áthos]] (2033 m) *[[Brechhorn]] (2032 m) *[[Bárðarbunga]] (2009 m) ==Kõrgus üle 1000 meetri== *[[Paštrik]] (1986 m) *[[Ishizuchi]] (1982 m) *[[Pico Turquino]] (1974 m) *[[Olümpos (Küpros)]] (1952 m) *[[Hallasan]] (1950 m) *[[Izalco vulkaan]] (1950 m) *[[Schatzberg]] (1898 m) *[[Puy de Sancy]] (1885 m) *[[Pico Paraná]] (1877 m) *[[Wuzhi]] (1840 m) *[[Loser (mägi)|Loser]] (1838 m) *[[Dinara]] (1831 m) *[[Karangetang]] (1827 m) *[[Morro da Igreja]] (1822 m) *[[Bandai]] (1819 m) *[[Tanaga vulkaan]] (1805 m) *[[Soputan]] (1784 m) *[[Babin Zub]] (1780 m) *[[Mount Wilson]] (1741 m) *[[Kelud]] (1731 m) *[[Clevelandi vulkaan]] (1730 m) *[[Daiseni vulkaan]] (1729 m) *[[Babia Góra]] (1725 m) *[[Gamalama]] (1721 m) *[[Batur]] (1717 m) *[[Newtontoppen]] (1713 m) *[[Perriertoppen]] (1712 m) *[[Egon]] (1703 m) *[[Lewotobi]] (1703) *[[Cerro Azul (Galápagose saared)]] (1689 m) *[[Kohala vulkaan|Kohala]] (1670 m) *[[Lars Christenseni mäetipp]] (1640 m) *[[Arenal]] (1633 m) *[[Lamington]] (1618 m) *[[Aso vulkaan|Aso]] (1592 m) *[[Lokon]] (1580 m) *[[Bulusani vulkaan]] (1565 m) *[[Romsdalshorn]] (1550 m) *[[Karõm]] (1536 m) *[[Rogla]] (1517 m) *[[Askja]] (1516 m) *[[Katla]] (1512 m) *[[Tianmushan]] (1506 m) *[[Hekla]] (1491 m) *[[Jabalcón]] (1488–1494 m) *[[Pinatubo]] (1486 m) *[[Stolica]] (1476 m) *[[Ambohitra]] (1475 m) *[[Spioenkop]] (1460 m) *[[Poľana mägi]] (1457,8 m) *[[Puig Major]] (1445 m) *[[Dabbahu]] (1442 m) *[[Shinmoe-dake]] (1421 m) *[[Radan]] (1408 m) *[[Pikui]] (1405 m) *[[Fengshui Shan]] (1398 m) *[[Pico do Monte Negro]] (1398 m) *[[Alasora küngas|Alasora]] (1348 m) *[[Ben Nevis]] (1343 m) *[[Klenovský Vepor]] (1338 m) *[[Halti]] (1328 m) *[[Momotombo]] (1297 m) *[[Vesuuv]] (1281 m) *[[Augustine'i vulkaan|Augustine]] (1252 m) *[[Montserrati mägi]] (1236 m) *[[Pitka mägi]] (1229 m) *[[Pico do Jabre]] (1197 m) *[[Wolfi vulkaan]] (1171 m) *[[Liamuiga]] (1156 m) *[[Brocken]] (1142 m) *[[Pico do Jaraguá]] (1135 m) *[[Komagatake]] (1131 m) *[[Alcedo vulkaan|Alcedo]] (1130 m) *[[Kongō]] (1125 m) *[[Sakurashima]] (1117 m) *[[Pico Alto]] (1114 m) *[[Tarawera]] (1111 m) *[[Holat-Sjahõl]] (1097 m) *[[Laudmägi]] (1086 m) *[[Snowdon]] (1085 m) *[[Okmok]] (1073 m) *[[Maciço do Urucum]] (1065 m) *[[Telica vulkaan]] (1061 m) *[[Zirler Berg]] (1057 m) *[[Lachów Groń]] (1045 m) *[[Carrauntoohil]] (1038 m) *[[Medvednica]] (1035 m) *[[Jabal ‘Āmir]] (1016 m) *[[Kékes]] (1014 m) *[[Tongavadiriana]] (1001 m) ==Kõrgus alla 1000 meetri== *[[Ambanizana mägi|Ambanizana]] (962 m) *[[Aripo mägi|Aripo]] (940 m) *[[El Tucuche]] (936 m) *[[Peeravaara]] (933 m) *[[Stromboli]] (926 m) *[[Soufrière Hills]] (915 m) *[[Seychellois]] (905 m) *[[Pen y Fan]] (886 m) *[[Svadfjell]] (878 m) *[[Asuncion]] (857 m) *[[Cosigüina vulkaan|Cosigüina]] (847 m) *[[Bonifato mägi]] (835 m) *[[Laki]] (818 m) *[[Anatahani vulkaan|Anatahan]] (790 m) *[[Teckberg]] (775 m) *[[O-shima|Miharayama]] (758 m) *[[Kiirunavaara]] (733 m) *[[Luossavaara]] (724 m) *[[Peeraselkä]] (720 m) *[[Corcovado]] (710 m) *[[Signal de Botrange]] (694 m) *[[Yarlside]] (639 m) *[[Quioveo]] (598 m) *[[Kara-Dag]] (577 m) *[[Pagan (saar)|Pagan]] (570 m) *[[Aakenustunturi]] (565 m) *[[Kneiff]] (560 m) *[[Victoria Peak]] (552 m) *[[Wāw an-Nāmūs]] (547 m) *[[Kiilopää]] (546 m) *[[Monte Pascoal]] (536 m) *[[Levitunturi]] (531 m) *[[Raoul (vulkaan)|Raoul]] (525 m) *[[Risfjell]] (503 m) *[[Vulcano]] (499 m) *[[Sa Talaia]] (475 m) *[[Bălănești]] (430 m) *[[Pão de Açúcar]] (396 m) *[[Torishima]] (394 m) *[[Malakatõn-Tass]] (374 m) *[[Christoffelberg]] (372 m) *[[Dzjaržõnskaja]] (345 m) *[[Slavasshøgda]] (336 m) *[[Petřín]] (327 m) *[[Gellérti mägi]] (325 m) *[[Suur Munamägi]] (318 m) *[[Broadway mägi]] (312 m) *[[Gaiziņkalns]] (312 m) *[[Taali vulkaan]] (311 m) *[[Taumatawhakatangihangakoauauotamateapokaiwhenuakitanatahu]] (305 m) *[[Vällamägi]] (304 m) *[[Billingen]] (304 m) *[[Sirdskalns]] (296,8 m) *[[Aukštojas]] (294 m) *[[Juozapinė]] (294 m) *[[Emi-Tass]] (293 m) *[[Tsälbämägi]] (293 m) *[[Lielais Liepukalns]] (289,8 m) *[[Abriena mägi]] (287,3 m) *[[Torghatten]] (258 m) *[[Ta' Dmejrek]] (243 m) *[[Aavasaksa]] (242 m) *[[Kuksina mägi]] (212 m) *[[Laanemägi]] (211 m) *[[Tõikamägi]] (210 m) *[[Väike Munamägi]] (207,5 m) *[[Meremäe mägi]] (204 m) *[[Ounasvaara]] (204 m) *[[Eldfell]] (200 m) *[[Nanatonana mägi|Nanatonana]] (199 m) *[[Tehvandi mägi]] (189,4 m) *[[Tedremägi]] (177,5 m) *[[Munnimägi]] (170 m) *[[Bungsberg]] (168 m) *[[Monte Ortone]] (168 m) *[[Karatšun]] (167,6 m) *[[Surtsey]] (154 m) *[[Hunneberg]] (154 m) *[[Laiuse voor]] (144 m) *[[Marjumägi]] (127 m) *[[Santorin]] (127 m) *[[Ainja mäed]] (123 m) *[[Sootaguse Tornimägi]] (113 m) *[[Kunn'mägi]] (107 m) *[[Valgehobusemägi]] (106 m) *[[Linnusemägi]] (105 m) *[[Uljaste oos]] (95,2 m) *[[Nice'i lossimägi]] (umbes 92 m) *[[Tärivere mägi]] (89,3 m) *[[Tellingumägi]] (87,5 m) *[[Vavarana]] (umbes 79 m) *[[Vapramägi]] (78 või 77 m) *[[Command Ridge]] (71 m) *[[Calenberg]] (70 m) *[[Tornimägi (Hiiumaa)|Tornimägi]] (Hiiumaa; 68 m) *[[Jakobi mägi]] (üle 65 m) *[[Pakamägi]] (62,5 m) *[[Sitalepikumägi]] (54 m) *[[Viimsi Lubjamägi]] (53 m) *[[Keila mägi]] (48 m) *[[Rambynas]] (45,4 m) *[[Turjemägi]] (üle 45 m) *[[Tõnismägi (mägi)|Tõnismägi]] (30,9 m) *[[Dzegužkalns]] (28 m) *[[Håubjärre]] (28 m) *[[Sitsi mägi]] (10 m) [[Kategooria:Mäed| Mägede loend]] [[Kategooria:Mägede loendid| Mägede loend]] [[Kategooria:Geograafia loendid]] [[de:Liste der Berge]] [[fr:Liste des sommets par continent]] [[pt:Anexo:Lista de montes]] [[ro:Listă de munţi]] [[uk:Список гір]] * qr9xgr749mxi5r81ccpype3npklf0ot Surnud 2005 0 17514 7231663 7203707 2026-09-10T08:58:01Z Sjur 66496 /* Juuli */ 7231663 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[2005]]. aastal surnud tuntud isikuid. {{Surnud|2005}} ==Jaanuar== * [[1. jaanuar]] – [[William Reppy]], USA kohtunik (92) * 1. jaanuar – [[Paul Michaelis]], saksa kunstnik (90) * 1. jaanuar – [[Robert Shoffner]], USA geneetik (88) * 1. jaanuar – [[Ronald Haig Wilson]] (Ronny Wilson), briti haridustegelane (88) * 1. jaanuar – [[Shirley Chisholm]], USA poliitik (80) * 1. jaanuar – [[Ants Kalm]], eesti ajakirjanik (79) * 1. jaanuar – [[Willem Scholten]], Hollandi poliitik (77) * 1. jaanuar – [[Hugh John Frederick Lawson, kuues Burnhami parun]], Suurbritannia poliitik ja meediategelane (73) * 1. jaanuar – [[Son Seals]] (Frank Seals), USA muusik (62) * 1. jaanuar – [[Joseph Griffin]], FBI agent (65) * 1. jaanuar – [[Bob Matsui]], USA poliitik (63) * 1. jaanuar – [[Steven Parrino]], USA kunstnik ja muusik (46; mootorrattaõnnetus) * [[2. jaanuar]] – [[David Dalquist]], USA disainer (86) * 2. jaanuar – [[Arnold Denker]], USA maletaja (90) * 2. jaanuar – [[Cyril Fletcher]], briti koomik (91) * 2. jaanuar – [[Frank Kelly Freas]], USA kunstnik (82) * 2. jaanuar – [[José Gabeiras]], Hispaania sõjaväelane * 2. jaanuar – [[Margaret Gardiner]], briti kunstikoguja (100) * 2. jaanuar – [[Robert Ginn]], USA poliitik (70) * 2. jaanuar – [[Manuel Guirao]], Argentina katoliku piiskop (85) * 2. jaanuar – [[Joanna Lossow]], poola nunn (96) * 2. jaanuar – [[Maclyn McCarty]], USA geneetik (93) * 2. jaanuar – [[Edo Murtić]], horvaadi kunstnik (83) * 2. jaanuar – [[Dmitri Neljubin]], vene jalgrattur (33; pussitati) * 2. jaanuar – [[Herman Platt]], USA ärimees (95) * 2. jaanuar – [[Sulev Roostar]], eesti diplomaat (47) * 2. jaanuar – [[Francis Keiichi Sato]], Jaapani katoliku piiskop * 2. jaanuar – [[Leili Taimla]], eesti õpetaja (57; süütas enda) * 2. jaanuar – [[Charles Paul Wilp]], saksa fotograaf (72) * [[3. jaanuar]] – [[Yves Benot]], prantsuse ajaloolane * 3. jaanuar – [[Koo Chen-fu]], Taiwani diplomaat (88) * 3. jaanuar – [[Jyotindra Nath Dixit]], India diplomaat ja poliitik (68) * 3. jaanuar – [[Will Eisner]], USA koomiksikunstnik ja -kirjanik (87) * 3. jaanuar – [[Richard Feilden]], briti arhitekt (54) * 3. jaanuar – [[Alberto Giglioli]], itaalia katoliku piiskop (80) * 3. jaanuar – [[Maria Hlawka]], Austria poliitik (90) * 3. jaanuar – [[Marie Therese Hug]], Preisimaa printsess (93) * 3. jaanuar – [[John Lawrence]], USA ajakirjanik (70) * 3. jaanuar – [[Claude Meillassoux]], prantsuse antropoloog ja majandusteadlane (79) * 3. jaanuar – [[Seppo Kuusisto]], Soome ajaloolane ja diplomaat, estofiil (59) * 3. jaanuar – [[Theo N. Waubke]], saksa silmakirurg (76) * [[4. jaanuar]] – [[Amjed Abdallah]], USA muusikaärimees (36; leiti mahalastuna) * 4. jaanuar – [[Humphrey Carpenter]], briti kirjanik (58) * 4. jaanuar – [[Paul Darragh]], iiri ratsutaja (51) * 4. jaanuar – [[‘Alī al-Ḩaidarī]] (Ali al-Haidri, Ali al-Haidari, Ali Radi al-Haidari), Iraagi poliitik (tapeti) * 4. jaanuar – [[Frank Harary]], Ameerika Ühendriikide matemaatik * 4. jaanuar – [[Robert Heilbroner]], USA majandusteadlane (85) * 4. jaanuar – [[Bud Poile]], Kanada jäähokimängija (80) * 4. jaanuar – [[James Porter]], USA kurjategija (33; hukati süstiga) * 4. jaanuar – John Sanford ([[Jack Sanford]]), USA pesapallur (88) * 4. jaanuar – [[Alem Techale]], Etioopia jooksja (17 või 18) * 4. jaanuar – [[Alton Tobey]], USA kunstnik (90) * 4. jaanuar – [[Robert Walker (füüsik)|Robert Walker]], USA füüsik (85) * [[5. jaanuar]] – [[Susan Bragato]], USA haridustegelane (47) * 5. jaanuar – [[Oskar Glemser]], saksa keemik (93) * 5. jaanuar – [[Eduardo Hay]], Mehhiko olümpiategelane (89) * 5. jaanuar – [[René Le Henaff]], prantsuse filmimees (102) * 5. jaanuar – [[Sarah Jewler]], USA ajakirjanik (56) * 5. jaanuar – [[Bobby Brooks Kramer]], USA kunstratsutaja (91) * 5. jaanuar – [[Antoine Makdessi]], Süüria intellektuaal (91) * 5. jaanuar – [[Alfred von Oppenheim]], Saksa pankur (70) * 5. jaanuar – [[Antonio Benítez Rojo]] (Antonio Benitez-Rojo]], Kuuba kirjanik (73) * 5. jaanuar – [[Danny Sugerman]], muusikamänedžer (50) *[[6. jaanuar]] – [[A. Hays Town]], USA arhitekt (101) *6. jaanuar – [[Ivan Lidholm]], rootsi kergejõustiklane ja spordiajakirjanik (94) *6. jaanuar – [[Ali Šukrija]], Jugoslaavia poliitik (85) *[[6. jaanuar]] – [[Robert Christiani]], kriketimängija (84) *6. jaanuar – [[Louis Robichaud]], Kanada poliitik (79) *6. jaanuar – [[Bud Brooks]], USA jalgpallur (74) *6. jaanuar – [[S. Paul Ehrlich juunior]], USA tervishoiutegelane (72) *6. jaanuar – [[Nicholas Scott]], Suurbritannia poliitik ja ärimees (71) *6. jaanuar – [[Lois Hole]], Kanada poliitik (71) *6. jaanuar – [[Bo Ginn]], USA poliitik (70) *6. jaanuar – [[Jean-Loup Herbert]], prantsuse antropoloog (60) *6. jaanuar – [[Jean-Luc Fugaldi]], prantsuse jalgpallur (59) *6. jaanuar – [[Makgatho Mandela]], [[Nelson Mandela]] poeg (54; [[AIDS]]) *6. jaanuar – [[Wolfgang Littmann]], saksa infotehnoloogiategelane (54) *6. jaanuar – [[Jürg von Känel]], šveitsi mägironija (53) *[[7. jaanuar]] – [[Pierre Daninos]], prantsuse kirjanik (91) *7. jaanuar – [[Rosemary Kennedy]], [[John F. Kennedy]] õde (86) *7. jaanuar – [[Richard W. Reuter]], USA välisabijuht (86) *7. jaanuar – [[Harvey Miller]], USA sõjaväelendur (84) *7. jaanuar – [[Hans Walder]], Šveitsi prokurör (84) *7. jaanuar – [[Veronica Maclean]], briti aristokraat (84) *7. jaanuar – [[Ernst Deubelbeiss]], šveitsi kurjategija (82) *7. jaanuar – [[Frank Vandiver]], USA sõjaajaloolane (79) *7. jaanuar – [[Bernard Diliberto]] (Buddy Diliberto), USA spordikommentaator (73) *7. jaanuar – [[Eileen Desmond]], Iiri poliitik (72) *7. jaanuar – [[Ivar Medaas]], norra laulja (67) *7. jaanuar – [[Rossana Maiorca]], itaalia sukelduja (54) *[[8. jaanuar]] – [[Aksella Luts]], eesti filmitegija (99) *8. jaanuar – [[Song Renqiong]], Hiina sõjaväelane ja poliitik (95) *8. jaanuar – [[Michel Thomas]], juudi päritolu lingvist (90) *8. jaanuar – [[Jacqueline Joubert]], prantsuse teleteadustaja (83) *8. jaanuar – [[Oleta Kirk Abrams]] (Lee Abrams), USA aktivist (77) *8. jaanuar – [[Campbell McComas]], austraalia näitleja (52) *8. jaanuar – [[David White (sõjaväelane)|David White]], Suurbritannia sõjaväelane (50; enesetapp) *8. jaanuar – [[Warren Spears]], koreograaf ja tantsija (50) *8. jaanuar – [[Indrek Vanaselja]], eesti ärimees (46) *8. jaanuar – [[Suad Katana]], Bosnia jalgpallur (35) *[[9. jaanuar]] – [[Gonzalo Gavira]], heliefektide looja (79) *9. jaanuar – [[Fritz Aigner]], austria kunstnik (74) *9. jaanuar – [[Margarethe Bacher]], saksa kokk (70) *9. jaanuar – [[Koji Hashimoto (režissöör)|Koji Hashimoto]], jaapani filmirežissöör (68) *9. jaanuar – [[Rex Hardesty]], USA spordiajakirjanik ja ametiühingutegelane (67) *9. jaanuar – [[Gay Firth]], briti ajakirjanik ja naisõiguslane (66) *9. jaanuar – [[Leo Urge]], eesti jurist (63) *[[10. jaanuar]] – Gene Baylos, koomik (98) *10. jaanuar – [[Margherita Carosio]], itaalia laulja (96) *10. jaanuar – [[Erwin Hillier]], filmioperaator *10. jaanuar – [[Hans Pieren (poliitik)|Hans Pieren]], Šveitsi poliitik (86) *10. jaanuar – [[Bernard Gelson]], USA ärimees (84) *10. jaanuar – [[Fernand Cazenave]], prantsuse ragbimängija (80) *10. jaanuar – [[Joséphine-Charlotte]], Belgia printsess ja Luksemburgi suurhertsoginna (77) *10. jaanuar – [[Jan Pieter Schotte]], kardinal (76) *10. jaanuar – [[James Forman]], USA kodanikuõiguste eest võitleja (76) *10. jaanuar – Georges Bernier ([[professor Choron]]), prantsuse humorist (75) *10. jaanuar – [[Werner Quintens]], belgia vaimulik (67) *10. jaanuar – [[Spencer Dryden]], USA trummar (66) *10. jaanuar – [[José Manuel Pérez]], hispaania mootorrattur (41; õnnetus rallil) *10. jaanuar – [[Maxi Ebelseder]], saksa modell *10. jaanuar – [[Amer Ali Nayef]], Iraagi politseiametnik (terroriakt) *[[11. jaanuar]] – [[Ruth Packer]], briti laulja (94) *11. jaanuar – [[Miriam Hyde]], austraalia helilooja (91) *11. jaanuar – [[Silvia Jõgever]], eesti maalikunstnik (83) *11. jaanuar – [[J. R. McCaig]] (Bud McCaig]], jäähokitegelane (75) *11. jaanuar – [[Kalevi Hämäläinen]], soome suusataja (72) *11. jaanuar – [[James Griffin (muusik)|James Griffin]], USA muusik (61) *11. jaanuar – [[Spencer Dryden]], USA trummar (66) *11. jaanuar – [[Richard Hirschfeld]], [[Muhammad Ali]] usaldusalune (57; tegi vanglas enesetapu) *11. jaanuar – [[Fabrizio Meoni]], itaalia mootorrattur (47; õnnetus rallil) *[[12. jaanuar]] – [[Thelma White]], filminäitleja (95) *12. jaanuar – [[Joan Crossley-Holland]], briti galerist (92) *12. jaanuar – [[Edmund Valtman]], eesti karikaturist (90) *12. jaanuar – [[Bernard William Meadows]], briti skulptor (89) *12. jaanuar – [[Sal Pacino]], USA näitleja (82) *12. jaanuar – [[Manfred Fuhrmann]], saksa klassikaline filoloog (79) *12. jaanuar – [[Amrish Puri]], india näitleja (72) *12. jaanuar – [[Edward Paluch]], poola mäesuusatamis- ja lumelauasõidutreener (68) *12. jaanuar – [[Jay Schulberg]], USA reklaamija (65) *12. jaanuar – [[Malle Mõistlik]], eesti võrkpallur, sulgpallur ja sporditegelane (61) *12. jaanuar – [[Wojciech Pęgiel]], poola ühiskonnategelane (49) *[[13. jaanuar]] – [[Valve Saarma]], eesti arstiteadlane (84) *13. jaanuar – [[Nell Rankin]], laulja (81) *13. jaanuar – [[Achille Maramotti]], itaalia moeärimees (78) *13. jaanuar – [[Pierre-Clément Paroz]], teatritegelane (69) *13. jaanuar – [[Marvin Crawford]], USA suusataja (74) *13. jaanuar (?) – [[Jerzy Pawlowski]], poola vehkleja ja luuraja (72) *13. jaanuar – [[Helmut Losch]], saksa tõstja (57) *13. jaanuar – [[Steven Thomas]], inglise maailmarändur (51) *13. jaanuar – [[Jacques de Tonnancour]], Kanada kunstnik *13. jaanuar – [[Jesús Soto]], Venezuela kunstnik (81) *13. jaanuar – [[Helmut von Uexküll]], põllumajandusteadlane (79) *[[14. jaanuar]] – [[Conroy Maddox]], briti kunstnik (93) *14. jaanuar – [[Carl Mohner]], saksa kunstnik ja näitleja (88) *14. jaanuar – [[Arutjun Akopjan]], armeenia illusionist (86) *14. jaanuar – [[Garrard Smock juunior]] (Babe Smock), USA vagunisaatja (86) *14. jaanuar – [[Georges Piroué]], kirjanik (85) *14. jaanuar – [[Dennis Flanagan]], USA teadusajakirjanik (85) *14. jaanuar – [[Alfred Hause]], saksa helilooja ja dirigent (84) *14. jaanuar – [[Ofelia Guilmáin]], näitleja (83) *14. jaanuar – [[Carl Möhner]], austria näitleja (83) *14. jaanuar – [[Charlotte MacLeod]], kirjanik (82) *14. jaanuar – [[Rudolph Moshammer]], saksa moekunstnik (64; tapeti) *14. jaanuar – [[Ward Beysen]], Belgia poliitik (63) *[[15. jaanuar]] – [[Elizabeth Janeway]], USA kirjanik (91) *15. jaanuar – [[Felix Aprahamian]], Suurbritannia muusikakriitik (90) *15. jaanuar – [[Michel Thomas (keeleõpetaja)|Michel Thomas]], keeleõpetaja (90) *15. jaanuar – [[Ruth Warrick]], USA filminäitleja (88) *15. jaanuar – [[Ilse Võõbus]], väliseesti kirikutegelane, [[Arthur Võõbus]]e abikaasa (86) *15. jaanuar – [[Walter Ernsting]] (Clark Darlton), saksa ulmekirjanik (84) *15. jaanuar – [[Victoria de los Ángeles]], hispaania laulja (81) *15. jaanuar – [[Werner Lesser]], saksa suusahüppaja ja treener (72) *15. jaanuar – [[Sven Christer Swahn]], rootsi kirjanik (71) *15. jaanuar – [[Henk Molleman]], Hollandi poliitik (69) *15. jaanuar – [[Fred Julsing]], hollandi koomiksikunstnik (64) *15. jaanuar – [[Deem Bristow]], USA näitleja (57) *15. jaanuar – [[Dan Lee]], animaator (35) *[[16. jaanuar]] – [[H. Bentley Glass]], USA bioloog (98) *16. jaanuar – [[Yves Haguenauer]], prantsuse arhitekt (86) *16. jaanuar – [[Nancy Oakes von Hoyningen-Huene]], briti seltskonnategelane (80) *16. jaanuar – [[Agustín González]], hispaania näitleja (74) *16. jaanuar – [[Roger Ibanez]], prantsuse laulja (63) *16. jaanuar – [[Alebachew Teka]], Etioopia koomik ja telesaatejuht (43) *16. jaanuar – [[Ndongo Lô]], Senegali laulja (30) *[[17. jaanuar]] – [[Hildegard Joos]], austria kunstnik (95) *17. jaanuar – [[Lennart Rodhe]], rootsi kunstnik (88) *17. jaanuar – [[Zhao Ziyang]], Hiina parteijuht (85) *17. jaanuar – [[Albert Schatz (mikrobioloog)|Albert Schatz]], mikrobioloog (84) *17. jaanuar – [[Virginia Mayo]], USA filminäitleja (84) *17. jaanuar – [[Bezerra da Silva]], brasiilia muusik *17. jaanuar – [[Christina Gunnardo]], rootsi autorilaulja (51) *17. jaanuar – [[Marjorie Williams]], USA ajakirjanik (47) *17. jaanuar – [[Charlie Bell]], austraalia ärijuht (44) *17. jaanuar – [[Youssouf Samiou]], Benini jalgpallur (17) *17. jaanuar – [[Francis Burkle-Young]], USA ajaloolane *17. jaanuar – [[Tanni Kents]], jurist ja väliseesti seltskonnategelane (84) *[[18. jaanuar]] – [[Bob Moch]] (Robert Moch), USA sõudja (90) *18. jaanuar – [[Bernard Béreau]], prantsuse jalgpallur (84) *18. jaanuar – [[Poldl Schuhwerk]] (Luitpold Schuhwerk), saksa kodu-uurija (82) *18. jaanuar – [[Pez Whatley]] (Peter Whatley), USA maadleja (54) *18. jaanuar – [[Lamont Bentley]], USA näitleja (31; autoõnnetus) *[[19. jaanuar]] – [[Ardyth Kennelly]], USA kirjanik (92) *19. jaanuar – [[Ricardo Surinach]], Puerto Rico vaimulik (76) *19. jaanuar – [[Hans Gratzer]], austria lavastaja (63) *19. jaanuar – [[Donald Beardslee]], USA mõrvar (61; hukati süstiga) *19. jaanuar – [[Anita Kulcsár]], ungari käsipallur (28; autoõnnetus) *[[20. jaanuar]] – [[Miriam Rothschild]], entomoloog (96) *20. jaanuar – [[Per Borten]], Norra poliitik (91) *20. jaanuar – [[Jan Nowak-Jeziorański]], Poola poliitik (91) *20. jaanuar – [[Roland Frye]], USA kirjandusteadlane ja teoloog (83) *20. jaanuar – [[Christian Dubois]], prantsuse ärimees (83) *20. jaanuar – [[Emile Mastenbroek]], Hollandi poliitik (74) *20. jaanuar – [[Chuck Olin]], USA filmimees (68) *20. jaanuar – [[Jean-François Ballereau]], prantsuse ratsutaja (64) *20. jaanuar – [[Dick Gallagher]], USA teatrimuusik (49) *[[21. jaanuar]] – [[Theun de Vries]], hollandi kirjanik (97) *21. jaanuar – [[Kaljo Raid]], eesti helilooja (83) *21. jaanuar – [[John L. Hess]], USA ajakirjanik *21. jaanuar – [[Don Poier]], USA korvpallitegelane (53) *21. jaanuar – [[Parveen Babi]] (Parvin Babi), India filminäitleja (49) *21. jaanuar – [[Carlo Orelli]], itaalia pikaealine (110) *[[22. jaanuar]] – [[Consuelo Velázquez]], Mehhiko laulukirjutaja (88) *22. jaanuar – [[Rose Mary Woods]], [[Richard Nixon]]i sekretär (87) *22. jaanuar – [[Patsy Rowlands]], briti näitleja (71) *22. jaanuar – [[César Gutiérrez]], pesapallur (61) *22. jaanuar – [[John Gibel]], koomiksikirjutaja (56) *[[23. jaanuar]] – [[Morys Bruce, neljas Aberdare'i parun]], Suurbritannia poliitik (85) *23. jaanuar – [[Mutsuko Sakura]], Jaapani näitleja (83) *23. jaanuar – [[Johnny Carson]], USA teleajakirjanik ja -produtsent (79) *24. jaanuar – [[Virve Aunre]], eesti sisearhitekt (80) *[[24. jaanuar]] – [[Chalkie White]], USA ragbitreener (76) *24. jaanuar – [[June Bronhill]], Austraalia ooperi- ja operetilaulja (75) *24. jaanuar – [[Vladimir Savtšenko]], ulmekirjanik (72) *24. jaanuar – [[Philip DeGuere juunior]], USA stsenarist (60) *[[25. jaanuar]] – [[William Augustus Bootle]], USA kohtunik (102) *25. jaanuar – [[Philip Johnson]], USA arhitekt (98) *25. jaanuar – [[Lothar Löffler]], saksa poliitik (85) *25. jaanuar – [[Max Velthuijs]], hollandi kirjanik ja illustraator (81) *25. jaanuar – [[Nettie Witziers-Timmer]], hollandi sportlane (81) *25. jaanuar – [[Dieter Zehentmayr]], austria karikaturist *25. jaanuar – [[Ray Peterson]], USA laulja (65) *25. jaanuar – [[Václav Kubička]], võimlemistreener *[[26. jaanuar]] – [[Karl Karlson]], eesti vaimulik (103) *26. jaanuar – [[Benita Vomm]], eesti kunstnik (96) *26. jaanuar – [[Inge Pohmann]], saksa tennisist (83) *26. jaanuar – Otto Theisen, saksa poliitik (80) *26. jaanuar – [[Cordelia Scaife May]], USA multimiljonär ja filantroop (76) *26. jaanuar – [[Rudi Falkenhagen]], hollandi näitleja (71) *26. jaanuar – [[Charles Martin]], USA jalgpallur (46) *[[27. jaanuar]] – [[Gilbert Bennion]], Austraalia sõjaveteran (106) *27. jaanuar – [[Aurélie Nemours]], prantsuse kunstnik (94) *27. jaanuar – [[Fawzia]], Egiptuse printsess, Iraani šahhinna (83) *27. jaanuar – [[Nick McDonald]], USA politseinik (76) *27. jaanuar – [[Mihkel Leibur]], eesti tehnikateadlane (74) *27. jaanuar – [[Shoaib Khan]], Pakistani allmaailmategelane (40?) *[[28. jaanuar]] – [[Lucien Carr]], USA ajakirjanik (79) *28. jaanuar – [[Christian Christensen]], taani poksija (78) *28. jaanuar – [[Jim Capaldi]], briti muusik (60) *28. jaanuar – [[Jacques Villeret]], prantsuse kirjanik (53) *28. jaanuar – [[Christian Bieniek]], saksa kirjanik (48) *[[29. jaanuar]] – [[Bill Shadel]], USA ajakirjanik (96) *29. jaanuar – [[Jean Hengen]], Luksemburgi vaimulik (92) *29. jaanuar – [[Karl Heinz Jacoby]], saksa vaimulik (86) *29. jaanuar – [[Tony Berger]], saksa näitleja (83) *29. jaanuar – [[Alois Derfler]], Austria poliitik (81) *29. jaanuar – [[Ephraim Kishon]], Iisraeli kirjanik ja filmirežissöör (80) *29. jaanuar – [[Guus Zoutendijk]], Hollandi poliitik (74) *29. jaanuar – [[Daniel Branca]], Argentina koomiksilooja (53) *29. jaanuar – [[Rein Valdmaa]], Eesti poliitik (52) *29. jaanuar – [[Karen Lancaume]] (Angel Paris, Karen Bach), prantsuse näitleja (31; enesetapp) *[[30. jaanuar]] – [[Wolfgang Becker (filmirežissöör, 1910)|Wolfgang Becker]], saksa filmirežissöör (94) *30. jaanuar – [[Josef Gräßle-Münscher]], saksa advokaat (57) *30. jaanuar – [[Kirill Ragozin]], Venemaa ärimees ja poliitik (37; uppus lumekulguriõnnetuse tagajärjel) *30. jaanuar – [[Martyn Bennett]], šoti muusik (33) *[[31. jaanuar]] – [[Horace Hagedorn]], USA turustaja (89) *31. jaanuar – [[Otto Höpfner]], saksa tele- ja raadioajakirjanik (80) *31. jaanuar – [[Nel Benschop]], hollandi luuletaja (87) *31. jaanuar – [[Ingemar Simonsson]], rootsi vaimulik (63) *31. jaanuar – [[Yutsuko Chusonji]], jaapani mangakunstnik (42) *31. jaanuar – [[Ivan Noble]], briti ajakirjanik (37) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Anderl Heckmair]], austria näitleja (98) *1. veebruar – [[Franco Mannino]], itaalia helilooja (80) *1. veebruar – [[Henrique Canto e Castro]], portugali näitleja (75) *1. veebruar – [[Olivier Dollfus]], prantsuse geograaf (73) *1. veebruar – [[John Vernon]], Kanada näitleja (72) *[[2. veebruar]] – [[Max Schmeling]], saksa poksija (99) *2. veebruar – [[Kalju Nagel]], eesti maalikunstnik (87) *2. veebruar – [[Goffredo Lombardo]], itaalia filmiprodutsent (83) *2. veebruar – [[Birgitte Federspiel]], rootsi näitleja *2. veebruar – [[Eike Reuter]], saksa kirikumuusikategelane (67) *2. veebruar – [[Georg W. Költzsch]], saksa muuseumijuht (66) *2. veebruar – [[Yvon DesRochers]], Kanada spordiametnik (59; enesetapp) *2. veebruar – [[Malcolm Hardee]], briti koomik (55; uppus) *2. veebruar – [[Magomed Omarov]], Dagestani asesiseminister (tapeti) *[[3. veebruar]] – [[Corrado Bafile]], kardinal (101) *3. veebruar – [[Ernst Mayr]], evolutsioonibioloog (100) *3. veebruar – [[Gunnar Neeme]], eesti kunstnik ja kirjanik (86) *3. veebruar – [[Sirje Kuusk]], eesti ajakirjanik (64) *3. veebruar – [[Malou Hallström]], rootsi näitleja (63) *3. veebruar – [[Zurab Žvania]], Gruusia poliitik (41; vingumürgistus) *[[4. veebruar]] – [[Ossie Davis]], USA näitleja (87) *4. veebruar – [[Nils Egerbrandt]], rootsi koomiksikunstnik (78) *4. veebruar – Alois Rohrmoser, austria tööstur (72) *4. veebruar – [[Adriano Cerqueira]], portugali ajakirjanik (66) *4. veebruar – [[Luis Sánchez]], pesapallur (51) *[[5. veebruar]] – [[Ingrid Berglöf]], rootsi raadiodiktor *5. veebruar – [[Derick Daniels]], USA ärimees (76) *5. veebruar – [[Bob McAdorey]], Kanada tele- ja raadioajakirjanik *5. veebruar – [[Gnassingbé Éyadéma]] (Eyadéma), Togo riigijuht (67) *[[6. veebruar]] – [[Günter Reimann]], majandusteadlane (100) *6. veebruar – [[Elbert N. Carvel]], USA poliitik (94) *6. veebruar – [[Karl Haas (muusikaajakirjanik)|Karl Haas]], USA muusikaajakirjanik (91) *6. veebruar – [[Edith Randam-Rogers]], eesti kirjandus- ja keeleteadlane (91) *6. veebruar – [[Hubert Curien]], prantsuse teaduspoliitik (80) *6. veebruar – [[Ülo Sepp]], eesti metallikunstnik (79) *6. veebruar – [[Armin Müller]], saksa kirjanik ja kunstnik (76) *6. veebruar – [[Camilo Delgado]], Puerto Rico teleajakirjanik *6. veebruar – [[Hermann Jünger]], saksa ehtekunstnik (76) *6. veebruar – [[Lazar Berman]], Vene pianist (74) *6. veebruar – [[Merle Kilgore]], USA muusikamänedžer ja laulukirjutaja (70) *[[7. veebruar]] – [[Penelope Aitken]], briti seltskonnategelane (94) *7. veebruar – [[Madeleine Rebérioux]], prantsuse ajaloolane (84) *7. veebruar – [[Paul Rebeyrolle]], prantsuse kunstnik (78) *7. veebruar – [[Atli Dam]], [[Fääri saared|Fääri saarte]] poliitik *7. veebruar – [[Gaston Rahier]], belgia motosportlane *7. veebruar – [[Steve Burgh]], muusikaprodutsent ja muusik (54) *7. veebruar – [[Laurie Aarons]], Austraalia poliitik (87) *7. veebruar – [[Nedžad Botonjič]], sloveeni jalgpallur *[[8. veebruar]] – [[George Herman]], USA teleajakirjanik (85) *8. veebruar – [[Jimmy Smith]], USA džässorganist (79) *8. veebruar – [[Olev Rais]], eesti arstiteadlane (97) *8. veebruar – [[Keith Knudsen]], USA muusik (56) *8. veebruar – [[Victor Castelli]], balletitantsija *8. veebruar – [[Ovo Malrini]], saksa travestiakunstnik (38) *[[9. veebruar]] – [[Ursula Schröder-Feinen]], saksa ooperilaulja *9. veebruar – [[Kate Peyton]], briti ajakirjanik (39; tapeti) *[[10. veebruar]] – [[Vaime Kabur]], eesti bibliograaf (90) *10. veebruar – [[Arthur Miller]], USA näitekirjanik *10. veebruar – [[Aino Asszonyi]], eesti arhitekt (65) *10. veebruar – [[Humbert Balsan]], prantsuse filmiprodutsent (50) *[[11. veebruar]] – [[Mary Jackson]], Ameerika Ühendriikide matemaatik ja kosmoseinsener (83) *[[13. veebruar]] – [[Lúcia dos Santos]], portugali nunn, üks Fatima ilmutuse tunnistajatest (97) *[[14. veebruar]] – [[Helgi Vadi]], eesti arst ja arstiteadlane (84) *14. veebruar – [[Pauli Toivonen]], soome rallisõitja (75) *14. veebruar – [[Rafīq al-Ḩarīrī]], Liibanoni poliitik (60) *[[16. veebruar]] – [[Liisi Vilt]], eesti pikaealine (107) *[[17. veebruar]] – [[Nārīmān Şādiq]], Egiptuse kuninganna (60) *[[20. veebruar]] – [[Hunter S. Thompson]], ameerika kirjanik (67) *20. veebruar – [[Sandra Dee]], USA näitleja (60) *[[21. veebruar]] – [[Hendrik Juurikas]], eesti dirigent (83) *21. veebruar – [[Madis Ainso]], eesti kergejõustiklane (67) *[[22. veebruar]] – [[Josette Rey-Debove]], prantsuse leksikograaf ja semiootik (75) *22. veebruar – [[Juhan-Edvard Illend]], eesti disainer (62) *22. veebruar – [[Kurt Kreuger (poksija)|Kurt Kreuger]], Rootsi poksija *[[24. veebruar]] – [[Ado Tamm]], eesti metsasarvemängija (66) *[[25. veebruar]] – [[Eevi Valdov]], eesti raamatugraafik (57) *[[26. veebruar]] – [[Jef Raskin]], USA arvutikonstruktor (61) *[[27. veebruar]] – [[Heino Gustavson]], eesti ajaloolane (82) == Märts == *[[6. märts]] – [[Hans Bethe]], USA füüsik (98) *[[8. märts]] – [[Zinaida Saar]], eesti arstiteadlane (79) *8. märts – [[Aslan Mashadov]], tšetšeeni iseseisvuslaste juht (53) *[[10. märts]] – [[Dave Allen]], iiri koomik (68) *[[14. märts]] – [[Akira Yoshizawa]], jaapani origami viljeleja (94) *[[16. märts]] – [[Rudolf Bruus]], Eesti sõjaväelane (89) *[[17. märts]] – [[George F. Kennan]], USA diplomaat (101) *[[18. märts]] – [[Mihhail Netšajev]], Eesti tantsija (51) *[[19. märts]] – [[Heino Viks]], EELK vaimulik (93) *19. märts – [[Aino Külvand]], eesti laulja (83) *19. märts – [[John DeLorean]], USA autovalmistaja (80) *[[20. märts]] – [[Armand Lohikoski]], Soome filmilavastaja ja stsenarist (93) *[[21. märts]] – [[Endla Oja-Tamm]], eesti õpetaja (90) *[[22. märts]] – [[Clemente Domínguez y Gómez]], hispaania usutegelane (58) *[[24. märts]] – [[Mare Kandre]], Rootsi kirjanik (42) *[[25. märts]] – [[Riho Laanemäe]] (Riho-Mart Marjak), Eesti diplomaat (41) *[[26. märts]] – [[James Callaghan]], Suurbritannia poliitik (92) *[[28. märts]] – [[Aivo Lõhmus]], eesti kirjanik (54) *[[29. märts]] – [[Johnnie Cochran]], USA advokaat (67) *[[30. märts]] – [[Alan Dundes]], Ameerika Ühendriikide rahvaluuleteadlane ja antropoloog (70) *30 märts – [[Emil Dimitrov]], bulgaaria laulja ja helilooja (65) *[[31. märts]] – [[Rein Tuus]], eesti laulja (63) *31. märts – [[Terri Schiavo]], 15 aastat ajusurmas olnud naine (41) == Aprill == *[[1. aprill]] – [[Edmar Kuus]], eesti näitleja (80) *[[1. aprill]] – [[Tüüve Jugandi]], eesti ärimees *[[2. aprill]] – [[Johannes Paulus II]], Rooma paavst (84) *[[2. aprill]] – [[Helene Kulpa]], eesti bibliograaf (84) *[[5. aprill]] – [[Mait Mihkel Mathiesen]], eesti poliitik *[[5. aprill]] – [[Saul Bellow]], kirjanik (89) *[[6. aprill]] – [[Monaco]] vürst [[Rainier III]] (Rainier Louis Henri Maxence Bertrand Grimaldi) (81) *[[9. aprill]] – [[Andrea Dworkin]], USA feminist (58) *[[14. aprill]] – [[Heiki Sillari]], eesti poliitik (71) *[[16. aprill]] – [[Herbert Kuurme]], EELK vaimulik (93) *[[18. aprill]] – [[Kaido Hanson]], eesti arstiteadlane (68) *[[20. aprill]] – [[Ea Jansen]], eesti ajaloolane (83) *[[23. aprill]] – [[John Mills]], inglise näitleja (96) *23. aprill – [[Eha Reitel]], eesti kujunduskunstnik (82) *[[24. aprill]] – [[Ezer Weizmann]], Iisraeli poliitik (80) *24. veebruar – [[Arkadi Vainer]], Vene kirjanik (74) *[[25. aprill]] – [[Peeter Laredei (õpetaja)|Peeter Laredei]], eesti kooliõpetaja (93) *[[26. aprill]] – [[Augusto Roa Bastos]], Paraguay kirjanik (87) *[[27. aprill]] – [[Lew R. Berg]], eesti kirjanik (37) *[[30. aprill]] – [[Uuno Öpik]], eesti rahvusest Suurbritannia aatomifüüsik (78) * 30. aprill – [[Kaarel Kilvet]], eesti näitleja, lavastaja ja laulja (60) == Mai == *[[1. mai]] – [[Armas Kuldsepp]], eesti pedagoog (85) *[[2. mai]] – [[Wee Kim Wee]], Singapuri poliitik (89) *[[3. mai]] – [[Aleksander Lohk]], eesti kergejõustiklane (90) *[[3. mai]] – [[Peter Wallace Rodino]], USA poliitik (95) *[[8. mai]] – [[Karl Kont]], eesti keeleteadlane (79) *[[12. mai]] – [[Monica Zetterlund]], rootsi laulja ja näitleja (67; tuleõnnetus) *[[15. mai]] – [[Natalja Gundareva]], vene näitleja *[[17. mai]] – [[Eduard Vääri]], eesti keeleteadlane *[[19. mai]] – [[Evgenia Altosaar]], eesti pikaealine (106) *19. mai – [[Ülo Pavel]], eesti geneetik (77) *[[20. mai]] – [[Paul Ricœur]], prantsuse filosoof (92) *[[21. mai]] – [[Olga Vološ]], Eesti arstiteadlane (77) *21. mai – [[Olav Neuland]], eesti filmirežissöör (57; lennuõnnetus) *[[26. mai]] – [[Mati Luik]], eesti majandusteadlane (49) *[[29. mai]] – [[Albert Anni]], eesti kunstnik (85) *29. mai – [[Tooni Tonto]], eesti raadioajakirjanik (51) *[[31. mai]] – [[Viktor Maamägi]], eesti ajaloolane (87) *31. mai – [[Volodõmõr Savon]], Ukraina maletaja ja maletreener (65) ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Geoffrey Toone]], iiri näitleja (94) *1. juuni – [[Heinz von zur Mühlen]], ajaloolane (89; sündis [[26. detsember|26. detsembril]] [[1914]] [[Tallinn]]as, suri [[München]]is) *1. juuni – [[Josephine Clay Ford]], filantroop (81) *1. juuni – [[George Mikan]], USA korvpallur (80) *[[2. juuni]] – [[Andrea Pangrazio]], Poola vaimulik *2. juuni – [[Stefan Knafl]], Austria poliitik (77) *2. juuni – [[Gunder Gundersen]], norra suusakahevõistleja ja spordijuht (74) *2. juuni – [[Pastor Vega]], Kuuba filmimees (65) *2. juuni – [[Mike Marshall]], näitleja (60) *2. juuni – [[Samir Kassir]], Liibanoni ajakirjanik (45; tapeti) *2. juuni – [[Lucio España]], Colombia jalgpallur (33; tapeti) *2. juuni – [[William Proxmire]], USA poliitik *[[3. juuni]] – [[Leon Askin]], austria lavastaja ja näitleja (97) *3. juuni – [[Raymond Moretti]], prantsuse maalikunstnik (63) *3. juuni – [[Jon Idigoras]], Hispaania poliitik (69) *3. juuni – [[Michael Billington]], briti näitleja (63) *3. juuni – [[Harold Cardinal]], krii kirjanik (60) *[[4. juuni]] – [[Helju Tauk|Helju-Liidia Tauk]], eesti muusik (75; sündis [[29. märts]]il [[1930]]) *4. juuni – [[Chloe Jones]] (Melinda Taylor), ameerika modell ja erootikanäitleja (29) *[[5. juuni]] – [[Sven Pärn]], eesti poliitik (72) *[[6. juuni]] – [[Anne Bancroft]], USA näitleja (63) *[[10. juuni]] – [[Helle Mustonen]], eesti laulja (54) *[[11. juuni]] – [[Elfriede Marran]], eesti kunstiajaloolane (92) *11. juuni – [[Vasco Gonçalves]], portugali poliitik (84) *11. juuni – [[Rolf Uusväli]], eesti orelikunstnik (74) *[[13. juuni]] – [[Álvaro Cunhal]], portugali poliitik (91) *13. juuni – [[Eugénio de Andrade]], portugali luuletaja (87) *[[16. juuni]] – [[Mart Traksmann]], eesti viiuldaja (65) *[[17. juuni]] – [[Paul Põldoja]], eesti keemik (73) *[[20. juuni]] – [[Jack Kilby]], USA elektroonikainsener, mikroskeemi leiutaja *[[25. juuni]] – [[Olga Lauristin]], eesti kommunistlik revolutsionäär (102) *25. juuni – [[Suorun Omolloon]], jakuudi kirjanik (98) *25. juuni – [[Iraida Generalova]], Eesti tantsija (69) *[[26. juuni]] – [[Tõnno Lepmets]], eesti korvpallur (67) *26. juuni – [[Richard Whiteley]], briti teleajakirjanik (61) *[[27. juuni]] – [[Domino Harvey]], inglise pearahakütt *[[28. juuni]] – [[Tuui Koort]], eesti kunstiajaloolane (91) *[[29. juuni]] – [[Gerard Bond]], USA geoloog (65) ==Juuli== *[[6. juuli]] – [[Claude Simon]], prantsuse kirjanik (91) *[[6. juuli]] – [[Juri Anduganov]], mari keeleteadlane (55) *[[11. juuli]] – [[Klára Jarunková]], slovaki kirjanik (83) *11. juuli – [[Liina Kirt]], eesti kinematograafiategelane (66) *[[14. juuli]] – [[Tilly Fleischer]], Saksamaa kergejõustiklane (93) *[[17. juuli]] – [[Fausti Turban]], eesti näitleja (90) *17. juuli – [[Edward Heath]], Suurbritannia poliitik (89) *[[18. juuli]] – [[William Westmoreland]], USA sõjaväelane (91) *18. juuli – [[Amy Gillett]], Austraalia jalgrattur ja sõudja (29) *[[19. juuli]] – [[Ello Säärits]], eesti kirjandusteadlane (90) *19. juuli – [[Alain Bombard]], prantsuse avamerepurjetaja (80) *19. juuli – [[John Tyndall]], Suurbritannia poliitik (71) *[[20. juuli]] – [[James Doohan]], Kanada näitleja (85) *[[22. juuli]] – [[Jean Charles de Menezes]], brasiilia elektrik, politsei ohver (27) * 22. juuli – [[Elvi Pirk]], eesti vabadusvõitleja ja gaidiliikumise tegelane (83) *[[24. juuli]] – [[Heino Mahlapuu]], eesti haridustöötaja ja spordiajaloolane (74) *[[25. juuli]] – [[Jaakko Kaurinkoski]], Soome diplomaat (64) *[[26. juuli]] – [[Herbert-Armin Lebbin]], eesti ajaloolane (91) * 26. juuli – [[Edward Crook]], USA poksija (76) *[[27. juuli]] – [[Helmi Rajamaa]], eesti kirjanik (96) *[[30. juuli]] – [[John Garang de Mabior]], Lõuna-Sudaani poliitik (60) *[[29. juuli]] – [[Leo Kuus]], eesti majandusteadlane (89) *[[31. juuli]] – [[Wim Duisenburg]], Hollandi pankur ja poliitik (70) ==August== *[[1. august]] – [[Fahd (Saudi Araabia)|Fahd]], Saudi Araabia kuningas (82 või 84) *[[2. august]] – [[Benjamin Karim]], USA usutegelane (73) *[[3. august]] – [[Aleksander Hildebrand]], eesti ajakirjanik (83) *[[3. august]] – [[Ruth Peramets-Püss]], eesti telesaatejuht (77) *[[4. august]] – [[Margareete Fuks]], eesti kunstnik (84) *[[5. august]] – [[Polina Astahhova]], ukraina võimleja (68) *[[6. august]] – [[Gunnar Kilgas]], eesti näitleja ja lavastaja (79) *6. august – [[Ibrahim Ferrer]], Kuuba muusik *6. august – [[Vizma Belševica]], läti kirjanik (77) *6. august – [[Carlo Little]], briti trummar (76) *6. august – [[Robin Cook]], Suurbritannia poliitik (59) *6. august – [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]], Nõukogude Liidu jalgpallur (55) *[[7. august]] – [[Peter Jennings]], USA teleajakirjanik (77) *[[8. august]] – [[Barbara Bel Geddes]], USA näitleja (82) *[[9. august]] – [[Colette Besson]], Prantsusmaa kergejõustiklane (59) *[[10. august]] – [[Ruta Kruuda]], eesti rahvatervise uurija (38; kopteriõnnetus) *10. august – [[Liisa Suuster]], eesti viiuldaja (23; kopteriõnnetus) *10. august – [[Carolina Kremenetski]], eesti pianist (23; kopteriõnnetus) *[[11. august]] – [[Heino Jalakas]], eesti vabadusvõitleja (83) *11. august – [[Laine Hone]], filoloog (78) *[[12. august]] – [[Lakshman Kadirgamar]], Sri Lanka poliitik (73; tapeti) *12. august – [[Olev Liik]], eesti tehnikateadlane (45) *[[13. august]] – [[David Lange]], Uus-Meremaa poliitik (63) *[[14. august]] – [[Jüri Kurul]], eesti spordipedagoog (81) *[[16. august]] – [[vend Roger]], [[Taizé klooster|Taizé kloostri]] asutaja (90; tapeti) *16. august – [[Aleksandr Gomelski]], Vene korvpallitreener (77) *[[17. august]] – [[Colette Brosset]], prantsuse näitleja (83) *17. august – [[Tiiu-Ene Vaivadienš]], eesti metallikunstnik (71) *[[18. august]] – [[Elza Radziņa]], läti näitleja (88) *[[22. august]] – [[Mati Unt]], eesti kirjanik ja lavastaja (61) *[[24. august]] – [[Rosa Parks]], kodanikuõiguste eest võitleja USA-s (92) *[[27. august]] – [[Aleksander Rjabov]], Eesti klarnetimängija (76) *[[29. august]] – [[Antonie (Plămădeală)]], rumeenia kiriku- ja ühiskonnategelane (78) *29. august – [[Kalju Habicht]], eesti majandusteadlane (78) *29. august – [[Elmar-Ants Valdmann]], eesti füsioloog (77) *29. august – [[Jude Wanniski]], USA majandusteadlane, ajakirjanik ja konservatiivne kommentaator (69) *[[30. august]] – [[Hendrikje van Andel-Schipper]], hollandi pikaealine (115) *[[31. august]] – [[Jaan Kiivit juunior]], eesti kirikutegelane (65) *31. august – [[Michael Sheard]], inglise näitleja (65) *31. august – [[Joseph Rotblat]], füüsik (96) ==September== *[[4. september]] – [[Aare Kreilis]], eesti ajakirjanik (57) *[[6. september]] – [[Eduard Krants]], eesti luuletaja ja kriitik (79) *6. september – [[Anu Vissel]], eesti folklorist ja etnomusikoloog (52; liiklusõnnetus) *[[8. september]] – [[Johannes Lepiksaar]], eesti zooloog (97) *[[9. september]] – [[Harald Leppikson]], eesti fotograaf (67) * [[11. september]] – [[Steve de Shazer]], USA psühhoterapeut (65) *[[15. september]] – [[Heino Heinlo]], eesti kergejõustiklane ja biokeemik (71) *[[16. september]] – [[Vello Sermat]], eesti psühholoog (80) *[[18. september]] – [[Michael Park]], [[Markko Märtin]]i kaardilugeja (39; ralliõnnetus) *[[20. september]] – [[Simon Wiesenthal]], sõjakurjategijate jälitaja (96) *[[23. september]] – [[Vambola Laanmäe]], eesti loomakasvatusteadlane (89) *23. september – [[Ants Mellik]], eesti arhitekt (79) *[[24. september]] – [[Eero Tarjus]], eesti koorijuht (88) *[[25. september]] – [[Ülo Rannaste]], eesti tantsija ja näitleja (75) *25. september – [[Urie Bronfenbrenner]], Venemaa päritolu USA psühholoog (78) *[[26. september]] – [[Ain Sarv]], eesti pärimusmuusika propageerija (57) *[[27. september]] – [[Ronald Golias]], Brasiilia näitleja (76) *[[29. september]] – [[Ivar Ugi]], eesti keemik (75) *29. september – [[Patrick Caulfield]], inglise kunstnik (69) *[[30. september]] – [[Heino Möller]], eesti tehnikateadlane (86) * 30. september – [[Leo Leiv]], eesti vaimulik ==Oktoober== *[[6. oktoober]] – [[Ralf Toming]], eesti kirjastustöötaja ja tõlkija (77) *[[7. oktoober]] – [[Arnold Keyserling]], Austria filosoof (83) *7. oktoober – [[Veronika Dari]], mõrvaohver (16) *[[13. oktoober]] – [[Eevald Äärma]], eesti teivashüppaja, jäähokimängija ja loomaarst (93) *[[14. oktoober]] – [[Oleg Lundström]], vene džässmuusik (89) *[[15. oktoober]] – [[Matti Wuori]], Soome poliitik ja advokaat (60) *[[17. oktoober]] – [[Ba Jin]], Hiina kirjanik (100) *[[18. oktoober]] – [[Aleksandr Jakovlev]], Nõukogude poliitik (81) *18. oktoober – [[Ants Teetsov]], Eesti riigiametnik, teadlane ja õppejõud (79) *18. oktoober – [[Märt Tiru]], Eesti sõjaväelane (58) *[[19. oktoober]] – [[Eduardo Haro Tecglén]], ajakirjanik *[[20. oktoober]] – [[Liis Bender]], eesti näitleja (58) *[[21. oktoober]] – [[Tara Correa-McMullen]], USA filminäitleja (16) *[[23. oktoober]] – [[Stella Obasanjo]], Nigeeria presidendi abikaasa (59) *[[24. oktoober]] – [[Rosa Parks]], kodanikuõiguste eest võitleja USA-s (92) *[[27. oktoober]] – [[Osvald Timmas]], väliseesti kunstnik (92) *[[Natan Elštein]], Eesti arstiteadlane ==November== *[[3. november]] – [[Aenne Burda]], Saksa kirjastaja (96) * 3. november – [[Otto Lācis]], Vene ajakirjanik (71) *[[5. november]] – [[John Fowles]], inglise kirjanik (79) *[[6. november]] – [[Agne Trummal]], eesti muinsuskaitsja (32) * 6. november – [[Anne-Liis Õigus]], eesti ajakirjanik *[[7. november]] – [[Mihhail Gasparov]], vene keeleteadlane ja tõlkija (70) * 7. november – [[Ethel Brafmann]], Eesti maastikuarhitekt (84) *[[9. november]] – [[Kocheril Raman Narayanan]], India poliitik (85) *[[11. november]] – [[Peter Drucker]], juhtimisspetsialist * 11. november – [[Heints Kavak]], Eesti õpetaja ja koolijuht (76) *[[15. november]] – [[Karl Tihase]], eesti arhitektuuriajaloolane (91) * 15. november – [[Gustav Aarestrup]], norra majandustegelane (86) *[[19. november]] – [[Erik Balling]], taani filmilavastaja, kirjanik ja ettevõtja (80) *[[21. november]] – [[Alfred Anderson]], šoti sõjaveteran (109) *[[23. november]] – [[Ingvil Aarbakke]], norra naiskunstnik (35) *[[24. november]] – [[Pat Morita]], USA näitleja (73) *[[25. november]] – [[George Best]], [[Põhja-Iirimaa|Põhja-Iiri]] jalgpallilegend (59) *[[25. november]] – [[Richard Burns]], inglise rallisõitja (34) *[[29. november]] – [[Wendie Jo Sperber]], USA näitleja (47) *29. november – [[David Di Tommaso]], prantsuse jalgpallur (26) ==Detsember== *[[3. detsember]] – [[Kikka (laulja)|Kikka]], soome lauljatar (41) *[[5. detsember]] – [[Vladimir Toporov]], vene filoloog (77) *[[7. detsember]] – [[Valdek Raiend]], eesti insener ja ajakirjanik (83) *[[8. detsember]] – [[Teddy Böckler]], Tallinna raekoja uurija (75) *8. detsember – [[Georgi Žžonov]], vene näitleja (90) *[[9. detsember]] – [[Villu Müüripeal]], Eesti poliitik, talupidaja ja ilmatark (68) *9. detsember – [[Juura Kallari]], eesti maadleja *[[12. detsember]] – [[Annette Vadim]], taani näitleja (69) *[[17. detsember]] – [[Haljand Udam]], eesti tõlkija ja entsüklopedist (69) *[[22. detsember]] – [[Moissei Alperten]], Eesti viiuldaja (75) *[[23. detsember]] – [[Yao Wenyuan]], Hiina Rahvavabariigi ajakirjanik ja propagandist (74) *[[24. detsember]] – [[Georg Johannesen]], norra kirjanik ja retoorika professor (74) *[[25. detsember]] – [[Birgit Nilsson]], rootsi ooperilaulja (87) *[[30. detsember]] – [[Valdo Heinla]], eesti kaugsõidu kapten (66) *[[31. detsember]] – [[Phillip Whitehead]], Suurbritannia poliitik (68) ==Vaata ka== *[[Surnud 2006]] [[Kategooria:2005]] [[zh:2005年10月逝世人物列表]] 6243ioy1awjefnqq6hkjk84z1o8hivi Esko Tasa 0 17985 7231314 6529803 2026-09-09T12:49:39Z Kuriuss 38125 Tegevus humoristina 7231314 wikitext text/x-wiki '''Esko Tasa''' ([[28. detsember]] [[1929]] [[Tartu]] – [[1. detsember]] [[2004]]) oli eesti ajakirjanik ja humorist. Esimestel eluaastatel elas ta [[Kodijärve]]l, tema vanemad töötasid sealses koolis. Kui [[Nõo]]s valmis uus koolimaja, kolis pere sinna. Hiljem mindi [[Kambja]]sse. 1941. aastal süüdistati Esko isa kommunismi pooldamises ning ta lasti juulis [[Tartu koonduslaager|Tartu koonduslaagris]] maha. Ema jäi nelja lapsega üksi. Ta sai küll [[Puurmani]] koolis töökoha, kuid sissetulek oli kasin ning poeg sai koolis käia vaid üheksa klassi. 1949. aastal läks Esko Tasa ajateenistusse, mis kestis kolm aastat ja kolm kuud.<ref name="elukiri">[http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=69&sess=04e8dced18d2f7874feaa6e9b11114a4 "Huvitav, huvitav!"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Elukiri, nr 11/2004</ref> Hiljem õppis ta [[Moskva]] kõrgemas mittestatsionaarses parteikoolis ajakirjandust.<ref name="elukiri"/> 1963. aastast töötas Esko Tasa [[Eesti Raadio]]s saatejuhi ja toimetajana. Ta oli saate "Tere hommikust, põllumehed!" idee autor ja kauaaegne saatejuht. Ta kuulus [[RAMETO]] tegijate hulka, oli "[[Meelejahutaja]]" esimene peatoimetaja ning juhtis mälumängusaadet "[[Mnemoturniir]]" ja oli muude viktoriinisaadete ("Vikerviktoriin" jm) tegijate seas. Hiljem tegi ta lühemat aega mälumängusaadet "Tarkade klubi" ka [[Kuku Raadio|Kuku raadios]].<ref name="elukiri"/><ref>Simo Andre Kadastu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/ef9c1ec2-ed89-4504-b478-844ee580a9a1/content Huumoriprogrammi loomine Eesti Raadios raadiosaate „Meelejahutaja“ näitel] Bakalaureusetöö. Tartu, 2016.</ref> Aastatel 1972–1973 töötas ta [[Tallinnfilm]]is toimetajana. ==Tegevus humoristina== Esko Tasa oli ka humorist ja üks 1990. aastate alguses asutatud [[Eesti Huumoriliit|Eesti Huumoriliidu]] asutajaliikmeid. Ta tegi koostööd [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Riikliku Filharmoonia]] estraadiosakonnaga ning oli mitme estraadietenduse autor.<ref>Simo Andre Kadastu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/ef9c1ec2-ed89-4504-b478-844ee580a9a1/content Huumoriprogrammi loomine Eesti Raadios raadiosaate „Meelejahutaja“ näitel]. Bakalaureusetöö. Tartu, 2016.</ref> Tema estraadikuuldemänge ("Laseme liugu", 1973; "Oma võttest selili", 1973; "Kergema vastupanu teed", 1973) ja sketše ning följetone (nt "Peegel"<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/teist-ja-teile-esko-tasa-foljeton-quot-peegel-quot "Teist ja teile". Esko Tasa följeton "Peegel"] Vikerraadio saade, 05.01.1983.</ref> ja muid humoorikaid kirjutisi esitati peamiselt Eesti Raadio meelelahutussaadetes, aga avaldati ka ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]]. Ta lõi esinejana kaasa [[Eesti Televisioon]]i saate "[[Vaatevinkel]]" huumorirubriigis "Kokaklubi" (1987) ja ETV meelelahutuslikus lotomängus "Topelttosin" (1998). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=EqXN9y5KqNZ4 Haud Tallinna Liiva kalmistul] {{JÄRJESTA:Tasa, Esko}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2004]] s2pkt2h105gbrggyfxypy9vac6k513j 7231315 7231314 2026-09-09T12:52:13Z Kuriuss 38125 7231315 wikitext text/x-wiki '''Esko Tasa''' ([[28. detsember]] [[1929]] [[Tartu]] – [[1. detsember]] [[2004]]) oli eesti ajakirjanik ja humorist. ==Elukäik ja õpingud== Esimestel eluaastatel elas ta [[Kodijärve]]l, tema vanemad töötasid sealses koolis. Kui [[Nõo]]s valmis uus koolimaja, kolis pere sinna. Hiljem mindi [[Kambja]]sse. 1941. aastal süüdistati Esko isa kommunismi pooldamises ning ta lasti juulis [[Tartu koonduslaager|Tartu koonduslaagris]] maha. Ema jäi nelja lapsega üksi. Ta sai küll [[Puurmani]] koolis töökoha, kuid sissetulek oli kasin ning poeg sai koolis käia vaid üheksa klassi. 1949. aastal läks Esko Tasa ajateenistusse, mis kestis kolm aastat ja kolm kuud.<ref name="elukiri">[http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=69&sess=04e8dced18d2f7874feaa6e9b11114a4 "Huvitav, huvitav!"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Elukiri, nr 11/2004</ref> Hiljem õppis ta [[Moskva]] kõrgemas mittestatsionaarses parteikoolis ajakirjandust.<ref name="elukiri"/> ==Tegevus raadioajakirjanikuna== 1963. aastast töötas Esko Tasa [[Eesti Raadio]]s saatejuhi ja toimetajana. Ta oli saate "Tere hommikust, põllumehed!" idee autor ja kauaaegne saatejuht. Ta kuulus [[RAMETO]] tegijate hulka, oli "[[Meelejahutaja]]" esimene peatoimetaja ning juhtis mälumängusaadet "[[Mnemoturniir]]" ja oli muude viktoriinisaadete ("Vikerviktoriin" jm) tegijate seas. Hiljem tegi ta lühemat aega mälumängusaadet "Tarkade klubi" ka [[Kuku Raadio|Kuku raadios]].<ref name="elukiri"/><ref>Simo Andre Kadastu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/ef9c1ec2-ed89-4504-b478-844ee580a9a1/content Huumoriprogrammi loomine Eesti Raadios raadiosaate „Meelejahutaja“ näitel] Bakalaureusetöö. Tartu, 2016.</ref> Aastatel 1972–1973 töötas ta [[Tallinnfilm]]is toimetajana. ==Tegevus humoristina== Esko Tasa oli ka humorist ja üks 1990. aastate alguses asutatud [[Eesti Huumoriliit|Eesti Huumoriliidu]] asutajaliikmeid. Ta tegi koostööd [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Riikliku Filharmoonia]] estraadiosakonnaga ning oli mitme estraadietenduse autor.<ref>Simo Andre Kadastu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/ef9c1ec2-ed89-4504-b478-844ee580a9a1/content Huumoriprogrammi loomine Eesti Raadios raadiosaate „Meelejahutaja“ näitel]. Bakalaureusetöö. Tartu, 2016.</ref> Tema estraadikuuldemänge ("Laseme liugu", 1973; "Oma võttest selili", 1973; "Kergema vastupanu teed", 1973) ja sketše ning följetone (nt "Peegel"<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/teist-ja-teile-esko-tasa-foljeton-quot-peegel-quot "Teist ja teile". Esko Tasa följeton "Peegel"] Vikerraadio saade, 05.01.1983.</ref> ja muid humoorikaid kirjutisi esitati peamiselt Eesti Raadio meelelahutussaadetes, aga avaldati ka ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]]. Ta lõi esinejana kaasa [[Eesti Televisioon]]i saate "[[Vaatevinkel]]" huumorirubriigis "Kokaklubi" (1987) ja ETV meelelahutuslikus lotomängus "Topelttosin" (1998). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=EqXN9y5KqNZ4 Haud Tallinna Liiva kalmistul] {{JÄRJESTA:Tasa, Esko}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2004]] 01efwkwrt8pkc3f3uhomq09au57qbw8 7231318 7231315 2026-09-09T13:01:04Z Kuriuss 38125 7231318 wikitext text/x-wiki '''Esko Tasa''' ([[28. detsember]] [[1929]] [[Tartu]] – [[1. detsember]] [[2004]]) oli eesti ajakirjanik ja humorist. ==Noorpõlv ja õpingud== Esimestel eluaastatel elas ta [[Kodijärve]]l, tema vanemad töötasid sealses koolis. Kui [[Nõo]]s valmis uus koolimaja, kolis pere sinna. Hiljem mindi [[Kambja]]sse. 1941. aastal süüdistati Esko isa kommunismi pooldamises ning ta lasti juulis [[Tartu koonduslaager|Tartu koonduslaagris]] maha. Ema jäi nelja lapsega üksi. Ta sai küll [[Puurmani]] koolis töökoha, kuid sissetulek oli kasin ning poeg sai koolis käia vaid üheksa klassi. 1949. aastal läks Esko Tasa ajateenistusse, mis kestis kolm aastat ja kolm kuud.<ref name="elukiri">[http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=69&sess=04e8dced18d2f7874feaa6e9b11114a4 "Huvitav, huvitav!"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Elukiri, nr 11/2004</ref> Hiljem õppis ta [[Moskva]] kõrgemas mittestatsionaarses parteikoolis ajakirjandust.<ref name="elukiri"/> ==Tegevus raadioajakirjanikuna== 1963. aastast töötas Esko Tasa [[Eesti Raadio]]s reporteri. saatejuhi ja toimetajana. Ta oli 1964. aastal alguse saanud igapühapäevase saate "Tere hommikust, põllumehed!" idee autor ja üks kauaaegseid saatejuhte. Ta kuulus [[RAMETO]] tegijate hulka, oli "[[Meelejahutaja]]" esimene peatoimetaja ning juhtis mälumängusaadet "[[Mnemoturniir]]" ja oli muude viktoriinisaadete ("Vikerviktoriin" jm) tegijate seas. Hiljem tegi ta lühemat aega mälumängusaadet "Tarkade klubi" ka [[Kuku Raadio|Kuku raadios]].<ref name="elukiri"/><ref>Simo Andre Kadastu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/ef9c1ec2-ed89-4504-b478-844ee580a9a1/content Huumoriprogrammi loomine Eesti Raadios raadiosaate „Meelejahutaja“ näitel] Bakalaureusetöö. Tartu, 2016.</ref> Aastatel 1972–1973 töötas ta [[Tallinnfilm]]is toimetajana. ==Tegevus humoristina== Esko Tasa oli ka humorist ja üks 1990. aastate alguses asutatud [[Eesti Huumoriliit|Eesti Huumoriliidu]] asutajaliikmeid. Ta tegi koostööd [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Riikliku Filharmoonia]] estraadiosakonnaga ning oli mitme estraadietenduse autor.<ref>Simo Andre Kadastu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/ef9c1ec2-ed89-4504-b478-844ee580a9a1/content Huumoriprogrammi loomine Eesti Raadios raadiosaate „Meelejahutaja“ näitel]. Bakalaureusetöö. Tartu, 2016.</ref> Tema estraadikuuldemänge ("Laseme liugu", 1973; "Oma võttest selili", 1973; "Kergema vastupanu teed", 1973) ja sketše ning följetone (nt "Peegel"<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/teist-ja-teile-esko-tasa-foljeton-quot-peegel-quot "Teist ja teile". Esko Tasa följeton "Peegel"] Vikerraadio saade, 05.01.1983.</ref> ja muid humoorikaid kirjutisi esitati peamiselt Eesti Raadio meelelahutussaadetes, aga avaldati ka ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]]. Ta lõi esinejana kaasa [[Eesti Televisioon]]i saate "[[Vaatevinkel]]" huumorirubriigis "Kokaklubi" (1987) ja ETV meelelahutuslikus lotomängus "Topelttosin" (1998). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=EqXN9y5KqNZ4 Haud Tallinna Liiva kalmistul] {{JÄRJESTA:Tasa, Esko}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2004]] d801b7mo7fh1mked571l46l1ip7dixg 7231328 7231318 2026-09-09T13:47:46Z Kuriuss 38125 7231328 wikitext text/x-wiki '''Esko Tasa''' ([[28. detsember]] [[1929]] [[Tartu]] – [[1. detsember]] [[2004]]) oli eesti ajakirjanik ja humorist. ==Noorpõlv ja õpingud== Esimestel eluaastatel elas ta [[Kodijärve]]l, tema vanemad töötasid sealses koolis. Kui [[Nõo]]s valmis uus koolimaja, kolis pere sinna. Hiljem mindi [[Kambja]]sse. 1941. aastal süüdistati Esko isa kommunismi pooldamises ning ta lasti juulis [[Tartu koonduslaager|Tartu koonduslaagris]] maha. Ema jäi nelja lapsega üksi. Ta sai küll [[Puurmani]] koolis töökoha, kuid sissetulek oli kasin ning poeg sai koolis käia vaid üheksa klassi. 1949. aastal läks Esko Tasa ajateenistusse, mis kestis kolm aastat ja kolm kuud.<ref name="elukiri">[http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=69&sess=04e8dced18d2f7874feaa6e9b11114a4 "Huvitav, huvitav!"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Elukiri, nr 11/2004</ref> Hiljem õppis ta [[Moskva]] kõrgemas mittestatsionaarses parteikoolis ajakirjandust.<ref name="elukiri"/> ==Tegevus raadioajakirjanikuna== 1963. aastast töötas Esko Tasa [[Eesti Raadio]]s reporteri. saatejuhi ja toimetajana. Ta oli 1964. aastal alguse saanud igapühapäevase saate "Tere hommikust, põllumehed!" idee autor ja üks kauaaegseid saatejuhte. Ta kuulus [[RAMETO]] tegijate hulka, oli "[[Meelejahutaja]]" esimene peatoimetaja ning juhtis mälumängusaadet "[[Mnemoturniir]]" (1975-1976 ja 1989–1996)<ref>Allar Viivik. [https://www.ohtuleht.ee/melu/260970/tahelepanu-mnemoturniir Tähelepanu, "Mnemoturniir"!] Õhtuleht.ee, 05.01.2008.</ref> ja oli muude viktoriinisaadete ("Kasiino", "Vikerviktoriin" jm) tegijate seas. Hiljem tegi ta lühemat aega mälumängusaadet "Tarkade klubi" ka [[Kuku Raadio|Kuku raadios]].<ref name="elukiri"/><ref>Simo Andre Kadastu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/ef9c1ec2-ed89-4504-b478-844ee580a9a1/content Huumoriprogrammi loomine Eesti Raadios raadiosaate „Meelejahutaja“ näitel] Bakalaureusetöö. Tartu, 2016.</ref> Aastatel 1972–1973 töötas ta [[Tallinnfilm]]is toimetajana. ==Tegevus humoristina== Esko Tasa oli ka humorist ja üks 1990. aastate alguses asutatud [[Eesti Huumoriliit|Eesti Huumoriliidu]] asutajaliikmeid. Ta tegi koostööd [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Riikliku Filharmoonia]] estraadiosakonnaga ning oli mitme estraadietenduse autor.<ref>Simo Andre Kadastu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/ef9c1ec2-ed89-4504-b478-844ee580a9a1/content Huumoriprogrammi loomine Eesti Raadios raadiosaate „Meelejahutaja“ näitel]. Bakalaureusetöö. Tartu, 2016.</ref> Tema estraadikuuldemänge ("Laseme liugu", 1973; "Oma võttest selili", 1973; "Kergema vastupanu teed", 1973) ja sketše ning följetone (nt "Peegel"<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/teist-ja-teile-esko-tasa-foljeton-quot-peegel-quot "Teist ja teile". Esko Tasa följeton "Peegel"] Vikerraadio saade, 05.01.1983.</ref>) ja muid humoorikaid kirjutisi esitati peamiselt Eesti Raadio meelelahutussaadetes, aga avaldati ka ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]]. Ta lõi esinejana kaasa [[Eesti Televisioon]]i saate "[[Vaatevinkel]]" huumorirubriigis "Kokaklubi" (1987) ja ETV meelelahutuslikus lotomängus "Topelttosin" (1998). ==Isiklikku== Esko Tasa isa oli õpetaja ja kirjamees Edur (Eduard) Tasa (1903−1941) ja ema oli õpetaja Ella Tasa (1901−1986). Tema õde on õpetaja ja mitme raamatu autor Ell Maanso ning täditütar oli ajakirjanik [[Ene Hion]] (1931−2021).<ref>Raimo Metsamärt. Eesti raamat 500, Ell Maanso 90. Põltsamaa Valla Sõnumid, 27.03.2025.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * "Esko Tasa: ajalukku pole ma läinud, aga võimalus maha löödud saada on veel alles". Intervjueerinud Enn Kask. [[Rahva Hääl]], 7. mai 1994 * Ell Maanso. "Kes olid Mihkel Tasa ja Edur Tasa ehk raamat minu vanaisast, isast ja vend Eskost" (2 osa). Puurmani : E. Maanso, 2019 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=EqXN9y5KqNZ4 Haud Tallinna Liiva kalmistul] {{JÄRJESTA:Tasa, Esko}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2004]] svmih3m29l63g4nlicfztuu6mcxopru 7231331 7231328 2026-09-09T13:51:46Z Kuriuss 38125 7231331 wikitext text/x-wiki '''Esko Tasa''' ([[28. detsember]] [[1929]] [[Tartu]] – [[1. detsember]] [[2004]]) oli eesti ajakirjanik ja humorist. ==Noorpõlv ja õpingud== Esimestel eluaastatel elas ta [[Kodijärve]]l, tema vanemad töötasid sealses koolis. Kui [[Nõo]]s valmis uus koolimaja, kolis pere sinna. Hiljem mindi [[Kambja]]sse. 1941. aastal süüdistati Esko isa kommunismi pooldamises ning ta lasti juulis [[Tartu koonduslaager|Tartu koonduslaagris]] maha. Ema jäi nelja lapsega üksi. Ta sai küll [[Puurmani]] koolis töökoha, kuid sissetulek oli kasin ning poeg sai koolis käia vaid üheksa klassi. 1949. aastal läks Esko Tasa ajateenistusse, mis kestis kolm aastat ja kolm kuud.<ref name="elukiri">[http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=69&sess=04e8dced18d2f7874feaa6e9b11114a4 "Huvitav, huvitav!"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Elukiri, nr 11/2004</ref> Hiljem õppis ta [[Moskva]] kõrgemas mittestatsionaarses parteikoolis ajakirjandust.<ref name="elukiri"/> ==Tegevus raadioajakirjanikuna== 1963. aastast töötas Esko Tasa [[Eesti Raadio]]s reporteri. saatejuhi ja toimetajana. Ta oli 1964. aastal alguse saanud igapühapäevase saate "Tere hommikust, põllumehed!" idee autor ja üks kauaaegseid saatejuhte. Ta kuulus [[RAMETO]] tegijate hulka, oli "[[Meelejahutaja]]" esimene peatoimetaja ning juhtis mälumängusaadet "[[Mnemoturniir]]" (1975-1976 ja 1989–1996)<ref>Allar Viivik. [https://www.ohtuleht.ee/melu/260970/tahelepanu-mnemoturniir Tähelepanu, "Mnemoturniir"!] Õhtuleht.ee, 05.01.2008.</ref> ja oli muude viktoriinisaadete ("Kasiino", "Vikerviktoriin" jm) tegijate seas. Hiljem tegi ta lühemat aega mälumängusaadet "Tarkade klubi" ka [[Kuku Raadio|Kuku raadios]].<ref name="elukiri"/><ref>Simo Andre Kadastu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/ef9c1ec2-ed89-4504-b478-844ee580a9a1/content Huumoriprogrammi loomine Eesti Raadios raadiosaate „Meelejahutaja“ näitel] Bakalaureusetöö. Tartu, 2016.</ref> Aastatel 1972–1973 töötas ta [[Tallinnfilm]]is toimetajana. ==Tegevus humoristina== Esko Tasa oli ka humorist ja üks 1990. aastate alguses asutatud [[Eesti Huumoriliit|Eesti Huumoriliidu]] asutajaliikmeid. Ta tegi koostööd [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Riikliku Filharmoonia]] estraadiosakonnaga ning oli mitme estraadietenduse autor.<ref>Simo Andre Kadastu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/ef9c1ec2-ed89-4504-b478-844ee580a9a1/content Huumoriprogrammi loomine Eesti Raadios raadiosaate „Meelejahutaja“ näitel]. Bakalaureusetöö. Tartu, 2016.</ref> Tema estraadikuuldemänge ("Laseme liugu", 1973; "Oma võttest selili", 1973; "Kergema vastupanu teed", 1973) ja sketše ning följetone (nt "Peegel"<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/teist-ja-teile-esko-tasa-foljeton-quot-peegel-quot "Teist ja teile". Esko Tasa följeton "Peegel"] Vikerraadio saade, 05.01.1983.</ref>) ja muid humoorikaid kirjutisi esitati peamiselt Eesti Raadio meelelahutussaadetes, aga avaldati ka ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]]. Ta lõi esinejana kaasa [[Eesti Televisioon]]i saate "[[Vaatevinkel]]" huumorirubriigis "Kokaklubi" (1987) ja ETV meelelahutuslikus lotomängus "Topelttosin" (1998). ==Isiklikku== Esko Tasa isa oli õpetaja ja kirjamees Edur (Eduard) Tasa (1903−1941) ning ema oli õpetaja Ella Tasa (1901−1986). Tema õde on õpetaja ja mitme raamatu autor Ell Maanso (sündinud 1935) ning täditütar oli ajakirjanik [[Ene Hion]] (1931−2021).<ref>Raimo Metsamärt. Eesti raamat 500, Ell Maanso 90. Põltsamaa Valla Sõnumid, 27.03.2025.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * "Esko Tasa: ajalukku pole ma läinud, aga võimalus maha löödud saada on veel alles". Intervjueerinud Enn Kask. [[Rahva Hääl]], 7. mai 1994 * Ell Maanso. "Kes olid Mihkel Tasa ja Edur Tasa ehk raamat minu vanaisast, isast ja vend Eskost" (2 osa). Puurmani : E. Maanso, 2019 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=EqXN9y5KqNZ4 Haud Tallinna Liiva kalmistul] {{JÄRJESTA:Tasa, Esko}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2004]] sfupc4k3f74iyatmxnt96ybegps27po 7231336 7231331 2026-09-09T14:07:52Z Kuriuss 38125 7231336 wikitext text/x-wiki '''Esko Tasa''' ([[28. detsember]] [[1929]] [[Tartu]] – [[1. detsember]] [[2004]]) oli eesti ajakirjanik ja humorist. ==Noorpõlv ja õpingud== Esimestel eluaastatel elas ta [[Kodijärve]]l, tema vanemad töötasid sealses koolis. Kui [[Nõo]]s valmis uus koolimaja, kolis pere sinna. Hiljem mindi [[Kambja]]sse. 1941. aastal süüdistati Esko isa kommunismi pooldamises ning ta lasti juulis [[Tartu koonduslaager|Tartu koonduslaagris]] maha. Ema jäi nelja lapsega üksi. Ta sai küll [[Puurmani]] koolis töökoha, kuid sissetulek oli kasin ning poeg sai koolis käia vaid üheksa klassi. 1949. aastal läks Esko Tasa ajateenistusse, mis kestis kolm aastat ja kolm kuud.<ref name="elukiri">[http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=69&sess=04e8dced18d2f7874feaa6e9b11114a4 "Huvitav, huvitav!"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Elukiri, nr 11/2004</ref> Hiljem õppis ta [[Moskva]] kõrgemas mittestatsionaarses parteikoolis ajakirjandust.<ref name="elukiri"/> ==Töö ajakirjaniku ja toimetajana== 1963. aastast töötas Esko Tasa [[Eesti Raadio]]s reporteri. saatejuhi ja toimetajana. Ta oli 1964. aastal alguse saanud igapühapäevase saate "Tere hommikust, põllumehed!" idee autor ja üks kauaaegseid saatejuhte. Ta kuulus [[RAMETO]] tegijate hulka, oli "[[Meelejahutaja]]" esimene peatoimetaja ning juhtis mälumängusaadet "[[Mnemoturniir]]" (1975-1976 ja 1989–1996)<ref>Allar Viivik. [https://www.ohtuleht.ee/melu/260970/tahelepanu-mnemoturniir Tähelepanu, "Mnemoturniir"!] Õhtuleht.ee, 05.01.2008.</ref> ja oli muude viktoriinisaadete ("Kasiino", "Vikerviktoriin" jm) tegijate seas. Hiljem tegi ta lühemat aega mälumängusaadet "Tarkade klubi" ka [[Kuku Raadio|Kuku raadios]].<ref name="elukiri"/><ref>Simo Andre Kadastu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/ef9c1ec2-ed89-4504-b478-844ee580a9a1/content Huumoriprogrammi loomine Eesti Raadios raadiosaate „Meelejahutaja“ näitel] Bakalaureusetöö. Tartu, 2016.</ref> Alates 1966. aastast kirjutas ta [[Tallinnfilm]]ile filmikroonikatekste ja aastatel 1972–1973 töötas seal ka kroonikafilmide toimetajana.<ref>[https://www.efis.ee/person/3342 Esko Tasa tutvustus ja filmograafia] Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 09.09.2026.</ref> ==Tegevus humoristina== Esko Tasa oli ka humorist ja üks 1990. aastate alguses asutatud [[Eesti Huumoriliit|Eesti Huumoriliidu]] asutajaliikmeid. Ta tegi koostööd [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Riikliku Filharmoonia]] estraadiosakonnaga ning oli mitme estraadietenduse autor.<ref>Simo Andre Kadastu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/ef9c1ec2-ed89-4504-b478-844ee580a9a1/content Huumoriprogrammi loomine Eesti Raadios raadiosaate „Meelejahutaja“ näitel]. Bakalaureusetöö. Tartu, 2016.</ref> Tema estraadikuuldemänge ("Laseme liugu", 1973; "Oma võttest selili", 1973; "Kergema vastupanu teed", 1973) ja sketše ning följetone (nt "Peegel"<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/teist-ja-teile-esko-tasa-foljeton-quot-peegel-quot "Teist ja teile". Esko Tasa följeton "Peegel"] Vikerraadio saade, 05.01.1983.</ref>) ja muid humoorikaid kirjutisi esitati peamiselt Eesti Raadio meelelahutussaadetes, aga avaldati ka ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]]. Ta lõi esinejana kaasa [[Eesti Televisioon]]i saate "[[Vaatevinkel]]" huumorirubriigis "Kokaklubi" (1987) ja ETV meelelahutuslikus lotomängus "Topelttosin" (1998). ==Isiklikku== Esko Tasa isa oli õpetaja ja kirjamees Edur (Eduard) Tasa (1903−1941) ning ema oli õpetaja Ella Tasa (1901−1986). Tema õde on õpetaja ja mitme raamatu autor Ell Maanso (sündinud 1935) ning täditütar oli ajakirjanik [[Ene Hion]] (1931−2021).<ref>Raimo Metsamärt. Eesti raamat 500, Ell Maanso 90. Põltsamaa Valla Sõnumid, 27.03.2025.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * "Esko Tasa: ajalukku pole ma läinud, aga võimalus maha löödud saada on veel alles". Intervjueerinud Enn Kask. [[Rahva Hääl]], 7. mai 1994 * Ell Maanso. "Kes olid Mihkel Tasa ja Edur Tasa ehk raamat minu vanaisast, isast ja vend Eskost" (2 osa). Puurmani : E. Maanso, 2019 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=EqXN9y5KqNZ4 Haud Tallinna Liiva kalmistul] {{JÄRJESTA:Tasa, Esko}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2004]] iguheb95r8b8gkqw9pdabpek5gze4c4 7231355 7231336 2026-09-09T14:43:07Z Kuriuss 38125 7231355 wikitext text/x-wiki '''Esko Tasa''' ([[28. detsember]] [[1929]] [[Tartu]] – [[1. detsember]] [[2004]]) oli eesti ajakirjanik ja humorist. ==Noorpõlv ja õpingud== Esimestel eluaastatel elas ta [[Kodijärve]]l, tema vanemad töötasid sealses koolis. Kui [[Nõo]]s valmis uus koolimaja, kolis pere sinna. Hiljem mindi [[Kambja]]sse. 1941. aastal süüdistati Esko isa kommunismi pooldamises ning ta lasti juulis [[Tartu koonduslaager|Tartu koonduslaagris]] maha. Ema jäi nelja lapsega üksi. Ta sai küll [[Puurmani]] koolis töökoha, kuid sissetulek oli kasin ning poeg sai koolis käia vaid üheksa klassi. 1949. aastal läks Esko Tasa ajateenistusse, mis kestis kolm aastat ja kolm kuud.<ref name="elukiri">[http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=69&sess=04e8dced18d2f7874feaa6e9b11114a4 "Huvitav, huvitav!"]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Elukiri, nr 11/2004</ref> Hiljem õppis ta [[Moskva]] kõrgemas mittestatsionaarses parteikoolis ajakirjandust.<ref name="elukiri"/> ==Töö ajakirjaniku ja toimetajana== Alates 1963. aastast töötas Esko Tasa [[Eesti Raadio]]s reporteri, saatejuhi ja toimetajana. Ta oli 1964. aastal alguse saanud igapühapäevase saate "Tere hommikust, põllumehed!" idee autor ja üks kauaaegseid saatejuhte. Ta kuulus [[RAMETO]] tegijate hulka, oli "[[Meelejahutaja]]" esimene peatoimetaja ning juhtis mälumängusaadet "[[Mnemoturniir]]" (1975-1976 ja 1989–1996)<ref>Allar Viivik. [https://www.ohtuleht.ee/melu/260970/tahelepanu-mnemoturniir Tähelepanu, "Mnemoturniir"!] Õhtuleht.ee, 05.01.2008.</ref> ja oli muude viktoriinisaadete ("Kasiino", "Vikerviktoriin" jm) tegijate seas. Hiljem tegi ta lühemat aega mälumängusaadet "Tarkade klubi" ka [[Kuku Raadio|Kuku raadios]].<ref name="elukiri"/><ref>Simo Andre Kadastu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/ef9c1ec2-ed89-4504-b478-844ee580a9a1/content Huumoriprogrammi loomine Eesti Raadios raadiosaate "Meelejahutaja" näitel] Bakalaureusetöö. Tartu, 2016.</ref><ref>Allar Viivik. [https://www.ohtuleht.ee/melu/119269/kuku-alustas-karl-vaino-puhketoas KUKU alustas Karl Vaino puhketoas]. Õhtuleht.ee, 02.03.2002.</ref> Alates 1966. aastast kirjutas ta [[Tallinnfilm]]ile filmikroonikatekste ja aastatel 1972–1973 töötas seal ka kroonikafilmide toimetajana.<ref>[https://www.efis.ee/person/3342 Esko Tasa tutvustus ja filmograafia] Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 09.09.2026.</ref> ==Tegevus humoristina== Esko Tasa oli ka humorist ja üks 1990. aastate alguses asutatud [[Eesti Huumoriliit|Eesti Huumoriliidu]] asutajaliikmeid. Ta tegi koostööd [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Riikliku Filharmoonia]] estraadiosakonnaga ning oli mitme estraadietenduse autor.<ref>Simo Andre Kadastu. [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/ef9c1ec2-ed89-4504-b478-844ee580a9a1/content Huumoriprogrammi loomine Eesti Raadios raadiosaate "Meelejahutaja" näitel]. Bakalaureusetöö. Tartu, 2016.</ref> Tema estraadikuuldemänge ("Laseme liugu", 1973; "Oma võttest selili", 1973; "Kergema vastupanu teed", 1973) ja sketše ning följetone (nt "Peegel"<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/teist-ja-teile-esko-tasa-foljeton-quot-peegel-quot "Teist ja teile". Esko Tasa följeton "Peegel"] Vikerraadio saade, 05.01.1983.</ref>) ja muid humoorikaid kirjutisi esitati peamiselt Eesti Raadio meelelahutussaadetes, aga avaldati ka ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]]. Ta lõi esinejana kaasa ka [[Eesti Televisioon]]i saadetes, näiteks saate "[[Vaatevinkel]]" huumorirubriigis "Kokaklubi" (1987) ja meelelahutuslikus lotomängus "Topelttosin" (1998).<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Esko%20Tasa&type=photo&sortOption=accuracy&page=1&limit=20&timeRange=all&includeTranscription=false Fotosid Esko Tasa osalemisest tele- ja raadiosaadetes] ERR arhiiv. Vaadatud 09.09.2026.</ref> ==Isiklikku== Esko Tasa isa oli õpetaja ja kirjamees Edur (Eduard) Tasa (1903−1941) ning ema oli õpetaja Ella Tasa (1901−1986). Tema õde on õpetaja ja mitme raamatu autor Ell Maanso (sündinud 1935) ning täditütar oli ajakirjanik [[Ene Hion]] (1931−2021).<ref>Raimo Metsamärt. Eesti raamat 500, Ell Maanso 90. Põltsamaa Valla Sõnumid, 27.03.2025.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * "Esko Tasa: ajalukku pole ma läinud, aga võimalus maha löödud saada on veel alles". Intervjueerinud Enn Kask. [[Rahva Hääl]], 7. mai 1994 * Ell Maanso. "Kes olid Mihkel Tasa ja Edur Tasa ehk raamat minu vanaisast, isast ja vend Eskost" (2 osa). Puurmani : E. Maanso, 2019 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=EqXN9y5KqNZ4 Haud Tallinna Liiva kalmistul] {{JÄRJESTA:Tasa, Esko}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti humoristid]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2004]] n545zb0zp8g6s2m6jxdjf7tcqhzm1u9 Setomaa 0 19578 7231447 7132925 2026-09-09T19:31:33Z Heakeel 122460 /* Nimi */ 7231447 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}} {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=september}} [[Fail:Flag of Setomaa.svg|pisi|[[Setomaa lipp]]]] '''Setomaa''' ehk '''Setumaa''' ([[setu keel|setu]] ja [[võru keel]]es ''Setomaa'') on [[setod]]e asuala Kagu-[[Eesti|Eestis]] ja sellega piirneval [[Venemaa]] territooriumil. Setomaa hõlmab [[Võru maakond|Võru maakonna]] [[Setomaa vald|Setomaa valla]] ning osa nendega piirnevaid Venemaa [[Pihkva oblast]]i [[Petseri rajoon]]i külasid.<ref name="Kallasmaa">[[Marja Kallasmaa]], [[Evar Saar]], [[Peeter Päll]], [[Marje Joalaid]], [[Arvis Kiristaja]], [[Enn Ernits]], [[Mariko Faster]], [[Fred Puss]], [[Tiina Laansalu]], [[Marit Alas]], [[Valdek Pall]], [[Marianne Blomqvist]], [[Marge Kuslap]], [[Anželika Šteingolde]], [[Karl Pajusalu]], [[Urmas Sutrop]]. Eesti kohanimeraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. ''Setomaa'', lk 605</ref> Traditsioonilise jaotuse järgi jaguneb Setomaa [[nulk]]adeks. Setomaa ajalooline ja vaimne keskus on läbi aegade olnud [[Petseri]]. Praeguseks keskuseks peetakse [[Värska]] alevikku. == Nimi == Setumaa nime on esmamaininud 1869. ja 1872. aastal [[Jakob Hurt]]. Nimi pärineb rahva nimest ''setu/seto'', mida on esimesena maininud 1860. aastal [[Hermann Eduard Hartmann]]. Tema teatel kutsuti Petserimaa eestlasi nõnda kogu eestlaste alal, sest nad kasutasid asesõna ''se'' asemel sõna ''settu''. Ka [[Julius Mägiste]] arvas algul, et see on naabrite poolt keeleerinevuse tõttu antud pilkenimi, kuid hiljem pidas ta selle päritolu siiski ebaselgeks. [[Enn Ernits]]a hinnangul võis ''setu'' olla halvustava tähendusega kirjeldav sõna, millele tema arvates osutab element ''-u''. Oletatav [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i välja pakutud etümoloogia ''setä'' ([[lell]]) ja tundmatu autori etümoloogia чудь ([[tšuud]]) pole keeleteadlaste seas tunnustust leidnud. [[Paul Hagu]] arvates hakkasid eestlased 19. sajandi lõpus ''setuks'' kutsuma koolihariduseta ja kummalist inimest.<ref name=Kallasmaa /> == Loodus == Setomaa loodusolud on mitmekesised. Edela-Setomaale jääb [[Haanja kõrgustik]]u idajalam. Põhjaosas asub [[Palumaa]]. Ida- ja kirdeosas laiub [[Peipsi madalik]]. Setomaale jäävad ka [[Mustoja maastikukaitseala]], [[Lutepää liivikud]], Piusa jõe ürgorg (liivakivipaljandid), [[Tonja-Värska kaitseala]] ja [[Tonja-Karisilla-Värska looduspark]]. == Ajalugu == Arheoloogiliste leidude põhjal on Setomaa inimasustus ligi 8400 aastat vana. Kõige vanem teadaolev kiviaja asulakoht on leitud [[Meremäe]] külast. Alates [[862]]. aastast kuulus suurem osa setode alast vene valitsejatele ([[Pihkva Vürstiriik]], [[Novgorodi Vabariik]], [[Pihkva Vabariik]], [[Moskva Suurvürstiriik]], [[Moskva tsaaririik]], [[Venemaa Keisririik]] ja [[Nõukogude Venemaa]]). Sel ajal valitses [[Irboska]]s väidetavalt varjaag [[Rjurik]]u kaaskondlane [[Truvor]], ent on võimalik, et tegelikult oli ta hoopis [[Pihkva]]s. Pole päris selge, kas ja kui palju setosid toona Setomaal elas ja kas see ala ka pidevalt vene vürstiriikide koosseisu kuulus. Piir fikseeriti kindlamalt alles [[13. sajand]]il, ajaloolase [[Anti Selart]]i arvates toimus see 1224. aastal, kui moodustati [[Tartu piiskopkond]] ning fikseeriti selle piir Pihkva vürstiriigiga. [[Kristlus|Ristiusk]] jõudis [[õigeusk|õigeusu]] näol Setomaale [[10. sajand|10.]]–[[13. sajand]]il, sellest ajast on säilinud ka mitmeid [[ristikivi|ristikive]]. Ristiusu mõju oluline kasv toimus seoses [[Petseri klooster|Petseri kloostri]] rajamisega [[15. sajand]]il. Sellele vaatamata on setode kombestikus tänini säilinud palju [[paganlus]]aegseid jooni. Alates [[14. sajand]]ist asusid [[Pihkva Vürstiriik]] ühelt poolt ning [[Tartu piiskopkond]] teiselt poolt täpsemalt paika panema oma mõjupiire. [[Pihkva vürst]]id kindlustasid [[1330. aastad|1330. aastatel]] [[Irboska linnus]]t, [[Tartu piiskop]] ehitas 1342. aastal (koostöös [[Liivi ordu]]ga) [[Vastseliina linnus]]e. Piirijoon konkretiseerus aga alles [[16. sajand]]il, kui oluliseks piirikindluseks muutus 1473. aastal rajatud [[Petseri klooster]]. See võis kaasa tuua ka Petseri ümbruse venestumise. [[File:Petseri klooster 18.jpg|pisi|Petseri klooster kaitsemüüriga]] [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal kasutas Venemaa Setomaad baasina [[Vana-Liivimaa]] ründamiseks, Petseri kloostri kindlustamist jätkati. Suur tähtsus on Setomaa kultuuriloos tolleaegsel Petseri kloostri ülemal, [[iguumen]] [[Kornelius Petserist|Korneliusel]] (iguumen 1529–1570), kelle ajal ehitati klooster võimsaks kindluseks, rajati koole ning käis ka aktiivne misjonitöö talupoegade õigeusku pööramiseks. Kornelius hukkus [[Ivan Julm]]a käe läbi, selle kohta on setode rahvaluules mitu legendi. 1589. aastal moodustati iseseisev vene õigeusu [[Pihkva-Irboska piiskopkond]], mille keskuseks oli [[Pihkva Püha Kolmainu peakirik]]. [[File:1745 псковская провинция.jpg|left|pisi|[[Liivimaa kubermang]]u ja [[Pihkva kubermang]]u alad 1745. aasta kaardil]] 1581. aastal piiras [[Stephan Bathory]] Pihkvat ning laastas ühtlasi ka Setomaad. Tema kätte langes [[Irboska]], kuid Petseri pidas [[Jürgen Fahrensbach]]i juhitud Poola vägede piiramisele vastu. 1595. aastal õnnestus rootslastel Petseri klooster ajutiselt vallutada. 1615. aastal püüdis Pihkvat omakorda vallutada [[Gustav II Adolf]], kuid ka temal see ei õnnestunud, lisaks ebaõnnestusid ka Irboska ja Petseri vallutamine. [[Stolbovo rahu]]ga jäi Setomaa endiselt Venemaaga liidetuks. Seejärel kaotati lõplikult ka Pihkvamaa autonoomia ning Setomaa majandus allutati selgelt keskvõimu vajadustele. Selle poliitika vastu puhkes 1650. aastal mäss, mis haaras ka Irboskat ja Petserit, kuid see suruti peagi keskvõimu poolt maha. 1656. aastal ründasid venelased Setomaalt [[Tartu]]t ning vallutasid selle. Rootslased tegid Setomaale mitu rüüsteretke, kuid kindlusi ei vallutanud. 1661. aastal taastati sõjaeelsed piirid. [[File:Pskovian governorate 1820.jpg|pisi|Pihkva kubermang, 1820]] [[File:Паниковичи.jpg|left|pisi|[[Liivimaa kubermang]]u ja [[Pihkva kubermang]]u piirialad, 19. sajandi lõpu kaardil]] [[File:BATYUSHKOV(1890) p591.jpg|left|pisi|[[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ja [[Pihkva kubermang]]u piirialad, 1890]] [[File:Карта волостей Псковской губернии.jpg|pisi|Pihkva kubermangu vallad 1892]] [[Põhjasõda|Põhjasõja]] alguses rüüstasid Setomaad rootslased, hiljem tõrjusid venelased nad sealt eemale, 1704. aastast rootslaste ohtu Setomaale enam polnud. Kuid 1708. aastal kartis [[Peeter I]], et [[Karl XII]] ründab Liivimaa kaudu Venemaad ning hävitas Tartu ja [[Narva]]. Setomaal kindlustas ta aga Petseri kloostrit uute [[bastion]]itega. {{mitu pilti|pilt1=Shubert map - R07L06.jpg|laius=200|pilt2=Shubert map - R07L07.jpg|jalus=Liivimaa kubermangu Võru kreisi ja Pihkva kubermangu piirialad}} {{mitu pilti|pilt1=Shubert map - R06L06.jpg|laius=200|pilt2=Shubert map - R06L07.jpg|jalus=Liivimaa kubermangu Võru kreisi ja [[Pihkva kubermang]]u piirialad. Kubermangude piiriks oli [[Peipsi järv]]e lõunaosas [[Võhandu jõgi]]. [[Friedrich Theodor Schubert]]i topograafilistel joonistel, 1826–1840.}} Liivimaa, sealhulgas Setomaa liitmisega [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigiga]] jaotati setode alad [[Liivimaa kubermang]]u ja [[Pihkva kubermang]]u vahel. Aastatel 1861–1866 vabastati setod [[pärisorjus]]est. Nende majanduslik areng oli siiski aeglane, külakogukond säilis kuni [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] tulekuni. Suurt mõju omas [[õigeusu kirik]], ning et hariduspoliitika arenes väga aeglaselt ja oli suunatud vaid venelastele, siis oli rõhuv enamus setudest kirjaoskamatud. 12. aprillil (30. märts vkj) kinnitas Ajutine Valitsus määruse "[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]", millega Liivimaa kubermangu [[Pärnumaa|Pärnu]], [[Saaremaa|Saare]], [[Tartumaa|Tartu]], [[Viljandimaa|Viljandi]] ja [[Võrumaa|Võru]] maakond liideti Eestimaa kubermanguga. Väljapoole jäid vaid [[Narva]], [[Valga]] ja Setomaa. 1. juulil 1917 esitati 74 allkirjaga [[Petserimaa]] eestlaste ja setode palve [[Eesti Maanõukogu]]le Petserimaa [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermanguga]] ühinemiseks.<ref>[[Vahur Aabrams]], [https://setomaa.postimees.ee/6577966/vahemees-ustav Vahemees Ustav], Postimees.ee, 8. mai 2019</ref> Kirjas oli ettepanek ühendada [[Pihkva kubermang]]u [[Petseri vald|Petseri]], [[Lobotka vald|Lobotka]], [[Pankjavitsa vald|Pankjavitsa]] ja [[Irboska vald]] koos [[Petseri]] linnaga [[Eestimaa]]ga. 1. septembril otsustaski Eesti Maanõukogu koosolek suunata palve juriidilisse komisjoni otsuseprojekti väljatöötamiseks. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] tulemusel sõlmiti 2. veebruaril 1920 [[Eesti]] Vabariigi ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel [[Tartu rahu]]. Lepingu järgi oli [[Eesti]] Vabariigi osaks ka Setomaa ning viimasega piirnevad Pihkva kubermangu alad. Eesti valdusse jäi Petseri ning veel mõned suuremad asulad, sealhulgas [[Irboska]] ja [[Laura]]. Liidetud alast moodustati [[Petseri maakond]]. Tollase Petseri maakonna lääne-, põhja- ja keskosa asustasid valdavalt setod, idapoolsed alad olid aga Eesti Vabariigiga liitmise ajal seoses setode asustuspiiri järkjärgulise lääne poole nihkumisega peaaegu sajaprotsendiliselt venekeelsed ning neil polnud setodega olulisemat seost, küll aga vajas Eesti neid oma territooriumina selleks, et hoida etnilised Eesti alad eemal tollaste kauglaskesuurtükkide laskeulatusest, samuti olid Irboska läheduses olevad künkad ning võimalikult lühike maismaapiir Nõukogude Venemaaga heaks kaitsepositsiooniks. 1940. aastal okupeeris ja annekteeris [[Nõukogude Liit]] [[Eesti]] ja ühes sellega ka Setomaa. 15. augustil 1944 lõhuti Setomaa etniline ühtsus, kui 75% Petseri maakonnast liideti [[Vene NFSV]]-ga ja moodustati [[Leningradi oblast]]isse [[Petseri rajoon]]. <gallery> Setude asualad 1902.jpg|Setode asualad (tumepunasega) 1902. aasta paiku [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] andmetel Baltic states borders.jpg|Eesti NSV piiride muutused: 1944. aastal Chudskoe 1949.jpg|[[Eesti NSV]] (1949) </gallery> [[Pilt:Põlvamaa vallad.svg|pisi|[[Põlva maakond|Põlva maakonna]] omavalitsusüksused ja Põlva linn]] [[Pilt:Võrumaa vallad.svg|pisi|[[Võru maakond|Võru maakonna]] omavalitsusüksused ja Võru linn]] Kommunistid väitsid jagamisel, et lähtuti eelkõige etnilisest piirist – need alad, kus olid ülekaalus setod, püüti jätta Eesti NSV-le ning need alad, kus ülekaalus olid venelased, püüti jätta Vene NFSV-le. Selle vastu räägib siiski esialgne plaan, mille järgi oleks Vene NFSV-ga liidetud veelgi suurem ala koos [[Värska]] aleviku ning [[Saatse]] külaga. Kuigi esialgset plaani ei teostatud, jäi liitmise tulemusena palju seto külasid Vene poolele. Petseri maakonna keskel asunud [[Vilo vald|Vilo valla]] elanikest oli ülejäänud Eestist eraldamise ajal setosid 2/3. 23. augustil 1944 eraldati [[Leningradi oblast]]ist ligikaudne endise [[Pihkva kubermang]]u ala, millest moodustati [[Pihkva oblast]]. Viimase koosseisu jäi ka Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud osa [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]] likvideeriti ning liideti [[Võrumaa]]ga (hiljem peamiselt [[Võru rajoon|Võru]] ja [[Põlva rajoon]]). Eesti Vabariigi taastamisel 20. augustil 1991 tunnustas Nõukogude Liit ''[[de jure]]'' Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel jäi ajutise kontrolljoonena kehtima endise Eesti NSV ja Vene NFSV vaheline administratiivpiir. Pärast Nõukogude Liidu lakkamist detsembris 1991 jäi kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja [[Venemaa Föderatsioon]]i. Mitu suurt setode küla ja Eesti kodanike omandit jäi Venemaa Föderatsiooni. Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon ei ole tunnustanud Tartu rahu ega sellejärgset Eesti-Venemaa piiri. 1990. aastatel alustati piiriläbirääkimisi, mis katkesid. 1993. aastal alustas Venemaa ühepoolselt Eesti-Venemaa ajutisel kontrolljoonel riigipiiri mahamärkimist. 2004. aastal jätkasid osapooled piiriläbirääkimisi. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisele Eesti-Venemaa riigipiiri lepingule kirjutati alla 18. mail 2005 [[Moskva]]s. Leping ei järgi erinevalt põhiseaduses toodust Tartu rahu järgset maismaapiiri, vaid lähtub kontrolljoonest, kehastamata ka võimalikku kompromissi Tartu rahus kokku lepitu ning Eesti NSV ja Vene NFSV vahelise halduspiiri vahel – Eesti praegune pindala uue lepingu järgi ei suurene (olenemata väiksematest maadevahetustest). Samas ei ole Eesti parlament vastu võtnud ühtegi jõustunud deklaratsiooni ega seadust, milles loobutaks Tartu rahu järgsest piirist. 20. juunil 2005 ratifitseeris Riigikogu Eesti-Venemaa riigipiiri lepingu. Ratifitseerimisseadus sisaldas preambulit: ''"/-/Lähtudes 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest, nii nagu see on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 20. augusti otsuses "Eesti riiklikust iseseisvusest" ja Riigikogu 1992. aasta 7. oktoobri deklaratsioonis "Põhiseadusliku riigivõimu taastamisest" ning silmas pidades, et käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud leping muudab kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 122 osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepingu artikli III lõikes 1 määratud riigipiiri joont, ei mõjuta ülejäänud lepingut ega määra piirilepingutega mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist,/-/ "'' Viidates vastumeelsusele selle preambuli vastu jättis Venemaa lepingu ratifitseerimata ning kuulutas selle kehtetuks, seega sõlmitud leping ei astunud jõusse. Enamik Venemaa Föderatsiooni aladele jäänud seto külasid on praeguseks juba hääbunud, nõnda on elujõus seto perekondi sinna alles jäänud väga vähe ning paljud Venemaa noored setod on venestunud. Piiriküsimus on setodele loonud takistavad probleemid: koguduste jagatus, sugulaste või omandi asumine ühel või teisel pool piiri. == Praegune olukord == [[Pilt:Setomaa piiripost.JPG|pisi|Setomaa valla piiritähis Piusa külas Piusa jõel Orava ja Meremäe valla piiril]] Praegu jääb Setomaale üks Eesti vald – [[Setomaa vald]], suur osa seto külasid asub [[Venemaa]]l [[Petseri rajoon]]is. Kontrolljoon on Setomaal suur probleem, lõhestades kogukonda ja raskendades setodel käimist oma koju ja surnuaedadesse. == Setomaa kultuur == === Kirikud ja kogudused Setomaal === [[Pilt: Bielenstein Atlas Karte I.jpg|pisi|[[August Johann Gottfried Bielenstein]]i [[läti keel]]eala kaart aastast 1884, millel on märgitud ka eraldi setode asuala]] * Hagujärve (Kirikumäe) Kolmainu kirik (hävinud) [[Vastseliina]] lähedal * [[Irboska Jumalaema Sündimise kirik]], Irboska Jumalaema sündimise kogudus (''Изборская православная церковь Рождества пресвяатой богородинцы'') * [[Irboska Püha Nikolai peakirik]] (''Изборская православная соборная церковь св. Николая'', [[Irboska linnus]], tänapäeva [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]i [[Petseri rajoon]]is) * Irboska Püha Nikolai kogudus Gorodistse kalmemäel (''Изборская православная церковь св. Николая'') * Irboska Sergiuse kogudus * [[Kolpino saar]] Lunastaja kogudus (''Колпинская православная церковь св. Спаса'') * [[Kulje Püha Ilja kirik]] (''Кулейская православная церковь св. Ильи'') * [[Lisje]] kogudus (''Лисейская православная церковь'') * [[Mikitamäe Toomapühapäeva tsässon]], [[Mikitamäe]] [[Mikitamäe vald]] * [[Mõla küla|Mõla]] kogudus (''Мальская православная церковь Рождества Христова'', tänapäeva Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis) * [[Obinitsa Issanda Muutmise kirik|Obinitsa Issanda Muutmise kogudus]], [[Obinitsa]] * [[Obinitsa tsässon]], [[Obinitsa]] * [[Pankjavitsa]] kogudus (''Паниковская православная церковь св. Николая'') * [[Petški]] kogudus (''Пецкая (Печковская'') православная церковь св. Георгия'') * [[Petseri]] Neljakümne märtri kogudus (''Печорская православная церковь Сорокомучeничeская'') * Petseri Püha Varvara kogudus (''Печорская православная церковь св. Варвары'') * [[Saatse]] kogudus (''Зачеренская православная церковь св. Пяатницы'') * [[Senno]] kogudus (''Сеннская православная церковь св. Георгия'', tänapäeva Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis) * [[Štšemeritsa]] kogudus (''Щемерицкая православная церковь св. Николая'') * [[Zalesje (Petseri rajoon)|Zalesje]] kogudus (''Залеская православная церковь св. Троицы'') * [[Tabina Issanda Sündimise kirik]] (hävinenud), [[Tabina]] [[Võru vald]] * [[Taeluva]]/[[Tailova]] kogudus (''Тайловская православная церковь св. Николая'', tänapäeva Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis). * [[Uusvada Nahtsi tsässon]], [[Uusvada]] [[Meremäe vald]] == Vaata ka == * [[Petseri maakond]] * [[Setomaa vald]] * [[Põlva maakond]] * [[Võru maakond]] * [[Pihkva Vürstiriik]] * [[Seto külävüü]] * [[Setomaa (ajaleht)]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Jakob Hurt|Hurt, Jakob]] 1904. ''Setukeste laulud''. (Setukeste elukohad ja arv, [[s:Setukeste laulud|Vikitekstides]].) Helsingi. * [[Leo Reissar|Reissar, Leo]] 1996. ''Setumaa läbi sajandite: Petserimaa.'' Tallinn: Kupar, 1996. ISBN 9985-61-088-1 *[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:276043 Setumaa : maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus]. Toimetaja: [[Johannes Voldemar Veski]], [[Edgar Kant]], [[August Tammekann]], Eesti Kirjanduse Selts. Kodu-uurimise toimkond 1928 == Välislingid == {{Vikitsitaadid|Setomaa}} * [http://www.setomaa.ee/index.php?id=c4ca4238a0b923820dcc509a6f75849b Setomaa] [[Kategooria:Eesti ajaloolised piirkonnad]] [[Kategooria:Setumaa| ]] ntex6rif6a0bv9uys8l4q6ul2n70fl5 7231473 7231447 2026-09-09T20:15:28Z Heakeel 122460 /* Nimi */ 7231473 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}} {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=september}} [[Fail:Flag of Setomaa.svg|pisi|[[Setomaa lipp]]]] '''Setomaa''' ehk '''Setumaa''' ([[setu keel|setu]] ja [[võru keel]]es ''Setomaa'') on [[setod]]e asuala Kagu-[[Eesti|Eestis]] ja sellega piirneval [[Venemaa]] territooriumil. Setomaa hõlmab [[Võru maakond|Võru maakonna]] [[Setomaa vald|Setomaa valla]] ning osa nendega piirnevaid Venemaa [[Pihkva oblast]]i [[Petseri rajoon]]i külasid.<ref name="Kallasmaa">[[Marja Kallasmaa]], [[Evar Saar]], [[Peeter Päll]], [[Marje Joalaid]], [[Arvis Kiristaja]], [[Enn Ernits]], [[Mariko Faster]], [[Fred Puss]], [[Tiina Laansalu]], [[Marit Alas]], [[Valdek Pall]], [[Marianne Blomqvist]], [[Marge Kuslap]], [[Anželika Šteingolde]], [[Karl Pajusalu]], [[Urmas Sutrop]]. Eesti kohanimeraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. ''Setomaa'', lk 605</ref> Traditsioonilise jaotuse järgi jaguneb Setomaa [[nulk]]adeks. Setomaa ajalooline ja vaimne keskus on läbi aegade olnud [[Petseri]]. Praeguseks keskuseks peetakse [[Värska]] alevikku. == Nimi == Nime ''Setumaa'' on esmamaininud 1869. ja 1872. aastal [[Jakob Hurt]]. Nimi pärineb rahva nimest ''setu/seto'', mida on esimesena maininud 1860. aastal [[Hermann Eduard Hartmann]]. Tema teatel kutsuti Petserimaa eestlasi nõnda kogu eestlaste alal, sest nad kasutasid asesõna ''se'' asemel sõna ''settu''. Ka [[Julius Mägiste]] arvas algul, et see on naabrite poolt keeleerinevuse tõttu antud pilkenimi, kuid hiljem pidas ta selle päritolu siiski ebaselgeks. [[Enn Ernits]]a hinnangul võis ''setu'' olla halvustava tähendusega kirjeldav sõna, millele tema arvates osutab element ''-u''. Oletatav [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i välja pakutud etümoloogia ''setä'' ([[lell]]) ja tundmatu autori etümoloogia чудь ([[tšuud]]) pole keeleteadlaste seas tunnustust leidnud. [[Paul Hagu]] arvates hakkasid eestlased 19. sajandi lõpus ''setuks'' kutsuma koolihariduseta ja kummalist inimest.<ref name=Kallasmaa /> == Loodus == Setomaa loodus on mitmekesine. Edela-Setomaale jääb [[Haanja kõrgustik]]u idajalam. Põhjaosas asub [[Palumaa]]. Ida- ja kirdeosas laiub [[Peipsi madalik]]. Setomaale jäävad ka [[Mustoja maastikukaitseala]], [[Lutepää liivikud]], Piusa jõe ürgorg (liivakivipaljandid), [[Tonja-Värska kaitseala]] ja [[Tonja-Karisilla-Värska looduspark]]. == Ajalugu == Arheoloogiliste leidude põhjal on Setomaa inimasustus ligi 8400 aastat vana. Kõige vanem teadaolev kiviaja asulakoht on leitud [[Meremäe]] külast. Alates [[862]]. aastast kuulus suurem osa setode alast vene valitsejatele ([[Pihkva Vürstiriik]], [[Novgorodi Vabariik]], [[Pihkva Vabariik]], [[Moskva Suurvürstiriik]], [[Moskva tsaaririik]], [[Venemaa Keisririik]] ja [[Nõukogude Venemaa]]). Sel ajal valitses [[Irboska]]s väidetavalt varjaag [[Rjurik]]u kaaskondlane [[Truvor]], ent on võimalik, et tegelikult oli ta hoopis [[Pihkva]]s. Pole päris selge, kas ja kui palju setosid toona Setomaal elas ja kas see ala ka pidevalt vene vürstiriikide koosseisu kuulus. Piir fikseeriti kindlamalt alles [[13. sajand]]il, ajaloolase [[Anti Selart]]i arvates toimus see 1224. aastal, kui moodustati [[Tartu piiskopkond]] ning fikseeriti selle piir Pihkva vürstiriigiga. [[Kristlus|Ristiusk]] jõudis [[õigeusk|õigeusu]] näol Setomaale [[10. sajand|10.]]–[[13. sajand]]il, sellest ajast on säilinud ka mitmeid [[ristikivi|ristikive]]. Ristiusu mõju oluline kasv toimus seoses [[Petseri klooster|Petseri kloostri]] rajamisega [[15. sajand]]il. Sellele vaatamata on setode kombestikus tänini säilinud palju [[paganlus]]aegseid jooni. Alates [[14. sajand]]ist asusid [[Pihkva Vürstiriik]] ühelt poolt ning [[Tartu piiskopkond]] teiselt poolt täpsemalt paika panema oma mõjupiire. [[Pihkva vürst]]id kindlustasid [[1330. aastad|1330. aastatel]] [[Irboska linnus]]t, [[Tartu piiskop]] ehitas 1342. aastal (koostöös [[Liivi ordu]]ga) [[Vastseliina linnus]]e. Piirijoon konkretiseerus aga alles [[16. sajand]]il, kui oluliseks piirikindluseks muutus 1473. aastal rajatud [[Petseri klooster]]. See võis kaasa tuua ka Petseri ümbruse venestumise. [[File:Petseri klooster 18.jpg|pisi|Petseri klooster kaitsemüüriga]] [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal kasutas Venemaa Setomaad baasina [[Vana-Liivimaa]] ründamiseks, Petseri kloostri kindlustamist jätkati. Suur tähtsus on Setomaa kultuuriloos tolleaegsel Petseri kloostri ülemal, [[iguumen]] [[Kornelius Petserist|Korneliusel]] (iguumen 1529–1570), kelle ajal ehitati klooster võimsaks kindluseks, rajati koole ning käis ka aktiivne misjonitöö talupoegade õigeusku pööramiseks. Kornelius hukkus [[Ivan Julm]]a käe läbi, selle kohta on setode rahvaluules mitu legendi. 1589. aastal moodustati iseseisev vene õigeusu [[Pihkva-Irboska piiskopkond]], mille keskuseks oli [[Pihkva Püha Kolmainu peakirik]]. [[File:1745 псковская провинция.jpg|left|pisi|[[Liivimaa kubermang]]u ja [[Pihkva kubermang]]u alad 1745. aasta kaardil]] 1581. aastal piiras [[Stephan Bathory]] Pihkvat ning laastas ühtlasi ka Setomaad. Tema kätte langes [[Irboska]], kuid Petseri pidas [[Jürgen Fahrensbach]]i juhitud Poola vägede piiramisele vastu. 1595. aastal õnnestus rootslastel Petseri klooster ajutiselt vallutada. 1615. aastal püüdis Pihkvat omakorda vallutada [[Gustav II Adolf]], kuid ka temal see ei õnnestunud, lisaks ebaõnnestusid ka Irboska ja Petseri vallutamine. [[Stolbovo rahu]]ga jäi Setomaa endiselt Venemaaga liidetuks. Seejärel kaotati lõplikult ka Pihkvamaa autonoomia ning Setomaa majandus allutati selgelt keskvõimu vajadustele. Selle poliitika vastu puhkes 1650. aastal mäss, mis haaras ka Irboskat ja Petserit, kuid see suruti peagi keskvõimu poolt maha. 1656. aastal ründasid venelased Setomaalt [[Tartu]]t ning vallutasid selle. Rootslased tegid Setomaale mitu rüüsteretke, kuid kindlusi ei vallutanud. 1661. aastal taastati sõjaeelsed piirid. [[File:Pskovian governorate 1820.jpg|pisi|Pihkva kubermang, 1820]] [[File:Паниковичи.jpg|left|pisi|[[Liivimaa kubermang]]u ja [[Pihkva kubermang]]u piirialad, 19. sajandi lõpu kaardil]] [[File:BATYUSHKOV(1890) p591.jpg|left|pisi|[[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] ja [[Pihkva kubermang]]u piirialad, 1890]] [[File:Карта волостей Псковской губернии.jpg|pisi|Pihkva kubermangu vallad 1892]] [[Põhjasõda|Põhjasõja]] alguses rüüstasid Setomaad rootslased, hiljem tõrjusid venelased nad sealt eemale, 1704. aastast rootslaste ohtu Setomaale enam polnud. Kuid 1708. aastal kartis [[Peeter I]], et [[Karl XII]] ründab Liivimaa kaudu Venemaad ning hävitas Tartu ja [[Narva]]. Setomaal kindlustas ta aga Petseri kloostrit uute [[bastion]]itega. {{mitu pilti|pilt1=Shubert map - R07L06.jpg|laius=200|pilt2=Shubert map - R07L07.jpg|jalus=Liivimaa kubermangu Võru kreisi ja Pihkva kubermangu piirialad}} {{mitu pilti|pilt1=Shubert map - R06L06.jpg|laius=200|pilt2=Shubert map - R06L07.jpg|jalus=Liivimaa kubermangu Võru kreisi ja [[Pihkva kubermang]]u piirialad. Kubermangude piiriks oli [[Peipsi järv]]e lõunaosas [[Võhandu jõgi]]. [[Friedrich Theodor Schubert]]i topograafilistel joonistel, 1826–1840.}} Liivimaa, sealhulgas Setomaa liitmisega [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigiga]] jaotati setode alad [[Liivimaa kubermang]]u ja [[Pihkva kubermang]]u vahel. Aastatel 1861–1866 vabastati setod [[pärisorjus]]est. Nende majanduslik areng oli siiski aeglane, külakogukond säilis kuni [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] tulekuni. Suurt mõju omas [[õigeusu kirik]], ning et hariduspoliitika arenes väga aeglaselt ja oli suunatud vaid venelastele, siis oli rõhuv enamus setudest kirjaoskamatud. 12. aprillil (30. märts vkj) kinnitas Ajutine Valitsus määruse "[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]", millega Liivimaa kubermangu [[Pärnumaa|Pärnu]], [[Saaremaa|Saare]], [[Tartumaa|Tartu]], [[Viljandimaa|Viljandi]] ja [[Võrumaa|Võru]] maakond liideti Eestimaa kubermanguga. Väljapoole jäid vaid [[Narva]], [[Valga]] ja Setomaa. 1. juulil 1917 esitati 74 allkirjaga [[Petserimaa]] eestlaste ja setode palve [[Eesti Maanõukogu]]le Petserimaa [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermanguga]] ühinemiseks.<ref>[[Vahur Aabrams]], [https://setomaa.postimees.ee/6577966/vahemees-ustav Vahemees Ustav], Postimees.ee, 8. mai 2019</ref> Kirjas oli ettepanek ühendada [[Pihkva kubermang]]u [[Petseri vald|Petseri]], [[Lobotka vald|Lobotka]], [[Pankjavitsa vald|Pankjavitsa]] ja [[Irboska vald]] koos [[Petseri]] linnaga [[Eestimaa]]ga. 1. septembril otsustaski Eesti Maanõukogu koosolek suunata palve juriidilisse komisjoni otsuseprojekti väljatöötamiseks. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] tulemusel sõlmiti 2. veebruaril 1920 [[Eesti]] Vabariigi ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel [[Tartu rahu]]. Lepingu järgi oli [[Eesti]] Vabariigi osaks ka Setomaa ning viimasega piirnevad Pihkva kubermangu alad. Eesti valdusse jäi Petseri ning veel mõned suuremad asulad, sealhulgas [[Irboska]] ja [[Laura]]. Liidetud alast moodustati [[Petseri maakond]]. Tollase Petseri maakonna lääne-, põhja- ja keskosa asustasid valdavalt setod, idapoolsed alad olid aga Eesti Vabariigiga liitmise ajal seoses setode asustuspiiri järkjärgulise lääne poole nihkumisega peaaegu sajaprotsendiliselt venekeelsed ning neil polnud setodega olulisemat seost, küll aga vajas Eesti neid oma territooriumina selleks, et hoida etnilised Eesti alad eemal tollaste kauglaskesuurtükkide laskeulatusest, samuti olid Irboska läheduses olevad künkad ning võimalikult lühike maismaapiir Nõukogude Venemaaga heaks kaitsepositsiooniks. 1940. aastal okupeeris ja annekteeris [[Nõukogude Liit]] [[Eesti]] ja ühes sellega ka Setomaa. 15. augustil 1944 lõhuti Setomaa etniline ühtsus, kui 75% Petseri maakonnast liideti [[Vene NFSV]]-ga ja moodustati [[Leningradi oblast]]isse [[Petseri rajoon]]. <gallery> Setude asualad 1902.jpg|Setode asualad (tumepunasega) 1902. aasta paiku [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] andmetel Baltic states borders.jpg|Eesti NSV piiride muutused: 1944. aastal Chudskoe 1949.jpg|[[Eesti NSV]] (1949) </gallery> [[Pilt:Põlvamaa vallad.svg|pisi|[[Põlva maakond|Põlva maakonna]] omavalitsusüksused ja Põlva linn]] [[Pilt:Võrumaa vallad.svg|pisi|[[Võru maakond|Võru maakonna]] omavalitsusüksused ja Võru linn]] Nõukogude võim väitis, et lähtus Setumaa jagamisel eelkõige etnilisest piirist – setode enamusega alad püütud jätta Eesti NSV-le ning venelaste enamusega alad liita Vene NFSV-ga. Seda väidet ei toeta esialgne plaan, mille järgi oleks Vene NFSV-ga liidetud veelgi suurem ala koos [[Värska]] aleviku ning [[Saatse]] külaga. Kuigi esialgset plaani ei teostatud, jäi liitmisega palju seto külasid Vene poolele. Petseri maakonna keskel asunud [[Vilo vald|Vilo valla]] elanikest oli Vene NFSV-ga liitmise ajal setosid 2/3. 23. augustil 1944 eraldati [[Leningradi oblast]]ist ligikaudne endise [[Pihkva kubermang]]u ala, millest moodustati [[Pihkva oblast]]. Viimase koosseisu jäi ka Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud [[Petseri maakond|Petseri maakonna]] osa likvideeriti ning liideti [[Võrumaa]]ga (hiljem peamiselt [[Võru rajoon|Võru]] ja [[Põlva rajoon]]). Eesti Vabariigi taastamisel 20. augustil 1991 tunnustas Nõukogude Liit ''[[de jure]]'' Eesti Vabariiki. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel jäi ajutise kontrolljoonena kehtima endise Eesti NSV ja Vene NFSV vaheline halduspiir. Pärast Nõukogude Liidu lõppu detsembris 1991 jäi kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja [[Venemaa Föderatsioon]]i. Mitu suurt setode küla ja Eesti kodanike omandit jäi Venemaa Föderatsiooni. Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon ei ole tunnustanud Tartu rahu ega sellejärgset Eesti-Venemaa piiri. 1990. aastatel alustati piiriläbirääkimisi, mis katkesid. 1993. aastal alustas Venemaa ühepoolselt Eesti-Venemaa ajutisel kontrolljoonel riigipiiri mahamärkimist. 2004. aastal jätkasid osapooled piiriläbirääkimisi. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisele Eesti-Venemaa riigipiiri lepingule kirjutati alla 18. mail 2005 [[Moskva]]s. Leping ei järgi erinevalt põhiseaduses toodust Tartu rahu järgset maismaapiiri, vaid lähtub kontrolljoonest, kehastamata ka võimalikku kompromissi Tartu rahus kokku lepitu ning Eesti NSV ja Vene NFSV vahelise halduspiiri vahel – Eesti praegune pindala uue lepingu järgi ei suurene (olenemata väiksematest maadevahetustest). Samas ei ole Eesti parlament vastu võtnud ühtegi jõustunud deklaratsiooni ega seadust, milles loobutaks Tartu rahu järgsest piirist. 20. juunil 2005 ratifitseeris Riigikogu Eesti-Venemaa riigipiiri lepingu. Ratifitseerimisseadus sisaldas preambulit: ''"/-/Lähtudes 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest, nii nagu see on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 20. augusti otsuses "Eesti riiklikust iseseisvusest" ja Riigikogu 1992. aasta 7. oktoobri deklaratsioonis "Põhiseadusliku riigivõimu taastamisest" ning silmas pidades, et käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud leping muudab kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 122 osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepingu artikli III lõikes 1 määratud riigipiiri joont, ei mõjuta ülejäänud lepingut ega määra piirilepingutega mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist,/-/ "'' Viidates vastumeelsusele selle preambuli vastu jättis Venemaa lepingu ratifitseerimata ning kuulutas selle kehtetuks, seega sõlmitud leping ei astunud jõusse. Enamik Venemaa Föderatsiooni aladele jäänud seto külasid on praeguseks juba hääbunud, nõnda on elujõus seto perekondi sinna alles jäänud väga vähe ning paljud Venemaa noored setod on venestunud. Piiriküsimus on setodele loonud takistavad probleemid: koguduste jagatus, sugulaste või omandi asumine ühel või teisel pool piiri. == Praegune olukord == [[Pilt:Setomaa piiripost.JPG|pisi|Setomaa valla piiritähis Piusa külas Piusa jõel Orava ja Meremäe valla piiril]] Praegu jääb Setomaale üks Eesti vald – [[Setomaa vald]], suur osa seto külasid asub [[Venemaa]]l [[Petseri rajoon]]is. Kontrolljoon on Setomaal suur probleem, lõhestades kogukonda ja raskendades setodel käimist oma koju ja surnuaedadesse. == Setomaa kultuur == === Kirikud ja kogudused Setomaal === [[Pilt: Bielenstein Atlas Karte I.jpg|pisi|[[August Johann Gottfried Bielenstein]]i [[läti keel]]eala kaart aastast 1884, millel on märgitud ka eraldi setode asuala]] * Hagujärve (Kirikumäe) Kolmainu kirik (hävinud) [[Vastseliina]] lähedal * [[Irboska Jumalaema Sündimise kirik]], Irboska Jumalaema sündimise kogudus (''Изборская православная церковь Рождества пресвяатой богородинцы'') * [[Irboska Püha Nikolai peakirik]] (''Изборская православная соборная церковь св. Николая'', [[Irboska linnus]], tänapäeva [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]i [[Petseri rajoon]]is) * Irboska Püha Nikolai kogudus Gorodistse kalmemäel (''Изборская православная церковь св. Николая'') * Irboska Sergiuse kogudus * [[Kolpino saar]] Lunastaja kogudus (''Колпинская православная церковь св. Спаса'') * [[Kulje Püha Ilja kirik]] (''Кулейская православная церковь св. Ильи'') * [[Lisje]] kogudus (''Лисейская православная церковь'') * [[Mikitamäe Toomapühapäeva tsässon]], [[Mikitamäe]] [[Mikitamäe vald]] * [[Mõla küla|Mõla]] kogudus (''Мальская православная церковь Рождества Христова'', tänapäeva Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis) * [[Obinitsa Issanda Muutmise kirik|Obinitsa Issanda Muutmise kogudus]], [[Obinitsa]] * [[Obinitsa tsässon]], [[Obinitsa]] * [[Pankjavitsa]] kogudus (''Паниковская православная церковь св. Николая'') * [[Petški]] kogudus (''Пецкая (Печковская'') православная церковь св. Георгия'') * [[Petseri]] Neljakümne märtri kogudus (''Печорская православная церковь Сорокомучeничeская'') * Petseri Püha Varvara kogudus (''Печорская православная церковь св. Варвары'') * [[Saatse]] kogudus (''Зачеренская православная церковь св. Пяатницы'') * [[Senno]] kogudus (''Сеннская православная церковь св. Георгия'', tänapäeva Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis) * [[Štšemeritsa]] kogudus (''Щемерицкая православная церковь св. Николая'') * [[Zalesje (Petseri rajoon)|Zalesje]] kogudus (''Залеская православная церковь св. Троицы'') * [[Tabina Issanda Sündimise kirik]] (hävinenud), [[Tabina]] [[Võru vald]] * [[Taeluva]]/[[Tailova]] kogudus (''Тайловская православная церковь св. Николая'', tänapäeva Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis). * [[Uusvada Nahtsi tsässon]], [[Uusvada]] [[Meremäe vald]] == Vaata ka == * [[Petseri maakond]] * [[Setomaa vald]] * [[Põlva maakond]] * [[Võru maakond]] * [[Pihkva Vürstiriik]] * [[Seto külävüü]] * [[Setomaa (ajaleht)]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Jakob Hurt|Hurt, Jakob]] 1904. ''Setukeste laulud''. (Setukeste elukohad ja arv, [[s:Setukeste laulud|Vikitekstides]].) Helsingi. * [[Leo Reissar|Reissar, Leo]] 1996. ''Setumaa läbi sajandite: Petserimaa.'' Tallinn: Kupar, 1996. ISBN 9985-61-088-1 *[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:276043 Setumaa : maadeteaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus]. Toimetaja: [[Johannes Voldemar Veski]], [[Edgar Kant]], [[August Tammekann]], Eesti Kirjanduse Selts. Kodu-uurimise toimkond 1928 == Välislingid == {{Vikitsitaadid|Setomaa}} * [http://www.setomaa.ee/index.php?id=c4ca4238a0b923820dcc509a6f75849b Setomaa] [[Kategooria:Eesti ajaloolised piirkonnad]] [[Kategooria:Setumaa| ]] e3ntlthjan4pvro2pthjqtcs1wlnkcz Riikide loend pindalade järjekorras 0 22047 7231536 6798071 2026-09-10T05:19:16Z Hannesvalk 176021 7231536 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}}{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} '''Riikide loendisse pindala järgi''' on maailma riigid kantud pindala järjekorras. Nummerdatud on ainult iseseisvad riigid, kuid võrdluseks on nimekirja kantud ka mõned sõltuvad territooriumid. Välja on jäetud [[Antarktika]] alad, millele mõned riigid pretendeerivad. {{Staatilised rea numbrid}} {{Joondatud veerud}} {| class="wikitable sortable static-row-numbers col-1-right col-3-right" !Koht!!Riik!!Pindala (km&sup2;)!!Märkused |- | &nbsp; || {{Riigi ikoon|ÜRO}} '''Maailm''' || '''{{murdmata|510 065 285}}|| 70,8% maailma pinnast on vesi, 29,2% maa |- | &nbsp; || {{Riigi ikoon|ÜRO}} '''Kogu maismaa''' || '''{{murdmata|148 940 000}}|| ilma Antarktikata 134 740 000 km&sup2; |- | 1 || {{PisiLipp|Venemaa}} || 17 098 246 || rahvusvaheliselt tunnustatud piirides (ilma 2022 aastal annekteeritud Ukraina aladeta) |- | &nbsp; || [[File:Ant_reljeef.png|25px]] [[Antarktika]] || 14 200 000 || püsiasustuseta |- | 2 || {{PisiLipp|Kanada}} || 9 984 670 || |- | 3 || {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || 9 833 520 || sisse on arvatud ainult 50 osariiki ja [[Washington]] |- | 4 || {{PisiLipp|Hiina Rahvavabariik}} || 9 596 961 || ilma [[Taiwan]]i, [[Hongkong]]i ja [[Macau]]ta |- | 5 || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 8 515 767 || sealhulgas [[Fernando de Noronha]], [[Atol das Rocas]], [[Ilha da Trindade]], [[Ilhas Martin Vaz]], ja [[Penedos de S&atilde;o Pedro e S&atilde;o Paulo]] |- | 6 || {{PisiLipp|Austraalia}} || 7 692 024 || sealhulgas [[Lord Howe saar]] ja [[Macquarie saar]] |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Euroopa Liit}} || 4 475 757 || |- | 7 || {{PisiLipp|India}} || 3 287 263 || koos vaidlusaluste aladega Kashmiris. Inda valitsuse kontrollitava ala on 3 201 446 km² |- | 8 || {{PisiLipp|Argentina}} || 2 780 400 || ilma [[Falklandi saared|Falklandi]], [[Lõuna-Georgia]] ja [[Lõuna-Sandwichi saared|Lõuna-Sandwichi saarteta]] |- | 9 || {{PisiLipp|Kasahstan}} || 2 724 900 || |- | 10 || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 2 381 741 || |- | 11 || {{PisiLipp|Kongo DV}} || 2 345 409 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Gröönimaa}} || 2 166 086 || |- | 12 || {{PisiLipp|Saudi Araabia}} || 2 149 690 || |- | 13 || {{PisiLipp|Mehhiko}} || 1 972 550 || |- | 14 || {{PisiLipp|Indoneesia}} || 1 904 569 || |- | 15 || {{PisiLipp|Sudaan}} || 1 866 068 || |- | 16 || {{PisiLipp|Liibüa}} || 1 759 541 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Briti Antarktika ala}} ||1 724 900|| Suurbritannia poolt taotletav ala Antarktikas; püsiasustuseta |- | 17 || {{PisiLipp|Iraan}} || 1 648 195 || |- | 18 || {{PisiLipp|Mongoolia}} || 1 566 200 || |- | 19 || {{PisiLipp|Peruu}} || 1 285 215 || |- | 20 || {{PisiLipp|Tšaad}} || 1 284 000 || |- | 21 || {{PisiLipp|Niger}} || 1 267 000 || |- | 22 || {{PisiLipp|Angola}} || 1 246 700 || |- | 23 || {{PisiLipp|Mali}} || 1 240 192 || |- | 24 || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 1 221 037 || sealhulgas [[Prints Edwardi saared]] |- | 25 || {{PisiLipp|Colombia}} || 1 141 748 || sealhulgas [[Malpelo saar]], [[Roncador Cay]], [[Serrana Bank]] ja [[Serranilla Bank]] |- | 26 || {{PisiLipp|Etioopia}} || 1 104 300 || |- | 27 || {{PisiLipp|Boliivia}} || 1 098 581 || |- | 28 || {{PisiLipp|Mauritaania}} || 1 030 700 || |- | 29 || {{PisiLipp|Egiptus}} || 1 010 408 || |- | 30 || {{PisiLipp|Tansaania}} || 947 303 || |- | 31 || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 923 768 || |- | 32 || {{PisiLipp|Venezuela}} || 916 445 || |- | 33 || {{PisiLipp|Pakistan}} || 881 913 || Koos vaidlusaluste aladega Kashmiris. 1947 aasta piires on Pakistani territoorium 796,095 km² |- | 34 || {{PisiLipp|Namiibia}} || 825 615 || |- | 35 || {{PisiLipp|Mosambiik}} || 801 590 || |- | 36 || {{PisiLipp|Türgi}} || 783 356 || |- | 37 || {{PisiLipp|Tšiili}} || 756 096 || sealhulgas [[Lihavõttesaar]] ja [[Sala y G&oacute;mez]] |- | 38 || {{PisiLipp|Sambia}} || 752 614 || |- | 39 || {{PisiLipp|Myanmar}} || 676 578 || |- | 40 || {{PisiLipp|Afganistan}} || 652 864 || |- | 41 || {{PisiLipp|Lõuna-Sudaan}} || 644 329 || |- | 42 || {{PisiLipp|Somaalia}} || 637 657 || sealhulgas iseseisvust taotlev [[Somaalimaa]] 177 000 km² |- | 43 || {{PisiLipp|Kesk-Aafrika Vabariik}} || 622 984 || |- | 44 || {{PisiLipp|Ukraina}} || 603 628 || rahvusvaheliselt tunnustatud piirides (koos Venemaa poolt ajutiselt okupeeritud aladega) |- | 45 || {{PisiLipp|Madagaskar}} || 587 041 || |- | 46 || {{PisiLipp|Botswana}} || 581 730 || |- | 47 || {{PisiLipp|Keenia}} || 580 367 || |- | 48 || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 551 695 || sisaldab vaid [[Prantsusmaa#Haldusjaotus|''régions métropolitaines'']]; välja on arvatud muud administratiivpiirkonnad |- | 49 || {{PisiLipp|Jeemen}} || 527 968 || |- | 50 || {{PisiLipp|Tai}} || 513 120 || |- | 51 || {{PisiLipp|Hispaania}} || 505 990 || sisaldab 19 autonoomset regiooni (sh [[Baleaarid|Baleaare]] ja [[Kanaari saared|Kanaari saari]]) ning 3 väikest Hispaania omandit Maroko ranniku lähedal: [[Islas Chafarinas]], [[Peñón de Alhucemas]] ja [[Peñón de Vélez de la Gomera]] |- | 52 || {{PisiLipp|Türkmenistan}} || 491 210 || |- | 53 || {{PisiLipp|Kamerun}} || 475 442 || |- | 54 || {{PisiLipp|Paapua Uus-Guinea}} || 462 840 || |- | 55 || {{PisiLipp|Rootsi}} || 450 295 || |- | 56 || {{PisiLipp|Usbekistan}} || 448 978 || |- | 57 || {{PisiLipp|Maroko}} || 446 550 || |- | 58 || {{PisiLipp|Iraak}} || 437 072 || |- | 59 || {{PisiLipp|Paraguay}} || 406 750 || |- | 60 || {{PisiLipp|Zimbabwe}} || 390 757 || |- | 61 || {{PisiLipp|Jaapan}} || 377 972 || sealhulgas Bonini saared (Ogasawara-gunto), Daito-shoto, Minami-jima, Okino-tori-shima, Ryukyu saared (Nansei-shoto) ja Vulkaani saared (Kazan-retto) |- | 62 || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 357 168 || |- | 63 || {{PisiLipp|Filipiinid}} || 343 448 || |- | 64 || {{PisiLipp|Kongo Vabariik}} || 342 000 || |- | 65 || {{PisiLipp|Soome}} || 338 424 || |- | 66 || {{PisiLipp|Vietnam}} || 331 231 || |- | 67 || {{PisiLipp|Malaisia}} || 330 803 || |- | 68 || {{PisiLipp|Norra}} || 323 804 || |- | 69 || {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || 322 463 || |- | 70 || {{PisiLipp|Poola}} || 312 679 || |- | 71 || {{PisiLipp|Omaan}} || 309 500 || |- | 72 || {{PisiLipp|Itaalia}} || 301 338 || |- | 73 || {{PisiLipp|Ecuador}} || 283 561 || sh [[Galápagose saared]] |- | 74 || {{PisiLipp|Burkina Faso}} || 274 200 || |- | 75 || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 268 021 || sealhulgas [[Aucklandi saared]], [[Bounty saared]], [[Campbelli saar]], [[Chathami saared]] ja [[Kermadeci saared]] |- | 76 || {{PisiLipp|Gabon}} || 267 667 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Lääne-Sahara}} || 266 000 || ebaselge staatusega ala |- | 77 || {{PisiLipp|Guinea}} || 245 836 || |- | 78 || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 242 495 || sealhulgas [[Rockall]] ja [[Shetlandi saared]] |- | 79 || {{PisiLipp|Uganda}} || 241 038 || |- | 80 || {{PisiLipp|Ghana}} || 239 567 || |- | 81 || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 238 397 || |- | 82 || {{PisiLipp|Laos}} || 237 955 || |- | 83 || {{PisiLipp|Guyana}} || 214 970 || |- | 84 || {{PisiLipp|Valgevene}} || 207 595 || |- | 85 || {{PisiLipp|Kõrgõzstan}} || 199 951 || |- | 86 || {{PisiLipp|Senegal}} || 196 712 || |- | 87 || {{PisiLipp|Süüria}} || 185 180 || sealhulgas 1295 km&sup2; [[Iisrael]]i okupeeritud ala |- | 88 || {{PisiLipp|Kambodža}} || 181 035 || |- | &nbsp; ||{{Pisilipp|Somaalimaa}}|| 177 000 || Somaalia iseseisvust taotlev osa |- | 89 || {{PisiLipp|Uruguay}} || 176 215 || |- | 90 || {{PisiLipp|Suriname}} || 163 821 || |- | 91 || {{PisiLipp|Tuneesia}} || 163 610 || |- | 92 || {{PisiLipp|Bangladesh}} || 147 570 || |- | 93 || {{PisiLipp|Nepal}} || 147 181 || |- | 94 || {{PisiLipp|Tadžikistan}} || 143 100 || |- | 95 || {{PisiLipp|Kreeka}} || 131 957 || |- | 96 || {{PisiLipp|Nicaragua}} || 130 375 || |- | 97 || {{PisiLipp|Põhja-Korea}} || 120 540 || |- | 98 || {{PisiLipp|Malawi}} || 118 484 || |- | 99 || {{PisiLipp|Eritrea}} || 117 600 || |- | 100 || {{PisiLipp|Benin}} || 114 763 || |- | 101 || {{PisiLipp|Honduras}} || 112 492 || |- | 102 || {{PisiLipp|Libeeria}} || 111 369 || |- | 103 || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 110 994 || |- | 104 || {{PisiLipp|Kuuba}} || 109 884 || |- | 105 || {{PisiLipp|Guatemala}} || 108 889 || |- | 106 || {{PisiLipp|Island}} || 102 775 || |- | 107 || {{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || 100 210 || |- | 108 || {{PisiLipp|Ungari}} || 93 030 || |- | 109 || {{PisiLipp|Portugal}} || 92 212 || sealhulgas [[Assoorid]] ja [[Madeira]] |- | 110 || {{PisiLipp|Jordaania}} || 89 342 || |- | 111 || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || 86 600 || sealhulgas [[Mägi-Karabahhi Vabariik]] 4800 km² |- | 112 || {{PisiLipp|Austria}} || 83 879 || |- | 113 || {{PisiLipp|Araabia Ühendemiraadid}} || 83 600 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Prantsuse Guajaana|kohalik}} || 83 534 || |- | 114 || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 78 866 || |- | 115 || {{PisiLipp|Serbia}} || 77 453 || |- | 116 || {{PisiLipp|Panama}} || 75 417 || |- | 117 || {{PisiLipp|Sierra Leone}} || 71 740 || |- | 118 || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 70 273 || |- | 119 || {{PisiLipp|Gruusia}} || 69 700 || sealhulgas [[Abhaasia]] 8668 km² ja [[Lõuna-Osseetia]] 3900 km² |- | 120 || {{PisiLipp|Sri Lanka}} || 65 610 || |- | 121 || {{PisiLipp|Leedu}} || 65 300 || |- | 122 || {{PisiLipp|Läti}} || 64 589 || |- | &nbsp; || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Teravmäed]] || 61 022 || sealhulgas [[Karusaar]] |- | 123 || {{PisiLipp|Togo}} || 56 785 || |- | 124 || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 56 594 || |- | 125 || {{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 51 129 || |- | 126 || {{PisiLipp|Costa Rica}} || 51 100 || sealhulgas [[Kookossaar]] |- | 127 || {{PisiLipp|Slovakkia}} || 49 035 || |- | 128 || {{PisiLipp|Dominikaani Vabariik}} || 48 315 || |- | 129 || {{PisiLipp|Eesti}} || 45 335 || |- | 130 || {{PisiLipp|Taani}} || 42 933 || ilma [[Fääri saared|Fääri saarte]] ja [[Gröönimaa]]ta (koos nendega oleks Taani 2 210 418 km&sup2; 12. kohal maailmas) |- | 131 || {{PisiLipp|Holland}} || 41 543 || |- | 132 || {{PisiLipp|Šveits}} || 41 285 || |- | 133 || {{PisiLipp|Bhutan}} || 38 394 || |- | 134 || {{PisiLipp|Taiwan}} || 36 197 || sealhulgas [[Penghu saared]], [[Matsu]] ja [[Quemoy]] |- | 135 || {{PisiLipp|Guinea-Bissau}} || 36 125 || |- | 136 || {{PisiLipp|Moldova}} || 33 846 || sealhulgas [[Transnistria]] 4163 km² |- | 137 || {{PisiLipp|Belgia}} || 30 528 || |- | 138 || {{PisiLipp|Lesotho}} || 30 355 || |- | 139 || {{PisiLipp|Armeenia}} || 29 743 || |- | 140 || {{PisiLipp|Saalomoni Saared}} || 28 896 || |- | 141 || {{PisiLipp|Albaania}} || 28 748 || |- | 142 || {{PisiLipp|Ekvatoriaal-Guinea}} || 28 050 || |- | 143 || {{PisiLipp|Burundi}} || 27 834 || |- | 144 || {{PisiLipp|Haiti}} || 27 750 || |- | 145 || {{PisiLipp|Rwanda}} || 26 338 || |- | 146 || {{PisiLipp|Põhja-Makedoonia}} || 25 713 || |- | 147 || {{PisiLipp|Djibouti}} || 23 200 || |- | 148 || {{PisiLipp|Belize}} || 22 966 || |- | 149 || {{PisiLipp|El Salvador}} || 21 041 || |- | 150 || {{PisiLipp|Iisrael}} || 20 770 || |- | 151 || {{PisiLipp|Sloveenia}} || 20 273 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Uus-Kaledoonia|kohalik2}} || 18 576 || |- | 152 || {{PisiLipp|Fidži}} || 18 274 || |- | 153 || {{PisiLipp|Kuveit}} || 17 818 || |- | 154 || {{PisiLipp|Svaasimaa}} || 17 364 || |- | 155 || {{PisiLipp|Ida-Timor}} || 15 410 || |- | 156 || {{PisiLipp|Bahama}} || 13 878 || |- | 157 || {{PisiLipp|Montenegro}} || 13 812 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Falklandi saared}} || 12 200 || |- | 158 || {{PisiLipp|Vanuatu}} || 12 189 || |- | 159 || {{PisiLipp|Katar}} || 11 581 || |- | 160 || {{PisiLipp|Jamaica}} || 10 991 || |- | 161 || {{PisiLipp|Kosovo}} || 10 908 || |- | 162 || {{PisiLipp|Gambia}} || 10 689 || |- | 163 || {{PisiLipp|Liibanon}} || 10 452 || |- | 164 || {{PisiLipp|Küpros}} || 9251 || sealhulgas [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik]] 3355 km² |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Abhaasia}} || 8660 || Gruusia okupeeritud osa |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || 9104 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Prantsuse Lõunaalad}} || 7628 || sealhulgas [[Amsterdami saar]], [[Saint-Pauli saar]], [[Crozet' saared]] ja [[Kerguelen]]; pole hulka arvatud [[Adélie maa]] nõudlust (umbes 432 000 km&sup2; Antarktikas; püsiasustuseta |- | 165 || {{PisiLipp|Palestiina }} || 6020 || Koosseisus on [[Jordani Läänekallas]] ja [[Gaza sektor]] |- | 166 || {{PisiLipp|Brunei}} || 5765 || |- | &nbsp; || {{Riigi ikoon|Palestiina Riik}} [[Jordani Läänekallas]] || 5655 || sealhulgas Latrun Salient; |- | 167 || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 5131 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Prantsuse Polüneesia}} || 4167 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Transnistria}} || 4163 || Moldova okupeeritud osa |- | 168 || {{PisiLipp|Cabo Verde}} || 4033 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared}} || 3903 || [[Shag Rocks]], [[Black Rock]], [[Clerke Rocks]], [[Lõuna-Georgia saar]], [[Birdi saar]] ja [[Lõuna-Sandwichi saared]], mis koosnevad üheksast saarest; püsiasustuseta |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Lõuna-Osseetia}} || 3900 || Gruusia okupeeritud osa |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Põhja-Küprose Türgi Vabariik}} || 3355|| Küprose okupeeritud osa |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Mägi-Karabahh}} || 3170|| Aserbaidžaani okupeeritud osa |- | 169 || {{PisiLipp|Samoa}} || 2842 || |- | 170 || {{PisiLipp|Luksemburg}} || 2586 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Réunion|kohalik2}} || 2511 || |- | 171 || {{PisiLipp|Mauritius}} || 2040 || |- | 172 || {{PisiLipp|Komoorid}} || 1862 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Guadeloupe|kohalik2}} || 1628 || [[Basse-Terre]], [[Grande-Terre]], [[Marie-Galante]], [[La Désirade]], [[Îles des Saintes]] (2), [[Saint-Barthelemy]], [[Îles de la Petite Terre]] ja [[Saint Martin]] |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Ahvenamaa}} || 1580 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Fääri saared}} || 1399 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Martinique}} || 1128 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Hongkong}} || 1108 || |- | 173 || {{PisiLipp|São Tomé ja Príncipe}} || 1001 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Turks ja Caicos}} || 948 || |- | 174 || {{PisiLipp|Kiribati}} || 811 || |- | 175 || {{PisiLipp|Bahrein}} || 765 || |- | 176 || {{PisiLipp|Dominica}} || 751 || |- | 177 || {{PisiLipp|Tonga}} || 748 || |- | 178 || {{PisiLipp|Singapur}} || 722 || |- | 179 || {{PisiLipp|Mikroneesia Liiduriigid}} || 702 || |- | 190 || {{PisiLipp|Saint Lucia}} || 617 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Mani saar}} || 572 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Guam}} || 540 || |- | 181 || {{PisiLipp|Andorra}} || 467,63 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Põhja-Mariaanid}} || 464 || |- | 182 || {{PisiLipp|Belau}} || 459 || |- | 183 || {{PisiLipp|Seišellid}} || 459 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Curaçao}} || 444 || |- | 184 || {{PisiLipp|Antigua ja Barbuda}} || 440 || |- | 185 || {{PisiLipp|Barbados}} || 439 || |- | &nbsp; || {{Riigi ikoon|Saint Helena}} [[Saint Helena (meretagune ala)]] || 394 || sealhulgas [[Saint Helena]], [[Ascension]] ja [[Tristan da Cunha]] |- | 186 || {{PisiLipp|Saint Vincent ja Grenadiinid}} || 389 || |- | &nbsp; || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Jan Mayen]] || 377 || püsiasustuseta |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Mayotte}} || 374 || |- | &nbsp; || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Heard ja McDonald|Heardi saar ja McDonaldi saar]] || 368 || püsiasustuseta |- | &nbsp; || {{Riigi ikoon|Palestiina}} [[Gaza tsoon]] || 365 || |- | 187 || {{PisiLipp|Grenada}} || 348,50 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|USA Neitsisaared}} || 346,36 || |- | 188 || {{PisiLipp|Malta}} || 316 || |- | 189 || {{PisiLipp|Maldiivid}} || 298 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Bonaire}} || 294 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Kaimanisaared}} || 264 || |- | &nbsp;|| {{PisiLipp|Niue}} || 261,46 || |- | 190 || {{PisiLipp|Saint Kitts ja Nevis}} || 261 || |- | &nbsp; || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Akrotiri ja Dhekelia]] || 254 || Briti sõjaväebaas |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Saint-Pierre ja Miquelon|kohalik}} || 242 || 8 väikest saart |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Cooki saared}} || 236,70 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Ameerika Samoa}} || 199 || [[Rose Island]] ja [[Swains Island]] |- | 191 || {{PisiLipp|Marshalli Saared}} || 181,43 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Aruba}} || 178,91 || |- | 192 || {{PisiLipp|Liechtenstein}} || 160 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Briti Neitsisaared}} || 153 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Wallis ja Futuna|kohalik}} || 142,42 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Jõulusaar}} || 135 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Jersey}} || 118,2 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Montserrat}} || 102 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Anguilla}} || 91 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Guernsey}} || 65 || |- | 193 || {{PisiLipp|San Marino}} || 61,20 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Briti India ookeani ala}} || 60 || [[Chagose saarestik]]; püsiasustuseta |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Saint-Martin}} || 54 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Bermuda}} || 53,30 || |- | &nbsp; || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Bouvet' saar]] || 49 || püsiasustuseta |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Pitcairn}} || 47 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Norfolki saar}} || 34,60 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Sint Maarten}} || 34 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Macau}} || 31 || |- | &nbsp; ||{{Pisilipp|Ceuta}}|| 28 || |- | 194 || {{PisiLipp|Tuvalu}} || 26 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Saint-Barthélemy|kohalik}} || 25 || |- | 195 || {{PisiLipp|Nauru}} || 21 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Sint Eustatius}} || 21 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Kookossaared}} || 14 || koosneb kahest saarest: [[West Island]] ja [[Home Island]] |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Saba saar}} || 13 || |- | &nbsp; ||{{Pisilipp|Melilla}}|| 12,3 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Palmyra atoll}} || 11,90 || püsiasustuseta |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Tokelau}} || 10 || |- | &nbsp; || {{PisiLipp|Gibraltar}} || 6,50 || |- | &nbsp; || {{Pisilipp|Wake|kohalik}} || 6,50 || püsiasustuseta |- | &nbsp; || {{Pisilipp|Midway atoll|kohalik}} || 6,20 || sealhulgas Liivasaar ja Süljesaar; püsiasustuseta |- | &nbsp; || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Clipperton|Clippertoni saar]] || 6 || püsiasustuseta |- | &nbsp; || {{Pisilipp|Navassa saar|kohalik}} || 5,40 || püsiasustuseta |- | &nbsp; || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Ashmore ja Cartier]] || 5 || püsiasustuseta |- | &nbsp; || {{Pisilipp|Jarvise saar}} || 4,50 || püsiasustuseta |- | &nbsp; || {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Korallimere saared]] ||3 || püsiasustuseta |- | &nbsp; || {{Pisilipp|Johnstoni atoll}} || 2,80 || püsiasustuseta |- | 196 || {{PisiLipp|Monaco}} || 1,95 || |- | &nbsp; || {{Pisilipp|Howland}} || 1,60 || püsiasustuseta |- | &nbsp; || {{Pisilipp|Bakeri saar}} || 1,40 || püsiasustuseta |- | 197 || {{PisiLipp|Vatikan}} || 0,44 || |- |} == Vaata ka == * [[Riikide loend rahvaarvu järgi]] * [[Riikide loend rahvastiku tiheduse järgi]] * [[Riikide loend]] [[Kategooria:Riikide loendid|Riikide loend pindala järgi]] 6pfx7njrpn7mgb6voofbl4tlfl0da9s Arutelu:Hiina keel 1 22120 7231565 5281629 2026-09-10T07:10:53Z Sendrasendra 225202 7231565 wikitext text/x-wiki Tegelikult ei ole kirjakeelgi päris ühine. Taiwanil kasutatakse traditsioonilisi hieroglüüfe (kirjareformi ei tehtud kaasa). Minnani keelel on oma kirjakeel, oma Vikipeediagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15:13, 2 May 2005 (UTC) Teisest küljest oli varem klassikaline hiina kirjakeel kasutusel ka maades, kus ei räägitud üldse hiina keelt, näiteks Vietnamis, kunagi ka Jaapanis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15:15, 2 May 2005 (UTC) Peale selle on Hiinas peale hiinlaste veel teisi rahvusi, kuid ka hiinlased räägivad erinevaid keeli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15:16, 2 May 2005 (UTC) :Kõik õige. Kirjakeel ühendab hiina rahvast ja tema keeli ja kogu hiina kultuuri. Kui jutust aru ei saa, siis kirjast saavad kõik kirjaoskajad ikka yhtmoodi ja õieti aru. Sama ka muidugi Taiwanil ja Minnani rahval. Asjaolu, et hiina kirjal on palju stiili-erinevusi, ei sega veel selle mõistmist. Jaapanlased kasutavad oma keele kirjutamiseks samuti hiina kirja, ka praegusel ajal, nagu teada. (Lisaks hiina kirjale on neil veel oma "kaana" märgid (hiragaana ja katagaana), mida kasutatakse võõrsõnade, võõrnimede jm puhul, kui on oluline täpsem hääldus; aga ka koolides, lasteraamatutes, aabitsates jm.) --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 16:18, 2 May 2005 (UTC) :: See ei ole päris nii. Hiina RV-s on kasutusele võetud lihtsustatud hieroglüüfid, mistõttu Taiwanil kirjutatust ei pruugita aru saada, ja vastupidi. Haritud inimestele see tõenäoliselt küll probleemiks ei ole. Jaapani hieroglüüfid on lihtsustatud ja traditsioonilise kirja vahepealsed. Jaapanlaste ja hiinlaste kiri on nii erinev, et aru teineteise kirjast suurt ei saada. :: Peale selle, tänapäeval on olemas ka ühtne standardne hiina kõnekeel ''putonghua''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18:11, 2 May 2005 (UTC) :Noh, kui huvitab, siis võib sellest veel pikemalt rääkida. Tegelikult, meil vist ei ole veel artiklit [[hiina kiri]]? Kahjuks pole ma eriti asjatundja, et seda artiklit tega, aga vajalik oleks ta kindlasti. Mis puutub jaapani ja hiina kirja erinevusse, siis aru nad teineteisest ei saa muidugi, sest keeled on ju erinevad. Aga märgid on enamikel juhtudel samad. Täpsemalt, osasid hieroglyyfe kasutavad jaapanlased foneetiliste märkidena, osasid semantiliste märkidena ning osasid mõlematena. Hiinlane võib seetõttu jaapani keeles kirjutatud kirjast osaliselt aru saada kyll. On tõsi, et Hiina RV-s kasutatakse ka lihtsustatud märke, kuid kasutatakse endiselt ka traditsioonilisi. Hiina on selleks liiga suur, et mõne või mõnekymne aastaga kirjareformi läbi viia. Vanad märgid pole kuhugi kadunud (ja ilmselt ei kao kunagi). Taolisi kirjareforme on Hiinas varemgi toimunud. Need kõik on pigem stilistilised reformid kui semantilist segadust tekitavad. Hiinlased on suutelised oma kirja väga kiiresti lugema, praktiliselt kõnelemise kiirusega: vaata näiteks mõnikord hiinakeelseid subtiitreid filmidel. Hiina Kesktelevisiooni hiinakeelsetel saadetel, ka uudistel, on alati subtiitrid all: lihtsalt sellepärast, et kõik hiinlased aru saaksid, millest jutt käib. ''Putonghua'' taolisi kõnekeeli on samuti varem kasutusel olnud, aga yhtset hiina kõnekeelt, mida kõik hiinlased mõistaksid ja räägiksid, pole kunagi olnud ja ilmselt lähema tuhande aasta jooksul ei tule ka. Vietnami kohta pole ma kindel, kas seal kunagi yritati hiina kirja kasutusele võtta. Korea märgid aga on kyll hiina kirjast välja arenenud ja täiesti iseseisvaks kirjaks kujunenud. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 05:37, 3 May 2005 (UTC) :: Jah, eks tuleb asja täpsemalt uurida ja kirja panna. Jaapani ''kana''-märgid on kujunenud hiina kirja sekundaarsetest variantidest, ''katakana'' hieroglüüfide elementidest, ''hiragana'' nimelt kiirkirjast. ''Kana''-märgid ei ole normaalsed hieroglüüfid ja hiinlased neist aru ei saa. Ka normaalsetes hieroglüüfides on teatud, kuid mitte väga suuri erinevusi hiina ja jaapani kirjas. Ajalehepealkirjadest võivad jaapanlased ja taiwanlased küll vast suuremalt jaolt vastastikku aru saada. :: Vietnamis oli hiina kiri kasutusel 19. sajandini. :: Korea foneetilisel kirjal (''Hangul'') ei ole otsest seost hieroglüüfidega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 06:29, 3 May 2005 (UTC) ---- Klassikaline hiina keel on küll isoleeriv, tänapäeva hiina keel siiski mitte enam päris. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 09:41, 3 May 2005 (UTC) == Hieroglüüfid == Kas hiina tähtede kohta sobib öelda hieroglüüf? Minu arust käib see ainult Egiptuse kirja kohta. [[Kasutaja:Peep|Peep]] 18. september 2005, kell 10&#46;55 (UTC) : Algsemas ja kitsamas tähenduses käib see teatud vanaegiptuse kirjamärkide kohta (Egiptuses oli ka teisi kirju). Laiemas tähenduses mõeldakse hieroglüüfkirja all selliseid kirjamärke, mis märgivad sõnu, mõisteid või morfeeme ning kus on kombineeritud tähendus ja kõla. Hiina hieroglüüfid ei ole tähed. Tähed on ainult alfabeetilises kirjas. : Paistab küll, et praegu on tendents hakata sõna "hieroglüüf" hiina kirjamärkide kohta vältima, kuid ma ei näe selleks mingit vajadust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. september 2005, kell 11&#46;37 (UTC) Arvestades, et egiptusekeelne nimi hieroglüüfidele oli "jumala sõna", ja sõna hieroglüüf ise põhineb sellel, siis minu arust on sellega midagi muud peale Egiptuse hieroglüüfe kirjeldada mittesobiv. [[Kasutaja:Peep|Peep]] 18. september 2005, kell 11&#46;53 (UTC) : See on väga tavaline, et sõna algne (etümoloogiline) tähendus ei lange kokku selle praeguse tähendusega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. september 2005, kell 12&#46;03 (UTC) ---- "Hiinas on peale hiina kirja kasutatud ka teisi kirju. Näiteks on [[Hunan]]i provintsis alates [[15. sajand]]ist kasutatud naistekirja ''[[nüshu]]''. Aber" - Kas see "aber" tsitaadi lõpus on mingi näpukas?--[[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 10. august 2009, kell 10:19 (UTC) : JAH. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. august 2009, kell 16:27 (UTC) == Mandariini == Siia on ümbersuunamine "Mandariini keel", aga artiklis seda ei mainita. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 7. juuli 2011, kell 17:05 (EEST) : Andmebaasi LINGUAE järgi on selle põhinimi [[Põhjahiina keel]]. See on natuke täbar lugu, sest hiina keele all mõistetaksegi enamasti seda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. juuli 2011, kell 07:43 (EEST) Täbar lugu on ikka. Mulle tundub, et "hiina keelel" on eesti keeles kaks tähendust. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 10. september 2026, kell 10:10 (EEST) ---- "Šanghai keeles on ainult kaks selgelt väljendunud tooni, Kantoni murderühmas (kõneldakse Guangdongis ja Hongkongis) on üheksa tooni, Min Nani murdes kaheksa." Tänapäeva hiina kirjakeeles on neli tooni. Selle võiks ikka ära mainida. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 22. detsember 2014, kell 10:34 (EET) : Pane sisse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. detsember 2014, kell 11:04 (EET) 2l4ezlwa90tdznbxsp4qgwaq8t3zl5k Eesti rahvalaul 0 22682 7231562 6860251 2026-09-10T07:02:18Z Kuriuss 38125 7231562 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2006}} Nimetus "rahvalaul" ([[saksa keel]]es ''Volkslied'') pärineb [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]ilt. Eesti rahvalaul jaguneb '''vanemaks rahvalauluks''' ja '''uuemaks rahvalauluks'''. ==Vanem rahvalaul ehk regilaul== {{Vaata|Regilaul}} [[Pilt:Vana kannel 1886.jpg|pisi|[[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] koostatud [[Vana Kannel|Vana Kandle]] esimene köide ([[1886]]) sisaldab [[Põlva kihelkond|Põlva kihelkonnast]] kogutud regilaule]] Vanem rahvalaul ehk [[regivärss|regivärsiline]] ehk [[regilaul]] tekkis kolmandal aastatuhandel [[eKr]] [[läänemeresoomlased|läänemeresoomlaste]] ja algbaltlaste rahvalaulu vastastikustel mõjutustel.. Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulu teksti iseloomustab [[algriim]] ja mõttekordus ehk [[parallelism]]. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka [[neljajalgne trohheus|neljajalaliseks trohheuseks]] ("veere, veere, päevakene"). Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. Viis on valdavalt ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust. Regiviiside seas on palju rühmaviise, see tähendab, et ühte ja sama viisi kasutati mitme eri teksti jaoks (näiteks kiigetoon, karjatoon, pulmatoon). Regilaulu esitavad tavaliselt [[eeslaulja]] ja [[koor (muusika)|koor]] vaheldumisi. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. Regilaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming. viisid on tavaliselt lihtsad (3-6 astet) ===Regilaulu liigid=== * Lüroeepilised laulud – tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) * Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) * Kommetega seotud tavandilaulud (pulmalaulud, [[mardipäev|mardi]]- ja [[kadripäev|kadri]]laulud jt) * Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) * Kiige-, mängu- ja tantsulaulud == Uuem rahvalaul ehk lõppriimiline rahvalaul== [[19. sajand]]il hakkas eesti rahvalaul muutuma. Valdavaks said lõppriimilised stroofilised rahvalaulud. Need laulud on välja kujunenud [[Euroopa muusika]] (eelkõige [[saksa muusika|saksa]], aga ka [[rootsi muusika|rootsi]], [[soome muusika|soome]], [[läti muusika|läti]] ja [[slaavi muusika|slaavi]] muusika) mõjutustel. Väga tugev mõjutaja oli populaarsust koguv [[akordiline saade|akordilise saatega]] [[tantsumuusika]]. Üheks üleminekuvormiks vana ja uue rahvalaulu vahel olid nekrutilaulud (itkud poja sõjaväkke minekul). Uuem rahvalaul on värsimõõdult ja viisilt regilauludest mitmekesisem ja neid on esitatud ka pillisaatega. ===Põhitunnused=== Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on [[lõppriim]] ja salmid ehk [[stroof]]id. Sellise ülesehituse põhjuseks oli saksa tõlkekirjanduse mõju. Hulgaliselt leidub siirdevormilisi, mõlemate vormitunnustega laule. Tekst on jutustava sisuga. Võrreldes vanema rahvalauluga muutusid teemad, kuna ka mehed hakkasid rohkem laulma. Vanamoodne keel asendus uuega. Uuemat rahvalaulu iseloomustab kirjalik ülestähendus – [[laulik]]ud ja [[salmik]]ud. Uuema rahvalaulu viisid muutusid pikemaks ja keerukamaks, rütmipilt mitmekesistus. Oli kahte sorti meloodiaid: saksa laenviisid (tundeküllased, lüürilised) ja tantsuviisid (polka, valss jt). Uuemat rahvalaulu esitati üksi, harvem mitmekesi [[viiul]]i, [[lõõtspill|lõõts]]- või [[torupill]]i saatel. Uuema rahvalaulu ülesanne erines regilaulu omast, uuemat laulu esitati ajaviiteks puhkeajal. Uuema rahvalaulu autor on teada või tema isik on tuvastatav. ===Uuema rahvalaulu liigid=== *Meestelaulud: ** [[Mõis]]a ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud ** Sõjalaulud ** Meremehelaulud ** Jahimehelaulud ** Kõrtsi- nalja- ja pilkelaulud *Naistelaulud: ** Külakroonikad ** Armastuslaulud *Ringmängu- ja tantsulaulud ==Välislingid== * [http://haldjas.folklore.ee/laulud/erla/indeks1.html Eesti rahvalaulude antoloogia] * [[Taive Särg]], [[Koidu Ilmjärv]]: [http://www.folklore.ee/muusika/eesti_rahvamuusika.htm Eesti rahvamuusika], ''folklore.ee'', 2009 [[Kategooria:Eesti rahvalaul| ]] mrycbx08z1ze2h0g0lzni1mkhic1wk1 Arvo Kruusement 0 23278 7231622 7196054 2026-09-10T08:20:18Z ~2026-35097-26 231690 7231622 wikitext text/x-wiki '''Arvo Kruusement''' (sündinud [[20. aprill]]il [[1928]] [[Lääne-Virumaa]]l [[Undla]] [[küla|külas - 09. September 2026]]s) oli [[eesti]] stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja. ==Elukäik== Arvo Kruusement lõpetas [[1942]]. aastal Kadrina algkooli ja [[1947]]. aastal Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikumi. Pärast seda töötas [[Rakvere Vabaduse Kool|Rakvere Keskkoolis]] majandusjuhatajana. Aastatel 1947–1948 õppis ta [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riiklik Teatriinstituudis]]. [[1953]]. aastal lõpetas Kruusement [[Venemaa Teatrikunsti Instituut – GITIS|A. Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS)]] [[GITIS-e eesti stuudio|Eesti stuudio]]. Ta oli aastatel [[1953]]–[[1959]] [[Eesti Draamateater|Tallinna Draamateatri]] näitleja, seejärel töötas režissöör-stažöörina [[Leningrad]]is [[Tovstonogovi-nimeline Suur Draamateater|Gorki nimelise Riikliku Akadeemilise Suure Draamateatri]] peanäitejuhi [[Georgi Tovstonogov]]i juures. Aastatel [[1962]]–[[1964]] oli Kruusement [[Endla (teater)|L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris]] lavastaja ning seejärel peanäitejuht ja [[1965]]–[[1991]] [[Tallinnfilm]]i režissöör.<ref name="arvo">[https://web.archive.org/web/20231103040653/https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/biograafia Arvo Kruusement.] Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 3. november 2023.</ref> Kruusement oli [[Eesti Teatriliit|Eesti NSV Teatriühingu]] (1953–1970) ja on [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] liige (1969).<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kruusement_arvo2 Arvo Kruusement] Eesti Teatriliit.</ref> ==Looming== ===Lavastatud filme=== * "[[Kirjad Sõgedate külast (film)|Kirjad Sõgedate külast]]" (1966; II režissöör) * "[[Viini postmark]]" (1967; II režissöör) * "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1969) * "[[Don Juan Tallinnas]]" (1971) * "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976) * "[[Naine kütab sauna]]" (1978) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) * "Olümpiaeelsed portreed" (1983; dokumentaalfilm) * "Ehitaja" (1983; dokumentaalfilm) * "[[Bande (film)|Bande]]" (1985) * "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1990) ===Stsenaariumid=== * "[[Indrek (film)|Indrek]]" (1975) * "[[Võsakurat]]" (1976) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) ===Näitlejana filmides=== * "[[Jahid merel]]" (1955; juuksur) * "[[Andruse õnn]]" (1955) * "[[Juunikuu päevad]]" (1957; Nils) * "[[Kutsumata külalised]]" (1959, I radist) * "Minu noorem vend", venekeelne pealkiri "Мой младший брат" (1962; Matti) * "Kutsung – Kask", venekeelne pealkiri "Я – Береза" (1964, saksa major) * "[[Mis juhtus Andres Lapeteusega?]]" (1966; peokülaline) * "[[Punane viiul]]" (1974; Veski) * "[[Röövpüüdjajaht]]" (1975; raamatupidaja) * "Hispaania variant", lätikeelne pealkiri "Spānijas variants"(1980; Joachim von Ribbentrop); * "[[Saja aasta pärast mais]]" (1986; Jaan Tõnisson) * "[[Metsluiged]]" (1987; Kojaülem) * "[[Tants aurukatla ümber (film)|Tants aurukatla ümber]]" I jagu (1988; kirikuõpetaja) * "[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]" (2006; Claire'i abikaasa) * "Fritsud ja blondiinid" (2008; dokumentaalfilm) ===Teatrilavastusi=== *1958 [[Viktor Rozov]], "Rõõmu otsinguil" ([[Eesti Draamateater|Draamateater]]) *1960 [[Ardi Liives]], "Tundmatu naise portree" (Draamateater) *1962 [[Samuil Aljošin]], "Palat" ([[Endla (teater)|Pärnu Draamateater]]) *1963 [[Isidor Štok]], "Jumalik komöödia" (Pärnu Draamateater) *1963 [[Vennad Grimmid]]/ Astrid Pirn/ Arvo Kruusement, "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi" (Pärnu Draamateater) *1963 I. Retes, "Linn, kus me hakkame elama" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin, "Tookord Sevillas ehk Don Juan" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin "Peaosa" (Pärnu Draamateater) *1974 [[Jerzy Janicki]] "Juhtum habemeajamise juures" ([[Eesti Televisioon]]) ==Tunnustus== * [[1972]] – [[Nõukogude Eesti preemia]] (filmi "Kevade" lavastamise eest) * [[1980]] – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * [[1999]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (30 aastat mängufilmi "Kevade" esilinastusest) * [[2000]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3341}}</ref> * [[2003]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] * [[2012]] – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> ("eesti rahva ja filmi suurkujule, eestlaste jaoks tähenduslike inimtüüpide, väärtuste ja maastike ausale ning ehedale visualiseerijale ja filmikeeles jäädvustajale") * 2012 – mängufilm "Kevade" valiti ajalehe [[Postimees]] rahvahääletusel sajandi rahvafilmiks, Kruusement pälvis Johannese kuju (sajandi rahvafilmi lavastaja) * 2012 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] * [[2014]] – [[Palamuse valla aukodanik]] * [[2022]] – [[Kadrina]] alevikus avati Arvo Kruusemendile kinematograafiline pühenduspink<ref name=arvo /> ==Isiklikku== Arvo Kruusemendi isa oli Anton ja ema Helene Kruusement, kes olid talunikud. Tal oli vend Väino (hukkus 1944) ja õde Laine. Laine tütar on raadioajakirjanik [[Kaja Kärner]]. Kruusemendi abikaasa on Helve, neil on poeg Kristjan.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/1049936/arvo-kruusemendi-juurte-lugu-isal-ja-vennal-jaid-arvo-filmid-nagemata Arvo Kruusemendi juurte lugu: isal ja vennal jäid Arvo filmid nägemata.] ohtuleht.ee, 28. detsember 2021. Vaadatud 3. november 2023.</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Olaf-Mihkel Klaassen]], ""Kevade" tee ekraanile". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1977]], 64 lk * [[Edvi Vabamägi]] ja [[Sulev Teinemaa]], "Tehtud ja tegemata teod. Arvo Kruusemendi filmidest" – [[Teater. Muusika. Kino]] [[1989]], nr 2, lk 59–71 * Vastab Arvo Kruusement / üles kirjutanud [[Jaan Ruus]] – Teater. Muusika. Kino [[1996]], nr 7/8, lk 3–16 * [[Õie Orav]], "Tallinnfilm". I köide: mängufilmid 1947–1976, [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], Tallinn [[2003]], 776 lk; ISBN 9985701283 * Õie Orav, "Tallinnfilm". II köide: mängufilmid 1977–1991, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn [[2004]], 800 lk; ISBN 998570150X * [[Annika Koppel]], "Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid". Kirjastus [[Kadmirell]], Tallinn [[2010]], 232 lk; ISBN 9789949908912 * [[Iivi Lepik]] ja [[Anne Tuuling]], "GITIS: Eesti stuudio Moskvas 1948-1953." 2011, Tallinn: Eesti Teatriliit. ==Välislingid== * {{imdb_nimi|id=0472937|nimi=Arvo Kruusement}} *[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/huviinfo Arvo Kruusement.] Teatrilavastused, rollid teatris ja kuuldemängudes. *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kop-persona-kop-persona-arvo-kruusement KÖP. PERSONA. Arvo Kruusement.] audioarhiiv, 18. jaanuar 2001. *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kahekone-arvo-kruusement Kahekõne. Arvo Kruusement.] videoarhiiv, 10. juuni 2012. * Riina Mägi. [https://www.vooremaa.ee/arvo-kruusemendist-saab-palamuse-valla-aukodanik/ "Arvo Kruusemendist saab Palamuse valla aukodanik"] – Vooremaa 18. veebruar 2014. *[https://www.kuulutaja.ee/armastatud-filmimehele-loodi-kadrinasse-skulptuurilik-pink/ Armastatud filmimehele loodi Kadrinasse skulptuurilik pink.] kuulutaja.ee,17. juuni 2022. *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1065372/arvo-kruusement-95-infarktid-ja-insuldid-ule-elanud-legendaarne-filmimees-muretsemine-ja-morniks-muutumine-on-katastroof- Infarktid ja insuldid üle elanud legendaarne filmimees: "Muretsemine ja morniks muutumine on katastroof."] ohtuleht.ee, 20. aprill 2023. {{JÄRJESTA:Kruusement, Arvo}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Venemaa Teatrikunsti Instituudi – GITIS-e vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Teatriühingu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] g332xbleh1bix1www4r297rhwnnxi8c 7231624 7231622 2026-09-10T08:24:26Z ~2026-49144-88 237275 7231624 wikitext text/x-wiki '''Arvo Kruusement''' (sündinud [[20. aprill]]il [[1928]] [[Lääne-Virumaa]]l [[Undla]] [[küla|külas]] - [[9. september]] [[2026]]) oli [[eesti]] stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja. ==Elukäik== Arvo Kruusement lõpetas [[1942]]. aastal Kadrina algkooli ja [[1947]]. aastal Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikumi. Pärast seda töötas [[Rakvere Vabaduse Kool|Rakvere Keskkoolis]] majandusjuhatajana. Aastatel 1947–1948 õppis ta [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riiklik Teatriinstituudis]]. [[1953]]. aastal lõpetas Kruusement [[Venemaa Teatrikunsti Instituut – GITIS|A. Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS)]] [[GITIS-e eesti stuudio|Eesti stuudio]]. Ta oli aastatel [[1953]]–[[1959]] [[Eesti Draamateater|Tallinna Draamateatri]] näitleja, seejärel töötas režissöör-stažöörina [[Leningrad]]is [[Tovstonogovi-nimeline Suur Draamateater|Gorki nimelise Riikliku Akadeemilise Suure Draamateatri]] peanäitejuhi [[Georgi Tovstonogov]]i juures. Aastatel [[1962]]–[[1964]] oli Kruusement [[Endla (teater)|L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris]] lavastaja ning seejärel peanäitejuht ja [[1965]]–[[1991]] [[Tallinnfilm]]i režissöör.<ref name="arvo">[https://web.archive.org/web/20231103040653/https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/biograafia Arvo Kruusement.] Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 3. november 2023.</ref> Kruusement oli [[Eesti Teatriliit|Eesti NSV Teatriühingu]] (1953–1970) ja on [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] liige (1969).<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kruusement_arvo2 Arvo Kruusement] Eesti Teatriliit.</ref> ==Looming== ===Lavastatud filme=== * "[[Kirjad Sõgedate külast (film)|Kirjad Sõgedate külast]]" (1966; II režissöör) * "[[Viini postmark]]" (1967; II režissöör) * "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1969) * "[[Don Juan Tallinnas]]" (1971) * "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976) * "[[Naine kütab sauna]]" (1978) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) * "Olümpiaeelsed portreed" (1983; dokumentaalfilm) * "Ehitaja" (1983; dokumentaalfilm) * "[[Bande (film)|Bande]]" (1985) * "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1990) ===Stsenaariumid=== * "[[Indrek (film)|Indrek]]" (1975) * "[[Võsakurat]]" (1976) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) ===Näitlejana filmides=== * "[[Jahid merel]]" (1955; juuksur) * "[[Andruse õnn]]" (1955) * "[[Juunikuu päevad]]" (1957; Nils) * "[[Kutsumata külalised]]" (1959, I radist) * "Minu noorem vend", venekeelne pealkiri "Мой младший брат" (1962; Matti) * "Kutsung – Kask", venekeelne pealkiri "Я – Береза" (1964, saksa major) * "[[Mis juhtus Andres Lapeteusega?]]" (1966; peokülaline) * "[[Punane viiul]]" (1974; Veski) * "[[Röövpüüdjajaht]]" (1975; raamatupidaja) * "Hispaania variant", lätikeelne pealkiri "Spānijas variants"(1980; Joachim von Ribbentrop); * "[[Saja aasta pärast mais]]" (1986; Jaan Tõnisson) * "[[Metsluiged]]" (1987; Kojaülem) * "[[Tants aurukatla ümber (film)|Tants aurukatla ümber]]" I jagu (1988; kirikuõpetaja) * "[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]" (2006; Claire'i abikaasa) * "Fritsud ja blondiinid" (2008; dokumentaalfilm) ===Teatrilavastusi=== *1958 [[Viktor Rozov]], "Rõõmu otsinguil" ([[Eesti Draamateater|Draamateater]]) *1960 [[Ardi Liives]], "Tundmatu naise portree" (Draamateater) *1962 [[Samuil Aljošin]], "Palat" ([[Endla (teater)|Pärnu Draamateater]]) *1963 [[Isidor Štok]], "Jumalik komöödia" (Pärnu Draamateater) *1963 [[Vennad Grimmid]]/ Astrid Pirn/ Arvo Kruusement, "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi" (Pärnu Draamateater) *1963 I. Retes, "Linn, kus me hakkame elama" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin, "Tookord Sevillas ehk Don Juan" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin "Peaosa" (Pärnu Draamateater) *1974 [[Jerzy Janicki]] "Juhtum habemeajamise juures" ([[Eesti Televisioon]]) ==Tunnustus== * [[1972]] – [[Nõukogude Eesti preemia]] (filmi "Kevade" lavastamise eest) * [[1980]] – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * [[1999]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (30 aastat mängufilmi "Kevade" esilinastusest) * [[2000]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3341}}</ref> * [[2003]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] * [[2012]] – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> ("eesti rahva ja filmi suurkujule, eestlaste jaoks tähenduslike inimtüüpide, väärtuste ja maastike ausale ning ehedale visualiseerijale ja filmikeeles jäädvustajale") * 2012 – mängufilm "Kevade" valiti ajalehe [[Postimees]] rahvahääletusel sajandi rahvafilmiks, Kruusement pälvis Johannese kuju (sajandi rahvafilmi lavastaja) * 2012 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] * [[2014]] – [[Palamuse valla aukodanik]] * [[2022]] – [[Kadrina]] alevikus avati Arvo Kruusemendile kinematograafiline pühenduspink<ref name=arvo /> ==Isiklikku== Arvo Kruusemendi isa oli Anton ja ema Helene Kruusement, kes olid talunikud. Tal oli vend Väino (hukkus 1944) ja õde Laine. Laine tütar on raadioajakirjanik [[Kaja Kärner]]. Kruusemendi abikaasa on Helve, neil on poeg Kristjan.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/1049936/arvo-kruusemendi-juurte-lugu-isal-ja-vennal-jaid-arvo-filmid-nagemata Arvo Kruusemendi juurte lugu: isal ja vennal jäid Arvo filmid nägemata.] ohtuleht.ee, 28. detsember 2021. Vaadatud 3. november 2023.</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Olaf-Mihkel Klaassen]], ""Kevade" tee ekraanile". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1977]], 64 lk * [[Edvi Vabamägi]] ja [[Sulev Teinemaa]], "Tehtud ja tegemata teod. Arvo Kruusemendi filmidest" – [[Teater. Muusika. Kino]] [[1989]], nr 2, lk 59–71 * Vastab Arvo Kruusement / üles kirjutanud [[Jaan Ruus]] – Teater. Muusika. Kino [[1996]], nr 7/8, lk 3–16 * [[Õie Orav]], "Tallinnfilm". I köide: mängufilmid 1947–1976, [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], Tallinn [[2003]], 776 lk; ISBN 9985701283 * Õie Orav, "Tallinnfilm". II köide: mängufilmid 1977–1991, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn [[2004]], 800 lk; ISBN 998570150X * [[Annika Koppel]], "Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid". Kirjastus [[Kadmirell]], Tallinn [[2010]], 232 lk; ISBN 9789949908912 * [[Iivi Lepik]] ja [[Anne Tuuling]], "GITIS: Eesti stuudio Moskvas 1948-1953." 2011, Tallinn: Eesti Teatriliit. ==Välislingid== * {{imdb_nimi|id=0472937|nimi=Arvo Kruusement}} *[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/huviinfo Arvo Kruusement.] Teatrilavastused, rollid teatris ja kuuldemängudes. *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kop-persona-kop-persona-arvo-kruusement KÖP. PERSONA. Arvo Kruusement.] audioarhiiv, 18. jaanuar 2001. *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kahekone-arvo-kruusement Kahekõne. Arvo Kruusement.] videoarhiiv, 10. juuni 2012. * Riina Mägi. [https://www.vooremaa.ee/arvo-kruusemendist-saab-palamuse-valla-aukodanik/ "Arvo Kruusemendist saab Palamuse valla aukodanik"] – Vooremaa 18. veebruar 2014. *[https://www.kuulutaja.ee/armastatud-filmimehele-loodi-kadrinasse-skulptuurilik-pink/ Armastatud filmimehele loodi Kadrinasse skulptuurilik pink.] kuulutaja.ee,17. juuni 2022. *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1065372/arvo-kruusement-95-infarktid-ja-insuldid-ule-elanud-legendaarne-filmimees-muretsemine-ja-morniks-muutumine-on-katastroof- Infarktid ja insuldid üle elanud legendaarne filmimees: "Muretsemine ja morniks muutumine on katastroof."] ohtuleht.ee, 20. aprill 2023. {{JÄRJESTA:Kruusement, Arvo}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Venemaa Teatrikunsti Instituudi – GITIS-e vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Teatriühingu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] qlyxbn6od01n6oou32ots8atpcyex0g 7231627 7231624 2026-09-10T08:29:38Z Velirand 67997 7231627 wikitext text/x-wiki '''Arvo Kruusement''' ([[20. aprill]] [[1928]] [[Undla]] [[küla]] - [[9. september]] [[2026]]) oli [[eesti]] stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja. ==Elukäik== Arvo Kruusement lõpetas [[1942]]. aastal Kadrina algkooli ja [[1947]]. aastal Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikumi. Pärast seda töötas [[Rakvere Vabaduse Kool|Rakvere Keskkoolis]] majandusjuhatajana. Aastatel 1947–1948 õppis ta [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riiklik Teatriinstituudis]]. [[1953]]. aastal lõpetas Kruusement [[Venemaa Teatrikunsti Instituut – GITIS|A. Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS)]] [[GITIS-e eesti stuudio|Eesti stuudio]]. Ta oli aastatel [[1953]]–[[1959]] [[Eesti Draamateater|Tallinna Draamateatri]] näitleja, seejärel töötas režissöör-stažöörina [[Leningrad]]is [[Tovstonogovi-nimeline Suur Draamateater|Gorki nimelise Riikliku Akadeemilise Suure Draamateatri]] peanäitejuhi [[Georgi Tovstonogov]]i juures. Aastatel [[1962]]–[[1964]] oli Kruusement [[Endla (teater)|L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris]] lavastaja ning seejärel peanäitejuht ja [[1965]]–[[1991]] [[Tallinnfilm]]i režissöör.<ref name="arvo">[https://web.archive.org/web/20231103040653/https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/biograafia Arvo Kruusement.] Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 3. november 2023.</ref> Kruusement oli [[Eesti Teatriliit|Eesti NSV Teatriühingu]] (1953–1970) ja on [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] liige (1969).<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kruusement_arvo2 Arvo Kruusement] Eesti Teatriliit.</ref> ==Looming== ===Lavastatud filme=== * "[[Kirjad Sõgedate külast (film)|Kirjad Sõgedate külast]]" (1966; II režissöör) * "[[Viini postmark]]" (1967; II režissöör) * "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1969) * "[[Don Juan Tallinnas]]" (1971) * "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976) * "[[Naine kütab sauna]]" (1978) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) * "Olümpiaeelsed portreed" (1983; dokumentaalfilm) * "Ehitaja" (1983; dokumentaalfilm) * "[[Bande (film)|Bande]]" (1985) * "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1990) ===Stsenaariumid=== * "[[Indrek (film)|Indrek]]" (1975) * "[[Võsakurat]]" (1976) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) ===Näitlejana filmides=== * "[[Jahid merel]]" (1955; juuksur) * "[[Andruse õnn]]" (1955) * "[[Juunikuu päevad]]" (1957; Nils) * "[[Kutsumata külalised]]" (1959, I radist) * "Minu noorem vend", venekeelne pealkiri "Мой младший брат" (1962; Matti) * "Kutsung – Kask", venekeelne pealkiri "Я – Береза" (1964, saksa major) * "[[Mis juhtus Andres Lapeteusega?]]" (1966; peokülaline) * "[[Punane viiul]]" (1974; Veski) * "[[Röövpüüdjajaht]]" (1975; raamatupidaja) * "Hispaania variant", lätikeelne pealkiri "Spānijas variants"(1980; Joachim von Ribbentrop); * "[[Saja aasta pärast mais]]" (1986; Jaan Tõnisson) * "[[Metsluiged]]" (1987; Kojaülem) * "[[Tants aurukatla ümber (film)|Tants aurukatla ümber]]" I jagu (1988; kirikuõpetaja) * "[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]" (2006; Claire'i abikaasa) * "Fritsud ja blondiinid" (2008; dokumentaalfilm) ===Teatrilavastusi=== *1958 [[Viktor Rozov]], "Rõõmu otsinguil" ([[Eesti Draamateater|Draamateater]]) *1960 [[Ardi Liives]], "Tundmatu naise portree" (Draamateater) *1962 [[Samuil Aljošin]], "Palat" ([[Endla (teater)|Pärnu Draamateater]]) *1963 [[Isidor Štok]], "Jumalik komöödia" (Pärnu Draamateater) *1963 [[Vennad Grimmid]]/ Astrid Pirn/ Arvo Kruusement, "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi" (Pärnu Draamateater) *1963 I. Retes, "Linn, kus me hakkame elama" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin, "Tookord Sevillas ehk Don Juan" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin "Peaosa" (Pärnu Draamateater) *1974 [[Jerzy Janicki]] "Juhtum habemeajamise juures" ([[Eesti Televisioon]]) ==Tunnustus== * [[1972]] – [[Nõukogude Eesti preemia]] (filmi "Kevade" lavastamise eest) * [[1980]] – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * [[1999]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (30 aastat mängufilmi "Kevade" esilinastusest) * [[2000]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3341}}</ref> * [[2003]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] * [[2012]] – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> ("eesti rahva ja filmi suurkujule, eestlaste jaoks tähenduslike inimtüüpide, väärtuste ja maastike ausale ning ehedale visualiseerijale ja filmikeeles jäädvustajale") * 2012 – mängufilm "Kevade" valiti ajalehe [[Postimees]] rahvahääletusel sajandi rahvafilmiks, Kruusement pälvis Johannese kuju (sajandi rahvafilmi lavastaja) * 2012 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] * [[2014]] – [[Palamuse valla aukodanik]] * [[2022]] – [[Kadrina]] alevikus avati Arvo Kruusemendile kinematograafiline pühenduspink<ref name=arvo /> ==Isiklikku== Arvo Kruusemendi isa oli Anton ja ema Helene Kruusement, kes olid talunikud. Tal oli vend Väino (hukkus 1944) ja õde Laine. Laine tütar on raadioajakirjanik [[Kaja Kärner]]. Kruusemendi abikaasa on Helve, neil on poeg Kristjan.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/1049936/arvo-kruusemendi-juurte-lugu-isal-ja-vennal-jaid-arvo-filmid-nagemata Arvo Kruusemendi juurte lugu: isal ja vennal jäid Arvo filmid nägemata.] ohtuleht.ee, 28. detsember 2021. Vaadatud 3. november 2023.</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Olaf-Mihkel Klaassen]], ""Kevade" tee ekraanile". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1977]], 64 lk * [[Edvi Vabamägi]] ja [[Sulev Teinemaa]], "Tehtud ja tegemata teod. Arvo Kruusemendi filmidest" – [[Teater. Muusika. Kino]] [[1989]], nr 2, lk 59–71 * Vastab Arvo Kruusement / üles kirjutanud [[Jaan Ruus]] – Teater. Muusika. Kino [[1996]], nr 7/8, lk 3–16 * [[Õie Orav]], "Tallinnfilm". I köide: mängufilmid 1947–1976, [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], Tallinn [[2003]], 776 lk; ISBN 9985701283 * Õie Orav, "Tallinnfilm". II köide: mängufilmid 1977–1991, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn [[2004]], 800 lk; ISBN 998570150X * [[Annika Koppel]], "Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid". Kirjastus [[Kadmirell]], Tallinn [[2010]], 232 lk; ISBN 9789949908912 * [[Iivi Lepik]] ja [[Anne Tuuling]], "GITIS: Eesti stuudio Moskvas 1948-1953." 2011, Tallinn: Eesti Teatriliit. ==Välislingid== * {{imdb_nimi|id=0472937|nimi=Arvo Kruusement}} *[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/huviinfo Arvo Kruusement.] Teatrilavastused, rollid teatris ja kuuldemängudes. *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kop-persona-kop-persona-arvo-kruusement KÖP. PERSONA. Arvo Kruusement.] audioarhiiv, 18. jaanuar 2001. *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kahekone-arvo-kruusement Kahekõne. Arvo Kruusement.] videoarhiiv, 10. juuni 2012. * Riina Mägi. [https://www.vooremaa.ee/arvo-kruusemendist-saab-palamuse-valla-aukodanik/ "Arvo Kruusemendist saab Palamuse valla aukodanik"] – Vooremaa 18. veebruar 2014. *[https://www.kuulutaja.ee/armastatud-filmimehele-loodi-kadrinasse-skulptuurilik-pink/ Armastatud filmimehele loodi Kadrinasse skulptuurilik pink.] kuulutaja.ee,17. juuni 2022. *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1065372/arvo-kruusement-95-infarktid-ja-insuldid-ule-elanud-legendaarne-filmimees-muretsemine-ja-morniks-muutumine-on-katastroof- Infarktid ja insuldid üle elanud legendaarne filmimees: "Muretsemine ja morniks muutumine on katastroof."] ohtuleht.ee, 20. aprill 2023. {{JÄRJESTA:Kruusement, Arvo}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Venemaa Teatrikunsti Instituudi – GITIS-e vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Teatriühingu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] 9mugj7cjvhpm9oeh5z4a64ahvmy3frq 7231629 7231627 2026-09-10T08:30:06Z Velirand 67997 7231629 wikitext text/x-wiki '''Arvo Kruusement''' ([[20. aprill]] [[1928]] [[Undla]] – [[9. september]] [[2026]]) oli [[eesti]] stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja. ==Elukäik== Arvo Kruusement lõpetas [[1942]]. aastal Kadrina algkooli ja [[1947]]. aastal Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikumi. Pärast seda töötas [[Rakvere Vabaduse Kool|Rakvere Keskkoolis]] majandusjuhatajana. Aastatel 1947–1948 õppis ta [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riiklik Teatriinstituudis]]. [[1953]]. aastal lõpetas Kruusement [[Venemaa Teatrikunsti Instituut – GITIS|A. Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS)]] [[GITIS-e eesti stuudio|Eesti stuudio]]. Ta oli aastatel [[1953]]–[[1959]] [[Eesti Draamateater|Tallinna Draamateatri]] näitleja, seejärel töötas režissöör-stažöörina [[Leningrad]]is [[Tovstonogovi-nimeline Suur Draamateater|Gorki nimelise Riikliku Akadeemilise Suure Draamateatri]] peanäitejuhi [[Georgi Tovstonogov]]i juures. Aastatel [[1962]]–[[1964]] oli Kruusement [[Endla (teater)|L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris]] lavastaja ning seejärel peanäitejuht ja [[1965]]–[[1991]] [[Tallinnfilm]]i režissöör.<ref name="arvo">[https://web.archive.org/web/20231103040653/https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/biograafia Arvo Kruusement.] Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 3. november 2023.</ref> Kruusement oli [[Eesti Teatriliit|Eesti NSV Teatriühingu]] (1953–1970) ja on [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] liige (1969).<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kruusement_arvo2 Arvo Kruusement] Eesti Teatriliit.</ref> ==Looming== ===Lavastatud filme=== * "[[Kirjad Sõgedate külast (film)|Kirjad Sõgedate külast]]" (1966; II režissöör) * "[[Viini postmark]]" (1967; II režissöör) * "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1969) * "[[Don Juan Tallinnas]]" (1971) * "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976) * "[[Naine kütab sauna]]" (1978) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) * "Olümpiaeelsed portreed" (1983; dokumentaalfilm) * "Ehitaja" (1983; dokumentaalfilm) * "[[Bande (film)|Bande]]" (1985) * "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1990) ===Stsenaariumid=== * "[[Indrek (film)|Indrek]]" (1975) * "[[Võsakurat]]" (1976) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) ===Näitlejana filmides=== * "[[Jahid merel]]" (1955; juuksur) * "[[Andruse õnn]]" (1955) * "[[Juunikuu päevad]]" (1957; Nils) * "[[Kutsumata külalised]]" (1959, I radist) * "Minu noorem vend", venekeelne pealkiri "Мой младший брат" (1962; Matti) * "Kutsung – Kask", venekeelne pealkiri "Я – Береза" (1964, saksa major) * "[[Mis juhtus Andres Lapeteusega?]]" (1966; peokülaline) * "[[Punane viiul]]" (1974; Veski) * "[[Röövpüüdjajaht]]" (1975; raamatupidaja) * "Hispaania variant", lätikeelne pealkiri "Spānijas variants"(1980; Joachim von Ribbentrop); * "[[Saja aasta pärast mais]]" (1986; Jaan Tõnisson) * "[[Metsluiged]]" (1987; Kojaülem) * "[[Tants aurukatla ümber (film)|Tants aurukatla ümber]]" I jagu (1988; kirikuõpetaja) * "[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]" (2006; Claire'i abikaasa) * "Fritsud ja blondiinid" (2008; dokumentaalfilm) ===Teatrilavastusi=== *1958 [[Viktor Rozov]], "Rõõmu otsinguil" ([[Eesti Draamateater|Draamateater]]) *1960 [[Ardi Liives]], "Tundmatu naise portree" (Draamateater) *1962 [[Samuil Aljošin]], "Palat" ([[Endla (teater)|Pärnu Draamateater]]) *1963 [[Isidor Štok]], "Jumalik komöödia" (Pärnu Draamateater) *1963 [[Vennad Grimmid]]/ Astrid Pirn/ Arvo Kruusement, "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi" (Pärnu Draamateater) *1963 I. Retes, "Linn, kus me hakkame elama" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin, "Tookord Sevillas ehk Don Juan" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin "Peaosa" (Pärnu Draamateater) *1974 [[Jerzy Janicki]] "Juhtum habemeajamise juures" ([[Eesti Televisioon]]) ==Tunnustus== * [[1972]] – [[Nõukogude Eesti preemia]] (filmi "Kevade" lavastamise eest) * [[1980]] – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * [[1999]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (30 aastat mängufilmi "Kevade" esilinastusest) * [[2000]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3341}}</ref> * [[2003]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] * [[2012]] – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> ("eesti rahva ja filmi suurkujule, eestlaste jaoks tähenduslike inimtüüpide, väärtuste ja maastike ausale ning ehedale visualiseerijale ja filmikeeles jäädvustajale") * 2012 – mängufilm "Kevade" valiti ajalehe [[Postimees]] rahvahääletusel sajandi rahvafilmiks, Kruusement pälvis Johannese kuju (sajandi rahvafilmi lavastaja) * 2012 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] * [[2014]] – [[Palamuse valla aukodanik]] * [[2022]] – [[Kadrina]] alevikus avati Arvo Kruusemendile kinematograafiline pühenduspink<ref name=arvo /> ==Isiklikku== Arvo Kruusemendi isa oli Anton ja ema Helene Kruusement, kes olid talunikud. Tal oli vend Väino (hukkus 1944) ja õde Laine. Laine tütar on raadioajakirjanik [[Kaja Kärner]]. Kruusemendi abikaasa on Helve, neil on poeg Kristjan.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/1049936/arvo-kruusemendi-juurte-lugu-isal-ja-vennal-jaid-arvo-filmid-nagemata Arvo Kruusemendi juurte lugu: isal ja vennal jäid Arvo filmid nägemata.] ohtuleht.ee, 28. detsember 2021. Vaadatud 3. november 2023.</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Olaf-Mihkel Klaassen]], ""Kevade" tee ekraanile". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1977]], 64 lk * [[Edvi Vabamägi]] ja [[Sulev Teinemaa]], "Tehtud ja tegemata teod. Arvo Kruusemendi filmidest" – [[Teater. Muusika. Kino]] [[1989]], nr 2, lk 59–71 * Vastab Arvo Kruusement / üles kirjutanud [[Jaan Ruus]] – Teater. Muusika. Kino [[1996]], nr 7/8, lk 3–16 * [[Õie Orav]], "Tallinnfilm". I köide: mängufilmid 1947–1976, [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], Tallinn [[2003]], 776 lk; ISBN 9985701283 * Õie Orav, "Tallinnfilm". II köide: mängufilmid 1977–1991, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn [[2004]], 800 lk; ISBN 998570150X * [[Annika Koppel]], "Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid". Kirjastus [[Kadmirell]], Tallinn [[2010]], 232 lk; ISBN 9789949908912 * [[Iivi Lepik]] ja [[Anne Tuuling]], "GITIS: Eesti stuudio Moskvas 1948-1953." 2011, Tallinn: Eesti Teatriliit. ==Välislingid== * {{imdb_nimi|id=0472937|nimi=Arvo Kruusement}} *[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/huviinfo Arvo Kruusement.] Teatrilavastused, rollid teatris ja kuuldemängudes. *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kop-persona-kop-persona-arvo-kruusement KÖP. PERSONA. Arvo Kruusement.] audioarhiiv, 18. jaanuar 2001. *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kahekone-arvo-kruusement Kahekõne. Arvo Kruusement.] videoarhiiv, 10. juuni 2012. * Riina Mägi. [https://www.vooremaa.ee/arvo-kruusemendist-saab-palamuse-valla-aukodanik/ "Arvo Kruusemendist saab Palamuse valla aukodanik"] – Vooremaa 18. veebruar 2014. *[https://www.kuulutaja.ee/armastatud-filmimehele-loodi-kadrinasse-skulptuurilik-pink/ Armastatud filmimehele loodi Kadrinasse skulptuurilik pink.] kuulutaja.ee,17. juuni 2022. *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1065372/arvo-kruusement-95-infarktid-ja-insuldid-ule-elanud-legendaarne-filmimees-muretsemine-ja-morniks-muutumine-on-katastroof- Infarktid ja insuldid üle elanud legendaarne filmimees: "Muretsemine ja morniks muutumine on katastroof."] ohtuleht.ee, 20. aprill 2023. {{JÄRJESTA:Kruusement, Arvo}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Venemaa Teatrikunsti Instituudi – GITIS-e vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Teatriühingu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] 6078ilyazn6e9ny4lwpltvauyjyum1d 7231630 7231629 2026-09-10T08:30:42Z Velirand 67997 + kategooria 7231630 wikitext text/x-wiki '''Arvo Kruusement''' ([[20. aprill]] [[1928]] [[Undla]] – [[9. september]] [[2026]]) oli [[eesti]] stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja. ==Elukäik== Arvo Kruusement lõpetas [[1942]]. aastal Kadrina algkooli ja [[1947]]. aastal Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikumi. Pärast seda töötas [[Rakvere Vabaduse Kool|Rakvere Keskkoolis]] majandusjuhatajana. Aastatel 1947–1948 õppis ta [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riiklik Teatriinstituudis]]. [[1953]]. aastal lõpetas Kruusement [[Venemaa Teatrikunsti Instituut – GITIS|A. Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS)]] [[GITIS-e eesti stuudio|Eesti stuudio]]. Ta oli aastatel [[1953]]–[[1959]] [[Eesti Draamateater|Tallinna Draamateatri]] näitleja, seejärel töötas režissöör-stažöörina [[Leningrad]]is [[Tovstonogovi-nimeline Suur Draamateater|Gorki nimelise Riikliku Akadeemilise Suure Draamateatri]] peanäitejuhi [[Georgi Tovstonogov]]i juures. Aastatel [[1962]]–[[1964]] oli Kruusement [[Endla (teater)|L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris]] lavastaja ning seejärel peanäitejuht ja [[1965]]–[[1991]] [[Tallinnfilm]]i režissöör.<ref name="arvo">[https://web.archive.org/web/20231103040653/https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/biograafia Arvo Kruusement.] Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 3. november 2023.</ref> Kruusement oli [[Eesti Teatriliit|Eesti NSV Teatriühingu]] (1953–1970) ja on [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] liige (1969).<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kruusement_arvo2 Arvo Kruusement] Eesti Teatriliit.</ref> ==Looming== ===Lavastatud filme=== * "[[Kirjad Sõgedate külast (film)|Kirjad Sõgedate külast]]" (1966; II režissöör) * "[[Viini postmark]]" (1967; II režissöör) * "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1969) * "[[Don Juan Tallinnas]]" (1971) * "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976) * "[[Naine kütab sauna]]" (1978) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) * "Olümpiaeelsed portreed" (1983; dokumentaalfilm) * "Ehitaja" (1983; dokumentaalfilm) * "[[Bande (film)|Bande]]" (1985) * "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1990) ===Stsenaariumid=== * "[[Indrek (film)|Indrek]]" (1975) * "[[Võsakurat]]" (1976) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) ===Näitlejana filmides=== * "[[Jahid merel]]" (1955; juuksur) * "[[Andruse õnn]]" (1955) * "[[Juunikuu päevad]]" (1957; Nils) * "[[Kutsumata külalised]]" (1959, I radist) * "Minu noorem vend", venekeelne pealkiri "Мой младший брат" (1962; Matti) * "Kutsung – Kask", venekeelne pealkiri "Я – Береза" (1964, saksa major) * "[[Mis juhtus Andres Lapeteusega?]]" (1966; peokülaline) * "[[Punane viiul]]" (1974; Veski) * "[[Röövpüüdjajaht]]" (1975; raamatupidaja) * "Hispaania variant", lätikeelne pealkiri "Spānijas variants"(1980; Joachim von Ribbentrop); * "[[Saja aasta pärast mais]]" (1986; Jaan Tõnisson) * "[[Metsluiged]]" (1987; Kojaülem) * "[[Tants aurukatla ümber (film)|Tants aurukatla ümber]]" I jagu (1988; kirikuõpetaja) * "[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]" (2006; Claire'i abikaasa) * "Fritsud ja blondiinid" (2008; dokumentaalfilm) ===Teatrilavastusi=== *1958 [[Viktor Rozov]], "Rõõmu otsinguil" ([[Eesti Draamateater|Draamateater]]) *1960 [[Ardi Liives]], "Tundmatu naise portree" (Draamateater) *1962 [[Samuil Aljošin]], "Palat" ([[Endla (teater)|Pärnu Draamateater]]) *1963 [[Isidor Štok]], "Jumalik komöödia" (Pärnu Draamateater) *1963 [[Vennad Grimmid]]/ Astrid Pirn/ Arvo Kruusement, "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi" (Pärnu Draamateater) *1963 I. Retes, "Linn, kus me hakkame elama" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin, "Tookord Sevillas ehk Don Juan" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin "Peaosa" (Pärnu Draamateater) *1974 [[Jerzy Janicki]] "Juhtum habemeajamise juures" ([[Eesti Televisioon]]) ==Tunnustus== * [[1972]] – [[Nõukogude Eesti preemia]] (filmi "Kevade" lavastamise eest) * [[1980]] – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * [[1999]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (30 aastat mängufilmi "Kevade" esilinastusest) * [[2000]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3341}}</ref> * [[2003]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] * [[2012]] – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> ("eesti rahva ja filmi suurkujule, eestlaste jaoks tähenduslike inimtüüpide, väärtuste ja maastike ausale ning ehedale visualiseerijale ja filmikeeles jäädvustajale") * 2012 – mängufilm "Kevade" valiti ajalehe [[Postimees]] rahvahääletusel sajandi rahvafilmiks, Kruusement pälvis Johannese kuju (sajandi rahvafilmi lavastaja) * 2012 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] * [[2014]] – [[Palamuse valla aukodanik]] * [[2022]] – [[Kadrina]] alevikus avati Arvo Kruusemendile kinematograafiline pühenduspink<ref name=arvo /> ==Isiklikku== Arvo Kruusemendi isa oli Anton ja ema Helene Kruusement, kes olid talunikud. Tal oli vend Väino (hukkus 1944) ja õde Laine. Laine tütar on raadioajakirjanik [[Kaja Kärner]]. Kruusemendi abikaasa on Helve, neil on poeg Kristjan.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/1049936/arvo-kruusemendi-juurte-lugu-isal-ja-vennal-jaid-arvo-filmid-nagemata Arvo Kruusemendi juurte lugu: isal ja vennal jäid Arvo filmid nägemata.] ohtuleht.ee, 28. detsember 2021. Vaadatud 3. november 2023.</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Olaf-Mihkel Klaassen]], ""Kevade" tee ekraanile". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1977]], 64 lk * [[Edvi Vabamägi]] ja [[Sulev Teinemaa]], "Tehtud ja tegemata teod. Arvo Kruusemendi filmidest" – [[Teater. Muusika. Kino]] [[1989]], nr 2, lk 59–71 * Vastab Arvo Kruusement / üles kirjutanud [[Jaan Ruus]] – Teater. Muusika. Kino [[1996]], nr 7/8, lk 3–16 * [[Õie Orav]], "Tallinnfilm". I köide: mängufilmid 1947–1976, [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], Tallinn [[2003]], 776 lk; ISBN 9985701283 * Õie Orav, "Tallinnfilm". II köide: mängufilmid 1977–1991, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn [[2004]], 800 lk; ISBN 998570150X * [[Annika Koppel]], "Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid". Kirjastus [[Kadmirell]], Tallinn [[2010]], 232 lk; ISBN 9789949908912 * [[Iivi Lepik]] ja [[Anne Tuuling]], "GITIS: Eesti stuudio Moskvas 1948-1953." 2011, Tallinn: Eesti Teatriliit. ==Välislingid== * {{imdb_nimi|id=0472937|nimi=Arvo Kruusement}} *[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/huviinfo Arvo Kruusement.] Teatrilavastused, rollid teatris ja kuuldemängudes. *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kop-persona-kop-persona-arvo-kruusement KÖP. PERSONA. Arvo Kruusement.] audioarhiiv, 18. jaanuar 2001. *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kahekone-arvo-kruusement Kahekõne. Arvo Kruusement.] videoarhiiv, 10. juuni 2012. * Riina Mägi. [https://www.vooremaa.ee/arvo-kruusemendist-saab-palamuse-valla-aukodanik/ "Arvo Kruusemendist saab Palamuse valla aukodanik"] – Vooremaa 18. veebruar 2014. *[https://www.kuulutaja.ee/armastatud-filmimehele-loodi-kadrinasse-skulptuurilik-pink/ Armastatud filmimehele loodi Kadrinasse skulptuurilik pink.] kuulutaja.ee,17. juuni 2022. *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1065372/arvo-kruusement-95-infarktid-ja-insuldid-ule-elanud-legendaarne-filmimees-muretsemine-ja-morniks-muutumine-on-katastroof- Infarktid ja insuldid üle elanud legendaarne filmimees: "Muretsemine ja morniks muutumine on katastroof."] ohtuleht.ee, 20. aprill 2023. {{JÄRJESTA:Kruusement, Arvo}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Venemaa Teatrikunsti Instituudi – GITIS-e vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Teatriühingu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2026]] pj5s3zzictucv6ld7uw71ja80voohw9 7231642 7231630 2026-09-10T08:38:38Z Velirand 67997 7231642 wikitext text/x-wiki '''Arvo Kruusement''' ([[20. aprill]] [[1928]] [[Undla]], [[Viru maakond]] – [[9. september]] [[2026]]) oli [[eesti]] stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja. ==Elukäik== Arvo Kruusement lõpetas [[1942]]. aastal Kadrina algkooli ja [[1947]]. aastal Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikumi. Pärast seda töötas [[Rakvere Vabaduse Kool|Rakvere Keskkoolis]] majandusjuhatajana. Aastatel 1947–1948 õppis ta [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riiklik Teatriinstituudis]]. [[1953]]. aastal lõpetas Kruusement [[Venemaa Teatrikunsti Instituut – GITIS|A. Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS)]] [[GITIS-e eesti stuudio|Eesti stuudio]]. Ta oli aastatel [[1953]]–[[1959]] [[Eesti Draamateater|Tallinna Draamateatri]] näitleja, seejärel töötas režissöör-stažöörina [[Leningrad]]is [[Tovstonogovi-nimeline Suur Draamateater|Gorki nimelise Riikliku Akadeemilise Suure Draamateatri]] peanäitejuhi [[Georgi Tovstonogov]]i juures. Aastatel [[1962]]–[[1964]] oli Kruusement [[Endla (teater)|L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris]] lavastaja ning seejärel peanäitejuht ja [[1965]]–[[1991]] [[Tallinnfilm]]i režissöör.<ref name="arvo">[https://web.archive.org/web/20231103040653/https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/biograafia Arvo Kruusement.] Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 3. november 2023.</ref> Kruusement oli [[Eesti Teatriliit|Eesti NSV Teatriühingu]] (1953–1970) ja on [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] liige (1969).<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kruusement_arvo2 Arvo Kruusement] Eesti Teatriliit.</ref> ==Looming== ===Lavastatud filme=== * "[[Kirjad Sõgedate külast (film)|Kirjad Sõgedate külast]]" (1966; II režissöör) * "[[Viini postmark]]" (1967; II režissöör) * "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1969) * "[[Don Juan Tallinnas]]" (1971) * "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976) * "[[Naine kütab sauna]]" (1978) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) * "Olümpiaeelsed portreed" (1983; dokumentaalfilm) * "Ehitaja" (1983; dokumentaalfilm) * "[[Bande (film)|Bande]]" (1985) * "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1990) ===Stsenaariumid=== * "[[Indrek (film)|Indrek]]" (1975) * "[[Võsakurat]]" (1976) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) ===Näitlejana filmides=== * "[[Jahid merel]]" (1955; juuksur) * "[[Andruse õnn]]" (1955) * "[[Juunikuu päevad]]" (1957; Nils) * "[[Kutsumata külalised]]" (1959, I radist) * "Minu noorem vend", venekeelne pealkiri "Мой младший брат" (1962; Matti) * "Kutsung – Kask", venekeelne pealkiri "Я – Береза" (1964, saksa major) * "[[Mis juhtus Andres Lapeteusega?]]" (1966; peokülaline) * "[[Punane viiul]]" (1974; Veski) * "[[Röövpüüdjajaht]]" (1975; raamatupidaja) * "Hispaania variant", lätikeelne pealkiri "Spānijas variants"(1980; Joachim von Ribbentrop); * "[[Saja aasta pärast mais]]" (1986; Jaan Tõnisson) * "[[Metsluiged]]" (1987; Kojaülem) * "[[Tants aurukatla ümber (film)|Tants aurukatla ümber]]" I jagu (1988; kirikuõpetaja) * "[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]" (2006; Claire'i abikaasa) * "Fritsud ja blondiinid" (2008; dokumentaalfilm) ===Teatrilavastusi=== *1958 [[Viktor Rozov]], "Rõõmu otsinguil" ([[Eesti Draamateater|Draamateater]]) *1960 [[Ardi Liives]], "Tundmatu naise portree" (Draamateater) *1962 [[Samuil Aljošin]], "Palat" ([[Endla (teater)|Pärnu Draamateater]]) *1963 [[Isidor Štok]], "Jumalik komöödia" (Pärnu Draamateater) *1963 [[Vennad Grimmid]]/ Astrid Pirn/ Arvo Kruusement, "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi" (Pärnu Draamateater) *1963 I. Retes, "Linn, kus me hakkame elama" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin, "Tookord Sevillas ehk Don Juan" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin "Peaosa" (Pärnu Draamateater) *1974 [[Jerzy Janicki]] "Juhtum habemeajamise juures" ([[Eesti Televisioon]]) ==Tunnustus== * [[1972]] – [[Nõukogude Eesti preemia]] (filmi "Kevade" lavastamise eest) * [[1980]] – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * [[1999]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (30 aastat mängufilmi "Kevade" esilinastusest) * [[2000]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3341}}</ref> * [[2003]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] * [[2012]] – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> ("eesti rahva ja filmi suurkujule, eestlaste jaoks tähenduslike inimtüüpide, väärtuste ja maastike ausale ning ehedale visualiseerijale ja filmikeeles jäädvustajale") * 2012 – mängufilm "Kevade" valiti ajalehe [[Postimees]] rahvahääletusel sajandi rahvafilmiks, Kruusement pälvis Johannese kuju (sajandi rahvafilmi lavastaja) * 2012 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] * [[2014]] – [[Palamuse valla aukodanik]] * [[2022]] – [[Kadrina]] alevikus avati Arvo Kruusemendile kinematograafiline pühenduspink<ref name=arvo /> ==Isiklikku== Arvo Kruusemendi isa oli Anton ja ema Helene Kruusement, kes olid talunikud. Tal oli vend Väino (hukkus 1944) ja õde Laine. Laine tütar on raadioajakirjanik [[Kaja Kärner]]. Kruusemendi abikaasa on Helve, neil on poeg Kristjan.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/1049936/arvo-kruusemendi-juurte-lugu-isal-ja-vennal-jaid-arvo-filmid-nagemata Arvo Kruusemendi juurte lugu: isal ja vennal jäid Arvo filmid nägemata.] ohtuleht.ee, 28. detsember 2021. Vaadatud 3. november 2023.</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Olaf-Mihkel Klaassen]], ""Kevade" tee ekraanile". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1977]], 64 lk * [[Edvi Vabamägi]] ja [[Sulev Teinemaa]], "Tehtud ja tegemata teod. Arvo Kruusemendi filmidest" – [[Teater. Muusika. Kino]] [[1989]], nr 2, lk 59–71 * Vastab Arvo Kruusement / üles kirjutanud [[Jaan Ruus]] – Teater. Muusika. Kino [[1996]], nr 7/8, lk 3–16 * [[Õie Orav]], "Tallinnfilm". I köide: mängufilmid 1947–1976, [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], Tallinn [[2003]], 776 lk; ISBN 9985701283 * Õie Orav, "Tallinnfilm". II köide: mängufilmid 1977–1991, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn [[2004]], 800 lk; ISBN 998570150X * [[Annika Koppel]], "Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid". Kirjastus [[Kadmirell]], Tallinn [[2010]], 232 lk; ISBN 9789949908912 * [[Iivi Lepik]] ja [[Anne Tuuling]], "GITIS: Eesti stuudio Moskvas 1948-1953." 2011, Tallinn: Eesti Teatriliit. ==Välislingid== * {{imdb_nimi|id=0472937|nimi=Arvo Kruusement}} *[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/huviinfo Arvo Kruusement.] Teatrilavastused, rollid teatris ja kuuldemängudes. *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kop-persona-kop-persona-arvo-kruusement KÖP. PERSONA. Arvo Kruusement.] audioarhiiv, 18. jaanuar 2001. *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kahekone-arvo-kruusement Kahekõne. Arvo Kruusement.] videoarhiiv, 10. juuni 2012. * Riina Mägi. [https://www.vooremaa.ee/arvo-kruusemendist-saab-palamuse-valla-aukodanik/ "Arvo Kruusemendist saab Palamuse valla aukodanik"] – Vooremaa 18. veebruar 2014. *[https://www.kuulutaja.ee/armastatud-filmimehele-loodi-kadrinasse-skulptuurilik-pink/ Armastatud filmimehele loodi Kadrinasse skulptuurilik pink.] kuulutaja.ee,17. juuni 2022. *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1065372/arvo-kruusement-95-infarktid-ja-insuldid-ule-elanud-legendaarne-filmimees-muretsemine-ja-morniks-muutumine-on-katastroof- Infarktid ja insuldid üle elanud legendaarne filmimees: "Muretsemine ja morniks muutumine on katastroof."] ohtuleht.ee, 20. aprill 2023. {{JÄRJESTA:Kruusement, Arvo}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Venemaa Teatrikunsti Instituudi – GITIS-e vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Teatriühingu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2026]] lfqf92ewrt1stpicz3a241467e8093q 7231643 7231642 2026-09-10T08:39:39Z Velirand 67997 /* Näitlejana filmides */ 7231643 wikitext text/x-wiki '''Arvo Kruusement''' ([[20. aprill]] [[1928]] [[Undla]], [[Viru maakond]] – [[9. september]] [[2026]]) oli [[eesti]] stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja. ==Elukäik== Arvo Kruusement lõpetas [[1942]]. aastal Kadrina algkooli ja [[1947]]. aastal Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikumi. Pärast seda töötas [[Rakvere Vabaduse Kool|Rakvere Keskkoolis]] majandusjuhatajana. Aastatel 1947–1948 õppis ta [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riiklik Teatriinstituudis]]. [[1953]]. aastal lõpetas Kruusement [[Venemaa Teatrikunsti Instituut – GITIS|A. Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS)]] [[GITIS-e eesti stuudio|Eesti stuudio]]. Ta oli aastatel [[1953]]–[[1959]] [[Eesti Draamateater|Tallinna Draamateatri]] näitleja, seejärel töötas režissöör-stažöörina [[Leningrad]]is [[Tovstonogovi-nimeline Suur Draamateater|Gorki nimelise Riikliku Akadeemilise Suure Draamateatri]] peanäitejuhi [[Georgi Tovstonogov]]i juures. Aastatel [[1962]]–[[1964]] oli Kruusement [[Endla (teater)|L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris]] lavastaja ning seejärel peanäitejuht ja [[1965]]–[[1991]] [[Tallinnfilm]]i režissöör.<ref name="arvo">[https://web.archive.org/web/20231103040653/https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/biograafia Arvo Kruusement.] Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 3. november 2023.</ref> Kruusement oli [[Eesti Teatriliit|Eesti NSV Teatriühingu]] (1953–1970) ja on [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] liige (1969).<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kruusement_arvo2 Arvo Kruusement] Eesti Teatriliit.</ref> ==Looming== ===Lavastatud filme=== * "[[Kirjad Sõgedate külast (film)|Kirjad Sõgedate külast]]" (1966; II režissöör) * "[[Viini postmark]]" (1967; II režissöör) * "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1969) * "[[Don Juan Tallinnas]]" (1971) * "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976) * "[[Naine kütab sauna]]" (1978) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) * "Olümpiaeelsed portreed" (1983; dokumentaalfilm) * "Ehitaja" (1983; dokumentaalfilm) * "[[Bande (film)|Bande]]" (1985) * "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1990) ===Stsenaariumid=== * "[[Indrek (film)|Indrek]]" (1975) * "[[Võsakurat]]" (1976) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) ===Näitlejana filmides=== * "[[Jahid merel]]" (1955; juuksur) * "[[Andruse õnn]]" (1955) * "[[Juunikuu päevad]]" (1957; Nils) * "[[Kutsumata külalised]]" (1959, I radist) * "Minu noorem vend", venekeelne pealkiri "Мой младший брат" (1962; Matti) * "Kutsung – Kask", venekeelne pealkiri "Я – Береза" (1964, saksa major) * "[[Mis juhtus Andres Lapeteusega?]]" (1966; peokülaline) * "[[Punane viiul]]" (1974; Veski) * "[[Röövpüüdjajaht]]" (1975; raamatupidaja) * "Hispaania variant", lätikeelne pealkiri "Spānijas variants"(1980; Joachim von Ribbentrop); * "[[Saja aasta pärast mais]]" (1986; Jaan Tõnisson) * "[[Metsluiged]]" (1987; Kojaülem) * "[[Tants aurukatla ümber (film)|Tants aurukatla ümber]]" I jagu (1988; kirikuõpetaja) * "[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]" (2006; Claire'i abikaasa) * "[[Fritsud ja blondiinid]]" (2008; dokumentaalfilm) ===Teatrilavastusi=== *1958 [[Viktor Rozov]], "Rõõmu otsinguil" ([[Eesti Draamateater|Draamateater]]) *1960 [[Ardi Liives]], "Tundmatu naise portree" (Draamateater) *1962 [[Samuil Aljošin]], "Palat" ([[Endla (teater)|Pärnu Draamateater]]) *1963 [[Isidor Štok]], "Jumalik komöödia" (Pärnu Draamateater) *1963 [[Vennad Grimmid]]/ Astrid Pirn/ Arvo Kruusement, "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi" (Pärnu Draamateater) *1963 I. Retes, "Linn, kus me hakkame elama" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin, "Tookord Sevillas ehk Don Juan" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin "Peaosa" (Pärnu Draamateater) *1974 [[Jerzy Janicki]] "Juhtum habemeajamise juures" ([[Eesti Televisioon]]) ==Tunnustus== * [[1972]] – [[Nõukogude Eesti preemia]] (filmi "Kevade" lavastamise eest) * [[1980]] – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * [[1999]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (30 aastat mängufilmi "Kevade" esilinastusest) * [[2000]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3341}}</ref> * [[2003]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] * [[2012]] – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> ("eesti rahva ja filmi suurkujule, eestlaste jaoks tähenduslike inimtüüpide, väärtuste ja maastike ausale ning ehedale visualiseerijale ja filmikeeles jäädvustajale") * 2012 – mängufilm "Kevade" valiti ajalehe [[Postimees]] rahvahääletusel sajandi rahvafilmiks, Kruusement pälvis Johannese kuju (sajandi rahvafilmi lavastaja) * 2012 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] * [[2014]] – [[Palamuse valla aukodanik]] * [[2022]] – [[Kadrina]] alevikus avati Arvo Kruusemendile kinematograafiline pühenduspink<ref name=arvo /> ==Isiklikku== Arvo Kruusemendi isa oli Anton ja ema Helene Kruusement, kes olid talunikud. Tal oli vend Väino (hukkus 1944) ja õde Laine. Laine tütar on raadioajakirjanik [[Kaja Kärner]]. Kruusemendi abikaasa on Helve, neil on poeg Kristjan.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/1049936/arvo-kruusemendi-juurte-lugu-isal-ja-vennal-jaid-arvo-filmid-nagemata Arvo Kruusemendi juurte lugu: isal ja vennal jäid Arvo filmid nägemata.] ohtuleht.ee, 28. detsember 2021. Vaadatud 3. november 2023.</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Olaf-Mihkel Klaassen]], ""Kevade" tee ekraanile". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1977]], 64 lk * [[Edvi Vabamägi]] ja [[Sulev Teinemaa]], "Tehtud ja tegemata teod. Arvo Kruusemendi filmidest" – [[Teater. Muusika. Kino]] [[1989]], nr 2, lk 59–71 * Vastab Arvo Kruusement / üles kirjutanud [[Jaan Ruus]] – Teater. Muusika. Kino [[1996]], nr 7/8, lk 3–16 * [[Õie Orav]], "Tallinnfilm". I köide: mängufilmid 1947–1976, [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], Tallinn [[2003]], 776 lk; ISBN 9985701283 * Õie Orav, "Tallinnfilm". II köide: mängufilmid 1977–1991, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn [[2004]], 800 lk; ISBN 998570150X * [[Annika Koppel]], "Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid". Kirjastus [[Kadmirell]], Tallinn [[2010]], 232 lk; ISBN 9789949908912 * [[Iivi Lepik]] ja [[Anne Tuuling]], "GITIS: Eesti stuudio Moskvas 1948-1953." 2011, Tallinn: Eesti Teatriliit. ==Välislingid== * {{imdb_nimi|id=0472937|nimi=Arvo Kruusement}} *[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/huviinfo Arvo Kruusement.] Teatrilavastused, rollid teatris ja kuuldemängudes. *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kop-persona-kop-persona-arvo-kruusement KÖP. PERSONA. Arvo Kruusement.] audioarhiiv, 18. jaanuar 2001. *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kahekone-arvo-kruusement Kahekõne. Arvo Kruusement.] videoarhiiv, 10. juuni 2012. * Riina Mägi. [https://www.vooremaa.ee/arvo-kruusemendist-saab-palamuse-valla-aukodanik/ "Arvo Kruusemendist saab Palamuse valla aukodanik"] – Vooremaa 18. veebruar 2014. *[https://www.kuulutaja.ee/armastatud-filmimehele-loodi-kadrinasse-skulptuurilik-pink/ Armastatud filmimehele loodi Kadrinasse skulptuurilik pink.] kuulutaja.ee,17. juuni 2022. *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1065372/arvo-kruusement-95-infarktid-ja-insuldid-ule-elanud-legendaarne-filmimees-muretsemine-ja-morniks-muutumine-on-katastroof- Infarktid ja insuldid üle elanud legendaarne filmimees: "Muretsemine ja morniks muutumine on katastroof."] ohtuleht.ee, 20. aprill 2023. {{JÄRJESTA:Kruusement, Arvo}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Venemaa Teatrikunsti Instituudi – GITIS-e vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Teatriühingu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 9pj7z3j0d7ufygf8aila8ab2mlrmv2j 7231650 7231643 2026-09-10T08:47:17Z ~2026-40853-24 233878 7231650 wikitext text/x-wiki '''Arvo Kruusement''' ([[20. aprill]] [[1928]] [[Hulja|Hulja küla]], [[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla vald]], [[Viru maakond]] – [[9. september]] [[2026]]) oli [[eesti]] stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja. ==Elukäik== Arvo Kruusement lõpetas 1942. aastal [[Kadrina Algkool|Kadrina algkooli]] ja 1947. aastal [[Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikum|Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikumi]]. Pärast seda töötas [[Rakvere Keskkool|Rakvere Keskkoolis]] majandusjuhatajana. Aastatel 1947–1948 õppis ta [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riiklikus Teatriinstituudis]]. 1953. aastal lõpetas Kruusement [[GITIS-e eesti stuudio|A. Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) Eesti stuudio]]. Ta oli aastatel 1953–1959 [[Eesti Draamateater|Tallinna Draamateatri]] näitleja, seejärel töötas režissöör-stažöörina Leningradis [[Tovstonogovi-nimeline Suur Draamateater|Gorki-nimelise Riikliku Akadeemilise Suure Draamateatri]] peanäitejuhi [[Georgi Tovstonogov]]i juures. Aastatel 1962–1964 oli Kruusement [[Lydia Koidula nimeline Pärnu Draamateater|L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris]] lavastaja ning seejärel peanäitejuht ja 1965–1991 [[Tallinnfilm]]i režissöör.<ref name="arvo">[https://web.archive.org/web/20231103040653/https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/biograafia Arvo Kruusement.] Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 3. november 2023.</ref> Kruusement oli [[Eesti NSV Teatriühing|Eesti NSV Teatriühingu]] (1953–1970) ja on [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] liige (1969).<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kruusement_arvo2 Arvo Kruusement] Eesti Teatriliit.</ref> ==Looming== ===Lavastatud filme=== * "[[Kirjad Sõgedate külast (film)|Kirjad Sõgedate külast]]" (1966; II režissöör) * "[[Viini postmark]]" (1967; II režissöör) * "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1969) * "[[Don Juan Tallinnas]]" (1971) * "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976) * "[[Naine kütab sauna]]" (1978) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) * "Olümpiaeelsed portreed" (1983; dokumentaalfilm) * "Ehitaja" (1983; dokumentaalfilm) * "[[Bande (film)|Bande]]" (1985) * "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1990) ===Stsenaariumid=== * "[[Indrek (film)|Indrek]]" (1975) * "[[Võsakurat]]" (1976) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) ===Näitlejana filmides=== * "[[Jahid merel]]" (1955; juuksur) * "[[Andruse õnn]]" (1955) * "[[Juunikuu päevad]]" (1957; Nils) * "[[Kutsumata külalised]]" (1959, I radist) * "Minu noorem vend", venekeelne pealkiri "Мой младший брат" (1962; Matti) * "Kutsung – Kask", venekeelne pealkiri "Я – Береза" (1964, saksa major) * "[[Mis juhtus Andres Lapeteusega?]]" (1966; peokülaline) * "[[Punane viiul]]" (1974; Veski) * "[[Röövpüüdjajaht]]" (1975; raamatupidaja) * "Hispaania variant", lätikeelne pealkiri "Spānijas variants"(1980; Joachim von Ribbentrop); * "[[Saja aasta pärast mais]]" (1986; Jaan Tõnisson) * "[[Metsluiged]]" (1987; Kojaülem) * "[[Tants aurukatla ümber (film)|Tants aurukatla ümber]]" I jagu (1988; kirikuõpetaja) * "[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]" (2006; Claire'i abikaasa) * "[[Fritsud ja blondiinid]]" (2008; dokumentaalfilm) ===Teatrilavastusi=== *1958 [[Viktor Rozov]], "Rõõmu otsinguil" ([[Eesti Draamateater|Draamateater]]) *1960 [[Ardi Liives]], "Tundmatu naise portree" (Draamateater) *1962 [[Samuil Aljošin]], "Palat" ([[Endla (teater)|Pärnu Draamateater]]) *1963 [[Isidor Štok]], "Jumalik komöödia" (Pärnu Draamateater) *1963 [[Vennad Grimmid]]/ Astrid Pirn/ Arvo Kruusement, "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi" (Pärnu Draamateater) *1963 I. Retes, "Linn, kus me hakkame elama" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin, "Tookord Sevillas ehk Don Juan" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin "Peaosa" (Pärnu Draamateater) *1974 [[Jerzy Janicki]] "Juhtum habemeajamise juures" ([[Eesti Televisioon]]) ==Tunnustus== * [[1972]] – [[Nõukogude Eesti preemia]] (filmi "Kevade" lavastamise eest) * [[1980]] – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * [[1999]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (30 aastat mängufilmi "Kevade" esilinastusest) * [[2000]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3341}}</ref> * [[2003]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] * [[2012]] – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> (eesti rahva ja filmi suurkujule, eestlaste jaoks tähenduslike inimtüüpide, väärtuste ja maastike ausale ning ehedale visualiseerijale ja filmikeeles jäädvustajale) * 2012 – mängufilm "Kevade" valiti ajalehe [[Postimees]] rahvahääletusel sajandi rahvafilmiks, Kruusement pälvis Johannese kuju (sajandi rahvafilmi lavastaja) * 2012 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] * [[2014]] – [[Palamuse valla aukodanik]] ==Isiklikku== Arvo Kruusemendi isa oli Anton ja ema Helene Kruusement, kes olid talunikud. Tal oli vend Väino (hukkus 1944) ja õde Laine. Laine tütar on raadioajakirjanik [[Kaja Kärner]]. Kruusemendi abikaasa on Helve, neil on poeg Kristjan.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/1049936/arvo-kruusemendi-juurte-lugu-isal-ja-vennal-jaid-arvo-filmid-nagemata Arvo Kruusemendi juurte lugu: isal ja vennal jäid Arvo filmid nägemata.] ohtuleht.ee, 28. detsember 2021. Vaadatud 3. november 2023.</ref> == Mälestuse jäädvustamine == * [[2022]] – [[Kadrina]] alevikus avati Arvo Kruusemendile kinematograafiline pühenduspink<ref name="arvo" /> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Olaf-Mihkel Klaassen]], ""Kevade" tee ekraanile". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1977]], 64 lk * [[Edvi Vabamägi]] ja [[Sulev Teinemaa]], "Tehtud ja tegemata teod. Arvo Kruusemendi filmidest" – [[Teater. Muusika. Kino]] [[1989]], nr 2, lk 59–71 * Vastab Arvo Kruusement / üles kirjutanud [[Jaan Ruus]] – Teater. Muusika. Kino [[1996]], nr 7/8, lk 3–16 * [[Õie Orav]], "Tallinnfilm". I köide: mängufilmid 1947–1976, [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], Tallinn [[2003]], 776 lk; ISBN 9985701283 * Õie Orav, "Tallinnfilm". II köide: mängufilmid 1977–1991, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn [[2004]], 800 lk; ISBN 998570150X * [[Annika Koppel]], "Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid". Kirjastus [[Kadmirell]], Tallinn [[2010]], 232 lk; ISBN 9789949908912 * [[Iivi Lepik]] ja [[Anne Tuuling]], "GITIS: Eesti stuudio Moskvas 1948-1953." 2011, Tallinn: Eesti Teatriliit. ==Välislingid== * {{imdb_nimi|id=0472937|nimi=Arvo Kruusement}} *[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/huviinfo Arvo Kruusement.] Teatrilavastused, rollid teatris ja kuuldemängudes. *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kop-persona-kop-persona-arvo-kruusement KÖP. PERSONA. Arvo Kruusement.] audioarhiiv, 18. jaanuar 2001. *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kahekone-arvo-kruusement Kahekõne. Arvo Kruusement.] videoarhiiv, 10. juuni 2012. * Riina Mägi. [https://www.vooremaa.ee/arvo-kruusemendist-saab-palamuse-valla-aukodanik/ "Arvo Kruusemendist saab Palamuse valla aukodanik"] – Vooremaa 18. veebruar 2014. *[https://www.kuulutaja.ee/armastatud-filmimehele-loodi-kadrinasse-skulptuurilik-pink/ Armastatud filmimehele loodi Kadrinasse skulptuurilik pink.] kuulutaja.ee,17. juuni 2022. *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1065372/arvo-kruusement-95-infarktid-ja-insuldid-ule-elanud-legendaarne-filmimees-muretsemine-ja-morniks-muutumine-on-katastroof- Infarktid ja insuldid üle elanud legendaarne filmimees: "Muretsemine ja morniks muutumine on katastroof."] ohtuleht.ee, 20. aprill 2023. {{JÄRJESTA:Kruusement, Arvo}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Venemaa Teatrikunsti Instituudi – GITIS-e vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Teatriühingu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2026]] eoffks3ucxoro0wfavnacfvll23mpzk 7231655 7231650 2026-09-10T08:53:50Z ~2026-40853-24 233878 7231655 wikitext text/x-wiki '''Arvo Kruusement''' ([[20. aprill]] [[1928]] [[Hulja|Hulja küla]], [[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla vald]], [[Viru maakond]] – [[9. september]] [[2026]]<ref>[https://kultuur.postimees.ee/8543394/suri-rezissoor-arvo-kruusement Suri režissöör Arvo Kruusement.] Postimees, 10. september 2026</ref>) oli [[eesti]] stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja. ==Elukäik== Arvo Kruusement lõpetas 1942. aastal [[Kadrina Algkool|Kadrina algkooli]] ja 1947. aastal [[Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikum|Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikumi]]. Pärast seda töötas [[Rakvere Keskkool|Rakvere Keskkoolis]] majandusjuhatajana. Aastatel 1947–1948 õppis ta [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riiklikus Teatriinstituudis]]. 1953. aastal lõpetas Kruusement [[GITIS-e eesti stuudio|A. Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) Eesti stuudio]]. Ta oli aastatel 1953–1959 [[Eesti Draamateater|Tallinna Draamateatri]] näitleja, seejärel töötas režissöör-stažöörina Leningradis [[Tovstonogovi-nimeline Suur Draamateater|Gorki-nimelise Riikliku Akadeemilise Suure Draamateatri]] peanäitejuhi [[Georgi Tovstonogov]]i juures. Aastatel 1962–1964 oli Kruusement [[Lydia Koidula nimeline Pärnu Draamateater|L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris]] lavastaja ning seejärel peanäitejuht ja 1965–1991 [[Tallinnfilm]]i režissöör.<ref name="arvo">[https://web.archive.org/web/20231103040653/https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/biograafia Arvo Kruusement.] Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 3. november 2023.</ref> Kruusement oli [[Eesti NSV Teatriühing|Eesti NSV Teatriühingu]] (1953–1970) ja on [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] liige (1969).<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kruusement_arvo2 Arvo Kruusement] Eesti Teatriliit.</ref> ==Looming== ===Lavastatud filme=== * "[[Kirjad Sõgedate külast (film)|Kirjad Sõgedate külast]]" (1966; II režissöör) * "[[Viini postmark]]" (1967; II režissöör) * "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1969) * "[[Don Juan Tallinnas]]" (1971) * "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976) * "[[Naine kütab sauna]]" (1978) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) * "Olümpiaeelsed portreed" (1983; dokumentaalfilm) * "Ehitaja" (1983; dokumentaalfilm) * "[[Bande (film)|Bande]]" (1985) * "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1990) ===Stsenaariumid=== * "[[Indrek (film)|Indrek]]" (1975) * "[[Võsakurat]]" (1976) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) ===Näitlejana filmides=== * "[[Jahid merel]]" (1955; juuksur) * "[[Andruse õnn]]" (1955) * "[[Juunikuu päevad]]" (1957; Nils) * "[[Kutsumata külalised]]" (1959, I radist) * "Minu noorem vend", venekeelne pealkiri "Мой младший брат" (1962; Matti) * "Kutsung – Kask", venekeelne pealkiri "Я – Береза" (1964, saksa major) * "[[Mis juhtus Andres Lapeteusega?]]" (1966; peokülaline) * "[[Punane viiul]]" (1974; Veski) * "[[Röövpüüdjajaht]]" (1975; raamatupidaja) * "Hispaania variant", lätikeelne pealkiri "Spānijas variants"(1980; Joachim von Ribbentrop); * "[[Saja aasta pärast mais]]" (1986; Jaan Tõnisson) * "[[Metsluiged]]" (1987; Kojaülem) * "[[Tants aurukatla ümber (film)|Tants aurukatla ümber]]" I jagu (1988; kirikuõpetaja) * "[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]" (2006; Claire'i abikaasa) * "[[Fritsud ja blondiinid]]" (2008; dokumentaalfilm) ===Teatrilavastusi=== *1958 [[Viktor Rozov]], "Rõõmu otsinguil" ([[Eesti Draamateater|Draamateater]]) *1960 [[Ardi Liives]], "Tundmatu naise portree" (Draamateater) *1962 [[Samuil Aljošin]], "Palat" ([[Endla (teater)|Pärnu Draamateater]]) *1963 [[Isidor Štok]], "Jumalik komöödia" (Pärnu Draamateater) *1963 [[Vennad Grimmid]]/ Astrid Pirn/ Arvo Kruusement, "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi" (Pärnu Draamateater) *1963 I. Retes, "Linn, kus me hakkame elama" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin, "Tookord Sevillas ehk Don Juan" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin "Peaosa" (Pärnu Draamateater) *1974 [[Jerzy Janicki]] "Juhtum habemeajamise juures" ([[Eesti Televisioon]]) ==Tunnustus== * [[1972]] – [[Nõukogude Eesti preemia]] (filmi "Kevade" lavastamise eest) * [[1980]] – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * [[1999]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (30 aastat mängufilmi "Kevade" esilinastusest) * [[2000]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3341}}</ref> * [[2003]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] * [[2012]] – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> (eesti rahva ja filmi suurkujule, eestlaste jaoks tähenduslike inimtüüpide, väärtuste ja maastike ausale ning ehedale visualiseerijale ja filmikeeles jäädvustajale) * 2012 – mängufilm "Kevade" valiti ajalehe [[Postimees]] rahvahääletusel sajandi rahvafilmiks, Kruusement pälvis Johannese kuju (sajandi rahvafilmi lavastaja) * 2012 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] * [[2014]] – [[Palamuse valla aukodanik]] ==Isiklikku== Arvo Kruusemendi isa oli Anton ja ema Helene Kruusement, kes olid talunikud. Tal oli vend Väino (hukkus 1944) ja õde Laine. Laine tütar on raadioajakirjanik [[Kaja Kärner]]. Kruusemendi abikaasa on Helve, neil on poeg Kristjan.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/1049936/arvo-kruusemendi-juurte-lugu-isal-ja-vennal-jaid-arvo-filmid-nagemata Arvo Kruusemendi juurte lugu: isal ja vennal jäid Arvo filmid nägemata.] ohtuleht.ee, 28. detsember 2021. Vaadatud 3. november 2023.</ref> == Mälestuse jäädvustamine == * [[2022]] – [[Kadrina]] alevikus avati Arvo Kruusemendile kinematograafiline pühenduspink<ref name="arvo" /> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Olaf-Mihkel Klaassen]], ""Kevade" tee ekraanile". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1977]], 64 lk * [[Edvi Vabamägi]] ja [[Sulev Teinemaa]], "Tehtud ja tegemata teod. Arvo Kruusemendi filmidest" – [[Teater. Muusika. Kino]] [[1989]], nr 2, lk 59–71 * Vastab Arvo Kruusement / üles kirjutanud [[Jaan Ruus]] – Teater. Muusika. Kino [[1996]], nr 7/8, lk 3–16 * [[Õie Orav]], "Tallinnfilm". I köide: mängufilmid 1947–1976, [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], Tallinn [[2003]], 776 lk; ISBN 9985701283 * Õie Orav, "Tallinnfilm". II köide: mängufilmid 1977–1991, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn [[2004]], 800 lk; ISBN 998570150X * [[Annika Koppel]], "Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid". Kirjastus [[Kadmirell]], Tallinn [[2010]], 232 lk; ISBN 9789949908912 * [[Iivi Lepik]] ja [[Anne Tuuling]], "GITIS: Eesti stuudio Moskvas 1948-1953." 2011, Tallinn: Eesti Teatriliit. ==Välislingid== * {{imdb_nimi|id=0472937|nimi=Arvo Kruusement}} *[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/huviinfo Arvo Kruusement.] Teatrilavastused, rollid teatris ja kuuldemängudes. *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kop-persona-kop-persona-arvo-kruusement KÖP. PERSONA. Arvo Kruusement.] audioarhiiv, 18. jaanuar 2001. *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kahekone-arvo-kruusement Kahekõne. Arvo Kruusement.] videoarhiiv, 10. juuni 2012. * Riina Mägi. [https://www.vooremaa.ee/arvo-kruusemendist-saab-palamuse-valla-aukodanik/ "Arvo Kruusemendist saab Palamuse valla aukodanik"] – Vooremaa 18. veebruar 2014. *[https://www.kuulutaja.ee/armastatud-filmimehele-loodi-kadrinasse-skulptuurilik-pink/ Armastatud filmimehele loodi Kadrinasse skulptuurilik pink.] kuulutaja.ee,17. juuni 2022. *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1065372/arvo-kruusement-95-infarktid-ja-insuldid-ule-elanud-legendaarne-filmimees-muretsemine-ja-morniks-muutumine-on-katastroof- Infarktid ja insuldid üle elanud legendaarne filmimees: "Muretsemine ja morniks muutumine on katastroof."] ohtuleht.ee, 20. aprill 2023. {{JÄRJESTA:Kruusement, Arvo}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Venemaa Teatrikunsti Instituudi – GITIS-e vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Teatriühingu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2026]] coo2aihcvl4gq15q6go273ndkp31jnk 7231662 7231655 2026-09-10T08:57:48Z ~2026-40853-24 233878 7231662 wikitext text/x-wiki '''Arvo Kruusement''' ([[20. aprill]] [[1928]] [[Hulja|Hulja küla]], [[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla vald]], [[Viru maakond]] – [[9. september]] [[2026]]<ref>[https://kultuur.postimees.ee/8543394/suri-rezissoor-arvo-kruusement Suri režissöör Arvo Kruusement.] Postimees, 10. september 2026</ref>) oli [[eesti]] stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja. ==Elukäik== Arvo Kruusement lõpetas 1942. aastal [[Kadrina Algkool|Kadrina algkooli]] ja 1947. aastal [[Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikum|Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikumi]]. Pärast seda töötas [[Rakvere Keskkool|Rakvere Keskkoolis]] majandusjuhatajana. Aastatel 1947–1948 õppis ta [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riiklikus Teatriinstituudis]]. 1953. aastal lõpetas Kruusement [[GITIS-e eesti stuudio|A. Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) Eesti stuudio]]. Ta oli aastatel 1953–1959 [[Eesti Draamateater|Tallinna Draamateatri]] näitleja, seejärel töötas režissöör-stažöörina Leningradis [[Tovstonogovi-nimeline Suur Draamateater|Gorki-nimelise Riikliku Akadeemilise Suure Draamateatri]] peanäitejuhi [[Georgi Tovstonogov]]i juures. Aastatel 1962–1964 oli Kruusement [[Lydia Koidula nimeline Pärnu Draamateater|L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris]] lavastaja ning seejärel peanäitejuht ja 1965–1991 [[Tallinnfilm]]i režissöör.<ref name="arvo">[https://web.archive.org/web/20231103040653/https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/biograafia Arvo Kruusement.] Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 3. november 2023.</ref> Kruusement oli [[Eesti NSV Teatriühing|Eesti NSV Teatriühingu]] (1953–1970) ja on [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] liige (1969).<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kruusement_arvo2 Arvo Kruusement] Eesti Teatriliit.</ref> ==Looming== ===Lavastatud filme=== * "[[Kirjad Sõgedate külast (film)|Kirjad Sõgedate külast]]" (1966; II režissöör) * "[[Viini postmark]]" (1967; II režissöör) * "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1969) * "[[Don Juan Tallinnas]]" (1971) * "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976) * "[[Naine kütab sauna]]" (1978) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) * "Olümpiaeelsed portreed" (1983; dokumentaalfilm) * "Ehitaja" (1983; dokumentaalfilm) * "[[Bande (film)|Bande]]" (1985) * "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1990) ===Stsenaariumid=== * "[[Indrek (film)|Indrek]]" (1975) * "[[Võsakurat]]" (1976) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) ===Näitlejana filmides=== * "[[Jahid merel]]" (1955; juuksur) * "[[Andruse õnn]]" (1955) * "[[Juunikuu päevad]]" (1957; Nils) * "[[Kutsumata külalised]]" (1959, I radist) * "Minu noorem vend", venekeelne pealkiri "Мой младший брат" (1962; Matti) * "Kutsung – Kask", venekeelne pealkiri "Я – Береза" (1964, saksa major) * "[[Mis juhtus Andres Lapeteusega?]]" (1966; peokülaline) * "[[Punane viiul]]" (1974; Veski) * "[[Röövpüüdjajaht]]" (1975; raamatupidaja) * "Hispaania variant", lätikeelne pealkiri "Spānijas variants"(1980; Joachim von Ribbentrop); * "[[Saja aasta pärast mais]]" (1986; Jaan Tõnisson) * "[[Metsluiged]]" (1987; Kojaülem) * "[[Tants aurukatla ümber (film)|Tants aurukatla ümber]]" I jagu (1988; kirikuõpetaja) * "[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]" (2006; Claire'i abikaasa) * "[[Fritsud ja blondiinid]]" (2008; dokumentaalfilm) ===Teatrilavastusi=== *1958 [[Viktor Rozov]], "Rõõmu otsinguil" ([[Eesti Draamateater|Draamateater]]) *1960 [[Ardi Liives]], "Tundmatu naise portree" (Draamateater) *1962 [[Samuil Aljošin]], "Palat" ([[Endla (teater)|Pärnu Draamateater]]) *1963 [[Isidor Štok]], "Jumalik komöödia" (Pärnu Draamateater) *1963 [[Vennad Grimmid]]/ Astrid Pirn/ Arvo Kruusement, "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi" (Pärnu Draamateater) *1963 I. Retes, "Linn, kus me hakkame elama" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin, "Tookord Sevillas ehk Don Juan" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin "Peaosa" (Pärnu Draamateater) *1974 [[Jerzy Janicki]] "Juhtum habemeajamise juures" ([[Eesti Televisioon]]) ==Tunnustus== * [[1972]] – [[Nõukogude Eesti preemia]] (filmi "Kevade" lavastamise eest) * [[1980]] – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * [[1999]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (30 aastat mängufilmi "Kevade" esilinastusest) * [[2000]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3341}}</ref> * [[2003]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] * [[2012]] – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> (eesti rahva ja filmi suurkujule, eestlaste jaoks tähenduslike inimtüüpide, väärtuste ja maastike ausale ning ehedale visualiseerijale ja filmikeeles jäädvustajale) * 2012 – mängufilm "Kevade" valiti ajalehe [[Postimees]] rahvahääletusel sajandi rahvafilmiks, Kruusement pälvis Johannese kuju (sajandi rahvafilmi lavastaja) * 2012 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] * [[2014]] – [[Palamuse valla aukodanik]] ==Isiklikku== Arvo Kruusemendi isa oli Anton ja ema Helene Kruusement, kes olid talunikud. Tal oli vend Väino (hukkus 1944) ja õde Laine. Laine tütar on raadioajakirjanik [[Kaja Kärner]]. Kruusemendi abikaasa oli Helve, neil on poeg Kristjan.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/1049936/arvo-kruusemendi-juurte-lugu-isal-ja-vennal-jaid-arvo-filmid-nagemata Arvo Kruusemendi juurte lugu: isal ja vennal jäid Arvo filmid nägemata.] ohtuleht.ee, 28. detsember 2021. Vaadatud 3. november 2023.</ref> == Mälestuse jäädvustamine == * [[2022]] – [[Kadrina]] alevikus avati Arvo Kruusemendile kinematograafiline pühenduspink<ref name="arvo" /> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Olaf-Mihkel Klaassen]], ""Kevade" tee ekraanile". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1977]], 64 lk * [[Edvi Vabamägi]] ja [[Sulev Teinemaa]], "Tehtud ja tegemata teod. Arvo Kruusemendi filmidest" – [[Teater. Muusika. Kino]] [[1989]], nr 2, lk 59–71 * Vastab Arvo Kruusement / üles kirjutanud [[Jaan Ruus]] – Teater. Muusika. Kino [[1996]], nr 7/8, lk 3–16 * [[Õie Orav]], "Tallinnfilm". I köide: mängufilmid 1947–1976, [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], Tallinn [[2003]], 776 lk; ISBN 9985701283 * Õie Orav, "Tallinnfilm". II köide: mängufilmid 1977–1991, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn [[2004]], 800 lk; ISBN 998570150X * [[Annika Koppel]], "Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid". Kirjastus [[Kadmirell]], Tallinn [[2010]], 232 lk; ISBN 9789949908912 * [[Iivi Lepik]] ja [[Anne Tuuling]], "GITIS: Eesti stuudio Moskvas 1948-1953." 2011, Tallinn: Eesti Teatriliit. ==Välislingid== * {{imdb_nimi|id=0472937|nimi=Arvo Kruusement}} *[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/huviinfo Arvo Kruusement.] Teatrilavastused, rollid teatris ja kuuldemängudes. *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kop-persona-kop-persona-arvo-kruusement KÖP. PERSONA. Arvo Kruusement.] audioarhiiv, 18. jaanuar 2001. *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kahekone-arvo-kruusement Kahekõne. Arvo Kruusement.] videoarhiiv, 10. juuni 2012. * Riina Mägi. [https://www.vooremaa.ee/arvo-kruusemendist-saab-palamuse-valla-aukodanik/ "Arvo Kruusemendist saab Palamuse valla aukodanik"] – Vooremaa 18. veebruar 2014. *[https://www.kuulutaja.ee/armastatud-filmimehele-loodi-kadrinasse-skulptuurilik-pink/ Armastatud filmimehele loodi Kadrinasse skulptuurilik pink.] kuulutaja.ee,17. juuni 2022. *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1065372/arvo-kruusement-95-infarktid-ja-insuldid-ule-elanud-legendaarne-filmimees-muretsemine-ja-morniks-muutumine-on-katastroof- Infarktid ja insuldid üle elanud legendaarne filmimees: "Muretsemine ja morniks muutumine on katastroof."] ohtuleht.ee, 20. aprill 2023. {{JÄRJESTA:Kruusement, Arvo}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Venemaa Teatrikunsti Instituudi – GITIS-e vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Teatriühingu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2026]] oxesykyi1wn2p37pjdy0zc4s9jw7pgf 7231674 7231662 2026-09-10T09:09:58Z ~2026-40853-24 233878 7231674 wikitext text/x-wiki '''Arvo Kruusement''' ([[20. aprill]] [[1928]] [[Hulja|Hulja küla]], [[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla vald]], [[Viru maakond]] – [[9. september]] [[2026]]<ref>[https://kultuur.postimees.ee/8543394/suri-rezissoor-arvo-kruusement Suri režissöör Arvo Kruusement.] Postimees, 10. september 2026</ref>) oli [[eesti]] stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja. ==Elukäik== Arvo Kruusement lõpetas 1942. aastal [[Kadrina Algkool|Kadrina algkooli]] ja 1947. aastal [[Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikum|Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikumi]]. Pärast seda töötas [[Rakvere Keskkool|Rakvere Keskkoolis]] majandusjuhatajana. Aastatel 1947–1948 õppis ta [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riiklikus Teatriinstituudis]]. 1953. aastal lõpetas Kruusement [[GITIS-e eesti stuudio|A. Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) Eesti stuudio]]. Ta oli aastatel 1953–1959 [[Eesti Draamateater|Tallinna Draamateatri]] näitleja, seejärel töötas režissöör-stažöörina Leningradis [[Tovstonogovi-nimeline Suur Draamateater|Gorki-nimelise Riikliku Akadeemilise Suure Draamateatri]] peanäitejuhi [[Georgi Tovstonogov]]i juures. Aastatel 1962–1964 oli Kruusement [[Lydia Koidula nimeline Pärnu Draamateater|L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris]] lavastaja ning seejärel peanäitejuht ja 1965–1991 [[Tallinnfilm]]i režissöör.<ref name="arvo">[https://web.archive.org/web/20231103040653/https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/biograafia Arvo Kruusement.] Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 3. november 2023.</ref> Kruusement oli [[Eesti NSV Teatriühing|Eesti NSV Teatriühingu]] (1953–1970) ja on [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] liige (1969).<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kruusement_arvo2 Arvo Kruusement] Eesti Teatriliit.</ref> ==Looming== ===Lavastatud filme=== * "[[Kirjad Sõgedate külast (film)|Kirjad Sõgedate külast]]" (1966; II režissöör) * "[[Viini postmark]]" (1967; II režissöör) * "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1969) * "[[Don Juan Tallinnas]]" (1971) * "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976) * "[[Naine kütab sauna]]" (1978) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) * "Olümpiaeelsed portreed" (1983; dokumentaalfilm) * "Ehitaja" (1983; dokumentaalfilm) * "[[Bande (film)|Bande]]" (1985) * "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1990) ===Stsenaariumid=== * "[[Indrek (film)|Indrek]]" (1975) * "[[Võsakurat]]" (1976) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) ===Näitlejana filmides=== * "[[Jahid merel]]" (1955; juuksur) * "[[Andruse õnn]]" (1955) * "[[Juunikuu päevad]]" (1957; Nils) * "[[Kutsumata külalised]]" (1959, I radist) * "Minu noorem vend", venekeelne pealkiri "Мой младший брат" (1962; Matti) * "Kutsung – Kask", venekeelne pealkiri "Я – Береза" (1964, saksa major) * "[[Mis juhtus Andres Lapeteusega?]]" (1966; peokülaline) * "[[Punane viiul]]" (1974; Veski) * "[[Röövpüüdjajaht]]" (1975; raamatupidaja) * "Hispaania variant", lätikeelne pealkiri "Spānijas variants"(1980; Joachim von Ribbentrop); * "[[Saja aasta pärast mais]]" (1986; Jaan Tõnisson) * "[[Metsluiged]]" (1987; Kojaülem) * "[[Tants aurukatla ümber (film)|Tants aurukatla ümber]]" I jagu (1988; kirikuõpetaja) * "[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]" (2006; Claire'i abikaasa) * "[[Fritsud ja blondiinid]]" (2008; dokumentaalfilm) ===Teatrilavastusi=== *1958 [[Viktor Rozov]], "Rõõmu otsinguil" ([[Eesti Draamateater|Draamateater]]) *1960 [[Ardi Liives]], "Tundmatu naise portree" (Draamateater) *1962 [[Samuil Aljošin]], "Palat" ([[Endla (teater)|Pärnu Draamateater]]) *1963 [[Isidor Štok]], "Jumalik komöödia" (Pärnu Draamateater) *1963 [[Vennad Grimmid]]/ Astrid Pirn/ Arvo Kruusement, "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi" (Pärnu Draamateater) *1963 I. Retes, "Linn, kus me hakkame elama" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin, "Tookord Sevillas ehk Don Juan" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin "Peaosa" (Pärnu Draamateater) *1974 [[Jerzy Janicki]] "Juhtum habemeajamise juures" ([[Eesti Televisioon]]) ==Tunnustus== * [[1972]] – [[Nõukogude Eesti preemia]] (filmi "Kevade" lavastamise eest) * [[1980]] – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * [[1999]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (30 aastat mängufilmi "Kevade" esilinastusest) * [[2000]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3341}}</ref> * [[2003]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] * [[2012]] – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> (eesti rahva ja filmi suurkujule, eestlaste jaoks tähenduslike inimtüüpide, väärtuste ja maastike ausale ning ehedale visualiseerijale ja filmikeeles jäädvustajale) * 2012 – mängufilm "Kevade" valiti ajalehe [[Postimees]] rahvahääletusel sajandi rahvafilmiks, Kruusement pälvis Johannese kuju (sajandi rahvafilmi lavastaja) * 2012 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] * [[2014]] – [[Palamuse valla aukodanik]] ==Isiklikku== Arvo Kruusemendi isa oli Anton ja ema Helene Kruusement, kes olid talunikud. Tal oli vend Väino (hukati 1944. aastal Hiiu kalmistu müüri ääres<ref>[https://uueduudised.ee/liigutavad-malestushetked-vastupanuvoitluse-paeval/ Liigutavad mälestushetked vastupanuvõitluse päeval.] Uued Uudised, 24. september 2023.</ref>) ja õde Laine. Laine tütar on raadioajakirjanik [[Kaja Kärner]]. Kruusemendi abikaasa oli Helve, neil on poeg Kristjan.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/naine/1049936/arvo-kruusemendi-juurte-lugu-isal-ja-vennal-jaid-arvo-filmid-nagemata Rebane, Siiri. Arvo Kruusemendi juurte lugu: isal ja vennal jäid Arvo filmid nägemata.] Õhtuleht, 28. detsember 2021.</ref> == Mälestuse jäädvustamine == * [[2022]] – [[Kadrina]] alevikus avati Arvo Kruusemendile kinematograafiline pühenduspink<ref name="arvo" /> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Olaf-Mihkel Klaassen]], ""Kevade" tee ekraanile". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1977]], 64 lk * [[Edvi Vabamägi]] ja [[Sulev Teinemaa]], "Tehtud ja tegemata teod. Arvo Kruusemendi filmidest" – [[Teater. Muusika. Kino]] [[1989]], nr 2, lk 59–71 * Vastab Arvo Kruusement / üles kirjutanud [[Jaan Ruus]] – Teater. Muusika. Kino [[1996]], nr 7/8, lk 3–16 * [[Õie Orav]], "Tallinnfilm". I köide: mängufilmid 1947–1976, [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], Tallinn [[2003]], 776 lk; ISBN 9985701283 * Õie Orav, "Tallinnfilm". II köide: mängufilmid 1977–1991, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn [[2004]], 800 lk; ISBN 998570150X * [[Annika Koppel]], "Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid". Kirjastus [[Kadmirell]], Tallinn [[2010]], 232 lk; ISBN 9789949908912 * [[Iivi Lepik]] ja [[Anne Tuuling]], "GITIS: Eesti stuudio Moskvas 1948-1953." 2011, Tallinn: Eesti Teatriliit. ==Välislingid== * {{imdb_nimi|id=0472937|nimi=Arvo Kruusement}} *[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/huviinfo Arvo Kruusement.] Teatrilavastused, rollid teatris ja kuuldemängudes. *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kop-persona-kop-persona-arvo-kruusement KÖP. PERSONA. Arvo Kruusement.] audioarhiiv, 18. jaanuar 2001. *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kahekone-arvo-kruusement Kahekõne. Arvo Kruusement.] videoarhiiv, 10. juuni 2012. * Riina Mägi. [https://www.vooremaa.ee/arvo-kruusemendist-saab-palamuse-valla-aukodanik/ "Arvo Kruusemendist saab Palamuse valla aukodanik"] – Vooremaa 18. veebruar 2014. *[https://www.kuulutaja.ee/armastatud-filmimehele-loodi-kadrinasse-skulptuurilik-pink/ Armastatud filmimehele loodi Kadrinasse skulptuurilik pink.] kuulutaja.ee,17. juuni 2022. *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1065372/arvo-kruusement-95-infarktid-ja-insuldid-ule-elanud-legendaarne-filmimees-muretsemine-ja-morniks-muutumine-on-katastroof- Infarktid ja insuldid üle elanud legendaarne filmimees: "Muretsemine ja morniks muutumine on katastroof."] ohtuleht.ee, 20. aprill 2023. {{JÄRJESTA:Kruusement, Arvo}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Venemaa Teatrikunsti Instituudi – GITIS-e vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Teatriühingu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2026]] cmj1ae2zfu68pak0c3bbnzbklnvrvit 7231675 7231674 2026-09-10T09:10:43Z ~2026-40853-24 233878 7231675 wikitext text/x-wiki '''Arvo Kruusement''' ([[20. aprill]] [[1928]] [[Hulja|Hulja küla]], [[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla vald]], [[Viru maakond]] – [[9. september]] [[2026]]<ref>[https://kultuur.postimees.ee/8543394/suri-rezissoor-arvo-kruusement Suri režissöör Arvo Kruusement.] Postimees, 10. september 2026</ref>) oli [[eesti]] stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja. ==Elukäik== Arvo Kruusement lõpetas 1942. aastal [[Kadrina Algkool|Kadrina algkooli]] ja 1947. aastal [[Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikum|Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikumi]]. Pärast seda töötas [[Rakvere Keskkool|Rakvere Keskkoolis]] majandusjuhatajana. Aastatel 1947–1948 õppis ta [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riiklikus Teatriinstituudis]]. 1953. aastal lõpetas Kruusement [[GITIS-e eesti stuudio|A. Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) Eesti stuudio]]. Ta oli aastatel 1953–1959 [[Eesti Draamateater|Tallinna Draamateatri]] näitleja, seejärel töötas režissöör-stažöörina Leningradis [[Tovstonogovi-nimeline Suur Draamateater|Gorki-nimelise Riikliku Akadeemilise Suure Draamateatri]] peanäitejuhi [[Georgi Tovstonogov]]i juures. Aastatel 1962–1964 oli Kruusement [[Lydia Koidula nimeline Pärnu Draamateater|L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris]] lavastaja ning seejärel peanäitejuht ja 1965–1991 [[Tallinnfilm]]i režissöör.<ref name="arvo">[https://web.archive.org/web/20231103040653/https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/biograafia Arvo Kruusement.] Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 3. november 2023.</ref> Kruusement oli [[Eesti NSV Teatriühing|Eesti NSV Teatriühingu]] (1953–1970) ja on [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] liige (1969).<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kruusement_arvo2 Arvo Kruusement] Eesti Teatriliit.</ref> ==Looming== ===Lavastatud filme=== * "[[Kirjad Sõgedate külast (film)|Kirjad Sõgedate külast]]" (1966; II režissöör) * "[[Viini postmark]]" (1967; II režissöör) * "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1969) * "[[Don Juan Tallinnas]]" (1971) * "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976) * "[[Naine kütab sauna]]" (1978) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) * "Olümpiaeelsed portreed" (1983; dokumentaalfilm) * "Ehitaja" (1983; dokumentaalfilm) * "[[Bande (film)|Bande]]" (1985) * "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1990) ===Stsenaariumid=== * "[[Indrek (film)|Indrek]]" (1975) * "[[Võsakurat]]" (1976) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) ===Näitlejana filmides=== * "[[Jahid merel]]" (1955; juuksur) * "[[Andruse õnn]]" (1955) * "[[Juunikuu päevad]]" (1957; Nils) * "[[Kutsumata külalised]]" (1959, I radist) * "Minu noorem vend", venekeelne pealkiri "Мой младший брат" (1962; Matti) * "Kutsung – Kask", venekeelne pealkiri "Я – Береза" (1964, saksa major) * "[[Mis juhtus Andres Lapeteusega?]]" (1966; peokülaline) * "[[Punane viiul]]" (1974; Veski) * "[[Röövpüüdjajaht]]" (1975; raamatupidaja) * "Hispaania variant", lätikeelne pealkiri "Spānijas variants"(1980; Joachim von Ribbentrop); * "[[Saja aasta pärast mais]]" (1986; Jaan Tõnisson) * "[[Metsluiged]]" (1987; Kojaülem) * "[[Tants aurukatla ümber (film)|Tants aurukatla ümber]]" I jagu (1988; kirikuõpetaja) * "[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]" (2006; Claire'i abikaasa) * "[[Fritsud ja blondiinid]]" (2008; dokumentaalfilm) ===Teatrilavastusi=== *1958 [[Viktor Rozov]], "Rõõmu otsinguil" ([[Eesti Draamateater|Draamateater]]) *1960 [[Ardi Liives]], "Tundmatu naise portree" (Draamateater) *1962 [[Samuil Aljošin]], "Palat" ([[Endla (teater)|Pärnu Draamateater]]) *1963 [[Isidor Štok]], "Jumalik komöödia" (Pärnu Draamateater) *1963 [[Vennad Grimmid]]/ Astrid Pirn/ Arvo Kruusement, "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi" (Pärnu Draamateater) *1963 I. Retes, "Linn, kus me hakkame elama" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin, "Tookord Sevillas ehk Don Juan" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin "Peaosa" (Pärnu Draamateater) *1974 [[Jerzy Janicki]] "Juhtum habemeajamise juures" ([[Eesti Televisioon]]) ==Tunnustus== * [[1972]] – [[Nõukogude Eesti preemia]] (filmi "Kevade" lavastamise eest) * [[1980]] – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * [[1999]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (30 aastat mängufilmi "Kevade" esilinastusest) * [[2000]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3341}}</ref> * [[2003]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] * [[2012]] – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> (eesti rahva ja filmi suurkujule, eestlaste jaoks tähenduslike inimtüüpide, väärtuste ja maastike ausale ning ehedale visualiseerijale ja filmikeeles jäädvustajale) * 2012 – mängufilm "Kevade" valiti ajalehe [[Postimees]] rahvahääletusel sajandi rahvafilmiks, Kruusement pälvis Johannese kuju (sajandi rahvafilmi lavastaja) * 2012 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] * [[2014]] – [[Palamuse valla aukodanik]] ==Isiklikku== Arvo Kruusemendi isa oli Anton ja ema Helene Kruusement, kes olid talunikud. Tal oli vend Väino (hukati 1944. aastal Hiiu kalmistu müüri ääres<ref name=":0" /><ref>[https://uueduudised.ee/liigutavad-malestushetked-vastupanuvoitluse-paeval/ Liigutavad mälestushetked vastupanuvõitluse päeval.] Uued Uudised, 24. september 2023.</ref>) ja õde Laine. Laine tütar on raadioajakirjanik [[Kaja Kärner]]. Kruusemendi abikaasa oli Helve, neil on poeg Kristjan.<ref name=":0">[https://www.ohtuleht.ee/naine/1049936/arvo-kruusemendi-juurte-lugu-isal-ja-vennal-jaid-arvo-filmid-nagemata Rebane, Siiri. Arvo Kruusemendi juurte lugu: isal ja vennal jäid Arvo filmid nägemata.] Õhtuleht, 28. detsember 2021.</ref> == Mälestuse jäädvustamine == * [[2022]] – [[Kadrina]] alevikus avati Arvo Kruusemendile kinematograafiline pühenduspink<ref name="arvo" /> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Olaf-Mihkel Klaassen]], ""Kevade" tee ekraanile". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1977]], 64 lk * [[Edvi Vabamägi]] ja [[Sulev Teinemaa]], "Tehtud ja tegemata teod. Arvo Kruusemendi filmidest" – [[Teater. Muusika. Kino]] [[1989]], nr 2, lk 59–71 * Vastab Arvo Kruusement / üles kirjutanud [[Jaan Ruus]] – Teater. Muusika. Kino [[1996]], nr 7/8, lk 3–16 * [[Õie Orav]], "Tallinnfilm". I köide: mängufilmid 1947–1976, [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], Tallinn [[2003]], 776 lk; ISBN 9985701283 * Õie Orav, "Tallinnfilm". II köide: mängufilmid 1977–1991, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn [[2004]], 800 lk; ISBN 998570150X * [[Annika Koppel]], "Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid". Kirjastus [[Kadmirell]], Tallinn [[2010]], 232 lk; ISBN 9789949908912 * [[Iivi Lepik]] ja [[Anne Tuuling]], "GITIS: Eesti stuudio Moskvas 1948-1953." 2011, Tallinn: Eesti Teatriliit. ==Välislingid== * {{imdb_nimi|id=0472937|nimi=Arvo Kruusement}} *[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/huviinfo Arvo Kruusement.] Teatrilavastused, rollid teatris ja kuuldemängudes. *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kop-persona-kop-persona-arvo-kruusement KÖP. PERSONA. Arvo Kruusement.] audioarhiiv, 18. jaanuar 2001. *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kahekone-arvo-kruusement Kahekõne. Arvo Kruusement.] videoarhiiv, 10. juuni 2012. * Riina Mägi. [https://www.vooremaa.ee/arvo-kruusemendist-saab-palamuse-valla-aukodanik/ "Arvo Kruusemendist saab Palamuse valla aukodanik"] – Vooremaa 18. veebruar 2014. *[https://www.kuulutaja.ee/armastatud-filmimehele-loodi-kadrinasse-skulptuurilik-pink/ Armastatud filmimehele loodi Kadrinasse skulptuurilik pink.] kuulutaja.ee,17. juuni 2022. *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1065372/arvo-kruusement-95-infarktid-ja-insuldid-ule-elanud-legendaarne-filmimees-muretsemine-ja-morniks-muutumine-on-katastroof- Infarktid ja insuldid üle elanud legendaarne filmimees: "Muretsemine ja morniks muutumine on katastroof."] ohtuleht.ee, 20. aprill 2023. {{JÄRJESTA:Kruusement, Arvo}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Venemaa Teatrikunsti Instituudi – GITIS-e vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Teatriühingu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 2ponb3nw16i5zjzwaamqbo1akal09vw Biograafiad (S) 0 24937 7231347 7229730 2026-09-09T14:34:55Z Sjur 66496 /* Sk */ 7231347 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (S)''' See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab S-tähega. ==Sa== ''Vaata [[Biograafiad (Sa)]]'' ==Sc== ''Vaata [[Biograafiad (Sc)]]'' ==Se== ''Vaata [[Biograafiad (Se)]]'' ==Sf== *[[Carlo Sforza]], Itaalia poliitik (1872–1952) *[[Caterina Sforza]], Itaalia ülikudaam (1463–1509) *[[Galeazzo Maria Sforza]], Milano hertsog (1444–1476) *[[Ludovico Maria Sforza]], Milano hertsog (1452–1508) *[[Muzio Attendolo Sforza]], kondotjeer (1369–1424) ==Sg== *[[Giovanni Sgambati]], itaalia helilooja (1841–1914) ==Sh== *[[Sha Menghai]], hiina kalligraafiakunstnik (1900—1992) *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]], Lõuna-Jeemeni poliitik (1920–1981) *[[Victor Shabangu]], Svaasimaa kergejõustiklane (1970–2018) *[[Alexander Shabalov]], USA maletaja (1967–) *[[Betty Shabazz]], Malcolm X-i abikaasa (1936–1997) *[[James Shabazz]] (James Warden, James 67X), USA usutegelane, Malcolm X-i kaastööline (1931–2014) *[[Shahram Shabpareh]], Iraani poplaulja ja laulukirjutaja (1948–) *[[Ernest Shackleton]], inglise-iiri polaaruurija (1874–1922) *[[Shaggy]], Jamaica-Ameerika laulja, laulukirjutaja ja DJ (1968–) *[[Jennifer Shahade]], ameerika maletaja (1980–) *[[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], Katari kergejõustiklane (1982–) *[[Matt Shadows]], USA muusik (1981–) *[[Hussain Shah]], Pakistani endine poksija (1964–) *[[Suhail Shaheen]], Afganistani ajakirjanik ja diplomaat *[[John Shakespeare]], Briti köösner, William Shakespeare'i isa (16.–17. sajand) *[[William Shakespeare]], inglise kirjanik (1564–1616) *[[Shakira]], Colombia laulja (1977–) *[[Afeni Shakur]], USA muusikamänedžer (1947–2016) *[[Tupac Shakur]], USA räppar (1971–1996) *[[Tony Shalhoub]], USA filminäitleja (1953–) *[[Gilad Shalit]], Iisraeli kaitseväelane (1986–) *[[Yits'ẖak Shamir]], Iisraeli poliitik (1915–2012) *[[Leonid Shamkovich]], USA maletaja (1923–2005) *[[Patrick M. Shanahan]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[James Shand]], Suurbritannia geoloog (1882–1957) *[[Garry Shandling]], USA näitleja (1949–2016) *[[Harley C. Shands]], USA psühhiaater ja semiootik (1916–1981) *[[Shangguan Yunzhu]], Hiina näitleja (1920–1968) *[[Ravi Shankar]], India sitarimängija ja helilooja (1920–2012) *[[Sam Shankland]], ameerika maletaja (1991–) *[[Bill Shankly]], šoti jalgpallitreener ja jalgpallur (1913–1981) *[[Michael Shanks]], Kanada näitleja (1970–) *[[Claude Shannon]], ameerika matemaatik, elektroonik ja kodeerija (1916–2001) *[[Molly Shannon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Benny Shanon]], Iisraeli psühholoog (1948–) *[[Dmitry Shapiro]], Vene juudi päritolu USA ettevõtja (1969–) *[[Michael Shapiro]], USA keeleteadlane ja semiootik (1939–) *[[Harlow Shapley]], ameerika astronoom (1885–1972) *[[Grant Shapps]], Suurbritannia poliitik (1968–) *[[Moshe Sharet]], Iisraeli poliitik (1894–1965) *[[Anna Sharevich]], ameerika maletaja (1985–) *[[Sharif ul-Hāshim]], Sulu sultan (15. sajand) *[[Nawaz Sharif]], Pakistani poliitik (1949–) *[[Shahbaz Sharif]], Pakistani poliitik (1951–) *[[Alok Sharma]], india päritolu Inglise konservatiivne poliitik (1967–) *[[Ari'el Sharon]], Iisraeli poliitik (1928–2014) *[[Henry Graham Sharp]], Suurbritannia iluuisutaja (1917–1995) *[[Keesha Sharp]], USA näitleja (1973–) *[[Margery Sharp]], inglise kirjanik (1905–1991) *[[Alfred Sharpe]], Suurbritannia koloniaalametnik (1853–1935) *[[Karl Barry Sharpless]], ameerika keemik (1941–) *[[William Shatner]], [[Kanada]] filminäitleja (1931–) *[[Kevin Shattenkirk]], USA jäähokimängija (1989–) *[[Clay Shaw]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (1913–1974) *[[Fiona Shaw]], iiri näitleja (1958–) *[[George Bernard Shaw]], iiri päritolu inglise näitekirjanik (1856–1950) *[[Irwin Shaw]], USA kirjanik (1913–1984) *[[Luke Shaw]], inglise jalgpallur (1995–) *[[Ron Shaw]], Briti matemaatik (1929–2015) *[[Sandie Shaw]], inglise laulja (1947–) *[[Ted Shawn]], Ameerika Ühendriikide tantsija (1891–1972) *[[Wallace Shawn]], Ameerika Ühendriikide filmi-, tele- ja teatrinäitleja (1943–) *[[Jack Shea]], USA kiiruisutaja (1910–2002) *[[John Shea]], USA näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Riley Sheahan]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Alan Shearer]], endine Inglismaa jalgpallur (1970–) *[[Conor Sheary]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1992–) *[[Daniel Shechtman]], Iisraeli materjaliteadlane (1941–) *[[Charlie Sheen]], USA filminäitleja (1962–) *[[Martin Sheen]], USA filminäitleja (1940–) *[[Barry Sheene]], Briti mootorratta võidusõitja (1950–2003) *[[Ed Sheeran]], Briti laulja (1991–) *[[Millard Sheets]], USA kunstnik (1907–1989) *[[Henry M. Sheffer]], Ameerika loogik (1882–1964) *[[Mehmet Shehu]], Albaania poliitik (1913–1981) *[[Sheikh Muszaphar Shukor]], Malaisia kosmonaut ja arst (1972) *[[Ali Mohamed Shein]], Tansaania poliitik (1948–) *[[Harry Shein]], Eesti ja Iisraeli arhitekt (1947–2013) *[[Reet Shein]] eesti päritolu Iisraeli arhitekt (1946–) *[[Claudia Sheinbaum]], Mehhiko poliitik (1962–) *[[Ardalan Shekarabi]], Iraani päritolu sotsiaaldemokraatlik Rootsi poliitik (1978–) *[[Joseph Orville Shelby]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni sõjaväelane (1830–1897) *[[Sidney Sheldon]], kirjanik (1917–2007) *[[Rupert Sheldrake]], Suurbritannia parapsühholoog ja biokeemik (1942–) *[[Mary Shelley]], inglise kirjanik (1797–1851) *[[Percy Shelley]], inglise luuletaja (1792–1822) *[[Blake Shelton]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja televisioonitegelane (1976–) *[[Jonjo Shelvey]], inglise jalgpallur (1992–) *[[Shen Xue]], Hiina iluuisutaja (1978–) *[[Shen Yang]], hiina maletaja (1989–) *[[Sheng Yen]], Taiwani ''chan''-budistlik õpetaja (1930–2009) *[[Shenouda III]], Aleksandria paavst (1923–2012) *[[Jack Shep]], Briti koomik, näitleja ja stsenarist (1999– või 2000–) *[[Alan Shepard]], USA astronaut (1923–1998) *[[Sam Shepard]], USA näitleja ja näitekirjanik (1943–2017) *[[Dennis Shepherd]], Lõuna-Aafrika poksija (1926–2006) *[[Sherri Shepherd]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja telesaatejuht (1967–) *[[William Shepherd]], Ameerika Ühendriikide endine mereväelane ja NASA astronaut (1949–) *[[James Sheppard]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Cillian Sheridan]], Iirimaa jalgpallur (1989–) *[[Martin Sheridan]], USA kergejõustiklane (1881–1918) *[[Nicollette Sheridan]], Briti näitleja (1963–) *[[Muzafer Sherif]], türgi päritolu USA psühholoog (1906–1988) *[[Teddy Sheringham]], Briti jalgpallur (1966–) *[[Brad Sherman]], Ameerika Ühendriikide raamatupidaja ja poliitik (1954–) *[[Sarah Sherman]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja stsenarist (1993–) *[[Ang Dorje Sherpa]], Nepali šerpa alpinist (1970–) *[[Babu Chiri Sherpa]], Nepali alpinist (1965–2001) *[[Chhang Dawa Sherpa]], Nepali alpinist (1982–) *[[Dawa Yangzum Sherpa]], Nepali alpinist (1990–) *[[Gelje Sherpa]], Nepali šerpa alpinist (1992–) *[[Mingma Sherpa]], Nepali alpinist (1978–) *[[Mingma Gyabu Sherpa]], Nepali alpinist (1989–) *[[Mingma Gyalje Sherpa]], Nepali alpinist (1986–) *[[Nima Rinji Sherpa]], Nepali šerpa alpinist (2006–) *[[Pasang Lhamu Sherpa]], Nepali alpinist (1961–1993) *[[Sanu Sherpa]], Nepali alpinist (1975–) *[[Tashi Lakpa Sherpa]], Nepali alpinist (1985–) *[[Tenjen Sherpa]], Nepali alpinist (1988–2023) *[[Lloyd Sherr]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1959–) *[[Charles Scott Sherrington]], inglise füsioloog (1857–1952) *[[Mark Sherwin]], Cooki saarte kergejõustiklane (1970–) *[[Kiefer Sherwood]], USA jäähokimängija (1995–) *[[Haakon Shetelig]], norra arheoloog (1877–1955) *[[Shi Liang]], hiina jurist ja Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (1900–1985) *[[Shi Zhengli]], hiina viroloog (1964–) *[[M. P. Shiel]], Briti kirjanik ja Redonda kuningas (1865–1947) *[[Brooke Shields]], ameerika näitleja ja modell (1965–) *[[Mikaela Shiffrin]], USA mäesuusataja (1995–) *[[Jean Shiley]], USA kõrgushüppaja (1911–1998) *[[Robert J. Shiller]], USA majandusteadlane (1946–) *[[Shigeru Shimada]], Jaapani diplomaat (1885–1954) *[[Hitomi Shimatani]], jaapani poplaulja (1980–) *[[Yūko Shimizu]], jaapani disainer (1946–) *[[John Shimkus]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1958–) *[[Hakubun Shimomura]], Jaapani poliitik (1954–) *[[Paetongtarn Shinawatra]], Tai poliitik (1986–) *[[Yingluck Shinawatra]], Tai poliitik (1967–) *[[Kaneto Shindō]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (1912–2012) *[[Makoto Shinkai]], jaapani filmilavastaja (1973–) *[[Hunter Shinkaruk]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Mike Shinoda]], USA laulja ja muusikaprodutsent (1977–) *[[Hiromi Shinya]], jaapani gastroenteroloog ja kirurg (1935–2021) *[[Harold Shipman]], Briti arst-sarimõrvar (1946–2004) *[[Kazuko Shiraishi]], jaapani luuletaja ja tõlkija (1931–2024) *[[Hideki Shirakawa]], jaapani keemik (1936–2026) *[[Cabdi Faarax Shirdoon]], Somaalia majandusteadlane, ettevõtja ja poliitik (1958–) *[[Vandana Shiva]], India keskkonnakaitsja ja füüsik (1952–) *[[William Bradford Shockley]], füüsik ja leiutaja (1910–1989) *[[Carolyn Shoemaker]], Ameerika Ühendriikide astronoom (1929–2021) *[[Eugene Shoemaker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja planetoloog (1928–1997) *[[Rebecca Shoichet]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (1975–) *[[Drew Shore]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Howard Shore]], Kanada helilooja (1946–) *[[Elizabeth Short]], Ameerika Ühendriikide mõrvaohver (1924–1947) *[[Gregory Short]], Ameerika Ühendriikide helilooja, pedagoog ja tegevuskunstnik (1938–1999) *[[Nigel Short]], inglise maletaja (1965–) *[[Thomas Lloyd Short]], ameerika semiootik (1940–) *[[Frank Shorter]], USA jooksja (1947–) *[[Claudia Shotz]], bulgaaria pornonäitleja (1992–) *[[Jackie Shroff]], India näitleja (1957–) *[[Tiger Shroff]], India näitleja (1990–) *[[Alfred Shrubb]], Suurbritannia pikamaajooksja (1879–1964) *[[Karl Shuker]], Briti zooloog ja kirjanik (1959–) *[[Sāmiḩ Shukrī]], Egiptuse poliitik (1952–) *[[David Shulkin]], Ameerika Ühendriikide arst ja poliitik (1959–) *[[Clifford Shull]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1915–2001) *[[George P. Shultz]], USA poliitik (1920–2021) *[[Richard Shusterman]], pragmatistlik kunstiesteetik ja filosoof (1949–) *[[Nevil Shute]], inglise kirjanik, lennukiinsener ja piloot (1899–1960) *[[Yuliya Shvayger]], Iisraeli maletaja (1994–) *[[M. Night Shyamalan]], USA filmirežissöör, -stsenarist ja -produtsent (1970–) *[[Luca Shytaj]], Itaalia maletaja (1986–) ==Si== ''Vaata [[Biograafiad (Si)]]'' ==Sj== *[[Olga Sjatkovskaja]], Eesti loomaarst (1973–) *[[Sjoerd Sjoerdsma]], Hollandi diplomaat ja poliitik (1981–) *[[Sjón]], islandi luuletaja ja proosakirjanik (1962–) *[[Sanan Sjugirov]], kalmõki maletaja (1993–) *[[Semjon Sjulski]], Jakuudi ANSV riigitegelane (1908–1952) *[[Igor Sjunin]], Eesti kolmikhüppaja (1990–) *[[Rašid Sjunjajev]], Venemaa astrofüüsik (1943–) *[[Gudrun Sjödén]], Rootsi moelooja ja ettevõtja (1941–) *[[Stig Sjölin]], Rootsi poksija (1928–1995) *[[Jonas Sjöstedt]], Rootsi poliitik (1964–) *[[Oscar Sjöstedt]], Eesti aukonsul Rio de Janeiros (1885–1958) *[[Sarah Sjöström]], Rootsi ujuja (1993–) *[[Maj Sjöwall]], rootsi graafik, ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija (1935–2020) ==Sk== *[[Har'el Skaat]], Iisraeli laulja (1981–) *[[Olga Skabejeva]], vene telesaatejuht (1984–) *[[Fredrik Skagen]], norra kirjanik (1936–2017) *[[Gintarė Skaistė]], Leedu poliitik (1981–) *[[Kārlis Skalbe]], läti proosakirjanik, luuletaja ja aktivist (1879–1945) *[[Zorjana Skaletska]], Ukraina jurist ja poliitik (1980–) *[[Pavol Skalický]], slovaki jäähokimängija (1995–) *[[Jefstafi Skalon]], Venemaa riigitegelane (1845–1902) *[[Skanderbeg]], albaania rahvuskangelane *[[Sindre Bjørnestad Skar]], norra murdmaasuusataja (1992–) *[[Oļegs Skarainis]], Läti skulptor (1923–2017) *[[Bente Skari]], Norra endine murdmaasuusataja (1972–) *[[Bill Skarsgård]], rootsi näitleja (1990–) *[[Alexander Skarsgård]], rootsi näitleja (1976–) *[[Stellan Skarsgård]], rootsi filminäitleja (1951–) *[[Francysk Skaryna]], valgevene ja idaslaavi esmatrükkal, teadlane, valgustaja, tõlkija, kirjanik ja graafik (1490–1551) *[[Phandu Skelemani]], Botswana poliitik (1945–) *[[Spyrídon Skémpris]], kreeka maletaja (1958–) *[[Roosevelt Skerrit]], Dominica poliitik (1972–) *[[Ellyes Skhiri]], Tuneesia jalgpallur (1995–) *[[Robert Skidelsky]], Suurbritannia majandusajaloolane (1939–2026) *[[Ville Skinnari]], Soome poliitik ja endine jäähokimängija (1974–) *[[Burrhus Frederic Skinner]], USA psühholoog (1904–1990) *[[Jeff Skinner]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Quentin Skinner]], Suurbritannia ajaloolane (1940–) *[[Robert Peet Skinner]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (1866–1960) *[[Stuart Skinner]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[Dmitri Skiperski]], jalgpallur (1973–) *[[Kristine Stavås Skistad]], norra murdmaasuusataja (1999–) *[[Ossian Skiöld]], rootsi vasaraheitja (1889–1961) *[[Brady Skjei]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Ann Elen Skjelbreid]], norra laskesuusataja (1971–) *[[Max Skladanowsky]], saksa leiutaja (1863–1939) *[[Matvei Skobelev]], Vene poliitik (1885–1938) *[[Lidija Skoblikova]], Nõukogude Liidu kiiruisutaja (1939–) *[[Nikolai Skoblin]], vene sõjaväelane ja [[OGPU]] agent (1893–1937) *[[Kaia Skoblov]], eesti näitleja (1979–) *[[Vibeke Skofterud]], Norra murdmaasuusataja (1980–2018) *[[Cecilie Skog]], norra retkleja ja alpinist (1974–) *[[Kamila Skolimowska]], poola vasaraheitja (1982––2009) *[[Jan Skolimowski]], eesti arhitekt (1977–) *[[Mihhail Skopin-Šuiski]], Venemaa riigitegelane (1586–1610)[http://scopin.narod.ru/index.htm] *[[Pjotr Skoropostižnõi]], vene rahvusest Eesti õigeusu vaimulik (preester) (1829–1902) *[[Otto Skorzeny]], Relva-SS-i ohvitser (1908–1975) *[[Sander Skotheim]], norra kümnevõistleja (2002–) *[[Jens Christian Skou]], taani keemik (1918–2018) *[[Pános Skourlétis]], Kreeka poliitik (1962–) *[[Cleon Skousen]], USA ajakirjanik (1913–2006) *[[Tamitha Skov]], USA heliofüüsik *[[Hrõhori Skovoroda]], ukraina filosoof (1722–1794) *[[Werner Skowron]], Saksa poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1943–2016) *[[Nathalie Skowronek]], Belgia kirjanik (1973–) *[[Artūrs Skrastiņš]], läti näitleja (1974–) *[[Kārlis Skrastiņš]], läti jäähokimängija (1974–2011) *[[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (1981–2026) *[[SkReW]], USA räppar *[[Baiba Skride]], läti viiuldaja (1981–) *[[Petri Skriko]], endine Soome jäähokimängija (1962–) *[[Sergei Skripal]] (1951–), spioneerimises süüdi mõistetud Venemaa ohvitser *[[Almira Skripchenko]], Prantsusmaa maletaja (1976–) *[[Aleksandr Skrjabin]], vene helilooja ja pianist (1872/1871–1915) *[[Gennadi Skromnov]], Eesti looduskaitsetegelane (1949–2025) *[[Aleksander Skrzyński]], Poola diplomaat ja poliitik (1882–1931) *[[Pia Skrzyszowska]], poola jooksja (2001–) *[[Marianna Skrõbõkina]], Sahha filmiprodutsent (1980–) *[[Anne Skrõpnik]], eesti raamatukogundustegelane ja bibliograaf (1940–2006) *[[Artur Skrõpnik]], Eesti kitarrist (1967–) *[[Viktor Skrõpnõk]], ukraina jalgpallur ja treener (1969–) *[[Nejc Skubic]], sloveeni jalgpallur (1989–) *[[Krzysztof Skubiszewski]], Poola jurist, õigusteadlane ja poliitik (1926–2010) *[[Kazys Skučas]], Leedu poliitik ja sõjaväelane (1894–1941) *[[Andres Skuin]], eesti võrkpallitreener (1962–2003) *[[Marģers Skujenieks]], Läti poliitik (1886–1941) *[[Austra Skujiņa]], läti luuletaja (1909–1932) *[[Frīdrihs Skujiņš]], läti arhitekt (1890–1957) *[[Džemma Skulme]], Läti maalikunstnik ja poliitik (1925–2019) *[[Marta Skulme]], läti skulptor (1890–1962) *[[Jelena Skulskaja]], Eesti ajakirjanik (1950–) *[[Grigori Skulski]], juudi rahvusest Ukrainas sündinud Eesti kirjanik (1912–1987) *[[Ādolfs Skulte]], Läti helilooja ja pedagoog (1909–2000) *[[Gvido Skulte]], läti filmioperaator (1939–2013) *[[Marius Skuodis]], Leedu poliitik (1986–) *[[Maljuta Skuratov]], opritšnik (suri 1573) *[[Alexander Frank Skutch]], Ameerika Ühendriikide botaanik, ornitoloog, filosoof ja kirjanik (1904–2004) *[[Saulius Skvernelis]], Leedu poliitik ja politseijuht (1970–) *[[Viktor Aleksejevitš Skvortsov]], vene farmakoloog (1872–?) *[[Per Edvin Sköld]], Rootsi poliitik (1891–1972) *[[Bengt Skytte]], Rootsi riigitegelane ja diplomaat (1614–1683) *[[Carl Gustaf Skytte]], Rootsi sõjaväelane (1647–1714) *[[Gustav Adolf Skytte]], Rootsi aadlik ja mereröövel (1637–1663) *[[Jakob Skytte]], Tartu ülikooli esimene rektor (1616–1654) *[[Johan Skytte]], Liivimaa kindralkuberner (1577–1645) *[[Vendela Skytte]], rootsi aadlidaam, kirjanik ja epistolaar (1608–1629) *[[Naatan Skyttä]], Soome jalgpallur (2002–) ==Sl== *[[Naděžda Slabihoudová]], tšehhi tõlkija (1922–2014) *[[Krunoslav Slabinac]], horvaadi laulja (1944–2020) *[[Emilija Slabunova]], Venemaa poliitik (1958–) *[[Antoine Slaby]], Belgia kabetaja (1928–2017) *[[David Slade]], suurbritannia filmilavastaja (1969–) *[[Juraj Slafkovský]], Slovakkia jäähokimängija (2004–) *[[Atis Slakteris]], Läti endine poliitik (1956–) *[[Mary Slaney]], USA kergejõustiklane (1958–) *[[Czesław Słania]], Poola-Rootsi postmarkide ja paberrahade graveerija (1921–2005) *[[Rudolf Slánský]], Tšehhoslovakkia kommunistlik poliitik ja riigitegelane (1901–1952) *[[Slash]] (Saul Hudson), USA-Briti muusik (1965–) *[[Jenny Slate]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1982–) *[[Laima Slava]], läti kunstiajaloolane ja kirjastaja (1947–) *[[Jaccob Slavin]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Nikolai Slavin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja diplomaat (1903–1958) *[[Zinaida Slavina]], vene näitleja (1940–2019) *[[Olga Slavnikova]], vene ajakirjanik ja kirjanik (1957–) *[[Walery Sławek]], Poola poliitik (1879–1939) *[[Gregory Slay]], USA muusik, trummar (1969–2010) *[[Deke Slayton]], USA astronaut (1924–1993) *[[Jelena Slessarenko]], Venemaa kergejõustiklane (kõrgushüppaja) (1982–) *[[Michel Sleiman]], Liibanoni poliitik (1948–) *[[Boriss Slepikovski]], Eesti alpinist (1948–) *[[Svetlana Sleptsova]], Venemaa laskesuusataja (1986–) *[[Anton Slepõšev]], Venemaa jäähokimängija (1994–) *[[Solveig Slettahjell]], norra džässlaulja (sündinud 1971) *[[Grace Slick]], ameerika laulja ja laulukirjutaja (1939–) *[[John Slidell]], USA poliitik ja diplomaat (1793–1871) *[[Carlos Slim Helú]], Liibanoni päritolu Mehhiko ärimees ja filantroop (1940–) *[[Fatboy Slim]], Briti muusik (1963–) *[[Astrid Øyre Slind]], norra murdmaasuusataja (1988–) *[[Vassõl Slipak]], ukraina ooperilaulja (1974–2016) *[[Vesto Slipher]], ameerika astronoom (1875–1969) *[[Ljubov Sliska]], Venemaa poliitik (1953–) * [[Aleg Sliževski]], Valgevene jurist ja poliitik (1972–) *[[Naïm Sliti]], Tuneesia jalgpallur (1992–) *[[Nikolai Slitšenko]], Venemaa laulja, näitleja ja lavastaja (1934–2021) *[[Bogdan Śliwa]], poola maletaja (1922–2006) *[[John Sloboda]], Briti psühholoog ja maamiinide kasutamise vastu võitleja *[[Lev Slobodskoi]], Ukraina-Iisraeli kabetaja (1943–2019) *[[Henry Warner Slocum]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja poliitik (1827–1894) *[[Joshua Slocum]], Kanada meresõitja (1844–1909) *[[Michael Slote]], filosoof *[[Juliusz Słowacki]], poola luuletaja ja näitekirjanik (1809–1849) *[[Veronika Slowikowska]], Kanada näitleja ja koomik (1995–) *[[Aado Slutsk]], eesti ajakirjanik ja meediajuht (1918–2006) *[[Ināra Slucka]], läti näitleja ja lavastaja (1959–) *[[Heli Slunga]], soome luuletaja ja proosakirjanik (1982–) *[[Grigori Služitel]], vene kirjanik ja näitleja (1983–) *[[Irina Slutskaja]], vene iluuisutaja (1979–) *[[Boriss Slutski]], vene luuletaja (1919–1986) *[[Leonid Slutski]], Venemaa poliitik (1968–) *[[Fredrik Gottlieb Slöör]], Ingerimaa vaimulik (1835–1889) *[[Georg Frithjof Slöör]], Eesti ja soome vaimulik (1874–1934) ==Sm== *[[Izmir Smajlaj]], albaania kaugushüppaja (1993–) *[[Tringe Smajli]], Albaania vabadusvõitleja (1880–1917) *[[Bertrice Small]], USA kirjanik (1937–2015) *[[Chris Smalling]], inglise jalgpallur (1989–) *[[John Jamieson Carswell Smart]], Austraalia filosoof (1920–2012) *[[Ninian Smart]], Briti usuteadlane ja filosoof (1927–2001) *[[Viktor Smeds]], soome võimleja (1885–1957) *[[Mihkel Smeljanski]], eesti näitleja ja laulja (1950–2020) *[[Valeri Smelkov]], Eesti jalgpallur (1989–) *[[Rudolf Smend]], saksa teoloog (1851–1913) *[[David Smerdon]], Austraalia maletaja (1984–) *[[Bernhard von Smerten]], Järva foogt (16. sajand) *[[Igor Smeško]], Ukraina poliitik (1955–) *[[Bedřich Smetana]], tšehhi helilooja (1824–1884) *[[Vladimir Smetanin]], Eesti statistik (1888–1945) *[[Raissa Smetanina]], vene murdmaasuusataja (1952–) *[[Antanas Smetona]], Leedu poliitik (1874–1944) *[[Aistė Smilgevičiūtė]], leedu laulja (1977–) *[[Edvards Smiltēns]], Läti poliitik (1984–) *[[Ilia Smirin]], Iisraeli maletaja (1968–) *[[Aleksandr Smirnov (kirjandusteadlane)|Aleksandr Aleksandrovitš Smirnov]], kirjandusteadlane ja tõlkija (1883–1962) *[[Aleksandr Smirnov (ajakirjanik)|Aleksandr Aleksejevitš Smirnov]], ajakirjanik, ajakirja [[Russkaja Žizn]] toimetaja (1864–1898) *[[Aleksandr Smirnov (teoloog)|Aleksandr Aleksejevitš Smirnov]], õigeusu vaimulik ja teoloog (1839–1906) *[[Aleksandr Smirnov (näitleja)|Aleksandr Iljitš Smirnov]], näitleja (1909–1977) *[[Aleksandr Smirnov (filoloog)|Aleksandr Ivanovitš Smirnov]], keele- ja kirjandusteadlane (1842–1905) *[[Aleksandr Smirnov (biokeemik)|Aleksandr Ivanovitš Smirnov]], biokeemik ja NSV Liidu Teaduste Akadeemia liige (1888–1945) *[[Aleksandr Smirnov (lendur)|Aleksandr Ivanovitš Smirnov]], endine sõjaväelendur (1920–) *[[Aleksandr Smirnov (jalgpallur)|Aleksandr Mihhailovitš Smirnov]], endine jalgpallur (1954–) *[[Aleksandr Smirnov (Nõukogude Liidu poliitik)|Aleksandr Petrovitš Smirnov]], NSV Liidu poliitik ja riigiametnik (1877–1938) *[[Aleksandr Smirnov (lastekirjanik)|Aleksandr Platonovitš Smirnov]], lastekirjanik (1854–1900) *[[Aleksandr Smirnov (ooperilaulja)|Aleksandr Vassiljevitš Smirnov]], ooperilaulja (1870–1942) *[[Aleksandr Smirnov (arst)|Aleksandr Vassiljevitš Smirnov]], kirurg ja arstiteadlane (1886–1972) *[[Aleksandr Smirnov (Venemaa poliitik)|Aleksandr Vassiljevitš Smirnov]], Venemaa poliitik (1958–) *[[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Viktorovitš Smirnov]], iluuisutaja (1984–) *[[Artjom Smirnov]], vene maletaja (1985–) *[[Maksim Smirnov]], Eesti jalgpallur (1979–) *[[Savvati Smirnov]], Eesti keeleteadlane (1929–2002) *[[Sergei Smirnov]], Venemaa riigiametnik ja sõjaväelane (1950–) *[[Sergei Smirnov (ajakirjanik)]], vene ajakirjanik (1975–) *[[Vladimir Smirnov]], Kasahstani suusataja (1964–) *[[Deniss Smirnovs]], Läti jäähokimängija (1999–) *[[Roman Smiško]], Ukraina jalgpallur (1983–) *[[Jørgen Smit]], norra antroposoof (1916–1991) *[[Adam Smith]], šoti filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane (1723–1790) *[[Adrian Smith]], inglise kitarrist (1957–) *[[Alex Smith]], USA Ameerika jalgpalli mängija (1984–) *[[Ali Smith]], Šoti kirjanik (sündinud 1962) *[[Anna Nicole Smith]], USA näitleja, seksisümbol (1967–2007) *[[Axel Smith]], Rootsi maletaja (1986–) *[[Bobby Smith]], endine Kanada jäähokimängija *[[Brendan Smith]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Bubba Smith]], USA Ameerika jalgpallur ja näitleja (1945–2011) *[[C. J. Smith]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Calvin Smith]], USA kergejõustiklane (1961–) *[[Chadwick Smith]], tšerokiide ülempealik (1950–) *[[Christine Smith]], fotomodell (1979–) *[[Craig Smith]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1989–) *[[Dean Smith]], USA sprinter (1932–2023) *[[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (1971–) *[[Edmund Kirby Smith]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni sõjaväelane (1824–1893) *[[Edward Smith]], [[Titanic]]u kapten (1850–1912) *[[Elinor Smith]], USA lendur (1911–2010) *[[George E. Smith]], ameerika füüsik (1930–2025) *[[Ian Smith]], Rodeesia poliitik (1919–2007) *[[Jaden Smith]], USA laulja ja näitleja (1998–) *[[James Smith (ihtüoloog)|James Smith]], Lõuna-Aafrika ihtüoloog (1897–1968) *[[John Smith (maadleja)|John Smith]], USA maadleja (1965–) *[[Lyman C. Smith]], Ameerika Ühendriikide tööstur (1850–1910) *[[Maggie Smith]], inglise filmi-, teatri- ja seriaalinäitleja (1934–2024) *[[Matt Smith]], Suurbritannia näitleja (1982–) *[[Maurice Smith]], Jamaica kümnevõistleja (1980–) *[[Michael J. Smith]], Ameerika Ühendriikide insener ja NASA astronaut (1945–1986) *[[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]], Kanada jäähokimängija (1982–) *[[Patti Smith]], USA laulja (1946–) *[[Quentin Smith]], ameerika filosoof (1952–) *[[Regan Smith]], USA ujuja (2002–) *[[Reilly Smith]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Robert Smith (muusik)|Robert Smith]], inglise laulja (1959–) *[[Rusty Smith]], USA kiiruisutaja (1979–) *[[Samantha Smith]], USA koolitüdruk, kes kirjutas Andropovile (1972–1985) *[[Spencer Smith]], USA muusik (1987–) *[[Warren Cummings Smith]], eesti mäesuusataja (1992–) *[[Will Smith]], USA filminäitleja (1968–) *[[William Smith]], inglise geoloog ja paleontoloog (1769–1839) *[[William Smith (poksija)|William Smith]], Lõuna-Aafrika poksija (1904–1955) *[[Yeardley Smith]], USA näitleja (1964–) *[[Oliver Smithies]], USA geneetik (1925–2017) *[[Devante Smith-Pelly]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Edward Smith-Stanley (14. Derby krahv)|Edward Smith-Stanley]], 14. Derby krahv *[[Evald Smitt]], eesti jalgpallur (1915–2007) *[[Innokenti Smoktunovski]], vene näitleja (1925–1994) *[[Jakiv Smoli]], Ukraina majandustegelane (1961–) *[[Julia Smoli]], Eesti ettevõtja, treener ja poliitik (1979–) *[[Lee Smolin]], USA ja Kanada füüsikateoreetik ja teaduskirjanik (1955–) *[[Fjodor Smolov]], vene jalgpallur (1990–) *[[George Smoot]], Ameerika Ühendriikide astrofüüsik ja kosmoloog (1945–2025) *[[Bezalel Smotrich]], Iisraeli paremäärmuslik poliitik ja jurist (1980–) *[[Josef Smrkovský]], Tšehhoslovakkia poliitik ja riigitegelane (1911–1974) *[[Cobie Smulders]], Kanada näitleja ja modell (1982–) *[[Jakov Smuškevitš]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1902–1941) *[[Ilona Smuškina]], Eesti kultuuritegelane (1948–) *[[Aaron Smuts]], Ameerika Ühendriikide filosoof *[[Juhan Smuul]], eesti kirjanik (1922–1971) *[[Vassili Smõslov]], vene maletaja (1921–2010) ==Sn== *[[Aleksei Snegov]], Nõukogude Liidu parteitegelane (1898–1990) *[[Vassili Snegov]], Nõukogude Liidu sporditegelane (1902–1990) *[[Mircea Snegur]], Moldova riigitegelane (1940–2023) *[[Wesley Sneijder]], hollandi jalgpallur (1984–) *[[Johann Wilhelm Snell]], saksa õigusteadlane (1789–1851) *[[Johan Vilhelm Snellman]], Soome ühiskonnategelane ja publitsist (1806–1881) *[[Antanas Sniečkus]], Leedu NSV parteitegelane (1903–1974) *[[Wesley Snipes]], ameerika filminäitleja (1962–) *[[Robert Snodgrass]], Šotimaa jalgpallur (1987–) *[[Snofru]], Vana-Egiptuse kuningas (27.–26. sajand eKr) *[[Carl Snoilsky]], Rootsi luuletaja ja diplomaat (1841–1903) *[[John B. Snook]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (1815–1901) *[[Sarah Snook]], Austraalia näitleja (1987–) *[[Snorri Sturluson]], Islandi ajaloolane, luuletaja ja poliitik (1178–1241) *[[Charles Percy Snow]], inglise teadlane ja kirjanik (1905–1980) *[[Jon Snow]], inglise ajakirjanik *[[Mark Snow]], Ameerika Ühendriikide helilooja (1946–2025) *[[Edward Snowden]], USA luuraja (1983–) *[[Gary Snyder]], USA kirjanik ja looduskaitsja (1930–) *[[Timothy Snyder]], USA ajaloolane (1969–) ==So== ''Vaata [[Biograafiad (So)]]'' ==Sp== *[[Paul-Henri Spaak]], Belgia poliitik (1899–1972) *[[Vincenzo Spadafora]], Itaalia poliitik (1974–) *[[David Spade]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Teodors Spāde]], Läti mereväeohvitser, admiral (1891–1970) *[[James Spader]], USA filminäitleja (1960–) *[[Andrejs Spāģis]], Läti pedagoog ja publitsist (1820–1871) *[[Jens Spahn]], Saksamaa poliitik (1980–) *[[Uroš Spajić]], serbia jalgpallur (1993–) *[[Lazzaro Spallanzani]], itaalia katoliku preester, bioloog ja füsioloog (1729–1799) *[[Luciano Spalletti]], Itaalia jalgpallitreener ja jalgpallur (1959–) *[[Silvio Spann]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur (1981–) *[[Róbert Ragnar Spanó]], Islandi jurist ja kohtunik (1972–) *[[Kirsti Sparboe]], norra laulja (1946–2026) *[[Muriel Spark]], šoti kirjanik, luuletaja ja esseist (1918–2006) *[[Jordin Sparks]], USA muusik (1989–) *[[Nicholas Sparks]], USA kirjanik (1965–) *[[Spartacus]], Traakiast pärit gladiaator, orjade mässu juht Rooma riigis (2.–1. sajand eKr) *[[Tim Sparv]], Soome jalgpallur (1987–) *[[Boriss Spasski]], Venemaa maletaja (1937–2025) *[[Oliver Spasovski]], Makedoonia poliitik (1976–) *[[Charles Edward Spearman]], inglise psühholoog (1863–1945) *[[Wallace Spearmon]], USA kergejõustiklane (1984–) *[[Britney Spears]], laulja (1981–) *[[Jamie Lynn Spears]], USA näitleja ja laulja (1991–) *[[Justus Friedrich Specht]], Pärnu raehärra (1822–1907) *[[Phil Spector]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (1939–2021) *[[Maximilian von Spee]], Saksamaa sõjaväelane (1861–1914) *[[Gary Speed]], Walesi jalgpallur ja treener (1969–2011) *[[Scott Speed]], USA autovõidusõitja (1983–) *[[Heli Speek]], eesti dokumentaalfilmide režissöör (1948–) *[[Jaan Speek]], eesti kirjanik ja kooliõpetaja (1866–1921) *[[Peeter Speek]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1873–1968) *[[Tiiu Speek]], eesti tõlkija (1958–) *[[Albert Speer]], saksa arhitekt ja poliitik (1905–1981) *[[Oskar Woldemar Speer]], Eesti vaimulik (1838–1898) *[[Viktor Woldemar Theodor Speer]], Eesti vaimulik (1875–1946) *[[Ronald Speirs]], USA sõjaväelane (1920–2007) *[[Regina Spektor]], vene päritolu USA laulja, laulukirjutaja ja pianist (1980–) *[[Edward Speleers]], Suurbritannia näitleja (1987–) *[[Aaron Spelling]], USA filmi- ja teleprodutsent (1923–2006) *[[Baldwin Spencer]], Antigua ja Barbuda poliitik (1948–) *[[Bud Spencer]], Itaalia näitleja, filmilooja ja ujuja (1929–2016) *[[Herbert Spencer]], inglise filosoof ja sotsioloog (1820–1903) *[[Percival Spencer]], Jamaica sprinter (1975–) *[[Oswald Spengler]], saksa filosoof (1880–1936) *[[Urassaya Sperbund]], tai filminäitleja (1993–) *[[Göran von Sperling]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1630–1691) *[[Ulrich von Sperreuter]], sõjaväelane (1664–1745) *[[Burchard Leonhard Viktor Sperrlingk]], eesti vaimulik (1854–1905) *[[Paul Sperrlingk]], eesti keemik (1887–1939) *[[Roger Sperry]], USA neuropsühholoog (1913–1994) *[[Jason Spezza]], Kanada jäähokimängija (1983–) *[[Anne Spiegel]], Saksamaa poliitik (1980–) *[[Art Spiegelman]], USA koomiksikunstnik (1948–) *[[Steven Spielberg]], USA filmirežissöör (1946–) *[[Dean Spielmann]], Luksemburgi jurist (1960–) *[[Johnny Spillane]], USA kahevõistleja (1980–) *[[Bernard Spilsbury]], inglise kohtuarst (1877–1947) *[[Leonardo Spinazzola]], itaalia jalgpallur (1993–) *[[Michael Spindelegger]], Austria poliitik (1959–) *[[Bernhard Justus Thomas Spindler]], Eesti vaimulik (1822–1892) *[[Friedrich Spindler]], Eesti vaimulik ja baltisaksa ajakirjanik (1866–1920) *[[Georg Wilhelm Spindler]], Eesti vaimulik (1793–1838) *[[Hermann Spindler]], Eesti vaimulik (1860–1893) *[[Nikolaus Friedrich Hermann Spindler]], Eesti vaimulik (1831–1894) *[[Altiero Spinelli]], itaalia poliitik (1907–1986) *[[Leon Spinks]], USA poksija (1953–2021) *[[Caroll Spinney]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1933–2019) *[[Baruch Spinoza]], juudi päritolu Hollandi filosoof (1632–1677) *[[Norman Spinrad]], USA ulmekirjanik (1940–) *[[Andrei Spînu]], Moldova poliitik (1986–) *[[Matthew Spiranovic]], Austraalia jalgpallur (1988–) *[[Valeri Spiridonov]], Eesti maadleja (1952–1993) *[[Aleksei Spiridov]], Venemaa sõjaväelane (1753–1828) *[[Ugo Spirito]], itaalia filosoof (1896–1979) *[[Herbert J. Spiro]], saksa päritolu USA poliitikategelane ja politoloog (1924–) *[[Myriam Spiteri Debono]], Malta poliitik (1952–) *[[Mark Spitz]], USA ujuja (1950–) *[[Rein Spitz]], Eesti ajakirjanik (1959–) *[[Lyman Spitzer]], Ameerika Ühendriikide teoreetiline füüsik, astronoom ja alpinist (1914–1997) *[[Carl Spitzweg]], saksa romantistlik maalikunstnik ja luuletaja (1808–1885) *[[Edmund Spohr]], baltisaksa botaanik ja õppejõud (1887–1964) *[[Veiko Spolītis]], Läti poliitik ja politoloog (1971–) *[[Otto Sponheimer]], Saksamaa sõjaväelane teises maailmasõjas, jalaväekindral (1886–1961) *[[Lisa Spoonauer]], USA filminäitleja (1972–2017) *[[Ryan Spooner]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Heinrich Sprenge]], Narva foogt 15. sajandil *[[Göran Magnus Sprengtporten]], poliitik (1740–1819) *[[Latrell Sprewell]], USA korvpallur (1970–) *[[Edgar Spriit]], Eesti poliitik (1922–1993) *[[Eero Spriit]], eesti näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Elonna Spriit]], Eesti tantsija ja tantsupedagoog (1934–2016) *[[Māris Sprindžuks]], Läti agronoom ja poliitik (1971–) *[[Anton Springer]], saksa kunstiajaloolane (1825–1891) *[[Benedictus Springer]], hollandi kabetaja (1897–1960) *[[Ron Springett]], Inglismaa jalgpallur (1935–2015) *[[Bruce Springsteen]], USA laulja (1949–) *[[Daniel Sprong]], hollandi jäähokimängija (1997–) *[[Cole Sprouse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1992–) *[[Andris Sprūds]], Läti välispoliitikateadlane, õppejõud ja poliitik (1971–) *[[Edmunds Sprūdžs]], Läti poliitik (1980–) *[[Léa Sprunger]], Šveitsi kergejõustiklane (1990–) *[[Johann Alexander Spränger]], Eesti vaimulik (1837–1877) *[[Indrek Spungin]], eesti laulja (1983–) *[[Oskars Spurdziņš]], Läti ökonomist ja poliitik (1963–) *[[Johann Spurzheim]], saksa arst (1776–1832) *[[L. Sprague de Camp]], USA kirjanik (1907–2000) *[[Voldemārs Sprūžs]], läti alpinist *[[Jared Spurgeon]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Wolfgang Späte]], Saksa purilendur ja sõjaväelane (1919–1997) ==Sq== *[[Sébastien Squillaci]], Prantsusmaa jalgpallur (1980–) *[[Chris Squire]], inglise muusik (1948–2015) ==Sr== *[[Dennis Srbeny]], Saksamaa jalgpallur (1994–) *[[Boriss Sreznevski]], vene geograaf (1857–1934) *[[Eva Sršen]], sloveeni laulja (1951–) ==Sz== *[[Witold Szabłowski]], poola ajakirjanik (1980–) *[[László Szabó]], ungari maletaja (1917–1998) *[[László Szabó (poliitik)|László Szabó]], ungari poliitik (1970–) *[[Magda Szabó]], ungari kirjanik (1917–2007) *[[István Szabó]], ungari filmirežissöör (1938–) *[[József Szájer]], Ungari poliitik (1961–) *[[Ádám Szalai]], ungari jalgpallur (1987–) *[[Attila Szalai]], ungari jalgpallur (1998–) *[[Paweł Szałamacha]], Poola poliitik (1969–) *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]], Ungari diplomaat ja poliitik (1970–) *[[Tibor Szamuely]], juudi rahvusest Ungari kommunistlik poliitik ja ajakirjanik (1890–1919) *[[Grażyna Szapołowska]], poola näitleja (1953–) *[[Emese Szász]], ungari vehkleja (1982–) *[[Thomas Szasz]], Ameerika Ühendriikide akadeemik, psühhiaater ja psühhoanalüütik (1920–2012) *[[Ágnes Szávay]], ungari tennisist (1988–) *[[Edward Szczepanik]], Poola peaminister eksiilis (1915–2005) *[[Jan Szczepański]], Poola poksija (1939–2017) *[[Wally Szczerbiak]], USA endine elukutseline korvpallur (1977–) *[[Wojciech Szczęsny]], poola jalgpallur (1990–) *[[Mariusz Szczygieł]], poola ajakirjanik ja kirjanik (1966–) *[[Marian Szeja]], poola jalgpallur (1941–2015) *[[Gonzago von Szeliga-Mierzejewski]], Eesti arst (1884–1966) *[[Wladislaus von Szeliga-Mierzeyewski]], eesti, poola ja saksa juurtega Eesti zooloog (1882–1959) *[[Wladislaw von Szeliga-Mierzeyewski]], Poola, Venemaa ja Eesti päritolu Eesti arst (1841–1918) *[[Wolfgang von Szeliga-Mierzeyewski]], saksakeelse saarluse alalhoidja ja edendaja (1926–) *[[Jan Szembek]], Poola diplomaat (1881–1945) *[[Albert Szent-Györgyi]], Ungari füsioloog (1893–1986) *[[Alexandra Szentkirályi]], Ungari jurist ja poliitik (1987–) *[[Antal Szerb]], juudi päritolu Ungari kirjanik ja õpetlane (1901–1945) *[[Sándor Szerényi]], ungari maletegelane (1905–2007) *[[Szeto Wah]], Hongkongi poliitik (1931–2011) *[[Csaba Szigeti]], ungari pianist, helilooja ja laulja (1969–2025) *[[Péter Szijjártó]], Ungari poliitik (1978–) *[[Áron Szilágyi]], Ungari vehkleja (1990–) *[[Ferenc Szirko]], Eesti günekoloog (1959–) *[[Gabor Szirko]], Eesti günekoloog *[[Jerzy Szmajdziński]], Poola poliitik (1952–2010) *[[Dominik Szoboszlai]], ungari jalgpallur (2000–) *[[Robin Szolkowy]], Saksamaa iluuisutaja (1979–) *[[Michał Szpak]], poola laulja (1990–) *[[Patryk Dominik Sztyber]], poola muusik (1979–) *[[Marian Szumlakowski]], Poola diplomaat (1893–1961) *[[Łukasz Szumowski]], Poola kardioloog, arstiteadlane ja poliitik (1972–) *[[Mátyás Szürös]], Ungari poliitik (1933–) *[[Beata Szydło]], Poola poliitik (1963–) *[[Jolanta Szymanek-Deresz]], Poola poliitik ja jurist (1954–2010) *[[Julius Alfons Nikolai Szymanowski]], arstiteadlane (1829–1868) *[[Damian Szymański]], poola jalgpallur (1995–) *[[Julian Szymański]], Poola poliitik ja okultist (1870–1958) *[[Konrad Szymański]], Poola poliitik (1969–) *[[Sebastian Szymański]], poola jalgpallur (1999–) *[[Wisława Szymborska]], poola luuletaja ja tõlkija (1923–2012) *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]], Poola poliitik (1982–) *[[Jan Szyszko]], Poola metsateadlane ja poliitik (1944–2019) *[[Adolf Szyszko-Bohusz]], poola arhitekt, restauraator ja õppejõud (1883–1948) *[[Zygmunt Franciszek Szystowski]], Poola sõjaväelane (1898–1991) ==St== ''Vaata [[Biograafiad (St)]]'' ==Su== ''Vaata [[Biograafiad (Su)]]'' ==Sv== *[[Svala Björgvinsdóttir]], islandi laulja (1977–) *[[Gunde Svan]], rootsi murdmaasuusataja (1962–) *[[Mattias Svanberg]], rootsi jalgpallur (1999–) *[[Svandís Svavarsdóttir]], Islandi poliitik (1964–) *[[Rasmus Svane]], Saksamaa maletaja (1997–) *[[Nikolai Svanidze]], Venemaa ajakirjanik ajaloolane ja õppejõud (1955–2024) *[[Svante Nilsson]], Rootsi riigitegelane (1460–1512) *[[Jens Arne Svartedal]], norra murdmaasuusataja (1976–) *[[Niklas Svedberg]], rootsi jäähokimängija (1989–) *[[Theodor Svedberg]], rootsi keemik (1884–1971) *[[Viktor Svedberg]], Rootsi-Kasahstani jäähokimängija (1991–) *[[Sveinn Björnsson]], Islandi poliitik (1881–1952) *[[Svend Harkhabe]], Taani, Norra ja Inglismaa kuningas (suri 1014) *[[Emil Hegle Svendsen]], Norra laskesuusataja (1985–) *[[Lars Svendsen]], norra filosoof (1970–) *[[Jacob Svenske]], Eesti vaimulik (?–1771) *[[Johannes Svenske]], Eesti vaimulik (?–1727) *[[Alice Svensson]], Rootsi laulja (1991–) *[[Johan Rudolf Svensson]], Rootsi maadleja (1899–1978) *[[Jonas Svensson]], Norra jalgpallur (1993–) *[[Jakov Sverdlov]], nõukogude riigitegelane (1885–1919) *[[Václav Svěrkoš]], tšehhi jalgpallur (1983–) *[[Sverre Magnus]], Norra prints (2005–) *[[Jevgeni Svešnikov]], vene maletaja (1950–2021) *[[Vladimirs Svešņikovs]], Läti maletaja (1986–) *[[Vladimir Svet]], Eesti poliitik (1992–) *[[Mihhail Svetin]], vene teatri- ja filminäitleja (1930–2015) *[[Mihhail Svetlov]], Vene luuletaja (1903–1964) *[[Mihhail Svetov]], Venemaa opositsioonipoliitik (1985–) *[[Dumitru Svetuşchin]], Moldova maletaja (1980–2020) *[[Pjotr Svidler]], vene maletaja (1976–) *[[Aksel Lund Svindal]], Norra mäesuusataja (1982–) *[[Mihhail Svinelupov]], Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1903–1979) *[[Pehr Evind Svinhufvud]], Soome poliitik (1861–1944) *[[Māra Svīre]], läti kirjanik (1936–) *[[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (1954–2026) *[[Georgi Sviridov]], vene helilooja (1915–1998) *[[Nikolai Sviridov]], Nõukogude Liidu pikamaajooksja (1938–2023) *[[Georgi Svirski]], arstiteadlane (1853–1910) *[[Roman Svitan]], ukraina sõjaline ekspert (1964) *[[Pjotr Svjatopolk-Mirski]], Venemaa Keisririigi poliitik ja sõjaväelane (1857–1914) *[[Svjatoslav I]], Kiievi-Vene vürst (suri 972) *[[Viktor Svjatõšev]], Jõgeva maavanem (1956–) *[[Cyril Svoboda]], tšehhi poliitik (1956–) *[[Karel Svoboda]], tšehhi helilooja (1939–2007) *[[Ludvík Svoboda]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1895–1979) *[[Gunnar Svärdson]], Rootsi ihtüoloog ja geneetik (1914–1994) ==Sw== *[[Jimmy Swaggart]], USA pastor, laulja ja tele-evangelist (1935–) *[[Leonhard Swahn]], Eesti vaimulik (1711–1784) *[[Joseph Swan]], briti füüsik ja keemik (1828–1914) *[[Candice Swanepoel]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell (1988–) *[[Hilary Swank]], USA filminäitleja (1974–) *[[Leonie Swann]], Saksa kriminaalromaanikirjanik (1975–) *[[Steven Swanson]], Ameerika Ühendriikide insener ja astronaut (1960–) *[[Sushma Swaraj]], India poliitik (1952–2019) *[[Victoria Swarovski]], Austria poplaulja, modell, telesaatejuht ja ärinaine (1993–) *[[Hans Swarowsky]], Austria dirigent (1899–1975) *[[Olof Swartz]], rootsi botaanik (1760–1818) *[[Jeremy Swayman]], USA jäähokimängija (1998–) *[[Patrick Swayze]], USA näitleja (1952–2009) *[[Earl Sweatshirt]], Ameerika Ühendriikide räppar ja plaadiprodutsent (1994–) *[[Emanuel Swedenborg]], rootsi teadlane, kristlik müstik, teoloog ja filosoof (1688–1772) *[[Darrell Sweet]], šoti trummar (1947–1999) *[[Iga Świątek]], poola tennisist (2001–) *[[Kazimierz Świątek]], Valgevene vaimulik (1914–2011) *[[Dariusz Świercz]], USA maletaja (1994–) *[[Stanisław Świeżawski]], Poola jurist ja poliitik (1895–1974) *[[Justyna Święty-Ersetic]], Poola kergejõustiklane (1992–) *[[Clive Swift]], Inglismaa näitleja (1936–2019) *[[Graham Swift]], inglise kirjanik (1949–) *[[Jonathan Swift]], iiri ingliskeelne kirjanik ja vaimulik (1667–1745) *[[Taylor Swift]], USA laulja (1989–) *[[John Swigert]], Ameerika Ühendriikide katselendur, masinainsener, aerokosmose insener, õhuväelane ja NASA astronaut (1931–1982) *[[Richard Swinburne]], Briti filosoof (1934–) *[[Jo Swinson]], Briti poliitik (1980–) *[[Tilda Swinton]], šoti näitleja (1960–) *[[Kazimierz Świtalski]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1886–1962) *[[Ewa Swoboda]], Poola kergejõustiklane, sprinter (1997–) ==Sõ== *[[Andres Sõber]], eesti korvpallur ja treener (1956–) *[[Ants Sõber]], eesti helilooja (1928–1995) *[[Elvia Sõber]], eesti kabetaja (1993–) *[[Hans Sõber]], eesti arst (1890–1962) *[[Linda Sõber]], eesti skulptor (1911–2004) *[[Matthias Sõber]], eesti köster ja muusik (1842–1919) *[[Virve Sõber]], eesti ökoloog (1976–) *[[Venda Sõelsepp]], eesti luuletaja (1923–2006) *[[Villem Sõelsepp]], eesti Vabadussõja veteran ja pikaealine (1894–1999) *[[Aivar Sõerd]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1964–) *[[Juhan Sõerd]], eesti psühholoog (1929–1994) *[[Endel Sõerde]], eesti teleajakirjanik (1926–2000) *[[Endel Sõgel]], eesti kirjandusteadlane (1922–1998) *[[Urmas Sõgel]], eesti ajaloolane (1952–2019) *[[Voldemar Sõjamägi]], Nõmme linnaosa linnapea (1903–1984) *[[Oleg Sõlg]], eesti laulja (1951–2006) *[[Avo Sõmer]], Eesti päritolu USA muusikateadlane ja helilooja (1934–2024) *[[Johann Sõmer]], eesti vaimulik (1902–1964) *[[Saima Sõmer]], eesti keraamik (1933–2006) *[[Tarvo Sõmer]], eesti näitleja (1973–) *[[Toivo Sõmer]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1967–) *[[Bruno Sõmeri]], eesti kunstnik ja pedagoog (1923–2014) *[[Anne-Liis Sõmermaa]], eesti lihhenoloog, botaanik ja fütopatoloog (1938–) *[[Oskar Sõmermaa]], eesti tööstur ja ettevõtja (1883–1943) *[[Heino Sõna]], eesti kandlemängija (1937–2019) *[[Olavi Sõna]], eesti aktifotograaf (1981–) *[[Andres Sõnajalg]] *[[Ats Sõnajalg]], eesti orienteeruja ja kergejõustiklane (1990–) *[[Jakob Sõnajalg]], Eesti poliitik (1887–1947) *[[Oleg Sõnajalg]], eesti ettevõtja (1959–2025) *[[Siiri Sõnajalg]], eesti laulja (1962–) *[[Viivi Sõnajalg]], eesti laulja (1962–2021) *[[Mart Sõrg]], eesti majandusteadlane (1943–) *[[Andrei Sõritsa]], Eesti arst ja endine sportlane (1961–) *[[Aavo Sõrmus]], eesti biotehnoloog (1972–) *[[Eduard Sõrmus]], eesti viiuldaja ja revolutsionäär (1878–1940) *[[Inna Sõrmus]], eesti baleriin ja pedagoog (1967–) *[[Leida Sõrmus]], eesti arst (1915–2001) *[[Tamara Sõrmus]], eesti matemaatik ja baleriin (1926–2018) *[[August Sõrra]], eesti advokaat (1903–1944) *[[Jaan Sõrra]] (1954–) *[[Märt Sõrra]], Eesti poliitik (1872–1948) *[[Oleg Sõssujev]], Venemaa ettevõtja ja poliitik (1953–) *[[Kaja Sõstra]], eesti statistik (1965–) *[[Olga Sõtnik]], Eesti poliitik (1980–) *[[Artem Sõtnõk]], Ukraina jurist ja riigiametnik (1979–) *[[Andrei Sõtševoi]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (1969–) *[[Renata Sõukand]], eesti kultuuriantropoloog ja semiootik (1974–) *[[Urmas Sõõrumaa]], eesti ettevõtja (1961–) ==Sä== *[[Ants Säde]], eesti helilooja ja pianist (1964–) *[[Enn Säde]], eesti helioperaator (1938–) *[[Margit Säde]], eesti kunstikriitik (1984–) *[[Oskar Sädek]], eesti maalikunstnik (1906–1942) *[[Dinara Säduakasova]], kasahhi maletaja (2000–) *[[Ernst Säga]], eesti arst (1899–1975) *[[Robert Säga]], eesti põllumees (1869–?) *[[Ene Säinas]], Rootsi endine kergejõustiklane (1942–) *[[Eduard Säkk]], Eesti insener, tööstur ja poliitik (1875–1943) *[[Alfred Sällik]], eesti laulja, lavastaja, näitleja (1890–1943) *[[Friedrich Sämisch]], saksa maletaja (1896–1975) *[[August Sänn]], Kilingi-Nõmme alevivolinik (1892–1936) *[[Johannes Säre]], eesti fotokunstnik *[[Karl Säre]], EKP 1. sekretär 1940–41 (1903–1945) *[[Meelis Säre]], Eesti sõjaväelane (1960–) *[[Meeri Säre]], eesti teatrikunstnik (1929–2009) *[[Rudolf Säre]], eesti veterinaariateadlane (1909–1982) *[[Aimi Säremat]], eesti õpetaja ja koolijuht (1946–) *[[Andres Särev]], eesti lavastaja (1902–1970) *[[Oskar Särev]], Eesti sõjaväelane (1891–1971) *[[Ain Särg]], eesti meditsiinikandidaat (1932–1997) *[[Alo Särg]], eesti õpetaja ja mõisaraamatute autor *[[Ilmar Särg]], eesti kirjanik ja arst (1955–) *[[Indrek Särg]], eesti kirjanik, toimetaja ja pedagoog (1966–) *[[Karl Friedrich Särg]], eesti vaimulik (1900–1971) *[[Taive Särg]], eesti folklorist ja etnomusikoloog (1962–) *[[Ants Särgava]], eesti maletaja (1969–) *[[Ernst Särgava]], Eesti poliitik ja kirjanik (1868–1958) *[[Helgi Särgava]], eesti vaimulik (1926–1999) *[[Helve Särgava]], Eesti kohtunik (1950–) *[[Karl Särgava]], eesti advokaat (1898–1942) *[[Otto Särgava]], Eesti sõjaväelane (1902–1942) *[[Peeter Särgava]], eesti vaimulik (1915–2005) *[[Viktor Särgava]], eesti arstiteadlane (1918–1983) *[[Viktor Särgava (advokaat)|Viktor Särgava]], eesti advokaat *[[Harri Säteri]], soome jäähokimängija (1989–) *[[Anna-Caren Sätherberg]], Rootsi poliitik (1964–) *[[Richard Säägi]], eesti sõjaveteran (1925–2013) *[[Roomet Säälik]], eesti tõukerattur ja BMX-i trikirattur (1999–) *[[Aimur Säärits]], eesti maadleja ja treener (1968–) *[[Anu Säärits]], eesti teleajakirjanik (1972–) *[[Gustav Sääsk]], Eesti sõjaväelane (1894–1980) *[[Kristi Sääsk]], eesti luterlik vaimulik (1973–) *[[Oleg Säyetov]], Venemaa endine poksija (1974–) *[[Mintimer Şäymiev]], Tatarstani poliitik (1937–) ==Sö== *[[Karin Söder]], Rootsi poliitik (1928–) *[[Markus Söder]], Saksamaa poliitik (1967–) *[[Carl Söderberg]], rootsi jäähokimängija (1985–) *[[Hjalmar Söderberg]], rootsi kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1869–1941) *[[Nathan Söderblom]], rootsi vaimulik (1866–1931) *[[Edith Södergran]], soomerootsi luuletaja (1892–1923) *[[Anders Södergren]], rootsi suusataja (1977–) *[[Alma Söderhjelm]], Soome ajaloolane (1870–1949) *[[Robin Söderling]], rootsi elukutseline tennisist (1984–) *[[Andres Sööt]], eesti filmilavastaja ja operaator (1934–) *[[Ants Sööt]], eesti koorijuht (1935–2013) *[[Edgar Sööt]], eesti arst ja sõjaväelane (1902–1935) *[[Ferdinand Sööt]], eesti agronoom (1904–1968) *[[Heiko Sööt]], eesti näitleja (1968–1998) *[[Jaan Sööt]], eesti muusik (1964–) *[[Karl Eduard Sööt]], eesti luuletaja (1862–1950) *[[Margus Sööt]], eesti maletaja (1980–) *[[Meeli Sööt]], eesti näitleja ja teatripedagoog (1937–2024) *[[Ülle-Liis Sööt]], eesti muusikapedagoog (1939–) *[[Çağlar Söyüncü]], türgi jalgpallur (1996–) ==Sü== *[[Ilmar Süda]], eesti entomoloog (1963–) *[[Peeter Süda]], helilooja (1883–1920) *[[Peeter Südda]], Suure Tõllu lugude kirjastaja (1830–1893) *[[Aime Sügis]], eesti keemik, taimetoitlane ja poliitik (1935–2017) *[[Anatol Sügis]], eesti insener ja füüsik (1934–2022) *[[Keili Sükijainen]], eesti teleajakirjanik ja -saatejuht (1991–) *[[Elo Süld]], eesti usundiloolane (1979–) *[[Meelis Süld]], eesti ajakirjanik (1979–) *[[Jüri Süldre]], eesti poksija (1946–2020) *[[Niklas Süle]], saksa jalgpallur (1995–) *[[András Süli]], ungari kunstnik (1897–1969) *[[Friedrich-Martin Süllaots]], Eesti sõjaväelane (1898–1977) *[[Boris Sülluste]], eesti maadleja ja treener (1916–1997) *[[Aleksander Sünter]], eesti rahvamuusik (1970–2014) *[[Peep Sürje]], eesti insener (1945–2013) *[[Patrick Süskind]], saksa kirjanik (1949–) *[[Wilhelm Süß]], saksa klassikaline filoloog (1882–1969) *[[Elin Sütiste]], eesti tõlkeuurija ja semiootik (1975–) *[[Juhan Sütiste]], eesti kirjanik (1899–1945) *[[Jaan Sütt]], eesti arst (1974–) *[[Arnold Süvalep]], Eesti poliitik ja ajakirjanik (1888–1968) *[[Ele Süvalep]], eesti kirjandusteadlane (1951–) *[[Galina Süvalep]], Eesti näitleja (1923–2020) *[[Kulno Süvalep]], eesti näitekirjanik, näitleja ja lavastaja (1929–1996) *[[Alli Süvalepp]], eesti botaanik (1912–1988) *[[Konstantin Süvalo]], eesti maalikunstnik (1884–1964) *[[Aet Süvari]], eesti spordiajakirjanik (1977–) *[[Ando Süvari]], eesti päritolu USA psühhiaater (1920–2012) *[[Franz Xaver Süßmayr]], austria helilooja (1766–1803) ==Sy== *[[Olga Syahputra]], Indoneesia näitleja (1983–) *[[Christoph von Syburg zum Busch]], Kandava foogt (surnud 1560) *[[Eberhard von Syburg zu Wischlingen]], Aluliina komtuur (surnud 1560) *[[Georg von Syburg zu Wischlingen]], Dünaburgi komtuur ja Liivi ordu diplomaat (16. sajand) *[[Jasper von Syburg zu Wischlingen]], Liivi ordu rüütelvend 16. sajandil (suri 1571) *[[Björn von Sydow]], Rootsi poliitik (1945–) *[[Jussi Sydänmaa]], soome muusik, ansambli [[Lordi]] kitarrist (1972–) *[[Asel Sydykova]], Kõrgõzstanist pärit ettevõtja (1978–) *[[Oliver Sykes]], inglise laulja (sündinud 1986–) *[[Issiaga Sylla]], Guinea jalgpallur (1994) *[[Sylvana, St. Andrewsi krahvinna]] *[[Anne Sylvestre]], prantsuse laulja ja laulukirjutaja (1934–2020) *[[Franciscus Sylvius]], hollandi arst ja anatoom (1614–1672) *[[Franciscus Sylvius (teoloog)|Franciscus Sylvius]], teoloog (1581 – 1648 või 1649) *[[Symmachus]], paavst (suri 514) *[[Martti Syrjä]], soome laulja ja näitleja (1959–) *[[Jan Syrový]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja poliitik (1888–1970) *[[Jan Peder Syse]], Norra poliitik (1930–1997) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|S, Biograafiad]] 0r64ct7ytl8pmczr1piw9rfnw5k3chw 7231349 7231347 2026-09-09T14:35:25Z Sjur 66496 /* Sk */ 7231349 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (S)''' See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab S-tähega. ==Sa== ''Vaata [[Biograafiad (Sa)]]'' ==Sc== ''Vaata [[Biograafiad (Sc)]]'' ==Se== ''Vaata [[Biograafiad (Se)]]'' ==Sf== *[[Carlo Sforza]], Itaalia poliitik (1872–1952) *[[Caterina Sforza]], Itaalia ülikudaam (1463–1509) *[[Galeazzo Maria Sforza]], Milano hertsog (1444–1476) *[[Ludovico Maria Sforza]], Milano hertsog (1452–1508) *[[Muzio Attendolo Sforza]], kondotjeer (1369–1424) ==Sg== *[[Giovanni Sgambati]], itaalia helilooja (1841–1914) ==Sh== *[[Sha Menghai]], hiina kalligraafiakunstnik (1900—1992) *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]], Lõuna-Jeemeni poliitik (1920–1981) *[[Victor Shabangu]], Svaasimaa kergejõustiklane (1970–2018) *[[Alexander Shabalov]], USA maletaja (1967–) *[[Betty Shabazz]], Malcolm X-i abikaasa (1936–1997) *[[James Shabazz]] (James Warden, James 67X), USA usutegelane, Malcolm X-i kaastööline (1931–2014) *[[Shahram Shabpareh]], Iraani poplaulja ja laulukirjutaja (1948–) *[[Ernest Shackleton]], inglise-iiri polaaruurija (1874–1922) *[[Shaggy]], Jamaica-Ameerika laulja, laulukirjutaja ja DJ (1968–) *[[Jennifer Shahade]], ameerika maletaja (1980–) *[[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], Katari kergejõustiklane (1982–) *[[Matt Shadows]], USA muusik (1981–) *[[Hussain Shah]], Pakistani endine poksija (1964–) *[[Suhail Shaheen]], Afganistani ajakirjanik ja diplomaat *[[John Shakespeare]], Briti köösner, William Shakespeare'i isa (16.–17. sajand) *[[William Shakespeare]], inglise kirjanik (1564–1616) *[[Shakira]], Colombia laulja (1977–) *[[Afeni Shakur]], USA muusikamänedžer (1947–2016) *[[Tupac Shakur]], USA räppar (1971–1996) *[[Tony Shalhoub]], USA filminäitleja (1953–) *[[Gilad Shalit]], Iisraeli kaitseväelane (1986–) *[[Yits'ẖak Shamir]], Iisraeli poliitik (1915–2012) *[[Leonid Shamkovich]], USA maletaja (1923–2005) *[[Patrick M. Shanahan]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[James Shand]], Suurbritannia geoloog (1882–1957) *[[Garry Shandling]], USA näitleja (1949–2016) *[[Harley C. Shands]], USA psühhiaater ja semiootik (1916–1981) *[[Shangguan Yunzhu]], Hiina näitleja (1920–1968) *[[Ravi Shankar]], India sitarimängija ja helilooja (1920–2012) *[[Sam Shankland]], ameerika maletaja (1991–) *[[Bill Shankly]], šoti jalgpallitreener ja jalgpallur (1913–1981) *[[Michael Shanks]], Kanada näitleja (1970–) *[[Claude Shannon]], ameerika matemaatik, elektroonik ja kodeerija (1916–2001) *[[Molly Shannon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Benny Shanon]], Iisraeli psühholoog (1948–) *[[Dmitry Shapiro]], Vene juudi päritolu USA ettevõtja (1969–) *[[Michael Shapiro]], USA keeleteadlane ja semiootik (1939–) *[[Harlow Shapley]], ameerika astronoom (1885–1972) *[[Grant Shapps]], Suurbritannia poliitik (1968–) *[[Moshe Sharet]], Iisraeli poliitik (1894–1965) *[[Anna Sharevich]], ameerika maletaja (1985–) *[[Sharif ul-Hāshim]], Sulu sultan (15. sajand) *[[Nawaz Sharif]], Pakistani poliitik (1949–) *[[Shahbaz Sharif]], Pakistani poliitik (1951–) *[[Alok Sharma]], india päritolu Inglise konservatiivne poliitik (1967–) *[[Ari'el Sharon]], Iisraeli poliitik (1928–2014) *[[Henry Graham Sharp]], Suurbritannia iluuisutaja (1917–1995) *[[Keesha Sharp]], USA näitleja (1973–) *[[Margery Sharp]], inglise kirjanik (1905–1991) *[[Alfred Sharpe]], Suurbritannia koloniaalametnik (1853–1935) *[[Karl Barry Sharpless]], ameerika keemik (1941–) *[[William Shatner]], [[Kanada]] filminäitleja (1931–) *[[Kevin Shattenkirk]], USA jäähokimängija (1989–) *[[Clay Shaw]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (1913–1974) *[[Fiona Shaw]], iiri näitleja (1958–) *[[George Bernard Shaw]], iiri päritolu inglise näitekirjanik (1856–1950) *[[Irwin Shaw]], USA kirjanik (1913–1984) *[[Luke Shaw]], inglise jalgpallur (1995–) *[[Ron Shaw]], Briti matemaatik (1929–2015) *[[Sandie Shaw]], inglise laulja (1947–) *[[Ted Shawn]], Ameerika Ühendriikide tantsija (1891–1972) *[[Wallace Shawn]], Ameerika Ühendriikide filmi-, tele- ja teatrinäitleja (1943–) *[[Jack Shea]], USA kiiruisutaja (1910–2002) *[[John Shea]], USA näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Riley Sheahan]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Alan Shearer]], endine Inglismaa jalgpallur (1970–) *[[Conor Sheary]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1992–) *[[Daniel Shechtman]], Iisraeli materjaliteadlane (1941–) *[[Charlie Sheen]], USA filminäitleja (1962–) *[[Martin Sheen]], USA filminäitleja (1940–) *[[Barry Sheene]], Briti mootorratta võidusõitja (1950–2003) *[[Ed Sheeran]], Briti laulja (1991–) *[[Millard Sheets]], USA kunstnik (1907–1989) *[[Henry M. Sheffer]], Ameerika loogik (1882–1964) *[[Mehmet Shehu]], Albaania poliitik (1913–1981) *[[Sheikh Muszaphar Shukor]], Malaisia kosmonaut ja arst (1972) *[[Ali Mohamed Shein]], Tansaania poliitik (1948–) *[[Harry Shein]], Eesti ja Iisraeli arhitekt (1947–2013) *[[Reet Shein]] eesti päritolu Iisraeli arhitekt (1946–) *[[Claudia Sheinbaum]], Mehhiko poliitik (1962–) *[[Ardalan Shekarabi]], Iraani päritolu sotsiaaldemokraatlik Rootsi poliitik (1978–) *[[Joseph Orville Shelby]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni sõjaväelane (1830–1897) *[[Sidney Sheldon]], kirjanik (1917–2007) *[[Rupert Sheldrake]], Suurbritannia parapsühholoog ja biokeemik (1942–) *[[Mary Shelley]], inglise kirjanik (1797–1851) *[[Percy Shelley]], inglise luuletaja (1792–1822) *[[Blake Shelton]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja televisioonitegelane (1976–) *[[Jonjo Shelvey]], inglise jalgpallur (1992–) *[[Shen Xue]], Hiina iluuisutaja (1978–) *[[Shen Yang]], hiina maletaja (1989–) *[[Sheng Yen]], Taiwani ''chan''-budistlik õpetaja (1930–2009) *[[Shenouda III]], Aleksandria paavst (1923–2012) *[[Jack Shep]], Briti koomik, näitleja ja stsenarist (1999– või 2000–) *[[Alan Shepard]], USA astronaut (1923–1998) *[[Sam Shepard]], USA näitleja ja näitekirjanik (1943–2017) *[[Dennis Shepherd]], Lõuna-Aafrika poksija (1926–2006) *[[Sherri Shepherd]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja telesaatejuht (1967–) *[[William Shepherd]], Ameerika Ühendriikide endine mereväelane ja NASA astronaut (1949–) *[[James Sheppard]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Cillian Sheridan]], Iirimaa jalgpallur (1989–) *[[Martin Sheridan]], USA kergejõustiklane (1881–1918) *[[Nicollette Sheridan]], Briti näitleja (1963–) *[[Muzafer Sherif]], türgi päritolu USA psühholoog (1906–1988) *[[Teddy Sheringham]], Briti jalgpallur (1966–) *[[Brad Sherman]], Ameerika Ühendriikide raamatupidaja ja poliitik (1954–) *[[Sarah Sherman]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja stsenarist (1993–) *[[Ang Dorje Sherpa]], Nepali šerpa alpinist (1970–) *[[Babu Chiri Sherpa]], Nepali alpinist (1965–2001) *[[Chhang Dawa Sherpa]], Nepali alpinist (1982–) *[[Dawa Yangzum Sherpa]], Nepali alpinist (1990–) *[[Gelje Sherpa]], Nepali šerpa alpinist (1992–) *[[Mingma Sherpa]], Nepali alpinist (1978–) *[[Mingma Gyabu Sherpa]], Nepali alpinist (1989–) *[[Mingma Gyalje Sherpa]], Nepali alpinist (1986–) *[[Nima Rinji Sherpa]], Nepali šerpa alpinist (2006–) *[[Pasang Lhamu Sherpa]], Nepali alpinist (1961–1993) *[[Sanu Sherpa]], Nepali alpinist (1975–) *[[Tashi Lakpa Sherpa]], Nepali alpinist (1985–) *[[Tenjen Sherpa]], Nepali alpinist (1988–2023) *[[Lloyd Sherr]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1959–) *[[Charles Scott Sherrington]], inglise füsioloog (1857–1952) *[[Mark Sherwin]], Cooki saarte kergejõustiklane (1970–) *[[Kiefer Sherwood]], USA jäähokimängija (1995–) *[[Haakon Shetelig]], norra arheoloog (1877–1955) *[[Shi Liang]], hiina jurist ja Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (1900–1985) *[[Shi Zhengli]], hiina viroloog (1964–) *[[M. P. Shiel]], Briti kirjanik ja Redonda kuningas (1865–1947) *[[Brooke Shields]], ameerika näitleja ja modell (1965–) *[[Mikaela Shiffrin]], USA mäesuusataja (1995–) *[[Jean Shiley]], USA kõrgushüppaja (1911–1998) *[[Robert J. Shiller]], USA majandusteadlane (1946–) *[[Shigeru Shimada]], Jaapani diplomaat (1885–1954) *[[Hitomi Shimatani]], jaapani poplaulja (1980–) *[[Yūko Shimizu]], jaapani disainer (1946–) *[[John Shimkus]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1958–) *[[Hakubun Shimomura]], Jaapani poliitik (1954–) *[[Paetongtarn Shinawatra]], Tai poliitik (1986–) *[[Yingluck Shinawatra]], Tai poliitik (1967–) *[[Kaneto Shindō]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (1912–2012) *[[Makoto Shinkai]], jaapani filmilavastaja (1973–) *[[Hunter Shinkaruk]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Mike Shinoda]], USA laulja ja muusikaprodutsent (1977–) *[[Hiromi Shinya]], jaapani gastroenteroloog ja kirurg (1935–2021) *[[Harold Shipman]], Briti arst-sarimõrvar (1946–2004) *[[Kazuko Shiraishi]], jaapani luuletaja ja tõlkija (1931–2024) *[[Hideki Shirakawa]], jaapani keemik (1936–2026) *[[Cabdi Faarax Shirdoon]], Somaalia majandusteadlane, ettevõtja ja poliitik (1958–) *[[Vandana Shiva]], India keskkonnakaitsja ja füüsik (1952–) *[[William Bradford Shockley]], füüsik ja leiutaja (1910–1989) *[[Carolyn Shoemaker]], Ameerika Ühendriikide astronoom (1929–2021) *[[Eugene Shoemaker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja planetoloog (1928–1997) *[[Rebecca Shoichet]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (1975–) *[[Drew Shore]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Howard Shore]], Kanada helilooja (1946–) *[[Elizabeth Short]], Ameerika Ühendriikide mõrvaohver (1924–1947) *[[Gregory Short]], Ameerika Ühendriikide helilooja, pedagoog ja tegevuskunstnik (1938–1999) *[[Nigel Short]], inglise maletaja (1965–) *[[Thomas Lloyd Short]], ameerika semiootik (1940–) *[[Frank Shorter]], USA jooksja (1947–) *[[Claudia Shotz]], bulgaaria pornonäitleja (1992–) *[[Jackie Shroff]], India näitleja (1957–) *[[Tiger Shroff]], India näitleja (1990–) *[[Alfred Shrubb]], Suurbritannia pikamaajooksja (1879–1964) *[[Karl Shuker]], Briti zooloog ja kirjanik (1959–) *[[Sāmiḩ Shukrī]], Egiptuse poliitik (1952–) *[[David Shulkin]], Ameerika Ühendriikide arst ja poliitik (1959–) *[[Clifford Shull]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1915–2001) *[[George P. Shultz]], USA poliitik (1920–2021) *[[Richard Shusterman]], pragmatistlik kunstiesteetik ja filosoof (1949–) *[[Nevil Shute]], inglise kirjanik, lennukiinsener ja piloot (1899–1960) *[[Yuliya Shvayger]], Iisraeli maletaja (1994–) *[[M. Night Shyamalan]], USA filmirežissöör, -stsenarist ja -produtsent (1970–) *[[Luca Shytaj]], Itaalia maletaja (1986–) ==Si== ''Vaata [[Biograafiad (Si)]]'' ==Sj== *[[Olga Sjatkovskaja]], Eesti loomaarst (1973–) *[[Sjoerd Sjoerdsma]], Hollandi diplomaat ja poliitik (1981–) *[[Sjón]], islandi luuletaja ja proosakirjanik (1962–) *[[Sanan Sjugirov]], kalmõki maletaja (1993–) *[[Semjon Sjulski]], Jakuudi ANSV riigitegelane (1908–1952) *[[Igor Sjunin]], Eesti kolmikhüppaja (1990–) *[[Rašid Sjunjajev]], Venemaa astrofüüsik (1943–) *[[Gudrun Sjödén]], Rootsi moelooja ja ettevõtja (1941–) *[[Stig Sjölin]], Rootsi poksija (1928–1995) *[[Jonas Sjöstedt]], Rootsi poliitik (1964–) *[[Oscar Sjöstedt]], Eesti aukonsul Rio de Janeiros (1885–1958) *[[Sarah Sjöström]], Rootsi ujuja (1993–) *[[Maj Sjöwall]], rootsi graafik, ajakirjanik, kirjanik ja tõlkija (1935–2020) ==Sk== *[[Har'el Skaat]], Iisraeli laulja (1981–) *[[Olga Skabejeva]], vene telesaatejuht (1984–) *[[Fredrik Skagen]], norra kirjanik (1936–2017) *[[Gintarė Skaistė]], Leedu poliitik (1981–) *[[Kārlis Skalbe]], läti proosakirjanik, luuletaja ja aktivist (1879–1945) *[[Zorjana Skaletska]], Ukraina jurist ja poliitik (1980–) *[[Pavol Skalický]], slovaki jäähokimängija (1995–) *[[Jefstafi Skalon]], Venemaa riigitegelane (1845–1902) *[[Skanderbeg]], albaania rahvuskangelane *[[Sindre Bjørnestad Skar]], norra murdmaasuusataja (1992–) *[[Oļegs Skarainis]], Läti skulptor (1923–2017) *[[Bente Skari]], Norra endine murdmaasuusataja (1972–) *[[Bill Skarsgård]], rootsi näitleja (1990–) *[[Alexander Skarsgård]], rootsi näitleja (1976–) *[[Stellan Skarsgård]], rootsi filminäitleja (1951–) *[[Francysk Skaryna]], valgevene ja idaslaavi esmatrükkal, teadlane, valgustaja, tõlkija, kirjanik ja graafik (1490–1551) *[[Phandu Skelemani]], Botswana poliitik (1945–) *[[Spyrídon Skémpris]], kreeka maletaja (1958–) *[[Roosevelt Skerrit]], Dominica poliitik (1972–) *[[Ellyes Skhiri]], Tuneesia jalgpallur (1995–) *[[Robert Skidelsky]], Suurbritannia majandusajaloolane (1939–2026) *[[Ville Skinnari]], Soome poliitik ja endine jäähokimängija (1974–) *[[Burrhus Frederic Skinner]], USA psühholoog (1904–1990) *[[Jeff Skinner]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Quentin Skinner]], Suurbritannia ajaloolane (1940–) *[[Robert Peet Skinner]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (1866–1960) *[[Stuart Skinner]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[Dmitri Skiperski]], jalgpallur (1973–) *[[Kristine Stavås Skistad]], norra murdmaasuusataja (1999–) *[[Ossian Skiöld]], rootsi vasaraheitja (1889–1961) *[[Brady Skjei]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Ann Elen Skjelbreid]], norra laskesuusataja (1971–) *[[Max Skladanowsky]], saksa leiutaja (1863–1939) *[[Matvei Skobelev]], Vene poliitik (1885–1938) *[[Lidija Skoblikova]], Nõukogude Liidu kiiruisutaja (1939–) *[[Nikolai Skoblin]], vene sõjaväelane ja [[OGPU]] agent (1893–1937) *[[Kaia Skoblov]], eesti näitleja (1979–) *[[Vibeke Skofterud]], Norra murdmaasuusataja (1980–2018) *[[Cecilie Skog]], norra retkleja ja alpinist (1974–) *[[Kamila Skolimowska]], poola vasaraheitja (1982–2009) *[[Jan Skolimowski]], eesti arhitekt (1977–) *[[Mihhail Skopin-Šuiski]], Venemaa riigitegelane (1586–1610)[http://scopin.narod.ru/index.htm] *[[Pjotr Skoropostižnõi]], vene rahvusest Eesti õigeusu vaimulik (preester) (1829–1902) *[[Otto Skorzeny]], Relva-SS-i ohvitser (1908–1975) *[[Sander Skotheim]], norra kümnevõistleja (2002–) *[[Jens Christian Skou]], taani keemik (1918–2018) *[[Pános Skourlétis]], Kreeka poliitik (1962–) *[[Cleon Skousen]], USA ajakirjanik (1913–2006) *[[Tamitha Skov]], USA heliofüüsik *[[Hrõhori Skovoroda]], ukraina filosoof (1722–1794) *[[Werner Skowron]], Saksa poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1943–2016) *[[Nathalie Skowronek]], Belgia kirjanik (1973–) *[[Artūrs Skrastiņš]], läti näitleja (1974–) *[[Kārlis Skrastiņš]], läti jäähokimängija (1974–2011) *[[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (1981–2026) *[[SkReW]], USA räppar *[[Baiba Skride]], läti viiuldaja (1981–) *[[Petri Skriko]], endine Soome jäähokimängija (1962–) *[[Sergei Skripal]] (1951–), spioneerimises süüdi mõistetud Venemaa ohvitser *[[Almira Skripchenko]], Prantsusmaa maletaja (1976–) *[[Aleksandr Skrjabin]], vene helilooja ja pianist (1872/1871–1915) *[[Gennadi Skromnov]], Eesti looduskaitsetegelane (1949–2025) *[[Aleksander Skrzyński]], Poola diplomaat ja poliitik (1882–1931) *[[Pia Skrzyszowska]], poola jooksja (2001–) *[[Marianna Skrõbõkina]], Sahha filmiprodutsent (1980–) *[[Anne Skrõpnik]], eesti raamatukogundustegelane ja bibliograaf (1940–2006) *[[Artur Skrõpnik]], Eesti kitarrist (1967–) *[[Viktor Skrõpnõk]], ukraina jalgpallur ja treener (1969–) *[[Nejc Skubic]], sloveeni jalgpallur (1989–) *[[Krzysztof Skubiszewski]], Poola jurist, õigusteadlane ja poliitik (1926–2010) *[[Kazys Skučas]], Leedu poliitik ja sõjaväelane (1894–1941) *[[Andres Skuin]], eesti võrkpallitreener (1962–2003) *[[Marģers Skujenieks]], Läti poliitik (1886–1941) *[[Austra Skujiņa]], läti luuletaja (1909–1932) *[[Frīdrihs Skujiņš]], läti arhitekt (1890–1957) *[[Džemma Skulme]], Läti maalikunstnik ja poliitik (1925–2019) *[[Marta Skulme]], läti skulptor (1890–1962) *[[Jelena Skulskaja]], Eesti ajakirjanik (1950–) *[[Grigori Skulski]], juudi rahvusest Ukrainas sündinud Eesti kirjanik (1912–1987) *[[Ādolfs Skulte]], Läti helilooja ja pedagoog (1909–2000) *[[Gvido Skulte]], läti filmioperaator (1939–2013) *[[Marius Skuodis]], Leedu poliitik (1986–) *[[Maljuta Skuratov]], opritšnik (suri 1573) *[[Alexander Frank Skutch]], Ameerika Ühendriikide botaanik, ornitoloog, filosoof ja kirjanik (1904–2004) *[[Saulius Skvernelis]], Leedu poliitik ja politseijuht (1970–) *[[Viktor Aleksejevitš Skvortsov]], vene farmakoloog (1872–?) *[[Per Edvin Sköld]], Rootsi poliitik (1891–1972) *[[Bengt Skytte]], Rootsi riigitegelane ja diplomaat (1614–1683) *[[Carl Gustaf Skytte]], Rootsi sõjaväelane (1647–1714) *[[Gustav Adolf Skytte]], Rootsi aadlik ja mereröövel (1637–1663) *[[Jakob Skytte]], Tartu ülikooli esimene rektor (1616–1654) *[[Johan Skytte]], Liivimaa kindralkuberner (1577–1645) *[[Vendela Skytte]], rootsi aadlidaam, kirjanik ja epistolaar (1608–1629) *[[Naatan Skyttä]], Soome jalgpallur (2002–) ==Sl== *[[Naděžda Slabihoudová]], tšehhi tõlkija (1922–2014) *[[Krunoslav Slabinac]], horvaadi laulja (1944–2020) *[[Emilija Slabunova]], Venemaa poliitik (1958–) *[[Antoine Slaby]], Belgia kabetaja (1928–2017) *[[David Slade]], suurbritannia filmilavastaja (1969–) *[[Juraj Slafkovský]], Slovakkia jäähokimängija (2004–) *[[Atis Slakteris]], Läti endine poliitik (1956–) *[[Mary Slaney]], USA kergejõustiklane (1958–) *[[Czesław Słania]], Poola-Rootsi postmarkide ja paberrahade graveerija (1921–2005) *[[Rudolf Slánský]], Tšehhoslovakkia kommunistlik poliitik ja riigitegelane (1901–1952) *[[Slash]] (Saul Hudson), USA-Briti muusik (1965–) *[[Jenny Slate]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1982–) *[[Laima Slava]], läti kunstiajaloolane ja kirjastaja (1947–) *[[Jaccob Slavin]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Nikolai Slavin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja diplomaat (1903–1958) *[[Zinaida Slavina]], vene näitleja (1940–2019) *[[Olga Slavnikova]], vene ajakirjanik ja kirjanik (1957–) *[[Walery Sławek]], Poola poliitik (1879–1939) *[[Gregory Slay]], USA muusik, trummar (1969–2010) *[[Deke Slayton]], USA astronaut (1924–1993) *[[Jelena Slessarenko]], Venemaa kergejõustiklane (kõrgushüppaja) (1982–) *[[Michel Sleiman]], Liibanoni poliitik (1948–) *[[Boriss Slepikovski]], Eesti alpinist (1948–) *[[Svetlana Sleptsova]], Venemaa laskesuusataja (1986–) *[[Anton Slepõšev]], Venemaa jäähokimängija (1994–) *[[Solveig Slettahjell]], norra džässlaulja (sündinud 1971) *[[Grace Slick]], ameerika laulja ja laulukirjutaja (1939–) *[[John Slidell]], USA poliitik ja diplomaat (1793–1871) *[[Carlos Slim Helú]], Liibanoni päritolu Mehhiko ärimees ja filantroop (1940–) *[[Fatboy Slim]], Briti muusik (1963–) *[[Astrid Øyre Slind]], norra murdmaasuusataja (1988–) *[[Vassõl Slipak]], ukraina ooperilaulja (1974–2016) *[[Vesto Slipher]], ameerika astronoom (1875–1969) *[[Ljubov Sliska]], Venemaa poliitik (1953–) * [[Aleg Sliževski]], Valgevene jurist ja poliitik (1972–) *[[Naïm Sliti]], Tuneesia jalgpallur (1992–) *[[Nikolai Slitšenko]], Venemaa laulja, näitleja ja lavastaja (1934–2021) *[[Bogdan Śliwa]], poola maletaja (1922–2006) *[[John Sloboda]], Briti psühholoog ja maamiinide kasutamise vastu võitleja *[[Lev Slobodskoi]], Ukraina-Iisraeli kabetaja (1943–2019) *[[Henry Warner Slocum]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja poliitik (1827–1894) *[[Joshua Slocum]], Kanada meresõitja (1844–1909) *[[Michael Slote]], filosoof *[[Juliusz Słowacki]], poola luuletaja ja näitekirjanik (1809–1849) *[[Veronika Slowikowska]], Kanada näitleja ja koomik (1995–) *[[Aado Slutsk]], eesti ajakirjanik ja meediajuht (1918–2006) *[[Ināra Slucka]], läti näitleja ja lavastaja (1959–) *[[Heli Slunga]], soome luuletaja ja proosakirjanik (1982–) *[[Grigori Služitel]], vene kirjanik ja näitleja (1983–) *[[Irina Slutskaja]], vene iluuisutaja (1979–) *[[Boriss Slutski]], vene luuletaja (1919–1986) *[[Leonid Slutski]], Venemaa poliitik (1968–) *[[Fredrik Gottlieb Slöör]], Ingerimaa vaimulik (1835–1889) *[[Georg Frithjof Slöör]], Eesti ja soome vaimulik (1874–1934) ==Sm== *[[Izmir Smajlaj]], albaania kaugushüppaja (1993–) *[[Tringe Smajli]], Albaania vabadusvõitleja (1880–1917) *[[Bertrice Small]], USA kirjanik (1937–2015) *[[Chris Smalling]], inglise jalgpallur (1989–) *[[John Jamieson Carswell Smart]], Austraalia filosoof (1920–2012) *[[Ninian Smart]], Briti usuteadlane ja filosoof (1927–2001) *[[Viktor Smeds]], soome võimleja (1885–1957) *[[Mihkel Smeljanski]], eesti näitleja ja laulja (1950–2020) *[[Valeri Smelkov]], Eesti jalgpallur (1989–) *[[Rudolf Smend]], saksa teoloog (1851–1913) *[[David Smerdon]], Austraalia maletaja (1984–) *[[Bernhard von Smerten]], Järva foogt (16. sajand) *[[Igor Smeško]], Ukraina poliitik (1955–) *[[Bedřich Smetana]], tšehhi helilooja (1824–1884) *[[Vladimir Smetanin]], Eesti statistik (1888–1945) *[[Raissa Smetanina]], vene murdmaasuusataja (1952–) *[[Antanas Smetona]], Leedu poliitik (1874–1944) *[[Aistė Smilgevičiūtė]], leedu laulja (1977–) *[[Edvards Smiltēns]], Läti poliitik (1984–) *[[Ilia Smirin]], Iisraeli maletaja (1968–) *[[Aleksandr Smirnov (kirjandusteadlane)|Aleksandr Aleksandrovitš Smirnov]], kirjandusteadlane ja tõlkija (1883–1962) *[[Aleksandr Smirnov (ajakirjanik)|Aleksandr Aleksejevitš Smirnov]], ajakirjanik, ajakirja [[Russkaja Žizn]] toimetaja (1864–1898) *[[Aleksandr Smirnov (teoloog)|Aleksandr Aleksejevitš Smirnov]], õigeusu vaimulik ja teoloog (1839–1906) *[[Aleksandr Smirnov (näitleja)|Aleksandr Iljitš Smirnov]], näitleja (1909–1977) *[[Aleksandr Smirnov (filoloog)|Aleksandr Ivanovitš Smirnov]], keele- ja kirjandusteadlane (1842–1905) *[[Aleksandr Smirnov (biokeemik)|Aleksandr Ivanovitš Smirnov]], biokeemik ja NSV Liidu Teaduste Akadeemia liige (1888–1945) *[[Aleksandr Smirnov (lendur)|Aleksandr Ivanovitš Smirnov]], endine sõjaväelendur (1920–) *[[Aleksandr Smirnov (jalgpallur)|Aleksandr Mihhailovitš Smirnov]], endine jalgpallur (1954–) *[[Aleksandr Smirnov (Nõukogude Liidu poliitik)|Aleksandr Petrovitš Smirnov]], NSV Liidu poliitik ja riigiametnik (1877–1938) *[[Aleksandr Smirnov (lastekirjanik)|Aleksandr Platonovitš Smirnov]], lastekirjanik (1854–1900) *[[Aleksandr Smirnov (ooperilaulja)|Aleksandr Vassiljevitš Smirnov]], ooperilaulja (1870–1942) *[[Aleksandr Smirnov (arst)|Aleksandr Vassiljevitš Smirnov]], kirurg ja arstiteadlane (1886–1972) *[[Aleksandr Smirnov (Venemaa poliitik)|Aleksandr Vassiljevitš Smirnov]], Venemaa poliitik (1958–) *[[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Viktorovitš Smirnov]], iluuisutaja (1984–) *[[Artjom Smirnov]], vene maletaja (1985–) *[[Maksim Smirnov]], Eesti jalgpallur (1979–) *[[Savvati Smirnov]], Eesti keeleteadlane (1929–2002) *[[Sergei Smirnov]], Venemaa riigiametnik ja sõjaväelane (1950–) *[[Sergei Smirnov (ajakirjanik)]], vene ajakirjanik (1975–) *[[Vladimir Smirnov]], Kasahstani suusataja (1964–) *[[Deniss Smirnovs]], Läti jäähokimängija (1999–) *[[Roman Smiško]], Ukraina jalgpallur (1983–) *[[Jørgen Smit]], norra antroposoof (1916–1991) *[[Adam Smith]], šoti filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane (1723–1790) *[[Adrian Smith]], inglise kitarrist (1957–) *[[Alex Smith]], USA Ameerika jalgpalli mängija (1984–) *[[Ali Smith]], Šoti kirjanik (sündinud 1962) *[[Anna Nicole Smith]], USA näitleja, seksisümbol (1967–2007) *[[Axel Smith]], Rootsi maletaja (1986–) *[[Bobby Smith]], endine Kanada jäähokimängija *[[Brendan Smith]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Bubba Smith]], USA Ameerika jalgpallur ja näitleja (1945–2011) *[[C. J. Smith]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Calvin Smith]], USA kergejõustiklane (1961–) *[[Chadwick Smith]], tšerokiide ülempealik (1950–) *[[Christine Smith]], fotomodell (1979–) *[[Craig Smith]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1989–) *[[Dean Smith]], USA sprinter (1932–2023) *[[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (1971–) *[[Edmund Kirby Smith]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni sõjaväelane (1824–1893) *[[Edward Smith]], [[Titanic]]u kapten (1850–1912) *[[Elinor Smith]], USA lendur (1911–2010) *[[George E. Smith]], ameerika füüsik (1930–2025) *[[Ian Smith]], Rodeesia poliitik (1919–2007) *[[Jaden Smith]], USA laulja ja näitleja (1998–) *[[James Smith (ihtüoloog)|James Smith]], Lõuna-Aafrika ihtüoloog (1897–1968) *[[John Smith (maadleja)|John Smith]], USA maadleja (1965–) *[[Lyman C. Smith]], Ameerika Ühendriikide tööstur (1850–1910) *[[Maggie Smith]], inglise filmi-, teatri- ja seriaalinäitleja (1934–2024) *[[Matt Smith]], Suurbritannia näitleja (1982–) *[[Maurice Smith]], Jamaica kümnevõistleja (1980–) *[[Michael J. Smith]], Ameerika Ühendriikide insener ja NASA astronaut (1945–1986) *[[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]], Kanada jäähokimängija (1982–) *[[Patti Smith]], USA laulja (1946–) *[[Quentin Smith]], ameerika filosoof (1952–) *[[Regan Smith]], USA ujuja (2002–) *[[Reilly Smith]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Robert Smith (muusik)|Robert Smith]], inglise laulja (1959–) *[[Rusty Smith]], USA kiiruisutaja (1979–) *[[Samantha Smith]], USA koolitüdruk, kes kirjutas Andropovile (1972–1985) *[[Spencer Smith]], USA muusik (1987–) *[[Warren Cummings Smith]], eesti mäesuusataja (1992–) *[[Will Smith]], USA filminäitleja (1968–) *[[William Smith]], inglise geoloog ja paleontoloog (1769–1839) *[[William Smith (poksija)|William Smith]], Lõuna-Aafrika poksija (1904–1955) *[[Yeardley Smith]], USA näitleja (1964–) *[[Oliver Smithies]], USA geneetik (1925–2017) *[[Devante Smith-Pelly]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Edward Smith-Stanley (14. Derby krahv)|Edward Smith-Stanley]], 14. Derby krahv *[[Evald Smitt]], eesti jalgpallur (1915–2007) *[[Innokenti Smoktunovski]], vene näitleja (1925–1994) *[[Jakiv Smoli]], Ukraina majandustegelane (1961–) *[[Julia Smoli]], Eesti ettevõtja, treener ja poliitik (1979–) *[[Lee Smolin]], USA ja Kanada füüsikateoreetik ja teaduskirjanik (1955–) *[[Fjodor Smolov]], vene jalgpallur (1990–) *[[George Smoot]], Ameerika Ühendriikide astrofüüsik ja kosmoloog (1945–2025) *[[Bezalel Smotrich]], Iisraeli paremäärmuslik poliitik ja jurist (1980–) *[[Josef Smrkovský]], Tšehhoslovakkia poliitik ja riigitegelane (1911–1974) *[[Cobie Smulders]], Kanada näitleja ja modell (1982–) *[[Jakov Smuškevitš]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1902–1941) *[[Ilona Smuškina]], Eesti kultuuritegelane (1948–) *[[Aaron Smuts]], Ameerika Ühendriikide filosoof *[[Juhan Smuul]], eesti kirjanik (1922–1971) *[[Vassili Smõslov]], vene maletaja (1921–2010) ==Sn== *[[Aleksei Snegov]], Nõukogude Liidu parteitegelane (1898–1990) *[[Vassili Snegov]], Nõukogude Liidu sporditegelane (1902–1990) *[[Mircea Snegur]], Moldova riigitegelane (1940–2023) *[[Wesley Sneijder]], hollandi jalgpallur (1984–) *[[Johann Wilhelm Snell]], saksa õigusteadlane (1789–1851) *[[Johan Vilhelm Snellman]], Soome ühiskonnategelane ja publitsist (1806–1881) *[[Antanas Sniečkus]], Leedu NSV parteitegelane (1903–1974) *[[Wesley Snipes]], ameerika filminäitleja (1962–) *[[Robert Snodgrass]], Šotimaa jalgpallur (1987–) *[[Snofru]], Vana-Egiptuse kuningas (27.–26. sajand eKr) *[[Carl Snoilsky]], Rootsi luuletaja ja diplomaat (1841–1903) *[[John B. Snook]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (1815–1901) *[[Sarah Snook]], Austraalia näitleja (1987–) *[[Snorri Sturluson]], Islandi ajaloolane, luuletaja ja poliitik (1178–1241) *[[Charles Percy Snow]], inglise teadlane ja kirjanik (1905–1980) *[[Jon Snow]], inglise ajakirjanik *[[Mark Snow]], Ameerika Ühendriikide helilooja (1946–2025) *[[Edward Snowden]], USA luuraja (1983–) *[[Gary Snyder]], USA kirjanik ja looduskaitsja (1930–) *[[Timothy Snyder]], USA ajaloolane (1969–) ==So== ''Vaata [[Biograafiad (So)]]'' ==Sp== *[[Paul-Henri Spaak]], Belgia poliitik (1899–1972) *[[Vincenzo Spadafora]], Itaalia poliitik (1974–) *[[David Spade]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Teodors Spāde]], Läti mereväeohvitser, admiral (1891–1970) *[[James Spader]], USA filminäitleja (1960–) *[[Andrejs Spāģis]], Läti pedagoog ja publitsist (1820–1871) *[[Jens Spahn]], Saksamaa poliitik (1980–) *[[Uroš Spajić]], serbia jalgpallur (1993–) *[[Lazzaro Spallanzani]], itaalia katoliku preester, bioloog ja füsioloog (1729–1799) *[[Luciano Spalletti]], Itaalia jalgpallitreener ja jalgpallur (1959–) *[[Silvio Spann]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur (1981–) *[[Róbert Ragnar Spanó]], Islandi jurist ja kohtunik (1972–) *[[Kirsti Sparboe]], norra laulja (1946–2026) *[[Muriel Spark]], šoti kirjanik, luuletaja ja esseist (1918–2006) *[[Jordin Sparks]], USA muusik (1989–) *[[Nicholas Sparks]], USA kirjanik (1965–) *[[Spartacus]], Traakiast pärit gladiaator, orjade mässu juht Rooma riigis (2.–1. sajand eKr) *[[Tim Sparv]], Soome jalgpallur (1987–) *[[Boriss Spasski]], Venemaa maletaja (1937–2025) *[[Oliver Spasovski]], Makedoonia poliitik (1976–) *[[Charles Edward Spearman]], inglise psühholoog (1863–1945) *[[Wallace Spearmon]], USA kergejõustiklane (1984–) *[[Britney Spears]], laulja (1981–) *[[Jamie Lynn Spears]], USA näitleja ja laulja (1991–) *[[Justus Friedrich Specht]], Pärnu raehärra (1822–1907) *[[Phil Spector]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (1939–2021) *[[Maximilian von Spee]], Saksamaa sõjaväelane (1861–1914) *[[Gary Speed]], Walesi jalgpallur ja treener (1969–2011) *[[Scott Speed]], USA autovõidusõitja (1983–) *[[Heli Speek]], eesti dokumentaalfilmide režissöör (1948–) *[[Jaan Speek]], eesti kirjanik ja kooliõpetaja (1866–1921) *[[Peeter Speek]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1873–1968) *[[Tiiu Speek]], eesti tõlkija (1958–) *[[Albert Speer]], saksa arhitekt ja poliitik (1905–1981) *[[Oskar Woldemar Speer]], Eesti vaimulik (1838–1898) *[[Viktor Woldemar Theodor Speer]], Eesti vaimulik (1875–1946) *[[Ronald Speirs]], USA sõjaväelane (1920–2007) *[[Regina Spektor]], vene päritolu USA laulja, laulukirjutaja ja pianist (1980–) *[[Edward Speleers]], Suurbritannia näitleja (1987–) *[[Aaron Spelling]], USA filmi- ja teleprodutsent (1923–2006) *[[Baldwin Spencer]], Antigua ja Barbuda poliitik (1948–) *[[Bud Spencer]], Itaalia näitleja, filmilooja ja ujuja (1929–2016) *[[Herbert Spencer]], inglise filosoof ja sotsioloog (1820–1903) *[[Percival Spencer]], Jamaica sprinter (1975–) *[[Oswald Spengler]], saksa filosoof (1880–1936) *[[Urassaya Sperbund]], tai filminäitleja (1993–) *[[Göran von Sperling]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1630–1691) *[[Ulrich von Sperreuter]], sõjaväelane (1664–1745) *[[Burchard Leonhard Viktor Sperrlingk]], eesti vaimulik (1854–1905) *[[Paul Sperrlingk]], eesti keemik (1887–1939) *[[Roger Sperry]], USA neuropsühholoog (1913–1994) *[[Jason Spezza]], Kanada jäähokimängija (1983–) *[[Anne Spiegel]], Saksamaa poliitik (1980–) *[[Art Spiegelman]], USA koomiksikunstnik (1948–) *[[Steven Spielberg]], USA filmirežissöör (1946–) *[[Dean Spielmann]], Luksemburgi jurist (1960–) *[[Johnny Spillane]], USA kahevõistleja (1980–) *[[Bernard Spilsbury]], inglise kohtuarst (1877–1947) *[[Leonardo Spinazzola]], itaalia jalgpallur (1993–) *[[Michael Spindelegger]], Austria poliitik (1959–) *[[Bernhard Justus Thomas Spindler]], Eesti vaimulik (1822–1892) *[[Friedrich Spindler]], Eesti vaimulik ja baltisaksa ajakirjanik (1866–1920) *[[Georg Wilhelm Spindler]], Eesti vaimulik (1793–1838) *[[Hermann Spindler]], Eesti vaimulik (1860–1893) *[[Nikolaus Friedrich Hermann Spindler]], Eesti vaimulik (1831–1894) *[[Altiero Spinelli]], itaalia poliitik (1907–1986) *[[Leon Spinks]], USA poksija (1953–2021) *[[Caroll Spinney]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1933–2019) *[[Baruch Spinoza]], juudi päritolu Hollandi filosoof (1632–1677) *[[Norman Spinrad]], USA ulmekirjanik (1940–) *[[Andrei Spînu]], Moldova poliitik (1986–) *[[Matthew Spiranovic]], Austraalia jalgpallur (1988–) *[[Valeri Spiridonov]], Eesti maadleja (1952–1993) *[[Aleksei Spiridov]], Venemaa sõjaväelane (1753–1828) *[[Ugo Spirito]], itaalia filosoof (1896–1979) *[[Herbert J. Spiro]], saksa päritolu USA poliitikategelane ja politoloog (1924–) *[[Myriam Spiteri Debono]], Malta poliitik (1952–) *[[Mark Spitz]], USA ujuja (1950–) *[[Rein Spitz]], Eesti ajakirjanik (1959–) *[[Lyman Spitzer]], Ameerika Ühendriikide teoreetiline füüsik, astronoom ja alpinist (1914–1997) *[[Carl Spitzweg]], saksa romantistlik maalikunstnik ja luuletaja (1808–1885) *[[Edmund Spohr]], baltisaksa botaanik ja õppejõud (1887–1964) *[[Veiko Spolītis]], Läti poliitik ja politoloog (1971–) *[[Otto Sponheimer]], Saksamaa sõjaväelane teises maailmasõjas, jalaväekindral (1886–1961) *[[Lisa Spoonauer]], USA filminäitleja (1972–2017) *[[Ryan Spooner]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Heinrich Sprenge]], Narva foogt 15. sajandil *[[Göran Magnus Sprengtporten]], poliitik (1740–1819) *[[Latrell Sprewell]], USA korvpallur (1970–) *[[Edgar Spriit]], Eesti poliitik (1922–1993) *[[Eero Spriit]], eesti näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Elonna Spriit]], Eesti tantsija ja tantsupedagoog (1934–2016) *[[Māris Sprindžuks]], Läti agronoom ja poliitik (1971–) *[[Anton Springer]], saksa kunstiajaloolane (1825–1891) *[[Benedictus Springer]], hollandi kabetaja (1897–1960) *[[Ron Springett]], Inglismaa jalgpallur (1935–2015) *[[Bruce Springsteen]], USA laulja (1949–) *[[Daniel Sprong]], hollandi jäähokimängija (1997–) *[[Cole Sprouse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1992–) *[[Andris Sprūds]], Läti välispoliitikateadlane, õppejõud ja poliitik (1971–) *[[Edmunds Sprūdžs]], Läti poliitik (1980–) *[[Léa Sprunger]], Šveitsi kergejõustiklane (1990–) *[[Johann Alexander Spränger]], Eesti vaimulik (1837–1877) *[[Indrek Spungin]], eesti laulja (1983–) *[[Oskars Spurdziņš]], Läti ökonomist ja poliitik (1963–) *[[Johann Spurzheim]], saksa arst (1776–1832) *[[L. Sprague de Camp]], USA kirjanik (1907–2000) *[[Voldemārs Sprūžs]], läti alpinist *[[Jared Spurgeon]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Wolfgang Späte]], Saksa purilendur ja sõjaväelane (1919–1997) ==Sq== *[[Sébastien Squillaci]], Prantsusmaa jalgpallur (1980–) *[[Chris Squire]], inglise muusik (1948–2015) ==Sr== *[[Dennis Srbeny]], Saksamaa jalgpallur (1994–) *[[Boriss Sreznevski]], vene geograaf (1857–1934) *[[Eva Sršen]], sloveeni laulja (1951–) ==Sz== *[[Witold Szabłowski]], poola ajakirjanik (1980–) *[[László Szabó]], ungari maletaja (1917–1998) *[[László Szabó (poliitik)|László Szabó]], ungari poliitik (1970–) *[[Magda Szabó]], ungari kirjanik (1917–2007) *[[István Szabó]], ungari filmirežissöör (1938–) *[[József Szájer]], Ungari poliitik (1961–) *[[Ádám Szalai]], ungari jalgpallur (1987–) *[[Attila Szalai]], ungari jalgpallur (1998–) *[[Paweł Szałamacha]], Poola poliitik (1969–) *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]], Ungari diplomaat ja poliitik (1970–) *[[Tibor Szamuely]], juudi rahvusest Ungari kommunistlik poliitik ja ajakirjanik (1890–1919) *[[Grażyna Szapołowska]], poola näitleja (1953–) *[[Emese Szász]], ungari vehkleja (1982–) *[[Thomas Szasz]], Ameerika Ühendriikide akadeemik, psühhiaater ja psühhoanalüütik (1920–2012) *[[Ágnes Szávay]], ungari tennisist (1988–) *[[Edward Szczepanik]], Poola peaminister eksiilis (1915–2005) *[[Jan Szczepański]], Poola poksija (1939–2017) *[[Wally Szczerbiak]], USA endine elukutseline korvpallur (1977–) *[[Wojciech Szczęsny]], poola jalgpallur (1990–) *[[Mariusz Szczygieł]], poola ajakirjanik ja kirjanik (1966–) *[[Marian Szeja]], poola jalgpallur (1941–2015) *[[Gonzago von Szeliga-Mierzejewski]], Eesti arst (1884–1966) *[[Wladislaus von Szeliga-Mierzeyewski]], eesti, poola ja saksa juurtega Eesti zooloog (1882–1959) *[[Wladislaw von Szeliga-Mierzeyewski]], Poola, Venemaa ja Eesti päritolu Eesti arst (1841–1918) *[[Wolfgang von Szeliga-Mierzeyewski]], saksakeelse saarluse alalhoidja ja edendaja (1926–) *[[Jan Szembek]], Poola diplomaat (1881–1945) *[[Albert Szent-Györgyi]], Ungari füsioloog (1893–1986) *[[Alexandra Szentkirályi]], Ungari jurist ja poliitik (1987–) *[[Antal Szerb]], juudi päritolu Ungari kirjanik ja õpetlane (1901–1945) *[[Sándor Szerényi]], ungari maletegelane (1905–2007) *[[Szeto Wah]], Hongkongi poliitik (1931–2011) *[[Csaba Szigeti]], ungari pianist, helilooja ja laulja (1969–2025) *[[Péter Szijjártó]], Ungari poliitik (1978–) *[[Áron Szilágyi]], Ungari vehkleja (1990–) *[[Ferenc Szirko]], Eesti günekoloog (1959–) *[[Gabor Szirko]], Eesti günekoloog *[[Jerzy Szmajdziński]], Poola poliitik (1952–2010) *[[Dominik Szoboszlai]], ungari jalgpallur (2000–) *[[Robin Szolkowy]], Saksamaa iluuisutaja (1979–) *[[Michał Szpak]], poola laulja (1990–) *[[Patryk Dominik Sztyber]], poola muusik (1979–) *[[Marian Szumlakowski]], Poola diplomaat (1893–1961) *[[Łukasz Szumowski]], Poola kardioloog, arstiteadlane ja poliitik (1972–) *[[Mátyás Szürös]], Ungari poliitik (1933–) *[[Beata Szydło]], Poola poliitik (1963–) *[[Jolanta Szymanek-Deresz]], Poola poliitik ja jurist (1954–2010) *[[Julius Alfons Nikolai Szymanowski]], arstiteadlane (1829–1868) *[[Damian Szymański]], poola jalgpallur (1995–) *[[Julian Szymański]], Poola poliitik ja okultist (1870–1958) *[[Konrad Szymański]], Poola poliitik (1969–) *[[Sebastian Szymański]], poola jalgpallur (1999–) *[[Wisława Szymborska]], poola luuletaja ja tõlkija (1923–2012) *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]], Poola poliitik (1982–) *[[Jan Szyszko]], Poola metsateadlane ja poliitik (1944–2019) *[[Adolf Szyszko-Bohusz]], poola arhitekt, restauraator ja õppejõud (1883–1948) *[[Zygmunt Franciszek Szystowski]], Poola sõjaväelane (1898–1991) ==St== ''Vaata [[Biograafiad (St)]]'' ==Su== ''Vaata [[Biograafiad (Su)]]'' ==Sv== *[[Svala Björgvinsdóttir]], islandi laulja (1977–) *[[Gunde Svan]], rootsi murdmaasuusataja (1962–) *[[Mattias Svanberg]], rootsi jalgpallur (1999–) *[[Svandís Svavarsdóttir]], Islandi poliitik (1964–) *[[Rasmus Svane]], Saksamaa maletaja (1997–) *[[Nikolai Svanidze]], Venemaa ajakirjanik ajaloolane ja õppejõud (1955–2024) *[[Svante Nilsson]], Rootsi riigitegelane (1460–1512) *[[Jens Arne Svartedal]], norra murdmaasuusataja (1976–) *[[Niklas Svedberg]], rootsi jäähokimängija (1989–) *[[Theodor Svedberg]], rootsi keemik (1884–1971) *[[Viktor Svedberg]], Rootsi-Kasahstani jäähokimängija (1991–) *[[Sveinn Björnsson]], Islandi poliitik (1881–1952) *[[Svend Harkhabe]], Taani, Norra ja Inglismaa kuningas (suri 1014) *[[Emil Hegle Svendsen]], Norra laskesuusataja (1985–) *[[Lars Svendsen]], norra filosoof (1970–) *[[Jacob Svenske]], Eesti vaimulik (?–1771) *[[Johannes Svenske]], Eesti vaimulik (?–1727) *[[Alice Svensson]], Rootsi laulja (1991–) *[[Johan Rudolf Svensson]], Rootsi maadleja (1899–1978) *[[Jonas Svensson]], Norra jalgpallur (1993–) *[[Jakov Sverdlov]], nõukogude riigitegelane (1885–1919) *[[Václav Svěrkoš]], tšehhi jalgpallur (1983–) *[[Sverre Magnus]], Norra prints (2005–) *[[Jevgeni Svešnikov]], vene maletaja (1950–2021) *[[Vladimirs Svešņikovs]], Läti maletaja (1986–) *[[Vladimir Svet]], Eesti poliitik (1992–) *[[Mihhail Svetin]], vene teatri- ja filminäitleja (1930–2015) *[[Mihhail Svetlov]], Vene luuletaja (1903–1964) *[[Mihhail Svetov]], Venemaa opositsioonipoliitik (1985–) *[[Dumitru Svetuşchin]], Moldova maletaja (1980–2020) *[[Pjotr Svidler]], vene maletaja (1976–) *[[Aksel Lund Svindal]], Norra mäesuusataja (1982–) *[[Mihhail Svinelupov]], Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1903–1979) *[[Pehr Evind Svinhufvud]], Soome poliitik (1861–1944) *[[Māra Svīre]], läti kirjanik (1936–) *[[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (1954–2026) *[[Georgi Sviridov]], vene helilooja (1915–1998) *[[Nikolai Sviridov]], Nõukogude Liidu pikamaajooksja (1938–2023) *[[Georgi Svirski]], arstiteadlane (1853–1910) *[[Roman Svitan]], ukraina sõjaline ekspert (1964) *[[Pjotr Svjatopolk-Mirski]], Venemaa Keisririigi poliitik ja sõjaväelane (1857–1914) *[[Svjatoslav I]], Kiievi-Vene vürst (suri 972) *[[Viktor Svjatõšev]], Jõgeva maavanem (1956–) *[[Cyril Svoboda]], tšehhi poliitik (1956–) *[[Karel Svoboda]], tšehhi helilooja (1939–2007) *[[Ludvík Svoboda]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1895–1979) *[[Gunnar Svärdson]], Rootsi ihtüoloog ja geneetik (1914–1994) ==Sw== *[[Jimmy Swaggart]], USA pastor, laulja ja tele-evangelist (1935–) *[[Leonhard Swahn]], Eesti vaimulik (1711–1784) *[[Joseph Swan]], briti füüsik ja keemik (1828–1914) *[[Candice Swanepoel]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell (1988–) *[[Hilary Swank]], USA filminäitleja (1974–) *[[Leonie Swann]], Saksa kriminaalromaanikirjanik (1975–) *[[Steven Swanson]], Ameerika Ühendriikide insener ja astronaut (1960–) *[[Sushma Swaraj]], India poliitik (1952–2019) *[[Victoria Swarovski]], Austria poplaulja, modell, telesaatejuht ja ärinaine (1993–) *[[Hans Swarowsky]], Austria dirigent (1899–1975) *[[Olof Swartz]], rootsi botaanik (1760–1818) *[[Jeremy Swayman]], USA jäähokimängija (1998–) *[[Patrick Swayze]], USA näitleja (1952–2009) *[[Earl Sweatshirt]], Ameerika Ühendriikide räppar ja plaadiprodutsent (1994–) *[[Emanuel Swedenborg]], rootsi teadlane, kristlik müstik, teoloog ja filosoof (1688–1772) *[[Darrell Sweet]], šoti trummar (1947–1999) *[[Iga Świątek]], poola tennisist (2001–) *[[Kazimierz Świątek]], Valgevene vaimulik (1914–2011) *[[Dariusz Świercz]], USA maletaja (1994–) *[[Stanisław Świeżawski]], Poola jurist ja poliitik (1895–1974) *[[Justyna Święty-Ersetic]], Poola kergejõustiklane (1992–) *[[Clive Swift]], Inglismaa näitleja (1936–2019) *[[Graham Swift]], inglise kirjanik (1949–) *[[Jonathan Swift]], iiri ingliskeelne kirjanik ja vaimulik (1667–1745) *[[Taylor Swift]], USA laulja (1989–) *[[John Swigert]], Ameerika Ühendriikide katselendur, masinainsener, aerokosmose insener, õhuväelane ja NASA astronaut (1931–1982) *[[Richard Swinburne]], Briti filosoof (1934–) *[[Jo Swinson]], Briti poliitik (1980–) *[[Tilda Swinton]], šoti näitleja (1960–) *[[Kazimierz Świtalski]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1886–1962) *[[Ewa Swoboda]], Poola kergejõustiklane, sprinter (1997–) ==Sõ== *[[Andres Sõber]], eesti korvpallur ja treener (1956–) *[[Ants Sõber]], eesti helilooja (1928–1995) *[[Elvia Sõber]], eesti kabetaja (1993–) *[[Hans Sõber]], eesti arst (1890–1962) *[[Linda Sõber]], eesti skulptor (1911–2004) *[[Matthias Sõber]], eesti köster ja muusik (1842–1919) *[[Virve Sõber]], eesti ökoloog (1976–) *[[Venda Sõelsepp]], eesti luuletaja (1923–2006) *[[Villem Sõelsepp]], eesti Vabadussõja veteran ja pikaealine (1894–1999) *[[Aivar Sõerd]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1964–) *[[Juhan Sõerd]], eesti psühholoog (1929–1994) *[[Endel Sõerde]], eesti teleajakirjanik (1926–2000) *[[Endel Sõgel]], eesti kirjandusteadlane (1922–1998) *[[Urmas Sõgel]], eesti ajaloolane (1952–2019) *[[Voldemar Sõjamägi]], Nõmme linnaosa linnapea (1903–1984) *[[Oleg Sõlg]], eesti laulja (1951–2006) *[[Avo Sõmer]], Eesti päritolu USA muusikateadlane ja helilooja (1934–2024) *[[Johann Sõmer]], eesti vaimulik (1902–1964) *[[Saima Sõmer]], eesti keraamik (1933–2006) *[[Tarvo Sõmer]], eesti näitleja (1973–) *[[Toivo Sõmer]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1967–) *[[Bruno Sõmeri]], eesti kunstnik ja pedagoog (1923–2014) *[[Anne-Liis Sõmermaa]], eesti lihhenoloog, botaanik ja fütopatoloog (1938–) *[[Oskar Sõmermaa]], eesti tööstur ja ettevõtja (1883–1943) *[[Heino Sõna]], eesti kandlemängija (1937–2019) *[[Olavi Sõna]], eesti aktifotograaf (1981–) *[[Andres Sõnajalg]] *[[Ats Sõnajalg]], eesti orienteeruja ja kergejõustiklane (1990–) *[[Jakob Sõnajalg]], Eesti poliitik (1887–1947) *[[Oleg Sõnajalg]], eesti ettevõtja (1959–2025) *[[Siiri Sõnajalg]], eesti laulja (1962–) *[[Viivi Sõnajalg]], eesti laulja (1962–2021) *[[Mart Sõrg]], eesti majandusteadlane (1943–) *[[Andrei Sõritsa]], Eesti arst ja endine sportlane (1961–) *[[Aavo Sõrmus]], eesti biotehnoloog (1972–) *[[Eduard Sõrmus]], eesti viiuldaja ja revolutsionäär (1878–1940) *[[Inna Sõrmus]], eesti baleriin ja pedagoog (1967–) *[[Leida Sõrmus]], eesti arst (1915–2001) *[[Tamara Sõrmus]], eesti matemaatik ja baleriin (1926–2018) *[[August Sõrra]], eesti advokaat (1903–1944) *[[Jaan Sõrra]] (1954–) *[[Märt Sõrra]], Eesti poliitik (1872–1948) *[[Oleg Sõssujev]], Venemaa ettevõtja ja poliitik (1953–) *[[Kaja Sõstra]], eesti statistik (1965–) *[[Olga Sõtnik]], Eesti poliitik (1980–) *[[Artem Sõtnõk]], Ukraina jurist ja riigiametnik (1979–) *[[Andrei Sõtševoi]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (1969–) *[[Renata Sõukand]], eesti kultuuriantropoloog ja semiootik (1974–) *[[Urmas Sõõrumaa]], eesti ettevõtja (1961–) ==Sä== *[[Ants Säde]], eesti helilooja ja pianist (1964–) *[[Enn Säde]], eesti helioperaator (1938–) *[[Margit Säde]], eesti kunstikriitik (1984–) *[[Oskar Sädek]], eesti maalikunstnik (1906–1942) *[[Dinara Säduakasova]], kasahhi maletaja (2000–) *[[Ernst Säga]], eesti arst (1899–1975) *[[Robert Säga]], eesti põllumees (1869–?) *[[Ene Säinas]], Rootsi endine kergejõustiklane (1942–) *[[Eduard Säkk]], Eesti insener, tööstur ja poliitik (1875–1943) *[[Alfred Sällik]], eesti laulja, lavastaja, näitleja (1890–1943) *[[Friedrich Sämisch]], saksa maletaja (1896–1975) *[[August Sänn]], Kilingi-Nõmme alevivolinik (1892–1936) *[[Johannes Säre]], eesti fotokunstnik *[[Karl Säre]], EKP 1. sekretär 1940–41 (1903–1945) *[[Meelis Säre]], Eesti sõjaväelane (1960–) *[[Meeri Säre]], eesti teatrikunstnik (1929–2009) *[[Rudolf Säre]], eesti veterinaariateadlane (1909–1982) *[[Aimi Säremat]], eesti õpetaja ja koolijuht (1946–) *[[Andres Särev]], eesti lavastaja (1902–1970) *[[Oskar Särev]], Eesti sõjaväelane (1891–1971) *[[Ain Särg]], eesti meditsiinikandidaat (1932–1997) *[[Alo Särg]], eesti õpetaja ja mõisaraamatute autor *[[Ilmar Särg]], eesti kirjanik ja arst (1955–) *[[Indrek Särg]], eesti kirjanik, toimetaja ja pedagoog (1966–) *[[Karl Friedrich Särg]], eesti vaimulik (1900–1971) *[[Taive Särg]], eesti folklorist ja etnomusikoloog (1962–) *[[Ants Särgava]], eesti maletaja (1969–) *[[Ernst Särgava]], Eesti poliitik ja kirjanik (1868–1958) *[[Helgi Särgava]], eesti vaimulik (1926–1999) *[[Helve Särgava]], Eesti kohtunik (1950–) *[[Karl Särgava]], eesti advokaat (1898–1942) *[[Otto Särgava]], Eesti sõjaväelane (1902–1942) *[[Peeter Särgava]], eesti vaimulik (1915–2005) *[[Viktor Särgava]], eesti arstiteadlane (1918–1983) *[[Viktor Särgava (advokaat)|Viktor Särgava]], eesti advokaat *[[Harri Säteri]], soome jäähokimängija (1989–) *[[Anna-Caren Sätherberg]], Rootsi poliitik (1964–) *[[Richard Säägi]], eesti sõjaveteran (1925–2013) *[[Roomet Säälik]], eesti tõukerattur ja BMX-i trikirattur (1999–) *[[Aimur Säärits]], eesti maadleja ja treener (1968–) *[[Anu Säärits]], eesti teleajakirjanik (1972–) *[[Gustav Sääsk]], Eesti sõjaväelane (1894–1980) *[[Kristi Sääsk]], eesti luterlik vaimulik (1973–) *[[Oleg Säyetov]], Venemaa endine poksija (1974–) *[[Mintimer Şäymiev]], Tatarstani poliitik (1937–) ==Sö== *[[Karin Söder]], Rootsi poliitik (1928–) *[[Markus Söder]], Saksamaa poliitik (1967–) *[[Carl Söderberg]], rootsi jäähokimängija (1985–) *[[Hjalmar Söderberg]], rootsi kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1869–1941) *[[Nathan Söderblom]], rootsi vaimulik (1866–1931) *[[Edith Södergran]], soomerootsi luuletaja (1892–1923) *[[Anders Södergren]], rootsi suusataja (1977–) *[[Alma Söderhjelm]], Soome ajaloolane (1870–1949) *[[Robin Söderling]], rootsi elukutseline tennisist (1984–) *[[Andres Sööt]], eesti filmilavastaja ja operaator (1934–) *[[Ants Sööt]], eesti koorijuht (1935–2013) *[[Edgar Sööt]], eesti arst ja sõjaväelane (1902–1935) *[[Ferdinand Sööt]], eesti agronoom (1904–1968) *[[Heiko Sööt]], eesti näitleja (1968–1998) *[[Jaan Sööt]], eesti muusik (1964–) *[[Karl Eduard Sööt]], eesti luuletaja (1862–1950) *[[Margus Sööt]], eesti maletaja (1980–) *[[Meeli Sööt]], eesti näitleja ja teatripedagoog (1937–2024) *[[Ülle-Liis Sööt]], eesti muusikapedagoog (1939–) *[[Çağlar Söyüncü]], türgi jalgpallur (1996–) ==Sü== *[[Ilmar Süda]], eesti entomoloog (1963–) *[[Peeter Süda]], helilooja (1883–1920) *[[Peeter Südda]], Suure Tõllu lugude kirjastaja (1830–1893) *[[Aime Sügis]], eesti keemik, taimetoitlane ja poliitik (1935–2017) *[[Anatol Sügis]], eesti insener ja füüsik (1934–2022) *[[Keili Sükijainen]], eesti teleajakirjanik ja -saatejuht (1991–) *[[Elo Süld]], eesti usundiloolane (1979–) *[[Meelis Süld]], eesti ajakirjanik (1979–) *[[Jüri Süldre]], eesti poksija (1946–2020) *[[Niklas Süle]], saksa jalgpallur (1995–) *[[András Süli]], ungari kunstnik (1897–1969) *[[Friedrich-Martin Süllaots]], Eesti sõjaväelane (1898–1977) *[[Boris Sülluste]], eesti maadleja ja treener (1916–1997) *[[Aleksander Sünter]], eesti rahvamuusik (1970–2014) *[[Peep Sürje]], eesti insener (1945–2013) *[[Patrick Süskind]], saksa kirjanik (1949–) *[[Wilhelm Süß]], saksa klassikaline filoloog (1882–1969) *[[Elin Sütiste]], eesti tõlkeuurija ja semiootik (1975–) *[[Juhan Sütiste]], eesti kirjanik (1899–1945) *[[Jaan Sütt]], eesti arst (1974–) *[[Arnold Süvalep]], Eesti poliitik ja ajakirjanik (1888–1968) *[[Ele Süvalep]], eesti kirjandusteadlane (1951–) *[[Galina Süvalep]], Eesti näitleja (1923–2020) *[[Kulno Süvalep]], eesti näitekirjanik, näitleja ja lavastaja (1929–1996) *[[Alli Süvalepp]], eesti botaanik (1912–1988) *[[Konstantin Süvalo]], eesti maalikunstnik (1884–1964) *[[Aet Süvari]], eesti spordiajakirjanik (1977–) *[[Ando Süvari]], eesti päritolu USA psühhiaater (1920–2012) *[[Franz Xaver Süßmayr]], austria helilooja (1766–1803) ==Sy== *[[Olga Syahputra]], Indoneesia näitleja (1983–) *[[Christoph von Syburg zum Busch]], Kandava foogt (surnud 1560) *[[Eberhard von Syburg zu Wischlingen]], Aluliina komtuur (surnud 1560) *[[Georg von Syburg zu Wischlingen]], Dünaburgi komtuur ja Liivi ordu diplomaat (16. sajand) *[[Jasper von Syburg zu Wischlingen]], Liivi ordu rüütelvend 16. sajandil (suri 1571) *[[Björn von Sydow]], Rootsi poliitik (1945–) *[[Jussi Sydänmaa]], soome muusik, ansambli [[Lordi]] kitarrist (1972–) *[[Asel Sydykova]], Kõrgõzstanist pärit ettevõtja (1978–) *[[Oliver Sykes]], inglise laulja (sündinud 1986–) *[[Issiaga Sylla]], Guinea jalgpallur (1994) *[[Sylvana, St. Andrewsi krahvinna]] *[[Anne Sylvestre]], prantsuse laulja ja laulukirjutaja (1934–2020) *[[Franciscus Sylvius]], hollandi arst ja anatoom (1614–1672) *[[Franciscus Sylvius (teoloog)|Franciscus Sylvius]], teoloog (1581 – 1648 või 1649) *[[Symmachus]], paavst (suri 514) *[[Martti Syrjä]], soome laulja ja näitleja (1959–) *[[Jan Syrový]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja poliitik (1888–1970) *[[Jan Peder Syse]], Norra poliitik (1930–1997) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|S, Biograafiad]] diic965jee39906edyx1s6qi1nniomc Hadrianus VI 0 26840 7231320 7114503 2026-09-09T13:09:01Z Kask 77839 Viited 7231320 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Hadrianus VI |pilt = Portrait of Pope Adrian VI (by Jan van Scorel).jpg |sünninimi = Adriaan Florenszoon Boeyens |valitsemisaja algus= [[9. jaanuar]] [[1522]] |valitsemisaja lõpp= [[14. september]] [[1523]] |eelkäija = [[Leo X]] |järeltulija = [[Clemens VII]] |sünnikuupäev = [[2. märts]] [[1459]] |sünnikoht = [[Utrecht]] |surmakuupäev = [[14. september]] [[1523]] |surmakoht = [[Rooma]] |deviis = |autogramm = Signature of Cardinal Adriaan Florensz Boeyens (later Pope Adrian VI).svg |vapp = C o a Hadrianus VI.svg }} '''Hadrianus VI''' ('''Adriaan Florenszoon Boeyens''', hollandi Vikipeedias '''Adriaan Floriszoon Boeyens''', ajalookäsitlustes tuntud ka '''Utrechti Adriaani''' nime all; teised nimekujud '''Adriaan Florisz Boeyens''', '''Adriaan Florisz d'Edel (Dedel)''' või '''Adrian Florensz Dedal'''; [[2. märts]] [[1459]] – [[14. september]] [[1523]]), oli [[paavst]] aastatel [[1522]]–1523. Ta oli 218. paavst. Enne paavstiks saamist oli ta hilisema [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Karl V]] õpetaja.<ref name="Karl5" /> Ta on jäänud ainsaks [[Madalmaad]]est pärit olevaks paavstiks. Adriaan Florenszoon Boeyens sündis 1459. aastal [[Utrecht]]is Florentius Dedeli (Florensz Boeyenszoon Dedeli) ja tolle naise Geertruidi pojana. Tema isa töötas puusepana laevaehituses. Boeyens sai esimesed haridusalased algteadmised oma emalt, õppis seejärel [[Zwolle]]s ühe vaimuliku vennaskonna (''Broeders des gemeenen levens'') juures<ref name="Vend" /> ja astus [[1476]] [[Leuveni ülikool]]i, kus ta õppis [[filosoofia]]t, [[teoloogia]]t ja [[õigusteadus]]t. [[30. juuni]]l [[1490]] [[ordinatsioon|ordineeriti]] Boeyens [[preester|preestriks]]. [[1. august]]il 1490 omandas ta litsentsiaadi ja [[8. juuni]]l [[1491]] [[doktorikraad]]i teoloogias. Hiljem sai temast [[professor]], [[rektor]] ja Leuveni ülikooli [[kantsler]].<ref name="Leuven" /> Boeyens pidas loenguid [[Petrus Lombardus]]e [[sentents]]idest, tema kaks olulisemat teadustööd olid kommentaarid Petrus Lombarduse sententsidele ja ''Quaestiones quodlibeticae''. [[1507]] (mitte [[1506]]) määras Saksa-Rooma keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] ta oma pojapoja Karli [[tuutor]]iks.<ref name="Karl5" /> Boeyens oli esimene hollandlane, kuigi mitte esimene madalmaalane, kes pühitseti [[kardinal]]iks. [[Pilt:Geboortehuis_van_Paus_Adriaan.jpg|pisi|Maja [[Utrecht]]is, kus sündis Hadrianus VI]] ==Ametid== *[[Leuveni ülikool]]i teoloogiaprofessor *[[1493]] Leuveni ülikooli teoloogiateaduskonna [[dekaan]] *1493–[[1501]] Leuveni ülikooli [[kantsler]] *1493–[[1494]] ja [[1501]]–[[1502]] Leuveni ülikooli [[rektor]] *Goedereede [[preester]] *[[1497]] Leuveni Püha Peetruse [[Kirik (pühakoda)|kiriku]] [[dekaan (vaimulik)|dekaan]] *[[Utrecht]]i ja [[Liège|Liège'i]] [[praost]] * [[1507]] (mitte [[1506]]) [[Karl V|Karl Habsburgi]] [[tuutor]] * [[1515]] [[Madalmaad]]e kantsler *1515 [[indulgents]]ide müümise [[komissar]] *1515 [[Hispaania]]s toetamas Karl Habsburgi saamist kuningaks *[[Jaanuar]] [[1516]] – [[1517]] koos [[kardinal]] [[Francisco Jiménez de Cisneros]]iga Hispaania [[regent]] * [[18. august]] 1516 Tortosa [[piiskop]]<ref name="Tortosa" /> *[[November]] 1516 [[Aragón]]i ja [[Navarra]] [[inkvisiitor]] * [[1. juuli]]l 1517 – [[9. jaanuar]] [[1522]] Santi Giovanni e Paolo [[kardinal]]preester *[[1518]] [[Kastiilia]] ja [[León (ajalooline piirkond)|León]]i inkvisiitor ning [[kuberner]] *[[14. märts]] 1518 Kastiilia ja Leóni [[kindral]] * [[1520]]–[[1522]] Hispaania [[asekuningas]] ja [[kindralleitnant]] ==1521–1522 konklaav== Hadrianus VI valiti paavstiks 9. jaanuaril 1522 [[Vatikani paavstipalee]]s, kui ta viibis Hispaanias. Ta jättis paavstina muutmata oma [[ristinimi|ristinime]], mida viimati tegi (kui mitte arvestada [[Julius II]] võimalikku valikut) [[Johannes XVIII]]. Hiljem pole paavstina oma ristinime vahetanud vaid [[Marcellus II]]. Hadrianus VI on viimane paavst, kes valimise ajal puudus konklaavilt, viimati puudus konklaavilt enne teda [[Urbanus VI]]. Hadrianus VI saabus [[Civitavecchia]]sse [[25. august]]il 1522, [[Rooma]] [[29. august]]il ja krooniti [[31. august]]il kardinal [[Marco Cornaro]] poolt. [[27. detsember|27. detsembrist]] [[1521]] – 9. jaanuarini 1522 toimunud [[konklaav]]il osales 39 kardinali. Nende valiku määras arvatavasti Karl V valimine [[Saksa kuningas|Saksamaa kuningaks]] ja tema tunnustamine Leo X poolt valitud Saksa-Rooma keisrina ning [[reformatsioon]]i puhkemine [[Saksamaa]]l. Konklaavil peeti üheks soosikuks kardinal [[Clemens VII|Giulio de' Medici]]t. Hadrianus VI valiti paavstiks 11. voorus, kui ta sai 28 häält. ==Itaalia sõjad== {{Vaata|Itaalia sõjad}} [[Karl V]] tervitas oma endise õpetaja valimist paavstiks. [[Prantsusmaa kuningas]] [[François I]] oli ettevaatlikum, kartes paavsti liiga häid suhteid Saksamaaga, ja saatis paavsti juurde oma suursaadiku. Kui Hadrianus VI lasi arreteerida François I liitlase kardinal [[Francesco Soderini]], kes olevat kavandanud vandenõud paavsti vastu, peatas kuningas [[kümnis]]te saatmise [[Rooma]] ja valmistus tungima [[Lombardia]]sse. Hadrianus VI sõlmis sõjaks [[Prantsusmaa]]ga [[3. august]]il 1523 liidu Karl V-ga, [[Austria]]ga, [[Inglismaa]]ga, [[Milano]]ga ja [[Itaalia]] väikeriikidega. ==Reformatsioon== {{Vaata|Reformatsioon}} Hadrianus VI tuli võimule saamisel hakata kohe tegelema usurahutustega [[Saksamaa]]l. Kardinalina oli ta [[Martin Luther]]i vaated hukka mõistnud ja soovis nüüd Lutheri kuulutamist [[ketser]]iks. Paavsti esindas 1522 toimunud [[Nürnbergi riigipäev]]al Teramo piiskop [[Francesco Chieregati]].<ref name="Reform" /> ==Ristisõja plaanid== Türklaste pealetungi tagasilöömiseks kutsus Hadrianus VI kristlasi nende vastu [[ristisõda|ristisõtta]], kuid Karl V oli seotud sõjaga [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] vastu. [[Rhodos]]e langemise järel soovis paavst ristisõja pidamiseks sõlmida kristlike valitsejate vahel 3-aastase rahu ja pidas edutult läbirääkimisi nii Saksamaa kui Prantsusmaa kuninga õukonnaga.<ref name="Cajetan" /> ==Sisepoliitika== Hadrianus VI võimule saades oli Kirikuriigi finantsiline olukord keeruline. Hadrianus VI püüdis olukorra parandamiseks kärpida kulusid. Ta sõlmis 1522. aastal rahu [[Ferrara hertsog]]i Alfonsoga<ref name="Ferrara" /> ja andis [[Rimini]] [[Urbino hertsog]]ile. ==Suhted kiriku institutsioonidega== Hadrianus VI andis 1522 Hispaania kuningale jurisdiktsiooni Alcantara,<ref name="Alca" /> Calatrava ja Santiago [[rüütliordu]]de üle, lubades rüütliordude ameteid pärida naisliinis.<ref name="Compostela" /> [[9. mai]]l 1522 avaldatud bullas "Exponi nobis" andis paavst [[frantsisklased|frantsisklastele]] autoriteedi kõiges, mis on vajalik [[indiaanlased|indiaanlaste]] [[ristimine|ristimiseks]], välja arvatud need valdkonnad, mis nõuavad piiskopi poolt pühitsemist. [[14. aprill]]il 1523 avaldas Hadrianus VI kirja "Eximiae devotionis", millega kinnitas [[Portugali kuningas|Portugali kuninga]] [[João III]] Portugali Kristuse ordu rüütliordu administraatoriks. ==Teoloogilised vaidlused== Hadrianus VI nõudis 1523. aastal igaühe karistamist, kes paluvad [[kurat|kuradi]] mõju või kasutavad seda. ==Kanoniseerimised== Hadrianus VI kanoniseeris 1522. aastal [[Poola]] printsi [[Kazimierz]]i<ref name="Kazim" />, [[31. mai]]l 1523 [[Antoninus Firenzest|Firenze Antoninus]]e<ref name="Antonin" /> ja [[Meisseni Benno]]. ==Uus piiskopkond== Hadrianus VI nimetas 1522 [[Kreeka]]s Naxose piiskopkonna peapiiskopkonnaks. ==Hadrianus VI kultuuriloos== Hadrianus VI valitsemisaega on peetud [[16. sajand]]i Rooma kultuuri arengus tagasilöögiks, mistõttu Roomast lahkusid mitmed tollased kultuuritegelased, nagu muusik [[Carpentras]]. Paavst kavatses [[Menelaos]]e kuju visata [[Tiber]]isse, kuid [[humanist]] [[Torquato Tasso]] veenis paavsti ümber. Ta sätestas 1522. aastal [[tsensuur]]i reeglid. Ta rajas [[Leuveni ülikool]]i kolleegiumi<ref name="Leuven" /> ja määras [[Ingolstadti ülikool]]i tulud. 1522 sätestas ta, et paavsti [[vapp|vapil]] peavad olema [[paavstlus]]e embleemid. [[Jan van Scorel]] tegi paavstist [[portree]]. ==Kardinali pühitsemine== Hadrianus VI pühitses oma ainsal [[konsistoorium]]il [[10. september|10. septembril]] 1523 [[kardinal]]iks [[Willem van Enckenvoirt]]i. ==Surm== [[Pilt:SantaMariaAnima-TombaAdrianoVI01-SteO153.JPG|pisi|Hadrianus VI haud]] Hadrianus VI-l oli palavik ja ta kannatas neeruhaiguse käes. Ta suri 64-aastaselt [[ristiülendamispüha]]l 14. septembril 1523 Roomas ja maeti [[Rooma Peetri kirik|Vatikani basiilika]] Sant' Andrea kabelisse. [[11. august]]il [[1533]] maeti tema säilmed ümber Rooma Santa Maria dell' Anima kirikusse. ==Hinnang== Hadrianus VI püüdis oma eelkäijate [[poliitika]]st tunduvalt eristuda, vastandades end [[renessanss|renessansiaegsele]] lodevusele ja priiskamisele, propageerides vagadust, kasinust ja jumalakartlikkust. Tema lähikondlastele see ei meeldinud ja nii püüti tema reformikatseid igati takistada. [[Benedictus XVI]] saamisel paavstiks tõstatus probleem Hadrianus VI päritolust. Utrechti piiskopkond läänistati [[Burgundia]]le, kuid abielude sõlmimise kaudu läks see [[15. sajand]]i lõpus [[Habsburgid]]e valdusse ja kuulus [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisririigi]] koosseisu. Rahvuselt oli Hadrianus VI hollandlane, kuid ta oli aastakümneid [[Hispaania]] teenistuses (nii saaks talle omakorda omistada Hispaania "kodakondsust"). Alles [[Karl V|Karl Habsburgi]] valimisega Saksamaa kuningaks on ta kindlalt seotud Saksa-Rooma keisririigiga. [[Saksamaa]]l peetakse teda seetõttu saksa soost paavstiks. Kirikuajaloolase [[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]] väitel jäi Hadrianus VI oma askeetlike eluviiside, [[korruptsioon|korrumpeerunud]] [[kuuria]] reformiplaanide, kunsti edendamise ebavajalikkuse ja oma mitte-itaalia päritolu tõttu roomlastele võõraks. Leidmata poolehoidu kardinalide hulgas kasutas ta oma lähedaste nõunikena Hispaania ja [[Madalmaad]]e [[vaimulik]]ke. [[Francesco Guicciardini]] on teda seetõttu nimetanud barbarist paavstiks (''pontefice barbaro''). == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Alca">{{cite web |last= Moeller|first= Charles|date=1911|title=Military Order of Alcántara. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01271b.htm}}</ref> <ref name="Cajetan">{{cite web |last= Volz|first= John|date=1908|title= Tommaso de Vio Gaetani Cajetan. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03145c.htm}}</ref> <ref name="Compostela">{{cite web |last= Moeller|first= Charles|date=1912|title=Order of Saint James of Compostela. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13353a.htm}}</ref> <ref name="Ferrara">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1909|title=Ferrara. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06046a.htm}}</ref> <ref name="Kazim">{{cite web |last= Abraham|first= Ladislas|date=1908|title=St. Casimir. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03402a.htm}}</ref> <ref name="Karl5">{{cite web |last= Spahn|first= Martin|date=1908|title=Emperor Charles V. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03625a.htm}}</ref> <ref name="Leuven">{{cite web |last= Brants|first=Victor|date=1910|title=University of Louvain. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09391a.htm}}</ref> <ref name="Antonin">{{cite web |last= McMahon|first= Arthur|date=1907|title= St. Antoninus. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01585b.htm}}</ref> <ref name="Reform">{{cite web |last= Kirsch|first= Johann Peter|date=1911|title= The Reformation. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12700b.htm}}</ref> <ref name="Tortosa">{{cite web |last= Mullaly|first=Charles|date=1912|title=Tortosa. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14785a.htm}}</ref> <ref name="Vend">{{cite web |last= Gilliat-Smith|first=Ernest|date=1908|title=Brethren of the Common Lifei. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04166b.htm}}</ref> }} ==Allikad== *[[Percy Stafford Allen]], [[Helen Mary Allen]]: ''Opus Epistolarum Desiderii Erasmi Roterdami''. Oxford, 1924. *[[Gaspar Burmann]]: ''Analecta Historica de Hadriano VI''. Utrecht, 1727. *[[Marko Marulić]]: ''Epistola ad Adrianum VI''. *[[Edmond Henri Joseph Reusens]]: ''Syntagma doctrinae theologicae Adriani VI''. Louvain, 1862. *[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1522-1523-_Hadrianus_VI.html Hadrianus VI dokumendid.] ==Kirjandus== *A.M. Albareda: ''Adrià VI i els conselles de Barcelona 1522''. "Analecta Sacra Tarraconensia", 11, 1935: 235–249. *[[Tarsicio de Azcona]]: ''Derecho de patronato y de presentación a la Iglesia de Pamplona. Privilegio de Adriano VI a Carlos V en 1523''. "Scripta Theologica", 16, 1984: 499–542. *[[Harald Wolfgang Bachmann]]: ''Kuriale Reformbestrebungen unter Adrian VI''. Erlangen, 1948. *[[Peter Berglar]]: ''Papst Hadrian VI. und das Zweite Vatikanische Konzil''. "Orientierung" 4, 28. veebruar 1963. *Peter Berglar: ''Die kirchliche und politische Bedeutung des Pontifikats Hadrians VI''. "Archiv für Kulturgeschichte" 54, 1972: 97–112. *Peter Berglar: ''Verhängnis und Verheissung. Papst Hadrian VI. Der "Jesuitenstaat" in Paraguay''. Bonn, 1982. *J. Bijloos: ''Adrianus VI, de Nederlandse paus''. Bossum, 1980. *L. E. Bosch: ''Iets Over Paus Adriaan VI: de Afkomst En Eene Korte Levensschets Van Dien Utrechtenaar''. Utrecht, 1835. *C. J. N. Bottemanne: ''De Brief van den Kardinaal van Tortosa (Paus Adriaan VI) aan de theologische Fakulteit van Leuven''. "De Katholiek", 16, 1882: 11–22. *[[Pierre Brachin]]: ''Adrien VI et la Devotio Moderna''. Études germaniques 14, 1959: 97–105. *G.L. Bruzzone: ''Il passaggio di Adriano VI in Liguria''. "Storia dei genovesi", IV, Genova 1983: 339–351. *[[Remigius Bäumer]]: ''Papst Hadrian VI. und Martin Luther''. "Der Fels" 14, 1983: 108–110. *[[Ramón Carande]]: ''El sorprendido y sorprendente Adriano VI, papa''. "Homenaje a Johannes Vincke". Madrid, 1963: 421–436. *[[Manuel Castro y Castro]]: ''Adriano de Utrecht, y el gobierno de las Indias (1515–1522)''. "Archivo Iberico-Americano", 29, 1969: 345–380. *[[Ruggero Cattaneo]]: ''O stilu i kulturnom značenju Marulićeve Poslanice papi Adrijanu VI''. "Colloquia Maruliana" 17, 2008: 91–124. *[[Carmen Clausell Nácher]]: ''El P. Carmona, OFM, confesor de Adriano VI y probable traductor del "Llibre de les dones" de Francesc Eiximenis''. "Archivum Franciscanum Historicum" 89, 1996: 287–305. *J. Coppens: ''Paus Adriaan VI''. 1959. *[[Karl-Heinz Ducke]]: ''Das Verständnis von Amt und Theologie im Briefwechsel zwischen Hadrian VI. und Erasmus von Rotterdam''. Leipzig, 1973. *Karl-Heinz Ducke: ''Handeln zum Heil. Eine Untersuchung zur Morallehre Hadrians VI''. Leipzig, 1976. *[[Edmond J. M. van Eijl]]: ''Keizer Karel V en de pauskeuze van Adriaan VI''. "Sacris erudiri" 1, 1948: 277–298. *[[Vittorio Fanelli]]: ''Adriano VI e Angelo Colocci''. "Studi romani" 8, 1960: 13–24. *[[Carlo Fea]]: ''Difesa istorica del papa Adriano VI nel punto che riguarda la infallibilità de' sommi pontefici in materia di fede''. Roma, 1822. *[[Francisco Fuentes]]:'' El papa electo Adriano VI en Tudela. Hispania sacra''. "Revista española de historia eclesiástica" 1, 1948: 402–404. *[[Louis Prosper Gachard]]: ''Correspondence de Charles Quint et d'Adrien VI''. Bruxelles, 1859. *[[Markus Graulich]]: ''Adriano VI e la richiesta di perdono''. "Salesianum" 62, 2000: 741–755. *[[Germano Gualdo]]: ''Da Vitoria a Roma. Le "litterae ante coronationem" di papa Adriano VI (gennaio-agosto 1522)''. "Nuovi annali della Scuola Speciale per Archivisti e Bibliotecari" 14, 2000: 7–37. *[[Emil Göller]]: ''Hadrian VI. und der Ämterkauf an der päpstlichen Kurie''. "Abhandlungen aus dem Gebiete der mittleren und neueren Geschichte und ihrer Hilfswissenschaften. Eine Festgabe zum 70. Geburtstag Geh. Rat Prof. Dr. Heinrich Finke". Münster, 1925: 375–407. *[[Rudolf Branko Hein]]: ''"Gewissen" bei Adrian von Utrecht (Hadrian VI.), Erasmus von Rotterdam und Thomas More''. Münster, 2000. *[[Else Hocks]]: ''Der letzte deutsche Papst Adrian VI''. Freiburg im Breisgau, 1939. *Hoffmann: ''Lettre d'Adrien VI aux Suisses''. "Bulletin de la Commission Royale d'histoire" 1, 1860: 159. *Hoffmann: ''Trois lettres d'Adrien VI à Charles-Quint''. "Bulletin de la Commission Royale d'histoire" 3, 1862: 297–301. *J. H. Hofman: ''Paus Adriaan VI''. "Archief voor de geschiedenis van het aartsbisdom Utrecht" 28, 1902: 121–153. *[[Maria Elisabeth Houtzager]]: ''Bijdrage tot de geschiedenis van het geboortehuis van paus Adriaan VI te Utrecht''. "Jaarboek Oud-Utrecht" (1960): 55–90. *Huijbers: ''Drie brieven van Paus Adriaan VI''. "Archief voor de geschiedenis van het aartsbisdom Utrecht" 43, 1917: 1–4. *D. Huurdeman: ''De Nederlandsche Paus Adriaan VI''. Amsterdam, 1908. *[[Karl Adolf Constantin von Höfler]]: ''Wahl und Thronbesteigung des letzten deutschen Papstes, Adrian's VI. 1522''. "Sitzungsberichte. Akademie der Wissenschaften in Wien, Philosophisch-Historische Klasse" 72, 3 (1872): 147–242. *Karl Adolf Constantin von Höfler: ''Der deutsche Kaiser und der letzte deutsche Papst: Karl V. und Adrian VI''. "Sitzungsberichte. Akademie der Wissenschaften in Wien, Philosophisch-Historische Klasse" 82, 8 (1876): 417–495 *Karl Adolf Constantin von Höfler: ''Papst Adrian VI''. Wien, 1880. *[[Paul Kalkoff]]: ''Kleine Beiträge zur Geschichte Hadrians VI''. "Historisches Jahrbuch der Görresgesellschaft", 39, 1918–1919: 31–72. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *G. van Klaveren: ''Utrechtsche familieleden van Paus Adriaan VI''. "Jaarboek Oud-Utrecht" (1958): 73–85. *[[Bertrandus Kurtscheid]]: ''De obligatione sigilli confessionis iuxta doctrinam Adriani VI''. "Antonianum", 1, 1926: 84–101. *[[Albert Lepître]]: ''Adrien VI''. Paris,1880. *[[Alessandro Luzio]]: ''Due documenti mantovani sul conclave di Adriano VI''. "Archivio della Società Romana di storia patria" 29, 1906: 379–396. *[[Raymond Macken]]: ''The Hadrian VI Codex. A New Codicological Description''. "Ephemerides theologicae Lovanienses" 59, 1983: 99–113. *[[Vincenzo Marchesi]]: ''Papa Adriano VI. Studio critico''. Padua, 1882. *[[Robert E. McNally]]: ''Pope Adrian VI and Church reform''. "Archivum Historiae Pontificiae", 7, 1969: 253–285. *[[Angelo Mercati]]: ''Diarii di consistori del Pontificato di Adriano VI''. "Studi e Testi" 157, 1951: 83–113. *[[Juan Meseguer Fernández]]: ''El traductor del "Carro de las Donas" de Francisco Eximénez. familiar y biógrafo de Adriano VI''. "Hispania. Revista española de historia" 19, 1959: 230–250. *[[Albert de Meyer]]: ''Adriaan Florisz van Utrecht in zijn contacten met de Augustijnen''. "Archief voor de geschiedenis van de Katholieke Kerk in Nederland" 2. Warmond, 1960: 1–72. *[[Enrique Morales]]: ''Un breve intercambio epistolar entre Álvar Gómez de Ciudad Real y Adriano VI''. "Humanistica Lovaniensia. Journal of Neo-Latin Studies" 53, 2004: 115–124. *[[Gerardus Morinck]]: ''Vita Hadriani Sexti Pontificis Maximi''. Louvain, 1536. *[[Bonifatius Munier]]: ''Nederlandse Curialen en Hofbeambten onder het Pontificaat van Adriaan VI''. "Mededelingen van het Nederlandsch Historisch Instituut te Rome" 10, 1959: 199–226. *[[Paul Naster]]: ''Les médailles italiennes d'Adrien VI''. "Mélanges historiques Etienne van Cauwenbergh. Gembloux" (1964): 372–380. *[[Guido Giuseppe Andrea Pasolini dall'Onda]]: ''Adriano VI; saggio storico''. Roma, 1913. *[[Johann Posner]]: ''Der deutsche Papst Adrian VI''. Becklinghausen, 1962. *[[Franz Posset]]: ''Open Letter of a Croatian Lay Theologian to a "German" Pope: Marko Marulić to Adrian VI''. "Colloquia Maruliana" 18, 2009: 135–157. *R. Post, [[Léon-Ernest Halkin]], [[Marie-Louise Stockman]]: ''Célébration du cinquième centenaire de la naissance du pape Adrien VI''. "Ephemerides Theologiae Louvainensis", 35, 1959: 513–629. *R. Post: ''Studiën over Adriaan VI''. "Archief voor de geschiedenis van de Katholieke Kerk in Nederland", 3 (1961): 121–161. *R. Post: ''De beneficies van Adriaan Floreszoon''. "Archief voor de geschiedenis van de Katholieke Kerk in Nederland", 3 (1961): 341–351. *R. Post: ''Paus Adriaan VI's houding tegenover Karel V, twee onbekende brieven''. "Mededelingen van het Nederlands Historisch Instituut te Rome", 31, 1961: 177–178. *[[Pierre François Xavier de Ram]]: ''Note sur les papiers d'Etat du pape Adrien VI transportés à Liége vers 1526, et sur son secrétaire Thierri Hezius''. "Bulletin de la Commission Royale d'histoire" 11, 1858: 11–59. *Pierre François Xavier de Ram: ''Addition à la notice sur Thierri Hezius, secrétaire du pape Adrien VI''. "Bulletin de la Commission Royale d'histoire" 12, 1859: 271–275. *[[Sheryl E. Reyss]]: ''Adrian VI, Clement VII, and art''. K. Gouwens, S. E. Reyss, "The pontificate of Clement VII: History, politics, culture". Aldershot, 2005: 339–362. *[[Edmond Henri Joseph Reusens]]: ''Anecdota Adriani VI''. Louvain, 1862. *[[Emmanuel Pierre Rodocanachi]]: ''La jeunesse d'Adrien VI''. "Revue historique" 168, 1931: 300–306. *Emmanuel Pierre Rodocanachi: ''Histoire de Rome. Les Pontificats d'Adrien VI et de Clément VII''. Paris, 1933. *[[José Sánchez Real]]: ''El Papa Adriano VI en Tarragona''. Tarragona, 1956. *[[Marie-Louise Stockman]]: ''Statuta collegii papae Adriani sexti in oppido Lovaniensi''. "Ephemerides theologicae Lovanienses", 35, 1959: 562–629. *[[Marcelino Zalba]]: ''La doctrina de la confesión integra de los pecados mortales en dos teologos pretridentinos: Adriano VI y Juan de Medina''. "Gregorianum" 63, 1982: 721–734. *[[Louis Vereecke]]: ''Un pape moraliste: Adrien VI (1459–1523)''. "Studia Moralia", 16, 1978: 193–308. *[[Gerhard Bernhard Winkler]]: ''Reform vor der Reformation oder Warum Hadrian VI''. "Für Kirche und Heimat. Festschrift Franz Loidl zum 80. Geburtstag". Wien, 1985: 453–461. ==Välislingid== *[https://www.newadvent.org/cathen/01159b.htm Artikkel Hadrianus VI kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1517-ii.htm#Dedel Hadrianus VI elulugu.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xvi.htm#1522 Konklaav 1521–1522.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1521.html Konklaav 1521–1522.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xvi.htm#AdrianVI Hadrianus VI määratud kardinal.] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Leo X]] | nimi=[[Paavst]] | aeg=[[1522]]–[[1523]] | järgnev=[[Clemens VII]]}} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Sündinud 1459]] [[Kategooria:Surnud 1523]] r5sfkafcnmvrvrph4puwagqqyezwuka Columbia ringkond 0 26897 7231678 6609818 2026-09-10T09:34:27Z Kuriuss 38125 7231678 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Columbia ringkond | nimi1_keel = inglise | nimi1 = District of Columbia | lipp = Flag of Washington, D.C.svg | lipu_link = [[Columbia ringkonna lipp|Lipp]] | vapp = Seal of Washington, D.C.svg | vapi_link = [[Columbia ringkonna pitsat|Pitsat]] | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = Washington D.C. in United States (special marker).svg }} [[Fail:Washington, D.C. locator map.svg|pisi|Columbia ringkonna asukoht Marylandi ja Virgina osariigi piiril]] '''Columbia ringkond''' (lühend '''DC''' &ndash; ''District Of Columbia'') on [[USA]] [[1. järgu haldusüksus]]. See ei kuulu ühegi osariigi koosseisu, vaid on eraldiseisev [[föderaalringkond (USA)|föderaalringkond]], mis allub otse [[USA Kongress]]ile. Tänapäeval hõlmab [[Washington]]i linn terve ringkonna territooriumi ja selle tõttu samastatakse sageli linna ja ringkonda. Ringkond moodustati [[16. juuli]]l [[1791]] [[USA konstitutsioon]]iga ette nähtud piiratud omavalitsusega föderaalringkonnana. Ringkonda valitseb "kõikidel juhtudel" USA Kongress, kuid ringkonna elanikud ei osale selle organi valimisel. Ringkonna algne maa-ala eraldati [[Maryland]]i ja [[Virginia]] osariigist. [[Potomac]]i jõest lõuna poole jääv umbes 100 km² (39 ruutmiili) suurune ala tagastati [[1847]]. aastal Virginia osariigile. Praeguse haldusjaotuse järgi kuulub see ala osaliselt [[Arlingtoni maakond]]a ja [[Alexandria]] linnale. Ringkond ja linn moodustavad osa [[Baltimore'i-Washingtoni linnastu]]st. Ringkonna pindala on 177 km², millest maismaad on 159 km². Nimi "Columbia ringkond" on tulnud USA poeetilisest nimest "Columbia", mis [[20. sajand]]i algul käibelt kadus. Varem on ringkonda mitteametlikult nimetatud ka ''Federal City''<nowiki/>'ks ('föderaallinn'). USA-s kasutatav mitteametlik nimekuju on "Washington, DC", mujal enamasti lihtsalt "Washington". Columbia ringkonnas on kolm vooluveekogu: Potomaci jõgi ning sellesse suubuvad [[Anacostia]] jõgi ja [[Rock Creek]]. Kunagi oli ringkonnas veel Tiber Creek, mis aga [[1870. aastad|1870. aastatel]] täielikult [[tunnel]]isse suleti. [[1815]] rajatud Washingtoni kanal täideti 1870. aastatel, kui [[raudtee]]de areng oli vähendanud [[veetee]]de tähtsust. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Columbia ringkonna elanike arv 572 059. Neist 60% moodustasid [[neegrid]], 30,8% [[europiidid]] ja 2,7% [[asiaadid]], ülejäänud olid peamiselt Kesk- ja Lõuna-Ameerika päritolu elanikud. Columbia ringkonna kõige kõrgem koht maapinnal asub ringkonna põhjaosas [[Fort Reno park|Fort Reno pargis]] 125 m kõrgusel merepinnast. Kõige madalam koht asub Potomaci jõe suudmes merepinna tasemel. USA valitsusele kuulub ringkonna maa-alast 23%. 12 osariigis on see näitaja veelgi suurem. 19% ringkonna maa-alast moodustavad [[park|pargid]]. USA suurlinnade kohta on see näitaja suhteliselt suur. Ühtekokku on ringkonnast puudega kaetud 35%. == Ajalugu == [[Pilt:Dcmapanimated.gif|pisi|Ringkonna areng]] Pärast [[USA iseseisvussõda|USA iseseisvussõja]] lõppu ([[1783]]) töötasid uued föderaalvõimuorganid [[New York|New Yorgis]] ja [[Philadelphia]]s. Sõja lõppfaasis juunis 1783, kui Teine Kontinentaalkongress kogunes [[Philadelphia]]s, [[1783. aasta Pennsylvania mäss|mässasid Kontinentaalarmee sõdurid saamata jäänud palkade pärast]] ja [[Pennsylvania]] kuberner keeldus Kongressi kaitseks sõjaväge eraldamast, mispeale otsustati luua osariikidest eraldi uus föderaalne ringkond, kus Kongress kaitseks end ise. USA osariigid võistlesid selle nimel, et saada uue pealinna koduks. [[1787]] andis [[Philadelphia konvent]] [[Ameerika Ühendriikide konstitutsioon|uue konstitutsiooni]] I artikli 8. paragrahvis Kongressile volituse "teostada kogu seadusandlikku võimu mis tahes asjades sellise (mitte üle kümneruutmiilise) ringkonna üle, mille osariigid on selleks loovutanud ja Kongress neilt vastu võtnud Ühendriikide valitsuse residentsiks (...), s.o rajada uus, Kongressi poolt valitsetav föderaalringkond, mis ei oleks ühegi osariigi osa". Kuid põhiseadus ei ütle, kus see ringkond peab asuma, ega isegi seda, et see ringkond kindlasti olemas on. [[Thomas Jefferson]] ja [[Alexander Hamilton]] leppisid ühisel lõunasöögil kokku, et pealinn rajatakse mõnda [[USA lõunaosariigid|lõunaosariiki]]. Vastutasuks selle eest, et Hamilton nõustus pealinna rajamisega lõunaosariikidesse, nõustus Jefferson toetama Hamiltoni plaane panganduse ja föderaalsete võlakirjade alal. Ringkonna pindala oli algselt 100 ruutmiili (umbes 260 km²). Ringkonna praeguse asukoha Potomaci jõe ääres valis [[George Washington]]. Ta valis koha, mis jäi pisut allajõge kaugeimast kohast, kuhu ookeanilaevad said sisse sõita. Seal asusid tähtsad [[sadamalinn]]ad [[Georgetown (Washingtoni linn)|Georgetown]] ja [[Alexandria (Virginia)|Alexandria]]. 1846. aastal otsustasid Potomaci lõunakalda elanikud ringkonnast lahkuda ja liituda uuesti Virginiaga. == Poliitika == [[Pilt:WashMonument WhiteHouse.jpg|thumb|Aerofoto vaatega [[Washingtoni monument|Washingtoni monumendile]] ja [[Valge Maja|Valgele Majale]] Washingtonis]] Columbia ringkonna elanikel ei ole USA Kongressis hääleõiguslikku esindajat. [[Esindajatekoda (USA)|Esindajatekojas]] on neil saadik, kes tohib sõna võtta, aga mitte hääletada, [[Senat (USA)|senatis]] pole neil kedagi. Selle poolest sarnanevad Columbia ringkonnaga sellised [[USA territooriumid]] nagu [[Puerto Rico]] ja [[Guam]], kellel on samuti Kongressis üksnes sõnaõiguslikud esindajad, kuid erinevalt viimastest peavad Columbia ringkonna elanikud maksma kõiki föderaalmakse. Ringkonna [[maksukoormus]] on suurem kui ükskõik missugusel osariigil. Näiteks 2007. aastal laekus ringkonnast 20,4 miljardit [[USA dollar]]it makse, rohkem kui 19 osariigist. 2005. aasta avaliku arvamuse küsimus näitas, et 78% ameeriklastest ei teadnud, et Columbia ringkonna elanikel ei ole Kongressis hääleõiguslikku esindajat. Selle olukorra teadvustamiseks algatas ringkond kampaania, mis toimub ringkonna mitteametliku [[moto]] "Maksud ilma esinduseta" all. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.dc.gov/ Columbia ringkonna koduleht] *[http://www.washington.org Columbia ringkonna turismibüroo] {{Ameerika Ühendriikide poliitiline jaotus}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide osariigid]] 4l3vk5w3xdfl6xsdtpxr9wadm4mfx9s Leo X 0 32093 7231321 7230889 2026-09-09T13:10:04Z Kask 77839 /* Välislingid */ 7231321 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Leo X |pilt = Raffaello, ritratto di papa leone X tra i cardinali luigi de' rossi e giulio de' medici, 1518, 03.jpg |sünninimi = Giovanni de' Medici |valitsemisaja algus= [[9. märts]] [[1513]] (valitud), [[11. märts]] [[1513]] (avaldatud) |valitsemisaja lõpp= [[1. detsember]] [[1521]] |eelkäija = [[Julius II]] |järeltulija = [[Hadrianus VI]] |sünnikuupäev = [[11. detsember]] [[1475]] |sünnikoht = [[Firenze]] |surmakuupäev = [[1. detsember]] [[1521]] |surmakoht = [[Rooma]] |deviis = |autogramm = Signature of Pope Leo X.svg |vapp = C o a Medici popes.svg }} '''Leo X''' ('''Giovanni de' Medici'''; [[11. detsember]] [[1475]] – [[1. detsember]] [[1521]]) oli [[paavst]] aastatel [[1513]]–1521. Ta oli 217. paavst. ==Varasem elu== [[Pilt:Ghirlandaio_a-pucci-lorenzo-de-medici-f-sassetti_1.jpg|pisi|Tulevase paavsti isa [[Lorenzo de' Medici]] (keskel tumeda peaga). [[Domenico Ghirlandaio]] [[fresko]], [[1485]]]] Giovanni de' Medici sündis [[Firenze]]s<ref name="Firenze" /> [[Lorenzo de' Medici]] ja Clarissa (Clarice) Orsini seitsmelapselise pere teise pojana. Tema isa Lorenzo de' Medici põlvnes Firenze mõjukast [[kaupmees]]te suguvõsast. Leo X ema Clarissa Orsini põlvnes aga [[Rooma]] mõjukast suguvõsast, kust pärinesid paavstid [[Coelestinus III]] ja [[Nicolaus III]]. [[Orsini]]de suguvõsast oli enne Leo X võimuletulekut pärinenud 15 [[kardinal]]i. [[1483]] sai kardinaliks [[Giovanni Battista Orsini]]. Clarissa Orsini isa ema Lucrezia Conti põlvnes teisest mõjukast Rooma suguvõsast. Medicile tehti [[1482]] [[tonsuur]]. [[Prantsusmaa kuningas]] [[Louis XI]] nimetas ta 1483 Font-Douce'i [[klooster|kloostri]] [[abt commendatario]]ks. Medicist sai [[Sixtus IV]] apostellik protonotar, [[1484]] Passignano kloostri abt commendatario, [[14. märts]]il [[1487]] [[Monte Cassino]] kloostri abt commendatario<ref name="Cassino" /> ja [[24. september|24. septembril]] [[1488]] Coltibuono vallambrosiaanide kloostri abt commendatario. Isa soovitusel määrati Medici 13-aastaselt [[9. märts]]il [[1489]] [[Innocentius VIII]] poolt Santa Maria in Domnica kardinaldiakoniks, kuid nooruse tõttu keelati tal ametitunnuseid kanda. Ta määrati ametisse salaja, kuid mitte ''[[in pectore]]''. Medici reisis [[märts]]is [[1492]] Rooma, kuhu jõudis [[22. märts]]il 1492. Ta ööbis Santa Maria del Popolo kloostris. Järgmisel päeval kohtus Medici paavstiga ja [[26. märts]]il 1492 avaldati tema nimi [[kardinalide kolleegium]]ile. Kardinal Medici omandas Firenzes [[grammatika]]alased ja [[filosoofia]]alased teadmised [[humanist]]ide Demetrios Chalcondylesi ja Marsilio Ficino juures. 1489–[[1491]] õppis ta [[Pisa ülikool]]is [[teoloogia]]t ning [[õigusteadus]]t Urbano Valeriano Bolzani, Filippo Decio ja Bartolomeo Sozzini juures. Hiljem õppis ta Firenzes Angelo Poliziano ja [[Giovanni Pico della Mirandola]] juures. Medici oli alates [[25. mai]]st 1489 Santi Giusto e Clementi kloostri abt commendatario. Ta oli veel La Chaise-Dieu', Calvello ja San Felice kloostrite abt commendatario. Pärast liitumist [[kardinalide kolleegium]]iga siirdus ta isa surma järel [[11. mai]]l 1492 Firenzesse, kuid pöördus [[25. juuli]]l 1492 tagasi Rooma, et osaleda [[konklaav]]il, kus ta oli [[Aleksander VI|Rodrigo Borja]] paavstiksvalimise vastu ega võtnud Borjalt [[altkäemaks]]u. [[31. august]]il 1492 määrati ta [[legaat|legaadiks]] Kirikuriigis. [[1494]] põgenes kardinal Medici [[frantsisklased|frantsiskaani]] [[munk|mungaks]] maskeerununa Firenzest Città di Castellosse. 1494–[[1500]] viibis ta [[eksiil]]is, reisides [[Genova]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Madalmaad]]es ja [[Saksamaa]]l. Kardinal Medici saabus Rooma [[19. mai]]l 1500 ja resideeris San Eustachio [[palee]]s. 1500 määrati ta legaadiks [[Bologna]]sse ja seejärel legaadiks [[ristisõda|ristisõtta]] siirduva väegrupi juurde. [[1503]] sai ta sõbraks kardinal [[Galeotto della Rovere]]ga. [[1506]] oli ta legaat [[Perugia]]s. [[September|Septembris]] [[1508]] määrati ta kardinal-protodiakoniks. [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[1510]] sai temast Amalfi [[administraator]]. [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1511]] lähetas [[Julius II]] kardinali taas Bolognasse legaadiks. Kardinal Medici sattus paavsti vägede legaadina [[11. aprill]]il [[1512]] [[Ravenna]] lähedal prantslaste kätte vangi, kuid põgenes Pieve del Cairosse, sealt [[Mantova]]sse ja siis Bolognasse. Ta naasis [[14. september|14. septembril]] 1512 Firenzesse, kus taastas samal aastal oma suguvõsa poliitilise mõju. Kardinal Medici lasi Roomas restaureerida Santa Maria in Domnica [[Kirik (pühakoda)|kiriku]]. Tema hobiks oli [[muusika]]. Medicil oli [[päraku-uuris]]. Kardinal Medici osales 4 [[konklaav]]il: 1492, 1503, 1503 ja 1513. ==1513. aasta konklaav== Leo X valiti paavstiks [[9. märts]]il 1513 [[öö]]sel kella ühe paiku, kuid tema valimine paavstiks tehti rahvale teatavaks [[11. märts]]il. Ta [[ordinatsioon|ordineeriti]] [[15. märts]]il [[preester|preestriks]], [[17. märts]]il [[piiskop]]iks ja krooniti [[19. märts]]il kardinal Alessandro Farnese (hilisem paavst [[Paulus III]]) poolt. Leo X oli paavstiks saades 37-aastane ja seega noorim paavst pärast [[Bonifatius IX]]. Nii noorelt pole hiljem valitud ühtki isikut paavstiks. [[4. märts|4.]] – 9. märtsini 1513 toimunud [[konklaav]]il osales 25 kardinali. Konklaavi [[jutlus|avajutluse]] pidas kardinal [[Tamás Bakócz]]. Sellel konklaavil olid soosikuteks kardinal [[Raffaele Riario Sansoni]] ja kardinal [[Jaime Serra]]. Kardinal Medici saabus haiguse tõttu konklaavile [[6. märts]]il. *[[Sixtus IV]] kardinal **[[Raffaele Riario Sansoni]] *[[Innocentius VIII]] kardinal **Giovanni de' Medici *[[Aleksander VI]] kardinalid **[[Luis de Aragón]] **[[Tamás Bakócz]] **[[Marco Cornaro]] **[[Adriano de Corneto]] **[[Niccolò Fieschi]] **[[Domenico Grimani]] **[[Paulus III|Alessandro Farnese]] (Paulus III) **[[Francisco Remolino]] **[[Jaime Serra]] **[[Francesco Soderini]] *[[Julius II]] kardinalid **[[Pietro de Accolti]] **[[Christopher Bainbridge]] **[[Sisto Gara della Rovere]] **[[Carlo Domenico del Carretto]] **[[Roberto Britto de Challand]] **[[Antonio Maria Ciocchi del Monte]] **[[Sigismondo Gonzaga]] **[[Achille de Grassis]] **[[Alfonso Petrucci]] **[[Leonardo della Rovere Grosso]] **[[Bandinello Sauli]] **[[Matthew Schinner]] **[[Marco Vigerio]] ==Itaalia sõjad== {{Vaata|Itaalia sõjad}} Leo X pidi "[[Catholic Encyclopedia]]" järgi asuma paavstina tegelema mitmete oluliste probleemidega. Tal tuli lisaks suguvõsaga seotud probleemidele säilitada oma eelkäijate poolt [[Kirikuriik|Kirikuriigiga]] liidetud alad, vähendada välisriikide mõju Kirikuriigi aladel, lõpetada [[Pisa kirikukogu]] tõttu [[1511]] alanud [[skisma]], taastada [[katoliku kirik]]u ühtsus [[Prantsusmaa]]l ja kaaluda [[ristisõda|ristisõja]] korraldamist türklaste vastu. Leo X oli vaevalt kroonitud, kui [[Prantsusmaa kuningas]] [[Louis XII]] sõlmis [[Veneetsia]]ga liidu. Leo X soovis esmalt jääda neutraalseks, kuid ühines [[5. aprill]]il 1513 [[Mechlini liiga]]ga. [[Novara lahing]]u järel sõlmis paavst Prantsusmaa kuningaga [[9. detsember|9. detsembril]] 1513 rahulepingu, millega Prantsusmaa loobus Pisa kirikukogu otsustest ja taganes [[Bourges'i pragmaatilised sanktsioonid|Bourges' pragmaatilistest sanktsioonidest]].<ref name="Sankts" /> Kui Louis XII abiellus [[1514]] [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuninga]] [[Henry VIII]] õega, toetas Henry VIII oma [[väimees|väimehe]] nõudmisi [[Itaalia]]s.<ref name="Henry8" /> [[1. jaanuar]]il [[1515]] suri Louis XII ja Prantsusmaa uueks kuningaks sai [[François I]]. Paavst sõlmis keisri, [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] ja Inglismaa kuningaga [[liiga]], mille väed said [[Marignano lahing]]us prantslaste käest lüüa. Seejärel kohtus paavst kardinalide vastuseisust hoolimata Prantsusmaa kuningaga [[Bologna]]s. [[1516]] sõlmiti [[Püha Tool]]i ja Prantsusmaa vahel [[konkordaat]], mis tühistas Bourges' pragmaatilised sanktsioonid, kuid andis Prantsusmaa kuningale õiguse nimetada ametisse kõrgemaid [[vaimulik]]ke. Konkordaadiga pidi Leo X loobuma [[Parma]]st ja [[Piacenza]]st, kuid säilitas oma kodulinna Firenze. Konkordaat Prantsusmaaga jäi kehtima [[1789]]. aasta [[Suur Prantsuse revolutsioon|revolutsioon]]ini ja see oli esimene [[Püha Tool]]i konkordaat teise riigiga.<ref name="Konkord" /> Leo X oli seejärel seotud [[Ferrara]], Parma ja Piacenza alade liitmisega Kirikuriigiga. 1516 sõlmis Püha Tool konkordaadi Ferraraga, kuid [[1519]] kuulutas ta Ferrarale sõja, milles paavsti vägesid ei saatnud edu. [[Mai]]s [[1521]] sõlmis paavst keisriga liidu, mille tulemusena anti Parma ja Piacenza Kirikuriigile. [[Karl V]] võttis Firenze ja [[Medici]] suguvõsa oma [[protektsioon]]i alla, Leo X läänistas [[Saksa–Rooma keiser|Saksa-Rooma keisrile]] [[Napoli]], lubas ta kroonida keisriks ja abistada teda sõjas Veneetsiaga.<ref name="Karl5" /> [[Inglismaa]] liitus liigaga [[august]]is 1521. Prantsusmaa [[ambitsioon]]ide tõrjumiseks teatas Leo X, et ta võib Prantsusmaa kuninga [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseerida]]. ==Sõda Urbinoga== [[Pilt:Detail_from_Papa_Leo_X_grave_in_Santa_Maria_sopra_Minerva_in_Rome.jpg|pisi|Leo X hauamonumendi detail Roomas Santa Maria sopra Minerva kirikus]] Leo X sattus 1516 konkordaadi sõlmimisel tülli [[Urbino]] [[hertsog]]i [[Francesco della Rovere]]ga, kes ei toetanud paavsti sõjas prantslastega. 1516 puhkes sõda Urbino hertsogi vastu, kelle asemele tahtis Leo X uueks hertsogiks nimetada oma onupoega [[Lorenzo de' Medici]]t. François I hoiatas paavsti oma liitlase [[Ferrara]] ründamise eest, kuid ei saanud sõja tõttu Itaaliasse tulla. Rovere põgenes [[Mantova]]sse, kus temaga liitusid [[Hispaania]] ja Saksa [[palgasõdur]]id ja koos vallutati paavstivägede poolt hõivatud Urbino tagasi. Paavsti plaanid luhtusid, sest Lorenzo suri [[4. mai]]l 1519 ootamatult.<ref name="Urbino" /> ==Poliitika Firenzes== [[1512]]. aasta lõpul taastas tulevane Leo X paavst Julius II toel Firenzes Medicite võimu. Esialgu valitses ta linna ise, paavstiks saades andis aga võimu üle oma nooremale vennale Lorenzole. Sellest hoolimata säilitas ka Leo Firenzes tugeva mõjuvõimu, olles selle peamine välispoliitiline toetaja. Lorenzo surma järel 1519. aastal toetas Leo oma nõo, kardinal Giulio de' Medici, hilisema [[Clemens VII]] võimuletõusu Firenzes. Leo X püüdis Firenze sisepoliitikat stabiliseerida ning seadis seetõttu sisse korra, millega parajasti valitsev Medici sai endale eluaegse valitseja (''gonfaloniere'') tiitli.<ref name="Firenze" /> Prantsusmaa kuninga [[François I]]-ga kohtuma sõites külastas Leo X [[1515]] ka Firenzet. Selle auks korraldas ta vend Lorenzo linna ajaloo suurejoonelisimad pidustused, millele võidi kulutada üle 70 000 floriini. ==Lateraani V kirikukogu== {{Vaata|Lateraani V kirikukogu}} Julius II surmaga katkes [[oikumeeniline kirikukogu|oikumeenilise kirikukogu]] töö, kuid Leo X otsusega jätkus kirikukogu tegevus [[27. aprill]]il 1513. [[16. märts]]il [[1517]] suleti oikumeeniline kirikukogu [[dekreet|dekreediga]], mis kutsus üles korraldama [[ristisõda]] türklaste vastu. Ristisõja rahastamiseks kehtestati kirikukogul vastav maks.<ref name="Kirikukogu" /> Kirikukogul likvideeriti 1511 alanud Pisa skisma, mistõttu Leo X taastas [[27. juuni]]l 1513 [[Bernardino López de Carvajal]]i, [[7. aprill]]il [[1514]] [[Guillaume Briçonnet]]', [[24. aprill]]il 1514 [[René de Prie]]' ja [[23. detsember|23. detsembril]] [[1515]] [[Federico di Sanseverino]] volitused kardinalina. ==Reformatsioon== [[Pilt:Luther-vor-Cajetan.jpg|pisi|[[Martin Luther]] selgitab [[kardinal]] Viole (Cajetan) oma vaateid. [[Puulõige]], [[1557]]]] {{Vaata|Reformatsioon}} Teated [[Martin Luther]]i tegevusest jõudsid Rooma [[1518]]. aasta algul. Leo X nõudis [[3. veebruar]]il 1518 [[augustiinlased|augustiinlaste]] ordukindralilt, et see sunniks Lutheri vaikima. [[30. mai]]l 1518 saatis Luther paavstile oma teesid ja [[7. august]]il kutsuti Lutherit Rooma.<ref name="Luther" /> [[Oktoober|Oktoobris]] 1518 kohtus Luther [[Augsburg]]is paavsti legaadi kardinal [[Tommaso Vio]]ga (Cajetan). Paavst proovis siis võita [[Friedrich III (Saksimaa kuurvürst)|Friedrich Targa]] poolehoidu ja võis plaanida koguni Lutheri nimetamist kardinaliks, kuid [[15. juuni]]l [[1520]] avaldas ta [[bulla]] "[[Exsurge Domine]]", milles mõistis hukka Lutheri 41 teesi. Pärast seda, kui Luther oli bulla avalikult põletanud, ekskommunitseeris paavst Lutheri [[3. jaanuar]]il [[1521]] avaldatud bullas "Decet Romanum Pontificem" ja saatis [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisrile]] kirja, milles nõudis meetmete kasutamist Lutheri vastu. Leo X saatis [[1517]] [[nuntsius]]eks [[Taani]] Giovanni Angelo Arcimboldo, kes pidi organiseerima [[indulgents]]ide müümist, et rahastada [[Rooma Peetri kirik]]u ehitamist. [[Taani kuningas]] [[Christian II]] otsustas nuntsiust kasutada ära tekkinud kriisis [[Rootsi]]ga, kuid Arcimboldo sõlmis kuninga teadmata lepingu [[Sten Sture noorem]]aga, mistõttu nuntsius läks kuningaga tülli. Christian II kutsel tulid Taani protestantlikud [[teoloog]]id. 1521 saatis Leo X Taani uueks nuntsiuseks Francesco de Potentia. [[Inglismaa kuningas]] [[Henry VIII]] saatis paavstile oma [[raamat]]u, milles ta taunis Lutheri õpetust ja [[11. oktoober|11. oktoobril]] 1521 andis Leo X Inglismaa kuningale tiitli ''Fidei Defensor'' (usu kaitsja).<ref name="Henry8" /> ==Saksa kuninga valimine== Leo X kinnitas 1513 [[Saksamaa]] [[nuntsius]]eks [[Lorenzo Campeggio]].<ref name="Nuntsius" /> Keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] surma järel asusid [[kuurvürst]]id valima [[Saksa kuningas|Saksa kuningat]]. Leo X lähtus oma valiku langetamisel kandidaatide poliitilisest võimsusest, eelkõige sellest, kuidas nad hakkavad hiljem mõjutama [[Itaalia]]t ja Kirikuriigi sõltumatust. Ta püüdis esmalt nurjata nii [[Karl V|Karl Habsburgi]] kui Prantsusmaa kuninga [[François I]] saamist [[Saksamaa]] valitsejaks, toetas siis François I kandidatuuri ja seejärel [[Friedrich III (Saksimaa kuurvürst)|Friedrich Tarka]]. Kui Karl Habsburgi valimine uueks valitsejaks näis olevat kindel, asus paavst teda toetama. Paavsti volitusel tunnustas kardinal [[Albrecht (Mainz)|Albrecht]] [[26. oktoober|26. oktoobril]] 1520 Karli kui valitud Saksa-Rooma keisrit<ref name="Karl5" /> <ref>'''[[Heinz Schilling]]''', ''"Aufbruch und Krise: Deutschland, 1517–1648''". Berlin: Siedler, 1994. Lk 203</ref>. ==Suhted Hispaaniaga== Leo X suhted [[Hispaania]]ga olid seotud eelkõige [[Itaalia sõjad|Itaalia sõdadega]]. Leo X mõistis [[1. märts]]il 1519 avaldatud apostelliku konstitutsiooniga hukka [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] nõude keelduda avaldamast paavsti [[bulla]]sid. ==Suhted Inglismaaga== Leo X suhted [[Inglismaa]]ga olid seotud eelkõige Itaalia sõdadega ja [[reformatsioon]]iga. [[1515]]–[[1517]] oli [[nuntsius]]eks Inglismaal [[Francesco Chieregati]]. [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1521]] andis Leo kuningas [[Henry VIII]]-le Usu Kaitsja tiitli [[Martin Luther]]i vaateid tauniva kirjutise eest. Ta saatis [[Henry VIII]]-le kuldroosi.<ref name="Kuldroos" /> ==Suhted Poolaga== "[[Catholic Encyclopedia]]" järgi olid Leo X suhted [[Poola]]ga head. [[1. juuli]]l 1519 reorganiseeris ta [[katoliku kirik]]u Poolas. ==Suhted Portugaliga== 1516 sõlmis Püha Tool [[Portugal]]iga [[konkordaat|konkordaadi]].<ref name="Konkord" /> ==Suhted Prantsusmaaga== 1519 aastal sõlmis Püha Tool Prantsusmaa kuninga [[François I]]-ga konkordaadi, mille kohaselt jäi kuningale õigus kooskõlastatult rüütlitega täita Püha Laatsaruse Ordu suurmeistri ametikoht.<ref name="Francois" /> Sellega algas Prantsusmaa kuningate kontroll ordu üle, mis vormistati lõplikult [[1608]]. aastal.<ref name="Lazarus" /> ==Ristisõja plaanid== Leo X kavatses [[Lateraani V kirikukogu]] järel 1517 korraldada [[ristisõda|ristisõja]] türklaste vastu. Ta soovis määrata armee juhtideks Saksa-Rooma keisri ja Prantsusmaa kuninga. Inglismaa, Hispaania ja Portugal pidid tema plaanide kohaselt hoolitsema laevastiku eest. Ristisõja ettevalmistamiseks peeti [[protsessioon]]e ja kuulutati kristlike valitsejate vahel välja vaherahu 5 aastaks, kuid plaanid soikusid. [[28. august]]il [[1521]] toimunud [[Belgrad]]i vallutamise järel soovis paavst taas alustada ristisõda ja saatis [[Ungari]]sse 30 000 tukatit. ==Leo X ja Eesti <ref>'''H. von Bruiningk und N. Busch''', ''"[[Livländische Güterurkunden]]. [Bd. 2]"''.</ref>== [[File:Paavst Leo X vapitahvel Kuressaare linnuse kabelis.jpg|thumb|Paavst Leo X vapitahvel Kuressaare linnuse kabelis.]] Leo X otsustas [[17. august]]il [[1513]] [[Tiesenhausen]]ite [[supliik|supliigi]] asjus. Leo X vapp on kivisse raiutud ka [[Kuressaare linnus]]esse, kus võib seda tänapäevalgi näha linnuse kabelis. ==Petrucci vandenõu== Leo X otsustas 1516 tagandada ametist [[Siena]] valitseja [[Borghese Petrucci]] ja asendada ta endale sobivama Grosseto piiskopi [[Raffaello Petrucci]]ga, mille tagajärjel puhkes Sienas ülestõus. Borghese Petrucci vend oli kardinal [[Alfonso Petrucci]], kes kavatses Sienas toimunud võimuvahetuse tõttu paavsti avalikult tappa, kuid otsustas siis tegutseda planeeritumalt. 1517 [[arreteerimine|arreteeriti]] ootamatult kardinal Petrucci sekretär Marco Antonio Nino (Domenico de' Nini), kelle juurest leiti vahistamisel kahtlast ainet ja kardinali kirjad, kus ta selgitas oma kavatsust. Vandenõu korraldamises süüdistati kardinal Petruccit ja üht [[arst]]i, kes kavatsesid [[päraku-uuris]]t põdevat paavsti ravimise käigus [[mürgitamine|mürgitada]]. Kardinal Petrucci ja arst vahistati [[29. mai]]l 1517. Petrucci tunnistas [[22. juuni]]l 1517 avalikult oma süüd, tagandati ametist ja hukati [[16. juuli]]l 1517. Kardinalid [[Bandinello Sauli]], [[Raffaele Riario Sansoni]], [[Francesco Soderini]] ja [[Adriano de Corneto]] vangistati. Nad tagandati [[22. juuni]]l 1517 kardinaliseisusest, kuid [[31. juuli]]l 1517 nende volitused taastati. Vandenõu tulemusena pühitses paavst [[1. juuli]]l 1517 ametisse 31 uut kardinali, sealhulgas Raffaello Petrucci. ==Sisepoliitika== Leo X sisepoliitika oli seotud [[Itaalia sõjad|Itaalia sõdadega]] ja [[Urbino]] sõjaga. Ta soodustas mitmes Kirikuriigi linnas [[müntimine|müntimist]]. Paavst moodustas uusi ameteid ja müüs ametikohti. Ta annetas suuri rahasummasid [[pankur]]itele, [[kuuria]]liikmetele, [[vürst]]idele ja [[juudid|juutidele]]. Marino Giorgi hindas 1517 paavsti sissetulekuks 580 000 [[tukat]]it, millest 420 000 tuli Kirikuriigist ja 100 000 [[annaat]]idest. ==Suhted kiriku institutsioonidega== Leo X lubas Rooma San Vincenzo [[klooster|kloostri]] [[munk]]adel valida oma ülemat sõltumata ''[[abt commendatario]]'' otsusest. [[20. jaanuar]]il [[1521]] avaldatud apostellikus konstitutsioonis "Inter cetera" sätestas ta [[tertsiaarid]]e ühiselu elamise reeglid.<ref name="Ordu" /> '''Annuntsiatsiooni ordu''' Ta andis [[Jeanne de Valois]]' rajatud annuntsiatsiooni ordule [[privileeg]]e ja kinnitas 1517 ordu konstitutsiooni.<ref name="Valois" /> '''[[Benediktlased]]''' Ta tunnustas [[bulla]]s "Etsi a summo" [[kamalduleeslased|kamalduleeslaste]] konstitutsiooni ja andis neile privileege.<ref name="Kamal" /> '''[[Frantsisklased]]''' 1517 kutsus ta frantsisklaste [[kapiitel|üldkapiitli]] kokku [[Rooma]]s. [[29. mai]]l 1517 reorganiseeris ta frantsiskaani observandid, tühistades mitmete [[kongregatsioon]]ide sõltumatu staatuse, nagu [[Colette]]'i rajatud kolettiinidel.<ref name="Frants" /> Ta sätestas generaalministri volitused. [[12. juuni]]l 1517 avaldatud bullas "Omnipotens Deus" ja [[6. detsember|6. detsembril]] 1517 avaldatud bullas "Licet alias" sätestas ta frantsiskaani konventuaalide tegevuse ja andis neile õiguse valida generaalmeistrit, kes kinnitatakse ametisse generaalministri poolt. '''Jumaliku Armastuse oratoorium''' Ta tunnustas [[Gasparo Contarini]] rajatud Jumaliku Armastuse oratooriumi. '''Magdaleenid''' 1520 rajas ta Roomas magdaleenide maja.<ref name="Magda" /> '''Minimi ordu''' 1517 tunnustas ta [[Francesco di Paola]] korrektooriumit.<ref name="Minimi" /> '''[[Rüütliordu]]d''' Ta kinnitas [[1514]] Kristuse Rüütlite rüütliordule [[presentatsiooniõigus]]e maadeavastuse käigus avastatud aladel ja andis rüütliordule privileege.<ref name="Rüütel" /> [[1517]] aasta 12. märtsil taasasutas ta kõigis Saksa Rahvuse Püha Rooma keisri valdustes Püha Laatsaruse ordu.<ref name="Lazarus" /> ==Liturgilised otsused== 1514 soodustas Leo X [[indulgents]]ide müümist [[Magdeburgi peapiiskopkond|Magdeburg]]is ja [[Mainzi peapiiskopkond|Mainz]]is ning 1517 [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa]]l ja [[Brandenburgi mark|Brandenburg]]is, et rahastada [[Rooma Peetri kirik]]u ehitamist. [[9. november|9. novembril]] 1518 kohustas ta seoses [[Martin Luther]]i nõudmistega kõiki [[kristlus|kristlasi]] uskuma paavsti volitustesse anda indulgentse.<ref name="Indulgents" /> 1514 lubas ta annuntsiatsiooni ordul pidada Jeanne de Valois' mälestuseks [[offiitsium]]it. Ta andis [[26. jaanuar]]il 1515 indulgentse [[palverändur]]itele, kes käivad [[palverännak]]ul [[Trieri toomkirik]]us, kus asub [[Kristus]]e kuub. 1520 tunnustas ta püha [[Zita]] mälestuseks peetavat [[offiitsium]]it.<ref name="Zita" /> Leo X keelas [[18. mai]]l 1521 ladina [[vaimulik]]el pidada kreeka [[riitus]]t kasutavates kirikutes [[missa]]t. Ta keelas ladina piiskoppidel [[ordinatsioon|ordineerida]] kreeka riituse vaimulikke. Ta tunnustas 18. mail 1521 avaldatud bullas "Accepimus nuper" [[Firenze]]s [[ristimine|ristimise]] sakramendi läbiviimise erivormi. 1521 lubas ta [[Longchampi klooster|Longchampi kloostril]] tähistada [[Prantsuse Isabel]]i mälestuspäeva ja pidada tema mälestuseks erilist offiitsiumit.<ref name="Isabel" /> Ta märkis [[roosipärg|roosipärja]] erilist võimet ja andis Jumaliku Armastuse oratooriumile 500 päevase indulgentsi. Ta sätestas [[3. veebruar]]il 1514 avaldatud bullas "Religionis", et kiriku sissepühitsemine saab olla kooskõlastatud vaid paavsti poolt tunnustatud piiskopi või preestri poolt. ==Teoloogilised vaidlused== Leo X taunis 1518 taunis [[Pietro Pomponazzi]] vaateid. Leo X tühistas 1520 [[Speyer]]i ja [[Worms]]i piiskoppide otsused, mis keelasid [[Johann Reuchlin]]il trükkida [[heebrea keel|heebreakeelset]] [[talmud]]it. Paavst lubas trükkida heebreakeelset talmudit ja rajada Rooma heebreakeelse [[trükipress]]i. Ta [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] [[Ortwin Gratius]]e. ==Kanoniseerimised== Leo X kanoniseeris üheksa isikut ja kuulutas kahe isiku austamist õndsana. Ta lubas [[Cortona]]s austada [[Cortona Margareeta]]t ja [[Noto]]s [[Piacenza Konrad]]it. Ta määras [[Antonio Zaccaria]] uurima prints [[Kazimierz]]i eluloo sobivust kanoniseerimisprotsessi alustamiseks.<ref name="Kazim" /> '''Pühakud''' # [[Francesco di Paola]] [[1. mai]] 1519 # [[Hunna]] 1520 # [[Daniel]] ja tema kaaslased 1516<ref name="Daniel" /> ##Agnellus ##Donulus ##Hugolinus ##Leo ##Nicholas ##Samuel '''Õndsad''' # [[Jean de Cratigula]] 1517 # [[Milano Veronica]] [[15. detsember]] 1517 ==Uued piiskopkonnad== *[[28. august]] 1513 Panama piiskopkond<ref name="Panama" /> *[[12. jaanuar]] 1514 Portugalis Funchali piiskopkond<ref name="Funchali" /> *[[27. aprill]] 1515 Itaalias Lanciano piiskopkond *[[21. mai]] 1515 Itaalias Torino peapiiskopkond *[[22. september]] 1515 Itaalias Sansepolcro piiskopkond *1518 [[Kuuba]]s Santiago de Cuba piiskopkond *[[27. jaanuar]] 1518 [[Mehhiko]]s Carolense piiskopkond *[[15. aprill]] 1519 Itaalias Pescia piiskopkond *1520 Lääne-India patriarhaat ==Kristlik eetika ja moraal== {{Vaata|Kristlik eetika}} [[14. detsember|14. detsembril]] 1518 taunis Leo X valetunnistajaid. ==Onupojapoliitika== Leo X õde Lucrezia de' Medici abiellus [[Jacopo Salviati]]ga. Vend Piero de' Medici abiellus Alfonsina Orsiniga. Õde Maddalena de' Medici oli abiellunud [[Innocentius VIII]] pojaga, tema poeg [[Innocenzo Cibo]] (Cybo) sai kardinaliks. Õde Contessina de' Medici abiellus Piero Ridolfiga. Vend Giuliano de' Medici abiellus 1515 [[Savoia]] hertsogi tütrega. Ta määrati Rooma [[patriits]]iks. Talle kavatseti [[läänistamine|läänistada]] Kirikuriigi koosseisu olnud [[Parma]], [[Piacenza]], [[Ferrara]] ja [[Urbino]]. Lorenzo de' Medici abiellus 1518 Madeleine la Tour d'Auvergne'ga. Leo X tädi Maria de' Medici abiellus Leonetto de' Rossiga, tema poeg [[Luigi de' Rossi]] sai kardinaliks. Kardinal [[Clemens VII|Giulio de' Medici]] oli paavsti onupoeg. Kardinal [[Franciotto Orsini]] ja [[Francesco Armellini Pantalassi de' Medici]] olid paavsti sugulased. ==Kardinalide pühitsemine== Leo X pühitses oma ametiajal 42 kardinali 8 [[konsistoorium]]il, sealhulgas hilisemad paavstid [[Clemens VII]] ja [[Hadrianus VI]]. Lisaks itaallastele said kardinalideks 5 prantslast, 2 sakslast, 1 hispaanlane, 1 hollandlane, 1 inglane ja 1 portugallane. [[1. juuli]]l 1517 pühitses ta 31 kardinali; see oli arvukaim kardinalide pühitsemine ajaloos. [[9. aprill]]il 1513 avaldas Leo X bulla "Licat Romini pontificis", milles ta kinnitas kardinalide privileegid. [[5. mai]]l 1514 avaldatud bullas "Supernae" sätestas ta kardinalide volitused. # konsistoorium [[23. september|23. septembril]] [[1513]] ## [[Bernardo Dovizi da Bibbiena]] ## [[Innocenzo Cibo]] ## [[Clemens VII|Giulio de' Medici]] (Clemens VII) ## [[Lorenzo Pucci]] # konsistoorium [[10. september|10. septembril]] [[1515]] ## [[Thomas Wolsey]] # konsistoorium [[14. detsember|14. detsembril]] 1515 ## [[Adrian Gouffier de Boissy]] # konsistoorium [[1. aprill]]il [[1517]] ## [[Antoine Bohier Du Prat]] ## [[Guillaume de Croy]] # konsistoorium [[1. juuli]]l 1517 ## [[Hadrianus VI|Adriaan Florenszoon Boeyens]] (Hadrianus VI) ## [[Louis de Bourbon de Vendôme]] ## [[Lorenzo Campeggio]] ## [[Alessandro Cesarini]] ## [[Paolo Emilio Cesi]] ## [[Pompeo Colonna]] ## [[Francesco Conti]] ## [[Giovanni Domenico de Cupis]] ## [[Bonifacio Ferrero]] ## [[Domenico Giacobazzi]] ## [[Cristoforo Numai]] ## [[Franciotto Orsini]] ## [[Giovanni Battista Pallavicino]] ## [[Niccolò Pandolfini]] ## [[Francesco Armellini Pantalassi de' Medici]] ## [[Silvio Passerini]] ## [[Raffaele Petrucci]] ## [[Giovanni Piccolomini]] ## [[Francesco Pisani]] ## [[Ferdinando Ponzetti]] ## Alfonso Portugalist ## [[Ercole Rangoni]] ## [[Nicolò Ridolfi]] ## [[Luigi de' Rossi]] ## [[Giovanni Salviati]] ## [[Agostino Trivulzio]] ## [[Scaramuccia Trivulzio]] ## [[Andrea della Valle]] ## [[Guillermo Raimundo de Vich y de Vallterra]] ## [[Tommaso Vio]] ## [[Egidio de Viterbo]] # konsistoorium [[24. märts]]il [[1518]] ## [[Albrecht (Mainz)|Albrecht von Brandenburg]]<ref name="Albert" /> # konsistoorium [[28. mai]]l 1518 ## [[Jean de Lorraine]] # konsistoorium [[9. august]]il [[1520]] ## [[Eberhard von der Mark]] [[6. juuli]]l 1517 kinnitas ta järgmised titulaarkirikud: *Santa Agnese in Agone *San Apollinare *San Bartolomeo all'Isola *San Cesareo in Palatio *San Giovanni a Porta Latina *San Lorenzo in Panisperna *Santa Maria in Ara Coeli *San Onofrio *San Pancrazio *San Silvestro in Capite *San Tommaso in Parione ==Leo X kultuuriloos== [[Pilt:Hanno.raffael_ArM.jpg|pisi|[[Portugali kuningas]] kinkis paavstile valge elevandi Hanno]] Leo X edendas rahaliselt ning erinevate projektidega [[kirjandus]]t, [[kunst]]i ja [[teadus]]i. Ta oli [[Michelangelo]]<ref name="Michelangelo" />, [[Raffael]]i, [[Donato Bramante]], [[Marco Girolamo Vida]], [[Gian Giorgio Trissino]], [[Matteo Bandello]], [[Juan de la Encina]] ja [[Bibbiena]] [[patroon]]. Paavsti sekretärid olid [[Pietro Bembo]], [[Bernardo Accolti]] ja [[Jacopo Sadeloto]]. Paavsti tseremooniameister oli [[Paris de Grassis]].<ref name="Grassis" /> Teda on 1485. aasta paiku kujutatud [[Domenico Ghirlandaio]] [[fresko]]l. Paavstist on säilinud Raffaeli tehtud [[portree]]. Leo X avas [[5. november|5. novembril]] 1513 uuesti [[Rooma ülikool]]i, suurendas teaduskondi ja tõstis [[professor]]ite [[palk]]u.<ref name="Ülikool" /> Ta kutsus Rooma [[Janus Lascaris]]e õpetama [[kreeka keel]]t ja asutas kreekakeelse [[trükipress]]i. Lascaris rajas Rooma kreeka [[kolleegium]]i. "[[Catholic Encyclopedia]]" märgib, et paavstile meeldisid veiderdajate naljad, [[härjavõitlus]]ed, [[karneval|maskikarnevalid]], [[teater|teatrietendused]] ja tantsud. Paavsti paleest kujunes teater, kus etendati Bibbiena [[näidend]]it "Calendra" ja Ariosto näidendit "Suppositi". Ta määras [[Vatikani raamatukogu]] juhatajaks [[Tommaso Inghirami]]. Roomas ehitati tema ajal San Giovanni dei Fiorentini basiilika. Leo X soosis [[manuskript]]ide ja [[raamat]]ute kogumist. Ta soosis [[astroloogia]]t, tema astroloog oli Lucas Gauricus.<ref name="Astro" /> 1515 kehtestas ta [[tsensuur]]i reeglid. Ta tunnustas Alcala ülikoolis avaldatud [[piibel|piiblit]]. Ta kavatses algatada [[kalender|kalendrireformi]] ja saatis Saksa-Rooma keisrile [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] vastavasisulise kirja. 1514 käskis ta Fossombrone piiskopil alustada kalendrireformi teostamist.<ref name="Lilius" /> Ta lasi taastada Montefiascone [[kindlus]]e. [[Portugali kuningas]] [[Manuel I (Portugal)|Manuel I]] kinkis paavstile 1514 valge [[india elevant|elevandi]] nimega [[Hanno (elevant)|Hanno]], kellest sai paavsti lemmikloom. Kui elevant [[8. juuni]]l 1516 suri, viibis paavst tema kõrval ja koostas hiljem elevandi mälestuseks [[epitaaf]]i. Portugali kuningas soovis paavstile 1515 kinkida ka ninasarvikut, kuid loom hukkus laevaõnnetuses. [[Egiptus]]e [[piraat|piraadid]] kinkisid paavstile [[Leo Africanus|Al Hassan Ibn Muhammad Al Wazzan Al Fas]]i, kes 1520 siirdus ristiusku. Paavst oli tema [[Ristivanemad|ristiisaks]]. Santo Domingo piiskop saatis paavstile kingituseks [[indiaanlased|indiaanlaste]] [[jumalus]]e kuju. ==Surm== Leo X haigestus oktoobris 1521 ja suri 45-aastaselt [[1. detsember|1. detsembril]] 1521 [[malaaria]]sse. Ta maeti [[Rooma Peetri kirik|Vatikani basiilika]]sse ja tema säilmed maeti [[1542]] ümber [[Santa Maria sopra Minerva kirik]]usse. Ta oli surres noorim paavst [[Gregorius V]] järel. Hiljem pole ükski paavst nii noorelt surnud. ==Hinnang== Kirikuajaloolane [[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]] on teda iseloomustanud kui kahekeelset [[poliitik]]ut. Leo X [[biograaf]] oli Paolo Giovio. "[[Catholic Encyclopedia]]" iseloomustab teda, kui rõõmsameelset, heasüdamlikku, liberaalset ja tunnustab tema piiritut suuremeelsust. Leo X toetas majanduslikult [[hospital]]e ja [[Konvent (klooster)|konvente]]. Ta toetas rahaliste vahenditega vaeseid [[Üliõpilane|üliõpilasi]], [[palverändur]]eid, erruläinud [[sõdur]]eid ja haigeid. Ta andis aastas 6000 [[tukat]]it [[almus]]teks. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sankts">{{cite web |last= Löffler|first= Klemens|date=1911|title=Pragmatic Sanction. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12333a.htm}}</ref> <ref name="Astro">{{cite web |last= Jacobi|first= Maximilian|date=1907|title= Astrology. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02018e.htm}}</ref> <ref name="Albert">{{cite web |last= O'Malia|first= Miles Joseph|date=1907|title=Albert of Brandenburg. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01262a.htm}}</ref> <ref name="Firenze">{{cite web |last=Benigni|first= Umberto|date=1909|title=Florence. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06105c.htm}}</ref> <ref name="Francois">{{cite web |last= Goyau|first= Georges|date=1909|title=Francis I. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06207a.htm}}</ref> <ref name="Frants">{{cite web |last= Robinson|first= Paschal|date=1908|title= Order of Friars Minor Conventuals. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04344a.htm}}</ref> <ref name="Henry8">{{cite web |last= Thurston|first= Herbert|date=1910|title= Henry VIII. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07222a.htm}}</ref> <ref name="Lazarus">{{cite web |last= Moeller|first=Charles|date=1910|title=Order of St. Lazarus of Jerusalem. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09096b.htm}}</ref> <ref name="Kuldroos">{{cite web |last= Rock|first=P.M.J.|date=1909|title=Golden Rose. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06629a.htm}}</ref> <ref name="Lilius">{{cite web |last= Hagen|first= John|date=1910|title= Aloisius Lilius. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09247c.htm}}</ref> <ref name="Minimi">{{cite web |last= Oliger|first=Livarius|date=1911|title=Minimi. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10325a.htm}}</ref> <ref name="Michelangelo">{{cite web |last= Gietmann|first=Gerharddate=1912|title=Michelangelo Buonarroti. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03059b.htm}}</ref> <ref name="Cassino">{{cite web |last= Huddleston|first=Gilbert|date=1911|title=Abbey of Monte Cassino. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10526b.htm}}</ref> <ref name="Nuntsius">{{cite web |last= Kirsch|first= Johann Peter|date=1911|title=Nuncio. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11160a.htm}}</ref> <ref name="Funchali">{{cite web |last= Fita y Colomé|first= Fidel|date=1909|title=Funchal. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06318c.htm}}</ref> <ref name="Kamal">{{cite web |last1= Butler|first1= Richard Urban|last2= Toke|first2= Leslie|date=1908|title=Camaldolese. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03204d.htm}}</ref> <ref name="Indulgents">{{cite web |last= Kent|first=William|date=1910|title=Indulgences. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07783a.htm}}</ref> <ref name="Grassis">{{cite web |last= Benigni|first=Umberto|date=1909|title=Paris de Grassis. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06729b.htm}}</ref> <ref name="Valois">{{cite web |last= Capes|first= Florence|date=1910|title= St. Jeanne de Valois. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/08327b.htm}}</ref> <ref name="Karl5">{{cite web |last= Spahn|first= Martin|date=1908|title=Emperor Charles V. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03625a.htm}}</ref> <ref name="Kirikukogu">{{cite web |last= Leclercq|first= Henri|date=1910|title=Fifth Lateran Council (1512-17). Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09018b.htm}}</ref> <ref name="Ordu">{{cite web |last= Bede|first= Jarrett|date=1912|title= Third Orders. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14637b.htm}}</ref> <ref name="Konkord">{{cite web |last1= Kelly |first1= Leo|last2= Ojetti |first2= Benedetto |date=1908|title=Concordat. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04196a.htm}}</ref> <ref name="Rüütel">{{cite web |last= Moeller|first= Charles|date=1908|title=Order of the Knights of Christ. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03698b.htm}}</ref> <ref name="Luther">{{cite web |last= Ganss|first= Henry|date=1910|title=Martin Luther. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09438b.htm}}</ref> <ref name="Magda">{{cite web |last= McGahan|first= Florence|date=1910|title= Magdalens. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09524a.htm}}</ref> <ref name="Panama">{{cite web |last= Junguito|first= Francisco Xavier|date=1911|title= Republic and Diocese of Panama. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11438a.htm}}</ref> <ref name="Daniel">{{cite web |last= Donovan|first= Stephen|date=1908|title=St. Daniel and Companions. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04627b.htm}}</ref> <ref name="Isabel">{{cite web |last=Bihl|first= Michael|date=1910|title=St. Isabel of France. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/08179a.htm}}</ref> <ref name="Kazim">{{cite web |last= Abraham|first= Ladislas|date=1908|title=St. Casimir. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03402a.htm}}</ref> <ref name="Zita">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1912|title= St. Zita. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/15762a.htm}}</ref> <ref name="Ülikool">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1912|title= University of Rome. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13177a.htm}}</ref> <ref name="Urbino">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1912|title= Archdiocese of Urbino. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/15221b.htm}}</ref> }} ==Allikad== *[[Pietro Bembo]]: ''Epistolarum Leonis decimi pontificis max. nomine scriptarum libri sexdecim''. Venezia, 1535–1536. *[[Paris de Grassis]]: ''Il diario de Leone X''. Roma, 1884. *[[Joseph Hergenröther]]: ''Leonis X. P. M. Regesta''. Freiburg, 1884–1891. *[[Raffaele Maffei]]: ''Breuis historia''. *[[Jacopo Sadoleto]]: ''Epistolae Leonis X nomine scriptae''. Roma, 1759. *[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1513-1521-_Leo_X.html Leo X dokumendid.] ==Kirjandus== *[[Alessandro Ademollo]]: ''Alessandro VI, Giulio II e Leone X nel Carnevale di Roma. Documenti inediti (1499–1520)''. 1967. *[[Ivana Ait]]: ''I fiorentini a Roma durante i pontificati di Leone X e Clemente VII''. Sergio Gensini, "Una "Gerusalemme" toscana sullo sfondo di due giubilei 1500 – 1525". Firenze, 2004: 31–56. *[[Giuseppe Alberigo]]: ''The reform of the episcopate in the Libellus to Leo X by the Camaldolese hermits Vincenzo Querini and Tommaso Giustiniani''. Christopher M. Bellitto, Louis I. Hamilton, "Reforming the church before modernity". Aldershot 2005: 139–152. *[[John F. D'Amico]]: ''Papal history and curial reform in the renaissance. Raffaele Maffeis's "Breuis historia" of Julius II and Leo X''. "Archivum Historiae Pontificiae" 18, 1980: 157–210. *[[Mariano Armellini]]: ''Un censimento della città di Roma sotto il pontificato di Leone X''. "Gli Studi in Italia", 4–5, 1882: 7–143. *[[Jean-Marie-Vincent Audin]]: ''Histoire de Léon X. et de son siècle''. Paris, 1844. *[[Silvio A. Bedini]]: ''Der Elefant des Papstes''. Stuttgart, 2006. *[[Remigius Bäumer]]: ''Leo X. und die Kirchenreform''. Manfred Weitlauff, Karl Hausberger, "Papsttum und Kirchenreform". 1990: 282–299. *[[Giovanni Alfredo Cesareo]]: ''Pasquino e pasquinate nella Roma di Leone X''. Roma, 1938. *[[Vittorio Cian]]: ''A proposito di un'ambasceria di M. Pietro Bembo (dicembre 1514). Contributo alla storia della politica di Leone X nei suoi rapporti con Venezia''. "Archivio Veneto" (AV), 30, 1885: 355–407; AV 31, 1886: 71–128. *[[Ilaria Ciseri]]: ''L'ingresso trionfale di Leone X in Firenze nel 1515''. Firenze, 1990. *[[Otto Clemen]]: ''Zur Papstwahl Leos X''. Historische Vierteljahrschrift 10, 1907: 506–576. *[[Guido Maria Conforti]]: ''Leone X ed il suo secolo''. Parma, 1896. *[[Mariano Dell'Omo]]: ''Documenti per il V centenario dell'unione di Montecassino alla Congregazione di S. Giustina. La fine della commenda e gli adempimenti fianziari verso il futuro Papa Leone X, i vescovi Pandolfini e Serapica (1504–1532)''. "Benedictina" 52, 2005: 277–352. *[[Robin Santos Doak]]: ''Pope Leo X: Opponent of the Reformation''. 2006. *[[Angelo Fabroni]]: ''Leonis X p.m. Vita.'' Pisa, 1797. *[[Carlo Falconi]]: ''Leone X. Ciovanni de' Medici''. Milano, 1987. *[[Alessandro Ferrajoli]]: ''Il ruolo della corte di Leone X''. Roma, 1911. *Alessandro Ferrajoli: ''La congiura dei Cardinali contro Leone X''. 1919. *[[Maurizio Gattoni]]: ''Leone X e la geo-politica dello Stato pontificio''. Città del Vaticano, 2000. *[[Albert Gerhards]]: ''Ein Reformprojekt am Vorabend des Reformation. Der Libellus ad Leonem X (1513)''. "Frömmigkeitsformen in Mittelalter und Renaissance". Düsseldorf, 2004: 391–408. *[[Mariam de Ghantuz Cubbe]]: ''La lettre du Patriarche Maronite Šamûn. Butros de Üadeõ au Pape Léon X (1515)''. "Orientalia Christiana Periodica" 76, 2010: 389–432 *[[Paolo Giovio]] (Jovius): ''Vita Leonis X''. Firenze, 1548. *[[Domenico Gnoli]]: ''La Roma di Leone X''. Milano, 1938. *[[Jutta Götzmann]]: ''Der Triumph der Medici. Zur Ikonographie der Grabmäler Leos X. und Clemens' VII. in Santa Maria sopra Minerva''. Thomas Weigel, Britta Kusch-Arnhold, "Praemium virtutis" II. Münster, 2005: 171–200. *[[Helmut Hucke]]: ''Die Musik in der Sixtinischen Kapelle bis zur Zeit Leos X''. Jörg O. Fichte, "Zusammenhänge, Einflüsse, Wirkungen. Kongreßakten". Berlin, 1986: 154–167. *[[Helmar Junghans]]: ''Martin Luther, kirchliche Magnaten und Thesenanschlag: zur Vorgeschichte von Luthers Widmungsbrief zu den "Resolutiones disputationum de indulgentiarum virtute" an Papst Leo X''. "Luthers Thesenanschlag – Faktum oder Fiktion". Leipzig, 2008: 33–46. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *[[Dorothy P. Kidder]]: ''Life and Times of Leo the Tenth''. 2003. *[[Luigi Lazzerini]]: ''Critica storica e tolleranza. Il ritratto di Leone X in Bayle''. "Rivista di storia e letteratura religiosa" 43, 2007: 671–696. *[[Alessandro Luzio]]: ''Isabella d'Este ne' primordi del papato di Leone X e il suo viaggio a Roma nel 1514–1515''. "Archivio Storico Lombardo" (ASL), 33, 1906: 99–180; ASL 40, 1907: 18–97; ASL 44, 1909: 72–128; ASL 45, 1910: 245–302. *F. Mancini: ''La lega tra Leone X e Siena in una bolla inedita del 1516''. "Bullettino Senese di Storia Patria" 62–63 (1955–56): 79–94. *[[Angelo Mercati]]: ''Le spese private di Leone X nel maggio-agosto 1513''. "Memorie della Pontificia Accademia Romana di Archeologia", 2, 1927: 99–112. *[[Nelson H. Minnich]]: ''Julius II and Leo X as presidents of the Fifth Lateran Council (1512–1517)''. F. Alazard, F. La Brasca, "La papauté à la Renaissance". Paris, 2007: 153–166. *[[Bonner Mitchell]]: ''Rome in the high Renaissance. The age of Leo X''. Norman, 1973. *[[Giuseppe Lorenzo Moncallero]]: ''La politica di Leone X e di Francesco I nella progettata crociata contro i turchi e nella lotta per la successione imperiale''. "Rinascimento", 8, 1957: 61–109. *[[Francesco Nitti]]: ''Leone X et la sua politica''. Firenze, 1892. *[[Jean-Pierre Pantalacci]]: ''Léon X et Clément VII. À travers le témoignage des ambassadeurs de la République de Venise''. F. Alazard, F. La Brasca, "La papauté à la Renaissance". Paris, 2007: 677–691. *[[Alfredo Perifano]]: ''Léon X, le concile et le livre''. F. Alazard, F. La Brasca, "La papauté à la Renaissance". Paris, 2007: 109–131. *[[Giovanni Battista Picotti]]: ''La giovinezza di Leone X''. Milano, 1928. *[[Emmanuel Pierre Rodocanachi]]: ''Histoire de Rome. Le pontificat de Léon X (1513–1521)''. Paris, 1931. *[[William Roscoe]]: ''The Life and Pontificate of Leo the Tenth''. Liverpool, 1805. *[[Bernhard Schimmelpfennig]]: ''Das Decretimi Gratiani als historische Quelle. Ein Traktat des Florentiner Humanisten Poggio für Papst Leo X''. M. Bellomo, "Proceedings of the eleventh International Congress of Medieval Canon Law". Città del Vaticano, 2006: 333–340. *[[John Shearman]]: ''Il mecenatismo di Giulio II e Leone X''. A. Esch, C. L. Frommel, "Arte, committenza ed economia a Roma e nelle corti del Rinascimento 1420 – 1530". Torino, 1995: 213–242. *[[Francesco Paolo di Teodoro]], [[Marisa Dalai Emiliani]]: ''Raffaello, Baldassar Castiglione e la Lettera a Leone X''. 1994. *[[Götz-Rüdiger Tewes]]: ''Der Medici-Papst Leo X. und Frankreich. Politik.'' "Kultur und Familiengeschäfte in der europäischen Renaissance". Tübingen, 2002, ISBN 3-16-147769-3. *[[Gonzague Truc]]: ''Léon X et son siècle''. Grasset, 1941. *[[Heinrich Ulmann]]: ''Studien zur Geschichte des Papstes Leo X''. "Deutsche Zeitschrift für Geschichtswissenschaft" (DZG) 10, 1893: 1–13; DZG 11, 1894: 90–113. *[[Herbert Millingchamp Vaughan]]: ''The Medici Popes: (Leo X and Clement VII.)''. London, 1908. *[[Fabricio Winspeare]]: ''La congiura dei cardinali contro Leone X''. Firenze, 1957. ==Välislingid== *[https://www.newadvent.org/cathen/09162a.htm Artikkel Leo X kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1489.htm#Medici Leo X elulugu.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xvi.htm#1513 1513. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1513.html 1513. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xvi.htm#LeoX Leo X määratud kardinalid.] *[https://www.sardimpex.com Medici suguvõsa.] *[http://www.ewtn.com/library/PAPALDOC/L10EXDOM.HTM Bulla ''Exsurge Domine'' 15. juunil 1520.] {{algus}} {{Eelnev-järgnev | |eelnev = [[Julius II]] |nimi = [[Rooma paavst]] |aeg = [[1513]]–[[1521]] |järgnev = [[Hadrianus VI]] }} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Medicid]] [[Kategooria:Sündinud 1475]] [[Kategooria:Surnud 1521]] r3jctngn4gjwe8uzd3d4qb8voqcofz4 Ants Kaljurand 0 34804 7231420 7091938 2026-09-09T18:29:26Z LeeMarx 59920 7231420 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = Ants Kaljurand.jpg | Pildisuurus = 250px | Nimi = Ants Kaljurand | Hüüdnimi = Hirmus Ants | Sünniaeg = [[20. oktoober]] [[1917]] | Sünnikoht = [[Nõmme]], [[Harjumaa]] | Surmaaeg = [[13. märts]] [[1951]] | Surmakoht = [[Patarei vangla]], [[Tallinn]] }} '''Ants Kaljurand''', hüüdnimega '''Hirmus Ants''' (kuni 9. veebruarini 1936 '''Johannes-Voldemar Siitse'''; [[20. oktoober]] [[1917]] [[Nõmme]] – [[13. märts]] [[1951]] [[Tallinn]]) oli eesti [[metsavend]], kes tegutses peamiselt [[Läänemaa]]l ja [[Pärnumaa]]l. Ta oli üks tuntumaid sõjajärgseid Eesti metsavendi ning juba tema eluajal hakkas temast levima arvukalt legende.<ref name="MandelKE">{{netiviide |autor=[[Mati Mandel]] |url=https://kultuur.elu.ee/ke499_hirmus_ants.htm |pealkiri=Hirmus Antsu lugu |väljaanne=Kultuur ja Elu |aeg=2010 |vaadatud=9.09.2026}}</ref> Kaljurand osales [[1941. aasta suvesõda|1941. aasta suvesõjas]], kuulus [[Omakaitse]]sse ja teenis [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal Saksa sõjaväes. Pärast Nõukogude võimu taastamist Eestis 1944. aastal alustas ta metsavennaelu ning juhtis hiljem Põhja-Pärnumaal ja Lõuna-Läänemaal tegutsenud metsavendade salka. Nõukogude julgeolek tabas ta 24. juunil 1949. Sõjaväetribunal mõistis Kaljuranna surma ning ta hukati koos kaasvõitlejatega 13. märtsil 1951 Tallinnas [[Patarei vangla]]s.<ref name="Mikk">{{netiviide |autor=Kadi Mikk |url=https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/76ba3bba-671e-438b-bcae-1d56d01614dc/content |pealkiri=Metsavendade kujutamine nõukogude propagandakirjanduses |väljaanne=[[Tartu Ülikool]] |aeg=2013 |leheküljed=71–80 |vaadatud=9.09.2026}}</ref> == Noorus == Ants Kaljurand sündis Johannes-Voldemar Siitse nime all 20. oktoobril 1917 Nõmmel.<ref>Eesti Rahvusarhiiv, RA ERA.5201.2.66882</ref> Tema ema Juula oli sündinud 1887. aastal, isa kohta andmed puuduvad. Perekonna varasem nimi oli Siitse, mis eestistati 1930. aastatel Kaljurannaks. Kaljurand kasvas üles Põhja-[[Saaremaa]]l [[Pidula laht|Pidula lahe]] ääres Teesu külas [[Kihelkonna kihelkond|Kihelkonna kihelkonnas]]. Ta õppis [[Pidula]] algkoolis. 1935. aastal tuli Kaljurand Pärnumaale [[Koonga vald (Mihkli kihelkond)|Koonga valda]], hilisemasse [[Soontaga vald]]a, kus asus Õepa küla Sepa tallu sulaseks.<ref name="MandelKE" /> 1938. aastal läbis Kaljurand ajateenistuse Eesti sõjaväes. Pärast teenistust töötas ta taas Soontaga valla taludes ning kuulus [[Kaitseliit]]u.<ref name="Mandel215">Mati Mandel. ''Kogu tõde Hirmus-Antsust?''. Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010, lk 215.</ref> == Teine maailmasõda == === Suvesõda === Pärast [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] algust osales Kaljurand 1941. aasta suvel Pärnu- ja Läänemaal Nõukogude võimu vastu suunatud relvastatud tegevuses. Ta oli üks Soontaga vallas tegutsenud metsavendi.<ref name="MandelKE" /> 6. juuli 1941 varahommikul osales Kaljurand Soontaga vallamaja vallutamises. Vallamajas viibinud nõukogude võimu esindajad suleti arestikambrisse ning hiljem lasti viis vallaametnikku ja miilitsat maha. Vallamaja vallutamise järel osales Kaljurand lühikest aega kohaliku omavalitsuse tegevuses vallavanema abina.<ref name="MandelKE" /><ref name="PP2011">{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/495382/mihklis-meenutab-kivi-vaba-eesti-eest-voidelnuid |pealkiri=Mihklis meenutab kivi vaba Eesti eest võidelnuid |väljaanne=[[Pärnu Postimees]] |aeg=11.07.2011 |vaadatud=9.09.2026}}</ref> Pärast Saksa vägede jõudmist Pärnumaale astus Kaljurand [[Omakaitse]]sse. 1941. aasta augustis läks ta vabatahtlikult Saksa sõjaväkke.<ref name="MandelKE" /> === Saksa okupatsiooni ajal === Kaljurand võitles Saksa vägede koosseisus [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]], sealhulgas [[Pihkva]] ja [[Nevel]]i piirkonnas. Mati Mandeli andmetel sai ta teenistuse jooksul neli medalit ja kolm aumärki.<ref name="Mandel215" /> 1943. aastal viidi Kaljurand üle [[Eesti Leegion]]i ning 1944. aastal osales ta [[20. eesti diviis|20. eesti SS-diviisi]] koosseisus [[Narva lahing (1944)|Narva rindel toimunud lahingutes]].<ref name="MandelLaar">Mati Mandel. ''Kogu tõde Hirmus-Antsust?''. Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010, lk 215; [[Mart Laar]]. ''Metsavennad. Relvastatud vastupanu Eestis Teise maailmasõja järel''. Tallinn: Read, 2013, lk 210.</ref> 1944. aasta septembris lahkus Kaljurand Saksa sõjaväest ja naasis Soontaga valda. Teel Saaremaale arreteeriti ta [[Lihula]]s ning saadeti Tallinnasse Koplis asunud filtratsioonilaagrisse. Paari nädala pärast põgenes ta laagrist ja pöördus tagasi Soontaga valda.<ref name="MandelKE" /> == Metsavend == === Metsavennaelu algus === 1944. aasta detsembris asus Kaljurand end varjama koos [[Ülo Kaal]]uga. Nendega liitus Õepa küla Madise talu peremees [[Mihkel Soodla]]. Mehed pidasid šifreeritud päevikut, mille esimene sissekanne pärineb 8. detsembrist 1944. 1945. aasta jaanuaris valmis Õepa küla Sepa talu lähedal Tugaluse metsas nende esimene punker. Punker paiknes liivaseljandikul täielikult maa all ning selle kohal kasvas kadakapõõsas. Mehed elasid punkris kolmekesi, kuulasid [[Rootsi]] raadiot ning hankisid vett lähedalasuvast allikast.<ref name="Mandel52">Mati Mandel. ''Kogu tõde Hirmus-Antsust?''. Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010, lk 52–53.</ref> Kaljuranna elukaaslane Vilma Vinter arreteeriti 1945. aasta veebruaris, kuna teda süüdistati metsavendadega sidepidamises. Ta paigutati Soontaga vallamaja arestikambrisse. 28. veebruari õhtul tulid Kaljurand ja Ülo Kaal vallamajja ning vabastasid Vinteri. Naine viibis seejärel umbes nädala metsavendade punkris.<ref name="Mandel54">Mati Mandel. ''Kogu tõde Hirmus-Antsust?''. Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010, lk 54.</ref> 1945. aasta märtsis vahistati kolm Kaljurannale tuttavat meest ning paigutati samuti Soontaga vallamajja. Ööl vastu 31. märtsi saabusid Kaljurand, Ülo Kaal ja Mihkel Soodla vallamaja juurde. Kuna arestikambri võtit ei leitud, lõhkus Kaljurand kambri seina ning vangistatud Anton Soopõld, Arnold Kriisk ja Artur Luigemaa pääsesid välja. Lahkumisel avati metsavendade pihta hoone teiselt korruselt tuli, millele Mihkel Soodla vastas automaadivalanguga.<ref name="MandelKE" /> Ööl vastu 1. maid 1945 heisati Soontaga valla täitevkomitee hoonele [[Eesti lipp|sinimustvalge lipp]]. Nõukogude parteidokumentide järgi oli lipu heiskajaks Kaljurand.<ref name="MandelKE" /> 1945. aasta kevadel sai Nõukogude julgeolek Tugaluse punkri asukoha teada, kuid metsavennad jõudsid enne haarangut lahkuda. Kaljurand ja tema kaaslased varjusid seejärel Laisma rabas ning hiljem Kiisamaa ja Õepa ümbruses asunud punkrites.<ref name="Mandel55">Mati Mandel. ''Kogu tõde Hirmus-Antsust?''. Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010, lk 55–58.</ref> 1946. mail 1946 korraldas Nõukogude julgeolek Õepa küla lähedal varitsuse. Tulevahetuses sai Ülo Kaal raskelt haavata ning langes julgeoleku kätte. Kaljurannal õnnestus põgeneda. Kaal suri 28. juunil 1946 Tallinna Keskvangla haiglas.<ref name="Mandel61">Mati Mandel. ''Kogu tõde Hirmus-Antsust?''. Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010, lk 61–62.</ref> === Salgajuhina === Pärast Ülo Kaalu langemist tegutses Kaljurand mõnda aega Soontaga valla eri paikades. 1947. aastal liitus ta Kirbla ja Soontaga valla piiril varjunud metsavendadega. Salka kuulusid muu hulgas Harri Valla, vennad Aleksander ja Johannes Kiviselg ning Heino Kaup, keda tunti varjunimega „Meinhard“. Kaljurannast kujunes salga juht.<ref name="Mandel65">Mati Mandel. ''Kogu tõde Hirmus-Antsust?''. Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010, lk 65–68.</ref> Kaljuranna juhtimise ajal keskendus salk muu hulgas kaupluste ja Nõukogude asutuste röövimisele, et hankida raha, toitu, rõivaid, relvi ja muid varusid. Üheks põhjuseks oli see, et metsavendade varustamine muutus kohalikele toetajatele järjest raskemaks ning julgeolek jälgis üha rohkem metsavendade abistamises kahtlustatud talusid.<ref name="Mandel77">Mati Mandel. ''Kogu tõde Hirmus-Antsust?''. Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010, lk 77.</ref> 1948. aastal osales Kaljuranna salk mitmes relvastatud operatsioonis. 25. aprillil rünnati Audru valdadevahelist miilitsajaoskonda, kust viidi kaasa relvi, dokumente ja raha. Suvel ja sügisel rööviti mitmeid kauplusi ning 20. oktoobril rüüstati Kirbla valla täitevkomitee ruume, kus lõhuti Nõukogude sümboolikat ja dokumente ning võeti kaasa raha.<ref name="MandelKE" /> 1949. aasta jaanipeol [[Kurese]] Pakamäel pidas Kaljurand kohalikele elanikele kõne, milles kutsus üles Nõukogude võimule vastu seisma.<ref name="MandelKE" /> === Suhted Relvastatud Võitluse Liiduga === Kaljuranna suhted [[Relvastatud Võitluse Liit|Relvastatud Võitluse Liiduga]] (RVL) olid keerulised. 1947. aastal tegi RVL-i üks juhtfiguure Mihkel Soosalu talle ettepaneku organisatsiooniga liituda. Mati Mandeli käsitluse järgi nõustus Kaljurand järgmisel kohtumisel, täitis ankeedi ning võttis varjunimeks „Väino“. Soosalu määras tema piirkonnaks Soontaga, Audru, Sauga, Are ja Seliste vallad.<ref name="MandelKE" /> Kaljurand väitis hiljem ülekuulamistel, et tegelikku tegevust ta RVL-i heaks ei alustanud. Suhted RVL-iga halvenesid 1948. aastal pärast Kaljuranna lähedase kaaslase Heino Kaupi ehk „Meinhardi“ tapmist ühe RVL-iga seotud metsavenna poolt.<ref name="MandelKE" /> Seetõttu on Kaljuranna seotust RVL-iga käsitletud eri allikates erinevalt – formaalse liitumise kõrval jäi tema praktiline koostöö organisatsiooniga piiratud ulatusega. === Salga lagunemine === 1948. aasta lõpust hakkas julgeolek Kaljuranna salga ümber haaret tihendama. 15. novembril 1948 arreteeriti Pärnu raudteejaama sööklas salga liige Karl Verpson ning samal päeval Pärnu polikliinikus Harri Valla. 16. novembril arreteeriti Mihkel Soodla. Ülekuulamiste käigus sai julgeolek uusi andmeid salga ja selle toetajate kohta.<ref name="Mandel114">Mati Mandel. ''Kogu tõde Hirmus-Antsust?''. Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010, lk 114–115.</ref> 1949. aasta algul jätkas Kaljurand väiksema salgaga metsavennaelu. 13. jaanuaril sai Keblaste külas tulevahetuses raskelt haavata miilitsaleitnant Erich Pärtson, kes hiljem suri. Mandeli käsitluse kohaselt ütles Kaljurand hiljem ühele kohalikule perele, et oli Pärtsonit tulistanud tema.<ref name="MandelKE" /> [[Märtsiküüditamine|1949. aasta märtsiküüditamine]] nõrgestas metsavendade toetajate võrgustikku märgatavalt. Soontaga vallast küüditati kümneid inimesi ning metsavendade võimalused kohalikelt elanikelt toitu, teavet ja muud abi saada vähenesid.<ref name="Mikk" /> == Kinnivõtmine, kohtuprotsess ja hukkamine == 23. juuni 1949 õhtul osalesid Kaljurand ja tema kaaslased Võitra külas jaanipeol. Pärast pidu jäid Kaljurand, [[Arved Pill]] ja Aleksander Valter metsa puhkama. Nõukogude julgeolek sai nende asukohast teada ning 24. juuni hommikul saadeti piirkonda operatiivgrupp.<ref name="Mandel130">Mati Mandel. ''Kogu tõde Hirmus-Antsust?''. Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010, lk 130–132.</ref> Metsavendade kinnivõtmisel puhkes tulevahetus. Aleksander Valter sai surma ja Arved Pill raskelt haavata. Kaljurand püüdis põgeneda, kuid teda haavati täägiga ning ta võeti kinni.<ref name="Mandel130" /> Julgeoleku dokumentides seostati salga asukoha paljastamist agendiga varjunimega „Leida“, kuid Kaljuranna tabamise täpsete asjaolude kohta on eri käsitlustes esitatud erinevaid versioone.<ref name="Mikk" /> Kaljuranna ülekuulamised kestsid pikalt. Ta andis julgeolekule ulatuslikke tunnistusi nii oma salga, teiste metsavendade kui ka abistajate kohta. Hiljem on talle seda ette heidetud, kuid ajaloolased on juhtinud tähelepanu Nõukogude julgeoleku vägivaldsetele ülekuulamismeetoditele ning sellele, et mitmed teised enne Kaljuranda tabatud salga liikmed olid juba suure osa tema toetajate võrgustikust avaldanud.<ref name="MandelKE" /><ref name="Mikk" /> Suletud kohtuprotsess Kaljuranna ja temaga seotud isikute üle toimus Tallinnas 13.–17. novembrini 1950. Kaljurand püüdis kohtus osa eeluurimisel antud tunnistustest tagasi võtta. Talle esitatud süüdistused hõlmasid muu hulgas osalemist 15 relvastatud röövis, Nõukogude võimu esindajate tapmisi, osalemist 1941. aasta suvesõjas ja Omakaitses, teenimist Saksa sõjaväes ning seotust RVL-iga.<ref name="Mikk" /> Ants Kaljurand, Arved Pill ja [[Juhan Metsaäär]] mõisteti surma. Teistele kohtualustele määrati kümne- kuni kahekümne viie aasta pikkused vangilaagrikaristused.<ref name="Mandel159">Mati Mandel. ''Kogu tõde Hirmus-Antsust?''. Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010, lk 159–163.</ref> Kaljurand, Pill ja Metsaäär hukati mahalaskmise teel 13. märtsil 1951 Tallinnas Patarei vanglas.<ref name="Mikk" /> Patarei vangla ajalookäsitluses on Kaljurand nimetatud üheks vangla tuntumaks poliitvangiks ja vabadusvõitlejaks.<ref name="Patarei">{{netiviide |url=https://patareiprison.org/et/naitusealast/faktid-ja-numbrid |pealkiri=Faktid ja numbrid |väljaanne=Patarei Vangla |vaadatud=9.09.2026}}</ref> Tema matmispaik ei ole teada.<ref name="ERR2011">{{netiviide |url=https://www.err.ee/380266/parnumaal-avati-metsavend-hirmus-antsu-malestuskivi |pealkiri=Pärnumaal avati metsavend Hirmus-Antsu mälestuskivi |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling]] |aeg=10.07.2011 |vaadatud=9.09.2026}}</ref> == Kuvand ja legendid == Hirmus Antsu tuntus ei põhinenud üksnes tema tegelikul tegevusel. Juba tema eluajal levis Pärnu- ja Läänemaal arvukalt lugusid, milles teda kujutati tabamatu metsavennana, kes suutis Nõukogude julgeolekut korduvalt üle kavaldada. Ajaloolase Mati Mandeli hinnangul omistati Kaljurannale aja jooksul ka teiste metsavendade tegusid.<ref name="MandelKE" /><ref name="ERR2011" /> Üks tuntumaid legende räägib sellest, kuidas Kaljurand teatanud ette oma saabumisest Pärnu restorani või hotelli, mistõttu Nõukogude julgeolek korraldanud seal varitsuse. Legendi järgi ilmunud Kaljurand kohale Nõukogude kõrgema ohvitseri vormis, einestanud julgeolekutöötajate silme all ning jätnud lahkudes endast maha kirjaliku teate. Selle loo pani juba 1948. aastal oma päevikusse kirja [[Jaan Roos]], kuid ajaloolises käsitluses peetakse seda eeskätt Kaljuranna ümber kujunenud pärimuse osaks.<ref name="MandelKE" /> Teine levinud legend kirjeldab Kaljuranda Nõukogude ohvitseri vormis kontrollimas sõdureid, kes olid kogunenud teda ennast püüdma. Ka selle loo puhul ei ole tõendatud, et kirjeldatud sündmus tegelikult aset leidis.<ref name="MandelKE" /> Mandeli hinnangul ei vastanud hüüdnimest tulenev kujutlus Kaljurannast kui erakordselt julmast mehest tema tegelikule käitumisele. Näiteks on kirjeldatud juhtumit, kus Kaljurand takistas kaaslastel Kirbla vallamaja süütamist, kuna hoones elas ema lapsega.<ref name="ERR2011" /> Samas osales Kaljurand ja tema salk relvastatud röövides, Nõukogude asutuste ründamises ning mitmes tulevahetuses, mistõttu on tema tegevust ajalookäsitlustes hinnatud erinevalt. Nõukogude propagandakirjanduses kujutati Kaljuranda peamiselt julma bandiidi ja kurjategijana. Kadi Mikk on oma magistritöös toonud välja, et propagandatekstides kasutati tema kohta ka moonutatud hüüdnimesid „Pikk Ants“ ja „Julm Ants“ ning tema ümber kujunenud positiivsele rahvapärimusele püüti vastandada Nõukogude võimule sobivat negatiivset kuvandit.<ref name="Mikk" /> == Mälestuse jäädvustamine == [[10. juuli]]l [[2011]] avati Pärnumaal toonases [[Koonga vald|Koonga vallas]] [[Mihkli kirik]]u juures Ants Kaljuranna mälestuskivi. Mälestusmärgi rajamise algatas [[Kaitseliidu Pärnumaa malev]].<ref name="ERR2011" /> Mälestuskivi paiknemine Mihkli kirikuaias on sümboolne, sest Kaljurand tegutses suure osa metsavennaajast just Mihkli kihelkonna ja Soontaga piirkonnas. Kuna tema tegelik matmispaik pole teada, ei ole tegemist hauakiviga. Mälestusmärk on ühtlasi pühendatud Kaljuranna kaudu teistele Nõukogude okupatsiooni vastu võidelnud metsavendadele.<ref name="PP2011" /> 2017. aasta oktoobris tähistati Kaljuranna 100. sünniaastapäeva. Mihkli kirikuaias toimus mälestusüritus ning Pärnus korraldati metsavendlusele pühendatud ajalookonverents. == Vaata ka == * [[Metsavennad]] * [[Relvastatud Võitluse Liit]] * [[Suvesõda]] * [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Valdek Kiiver]]. ''Hirmus-Ants. Bandiit, kangelane, legend''. Tartu: Aja Lood, 2010. ISBN 9789949210688. * [[Mati Mandel]]. ''Kogu tõde Hirmus-Antsust?''. Tallinn: Eesti Ajaloomuuseum, 2010. ISBN 9789985988947. * [[Mart Laar]]. ''Metsavennad. Relvastatud vastupanu Eestis Teise maailmasõja järel''. Tallinn: Read, 2013. == Välislingid == * [https://www.err.ee/380266/parnumaal-avati-metsavend-hirmus-antsu-malestuskivi Pärnumaal avati metsavend Hirmus-Antsu mälestuskivi]. [[Eesti Rahvusringhääling]], 10. juuli 2011. * [[Mati Mandel]]. [https://kultuur.elu.ee/ke499_hirmus_ants.htm Hirmus Antsu lugu]. ''Kultuur ja Elu''. * [http://maaleht.delfi.ee/archive/print.php?id=31433689 Varsti tulevad Truman ja Hirmus Ants!]. [[Maaleht]], 3. juuni 2010. * [[Raivo Raudkivi]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/70395579 Lapsepõlve lood: öine külaline ehk Hirmsa Antsuga söögilauas]. 18. detsember 2014. {{JÄRJESTA:Kaljurand, Ants}} [[Kategooria:Eesti metsavennad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Pärnumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:1. Jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Sündinud 1917]] [[Kategooria:Surnud 1951]] rnp5kj7bdzqsocuk0h6gdvd34u7sx14 C-vitamiin 0 38130 7231597 7068130 2026-09-10T07:42:20Z Kuriuss 38125 7231597 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{keeletoimeta}} {| align="right" width="300" border="1" cellspacing="0" cellpadding="3" style="margin: 0 0 0 0.5em; background: #FFFFFF; border-collapse: collapse" |- bgcolor="#9ADEF1" colspan="2" | align="center" colspan="2" | ''C-vitamiin (askorbiinhape)'' |- style="border-top: 3px solid gray" ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Füüsikalis-keemilised ja üldandmed |- | bgcolor="#ffeedd" | [[Keemiline valem]] | C<sub>6</sub>H<sub>8</sub>O<sub>6</sub> |- | bgcolor="#ffeedd" | [[Molaarmass]] | 176,12 g/mol |- | bgcolor="#ffeedd" | Sulamispunkt (<sup>°</sup>C) | 190–192 |- | bgcolor="#ffeedd" | Tihedus (g cm<sup>−3</sup>) | 1,694 |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Vitamiini omadused |- | bgcolor="#ffeedd" | [[Lahustuvus]] | vesilahustuv (333 g/l 20(<sup>°</sup>C)) |- | bgcolor="#ffeedd" | Soovitatav päevakogus (täiskasvanud (mees)) | 60 ? [[milligramm|mg]]/päevas |- | bgcolor="#ffeedd" | (täiskasvanud (naine)) | 60 ? [[milligramm|mg]]/päevas |- | bgcolor="#ffeedd" | maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (mees)) | ? [[mikrogramm|µg]]/päevas |- | bgcolor="#ffeedd" | maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (naine)) | ? [[mikrogrammm|µg]]/päevas |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Toimet parandavad |- | bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | * [[A-vitamiin]], [[püridoksiin]], [[E-vitamiin]], [[seleen]], [[tsink]], [[mangaan]] |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad |- | bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | *[[antibiootikum]]id, stress, [[kortisoon]]id <br> [[suitsetamine]], [[rasestumisvastased hormoonpreparaadid]] |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Defitsiidi sümptomid |- bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | * [[organism]]i vähene vastupanuvõime haigestumisele * veritsevad [[ige]]med * haavade aeglane paranemine * [[stress]] e psüühiline pingeseisund |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | C- vitamiini [[üledoos]]i sümptomid |- bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | * <small>Väga suurtes kogustes C-vitamiini tarbimine võib põhjustada [[kõhukramp]]e, [[iiveldus]]t, [[kõhulahtisus]]t ning on vastunäidustatud [[neerupuudulikkus]]e, pidevalt [[hemodialüüs]]i protseduuri kasutavatel haigetel ja [[raud|raua]] omastamisega seotud haiguslike seisundite korral. Megaannustes pidev tarbimine võib kahjustada [[neerud|neere]] ning soodustada [[neerukivi]]de teket ja [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiini]] vaeguse teket.</small> <ref>[https://web.archive.org/web/20130114071746/http://helid.digicollection.org/en/d/Js2901e/6.5.html "Scurvy and its Prevention and Control in Major Emergencies"], ([[WHO]]; 1999; 70 lk), vaadatud 24.06.2013 (''inglise keeles'')</ref> |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Toksilisus |- bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | *[[Rott]]idel suukaudselt [[LD50]]: 11 900&nbsp;mg/kg |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Parimad allikad |- bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | Sisaldus 100 g kohta (pärast saagikoristust): *[[kibuvitsamari]] – 426,0&nbsp;mg;<ref name="toit">{{netiviide| URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 4.01.2011| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}</ref> *[[must sõstar]] – 181,0&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[rabamurakas]] – 158,0&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[kiivi (vili)|kiivi]] – 92,7&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[spargelkapsas]] (keedetud) – 64,9&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[papaia]] – 60,9;<ref name="toit"/> *[[apelsin]] – 59,1&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[aedmaasikas]] – 58,8&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[sidrun]] – 53,0&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[ananass]] – 47,8&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[lillkapsas]] (keedetud) – 44,3&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[mustikas]] – 44,0&nbsp;mg;<ref name="food"/> *[[punane sõstar]] – 41,0;<ref name="toit"/> *[[valge peakapsas]] – 36,6&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[mango]] – 36,4&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[karusmari]] – 33,0&nbsp;mg;<ref name="food">{{netiviide| URL = http://www.foodcomp.dk/v7/fcdb_namesearch.asp| Pealkiri = "Danish Food Composition Databank"| Väljaandja = National Food Institute – Technical University of Denmark (DTU)| Kasutatud = 17.01.2011| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 25.12.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20101225065054/http://www.foodcomp.dk/v7/fcdb_namesearch.asp| url-olek = ei tööta}}</ref> *[[greip]] – 31,2&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[kaalikas]] – 25,0&nbsp;mg;<ref name="toit"/> *[[vaarikas]] – 24,0&nbsp;mg.<ref name="food"/> |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Sünonüümid |- bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | *[[askorbaat]], <small>L</small>-3-ketothreoheksuroonhape, [[askorbiinhape]], antiskorbuutiline vitamiin, 3-keto-<small>L</small>-gulofuranolaktoon; <small>L</small>-3-ketothreoheksuroonhape laktoon, <u>L</u>-ksüloaskorbiinhape jpt |} '''C-vitamiin''' ehk <small>L</small>-[[askorbiinhape]] ehk '''<small>L</small>-askorbaat''' (ka '''vitamiin C''') on bioaktiivne essentsiaalne [[biomikromolekul]], tugev hape, ka [[vesilahustuvad vitamiinid|vesilahustuv]] [[vitamiinid|vitamiin]] ja [[antioksüdant]], mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete [[organism]]ide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks. C-vitamiin on inimorganismi jaoks antiskorbuutne ühend. C-vitamiini täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib inimorganismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades selliseid haiguslikke seisundeid nagu [[skorbuut]] ([[inglise keel]]es ''scurvy''), [[periodontiit]] ([[hambajuureümbrisepõletik]]), [[müokardi infarkt]] ja [[krooniline südamehaigus|kroonilised südamehaigused]].<ref>Pirkko J. Pussinen, Tiina Laatikainen, Georg Alfthan, Sirkka Asikainen, Pekka Jousilahti, ''Periodontitis Is Associated with a Low Concentration of Vitamin C in Plasma'', doi: 10.1128/CDLI.10.5.897-902.2003Clin Vaccine ImmunolSeptember 2003 vol. 10 no. 5897-902, [https://web.archive.org/web/20180104220602/http://cvi.asm.org/content/10/5/897.full vaadatud 24.06.2013]</ref> C-vitamiini bioaktiivsus kaob kuumutamisel, [[hapnik]]u ja [[valgus]]e toimel.<ref name="Inimkeha 2015">[[Mihkel Zilmer]], [[Aune Rehema]], [[Ursel Soomets]], [[Kersti Zilmer]], "Inimkeha põhilised biomolekulid (meditsiiniliselt tähtsamad ülesanded). Inimorganismi metabolism (biokemism ja kliinilised aspektid)", 2015, [[Avita]], ISBN 978-9985-2-2168-6</ref> ==Termini kujunemine== Tänapäeval on termin C-vitamiin geneeriline kirjeldus kõigi <small>L</small>-[[askorbiinhape|askorbiinhappe]] biotoimet omavate ühendite ja [[vitameer]]ide kohta. Terminid <small>L</small>-[[askorbiinhape]] ja [[askorbiinhape]] on mõlemad aine (varasema nimetusega heksuroonhape) 2,3-didehüdro-<small>L</small>-''threo''-heksano-1,4-laktooni tavaterminid.<ref>Gerald F. Combs, Jr., [http://books.google.ee/books?id=1CMHiWum0Y4C&pg=PA28&dq=LLD+factor&hl=et&sa=X&ei=PFHMUc3kNMnotQaF4oCABg&ved=0CDUQ6AEwAQ#v=onepage&q=LLD%20factor&f=false The Vitamins, Fundamental Aspects in Nutrition and Health], 3. trükk, Elsevier Academic Press, lk 51-52, 2008, ISBN 978-0-12-183493-7, osaline , vaadatud 27. juuni 2013</ref> ==Nomenklatuur== *[[IUPACi nomenklatuur|IUPAC]] [[triviaalnimetus]] (1965) – [[askorbiinhape]] ehk <small>L</small>-[[askorbiinhape]]; *[[IUPACi nomenklatuur|IUPAC]] [[süstemaatiline nimetus]] (1965) – <small>L</small>-askorbiinhappe kohta; *<small>L</small>-''threo''-heks-2-enoomhappe γ-laktoon; *<small>L</small>-''threo''-heks-2-enomo-1,4-laktoon;<ref>Erick J. Vandamme, [http://books.google.ee/books?id=LXZpQgjDO08C&pg=PA301&dq=cevitamic+acid&hl=et&sa=X&ei=PGIUUvLeF5GKhQf2toGwDA&redir_esc=y#v=onepage&q=cevitamic%20acid&f=false "Biotechnology of Vitamins, Pigments, and Growth Factors"], Springer, esmatrükk, lk 301, 1989, ISBN 978-1851663255, , vaadatud 21.08.2013</ref> *[[Chemical Abstracts Service'i number|CAS-number]] on 50-81-7. <!-- ===Vananenud terminid=== *''cevitamic acid'',<ref>R A Peters ja H W Davenport, [http://www.annualreviews.org/doi/abs/10.1146/annurev.bi.07.070138.001545 "Vitamin C (Ascorbic Acid, Cevitamic Acid)"], Annual Review of Biochemistry, 7. väljaanne, lk 325-334, juuli 1938, DOI: 10.1146/annurev.bi.07.070138.001545, vaadatud 21.08.2013 </ref> [[heksuroonhape]], ''redoxon'', ''scorbutamin'', ''L-xylo-ascorbic acid'', ''antiscorbutin'', [[antiskorbuutne vitamiin]], ''scorbutamin'' jpt.<ref>Erick J. Vandamme, [http://books.google.ee/books?id=LXZpQgjDO08C&pg=PA301&dq=cevitamic+acid&hl=et&sa=X&ei=PGIUUvLeF5GKhQf2toGwDA&redir_esc=y#v=onepage&q=cevitamic%20acid&f=false "Biotechnology of Vitamins, Pigments, and Growth Factors"], Springer, esmatrükk, lk 301, 1989, ISBN 978-1851663255, , vaadatud 21.08.2013 </ref>--> == Farmakoterapeutiline rühm == *[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood|ATC-kood]] '''A11GA01''' jt; *[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele|ATC<small>vet</small>-kood]] '''QA11GA01''' jt. ==Keemiline struktuur ja omadused== {{Vaata|Askorbiinhape}} C-vitamiini keemiaga seotud küsimusi vaadeldakse artiklis "[[Askorbiinhape]]". ===Biokeemilised indiviidid=== Osa [[roomajad|roomajate]] [[neerud]] sünteesivad C-vitamiini, kuid vaatamata sellele soovitatakse vangistuses peetavatele [[maolised|madudele]] ultseratiivse stomatiidi vältimiseks (C-vitamiini vaeguse tulemusel) manustada C-vitamiini. Käesolevas artiklis räägitakse valdavalt C-vitamiini ja inimorganismi biokeemilistest reaktsioonidest, soovituslikest kogustest, haiguslikest seisunditest ja muust sellisest. == C-vitamiini ainevahetus== [[Seedetrakt|Seedekulglasse]] näiteks [[taimed|taimse]] toiduga sattuv C-vitamiin imendub [[peensool]]est [[naatrium]]-sõltuva aktiivtranspordi ja passiivdifusiooniga. Aktiivselt imenduvad väikesed ja mõõdukad kogused, passiivse difusiooni roll kasvab suurte koguste korral.<ref name="Inimkeha 2015"/> Imendumine on küllastuv protsess, koguste suurenedes väheneb järsult [[veri|verre]] jõudva C-vitamiini kogus (imendumismehhanismide küllastumise ja lagunemise kiiruse tõttu). Väga suurte annuste võtmisega kaasneb tavaliselt [[kõhulahtisus]]. Imendumist pärsivad liigne [[alkohol]], [[suitsetamine]], [[sooled|soole]] [[limaskest]]a [[rakk]]ude [[oksüdatiivne stress]], [[palavik]], [[aspiriin]], [[paratsetamool]], [[kortisoon]], [[sulfoonamiidid]], [[barbituraadid]], [[söögisooda]], [[antihistamiinsed preparaadid]], [[östrogeenid]] jm.<ref name="Inimkeha 2015"/> Vere askorbiinhappetase saavutab manustamise järel maksimumi 2–3 tunni jooksul. Koe- ja vererakkudesse liigub askorbiinhape aktiivtranspordi ja passiivdifusiooniga. Rohkesti on seda [[neerupealised|neerupealistes]], [[maks]]as, [[kops]]udes, aga ka [[rakuvahevedelik]]us. Liigne vaba askorbiinhape ja tema [[ainevahetussaadus]]ed erituvad [[uriin]]iga. [[Vesi|Vee]] tarbimine väga suurtes kogustes vähendab C-vitamiini varusid [[organism]]is. === Immuunsüsteemis === 1979. aastal läbi viidud uuringutes näiva ravimi ja 4000&nbsp;mg askorbiinhappega ei tuvastanud, katsealustel suurenes küll vereseerumi C-vitamiini sisaldus, toimet veres ringlevatele leukotsüütidele ei tekkinud.<ref>Ludvigsson J, Hansson LO, Stendahl O., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/381229 The effect of large doses of vitamin C on leukocyte function and some laboratory parameters. Lühikokkuvõte.], Int J Vitam Nutr Res. 1979;49(2):160-5., vaadatud 27.09.2014</ref> Vere askorbiinhappesisaldus on [[fagotsüüt]]ide ja [[lümfotsüüt]]ide omaga võrreldes väike, selle põhjal omistatakse C-vitamiinile mõningane roll lümfoid(-immuun)süsteemi [[leukotsüüdid|rakkude]] töös ja [[immuunvastus]]es.<ref>Harri Hemilä, [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/immunity/ Effects of vitamin C on the immune system], 2006, vaadatud 23.06.2013</ref> ''In vitro'' katsetes on C-vitamiin käitunud ka [[prooksüdant|proksüdandina]] – võib esile kutsuda inimese müeloidrakkude ja [[T-rakk]]ude surma.<ref>Ferenc Puskas jt, [http://www.fasebj.org/content/14/10/1352.abstract Stimulation of the pentose phosphate pathway and glutathione levels by dehydroascorbate, the oxidized form of vitamin C], The FASEB Journal, 14.väljaanne, nr 10, lk 1352-1361, juuli 2000, (tarve 10.08.2015)</ref> ==Bioallikad== C-vitamiini [[biosüntees]]iks vajalikke [[ensüümid|ensüüme]] loetakse leiduvaks kõikides [[klorofüll]]i sisaldavates taimedes ja nimetatud protsessid toimuvad, mitmeid metaboolseid radu kasutades, enamikus [[rakk]]udes (ka [[apoplast]]). C-vitamiini leidub paljudes toiduks tarbitavates köögiviljades ja marjades jpt looduslikes toitainetes, nagu [[must sõstar|mustad sõstrad]], [[kibuvits]], punane pipar ehk [[paprika]], [[lehtkapsas]], [[mädarõigas]], [[kiivi]]d jne. Rikkalikud allikad on mustad sõstrad, jõhvikad, vaarikad, mustikad, karusmarjad, virsik, [[harilik sibul|sibul]], porrulauk, tomat, väga head allikad on pohl, paprika.<ref name="Inimkeha 2015"/> C-vitamiini sisaldus köögiviljades ja marjades sõltub nii taimede kasvukoha [[mullastik]]ust, [[sort|sordist]], [[Ilmastikutingimused|ilmastikutingimustest]], [[agrotehnika]]st, [[säilitamine|säilitamisest]] jpt muudest teguritest.<ref>M.Boland, P.J.Moughan, ''Nutritional Benefits of Kiwifruit'', advances in Food and Nutrition Research, vol 68, Academic Press, 1 ed 2013, ISBN 978-0-12-394294-4, [http://books.google.ee/books?id=FtkmUL1yCjsC&pg=PA46&dq=vitamin+C+content+of+fruits+after+ripening&hl=et&sa=X&ei=Xa_GUbaEAtDzsga0qoGQDA&ved=0CEsQ6AEwBA#v=onepage&q=vitamin%20C%20content%20of%20fruits%20after%20ripening&f=false Google`i raamatu , vaadatud 23.06.2013]</ref> ==Füsioloogilised protsessid ja biofunktsioonid== * C-vitamiin on elektroni [[doonor (keemia)]] ja tugev hape; * On mitmete [[ensüümid]]e kofaktor: [[kollageen]]i ja [[elastiin]]i sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja talitluseks ning haavade optimaalseks paranemiseks; * Aitab suurendada [[organism]]i vastupanuvõimet haigustele ja kiirendab [[rakuline immuunsus|rakulise immuunsus]]e käivitamist; * Vajatakse [[nahk|naha]], [[igemed|igemete]], [[kapillaarid]]e, [[hambad|hammaste]], [[sidemed|sidemete]] ja [[luud]]e normaalsete füsioloogiliste protsesside talitluseks; * On oluline mitmetes [[hüdroksüülimine|hüdroksüülimistes]]: :::: [[neuromediaator]]ite :::: [[kolesterool]]ist [[sapphapped|sapphapete]] süntees :::: γ-butürobetaiinist (inglise ''γ-butyrobetaine'') [[karnitiin]]i :::: neerupealiste koores (inglise ''adrenal cortex'') [[steroidid]]e süntees :::: neerupealiste säsis (inglise ''adrenal medulla'') [[adrenaliin]]i ja [[noradrenaliin]]i süntees [[türosiin]]ist; *[[vaba radikaal|Vabade radikaalide]] püüdmisel tekib <small>L</small>-askorbaadist <small>L</small>-askorbüülradikaal, mis muundatakse dehüdroaskorbiiniks, mis omakorda võib GSH toimel redutseeruda tagasi <small>L</small>-askorbaadiks; * Osaleb ka ravimite biotransformatsioonis, mõjutades [[tsütokroom P450]] mõnede isovormide sünteesi ER-is ([[endoplasmaatiline retiikulum]]); * Stimuleerib Fe<sup>2+</sup> imendumist ja raua vabanemist [[transferriin]]ist (seega ka raua kasutamist); <!-- ===Vesilahustuv antioksüdant=== C-vitamiin ja selle ühendid toimivad (''[[in vitro]]'' katsetes) [[vesilahustuvad antioksüdandid|vesilahustuvate antioksüdantidena]] inhibeerides bioloogiliste makromolekulide (nt [[DNA]], [[rasvad]] ja [[valgud]] jt) rakuvälist [[rakuväline oksüdatiivne stress|rakuvälist oksüdatiivset stressi]] ja elusorganism vajab neid ka [[ensüümid|ensüümi]] ''[[procollagen-proline dioxygenase]]'' (tavatermin) ''[[EC 1.14.11.2]]'' (süstemaatiline klassifikatsioon) koostises. Antioksüdandina osaleb [[E-vitamiin]]i algvormi taastamises, kaitseb [[A-vitamiin]]i, [[riboflaviin]]i, [[foolhape]]t (soodustades foolhappe koensüümse vormi (THF) teket), [[tiamiin]]i, [[pantoteenhape]]t ja [[hemoglobiin]]i oksüdatsiooni eest ning pärsib nitroosamiinide teket [[seedekulgla]]s;--> == Defitsiit == {{Vaata|Askorbiinhappevaegus}} Normaalse ja tervisliku toitumise korral ei teki. Defitsiit tekib aga kergesti alkohoolikutel, suitsetajatel ([[kopsud]]e piirkonnas), [[antibiootikumid]]e tarbimisel aga ka [[bakter]]i ''[[Helicobacter pylori]]'' kaasabil põhjustatud [[Helicobacter pylori infektsioon]]i ja selle tagajärjel tekkida võivate mao haiguslike seisundite korral. Mõõduka defitsiidi tunnused: * sinised laigud kehal; * kerge [[aneemia]]; * kahvatud igemed; * valusad liigesed; * haavade aeglane paranemine. Tõsise defitsiidiga (avitaminoos) kaasneb: * [[skorbuut]], mida iseloomustavad lihasnõrkus, kapillaaride katkemised, hemorraagia, tursed, katkised põletikulised igemed ja hammaste väljalangemine, raskesti paranevad haavad (armkoe rabestumine), kergesti murduvad luud, kõhulahtisus; * [[osteoporoos]]; * tugev aneemia. Funktsionaalset taset inimorganismis hinnatakse vereplasma ja [[leukotsüüt]]ide askorbiinhappe taseme määramise kaudu. ==Manustamine== Sätestatud [[soovitatav päevane kogus|RDA]]: * '''meestel''' 110&nbsp;mg;<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat |url=https://www.tai.ee/sites/default/files/2025-01/tabelraamat_13.1.25.pdf |vaadatud=31. augustil 2025 |väljaanne=Tervise Arengu Instituut |lehekülg=22–23}}</ref> * '''naistel''' 95&nbsp;mg;<ref name=":0" /> * '''kroonilised suitsetajad''' peaksid tarbima 1,5–2 korda rohkem. Kirjeldatud on kolmetasemelist lähenemist: * absoluutne vajalik miinimum on 50–100&nbsp;mg; * tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeval kuni 200&nbsp;mg; * ravimõju algab 250&nbsp;mg-st. C-vitamiini õige manustamine võib ravi ühe osana olla efektiivne näiteks [[alkoholism]]i, [[artriit|artriidi]], [[beribeeri]], [[gripp|gripi]], seljavalude, hammaste ja igemete haiguste, [[diabeet|diabeedi]], [[stenokardia]] jne korral. C-vitamiini on kasulik manustada koos [[foolhape|foolhappe]], [[püridoksiin]]i, [[niatsiin]]i, [[vitamiin B1|B<sub>1</sub>]], [[vitamiin B2|B<sub>2</sub>]], [[bioflavonoid]]ide, [[E-vitamiin]]i, [[kaltsium]]i ja [[magneesium]]iga. See komplekt tagab optimaalse mõju omavahel seotud bioloogilistele protsessidele. Suuremate annuste puhul tuleb silmas pidada, et C-vitamiini rasvlahustuvad vormid imenduvad paremini. Päevaseks ohutuks koguseks korduval manustamisel on sätestatud 1000&nbsp;mg (kõhulahtisuse riski vältimiseks), ühekordset ohutut annust pole sätestatud. Väga suurtes kogustes C-vitamiini tarbimine võib põhjustada [[kõhukramp]]e, [[iiveldus]]t, [[kõhulahtisus]]t ning on vastunäidustatud [[neerupuudulikkus]]e, pidevalt [[hemodialüüs]]i saavatel haigetel ning raua omastamisega seotud haigusseisundite korral. On oletatud, et pidev megaannuste tarbimine võib kahjustada [[neerud|neere]] ning soodustada [[neerukivi]]de teket ja B<sub>12</sub>-vitamiini puudust, uuringud seda oletust kinnitanud ei ole. <ref>"Scurvy and its Prevention and Control in Major Emergencies" (WHO; 1999; 70 pages) [https://web.archive.org/web/20130114071746/http://helid.digicollection.org/en/d/Js2901e/6.5.html vaadatud 24.06.2013]</ref> === C-vitamiini megaannustes teraapia === {{Vaata|C-vitamiini teraapia}} C-vitamiini teraapia on teraapiavorm, mille korral manustatakse patsiendile (kliendile), kas suukaudselt ehk veenisiseselt, vastava väljaõppe saanud meditsiinipersonali kaasabil, tervise säilitamiseks, haiguslike seisundite vältimisel ja/või raviks megadoosides (1–50 g) C-vitamiini-preparaate. C-vitamiini teraapiat kasutatakse nii [[tõenduspõhine meditsiin|tõenduspõhises meditsiinis]] kui [[alternatiivmeditsiin]]is. [[Rasedus]]e ajal megaannustes C-vitamiini tarbimine võib oluliselt suurendada järglaste C-vitamiini vajadust.<ref>"Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused", [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]], [[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 11, lk 168, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1</ref> ===C-vitamiini rasvlahustuvad derivaadid=== C-vitamiini tuntumad rasvlahustuvad derivaadid on järgmised:<ref>Zai-Qun Liu, Lan-Ping Ma, Zhong-Li Liu, ‘’Making vitamin C lipophilic enhances its protective effect against free radical induced peroxidation of low density lipoprotein’’, Chemistry and Physics of Lipids, Volume 95, Issue 1, September 1998, Pages 49–57, [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0009308498000644 vaadatud 3.07.2013]</ref> '''Rasvlahustuvad derivaadid''' {| class="wikitable sortable" !Aine nimetus !Aine ingliskeelne nimetus !Lühend |- |askorbüül-6-kaprülaat |''ascorbyl-6-caprylate'' |VC-6 |- |askorbüül-6-lauraat |''ascorbyl-6-laurate'' |VC-12 |- |askorbüül-6-palmitaat |''ascorbyl-6-palmitate'' |VC-16 |} ==Tootmine== Sünteetiliselt toodetava toidulisaaine, C-vitamiini eelainet 2-keto-<small>L</small>-guloonhapet ''(''2-KLG'')'' toodetakse [[mikrobioloogiline|mikrobioloogiliselt]] (kasutades fermentatsiooni protsessides perekondade ''[[Gluconobacter]]'', ''[[Acetobacter]]'', ''[[Ketogulonicigenium]]'', ''[[Pseudomonas]]'', ''[[Erwinia]]'', ''[[Corynebacterium]]'' jpt ohutuks tunnistatud liikmeid).<ref>Christoph Bremus, Ute Herrmann, Stephanie Bringer-Meyer, Hermann Sahm, [http://awe.mol.uj.edu.pl/~allel/s6/pliki/mbPrz_seminaria/the%20use.pdf The use of microorganisms in l-ascorbic acid production]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Journal of Biotechnology, 124 (2006) 196–205 (''inglise keeles'')</ref> Hiinas toodeti 2010. aastal 100 000 tonni C-vitamiini.<ref>Z. F. Cui, H. S. Muralidhara, [http://books.google.ee/books?id=-HWBPB12bKoC&pg=PA125&dq=vitamins+are+biopolymers&hl=et&sa=X&ei=G37GUfH_MomztAaW0oGACQ&ved=0CDkQ6AEwAjgU#v=onepage&q=vitamins%20are%20biopolymers&f=false Membrane Technology: A Practical Guide to Membrane Technology and Applications in Food and Bioprocessing], esmatrükk, lk 140,2010, Elsevier, ISBN 978-1-85617-632-3, , vaadatud 23.06.2013</ref> ==Avastuslugu== <!-- C-vitamiini avastajaks peetakse [[Albert Imre Szent-Györgyi]]t (1928)<ref>Mark J. Ranek, BS, Steven W. Cotten, Monte S. Willis, ''Albert Szent-Györgyi, MD, PhD, [http://labmed.ascpjournals.org/content/42/11/694.full Discoverer of Vitamin C and a Pioneer of Cellular Respiration, Muscle Physiology, and Cancer Development], doi:10.1309/LMM23KS8NKQMHEHE(2011) LabMedicine, 42, 694-698.</ref>, kes algselt nimetas laboratooriumides [[apelsin]]imahlast, [[kapsas|kapsa]]mahlast ja [[lehm]]ade [[neerupealis]]te koorest (inglise ''adrenal gland cortex'') eraldatud nn redutseerivat faktorit (inglise ''reducing factor'') ainet kord ''ignose'',''Godnose'', koos [[Sir Walter Norman Haworth]]iga arvasid nad, et on avastanud uue hormooni ja seejärel, osalt publikatsiooni tarvis ja toimetaja sunnil, nimetas ta 1928. aastal aine [[heksuroonhape|heksuroonhappeks]] (inglise ''hexuronic acid''). Hiljem pidevalt uusi allikaid otsides avastas ta punase pipra e [[paprika]] (''[[Capsicum annuum]]'') (arvatavasti osalt ka pr [[Nellie Szent-Györgyi]] "täidetud paprikatele" mõeldes), neis avastas ta suurtes kogustes mainitud ainet ning nimetas aine koos [[Sir Walter Norman Haworth]]iga (kes aine struktuuri koostas ja mille [[Gordon Cox]] (inglise ''X-ray diffraction''iga kinnitas)<ref>http://www.rsc.org/chemistryworld/podcast/CIIEcompounds/transcripts/VitaminC.asp Sissekanne veebilehel www.rsc.org (vaadatud 25.06.2013)]</ref>) ümber [[askorbiinhape|askorbiinhappeks]].<ref>Arthur Kornberg, [http://books.google.ee/books?id=gKyiLGWBUAUC&pg=PA18&dq=Vitamin+requirements+of+bacteria+and+yeasts&hl=et&sa=X&ei=uuHBUaWnEMvntQbDhYGIBA&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Vitamin%20requirements%20of%20bacteria%20and%20yeasts&f=false "For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist"], lk 12, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3, vaadatud 20.06.2013 </ref>--> ===Suhteline biovõimekus<ref>Gerald F. Combs, Jr., [http://books.google.ee/books?id=1CMHiWum0Y4C&pg=PA28&dq=LLD+factor&hl=et&sa=X&ei=PFHMUc3kNMnotQaF4oCABg&ved=0CDUQ6AEwAQ#v=onepage&q=LLD%20factor&f=false "The Vitamins, Fundamental Aspects in Nutrition and Health2], 3. trükk, Elsevier Academic Press, 52, 2008, ISBN 978-0-12-183493-7, , vaadatud 27. juuni 201)</ref>=== '''Vitameeride suhteline biovõimekus''' {| class="wikitable sortable" !Aine nimetus !Aine ingliskeelne nimetus !Suhtelise biovõimekuse % |- |askorbiinhape |''ascorbic acid'' |100 |- |askorbüül-5,6-diatsetaat |''ascorbyl-5,6-diacetate'' |100 |- |askorbüül-6-palmitaat (lipofiilne derivaat) |''ascorbyl-6-palmitate'' lüh (VC-16) |100 |- |6-deoksü-6-kloro-<small>L</small>-askorbiinhape |''6-deoksy-6-cloro-<small>L</small>-ascorbic acid'' |70–98 |- |dehüdroaskorbiinhape |''dehydroascorbic acid'' |80 |- |6-deoksüaskorbiinhape |''6-deoxyascorbic acid'' |33 |- |askorbiinhape 2-sulfaat |''ascorbic acid 2-sulfate'' |aktiivne kaladel |- |isoaskorbiinhape |''isoascorbic acid'' |5 |- |L-glükoaskorbiinhape |''L-glucoascorbic acid'' |3 |} ==Genoomika== Enamik taimetoidulisi (ingl ''phytophagous'') [[putukad|putukaid]] vajavad C-vitamiini toiduga nii kasvuks, paljunemiseks kui arenguks ja haiguslike seisundite vältimiseks. ===''GLO''-geenimutatsioonid=== [[Haploriinsed primaadid]] (''Haplorrhini)'', sealhulgas ka inimene (61 miljonit aastat tagasi), ka kalad (valdavalt ''[[Teleostei]]'' aga ka [[lõhe]]), osad [[linnud]] (peamiselt ''[[Passeriformes]]''), osad [[nahkhiir]]ed ja [[merisiga|merisead]] (14 miljonit aastat tagasi) on evolutsiooni käigus, hinnanguliselt vahemikus 14–61 miljonit aastat tagasi, kaotanud ''GLO''-[[geenimutatsioon]]i tõttu (inglise ''L-gulono-γ-lactone oxidase gene'' – GLO, ''EC'' number 1.1.3.8) võime sünteesida C-vitamiini organismisiseselt ([[endogeenne|endogeenselt]]) ja peavad selle saama toiduga ([[eksogeenne|eksogeenselt]]).<ref>[http://www.chemgapedia.de/vsengine/tra/vsc/de/ch/3/anc/anwendungen1.tra/Vlu/vsc/de/ch/3/anc/vitamin_c/allgemeines_und_chemie.vlu/Page/vsc/de/ch/3/anc/vitamin_c/1_vitamincharakter/vertiefung/biosyn_m87ht0102.vscml.html]</ref><ref>[[De Tullio, M. C]]. ''The Mystery of Vitamin C''. Nature Education 3(9):48, 2010. [http://www.nature.com/scitable/topicpage/the-mystery-of-vitamin-c-14167861 (vaadatud 5.06.2013)]</ref><ref>Michael B. Davies, John A. Austin, David A. Partridge, ''Vitamin C: Its Chemistry and Biochemistry'', 1991, The Royal Society of Chemistry, ISBN 0-85186-333-7,[http://books.google.ee/books?id=gMe5LCZLm2kC&pg=PA80&dq=Ascorbic+acid+++Biosynthesis+in+insects&hl=et&sa=X&ei=MkLJUaT9A6i90QWnsoCICQ&ved=0CCwQ6AEwADgK#v=onepage&q=Ascorbic%20acid%20%20%20Biosynthesis%20in%20insects&f=false Google'i raamat, vaadatud 26.06.2013]</ref><ref>M.J.Ranek S.W.Catten. M.S.Willis,''Albert Szent-Györgyi Discoverer of VitaminC and a Pioneer of Cellular Respiration, Muscle Physiology and Cancer Development'', doi:10.1309/LMM23KS8NKQMHEHE(2011) LabMedicine, 42, 694-698, [http://labmed.ascpjournals.org/content/42/11/694.full.pdf+html vaadatud 23.06.2013]</ref><ref>Takayoshi Kanō,''The Last Ape: Pygmy Chimpanzee Behavior and Ecology'', Stanford University Press, lk 108, 1992, [http://books.google.ee/books?id=0zisAAAAIAAJ&pg=PA108&dq=artificial+enzymes+and+vitamins&hl=en&sa=X&ei=FOO5UbmwNMfOsgbgj4GYAQ&ved=0CCoQ6AEwADg8#v=onepage&q=artificial%20enzymes%20and%20vitamins&f=false Google'i raamat, vaadatud 14.06.2013]</ref> Nii näiteks tarbivad C-vitamiini *[[gorilla]]d (''[[Gorilla gorilla]]'') 20–30&nbsp;mg/kg/päevas *ahvid (''[[Alouatta palliata]]'') 88&nbsp;mg/kg/päevas *[[ämmalahv]]id (inglise ''spider monkeys'' ''[[Ateles geoffroyi]]'') 106&nbsp;mg/kg/päevas.<ref name="Drouin">Guy Drouin, Jean-Rémi Godin, and Benoît Pagé, ''The Genetics of Vitamin C Loss in Vertebrates'', Current Genomics, 2011, Vol. 12, No. 5 I, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3145266/ vaadatud 25.06.2013]</ref> Valik organisme, kelle füsioloogia ei sünteesi toimivat C-vitamiini: * Kalad ja teised mitteimetajatest [[selgroogsed]]: ''[[Carassius auratus]]'', ''[[Cyprinus carpio]]'', ''[[Oncorhynchus mykiss]]'', ''[[Ictalurus punctatus]]'',''[[Oryzias latipes]]'',''[[Osteoglossum bicirrhosum]]'', ''[[Pelona sp.]]'',''[[Arapaima gigas]]'', ''[[Pygocentrus nattereri]]'', ''[[Serrasalmus elongatus]]'', ''[[Schizodon fascaitus]]'', ''[[Colossoma macropomum]]'', ''[[Hypostomus sp.]]'', ''[[Steatogenys elegans]]'', ''[[Electrophorus electricus]]'', ''[[Cichla sp.]]'', ''[[Clupea harengus]]'', ''[[Anguilla anguilla]]'', ''[[Salmo salar]]'', ''[[Gadus morhua]]'', ''[[Scomber scombrus]]'', ''[[Hippoglossus hippoglossus]]'', ''[[Scophthalmus maximus]]'', ''[[Rutilus rutilus]]'', ''[[Coregonus lavaretus]]'', ''[[Salvelinus alpinus]]''.<ref name="Drouin"/> ;Imetajatest [[selgroogsed]] [[merisiga]], [[inimene]], [[reesusmakaak]], [[rohepärdik]]<ref name="Drouin"/> ;Nahkhiired ''[[Myotis ricketti]]'', ''[[Rhinolophus ferrumequinum]]'', ''[[Cynopterus sphinx]]'',''[[Scotophilus kuhlii]]'', ''[[Noctilio leporinus]]'', ''[[Pteronotus davyi]]'', ''[[Pteronotus parnelli]]'', ''[[Pteronotus suapurensis]]'', ''[[Mormoopidae]]'',''[[Mormoops megalophylla]]'', ''[[Micronycteris megalotis]]'', ''[[Mimon cozumelae]]'', ''[[Glossophaga soricina]]'', ''[[Carollia brevicauda]]'', ''[[Sturnira lilium]]'', ''[[Sturnira ludovici]]'', ''[[Uroderma bilobatum]]'',''[[Chiroderma villosum]]'', ''[[Artibeus jamaicensis]]'', ''[[Artibeus lituratus]]'', ''[[Artibeus phaeotis]]'', ''[[Artibeus toltecus]]'', ''[[Phyllostomatinae]]'', ''[[Desmodus rotundus]]'', ''[[Diphylla ecaudata]]'', ''[[Natalus stramineus]]'', ''[[Myotis keaysi]]'', ''[[Myotis leibii]]'', ''[[Myotis lucifugus]]'', ''[[Myotis velifer]]'', ''[[Myotis riparius]]'', ''[[Eptesicus furinalis]]'', ''[[Eptesicus fuscus]]'', ''[[Lasiurus ega]]'', ''[[Lasiurus intermedius]]'',''[[Plecotus townsendii]]'', ''[[Molossus ater]]'', ''[[Molossus sinaloae]]'', ''[[Promops centralis]]'', ''[[Eumops glaucinus]]'', ''[[Pteropus medius]]'', ''[[Vesperugo abramus]]''.<ref name="Drouin"/> ;[[Linnud]] ''[[Aegithina tiphia]]'', ''[[Lanius Schach tricolor]]'',''[[Lanius vittatus]]'', ''[[Lanius excubitor]]'', ''[[Laniidae]]'', ''[[Oriolus xanthornus]]'', ''[[Pericrocotus flammeus]]'', ''[[Terpsiphone paradisi]]'', ''[[Hirundo rustica]]'', ''[[Pycnonotus luteolus]]'', ''[[Pycnonotus jocosus]]'', ''[[Pycnonotus leucogenys]]'', ''[[Pycnonotus cafer]]'', ''[[Acrocephalus slentoreus]]'', ''[[Aethopyga siparaja]]'', ''[[Dicaeum erythrorhynchoas]]'',''[[Rhipidura albogularis]]'' <ref name="Drouin"/>. == Vaata ka == *[[vitamiinid]] == Viited == {{viited}} <!-- == Välislingid == * CLAUS W, JUNGEBLUT, M.D., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2133810/pdf/315.pdf A FURTHER CONTRIBUTION TO VITAMIN C THERAPY IN EXPERIMENTAL [[lastehalvatus|POLIOMYELITIS]]], 5.juuni 1939) * Dr. Hilary Roberts, [http://www.medicalnewstoday.com/releases/12154.php Vitamin C, Linus Pauling was right all along. A doctor's opinion], 17. august 2004 *Sarit Assouline, Wilson H. Miller, [http://www.cmaj.ca/content/174/7/956.full High-dose vitamin C therapy: Renewed hope or false promise?], CMAJ, 28. märts 2006, 174. väljaanne, nr 7, lk 956–957, doi: 10.1503/cmaj.060228 * Sophie Belin, Ferdinand Kaya, Ghislaine Duisit, Sarah Giacometti, Joseph Ciccolini, Michel Fontés, [http://www.plosone.org/article/info%3Adoi%2F10.1371%2Fjournal.pone.0004409 Antiproliferative Effect of Ascorbic Acid Is Associated with the Inhibition of Genes Necessary to Cell Cycle Progression], 6. veebruar 2009, DOI: 10.1371/journal.pone.0004409 * Sebastian J. Padayatty, Andrew Y. Sun, Qi Chen, Michael Graham Espey, Jeanne Drisko, Mark Levine, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2898816/ Vitamin C: Intravenous Use by Complementary and Alternative Medicine Practitioners and Adverse Effects], PLoS One. 2010; 5(7): e11414., 7 juuli 2010. doi: 10.1371/journal.pone.0011414, PMCID: PMC2898816,<small> (inglise keeles)</small> * Vollbracht C, Schneider B, Leendert V, Weiss G, Auerbach L, Beuth J., [ Intravenous vitamin C administration improves quality of life in breast cancer patients during chemo-/radiotherapy and aftercare: results of a retrospective, multicentre, epidemiological cohort study in Germany. Lühikokkuvõte], In Vivo. novemeber-detsember 2011;25(6):983–90. * Michael J. Gonzalez, DSc, PhD, Jorge R. Miranda Massari, Jorge Duconge, PhD, Neil H. Riordan, PhD, ja Thomas Ichim, PhD, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4031610/ Schedule Dependence in Cancer Therapy: Intravenous Vitamin C and the Systemic Saturation Hypothesis], J Orthomol Med., 1. jaanuar 2012; 27(1): 9–12., PMCID: PMC4031610, NIHMSID: NIHMS476007 ; C-vitamiini megavitamiiniteraapia ja pahaloomulised [[kasvajad]] * Nina Mikirova, Joseph Casciari, Andrea Rogers, ja Paul Taylor, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3480897/ Effect of high-dose intravenous vitamin C on inflammation in cancer patients], J Transl Med. 2012; 10: 189., 11. september 2012., doi: 10.1186/1479-5876-10-189, PMCID: PMC3480897 * [[Riiklik Vähiinstituut]], [http://www.cancer.gov/cancertopics/pdq/cam/highdosevitaminc/patient/page2 Questions and Answers About High-Dose Vitamin C] * [[Dave Mihalovic]], [http://www.naturalblaze.com/2014/02/intravenous-vitamin-c-cancer-killer-fda.html Intravenous Vitamin C - A Cancer Killer The FDA Wants Banned], 23. veebruar 2014, (vaadatud 16.10.2014) --> [[Kategooria:Antioksüdandid]] [[Kategooria:Vitamiinid]] qh59c9ravcool0j5ltnvmlkladfzzw8 Armavir (Armeenia) 0 42150 7231433 6383423 2026-09-09T19:16:55Z CommonsDelinker 1930 Fail Armavir.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Túrelio|Túrelio]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:COM:L|Copyright violation]]: Not own work, watermarked bottom left.. 7231433 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Armavir | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = armeenia | Արմավիր |(Armavir) | pilt = | pildiallkiri = Vaade Armavirile | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = }} '''Armavir''' on linn [[Armeenia]]s, [[Armaviri maakond|Armaviri maakonna]] keskus. Asub [[Araks]]i jõe ääres. 8. sajandil eKr ehitas sinna kindluse [[Urartu]] kuningas [[Argištis I]]. Väljakaevamistel on leitud [[elami keel|elamikeelseid]] tekste episoodidega [[Gilgameši eepos]]est. [[331 eKr]] sai Armavirist Armeenia pealinn. Nõukogude ajal kandis nime ''Hoktemberjan''. [[Armavir (Venemaa)|Armaviri linn]] Venemaal on nimetatud selle linna järgi. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Armeenia linnad]] [[Kategooria:Armaviri maakond]] so51jw9hlrtpf363nw9ba8hiinujcj4 7231458 7231433 2026-09-09T19:43:44Z Funktsionalism-modernism 231916 Mall kuna viiteid pole peaegu üldse ning panin uue pildi kuna vana eemaldati commonist 7231458 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Armavir | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = armeenia|Արմավիր|(Armavir) | pilt = Արմավիր քաղաք.jpg | pildiallkiri = Vaade Armavirile | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = }}{{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2026}} '''Armavir''' on linn [[Armeenia]]s, [[Armaviri maakond|Armaviri maakonna]] keskus. Asub [[Araks]]i jõe ääres. 8. sajandil eKr ehitas sinna kindluse [[Urartu]] kuningas [[Argištis I]]. Väljakaevamistel on leitud [[elami keel|elamikeelseid]] tekste episoodidega [[Gilgameši eepos]]est. [[331 eKr]] sai Armavirist Armeenia pealinn. Nõukogude ajal kandis nime ''Hoktemberjan''. [[Armavir (Venemaa)|Armaviri linn]] Venemaal on nimetatud selle linna järgi. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Armeenia linnad]] [[Kategooria:Armaviri maakond]] 9sl0dd2zc1o8rfhkbbeil8f775hhr7a Arutelu:Televisioon 1 44601 7231401 7231108 2026-09-09T17:19:23Z Eiusmod 200998 Andurit 7231401 wikitext text/x-wiki Eesti teletegijad ja muu maailma teletegijad tuleks ka eraldi loendada. [[Kasutaja:Piret|Piret]] 3. mai 2006, kell 06.55 (UTC) : Mul ei ole selle vastu midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. mai 2006, kell 07.01 (UTC) ---- Alajaotus välismaiste telekanalite kohta nõukogudeaegses Eestis tundub olevat selle artikli jaoks liiga spetsiifiline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. märts 2010, kell 19:40 (UTC) : On küll jah, kas uus artikkel pealkirjaga [[:Televisioon Eestis]] sobib? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 25. märts 2010, kell 20:56 (EET) ----------- "Televisiooniülekandeid võtab vastu ja esitab [[televiisor]]." – väga kummaline lause. Mida tähendab mitmuslik "televisiooniülekanded"? Miks televiisor ei piirdu telesignaali vastuvõtu ja esitamisega? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. oktoober 2021, kell 17:44 (EEST) ---- * ajalugu, ** Kaja, nr. 25, 27 jaanuar 1924 tr. 1, https://dea.digar.ee/article/kaja/1924/01/27/1/76, Kaugus on wõidetud! Uus tehnika ime. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 6. mai 2025, kell 01:39 (EEST) ---- Televisioon on defineeritud elektroonilisena, aga tekstis räägitakse mehaanilisest televisioonist. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:50 (EEST) :Mehaanilise televisiooni all mõeldakse televisiooni tehnoloogiat, mis sisaldab mehaanilisi komponente, nagu Nipkowi ketas, televisioon on alati osaliselt elektrooniline, või elektriline, elektroonilise televisiooni all mõeldakse täielikult elektroonilist liikuva kujutise edastamist, ilma mehaaniliste komponentideta. Loetakse, et selle mõiste (algselt prantsusekeelse sõnana ''télévision'') määratles Konstantin Perski aastal 1900, öeldes oma ettekandes[https://www.histv.net/perskyi-1900] "Televisiooni põhimõte -- edastatav kujutis jagatakse paljudeks valguspunktideks". Ta jätkas, kirjeldades liikuvatel peeglitel põhinevat kujutise edastamist, mis on samuti osaliselt mehaaniline, kasutades seleenist andurit kujutise elektrisignaaliks muutmiseks, kuid viitas ka Nipkowile, kes kasutas aukudega ketast. 1928. aastal alustatud televisiooniülekannetes kasutati kujutise edastamieks tõenäoliselt 30 realist Nipkowi ketast. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 8. september 2026, kell 18:32 (EEST) :Kunagise resolutsiooniga televisioonikujutise edastamiseks saab sealjuures täielikult kasutada mehaanilist meetodit, kasutades pöörlevaid peegleid. Mitmed projektorid tänapäeval töötavad sellisel mehaanilisel meetodil. Seda televisiooni algusaegadel ei kasutatud, kuna see nõuab võrdlemisi keerukat elektroonikat, mistõttu kasutati Nikpowi ketast, kus on tarvis ainult mootorit ja fotoandurit. Ning hiljem kasutati elektronkiiretoru. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 8. september 2026, kell 20:33 (EEST) ::Tekstist ei tule see välja. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 23:26 (EEST) :::Jah võibolla. Inglise keeles kasutatakse mõisteid mehaaniline televisioon ja elektrooniline televisioon ning sellises tähenduses nagu ma kirjeldasin. Mehaanilisel televisioonil on sealjuures ainult ajalooline tähtsus, kuna elektrooniline televisioon tõrjus selle täielikult välja juba 1930. aastate keskel. Väljaarvatud mõned kes selliste asjadega hobina veel tänapäeval mängivad. Kuid mehaaniline televisioon võib olla vajalik mingiks otstarbeks ka tänapäeval, kuna see võimaldab kasutada väga tundlikku andurit. [[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 9. september 2026, kell 03:24 (EEST) b165go8hjjs3obd5ku9l38xe53r7k70 Sündinud 1982 0 46683 7231350 7231095 2026-09-09T14:37:14Z Sjur 66496 /* November */ 7231350 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1982]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1982}} == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[David Nalbandian]], [[Argentina]] tennisist *[[2. jaanuar]] – [[Athanasía Tsoumeléka]], kreeka kergejõustiklane *[[5. jaanuar]] – [[Janica Kostelić]], [[Horvaatia]] mäesuusataja *[[6. jaanuar]] – [[Eddie Redmayne]], Inglise näitleja ja modell *[[7. jaanuar]] – [[Priit Viks]], eesti laskesuusataja * 7. jaanuar – [[Gabrielius Landsbergis]], Leedu poliitik * 7. jaanuar – [[Jade North]], Austraalia jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Catherine, Cambridge'i hertsoginna]], Suurbritannia avaliku elu tegelane *[[10. jaanuar]] – [[Josh Ryan Evans]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja *[[12. jaanuar]] – [[Ané]] (Anne Loho), [[eesti]] laulja *[[13. jaanuar]] – [[Guillermo Coria]], [[Argentina]] tennisist * 13. jaanuar – [[Ruth Wilson]], inglise näitleja *[[14. jaanuar]] – [[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur * 14. jaanuar – [[Kerli Gutman]] *[[16. jaanuar]] – [[Rene Kaas]], eesti endine jalgpallur *[[18. jaanuar]] – [[Tõnis Erm]], eesti orienteeruja *[[21. jaanuar]] – [[Silver Ainomäe]], eesti tšellist *[[22. jaanuar]] – [[Martin Koch]], Austria suusahüppaja * 22. jaanuar – [[Mihkel Solvak]], eesti politoloog *[[25. jaanuar]] – [[Noemi]], Itaalia laulja ja laulusõnade kirjutaja *[[27. jaanuar]] – [[Mikk Tammepõld]], eesti laulja * 27. jaanuar – [[Raimond Kaljulaid]] *[[28. jaanuar]] – [[Caspar Austa]], eesti jalgrattur * 28. jaanuar – [[Mirtel Pohla]], eesti näitleja * 28. jaanuar – [[Marian Suitso]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[31. jaanuar]] – [[Maret Ani]], eesti tennisist ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]], USA laskesuusataja *[[4. veebruar]] – [[Ilja Siltšukov]], Valgevene ooperilaulja *[[5. veebruar]] – [[Marc Kennedy]], Kanada jääkeeglimängija *[[8. veebruar]] – [[Zersenay Tadese]], Eritrea jooksja *[[9. veebruar]] – [[Du Wei]], Hiina jalgpallur *[[10. veebruar]] – [[Justin Gatlin]], [[USA|ameerika]] kergejõustiklane * 10. veebruar – [[Tarmo Neemelo]], eesti jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Christian Maggio]], Itaalia jalgpallur * 11. veebruar – [[Natalie Dormer]], inglise näitleja *[[14. veebruar]] – [[Andrei Jämsä]], Eeesti sõudja *[[16. veebruar]] – [[Rickie Lambert]], Inglismaa jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Adriano Leite Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur * 17. veebruar – [[Deyvid Oprja]], eesti mäesuusataja *[[18. veebruar]] – [[Krisztián Pars]], ungari vasaraheitja * 18. veebruar – [[Aleksandr Dmitrijev]], Eesti jalgpallur (poolkaitsja) * 18. veebruar – [[Marno Allika]], eesti vehkleja * 18. veebruar – [[Heiki Lill]], Eesti haridustegelane ja poliitik *[[22. veebruar]] – [[Jenna Haze]], USA pornotäht *[[23. veebruar]] – [[Anna-Maria Galojan]], Eesti poliitik * 23. veebruar – [[Anna Chapman]], Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistuse salaagent, kes tegutses Ameerika Ühendriikides * 23. veebruar – [[Eevamari Oksanen]], soome laskesuusataja *[[25. veebruar]] – [[Flavia Pennetta]], itaalia profitennisist *[[26. veebruar]] – [[Nate Ruess]], USA laulja *[[28. veebruar]] – [[Jelena Slessarenko]], Venemaa kergejõustiklane ==Märts== *[[2. märts]] – [[Kevin Kurányi]], saksa jalgpallur * 2. märts – [[Pilou Asbæk]], taani näitleja *[[3. märts]] – [[Jessica Biel]], [[USA|ameerika]] filminäitleja * 3. märts – [[Karin Kase]], eesti suhtekorraldaja, väitlustreener ja ajakirjanik *[[4. märts]] – [[Ganna Gopko]], Ukraina poliitik * 4. märts – [[Madis Aesma]], eesti ajakirjanik ja muusik *[[7. märts]] – [[Sandra Kvelstein]], [[eesti]] tennisist *[[8. märts]] – [[Kadi Toom]], [[eesti]] laulja *[[9. märts]] – [[Lauri Pihlap]], [[eesti]] laulja *[[10. märts]] – [[Britt Samoson]], eesti vabakutseline moekunstnik ja stilist * 10. märts – [[Heli Künnapas]], eesti kirjanik *[[11. märts]] – [[Thora Birch]], [[USA|ameerika]] filminäitleja *[[13. märts]] – [[Reigo Ahven]], eesti trummar * 13. märts – [[Katrin Ruus]], eesti filmirežissöör ja -stsenarist * 13. märts – [[Andrea Miller]], Uus-Meremaa naiskergejõustiklane *[[15. märts]] – [[Daniel Rickardsson]], Rootsi murdmaasuusataja * 15. märts – [[Janet Laidla]], eesti ajaloolane *[[16. märts]] – [[Riin Magnus]], eesti semiootik *[[18. märts]] – [[Timo Glock]], saksa [[Vormel 1]] sõitja * 18. märts – [[Grete Arro]], eesti haridus- ja keskkonnapsühholoog *[[19. märts]] – [[Jorge Rodrigues]], Portugali jalgpallur *[[20. märts]] – [[Tomasz Kuszczak]], Poola jalgpallur *[[22. märts]] – [[Constance Wu]], Taiwanilt pärit Ameerika Ühendriikide filminäitleja * 22. märts – [[Kirill Šamalov]], Venemaa ettevõtja *[[26. märts]] – [[Andreas Hinkel]], saksa jalgpallur * 26. märts – [[Innar Liiv]], eesti informaatik * 26. märts – [[Matthau Mikojan]], soome laulja *[[27. märts]] – [[Andrei Novikov]], Eesti poliitik * 27. märts – [[Jan Erik Nõgisto]], eesti režissöör *[[29. märts]] – [[Hedda Maurer]], eesti kirjanik * 29. märts – [[Ilona Faustova]], eesti molekulaarbioloog ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Andreas Thorkildsen]], Norra kergejõustiklane *[[2. aprill]] – [[Björn Koop]], eesti autodisainer * 2. aprill – [[David Ferrer]], hispaania tennisist *[[3. aprill]] – [[Cobie Smulders]], Kanada näitleja ja endine modell. *[[5. aprill]] – [[Thomas Hitzlsperger]], saksa jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Peeter Kümmel]], eesti suusataja *[[12. aprill]] – [[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]], Leedu poliitik * 12. aprill – [[Hedi Peterson]], eesti bioinformaatik *[[15. aprill]] – [[Tiina Liimets]], eesti astronoom *[[17. aprill]] – [[Lee Jun Ki]], Lõuna-Korea näitleja, laulja ja modell *[[19. aprill]] – [[Ivan Alõpov]], vene murdmaasuusataja * 19. aprill – [[Ola Vigen Hattestad]], Norra murdmaasuusataja * 19. aprill – [[Jarkko Immonen]], Soome jäähokimängija *[[22. aprill]] – [[Kaká]], Brasiilia jalgpallur * 22. aprill – [[Aleksander Saharov]], endine Eesti jalgpallur *[[24. aprill]] – [[Kelly Clarkson]], [[USA|ameerika]] laulja *[[30. aprill]] – [[Kirsten Dunst]], [[USA|ameerika]] näitleja ==Mai== *[[2. mai]] – [[Lorie]] (Laure Pester), prantsuse laulja *[[3. mai]] – [[R. J. Umberger]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[5. mai]] – [[Jay Bothroyd]], Inglismaa jalgpallur *[[6. mai]] – [[Kristaps Pētersons]], läti helilooja *[[9. mai]] – [[Heilika Pikkov]], eesti dokumentalist ja kultuurikorraldaja *[[10. mai]] – [[Tarvi Thomberg]], eesti maadleja * 10. mai – [[Fərid Mənsurov]], Aserbaidžaani Kreeka-Rooma maadleja *10. mai – [[Adebayo Akinfenwa]], Inglismaa jalgpallur *[[11. mai]] – [[Dmitri Kotjuh]], Eesti fotograaf *[[13. mai]] – [[Oguchi Onyewu]], USA jalgpallur * 13. mai – [[Oliver Kulpsoo]], eesti valguskunstnik *[[15. mai]] – [[Veronica Campbell]], Jamaica kergejõustiklane *[[16. mai]] – [[Kaila Yu]], Taiwani alastimodell ja laulja *[[17. mai]] – [[Tony Parker]], Prantsusmaa korvpallur *[[20. mai]] – [[Petr Čech]], tšehhi jalgpallur *20. mai – [[Wes Hoolahan]], Iirimaa jalgpallurid *[[21. mai]] – [[Revo Raudjärv]], eesti teleprodutsent ja saatejuht *[[22. mai]] – [[Marin Mägi]], eesti näitleja *22. mai – [[Apolo Ohno]], USA lühirajauisutaja *[[25. mai]] – [[Ezekiel Kemboi]], Keenia jooksja * 25. mai – [[Irina Melešina]], Venemaa kaugushüppaja *[[27. mai]] – [[Anna Hints]], eesti filmirežissöör ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Justine Henin-Hardenne]], [[Belgia]] tennisist * 1. juuni – [[Ulvar Käärt]], eesti loodusajakirjanik *[[2. juuni]] – [[Andres Raja]], eesti kergejõustiklane *[[3. juuni]] – [[Jelena Issinbajeva]], [[Venemaa]] kergejõustiklane, teivashüppaja * 3. juuni – [[Manfred Mölgg]], Itaalia mäesuusataja * 3. juuni – [[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur *[[4. juuni]] – [[Abel Kirui]], Keenia kergejõustiklane *[[6. juuni]] – [[Uku Suviste]], eesti laulja * 6. juuni – [[Marian Oprea]], rumeenia kolmikhüppaja *[[8. juuni]] – [[Nadežda Petrova]], [[Venemaa]] tennisist *[[9. juuni]] – [[Christina Stürmer]], [[Austria]] poplaulja *[[10. juuni]] – [[Tara Lipinski]], [[USA|ameerika]] iluuisutaja * 10. juuni – [[Madeleine (Rootsi printsess)|Madeleine]], [[Rootsi]] printsess * 10. juuni – [[Leelee Sobieski]], [[USA|ameerika]] filminäitleja *[[11. juuni]] – [[Eldar Rønning]], norra murdmaasuusataja *[[13. juuni]] – [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] kergejõustiklane *[[15. juuni]] – [[Markus Huhtala]], soome endine poksija *[[17. juuni]] – [[Alex Rodrigo Dias da Costa]], Brasiilia jalgpallur *[[18. juuni]] – [[Marco Borriello]], Itaalia jalgpallur * 18. juuni – [[Anna-Stina Treumund]], eesti fotokunstnik *[[20. juuni]] – [[Vassili Berezutski]], Venemaa jalgpallur *[[21. juuni]] – [[William Mountbatten-Windsor]], [[Wales]]i prints, Briti troonipärija *[[22. juuni]] – [[Antti Anatomy]], Soome muusik *[[23. juuni]] – [[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja * 23. juuni – [[Joona Puhakka]], soome endine vettehüppaja *[[24. juuni]] – [[Joanna Kulig]], poola näitleja *[[25. juuni]] – [[Meelis Kukk]], eesti noorsootöötaja, eripedagoog ja aktivist *[[29. juuni]] – [[Ott Sepp]], eesti näitleja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Olivia Munn]], USA näitleja *[[7. juuli]] – [[Hando Nahkur]], eesti pianist *[[9. juuli]] – [[Sakon Yamamoto]], Jaapani Vormel 1 sõitja * 9. juuli – [[Julia Musakovska]], ukraina luuletaja ja tõlkija *[[12. juuli]] – [[Antonio Cassano]], Itaalia jalgpallur *[[15. juuli]] – [[Sulev Andreller]], eesti muusik *[[16. juuli]] – [[Steve Hooker]], Austraalia kergejõustiklane *[[24. juuli]] – [[Anna Paquin]], Kanada–Uus-Meremaa filminäitleja *[[29. juuli]] – [[Allison Mack]], USA näitleja ==August== *[[2. august]] – [[Hélder Postiga]], portugali jalgpallur *[[3. august]] – [[Kaspar Kokk]], eesti murdmaasuusataja * 3. august – [[Viktor Hrjapa]], Venemaa korvpallur *[[8. august]] – [[Yuri de Souza Fonseca]], Brasiilia jalgpallur *[[9. august]] – [[Joel Anthony]], Kanada korvpallur *[[10. august]] – [[Devon Aoki]], jaapani päritolu supermodell *[[11. august]] – [[Annelies Kuijsters]], hollandi muusik * 11. august – [[Igor Kopõtin]], Eesti sõjaajaloolane, õppejõud, kirjanik ja publitsist *[[12. august]] – [[Bernhard Gruber]], austria kahevõistleja *[[13. august]] – [[Sebastian Stan]], Rumeenia-Ameerika näitleja * 13. august – [[Shani Davis]], Ameerika Ühendriikide kiiruisutaja *[[14. august]] – [[Mihhail Starodubtsev]], eesti jalgpallur *[[16. august]] – [[Keri Herman]], Ameerika Ühendriikide vigursuusataja *16. august – [[Joleon Lescott]], Inglismaa jalgpallur *[[19. august]] – [[Ele Millistfer]], eesti muusikalilaulja ja lauluõpetaja *[[20. august]] – [[Mijaín López Núñez]], kuuba maadleja * 20. august – [[Martin Adamson]], eesti üldkirurg *[[24. august]] – [[Kim Källström]], Rootsi jalgpallur * 24. august – [[Anders Bardal]], norra suusahüppaja * 24. august – [[José Bosingwa]], portugali jalgpallur * 24. august – [[Sten Esna]], eesti võrkpallur ja võrkpallitreener *[[25. august]] – [[Kristjan Tiirik]], eesti jalgpallur *25. august – [[Nick Schultz]], Kanada jäähokimängija *[[27. august]] – [[Marius Aleksejev]], Eesti käsipallur *[[28. august]] – [[LeAnn Rimes]], USA laulja *[[30. august]] – [[Rait Rikberg]], eesti võrkpallur * 30. august – [[Andy Roddick]], USA tennisist * 30. august – [[Vukašin Poleksić]], montenegro jalgpallur *[[31. august]] – [[José Manuel Reina]], hispaania jalgpallur ==September== * [[3. september]] – [[Anto Liivat]], Eesti poliitik ja ettevõtja * 3. september – [[Sarah Burke]], Kanada vigursuusataja * [[4. september]] – [[Mark Lewis-Francis]], [[Suurbritannia|briti]] kergejõustiklane * [[11. september]] – [[Elvan Abeylegesse]] (sündinud Hewan Abeye), Etioopia päritolu Türgi kergejõustiklane * 11. september – [[Svjatlana Tsihhanovskaja]], Valgevene poliitik * [[13. september]] – [[Sass Henno]], eesti kirjanik * 13. september – [[Nenê]], Brasiilia korvpallur * 13. september – [[J. G. Quintel]], USA animaator * [[14. september]] – [[Sergo Vares]], eesti näitleja * [[15. september]] – [[Timo Toots]], eesti fotograaf ja elektroonikakunstnik * 15. september – [[Ray Fränkel]], Suriname jalgpallur * [[16. september]] – [[Olev Mihkelmaa]], eesti fotograaf * [[18. september]] – [[Maarius Pärn]], eesti näitleja * [[22. september]] – [[Billie Piper]], [[Inglismaa|inglise]] laulja ja näitleja * 22. september – [[Maarten Stekelenburg]], Hollandi jalgpallur * [[23. september]] – [[Mait Künnap]], eesti tennisist * [[27. september]] – [[Lil Wayne]], USA räppar * 27. september – [[Inga Nõlvak]], eesti basskitarrist * [[28. september]] – [[Aivar Rehemaa]], [[eesti]] suusataja * [[30. september]] – [[Lacey Chabert]], [[USA|ameerika]] näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Tyson Chandler]], Ameerika Ühendriikide korvpallur * 2. oktoober – [[Liisa Kaljula]], eesti kunstikriitik ja kuraator *[[7. oktoober]] – [[Jermain Defoe]], Inglismaa jalgpallur *[[8. oktoober]] – [[Alik Tseiko]], Eesti maadleja ja vabavõitleja *[[13. oktoober]] – [[Ian Thorpe]], Austraalia ujuja *[[15. oktoober]] – [[Dannar Leitmaa]], eesti ajakirjanik * 15. oktoober – [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], Katari kergejõustiklane *[[16. oktoober]] – [[Andrei Makovejev]], Venemaa laskesuusataja *[[18. oktoober]] – [[Svetlana Loboda]], Ukraina laulja ja helilooja * 18. oktoober – [[Gerrit Mäesalu]], eesti kommunikatsioonispetsialist *[[21. oktoober]] – [[Nele Põldver]], eesti psühholoog *[[23. oktoober]] – [[Kristjan Kangur]], [[eesti]] korvpallur *[[24. oktoober]] – [[Amanda Aardsma]], USA filminäitleja *[[25. oktoober]] – [[Nikolai Tšebotko]], Kasahstani murdmaasuusataja *[[28. oktoober]] – [[Enver Jääger]], endine eesti jalgpallur * 28. oktoober – [[Matt Smith]], Suurbritannia näitleja * 28. oktoober – [[Romāns Gladiļins]], läti jalgpallur ==November== *[[1. november]] – [[Tanel Toom]], eesti filmirežissöör * 1. november – [[Diana Leesalu]], eesti kirjanik *[[3. november]] – [[Jevgeni Pljuštšenko]], vene iluuisutaja *[[4. november]] – [[Kamila Skolimowska]], poola vasaraheitja *[[6. november]] – [[Ann Kristin Flatland]], Norra laskesuusataja *[[11. november]] – [[Asafa Powell]], Jamaica kergejõustiklane *[[12. november]] – [[Peter Fill]], Itaalia mäesuusataja * 12. november – [[Anne Hathaway]], USA filminäitleja * 12. november – [[Toomas Triisa]], eesti motosportlane * 12. november – [[Maksim Tšudov]], vene laskesuusataja * 12. november – [[Kalle Sepp]], eesti laulja * 12. november – [[Hendrik Vosman]], eesti ajakirjanik * 12. november – [[Kaspars Briškens]], Läti poliitik ja majandusteadlane ning endine diplomaat *[[14. november]] – [[Iłona Usovič]], valgevene kergejõustiklane (jooksja) *[[16. november]] – [[Ronald Pognon]], Prantsusmaa kergejõustiklane * 16. november – [[Amar'e Stoudemire]], USA korvpallur *[[17. november]] – [[Sofija Andruhhovõtš]], ukraina kirjanik ja tõlkija *[[20. november]] – [[Margo Stilley]], USA näitleja ja modell *[[21. november]] – [[Päärn Brauer]], eesti kergejõustiklane * 21. november – [[Daniel Murillo]], Ameerika Ühendriikide rokkmuusik *[[25. november]] – [[Minna Kauppi]], soome orienteeruja *[[27. november]] – [[Aleksandr Keržakov]], Venemaa jalgpallur, ründaja * 27. november – [[Tommy Robinson]], inglise äärmusparempoolne ja islamivastane aktivist *[[30. november]] – [[Elisha Cuthbert]], kanada näitleja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Seraina Mischol]], Šveitsi murdmaasuusataja * 1. detsember – [[Hassan Barojev]], Venemaa maadleja *[[5. detsember]] – [[Karl Palatu]], eesti jalgpallur *[[6. detsember]] – [[Alberto Contador]], Hispaania jalgrattur *[[11. detsember]] – [[Rain Tölpus]], eesti mängiv jalgpallitreener *[[15. detsember]] – [[Silja Miks]], eesti näitleja *[[16. detsember]] – [[Argo Golberg]], eesti kergejõustiklane *[[19. detsember]] – [[Tero Pitkämäki]], soome kergejõustiklane (odaviskaja) * 19. detsember – [[Mo Williams]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[20. detsember]] – [[Devon Kershaw]], Kanada murdmaasuusataja *[[23. detsember]] – [[Nikolai Pankratov]], vene murdmaasuusataja *[[25. detsember]] – [[Hiljar Tammela]], eesti ajaloolane *[[30. detsember]] – [[Kristin Kreuk]], Kanada näitleja *[[31. detsember]] – [[Kikkan Randall]], USA murdmaasuusataja [[Kategooria:1982]] n0dlgx2p16hkk6vzu6bjc5eop0wmeqt Vanapõhja keel 0 47924 7231583 7051067 2026-09-10T07:29:44Z Kuriuss 38125 7231583 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Old norse, ca 900.PNG|pisi|Vanapõhja keele ning selle lähemate sugulaskeelte levik [[10. sajand]]il. Punane ala märgib läänepõhja murret, oranž ala idapõhja murret, roosa ala gutni murret ning roheline ala teiste [[germaani keeled|germaani keelte]] levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest]]{{viitamata}}'''Vanapõhja keel''' ehk '''vanaskandinaavia keel''' ([[rootsi keel]]es ''fornnordiska'', [[taani keel]]es ''oldnordisk'' ehk ''norrønt'', [[norra keel]]es ''norrønt'', inglise keeles ''Old Norse'') on [[germaani keeled|germaani keelte]] [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani harusse]] kuuluv keel, mida kõneldi [[Skandinaavia]]s ning selle elanike ülemereasundustes [[viikingiaeg|viikingiajal]] ja [[keskaeg|keskaja]] alguses, kuni [[13. sajand]]ini. Vanapõhja keel kujunes välja [[muinaspõhja keel]]est [[8. sajand]]il. Mõnikord on eesti keeles vanapõhja keele tähenduses kasutatud ka nimetusi ''muinaspõhja keel'' ja ''muinasskandinaavia keel''. Need terminid tähistavad enamasti siiski [[muinaspõhja keel]]eks nimetatavat vanemat keelekuju, mida kõneldi kuni 8. sajandini (vanapõhja keeleni viinud muutused said küll alguse juba 6. sajandil). Enamik säilinud vanapõhjakeelseid tekste on 12.–13. sajandil selle alavariandis [[vanaislandi keel]]es kirjutatud [[Islandi saagad]]. ==Ajalugu== Skandinaavia keelte ajaloos võib eristada kolme perioodi. Varaseim on [[muinaspõhja keel]], kus puudusid märkimisväärsed piirkondlikud erinevused. Vanapõhja keeles, mida räägiti 8.–14. sajandil, oli kaks peamist haru: Ida-Skandinaavia (kuhu kuulusid vanataani ja vanarootsi keel) ning Lääne-Skandinaavia (kuhu kuulusid vanaislandi ja vananorra keel). Vahel kasutatakse ka mõistet "keskpõhja", mis on pigem ajalooline kui lingvistiline määratlus, kuigi just sel ajal leidsid aset muutused, mis viisid tänapäevaste keelte tekkeni. Kuni [[13. sajand]]ini pidasid kõnelejad ida- ja läänepõhja ning [[Vanagutni keel|gutni]] dialekti samaks keeleks. Seda kutsuti ida dialektis ''dansk tunga'' ja lääne dialektis ''dönsk tunga'', mis tähendab [[taani keel]]t. Vanapõhja keele idamurrete hulka kuulus ka Gotlandil räägitud gutni murre, läänemurrete hulgas oli ka praeguseks väljasurnud [[norni keel]], mida räägiti [[Orkney saared|Orkney]] ja [[Shetlandi saared|Shetlandi saartel]] ning [[Caithness]]il [[Šotimaa]]l. Vanapõhja keel oli arvatavasti arusaadav ka [[vanainglise keel|vanainglise]], vanasaksi ja teiste [[alamsaksa keel]]te rääkijatele. 15. sajandist alates võib rääkida moodsatest skandinaavia kõnekeeltest. ==Tänapäeva keeled== Vanapõhja keel arenes edasi [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani keelteks]]. Idamurretest arenesid välja taani ja [[rootsi keel]], läänemurdest [[islandi keel|islandi]], [[norra keel|norra]] ning [[fääri keel|fääri]]. Kõige vähem erineb vanapõhja keelest tänapäeva islandi keel. Islandi keeles on näiteks säilinud [[kääne|käänded]] ja [[tegusõna]] [[pööre (keeleteadus)|pöördelõpud]]. ==Grammatika== Vanapõhja keeles oli neli käänet: [[nominatiiv]], [[akusatiiv]], [[genitiiv]] ja [[daativ]]. [[Nimisõna]] käändus nii [[arv (keeleteadus)|arv]]us kui [[sugu (keeleteadus)|soos]]. Nimisõnal oli kolm sugu ning sugu sõltus enamasti [[tüvi (keeleteadus)|tüve]][[vokaal]]ist. Arve oli kaks, kusjuures algse [[duaal]]i on asendanud [[mitmus]]. {| class="wikitable" ! colspan="3" | Meessoost nimisõna '''armr''' (eesti keeles '''"käsi"''') |- ! Kääne !! '''Ainsus''' !! '''Mitmus''' |- | '''Nominatiiv''' || armr || armar |- | '''Genitiiv''' || arms || arma |- | '''Daativ''' || armi || {{Unicode| ǫ}}rmum/armum |- | '''Akusatiiv''' || arm || arma |} {| class="wikitable" ! colspan="3" | Naissoost nimisõna '''h{{Unicode|ǫ}}ll''' (VLP), '''hall''' (VIP) (eesti keeles '''"saal"''') |- ! Kääne !! '''Ainsus''' !! '''Mitmus''' |- | '''Nominativ''' || h{{Unicode|ǫ}}ll/hall || hallir/hallar (VIP) |- | '''Genitiiv''' || hallar || halla |- | '''Daativ''' || h{{Unicode|ǫ}}llu/hallu || h{{Unicode|ǫ}}llum/hallum |- | '''Akusatiiv''' || h{{Unicode|ǫ}}ll/hall || hallir/hallar (VIP) |} {| class="wikitable" ! colspan="3" | Kesksoost nimisõna '''troll''' (eesti keeles '''"troll"'''): |- ! Kääne !! '''Ainsus''' !! '''Mitmus''' |- | '''Nominatiiv''' || troll || troll |- | '''Genitiiv''' || trolls || trolla |- | '''Daativ''' || trolli || trollum |- | '''Akusatiiv''' || troll || troll |} Verbid, nagu ka teistes germaani keeltes, jagunevad tugevateks ja nõrkadeks. ==Sõnavara== Suur osa vanapõhja [[sõnavara]]st kuulub germaani keelte ühisleksikasse, kuid on ka skandinaaviapäraseid sõnu, näiteks n-järelliitelised ''bjǫrn'' (karu) ja ''ǫrn'' (kotkas). [[Laensõna]]des on tihti eesliide lühenenud, näiteks [[vanainglise keel|vanainglise]] ''belūcan'' (sulgema) ja ''onlūcan'' (avama) lühenesid mõlemad vanapõhja keeles ''lúka''’ks. Tähenduse eristamiseks kasutati [[tagasõna|tagasõnu]]: ''lúka upp'' (avama). Näiteid on veelgi – [[gooti keel|gooti]] ''ga-razna'' lühenes ''granni''’ks (naaber), germaani ''genug''’ist sai vanapõhja ''gnóg'' (küllalt). Sõnu laenati paljudest keeltest, millega kokku puututi. [[Friisi keel]]est pärinevad ''klæði'' (rõivad) ja ''bátr'' (laev)(võib olla laenatud ka [[vanainglise keel]]est), [[anglosaksi keel|anglosaksi]] ''sál'' (müüma) ja [[ladina keel|ladina]] ''sekkr'' (kott, märss) on samuti vanapõhja keeles kinnistunud. [[Kristlus]]e tulekuga saabus Skandinaaviasse loomulikult ka kristlik sõnavara. Sõnu laenati [[kreeka keel|kreeka]] ja ladina keelest: ''prestr'' (preester), ''kristen'', ''munkr'' (munk), ''engel'' (ingel), ''djevel'' (kurat), ''kirkja'' (kirik) ja ''klokke'', ''nonne'' (nunn), ''messe'' (missa). Samas toimusid tähenduse muutused ka vanapõhja keele sees: ''jól'', ''guð'' (jumal), ''dygð'' (voorus) said uue, kristliku sisu. [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] tugevnedes [[keskaeg|keskaja]] lõpul oli vanapõhja keele kõige suuremaks mõjutajaks [[alamsaksa keel]]. Alamsaksa keelest laenati näiteks käsitöö ja rüütlikultuuriga seotud sõnu. Alamsaksa keele mõju ulatus aga ka suletud sõnaklassidesse ja grammatilistesse struktuuridesse – laenati [[sidesõna]] ''men'' (aga) ning alamsaksa [[modaalverb|modaal]] ''bli(va)'' (saama) tõrjus välja skandinaavia ''verða''. ==Mõju vanainglise keelele== Viikingiajal laenas vanainglise keel väga palju vanapõhja keelelt. Osaliselt on keelte sarnasus põhjendatav nende germaani päritoluga, kuid vanapõhja keelest on palju sõnu ka laenatud. Tänapäevases inglise keeles on paljud neist kasutusel: ''husband'' < ''húsbóndi'' (abikaasa), ''die'' < ''deyja'' (surema), ''get'' < ''geta'' (saama) jne. Vanapõhja keelest on laenatud ka ''they'' < ''þæiR'' (nemad) ja ''their'' < ''þæiRa'' (nende). ==Kiri== Vanapõhja keele ülestähendamiseks kasutati nii [[ladina kiri|ladina tähestikku]] (alates 11. sajandist) kui ka [[ruunid|ruunikirja]] (alates 2. sajandist). Skandinaavia vanimad ruunikirjanäited pärinevad 150 pKr, vanimad vanapõhja kirjanäited 8. sajandist. Ladina tähestik jõudis Skandinaaviasse koos [[kristlus]]ega u 1000. a. Keskajal kasutasid ladina tähestikku peamiselt [[vaimulik]]ud ja ametnikud, lihtrahvas kasutas ruunikirja. Ühe põhjusena võib nimetada ruunide kirjutamisel kasutatavate puu- ja luutükkide kättesaadavust võrreldes [[pärgament|pärgamendiga]], mida oli raske valmistada ning mis oli kallis. Lihtrahvas jäädvustas ruunides kõike: "Ruune võib leida pea igalt poolt, kuhu märke oli võimalik sisse lõigata või kraapida: näiteks laevaplankudelt, noapeadelt, odavartelt, ilunaastudelt, sõlgedelt, vöökõladelt, kammidelt; enamasti on tegemist kas puust või luust esemetega. Sageli on esemele kirjutatud omaniku nimi või lihtsalt midagi kriipseldatud." Vanapõhja perioodil kasutati noorema [[futhark]]i ruune, mida oli 16 ning mis tulid kasutusele umbes 8. ja 9. sajandi jooksul. Noorem futhark vastas suhteliselt hästi ladina tähestikule, mistõttu oli ruunide [[transkriptsioon|transkribeerimine]] ladina tähestikku suhteliselt lihtne, lisati vaid mõned tähed vanainglise ja anglosaksi keelest. Nooremast futharkist on tuntud kolm varianti – pikaharulised, lühiharulised ja "harudeta" ruunid. ==Säilinud tekstid== Lisaks islandi ja norra saagadele on säilinud mitmesuguseid teisi tekste. Ladina tähestikus on jäädvustatud peamiselt pühad ja seaduste tekstid. Üheks erandiks on 14. sajandist pärinev [[Skåne maakond|Skåne]] seadustekogu "Codex Runicus", mis on kirjutatud ruunidega pärgamendile. Ruune kasutati iga päev ning tihti jäädvustati neid väikesele puu- või luutükile, samuti on säilinud suur hulk ruunikive. ==Keelenäide== Järgnev lõik on pärit [[Egilli saaga]]st. Tekst pärineb 13. sajandist ning näitab, kui sarnane on kaasaegne [[islandi keel]] vanapõhja keelega. {| border="1" cellpadding="4" style="border-collapse:collapse; background:#efefef;" |- style="background:#ffdead;" ! Käsikiri ! Sama tekst normaliseeritud vanapõhja kirjaviisiga ! Sama tekst tänapäevases islandi keeles |- | ÞgeiR blundr systor s egils v þar aþingino & hafði gengit hart at liþueizlo við þst. h bað egil & þa þstein coma ser t staðfesto ut þangat a myrar h bio aðr fyr suNan huit a fyr neþan blundz vatn Egill toc uel aþui. oc fysti þst at þr leti h þangat fa ra. Egill setti þorgeir blund niðr at ana brecko En stein fǫrði bustað siN ut yf lang á. & settiz niðr at leiro lǫk. En egill reið hei suðr anes ept þingit m flocc siN. & skilðoz þr feðgar m kęrleic | Þorgeirr blundr, systursonr Egils, var þar á þinginu ok hafði gengit hart at liðveizlu við Þorstein. Hann bað Egil ok þá Þorstein koma sér til staðfestu út þangat á Mýrar; hann bjó áðr fyrir sunnan Hvítá, fyrir neðan Blundsvatn. Egill tók vel á því ok fýsti Þorstein, at þeir léti hann þangat fara. Egill setti Þorgeir blund niðr at Ánabrekku, en Steinarr fœrði bústað sinn út yfir Langá ok settisk niðr at Leirulæk. En Egill reið heim suðr á Nes eptir þingit með flokk sinn, ok skildusk þeir feðgar með kærleik. | Þorgeir blundur, systursonur Egils, var þar á þinginu og hafði gengið hart að liðveislu við Þorstein. Hann bað Egil og þá Þorstein að koma sér til staðfestu út þangað á Mýrar; hann bjó áður fyrir sunnan Hvítá, fyrir neðan Blundsvatn. Egill tók vel á því og fýsti Þorstein, að þeir létu hann þangað fara. Egill setti Þorgeir blund niður að Ánabrekku, en Steinar færði bústað sinn út yfir Langá og settist niður að Leirulæk. En Egill reið heim suður á Nes eftir þingið með flokk sinn, og skildust þeir feðgar með kærleik. |} Ruuniteksti näide [[Bergen]]ist (B390): inkibiørkunimerþaerikuarisþaf/akri ''Ingebjørg armastas mind, kui ma Stavangeris olin'' Ruuniteksti näide Bergenist (N617): aue maria gracia Plena tominus tekom benedickta t/u in mulieribus æþ benetikt/us fruktus uentris tui amen ''Ave Maria, gratia plena, Dominus tecum, benedicta tu in mulieribus, et benedictus fructus ventris tui. Amen.'' ==Vaata ka== *[[Muinaspõhja keel]] ==Kirjandus== *''Faarlund, Jan Terje'' 2002. Old and Middle Scandinavian. – The Germanic Languages. Toim. Ekkehard König ja Johan van der Auwera. London ; New York : Routledge, pp.&nbsp;38–72 *''Spurkland, Terje'' 2004. Literacy and ‘Runacy’ in Medieval Scandinavia. – Scandinavia and Europe, 800–1350 : contact, conflict, and coexistence. Toim. Jonathan Adams ja Katherine Holman. Turnhout : Brepols, pp.&nbsp;333–344 *''Roesdahl, Else'' 2007. Viikingite maailm. Tallinn: Tänapäev. *''Almenningen, Olaf et al.'' 1997. Språk og samfunn gjennom tusen år: ei norsk språkhistorie. Oslo : Universitetsforlaget. [[Kategooria:Põhjagermaani keeled]] [[Kategooria:Keeleajalugu]] [[Kategooria:Skandinaavia keskaeg]] avmtfcrixj4apksfl82sk4whyxs9xup Roela 0 54387 7231426 7226190 2026-09-09T18:42:23Z Liilia Moroz 86291 7231426 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=juuni}} {{EestiAsula | nimi = Roela | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne-Viru }} '''Roela''' on [[alevik]] Lääne-Virumaal [[Vinni vald|Vinni vallas]]. Roelas elas 2000. aastal umbes 608 inimest. Roelas asuvad [[Ferdinand von Wrangell]]i nimeline [[Roela Kool|Roela kool]], [[Roela raamatukogu]], noortemaja, põllutööriistade muuseum, [[Roela rahvamaja]] ja apteek. Roelas asub Eesti ainuke [[käbikuivati-muuseum]], mis renoveeriti ja avati 2008. aastal muuseumina.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Portaal "Eesti mõisad" – Sinu teejuht mõisamaailma |url=https://www.mois.ee/tartu/roela.shtml |vaadatud=2024-05-23 |väljaanne=www.mois.ee}}</ref> Asulasse jääb endise [[Roela mõis]]a keskus. == Nimi == 18. sajandi kaartidel nimega ''Roila,'' hiljem on kasutatud ka nime ''Viru-Roela''. == Ajalugu == Kõige varasem märk kihelkonna asutusest võib olla [[Roela linnamägi]], mis viitab kihelkonna ajaloole umbes 6.–7. sajandil. Roela piirkonnas asuvate külade kohta on esimesed kirjalikud andmed 1241. aastast [[Taani hindamisraamat]]us. Roela rajati mõis “Roilse” ja “Vettaerokae”, mis kuulusid [[Henric de Vspess]]ile ning 1453. aastal ehitati valmis [[Roela mõis]]ahoone.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Roela – Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/roela2 |vaadatud=2024-05-23 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}</ref> Algselt mainiti mõisahoonet Rogelli nime all. Alates 1840. aastast on Roelaga seotud meresõitja ja maadeavastaja admiral [[Ferdinand von Wrangell]], kes läks viitseadmiralina erru ning kolis [[Virumaa|Virumaale]] Roela mõisa, mille ta oli varem oma perele ostnud. Roela parun Ferdinand von Wrangell hukkus 1911. aastal 48-aasta vanuselt ning 1960. aastatel paigaldati tema auks Roela mõisa ette mälestusmärk (ankur ja nimetahvel).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Viru – Roela ajaloost |url=https://roela.ee/ajalugu/viru-roela-ajaloost |vaadatud=2024-05-23 |väljaanne=Roela |keel=et}}</ref> 1914. aastal alanud [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] hukkusid mitmed Roela mehed ning kolm aastat hiljem võeti Roela mõis üle [[Punaarmee|punaste]] poolt. Teise maailmasõja ajal 31. juulil 1941 toimunud [[Roela lahing]]us põles mõisa peahoone maha.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Roela piirkonna arengukava |url=https://www.vinnivald.ee/documents/1431677/2190420/Roela_piirkonna_arengukava_2010-2016.pdf/5e1120bd-b331-45f9-966d-0d47bd688dff |vaadatud=15. mail 2024 |arhiivimisaeg=2022-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220130164437/https://www.vinnivald.ee/documents/1431677/2190420/Roela_piirkonna_arengukava_2010-2016.pdf/5e1120bd-b331-45f9-966d-0d47bd688dff |url-olek=ei tööta }}</ref>Roelas asus [[Roela sovhoos]]i keskus. == Loodus == Roelas lõpeb [[Mõdriku-Roela oos]] ja sinna ulatub oosi kaitseks moodustatud [[Mõdriku-Roela maastikukaitseala]]. Roelas on oosil selgesti eristatav [[Roela linnamägi]] ja säilinud Saksa sõjaväe kaevatud peidukohad. Aleviku põhjaservas saab oosi jalamilt alguse [[Kunda jõgi]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=EHIS: Avalik |url=https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppeasutus/OppeasutusKuva.faces?id=299 |vaadatud=2024-05-23 |väljaanne=enda.ehis.ee}}</ref> <gallery> Roela, Estonia.jpg Roela, Estonia (2).jpg Roela Vanaema kohvik.jpg </gallery> ==Viited== <references /> {{Vinni vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Vinni vald]] qmrn3s3fu3dx56thwvazw79nj2394ki 7231427 7231426 2026-09-09T18:43:07Z Liilia Moroz 86291 /* Loodus */ 7231427 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=juuni}} {{EestiAsula | nimi = Roela | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne-Viru }} '''Roela''' on [[alevik]] Lääne-Virumaal [[Vinni vald|Vinni vallas]]. Roelas elas 2000. aastal umbes 608 inimest. Roelas asuvad [[Ferdinand von Wrangell]]i nimeline [[Roela Kool|Roela kool]], [[Roela raamatukogu]], noortemaja, põllutööriistade muuseum, [[Roela rahvamaja]] ja apteek. Roelas asub Eesti ainuke [[käbikuivati-muuseum]], mis renoveeriti ja avati 2008. aastal muuseumina.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Portaal "Eesti mõisad" – Sinu teejuht mõisamaailma |url=https://www.mois.ee/tartu/roela.shtml |vaadatud=2024-05-23 |väljaanne=www.mois.ee}}</ref> Asulasse jääb endise [[Roela mõis]]a keskus. == Nimi == 18. sajandi kaartidel nimega ''Roila,'' hiljem on kasutatud ka nime ''Viru-Roela''. == Ajalugu == Kõige varasem märk kihelkonna asutusest võib olla [[Roela linnamägi]], mis viitab kihelkonna ajaloole umbes 6.–7. sajandil. Roela piirkonnas asuvate külade kohta on esimesed kirjalikud andmed 1241. aastast [[Taani hindamisraamat]]us. Roela rajati mõis “Roilse” ja “Vettaerokae”, mis kuulusid [[Henric de Vspess]]ile ning 1453. aastal ehitati valmis [[Roela mõis]]ahoone.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Roela – Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/roela2 |vaadatud=2024-05-23 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}</ref> Algselt mainiti mõisahoonet Rogelli nime all. Alates 1840. aastast on Roelaga seotud meresõitja ja maadeavastaja admiral [[Ferdinand von Wrangell]], kes läks viitseadmiralina erru ning kolis [[Virumaa|Virumaale]] Roela mõisa, mille ta oli varem oma perele ostnud. Roela parun Ferdinand von Wrangell hukkus 1911. aastal 48-aasta vanuselt ning 1960. aastatel paigaldati tema auks Roela mõisa ette mälestusmärk (ankur ja nimetahvel).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Viru – Roela ajaloost |url=https://roela.ee/ajalugu/viru-roela-ajaloost |vaadatud=2024-05-23 |väljaanne=Roela |keel=et}}</ref> 1914. aastal alanud [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] hukkusid mitmed Roela mehed ning kolm aastat hiljem võeti Roela mõis üle [[Punaarmee|punaste]] poolt. Teise maailmasõja ajal 31. juulil 1941 toimunud [[Roela lahing]]us põles mõisa peahoone maha.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Roela piirkonna arengukava |url=https://www.vinnivald.ee/documents/1431677/2190420/Roela_piirkonna_arengukava_2010-2016.pdf/5e1120bd-b331-45f9-966d-0d47bd688dff |vaadatud=15. mail 2024 |arhiivimisaeg=2022-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220130164437/https://www.vinnivald.ee/documents/1431677/2190420/Roela_piirkonna_arengukava_2010-2016.pdf/5e1120bd-b331-45f9-966d-0d47bd688dff |url-olek=ei tööta }}</ref>Roelas asus [[Roela sovhoos]]i keskus. == Loodus == Roelas lõpeb [[Mõdriku-Roela oos]] ja sinna ulatub oosi kaitseks moodustatud [[Mõdriku-Roela maastikukaitseala]]. Roelas on oosil selgesti eristatav [[Roela linnamägi]] ja säilinud Saksa sõjaväe kaevatud peidukohad. Aleviku põhjaservas saab oosi jalamilt alguse [[Kunda jõgi]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=EHIS: Avalik |url=https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppeasutus/OppeasutusKuva.faces?id=299 |vaadatud=2024-05-23 |väljaanne=enda.ehis.ee}}</ref> <gallery widths="210" caption=" "> Roela, Estonia.jpg Roela, Estonia (2).jpg Roela Vanaema kohvik.jpg </gallery> ==Viited== <references /> {{Vinni vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Vinni vald]] dj4842ff8hphb84z2bv981ozmaqo8d2 Regilaul 0 54671 7231599 7132329 2026-09-10T07:43:50Z Kuriuss 38125 7231599 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vana kannel 1886.jpg|right|thumb|[[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] koostatud [[Vana Kannel|Vana Kandle]] esimene köide ([[1886]]) sisaldab [[Põlva kihelkond|Põlva kihelkonnast]] kogutud regilaule]] '''Regilaul''' ehk '''regivärsiline rahvalaul''' ehk '''vanem rahvalaul''' on vanemat tüüpi [[eesti rahvalaul]]. Regilaulu vorm ulatub arvatavasti [[läänemeresoome rahvad|läänemeresoomlaste]] ja algbaltlaste ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani. Regilaulu täpset vanust on aga teadlastel siiani raske määrata. Hinnanguliselt on see paar tuhat aastat vana traditsioon, pärinedes ajast, mil erinevad läänemeresoome hõimud hakkasid tänapäeva Põhja- ja Ida-Euroopa aladel ning ümber Soome lahe hargnema. See tähendab, et regilaulu luulevorm kujunes välja läänemeresoome algkeele jagunemisfaasis.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://folklore.ee/regilaul/lugu/|pealkiri=Regilaulu lugu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Regilaulu vorm tekkis perioodil, mil läänemeresoome hõimud olid omavahel tihedamas kokkupuutes<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Herbert Tampere]]|pealkiri=Eesti rahvalaule viisidega I|aasta=1956|koht=|kirjastus=|lehekülg=10}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=[[Veljo Tormis]] & [[Ülo Tedre]]|pealkiri="Uus Regilaulik"|aasta=2012|koht=|kirjastus=|lehekülg=296}}</ref>. [[Herbert Tampere]] on kirjutanud, et "traditsiooni pikast east kõneleb ka arhaismide säilimine regivärsside keeles"<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Herbert Tampere]]|pealkiri=Eesti rahvalaule viisidega I|aasta=1956|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>. Sellegipoolest teevad teadlased pidevalt uusi avastusi ning regilaulu täpset tekkimisaega ei ole võimalik lõplikult tõestada<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Merili Metsvahi]] & [[Ülo Valk]] (toim). Peatüki "Rahvalaul" autor: [[Tiiu Jaago]]|pealkiri=Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse|aasta=2005|koht=|kirjastus=|lehekülg=80}}</ref>. Eestis oli regilaul üldlevinud ligikaudu [[19. sajand]]i keskpaigani, siis tõusid rahvalaulude repertuaaris üldiselt esiplaanile uuematüübilised lõpp[[riim]]ilised keerukama [[meloodia]]ga laulud. Sõna ''regi-''(laul) pärineb arvatavasti kesk[[alamsaksa keel]]est: ''rei(e)'' 'tantsulaul'; ''rege'' 'rida'; ''rege-'' v ''rigenlied'' 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt. Regilaulu motiive on heliloomingus kasutanud näiteks [[Veljo Tormis]] jpt. Eesti regilaule on avaldatud [[kihelkond]]ade kaupa kogumikus "[[Vana kannel]]". Samuti leiab regilaule liigituste kaupa [[Herbert Tampere]] kirjutatud kogumikus "[[Eesti rahvalaule viisidega I-V|Eesti rahvalaule viisidega I–V]]" jpt. ==Põhitunnused== Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab [[algriim]] ja mõttekordus ehk [[parallelism]]. Värsivormiks on [[regivärss]] – lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv [[trohheus|trohheiline]] värss. [[Soome]] ja [[Karjala]] rahvapärimuses kasutatakse selle värsimõõdu kohta terminit "[[Kalevala-mõõt]]". Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka [[neljajalgne trohheus|neljajalaliseks trohheuseks]] ("veere, veere, päevakene"). Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes läbi sajandite säilinud vanapäraseid [[sisekadu|sise]]- ja [[lõpukadu|lõpukaota]] keelendeid (näiteks ''laulemaie''), mis üldkeelest on ammu kadunud. Folkloristide hulgas üldlevinud arvamuse järgi on väga vanad mõned meie ajani ulatunud lauludki, näiteks "[[Loomislaul]]", "[[Suure tamme laul]]" ja "[[Suur härg]]". Regilaulu viis (nimetati ka tooniks või [[mõnu]]ks) on lühike ja väikese ulatusega. [[Regiviis]] on valdavalt ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust. Regiviiside seas on palju rühmaviise, see tähendab, et ühte ja sama viisi kasutati mitme eri teksti jaoks (näiteks kiigetoon, karjatoon, pulmatoon). Regilaulu esitavad tavaliselt [[eeslaulja]] ja [[koor (muusika)|koor]] vaheldumisi. Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab talle mõtteaega. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Lauldes võidi rõhutada rütmi näiteks keha õõtsutamise või jalapõrutusega. [[Lüroeepika|Lüroeepilisi]] laule on esitatud ka tantsulise liikumise saatel (näiteks setu "Pöörajooks" või Kihnu rattas laulmine). Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. Regilaulu esitajat kutsuti laulikuks, kaasitajaks või leelotajaks. Regilaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming. ==Regilaulu liigid== * Lüroeepilised laulud – tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (näiteks "[[Loomise laul]]", "[[Tähemõrsja]]", "[[Soome sild]]") * Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) * Kommetega seotud tavandilaulud (pulmalaulud, [[mardipäev|mardi]]- ja [[kadripäev|kadri]]laulud jt) * Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) * Kiige-, mängu- ja tantsulaulud ==Regilaulu žanrid== [[Žanr]]iliselt eristatakse meeleolu ja elamusi vahendavaid lüürilisi laule ("Lauliku lapsepõli") ja sündmustest jutustavaid lüroeepilisi laule ("Venna sõjalugu"). ==Vaata ka== *[[Regivärss]] *[[Regiviis]] *[[Eesti rahvalaul]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.folklore.ee/regilaul Eesti regilaulude andmebaas] – sisaldab kõiki Jakob Hurda ja Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogudes leiduvaid regilaulutekste koos lisamaterjalidega (kombe-, mängukirjeldused jm) * [http://haldjas.folklore.ee/laulud/erla/indeks1.html Eesti rahvalaulude antoloogia] * [https://runoverse.org/ RunoVerse] – regilaulude uurimiskeskkond * [https://drshnkv.github.io/erla-sonastik/ Vähetuntud ja haruldaste sõnade seletus (VHSS)] – Tedre ja Pino (1974) rahvalaulusõnastik ERLA IV köitest, HTML-versioon * [https://www.folklore.ee/pubte/eraamat/rahvamuusika/ee/ Eesti rahvamuusika antoloogia] kogumikus on avaldatud 98 regilaulu * Rein Sikk, [http://www.epl.ee/artikkel/434646 "Viis meetrit regilaulu jõuab Toompeale raamatukokku"], Eesti Päevaleht, 7. juuli 2008 * [https://www.folklore.ee/regilaul/lugu/ Regilaulu lugu] – [[Väike Hellero|Väikese Hellero]] veebikogumik, regilaulude näited * [https://www.facebook.com/groups/222135807992937 Regilaulutuba Facebookis] regilauluhuvilised, suhtlus ja sündmused [[Kategooria:Eesti muusika]] k72643eav00cp7ge7ti1w68m7p5f7nb 7231602 7231599 2026-09-10T07:46:49Z Kuriuss 38125 7231602 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vana kannel 1886.jpg|right|thumb|[[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] koostatud [[Vana Kannel|Vana Kandle]] esimene köide ([[1886]]) sisaldab [[Põlva kihelkond|Põlva kihelkonnast]] kogutud regilaule]] '''Regilaul''' ehk '''regivärsiline rahvalaul''' ehk '''vanem rahvalaul''' on vanemat tüüpi [[eesti rahvalaul]]. Regilaulu vorm ulatub arvatavasti [[läänemeresoome rahvad|läänemeresoomlaste]] ja algbaltlaste ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani. Regilaulu täpset vanust on aga teadlastel siiani raske määrata. Hinnanguliselt on see paar tuhat aastat vana traditsioon, pärinedes ajast, mil erinevad läänemeresoome hõimud hakkasid tänapäeva Põhja- ja Ida-Euroopa aladel ning ümber Soome lahe hargnema. See tähendab, et regilaulu luulevorm kujunes välja läänemeresoome algkeele jagunemisfaasis.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://folklore.ee/regilaul/lugu/|pealkiri=Regilaulu lugu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Regilaulu vorm tekkis perioodil, mil läänemeresoome hõimud olid omavahel tihedamas kokkupuutes<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Herbert Tampere]]|pealkiri=Eesti rahvalaule viisidega I|aasta=1956|koht=|kirjastus=|lehekülg=10}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=[[Veljo Tormis]] & [[Ülo Tedre]]|pealkiri="Uus Regilaulik"|aasta=2012|koht=|kirjastus=|lehekülg=296}}</ref>. [[Herbert Tampere]] on kirjutanud, et "traditsiooni pikast east kõneleb ka arhaismide säilimine regivärsside keeles"<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Herbert Tampere]]|pealkiri=Eesti rahvalaule viisidega I|aasta=1956|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>. Sellegipoolest teevad teadlased pidevalt uusi avastusi ning regilaulu täpset tekkimisaega ei ole võimalik lõplikult tõestada<ref>{{Raamatuviide|autor=[[Merili Metsvahi]] & [[Ülo Valk]] (toim). Peatüki "Rahvalaul" autor: [[Tiiu Jaago]]|pealkiri=Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse|aasta=2005|koht=|kirjastus=|lehekülg=80}}</ref>. Eestis oli regilaul üldlevinud ligikaudu [[19. sajand]]i keskpaigani, siis tõusid rahvalaulude repertuaaris üldiselt esiplaanile uuematüübilised lõpp[[riim]]ilised keerukama [[meloodia]]ga laulud. Sõna ''regi-''(laul) pärineb arvatavasti kesk[[alamsaksa keel]]est: ''rei(e)'' 'tantsulaul'; ''rege'' 'rida'; ''rege-'' v ''rigenlied'' 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt. Regilaulu motiive on heliloomingus kasutanud näiteks [[Veljo Tormis]] jpt. Eesti regilaule on avaldatud [[kihelkond]]ade kaupa kogumikus "[[Vana kannel]]". Samuti leiab regilaule liigituste kaupa [[Herbert Tampere]] kirjutatud kogumikus "[[Eesti rahvalaule viisidega I-V|Eesti rahvalaule viisidega I–V]]" jpt. ==Põhitunnused== Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab [[algriim]] ja mõttekordus ehk [[parallelism]]. Värsivormiks on [[regivärss]] – lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv [[trohheus|trohheiline]] värss. [[Soome]] ja [[Karjala]] rahvapärimuses kasutatakse selle värsimõõdu kohta terminit "[[Kalevala-mõõt]]". Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka [[neljajalgne trohheus|neljajalaliseks trohheuseks]] ("veere, veere, päevakene"). Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes läbi sajandite säilinud vanapäraseid [[sisekadu|sise]]- ja [[lõpukadu|lõpukaota]] keelendeid (näiteks ''laulemaie''), mis üldkeelest on ammu kadunud. Folkloristide hulgas üldlevinud arvamuse järgi on väga vanad mõned meie ajani ulatunud lauludki, näiteks "[[Loomislaul]]", "[[Suure tamme laul]]" ja "[[Suur härg]]". Regilaulu viis (nimetati ka tooniks või [[mõnu]]ks) on lühike ja väikese ulatusega. [[Regiviis]] on valdavalt ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust. Regiviiside seas on palju rühmaviise, see tähendab, et ühte ja sama viisi kasutati mitme eri teksti jaoks (näiteks kiigetoon, karjatoon, pulmatoon). Regilaulu esitavad tavaliselt [[eeslaulja]] ja [[koor (muusika)|koor]] vaheldumisi. Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab talle mõtteaega. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Lauldes võidi rõhutada rütmi näiteks keha õõtsutamise või jalapõrutusega. [[Lüroeepika|Lüroeepilisi]] laule on esitatud ka tantsulise liikumise saatel (näiteks setu "Pöörajooks" või Kihnu rattas laulmine). Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. Regilaulu esitajat kutsuti laulikuks, kaasitajaks või leelotajaks. Regilaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming. ==Regilaululiigid== * Lüroeepilised laulud – tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (näiteks "[[Loomise laul]]", "[[Tähemõrsja]]", "[[Soome sild]]") * Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) * Kommetega seotud tavandilaulud (pulmalaulud, [[mardipäev|mardi]]- ja [[kadripäev|kadri]]laulud jt) * Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) * Kiige-, mängu- ja tantsulaulud ==Regilaulužanrid== [[Žanr]]iliselt eristatakse meeleolu ja elamusi vahendavaid lüürilisi laule ("Lauliku lapsepõli") ja sündmustest jutustavaid lüroeepilisi laule ("Venna sõjalugu"). ==Vaata ka== *[[Regivärss]] *[[Regiviis]] *[[Eesti rahvalaul]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.folklore.ee/regilaul Eesti regilaulude andmebaas] – sisaldab kõiki Jakob Hurda ja Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogudes leiduvaid regilaulutekste koos lisamaterjalidega (kombe-, mängukirjeldused jm) * [http://haldjas.folklore.ee/laulud/erla/indeks1.html Eesti rahvalaulude antoloogia] * [https://runoverse.org/ RunoVerse] – regilaulude uurimiskeskkond * [https://drshnkv.github.io/erla-sonastik/ Vähetuntud ja haruldaste sõnade seletus (VHSS)] – Tedre ja Pino (1974) rahvalaulusõnastik ERLA IV köitest, HTML-versioon * [https://www.folklore.ee/pubte/eraamat/rahvamuusika/ee/ Eesti rahvamuusika antoloogia] kogumikus on avaldatud 98 regilaulu * Rein Sikk, [http://www.epl.ee/artikkel/434646 "Viis meetrit regilaulu jõuab Toompeale raamatukokku"], Eesti Päevaleht, 7. juuli 2008 * [https://www.folklore.ee/regilaul/lugu/ Regilaulu lugu] – [[Väike Hellero|Väikese Hellero]] veebikogumik, regilaulude näited * [https://www.facebook.com/groups/222135807992937 Regilaulutuba Facebookis] regilauluhuvilised, suhtlus ja sündmused [[Kategooria:Eesti muusika]] irwnk6ih4qyiwobnhvtiybya6sik3nn Ruudi 0 55466 7231639 6138385 2026-09-10T08:36:28Z Kuriuss 38125 7231639 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on filmist; eesnime kohta vaata [[Ruudi (eesnimi)]]}} {{filmi_info| | filmi_nimi = Ruudi | originaalnimi = | žanr = koguperefilm | aasta = [[2006]] | lavastaja = [[Katrin Laur]] | stsenaarium = [[Aare Toikka]], [[Aarne Mägi]] | peaosades = [[Paul Oskar Soe]], Juta Altmets | operaator = [[Rein Kotov]] | helilooja = | produtsent = Piret Tibbo-Hudgins | filmistuudio = [[Allfilm]], [[Matila Röhr Productions]], [[Schmidtz Katze]] | pikkus = 100 minutit | riik = [[Eesti]] | keel = [[Eesti keel|eesti]] }} '''"Ruudi"''' on [[Eesti]] [[2006]]. aasta mängufilm. ==Sisu== Ruudi on poiss, kellele meeldivad [[viikingid]] ja kõik nendega seotu. Tallinnas sündinud Ruudi elab koos [[konstaabel|konstaablist]] emaga Rannakülas. Poisi parim sõber on Viki, õige nimega Viktooria. Viki isa on müüja. Päris oma isa! Ruudi ema Karmen aga väldib isa teemat, temal on Ruudist küll. See kurvastab poissi. Ühel päeval tabab Ruudit ōnn: Kuressaare laadal sōidab päris ehtne viikingilaev! Poisi rōōm aga hääbub, kui selgub, et väikseid poisse lubatakse pardale vaid koos isaga. Mis muud, kui hakata papat otsima. Sōpradel tuleb mōttesse korraldada isa leidmiseks papakonkurss. See lükkab väikesed krutskid sündmuste keerisesse. ==Osades== *[[Paul Oskar Soe]] – Ruudi *Juta Altmets – Vika *[[Tarvo Langeberg]] – Ints *[[Marvo Langeberg]] – Ants *[[Aarne Mägi]] – Enn *[[Mairo Ainsar]] – Aleks *[[Ülle Kaljuste]] – Liivi, Vika ema *[[Guido Kangur]] – Sass Korol, Vika isa *[[Aleksander Eelmaa]] – Jaak Lolle *[[Dan Põldroos]] – antiigiärimees Leif *[[Jan Uuspõld]] – antiigiärimees Gynnar *[[Katariina Unt|Katariina Lauk]] – Karmen, Ruudi ema ==Film arvudes== 2006. aasta jooksul käis filmi Eesti kinodes vaatamas 42 379 inimest.<ref>{{Netiviide |url=http://www.efsa.ee/public/files/Kinolevi%202006.pdf |pealkiri=Filmide pingerida 2006 - vaatajate arvu järgi |vaadatud=2012-08-20 |arhiivimisaeg=2013-04-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130430180601/http://www.efsa.ee/public/files/Kinolevi%202006.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Auhinnad== *XIV lastefilmide festivalil "Kodomotachino Kinder Film Festival [[Tokyo]]" võitis "Ruudi" mängufilmide kategoorias peaauhinna (''Grand Prix''). *IX rahvusvaheline laste- ja noortefilmide festival MAFF, [[Varssavi]] 2006, 2. preemia 5–11-aastastele lastele mõeldud filmide kategoorias *XI Schlingeli rahvusvaheline laste- ja noortefilmide festival, [[Chemnitz]] ([[Saksamaa]]) 2006, publikupreemia *VIII rahvusvaheline laste- ja noortefilmide festival "Listopadik 2006", [[Minsk]] ([[Valgevene]]) – parim täispikk mängufilm *XXIII Moskva rahvusvaheline laste- ja noortefilmide festival – Paul Oskar Soe, parima näitleja preemia ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{vikitsitaadid}} *[http://www.allfilm.ee/ruudi/index.html "Ruudi" koduleht] *{{imdb pealkiri|id=0447383|pealkiri=Ruudi}} [[Kategooria:Eesti lastefilmid]] [[Kategooria:2006. aasta filmid]] [[Kategooria:Eesti filmid]] bz72mghfxj46sfoimghqs0qo9zcgad5 Ettur 0 56216 7231656 6464656 2026-09-10T08:54:02Z Koidutar 212587 7231656 wikitext text/x-wiki [[Image:StauntonPawn2.jpg|thumb|176x176px|Valge ettur]] '''Ettur''' on [[male]]s kõige nõrgema väärtusega [[malend]]. Kummalgi mängijal on [[Partii (mäng)|partii]] alguses 8 etturit, mis seisavad müürina mängijapoolses äärmises reas asetsevate [[vigur]]ite ees järgmisel real. Ettur võib [[käik (male)|käia]] ainult otse ühe välja võrra edasi, mitte kunagi aga tagasi ega külgsuunas. Erandi moodustavad algseisus seisvad etturid, mis võivad käia edasi kas ühe või kahe välja võrra, sõltuvalt maletaja soovist. Kahe välja võrra edasi käimisel peavad mõlemad väljad vabad olema. Ettur on ainuke malend, mis ei saa minna tagasi väljale, kus ta juba oli. Ettur [[löömine (male)|lööb]] diagonaalis ühe välja võrra edasi. Ta on ainuke malend, mis lööb teises suunas kui käib. Etturil on võimalik lüüa ka ''[[en passant]]'' (löömine möödaminnes). Kui ettur on jõudnud mängulaua viimasele reale, siis peab mängija asendama ta vabal valikul mis tahes [[vigur]]iga peale [[kuningas (male)|kuninga]] ([[muundamine_(Male)|muundamine]]). Enamasti asendatakse ettur [[lipp (male)|lipuga]] ([[lipustumine]]). Ettur eemaldatakse mängulaualt ja asendatakse sama värvi viguriga. Viguri käigu- ja löögivõimalused hakkavad kohe kehtima, nii et võib tekkida isegi [[matt (male)|matt]]. Ei ole tähtis, kui palju vastavat liiki vigureid mängijal parajasti laual on, nii et mängija võib saada enda käsutusse teise [[lipp (male)|lipu]] või kolmanda [[oda (male)|oda]] või [[vanker (male)|vankri]]. Selle võimaluse tõttu muutub ettur seda tugevamaks, mida kaugemale ta jõuab, eriti [[lõppmäng]]us. {{Malediagramm|= | tright | |= 8 | | | | | | | | |= 7 |pd|pd|pd|pd|pd|pd|pd|pd|= 6 | | | | | | | | |= 5 | | | | | | | | |= 4 | | | | | | | | |= 3 | | | | | | | | |= 2 |pl|pl|pl|pl|pl|pl|pl|pl|= 1 | | | | | | | | |= a b c d e f g h | Etturid algseisus }} ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} *[[Etturiühik]] [[Kategooria:Malendid]] 1qi9owh6jgaizdc59imhlyqbkx5vvk8 Brigaadikindral 0 60198 7231714 7080766 2026-09-10T11:20:48Z ~2026-48995-44 237286 7231714 wikitext text/x-wiki [[Fail:US Marine O7 shoulderboard vertical.svg|pisi|125px|[[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|Ameerika Ühendriikide merejalaväe]] brigaadikindrali õlak]] '''Brigaadikindral''' on [[sõjaväeline auaste]], mis on [[kolonel]]ist kõrgem ja [[kindralmajor]]ist madalam. Mereväes vastab sellele [[kommodoor]]i auaste. [[Brigaad]]i juhatab tavaliselt brigaadikindrali auastmes isik. Brigaadi kuulub umbkaudu 4000 võitlejat. Mõnel maal puudub brigaadikindrali auaste, kuid eksisteerib sellele vastav [[brigadir (auaste)|brigadiri]] auaste. Eestis on brigaadikindraleid olnud 28 (paljud on hiljem ülendatud kõrgemasse auastmesse) ja seda alates astme kehtestamisest aastal 2000. Esimesena sai selle Märt Tiru. == Eesti == [[Pilt:Estonia-Army-OF-6.svg|pisi|100px|Eesti kaitseväe brigaadikindrali õlak]] [[File:Estonia-AirForce-OF-6.svg|pisi|100px|Eesti õhuväe brigaadikindrali õlak]] === Maavägi === {{Stiilid |staatilised rea numbrid |joondatud veerud }} {| class="wikitable static-row-numbers col-1-right" |- ! Kuupäev ! Nimi ! Märkused |- | 30. juuni 2000 | [[Märt Tiru]] (1947–2005) | |- |nowrap| 21. veebruar 2005 | [[Alar Laneman]] (sündinud 1962) | |- | 1. aprill 2009 | [[Urmas Roosimägi]] (sündinud 1958) |- | 17. juuni 2009 | [[Neeme Väli]] (sündinud 1965) | Ülendati kindralmajoriks 21.03.2012 |- | 14. oktoobr 2010 | [[Meelis Kiili]] (sündinud 1965) | Ülendati kindralmajoriks 08.05.2017 |- | 17. juuni 2010 | [[Riho Terras]] (sündinud 1967) | Ülendati kindralmajoriks 18.02.2013, kindralleitnandiks 05.02.2015 ja kindraliks 20.02.2017 |- | 20. juuni 2012 | [[Indrek Sirel]] (sündinud 1970) | Ülendati kindralmajoriks 14.02.2018 |- | 20. veebruar 2013 | [[Peeter Hoppe]] (sündinud 1960) | |- | 5. veebruar 2015 | [[Artur Tiganik]] (sündinud 1971) | |- | 15. veebruar 2017 | [[Martin Herem]] (sündinud 1973) | Ülendati kindralmajoriks 14.02.2018, kindralleitnandiks 18.02.2021 ja kindraliks 24.01.2023 |- | 19. veebruar 2019 | [[Veiko-Vello Palm]] (sündinud 1971) | Ülendati kindralmajoriks 15.06.2021 |- | 20. august 2019 | [[Riho Ühtegi]] (sündinud 1964) | Ülendati kindralmajoriks 23.06.2023 |- | 17. juuni 2020 | [[Enno Mõts]] (sündinud 1974) | Ülendati kindralmajoriks 22.02.2023 |- | 17. juuni 2020 | [[Ilmar Tamm]] (sündinud 1972) | Ülendati kindralmajoriks 23.06.2023 |- | 18. veebruar 2022 | [[Vahur Karus]] (sündinud 1974) | Ülendati kindralmajoriks 19.06.2024 |- | 23. veebruar 2024 | [[Andrus Merilo]] (sündinud 1973) | Ülendati kindralmajoriks 19.06.2024 ja kindralleitnandiks 20.06.2025 |- | 19. juuni 2024 | [[Viktor Kalnitski]] (sündinud 1975) | |- | 20. juuni 2025 | [[Mait Müürisepp]] (sündinud 1975) | |- | 20. juuni 2025 | [[Eero Rebo]] (sündinud 1974) | |} === Õhuvägi === {{Stiilid |staatilised rea numbrid |joondatud veerud }} {| class="wikitable static-row-numbers col-1-right" |- ! Kuupäev ! Nimi ! Märkused |- | 24. veebruar 2003 | [[Teo Krüüner]] (sündinud 1943) | Ülendati kindralmajoriks 20.07.2004 |- | 2. juuni 2005 | [[Vello Loemaa]] (sündinud 1951) | Ülendati kindralmajoriks 15.06.2010 |- | 18. veebruar 2008 | [[Valeri Saar]] (sündinud 1955) | Ülendati kindralmajoriks 01.06.2016 |- | 18. veebruar 2021 | [[Rauno Sirk]] (sündinud 1975) | Ülendati kindralmajoriks 19.06.2024 |- | 16. juuni 2022 | [[Jaak Tarien]] (sündinud 1974) | |- | 22. veebruar 2023 | [[Toomas Susi]] | |- | 20. juuni 2025 | [[Riivo Valge]] (sündinud 1975) | |} === Piirivalve === {{Stiilid |staatilised rea numbrid |joondatud veerud }} {| class="wikitable static-row-numbers col-1-right" |- ! Kuupäev ! Nimi ! Märkused |- | 21. juuni 2002 | [[Harry Hein]] (sündinud 1945) | Ülendati kindralmajoriks 26.03.2004 |- | 22. oktoober 2009 | [[Roland Peets]] (sündinud 1957) | |} == Ameerika Ühendriigid == [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] on brigaadikindral (''brigadier general'') (ühetähekindral) maaväes, merejalaväes ja õhuväes madalaim neljast kindralite auastmest. Aktiivteenistuses olevate kindralite arv on igas väeliigis rangelt piiratud – maaväes võib olla kuni 230, merejalaväes 60 ja õhuväes 208 kindralit. Kõikides väeliikides moodustavad kindralid vaid 0,4–0,5% kõikidest ohvitseridest. Vastava väeliigi kindralid atesteerivad nende all teenivad kolonele ning koostavad nimekirja ohvitseridest, keda nad soovitavad brigaadikindraliks ülendamiseks. Nimekiri saadetakse vastava väeliigi ministrile (armees armeeminister, merejalaväes mereväeminister ning õhuväes õhuväeminister) ja staabiülemate komitee esimehele ülevaatamiseks, kes saadavad selle edasi kaitseministrile, kes viimasena edastab selle [[Ameerika Ühendriikide president|presidendile]]. Ohvitserid nimetab ametisse president kaitseministri ja väeliigi ministri soovitustel. Riigi huvides võib president ametisse nimetada ka mõne nimekirjas mitte oleva ohvitseri, kuid seda juhtub harva. Ohvitseri ametisse nimetamise ja auastmesse ülendamise peab seejärel kinnitama [[Ameerika Ühendriikide Senat|Senat]] enamushääletusega. Brigaadikindrali auastmes saab teenida kuni viis aastat või kuni 30 aastat koguteenistuses, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem, välja arvatud juhul, kui ohvitser nimetatakse ülendamiseks. Muidu peavad kõik kindralid erru minema kuu aega pärast 64-aastaseks saamist, kuigi kaitseminister saab seda pikendada kuni ohvitseri 66. ja president kuni 68. sünnipäevani. == Argentina == [[Argentina]] maaväes on brigaadikindral samuti kõige madalam kindrali auaste, aga see ei kehti õhuväes, kus brigaadikindral on, vastupidi, kolmest kindrali auastmest hoopis kõige kõrgem (keskmine on [[brigaadimajor]] ja kõige madalam brigadir). Sel maal on brigaadikindrali auaste reserveeritud õhujõudude ülemjuhatajale ja samuti relvajõudude ülemjuhatajale, kui see peaks tulema õhujõududest. == Austraalia == [[Austraalia]]s on brigaadikindral tänapäevani peamiselt ajutine auaste, sest brigaadi juhatajad vahetuvad Austraalias sageli ja kui igaühele neist anda brigaadikindrali auaste, tekitaks see liiga suure hulga kindraleid. == Belgia == [[Belgia]]s on sõjavägi sedavõrd väike, et seal alalisi brigaadikindraleid ei olegi. Belgias antakse seda auastet üksnes ajutiselt sõjaväelasele, kes seda töö tõttu välismaal vajab, näiteks [[sõjaväeatašee]]dele. == Iirimaa == [[Iirimaa]] jaguneb 3 sõjaväepiirkonnaks, millest igaühes on üks jalaväebrigaad. Igaüht neist juhib brigaadikindral, neljas brigaadikindral juhib õhuväge ja mereväge juhib sellele vastav kommodoor. == Iraan == [[Iraan]]is on kirjutamata seadus, et brigaadikindral on riigi tähtsuselt teine sõjaväeline auaste ja jääb maha üksnes sõjaväe ülemjuhatajale kuuluvast kindralmajori auastmest. == Kanada == [[Kanada]]s on kindralitel 4 järku, millest brigaadikindral on kõige madalam. Erinevus teistest riikidest seisneb selles, et pärast 1990. aastate sõjaväereformi ei käsuta brigaade enam brigaadikindralid, vaid kolonelid. == Leedu == Praegu on brigaadikindral ([[leedu keel]]es ''brigados generolas'') Leedu kaitseväe esimene kindraliauaste. Sellest madalam on koloneli (''pulkininkas'') ja kõrgem kindralmajori (''generolas majoras'') auaste. Leedu mereväes vastab sellele flotilliadmirali aukraad. === 1918−1940 === * 1931 [[Jonas Sutkus]] (1893−1942) (ülendati diviisikindraliks 1937) * 1935 [[Stasys Pundzevičius]] (1893−1980) (ülendati diviisikindraliks 1938) * 1935 [[Mikas Rėklaitis]] (1895−1976) (ülendati diviisikindraliks 1938) * 1936 [[Edvardas Adamkavičius]] (1888−1957) (ülendati diviisikindraliks 1937) * 1936 [[Klemensas Popeliučka]] (1892−1948) * 1936 [[Kazys Tallat-Kelpša]] (1893−1968) * 1937 [[Jonas Černius]] (1898−1977) (ülendati Nõukogude Liidu kindralmajoriks 1940) * 1937 [[Stasys Dirmantas]] (1887−1975) * 1938 [[Juozas Barzda-Bradauskas]] (1896−1953) * 1938 [[Kazys Skučas]] (1894−1941) * 1939 [[Viktoras Giedrys]] (1894−1955) * 1939 [[Vincas Žilys]] (1898−1972) (ülendati diviisikindraliks 1939 ja Nõukogude Liidu kindralleitnandiks 1940) * 1940 [[Feliks Baltušis-Žemaitis]] (1897−1957) (ülendati Nõukogude Liidu kindralmajoriks 1942) * 1940 [[Albinas Čepas-Čepaukas]] (1896−1961) (ülendati Nõukogude Liidu kindralmajoriks 1940) === Alates 1991 === {{Stiilid |staatilised rea numbrid |joondatud veerud }} {| class="wikitable static-row-numbers col-1-right" |- ! Kuupäev ! Pilt ! Nimi ! Märkused |- | 1995 | [[File:Zenonas Kulys Brigados generolas.jpg|65px]] | [[Zenonas Kulys]] (sündinud 1947) | |- | 1999 | [[File:Jonas Kronkaitis with uniform of the Lithuanian Army.jpg|65px]] | [[Jonas Kronkaitis]] (sündinud 1935) | Ülendati kindralmajoriks 2001 |- | 2001 | [[File:Lt-Gen Tutkus.jpg|65px]] | [[Valdas Tutkus]] (sündinud 1960) | Ülendati kindralmajoriks 2004 ja kindralleitnandiks 2007 |- | 2004 | | [[Česlovas Jezerskas]] (sündinud 1949) | |- | 2004 | [[File:Lt. Gen. Arvydas Pocius..jpg|65px]] | [[Arvydas Pocius]] (sündinud 1957) | Ülendati kindralmajoriks 2009 ja kindralleitnandiks 2011 |- | 2004 | [[File:MG Edvardas Mažeikis.jpg|65px]] | [[Edvardas Mažeikis]] (sündinud 1961) | Ülendati kindralmajoriks 2011 |- | 2004 | [[File:Algis Vaičeliūnas (01mt7z4847).jpg|65px]] | [[Algis Vaičeliūnas]] (sündinud 1964) | |- | 2005 | [[File:MG Vitalijus Vaikšnoras.jpg|65px]] | [[Vitalijus Vaikšnoras]] (sündinud 1961) | Ülendati kindralmajoriks 2007 |- | 2007 | | [[Gintaras Bagdonas]] (sündinud 1965) | |- | 2007 | | [[Artūras Leita]] (sündinud 1969) | |- | 2007 | [[File:J. V. Žukas.jpg|65px]] | [[Vytautas Jonas Žukas]] (sündinud 1962) | Ülendati kindralmajoriks 2010 ja kindralleitnandiks 2015 |- | 2008 | [[File:Zenkevicius.jpg|65px]] | [[Gintautas Zenkevičius]] (sündinud 1962) | Ülendati kindralmajoriks 2019 |- | 2011 | [[File:Almantas Leika.jpg|65px]] | [[Almantas Leika]] (sündinud 1968) | Ülendati kindralmajoriks 2012 |- | 2012 | | [[Vilmantas Tamošaitis]] (sündinud 1966) | |- | 2016 | [[File:Generolas leitenantas Valdemaras Rupšys.jpg|65px]] | [[Valdemaras Rupšys]] (sündinud 1967) | Ülendati kindralmajoriks 23.11.2018 ja kindralleitnandiks 24.07.2019 |- | 2018 | | [[Raimundas Vaikšnoras]] (sündinud 1970) | |- |nowrap| 23. november 2018 | | [[Modestas Petrauskas]] | |- | 2020 | | [[Remigijus Baltrėnas]] | |- | 22. juuli 2020 | | [[Mindaugas Steponavičius]] (sündinud 1974) | |} == Läti == [[File:LV-Army-OF6.png|pisi|100px|Läti brigaadikindrali õlak]] Brigaadikindral ([[läti keel]]es ''brigādes ģenerālis'') on [[Läti maavägi|Läti maaväe]] esimene [[kindral]]iauaste. Sellest madalam on [[kolonel]]i (''pulkvedis'') ja kõrgem [[Kindralmajor (Läti)|kindralmajori]] (''ģenerālmajors'') auaste. [[Läti merevägi|Läti mereväes]] vastab sellele [[Flotilliadmiral (Läti)|flotilliadmirali]] aukraad.<ref>Läti kaitseväe auastmed [https://web.archive.org/web/20170228164140/http://www.mil.lv/Militarais_dienests/Dienesta_pakapes/Pakapju_iedalijums/Pakapju_nosaukumi_saisinajumi.aspx] Vaadatud 27. veebruar 2017.</ref> === Läti brigaadikindralid === {{Stiilid |staatilised rea numbrid |joondatud veerud }} {| class="wikitable static-row-numbers col-1-right" |- ! Kuupäev ! Pilt ! Nimi ! Märkused |- | 2002 | [[File:LtG Raimonds Graube.jpg|65px]] | [[Raimonds Graube]] (sündinud 1957) | Ülendati [[kindralmajor]]iks 2010 ja [[Kindralleitnant|kindralleitnandiks]] 2012 |- | september 2003 | [[File:12.Saeimas deputāts Kārlis Krēsliņš (15816923998).jpg|65px]] | [[Kārlis Krēsliņš]] (sündinud 1945) | |- | 15. juuni 2004 | | [[Juris Kiukucāns]] (sündinud 1956) | |- | 30. juuni 2006 | [[File:Juris Maklakovs.jpg|65px]] | [[Juris Maklakovs]] (sündinud 1964) | Ülendati kindralmajoriks 2008 |- | 2007 | | [[Gundars Ābols]] (sündinud 1964) | |- |nowrap| 4. november 2009 | | [[Andis Dilāns]] (sündinud 1970) | Ülendati kindralmajoriks 2014 |- | 6. mai 2011 | | [[Juris Zeibārts]] (sündinud 1959) | Ülendati kindralmajoriks 2014 |- | 2013 | [[File:Fotokonkursa "Mūsu karogs" izstādes atklāšana (37570396574).jpg|65px]] | [[Ainārs Ozoliņš]] (sündinud 1969) | |- | 2014 | [[File:Leonīds Kalniņš (2).jpg|65px]] | [[Leonīds Kalniņš]] (sündinud 1957) | Ülendati kindralmajoriks 11.2016 ja kindralleitnandiks 26.07.2017 |- | 20. juuni 2016 | | [[Ivo Mogiļnijs]] (sündinud 1968) | Ülendati kindralmajoriks 2018 |- | 2017 | | [[Imants Ziediņš]] (sündinud 1969) | |- | 7. november 2018 | | [[Georgs Kerlins]] (sündinud 1973) | |- | 4. juuli 2019 | [[File:Ilmārs Lejiņš.jpg|65px]] | [[Ilmārs Atis Lejiņš]] (sündinud 1971) | |- | 5. november 2019 | [[File:Egils Leščinskis in 2019.jpg|65px]] | [[Egils Leščinskis]] (sündinud 1967) | |} == Portugal == [[Portugal]]is loodi brigaadikindrali auaste alles 1999. aastal. Enne seda eksisteeris 1707–1864 ja 1929–1947 brigadiri auaste, mida ei peetud kindraliks. 1947–1999 oli brigadir seevastu niinimetatud kahetärnikindral. 1999. aastal asendati brigadiri auaste kindralmajori omaga, mis on kahetärnikindral, ja loodi brigaadikindrali auaste, mis on niinimetatud ühetärnikindral. == Prantsusmaa == [[Pilt:De Gaulle-OWI.jpg|pisi|püsti|Charles de Gaulle (1942)]] [[Prantsusmaa]]l on brigaadikindrali auaste olemas alates 1793. aastast, kui pärast [[Suur Prantsuse Revolutsioon|Suurt Prantsuse Revolutsiooni]] kogu riigijuhtimist ratsionaliseeriti. Enne revolutsiooni oli Prantsuse sõjaväes kõige madalam kindrali auaste ''[[brigadier des armées]]'' ja see oli ühetärnikindral, aga tegelikult käsutasid brigaadi järgmise astme kindralid, mida nimetati [[välimarssal]]iteks ja need olid kahetärnikindralid. 1793. aastal likvideeriti auaste ''brigadier des armes'' ja välimarssalid nimetati ümber brigaadikindraliteks. Sellest ajast puuduvad Prantsuse armees ühetärnikindralid. [[Charles de Gaulle]] oli samuti brigaadikindral. Ta sai selle auastme 1940. aasta mais ajutiselt kui 4. reservsoomusdiviisi ülem. Tema autoriteet [[Vaba Prantsusmaa]] juhina ei tulnud aga sellest, et ta oli brigaadikindral, vaid sellest, et ta oli valitsuse ainus liige väljaspool okupeeritud Prantsusmaad. Oma sõjaaegse positsiooni mälestuseks keeldus ta edaspidi igasugusest ülendamisest. == Suurbritannia == [[20. sajand]]i esimesel veerandil kasutati [[Suurbritannia]] ja [[Rahvaste Ühendus]]e sõjaväes brigaadikindrali auastet ajutise auastmena ja sellise auastmena, mis anti sõjaväelasele [[erustumine|errumineku]] puhul, aga [[1920. aastad|1920. aastatel]] hakati sel eesmärgil kasutama brigadiri auastet, mille kandjaid ei arvata kindralite sekka. == Ukraina == [[Ukraina]] võttis brigaadikindrali ([[ukraina keel]]es ''бригадний генерал'') auastme kasutusele 2020. aastal.<ref>[https://rus.lb.ua/news/2020/06/04/459147_rada_vvela_zvaniya_brigadnogo.html Рада ввела звания бригадного генерала и коммодора] - Lb.ua, 4 июня 2020, 15:20 (vaadatud: 06.12.2020)</ref><ref>Nt. УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №544/2020 Про присвоєння військового звання. Присвоїти військове звання бригадного генерала полковнику ШАНДАРУ Олексію Михайловичу — заступнику командувача Десантна-штурмових військ Збройних Сил України. 05.12.2020</ref> 14. oktoobril 2020 said selle auastme Oleksandr Gruzevõtš ja Volodõmõr Karpenko.<ref>Указ Президента України № 437/2020. 1. Присвоїти військове звання бригадного генерала: полковнику ГРУЗЕВИЧУ Олександру Степановичу - заступнику начальника штабу Командування Сухопутних військ Збройних Сил України; полковнику КАРПЕНКУ Володимиру Володимировичу - командувачу логістики Командування Сухопутних військ Збройних Сил України , 14.10.2020.</ref> Pärast seda jätkas [[Brigaadikindral (Ukraina)|Ukraina brigaadikindrali auastme andmist]]. <gallery> Погон бригадного генерала ЗСУ (2020) 3 шт.svg|[[Ukraina relvajõud]]ude brigaadikindrali pagunid </gallery> == Vaata ka == * [[Brigaadiadmiral]] * [[Flotilliadmiral]] * [[Kommodoor]] == Viited == {{viited}} {{Sõjaväelised auastmed}} [[Kategooria:Sõjaväelised auastmed]] 0saf1w05ebkx9zlcllrjhjw1varqvxi Kotlet 0 67658 7231535 7018919 2026-09-10T05:07:11Z ~2026-49010-54 237270 /* */ 7231535 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2008}} {{viita}} {{täienda}} [[File:Kotleta.JPG|thumb|Vene kotletid]] [[Fail:Meat rissoles. Easy as 1-2-3 (2179666929).jpg|pisi|Briti rissoolid]] [[Fail:Kotlet (3119520131).jpg|pisi|Itaalia kotletid]] '''Kotlett''' on Eestis ühes tähenduses praetud [[hakkliha]]päts, mille valmistamisel lisatakse hakklihale [[Naatriumkloriid|soola]], maitseaineid, [[sai]]a, riivsaia, [[muna (toiduaine)|muna]], [[piim]]a jms. See tähendus on vene päritolu, ülejäänud maailmas tähendab kotlet teatud praetud [[liha]]tükki [[veis|veise]], [[lammas|lamba]] või [[siga|sea]] kaela-, jala- või nimmelihast (mitte [[ribid|ribidest]]), [[kana|kanast]] või [[homaarid|homaarist]] (täislihast). Kotlet esimeses tähenduses on taignata [[rissool]], sellele vastab vene kotlet ja briti ''rissool''<ref name= MrsB>{{cite book |last=Beeton |first=Isabella |date=1865 |title=Mrs. Beeton's Dictionary of Every-Day Cookery |url=https://www.gutenberg.org/cache/epub/50191/pg50191-images.html |location=London |publisher=Ward, Lock & Tyler |page=38 |isbn= |author-link= }}</ref>. == Vaata ka == * [[Rissool]] * [[Kiievi kotlet]] * [[Požarski kotlet]] * [[Kiufta]] * [[Frikadellid]] * [[Eesti köök]] == Viited == {{viited}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Lihatooted]] 0a0k4f045cxnr6n7g1c57qodn8owy4b 7231567 7231535 2026-09-10T07:12:18Z Sendrasendra 225202 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7231535|7231535]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-49010-54|~2026-49010-54]] ([[User talk:~2026-49010-54|arutelu]]) 7231567 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2008}} {{viita}} {{täienda}} [[File:Kotleta.JPG|thumb|Vene kotletid]] [[Fail:Meat rissoles. Easy as 1-2-3 (2179666929).jpg|pisi|Briti rissoolid]] [[Fail:Kotlet (3119520131).jpg|pisi|Itaalia kotletid]] '''Kotlet''' on Eestis ühes tähenduses praetud [[hakkliha]]päts, mille valmistamisel lisatakse hakklihale [[Naatriumkloriid|soola]], maitseaineid, [[sai]]a, riivsaia, [[muna (toiduaine)|muna]], [[piim]]a jms. See tähendus on vene päritolu, ülejäänud maailmas tähendab kotlet teatud praetud [[liha]]tükki [[veis|veise]], [[lammas|lamba]] või [[siga|sea]] kaela-, jala- või nimmelihast (mitte [[ribid|ribidest]]), [[kana|kanast]] või [[homaarid|homaarist]] (täislihast). Kotlet esimeses tähenduses on taignata [[rissool]], sellele vastab vene kotlet ja briti ''rissool''<ref name= MrsB>{{cite book |last=Beeton |first=Isabella |date=1865 |title=Mrs. Beeton's Dictionary of Every-Day Cookery |url=https://www.gutenberg.org/cache/epub/50191/pg50191-images.html |location=London |publisher=Ward, Lock & Tyler |page=38 |isbn= |author-link= }}</ref>. == Vaata ka == * [[Rissool]] * [[Kiievi kotlet]] * [[Požarski kotlet]] * [[Kiufta]] * [[Frikadellid]] * [[Eesti köök]] == Viited == {{viited}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Lihatooted]] j7e97x42qntci1lsowmcb8ssp8mfytt Protsess 0 70810 7231635 7110414 2026-09-10T08:33:21Z Kuriuss 38125 7231635 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib filosoofia mõistest; kohtuprotsessi kohta vaata artiklit [[Kohtuprotsess]]; Franz Kafka romaani kohta vaata artiklit [[Protsess (Kafka)]], muude mõistete kohta [[Protsess (täpsustus)]]}} ---- {{toimeta|kuup=aprill 2006}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}} '''Protsess''' on [[nähtus]]te ja [[asi|asjade]] teatava [[tulemus]]eni viiv [[muutumine]].<ref>Eesti entsüklopeedia, 7. kd, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1994, lk 493</ref> Muutumise laadi poolest võivad protsessid olla seaduspärased või seaduspäratud (stohhastiline ehk [[juhuslik protsess]]). Protsessi võib mõista ka kui [[entiteet|entiteedi]] [[seisund]]ite [[muutumine|muutumist]] [[aeg|ajas]]. Seisundi muutusi iseloomustavad entiteedi [[omadus]]te, [[tunnus]]te ja [[omistus]]te (atribuutide) muutused. Protsessid võivad olla nähtavad või nähtamatud, tuntavad või tundmatud. Mõningaid tuntavaid (identifitseeritavaid) protsesse saab jälgida. Mõningaid jälgitavaid protsesse saab mõjutada. Protsess on [[emergents|emergentne]], kui ta pole oma keerukuse või ulatuse tõttu täielikult hõlmatav. Näiteks inimese areng sotsiaalses tähenduses on praeguste teadmiste valguses emergentne protsess. Protsesse liigitatakse [[valdkond]]likult näiteks [[keemiline protsess|keemilisteks]], [[füüsikaline protsess|füüsikalisteks]], [[bioloogiline protsess|bioloogilisteks]], [[ajalooline protsess|ajaloolisteks]] ja[[sotsiaalne protsess|sotsiaalseteks]] protsessideks. Protsesside täielik [[taksonoomia]] puudub. Füüsikaliselt väga erinevaid protsesse saab sageli kirjeldada sarnaste või ühesuguste [[diferentsiaalvõrrand]]itega ehk füüsikaliselt erinevatele protsessidele võivad vastata ühesugused [[Matemaatiline mudel|matemaatilised mudelid]]. == Definitsioon ja seotud mõisted == Protsessi mõiste on defineeritud [[ISO 9001:2000|ISO 9000:2000]] punkti 3.4.1 järgi vastastikku seotud või vastastikust mõju avaldavate tegevuste kogumina, mis muundab sisendid väljunditeks. Protsesside eesmärk on luua lisandväärtust, mistõttu on protsessid organisatsioonides üldiselt planeeritud ja läbi viidud kontrollitavate tingimuste ja keskkonna kaudu.<ref>{{Netiviide|autor=Jeffrey H. Hooper|url=http://asq.org/quality-progress/2001/12/standards-outlook/the-process-approach-to-qms-in-iso-9001-and.html|pealkiri=The Process Approach to QMS In ISO 9001 and ISO 9004|väljaanne=|aeg=detsember 2001|vaadatud=}}</ref> Protsessid ületavad enamikul juhtudel organisatsioonide ja/või allüksuste piire. Protsesside mõiste on keerukas, sest seda kasutatakse erinevatest paradigmadest rääkides. Protsessid jagunevad kolme põhitüüpi: * projektijuhtimise protsessid; * projektijuhtimise-spetsiifilised, määravad projekti valitud tegevuste juhtimise; * tarneprotessid, mittespetsiifilised projektijuhtimise mõttes suunatud mingi toote, teenuse vm tulemi saamisele, varieeruvad sõltuvalt tulemist. Samas on väljatoodud tüübid omavahel tihedas seoses, sest projektijuhtimine ise on protsess. Projekti määratletakse, kavandatakse, jälgitakse ja ohjatakse kuni saavutatakse kokkulepitud tulemus, mis omakorda võib jaguneda paljudeks erinevateks allprotsessideks. '''Protsesside juhtimine''' (m''anagement of processes'') on metoodika üksikute protsesside juhtimiseks, opereerimiseks ja parendamiseks, mida üldjuhul rakendatakse juba enne protsessipõhisele juhtimisele üleminekut.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Tiia Tammaru|url=https://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/organisatsiooni_kasiraamat/14.pdf|pealkiri=Protsessid|väljaanne=Organisatsiooni käsiraamat|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2021-10-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211019030005/https://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/organisatsiooni_kasiraamat/14.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> '''Protsessijuhtimine/protsessipõhine juhtimine''' (''process management / management by processes'') on organisatsiooni kui seostatud protsesside süsteemi juhtimine, mille eesmärk on äritegevuse tulemuste ja ka protsesside toimivuse parendamine.<ref name=":0" /> Protsessipõhine juhtimine muudab organisatsioonid läbipaistvamaks, võimaldab luua ja rakendada toimiva tulemuslikkuse mõõtmise süsteemi ning parandab kulude ja ressursikasutuse jälgimise võimekust. Funktsionaalses mõõtmes kujutab projektijuhtimine (äri)protsessi, mis koosneb järgnevatest allprotsessidest: * käivitamine/algatamine; * pidev koordineerimine; * jälgimine; * jätkamine (võib puududa, esineb kriiside ja muutuste korral); * lõpetamine. Protsesside ahela käivitab projekti üleandmine ja lõpetab projektiomaniku heakskiit. == Ajalugu == Protsessid on ühiskonna kõigil arenguetappidel paralleelselt toimunud, mistõttu on ka nende kujunemislugu pikaajaline. Esimesed süstematiseeritud protsessijuhtimise põhimõtted hakkasid levima [[19. sajand]]<nowiki/>i lõpus, kui kasutusele võeti masstootmine. 1980. ja 1990. aastatel levisid protsessipõhise juhtimise põhimõtted ka avalikku sektorisse ja teenindussektorisse.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Ernst & Young Baltic AS|url=https://www.mkm.ee/sites/default/files/protsessianaluusi_kasiraamat.pdf|pealkiri=Avaliku sektori äriprotsessid. Protsessianalüüsi käsiraamat|väljaanne=Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigi Infosüsteemiamet|aeg=2012|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-09-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140910172838/https://www.mkm.ee/sites/default/files/protsessianaluusi_kasiraamat.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> Protsessipõhise juhtimisega hakati süstemaatilisemalt tegelema 1990. aastate alguses. Olulise tõuke protsessijuhtimise teooria kujunemisele andis Michael Hammery ja James Champty 1993. aastal ilmunud raamat “Reengineering the Corporation. A Manifesto for Business Revolution”. Seejärel kujunesid välja mitmed protsessijuhtimise koolkonnad, mida nimetati küll erinevalt, kuid mille ühine idee oli keskenduda protsessile kui väärtust lisavate tegevuste ahelale.<ref name=":0" /> Protsessijuhtimise eesmärk on äriprotsessi parem mõistmine ja selle optimeerimine. Äriprotsesside juhtimise mõiste võeti kasutusele 2000. aastate alguses; enne kasutati terminit "äriprotsesside efektiivsemaks muutmine". <ref>{{Netiviide|autor=Minonne, C., & Turner, G.|url=https://www.researchgate.net/publication/264217118_Business_Process_Management-Are_You_Ready_for_the_Future|pealkiri=Business Process Management - Are You Ready for the Future?|väljaanne=Knowledge and Process Management, Vol 19 No 3, 111–120.|aeg=2012|vaadatud=}}</ref><ref name=":2">{{Netiviide|autor=Aet Jaakson|url=https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/57690/jaakson_aet.pdf?sequence=1&isAllowed=y|pealkiri=PROTSESSIPÕHISE JUHTIMISE ARENDAMINE SIA DAW BALTICA EESTI FILIAALIS|väljaanne=Magistritöö|aeg=2017|vaadatud=}}</ref> == Protsesside tüübid == * '''Äriprotsess''' – vastastikku seotud mõjurite ja tegevuste kogum, mis lähtub kliendi vajadustest ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega.<ref name=":0" /> * '''Põhiprotsessid''' – kulgevad horisontaalselt läbi organisatsiooni, luues väärtust kliendile. Neid nimetatakse ka kliendile suunatud protsessideks (''customer-faced processes''). Põhiprotsessid lisavad sisendile väärtust ja tavaliselt on seotud ettevõtte põhitegevusega. Põhiprotsessid tuletatakse organisatsiooni põhikompetentsusest (sellest, milles organisatsioon on kõige tugevam, milles tal on konkurentsieelis). Pikaajalise edukuse seisukohast saab määravaks organisatsiooni pikaajaline võime vastata huvipoolte, eelkõige klientide nõuetele, ootustele ja vajadustele.<ref name=":0" /> * '''Tugiprotsessid''' – neid on vaja põhiprotsesside toetamiseks. Tugiprotsessid on näiteks töötajate värbamine, koolitus, seadmete hooldamine ja kalibreerimine. Teatud tugiprotsesside eesmärk on jälgida põhiprotsesside tõhusust, näiteks ülevaatus, mida teeb juhtkond, siseauditid, mittevastava toote ohje, korrigeerivad ja vältivad tegevused.<ref name=":0" /> Tugiprotsesse nimetatakse sageli ka talitusprotsessideks. Selliste protsesside kaardistamine organisatsioonis on sageli lihtsam, sest üldiselt on need organisatsioonis reguleeritud. * '''Võtmeprotsesse''' on vaja organisatsiooni tulemuste saavutamiseks kindlal ajal ja kindlas olukorras. Kriitilistest protsessidest sõltub kõige enam organisatsiooni visiooni, missiooni ja strateegiliste eesmärkide täitmine.<ref name=":0" /> Sageli ei eristata võtme- ja kriitilisi protsesse, vaid määratakse eesmärkide saavutamise seisukohalt olulisimad protsessid kui võtmeprotsessid. Kõik võtmeprotsessid ei pruugi olla samal ajal kriitilised. Kui põhi- ja tugiprotsessid jäävad olemuselt aja jooksul samaks, kuni ei muutu tegevusvaldkond, siis võtme- ja kriitilised protsessid muutuvad ajas. Eesmärkidest ja olukorrast sõltuvalt võivad võtmeprotsessid kuuluda nii põhi- kui ka tugiprotsesside hulka. Võtmeprotsessid määratakse kriitilistest eduteguritest lähtuvalt.<ref name=":0" /> == Protsessi tunnused == Ernst & Young Baltic AS järgi<ref name=":1" /> on protsessi tunnused järgmised: * kirjeldatavus – protsessil peavad olema selgelt defineeritud algus ja sisendid ning lõpp ja väljundid; * järjekord – protsessi käigus tehtavad tegevused on järjestatud ajas ja ruumis. Protsess peab kirjeldama samm-sammult, kuidas sisendist saab väljund; * klient – igal protsessil peab olema tarbija, kes vajab protsessi tulemeid; * lisaväärtus – protsessi käigus tehtavad tegevused peavad looma kliendile lisaväärtust. Protsess peab olema kliendile vajalik; * paiknemine – protsessi tegevusi sooritavad töötajad; * funktsiooniülesus – protsess võib hõlmata mitut organisatsiooni üksust. Protsesside kirjeldamine tunnuste järgi on olemuselt protsessi kaardistamine. == Protsessi elutsükkel == Dumas ''et al'' (2013) eristavad protsessi elutsüklil kuute faasi – protsessi identifitseerimine, avastamine, analüüs, ümberkujundamine, juurutamine, monitooring ja kontrollimine.<ref>{{Raamatuviide|autor=Dumas, M., La Rosa, M., Mendling, J., & Reijers, H. A.|pealkiri=Fundamentals of Business Process Management. Heidelberg|aasta=2013|koht=New York, Dordrecht, London:Springer-Verlag|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> Protsessi elutsükkel on ringikujuline, kuna tulenevalt tehnoloogia arenemisest, kliendi nõudmistest ja konkurentsist on protsessid pidevas muutumises.<ref name=":2" /> == Protsesside kaardistamine == Protsessi kaardistus on organisatsiooni töö kirjeldamine, mille käigus tuvastatakse mingi kitsama funktsiooni täitmiseks või eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused, osapooled, nendevahelised seosed ja toimimisloogika. Protsesside kaardistamiseks on vaja esmalt kokku leppida protsessi definitsioonis ja peamistes tunnustes. Oluline on enne kaardistamisega alustamist teada, miks kaardistust tehakse.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://www.mkm.ee/sites/default/files/protsessianaluusi_kasiraamat.pdf|pealkiri=Avaliku sektori äriprotsessid. Protsessianalüüsi käsiraamat|väljaanne=Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-09-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140910172838/https://www.mkm.ee/sites/default/files/protsessianaluusi_kasiraamat.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> === Protsesside dokumenteerimine === Protsessid kaardistatakse organisatsiooni tegevusest ülevaate saamiseks (''as-is'' vaade). Sellist ülevaadet saab kasutada näiteks uute töötajate koolitamiseks, välistele osapooltele organisatsiooni kirjeldamiseks või organisatsiooni auditeerimise või sertifitseerimise läbiviimiseks.<ref name=":3" /> === Optimeerimine === Protsesside optimeerimiseks tuvastatakse olemasolevatest protsessidest ressursikulukad või põhjendamatult keerukad kohad ning korraldatakse töö ümber viisil, mis muudab protsessi lihtsamaks või vähem ressursikulukaks ilma lõpptulemi kvaliteeti muutmata. Protsesside optimeerimine või parendamine on kõige sagedasem põhjus protsessikaardistuse läbiviimiseks. Soovitatav on kõigepealt kaardistada olemasolev olukord (''as-is'' vaade), seejärel läbi viia [[protsessianalüüs]] ning analüüsi tulemuste põhjal luua tulevikuprotsessid (''to-be'' vaade).<ref name=":3" /> === Automatiseerimine === Protsesside automatiseerimine on olemasoleva paberdokumendipõhise või paljude manuaalsete tegevustega protsessi üleviimine infosüsteemi või automaatjuhtimissüsteemi. Olemuselt sarnaneb automatiseerimine protsesside optimeerimisega, kus kõigepealt kaardistatakse olemasolev olukord (''as-is'' vaade) ja seejärel soovitud tulevikuolukord (''to-be'' vaade).<ref name=":3" /> === Töövahendite valik === Töövahendi valiku üks olulisemaid kriteeriume on selle vastuvõetavus kasutajatele. Tänapäeval on saadaval palju protsesside modelleerimise tarkvarapakette, kust saab valida soovitud eesmärkideks sobiva. Peamiselt jagunevad tarkvarapaketid joonistus- ja modelleerimisvahenditeks.<ref name=":3" /> === Põhiprotsesside dekomponeerimine === Protsessikaardistuse projekti üks esmaseid väljakutseid on ammendava protsessiloendi koostamine. Kui organisatsioonil on defineeritud väärtusahel või põhiprotsess, siis on soovitatav protsesside tuvastamisel kasutada ülalt-alla lähenemist, st põhiprotsess dekomponeerida protsessideks ning need omakorda alamprotsessideks. Selline lähenemine tagab organisatsiooni täieliku kaetuse ning loob protsesside järgnevuse põhimõttelise struktuuri.<ref name=":3" /> ==== Protsessi ulatuse määramine ==== Pärast protsessiloendi koostamist on oluline etapp iga protsessi ulatuse määratlemine. Protsessi ulatus annab protsessile konkreetsed raamid ning võimaldab kontrollida ega teineteisele järgnevate protsesside vahele ei jää katmata alasid.<ref name=":3" /> === Tegijate tuvastamine === Kui protsessi ulatus on fikseeritud, siis järgmise sammuna tuvastatakse protsessi osapooled. Need on kõik isikud ja huvirühmad, kes vastutavad mõne protsessi lõigu täitmise eest või kes on protsessi kasusaajad. === Tegevuste määratlemine === Protsessi detailne kirjeldamine hõlmab tegevuse kaupa protsessi käigus tehtavate toimingute ja nendevaheliste seoste kirjeldamist. Protsessi kirjeldust võib dokumenteerida visuaalse diagrammina, tekstidokumendina või interaktiivse mudelina. === Protsessi organisatsiooni kokkuleppimine === Kui protsessikaardistuse eesmärk on paigas, tuleks määrata meeskond, kes kaardistuse läbi viib ja hiljem tulemusi ajakohastab. Eelkõige on see oluline organisatsioonides, kus protsesse kaardistatakse esmakordselt ning senine organisatsiooni ülesehitus on olnud pigem funktsioonipõhine. == Protsessi ümberkujundamine == Protsessi ümberkujundamiseks (''redesign, reengineering'') nimetatakse selle "nagu peab" (''as is'') seisundist tulevikuseisundisse (''to be'') viimist. Sisuliselt on tegemist protsessi parendamisega. Protsessimuudatusted on protsesside arendamise loomulik osa, mis peavad olema hästi läbi mõeldud ja kaalutletud. Pigem soovitatakse suurte ja harvade muudatuste asemel planeerida väikseid ja sagedaid muudatusi. Protsesside arendamisel kasutatakse tavaliselt nn. Demingi tsüklit, mis paneb paika põhilise tegevuste järgnevuse muudatuste sisseviimisel.<ref name=":3" /> == Kvaliteedijuhtimise protsessid == Protsessikeskne lähenemisviis on läbiv printsiip ka kvaliteedijuhtimises. Kvaliteedijuhtimise üks põhilisi mõisteid on protsesside pidev parendus, mille eesmärk on võimalikult täpselt vastata klientide ootustele, kuid samal ajal ka optimeerida ja muuta organisatsioonisiseseid protsesse efektiivsemaks. Kvaliteedijuhtimise puhul eristatakse kolme suuremat protsessi: * kvaliteedi plaanimine (''quality planning);'' * kvaliteedi tagamine (''quality assurance''); * kvaliteedikontroll (''quality control'').<ref>{Netiviide|Autor=|URL=https://et.wikipedia.org/wiki/Projekti_kvaliteedijuhtimine|Pealkiri=Projekti{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} kvaliteedijuhtimine|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Üks sagedamini kasutatavaid mõisteid kaasaegse organisatsiooni protsesside kvaliteedist rääkides on terviklik kvaliteedijuhtimine (''Total Quality Management'', TQM). Terviklik kvaliteedijuhtimine on sisult juhtimise käsitlus, mille töötas 1980. aastate alguses tööstussektorite kaupa välja William Edwards Deming ning mis keskendub ettevõtte pikaajalisele edule ja kliendi rahulolule. <ref>{{Netiviide|autor=Helen Pildre|url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/32037/pildre_helen.pdf|pealkiri=Äriprotsesside ja nende kvaliteet tarkvaraarendusettevõttes Tieto Estonia AS|väljaanne=Magistritöö|aeg=2013|vaadatud=}}</ref> ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} *[[juhuslik protsess]] *[[tootmisprotsess]] *[[tehnoloogiline protsess]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Filosoofia]] dt0p88a5rk7701sq7q4cg5awtj8fjdx Olev Remsu 0 72753 7231546 7192666 2026-09-10T06:04:31Z ~2026-41162-65 233955 /* Artikleid */ 7231546 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2018}}[[Fail:Olev Remsu .jpg|pisi|Olev Remsu sotside valimiskampaania ajal (2019)]] '''Olev Remsu''' (sünninimi '''Olev Remsujev'''; sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1947]] [[Tartu]]s) on eesti [[ajakirjanik]], [[Proosakirjanik|prosaist]] ja [[Essee|esseist.]] ==Elukäik== Ta õppis aastatel 1955–1966 [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Tartu 1. Keskkoolis]]. Aastatel 1966–1972 õppis ta [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas]] eesti keele ja kirjanduse erialal, spetsialiseerudes [[Ajakirjandus|žurnalistikale]]. Hiljem täiendas ta end Moskvas kõrgematel stsenaristide ja režissööride kursustel, kus õppis aastatel 1979–1982. Remsu on töötanud mitmel eri ametikohal nii kultuuri- kui ka meediavaldkonnas. Ta on olnud [[Tallinnfilm|Tallinnfilmi]] toimetaja ning kultuurilehtede [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] ja Vasar ja Sirp publitsistikaosakonna toimetaja. Tema tööelu on olnud vaheldusrikas, hõlmates ka selliseid rolle nagu loomavedude korraldaja, [[RFE/RL|Vabadusraadio]] kommentaator ning poliitilise nädalalehe [[Nädalaleht]] peatoimetaja. Ta on juhtinud Eesti esimest erakultuurilehte [[Kultuurimaa]] ning tegutsenud rahvusvahelise vaatlejana konfliktikolletes ja valimistel koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega. Lisaks on ta olnud giid, [[Eesti Romaaniühing|Eesti Romaaniühingu]] direktor ning filmidramaturgia õppejõud [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Kunstiakadeemias]], [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikoolis]] ja [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia|Viljandi Kultuuriakadeemias]]. Samuti on ta tegutsenud [[Eesti Karskusliit AVE|Eesti Karskusseltsi]] esimehena ja Haapsalu [[Rahvakohtunik|rahvakohtunikuna]]. Kirjanduslikult kuulus Remsu rühmitusse [[Wellesto]], olles üks selle asutajaid, ning osales omakirjastuslike almanahhide Marm ja Kolme mehe laulud toimetamises. Ta on kirjutanud ka anima- ja dokumentaalfilmide stsenaariume. Ta on kirjutanud filmi- ja kirjanduskriitikat ning kolumne ajalehtedele [[Postimees]] ja [[Eesti Päevaleht]]. Poliitikas kuulus Remsu [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteisse]] selle loomisest kuni partei liitumiseni [[Isamaa Erakond|Isamaaga]] 1995. aastal, mille järel ta erakonnast lahkus ja jäi parteituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Nõmme linnaosa]]s [[SDE|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas, kogus 31 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 20. veebruar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> 1990. aastatel leidis meedias laialt kajastust Remsu hagi teleajakirjanik [[Urmas Ott|Urmas Oti]] vastu. Ott vastas intervjuus Nädalale ühe Remsu artikli kohta, milles kritiseeriti teravalt [[Toomas Uba]] , et tema "ei taha sellise s...peaga nagu Remsu üldse midagi tegemist teha." Kohus mõistis Urmas Oti solvamises süüdi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2001-04-10 |pealkiri=Urmas Ott peab maksma Olev Remsule 200.000 krooni valuraha |url=https://www.postimees.ee/1861139/urmas-ott-peab-maksma-olev-remsule-200-000-krooni-valuraha |vaadatud=2026-04-23 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> ==Isiklikku== Tema vanemad olid Antti Remsujev (1917–1972, [[karjalased|karjalane]], vedurijuht) ja Lilli Remsujev (1914–2004, eestlane, [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|Tartu Ülikooli Botaanikaaia]] aednik). ==Looming== [[Fail:Olev Remsu, kirjanik, režissöör ja filmidramaturgia õppejõud (1990).jpg|pisi|Olev Remsu 1990. aastal]] * "Nalivka" (audioraamat), Lind & Co, 2026 * "Minu Neenetsimaa" (audioraamat), Petrone Print, 2025 * Kolm püha õhtusöömaaega. Kuidas kõik tegelikult oli? Esiaja salaajalugu" Lääne Elu, 1.juuni-31.okt 2024 * "Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg", LRi kordusväljaanne e-raamatuna, 2022 * "Džiinimusketärid." Üliõpilasromaan. Lääne Elu 14. X 2021 kuni 28. V 2022 * "Teekond maailm", (reisivesteid kogu maailmast), GO kirjastus, 2021 * "Homne karikakar", 2021 (1976. aasta faksiimiletrükk) * "Buraševo hullud". Romaan Konstantin Pätsist, Tänapäev, 2019 *"Tapjad". Romaan, Tänapäev, 2018 * "Okeaania, James Cook ja Uku Masing". Go kirjastus, 2017 * "Väikelinna baabad". Romaan, Tänapäev, 2017 * "Filmidraamatehnika. Filmide ülesehitusest". Tartu Ülikooli kirjastus, 2016 * "Aja kirju". Artiklid, Petrone Print, 2016 * "Ämblik ja kultuur". Romaan, Tänapäev, 2015 * "Inge ja Epp, kaks pruuti. Teekond Kamtšatka". Romaan, Tänapäev, 2014 * "Supilinna armastajad II". Romaan, Tänapäev, 2014 * "Supilinna armastajad I". Romaan, Tänapäev, 2013 * "Püha Baikal". Reisikiri, Go Group, 2013 * "Supilinna surmad". Romaan, Tänapäev, 2012 * "München. Hitler ja Dostojevski". Essee, Go Group, 2012 *"[[Supilinna poisid]]". Mälestusromaan, Tänapäev, 2012 * "Bussiga Poolas II". Juudi-Poola. Reisikiri, Go Group, 2011 * "Elitaarne mees Harry Männil". Essee, Tänapäev, 2011 * "Minu Neenetsimaa". Reisikiri, Petrone Print, 2010 * "Bussiga Poolas". Reisikiri, Go Group, 2010 * "Liiviküla ehk Lifljandia". Reisikiri, Eesti Raamat, 2010 * "Islam ja diktatuurid"; Venemaa ja Kesk-Aasia. Reisikiri, Go Group, 2010 * "Mälestused: Moskva. Tartu. Praha". Memuaarid, Eesti Keele Sihtasutus, 2009 * "Rongiga maailma lõppu: Tallinn-Moskva-Vladivostok". Reisikiri, Go Group, 2009 * "Musketäride muundumised". Romaan, Eesti Keele Sihtasutus, 2008 * "Kodunt kaugemal: reisikirjad laiast maailmast", Eesti Raamat, 2008 * "Toronto, New York, Los Angeles". Reisikiri, Go Group, 2008 * "Juuditar ja idasakslanna". Jutustus, Wellesto, 2007 * "Rudimoisi isa: Tartu-romaani esimene osa". Jutustus, Wellesto, 2006 * "Päästke mind, palun, päikese eest, päästke". Jutustus, Wellesto, 2004 * "Kalad kõnniteel". Jutustus, Wellesto, 2004 * "Kevad Hiinas. Valitud reisikirjad," Eesti Keele Sihtasutus, 2002 * "Valitud reisikirjad 1", Eesti Keele Sihtasutus, 2001 * "Valitud teosed 2". Jutustused, Wellesto, 2001 * "Paradiisisaared Tahiti ja Tonga". Reisikiri, Eesti Keele Sihtasutus, 2001 * "Margit Puusaag ja tema mehed". Romaan, Wellesto, 2001 * "Juhan Liivi armastuse valu". Romaan, Wellesto, 2001 * "Artur Magnussoni suur sõjasuvi ning Moskva ja Tartu mälestused", Eesti Keele Sihtasutus, 2000 * "Haapsalu tragöödia III". Romaan, Virgela, 2000 * "Haapsalu tragöödia II". Romaan, järjejutt ajalehes Lääne Elu, 2002 * "Haapsalu tragöödia I". Romaan, Virgela, 2000 * "Kindralleitnant Ungern-Sternberg". Romaan, Wellesto, 2000 * "Ungern-Sternberg – sõjajumal II". Romaan, Virgela, 1999 * "Ungern-Sternberg – sõjajumal I". Romaan, Virgela, 1999 * "Kindralleitnant Robert Roman Ungern-Sternberg: Hiiumaa parun, kellel oli maailma suurim varandus ning kes tahtis vallutada Euroopa". Biograafia, V. Pinn, 1999 * "Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg". Näidend, Loomingu Raamatukogu, Perioodika, 1997 * "Artur Magnussoni suur sõjasuvi". Romaan, Eesti Raamat, 1997 * "Kuidas rikkuda piiri". Esseed, Virgela, 1997 * "Pariisi linnas Londonis, ehk, Euroeesti hääled". Romaan, Eesti Raamat, 1996 * "Poeet&Jeesus". Jutustused, UMARA 1994, Sankt-Peterburg * "Liikuja autoportree". Romaan, Kupar, 1995 * "Tartu- &Praha-mälestused", Wellesto, 1992 * "Elu Moskvas". Memuaarid, Wellesto 1991 (teine trükk 2009, Eesti Keele Sihtasutus) * "Armastusega Oxfordi". Jutustused, Eesti Raamat, 1991 * "Kurbmäng Paabelis". Romaan, Eesti Raamat, 1989 * "[[Lapsepõlvest Malleta]]". Romaan, Eesti Raamat 1981, teine trükk 2010, Pegasus * "[[Homne karikakar]]". Jutustus, Loomingu Raamatukogu, Perioodika, 1976 ===Režissöörina tehtud filmid=== *"Uuesti elus", 2001 *"Palja jalu mustal mullal", 2003 *"Nagu noor jumal", 2005 ===Artikleid=== *Olev Remsu. Matti [Milius] ja mina. Looming nr 3, 2016 *Olev Remsu. Enne ülikooli. Memuaarikatkend. Looming, nr 12 2019. *Olev Remsu. Ülo Parbus, Linda Eringson ja Boris London. Memuaarikatkend, Looming nr 1 2021 *UTLIB. Topeltpüha paik peahoones - seminarka. Tartu Postimees, 27. aprill, 2022 *Meenutusi kafedra’st ja podgotovka’st. Looming nr 6, 2022 *"Jälle Ivanov, jälle aktsendiga", mälestusi ülikooli sõjalisest õppest. Looming nr 1, 2024 *"Kristjan Jaak ja komsomol", mälestusi Kristjan Jaak Petersoni kirjanduspreemiast ja TRÜ komsomoliopositsioonist. Looming nr 3, 2025 ==Tunnustus== * 1991 – aasta parim teos "Moskva-mälestused" (taastrükk 2009) *1998 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Haapsalu tragöödia") *2001 – ajalehe Sirp laureaat rubriigi Euroopa esiIrndamata keeled ja muu publitsistika eest * 2011 – [[Eesti Genealoogia Selts]]i aasta teos (Olev Remsu koostatud ja osaliselt kirjutatud raamat Riiveste-Ve(e)berite-Klaoste hõimkonnast "Kõik, kes kunagi olid. Kõik, kes täna on") * 2013 – [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] ("Supilinna poisid") * 2013 - ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] laureaat ("Tõus Araratile 180 aastat hiljem"), nr 4 *2017 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse]] äramärgitud töö ("President") ==Kirjandus== * Astrid Reinla: „Põgenege Paabelist ja igaüks päästku oma hing …“ (Jeremija 51,6), in: Looming 4/1990, lk 569–570. * Voldemar Pinn: Orwelli Loomade farmi kõrval Remsu Paabel, Keel ja Kirjandus 7/1990, 436–438. * Maarius Mehu, Rein Tootmaa: Ikkagi, Vikerkaar 7/1990, lk 90–91. * Seileri poisid (Olev Remsu kui akadeemiline sõudja), Eesti Sõudja 1/1995 * Teet Kallas, Olev Remsu: Räägi endast, 50-aastane Remsu, in: Looming 11/1997, lk 1548–1560 * [[Raul Kalev]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/12/12e/ Literaat maailma avastamas], Postimees, 12. detsember 1998 * [[Mart Laar]]. [http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/99/02/05/kultuur.htm#kolmas Olev Remsu kirjutab Eesti tragöödiast], postimees.ee, 5. veebruar 1999 * [[Vaapo Vaher]]. [http://luup.postimees.ee/luup/99/04/kult3.htm Proosa ei põe], Luup, 1999, nr 4 * [[Jüri Pino]]. [https://www.ohtuleht.ee/95174 Olev Remsu: eestlased on küllaltki rassistlikud], ohtuleht.ee, 12. august 2000 * [[Peeter Künstler]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/DF65DED00DE546CB42256B570033CEA0 Realism a la Remsu], ekspress.ee, 6. veebruar 2002 * [[Jüri Aarma]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=10437 Olev Remsu: Iga rahvas ei ole oma valitsejat väärt] (intervjuu). [[Maaleht]], 1. november 2007 * [[Raimu Hanson]]. [http://www.tartupostimees.ee/?id=78280 Kirjanik rikastab tartlaste mälu] Postimees, 5. veebruar 2009 * Олев Ремсу: Я был хиппи и бродягой... / интервьюировала Вера Копти День за Днём, ISSN 1736-5201. (2013) 5-11 апр., с. 18-19 : фото.http://rus.postimees.ee/1209108/olev-remsu-ja-byl-hippi-i-brodjagoj * [[Teet Korsten]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=7586 Rahutu rändaja viib lugejad maailma otsa], Põhjarannik, 27. aprill 2013 *Mullikatega, aidaa! Olev Remsu kui loomavedaja. GO reisiajakiri 6. 2014 * Aivo Paljasmaa. Demokraat jalgrattal. Lääne Elu, 22. mai 2016 * Alvar Loog. Tean, mida tähendab, et nostalgia võib tappa. Postimees, 1. november 2017 * Riina Tobias. Olev Remsu - Ma ei talu rutiini, Lääne Elu, 11. november 2017 *Tõnu Virve. Paraadpool ja töö. Intervjuu Olev Remsuga, TMK nr 12, 2018. *Anne Metsis. Iseendaga identne isane. Intervjuu Olev Remsuga. Eesti Naine, aprill, 2019. *Olev Remsu. Tänutunne. Juhan Peegli 100.juubeliks. [[Postimees]], [[18. mai]] [[2019]]. *Olev Remsu: targalt, vaeselt ja lõbusalt läbi sajandite. Hommage alma mater’ile. Kirjanik ja Tartu Ülikooli vilistlane Olev Remsu teeb läbilõike kõrgkooli aastasadadepikkusest ajaloost. https://leht.postimees.ee/6838462/olev-remsu-targalt-vaeselt-ja-lobusalt-labi-sajandite-hommage-alma-mater-ile. 30. november 2019. *Новые Витражи. Международный литературный журнал. Москва, нр 9 (15) 2019. Интервью. *Juhan Mellik. Nõukogude sõidujagamine: autostopiga Riiga, Jaltasse ja Moskvasse, Eesti Ajalugu, aprill, 2020 *. Krister Kivi. Kaldale uhutud, Arter (ajalehe Postimees lisa) Koduarestis maailmarändurid ihkavad teele. 5. IX 2020 *Juhan Mellik. Loomavedajana reisihimu rahuldamas. Eesti Ajalugu nr 5, 2021 *Juku-Kalle Raid. Raadio Kuku, Jukuraadio, 2. september 2021 *Juku-Kalle Raid. Mullikatest rongis ja Leninist, kes osutus Frank Sinatraks. Postimees. Arvamus, elu, 7. september, 2021 *Jürgen Rooste. Kirjutada ja avaldada võivad kõik... Maaleht, 9. september 2021 *Kalle Mälberg. Remsujev keelatud. KesKus, september, 2021 *Seitse küsimust. Olev Remsu: "Mitukümmend riiki on veel käimata", Reisile, Postimees, 3. dets 2021 *Tiia Kõnnussaar, "Õnnis tunne..." Suur intervjuu supilinlase Olev Remsuga. Supilinna Tirin, aprill, 2022 *Tiit Pruuli. Juubeliintervjuu. Olev Remsu reisidest ja reisimisest. GO reisiajakiri 5/2022 *Alvar Loog. Juubeliintervjuu. Vaikimine ei ole alati kuld. Postimees, 29. oktoober 2022 *Tiit Pruuli. Reisikirjanik Remsu tõde. Looming nr 11, 2022 == Viited == {{viited|allikad= <ref name="op8gu">[https://web.archive.org/web/20131220033303/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9155:kirjandusruehmitus-wellesto-21-aastat-tagasi&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3262 Kirjandusrühmitus Wellesto 21 aastat tagasi] – [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 14. august 2009 (vaadatud 29.03.2013)</ref> }}{{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Remsu, Olev}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] dyhvlmnsoqlt9jvh4kyory2bgqp51fu Päide 0 75440 7231327 3960384 2026-09-09T13:41:34Z Liilia Moroz 86291 7231327 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Päide | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne-Viru }} '''Päide''' on [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Rakvere vald|Rakvere vallas]]. [[Fail:Päide village, Estonia.jpg|pisi|Päide küla, august 2026]] ==Viited== {{viited}} {{Rakvere vald}} [[Kategooria:Rakvere vald]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna külad]] 3eh7copgzinyg0y1031krpgpi7qwesk Saara küla 0 76714 7231317 7226126 2026-09-09T12:56:21Z Liilia Moroz 86291 7231317 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Saara | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne-Viru }} '''Saara''' on [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]]. <gallery> Saara küla, Lääne-Virumaa.jpg|Saara küla, august 2026 Saara village, Estonia.jpg|Saara küla, august 2026 </gallery> ==Viited== {{viited}} {{Vinni vald}} [[Kategooria:Vinni vald]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna külad]] ahordt5k9aheoebujlhz93ymtfqesc0 Rahumäe kalmistu 0 81923 7231312 7213613 2026-09-09T12:45:11Z ~2026-48866-45 237204 7231312 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kalmistust Tallinnas; kalmistu kohta Tartus vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Tartu)]]; kalmistu kohta Karksis vaata artiklit [[Rahumäe kalmistu (Karksi)]]}} {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2009}} {{kaart | laius = 260 | kõrgus = 220 | allikad = {{Kaart/OSM|värv=#339933|täitevärv=#339933|täitevärvi läbipaistvus=0.2|pealkiri=Rahumäe kalmistu}} | tekst = Rahumäe kalmistu }} [[Pilt:Rahumäe_kalmistu.jpg|pisi|Rahumäe kalmistu väravad]] [[Pilt:Kaarli_koguduse_kabel_(Tallinn).jpg|pisi|Kaarli koguduse kabel]] [[Pilt:Pühavaimu_koguduse_kabel.jpg|pisi|Püha Vaimu koguduse kabel]] '''Rahumäe kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s aadressil [[Rahumäe tee]] 8a. Maa-ala Mustamäe (tollal Siniste mägede) liivikule eraldati [[Tallinna Linnavolikogu]] poolt 1899. aastal. Rahumäe kalmistu avati [[1903]]. aastal mitmele kogudusele: [[Tallinna Kaarli kogudus|Tallinna Kaarli]], [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani]], [[Peeter-Pauli kogudus|Pauluse]], [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]], [[Tallinna Peeteli kogudus|Peeteli]], [[Immaanueli Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus|Immaanueli]], Karmeli, läti, rootsi, baptisti- ja [[vennastekogudus]]ele. Algsest kalmistust eraldi rajati 1910. aastatel [[Tallinna uus juudi kalmistu|uus juudi kalmistu]]. [[1926]]. aastal rajati kalmistu põhja poole [[Tuletõrjeühingu kalmistu|tuletõrjujate matmispaik]]. Kalmistut on 20. sajandil laiendatud ka Järve suunas. Kalmistu lähedal tegutseb [[hauakivi]]töökoda. Hooneid on viis: [[Tallinna uus juudi kalmistu|Tallinna uue juudi kalmistu]] valvurimaja, Kaarli ja [[Tallinna Püha Vaimu kogudus]]e kabel ning Kaarli ja Jaani kogudusemaja. Viimasel oli 20. sajandi algul puust kellatorn, mis on nüüdseks lammutatud. ==Ajalugu== [[Pilt:Perekond Pedusaare hauamonument.jpg|pisi|Perekond Pedusaare hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Sepistara perek. H. Reimelti matmispaigas.jpg|pisi|Sepistara perekond Reimelti matmispaigas]] Rahumäe kalmistu rajati [[19. sajand]]i lõpus [[Nõmme]]ga külgneva [[Mustamäe]] liivaluidetele (Vana-Pärnu maantee äärde vastu [[Jälgimäe mõis]]a piiri (hilisem Nõmme)), kus ''Sinised mäed'' (''Blaue Gebirge'') madalduvad [[Järve tasandik]]uks). [[Tallinn]]a linna volikogu poolt eraldatud maad jagunesid järgmiselt: [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani kogudus]]ele 17 200, [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus|Kaarli kogudus]]ele 12 400 ning [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu]] ja [[baptisti kogudus|baptistikogudus]]ele kummalegi 2400 [[ruutsüld]]a maad. [[7. september|7. septembril]] [[1903]] pühitseti uus [[Kaarli kogudus]]e kalmistu, mis sai nimeks [[Rahumäe]]. Rahumäe nimi kandus [[Tallinn]]a "surnute linnalt" üle kalmistu lähedusse tekkinud [[Nõmme linn|Nõmme]] eeslinnale. Kalmistu piire on pidevalt laiendatud. 16 aastat pärast kalmistu kasutuselevõttu toimus laienemine lääne suunas (praeguse [[Ehitajate tee]] poole). [[25. juuni]]l [[1928]] taotles linnavalitsus siseministrilt kinnitust kavale ehitada uued kalmistud ida poole [[Rahumäe tee]]d, mis ulatuvad kuni [[Tallinna–Keila raudteelõik|raudteeni]]. Sündmust on jäänud märkima ka vastav tähistuskivi. Aja jooksul on matmispaiku ümbritsenud raudtarad kadumas (alates [[1978]]. aastast on sepistähiste omavoliline kõrvaldamine keelatud), suuremat rõhku on hakatud panema haljastusele. [[1940]]. aastaist anti kalmistute juhtimine linnavalitsuse ehitusosakonnale. [[1941]]. aasta veebruarist määras [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] kalmistu Tallinna linna kommunaalmajanduse asutuste alluvusse.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /><ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ==Arhitektuur== ===Planeering=== Kogu kalmistu jaotus vähemalt 25 tükiks.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> Kalmistut lõikab [[Rahumäe tee]], millest lääne pool paikneb vana kalmistu ja tuletõrjujate kalmistu ning ida pool uus ja juudi kalmistu. Vana kalmistut piirab kolmest küljest müür, mujale istutati piirdehekid. Nõukogude korra kehtestamiseni matmispaiku osteti. Hinna järgi kujunesid välja esinduslikumad ja tagasihoidlikumad kalmistuosad, mille kujundusliku külje ja korrashoiu eest on hoolitsenud matuseplatside valdajad.<ref name="Rahumäe kalmistu koduleht" /> ===Juudi kalmistu kabel=== Kalmistu puust kabel on valminud [[1910]]. ja [[1920]]. aasta vahel.<ref name="BpNYK" /><ref name="TegED" /> ===Kaarli koguduse kabel=== [[Paekivi]]st [[historitsism|historitsistlik]] kabel valmis [[1913]] insener [[Anton Uesson]]i projekti järgi [[Voldemar Lender]]i ehitusbüroos. Kabel imiteerib oma kahe torniga [[Tallinna Kaarli kirik]]ut. Kabelisse telliti Saksamaalt kaks kella, millest üks mõranes. Katkine kell annetati [[1937]]. aastal vanametalli kogumise raames [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]ile, selle eest saadi mälestusplaat kiriku seinale paigutamiseks. Alates 1970. aastatest kasutatakse kabelit kalmistu üldise panipaigana.<ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat" /> ===Püha Vaimu koguduse kabel=== Kabel valmis arhitekt [[Elmar Lohk|Elmar Lohu]] projekti järgi [[1932]]. aastal. [[24. juuli]]l [[1932]] paigaldati vastvalminud kabelile mälestustahvel [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenud koguduse liikmetele. Plaati olid raiutud 16 mehe nimed. Mälestusmärk on taastamata.<ref name="q1OKE" /> Kabel toimib käesoleval ajal kalmistu üldise (v a juudi kalmistu) matusekabelina.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ===Mälestusmärgid=== Kalmistul on [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1905]] [[Tallinn]]as [[Uus turg|Uuel turul]] mõrvatute ühishaud (hukkus vähemalt 94 inimest). [[1959]] viidi kalmule [[Juhan Raudsepp|Juhan Raudsepa]] skulptuur, mis oli valmistatud [[1931]] ja seisis algselt [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatrimaja]] juures. [[1969]]. kevadel purustasid Tallinna garnisoni mereväelased kalmude tähistuseks olnud ristid. [[1974]]. kujundati matmispaik ümber.<ref name="RpquF" /><ref name="tL9Bz" /><ref name="q41N3" /> Kalmistule on maetud kaheksa [[1924]]. aasta [[1. detsembri riigipöördekatse|kommunistide mässu]] ohvrit – neist on politseinike ühishauda maetud kordnikud [[Heinrich Lossmann]], [[Mihkel Nutt]], [[Jaan Holts]] ja [[Johannes Kumel]], konstaabel [[Herman Ubin]], reamees Jaan Bergson ja piirivalvur [[Johan Kruusmann]]. Kadett [[Arnold Allebras]] on maetud oma perekonnaplatsile.<ref name="0lfsX" /><ref name="S5RAS" /> [[31. mai]]l [[1931]] avati spordiseltsi [[Kalev (spordiselts)|Kalev]] 30. aastapäeva puhul [[Rahumäe Vabadussõja mälestussammas|mälestussammas Vabadussõjas langenud kalevlastele]]. Katte eemaldas ja pikema kõne pidas [[riigivanem]] [[Konstantin Päts]].<ref name="Y8Ssv" /> Mälestussammas avati samas kohas taas 20. juunil 1997.<ref name="SHh2F" /> ==Kultuurimälestisi== [[Pilt:Kuno Veeberi hauamonument.jpg|pisi|[[Kuno Veeber]]i hauamonument]] [[Pilt:Jakob Westholmi haud.jpg|pisi|[[Jakob Westholm]]i hauamonument. Autor skulptor [[Juhan Raudsepp]]]] [[Pilt:Perekond Jaigi hauasammas.jpg|pisi|Perekond Jaigi hauasammas]] [[Pilt:Perekond Aule hauamonument.jpg|pisi|Perekond Aule hauamonument]] [[Pilt:Eduard Taska haud.jpg|pisi|[[Eduard Taska]] haud]] [[Pilt:Perekond Vinnali hauamonument.jpg|pisi|Perekond Vinnali hauamonument]] [[Pilt:H. Namsingi hauamonument.jpg|pisi|H. Namsingi hauamonument]] [[Pilt:Perekond Maureri hauasammas.jpg|pisi|Perekond Maureri hauasammas]] * Rahumäe juudi kalmistu kabel, 1910. ja 1920. aasta vahel * Rahumäe kalmistu [[Kaarli kogudus]]e kabel, 1913 * Rahumäe kalmistu [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu kogudus]]e kabel, 1932 * [[1905. aasta terroriohvrite matusepaik]] * [[Tuletõrjujate mälestusmärk Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistul|tuletõrjujate mälestusmärk]], arhitekt [[Karl Lüüs]] (graniit) * [[Aleksander Klumberg]]-Kolmpere (1899–1958) haud * [[Jaan Koort]]i (1883–1935) haud * [[Teodor Lippmaa]] (1894–1943) haud * [[Konstantin Märska]] (1896–1951) haud * [[Hermann Namsing]]i hauamonument, skulptor [[Jaan Koort]], 1925 (Saaremaa marmor) * [[Jaan Oks]]a (1884–1918) haud * [[Georg Johannes Parikas]]e (1880–1958) haud * [[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] (1865–1943) haud * [[Paul Raud|Paul Raua]] (1865–1930) haud * [[Eduard Taska]] (1890–1942) haud * [[Kuno Veeber]]i hauamonument, J. Koort, 1929 (graniit) * [[Jakob Westholm]]i (1877–1935) haud * E. ja J. Olliku hauamonument, J. Koort, 1922–1923 (graniit) * perekond Uusmanni hauamonument, J. Koort, 1932 (graniit) * perekond Vinnali hauamonument, J. Koort, 1930 (graniit)<ref name="IqVkx" /> ==Tulevik== Tulevikus kaalutakse [[kolumbaarium]]i (urnimüüri) ehitamist.<ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012" /> ==Tuntud inimeste kalmud== ===Usutegelased=== * [[Jaan Kiivit seenior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1949–1967'') * [[Jaan Kiivit juunior]] (''Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1994–2005'') * [[Aleksander Mäevälja]] (''enne Mohrfeldt'') (''praost, kultuuritegelane ja kirjamees, EÜS-i auvilistlane'') * [[Toomas Paul]] (''EELK vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane'') * [[Rein Premet]] (''Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja'') * [[Lembit Tedder]] (''EELK vaimulik'') * [[Edvard Tamm]] (EELK vaimulik) * [[Karl Tuvike]] (EELK vaimulik ja köster, KL tegelane) ===Teadlased=== * [[Harald Arman]] (''arhitekt, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Mihhail Bronštein]] (majandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige) * [[Arvo Eek]] (''keeleteadlane'') * [[Johan Christian Johansen]] (''maaparandusinsener, Taani peakonsul'') * [[Kalev Katus]] (''rahvastikuteadlane'') * [[Evald Laasi]], (''ajaloolane ja publitsist'') * [[Adik Levin]], (lastearst ja toitumisspetsialist) * [[Teodor Lippmaa]] (''botaanik ja taimegeograaf, Eesti Teaduste akadeemia liige'') * [[Artur Luha]] (''loodusteadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimese koosseisu tegevliige'') * [[Hubert Matve]] (''ehitusajaloo uurija, publitsist ja ehitusinsener'') * [[Evald Oldekop]] (''hüdroloog ja bioloogiafilosoof'') * [[Rein Perens]] (''hüdrogeoloog'') * [[Aivar Rehe]] (''rahandus- ja pangandustegelane'') * [[Vello Park]] (''geofüüsik, meteoroloog, alpinist ja polaaruurija'') * [[Boris Tamm]] (küberneetik, akadeemik ja TTÜ kauaaegne rektor) ===Kultuuritegelased=== * [[Gunnar Aarma]] (''tervendaja, esoteeriliste raamatute autor, tõlkija ja filosoof'') * [[Jüri Aarma]] (näitleja, muusik ja ajakirjanik) * [[Karl Aavik]] (''muusik'') * [[Artur Adson]] (''luuletaja ja näitekirjanik'') * [[Heino Anto]] (''näitekirjanik, teatritegelane ja tõlkija'') * [[Elise Rosalie Aun|Elise Rosalie Aun-Raup]] (''kirjanik'') * [[Gustav Avesson]] (''Estonia näitleja ja laulja'') * [[Naftoli Bassel]] (kirjandusteadlane) * [[Vladimir Beekman]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Julius Bleyer]] (''postiajaloo uurija, [[Eesti Postimuuseum]]i asutaja ja esimene juhataja''). * [[Nevil Blumberg]] (muusik) * [[Tõnis Braks]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Paul Wilhelm Burman]] (''kunstnik'') * Adolf Friedrich (Toomas) Enke (sepp, lukksepp ning kodukaunistaja) * [[Erika Esop]] (''lastekirjanik ja prosaist'') * [[Julius Gens]] (''kunstiteadlane, kunstikoguja'') * [[Leo Gens]] (''ka Lev Gens'') (''kunstiajaloolane, -kriitik ja pedagoog'') * [[Isidor Goldman]] (''lennunduse ajaloo uurija'') * [[Gunnar Graps]] (''muusik'') * [[Harald Heinsaar]] (''aia- ja pargikujundaja, kunstnik'') * [[Robert Helde]] (''sõjaliste teenetega vabadusvõitleja, insener ja mälumängur'') * [[Hain Hiieaas]] (''pedagoog, Tallinna reaalkooli direktor'') * [[Lembit Himma]] (muusik ja ansamblijuht) * [[Märt Hunt]] (muusik, ansamblite juht, laulude autor ja pedagoog) * [[Elfriede Ilves]] (''Eesti raadio kauaaegne diktor'') * [[Juhan Jaik]] (''luuletaja, novellist ja ajakirjanik'') * [[Marie Kalmus]] (''kunstnik, kujur'') * Hans Kiiver (ajakirjanik) * [[Kustas Kikerpuu]] (''muusik, helilooja, orkestrijuht ja muusikapedagoog'') * [[August Kirsimägi]] (''enne Adalbert Kirschenberg'') (''kirjanik'') * [[Anna Klas]] (''pianist ja muusikapedagoog'') * [[Eri Klas]] (''dirigent ja muusik') * [[Jaan Koort]] (''kujur, maalikunstnik ja keraamik'') * [[Gunnar Kriik]] (''muusik ja laululooja'') * [[Jaan Kross]] (''kirjanik, tõlkija, jurist, VII Riigikogu liige'') * [[Emil Laansoo]] (''muusik, ansamblijuht'') * [[Tõnu Lindvet]] (pedagoog ja tantsujuht Kuusalust) * [[Taivo Linna]] (''muusik ja metallikunstnik'') * [[Uno Loop]] (laulja, muusik, pedagoog ja sportlane) * [[Raivo Lugima]] (''teleprodutsent'') * [[Pear Luide]] (''enne Bernhard Kangermann'') (''näitekirjanik'') * [[Georg Eduard Luiga]] (''ajakirjanik ja kirjanik'') * [[Bernhard Lukk]] (''klarnetist, Konservatooriumi professor'') * [[Iko Maran]] (''lastekirjanik'') * [[Daisy-Felicitas Matve]] (''arhitekt'') * [[Madis Mei]] (''kapten, Tallinna Meremuuseumi rajaja'') * [[Natalie Mei]] (''teatrikunstnik ja raamatugraafik'') * [[Heigo Mirka]] (basskitarrist, ansamblijuht, laulukirjutaja ja pedagoog) * [[Peeter Mudist]] (''maalikunstnik ja skulptor'') * [[Taavet Mutsu]] (Mutso) (teatritegelane ning kirjastaja) * [[Vello Mäeots]] (kauaaegne Rahvusmeeskoori laulja ning kultuurikorraldaja) * [[Jakob Mändmets]] (''kirjanik ja ajakirjanik'') * [[Konstantin Märska]] (''filmioperaator'') * [[Ellen Niit]] (''kirjanik ja tõlkija'') * [[Lembit Odres]] (''koduloolane, vaimse pärandi talletaja ja Paldiski aukodanik'') * [[Rudolf Valentin Oja]] (haridus- ja kultuuritegelane, Keila kooli kauane õpetaja ja direktor) * [[Jaan Oks]] (kirjanik) * [[Viktor Oksvort]] (ka Oxford) (kultuuritegelane, leidur, laulu "Jää vabaks, Eesti meri..." autor") * [[Georg Johannes Parikas]] (''Eesti fotograafia ja filmikunsti rajaja, Vabadussõja fotoreporter'') * [[Artur Perna]] (''arhitekt, VR kavaler, Vabadussõjas ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerija ja ülem, siis maakuulamisosakonna formeerija ja ülem ning sõjaväe korterivalitsuse ülem'') * [[Wilhelm Konstantin Fromhold Petersen]] (bioloog, pedagoog, Tallinna reaalkooli kauane direktor) * [[Agu Pihelga]] (maalikunstnik) * [[Jaan Pihlak]] (telerežissöör) * [[Eduard Poland]] (''kunstnik, dekoraator. Kujundas Eesti 50-, 100- ja 500-margase ning 5-, 10- ja 20-pennise aastatel 1919–1924'') * [[Siim Poll]] (''muusikapedagoog, pianist ja kontsertmeister'') * [[Hendrik Prants|Heinrich (Hindrik) Prants]] (''ajakirjanik'') * Naan Põld (laulja) * [[Endel Pärn]] (''näitleja'') * [[Ly Ranne]] (modell, jumestuskunstnik ja ilutoimetaja) * [[Kristjan Raud]] (''kunstnik'') * [[Paul Raud]] (''kunstnik'') * [[Fred Raudberg]] (kultuuritegelane, laulupidude liikumisjuht) * [[Ingrid Renser]] (''ajakirjanik'') * [[Valter Johannes Riiner-Riner]] (''kunstnik'') * [[Jakob Rosenberg]] (''esperanto pioneer Eestis'') * [[Peep Sarapik]] (''helilooja ja koorijuht'') * [[Friedrich Sauer]] (''Priidu Saue'') (''Põltsamaa Reaalgümnaasiumi (praegune Põltsamaa Ühisgümnaasium) direktor; hiljem haridusministri nõunik, Eesti Vabariigi haridusminister'') * [[Avo Seppel]] (arhitekt) * [[Leida Sibul]] (''laulja'') * [[Lembit Sibul]] (humorist ja publitsist) * [[Vello Sillam]] (fotograaf ja ettevõtja) * Linda Soomre (kauaaegne Tallinna Siselinna kalmistu juht, mäluhoidja) * [[Marie Suurorg]] (Hansen) (A. H. Tammsaare õde, näitleja A. Suuroru ema) * [[Hagi Šein]] (''teleajakirjanik ja -teoreetik, õppejõud, ETV juht'') * [[Siima Škop]] (kunstnik) * [[August Tamman]] (''kirjanik, riigikogu sekretär'') * [[Venda Tammann]] (''akordionist ja muusikapedagoog'') * [[Eduard Taska]] (''Eesti professionaalse nahakunsti rajaja'') * [[Aleksander Tassa]] (''kunstnik, kirjanik ja muuseumitöötaja'') * [[Kalmer Tennosaar]] (''laulja, diktor ja teleajakirjanik) * [[Kalju Terasmaa]] (muusik, laulja ja pedagoog) * [[Harry Tertsius]] (''intarsiakunstnik'') * [[Heinrich Tiidermann]] (''fotograaf'') * [[Rein Tomingas]] (arhitekt ja parodist) * Ivar Trikkel (ajakirjanik, õppejõud ning kultuuritegelane) * [[Olga Tünder]] (president Konstantin Pätsi koduabiline ning lapsehoidja) * [[Marie Under]] (''luuletaja'') * [[Jaan Vaarmann]] (''tuletõrjetegelane, päästeajaloo talletaja ja tuletõrjemuuseumi looja'') * [[Kuno-Raul Valdma]] (ajakirjanik) * [[Agaate Veeber]] (''kunstnik'') * [[Kuno Bernhard Veeber]] (''maalikunstnik'') * [[Villi Veskimäe]] (laulja ja estraadiartist) * [[Bruno Vestenberg]] (''tarbekunstnik ja pedagoog, Vana Tooma lambi disainija'') * [[Robert Võsu]] (''vaimulik'') * [[Silvi Väljal]] (''raamatuillustraator ja graafik'') * [[Friedrich Herbert Wendach]] (''arhitekt'', Nõmme linnaarhitekt ja seltsitegelane) ===Sõjaväelased=== * [[Arved Engmaa]] (kahekordne VR kavaler, kisarööpmeliste soomusrongide juht, kolonel) * Johannes Herm (kahekordne VR kavaler, merejõudude juht, mereväekapten) * [[Vladimir Hirt]], ka ''Vladimir Hirv'' (''VR II/3, kapten. Pärast Vabadussõda oli Valga ja Irboska jaama komandant, hiljem teenis pioneeripataljonis'') * [[Richard Kokk]] (Lembitu komandöri kt., vanemleitnant, ajakirja Merendus toimetaja) * [[Oskar Liik]] (VR kavaler, sanitaarkolonel) * [[Aado Lüüs]] (VR kavaler, kolonelleitnant) * [[Johan Mei]] (kolonelleitnant, merendustegelane) * Johann Muischneek (esimene Tallinnas Eesti vabariigi eest langenu) * [[Artur Ojalo]] (KL juht Nõmmel, riigikaitse edendaja) * [[Artur Salf]] (kolonel, ajaloolane) * [[Hengo Tulnola]] (VR kavaler, major, taarausu eestvedaja, publitsist) * [[Hans Tuuksam]] (VR kavaler, major, jurist, Nõmme seltsitegevuse edendaja) ===Ühiskonnategelased=== * [[Eduard Aule]] (''poliitik ja rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Arnold Green]] (''riigi- ja sporditegelane, taastatud EOK esimene president'') * [[Sven Ivanov]] (ettevõtja, majandustegelane) * [[Gustav Jallajas]] (''postitöötaja, Postivalitsuse direktor, Riikliku Ringhäälingu raadionõukogu liige'') * [[Salme Eslas]] (''Nõmme naiskodukaitse juht, õpetaja, seltside tegelane'') * [[Ferdinand Jalandi]] (''Nõmme KL ja tuletõrjetegelane'') * [[Allan Kiil]] (ettevõtja, omavalitsus- ja sporditegelane ning ujuja) * [[Vilhelmine Klementi]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Jaan Kreuks]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Madis Käbin]] (''ühis- ja pangategelane, Asutava Kogu liige'') * [[Reinhold Käbin]] (arst ja tervishoiu korraldaja) * [[Udo Käär]] (tootmisjuht ja majandustegelane) * [[Simon Levin]] (jurist, advokaat) * [[Johannes Peistik]] (''VR kavaler, Jüri Vilmsi saatja teekonnal Soome'') * [[Julius Seljamaa]] (''VR III/2, välisminister ja diplomaat, Eesti Ajutise Maanõukogu sekretär ja abiesimees, I Riigikogu liige, ajakirjanik'') * [[Konstantin Sirotkin]] (Nõmme tuletõrjetegelane, ettevõtja) * [[Indrek Toome]] (''riigitegelane, ENSV ministrite nõukogu esimees 1988–1990, viimase Ülemnõukogu saadik, 20. augusti klubi liige, ettevõtja'') * [[Artur Uibopuu]] (''rahandustegelane, Eesti Panga president'') * [[Alma Vaarman]] (''revolutsioonitegelane'') * [[Benjamin Valter]] (Walter), (VR I/3, kaugesõidukapten, merendustegelane, pikaaegne jäämurdja "Suur Tõll" kapten.) * [[Eduard Virgo]] (''VR III/2, diplomaat'') * [[Jakob Westholm]] (''pedagoog, Asutava Kogu liige (1919–1920 abiesimees) ning I, II, III ja IV Riigikogu liige'') ===Sporditegelased=== * [[Koit Annamaa]] (''kergejõustiklane, vasaraheitja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el, oli politseiteenistuses'') * [[Ernst Joll]] (''jalgpallur, osales 1924 [[1924. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängud]]el, följetonist'') * [[Aleksander Klumberg|Aleksander Klumberg-Kolmpere]] (''kergejõustiklane ja treener'') * [[Karl Tallmeister]] (''võrkpallur'') * [[Sara Teitelbaum]] (mitmekülgne sportlane) * [[Leopold Tõnson]] (''VR I/2, ohvitser, kergejõustiklane, aerutaja ja sporditegelane'') * [[Reginald Uba]] (''kergejõustiklane, keskmaajooksja, osales 1936 [[Berliini olümpiamängud]]el (1936), spordiajakirjanik [[Toomas Uba]] isa'') * [[Toomas Uba]] (''spordiajakirjanik'') * [[Helmut Veem]] (''VR I/3, spordikohtunik, Paide Ülejõe staadionikomitee esimees, kohalik spordijuht, k[[Kaitsepolitsei|aitsepolitsei]] asutaja ja esimene ülem, kapten'') * [[Tõnu Võimula]] (''maadleja, sporditegelane, [[Martin Klein]]i treener ning ajakirjanik) <gallery> Fail:Kristjan Raua ja Paul Raua haud.jpg|[[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] ja [[Paul Raud|Paul Raua]] haud Fail:K. A. Rütmani hauasammas.jpg|K. A. Rütmani hauasammas Fail:Hans Suklesi hauakujundus.jpg|[[Hans Sukles]]i haud Fail:E. ja J. Olliku hauamonument.jpg|E. ja J. Olliku hauamonument Fail:Perekond Uusmanni hauamonument.jpg|Perekond Uusmanni hauamonument Fail:Konstantin Märska haud.jpg|[[Konstantin Märska]] haud Fail:Evald Oldekopi hauasammas.jpg|[[Evald Oldekop]]i hauasammas </gallery> ==1905. aasta terroriohvrite matusepaik== {{Vaata| 1905. aasta terroriohvrite matusepaik}} Matusepaiga monumendi autor on skulptor [[Juhan Raudsepp]]. <gallery> Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 1.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 3.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 4.jpg Fail:1905. a. terroriohvrite matusepaik 5.jpg </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Rahumäe kalmistu koduleht">[http://www.kalmistud.ee/rahumae Rahumäe kalmistu koduleht]</ref> <ref name="Rahumäe kalmistu sada aastat">Vootele Hansen. [https://web.archive.org/web/20150923234327/http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Rahumäe kalmistu sada aastat.] // Sulane nr 3/33 Viinakuu 2003</ref> <ref name="Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012">[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=837050 Tallinna Kalmistute arengusuunad aastani 2012.] Tallinna Linnavolikogu 20. detsembri 2004. a määrus nr 59</ref> <ref name="BpNYK">[[Leho Lõhmus]] "Jalutaja teejuht". [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]] 2007</ref> <ref name="TegED">[[Robert Nerman]], [http://www.postimees.ee/031207/esileht/siseuudised/tallinn/299214.php "Juhkentali linnaosa sai nime suurkaupmehe suvemõisa järgi"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Postimees, 3. detsember 2007</ref> <ref name="RpquF">Laane, Karl, "Tallinna kalmistud". Tallinn : Maalehe Raamat, 2002. lk. 129</ref> <ref name="tL9Bz">{{Netiviide |pealkiri=Rahumäe/Rahumäe kalmistu |url=http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |vaadatud=2008-11-02 |arhiivimisaeg=2009-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090521194726/http://www.tallinn.ee/est/nomme/g6363s41122 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="q41N3">Pekka Erelt: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/019C3C963B868ABCC2257090002E0ED3 "Verine pühapäev Tallinnas"] Eesti Ekspress, 6. oktoober 2005</ref> <ref name="0lfsX">Leho Lõhmus: [http://www.tallinn.ee/est/g1510s24930 "Hauakivi Jaan Laanuse kalmule"] Nõmme Sõnumid, 16. detsember 2005, nr 24 (264). lk 2</ref> <ref name="S5RAS">[http://www.epl.ee/news/online/fotod-politsei-malestas-langenud-kolleege.d?id=51110849 "Politsei mälestas langenud kolleege"] epl.ee, 1. detsember 2007</ref> <ref name="Y8Ssv">Lõhmus, 2007</ref> <ref name="SHh2F">Urmas Seaver: [https://www.ohtuleht.ee/5131 "Mälestussammas äratati varjusurmast automaadilaskudega"] Õhtuleht, 21. juuni 1997</ref> <ref name="q1OKE">Leho Lõhmus, "Nõmme läbi aegade". Nõmme (Tallinn) : Inreko Press, 2001. lk. 130</ref> <ref name="IqVkx">[http://register.muinas.ee/pdetail01.asp?mo_id=1215 Kultuurimälestiste riiklik register]</ref> }} ==Kirjandus== *Karl Laane, "Tallinna kalmistud" (Maalehe Raamat, Tallinn 2002). ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://www.kalmistud.ee/g10 Rahumäe kalmistu koduleht] * {{kultuurimälestis}} *Galerii [http://pilt.delfi.ee/album/40783/?page=1 Rahumäe kalmistu] *[http://www.kalmistud.ee/map/MapPublic.html?s=avalik&c=24 Rahumäe kalmistu plaan] *[http://www.eelk.ee/~ktalkaarli/sulane/Sulane21.html#RAHU Vootele Hansen. Rahumäe kalmistu sada aastat] {{Coordinate|NS=59.392154|EW=24.701707|type=landmark|region=EE}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} [[Kategooria:Rahumäe kalmistu| ]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa kalmistud]] bwpl209zqmy1q2luu3kpru800xonflu Rahe 0 85028 7231687 7230946 2026-09-10T10:01:40Z ~2026-48740-45 237161 7231687 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib loodusnähtusest; relva kohta vaata artiklit [[LMT R-20 Rahe]]}} [[Pilt:Grad trawnik chodnik.jpg|pisi|Raheterad kõnniteel ja murul]] '''Rahe''' on hoog(padu-)saju [[sademed|sademete]] liik, mis koosneb küllaltki korrapärastest ümmargustest '''raheteradest''' ehk loodusliku [[jää]] graanulitest. [[Fail:Hail Storm in Palmerston North, 11 September 2017.ogv|pisi|Rahetorm]] Rahetera läbimõõt on tavaliselt 0,5–2 sentimeetrit, erandjuhtumitel lõunamaadel isegi kuni 10 cm. Rahe kaasneb sageli äikesega, raheterad langevad enamasti võimsatest [[rünksajupilv]]edest (äikesepilvedest).<ref name="gloss" /> Raheterad tekivad äikesepilve tugevates tõusvates õhuvooludes. Kõige sagedamini esineb rahet [[kesklaiused|kesklaiustel]] [[manner|mandrite]] sisealadel. [[Troopika]]s esineb rahet harvemini, peamiselt kõrgematel aladel. Rahesadu on võimalik [[ilmaennustus|ennustada]], kasutades selleks meteoatelliitide ja -radarite andmeid. == Määratlus == [[Pilt:Granizo.jpg|pisi|Umbes kuuesentimeetrise läbimõõduga rahetera]] Rahetera läbimõõt on viis millimeetrit või rohkem.<ref name="gloss" /> Erinevalt [[jääkruubid|jääkruupidest]] on raheterad kihilised ning võivad olla ebakorrapärased ja kokku kasvada. Rahetera koosneb läbipaistvast jääst või vahelduvatest vähemalt ühe millimeetri paksustest läbipaistva ja poolläbipaistva jää kihtidest, mis kogunevad, kui rahetera koos tugevate tõusvate õhuvooludega pilves korduvalt üles-alla liigub, kuni kord küllalt raskena maapinnale kukub. Kahju tekitavate raheterade suuruseks on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] mõõdetud keskmiselt 2,5–4,4 sentimeetrit.<ref name="Jewell, Brimelow 2004" /> Kahest sentimeetrist suuremaid raheteri peetakse harilikult ohtlikuks. Näiteks [[Kanada meteoroloogiateenistus]] edastab tugeva äikese hoiatuse, kui raheterad on ennustatavalt kahesentimeetrised või suuremad.<ref name="Kanada ilmateenistus" /> [[Ameerika Ühendriikide riiklik ilmateenistus]] edastab alates 2010. aastast samalaadse hoiatuse, kui rahetera läbimõõt ületab üht [[toll (pikkusühik)|tolli]] (2,54&nbsp;cm), varem oli nende jaoks kriitiline piir kolmveerand tolli.<ref name="USA ilmateenistus" /> Ülejäänud riikides on omad kriteeriumid sõltuvalt kohalikest eripäradest, näiteks viinamarjakasvatuspiirkondades võivad kahju tekitada ka väiksemad raheterad. Nagu Kanadas, nii koostatakse Eestiski ilmahoiatus siis, kui raheterad on kahesentimeetrised või suuremad.<ref name="EMHI" /> == Teke == Rahe tekib äikeserinde pilvedes või eriti võimsates vertikaalarenguga suurtes [[rünkpilv]]edes, milles pilve kogukõrgusest valdav osa on allpool õhu nulltemperatuuri ning kus on tugevad [[tõusev õhuvool|tõusvad õhuvoolud]] ja suur veepiiskade (niiskuse) sisaldus.<ref name="gloss" /> Ühes rahega võib esineda ka [[tromb]]e, mille põhjuseks on samuti tugevad tõusvad õhuvoolud.<ref name="NOAA" /> Tõusvates õhuvooludes liikuvate [[allajahtumine|allajahtunud]] veepiiskade liikumisega rahetekke põhjus avastati 19. sajandi keskel.<ref name="Kask 1981" /> === Rahetera kihilisus === Nagu teiste rünksajupilve sademete puhul, on rahe moodustumiseks vajalik veepiiskade teke. Kui tõusev õhuvool jõuab pilves null temperatuuri tasapinnast kõrgemale, siis selles olevad veepiisad ei muutu esialgu jääks vaid säilitavad vedela oleku ehk allajahtunud oleku, kokkupuutel [[kondensatsioonituum]]aga muutuvad aga hetkega [[tahke]]ks. Suure rahetera läbilõikel on näha sibulalaadne struktuur. Seega koosneb rahetera paksematest poolläbipaistvatest kihtidest, mis vahelduvad õhemate läbipaistmatute valgete kihtidega. Üksteisele järgnevate kihtide moodustumine on tingitud pilves üles-alla liikumisel saadud lisajääst. [[Pilt:Hagelkorn mit Anlagerungsschichten.jpg|pisi|Suur [[kontsentrilised objektid|kontsentriliste]] ringidega rahetera]] Tormi tugevad tõusvad õhuvoolud, milles on ülespoole puhuva tuule kiirus kuni 180&nbsp;km/h,<ref name="ncar" /> tõstavad moodustuvaid raheteri üles. Rahetera kasvukiiruse muutumine sõltub niiskuse muutlikkusest ja ettejäävatest allajahtunud veepiiskadest. Tõustes läbivad raheterad erineva [[õhuniiskus|niiskussisalduse]] ja allajahtunud veepiiskade kontsentratsiooniga pilvekihte. Rahetera kasv sõltub ka liituvate veepiiskade suurusest. Kui rahetera satub suure veepiiskade kontsentratsiooniga pilvekihti, liituvad viimased temaga ja moodustub poolläbipaistev kiht.<ref name="Nelson" /> Kui rahetera satub pilvekihti, mis sisaldab peamiselt [[veeaur]]u, [[sublimeerumine|sublimeerub]] ta pinnale kristallidest jääkiht, mis on läbipaistmatu, sest kristallide vahele jääb õhk.<ref name="Aruksaar jt 1964" /> Lisaks sõltub rahetera kiirus tema asukohast pilve tõusvas õhuvoolus ja tema massist. Sellega on määratud rahetera kihtide paksuse varieeruvus. Allajahtunud veepiisa raheteraga liitumise tõenäosus sõltub nende [[suhteline kiirus|suhtelisest kiirusest]]. Üldiselt moodustuvad suuremad raheterad seetõttu tugevamast tõusvast õhuvoolust mõnevõrra eemal, kus nad saavad kauem kasvada.<ref name="Nelson" /> Rahetera kasvades vabaneb [[latentne soojus]], mis hoiab selle välisosa vedelas olekus. Nii on rahetera väliskiht kleepuv ja kokkupõrkel võivad temaga liituda väiksemad raheterad, misjärel moodustub suurem ebakorrapärase kujuga kogum.<ref name="Brimlow" /> Rahetera tõuseb pilves seni, kuni on kasvanud nii suureks, et tõusvad õhuvoolud ei jaksa teda enam kanda.<ref name="ncarhail" /> Keerukama tsirkulatsiooniga võib tegu olla siis, kui pärast ühest tõusvast õhuvoolust väljakukkumist haarab rahetera kaasa teine tugevam tõusev õhuvool. Viimane on aga erandjuht.<ref name="Nelson" /> === Soodustavad tegurid === Kõige tavalisem on rahe kesklaiustel mandrite siseosades, sest rahe teke on märksa tõenäolisem, kui külmumistemperatuurist külmem õhukiht on 3400 meetrist madalamal.<ref name="mesoanal" /> Kuiva õhu liikumine tugevasse äikesetormi võib mandri kohal rahet sagendada, sest soodustab [[aurumisjahtumine|aurumisjahtumist]], mis toob külmumistemperatuurist madalama õhukihi allapoole ja võimaldab seeläbi raheteral suuremas pilveulatuses kasvada. Seega on rahe troopikas kesklaiustega võrreldes harvem, sest üldiselt on [[atmosfäär]] troopikas soe maapinnast palju suuremate kõrgusteni. Troopikas esineb rahe peamiselt kõrgemates piirkondades.<ref name="Downing" /> Kui õhutemperatuur langeb alla −30&nbsp;°C, kasvavad raheterad väga vähe, sest nii külmades õhukihtides on allajahtunud veepiisad haruldased.<ref name="mesoanal" /> Kõige suurema tõenäosusega on pilves rahet 6100 meetrist kõrgemal. 3000–6100 meetri kõrgusel on 60% rahest pilve sees ja ülejäänud 40% pilvest väljas, pilve [[alasi (meteoroloogia)|alasiosa]] all. 3000 meetrist madalamal jaotub rahe sama ühtlaselt nii pilve sees kui ka pilve ümber 3,7 kilomeetri ulatuses.<ref name="Airbus" /> == Levik == [[Pilt:Bogota hailstorm.jpg|pisi|Rahetorm [[Bogotá]]s]] Kõige sagedamini esineb rahet kesklaiustel mandrite sisealadel ja troopikas harvemini, kuigi viimases on äikesetormid palju sagedasemad.<ref name="Hand, Cappelluti 2011" /> Samuti on rahe [[mäeahelik]]es palju sagedasem, sest mäed suunavad rõhtsad õhuvoolud ülespoole ning tugevdavad seeläbi pilvesiseseid tõusvaid õhuvoole ja teevad ka rahe tekke tõenäolisemaks.<ref name="Geoscience Australia" /> Harvem esineb rahet [[mets]]apiirkondades.<ref name="Aruksaar jt 1964" /> Tugevad rahetormid esinevad kõige sagedamini Põhja-[[Argentina]]s, Lõuna-[[Paraguay]]s ning väiksemas piirkonnas [[India]] ja [[Bangladesh]]i piirialadel. Sagedased on rahetormid samuti USA kesk- ja kaguosas, Loode-Indias, Lääne- ja Kesk-[[Aafrika]]s ning Kagu-Aafrikas.<ref name="Cecil, Blankenship 2011" /> Indias [[Uttar Pradesh]]i osariigis oli 1888. aastal üks teadaolevalt suurima ohvritearvuga rahetorme.<ref name="Wixon 2005" /> [[Kesk-Euroopa]]s on suurima raheohuga Edela- ja Kagu-[[Prantsusmaa]], [[Põhja-Itaalia]] ning [[Lõuna-Saksamaa]].<ref name="Zimmerli 2005" /> [[Põhja-Ameerika]]s on rahe kõige tavalisem [[Colorado]], [[Nebraska]] ja [[Wyoming]]i osariigi piirialal, mida tuntakse Hail Alley ('rahe tee') nime all.<ref name="ncarhail" /> Selles piirkonnas esineb rahe märtsist oktoobrini, seejuures suurem osa rahetormidest perioodil maist septembrini. Põhja-Ameerika raherikkaim linn on [[Cheyenne]], kus on igal hooajal keskmiselt 9–10 rahetormi.<ref name="Nolanhail" /> == Ennustamine == Rahet on võimalik ennustada lühikese aja taha. See on üks keerulisemaid ilmaennustamise ülesandeid, kuna rahehoog on tavaliselt lühiajaline ja hõlmab väikese maa-ala.<ref name="López et al. 2007" /> [[Ilmaradar]]i abil saab tuvastada äikesepilvi, millega võib kaasneda rahe. Ilmahoiatus võidakse edastada 15 minutit enne rahehoo kohale jõudmist, nii et järgnevalt jõutakse näiteks soodsam lennutrajektoor valida.<ref name="ncarhail" /> Radariga mõõdetud rahetera [[peegelduvus]] sarnaneb suurte vihmapiiskade omaga. Neil vahetegemiseks on leitud, et kuna vihmapiisk on enam lapik, peegeldub kahe ristuva [[polarisatsioon|polariseeringuga]] impulsi korral rõhtpolariseeringuga impulss sellelt tagasi tugevamini kui püstpolariseeringuga impulss.<ref name="Knight, Knight 2003" /> Sama silmas pidades on radari abil võimalik määrata ka raheterade suurust.<ref name="NSSL" /> Rahe tuvastamiseks on hakatud kasutama ka [[satelliidipilt]]e, kuid seda meetodit kasutades tehakse sageli ekslikke järeldusi.<ref name="Bauer-Messmer, Waldvogel 1997" /> == Rahetera suurus ja lõppkiirus == [[Pilt:Record hailstone Vivian, SD.jpg|pisi|USA suurim registreeritud rahetera, mille läbimõõt on 20 sentimeetrit ja mass 0,88 kilogrammi]] Rahetera suuruse määramiseks on mõnel maal täpsema mõõtmisvahendi puudumisel soovitatud rahetera võrrelda sarnast mõõtu esemega, näiteks [[münt|mündi]], [[golfipall]]i, [[kana]][[muna]] või [[herned|hernega]].<ref name="spc.noaa.gov" /><ref name="Torro" /> [[Lennujaam]]ades tehtavatel vaatlustel kasutatakse raheterade suuruse ülesmärkimiseks [[METAR]]-koode. Suuremate raheterade kohta käib METAR-kood GR ning veerandtollist (6,4&nbsp;mm) väiksemate raheterade ja [[lumekruubid|lumekruupide]] kohta kood GS.<ref name="METAR" /> Vanemates Eesti alalt pärit ülestähendustes on sageli kirjeldatud raheteri, mis on näiteks kana-, [[tuvi]]-, [[kuldnokk|kuldnoka-]] või [[pääsuke]]se<nowiki/>muna suurused.<ref name="Tarand 1986" /> USA suurim registreeritud rahetera sadas maha 2010. aastal Lõuna-Dakota osariigis [[Vivian (Lõuna-Dakota)|Vivianis]]. Selle läbimõõt oli 20 sentimeetrit ja mass 0,88 kilogrammi. Eelmine USA rekordrahetera läbimõõduga 17,8 sentimeetrit registreeriti 2003. aastal ja rekordmassiga (0,76&nbsp;kg) rahetera 1970. aastal.<ref name="Record" /> Eesti ilmajaamades registreeritud raheterade läbimõõt ei ületa viit sentimeetrit, mujalt Eestist on teateid ka ligi kümnesentimeetristest raheteradest.<ref name="Eesti riskid" /> Raheterad kukuvad maha erineva [[lõppkiirus]]ega. Ühesentimeetrise läbimõõduga rahetera langeb ligi üheksa meetrit sekundis, kaheksasentimeetrine ligi 48 meetrit sekundis. Rahetera kiirus sõltub selle suurusest, kujust, õhuhõõrdumisest, tuulest, põrkumisest vihmapiiskade ja teiste raheteradega ning sulamisest, kuna raheterad langevad läbi soojemate õhukihtide.<ref name="NSSL 2006a" /> == Ohud == Rahe võib märkimisväärselt kahjustada [[auto]]sid, [[õhusõiduk]]eid, katuseaknaid, klaaskatuseid, [[kariloom]]i ja eriti põllukultuure.<ref name="Nolanhail" /> Katustel jäävad rahekahjustused tihti märkamata, kuni ei esine pragusid ega lekkeid. Kõige raskem on kahjustusi tuvastada sindel- ja lamekatustel.<ref name="Adjusting Today" /> Plekk-katused on märksa vastupidavamad, kuid rahe võib neilegi väikseid mõlke tekitada ja kahjustada pleki kattekihti. Õhusõidukite jaoks on rahe üks tõsisemaid äikesetormiga kaasnevaid ohte.<ref name="Field et al. 2010" /> Kui raheterade suurus ületab 1,3 sentimeetrit, võib õhusõiduk hetkega kahjustuda.<ref name="FAA" /> Maapinnale kogunenud raheterad võivad olla ohtlikud õhusõidukite maandumisel. Samuti on raherohkemates piirkondades tavaline, et raheterad mõlgivad autosid ning lõhuvad nende [[tuuleklaas]]e ja aknaid. USA-s on rahe suhtes kõige tundlikumad põllukultuurid olnud [[nisu]], [[mais]], [[sojauba]] ja [[tubakas]].<ref name="Wixon 2005" /> Kanadas on rahe üks suuremaid rahalist kahju tekitavaid loodusõnnetusi.<ref name="Coppola 2007" /> On teada harvad juhud, mil suured raheterad on põhjustanud [[põrutus]]i või surmaga lõppevaid [[trauma]]sid. Üks varasemaid teadaolevaid inimohvritega raskeid vahejuhtumeid oli 9. sajandil Indias [[Uttarakhand]]is.<ref name="Telegraph" /> == Ladestus == [[Pilt:Melbourne March 2010 Hail.jpg|pisi|Rahe [[Melbourne]]'i tänavatel]] Rahe ladestub kitsa ribana,<ref name="NSSL 2006b" /> mis paistab välja tormijärgsetelt satelliidipiltidelt.<ref name="Peters 2003" /> Harilikult kestab rahetorm mõnest minutist kuni 15 minutini.<ref name="Nolanhail" /> [[Äkküleujutus]]e või [[mudavool]]u korral raskendab ladestunud rahe järsul maastikul olukorda. Suuremate äikesetormidega, mis murravad puid ja jätavad paljud majapidamised elektrita, võib maapinnale koguneda üle viie sentimeetri paksune rahekord. Erandjuhul võib ladestuda 20–30 sentimeetrine rahekord.<ref name="Aruksaar jt 1964" /> Seda siis, kui tingimused rahetekkeks on soodsad ja rahetorm on väheliikuv. Samuti ladestub paksem rahekord pigem mäestikupiirkonnas, nii nagu juhtus näiteks 2010. aasta juulis USA-s [[Nederland (Colorado)|Nederlandis]], kus sadas maha umbes 30-sentimeetrine rahekord.<ref name="coloradodaily" /> == Tõrje ja ennetamine == [[keskaeg|Keskajal]] püüti rahet ja sellest tulenevaid põllukultuuride kahjustusi ennetada [[kirikukell]]ade helistamise ja [[kahur]]ipaukudega. Hiljem on kasutatud [[rahekahur]]eid, mis väidetavalt pärsivad raheteket. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] on rahega kaasnevate ohtude vältimiseks kasutatud [[pilvekülvamine|pilvekülvamist]]; eriti [[Venemaa]]l, kus väidetavalt vähendati pilvedesse [[rakett]]ide ja [[mürsk]]ude abil [[hõbejodiid]]i külvates rahest tulenevaid põllukultuuride kahjustusi 50–80%. Aastatel 1965–2005 organiseeriti rahetõrjeprogramme 15 riigis.<ref name="Wixon 2005" /> Seniajani pole nimetatud raheennetusmeetodite toimimine tõendust leidnud.<ref name="ncar" /> Suure raheohuga piirkondades on alates 20. sajandi lõpust üha enam hakatud [[puuviljaaed]]u katma [[polüetüleen]]võrguga, mis küll kaitseb rahe eest, aga samas muudab aia [[mikrokliima]] taimedele ebasoodsamaks ega pruugi olla rahaliselt tasuv.<ref name="Iglesias et al. 2006" /> == Vaata ka == * [[Hiidrahe]] * [[Jääkruubid]] * [[Lumekruubid]] * [[Rahetera]] (haigus) == Viited == {{viited|allikad= <ref name="gloss">AMS, 2009. [http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?id=hail1 Hail]. ''Glossary of Meteorology''. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Jewell, Brimelow 2004">Jewell, R., Brimelow, J., 2004. [http://www.spc.noaa.gov/publications/jewell/hailslsc.pdf Evaluation of an Alberta hail growth model using severe hail proximity soundings in the United States]. ''Preprints, 22d Conf. on Severe Local Storms'', Hyannis, MA, AMS, CD-ROM, P9.5 (ingl).</ref> <ref name="EMHI">EMHI. [http://www.emhi.ee/index.php?ide=29,720,730 Hoiatuste kriteeriumid]. Vaadatud 25.10.2011.</ref> <ref name="Kanada ilmateenistus">Meteorological Service of Canada, 2011. [http://ec.gc.ca/meteo-weather/default.asp?lang=En&n=D9553AB5-1#severethunderstorm Severe thunderstorm criterias]. Environment Canada. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Kask 1981">Kask, I., 1981. Rahe. ''Eesti Loodus'', 9: 581–585.</ref> <ref name="Aruksaar jt 1964">Aruksaar, H., Liidemaa, H., Martin, I., Mürk, H., Nei, I., Põiklik, K., 1964. Üld- ja agrometeoroloogia. Eesti Raamat, Tallinn, lk 158.</ref> <ref name="Brimlow">Brimelow, J. C., Reuter, G. W., Poolman, E. R., 2002. Modeling Maximum Hail Size in Alberta Thunderstorms. ''Weather and Forecasting'', 17: 1048–1062 (ingl).</ref> <ref name="ncarhail">Munoz, R., 2000. [https://web.archive.org/web/20091015141754/http://www.ucar.edu/communications/factsheets/Hail.html Fact Sheet on Hail]. UCAR. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Downing">Downing, T. E., Olsthoorn, A. A., Tol, R. S. J., 1999. [http://books.google.com/books?id=UbtG3vFfNtoC&pg=PA41 Climate, change and risk]. Routledge, 41 (ingl).</ref> <ref name="USA ilmateenistus">National Weather Service, 2010. [http://www.srh.noaa.gov/bmx/?n=oneinchhail NEW 1 Inch Hail Criteria]. NOAA. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Airbus">Airbus, 2008. [https://web.archive.org/web/20110531151540/http://www.skybrary.aero/bookshelf/books/163.pdf Airbus Adverse Weather Briefing Note – Optimum Use of Weather Radar]. SKYbrary. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="NOAA">National Weather Service, 2010. [http://www.erh.noaa.gov/cae/svrwx/hail.htm Hail...]. NOAA. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Hand, Cappelluti 2011">Hand, W. H., Cappelluti, G., 2011. A global hail climatology using the UK Met Office convection diagnosis procedure (CDP) and model analyses. ''Meteorological Applications'' (ingl).</ref> <ref name="ncar">National Center for Atmospheric Research, 2010. [https://web.archive.org/web/20091015141754/http://www.ucar.edu/communications/factsheets/Hail.html Hail]. UCAR. Vaadatud 25.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Geoscience Australia">Geoscience Australia, 2007. [http://www.ga.gov.au/hazards/severe-weather/severe-weather-basics/where.html Where does severe weather occur?]. Commonwealth of Australia. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Nelson">Nelson, S. P., 1983. The Influence of Storm Flow Struce on Hail Growth. ''Journal of Atmospheric Sciences'', 40: 1965–1983 (ingl).</ref> <ref name="Cecil, Blankenship 2011">Cecil, D. J., Blankenship, C. B., 2011. Towards a Global Climatology of Severe Hail Storms as Estimated by Satellite Passive (manuscript). ''Journal of Climate'' (ingl).</ref> <ref name="Zimmerli 2005">Zimmerli, P., 2005. Hagelstürme in Europa. Swiss Re, Zürich.</ref> <ref name="METAR">Alaska Air Flight Service Station. [https://web.archive.org/web/20080501074014/http://www.alaska.faa.gov/fai/afss/metar%20taf/sametara.htm SA-METAR]. Federal Aviation Administration. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Nolanhail">Doesken, N. J., 1994. [https://web.archive.org/web/20170707222937/https://cocorahs.org/media/docs/hail_1994.pdf Hail, Hail, Hail! The Summertime Hazard of Eastern Colorado]. ''Colorado Climate'', 17 (ingl).</ref> <ref name="López et al. 2007">López, L., García-Ortega, E., Sánchez, J. L., 2007. A short-term forecast model for hail. ''Atmospheric Research'', 83: 176–184 (ingl).</ref> <ref name="Wixon 2005">Wixon, L. G., 2005. [http://books.google.com/books?id=-mwbAsxpRr0C&pg=PA401 Hail] In: Oliver, J. E. (Ed.), Encyclopedia of World Climatology. Springer, 401 (ingl).</ref> <ref name="Bauer-Messmer, Waldvogel 1997">Bauer-Messmer, B., Waldvogel, A., 1997. Satellite data based detection and prediction of hail. ''Atmospheric Research'', 217–231 (ingl).</ref> <ref name="mesoanal">Wolf, P., 2003. [http://www.meted.ucar.edu/resource/soo/MesoAnalyst.htm Meso-Analyst Severe Weather Guide]. UCAR. Vaadatud 16.07.2009 (ingl).</ref> <ref name="Coppola 2007">Coppola, D. P., 2007. [http://books.google.com/books?id=s6oxEraqWWwC&pg=RA62 Introduction to international disaster management]. Butterworth-Heinemann, 62 (ingl).</ref> <ref name="Knight, Knight 2003">Knight, C., Knight, N., 2003. Hail and Hailstorms. In: Holton, J. R., Curry, J. A., Pyle, J. A. (Editors), Encyclopedia of Atmospheric Sciences, Volumes 1–6. Elseiver, 929 (ingl).</ref> <ref name="Adjusting Today">Davidson, S. [https://web.archive.org/web/20110718004309/http://www.adjustersinternational.com/AdjustingToday/ATfullinfo.cfm?start=16&page_no=16&pdfID=16 Hail Damage to Roofs]. Adjusting Today Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="NSSL">National Severe Storms Laboratory. [https://web.archive.org/web/20111008125512/http://www.nssl.noaa.gov/primer/hail/hail_detecting.html Detecting Hail]. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="spc.noaa.gov">Storm Prediction Center, 2009. [http://www.spc.noaa.gov/misc/tables/hailsize.htm Converting Traditional Hail Size Descriptions]. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Torro">TORRO, 2009. [https://web.archive.org/web/20090422094906/http://www.torro.org.uk/TORRO/severeweather/hailscale.php Hail Scale]. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="FAA">Federal Aviation Administration, 2009. [http://www.aviationweather.ws/063_Hazards.php Hazards]. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Tarand 1986">Tarand, A., 1986. Rängad rahed. ''Eesti Loodus'', 8: 510–515.</ref> <ref name="Field et al. 2010">Field, P.R., Hand, W., Cappelluti, G., McMillan, A., Foreman, A., Stubbs, D., Willows, M., 2010. [https://web.archive.org/web/20131207052634/http://www.easa.europa.eu/safety-and-research/research-projects/docs/large-aeroplanes/EASA.2008_5.pdf Hail Threat Standardisation]. European Aviation Safety Agency. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Record">National Weather Service, 2010. [http://www.crh.noaa.gov/crh/pdf/073010RecordHailVivianSD.pdf Hailstone record press release]. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Iglesias et al. 2006">Iglesias, I., Alegre, S., 2006. The effect of anti-hail nets on fruit protection, radiation, temperature, quality and profitability of 'Mondial Gala' apples. ''Journal of Applied Horticulture'', 8: 91–100 (ingl).</ref> <ref name="Eesti riskid">Tammets, T. (koostaja), 2008. Eesti ilma riskid. EMHI, Tallinn, 30–32.</ref> <ref name="NSSL 2006a">National Severe Storms Laboratory, 2006. [https://web.archive.org/web/20090506163718/http://www.nssl.noaa.gov/primer/hail/hail_basics.html Hail Basics]. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Telegraph">Orr, D, 2004. [https://web.archive.org/web/20051203015218/http://www.telegraph.co.uk/news/main.jhtml?xml=%2Fnews%2F2004%2F11%2F07%2Fwind07.xml&sSheet=%2Fnews%2F2004%2F11%2F07%2Fixworld.html Giant hail killed more than 200 in Himalayas]. Telegraph, 7. november 2004 (ingl).</ref> <ref name="NSSL 2006b">National Severe Storms Laboratory, 2006. [https://web.archive.org/web/20090613020028/http://www.nssl.noaa.gov/primer/hail/hail_climatology.html Hail Climatology]. NOAA. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="Peters 2003">Peters, A. J., 2003. [https://web.archive.org/web/20110721003010/http://www-roc.inria.fr/clime/lynx/peters-factsheet.pdf Crop Hail Damage Assessment]. Institut National De Recherche En Informatique Et En Automatique. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> <ref name="coloradodaily">Rubino, J., 2010. [https://web.archive.org/web/20150610200951/http://www.coloradodaily.com/rant-rave/ci_15630529#axzz1NnYBPl6D Boulder County cleans up Nederland-area roadways after foot-deep hailstorm]. Colorado Daily, 29. juuli 2010. Vaadatud 26.10.2011 (ingl).</ref> }} [[Kategooria:Sademed]] pzyaafmuxinspzmn7zvp0zb1we8pdt2 Suhkurtõbi 0 85387 7231595 6727328 2026-09-10T07:41:12Z LeeMarx 59920 7231595 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} {{See artikkel| räägib suhkurdiabeedist; suhkruta diabeedi kohta vaata artiklit [[Suhkruta diabeet]]}} {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2015}} [[Pilt:Blue circle for diabetes.svg|pisi|Helesinine sõõr – ülemaailmne diabeedi sümbol]] '''Suhkurtõbi''' ehk '''suhkurdiabeet''' ehk '''diabeet''' ([[kõnekeel]]es '''suhkruhaigus'''; [[ladina keel]]es ''diabetes mellitus'') on koondnimetus mitmetel [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[loomad]]el ja [[inimene|inimestel]] eri tegurite põhjustatud, kas lapse- või täiskasvanueas ja kogu ülejäänud elu kestvate ainevahetushäirete kohta, millele on iseloomulik normaalsest suurem [[veri|vere]] [[glükoos]]isisaldus (krooniline [[liigsuhkruveresus]]), häired [[süsivesik]]ute, [[rasvad]]e ja [[valk]]ude [[ainevahetus]]es, tugev [[janu]] ning rohke kuseeritus. Suhkurtõbi on maailmas võtmas [[pandeemia]] mõõtmeid ja arvatakse, et tänapäeval on diabeedihaigeid 350 miljonit. ==Liigitus== Suhkurtõvel eristatakse nelja vormi: * [[I tüüpi diabeet|I tüüpi suhkurtõbi]] ehk noorte suhkurtõbi (sh ''brittle diabetes'') (lüh T1DM) (varasem nimetus tõeline diabeet) * [[II tüüpi diabeet|II tüüpi suhkurtõbi]] ehk täiskasvanul algav suhkurtõbi (lüh T2DM) * [[sekundaarne suhkurtõbi]]: a) kas tervislikust seisundist, nagu [[tsüstiline fibroos]], [[rauasalvestustõbi]], krooniline [[pankreatiit]], [[polütsüstiliste munasarjade sündroom]], [[Cushingi sündroom]], [[kõhunäärmevähk]], '''glucagonoma'' (kõhunäärme alfarakkude pahaloomuline kasvaja), [[pankreatektoomia]], lähtuvalt võib) ravimite indutseeritud suhkurdiabeet ([[ravimid]], mis võivad sekundaarset diabeeti põhjustada [[kortikosteroidid]] (steroidide indutseeritud suhkurdiabeet), [[tiasiid-diureetikumid]], [[beetablokaatorid]], antipsühhootikumid, [[statiinid]] jt).<ref>{{netiviide | URL = http://www.diabetes.co.uk/drug-induced-diabetes.html | Pealkiri = Drug Induced Diabetes | Autor = © 2014 Diabetes Digital Media Ltd | Väljaanne = Diabetes.co.uk | Aeg = 2014 | Kasutatud = 23.09.2014 | Keel = inglise}}</ref> * [[rasedusdiabeet]]. Neile lisanduvad * [[III tüüpi diabeet|III tüüpi suhkurtõbi]] – seostatakse [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõvega]] (lüh T3DM); * 1,5 tüüpi suhkurtõbi, ka ''[[Latent Autoimmune Diabetes in Adults]]'' (LADA) ([[autoimmuunhaigus]]); * MODY suhkurtõbi (''mature-onset diabetes of the young'') * topeltdiabeet (I tüüpi või II tüüpi diabeediga haigel tekib [[insuliiniresistensus]]) jpt. ==Tekkepõhjused== [[veresuhkur|Veresuhkrut]] ehk [[glükoos]]i kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on aga [[hormoon]], mida toodetakse [[kõhunääre|kõhunäärmes]]. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega vere glükoosisisalduse vähendamiseks. Normaalne vere glükoosisisaldus on 3,5–5,5 mmol/L. II tüübi suhkruhaiguse, mida seostatakse kehas toimuvate põletikuliste reaktsioonidega, korral toodetakse kõhunäärmes küll piisavalt insuliini, kuid see ei toimi ning vere glükoosisisaldus on pidevalt liiga suur – seda nimetatakse [[hüperglükeemia]]ks. II tüübi suhkruhaiguse tekkimisel on põhjusteks ülekaalulisus, pärilikkus ehk esinemine lähisugulastel ja kõrge vanus. II tüüpi suhkruhaigus kahjustab eriti suuri veresooni, soodustades nende lubjastumist ning kõrge [[vererõhk|vererõhu]] ja südamehaiguste teket. ==Endokrinoloogia== ===Patoloogia=== [[1960]]. aastatel arvati, et suhkurdiabeedi tagajärjel võib lastel kergesti tekkida [[diabeetiline kooma]]. Tõeline diabeet{{lisa viide}} pidavat olema siiski pankreaatilise päritoluga, mis seisneb [[kõhunääre|kõhunäärme]] sisesekretsiooni häirumises, kuid samal ajal täheldati suurenenud [[kromafiinne süsteem|kromafiinse süsteemi]] ärrituvust. Süsivesikute ainevahetust reguleerivad [[kesknärvisüsteem]] ja ka [[autonoomne närvisüsteem]], mõjutades [[hormoon]]ide kaudu kõhunääret, [[neerupealis]]eid, [[hüpofüüs]]i ja [[kilpnääre]]t. Arvati, et diabeedi tekkes võivad mängida rolli ka [[ajukoor]]e ja [[hüpotalamus|hüpotalaamilise]] piirkonna keskuste talitlushäired.<ref>[[Mihhail Maslov]], "Lastehaigused. Õpik". [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]], lk 373, [[1957]].</ref> Suhkruhaiguse korral on tegemist häiretega süsivesikute ainevahetuses: suurenenud on suhkru moodustumine ja vere suhkrusisaldus, organism ei omasta piisavalt suhkruid ja/või väljutab omastamata suhkrud uriini kaudu. Suhkurtõve tekkel võib olla eri põhjusi, millest üks on [[kõhunääre|kõhunäärme]] [[alatalitlus]], mille tagajärjel on insuliini tootmine häiritud või hoopis lakanud. See põhineb [[insuliin]]i suhtelisel või absoluutsel defitsiidil ning haiguse pikaaegsel kestmisel kahjustab veresooni, nägemist ja närvisüsteemi. ===Ravi=== Dieetravi ainsa ravivõttena on edukas umbes pooltel II tüüpi suhkruhaigetel. Ilma ravimiteta teostatav ravi (dieetravi ja liikumine) toimib kõige paremini haiguse varajases staadiumis ning haiguse ärahoidmisel. Kui järgida dieeti, vähendada kehakaalu ja hoida saavutatud tulemust ning suurendada liikumise osakaalu, tuleb diabeetik toime ilma ravimiteta, või vähemalt lükkub tablettravi alustamine märgatavalt edasi. Tablettravimeid või insuliinisüste vajatakse, kui liigsete kilode kaotamine, toiduvalik ja liikumine ei ole veresuhkru normaliseerimiseks küllaldased. Enamik diabeetikuid vajab suhkrusisalduse tasakaalus hoidmiseks samaaegselt mitut tablettravimit või insuliini ja tabletti korraga. ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == {{Portaal|Meditsiin}} * [http://www.msdlatinamerica.com/diabetes/ "Diabetes Mellitus: A Fundamental and Clinical Text"], 3. trükk, Lippincott Williams & Wilkins, 2004 ;Üldist * [http://www.organismidiagnostika.ee/veresuhkur-mida-see-naitab/ Veresuhkur - mida see näitab? Normid, hälvete ennetamine, häired], Trenn ja toitumine (vaadatud 23.09.2014) * [http://inimene.ee/diabeet Diabeet] (vaadatud 23.09.2014) * [http://naistekas.delfi.ee/archive/print.php?id=44671975 Kas tead, mis on eeldiabeet?], 25. aprill 2011 (vaadatud 23.09.2014) * [https://www.diabeet.ee/ diabeet.ee] ; Meditsiinivaldkond ja erialaliidud diabeedist * [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [http://www.itk.ee/upload/files/Patsiendi-infomaterjal/ITK530_Diabeet.pdf Patsiendi infomaterjal] (vaadatud 23.09.2014) * Eesti Diabeediliit, [http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=121 Käimasolevad diabeedi-uuringud] (vaadatud 23.09.2014) * [http://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-6736%2811%2960679-X/ National, regional, and global trends in fasting plasma glucose and diabetes prevalence since 1980] (vaadatud 23.09.2014))<small> (inglise keeles)</small> ;Epidemioloogia * Marek Kuul, [http://uudised.err.ee/v/valismaa/5efa5386-cb46-4385-aaaa-2d870ed2296b Diabeedihaigete arv on 30 aastaga kahekordistunud], 26. juuni 2011 (vaadatud 23.09.2014) ; II tüüpi suhkurtõbi * Katrin Sak, [http://teadus.err.ee/v/tervis/e153b9da-e1ac-419a-a4ff-dd31ff8a1eeb Hiirkatsed kinnitavad põletikurakkude osalust teist tüüpi diabeedi arengus.], 11.01.2014, Allikas: Science Daily, Rubriik: Tervis (vaadatud 03.10.2014) ; III tüüpi suhkurtõbi * Suzanne M. de la Monte, ja Jack R. Wands, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2769828/ Alzheimer's Disease Is Type 3 Diabetes–Evidence Reviewed], J Diabetes Sci Technol. Nov 2008; 2(6): 1101–1113, nov 2008, [[PubMed Central|PMCID]]: PMC2769828 (vaadatud 23.09.2014)<small> (inglise keeles)</small> {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Suhkurtõbi| ]] [[Kategooria:Sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused]] qdmuca6josa3hvxthexswi3o7sqakhp Diabeet 0 85479 7231594 6767086 2026-09-10T07:40:29Z LeeMarx 59920 7231594 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|käsitleb inimese diabeeti; kasside haiguse kohta vaata artiklit [[Kasside diabeet]]}} '''Diabeet''' ehk '''suhkurtõbi''' või '''suhkruhaigus''' on krooniliste [[ainevahetushaigus]]te rühm, mida iseloomustab suurenenud [[glükoos]]isisaldus veres ehk [[hüperglükeemia]]. Diabeet tekib siis, kui [[kõhunääre]] ei tooda piisavalt [[insuliin]]i või organism ei suuda toodetud insuliini piisavalt tõhusalt kasutada.<ref name="WHO">{{Netiviide |url=https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/diabetes |pealkiri=Diabetes |väljaanne=[[Maailma Terviseorganisatsioon]] |aeg=14. november 2024 |vaadatud=10. september 2026}}</ref><ref name="ADA2026">{{Netiviide |url=https://diabetesjournals.org/care/article/49/Supplement_1/S27/163926/2-Diagnosis-and-Classification-of-Diabetes |pealkiri=2. Diagnosis and Classification of Diabetes: Standards of Care in Diabetes—2026 |väljaanne=Diabetes Care |aeg=8. detsember 2025 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> [[Pilt:Diabetes Symbol.svg|pisi|Diabeedi sinise ringi sümbol]] Insuliin on kõhunäärme [[Langerhansi saared|Langerhansi saarte]] [[beetarakk]]udes toodetav [[hormoon]], mis aitab glükoosil verest rakkudesse liikuda ja seal energiaallikana kasutusele võtta. Kui organismis ei ole piisavalt insuliini või rakud ei reageeri sellele piisavalt hästi, suureneb glükoosisisaldus veres.<ref name="NIDDKT1">{{Netiviide |url=https://www.niddk.nih.gov/health-information/diabetes/overview/what-is-diabetes/type-1-diabetes |pealkiri=Type 1 Diabetes |väljaanne=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |vaadatud=10. september 2026}}</ref><ref name="Ravijuhend">{{Netiviide |url=https://www.ravijuhend.ee/patsiendivarav/juhendid/275/2-tuupi-diabeet |pealkiri=2. tüüpi diabeet |väljaanne=[[Ravijuhend]] |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Pikaajaline hüperglükeemia võib kahjustada [[veresoon]]i ja [[närv]]e ning suurendada muu hulgas [[südame-veresoonkonna haigused|südame-veresoonkonna haiguste]], neerukahjustuse, nägemiskahjustuse ja jäsemete kahjustuste riski.<ref name="WHO"/><ref name="Ravijuhend"/> Diabeet ei ole üks haigus, vaid erineva tekkemehhanismiga haiguste rühm. Peamised vormid on [[1. tüüpi diabeet]], [[2. tüüpi diabeet]] ja [[gestatsioonidiabeet]]. Lisaks esineb mitmeid haruldasemaid vorme, sealhulgas [[monogeenne diabeet|monogeensed diabeedid]], kõhunäärme haigustega seotud diabeet ning ravimite või kemikaalide põhjustatud diabeet.<ref name="ADA2026"/> == Tüübid == === 1. tüüpi diabeet === {{Vaata|1. tüüpi diabeet}} '''1. tüüpi diabeet''' on enamasti [[autoimmuunhaigus]], mille puhul organismi [[immuunsüsteem]] hävitab kõhunäärme insuliini tootvaid beetarakke. Selle tagajärjel tekib tugev insuliinipuudus ning inimene vajab insuliinravi.<ref name="ADA2026"/><ref name="NIDDKT1"/> 1. tüüpi diabeeti diagnoositakse sageli lastel ja noortel, kuid haigus võib avalduda igas vanuses. Täiskasvanutel võib selle kujunemine olla aeglasem ja sarnaneda esialgu 2. tüüpi diabeediga.<ref name="NIDDKT1"/> Haiguse sümptomid võivad tekkida mõne päeva või nädala jooksul. Iseloomulikud on sage urineerimine, tugev janu, suurenenud söögiisu, seletamatu kaalulangus, väsimus ja nägemise hägustumine. Haiguse esimeseks avalduseks võib olla ka eluohtlik [[diabeetiline ketoatsidoos]].<ref name="NIDDKT1"/> Varem kasutati 1. tüüpi diabeedi kohta nimetusi „juveniilne diabeet” ja „insuliinsõltuv diabeet”, kuid need võivad olla eksitavad, sest 1. tüüpi diabeet võib tekkida ka täiskasvanueas ning insuliini võivad vajada ka teiste diabeedivormidega inimesed.<ref name="ADA2026"/> === 2. tüüpi diabeet === {{Vaata|2. tüüpi diabeet}} '''2. tüüpi diabeet''' on kõige sagedasem diabeedivorm. Selle puhul väheneb organismi tundlikkus insuliini toime suhtes ehk kujuneb [[insuliiniresistentsus]]. Kõhunääre suurendab algul selle kompenseerimiseks insuliini tootmist, kuid aja jooksul võib beetarakkude võime vajalikul määral insuliini toota väheneda.<ref name="Ravijuhend"/><ref name="ADA2026"/> 2. tüüpi diabeedi tekkes osalevad nii geneetilised kui ka eluviisi ja keskkonnaga seotud tegurid. Riski suurendavad muu hulgas vanus, [[ülekaalulisus]], vähene kehaline aktiivsus ja 2. tüüpi diabeedi esinemine lähisugulastel.<ref name="Ravijuhend"/> Kuigi 2. tüüpi diabeeti esineb sagedamini täiskasvanutel ja vanemaealistel, võib haigus tekkida ka noorematel inimestel. Haigus kujuneb sageli aeglaselt ja võib aastaid kulgeda väheste sümptomitega või sümptomiteta.<ref name="WHO"/><ref name="NIDDKSymptoms">{{Netiviide |url=https://www.niddk.nih.gov/health-information/diabetes/overview/symptoms-causes |pealkiri=Symptoms & Causes of Diabetes |väljaanne=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 2. tüüpi diabeedi ravis on olulisel kohal kehakaalu normaliseerimine ülekaalu korral, tasakaalustatud toitumine ja korrapärane kehaline aktiivsus. Vajaduse korral kasutatakse veresuhkrut vähendavaid ravimeid ja insuliini.<ref name="Ravijuhend"/> 2. tüüpi diabeet ei muutu 1. tüüpi diabeediks. Need on erineva tekkemehhanismiga haigused, kuigi 2. tüüpi diabeediga inimesel võib haiguse progresseerudes tekkida vajadus insuliinravi järele.<ref name="ADA2026"/> === Gestatsioonidiabeet === {{Vaata|Gestatsioonidiabeet}} '''Gestatsioonidiabeet''' ehk '''rasedusdiabeet''' on raseduse ajal diagnoositud glükoosiainevahetuse häire. ADA määratluses diagnoositakse gestatsioonidiabeet raseduse teisel või kolmandal trimestril inimesel, kellel ei olnud enne rasedust teadaolevat diabeeti.<ref name="ADA2026"/> Gestatsioonidiabeeti diagnoositakse tavaliselt raseduse 24.–28. nädalal. Sageli ei põhjusta see märgatavaid sümptomeid.<ref name="NIDDKpreg">{{Netiviide |url=https://www.niddk.nih.gov/health-information/diabetes/diabetes-pregnancy |pealkiri=Pregnancy if You Have Diabetes |väljaanne=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Gestatsioonidiabeet taandub sageli pärast sünnitust, kuid selle põdenud inimesel on hiljem suurem risk haigestuda 2. tüüpi diabeeti.<ref name="NIDDKpreg"/> == Patofüsioloogia == [[Glükoos]] on organismi oluline energiaallikas. Pärast söömist suureneb vere glükoosisisaldus, millele reageerivad kõhunäärme beetarakud insuliini eritamisega. Insuliin soodustab glükoosi liikumist verest rakkudesse ning aitab seeläbi vere glükoositaset vähendada.<ref name="NIDDKT1"/><ref name="Ravijuhend"/> 1. tüüpi diabeedi korral hävivad insuliini tootvad beetarakud autoimmuunse protsessi tagajärjel ning organismis tekib tugev või täielik insuliinipuudus.<ref name="NIDDKT1"/> 2. tüüpi diabeedi korral on keskne nähtus insuliiniresistentsus, millele lisandub haiguse progresseerumisel beetarakkude funktsiooni halvenemine ja insuliini sekretsiooni vähenemine.<ref name="Ravijuhend"/> Insuliinipuuduse või selle toime nõrgenemise tõttu jääb verre tavapärasest rohkem glükoosi. Kui vere glükoosisisaldus tõuseb piisavalt kõrgele, suureneb glükoosi eritumine uriiniga, mis soodustab vedelikukadu, sagedast urineerimist ja janu.<ref name="NIDDKSymptoms"/> Tugeva insuliinipuuduse korral hakkab organism kasutama energia tootmiseks rohkem rasvhappeid, mille lagundamisel moodustuvad [[ketokeha]]d. Ketokehade liigne kuhjumine võib põhjustada diabeetilise ketoatsidoosi.<ref name="NIDDKSymptoms"/> == Sümptomid == [[Pilt:Main symptoms of diabetes.svg|pisi|Diabeedi võimalikud sümptomid]] Diabeedi sümptomid sõltuvad haiguse tüübist ja hüperglükeemia raskusest. 1. tüüpi diabeedi sümptomid võivad kujuneda kiiresti, samas kui 2. tüüpi diabeet võib pikka aega kulgeda väheste vaevustega või täiesti sümptomiteta.<ref name="NIDDKSymptoms"/> Diabeedi sagedasemad sümptomid on: * suurenenud [[janu]]; * sage [[urineerimine]]; * suurenenud söögiisu; * seletamatu kaalulangus; * [[väsimus]]; * nägemise hägustumine; * aeglaselt paranevad haavad; * korduvad kuseteede, naha- või seeninfektsioonid.<ref name="NIDDKSymptoms"/> 2. tüüpi diabeediga võib kaasneda käte või jalgade tuimus või surisemine ning haavade aeglane paranemine.<ref>{{Netiviide |url=https://www.cdc.gov/diabetes/signs-symptoms/index.html |pealkiri=Symptoms of Diabetes |väljaanne=Centers for Disease Control and Prevention |aeg=15. mai 2024 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> == Diagnoosimine == [[Pilt:Capteur de glycémie pour personnes diabétiques.jpg|pisi|Glükomeeter, torkevahend ja testribad vere glükoosisisalduse mõõtmiseks]] Diabeeti diagnoositakse vereanalüüside põhjal. Diagnoosimiseks kasutatakse [[HbA1c]] väärtust, paastuplasma glükoosisisaldust, [[glükoositaluvuse test]]i või teatud olukordades juhuslikult mõõdetud plasma glükoosisisaldust.<ref name="ADA2026"/><ref name="NIDDKtests">{{Netiviide |url=https://www.niddk.nih.gov/health-information/diabetes/overview/tests-diagnosis |pealkiri=Diabetes Tests & Diagnosis |väljaanne=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Mitterasedal inimesel vastavad diabeedi diagnoosile järgmised tulemused: * HbA1c vähemalt 6,5% ehk vähemalt 48 mmol/mol; * paastuplasma glükoos vähemalt 7,0 mmol/l; * plasma glükoos kaks tundi pärast 75 grammi glükoosiga glükoositaluvuse testi vähemalt 11,1 mmol/l; * klassikaliste hüperglükeemia sümptomite või hüperglükeemilise kriisi korral juhuslik plasma glükoos vähemalt 11,1 mmol/l.<ref name="ADA2026"/> Kui inimesel ei ole selgeid hüperglükeemia sümptomeid ega hüperglükeemilist kriisi, vajab diagnoos üldjuhul kinnitamist teise ebanormaalse analüüsitulemusega.<ref name="ADA2026"/><ref name="NIDDKtests"/> Tavalised glükoosianalüüsid kinnitavad diabeedi olemasolu, kuid ei määra alati selle tüüpi. 1. tüüpi diabeedi eristamiseks võidakse uurida diabeediga seotud [[autoantikeha|autoantikehi]]. Monogeense diabeedi diagnoosimiseks kasutatakse vajaduse korral geneetilisi uuringuid.<ref name="NIDDKtests"/> [[Pidev glükoosimonitooring]] on oluline diabeedi jälgimise vahend, kuid ADA 2026. aasta standardite järgi ei ole veel piisavalt tõendeid selle kasutamiseks diabeedi diagnoosimiseks või sõeluuringuks.<ref name="ADA2026"/> == Ravi == [[Pilt:Diabetic Type 1 adult man with insulin pump and CGM sensor.jpg|pisi|1. tüüpi diabeediga inimene insuliinipumba ja pideva glükoosimonitooringu sensoriga]] Diabeedi ravi sõltub haiguse tüübist, vere glükoositasemest, inimese vanusest, kaasuvatest haigustest ja teistest terviseriskidest. Ravi eesmärk on vähendada hüperglükeemiat ning ennetada või edasi lükata diabeedi ägedaid ja kroonilisi tüsistusi.<ref name="WHO"/> 1. tüüpi diabeediga inimene vajab eluks insuliini. Insuliini saab manustada muu hulgas süstla, [[insuliinipliiats]]i või [[insuliinipump|insuliinipumba]] abil.<ref name="NIDDKT1"/><ref name="NIDDKtreat">{{Netiviide |url=https://www.niddk.nih.gov/health-information/diabetes/overview/insulin-medicines-treatments |pealkiri=Insulin, Medicines, & Other Diabetes Treatments |väljaanne=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Vere glükoositaset jälgitakse tavapärase [[glükomeeter|glükomeetri]] või pideva glükoosimonitooringu süsteemiga. Tänapäevased automatiseeritud insuliinimanustamise süsteemid võivad ühendada glükoosisensori ja insuliinipumba ning kohandada insuliini manustamist mõõtmistulemuste järgi.<ref name="NIDDKT1"/> 2. tüüpi diabeedi ravi hõlmab eluviisimuutusi ja vajaduse korral ravimeid. Eestis kasutatavas ravijuhendis on ravi oluline osa tasakaalustatud toitumine, korrapärane kehaline aktiivsus ning ülekaalulise inimese puhul kehakaalu vähendamine.<ref name="Ravijuhend"/> 3. tüüpi diabeedi raviks kasutatakse mitut ravimite rühma. Sobiv ravi valitakse individuaalselt ning arvestatakse muu hulgas inimese glükoositaset, kehakaalu, neerufunktsiooni ja südame-veresoonkonna haiguste riski.<ref>{{Netiviide |url=https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/154/2-tuupi-diabeedi-diagnostika-ja-ravi |pealkiri=2. tüüpi diabeedi diagnostika ja ravi |väljaanne=[[Ravijuhend]] |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Diabeedi jälgimine ei piirdu veresuhkruga. Oluline on jälgida ka vererõhku, vere lipiidisisaldust, neerufunktsiooni ning silmade ja jalgade seisundit, et tüsistused võimalikult vara avastada.<ref name="Ravijuhend"/> == Tüsistused == Diabeedi tüsistused võivad olla ägedad või kujuneda aastate jooksul. Pikaajaline kõrge vere glükoositase kahjustab veresooni ja närve ning võib mõjutada paljusid elundeid.<ref name="WHO"/><ref name="Ravijuhend"/> Krooniliste tüsistuste hulka kuuluvad: * [[diabeetiline retinopaatia]] ja muu nägemiskahjustus; * [[diabeetiline nefropaatia]] ja krooniline [[neeruhaigus]]; * [[diabeetiline neuropaatia]]; * [[südame-veresoonkonna haigused]], sealhulgas [[müokardiinfarkt]] ja [[insult]]; * [[perifeersete arterite haigus]]; * halvasti paranevad jalahaavandid ja [[diabeetiline jalg]]; * raskematel juhtudel jäseme [[amputatsioon]].<ref name="WHO"/><ref name="Ravijuhend"/> Diabeedi ägedate tüsistuste hulka kuuluvad [[hüpoglükeemia]], [[diabeetiline ketoatsidoos]] ja [[hüperosmolaarne hüperglükeemiline seisund]].<ref name="ADA2026"/> Hüpoglükeemia ehk liiga madal vere glükoositase võib tekkida eelkõige insuliini või teatud veresuhkrut vähendavate ravimite kasutamisel. Raske hüpoglükeemia võib vajada teise inimese abi ja kiiret ravi.<ref name="NIDDKT1"/> == Ennetamine == 1. tüüpi diabeedi tekkimist ei saa tavapäraste eluviisimuutustega ennetada. 2. tüüpi diabeedi riski saab aga paljudel juhtudel vähendada või haiguse avaldumist edasi lükata.<ref name="WHO"/> 2. tüüpi diabeedi ennetamisel on olulised tervisliku kehakaalu säilitamine, korrapärane kehaline aktiivsus, tasakaalustatud toitumine ja tubakatoodete vältimine.<ref name="WHO"/> Eriti oluline on eluviisi korrigeerimine [[prediabeet|prediabeediga]] inimestel. Kehakaalu vähendamine ülekaalu korral, füüsilise aktiivsuse suurendamine ja energiasisalduse vähendamine toidus võivad vähendada 2. tüüpi diabeedi kujunemise tõenäosust.<ref>{{Netiviide |url=https://www.niddk.nih.gov/health-information/diabetes/overview/preventing-type-2-diabetes |pealkiri=Preventing Type 2 Diabetes |väljaanne=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |vaadatud=10. september 2026}}</ref> == Muud spetsiifilised diabeedivormid == Lisaks 1. ja 2. tüüpi diabeedile ning gestatsioonidiabeedile eristatakse mitmeid teise põhjusega diabeedivorme. Nende hulka kuuluvad monogeensed diabeedisündroomid, eksokriinse kõhunäärme haigustega seotud diabeet ning ravimite või kemikaalide põhjustatud diabeet.<ref name="ADA2026"/> Diabeeti võivad põhjustada näiteks krooniline [[pankreatiit]], [[tsüstiline fibroos]], kõhunäärme eemaldamine või teised kõhunäärme funktsiooni kahjustavad haigused. Samuti võivad hüperglükeemiat või diabeeti põhjustada teatud ravimid.<ref name="ADA2026"/> == Monogeenne diabeet == '''Monogeenne diabeet''' on diabeedivormide rühm, mille põhjustab muutus ühes geenis. Nende hulka kuuluvad eelkõige neonataalne diabeet ja MODY. Praeguseks on teada rohkem kui 20 geeni, mille muutused võivad põhjustada monogeenset diabeeti.<ref name="NIDDKmono">{{Netiviide |url=https://www.niddk.nih.gov/health-information/diabetes/overview/what-is-diabetes/monogenic-neonatal-mellitus-mody |pealkiri=Monogenic Diabetes (MODY & Neonatal Diabetes Mellitus) |väljaanne=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Monogeenset diabeeti esineb hinnanguliselt umbes 1–5%-l diabeediga inimestest. Tegelik osakaal võib olla ebaselge, sest monogeenset diabeeti võidakse ekslikult pidada 1. või 2. tüüpi diabeediks.<ref name="NIDDKmono"/> === Neonataalne diabeet === '''Neonataalne diabeet''' tekib imikueas. Kui diabeet avaldub enne kuuendat elukuud, on selle põhjuseks peaaegu alati mõni neonataalse diabeedi geneetiline vorm, mitte autoimmuunne 1. tüüpi diabeet.<ref name="NIDDKmono"/> Neonataalne diabeet võib olla püsiv või mööduv. Mööduva neonataalse diabeedi korral võib hüperglükeemia lapsepõlves taanduda ja hiljem uuesti tekkida.<ref name="NIDDKmono"/> Geneetilise põhjuse kindlakstegemine võib otseselt mõjutada ravi. Mõne neonataalse diabeedi vormi puhul saab insuliini asemel kasutada [[sulfonüüluurea]] preparaate.<ref name="NIDDKmono"/> === MODY === '''MODY''' (inglise ''maturity-onset diabetes of the young'') on pärilike monogeensete diabeedivormide rühm, mis avaldub sageli noorukieas või noores täiskasvanueas. MODY-d võidakse ekslikult diagnoosida 1. või 2. tüüpi diabeedina.<ref name="NIDDKmono"/> Enamik klassikalisi MODY vorme pärandub [[autosoom-dominantne pärandumine|autosoom-dominantselt]], mistõttu võib diabeeti esineda mitmes järjestikuses põlvkonnas.<ref name="NIDDKmono"/> MODY kahtlusele võivad viidata diabeedi avaldumine noores eas, tugev perekondlik esinemine, 1. tüüpi diabeedile iseloomulike autoantikehade puudumine ning mõnel juhul teiste sama geenimuutusega seotud organimuutuste esinemine. Diagnoos kinnitatakse geneetilise uuringuga.<ref name="NIDDKmono"/> Tänapäeval eelistatakse MODY nummerdatud alatüüpide kõrval või nende asemel sageli geenipõhiseid nimetusi.<ref name="GeneReviews">{{Netiviide |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK500456/ |pealkiri=Maturity-Onset Diabetes of the Young Overview |väljaanne=GeneReviews |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Levinumate ja paremini kirjeldatud vormide hulka kuuluvad: * '''HNF4A-MODY''' ehk MODY 1, mille puhul esineb progresseeruv insuliini sekretsiooni häire ning paljud patsiendid on tundlikud sulfonüüluurea preparaatide suhtes;<ref name="GeneReviews"/> * '''GCK-MODY''' ehk MODY 2, mille puhul on tavaliselt tegemist kerge ja suhteliselt stabiilse hüperglükeemiaga ning väljaspool rasedust ei ole ravi sageli vajalik;<ref name="GeneReviews"/> * '''HNF1A-MODY''' ehk MODY 3, mille korral insuliini sekretsioon aja jooksul väheneb ja ravis võivad olla tõhusad väikestes annustes sulfonüüluurea preparaadid;<ref name="GeneReviews"/> * '''PDX1-MODY''' ehk MODY 4, mis on haruldane beetarakkude funktsiooniga seotud vorm;<ref name="GeneReviews"/> * '''HNF1B-MODY''' ehk MODY 5, mille puhul võivad lisaks diabeedile esineda neerude ja kuse-suguelundkonna arenguhäired ning kõhunäärme muutused;<ref name="GeneReviews"/> * '''NEUROD1-MODY''' ehk MODY 6, mis on haruldane beetarakkude funktsiooniga seotud vorm.<ref name="GeneReviews"/> Kirjeldatud on ka näiteks ''ABCC8'', ''INS'', ''KCNJ11'', ''CEL'' ja teiste geenidega seotud monogeenseid diabeedivorme.<ref name="NIDDKmono"/><ref name="GeneReviews"/> == Epidemioloogia == Diabeedi levimus maailmas on viimastel aastakümnetel kiiresti suurenenud. [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i hinnangul suurenes diabeediga inimeste arv maailmas umbes 200 miljonilt 1990. aastal 830 miljonini 2022. aastal.<ref name="WHO"/> [[Rahvusvaheline Diabeediföderatsioon|Rahvusvahelise Diabeediföderatsiooni]] 2025. aasta diabeediatlase hinnangul elas 2024. aastal maailmas diabeediga umbes 589 miljonit 20–79-aastast inimest ehk ligikaudu iga üheksas selle vanuserühma täiskasvanu. 2050. aastaks prognoositakse nende arvu suurenemist umbes 853 miljonini.<ref name="IDF2025">{{Netiviide |url=https://diabetesatlas.org/media/uploads/sites/3/2025/10/IDF_Diabetes_Atlas_11th_Edition_2025_WEB.pdf |pealkiri=IDF Diabetes Atlas, 11th edition |väljaanne=International Diabetes Federation |aasta=2025 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> IDF-i hinnangul oli 2024. aastal ligikaudu 43% 20–79-aastastest diabeediga inimestest oma haigusest teadmatuses ning diabeet põhjustas samal aastal maailmas hinnanguliselt 3,4 miljonit surma.<ref name="IDF2025"/> === Eestis === [[Tervise Arengu Instituut|Tervise Arengu Instituudi]] 2026. aasta rahvastiku tervise aastaraamatu järgi on diabeet Eestis üks levinumaid kroonilisi haigusi ja selle levik suureneb.<ref name="TAI2026">{{Netiviide |url=https://tai.ee/sites/default/files/2026-05/TAI%20aastaraamat_1-4pt_veeb-1%20%281%29.pdf |pealkiri=Rahvastiku tervise aastaraamat 2026 |väljaanne=[[Tervise Arengu Instituut]] |aasta=2026 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 2024. aastal diagnoositi Eestis üle 6000 uue diabeedijuhu, millest 94% moodustas 2. tüüpi diabeet. 1. tüüpi diabeedi uusi juhte registreeriti ligi 200.<ref name="TAI2026"/> TAI hinnangul võib diabeedi tegelik levimus Eestis olla diagnoositud juhtude arvust ligikaudu kaks korda suurem. 2024. aastal registreeriti 1. tüüpi diabeedi uusi juhte kõige enam 5–14-aastaste seas, 2. tüüpi diabeedi uusi juhte aga kõige enam 55–74-aastaste seas.<ref name="TAI2026"/> == Ajalugu == === Varased kirjeldused === Diabeedile sarnaseid sümptomeid on kirjeldatud juba antiikajast. Umbes 1500 eKr koostatud [[Ebersi papüürus]]es leidub kirjeldusi haigusseisunditest, millega kaasnes rohke urineerimine ja tugev janu, kuigi pole kindel, kas kirjeldatud haigus vastas tänapäevases tähenduses diabeedile.<ref name="Karamanou2016">{{Netiviide |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4707300/ |pealkiri=Milestones in the history of diabetes mellitus: The main contributors |autor=Karamanou, Marianna jt |väljaanne=World Journal of Diabetes |aeg=10. jaanuar 2016 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Vana-India meditsiinis kirjeldati haigust nimetusega ''madhumeha'' ehk „meeuriin”. [[Sushruta]] kirjeldas uriini magusat maitset ja tähelepanekut, et see meelitas ligi sipelgaid. Samuti seostati haigust rohke söömise ja jõukama eluviisiga.<ref name="Karamanou2016"/> [[Kappadookia Aretaeus]], kes tegutses arvatavasti 2. sajandil pKr, andis ühe esimese üksikasjaliku kliinilise kirjelduse haigusest. Ta kirjeldas tugevat janu, rohket urineerimist, kõhnumist ja haiguse sageli surmaga lõppevat kulgu. Tema kirjutistes kasutati haiguse kohta kreekakeelset nimetust ''diabetes'', mis tuleneb verbist ''diabainein'' ('läbi minema') ja viitas vedeliku justkui katkematule läbivoolule organismist.<ref name="Karamanou2016"/> Keskaegne Pärsia arst [[Ibn Sina]] ehk Avicenna kirjeldas 11. sajandil oma teoses ''[[Meditsiini kaanon]]'' diabeeti ning märkis muu hulgas haigusega kaasneda võivaid tüsistusi, sealhulgas [[gangreen]]i ja seksuaalfunktsiooni häireid.<ref name="Karamanou2016"/> === Haiguse olemuse uurimine === 17. sajandil täheldas Inglise arst [[Thomas Willis]] diabeediga inimeste uriini magusat maitset ning eristas sellega haiguse teistest rohket urineerimist põhjustavatest seisunditest. Willis avaldas oma tähelepanekud 1670. aastatel.<ref name="Karamanou2016"/><ref>{{Netiviide |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK1671/ |pealkiri=Introduction to Diabetes |väljaanne=NCBI Bookshelf |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 18. sajandi lõpul hakati kasutama nimetust ''diabetes mellitus'', mille ladinakeelne sõna ''mellitus'' tähendab 'meemagusat'. Nimetuse kujunemist on seostatud muu hulgas arstide [[William Cullen]]i ja [[John Rollo]]ga. [[Johann Peter Frank]] kasutas 1794. aastal nimetust ''[[diabetes insipidus]]'', et eristada magusa uriiniga suhkurtõbe teist tüüpi rohke urineerimisega haigusest.<ref>{{Netiviide |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10534955/ |pealkiri=Changing the Name of Diabetes Insipidus: A Position Statement of the Working Group to Consider Renaming Diabetes Insipidus |väljaanne=Endocrine Society |aasta=2023 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 19. aastal näitas Inglise arst [[Matthew Dobson]] eksperimentaalselt, et diabeetikute uriini magususe põhjustab selles sisalduv suhkur. Samuti leidis ta suurenenud suhkrusisalduse verest, mis aitas muuta arusaama diabeedist pelgalt neeruhaigusena.<ref name="Karamanou2016"/><ref>{{Netiviide |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11953758/ |pealkiri=History of diabetes mellitus |autor=Ahmed, Awad M. |väljaanne=Saudi Medical Journal |aasta=2002 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 20. sajandil aitas Prantsuse füsioloog [[Claude Bernard]] oluliselt selgitada glükoosiainevahetust. Ta uuris [[maks]]a rolli glükoosi tootmises ja avastas [[glükogeen]]i, näidates, et organism suudab glükoosi ise moodustada ja talletada. Need uuringud muutsid arusaama diabeedist kui üksnes neerudega seotud haigusest.<ref name="Karamanou2016"/> 21. aastal kirjeldas Saksa patoloog [[Paul Langerhans]] oma doktoritöös kõhunäärmes rakurühmi, mis said hiljem tema järgi nimeks [[Langerhansi saared]]. Langerhans ise ei teadnud veel nende seost insuliini ega diabeediga.<ref>{{Netiviide |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3749019/ |pealkiri=The History of Diabetes Mellitus |väljaanne=Sultan Qaboos University Medical Journal |aasta=2013 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Oluline läbimurre toimus 1889. aastal, kui [[Oskar Minkowski]] ja [[Joseph von Mering]] eemaldasid katsekoertel kõhunäärme ning loomadel tekkis raske diabeet. Katsed näitasid, et kõhunäärmel on keskne roll vere glükoositaseme reguleerimises. Minkowski leidis hiljem, et kõhunäärmekoe siirdamine võis kõhunäärmeta loomadel diabeedi teket ajutiselt takistada.<ref name="Karamanou2016"/><ref>{{Netiviide |url=https://www.nobelprize.org/prizes/medicine/1923/macleod/lecture/ |pealkiri=The Physiology of Insulin and Its Source in the Animal Body |autor=Macleod, John J. R. |väljaanne=NobelPrize.org |vaadatud=10. september 2026}}</ref> === Insuliini avastamine === 20. sajandi alguseks oli kujunenud hüpotees, et Langerhansi saared toodavad ainet, mille puudumine põhjustab diabeeti. 1909. ja 1910. aasta paiku hakati selle oletatava aine kohta kasutama nimetust '''insuliin''', mis tuleneb ladinakeelsest sõnast ''insula'' ('saar').<ref>{{Netiviide |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3749019/ |pealkiri=The History of Diabetes Mellitus |väljaanne=Sultan Qaboos University Medical Journal |aasta=2013 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 1921. aastal alustasid Toronto Ülikoolis [[Frederick Banting]] ja [[Charles Best]] [[John Macleod]]i laboratooriumis katseid kõhunäärmeekstraktidega. Nad näitasid, et kõhunäärmest saadud ekstrakt vähendas diabeetiliste koerte vere glükoosisisaldust. Hiljem liitus uurimisrühmaga biokeemik [[James Collip]], kes parandas ekstrakti puhastamise meetodit.<ref name="Karamanou2016"/><ref>{{Netiviide |url=https://www.nobelprize.org/prizes/medicine/1923/banting/lecture/ |pealkiri=Diabetes and Insulin |autor=Banting, Frederick G. |väljaanne=NobelPrize.org |vaadatud=10. september 2026}}</ref> [[Pilt:Photograph of F.G. Banting and C.H. Best with a dog on the roof of the Medical Building (12309019434).jpg|pisi|[[Frederick Banting]] ja [[Charles Best]] koos katsekoeraga Toronto Ülikoolis 1921. aastal]] 1922. aasta 11. jaanuaril manustati Toronto haiglas kõhunäärmeekstrakti 14-aastasele [[Leonard Thompson]]ile, kes põdes rasket diabeeti. Esimene preparaat põhjustas kõrvaltoimeid ja selle toime oli piiratud. Pärast seda, kui Collip oli ekstrakti puhastanud, manustati Thompsonile 23. jaanuaril uus annus, mille tulemusel langes tema vere glükoositase oluliselt ning kadusid uriinist ketokehad.<ref name="Karamanou2016"/> Enne insuliini kasutuselevõttu oli 1. tüüpi diabeedi peamine ravivõimalus äärmiselt range vähese süsivesiku- ja energiasisaldusega dieet. Selline ravi võis elu mõnevõrra pikendada, kuid 1. tüüpi diabeet oli enamasti surmaga lõppev haigus. Insuliini kliiniline kasutuselevõtt muutis haiguse prognoosi põhjalikult.<ref>{{Netiviide |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK1671/ |pealkiri=Introduction to Diabetes |väljaanne=NCBI Bookshelf |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 1923. aastal alustati insuliini tööstuslikku tootmist ning ravi muutus kiiresti laiemalt kättesaadavaks. Samal aastal anti [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] insuliini avastamise eest Frederick Bantingile ja John Macleodile. Banting jagas oma auhinnaraha Charles Bestiga ning Macleod James Collipiga.<ref>{{Netiviide |url=https://www.nobelprize.org/prizes/themes/august-krogh-and-the-nobel-prize-to-banting-and-macleod |pealkiri=August Krogh and the Nobel Prize to Banting and Macleod |väljaanne=NobelPrize.org |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Insuliini avastamisega seotud teadusliku tunnustuse üle on hiljem palju vaieldud. Enne Toronto uurimisrühma oli Rumeenia füsioloog [[Nicolae Paulescu]] näidanud kõhunäärmeekstrakti veresuhkrut vähendavat toimet katseloomadel, kuid tema preparaati ei arendatud inimestel kasutatavaks ravimiks.<ref name="Karamanou2016"/> === Insuliinravi ja diagnostika areng === Insuliinravi arenes järgnevate kümnendite jooksul kiiresti. Esialgu kasutati peamiselt loomade, eeskätt veiste ja sigade kõhunäärmest valmistatud insuliini. 1930.–1950. aastatel töötati välja pikema toimeajaga insuliinipreparaate, mis võimaldasid vähendada süstide arvu ja parandada glükoositaseme kontrolli.<ref name="Karamanou2016"/> 1955. aastal määras Briti biokeemik [[Frederick Sanger]] kindlaks insuliini aminohappelise järjestuse. Insuliinist sai esimene valk, mille täielik aminohappeline järjestus oli kindlaks tehtud. Selle töö eest sai Sanger 1958. aastal [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.nobelprize.org/prizes/themes/the-nobel-prize-in-chemistry-the-development-of-modern-chemistry/ |pealkiri=The Nobel Prize in Chemistry: The development of modern chemistry |väljaanne=NobelPrize.org |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 1956. sajandi teisel poolel arenes kiiresti ka vere glükoosisisalduse mõõtmine. 1960. aastatel töötati välja esimesed vere glükoosi määramiseks mõeldud testribad ning 1970. aastatel tulid kasutusele esimesed elektroonilised glükomeetrid. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel muutus vere glükoosisisalduse kodune mõõtmine järjest tavalisemaks, võimaldades inimestel oma ravi senisest täpsemalt kohandada.<ref>{{Netiviide |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK538968/ |pealkiri=History of Glucose Monitoring |väljaanne=NCBI Bookshelf |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 1957. aastal kiitis Ameerika Ühendriikide [[Toidu- ja Ravimiamet]] heaks Humulini, esimese [[rekombinantne DNA|rekombinantse DNA tehnoloogia]] abil toodetud iniminsuliini. See oli ühtlasi esimene rekombinantse DNA tehnoloogia abil valmistatud ravim, mis sai FDA heakskiidu. Biosünteetiline iniminsuliin vähendas sõltuvust loomsetest insuliiniallikatest ja pani aluse tänapäevaste insuliinianaloogide arengule.<ref>{{Netiviide |url=https://www.fda.gov/about-fda/fda-history-exhibits/100-years-insulin |pealkiri=100 Years of Insulin |väljaanne=U.S. Food and Drug Administration |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 1958. aastatel jõudsid kasutusele kiire ja pika toimega [[insuliinianaloog]]id, mis võimaldasid insuliini toimet paremini kohandada organismi füsioloogiliste vajadustega. FDA kiitis kiiretoimelise insuliin lispro heaks 1996. aastal ja pikatoimelise insuliin glargiini 2000. aastal.<ref>{{Netiviide |url=https://www.fda.gov/about-fda/fda-history-exhibits/100-years-insulin |pealkiri=100 Years of Insulin |väljaanne=U.S. Food and Drug Administration |vaadatud=10. september 2026}}</ref> === Intensiivravi ja pidev glükoosimonitooring === Aastatel 1983–1993 korraldatud [[Diabetes Control and Complications Trial]] (DCCT) muutis oluliselt arusaama 1. tüüpi diabeedi ravieesmärkidest. Uuringus osales 1441 1. tüüpi diabeediga inimest ning võrreldi tollast tavapärast ravi intensiivse glükoosikontrolliga.<ref name="DCCT">{{Netiviide |url=https://www.niddk.nih.gov/about-niddk/research-areas/diabetes/blood-glucose-control-studies-type-1-diabetes-dcct-edic |pealkiri=Blood Glucose Control Studies for Type 1 Diabetes: DCCT & EDIC |väljaanne=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 1993. aastal avaldatud tulemused näitasid, et vere glükoositaseme hoidmine võimalikult normaalilähedasena vähendas märgatavalt diabeetiliste silma-, neeru- ja närvitüsistuste tekke ja progresseerumise riski. DCCT tulemustel oli suur mõju tänapäevase intensiivse insuliinravi kujunemisele.<ref name="DCCT"/> Uuringu jätku-uuring [[Epidemiology of Diabetes Interventions and Complications]] (EDIC) näitas hiljem, et varasel heal glükoosikontrollil võib olla pikaajaline kaitsev toime ka pärast seda, kui erinevate ravirühmade HbA1c väärtused lähenevad. Seda nähtust on nimetatud metaboolseks mäluks.<ref name="DCCT"/> Diabeeditehnoloogia järgmine suur areng oli [[pidev glükoosimonitooring]] (CGM). Ameerika Ühendriikides kiideti esimene pideva glükoosimonitooringu süsteem heaks 1999. aastal. Varased süsteemid salvestasid koevedeliku glükoosinäite hilisemaks analüüsiks, kuid järgnevate põlvkondade seadmed hakkasid edastama glükoosinäitu reaalajas.<ref>{{Netiviide |url=https://www.accessdata.fda.gov/scripts/cdrh/cfdocs/cfpma/pma.cfm?id=P980022 |pealkiri=Continuous Glucose Monitoring System, P980022 |väljaanne=U.S. Food and Drug Administration |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 21. sajandil on [[insuliinipump|insuliinipumpade]] ja pideva glükoosimonitooringu ühendamine võimaldanud välja töötada automatiseeritud insuliinimanustamise süsteeme. Need süsteemid kasutavad glükoosisensori andmeid insuliini manustamise automaatseks kohandamiseks ning kujutavad endast olulist sammu niinimetatud kunstliku kõhunäärme suunas. == Vaata ka == * [[Hüpoglükeemia]] * [[Maailma diabeedipäev]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Haigused]] [[Kategooria:Sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused]] aqpy47l9y4p3ro3m7lxjlzk73s4poww 7231608 7231594 2026-09-10T07:52:17Z LeeMarx 59920 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Diabeet]] 7231608 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|käsitleb inimese diabeeti; kasside haiguse kohta vaata artiklit [[Kasside diabeet]]}} '''Diabeet''' ehk '''suhkurtõbi''' või '''suhkruhaigus''' on krooniliste [[ainevahetushaigus]]te rühm, mida iseloomustab suurenenud [[glükoos]]isisaldus veres ehk [[hüperglükeemia]]. Diabeet tekib siis, kui [[kõhunääre]] ei tooda piisavalt [[insuliin]]i või organism ei suuda toodetud insuliini piisavalt tõhusalt kasutada.<ref name="WHO">{{Netiviide |url=https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/diabetes |pealkiri=Diabetes |väljaanne=[[Maailma Terviseorganisatsioon]] |aeg=14. november 2024 |vaadatud=10. september 2026}}</ref><ref name="ADA2026">{{Netiviide |url=https://diabetesjournals.org/care/article/49/Supplement_1/S27/163926/2-Diagnosis-and-Classification-of-Diabetes |pealkiri=2. Diagnosis and Classification of Diabetes: Standards of Care in Diabetes—2026 |väljaanne=Diabetes Care |aeg=8. detsember 2025 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> [[Pilt:Diabetes Symbol.svg|pisi|Diabeedi sinise ringi sümbol]] Insuliin on kõhunäärme [[Langerhansi saared|Langerhansi saarte]] [[beetarakk]]udes toodetav [[hormoon]], mis aitab glükoosil verest rakkudesse liikuda ja seal energiaallikana kasutusele võtta. Kui organismis ei ole piisavalt insuliini või rakud ei reageeri sellele piisavalt hästi, suureneb glükoosisisaldus veres.<ref name="NIDDKT1">{{Netiviide |url=https://www.niddk.nih.gov/health-information/diabetes/overview/what-is-diabetes/type-1-diabetes |pealkiri=Type 1 Diabetes |väljaanne=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |vaadatud=10. september 2026}}</ref><ref name="Ravijuhend">{{Netiviide |url=https://www.ravijuhend.ee/patsiendivarav/juhendid/275/2-tuupi-diabeet |pealkiri=2. tüüpi diabeet |väljaanne=[[Ravijuhend]] |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Pikaajaline hüperglükeemia võib kahjustada [[veresoon]]i ja [[närv]]e ning suurendada muu hulgas [[südame-veresoonkonna haigused|südame-veresoonkonna haiguste]], neerukahjustuse, nägemiskahjustuse ja jäsemete kahjustuste riski.<ref name="WHO"/><ref name="Ravijuhend"/> Diabeet ei ole üks haigus, vaid erineva tekkemehhanismiga haiguste rühm. Peamised vormid on [[1. tüüpi diabeet]], [[2. tüüpi diabeet]] ja [[gestatsioonidiabeet]]. Lisaks esineb mitmeid haruldasemaid vorme, sealhulgas [[monogeenne diabeet|monogeensed diabeedid]], kõhunäärme haigustega seotud diabeet ning ravimite või kemikaalide põhjustatud diabeet.<ref name="ADA2026"/> == Tüübid == === 1. tüüpi diabeet === {{Vaata|1. tüüpi diabeet}} '''1. tüüpi diabeet''' on enamasti [[autoimmuunhaigus]], mille puhul organismi [[immuunsüsteem]] hävitab kõhunäärme insuliini tootvaid beetarakke. Selle tagajärjel tekib tugev insuliinipuudus ning inimene vajab insuliinravi.<ref name="ADA2026"/><ref name="NIDDKT1"/> 1. tüüpi diabeeti diagnoositakse sageli lastel ja noortel, kuid haigus võib avalduda igas vanuses. Täiskasvanutel võib selle kujunemine olla aeglasem ja sarnaneda esialgu 2. tüüpi diabeediga.<ref name="NIDDKT1"/> Haiguse sümptomid võivad tekkida mõne päeva või nädala jooksul. Iseloomulikud on sage urineerimine, tugev janu, suurenenud söögiisu, seletamatu kaalulangus, väsimus ja nägemise hägustumine. Haiguse esimeseks avalduseks võib olla ka eluohtlik [[diabeetiline ketoatsidoos]].<ref name="NIDDKT1"/> Varem kasutati 1. tüüpi diabeedi kohta nimetusi „juveniilne diabeet” ja „insuliinsõltuv diabeet”, kuid need võivad olla eksitavad, sest 1. tüüpi diabeet võib tekkida ka täiskasvanueas ning insuliini võivad vajada ka teiste diabeedivormidega inimesed.<ref name="ADA2026"/> === 2. tüüpi diabeet === {{Vaata|2. tüüpi diabeet}} '''2. tüüpi diabeet''' on kõige sagedasem diabeedivorm. Selle puhul väheneb organismi tundlikkus insuliini toime suhtes ehk kujuneb [[insuliiniresistentsus]]. Kõhunääre suurendab algul selle kompenseerimiseks insuliini tootmist, kuid aja jooksul võib beetarakkude võime vajalikul määral insuliini toota väheneda.<ref name="Ravijuhend"/><ref name="ADA2026"/> 2. tüüpi diabeedi tekkes osalevad nii geneetilised kui ka eluviisi ja keskkonnaga seotud tegurid. Riski suurendavad muu hulgas vanus, [[ülekaalulisus]], vähene kehaline aktiivsus ja 2. tüüpi diabeedi esinemine lähisugulastel.<ref name="Ravijuhend"/> Kuigi 2. tüüpi diabeeti esineb sagedamini täiskasvanutel ja vanemaealistel, võib haigus tekkida ka noorematel inimestel. Haigus kujuneb sageli aeglaselt ja võib aastaid kulgeda väheste sümptomitega või sümptomiteta.<ref name="WHO"/><ref name="NIDDKSymptoms">{{Netiviide |url=https://www.niddk.nih.gov/health-information/diabetes/overview/symptoms-causes |pealkiri=Symptoms & Causes of Diabetes |väljaanne=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 2. tüüpi diabeedi ravis on olulisel kohal kehakaalu normaliseerimine ülekaalu korral, tasakaalustatud toitumine ja korrapärane kehaline aktiivsus. Vajaduse korral kasutatakse veresuhkrut vähendavaid ravimeid ja insuliini.<ref name="Ravijuhend"/> 2. tüüpi diabeet ei muutu 1. tüüpi diabeediks. Need on erineva tekkemehhanismiga haigused, kuigi 2. tüüpi diabeediga inimesel võib haiguse progresseerudes tekkida vajadus insuliinravi järele.<ref name="ADA2026"/> === Gestatsioonidiabeet === {{Vaata|Gestatsioonidiabeet}} '''Gestatsioonidiabeet''' ehk '''rasedusdiabeet''' on raseduse ajal diagnoositud glükoosiainevahetuse häire. ADA määratluses diagnoositakse gestatsioonidiabeet raseduse teisel või kolmandal trimestril inimesel, kellel ei olnud enne rasedust teadaolevat diabeeti.<ref name="ADA2026"/> Gestatsioonidiabeeti diagnoositakse tavaliselt raseduse 24.–28. nädalal. Sageli ei põhjusta see märgatavaid sümptomeid.<ref name="NIDDKpreg">{{Netiviide |url=https://www.niddk.nih.gov/health-information/diabetes/diabetes-pregnancy |pealkiri=Pregnancy if You Have Diabetes |väljaanne=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Gestatsioonidiabeet taandub sageli pärast sünnitust, kuid selle põdenud inimesel on hiljem suurem risk haigestuda 2. tüüpi diabeeti.<ref name="NIDDKpreg"/> == Patofüsioloogia == [[Glükoos]] on organismi oluline energiaallikas. Pärast söömist suureneb vere glükoosisisaldus, millele reageerivad kõhunäärme beetarakud insuliini eritamisega. Insuliin soodustab glükoosi liikumist verest rakkudesse ning aitab seeläbi vere glükoositaset vähendada.<ref name="NIDDKT1"/><ref name="Ravijuhend"/> 1. tüüpi diabeedi korral hävivad insuliini tootvad beetarakud autoimmuunse protsessi tagajärjel ning organismis tekib tugev või täielik insuliinipuudus.<ref name="NIDDKT1"/> 2. tüüpi diabeedi korral on keskne nähtus insuliiniresistentsus, millele lisandub haiguse progresseerumisel beetarakkude funktsiooni halvenemine ja insuliini sekretsiooni vähenemine.<ref name="Ravijuhend"/> Insuliinipuuduse või selle toime nõrgenemise tõttu jääb verre tavapärasest rohkem glükoosi. Kui vere glükoosisisaldus tõuseb piisavalt kõrgele, suureneb glükoosi eritumine uriiniga, mis soodustab vedelikukadu, sagedast urineerimist ja janu.<ref name="NIDDKSymptoms"/> Tugeva insuliinipuuduse korral hakkab organism kasutama energia tootmiseks rohkem rasvhappeid, mille lagundamisel moodustuvad [[ketokeha]]d. Ketokehade liigne kuhjumine võib põhjustada diabeetilise ketoatsidoosi.<ref name="NIDDKSymptoms"/> == Sümptomid == [[Pilt:Main symptoms of diabetes.svg|pisi|Diabeedi võimalikud sümptomid]] Diabeedi sümptomid sõltuvad haiguse tüübist ja hüperglükeemia raskusest. 1. tüüpi diabeedi sümptomid võivad kujuneda kiiresti, samas kui 2. tüüpi diabeet võib pikka aega kulgeda väheste vaevustega või täiesti sümptomiteta.<ref name="NIDDKSymptoms"/> Diabeedi sagedasemad sümptomid on: * suurenenud [[janu]]; * sage [[urineerimine]]; * suurenenud söögiisu; * seletamatu kaalulangus; * [[väsimus]]; * nägemise hägustumine; * aeglaselt paranevad haavad; * korduvad kuseteede, naha- või seeninfektsioonid.<ref name="NIDDKSymptoms"/> 2. tüüpi diabeediga võib kaasneda käte või jalgade tuimus või surisemine ning haavade aeglane paranemine.<ref>{{Netiviide |url=https://www.cdc.gov/diabetes/signs-symptoms/index.html |pealkiri=Symptoms of Diabetes |väljaanne=Centers for Disease Control and Prevention |aeg=15. mai 2024 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> == Diagnoosimine == [[Pilt:Capteur de glycémie pour personnes diabétiques.jpg|pisi|Glükomeeter, torkevahend ja testribad vere glükoosisisalduse mõõtmiseks]] Diabeeti diagnoositakse vereanalüüside põhjal. Diagnoosimiseks kasutatakse [[HbA1c]] väärtust, paastuplasma glükoosisisaldust, [[glükoositaluvuse test]]i või teatud olukordades juhuslikult mõõdetud plasma glükoosisisaldust.<ref name="ADA2026"/><ref name="NIDDKtests">{{Netiviide |url=https://www.niddk.nih.gov/health-information/diabetes/overview/tests-diagnosis |pealkiri=Diabetes Tests & Diagnosis |väljaanne=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Mitterasedal inimesel vastavad diabeedi diagnoosile järgmised tulemused: * HbA1c vähemalt 6,5% ehk vähemalt 48 mmol/mol; * paastuplasma glükoos vähemalt 7,0 mmol/l; * plasma glükoos kaks tundi pärast 75 grammi glükoosiga glükoositaluvuse testi vähemalt 11,1 mmol/l; * klassikaliste hüperglükeemia sümptomite või hüperglükeemilise kriisi korral juhuslik plasma glükoos vähemalt 11,1 mmol/l.<ref name="ADA2026"/> Kui inimesel ei ole selgeid hüperglükeemia sümptomeid ega hüperglükeemilist kriisi, vajab diagnoos üldjuhul kinnitamist teise ebanormaalse analüüsitulemusega.<ref name="ADA2026"/><ref name="NIDDKtests"/> Tavalised glükoosianalüüsid kinnitavad diabeedi olemasolu, kuid ei määra alati selle tüüpi. 1. tüüpi diabeedi eristamiseks võidakse uurida diabeediga seotud [[autoantikeha|autoantikehi]]. Monogeense diabeedi diagnoosimiseks kasutatakse vajaduse korral geneetilisi uuringuid.<ref name="NIDDKtests"/> [[Pidev glükoosimonitooring]] on oluline diabeedi jälgimise vahend, kuid ADA 2026. aasta standardite järgi ei ole veel piisavalt tõendeid selle kasutamiseks diabeedi diagnoosimiseks või sõeluuringuks.<ref name="ADA2026"/> == Ravi == [[Pilt:Diabetic Type 1 adult man with insulin pump and CGM sensor.jpg|pisi|1. tüüpi diabeediga inimene insuliinipumba ja pideva glükoosimonitooringu sensoriga]] Diabeedi ravi sõltub haiguse tüübist, vere glükoositasemest, inimese vanusest, kaasuvatest haigustest ja teistest terviseriskidest. Ravi eesmärk on vähendada hüperglükeemiat ning ennetada või edasi lükata diabeedi ägedaid ja kroonilisi tüsistusi.<ref name="WHO"/> 1. tüüpi diabeediga inimene vajab eluks insuliini. Insuliini saab manustada muu hulgas süstla, [[insuliinipliiats]]i või [[insuliinipump|insuliinipumba]] abil.<ref name="NIDDKT1"/><ref name="NIDDKtreat">{{Netiviide |url=https://www.niddk.nih.gov/health-information/diabetes/overview/insulin-medicines-treatments |pealkiri=Insulin, Medicines, & Other Diabetes Treatments |väljaanne=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Vere glükoositaset jälgitakse tavapärase [[glükomeeter|glükomeetri]] või pideva glükoosimonitooringu süsteemiga. Tänapäevased automatiseeritud insuliinimanustamise süsteemid võivad ühendada glükoosisensori ja insuliinipumba ning kohandada insuliini manustamist mõõtmistulemuste järgi.<ref name="NIDDKT1"/> 2. tüüpi diabeedi ravi hõlmab eluviisimuutusi ja vajaduse korral ravimeid. Eestis kasutatavas ravijuhendis on ravi oluline osa tasakaalustatud toitumine, korrapärane kehaline aktiivsus ning ülekaalulise inimese puhul kehakaalu vähendamine.<ref name="Ravijuhend"/> 3. tüüpi diabeedi raviks kasutatakse mitut ravimite rühma. Sobiv ravi valitakse individuaalselt ning arvestatakse muu hulgas inimese glükoositaset, kehakaalu, neerufunktsiooni ja südame-veresoonkonna haiguste riski.<ref>{{Netiviide |url=https://www.ravijuhend.ee/tervishoiuvarav/juhendid/154/2-tuupi-diabeedi-diagnostika-ja-ravi |pealkiri=2. tüüpi diabeedi diagnostika ja ravi |väljaanne=[[Ravijuhend]] |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Diabeedi jälgimine ei piirdu veresuhkruga. Oluline on jälgida ka vererõhku, vere lipiidisisaldust, neerufunktsiooni ning silmade ja jalgade seisundit, et tüsistused võimalikult vara avastada.<ref name="Ravijuhend"/> == Tüsistused == Diabeedi tüsistused võivad olla ägedad või kujuneda aastate jooksul. Pikaajaline kõrge vere glükoositase kahjustab veresooni ja närve ning võib mõjutada paljusid elundeid.<ref name="WHO"/><ref name="Ravijuhend"/> Krooniliste tüsistuste hulka kuuluvad: * [[diabeetiline retinopaatia]] ja muu nägemiskahjustus; * [[diabeetiline nefropaatia]] ja krooniline [[neeruhaigus]]; * [[diabeetiline neuropaatia]]; * [[südame-veresoonkonna haigused]], sealhulgas [[müokardiinfarkt]] ja [[insult]]; * [[perifeersete arterite haigus]]; * halvasti paranevad jalahaavandid ja [[diabeetiline jalg]]; * raskematel juhtudel jäseme [[amputatsioon]].<ref name="WHO"/><ref name="Ravijuhend"/> Diabeedi ägedate tüsistuste hulka kuuluvad [[hüpoglükeemia]], [[diabeetiline ketoatsidoos]] ja [[hüperosmolaarne hüperglükeemiline seisund]].<ref name="ADA2026"/> Hüpoglükeemia ehk liiga madal vere glükoositase võib tekkida eelkõige insuliini või teatud veresuhkrut vähendavate ravimite kasutamisel. Raske hüpoglükeemia võib vajada teise inimese abi ja kiiret ravi.<ref name="NIDDKT1"/> == Ennetamine == 1. tüüpi diabeedi tekkimist ei saa tavapäraste eluviisimuutustega ennetada. 2. tüüpi diabeedi riski saab aga paljudel juhtudel vähendada või haiguse avaldumist edasi lükata.<ref name="WHO"/> 2. tüüpi diabeedi ennetamisel on olulised tervisliku kehakaalu säilitamine, korrapärane kehaline aktiivsus, tasakaalustatud toitumine ja tubakatoodete vältimine.<ref name="WHO"/> Eriti oluline on eluviisi korrigeerimine [[prediabeet|prediabeediga]] inimestel. Kehakaalu vähendamine ülekaalu korral, füüsilise aktiivsuse suurendamine ja energiasisalduse vähendamine toidus võivad vähendada 2. tüüpi diabeedi kujunemise tõenäosust.<ref>{{Netiviide |url=https://www.niddk.nih.gov/health-information/diabetes/overview/preventing-type-2-diabetes |pealkiri=Preventing Type 2 Diabetes |väljaanne=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |vaadatud=10. september 2026}}</ref> == Muud spetsiifilised diabeedivormid == Lisaks 1. ja 2. tüüpi diabeedile ning gestatsioonidiabeedile eristatakse mitmeid teise põhjusega diabeedivorme. Nende hulka kuuluvad monogeensed diabeedisündroomid, eksokriinse kõhunäärme haigustega seotud diabeet ning ravimite või kemikaalide põhjustatud diabeet.<ref name="ADA2026"/> Diabeeti võivad põhjustada näiteks krooniline [[pankreatiit]], [[tsüstiline fibroos]], kõhunäärme eemaldamine või teised kõhunäärme funktsiooni kahjustavad haigused. Samuti võivad hüperglükeemiat või diabeeti põhjustada teatud ravimid.<ref name="ADA2026"/> == Monogeenne diabeet == '''Monogeenne diabeet''' on diabeedivormide rühm, mille põhjustab muutus ühes geenis. Nende hulka kuuluvad eelkõige neonataalne diabeet ja MODY. Praeguseks on teada rohkem kui 20 geeni, mille muutused võivad põhjustada monogeenset diabeeti.<ref name="NIDDKmono">{{Netiviide |url=https://www.niddk.nih.gov/health-information/diabetes/overview/what-is-diabetes/monogenic-neonatal-mellitus-mody |pealkiri=Monogenic Diabetes (MODY & Neonatal Diabetes Mellitus) |väljaanne=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Monogeenset diabeeti esineb hinnanguliselt umbes 1–5%-l diabeediga inimestest. Tegelik osakaal võib olla ebaselge, sest monogeenset diabeeti võidakse ekslikult pidada 1. või 2. tüüpi diabeediks.<ref name="NIDDKmono"/> === Neonataalne diabeet === '''Neonataalne diabeet''' tekib imikueas. Kui diabeet avaldub enne kuuendat elukuud, on selle põhjuseks peaaegu alati mõni neonataalse diabeedi geneetiline vorm, mitte autoimmuunne 1. tüüpi diabeet.<ref name="NIDDKmono"/> Neonataalne diabeet võib olla püsiv või mööduv. Mööduva neonataalse diabeedi korral võib hüperglükeemia lapsepõlves taanduda ja hiljem uuesti tekkida.<ref name="NIDDKmono"/> Geneetilise põhjuse kindlakstegemine võib otseselt mõjutada ravi. Mõne neonataalse diabeedi vormi puhul saab insuliini asemel kasutada [[sulfonüüluurea]] preparaate.<ref name="NIDDKmono"/> === MODY === '''MODY''' (inglise ''maturity-onset diabetes of the young'') on pärilike monogeensete diabeedivormide rühm, mis avaldub sageli noorukieas või noores täiskasvanueas. MODY-d võidakse ekslikult diagnoosida 1. või 2. tüüpi diabeedina.<ref name="NIDDKmono"/> Enamik klassikalisi MODY vorme pärandub [[autosoom-dominantne pärandumine|autosoom-dominantselt]], mistõttu võib diabeeti esineda mitmes järjestikuses põlvkonnas.<ref name="NIDDKmono"/> MODY kahtlusele võivad viidata diabeedi avaldumine noores eas, tugev perekondlik esinemine, 1. tüüpi diabeedile iseloomulike autoantikehade puudumine ning mõnel juhul teiste sama geenimuutusega seotud organimuutuste esinemine. Diagnoos kinnitatakse geneetilise uuringuga.<ref name="NIDDKmono"/> Tänapäeval eelistatakse MODY nummerdatud alatüüpide kõrval või nende asemel sageli geenipõhiseid nimetusi.<ref name="GeneReviews">{{Netiviide |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK500456/ |pealkiri=Maturity-Onset Diabetes of the Young Overview |väljaanne=GeneReviews |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Levinumate ja paremini kirjeldatud vormide hulka kuuluvad: * '''HNF4A-MODY''' ehk MODY 1, mille puhul esineb progresseeruv insuliini sekretsiooni häire ning paljud patsiendid on tundlikud sulfonüüluurea preparaatide suhtes;<ref name="GeneReviews"/> * '''GCK-MODY''' ehk MODY 2, mille puhul on tavaliselt tegemist kerge ja suhteliselt stabiilse hüperglükeemiaga ning väljaspool rasedust ei ole ravi sageli vajalik;<ref name="GeneReviews"/> * '''HNF1A-MODY''' ehk MODY 3, mille korral insuliini sekretsioon aja jooksul väheneb ja ravis võivad olla tõhusad väikestes annustes sulfonüüluurea preparaadid;<ref name="GeneReviews"/> * '''PDX1-MODY''' ehk MODY 4, mis on haruldane beetarakkude funktsiooniga seotud vorm;<ref name="GeneReviews"/> * '''HNF1B-MODY''' ehk MODY 5, mille puhul võivad lisaks diabeedile esineda neerude ja kuse-suguelundkonna arenguhäired ning kõhunäärme muutused;<ref name="GeneReviews"/> * '''NEUROD1-MODY''' ehk MODY 6, mis on haruldane beetarakkude funktsiooniga seotud vorm.<ref name="GeneReviews"/> Kirjeldatud on ka näiteks ''ABCC8'', ''INS'', ''KCNJ11'', ''CEL'' ja teiste geenidega seotud monogeenseid diabeedivorme.<ref name="NIDDKmono"/><ref name="GeneReviews"/> == Epidemioloogia == Diabeedi levimus maailmas on viimastel aastakümnetel kiiresti suurenenud. [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i hinnangul suurenes diabeediga inimeste arv maailmas umbes 200 miljonilt 1990. aastal 830 miljonini 2022. aastal.<ref name="WHO"/> [[Rahvusvaheline Diabeediföderatsioon|Rahvusvahelise Diabeediföderatsiooni]] 2025. aasta diabeediatlase hinnangul elas 2024. aastal maailmas diabeediga umbes 589 miljonit 20–79-aastast inimest ehk ligikaudu iga üheksas selle vanuserühma täiskasvanu. 2050. aastaks prognoositakse nende arvu suurenemist umbes 853 miljonini.<ref name="IDF2025">{{Netiviide |url=https://diabetesatlas.org/media/uploads/sites/3/2025/10/IDF_Diabetes_Atlas_11th_Edition_2025_WEB.pdf |pealkiri=IDF Diabetes Atlas, 11th edition |väljaanne=International Diabetes Federation |aasta=2025 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> IDF-i hinnangul oli 2024. aastal ligikaudu 43% 20–79-aastastest diabeediga inimestest oma haigusest teadmatuses ning diabeet põhjustas samal aastal maailmas hinnanguliselt 3,4 miljonit surma.<ref name="IDF2025"/> === Eestis === [[Tervise Arengu Instituut|Tervise Arengu Instituudi]] 2026. aasta rahvastiku tervise aastaraamatu järgi on diabeet Eestis üks levinumaid kroonilisi haigusi ja selle levik suureneb.<ref name="TAI2026">{{Netiviide |url=https://tai.ee/sites/default/files/2026-05/TAI%20aastaraamat_1-4pt_veeb-1%20%281%29.pdf |pealkiri=Rahvastiku tervise aastaraamat 2026 |väljaanne=[[Tervise Arengu Instituut]] |aasta=2026 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 2024. aastal diagnoositi Eestis üle 6000 uue diabeedijuhu, millest 94% moodustas 2. tüüpi diabeet. 1. tüüpi diabeedi uusi juhte registreeriti ligi 200.<ref name="TAI2026"/> TAI hinnangul võib diabeedi tegelik levimus Eestis olla diagnoositud juhtude arvust ligikaudu kaks korda suurem. 2024. aastal registreeriti 1. tüüpi diabeedi uusi juhte kõige enam 5–14-aastaste seas, 2. tüüpi diabeedi uusi juhte aga kõige enam 55–74-aastaste seas.<ref name="TAI2026"/> == Ajalugu == === Varased kirjeldused === Diabeedile sarnaseid sümptomeid on kirjeldatud juba antiikajast. Umbes 1500 eKr koostatud [[Ebersi papüürus]]es leidub kirjeldusi haigusseisunditest, millega kaasnes rohke urineerimine ja tugev janu, kuigi pole kindel, kas kirjeldatud haigus vastas tänapäevases tähenduses diabeedile.<ref name="Karamanou2016">{{Netiviide |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4707300/ |pealkiri=Milestones in the history of diabetes mellitus: The main contributors |autor=Karamanou, Marianna jt |väljaanne=World Journal of Diabetes |aeg=10. jaanuar 2016 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Vana-India meditsiinis kirjeldati haigust nimetusega ''madhumeha'' ehk „meeuriin”. [[Sushruta]] kirjeldas uriini magusat maitset ja tähelepanekut, et see meelitas ligi sipelgaid. Samuti seostati haigust rohke söömise ja jõukama eluviisiga.<ref name="Karamanou2016"/> [[Kappadookia Aretaeus]], kes tegutses arvatavasti 2. sajandil pKr, andis ühe esimese üksikasjaliku kliinilise kirjelduse haigusest. Ta kirjeldas tugevat janu, rohket urineerimist, kõhnumist ja haiguse sageli surmaga lõppevat kulgu. Tema kirjutistes kasutati haiguse kohta kreekakeelset nimetust ''diabetes'', mis tuleneb verbist ''diabainein'' ('läbi minema') ja viitas vedeliku justkui katkematule läbivoolule organismist.<ref name="Karamanou2016"/> Keskaegne Pärsia arst [[Ibn Sina]] ehk Avicenna kirjeldas 11. sajandil oma teoses ''[[Meditsiini kaanon]]'' diabeeti ning märkis muu hulgas haigusega kaasneda võivaid tüsistusi, sealhulgas [[gangreen]]i ja seksuaalfunktsiooni häireid.<ref name="Karamanou2016"/> === Haiguse olemuse uurimine === 17. sajandil täheldas Inglise arst [[Thomas Willis]] diabeediga inimeste uriini magusat maitset ning eristas sellega haiguse teistest rohket urineerimist põhjustavatest seisunditest. Willis avaldas oma tähelepanekud 1670. aastatel.<ref name="Karamanou2016"/><ref>{{Netiviide |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK1671/ |pealkiri=Introduction to Diabetes |väljaanne=NCBI Bookshelf |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 18. sajandi lõpul hakati kasutama nimetust ''diabetes mellitus'', mille ladinakeelne sõna ''mellitus'' tähendab 'meemagusat'. Nimetuse kujunemist on seostatud muu hulgas arstide [[William Cullen]]i ja [[John Rollo]]ga. [[Johann Peter Frank]] kasutas 1794. aastal nimetust ''[[diabetes insipidus]]'', et eristada magusa uriiniga suhkurtõbe teist tüüpi rohke urineerimisega haigusest.<ref>{{Netiviide |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10534955/ |pealkiri=Changing the Name of Diabetes Insipidus: A Position Statement of the Working Group to Consider Renaming Diabetes Insipidus |väljaanne=Endocrine Society |aasta=2023 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 19. aastal näitas Inglise arst [[Matthew Dobson]] eksperimentaalselt, et diabeetikute uriini magususe põhjustab selles sisalduv suhkur. Samuti leidis ta suurenenud suhkrusisalduse verest, mis aitas muuta arusaama diabeedist pelgalt neeruhaigusena.<ref name="Karamanou2016"/><ref>{{Netiviide |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11953758/ |pealkiri=History of diabetes mellitus |autor=Ahmed, Awad M. |väljaanne=Saudi Medical Journal |aasta=2002 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 20. sajandil aitas Prantsuse füsioloog [[Claude Bernard]] oluliselt selgitada glükoosiainevahetust. Ta uuris [[maks]]a rolli glükoosi tootmises ja avastas [[glükogeen]]i, näidates, et organism suudab glükoosi ise moodustada ja talletada. Need uuringud muutsid arusaama diabeedist kui üksnes neerudega seotud haigusest.<ref name="Karamanou2016"/> 21. aastal kirjeldas Saksa patoloog [[Paul Langerhans]] oma doktoritöös kõhunäärmes rakurühmi, mis said hiljem tema järgi nimeks [[Langerhansi saared]]. Langerhans ise ei teadnud veel nende seost insuliini ega diabeediga.<ref>{{Netiviide |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3749019/ |pealkiri=The History of Diabetes Mellitus |väljaanne=Sultan Qaboos University Medical Journal |aasta=2013 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Oluline läbimurre toimus 1889. aastal, kui [[Oskar Minkowski]] ja [[Joseph von Mering]] eemaldasid katsekoertel kõhunäärme ning loomadel tekkis raske diabeet. Katsed näitasid, et kõhunäärmel on keskne roll vere glükoositaseme reguleerimises. Minkowski leidis hiljem, et kõhunäärmekoe siirdamine võis kõhunäärmeta loomadel diabeedi teket ajutiselt takistada.<ref name="Karamanou2016"/><ref>{{Netiviide |url=https://www.nobelprize.org/prizes/medicine/1923/macleod/lecture/ |pealkiri=The Physiology of Insulin and Its Source in the Animal Body |autor=Macleod, John J. R. |väljaanne=NobelPrize.org |vaadatud=10. september 2026}}</ref> === Insuliini avastamine === 20. sajandi alguseks oli kujunenud hüpotees, et Langerhansi saared toodavad ainet, mille puudumine põhjustab diabeeti. 1909. ja 1910. aasta paiku hakati selle oletatava aine kohta kasutama nimetust '''insuliin''', mis tuleneb ladinakeelsest sõnast ''insula'' ('saar').<ref>{{Netiviide |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3749019/ |pealkiri=The History of Diabetes Mellitus |väljaanne=Sultan Qaboos University Medical Journal |aasta=2013 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 1921. aastal alustasid Toronto Ülikoolis [[Frederick Banting]] ja [[Charles Best]] [[John Macleod]]i laboratooriumis katseid kõhunäärmeekstraktidega. Nad näitasid, et kõhunäärmest saadud ekstrakt vähendas diabeetiliste koerte vere glükoosisisaldust. Hiljem liitus uurimisrühmaga biokeemik [[James Collip]], kes parandas ekstrakti puhastamise meetodit.<ref name="Karamanou2016"/><ref>{{Netiviide |url=https://www.nobelprize.org/prizes/medicine/1923/banting/lecture/ |pealkiri=Diabetes and Insulin |autor=Banting, Frederick G. |väljaanne=NobelPrize.org |vaadatud=10. september 2026}}</ref> [[Pilt:Photograph of F.G. Banting and C.H. Best with a dog on the roof of the Medical Building (12309019434).jpg|pisi|[[Frederick Banting]] ja [[Charles Best]] koos katsekoeraga Toronto Ülikoolis 1921. aastal]] 1922. aasta 11. jaanuaril manustati Toronto haiglas kõhunäärmeekstrakti 14-aastasele [[Leonard Thompson]]ile, kes põdes rasket diabeeti. Esimene preparaat põhjustas kõrvaltoimeid ja selle toime oli piiratud. Pärast seda, kui Collip oli ekstrakti puhastanud, manustati Thompsonile 23. jaanuaril uus annus, mille tulemusel langes tema vere glükoositase oluliselt ning kadusid uriinist ketokehad.<ref name="Karamanou2016"/> Enne insuliini kasutuselevõttu oli 1. tüüpi diabeedi peamine ravivõimalus äärmiselt range vähese süsivesiku- ja energiasisaldusega dieet. Selline ravi võis elu mõnevõrra pikendada, kuid 1. tüüpi diabeet oli enamasti surmaga lõppev haigus. Insuliini kliiniline kasutuselevõtt muutis haiguse prognoosi põhjalikult.<ref>{{Netiviide |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK1671/ |pealkiri=Introduction to Diabetes |väljaanne=NCBI Bookshelf |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 1923. aastal alustati insuliini tööstuslikku tootmist ning ravi muutus kiiresti laiemalt kättesaadavaks. Samal aastal anti [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] insuliini avastamise eest Frederick Bantingile ja John Macleodile. Banting jagas oma auhinnaraha Charles Bestiga ning Macleod James Collipiga.<ref>{{Netiviide |url=https://www.nobelprize.org/prizes/themes/august-krogh-and-the-nobel-prize-to-banting-and-macleod |pealkiri=August Krogh and the Nobel Prize to Banting and Macleod |väljaanne=NobelPrize.org |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Insuliini avastamisega seotud teadusliku tunnustuse üle on hiljem palju vaieldud. Enne Toronto uurimisrühma oli Rumeenia füsioloog [[Nicolae Paulescu]] näidanud kõhunäärmeekstrakti veresuhkrut vähendavat toimet katseloomadel, kuid tema preparaati ei arendatud inimestel kasutatavaks ravimiks.<ref name="Karamanou2016"/> === Insuliinravi ja diagnostika areng === Insuliinravi arenes järgnevate kümnendite jooksul kiiresti. Esialgu kasutati peamiselt loomade, eeskätt veiste ja sigade kõhunäärmest valmistatud insuliini. 1930.–1950. aastatel töötati välja pikema toimeajaga insuliinipreparaate, mis võimaldasid vähendada süstide arvu ja parandada glükoositaseme kontrolli.<ref name="Karamanou2016"/> 1955. aastal määras Briti biokeemik [[Frederick Sanger]] kindlaks insuliini aminohappelise järjestuse. Insuliinist sai esimene valk, mille täielik aminohappeline järjestus oli kindlaks tehtud. Selle töö eest sai Sanger 1958. aastal [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.nobelprize.org/prizes/themes/the-nobel-prize-in-chemistry-the-development-of-modern-chemistry/ |pealkiri=The Nobel Prize in Chemistry: The development of modern chemistry |väljaanne=NobelPrize.org |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 1956. sajandi teisel poolel arenes kiiresti ka vere glükoosisisalduse mõõtmine. 1960. aastatel töötati välja esimesed vere glükoosi määramiseks mõeldud testribad ning 1970. aastatel tulid kasutusele esimesed elektroonilised glükomeetrid. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel muutus vere glükoosisisalduse kodune mõõtmine järjest tavalisemaks, võimaldades inimestel oma ravi senisest täpsemalt kohandada.<ref>{{Netiviide |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK538968/ |pealkiri=History of Glucose Monitoring |väljaanne=NCBI Bookshelf |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 1957. aastal kiitis Ameerika Ühendriikide [[Toidu- ja Ravimiamet]] heaks Humulini, esimese [[rekombinantne DNA|rekombinantse DNA tehnoloogia]] abil toodetud iniminsuliini. See oli ühtlasi esimene rekombinantse DNA tehnoloogia abil valmistatud ravim, mis sai FDA heakskiidu. Biosünteetiline iniminsuliin vähendas sõltuvust loomsetest insuliiniallikatest ja pani aluse tänapäevaste insuliinianaloogide arengule.<ref>{{Netiviide |url=https://www.fda.gov/about-fda/fda-history-exhibits/100-years-insulin |pealkiri=100 Years of Insulin |väljaanne=U.S. Food and Drug Administration |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 1958. aastatel jõudsid kasutusele kiire ja pika toimega [[insuliinianaloog]]id, mis võimaldasid insuliini toimet paremini kohandada organismi füsioloogiliste vajadustega. FDA kiitis kiiretoimelise insuliin lispro heaks 1996. aastal ja pikatoimelise insuliin glargiini 2000. aastal.<ref>{{Netiviide |url=https://www.fda.gov/about-fda/fda-history-exhibits/100-years-insulin |pealkiri=100 Years of Insulin |väljaanne=U.S. Food and Drug Administration |vaadatud=10. september 2026}}</ref> === Intensiivravi ja pidev glükoosimonitooring === Aastatel 1983–1993 korraldatud [[Diabetes Control and Complications Trial]] (DCCT) muutis oluliselt arusaama 1. tüüpi diabeedi ravieesmärkidest. Uuringus osales 1441 1. tüüpi diabeediga inimest ning võrreldi tollast tavapärast ravi intensiivse glükoosikontrolliga.<ref name="DCCT">{{Netiviide |url=https://www.niddk.nih.gov/about-niddk/research-areas/diabetes/blood-glucose-control-studies-type-1-diabetes-dcct-edic |pealkiri=Blood Glucose Control Studies for Type 1 Diabetes: DCCT & EDIC |väljaanne=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 1993. aastal avaldatud tulemused näitasid, et vere glükoositaseme hoidmine võimalikult normaalilähedasena vähendas märgatavalt diabeetiliste silma-, neeru- ja närvitüsistuste tekke ja progresseerumise riski. DCCT tulemustel oli suur mõju tänapäevase intensiivse insuliinravi kujunemisele.<ref name="DCCT"/> Uuringu jätku-uuring [[Epidemiology of Diabetes Interventions and Complications]] (EDIC) näitas hiljem, et varasel heal glükoosikontrollil võib olla pikaajaline kaitsev toime ka pärast seda, kui erinevate ravirühmade HbA1c väärtused lähenevad. Seda nähtust on nimetatud metaboolseks mäluks.<ref name="DCCT"/> Diabeeditehnoloogia järgmine suur areng oli [[pidev glükoosimonitooring]] (CGM). Ameerika Ühendriikides kiideti esimene pideva glükoosimonitooringu süsteem heaks 1999. aastal. Varased süsteemid salvestasid koevedeliku glükoosinäite hilisemaks analüüsiks, kuid järgnevate põlvkondade seadmed hakkasid edastama glükoosinäitu reaalajas.<ref>{{Netiviide |url=https://www.accessdata.fda.gov/scripts/cdrh/cfdocs/cfpma/pma.cfm?id=P980022 |pealkiri=Continuous Glucose Monitoring System, P980022 |väljaanne=U.S. Food and Drug Administration |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 21. sajandil on [[insuliinipump|insuliinipumpade]] ja pideva glükoosimonitooringu ühendamine võimaldanud välja töötada automatiseeritud insuliinimanustamise süsteeme. Need süsteemid kasutavad glükoosisensori andmeid insuliini manustamise automaatseks kohandamiseks ning kujutavad endast olulist sammu niinimetatud kunstliku kõhunäärme suunas. == Vaata ka == * [[Hüpoglükeemia]] * [[Maailma diabeedipäev]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Haigused]] [[Kategooria:Sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused]] [[Kategooria:Diabeet]] 1xhbonyzcpwgd42dwkoedcan0rvydvf Abakala 0 85921 7231335 7231049 2026-09-09T14:05:45Z Sendrasendra 225202 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7231049|7231049]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-48747-88|~2026-48747-88]] ([[User talk:~2026-48747-88|arutelu]]) 7231335 wikitext text/x-wiki {{A-klassi artikkel}} {{Taksonitabel | nimi = Abakala | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN|hindaja=Freyhof, J. & Kottelat, M.|nimi=Ballerus ballerus|aasta=2008|ID=135587|IUCN_aasta=2011}}</ref> | pilt = Abramis ballerus.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii'' | selts = [[Karpkalalised]] ''Cypriniformes'' | sugukond = [[Karpkalalased]] ''Cyprinidae'' | perekond = [[Latikas (perekond)|Latikas]] ''Abramis'' | liik = '''Abakala''' | binaarne = ''Abramis ballerus'' | binaarse_autor = ([[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758) | sünonüümid = ''Ballerus ballerus'' }} '''Abakala''' (''Abramis ballerus'', [[sünonüüm (bioloogia)|sünonüüm]] ''Ballerus ballerus'') on [[karpkalalased|karpkalalaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] [[latikas (perekond)|latika]] [[perekond (bioloogia)|perekonna]] kalaliik. Liiki kirjeldas [[Karl von Linné]] oma "[[Systema naturae]]" 1758. aasta väljaandes.<ref name="FishBase"/> Abakala on [[latikas|latikaga]] sarnane kalaliik, kelle [[levikuala]] hulka kuuluvad [[Läänemeri|Läänemerre]], [[Must meri|Musta merre]], [[Põhjameri|Põhjamerre]] ja [[Kaspia meri|Kaspia merre]] suubuvad suuremad [[jõgi|jõed]].<ref name="FishBase"/> 20. sajandi alguses arvukalt [[Töönduspüük|väljapüütud]] abakalal ei ole tänapäeval enam [[töönduskala|töönduslikku]] tähtsust. Eestis on abakala tõenäoliselt välja surnud,<ref name="keskkonnainfo"/> viimased isendid püüti meil 19. sajandil.<ref name="eurokalad" /> [[Peipsi järv]]es arvukalt esinenud abakala kadus sealt 1850. aastatel.<ref name="sinec1"/> Abakala eelistab elupaikadena [[madalik]]ke läbivaid suuremaid aeglase vooluga jõgesid, kuid teda võib esineda ka [[eutroofne järv|eutroofsetes järvedes]]. Ta toitub peamiselt [[zooplankton|zooplanktonist]].<ref name="FishBase"/> == Välimus == Abakala suu on madal ja kitsas, terminaalne ja otsast kitsenev, [[otsseisune suu|otsseisune]], kergelt ülespoole viltu.<ref name="eurokalad"/> Teistel andmetel [[ülaseisune suu|ülaseisune]].<ref name="kalad" /> Kala selg on metalse läikega hallikasroheline kuni tumesinine.<ref name="angeln"/> Küljed ja kõht on [[hõbevalge (värvus)|hõbevalged]], kergelt kollaka või punaka varjundiga.<ref name="sinec1"/> Paarilised [[rinnauim|rinna-]] ja [[kõhuuim]]ed on kollakad tumedate nurkadega, paaritud uimed on määrdunudvalged. Pärakuuim on väga pikk, sellel on 34–44 hargnevat kiirt.<ref name="kalad"/> Kõigil uimedel on hall äär. Abakalad kasvavad üsna aeglaselt. Kolme- kuni nelja-aastaselt on nad alles 16&nbsp;cm pikkused. Täiskasvanuna, 8–11 aasta vanuselt, on nad 25–35&nbsp;cm pikkused. Keskmine pikkus on 25&nbsp;cm (tavaliselt kuni 30 cm).<ref name="kalad" /> Üle 35&nbsp;cm pikkused abakalad on haruldased. Abakala maksimaalne pikkus on eri allikate järgi 35–49&nbsp;cm.<ref name="FishBase"/><ref name="süs"/><ref name="rozpiór"/> Abakala keha on piklik, kõrgus on keskmine, külgedelt on ta väga lame. Latika perekonna liikide seas on ta kõige lamedam.<ref name="sinec3"/> Abakalade [[mass]] on tavaliselt kuni 400, harva kuni 800 [[gramm]]i, [[Volga]] ja [[Uurali jõgi|Uurali jões]] ka kuni 1,0–1,2&nbsp;kg.<ref name="sinec1" /> [[Soome]]s püütud rekordkala mass oli 940 g,<ref name="kalat" /> [[Poola]]s aga 1,46&nbsp;kg.<ref name="rozpiór"/> === Võrdlus latikaga === Abakala sarnaneb [[latikas|latikaga]]. Ta erineb latikast aga väga pika, rohkem kui 30 kiirega [[pärakuuim]]e poolest. Abakalad on latikatest ka saledamad ja peenemate [[soomus]]tega ning nende suu on otsseisune, suuava poolviltu üles suunatud. [[Küljejoon]]el on 65–76 soomust,<ref name="eurokalad"/> latikal 49–58 soomust.<ref name="vvlatikas"/> == Eluiga == Abakala maksimaalne eluiga on 18 aastat.<ref name="angeln"/> Venemaa veehoidlates elavad abakalad kuni 17-aastaseks.<ref name="sinec2"/> == Levila == Abakala leidub [[Põhjameri|Põhjamere]], [[Läänemeri|Läänemere]],<ref name="Läänemerekalad"/> [[Must meri|Musta mere]], [[Aasovi meri|Aasovi mere]] ja [[Kaspia meri|Kaspia mere]] [[vesikond|vesikonnas]].<ref name="FishBase"/> Tema areaali piirid on 63–43 °[[põhjalaius|N]], 4–56 °[[idapikkus|E]]. Sobiv veetemperatuur on 5...25&nbsp;°C.<ref name="FishBase"/> [[Kesk-Euroopa]]s leidub neid peamiselt [[Odra]], [[Weser]]i ja [[Elbe]] [[alamjooks]]ul, [[Doonau]]s ning Põhja- ja Läänemerre suubuvate jõgede suudmealadel. Neid on ka tiikides ja järvedes.<ref name="angeln"/> [[Austria]]s on abakala [[Doonau]] [[Alam-Austria]] osas haruldane, Doonau [[Ülem-Austria]] osas ning [[Neusiedlersee]]s on teda rohkem.<ref name="zope"/> [[Tšehhi]]s on abakala haruldane. Teda esineb ainult [[Morava]] ja [[Dyje]] alamjooksul. 2003. aastal püüti üks isend ka Střekovi küla lähedalt Elbest. Abakala on Elbes tavaline alamjooksust kuni [[Dresden]]i linnani.<ref name="bluestream"/> [[Slovakkia]]s leidub abakala [[Bodrog]]i jões.<ref name="hydro" /> [[Venemaa]]l on abakala levinud üsna suurel territooriumil, mis ulatub lõunas Aasovi merest Kaspia mere põhjaosani ([[Don]]i, [[Volga]], [[Uurali jõgi|Uurali]] jões), põhjas kuni [[Neeva]], [[Laadoga]] lõunaosa ja [[Lõuna-Karjala]]ni.<ref name="sinec4" /> [[Leedu]]s elutseb ta [[Kura laht|Kura lahes]].<ref name="sparis"/> [[Rootsi]]s on abakala elujõuline, kuid haruldane ja piiratud levikuga: teda leidub [[Vänern]]i, [[Hjälmaren]]i ja [[Mälaren]]i järves, samuti mõnes [[Skåne lään|Skåne]] ja [[Kronobergi lään|Kronobergi]] veekogus.<ref name="faren"/> Kindel koht, kus teda püüda saab, on [[Enköping]]i ja [[Västerås]]i vahel asuv [[Sagå]] jõgi, kuhu ta aprillis kudema tuleb.<ref name="aspen"/> [[Soome]]s leidub abakala hajusalt maa lõunaosa järvedes ([[Kyrösjärvi]], [[Karstula]], [[Iisalmi]] ja [[Kiuruvesi]] lõunaosa).<ref name="sulkava"/> Latikaga võrreldes on tema areaal hoopis kitsam.<ref name="kalad"/> === Esinemine Eestis === Eestis on abakala tõenäoliselt välja surnud,<ref name="keskkonnainfo"/> viimased leiud pärinevad 19. sajandist.<ref name="eurokalad" /> Hiljuti esines teda merelahtedes, varem ka näiteks [[Pihkva järv]]es,<ref name="loodusajakiri"/> [[Emajõgi|Emajões]] ja [[Narva jõgi|Narva jões]].<ref name="Saat"/> 19. sajandi alguses veel arvukalt Peipsi järves esinenud abakala kadus sealt 1850. aastatel.<ref name="sinec1"/> == Eluviis ja -paigad == Abakala on põhiliselt [[magevesi|magevee-]], kohati ka [[riimvesi|riimvee]]kala. Elupaikadeks on mageveelised veehoidlad, läbivooluga järved ja riimveega merealad. Jõgedes ja järvedes elab ta põhiliselt [[avavesi|avavees]]. Jõgedes eelistab aeglase vooluga lõike ning teda ei esine väikestes jõgedes ega jõgede [[ülemjooks]]udel, sest nendes paikades leidub vähe tema peamist toitu – [[zooplankton]]it. Abakalad on sageli kogunenud [[parv (bioloogia)|parvedesse]].<ref name="sinec4"/> == Toitumine == Abakalad toituvad peamiselt planktonist (eriti zooplanktilistest pisivähikestest).<ref name="sinec1"/> Lisaks söövad ka putukavastseid, usse ja limuseid. Planktilistest loomarühmadest söövad nad meeleldi [[sõudik]]uid ja [[vesikirp]]e. Selle poolest erinevad nad teistest latika perekonna liikidest, kes eelistavad [[zoobentos]]t. Abakala toitub zoobentosest peamiselt jõgedes, kus erinevalt järvedest ja veehoidlatest puuduvad zooplanktoni arenguks sobivad tingimused. Täiskasvanud isendid toituvad aasta läbi peamiselt [[vähilaadsed|vähilaadsetest]].<ref name="sinec1"/> == Sigimine == Isased abakalad saavad [[suguküpsus|suguküpseks]] 2–4 aastaga, emased 3–5 aastaga.<ref name="sinec3"/> [[Kudemine]] toimub kevadel, kui veetemperatuur on vähemalt 8...12&nbsp;°C (Doonau alamjooksul märtsis-aprillis, Läänemere piirkonnas aprillis-mais, Volga deltas mais-juunis) ja kestab üks kuni kaks nädalat.<ref name="iucn2"/> Kudemise ajaks kattuvad isakalad mustade köbrukestega.<ref name="sinec1"/> Sageli kaitsevad isased oma kudemispaiku.<ref name="iucn2"/> [[Kiievi veehoidla]] nelja-aastaste emaste kalade [[kudu]]s on loendatud umbes 24 000, 8-aastastel kuni 94 000 muna.<ref name="sinec3"/> Kudemiskohtades on vee vool väga aeglane ja sügavus kuni pool meetrit. 0,9–1,5&nbsp;mm läbimõõduga [[kalamari|marjaterad]] kinnitatakse üleujutatud [[lamm]]ide, järvede või soode kaldavoolus seisvate taimeosade (enamasti [[rohttaim]]ede, uppunud puutüvede ja -okste) külge, harvemini veetaimede ja kivide külge. <ref name="sinec3"/> Seejärel lahkuvad abakalad jälle kaldapiirkonnast. Kudemispaik on elupaigast ülesvoolu. [[Vastsed]] kooruvad sõltuvalt veetemperatuurist 8–15 päeva pärast kudemist. Enne koorumist hukkub eri põhjustel ([[koelmu]]te veetaseme alanemine, mudastumine jms) üsna suur hulk viljastatud munarakkudest. Koorunud vastsed peidavad end taimede vahel.<ref name="sinecБеларуси"/> Esimesel päeval pärast koorumist liiguvad vastsed vähe. Hiljem hakkavad nad ülespoole ujuma, aeg-ajalt taimede külge kinnitudes; nii möödub 2–3 ööpäeva. Viiendaks või kuuendaks päevaks on kollaka [[rebukott|rebukoti]] varud otsa saanud ja vastsed hakkavad iseseisvalt toituma. Vastsete pikkus on koorumisel 5–6&nbsp;mm. Noorkalade pikkus esimese suve lõpuks on 4–7&nbsp;cm.<ref name="sinec3"/> == Töönduslik tähtsus ja kasutamine == 20. sajandi alguses arvukalt püütud abakalal ei ole tänapäeval enam praktiliselt töönduslikku tähtsust. Neid püütakse põhiliselt õngega. Mõnevõrra on abakala töönduslikult oluline veel [[Ilmjärv]]es, Volgas, [[Kuibõševi veehoidla|Kuibõševi]] ja [[Tsimljanski veehoidla]]s jm. 2007. aastal püüti abakalu Ilmjärvest 624 tonni ja Kuiboševi veehoidlast 49 tonni.<ref name="venekalaress"/> [[Samara oblast]]is (Volga [[jõgikond|jõgikonna]] lõunaosas) püütakse igal aastal 80–140 tonni abakala.<ref name="sinec4"/> Abakala on rohkete luude tõttu pisut piiratud kasutamisvõimalustega. Seda süüakse peamiselt praetult või marineeritult, sellest valmistatakse kalafrikadelle ja seda keedetakse kalasupi põhjaks. Ida-Euroopas tarbitakse abakala põhiliselt soolatult ja kuivatatult.<ref name="angeln"/> == Looduskaitse == Austrias on abakala kantud ohustatud kalaliikide nimekirja.<ref name="RoteListe"/> Leedus on ta kantud [[Punane raamat|punasesse raamatusse]] ja 1995. aastast on ta kantud ka Venemaal Karjala punasesse raamatusse.<ref name="sparis"/><ref name="sinec4"/> Poolas on abakala püük keelatud 15. märtsist 31. maini, alla 25&nbsp;cm pikkused kalad loetakse alamõõduliseks.<ref name="rozpiór"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="FishBase">{{netiviide | URL = http://www.fishbase.org/summary/6374| Pealkiri = ''Ballerus ballerus'' (Linnaeus, 1758)| Väljaanne = www.fishbase.se| Kasutatud = 14.02.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="keskkonnainfo">{{netiviide| URL = http://www.keskkonnainfo.ee/failid/Koite4seletuskiri_10.10.2013.docx| Pealkiri = Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks| Autor = | Failitüüp = docx| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 16.01.2018| Keel = | arhiivimisaeg = 17.01.2018| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180117070205/http://www.keskkonnainfo.ee/failid/Koite4seletuskiri_10.10.2013.docx| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="eurokalad">Miller, P. J. & Loates, M. J. (2006). "Euroopa kalad" (tõlkinud ja Eesti oludele kohandanud [[Tiit Raid|Raid, T.]]). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 108.</ref> <ref name="kalad">Abakumov, V. A. jt. (1979). "Loomade elu" 4. köide. "Kalad" (toim. Pihu, E.). Tallinn, [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. Lk 227.</ref> <ref name="süs">Muus, B. J. & Dahlström, P. "Süßwasserfische" BLV Verlagsgesellschaft: München 1968.</ref> <ref name="kalat">Koli, L. "Suomen kalat", Werner Söderström Osakeyhtiö: Helsinki 1990.</ref> <ref name="sinec2">{{netiviide | URL = http://ahtubafishing.narod.ru/fish_29.html| Pealkiri = Синец.| Väljaanne = Рыбалка на Ахтубе и Нижней Волге| Kasutatud = 13.02.2011| Keel = vene}}</ref> <ref name="Läänemerekalad">Flinkman, J. [https://web.archive.org/web/20091113024338/http://www.fimr.fi/et/tietoa/artikkelit/eliot/et_EE/2490/ "Läänemere põhjaosa kalad"], Itämeriportaali.</ref> <ref name="bluestream">{{netiviide| URL = http://www.nm.cz/download/pm/zoo/sanda_lit/blue_bream.pdf| Pealkiri = New record of the Blue bream (''Abramis ballerus'') in the Elbe River in the Czech Republic| Autor = Radek Šanda & Ondřej Slavík| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = Acta Soc. Zool. Bohem. 71: 25–26| Aeg = 2007| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 13.02.2011| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 1.07.2011| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110701062024/http://nm.cz/download/pm/zoo/sanda_lit/blue_bream.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="hydro">"Ecohydrology & Hydrobiology". Volume 4, nr 2, 2004. ISSN 1642-3593.</ref> <ref name="sinec4">{{netiviide | URL = http://www.ecosystema.ru/08nature/fish/049.htm| Pealkiri = Синец – ''Abramis ballerus'' (Linnaeus, 1758)| Väljaanne = www.ecosystema.ru| Kasutatud = 17.02.2011| Keel = vene}}</ref> <ref name="loodusajakiri">Tammiksaar, E. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel106_90.html "Kuulsaim Peipsi uurija – Karl Ernst von Baer".] – ''[[Eesti Loodus]], 2002, 7/8.</ref>, [[Peipsi järv]]es <ref name="sinec1">{{netiviide | URL = http://bibliotekar.ru/sabaneev/29.htm| Pealkiri = Синец| Väljaanne = Леонид Павлович Сабанеев. Жизнь и ловля пресноводных рыб| Kasutatud = 15.02.2011| Keel = vene}}</ref> <ref name="angeln">{{netiviide | URL = http://www.angelwahn.de/zope/| Pealkiri = Zope (''Ballerus ballerus'' o. ''Abramis ballerus'')| Väljaanne = www.angelwahn.de| Kasutatud = 16.01.2018| Keel = saksa}}</ref> <ref name="rozpiór">{{netiviide | URL = http://jurek.webnode.com/products/rozpior-/| Pealkiri = Rozpiór| Väljaanne = jurek.webnode.com| Kasutatud = 2.04.2011| Keel = poola}}</ref> <ref name="sinec3">{{netiviide| URL = http://fish-book.ru/sinec/| Pealkiri = Синец| Väljaanne = Энциклопедия рыб| Kasutatud = 16.02.2011| Keel = vene| arhiivimisaeg = 1.06.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20100601082218/http://fish-book.ru/sinec/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="vvlatikas">{{netiviide| URL = https://gurkov2n.jimdo.com/%D1%80%D1%8B%D0%B1%D1%8B/%D0%BA%D0%B0%D1%80%D0%BF%D0%BE%D0%BE%D0%B1%D1%80%D0%B0%D0%B7%D0%BD%D1%8B%D0%B5/%D0%BB%D0%B5%D1%89/| Pealkiri = ЛЕЩ ('Abramis brama'')| Väljaanne = gurkov2n.jimdo.com| Kasutatud = 18.01.2018| Keel = vene| arhiivimisaeg = 16.01.2018| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180116194009/https://gurkov2n.jimdo.com/%D1%80%D1%8B%D0%B1%D1%8B/%D0%BA%D0%B0%D1%80%D0%BF%D0%BE%D0%BE%D0%B1%D1%80%D0%B0%D0%B7%D0%BD%D1%8B%D0%B5/%D0%BB%D0%B5%D1%89/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="zope">{{netiviide | URL = http://www.angelprofi.at/karpfenfische.htm| Pealkiri = Karpfenfische| Väljaanne = www.angelprofi.at| Kasutatud = 16.01.2018| Keel = saksa}}</ref> <ref name="sparis">{{netiviide | URL = http://www.medziokle.info/zvejams-2/zuvys/484-paprastasis-sparis| Pealkiri = Žuvys – Paprastasis sparis| Väljaanne= www.medziokle.info| Kasutatud = 2.04.2011| Keel = leedu}}</ref> <ref name="faren">{{netiviide | URL = https://www.havochvatten.se/hav/fiske--fritid/arter/arter-och-naturtyper/faren.html| Pealkiri = Faren (''Abramis ballerus'')| Väljaanne = www.fiskbasen.se| Kasutatud = 2.04.2011| Keel = rootsi}}</ref> <ref name="aspen">{{netiviide | URL = http://www.lansstyrelsen.se/uppsala/SiteCollectionDocuments/Sv/publikationer/2008/2008-13-Asp-metodutv-2007-webb.pdf| Pealkiri = Utveckling av metod för inventering av leklokaler för asp| Autor = | Failitüüp = PDF| Täpsustus = ISSN1400-4712| Väljaanne = www.c.lst.se| Aeg = 2008| Koht = Uppsala| Väljaandja = | Kasutatud = 2.04.2011| Keel = rootsi}}</ref> <ref name="sulkava">{{netiviide | URL = http://www.luontoportti.com/suomi/fi/kalat/sulkava| Pealkiri = Sulkava| Väljaanne = www.luontoportti.com| Kasutatud = 1.04.2011| Keel = soome}}</ref> <ref name="Saat">Saat, T. "Peipsi vesikonna kalad ja kalandus". Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tartu 2010.</ref> <ref name="iucn2">{{netiviide | URL = http://www.iucnredlist.org/apps/redlist/details/135587/0| Pealkiri = ''Ballerus Ballerus''| Väljaanne = IUCN| Kasutatud = 13.02.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="sinecБеларуси">{{netiviide| URL = https://gurkov2n.jimdo.com/%D1%80%D1%8B%D0%B1%D1%8B/%D0%BA%D0%B0%D1%80%D0%BF%D0%BE%D0%BE%D0%B1%D1%80%D0%B0%D0%B7%D0%BD%D1%8B%D0%B5/%D1%81%D0%B8%D0%BD%D0%B5%D1%86/| Pealkiri = Рыбы Беларуси: Синец (''Abramis ballerus'')| Väljaanne = gurkov2n.jimdo.com| Kasutatud = 18.01.2018| Keel = vene| arhiivimisaeg = 16.01.2018| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180116194134/https://gurkov2n.jimdo.com/%D1%80%D1%8B%D0%B1%D1%8B/%D0%BA%D0%B0%D1%80%D0%BF%D0%BE%D0%BE%D0%B1%D1%80%D0%B0%D0%B7%D0%BD%D1%8B%D0%B5/%D1%81%D0%B8%D0%BD%D0%B5%D1%86/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="venekalaress">{{netiviide| URL = http://protown.ru/information/hide/2639.html| Pealkiri = Рыбные ресурсы России| Väljaanne = Состояние речных, пресноводных биоресурсов России| Kasutatud = 17.02.2011| Keel = vene| arhiivimisaeg = 7.01.2011| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110107034209/http://protown.ru/information/hide/2639.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="RoteListe">Zulka, K. P. (2007). "Rote Listen gefährdeter Tiere Österreichs" Teil 2: Kriechtiere, Lurche, Fische, Nachtfalter, Weichtiere. Lk 105.</ref> }} == Kirjandus == *"[[Loomade elu]]" 4. kd. "Kalad". (1979). Abakumov, V. A., Andrijašev, A. P. ''et. al'' (eestikeelse väljaande toim. Pihu, E.). Tallinn : Valgus, lk 227. ==Välislingid== {{Vikisõnaraamatus|abakala}} {{Commons|Category:Ballerus ballerus|Abramis ballerus}} *[http://www.angeltreff.org/fische/friedfische/zope/zope.html Pilt] *[http://www.fishbase.org/Summary/SpeciesSummary.php?id=6374 Liigikirjeldus ja pilt] (inglise keeles) [[Kategooria:Karpkalalised]] [[Kategooria:Eesti kalad]] rfqneq79w056ssant0t84e4o5uqw1sv Eesti Üliõpilaskondade Liit 0 86668 7231672 7184101 2026-09-10T09:06:17Z Avjoska 1538 7231672 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" align="right" !colspan=2|[[Fail:EÜL-i logo.png|tühi|pisi]] |- |Kontor |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |Asutatud |1991 |- |Liikmeid |15 |- |Töökeel |eesti keel |- |Juht |[[Robin Liiber]] |- |Asejuht |Ronja Ansmann |- |} '''Eesti Üliõpilaskondade Liit''' ([[lühend]] '''EÜL''') on 23. novembril [[1991]] asutatud üliõpilaste katusorganisatsioon, mis seisab üliõpilaste hariduslike ning sotsiaalmajanduslike õiguste ja huvide eest. Ühingusse kuulub 15 liikmesüliõpilaskonda. Liikmesüliõpilaskonnad: [[Tartu Ülikool]], [[Tallinna Tehnikaülikool]], [[Tallinna Ülikool]], [[Eesti Maaülikool]], [[Tallinna Tehnikakõrgkool]], [[Tallinna Tervishoiu Kõrgkool]], [[Estonian Business School]], [[Sisekaitseakadeemia]], [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]], [[Eesti Lennuakadeemia]], [[Eesti Kunstiakadeemia]], [[Tartu Kõrgem Kunstikool|Kõrgem Kunstikool Pallas]], [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]], [[Kaitseväe Akadeemia]] ja [[Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor]]. Liidu peamine eesmärk on seista üliõpilaste õiguste, vajaduste ja huvide eest riiklikul tasandil ning toetada üliõpilasesindusi nende töös. EÜL osaleb üliõpilasi puudutavate poliitikate väljatöötamises, tehes ettepanekuid ja selgitustööd [[Riigikogu]], [[Eesti Vabariigi Valitsus|Vabariigi Valitsuse]], ministeeriumide, [[kõrgkool]]ide ning sotsiaalsete partnerite suunal. == Struktuur == [[Fail:EÜL-i struktuur.png|pisi|Eesti Üliõpilaskondade Liidu struktuur (2021)]] Eesti Üliõpilaskondade Liit on 15 kõrgkooli [[üliõpilaskond|üliõpilaskonna]] katusorganisatsioon. Liitu kuulumise eelduseks on üliõpilaskonna esindusorgani ja üldkoosoleku esindajate demokraatlikud valimised, põhikirja ja õigusaktide ning EÜL-i juhtimisorganite otsuste ja ettekirjutuste järgimine ja täitmine. ===Üldkoosolek, volikogu, nõukogu ja järelevalve=== EÜL-i kõrgeim otsustuskogu on üldkoosolek, kuhu kuuluvad esindajad kõigist 15 liikmesüliõpilaskonnast. Üldkoosolek otsustab liidu üldised tegevussuunad ja poliitikad, kinnitab tegevuskava, võtab vastu eelarve ning valib juhatuse. Üldkoosoleku pädevuses on * põhikirja ja eesmärkide muutmine; * liikmete vastu võtmine ja välja arvamine; * juhatuse valimine ja tagasikutsumine; * järelevalvekomisjoni valimine ja tagasikutsumine; * eelarve ja majandusaasta aruande kinnitamine; * tegevuskava kinnitamine; * astumise teiste ühenduste liikmeks ja nendest väljaastumise üle otsustamine; * muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud kellegi teise pädevusse. Kaasamaks liikmeid liidu igapäevasesse juhtimisse, on lisaks moodustatud volikogu ja nõukogu, mis toimivad juhatuse nõuandvate kogudena. Organisatsiooni tööd revideerib järelevalvekomisjon. * EÜL-i nõukogu nõustab juhatust äri- ja arendustöö küsimustes. Nõukogu on 5–8-liikmeline ning nõunike mandaat kehtib kaks aastat. * Volikogu nõustab juhatust avaliku poliitika küsimustes ja võtab vastu poliitilisi otsuseid. Volikogu koosneb kuni üheksast üldkoosoleku poolt valitud üliõpilasest, kelle mandaat on kas üks või kaks aastat. * Järelevalvekomisjon kontrollib EÜL-i tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja sihipärasust. Järelevalvekomisjon on kuni viieliikmeline ning valitakse üldkoosolekul kaheks aastaks. ===Juhatus=== EÜL-i juhatus on kaheliikmeline ja juhatuse volitused kestavad kaks aastat. Juhatus koosneb juhist ja asejuhist. Juhatus koos büroo töötajatega tagab üldkoosoleku ja volikogu otsuste elluviimise. {| class="wikitable" align="center" |+ '''EÜL-i juhatus''' |1991–1992 |Sulev Alajõe, Agu Vahur, [[Kaarel Tarand]] |- |1992–1994 |Katrin Unt, Indrek Ild, Imre Sams, Indrek Ostrat |- |1995–1996 |Meelis Kitsing, [[Arne Otter]], [[Martti Kalda]] |- |1996–1997 |Lauri Kööp, Lembit Uibo, Peeter Suislepp, [[Mare Tralla]], Mart Rekkaro |- |1997–1998 |Peeter Suislepp, Lauri Kööp, Raul Järg, [[Leif Kalev]] |- |1998–1999 |Riina Tamm, Leif Kalev, Raul Järg, Ivar Liivamägi, Riho Unt, Illimar Mattus |- |2000 |Leif Kalev, Riho Unt, Rain Veetõusme, Tarvo Sarmet, Herman Kalmus |- |2001 |Birgit Lao, Herman Kalmus, Leif Kalev, Arne Otter, Alari Vainomees, Ardi Ravalepik |- |2002 |Ando Heilmann, Piret Hartman, Antti Andreimann |- |2003 |Piret Hartman, Madis Masing, Reigo Kimmel, Kerli Albin, Kairi Saar |- |2004 |Madis Masing, Allan Selirand, Lauri Paeveer |- |2005 |Allan Selirand, Eveli Soode, Lauri Paeveer |- |2006–2007 |Heiki Lemba, Ivar Veskioja, Marja-Liisa Alop |- |2007–2008 |Eimar Veldre, Annika Kruuse, Catlyn Kirna, Maris Mälzer |- |2008–2009 |Joonas Pärenson, Allan Päll, Grete Mägi, Olga Tšerjomuškina |- |2009–2011 |Maris Mälzer, Eimar Veldre |- |2011–2013 |Eimar Veldre, Monika Maljukov, Jonne Viinamägi |- |2013–2015 |Sigrid Västra, Johann Peetre, Silver Ool |- |2015–2017 |Jaanus Müür, [[Katrina Koppel]] |- |2017–2019 |Britt Järvet, Tambet Anja/Joonatan Nõgisto |- |2019–2021 |Eleri Pilliroog, Kristel Jakobson/Joonatan Nõgisto |- |2021–2023 |Marcus Ehasoo, Kristin Pintson |- |2023–2025 |Katariina Järve, Lennart Mathias Männik |- |2025–2027 |[[Kärt Kaasik-Aaslav]]/[[Robin Liiber]], Ronja Ansmann |} == Ajalugu == EÜL-i asutasid 23. novembril 1991 üheksa üliõpilasesindust. Esimesse EÜL-i juhatusse kuulusid Sulev Alajõe, Agu Vahur ja Kaarel Tarand (vt ülal). Kolm silmapaistvamat juhti on olnud Lauri Kööp (esimees 1996–1998) organisatsiooni majandusaluse loojana, Leif Kalev (esimees 1998–1999, 2000) organisatsiooni poliitilise aluse loojana ja Piret Hartman (aseesimees 2001, esimees 2002). Üliõpilaspoliitikat on teinud näiteks [[Kaarel Tarand]], [[Liina Kersna]] (Lepik), [[Sulev Alajõe]], [[Hannes Võrno]], Lemo (Laur-Leho Kaljumets), [[Mailis Reps]] (Rand), [[Maris Jesse]], [[Leif Kalev]] jpt ühiskonnas tunnustatud inimesed. 1993. aastast on EÜL andnud välja rahvusvahelist üliõpilaskaarti [[ISIC]] Student. 1999. aasta septembrist hakati Eestis esimesena maailmas väljastama liitkaarte ISIC Student Maestro, milles on ühendatud ISIC kaart ja pangatoiminguid võimaldav rahvusvaheline Maestro deebetkaart. ==Muud tegevused== Lisaks Eesti üliõpilaste hariduslike ja sotsiaalsete huvide kaitsmise ning üliõpilaste riiklikul tasandil esindamisele tegeleb EÜL ka rahvusvahelise üliõpilaspileti [[ISIC]] väljaandmisega. Varem on EÜL andnud välja [[Eesti Üliõpilasleht|Eesti Üliõpilaslehte]] ja korraldanud [[Tallinna Tudengipäevad|Tallinna Tudengipäevi]]. Eesti Üliõpilaskondade Liidu olulisemad poliitilised seisukohad on leitavad organisatsiooni kodulehelt [http://www.eyl.ee www.eyl.ee] . ==Rahvusvaheline liikmesus== EÜL on üleeuroopalise üliõpilaskondade katusorganisatsiooni European Students' Union (ESU), Baltimaade organisatsiooni Baltic Organizational Meeting (BOM) alates 2003 ja Põhjamaade üliõpilaskondade ümarlaua (Nordic Presidential Meeting, NOM) alates 2006 liige. Lisaks ollakse liikmed ISIC Associationis. ==Välislingid== *[http://www.eyl.ee EÜL-i koduleht] *[http://www.esu-online.org/ European Students' Unioni (ESU) koduleht] [[Kategooria:Eesti üliõpilasorganisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti liidud]] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud|Ü]] [[Kategooria:Üliõpilasorganisatsioonid]] 45wgm7gvzjyscgxastygj8plcq5il71 Vikipeedia:Pressiülevaade 4 90343 7231366 7208500 2026-09-09T15:26:31Z Kruusamägi 1530 /* 2026 */ 7231366 wikitext text/x-wiki '''Pressiülevaade [[Vikipeedia]]st''' sisaldab linke artiklitele, kus on kirjutatud Vikipeedia [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse]] ja/või [[ingliskeelne Vikipeedia|ingliskeelse versiooni]] teemadel või mainitud neid tekstis. Artikleid, mis kasutavad Vikipeediat ja Wikipediat allikana, on loetletud selles artiklis: [[Vikipeedia:Vikipeedia kui uudiste allikas]]. '''Sissekande formaat:'''<br/> <nowiki> * Autor: [http://www.aadress.ee/ "Artikli pealkiri"] Väljaande nimetus, päev. kuu aasta. Tsitaat: ''Info tsitaadi kohta.''</nowiki> Varasemad aastad on arhiveeritud: [[Vikipeedia:Pressiülevaade/2004-2012|2004–2012]], [[Vikipeedia:Pressiülevaade/2013–2019|2013–2019]]. == 2020 == *[https://maailm.postimees.ee/6873686/turgi-tuhistas-wikipedia-keelu "Türgi tühistas Wikipedia-keelu"] Postimees, 15. jaanuar 2020 *[https://novaator.err.ee/1028521/galerii-2019-aasta-eesti-parimad-teadusfotod "Galerii: 2019. aasta Eesti parimad teadusfotod"] ERR Novaator, 27. jaanuar 2020 *[https://www.ut.ee/et/uudised/moodunud-aasta-eesti-parim-teadusfotograaf-tavo-romann-0 "Möödunud aasta Eesti parim teadusfotograaf on Tavo Romann"] Tartu Ülikool, 27. jaanuar 2020 *[[Jan Rahman]]: [https://umaleht.ee/article/soomougrilaso-saiva-vikioppust/ "Soomõugrilasõ saiva vikioppust"] Uma Leht, 30. jaanuar 2020 * [https://www.facebook.com/eestiekspress/posts/10156754274961651 Ühe sodimise näitel juhiti tähelepanu sellele, et igaüks saab Vikipeediat täiendada] – Eesti Ekspressi Facebook'i leht, 3. veebruar 2020 * [https://tartu.postimees.ee/6889338/selgus-eelmise-aasta-vikipeedia-sober "Selgus eelmise aasta Vikipeedia sõber"] Tartu Postimees, 4. veebruar 2020 * [https://forte.delfi.ee/news/tarkvara/maailma-suuruselt-teise-wikipedia-koostas-peamiselt-uks-autor-kes-pole-isegi-inimene?id=89062259 "Maailma suuruselt teise Wikipedia koostas peamiselt üks autor, kes pole isegi inimene"] Delfi Forte, 27. veebruar 2020 * [https://www.hm.ee/et/uudised/aasta-keeleteod-ttu-konetuvastus-ja-tu-masintolge-rahvaauhinna-voitis-oigekirjagurmaan "Aasta keeleteod on TTÜ kõnetuvastus ja TÜ masintõlge, rahvaauhinna võitis Õigekirjagurmaan"] Haridus- ja Teadusministeerium, 11. märts 2020 * [http://www.kylauudis.ee/2020/03/26/entsuklopedistid-kutsuvad-kriisi-ajal-panustama-digikultuurile-ja-teadmistele/ "Entsüklopedistid kutsuvad kriisi ajal panustama digikultuurile ja teadmistele"] [[Kylauudis.ee]], 26. märts 2020 ** [http://www.pealinn.ee/koik-uudised/entsuklopedistid-kutsuvad-kriisi-ajal-panustama-digikultuurile-ja-n251941 "Entsüklopedistid kutsuvad kriisi ajal panustama digikultuurile ja teadmistele"] [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn.ee]], 26. märts 2020 ** [https://lounaeestlane.ee/entsuklopedistid-kutsuvad-kriisi-ajal-panustama-digikultuurile-ja-teadmistele/ "Entsüklopedistid kutsuvad kriisi ajal panustama digikultuurile ja teadmistele"] [[Lõunaeestlane.ee]], 26. märts 2020 ** [https://lounapostimees.postimees.ee/6934508/kriisi-ajal-saab-panustada-digikultuurile "Kriisi ajal saab panustada digikultuurile"] lounapostimees.postimees.ee, 27. märts 2020 *[https://www.err.ee/1080478/krimmi-venemaa-osana-kujutanud-opik-kutsutakse-tagasi "Krimmi Venemaa osana kujutanud õpik kutsutakse tagasi"] ERR, 21. aprill 2020 * Jaano Martin Ots: [https://majandus24.postimees.ee/6978308/fotograaf-ja-paastja-jaan-kunnap-avas-wikimedias-ajaloolise-fotonaituse-merepaastetoodest "Fotograaf ja päästja Jaan Künnap avas Wikimedias ajaloolise fotonäituse merepäästetöödest"] majandus24.postimees.ee, 20. mai 2020 * [https://opleht.ee/2020/05/avatud-oppematerjalide-idee-muudab-eesti-hariduse-mitmekesisemaks-ja-vordsemaks/ "Avatud õppematerjalide idee muudab Eesti hariduse mitmekesisemaks ja võrdsemaks"] Õpetajate Leht, 22. mai 2020 :Tsitaat: ''E-koolikotti võib võrrelda Vikipeediaga – see on võimalus teha avatud sisulitsentside abil ühisloomet, millesse panustavad paljud.'' * [https://www.err.ee/1102230/maakohus-muutis-oma-varasemat-seisukohta-ja-lubas-uhingule-nimeks-suvariik Maakohus muutis oma varasemat seisukohta ja lubas ühingule nimeks "Süvariik"] ERR, 15. juuni 2020 : Kohtuvaidlus keskendus olulises osas küsimusele, kas Vikipeedias antud definitsioon on kohane: "Ringkonnakohus nõustus põhimõtteliselt määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus on sõna "süvariik" tähenduse tõlgendamisel valesti lähtunud Vikipeedias avaldatud mõiste "riik riigis" tähendusest." * [https://novaator.err.ee/1130540/fotod-eestlased-noppisid-vikipeedia-fotovoistlusel-mitu-teist-kohta "Fotod: eestlased noppisid Vikipeedia fotovõistlusel mitu teist kohta"] ERR Novaator, 3. september 2020 * [https://tartu.postimees.ee/7055065/talgulised-keeletoimetasid-ule-poole-tuhande-vikipeedia-artikli "Talgulised keeletoimetasid üle poole tuhande Vikipeedia artikli"] Tartu Postimees, 4. september 2020 * [https://www.ut.ee/et/uudised/selgusid-parimad-vikipeedia-keeletoimetajad "Selgusid parimad Vikipeedia keeletoimetajad"] Tartu Ülikool, 4. september 2020 * Mikk Salu: [https://ekspress.delfi.ee/teateid-elust/eesti-teadlased-wikipedial-on-turismile-vaga-suur-moju?id=91082999 "Eesti teadlased: Wikipedial on turismile väga suur mõju"] Eesti Ekspress, 18. september 2020 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/vaata-jarele-wikipedia-saab-disainivarskenduse-ja-mitu-uut-kasulikku-funktsiooni/ "Vaata järele: Wikipedia saab disainivärskenduse ja mitu uut kasulikku funktsiooni"] digi.geenius.ee, 25. september 2020 * [[Jaak Jõerüüt]]: [https://epl.delfi.ee/arvamus/jaak-joeruut-eesti-valitsus-poliitika-semantika-ja-mustika?id=91410507 "Jaak Jõerüüt: Eesti valitsus – poliitika, semantika ja müstika"] Eesti Päevaleht, 20. oktoober 2020 ** Tsitaat: ''[...] tõe levitamisele pretendeeriv globaalne netinähtus Wikipedia sisaldab vähesel, ent piisavalt detoneerival või mürgitaval määral ka ohtlikku faktivalet, hoiakuid kujundavaid ütlematajätmisi ja tendentslikke rõhutamisi.'' * [https://www.etag.ee/ootame-osalema-vikipeedia-teadusartiklite-konkursil/ "Ootame osalema Vikipeedia teadusartiklite konkursil"] Eesti Teadusagentuur, 6. november 2020 * [[Aivar Põldvee]]: [https://vikerraadio.err.ee/1151149/eesti-lugu-kes-rajas-forseliuse-seminari Eesti lugu. Kes rajas Forseliuse seminari?], Vikerraadio, 7. november 2020 ** Tsitaat: [...] ''kõik need niisugused ebatäpsused ja pooltõed ringlevad veel tänase päevani ja eriti kui usaldada selliseid kahtlasi allikaid nagu näiteks Vikipeedia.'' (alates 14:50) * [https://www.ut.ee/et/uudised/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-ootavad-osalisi "Vikipeedia keeletoimetamistalgud ootavad osalisi"] Tartu Ülikool, 3. detsember 2020 ** [https://jarvateataja.postimees.ee/7124815/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-ootavad-osalisi "Vikipeedia keeletoimetamistalgud ootavad osalisi"] Järva Teataja, 3. detsember 2020 * [https://jupiter.err.ee/1199125/keeletoimetamistalgud Terevisioon: Keeletoimetamistalgud] ERR, 7. detsember 2020 ==2021== *[https://maaelu.postimees.ee/7146973/entusiastid-soovivad-refotograafia-viia-massidesse "Entusiastid soovivad refotograafia viia massidesse"] maaelu.postimees.ee, 4. jaanuar 2021 * Sharyl Attkisson, tlk Magnus Nirgi [https://fonte.news/maailm/vikipeedia-on-katkine-susteem-ning-erihuvide-ja-pahalaste-poolt-juhitud-utleb-kaasasutaja/ "Vikipeedia on katkine süsteem ning erihuvide ja pahalaste poolt juhitud, ütleb kaasasutaja"] Fonte News, 9. jaanuar 2021 (artiklile viitab - "Otsing kallutatud[1] Vikipeedia entsüklopeediast" - ka Magnus Nirgi artikkel [https://fonte.news/uus-uhiskond/sotsiaalmeedia-teejuht-bitipoletuse-ajastul/ "Sotsiaalmeedia teejuht bitipõletuse ajastul"], Fonte News, 15. jaanuar 2021, milles on ka sellised soliidsed allikated nagu Objektiiv ja Breitbart) * Mark Baer, tlk [[Saale Kareda]] [https://fonte.news/luhidalt/vikipeedia-kohtu-ees-kas-nuud-vallandub-hagide-laine/ "Vikipeedia kohtu ees: kas nüüd vallandub hagide laine?"] Fonte News, 15. jaanuar 2021 *[[Jaan Undusk]] ja [[Marek Tamm]]: [https://vikerraadio.err.ee/1226374/ooulikool-jaan-undusk-ja-marek-tamm-digimaailm-ja-monda "Digimaailm ja mõnda"] Ööülikool, 16. jaanuar 2021 *[[Kristjan Port]]: [https://novaator.err.ee/1608076954/inimkonna-uhismalu-sunnist-moodus-20-aastat "Inimkonna ühismälu sünnist möödus 20 aastat"] ERR Novaator, 18. jaanuar 2021 *[https://leht.postimees.ee/7165310/wikipedia-sund-ja-hingehinnaga-esimene-apple-i-arvuti-kilde-jaanuarikuisest-tehnoloogiaajaloost "Wikipedia sünd ja hingehinnaga esimene Apple'i arvuti: kilde jaanuarikuisest tehnoloogiaajaloost"] Postimees, 27. jaanuar 2021 **Tsitaat: ''15. jaanuaril 2001 alustas tegevust Wikipedia. Jimmy Walesi (s 1966) ja Larry Sangeri (s 1968) loodud vaba ligipääsuga ning kollektiivsel toimetamisel põhinev infosüsteem on praegu kättesaadav 317 keeles ning ühtekokku on selles 55 miljonit artiklit. Igakuiselt kasutab wiki-süsteeme 1,7 miljardit inimest. Eestikeelses Vikipeedias on jaanuari lõpu seisuga rohkem kui 215 000 artiklit.'' *[[Priit Põhjala]]: [https://opleht.ee/2021/01/sonal-sabast-viki/ "Sõnal sabast: Viki"] Õpetajate Leht, 29. jaanuar 2021 *[https://www.nlib.ee/et/uudised/veebiarhiiv-ootab-infot-koroonaviirust-kajastavate-veebilehtede-kohta "Eesti veebiarhiiv ootab infot koroonaviirust kajastavate veebilehtede kohta"] Eesti Rahvusraamatukogu uudised, 1. veebruar 2021 **Tsitaat: ''Esmase üleskutse järel möödunud kevadel saabus info ligi 60 veebiallika kohta, mis olid otseselt seotud uue viirusega. Nende hulgas oli näiteks teadusasutuste veebisaite, nõuandvaid lehekülgi eriolukorraga toimetulekuks, Vikipeedia artikleid, avalikke Facebooki gruppe, Youtube’i videosid jm.'' *[https://lounaeestlane.ee/vikipeedia-sobraks-valiti-ungari-paritolu-louna-eesti-filmitegija-edina-csullog/ "Vikipeedia sõbraks valiti Ungari päritolu lõuna-eesti filmitegija Edina Csüllög"] lounaeestlane.ee, 3. veebruar 2021 * [https://bioneer.ee/vikipeedia-s%C3%B5braks-valiti-ungari-p%C3%A4ritolu-filmitegija-edina-cs%C3%BCll%C3%B6g "Vikipeedia sõbraks valiti Ungari päritolu filmitegija Edina Csüllög"] Bioneer, 3. veebruar 2021 * [https://lounapostimees.postimees.ee/7172671/vikipeedia-valis-uue-sobra "Vikipeedia valis uue sõbra"] lounapostimees.postimees.ee, 5. veebruar 2021 * [https://vikerraadio.err.ee/1608083656/huvitaja-vikipeedia-20-ja-eesti-e-lahendused-valismaal "Huvitaja. Vikipeedia 20 ja Eesti e-lahendused"] Vikerraadio, 5. veebruar 2021 * [https://majandus24.postimees.ee/7177846/wikipedia-segaduses-pilt-uhest-lillest-saab-iga-paev-90-miljonit-paringut "Wikipedia segaduses: pilt ühest lillest saab iga päev 90 miljonit päringut"] Postimees, 11. veebruar 2021 * [https://www.err.ee/1608118924/wikipedia-asutaja-tegemist-pole-enam-neutraalse-entsuklopeediaga "Wikipedia asutaja: tegemist pole enam neutraalse entsüklopeediaga"] ERR, 22. veebruar 2021 * [https://vikerraadio.err.ee/1608103813/uudis-mirko-ojakivi/1202272 "Uudis+"] Vikerraadio, 23. veebruar 2021 (umbes 10 min pikkune intervjuu Vikipeedia jt eestikeelsete entsüklopeediate teemal [[Tarmo Soomere]]ga, lõigu algus saates u 12:40) * [https://kultuur.err.ee/1608128059/uhepaevanaitus-kalamaja-korvad-kolis-taies-mahus-vikipeediasse "Ühepäevanäitus "Kalamaja kõrvad" kolis täies mahus Vikipeediasse"] ERR kultuur, 2. märts 2021 * [https://umaleht.ee/article/kau-vorokiilne-vikipeedia-artiklivoistlus/ "Käü võrokiilne Vikipeediä artiklivõistlus"] Uma Leht, 8. aprill 2021 * [[Raimu Hanson]]: [https://tartu.postimees.ee/7225086/kunst-hakkab-silma-ja-ka-korva-kui-teha-kirjeldustolked "Kunst hakkab silma ja ka kõrva, kui teha kirjeldustõlked"] Tartu Postimees, 15. aprill 2021 * [https://www.ut.ee/et/uudised/auhinnati-vikipeedia-parimaid-keeletoimetajaid "Auhinnati Vikipeedia parimaid keeletoimetajaid"] Tartu Ülikool, 21. mai 2021 ** [https://kultuur.postimees.ee/7253650/auhinnati-vikipeedia-parimaid-keeletoimetajaid "Auhinnati Vikipeedia parimaid keeletoimetajaid"] Postimees kultuur, 21. mai 2021 * [https://www.postimees.ee/7321950/eestikeelne-vikipeedia-saab-19 "Eestikeelne Vikipeedia saab 19"] Postimees, 24. august 2021 * [https://pealinn.ee/2021/08/24/eestikeelne-vikipeedia-saab-tana-19-aastaseks/ "Eestikeelne Vikipeedia saab täna 19. aastaseks"] Pealinn, 24. august 2021 * [[Aime Jõgi]]: [https://tartu.postimees.ee/7334633/kas-vikipedistid-paastavad-eesti-keele-see-on-voimalik "TARK TARTU ⟩ Kas vikipedistid päästavad eesti keele? See on võimalik"] Tartu Postimees, 10. september 2021 * [https://tartu.postimees.ee/7335523/vikipeedia-argitab-inimesi-saatma-neile-fotosid-kultuurimalestistest "Vikipeedia ärgitab inimesi saatma neile fotosid kultuurimälestistest"] Tartu Postimees, 11. september 2021 * [https://maailm.postimees.ee/7340758/wikipedia-blokeeris-hiina-huve-artiklitesse-kirjutanud-toimetajaid "TOIMETUSSÕDA ⟩ Wikipedia blokeeris Hiina huve artiklitesse kirjutanud toimetajaid"] Postimees, 18. september 2021 * [[Raul Vinni]]: [https://saartehaal.postimees.ee/7340879/avjoska-paneb-kokku-igavest-puslet "SAARLANE ⟩ Avjoska paneb kokku igavest puslet"] Saarte Hääl, 18. september 2021 * [[Asso Ladva]]: [https://www.ohtuleht.ee/1044598/kuidas-sunnivad-wikipedia-artiklid-takistusi-seavad-absurdsed-autorioigused "KUIDAS SÜNNIVAD WIKIPEDIA ARTIKLID? Takistusi seavad absurdsed autoriõigused"] Õhtuleht, 29. september 2021 * [https://naine.ohtuleht.ee/1044987/osale-ja-voida-oktoobris-toimub-vikipeedias-eesti-kunsti-teemaline-artiklivoistlus "OSALE JA VÕIDA! Oktoobris toimub Vikipeedias eesti kunsti teemaline artiklivõistlus"] Õhtuleht, 4. oktoober 2021 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7352784/oktoobris-toimub-vikipeedias-kunstikuu-raames-artiklivoistlus "Oktoobris toimub Vikipeedias kunstikuu raames artiklivõistlus"] Järva Teataja, 4. oktoober 2021 * [https://etv.err.ee/1608355772/valimisstuudio "Valimisstuudio": Tartu linnapeakandidaadid] ERR, 13. oktoober 2021 **Tsitaat: "Vikipeedia pealinn on tegelikult Tartu" – [[Tõnis Lukas]] (1:14:43) * [https://novaator.err.ee/1608391823/eesti-teadusfoto-konkurss-ootab-voistlustoid "Eesti teadusfoto konkurss ootab võistlustöid"] ERR Novaator, 4. november 2021 * [https://teadus.postimees.ee/7378356/vikipeedia-kutsub-osalema-teaduse-teemalisel-fotokonkursil "Vikipeedia kutsub osalema teaduse teemalisel fotokonkursil"] Postimees, 4. november 2021 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7377917/vikipeedia-kutsub-osalema-teaduse-teemalisel-fotokonkursil "Vikipeedia kutsub osalema teaduse teemalisel fotokonkursil"] Järva Teataja, 5. november 2021 *[https://www.miks.ee/index.php/uudised/osale-voistkondlikul-vikipeedia-artiklivoistlusel "Osale võistkondlikul Vikipeedia artiklivõistlusel"] miks.ee Uudised, 26. november 2021 * [https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-algavad-taas/ "Vikipeedia keeletoimetamistalgud algavad taas"] Sirp, 29. november 2021 * [https://www.err.ee/1608423401/iga-keelehuviline-saab-aidata-eestikeelset-vikipeediat-ladusamaks-muuta "Iga keelehuviline saab aidata eestikeelset Vikipeediat ladusamaks muuta"] ERR, 2. detsember 2021 * [https://opleht.ee/2021/12/vikiartikli-valkvoistlus-ootab-osalejaid/ "Vikiartikli välkvõistlus ootab osalejaid"] Õpetajate Leht, 2. detsember 2021 * [https://haridus.postimees.ee/7402273/vikipeedia-artikli-kirjutamise-valkvoistlus-opilastele-lahkab-omavalitsusi "Vikipeedia artikli kirjutamise välkvõistlus õpilastele lahkab omavalitsusi"] Postimees Haridus, 6. detsember 2021 * [https://menu.err.ee/1608442262/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2021-on-virgo-siil "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2021 on Virgo Siil"] ERR menu, 21. detsember 2021 * [https://tartu.postimees.ee/7416428/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-on-tartlane "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf on tartlane"] Tartu Postimees, 26. detsember 2021 == 2022 == * [https://elu24.postimees.ee/7430933/wikipedias-visati-raivo-e-tamme-keskmise-nime-ule-korralikult-nalja "FOTOD ⟩ Wikipedias visati Raivo E. Tamme keskmise nime üle korralikult nalja"] Postimees elu24, 15. jaanuar 2022 * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/95648503/foto-olete-moelnud-mis-on-raivo-e-tamme-keskmine-nimi-mehe-wikipedia-lehekulg-sai-naljaka-taienduse "FOTO | Olete mõelnud, mis on Raivo E. Tamme keskmine nimi? Mehe Wikipedia lehekülg sai naljaka täienduse"] Kroonika, 15. jaanuar 2022 * [https://tartu.postimees.ee/7434083/wikimedia-eesti-kuulutas-tartu-kunstimuuseumi-vikipeedia-sobraks-2021 "Wikimedia Eesti kuulutas Tartu kunstimuuseumi Vikipeedia sõbraks 2021"] Tartu Postimees, 19. jaanuar 2022 * [https://novaator.err.ee/1608482546/galerii-vikipeedia-teadusfoto-konkursi-voitjad "Galerii: Vikipeedia teadusfoto konkursi võitjad"] ERR Novaator, 29. jaanuar 2022 * [https://opleht.ee/2022/02/kadrina-keskkooli-opilased-vikipeedia-artikli-kirjutamine-arendas-mitmesuguseid-oskusi/ "Kadrina Keskkooli õpilased: Vikipeedia artikli kirjutamine arendas mitmesuguseid oskusi"] Õpetajate Leht, 16. veebruar 2022 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/kuku-parastlouna/125560 "Kuku pärastlõuna: Ragnar Kaasik ja Sven-Erik Soosaar"] Kuku raadio, 14. märts 2022 * [https://maailm.postimees.ee/7495619/valgevenes-pandi-vikipeedia-toimetaja-kaheks-aastaks-vangi "Valgevenes pandi vikipeedia toimetaja kaheks aastaks vangi"] Postimees, 7. aprill 2022 * [https://digitark.ee/millised-on-wikipedia-koige-veidramad-lehekuljed/ "Millised on Wikipedia kõige veidramad leheküljed?"] Digitark, 11. aprill 2022 * [https://opleht.ee/2022/04/teises-klassis-koostatud-referaadist-sai-aastaid-hiljem-vikipeedia-artikkel/ "Teises klassis koostatud referaadist sai aastaid hiljem Vikipeedia artikkel"] Õpetajate Leht, 14. aprill 2022 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/96585533/video-totalitaarne-diktatuur-venemaal-suveneb-putin-andis-kasu-luua-oma-vikipeedia "VIDEO | Totalitaarne diktatuur Venemaal süveneb: Putin andis käsu luua oma Vikipeedia"] Delfi Forte, 6. mai 2022 * [https://haridus.postimees.ee/7526173/vikipeedia-parimad-keeletoimetajad-said-auhinnad "Vikipeedia parimad keeletoimetajad said auhinnad"] Postimees haridus, 19. mai 2022 * [https://majandus.postimees.ee/7550781/google-noustus-wikipediale-sisu-eest-maksma "Google nõustus Wikipediale sisu eest maksma"] Postimees, 22. juuni 2022 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120029586/hiina-koduperenaine-tegeles-wikipedias-kumme-aastat-venemaa-ajaloo-valjamotlemisega "Hiina koduperenaine tegeles Wikipedias kümme aastat Venemaa ajaloo väljamõtlemisega"] Delfi Forte, 1. juuli 2022 * [https://raamatud.postimees.ee/7557189/raamatukoguhoidjad-taiendavad-vikitsitaatide-keskkonda-1000-uue-tsitaadiga "Raamatukoguhoidjad täiendavad Vikitsitaatide keskkonda 1000 uue tsitaadiga"] Postimees raamatud, 4. juuli 2022 ** [https://kultuur.err.ee/1608645511/raamatukoguhoidjad-taiendavad-vikitsitaatide-keskkonda-1000-uue-tsitaadiga "Raamatukoguhoidjad täiendavad Vikitsitaatide keskkonda 1000 uue tsitaadiga"] ERR kultuur, 1. august 2022 * Käbi Laan, Ragnar Kaasik: [https://60pluss.postimees.ee/7562494/seenioridest-vabatahtlikud-toimetavad-vikipeedias "Seenioridest vabatahtlikud toimetavad Vikipeedias"] Postimees 60+, 12. juuli 2022 * [https://vikerraadio.err.ee/1608681472/vikerhommik-taavi-libe-ja-janek-luts/6ae67ba0f8951d8bd611484888b37bc2 Arko Olesk. Eestikeelse vikipeedia sünnipäev] Vikerraadio, 24. august 2022 ** [https://menu.err.ee/1608694294/arko-olesk-peame-vikipeediat-vaartustama "Arko Olesk: peame Vikipeediat väärtustama"] ERR menu, 25. august 2022 * [https://bioneer.ee/eestikeelne-vikipeedia-t%C3%A4histab-20-s%C3%BCnnip%C3%A4eva "Kolmapäeval, 24. augustil tähistab eestikeelne Vikipeedia 20. sünnipäeva"] Bioneer, 24. august 2022 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/sihik/136093 "Sihik"] Kuku raadio, 24. august 2022 * [https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/selge-vikikeele-suunas/ "Selge vikikeele suunas"] Sirp, 30. september 2022 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7633471/opilased-saavad-end-proovile-panna-kirjutades-oopaevaga-artikli-lindudest "Õpilased saavad end proovile panna, kirjutades ööpäevaga artikli lindudest"] Järva Teataja, 24. oktoober 2022 * [https://kylauudis.ee/2022/11/15/nadalavahetusel-kirjutati-vikipeediasse-eesti-lindudest/ Nädalavahetusel kirjutati Vikipeediasse Eesti lindudest] kylauudis.ee, 15. november 2022 * [https://virumaateataja.postimees.ee/7648631/haljala-noored-kirjutasid-vikipeediasse-hea-linnuartikli "Haljala noored kirjutasid Vikipeediasse hea linnuartikli"] Virumaa Teataja, 15. november 2022 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7648535/nadalavahetusel-kirjutati-vikipeediasse-eesti-lindudest "Nädalavahetusel kirjutati Vikipeediasse Eesti lindudest"] Järva Teataja, 18. november 2022 * [https://novaator.err.ee/1608796456/vikipeediat-vaevanud-rostripettuse-paljastas-15-aastane-koolipoiss "Vikipeediat vaevanud röstripettuse paljastas 15-aastane koolipoiss"] ERR Novaator, 22. november 2022 * [https://vikerraadio.err.ee/1608795175/labor-ideesahvatused-mottemaastikul/2fa8045651903853a324d40656fa68d5 "Ivo Kruusamägi. Teadusartiklivõistlus Vikipeedias", Labor] Vikerraadio, 4. detsember 2022 * [https://novaator.err.ee/1608818923/galerii-vikipeedia-teadusfoto-voistluse-voitjad-2022 "Galerii: Vikipeedia teadusfoto võistluse võitjad 2022"] ERR Novaator, 13. detsember 2022 == 2023 == * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120127990/spetsialistid-murravad-pead-wikipedias-on-kaimas-kleopatra-buum "Spetsialistid murravad pead: Wikipedias on käimas Kleopatra-buum!"] Forte, 14. jaanuar 2023 * [https://vikerraadio.err.ee/1608837304/vikerhommik-kaja-karner/6ad4f23376d6b120250f3f1d69e87ec1 Tanel Tammet. Rahvusvaheline Vikipeedia päev] Vikerraadio, 15. jaanuar 2022 * [https://www.err.ee/1608851951/pruunsild-vikipeedia-peab-vastutama-seal-avaldatud-laimu-eest "Pruunsild: Vikipeedia peab vastutama seal avaldatud laimu eest"] ERR, 16. jaanuar 2023 ** [https://news.err.ee/1608852323/businessman-wikipedia-must-be-responsible-for-slander-published-there "Businessman: Wikipedia must be responsible for slander published there"] ERR News, 16. jaanuar 2023 * [[Sulev Vedler]]. [https://www.delfi.ee/artikkel/120128718/isamaa-suurrahastaja-pankur-parvel-pruunsild-kaebas-vikipeedia-laimu-eest-kohtusse "Isamaa suurrahastaja pankur Parvel Pruunsild kaebas Vikipeedia laimu eest kohtusse"] Delfi, 16. jaanuar 2023 * [[Asso Ladva]]. [https://www.ohtuleht.ee/1078277/arimees-parvel-pruunsild-suudistab-eesti-wikipedia-juhti-ivo-kruusamagit-laimus "Ärimees Parvel Pruunsild süüdistab Eesti Wikipedia juhti Ivo Kruusamägit laimus"] Õhtuleht, 17. jaanuar 2023 * [[Asso Ladva]]. [https://www.ohtuleht.ee/1078331/pruunsilla-advokaat-ei-pea-kohtuvoitu-vikipeedia-vastu-sugugi-voimatuks "Pruunsilla advokaat ei pea kohtuvõitu Vikipeedia vastu sugugi võimatuks"] Õhtuleht, 18. jaanuar 2023 * [[Margus Martin]]. [https://www.postimees.ee/7694013/arimees-pruunsild-tahab-vikipeedia-koos-ligi-ja-ansipiga-liistule-tommata "Ärimees Pruunsild tahab Vikipeedia koos Ligi ja Ansipiga liistule tõmmata"] Postimees, 19. jaanuar 2023 * [[Siim Randla]]. [https://www.ohtuleht.ee/1078693/laimuhagi-kohtus-jurgen-ligi-torjub-suudistusi "Laimuhagi kohtus: Jürgen Ligi tõrjub süüdistusi"] Õhtuleht, 25. jaanuar 2023 * [https://lasteekraan.err.ee/1608852965/nova-raagime-wikipediast Räägime Vikipeediast] Nova (ERR), jaanuar 2023 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/olukorrast-ajakirjanduses/142200 "Olukorrast ajakirjanduses: Miks Parvel Pruunslid ärritub Wikipedia peale ja mis see üldse on?"] Kuku raadio, 23. jaanuar 2023 *[https://haridus.postimees.ee/7703519/uliopilasi-oodatakse-osalema-vikipeedia-artikli-kirjutamise-voistlusel "Üliõpilasi oodatakse osalema Vikipeedia artikli kirjutamise võistlusel"] Postimees, 1. veebruar 2023 **[https://tartu.postimees.ee/7703552/uliopilased-saavad-end-proovile-panna-vikipeedia-valkvoistlusel "Üliõpilased saavad end proovile panna Vikipeedia välkvõistlusel"] Tartu Postimees, 1. veebruar 2023 * [https://maailm.postimees.ee/7705763/pakistan-blokeeris-vikipeedia-vaidetava-puhadust-teotava-sisu-tottu "Pakistan blokeeris Vikipeedia väidetava pühadust teotava sisu tõttu"] Postimees, 4. veebruar 2023 * [https://elmar.pleier.ee/podcast/moni-minut-muusikata/152118 Mõni minut muusikata: Käbi Laan Vikipeediast] Elmar, 16. veebruar 2023 * [https://maaelu.postimees.ee/7714579/eesti-looduse-peatoimetaja-sai-vikipeedia-sobra-aunimetuse "Eesti Looduse peatoimetaja sai Vikipeedia sõbra aunimetuse"] Maa Elu, 17. veebruar 2023 * [https://tartu.postimees.ee/7717991/uliopilased-taiendasid-vikipeedias-eesti-arhitektuuri-ajalugu "Üliõpilased täiendasid Vikipeedias Eesti arhitektuuri ajalugu"] Tartu Postimees, 22. veebruar 2023 * [[Raul Rebane]]: [https://www.err.ee/1608935651/raul-rebane-kui-sind-pole-vikipeedias-pole-sind-olemas "Kui sind pole Vikipeedias, pole sind olemas"] ERR, 3. aprill 2023 * [[Ivo Kruusamägi]]: [https://www.err.ee/1608936794/ivo-kruusamagi-vaba-entsuklopeedia-ei-tahenda-reeglivaba-entsuklopeediat "Vaba entsüklopeedia ei tähenda reeglivaba entsüklopeediat"] ERR, 4. aprill 2023 * [https://www.err.ee/1608937136/vene-inimoiguste-noukoja-juht-tahab-vikipeedia-venemaal-keelustada "Vene inimõiguste nõukoja juht tahab Vikipeedia Venemaal keelustada"] ERR, 4. aprill 2023 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/sihik/153331 Sihik: Vahur Puik. MTÜ Ajapaik] Kuku raadio, 6. aprill 2023 * [https://vikerraadio.err.ee/1608932732/huvitaja-rahatarkus-ja-vikivoistlus/a28bae01ad0f0acd6d3bb35346a75c36 Huvitaja. "Rahatarkus ja vikivõistlus" (alates 30:45)] Vikerraadio, 13. aprill 2023 * Aleksander Algo, Jasper Käänik, Joonatan Allandi. [https://forte.delfi.ee/artikkel/120176936/video-see-on-nagu-soltuvus-saa-tuttavaks-meestega-kes-on-vikipeedias-toimetanud-ule-250-000-artikli "VIDEO | „See on nagu sõltuvus.“ Saa tuttavaks meestega, kes on Vikipeedias toimetanud üle 250 000 artikli"] Delfi, 22. aprill 2023 * [https://etunnid.tagasikooli.ee/e-tund/kuidas-luua-uheskoos-entsuklopeediat Ivo Kruusamägi - Kuidas luua üheskoos entsüklopeediat?] Tagasi Kooli e-tunnid, 3. mai 2023 * [https://keel.ut.ee/et/sisu/premeeriti-parimaid-vikipeedia-keeletoimetajaid "Premeeriti parimaid Vikipeedia keeletoimetajaid"] Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, 11. mai 2023 * [https://teadus.postimees.ee/7785951/kits-karneriks-uro-kliimakonverentsi-president-puuab-vikipeedias-oma-nime-naftast-puhtaks-pesta "Kits kärneriks: ÜRO kliimakonverentsi president püüab Vikipeedias oma nime naftast puhtaks pesta"] Postimees Teadus, 31. mai 2023 * [https://novaator.err.ee/1609028366/uuring-vikipeedia-otsib-uldhariduskooli-oppetoos-alles-oma-kohta "Uuring: Vikipeedia otsib üldhariduskooli õppetöös alles oma kohta"] ERR Novaator, 7. juuli 2023 * Pille Priks. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120226570/eestikeelne-vikipeedia-21-kurioossemad-artiklid-voistluse-surnult-voitnud-ratsanik-erfurdi-kaimlakatastroof-ja-vorstisoomise-protest "Eestikeelne Vikipeedia 21 | Kurioossemad artiklid: võistluse surnult võitnud ratsanik, Erfurdi käimlakatastroof ja vorstisöömise protest"] Eesti Ekspress, 30. august 2023 * [https://teadus.postimees.ee/7868268/vikipeedia-kutsub-terminivoistlusele-eestikeelsetest-oskussonadest-kirjutama "Vikipeedia kutsub terminivõistlusele eestikeelsetest oskussõnadest kirjutama"] Postimees Teadus, 3. oktoober 2023 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7872451/eesti-korgkoolid-kutsuvad-huvilisi-osalema-vikipeedia-arendamises "Eesti kõrgkoolid kutsuvad huvilisi osalema Vikipeedia arendamises"] Järva Teataja, 13. oktoober 2023 * [https://www.sirp.ee/online-uudised/eesti-korgkoolid-kutsuvad-osalema-vikipeedia-arendamises/ "Eesti kõrgkoolid kutsuvad osalema Vikipeedia arendamises"] Sirp, 23. oktoober 2023 * Pille Priks. [https://opleht.ee/2023/10/meediapadevuse-harjutused-vikipeedias/ "Meediapädevuse harjutused Vikipeedias"] Õpetajate Leht, 24. oktoober 2023 * Ivo Kruusamägi. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120242016/keila-edestab-berliini-roomat-ja-tokyot "Keila edestab Berliini ja Tokyot. Eestikeelse Vikipeedia administraator kirjutab, milles Keila suurlinnadele ära teeb"] Eesti Ekspress, 24. oktoober 2023 * [https://vikerraadio.err.ee/1609141460/labor/c7d849aa3c7561bb74f6ac03086280da Ivo Kruusamägi. Vikivõistlused] Labor. Vikerraadio, 5. november 2023 * Ann Siiman. [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2023/11/siiman.pdf "Vikipeedia koolitunnis 1. Kuidas kasutada Vikipeedia sõsarprojekte õppetöös"] Oma Keel 47 / sügis 2023 * [https://novaator.err.ee/1609157485/vikipeedia-ootab-teadusfotosid-ja-teadusartikleid "Vikipeedia ootab teadusfotosid ja teadusartikleid"] ERR Novaator, 7. november 2023 * [https://vikerraadio.err.ee/1609155548/keelesaade-oskussonad-vikipeedias Keelesaade. Oskussõnad Vikipeedias] Vikerraadio, 19. november 2023 * [https://elu24.postimees.ee/7913319/edetabelis-on-ullatusi-mida-vaadati-wikipediast-2023-aastal-enim "EDETABELIS ON ÜLLATUSI ⟩ Mida vaadati Wikipediast 2023. aastal enim?"] elu24 (Postimees), 7. detsember 2023 * [https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-on-alanud/ "Vikipeedia keeletoimetamistalgud on alanud"] Sirp, 7. detsember 2023 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7916205/jaan-kunnap-on-eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2023 "Jaan Künnap on eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2023"] Järva Teataja, 14. detsember 2023 == 2024 == * [https://jarvateataja.postimees.ee/7940034/vikipeedia-sober-on-riina-reinsalu "Vikipeedia sõber on Riina Reinsalu"] Järva Teataja, 21. jaanuar 2024 * [https://novaator.err.ee/1609236591/galerii-vikipeedia-teadusfoto-voistluse-paremad-pildid "Galerii: Vikipeedia teadusfoto võistluse paremad pildid"] ERR Novaator, 29. jaanuar 2024 * [https://novaator.err.ee/1609236579/selgusid-vikipeedia-teadusfoto-ja-teadusartikli-voistluse-voitjad "Selgusid Vikipeedia teadusfoto ja teadusartikli võistluse võitjad"] ERR Novaator, 29. jaanuar 2024 * [https://teadus.postimees.ee/7949130/fotod-ja-video-aasta-teadusfotograafiks-valiti-eesti-maaulikooli-vanemteadur-enno-merivee "FOTOD JA VIDEO ⟩ Aasta teadusfotograafiks valiti Eesti Maaülikooli vanemteadur Enno Merivee"] Postimees Teadus, 30. jaanuar 2024 * [https://teadus.postimees.ee/7954110/terminivoistlus-aitas-tuua-vikipeediasse-217-uut-artiklit "Terminivõistlus aitas tuua Vikipeediasse 217 uut artiklit"] Postimees Teadus, 6. veebruar 2024 * [https://jarvateataja.postimees.ee/7953222/vikipeedia-terminivoistlus-aitas-tuua-vikipeediasse-217-uut-artiklit "Vikipeedia terminivõistlus aitas tuua Vikipeediasse 217 uut artiklit"] Järva Teataja, 7. veebruar 2024 * [https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/vikipeedia-voistlus-ootab-artikleid-laanemere-teemal/ "Vikipeedia võistlus ootab artikleid Läänemere teemal"] Rohegeenius, 9. veebruar 2024 * [https://opleht.ee/2024/02/kes-oskab-otsida-see-leiab-infootsingud-uldhariduskoolis/ "Kes oskab otsida, see leiab. Infootsingud üldhariduskoolis"] Õpetajate Leht, 13. veebruar 2024 * [https://vikerraadio.err.ee/1609251275/okoskoop "Ökoskoop. Läänemere lood, Negavatt ja kliimanutika tuleviku keskus"] Vikerraadio, 26. veebruar 2024 * [https://sonumid.ee/2024/03/10/artikkel-okta-centrumist-tunnistati-voistluse-parimaks/ "Artikkel Okta Centrumist tunnistati võistluse parimaks"] Raplamaa Sõnumid, 10. märts 2024 * [https://tartu.postimees.ee/7986610/vikipeedia-kasutajad-saavad-monda-aega-voistelda-spordilugude-kirjutamises "Vikipeedia kasutajad saavad mõnda aega võistelda spordilugude kirjutamises"] Tartu Postimees, 25. märts 2024 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2024/04/04/ivo-kruusamagi-kasvatada-eesti-turismikaivet-kolmandiku-vorra-tehtav "Ivo Kruusamägi: kasvatada Eesti turismikäivet kolmandiku võrra? Tehtav!"] Äripäev, 4. aprill 2024 * [https://novaator.err.ee/1609303476/uuring-opetaja-teavitustoota-usaldab-eesti-opilane-vikipeediat-pimesi "Uuring: õpetaja teavitustööta usaldab Eesti õpilane Vikipeediat pimesi"] ERR Novaator, 5. aprill 2024 ** [https://news.err.ee/1609304091/study-without-teacher-guidance-estonian-students-place-blind-faith-in-wikipedia "Study: Without teacher guidance, Estonian students place blind faith in Wikipedia"] ERR News, 8. aprill 2024 * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120286333/saagimi-wiki-lehelt-tuli-valja-ta-minevikust-teadmata-fakt-oh-my-god-ma-ei-teadnudki-et-see-seal-kirjas-on "Saagimi Wiki lehelt tuli välja ta minevikust teadmata fakt: oh my god, ma ei teadnudki, et see seal kirjas on"] Delfi Kroonika, 17. aprill 2024 * [https://www.postimees.ee/8013214/tallinnas-algab-rahvusvaheline-wikimedia-hakaton "Tallinnas algab rahvusvaheline Wikimedia häkaton"] Postimees, 3. mai 2024 ** [https://www.am.ee/node/8949 "Tallinnas algas rahvusvaheline Wikimedia häkaton"] Arvutimaailm, 3. mai 2024 * [https://r2.err.ee/1609333601/wikimedia-eesti-tegevjuht-ivo-kruusamagi-eestis-on-vahe-vikipeedia-toimetajaid "Wikimedia Eesti tegevjuht Ivo Kruusamägi: Eestis on vähe Vikipeedia toimetajaid"] R2, 6. mai 2024 * Maigi Vija. [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2024/05/Maigi-Vija_Vikipeedia-koolitunnis-2.pdf "Vikipeedia koolitunnis 2"] Oma Keel, 1/2024, lk 72–77 * [https://virumaateataja.postimees.ee/8021000/raamatukogu-ullatab-teadusfotodega "Raamatukogu üllatab teadusfotodega"] Virumaa Teataja, 15. mai 2024 * [https://lounaeestlane.ee/algas-vikipeedia-suvine-pildikogumiskampaania-kulast-kulla/ "Algas Vikipeedia suvine pildikogumiskampaania „Külast külla”"] lounaeestlane.ee, 3. juuni 2024 * [https://virumaateataja.postimees.ee/8047466/teadusfoto-piilub-embruosse-ja-kosmosesse "Teadusfoto piilub embrüosse ja kosmosesse"] Virumaa Teataja, 26. juuni 2024 * [https://www.loodusajakiri.ee/vikipeedia-kogub-fotosid-eesti-kuladest/ "Vikipeedia kogub fotosid Eesti küladest"] Eesti Loodus, 8. juuli 2024 * [https://maailm.postimees.ee/8061758/ulevaade-vene-valitsus-peatas-putini-alternatiivse-vikipeedia-projekti-rahastamise "ÜLEVAADE ⟩ Vene valitsus peatas Putini «alternatiivse Vikipeedia» projekti rahastamise"] Postimees, 19. juuli 2024 * [https://www.ohtuleht.ee/melu/1115730/tosi-voi-fannide-unelm-eesti-staarid-reageerivad-koige-veidramatele-vikipeedia-faktidele-mis-nende-kohta-kirja-on-pandud "TÕSI VÕI FÄNNIDE UNELM? Eesti staarid reageerivad kõige veidramatele Vikipeedia faktidele, mis nende kohta kirja on pandud"] Õhtuleht, 9. oktoober 2024 * [https://haridus.postimees.ee/8112230/taas-algab-vikipeedia-terminivoistlus "Taas algab Vikipeedia terminivõistlus"] Postimees, 10. oktoober 2024 * [https://teadus.postimees.ee/8113560/wikikogukond-alustab-voitlust-tehisaru-vastu-oigemini-selle-rumaluse-vastu "Wikikogukond alustab võitlust tehisaru vastu – õigemini selle rumaluse vastu"] Postimees, 11. oktoober 2024 * [https://opleht.ee/2024/10/viie-klikiga-infopadevaks-vikipeedia-voimalustest-koolides/ "Viie klikiga infopädevaks. Vikipeedia võimalustest koolides"] Õpetajate Leht, 22. oktoober 2024 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120338343/toomas-alatalu-ehk-uritaks-vikipeedias-loobuda-ekp-keskkomitee-juurutatud-eesti-loovisikute-tuhistamise-kultuurist "Toomas Alatalu: ehk üritaks Vikipeedias loobuda EKP keskkomitee juurutatud Eesti loovisikute tühistamise kultuurist?"] Eesti Päevaleht, 23. november 2024 * [https://vikerraadio.err.ee/1609524149/labor-alla-16-keelatud-kivistunud-eesti/ed5c48495985dde379dcd96a88ad2ad1 Ivo Kruusamägi. Võistlused ja korje] Labor (Vikerraadio), 1. detsember 2024 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120340512/algasid-vikipeedia-keeletoimetamistalgud "Algasid Vikipeedia keeletoimetamistalgud"] Delfi Forte, 2. detsember 2024 ** [https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/vikipeedia-keeletoimetamistalgud-on-alanud/ "Vikipeedia keeletoimetamistalgud on alanud"] Sip, 7. detsember 2024 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/120342268/ivo-kruusamagi-vikipedistid-ei-salli-viidete-puudumist-anonuumsed-viideteta-muudatused-tuhistatakse "Ivo Kruusamägi: vikipedistid ei salli viidete puudumist. Anonüümsed viideteta muudatused tühistatakse!"] Eesti Päevaleht, 9. detsember 2024 * Jaan-Juhan Oidermaa. [https://novaator.err.ee/1609552675/fotod-eesti-teaduspiltnikud-said-vikipeedia-fotovoistlusel-mitu-tunnustust "Fotod: Eesti teaduspiltnikud said Vikipeedia fotovõistlusel mitu tunnustust"] ERR Novaator, 16. detsember 2024 * [https://tartu.postimees.ee/8161777/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograafiks-valiti-tartlane-olari-pilnik "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograafiks valiti tartlane Olari Pilnik"] Tartu Postimees, 29. detsember 2024 == 2025 == * [[Raul Rebane]]. [https://www.err.ee/1609568068/raul-rebane-kes-on-kuhja-all-peab-karjuma-koige-kovemini "Kes on kuhja all, peab karjuma kõige kõvemini"] ERR, 6. jaanuar 2025 * [[Ivo Kruusamägi]]. [https://novaator.err.ee/1609572502/ivo-kruusamagi-mida-otsiti-2024-aastal-vikipeediast "Mida otsiti 2024. aastal Vikipeediast?"] ERR Novaator, 10. jaanuar 2025 * Raul Veede. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/taat-istu-tsitaat/ "Taat, istu! Tsitaat!"] Sirp, 10. jaanuar 2025 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/kuku-parastlouna/198290 Ivo Kruusamägi. 2024. aasta Vikipeedias] Kuku pärastlõuna, 13. jaanuar 2024 * [https://elu24.postimees.ee/8178226/video-elon-muski-ja-wikipedia-vastasseis-milline-on-tode-skandaalse-zesti-taga "VIDEO ⟩ Elon Muski ja Wikipedia vastasseis – milline on tõde skandaalse žesti taga"] Elu24, 24. jaanuar 2025 * [https://tartu.ee/et/uudised/terminivoistlus-taiendas-vikipeediat-72-uue-terminiartikliga "Terminivõistlus täiendas Vikipeediat 72 uue terminiartikliga"] tartu.ee, 4. veebruar 2025 * [https://www.err.ee/1609598366/konservatiivid-suudistavad-vikipeediat-parempoolse-meedia-tsenseerimises "Konservatiivid süüdistavad Vikipeediat parempoolse meedia tsenseerimises"] ERR, 7. veebruar 2025 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/proovi-jarele-vikipeedia-artikleid-on-nuud-voimalik-avastada-tiktoki-stiilis/ "Proovi järele: Vikipeedia artikleid on nüüd võimalik avastada TikToki stiilis"] digigeenius, 10. veebruar 2025 * [https://virumaateataja.postimees.ee/8192455/raul-rebane-palvis-aunimetuse-vikipeedia-sober-2024 "Raul Rebane pälvis aunimetuse "Vikipeedia sõber 2024""] Virumaa Teataja, 14. veebruar 2024 ** [https://www.am.ee/node/9128 "Vikipeedia sõber 2024 on Raul Rebane"] arvutimaailm, 15. veebruar 2025 * [https://r4.err.ee/1609630667/v-jyhvi-est-svoi-geroi-vikipedii "В Йыхви есть свои герои "Википедии""] Raadio4, 12. märts 2025 * [https://tartu.ee/et/uudised/algab-vikipeedia-artiklivoistlus-treenerid-vikiajalukku "Algab Vikipeedia artiklivõistlus "Treenerid (viki)ajalukku""] tartu.ee, 31. märts 2025 **[https://www.eok.ee/organisatsioon/uudised/vikipeedia-artiklivoistlus-treenerid-viki-ajalukku-kutsub-kaasa-looma "Vikipeedia artiklivõistlus “Treenerid (viki)ajalukku” kutsub kaasa lööma"] EOK, 10. aprill 2025 *[https://goodnews.ee/vikipeedia-kutsub-kirjutama-hispaania-teemadel/ "Vikipeedia kutsub kirjutama Hispaania teemadel"]Goodnews, 7. aprill 2025 * [[Kalevi Kull]]. [https://edasi.org/252813/kalevi-kull-vikipeediast-biosemiootiku-ja-tasaarengu-vaates/ "Vikipeediast, (bio)semiootiku ja tasaarengu vaates"] Edasi, 23. aprill 2025 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120373292/trumpi-valitud-prokuror-on-votnud-sihikule-vikipeedia "Trumpi valitud prokurör on võtnud sihikule Vikipeedia"] Delfi Forte, 27. aprill 2025 * [https://www.sirp.ee/vikipeedia-parimad-keeletoimetajad-said-preemiad/ "Vikipeedia parimad keeletoimetajad said preemiad"] Sirp, 9. mai 2025 * Lennart Ruuda. [https://www.levila.ee/raadio/nohikute-tulipesa-pilk-vikipeedia-tagatuppa "Nohikute tüli. Pilk Vikipeedia tagatuppa"] Levila, mai 2025 ** Lennart Ruuda. [https://www.levila.ee/video/solvamine-on-inimoigus-draama-eesti-vikipeedias “Solvamine on inimõigus”: draama Eesti Vikipeedias] Levila, juuni 2025 (videolugu) * [[Virgo Siil]]. [https://www.muurileht.ee/isetegija-eneseoigustus/ Isetegija eneseõigustus] Sirp, juuni 2025 *[https://www.tartu.ee/et/uudised/vikipeedia-ootab-2025-aasta-laulu-ja-tantsupeo-fotosid "Vikipeedia ootab 2025. aasta laulu- ja tantsupeo fotosid"] tartu.ee, 14. juuli 2025 * Raul Veede. [https://www.loodusajakiri.ee/teatmekirjandusse-saabub-internetiajastu/ "Teatmekirjandusse saabub internetiajastu"] Horisont, 29. august 2025 * [https://online.le.ee/2025/09/11/fotovoistlus-jaadvustab-rongasrist-ja-legend-sitakoti-matsist/ "Fotovõistlus jäädvustab: rõngasrist ja legend Sitakoti Matsist"] Lääne Elu, 11. september 2025 * [https://virumaateataja.postimees.ee/8322324/rakvere-riigigumnaasium-aitab-noortel-avastada-viru-vage "Rakvere riigigümnaasium aitab noortel avastada Viru väge"] Virumaa Teataja, 12. september 2025 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120408310/wikipedia-hoia-alt-elon-musk-teatas-et-kaivitab-peagi-oma-grokipedia "Wikipedia, hoia alt! Elon Musk teatas, et käivitab peagi oma Grokipedia"] Delfi Forte, 6. oktoober 2025 * [https://tehnika.postimees.ee/8335545/wikpedia-andmed-muudetakse-tehisarule-paremini-seeditavaks "Wikpedia andmed muudetakse tehisarule paremini seeditavaks"] Postimees, 19. oktoober 2025 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120418894/elon-muski-grokipedia-allikate-hulgas-on-neonatsistlikud-ja-musta-nimekirja-kantud-veebisaidid "Elon Muski Grokipedia allikate hulgas on neonatsistlikud ja musta nimekirja kantud veebisaidid"] Delfi Forte, 22. november 2025 * [https://vikerraadio.err.ee/1609853638/labor-kutt-korilase-keerukas-elu/febfc2ad177216e8161711b20290bcee Ivo Kruusamägi. Trükiviki] Labor. Vikerraadio, 23. november 2025 * [https://www.sirp.ee/teadusfotode-konkurss-kutsub-osalema/ "Teadusfotode konkurss kutsub osalema"] Sirp, 24. november 2025 * [[Aime Jõgi]]. [https://tartu.postimees.ee/8368115/elu-ise-vikipedist-ivo-kruusamagi-trukkis-omal-moel-valja-eestikeelse-vikipeedia "ELU ISE ⟩ Vikipedist Ivo Kruusamägi trükkis omal moel välja eestikeelse Vikipeedia"] Tartu Postimees, 26. november 2025 * [[Darja Lavõgina]]. [https://www.loodusajakiri.ee/vikipeedia-teaduspohisus-kui-meie-tuleviku-vaetis/ "Vikipeedia teaduspõhisus kui meie tuleviku väetis"] Horisont, 12. detsember 2025 * [https://www.imelineteadus.ee/lood/2025/12/29/vaata-fotovoistluse-wiki-loves-monuments-10-parimat-eesti-fotot "Vaata fotovõistluse Wiki Loves Monuments 10 parimat Eesti fotot"] Imeline Teadus, 29. detsember 2025 * [https://www.am.ee/node/9399 "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2025 on Janek Lass"] Arvutimaailm, 31. detsember 2025 ** [https://rus.err.ee/1609898654/luchshim-fotografom-goda-jestonskoj-vikipedii-priznali-janek-lassa "Лучшим фотографом года эстонской "Википедии" признали Янек Ласса"] ERR, 31. detsember 2025 * [https://digi.geenius.ee/eksklusiiv/infosoda-vabas-entsuklopeedias-vene-narratiivide-ja-variisikute-vaitel-ei-sundinud-kaja-kallas-ott-tanak-ja-carmen-kass-eestis/ "Infosõda vabas entsüklopeedias: Vene narratiivide ja variisikute väitel ei sündinud Kaja Kallas, Ott Tänak ja Carmen Kass Eestis"] digi.geenius.ee, 31. detsember 2025 == 2026 == * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/wikipedias-kaib-praegu-sustemaatiline-infosoda-eesti-vastu/ "Wikipedias käib praegu süstemaatiline infosõda Eesti vastu"] digi.geenius.ee, 5. jaanuar 2026 * [https://novaator.err.ee/1609903111/vikipedist-vabatahtlikel-on-raske-vikipeediat-vene-propaganda-eest-kaitsta "Vikipedist: vabatahtlikel on raske Vikipeediat Vene propaganda eest kaitsta"] ERR Novaator, 7. jaanuar 2026 ** [https://news.err.ee/1609903256/estonian-volunteers-struggling-to-protect-wikipedia-from-russian-propaganda "Estonian volunteers struggling to protect Wikipedia from Russian propaganda"] ERR News, 7. jaanuar 2026 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/arvamus/ronald-liive-wikipedia-infosojas-on-kaja-kallase-ja-veel-ligi-600-profiili-petmine-vaid-jaamae-tipp/ "Ronald Liive: Wikipedia infosõjas on Kaja Kallase ja veel ligi 600 profiili petmine vaid jäämäe tipp"] digi.geenius.ee, 7. jaanuar 2026 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/riigikantselei-ja-valisministeerium-hakkavad-uurima-mida-teha-wikipedias-oleva-eesti-vastase-infosojaga/ "Riigikantselei ja välisministeerium hakkavad uurima, mida teha Wikipedias oleva Eesti-vastase infosõjaga"] digi.geenius.ee, 7. jaanuar 2026 * [https://www.ohtuleht.ee/1148233/halastamatu-infosoda-kremli-trollid-kirjutavad-wikipedias-umber-eesti-ajalugu "HALASTAMATU INFOSÕDA! Kremli trollid kirjutavad Wikipedias ümber Eesti ajalugu"] Õhtuleht, 8. jaanuar 2026 * [https://vikerraadio.err.ee/1609903901/ronald-liive-wikipedias-toimuvast-eesti-vastasest-infosojast "Ronald Liive Wikipedias toimuvast Eesti-vastasest infosõjast"] Vikerraadio, 8. jaanuar 2026 * [https://www.ohtuleht.ee/1148301/infosoda-vene-trollid-saastavad-ingliskeelset-vikipeediat-oma-propagandaga "Infosõda: vene trollid saastavad ingliskeelset Vikipeediat oma propagandaga"] Õhtuleht, 8. jaanuar 2026 * [https://arvamus.postimees.ee/8393289/juhtkiri-kubersoda-ajaloo-parast "JUHTKIRI ⟩ Kübersõda ajaloo pärast"] Postimees, 8. jaanuar 2026 * [https://www.postimees.ee/8393341/vikipeedias-kiputakse-eesti-ajalugu-umber-kirjutama "Vikipeedias kiputakse Eesti ajalugu ümber kirjutama"] Postimees, 9. jaanuar 2026 ** [https://www.mke.ee/et/uudised-et/vikipeedias-kiputakse-eesti-ajalugu-umber-kirjutama/ "Vikipeedias kiputakse Eesti ajalugu ümber kirjutama"] MK-Estonija, 9. jaanuar 2026 ** [https://www.mke.ee/sobytiya/v-vikipedii-pytayutsya-perepisat-istoriyu-estonii/ "В Википедии пытаются переписать историю Эстонии"] MK-Estonija, 9. jaanuar 2026 * [https://tv.delfi.ee/artikkel/120428351/video-vene-valeinfo-wikipeedias-voib-mojutada-ka-seda-kuidas-ai-mudelid-ajalugu-tunnevad-tapselt-see-mida-venemaa-on-alati-taotlenud "VIDEO | Vene valeinfo Wikipedias võib mõjutada seda, kuidas AI-mudelid ajalugu tunnevad. „Täpselt see, mida Venemaa on alati taotlenud!“"] Delfi, 9. jaanuar 2026 * [https://www.ohtuleht.ee/noored/1148501/mis-toimub-valismaal-iraani-rahutused-ja-kremli-trollid "MIS TOIMUB VÄLISMAAL? Iraani rahutused ja Kremli trollid"] Õhtuleht, 12. jaanuar 2026 * [https://jupiterpluss.err.ee/1609911535/vikipedii-segodnja-ispolnjaetsja-25-let Кофе+: "Википедии" сегодня исполняется 25 лет] ERR Jupiter, 15. jaanuar 2026 * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/wikipedia-vedajad-pesevad-eesti-vastases-infosojas-kaed-puhtaks-muudatuste-taga-on-kogukonna-konsensus/ "Wikipedia vedajad pesevad Eesti-vastases infosõjas käed puhtaks: muudatuste taga on kogukonna konsensus"] digi.geenius.ee, 15. jaanuar 2026 * [https://novaator.err.ee/1609912972/galerii-selgusid-teadusfoto-2025-konkursi-voitjad "Galerii: selgusid teadusfoto 2025 konkursi võitjad"] ERR Novaator, 16. jaanuar 2026 ** [https://www.loodusajakiri.ee/eesti-teadusfotod-2025/ "Eesti teadusfotod 2025"] Horisont, 22. jaanuar 2026 * Kristjan Port. [https://novaator.err.ee/1609914817/wikipedia-kulastatavuse-langus-kuulutab-mottelaiskuse-ajastu-algust "Wikipedia külastatavuse langus kuulutab mõttelaiskuse-ajastu algust"] ERR Novaator, 19. jaanuar 2026 * [https://www.youtube.com/watch?v=A9KjvCWvlTs 19.01 Geeniuse digisaade: Wikipedia infosõja jätk ja Honori kallis telefon] Geenius Meedia, 19. jaanuar 2026 (helifail YouTube keskkonnas) * [https://r4.err.ee/1609905506/podrobnosti/8fb1854ca6a646d28aefb42e4f3704f2 "Как защищают Википедию от информационного влияния?"] R4, 20. jaanuar 2026 * [https://nova.err.ee/1609914041/eesti-lugu-raamatuaasta-eestikeelne-entsuklopeedia-2 Eesti lugu. Raamatuaasta. Eestikeelne entsüklopeedia 2] 31. jaanuar 2026 ([https://nova.err.ee/1609907192/eesti-lugu-raamatuaasta-eestikeelne-entsuklopeedia-1 1. osa]) * [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/wikimedia-juurdlus-ei-tuvastanud-wikipedias-eesti-vastast-koordineeritud-infosoda/ "Wikimedia juurdlus ei tuvastanud Wikipedias Eesti-vastast koordineeritud infosõda"] digi.geenius.ee, 3. veebruar 2026 * [https://tartu.postimees.ee/8416157/tartu-ulikooli-lektor-ann-siiman-sai-vikipeedia-sobra-tiitli "Tartu ülikooli lektor Ann Siiman sai Vikipeedia sõbra tiitli"] Tartu Postimees, 14. veebruar 2026 ** [https://tartu.ee/et/uudised/vikipeedia-sober-2025-ann-siiman "Vikipeedia sõber 2025 on Ann Siiman"] tartu.ee, 16. veebruar 2026 * [https://forte.delfi.ee/artikkel/120566030/kurioosum-tehisarubot-tulitses-wikipedias-ja-solvus-parast-blokeerimist "Kurioosum: tehisarubot tülitses Wikipedias ja solvus pärast blokeerimist"] Delfi Forte, 7. aprill 2026 * Ivo Kruusamägi. [https://www.loodusajakiri.ee/vikipeedia-andmemeres-mida-ja-millal-loetakse/ "Vikipeedia andmemeres: mida ja millal loetakse?"] Horisont, 10. aprill 2026 * [https://tartu.ee/et/uudised/vikipeedia-ootab-fotosid-eesti-loodusest "Vikipeedia ootab fotosid Eesti loodusest"] tartu.ee, 11. mai 2026 * [https://tehnika.postimees.ee/8471295/halupeedia-valmis-tehisaru-hallutsinatsioonidest-tehti-teatmeteos "Halupeedia valmis – tehisaru hallutsinatsioonidest tehti teatmeteos"] Postimees, 14. mai 2026 * [https://teadus.postimees.ee/8510443/pruunkaru-ja-rabahommik-toid-voidu-wiki-loves-earth-fotovoistlusel "Pruunkaru ja rabahommik tõid võidu Wiki Loves Earth fotovõistlusel"] Postimees teadus, 17. juuli 2026 * [[Janek Vaab]]. [https://www.loodusajakiri.ee/miks-on-olemas-vorukeelne-vikipeedia/ "Miks on olemas võrukeelne Vikipeediä?"] Horisont, 3. august 2026 * [https://novaator.err.ee/1610131915/tehisaru-ahnus-ajab-kvaliteetse-info-keelumargi-taha "Tehisaru ahnus ajab kvaliteetse info keelumärgi taha"] ERR Novaator, 8. september 2026 ==Välislingid== * [http://blogsearch.google.com/blogsearch?hl=en&ie=UTF-8&q=vikipeedia&scoring=d Google RSS-uudisvoogude otsing, otsisõna: vikipeedia] * [http://blogsearch.google.com/blogsearch?as_q=wikipedia&num=10&hl=en&ie=UTF-8&ctz=-120&c2coff=1&as_epq=&as_oq=&as_eq=&as_drrb=q&as_qdr=a&as_mind=1&as_minm=1&as_miny=2000&as_maxd=4&as_maxm=2&as_maxy=2010&lr=lang_et&safe=active&q=wikipedia&scoring=d Google RSS-uudisvoogude otsing, otsisõna: wikipedia, otsitakse ainult eestikeelsetelt lehtedelt] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus|{{PAGENAME}}]] 5qxafb4y843wac15wf2k3ad1ex8z7i4 Eesti riiklik e-tervise projekt 0 94533 7231581 6570102 2026-09-10T07:28:13Z Kuriuss 38125 7231581 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} '''Eesti riiklikud e-tervise projektid''' on [[Eesti E-tervise Sihtasutus]]e projektid kaasaegsete [[tehnoloogia]]te rakendamiseks [[tervishoiusüsteem]]is. Projektide eesmärk on võimaldada [[arst]]idele patsienti puudutava teabe paremat haldamist ning selle abil tõsta [[ravi]] kvaliteeti ning anda riigile parem ülevaade tervishoiusüsteemis toimuvatest protsessidest. Eesti E-tervise SA arendab ja haldab üleriigilisi e-tervise projekte, nagu "[[Digitaalne terviselugu]]" (DL), "[[Digiregistratuur]]" (DR), "[[Digipildid]]" (DP) ning muid e-tervise teenuseid. SA tegeleb tervisevaldkonna [[standard]]ite ja [[klassifikaator]]ite arenduse ning haldusega ning üleriigiliste [[ravijuhis]]te arendamise koordineerimisega, kaasajastamise ja publitseerimisega. Mainitud projektide kõrval hakkab SA tegelema muude tervishoiusüsteemi IT alaste integratsiooni projektidega, vastavate hangete ettevalmistamise ja läbiviimisega. Vajadusel lahendab ka vastavate projektide hilisema haldamisega seotud probleemid. SA arendab ja haldab üleriigilisi terviseregistreid ning vajadusel muid registreid. 2005–2008 on plaanis realiseerida meditsiiniliste [[surmapõhjus]]te register, digitaalsed registriteatised, geriaatrilise tarkvara EstRAI tsentraalse komponendi juurutus, kooli tervishoiuportaal, [[nakkushaigus]]te operatiivsed digitaalsed teatised, vaktsineerimisinfo tsentraliseerimine. Vastavalt tervishoiusüsteemi vajadustele lisandub muid projekte, millega hakatakse tegelema projektipõhiselt. Eesti E-tervise Sihtasutuse lõid [[Sotsiaalministeerium]] ja [[tervishoiuteenus]]t osutavad asutused ning nende ühendused. Eesti E-tervise SA strateegilised suunad määrab kindlaks SA nõukogu kuhu kuuluvad asutajate esindajad. SA lahendab tervishoiusüsteemi ühiseid probleeme ([[integratsioon]], [[standardimine]]) ning vähendab sellega tervishoiu süsteemi kui terviku kulutusi IT-le ja raviasutuste vahelise koostöö organiseerimisele. SA avaldab ja aktualiseerib avalikult kõik kohustuslikud tervise valdkonna standardid, klassifikaatorid ja ravijuhised ja muud infosüsteemide tööks vajalikud tsentraalselt hallatavad dokumendid. http://www.pub.e-tervis.ee Eesti E-tervise Sihtasutus teeb koostööd tervishoiuteenuste osutajatega, erialaühendustega ning muude tervishoiuga tegelevate institutsioonidega, koordineerib ja arendab Eesti Vabariigi tervishoiuteenuse osutajate [[infosüsteem]]ide ühtlustamist. SA ülesandeks on ka projektide tulemusel saavutatu koosvõime ja jätkusuutlikkuse tagamine ja hilisem haldamine. ==Välislingid== *http://www.e-tervis.ee [[Kategooria:Eesti tervishoid]] [[Kategooria:Eesti infotehnoloogia]] 5tue8alm3kejebmf8byyyiexapu7he7 Toivo Aavik 0 94577 7231686 6381639 2026-09-10T09:58:37Z ~2026-49076-39 237281 /* Isiklikku */ 7231686 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Toivo Aavik (2008 märts).jpg|pisi|Toivo Aavik 2008. aastal]] '''Toivo Aavik''' (sündinud [[28. november|28. novembril]] [[1966]] [[Paide]]s) on eesti psühholoogiateadlane ja õppejõud. Aavik on uurinud mitmeid psühholoogia valdkondi: mulje kujundamine, isiklikud väärtused, positiivne psühholoogia ja inimese seksuaalkäitumine. == Haridus == Aavik lõpetas 1997. aastal Tartu Ülikooli psühholoogia eriala (BSc), omandas teadusmagistri kraadi (MSc) Tartu Ülikoolis 1999. aastal ja omandas 2006. aastal Tartu Ülikoolist psühholoogiadoktori (PhD) kraadi. Tema kaitstud doktoritöö pealkiri oli „Lexical analysis of Estonian personal values vocabulary and relation to socially desirable responding and parenting practices“. == Töökäik == Toivo Aavik oli aastatel 1998–2006 Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna raamatukogu juhataja, 2006–2007 Tartu Ülikooli teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist ja 2007–2010 Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tervise edendamise teadur ning töötas kuni 2021. aastani psühholoogiainstituudis dotsendina. 2021. aastast on ta [[Tartu Ülikool]]i isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia kaasprofessor, isiksuse- ja tervisepsühholoogia osakonna juhataja (2021). == Õppetöö == Toivo Aavik on toonud Tartu Ülikooli õppekavva positiivse psühholoogia loengukursuse (2018), mis on esimene selle teemaline loengukursus Eesti akadeemilistes ülikoolides. 2005. aastast õpetab ta Tartu Ülikoolis inimese seksuaalkäitumist. Lisaks vastutab ta sotsiaalpsühholoogia teema õpetamise eest Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis. == Teadustöö == Google Scholari andmetel oli Toivo Aaviku töödele viidatud üle 1600 korra (10.10.2022). Kõige enam viiteid (üle 730) on kogunud artikkel „The attractive female body weight and female body dissatisfaction in 26 countries across 10 world regions: Results of the International Body Project I“<ref>{{Netiviide|autor=Viren Swami, David A Frederick, Toivo Aavik, et al|url=https://journals.sagepub.com/doi/abs/10.1177/0146167209359702|pealkiri=The attractive female body weight and female body dissatisfaction in 26 countries across 10 world regions|väljaanne=Personality and social psychology bulletin|aeg=2010/3|vaadatud=21.10.2021}}</ref>. Toivo Aaviku kõige innovatiivsem idee on olnud leksikaalse lähenemise kasutamine inimeste väärtuste uurimisel. Igas keeles peitub universaalne sõnavara, mis iseloomustab selle keele kõnelejate väärtushinnanguid. Selle ideega vastandub ta maailmakuulsale Iisraeli väärtuste uurijale professor dr. Shalom Schwartzile, kes rõhutab väärtuste universaalsust, seda süsteemi samal ajal igale kultuurile jõuga peale surudes. Peale Aaviku uuringut on esmakordselt eesti keeles kasutatud süsteemi kasutatud ka selliste suurte keelte nagu saksa, hiina, araabia, hollandi jms keele väärtuste analüüsides. Viimastel aastatel on Toivo Aavik osalenud mahukates üleilmsetes uuringutes, mis käsitlevad sugudevahelisi erinevusi, lähedussuhteid, kehataju ja atraktiivsust. == Koolitused == Toivo Aavik on tunnustatud koolitaja. Tema koolitused hõlmavad töökeskkonda ja inimestevahelisi suhteid. == Isiklikku == Toivo Aavik on abielus, tal on kolm tütart. ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}}[https://novaator.err.ee/258527/toivo-aavik-positiivne-psuhholoogia-on-tulnud-et-jaada Toivo Aavik Rahvusringhäälingus] {{JÄRJESTA:Aavik, Toivo}} [[Kategooria:Eesti psühholoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] [[Kategooria:Eesti teadlased]] [[Kategooria:Eesti koolitajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] 4cwsm2ijpviun6kz3t3lvybege20the Henri Anier 0 106178 7231532 7047062 2026-09-10T03:56:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231532 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2020}} {{Jalgpallur | nimi = Henri Anier | pilt = Henri Anier (cropped).jpg | pildiallkiri = Henri Anier, 2023 | täisnimi = Henri Anier | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1990|12|17}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = Eesti | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 182 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Muangthong United FC|Muangthong United]] | särginumber = 9 | noorteaastad1 = 2001–2008 | noorteklubi1 = [[Tallinna FC Flora]] | noorteaastad2 = 2009–2010 | noorteklubi2 = [[UC Sampdoria]] (laenul) | aastad1 = 2007 | mänge1 = 24 | väravaid1 = 13 | klubi1 = [[Valga Warrior]] | aastad2 = 2008–2009 | mänge2 = 86 | väravaid2 = 52 | klubi2 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad3 = 2008–2011 | mänge3 = 8 | väravaid3 = 7 | klubi3 = → [[Tallinna FC Flora II]] | aastad4 = 2011–2014 | mänge4 = 16 | väravaid4 = 1 | klubi4 = [[Viking FK]] | aastad5 = 2013 | mänge5 = 13 | väravaid5 = 3 | klubi5 = → [[Fredrikstad FK]] (laenul) | aastad6 = 2013–2014 | mänge6 = 19 | väravaid6 = 7 | klubi6 = → [[Motherwell FC]] (laenul) | aastad7 = 2014 | mänge7 = 14 | väravaid7 = 2 | klubi7 = Motherwell FC | aastad8 = 2014 | mänge8 = 6 | väravaid8 = 0 | klubi8 = [[Aue FC Erzgebirge]] | aastad9 = 2015–2016 | mänge9 = 20 | väravaid9 = 2 | klubi9 = [[Dundee United FC]] | aastad10 = 2015–2016 | mänge10 = 3 | väravaid10 = 0 | klubi10 = → [[Hibernian FC]] (laenul) | aastad11 = 2016 | mänge11 = 9 | väravaid11 = 1 | klubi11 = [[Kalmar FF]] | aastad12 = 2017 | mänge12 = 13 | väravaid12 = 0 | klubi12 = [[Inverness Caledonian Thistle FC|Inverness CT]] | aastad13 = 2017–2018 | mänge13 = 45 | väravaid13 = 11 | klubi13 = [[FC Lahti|Lahti]] | aastad14 = 2019 | mänge14 = 21 | väravaid14 = 4 | klubi14 = [[Suwon FC|Suwon]] | aastad15 = 2020 | mänge15 = 2 | väravaid15 = 0 | klubi15 = [[Go Ahead Eagles]] | aastad16 = 2020–2021 | mänge16 = 42 | väravaid16 = 36 | klubi16 = [[Paide Linnameeskond]] | aastad17 = 2022– | mänge17 = 2 | väravaid17 = 1 | klubi17 = [[Muangthong United FC|Muangthong United]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 28. jaanuar 2022 | koondiseaastad1 = 2006 | koondisemänge1 = 5 | koondiseväravaid1 = 2 | koondis1 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad2 = 2007–2009 | koondisemänge2 = 25 | koondiseväravaid2 = 2 | koondis2 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad3 = 2008–2012 | koondisemänge3 = 22 | koondiseväravaid3 = 2 | koondis3 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad4 = 2010 | koondisemänge4 = 1 | koondiseväravaid4 = 0 | koondis4 = [[Eesti U-23 jalgpallikoondis|Eesti U23]] | koondiseaastad5 = 2011– | koondisemänge5 = 96 | koondiseväravaid5 = 23 | koondis5 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 10. august 2024 }} '''Henri Anier''' (sündinud [[17. detsember|17. detsembril]] [[1990]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] jalgpallur, kes mängib Tai kõrgliiga klubis [[Muangthong United FC|Muangthong United]] ja [[Eesti jalgpallikoondis]]es. ==Klubikarjäär== ===Flora=== Anier alustas jalgpalli mängimist [[Tallinna FC Flora|Flora]] noorte akadeemias. [[Esiliiga]] [[Esiliiga 2007|2007. aasta hooajaks]] siirdus ta klubisse [[Valga FC Warrior|Warrior]] laenule, seal lõi ta 24 mänguga 13 väravat. Ta arvati Flora esindusmeeskonda [[Meistriliiga 2008|2008. aasta hooajaks]].<ref>{{cite news|title=Mängijateturul loob elevust peamiselt Kalju|url=http://www.soccernet.ee/mangijateturul-loob-elevust-peamiselt-kalju|publisher=Soccernet.ee|date=05.02.2008|accessdate=21.08.2013}}</ref> Anier tegi oma [[Meistriliiga]] debüüdi 8. märtsil 2008 kodumängus [[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju]]ga. Oma esimesel hooajal Floras lõi Anier 28 mänguga 15 väravat. Pärast hooaega käis Anier üle Euroopa klubides katsetel nende seas sellistes klubides nagu [[Hannover 96]], [[US Città di Palermo|Palermo]] ja [[Ascoli Calcio 1898|Ascoli]].<ref>{{cite news|title=FC Flora kolm noormängijat sõitsid Saksamaa meistriliiga klubi juurde testimisele|url=http://www.ohtuleht.ee/305651|publisher=Õhtuleht|date=24.11.2008|accessdate=21.08.2013}}</ref><ref>{{cite news|title=Itaalia meistriliiga klubi testib Henri Anieri |url=http://www.ohtuleht.ee/313408|publisher=Õhtuleht|date=26.01.2009|accessdate=21.08.2013}}</ref><ref>{{cite news|title=Stepanov loobus Watfordi kutsest |url=http://www.ohtuleht.ee/319690|publisher=Õhtuleht|date=11.03.2009|accessdate=21.08.2013}}</ref> 2009. aastal saadeti Anier Itaalia klubisse [[U.C. Sampdoria|Sampdoria]] laenule kuni hooaja lõpuni, eelisõigusega omandada ka pärast laenuperioodi lõppu Anieri mängijaõigused lõplikult.<ref>{{cite news|title=Anier liitus Itaalia klubiga (täiendatud)|url=http://www.soccernet.ee/anier-liitus-itaalia-klubiga|publisher=Soccernet.ee|date=26.08.2009|accessdate=21.08.2013}}</ref> Pärast Sampdoriast lahkumist 2010 naasis ta Florasse, kus tal oli läbimurdehooaeg: ta lõi 13 väravat, sh kübaratrikk 5:0 mängus [[Kohtla-Järve FC Lootus]]e vastu ning aitas oma klubil meistriks tulla.<ref>{{cite news|title=Levadia ja Flora said suured võidud|url=http://www.ohtuleht.ee/390583|publisher=Õhtuleht|date=14.08.2010|accessdate=21.08.2013}}</ref> [[Meistriliiga 2011|2011. aasta hooaeg]] oli veelgi edukam, sest Anier oli Flora parim väravakütt liigas 21 väravaga ja klubi tuli taas Meistriliiga meistriks. Anier lõi oma uue isikliku parima neli väravat 13:1 mängus [[Lasnamäe FC Ajax|Ajaxi]] vastu.<ref>{{cite news|title=Flora kostitas Ajaxit 13 väravaga!|url=http://www.ohtuleht.ee/437334|publisher=Õhtuleht|date=30.07.2011|accessdate=21.08.2013}}</ref> Anier lõi veel ühe kübaratriki 27. septembril 2011, 6:0 võidumängus [[JK Sillamäe Kalev|Sillamäe Kalevi]] vastu.<ref>{{cite news|title=Rekordimees Čekulajevs: 42 väravat hooajaga!|url=http://www.ohtuleht.ee/445486|publisher=Õhtuleht|date=28.09.2011|accessdate=21.08.2013}}</ref> ===Viking=== 20. detsembril 2011 sõlmis Anier kolmeaastase lepingu Norra klubiga [[Viking FK|Viking]]<ref>{{cite web|url=http://www.viking-fk.no/newsread/aktuelt.aspx?docid=23036 |title=Her signerer Henri Anier |publisher=Viking FK |date=20.12.2011 |accessdate=21.12.2011 |language=Norra}}</ref><ref>{{cite web|url=http://fcflora.ee/index.php?lang=est&main_id=7&id=3142|title=Henri Anier hakkab mängima Stavangeri Vikingis|publisher=FC Flora|date=20.12.2011|accessdate=21.12.2011}}</ref> Anier tegi oma liiga debüüdi [[Tippeligaen 2012|2012. aasta hooaja]] avapäeval võõrsilmängus [[Sandnes Ulf]]i vastu.<ref>{{cite news|title=Henri Anier aitas Vikingi hooaja avamängus viigini|url=http://www.ohtuleht.ee/470467|publisher=Õhtuleht|date=27.03.2012|accessdate=21.08.2013}}</ref> ====Fredrikstad (laenul)==== 4. aprillil 2013 läks Anier [[Fredrikstad FK|Fredrikstad]]i laenule kuni 15. juulini 2013.<ref>{{cite news|title=Henri Anier laenati Fredrikstadi|url=http://www.ohtuleht.ee/516038|publisher=Õhtuleht|date=04.04.2013|accessdate=21.08.2013}}</ref> Ta lõi oma esimese värava Fredrikstad 22. aprillil 2013, 1:2 kaotusmängus [[Sandefjord Fotball|Sandefjord]]i vastu.<ref>{{cite news|title=Henri Anier skooris Norra esiliigas|url=http://www.ohtuleht.ee/518168|publisher=Õhtuleht|date=22.04.2013|accessdate=21.08.2013}}</ref> 16. mai 2013 lõi Anier kaks väravat 4:0 võidumängus [[Stabæk Fotball|Stabæk]] vastu.<ref>{{cite news|title=Henri Anierilt two goals in three minutes|url=http://www.ohtuleht.ee/523095|publisher=Õhtuleht|date=17. mai 2013|accessdate=21.08.2013}}</ref> ===Motherwell=== 29. juulil 2013, pärast ebaedu Vikingi algrivistusse murdmisel, läks Anier kuueks kuuks laenule [[Scottish Premiership]]i klubisse [[Motherwell FC|Motherwell]]i. Anieri soovitas klubile tema koondisekaaslane [[Henrik Ojamaa]], kes lahkus klubist kuu aega varem.<ref>{{cite web|url=http://www.motherwellfc.co.uk/2013/07/29/anier-joins-well-on-loan/|title=Anier joins ‘Well on loan|publisher=Motherwell F.C.|date=29.07.2013|accessdate=29.07.2013|archive-date=22.12.2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20151222132729/http://www.motherwellfc.co.uk/2013/07/29/anier-joins-well-on-loan/|url-status=dead}}</ref> Anier lõi värava oma debüüdil, hooaja avamängus, kus ta tuli sisse vahetusest, 1:0 võidumängus [[Hibernian FC|Hibernian]] vastu ning järgmise värava oma teises mängus, 1:3 kaotusmängus [[Aberdeen FC|Aberdeen]] vastu.<ref>{{cite news|title=Hibernian 0&nbsp;– 1 Motherwell|url=http://www.bbc.co.uk/sport/0/football/23480899|publisher=BBC Sport|date=04.08.2013|accessdate=21.08.2013}}</ref><ref>{{cite news|title=Motherwell 1–3 Aberdeen|url=http://www.bbc.co.uk/sport/0/football/23565311|publisher=BBC Sport|date=11.08.2013|accessdate=21.08.2013}}</ref> 10. jaanuaril 2014 sõlmis Anier Motherwelliga jäädava lepingu kuni 2016. aasta suveni.<ref>{{cite web|title=Anier completes Well switch|url=http://www.motherwellfc.co.uk/2014/01/10/anier-completes-well-switch/|publisher=motherwellfc.co.uk|date=10.01.2014|accessdate=10.01.2014|archive-date=31.05.2014|archive-url=https://web.archive.org/web/20140531192349/http://www.motherwellfc.co.uk/2014/01/10/anier-completes-well-switch/|url-status=dead}}</ref> ===Aue Erzgebirge=== 2014/15 hooaja eel siirdus Anier avaldamata üleminekusumma eest [[2. Bundesliga]] klubisse [[Aue FC Erzgebirge|Aue Erzgebirge]].<ref>[http://www.bbc.co.uk/sport/0/football/27923849 Motherwell sell striker Henri Anier to Erzgebirge Aue], BBC Sport</ref> ===Dundee United=== 16. jaanuaril 2015 tegi Anier tagasituleku Scottish Premiershipi, liitudes [[Dundee United FC|Dundee United]]iga.<ref>{{cite web|url=http://dufc.co/news/henri-becomes-terror|title=Henri Becomes A Terror|date=16.01.2015|accessdate=16.01.2015|language=Inglise|publisher=Dundee United FC|archive-date=17.01.2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150117072633/http://dufc.co/news/henri-becomes-terror/|url-status=dead}}</ref> Ta lõi oma esimese värava klubi meeskonnas 14. veebruaril 2015, 3:2 võõrsil kaotusmängus [[Kilmarnock F.C.|Kilmarnocki]] vastu. ====Hibernian (laenul)==== 1. septembril 2015 liikus Anier Hiberniani laenule, algselt 2015/16 hooaja lõpuni, kuid ta kutsuti [[Tannadice Park|Tannadice]] tagasi jaanuaris 2016 pärast ainult kolme vahetusest mängu Hibernianis.<ref>{{cite web|title=ANIER SIGNS FOR HIBERNIAN|url=http://www.hibernianfc.co.uk/news/5677|publisher=Hibernian F.C.|date=01.09.2015|accessdate=01.09.2015|archive-date=1.09.2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150901192739/http://www.hibernianfc.co.uk/news/5677|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|title=HENRI ANIER RETURNS TO DUNDEE UTD|url=http://www.hibernianfc.co.uk/news/6072|publisher=Hibernian F.C.|date=14.01.2016|accessdate=14.01.2016|archive-date=17.01.2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20160117015407/http://www.hibernianfc.co.uk/news/6072|url-status=dead}}</ref> 8. augustil 2016 lõpetas Anier Dundee Unitediga osapoolte kokkuleppel lepingu.<ref>{{cite web|title=Striker Henri Anier leaves Dundee United by mutual consent|url=https://www.thecourier.co.uk/fp/sport/football/dundee-united/255432/striker-henri-anier-leaves-dundee-united-mutual-consent|publisher=The Courier|last=Roache|first=Ian|date=08.08.2016|accessdate=08.08.2016}}</ref> ===Kalmar FF=== 10. augustil 2016 sõlmis Anier hooaja lõpuni kestva lepingu Rootsi klubiga [[Kalmar FF]].<ref>{{cite web|title=Ametlik: Henri Anier siirdus Rootsi kõrgliigasse|url=https://www.soccernet.ee/artikkel/ametlik-henri-anier-siirdus-rootsi-korgliigasse|publisher=Soccernet.ee|date=10.08.2016}}</ref> Ta lõi oma klubi kasuks esimese värava 17. septembril 2016 [[Östersunds FK|Östersund]]ile. ===Inverness Caledonian Thistle=== 16. jaanuaril 2017 tegi Anier teise tagasituleku Šotimaa jalgpalli, liitudes [[Inverness Caledonian Thistle FC|Inverness Caledonian Thistle]]ga.<ref>{{cite web|title=Henri Anier: Inverness Caley Thistle sign Estonia striker|url=http://www.bbc.co.uk/sport/football/38638160|publisher=BBC Sport|date=16.01.2017|accessdate=17.01.2017}}</ref> Ta tegi oma debüüdi vahetusest, sekkudes 2:1 võidumängus [[Elgin City FC|Elgin City]] vastu [[Scottish Cup]]il. ===FC Lahti=== 10. juulil 2017 sõlmis Anier 1,5-aastase lepingu Soome klubiga [[FC Lahti]].<ref>{{cite web|title=Henri Anier sõlmis lepingu Soome kolmanda klubiga |url=http://soccernet.ee/artikkel/henri-anier-solmis-lepingu-soome-kolmanda-klubiga|publisher=soccernet.ee|date=10.07.2017}}</ref> Oma esimese värava lõi Anier oma teises mängus [[KuPS]] vastu.<ref>[http://soccernet.ee/artikkel/anier-ja-purje-loid-teineteise-vastu-varava Anier ja Purje lõid teineteise vastu värava (video)] Soccernet.ee</ref> === Paide Linnameeskond === Aastatel 2020–2021 mängis ta Eesti Meistriliiga klubis [[Paide Linnameeskond]]. 2021. aasta hooajal oli Anier Eesti Meistriliiga suurim väravakütt (26 väravat). ==Koondisekarjäär== A-koondise debüüdi tegi Anier [[19. juuni]]l [[2011]] [[sõprusmäng|sõpruskohtumises]] [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] vastu.<ref name="8vakR" /> Samas mängus tegid oma debüüdi veel [[Mikk Reintam]], [[Joonas Tamm]], [[Siim Tenno]], [[Joel Indermitte]], [[Meelis Peitre]], [[Albert Prosa]] ja [[Andrei Veis]]. Esimese värava lõi [[8. november|8. novembril]] [[2012]] [[Omaani jalgpallikoondis|Omaani]] vastu.<ref name="P58rB" /> ==Isiklikku== Tema noorem vend [[Hannes Anier|Hannes]] on samuti profijalgpallur. ===Haridus=== Alustas õpinguid 1998. aastal [[Tallinna Reaalkool]]is ning õppis seal kuni 9. klassi lõpuni. Mängis põhikooli jalgpallimeeskonnas, olles seal juhtmängija ja kapten ning tuli meeskonnaga kaks korda Tallinna meistriks. 2007. aastal astus [[Tallinna Saksa Gümnaasium]]i. Alates sügisest 2011 õppis Tallinna Ülikooli bakalaureuseõppes kehakultuuri erialal. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 1. jaanuar 2021'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Tipneri karikavõistlused]], [[DFB-Pokal]], [[NM-Cup]], [[SFA Cup]]</ref> !colspan="2"|Liiga karikas<ref group="lower-alpha">[[Scottish League Cup]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="1"|[[Valga FC Warrior|Warrior]] |[[Esiliiga 2007|2007]] |[[Esiliiga]] |24||13|| || ||colspan="2"|–||colspan="2"|–|| || ||24||13 |- |rowspan="3"|[[Tallinna FC Flora II|Flora II]] |[[Esiliiga 2008|2008]] |[[Esiliiga]] |6||7|| || ||colspan="2"|–||colspan="2"|–|| || ||6||7 |- |[[Esiliiga 2009|2009]] |Esiliiga |2||0||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||0||0||2||0 |- !colspan="2"|Kokku !8!!7!!0!!0!!colspan="2"|–!!colspan="2"|–!!0!!0!!8!!7 |- |rowspan="5"|[[Tallinna FC Flora|Flora]] |[[Meistriliiga 2008|2008]] |[[Meistriliiga]] |28||15|| || ||colspan="2"|–||2<ref group="lower-alpha" name="UEL">Kõik mängud [[UEFA Euroopa Liiga]]s</ref>||0|| || ||30||15 |- |[[Meistriliiga 2009|2009]] |Meistriliiga |10||3||4||3||colspan="2"|–||1<ref group="lower-alpha" name="UEL"/>||0||1||0||16||6 |- |[[Meistriliiga 2010|2010]] |Meistriliiga |16||13||2||0||colspan="2"|–||0||0||0||0||18||13 |- |[[Meistriliiga 2011|2011]] |Meistriliiga |32||21||4||10||colspan="2"|–||2<ref group="lower-alpha" name="UML">Kõik mängud UEFA Meistrite Liigas</ref>||0||1||0||39||31 |- !colspan="2"|Kokku !86!!52!!10!!13!!colspan="2"|–!!5!!0!!2!!0!!103!!65 |- |rowspan="1"|[[UC Sampdoria|Sampdoria]] (laenul) |[[Serie A 2009/10|2009/10]] |[[Serie A]] |0||0||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||0||0||0||0 |- |rowspan="3"|[[Viking FK|Viking]] |[[Tippeligaen 2012|2012]] |[[Tippeligaen]] |16||1||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||16||1 |- |[[Tippeligaen 2013|2013]] |Tippeligaen |0||0||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||0||0 |- !colspan="2"|Kokku !16!!1!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!16!!1 |- |rowspan="1"|[[Fredrikstad FK|Fredrikstad]] (laenul) |[[Norra 1. divisjon 2014|2014]] |[[Norra 1. divisjon|1. divisjon]] |13||3||3||2||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||16||5 |- |rowspan="1"|[[Motherwell FC|Motherwell]] (laenul) |[[Scottish Premiership 2013/14|2013/14]] |[[Scottish Premiership|Premiership]] |19||7||1||0||1||0||2<ref group="lower-alpha" name="UEL"/>||0||colspan="2"|–||23||7 |- |rowspan="2"|Motherwell |[[Scottish Premiership 2013/14|2013/14]] |[[Scottish Premiership|Premiership]] |14||2||0||0||0||0||0||0||colspan="2"|–||14||2 |- !colspan="2"|Kokku !33!!9!!1!!0!!1!!0!!2!!0!!0!!0!!37!!9 |- |rowspan="1"|[[Aue FC Erzgebirge|Erzgebirge]] |[[2. Bundesliga 2014/15|2014/15]] |[[2. Bundesliga]] |6||0||2||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||8||0 |- |rowspan="4"|[[Dundee United FC|Dundee Utd.]] |[[Scottish Premiership 2014/15|2014/15]] |[[Scottish Premiership|Premiership]] |12||1||2||0||2||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||16||1 |- |[[Scottish Premiership 2015/16|2015/16]] |Premiership |7||1||2||2||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||9||3 |- |[[Scottish Championship 2016/17|2016/17]] |[[Scottish Championship|Championship]] |1||0||0||0||4||2||colspan="2"|–||0||0||5||2 |- !colspan="2"|Kokku !20!!2!!4!!2!!6!!2!!0!!0!!0!!0!!30!!6 |- |rowspan="1"|[[Hibernian FC|Hibernian]] (laenul) |[[Scottish Championship 2015/16|2015/16]] |[[Scottish Championship|Championship]] |3||0||0||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||3||0 |- |rowspan="1"|[[Kalmar FF|Kalmar]] |[[Allsvenskan 2016|2016]] |[[Allsvenskan]] |9||1||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||6||1 |- |rowspan="1"|[[Inverness Caledonian Thistle FC|Inverness]] |[[Scottish Premiership 2016/17|2016/17]] |[[Scottish Premiership|Premiership]] |13||0||2||0||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||15||0 |- | rowspan="2" |[[FC Lahti|Lahti]] |[[Veikkausliiga 2017|2017]] |[[Veikkausliiga]] |14||6|| colspan="2" |–|| colspan="2" |–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||14||6 |- |[[2018 Veikkausliiga|2018]] |[[Veikkausliiga]] |31 |5 |5 |3 | colspan="2" |– |2 |0 | colspan="2" |– |38 |8 |- |[[Suwon FC|Suwon]] |[[K-League 2 2019|2019]] |[[K League 2]] |21 |4 |1 |0 | colspan="2" |– | colspan="2" |– | colspan="2" |– |22 |4 |- |[[Go Ahead Eagles]] |[[2019/20 Eredivisie|2019/20]] |[[Eredivisie]] |2 |0 | colspan="2" |– | colspan="2" |– | colspan="2" |– |3 |0 |5 |0 |- |[[Paide Linnameeskond|Paide LM]] |[[Meistriliiga 2020|2020]] |[[Premium liiga|Premium Liiga]] |11 |10 | colspan="2" |– | colspan="2" |– |1 |0 | colspan="2" |– |12 |10 |- ! colspan="3" |Karjäär kokku !310!!113!!26!!25!!7!!2!!10!!0!!5!!0!!358!!143 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 4. juuni 2021'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2011||2||0 |- |2012||2||1 |- |2013||9||4 |- |2014||8||1 |- |2015||2||0 |- |2016||11||1 |- |2017||13||3 |- |2018||9||2 |- |2019||5||1 |- |2020 |4 |0 |- |2021 |5 |5 |- !Kokku||70||17 |} ===Koondiseväravad=== {| class="wikitable plainrowheaders" style="font-size:100%; text-align: center" ! # !! Toimumisaeg !! Mängupaik !! Mäng !! Vastane !! Värav !! Tulemus !! Võistlus |- | 1. ||align=left| [[11. november]] 2012 ||align=left| [[Sultan Qaboosi Spordikompleks|Sultan Qaboos]], [[Masqat]], Omaan || 3. ||align=left| {{Riigi ikoon|Omaan}} [[Omaani jalgpallikoondis|Omaan]] || '''1''' : 1 || 1 : 2 ||align=left| sõpruskohtumine |- | 2. ||align=left| [[26. märts]] [[2013]] ||align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]], Eesti || 5. ||align=left| {{Riigi ikoon|Andorra}} [[Andorra jalgpallikoondis|Andorra]] || '''1''' : 0 || 2 : 0 ||align=left| MM 2014 valikmäng |- | 3. ||align=left| [[7. juuni]] 2013 ||align=left| A. Le Coq Arena, Tallinn, Eesti || 7. ||align=left| {{Riigi ikoon|Trinidad ja Tobago}} [[Omaani jalgpallikoondis|Trinidad ja Tobago]] || '''1''' : 0 || 1 : 0 ||align=left| sõpruskohtumine |- | 4. ||rowspan=2 align=left| [[19. november]] 2013 ||rowspan=2 align=left| [[Rheinpark Stadion]], [[Vaduz]], Liechtenstein ||rowspan=2| 13. ||rowspan=2 align=left| {{Riigi ikoon|Liechtenstein}} [[Liechtensteini jalgpallikoondis|Liechtenstein]] ||'''2''' : 0 ||rowspan=2| 3 : 0 ||rowspan=2 align=left| sõpruskohtumine |- | 5. ||'''3''' : 0 |- | 6. ||align=left| [[18. november]] [[2014]] ||align=left| A. Le Coq Arena, Tallinn, Eesti || 21. ||align=left| {{Riigi ikoon|Jordaania}} [[Omaani jalgpallikoondis|Jordaania]] || '''1''' : 0 || 1 : 0 ||align=left| sõpruskohtumine |- | 7. ||align=left| [[13. november]] [[2017]] ||align=left| [[Kuningas Baudouini staadion]], [[Brüssel]], Belgia || 32. ||align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] ||'''1''' : 3 || 1 : 8 ||align=left| MM 2018 valikmäng |- | 8. ||align=left| [[12. november]] 2017 ||align=left| [[Ta' Qali staadion]], [[Ta' Qali]], Malta || 44. ||align=left| {{Riigi ikoon|Malta}} [[Malta jalgpallikoondis|Malta]] || '''3''' : 0 || 3 : 0 ||align=left| sõpruskohtumine |- | 9. ||align=left| [[19. november]] 2017 ||align=left| [[ANZ staadion]], [[Suva]], Fidži || 45. ||align=left| {{Riigi ikoon|Fidži}} [[Fidži jalgpallikoondis|Fidži]] || '''1''' : 0 || 2 : 0 ||align=left| sõpruskohtumine |- | 10. ||align=left| [[26. november]] 2017 ||align=left| [[Numa-Daly staadion]], [[Nouméa]], Uus-Kaledoonia || 47. ||align=left| [[Pilt:New Caledonia flags merged (2017).svg|25x15px|Uus-Kaledoonia]] [[Uus-Kaledoonia jalgpallikoondis|Uus-Kaledoonia]] || '''1''' : 0 || 1 : 1 ||align=left| sõpruskohtumine |- | 11. ||align=left| [[7. jaanuar]] [[2018]] ||align=left| [[Zayed Sports City staadion]], [[Abu Dhabi]], AÜE || 48. ||align=left| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] || '''1''' : 0 || 1 : 1 ||align=left| sõpruskohtumine |- | 12. ||align=left| [[15. oktoober]] 2018 ||align=left| A. Le Coq Arena, Tallinn, Eesti || 55. ||align=left| {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] || '''3''' : 2 || 3 : 3 ||align=left| [[UEFA rahvuste liiga 2018/19]] |- | 13. ||align=left| [[11. jaanuar]] [[2019]] ||align=left| [[Khalīfah' staadion]], [[Doha]], Katar || 57. ||align=left| {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome jalgpallikoondis|Soome]] || '''2''' : 0 || 2 : 1 ||align=left| sõpruskohtumine |- |14. ||align=left|24. märts 2021 ||align=left|[[Lublin Arena]], [[Lublin]], Poola || 66. ||align=left|{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi jalgpallikoondis|Tšehhi]] || '''2''' : 6 || 2 : 6 || align=left|MM 2022 valikmäng |- |15. || rowspan="2" align=left|27. märts 2021 || rowspan="2" align=left|[[Dinamo staadion]], [[Minsk]], Valgevene || rowspan="2" |67. || rowspan="2" align=left|{{Riigi ikoon|Valgevene}} [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] ||'''1''' : 0 || rowspan="2" |2 : 4 || rowspan="2" align=left|MM 2022 valikmäng |- |16. ||'''2''' : 1 |- |17. ||align=left|1. juuni 2021 ||align=left|[[LFF Stadium]], [[Vilnius]], Leedu ||69. ||align=left|{{jp|Leedu}} ||'''1''' : 0 ||1 : 0 ||align=left|[[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniir]] |- |18. ||align=left|9. juuni 2022||align=left| Ta' Qali staadion, Ta' Qali, Malta || 82. ||align=left| {{Riigi ikoon|Malta}} [[Malta jalgpallikoondis|Malta]] || '''2''' : 1 || 2 : 1 ||align=left|[[UEFA rahvuste liiga 2022/23]] |- |19. ||align=left|23. september 2022||align=left| A. Le Coq Arena, Tallinn, Eesti || 83. ||align=left| {{Riigi ikoon|Malta}} [[Malta jalgpallikoondis|Malta]] || '''2''' : 1 || 2 : 1 ||align=left|UEFA rahvuste liiga 2022/23 |- |20. || rowspan="2" align=left|26. september 2022|| rowspan="2" align=left|[[San Marino olümpiastaadion]], [[Serravalle]], San Marino || rowspan="2" |84. ||rowspan="2" align=left|{{Riigi ikoon|San Marino}} [[San Marino jalgpallikoondis|San Marino]] ||'''1''' : 0 || rowspan="2" |4 : 0 ||rowspan="2" align=left|UEFA rahvuste liiga 2022/23 |- |21. ||'''4''' : 0 |- |22. || align=left| 17. oktoober 2023 ||align=left| A. Le Coq Arena, Tallinn, Eesti || 90. ||align=left| {{Riigi ikoon|Tai}} [[Tai jalgpallikoondis|Tai]] ||'''1''' : 0 || 1 : 1 || align=left| sõpruskohtumine |- |23. || align=left| 6. juuni 2024 ||align=left| A. Le Coq Arena, Tallinn, Eesti || 95. || align=left| {{Riigi ikoon|Fääri saared}} [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saared]] ||'''2''' : 1 || 4 : 1 || align=left| [[Balti turniir 2024]] |} ==Saavutused== ===Klubi=== ;Tallinna FC Flora: * [[Meistriliiga]]: [[Meistriliiga 2010|2010]], [[Meistriliiga 2011|2011]] * [[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2008|2008]], [[Tipneri karikavõistlused 2009|2009]], [[Tipneri karikavõistlused 2011|2011]] * [[Eesti Superkarikas]]: [[Eesti Superkarikas 2009|2009]], [[Eesti Superkarikas 2011|2011]] ==Tunnustus== * 2025 – Hõbemärg EJL<ref>{{cite web|title=Jalgpalligalal anti üle kuld- ja hõbemärgid|url=https://jalgpall.ee/ejl/uudised/jalgpalligalal-anti-ule-kuld-ja-hobemargid-n25508?siteacc=ejl|website=jalgpall.ee|access-date=2025-12-23|lang=et}}</ref> ==Vaata ka== * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="8vakR">http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=style_fp.css&nteam_id=1&proto=513&game=615 Tšiili – Eesti 4:0 (3:0)</ref> <ref name="P58rB">https://web.archive.org/web/20160917002344/http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=&nteam_id=1&proto=746 Omaan – Eesti 1:2 (1:0)</ref> }} ==Välislingid== *[http://jalgpall.ee/voistlused/player/7584 Eesti Jalgpalli Liidu profiil] **[http://jalgpall.ee/koondis/koosseis/player/172 Koondise mängud] *[http://www.transfermarkt.com/henri-anier/profil/spieler/95639 Transfermarkti profiil] *[http://www.soccernet.ee/news.php?id=27453 Anier sõitis Itaaliasse testimisele] Soccernet.ee, 14. august 2009 *[https://www.ohtuleht.ee/377298 Henri Anier Itaalias: elu keset suurt kultuurišokki] Õhtuleht, 5. mai 2010 {{JÄRJESTA:Anier, Henri}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Valga FC Warriori jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Paide Linnameeskonna jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] qal19xbi24fztkgjga6lucxtvibk4pu Habeas corpus 0 108375 7231637 6882104 2026-09-10T08:34:18Z Kuriuss 38125 7231637 wikitext text/x-wiki {{vaidlustatud}} {{pealkiri kaldkirjas}} '''''Habeas corpus''''' ([[ladina keel]]es ‘sa pead omama keha’) on rahvusvaheliselt käibel olev õigusriigi ideega seotud termin, mis tähendab, et igaühel on õigus enda vangistamist kohtus vaidlustada. Kinnipeetaval peab olema absoluutne ja kohtuniku poolt kontrollitav õigus konsulteerida advokaadiga pärast vahistamist ning õigus teatada oma kinnipidamisest sugulastele või sõpradele ning vajadusel saada kokku arstiga. Süüdistataval peab olema juurdepääs materjalidele, mida kasutavad uurimisorganid süüdistatava vahi all pidamise otsuse uuesti läbivaatamisel. Ajalooliselt olid need [[keskaeg]]se vangistuskäsu algusõnad, mis põhinevad Inglise [[17. sajand]]i seadusel kodanike kaitseks omavolilise vangistamise eest. [[Kategooria:Õigusteadus]] [[Kategooria:Poliitiline filosoofia]] [[Kategooria:Ladinakeelsed väljendid]] 7dgeq1p4ceh48uivd55yiby0drrpclu Kategooria:Tartu lahing (1944) 14 113532 7231541 3747017 2026-09-10T05:41:30Z Estopedist1 278 kustutada 7231541 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|Vaata arutuelu}} [[Kategooria:Tartu Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Lahingud Eestis]] [[Kategooria:Teise maailmasõja lahingud]] [[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1944. aastal]] q8ctn3tcyzoxorkuhx1npza0horcy34 Erütrotsüüt 0 115957 7231294 7168668 2026-09-09T12:05:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231294 wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{keeletoimeta}} [[Pilt:RBC micrograph.jpg|pisi|Punased verelibled]] '''Erütrotsüüt''' ehk '''punalible''' ehk '''punaverelible''' ([[ladina keel]]es ''erythrocytus''; [[lühend]] '''RBC''') on [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[südame-veresoonkond|südame-veresoonkonna]] kaudu [[hapnik]]ku ja [[süsihappegaas]]i transportiv [[vererakk]].<ref name="01DpH" /><ref name="AoX3e" /><ref name="iNOSs" /><ref name="DyLHL" /> Erütrotsüüdid on kaetud erütrotsüüdi membraaniga. Enamikul [[selgrootud|selgrootutel]], välja arvatud teatud [[rõngussid]]el, [[kidavaglad|kidavakladel]], [[limused|limustel]], [[pärgussid]]el, [[kärssussid]]el, [[okasnahksed|okasnahksetel]], erütrotsüüdid puuduvad.<ref name="MT6P0" /> Punased verelibled on rakud, mille loome käigus ei sünteesita [[DNA]]-d ja [[RNA]]-d ning millel puuduvad [[mitokonder|mitokondrid]], enamasti ka [[rakutuum]] ja paljunemisvõime.<ref name="Ndmdl" /><ref name="Uddzy" /> Seega on erütrotsüüdid täiesti erilised keha rakud, sarnanedes eeltuumsete üherakuliste organismidega. Nad on [[bakter]]ite rakkudega sarnaselt väga väiksed ja nagu eelpool öeldud neil puuduvad mitokondrid. Punaste vereliblede raku energiavajadus on rahuldatud [[anaeroobne hingamine|anaeroobse hingamisega]]. Punaliblede areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti. Erütrotsüüdid osalevad paljude süstitud [[ravim]]ite transpordis ja metabolismis. Punalibled on toiduks teatud vereimejatest putukatele. == Ülesanne == Erütrotsüütide ülesandeks on transportida hingamiselunditest [[hapnik]]ku kõikjale [[kude]]desse ja [[elund|organitesse]] ning [[kude]]dest [[süsinikdioksiid]]i [[kopsud]]esse. Kuna punastel verelibledel puuduvad mitokondrid, siis ei tarbi nad ise seda, mida kannavad teistele keharakkudele – hapnikku [[rakuhingamine|rakuhingamise]] jaoks. Liikumiseks neil energiat ei kulu, neid liigutavad vereringes [[südamelihas|südame lihased]]. Erütrotsüüdid peavad kogu [[vereringe]]t läbides suutma läbi mahtuda väga kitsa läbimõõduga [[kapillaar (anatoomia)|kapillaarsoontest]], sellepärast on loogiline, et punased verelibled on keha rakkudest ühed kõige väiksemad. Valdav osa hapnikust ja osa süsinikdioksiidist liituvad transpordi ajaks [[hemoglobiin]]iga. [[Hemoglobiin A]] (lüh HbA) on erütrotsüütide [[tsütosool]]i tähtsaim [[valgud|valk]].<ref name="HteND" /><ref name="JCZq5" /> Erütrotsüütide [[ensüüm]] [[karboanhüdraas]] kiirendab süsinikdioksiidi muutumist transporditavaks [[vesinikkarbonaad]]iks. Reaktsioon, mida ensüüm karboanhüdraas [[katalüüs]]ib, kiirendab on järgnev: :<chem>CO2 + H2O <=>> H2CO3 <=>> HCO3- + H+ </chem> Kuna vereringes olevatel punastel verelibledel puudub raku tuum, DNA, mitokondrid ja ribosoomid, siis ei saa neid rakke ohustada ka [[viirused]], sest erütrotsüütides puuduvad viiruste rünnaku jaoks vajalikud sihtmärgid. ==Roomajatel== ===Hemogramm=== Roomajate füsioloogiliste eripärade tõttu saab võtta väiksematel liikidel üksnes väga tillukese koguse verd. Roomajate vereproovide võtmisel ja tulemuste interpreteerimisel on oluline arvestada nende vanuse, soo, keskkonna ([[loodus]]es, [[vangistus]]es, [[loomaaed|loomaaias]], [[labor]]is, [[terraarium]]is vms) ja toitumisega ning iga üksiku indiviidi eripäraga.<ref name="merck manuals" /> Roomajatel on väiksem arv erütrotsüüte (300 000 – 2 500 000 erütrotsüüti mikroliitris) kui lindudel ja imetajatel. ===Maolistel=== [[Madu]]de erütrotsüüdid on tuumaga rakud ja nende elukaar on 600 päeva ringis.<ref name="gcvu0" /> [[Harilik rästik|Hariliku rästiku]] erütrotsüütide mõõtmed: kõrgus 17–18&nbsp;µm ja laius 12&nbsp;µm. ==Imetajatel== ===Inimestel=== Inimvere küpsetest rakutüüpidest moodustavad erütrotsüüdid enamiku. [[trombotsüüt|Trombotsüüdid]] moodustavad kümnendiku ja [[leukotsüüt|leukotsüüdid]] tuhandiku erütrotsüütide arvukusest.<ref name="adRxz" /> [[Vastsündinu]] hematoloogilised referentsväärtused erütrotsüütide arvule esimesel elunädalal on 4 – 6 × 10<sup>12</sup>/l.<ref name="sKqtH" /> Täiskasvanud 70&nbsp;kg kaaluva meesterahva organismis võiks olla hinnanguliselt 24,9 [[triljon]]it erütrotsüüti, mis annavad kokku umbes 2,5&nbsp;kg kehakaalust ja ligi 5/6 keharakkude arvust.<ref name="uGXpY" /> Erütrotsüüdid on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse "[[Terminologia Histologica]]". ==Erütrotsüütide morfoloogia, elutsükkel ja liikuvus== [[Pilt:Erytrocyte deoxy to oxy v0.7.gif|pisi|Erütrotsüüdi ringluse animatsioon inimese vereringes. Animatsioon toimub reaalajas (20 sekundit ringluses) ja näitlikustab erütrotsüüdi sisenemise kapillaaridesse ja erütrotsüüdi vahelduvad ''värvimuutused'' hapnikustamise toimel]] Tavaolekus on nad [[kaksiknõgus]]ad kettad (ingl k "disks"), mille kuju muutub (ka [[spektriin]]i toime), kui nad ringlevad [[suur vereringe|suure]] ja [[väike vereringe|väikese vereringe]] kaudu, teiste rakkude survel kergesti.<ref name="6aUZP" /> *Läbimõõt: 7–8 μm (oleneb kasutavatest laboratoorsetest tehnikatest) *Paksus: 1–2 μm *Ringlus: keskmiselt üks kord minutis (st kaks korda läbi südame ja kapillaaride) *Elutsükkel: ringleb keskmiselt 100–120 päeva.<ref name="VLsyZ" /><ref name="P1N0D" /> *Peamiseks energiaallikaks on [[glükoos]]<ref name="VLsyZ" /> *Erütrotsüüdid on väga tundlikud [[elektromagnetkiirgus]]e suhtes (nt ultraheli) ja võivad kergesti 'puhkeda' (ingl k ''rupture'').<ref name="es8ap" /> *Arvukus: normaalse füsioloogiaga inimvere erütrotsüütide arvukus on 4–8 × 10<sup>6</sup> erütrotsüüti 1 ml inimvere kohta. Arvukus on muutlik ning on seotud nii indiviidi geneetika, vanuse, toitumise, organismi haiguslike seisundite kui ka elu- ja asukohaga ([[kõrgmäestik]]es, [[kosmos]]es, merepõhjas jne) ja keskkonnaga. Punaste vereliblede tuum peab rakust kaduma enne, kui [[rakk]] [[vereringe]]sse pääseb. Erütrotsüütidega ringlevad veel ka [[erütroblast]]id, [[erütrofaag]]id. ===Erütrotsüüdid ja veregrupid=== {{Vaata|Veregrupid}} Erütrotsüütide pinnal on [[süsivesikud|süsivesikuid]] sisaldavaid valguosisega aineid – [[glükoproteiin]]e, mida loetakse [[veregrupitegur]]iteks.<ref name="3kqvI" /> Inimese veregrupi saab kindlaks teha laborianalüüsidega, erütrotsüütidel tuvastatud [[antigeen]]ide põhjal. Selleks kasutavad laborid erinevaid vererühmade süsteeme, näiteks:<ref name="oOBAR" /> *[[ABO - vererühmade süsteem|ABO-süsteem]] – inimesed kuulvad erütrotsüütide pinnaantigeenide põhjal kas A-, B-, AB- või O-vererühma; *[[Kelli vererühmade süsteem]] – inimesed kuuluvad vererühma K, Kk või k; *[[Kiddi vererühmade süsteem]] – inimesed kuulvad erütrotsüütide pinnaantigeeni põhjal kas Jk<sup>a</sup>, Jk<sup>b</sup> või Jk<sup>a</sup>Jk<sup>b</sup>; *[[Duffy vererühmade süsteem]] – inimesed kuuluvad erütrotsüütide pinnaantigeenide põhjal kas Fya- või Fyb- vererühma; *[[Reesus vererühmade süsteem|Rh-süsteem]] – inimesed kuuluvad D-antigeeni põhjal kas reesuspositiivsesse või reesusnegatiivsesse rühma. ==Keemiline koostis== Erütrotsüüdi koostis: peamiselt [[vesi]] (ligi 70%), hemoglobiin, [[lipiid]]id, [[glükoos]] ja [[ensüüm]]id, [[vitamiinid]]<ref name="VbO5n" /><ref name="8cAdT" />. Normaalse füsioloogiaga inimese üks erütrotsüüt võib sisaldada ~270 miljonit hemoglobiini [[molekul]]i<ref name="yoKHF" /> Normaalse füsioloogiaga inimeste erütrotsüütides on sündides palju ensüüme: glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaas (RBC-G6PD), glutatiooni reduktaas (GR), püruvaatkinaas (PK), difosfoglütseraat (2,3-DPG) jm. ===Erütrotsüüdid ja valgud=== {{Vaata|Valgud}} Lisaks hemoglobiinile, mida loetakse erütrotsüütide tsütosooli tähtsaimaks valguks ja mille membraan on kaetud võrdselt nii [[lipiidid]]e kui ka valkudega, on teadlased tänapäevaseid laboratoorseid tehnikaid ja abivahendeid kasutades avastanud inimese erütrotsüütidest (''[[RBC]]'' des) veel 750 valku.<ref name="lUuZm" /> '''Erütrotsüüdid ja valkude eraldamine''' {| class="wikitable sortable" !Aasta !Avastaja/avastajate kollektiiv !Valkude arv |- |[[2002]] |Low, ''et al.'' |84 erinevat ''RBC'' [[rakumembraan]]i valku |- |[[2004]] |[[Steven R. Goodman]] ''et al.'' |181 erinevat ''RBC'' rakumembraani valku |- |[[2005]] |Low, et al, Kakhniashvili, ''et al.'' |200 erinevat ''RBC'' valku |- |[[2006]] |Pasini, ''et al'' |556 erinevat ''RBC'' valku |- |[[2007]] |Steven R. Goodman ''et al.'' |751 erinevat ''RBC'' valku |} ===Erütrotsütopoees inimestel=== {{Vaata|Erütrotsütopoees}} [[Erütrotsütopoees]] inimestel toimub diferentseerumata [[tüvirakk]]udest luuüdis, nimet ka [[erütroplast]]ideks, [[luuüdi]] [[vereliistak]]ud omakorda komplekteeritakse arvatavasti [[megakarüotsüüt]]idest, kuid selle täpset mehhanismi pole suudetud senini kirjeldada.<ref name="Ndmdl" /><ref name="nQQz8" /><ref name="qbblM" />[[Proerütroblastid]]el (e noortel erütrotsüütidel) on veel alles [[hemoglobiin]]i tootmiseks vajalikku [[ribonukleiinhape]]t, mis värvumisel on nähtav võrgustikuna. Noored erütrotsüüdid ehk eel-punalibled läbivad [[retikulotsüüdid|retikulotsüütideks]] arenemisel mitmu [[rakugeneratsioon]]i, enne kui nad liiguvad luudest vereringesse.<ref name="NrYdL" /> Erütrotsüütide teket (nii stimulatsioon kui ka inhibeerimine) reguleerib põhiliselt [[neerud]]es komplekteeritava [[glükovalk|glükovalgu]] hormooni [[erütropoetiin]]i ringlus.<ref name="6aUZP" /><ref name="NrYdL" /> Selle hulk veres tõuseb, kui hapniku hulk neerukoes langeb. Lisaks nimetatud hormoonile mõjutavad oluliselt punase luuüdi normaalseid funktsioone veel ka mitmed mikrotoitained, nagu [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]], [[foolhape]] ja suure tõenäosusega ka [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]], [[C-vitamiin]], [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]] ja [[E-vitamiin]]. ===Erüptoos inimestel=== Organismis vabaneb ja komplekteeritakse rakkude pideva uuenemise tõttu teatud kogus erütrotsüüte. Punaliblede keskmine eluiga on normaalse füsioloogiaga inimestel umbes 4 kuud (100–120 päeva), mille järel nad lammutatakse peamiselt [[makrofaagisüsteem]]is (vananenud termin retikuloendoteliaalsüsteem) ([[põrn]], [[maks]], [[luuüdi]]) [[fagotsütoos]]i teel, protsessi nimetatakse ka [[erüptoos]]iks ehk erütrotsüütide [[apoptoos|programmeeritud raku surmaks]]. Hävivate punaliblede [[rakumembraan]] lõheneb ja vabaneb [[hemoglobiin]]. [[Hemolüüs]]i (ja ka teiste füsioloogiliste protsesside) tõttu hävib ja asendatakse [[retikulotsüüdid|retikulotsüütidega]], iga ööpäevaga 1% kogu punaliblede arvust.<ref name="NrYdL" /> Erütrotsüütide valguaines lõhustatakse [[aminohapped|aminohapeteks]] mida organism taaskasutab, nagu raudagi.<ref name="jdxEE" /> Erüptoosi inhibeerivad erütropoietiin ja [[lämmastikoksiid]]. ==Patoloogia== ===Hematoloogia=== Punaste vereliblede elutsükliga seostatakse ja diagnoositakse inimestel mitmesuguseid haiguslikke seisundeid, näiteks [[erütroblastoos]], [[erütroblastopeenia]],[[erütrotsüteemia]], [[erütroviirus B19]] (''Parvoviridae''), [[aneemia]]d ([[rauapuudusaneemia]], [[talasseemia]], [[sferotsüütne aneemia]], pärilikud hemolüütilised aneemiad jt). Kasvajaid: [[erütroleukeemia]], [[erütroblastoom]] jpt. ====Erütrotsüüdid ja malaaria==== {{Vaata|Malaaria}} [[Malaaria]] vormi (RHK-10, jaotis: B50) mida põhjustavad erütrotsüütides elavad ''[[Plasmodium falciparum]]''i [[algloomad]].<ref name="3MuPe" /> <ref name="nz8ZJ" /> ====Hormoon: erütropoetiin==== [[Neer]]ude komplekteeritava hormooni [[Erütropoetiin|erütropoetiini]] ja erütrotsüütide loome patoloogiatega seostatakse kliinilises meditsiinis paljusid haiguslikke seisundid, näiteks [[nefrogeenne aneemia|nefrogeenset aneemiat]], mitmed [[neeruvähk|neeruvähi]] vormid komplekteerivad erütropoetiini, kroonilised kopsuhaigused ja [[südamepuudulikkus]] põhjustavad raske kuluga [[hüpoksia]]t, mida seostatakse samuti erütropoetiiniga.<ref name="KyZRF" /> ====Ensüümipuudulikkus==== Ensüümipuudulikkusega seotud haiguslikke seisundeid diagnoositakse vastavate tellitavate laboratoorsete analüüside abil. Hemolüütiline aneemia ehk punaliblede lagunemine, mida seostatakse kliinilises meditsiinis glükolüütilise [[Embdeni-Meyerhofi tsükkel|Embdeni-Meyerhofi tsükli]] ensüümipuudulikkusega, paljud neist on pärilikud [[Adenosiintrifosfaat|ATP]] energiatootmise vähemefektiivsed protsessid keha sees, kui erütrotsüütidel pole võimalik energiat Embdeni-Meyerhofi tsükli käigus omandada, siis võtavad nad eluks vajaliku energia muid metaboolseid radu kasutades.<ref name="MV7wk" /> ====Inimvere kihid==== Vajadusel, kas [[vereanalüüs]]i ehk [[doonor]]vere töötlemiseks, tsentrifuugitakse verd [[antikoagulant]]idega, eraldamaks selle osiseid:<ref name="BAwZk" /> * pealmine kiht – [[vereplasma]] * keskmine kiht – kohev [[leukotsüüt]]idest ja vereliistakutest koosnev kiht * alumine kiht – erütrotsüüdid. =====Vereproovi automaatuuring erütrotsüütidele ja referentsväärtused===== Kaasaegsetes molekulaarbioloogia ja kliinilise meditsiini laborites teostatakse (mh ka haiguslike seisundite diagnoosimisel) mitmeid vereanalüüse ja erütrotsüütide automaatuuringuid (ka radioaktiivse märgistusainega). Vereproovi uuringud (värvumise meetodil), mille käigus vaadeldakse erütrotsüütide suurust, kuju ja värvumist, muudavad praktiseerivatel arstidel inimese tervislikku seisundi ja diagnoosi selgitamise ja võimaliku teraapia süsteemsemaks ja patsiendi jaoks lihtsamaks. Erütrotsüüte uuritakse vastavate laboratoorsete seadmetega nii hapnikustamise taseme suuruse, arvu ja mahu kui ka muude näitajate kaudu. Erütrotsüütide liigitus:<ref name="sGOSK" /> <ref name="PN66P" /> *[[anisotsütoos]] – erütrotsüüdid on erineva suurusega *[[isotsütoos]] – erütrotsüüdid on võrdse suurusega *[[makrostütoos]] – suurpunaliblesus *[[mikrotsütoos]] – erütrotsüüdid on väiksemõõtmelised (kuni 5 μm) *[[poikilotsütoos]] – erütrotsüüdid on erineva kujuga *[[hüpokroomia]] – hemoglobiinivähesus erütrotsüütides *[[anisokroomia]] – hapnikustamise varieeruvus *[[sferotsütoos]] – kerajate erütrotsüütide esinemine millega kaasneb membraani erütrotsütoos, võib olla geneetiline häire *[[elliptotsütoos]] – elliptotsüütide e ovaalsete erütrotsüütide kiirenenud lagunemine ja aneemiad *[[akantotsüüdid]] – ka ogarakud, esinevad lipiidide metabolismiga geneetiliste häirete puhul. Eesti Haigekassa kaudu kindlustatutele võidakse vajadusel teha mitmeid hematoloogilisi analüüse, näiteks:<ref name="DxKdp" /> '''Inimvere erütrotsüütide automaatuuring; kontsentratsioonid ja referentsvahemikud''' {| class="wikitable sortable" !Parameeter !Lühend !Ingliskeelne termin !Ühik !Referentsvahemik |- |[[Erütrotsüütide absoluutarv]] |RBC |''Red Blood Cells'' |N×10<sup>12</sup>/l |3,7–6,5 |- |[[Erütrotsüütide keskmine maht]] |MCV |''Mean Cell Volume'' |femtoliiter |71–135 |- |[[Keskmine Hgb hulk erütrotsüüdis]] |MCH |''Mean Cell Hgb'' |pg/RBC (pikogramm erütrotsüüdi kohta) |24–37 |- |[[Keskmine Hgb kontsentratsioon erütrotsüüdis]] |MCHC |''Mean Cell Hgb Con'' |g/l |281–365 |- |[[Erütrotsüütide suurusjaotuvuse variatsioonikoefitsient]] |RDW-CV |''Red Cell Distribution Width'' |% |11,6–14,8 |} <u>Märkus. </u>Tabelis on kasutatud rahvusvaheliste [[ühik]]ute e [[SI-süsteemi ühikud|SI-ühikute]] eesliiteid. {| class="wikitable sortable" !Ühik !Lühendi tähis !Tegur |- |[[piko]] |[[p]] |10<sup>−12</sup> |- |[[femto]] |[[f]] |10<sup>−15</sup> |} Erütrotsüütide mahu määramine vereproovis ei anna inimorganismis toimuvast mitte alati tulemuslikku pilti. Näiteks on erütrotsüütide maht normaalne [[rasedus]]e, [[tsirroos]]i, [[neerupõletik|nefriidi]] korral ning [[HIV|HI-viirusega]] nakatunuil üksnes kergelt alla normi.<ref name="osV9v" /> Laborid võivad kasutada mitmesuguseid mõõtühikuid. Näiteks saab punaliblede arvu väljendada kas 3,0–6,2 miljon/μl ja/või SI-ühikutes (norm täiskasvanul on 3,0–6,2 × 10<sup>12</sup>/l). Lisaks kasutatakse veel mitmeid laboriuuringuid: erütrotsütaarsete antikehade sõeltest (B-aRBC-g), erütrotsüüdid liikvoris (CSF-RBC), erütrotsüütide settekiirus (B-ESRw) jpt. ==Ürgsed punalibled== Jäämehe [[Ötzi]], kes suri 5300 aastat tagasi, muumiat analüüsiti [[röntgenikiired|röntgenikiirte]] ja [[kompuutertomograafia]] kaudu ning avastati tema kehal verejäänukeid. Seda kinnitasid jäämehe arvatavatelt haavakohtadelt leitud verejäänukite hiljutised [[immunotsütokeemia]]analüüsid (kasutades [[aatomjõumikroskoopia]]t ja [[Ramani spektroskoopia]]t). Jäämehe kudede erütrotsüüdid on üsna sarnased tänapäeva inimeste vere punalibledega.<ref name="Preservation of 5300 year old red blood cells in the Iceman" /> ==Termin== Termin "erütrotsüüt" tuleneb [[Kreeka keel|kreekakeelsetest]] sõnadest ἐρυθρός (''erythrós'') "punane" ja κύτος (''kytos'') "[[rakk]]". ==Vaata ka== *[[verepank]] *[[vereülekanne]] *[[täisvere uuring]] == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="01DpH">"[[Meditsiinisõnastik]]" 172:2004.</ref> <ref name="AoX3e">Baumann R, Dragon S., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16281952 Erythropoiesis and red cell function in vertebrate embryos. Lühikokkuvõte], Eur J Clin Invest. 2005 Dec;35 Suppl 3:2–12. (vaadatud 12.06.2013)</ref> <ref name="iNOSs">Glomski CA, Tamburlin J, Chainani M.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/1504472 The phylogenetic odyssey of the erythrocyte. III. Fish, the lower vertebrate experience. Lühikokkuvõte], Histol Histopathol. Juuli 1992;7(3):501-28., (vaadatud 12.06.2013)</ref> <ref name="DyLHL">Glomski CA, Tamburlin J, Hard R, Chainani M., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9046052 The phylogenetic odyssey of the erythrocyte. IV. The amphibians. Lühikokkuvõte.], Histol Histopathol. 1997 Jaanuar;12(1):147-70., (vaadatud 12.06.2013)</ref> <ref name="MT6P0">Glomski CA, Tamburlin J., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/2134404 The phylogenetic odyssey of the erythrocyte. II. The early or invertebrate prototypes. Lühikokkuvõte.], Histol Histopathol. 1990 Oktoober;5(4):513-25., (vaadatud (12.06.2013)</ref> <ref name="Ndmdl">Ledingham ''et al'', 2000</ref> <ref name="Uddzy">"[[Meditsiinisõnastik]]" 627:2004.</ref> <ref name="HteND">Steven R. Goodman. [[Anastasia Kurdia]]. [[Larry Ammann]]. [[David Kakhniashvili]]. [[Ovidiu Daescu]], [http://ebm.rsmjournals.com/content/232/11/1391.full The Human Red Blood Cell Proteome and Interactome,]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Exp Biol Med, Detsember 2007, 232. köide, nr 11, lk1391-1408, doi: 10.3181/0706-MR-156, (vaadatud 07.05.2013)</ref> <ref name="JCZq5">[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="merck manuals">[http://www.merckmanuals.com/vet/exotic_and_laboratory_animals/reptiles/management_of_reptiles.html#v3308414]</ref> <ref name="gcvu0">Mark A. Mitchell, Thomas N. Tully, [http://books.google.ee/books?id=JMTUKwzPEvwC&pg=PA147&lpg=PA147&dq=erythrocytes+in+snakes&source=bl&ots=R0iphtBnVO&sig=pTircxTiNcxRsIvhDaT3QmTBiyI&hl=et&sa=X&ei=P8S4U6aAGsGX1AWyyoDAAg&ved=0CC8Q6AEwAg#v=onepage&q=erythrocytes%20in%20snakes&f=false Manual of Exotic Pet Practice], lk 147, 2009, Saunders Elsevier, Google'i raamatu (vaadatud 06.07.2014)</ref> <ref name="adRxz">[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, [[2011]], toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], 6 peatükk, ''VERI'', lk 168–172, ISBN 9985-829-36-0</ref> <ref name="sKqtH">[[Anne Ormisson]], [[Heili Varendi]], "Neonatoloogia. Õpik arstiteaduskonna üliõpilastele.", [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 57, 2015</ref> <ref name="uGXpY">Alison Abbott: [http://www.nature.com/news/scientists-bust-myth-that-our-bodies-have-more-bacteria-than-human-cells-1.19136?WT.mc_id=FBK_NatureNews Scientists bust myth that our bodies have more bacteria than human cells] Nature, 8. jaanuar 2016</ref> <ref name="6aUZP">Dudek, 2011</ref> <ref name="VLsyZ">Dudek 2011</ref> <ref name="P1N0D">John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], lk 177, lk 215–219, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="es8ap">Health Protection Agency Report 2008</ref> <ref name="Preservation of 5300 year old red blood cells in the Iceman">[[Marek Janko]], [[Robert W. Stark]], [[Albert Zink]], doi: 10.1098/rsif.2012.0174, J. R. Soc. Interface, oktoober 2012, 9. köide, nr 75, lk 2581–2590. [http://rsif.royalsocietypublishing.org/content/9/75/2581.full (vaadatud 04.05.2013) ]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="3kqvI">Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6. trükk, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, 6 peatükk, ''VERI'', lk 168–172, ISBN 9985-829-36-0</ref> <ref name="oOBAR">"[[Meditsiinisõnastik]]", 2004</ref> <ref name="VbO5n">John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, lk 176, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="8cAdT">Weatherall ''et al'', 19.1.:1983</ref> <ref name="yoKHF">[http://www.sigmaaldrich.com/life-science/metabolomics/enzyme-explorer/learning-center/plasma-blood-protein/hemoglobin-heme-products.html Hemoglobin, Heme Products & Erythrocytes], (vaadatud 06.07.2014)</ref> <ref name="lUuZm">Goodman ''et al'', 2007</ref> <ref name="nQQz8">Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, 6 peatükk, ''VERI'', lk 168–172, ISBN 9985-829-36-0</ref> <ref name="qbblM">Weatherall ''et al'', 19.8:1983</ref> <ref name="NrYdL">John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, lk 177, lk 215–219, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="jdxEE">Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, 6 peatükk, ''VERI'', lk 168–172, ISBN 9985-829-36-0</ref> <ref name="3MuPe">[http://www.sciencedaily.com/releases/2008/07/080708155615.htm How The Malaria Parasite Hijacks Human Red Blood Cells], 10. Juuli, 2008, (vaadatud 12.06.2013)</ref> <ref name="nz8ZJ">Svetlana Glushakova, Dan Yin, Nicole Gartner, Joshua Zimmerberg,[https://web.archive.org/web/20140719203041/http://www.malariajournal.com/content/6/1/61 Quantification of malaria parasite release from infected erythrocytes: inhibition by protein-free media.], Malaria Journal 2007, 6:61doi:10.1186/1475-2875-6-61, (vaadatud 12.06.2013)</ref> <ref name="KyZRF">John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], lk 215, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="MV7wk">John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, lk 215–219, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="BAwZk">Vereanalüüsi kvaliteedi käsiraamat</ref> <ref name="sGOSK">Weatherall et al ,19.1. 1983</ref> <ref name="PN66P">John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], lk 177, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="DxKdp">[[Laine Trapido]]. "Meditsiiniterminite lühendeid". AS Medicina, Tallinn, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0</ref> <ref name="osV9v">[https://web.archive.org/web/20130629162431/http://cig.salk.edu/extra_html/etc_hiv_diagonstics.htm#cbc HIV Diagnostic Tests], Aprill 1997, (vaadatud 06.07.2014)</ref> }} ==Kirjandus== *[[D.J. Weatherall]] David A. Warrell, John G.G. Ledingham, "Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], [[1983]], ISBN 0 19 261159-3 * Lang F, Lang KS, Lang PA, Huber SM, Wieder T., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16910766 Mechanisms and significance of eryptosis.Lühikokkuvõte.], Antioxid Redox Signal. 2006 Juuli-August;8(7–8):1183–92., (vaadatud 06.07.2014) * [http://www.genomesize.com/cellsize/reptiles.htm Reptile erythrocyte sizes] (vaadatud 06.07.2014) *[[Laine Trapido]], "[[Meditsiini terminite lühendeid]]", keeletoimetaja [[Katrin Hallas]]. AS [[Medicina]], 2007, ISBN 978-9985-829-79-0 * [[Chernecky, C.C.|Chernecky, C.C]]. [[Casella, L.A.|Casella, L.A]]. [[Berger, B.J.|Berger, B.J]]. [[Jarvis,E.|Jarvis, E]]., [[Lee,D.|Lee, D]]., [[Wren.K.|Wren. K]].,[[Wren,T.L.]], ''Laboratory Tests and Diagnostic Procedures.'', 2. osa : ''Laboratory Tests and Diagnostic Procedures.'', ''[[Sanders Elsevier]] '', 5. trükk, [[2008]], ISBN 978-1-4160-3704-0 * [[Health Protection Agency]]. Documents of the Health Protection Agency. Radiation, Chemical and Environmental Hazards, 2010,[http://www.hpa.org.uk/webc/HPAwebFile/HPAweb_C/1265028759369 Report: Health effects of exposure to ultrasound and infrasound] (vaadatud 19.05.2013) (pdf) * Vladimir R. Muzykantov, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2844929/ Drug delivery by red blood cells: vascular carriers designed by Mother Nature], Expert Opin Drug Deliv. Aprill 2010; 7(4): 403–427., doi: 10.1517/17425241003610633 (vaadatud 19.05.2013) * Florian Lang, Elisabeth Lang ja Michael Föller, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3678267/ Physiology and Pathophysiology of Eryptosis], Transfus Med Hemother. Oct 2012; 39(5): 308–314., 6. September, 2012. doi: 10.1159/000342534 (vaadatud 06.07.2014) * [[SA TÜ Kliinikum Ühendlabor]]. [http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/analueueside-aineregister/hematoloogilised-uuringud Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogilised uuringud] (vaadatud 03.05.2013) * [http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/HIJ/hemogramm.pdf Hemogramm], (vaadatud 03.05.2013) (pdf) == Välislingid == {{commons|Category:Red blood cells}} * [http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/punased_verelibled_muutuvad_voimekamaks/ "Punased verelibled muutuvad võimekamaks"] Novaator, 3. juuli 2014 * [http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/ViewTH/THh200.html Sissekanne] Terminologia Histologicas [[Kategooria:Hematoloogia]] [[Kategooria:Veri]] fv8uv0y5xsw2bonitk0xnri1u5ofnnl Nokia (ettevõte) 0 118670 7231478 7230927 2026-09-09T20:35:38Z ~2026-48904-84 237251 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7230927|7230927]], mille tegi [[Special:Contributions/LNTG|LNTG]] ([[User talk:LNTG|arutelu]]) 7231478 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta}} {{Ettevõte | nimi = Nokia Corporation | logo = Nokian logo (2023).svg | tüüp = börsiettevõte<br><small>({{OMX|HEX24311|NOK1V}}, {{nyse|NOK}})</small> | asutamisaeg = 1865 ([[Nokia]], [[Soome]]) | asutajad = [[Fredrik Idestam]]<br />[[Leo Mechelin]] | peakorter = [[Espoo]] | võtmeisikud = [[Sari Baldauf]]<ref>{{Netiviide |url= https://www.nokia.com/fi_fi/tietoa-nokiasta/johto-ja-hallinto/hallitus/tutustu-hallitukseemme/ |pealkiri=Tutustu hallitukseemme |autor= |keel=fi |failitüüp= |täpsustus= |väljaanne= |väljaandja=Nokia |koht= |aeg= |vaadatud=2026-03-15 |tsitaat= }}</ref> (juhatuse esimees)<br>[[Justin Hotard]]<ref name="johtoryhma">{{Netiviide |url= https://www.nokia.com/fi_fi/tietoa-nokiasta/yritys/johto-ja-hallinto/johtoryhma/ |pealkiri=Johtoryhmä |autor= |keel=fi |failitüüp= |täpsustus= |väljaanne= |väljaandja=Nokia |koht= |aeg= |vaadatud=2026-03-15 |tsitaat= }}</ref> (president, tegevjuht)<br>Marco Wirén<ref name="johtoryhma" /> | valdkonnad = [[telekommunikatsioon]], [[tarkvara]] | tooted = [[mobiitelefon]]id, [[nutitelefonid]], telekommunikatsioonivõrgud, [[arvuti]]d, [[tarkvara]]<br/>([[Nokia toodete loend|toodete loend]]) | teenused = [[internetiteenus]]ed | käive = {{kasum}} 23,22 mld € (2015) | tegevuskasum = {{kasum}} 5,453 mld € (2015) | puhaskasum = {{kasum}} 1,68 mld € (2015) | vara = {{kasum}} 45,06 mld € (2015) | omakapital = {{kasum}} 9,44 mld € (2015) | töötajaid = 102 761 (2017) | tütarfirmad = [[Nokia Networks]]<br>[[Nokia Technologies]] }} '''Nokia''' on [[Soome]] [[telekommunikatsioon]]i- ja [[infotehnoloogia]]ettevõte. Nokia on olnud maailma suurim mobiiltelefonide tootja.{{millal}} 2011. aastal sõlmis Nokia lepingu [[Microsoft]]iga, mille järgi Nokia järgmised telefonid kasutavad operatsioonisüsteemi [[Windows Phone]]. Hiljem ostis Microsoft 5,44 miljardi euro eest Nokia seadmete ja teenuste haru, mida asus juhtima Nokia senine tegevjuht [[Stephen Elop]].<ref>[https://www.aripaev.ee/article/2013/9/3/microsoft-ostis-nokia-ara Microsoft ostis Nokia ära] Äripäev, 03.09.2013</ref> Edaspidi on Nokia keskendunud telekommunikatsiooni taristu loomisele. 2016. aastal omandas Nokia ettevõtte [[Withings]] eesmärgiga luua tooteid [[nutistu]] turule.<ref>[http://majandus24.postimees.ee/3670831/nokia-ostab-170-miljoniga-mobiilse-tervishoiufirma-withings Nokia ostab 170 miljoniga mobiilse tervishoiufirma Withings] Postimees, 26.04.2016</ref> 2016. aasta teatas Nokia, et annab Soome [[HMD Global]]i õiguse kasutada oma kaubamärki mobiiltelefonide ja tahvelarvutite tootmisel.<ref>[https://www.aripaev.ee/borsiuudised/2016/12/03/nokia-tuleb-taas Nokia tuleb taas] Äripäev, 3.12.2016</ref> == Ajalugu == Nokia kasvas välja kolmest ettevõttest: Nokia AS, Soome Kummitehas (Suomen Gummitehdas Oy) ja Soome Kaablitehas (Suomen Kaapelitehdas Oy). Nokia asutati [[1865]]. Seda tegid [[kaevandus]][[insener]] [[Fredrik Idestam]] ja poliitik [[Leo Mechelin]], kes pärastpoole oli [[Helsingi]] linnanõukogu esimees ja [[Soome peaminister]]. Nad rajasid [[Tampere]] lähedale [[Tammerkoski]] [[kärestik]]ule [[saeveski]]. [[1868]] rajas Idestam Tamperest 15 km kaugusele lääne suunas [[Nokia]] linna lähedale teise [[vesiveski]]. See asus [[Nokianvirta]] jõel, mille võimsus oli suurem. [[1871]] reorganiseerisid Idestam ja Mechelin selle ettevõtte [[aktsiaselts]]iks ja andsid sellele nimeks Nokia, mis püsib tänapäevani. [[19. sajand]]i lõpul soovis Mechelin hakata Nokias [[elekter|elektrit]] tootma, aga see kava põrkus Idestami vastuseisule. Kuid [[1896]] tõmbus Idestam ettevõtte juhtimisest tagasi ja seetõttu sai Mechelin [[1898]] ettevõtte juhiks. Sellel kohal oli ta elu lõpuni (suri [[1914]], Idestam suri [[1916]]). [[1902]] käivitas Nokia [[elektrijaam]]a. [[1898]] asutas Eduard Polón Soome Kummitehase, mis tootis [[kaloss]]e ja teisi [[kumm]]itooteid. [[20. sajand]]i algul rajas kummitehas Nokia linna lähedale oma tehased ja asus oma tooteid müüma Nokia nime all. Pärast [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] lõppu sattus Nokia AS suurde rahapuudusse ja selleks, et tootmiseks edaspidigi elektrit saada, omandas kummitehas elektrijaama. [[1912]] asutas [[Arvid Wickström]] Soome Kaablitehase, mis tootis [[telefon]]i-, [[telegraaf]]i- ja elektrijuhtmeid. See sai aluseks Nokia hilisemale tegevusele juhtmete ja [[elektroonika]] tootmise vallas. [[1922]] omandas kummitehas ka kaablitehase. Soome esimene [[olümpiavõitja]] [[maadlus|maadleja]] [[Verner Weckman]] oli 16 aastat kaablitehase peainsener ja pärast seda sai ta [[1937]] kaablitehase juhiks. Pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] pidi Soome [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]] maksma [[reparatsioon]]i ja kaablid olid osa sellest. See andis ettevõttele kindla aluse edaspidiseks. Kuigi nimetatud kolmel ettevõttel oli alates 1922 ühine omanik, liitusid nad juriidilises mõttes alles [[1967]]. Uus ettevõte tegutses esialgu paljudes tööstusharudes: ta tootis [[paber]]it, [[auto]]de ja [[jalgratas]]te [[rehv]]e, [[jalanõu]]sid, sealhulgas kummisaapaid, sidekaableid, [[teler]]eid ja muud koduelektroonikat, [[personaalarvuti|personaalarvuteid]], [[elektrigeneraator]]eid, [[kondensaator]]eid, [[plast]]i, [[alumiinium]]i, [[keemiline aine|keemilisi aineid]] ning sõjaväevarustust, näiteks [[gaasimask]]e ja sideseadmeid. Alates [[1983]] hakkas Nokia tarnima [[soome sõjavägi|Soome sõjaväele]] digitaalseid kantavaid krüpteeritud tekstipõhiseid sideseadmeid [[Sanomalaite M 90]], mis sai sõjaväes populaarseks ja mis paljudest nimetatud toodetest kõige rohkem sarnanes mobiiltelefonidega. [[1960]] loodi Suomen Kaapelitehdas Oy elektroonikaosakond ja [[1964]]. aastal toodeti esimene [[VHF]]-telefon. Lõpuks otsustas Nokia lõpetada koduelektroonika tootmine ja keskenduda [[telekommunikatsioon]]i kõige kiiremini kasvavatele harudele. [[1988]] eraldati Nokiast rehve tootev ettevõte [[Nokian Renkaat]] Oy ja [[1990]] kummisaapaid tootev [[Nokian Jalkineet]] (viimane pole alates [[2005]] enam iseseisev). [[1990. aastad|1990. aastate]] jooksul likvideeris Nokia kõik oma tegevused, mis polnud seotud telekommunikatsiooniga. == Nokia telekommunikatsiooniettevõttena == [[Fail:Midpoint Nokia Karaportti.jpg|pisi|Nokia peakontor]] Ajaleht [[BusinessWeek]] hindas 2005. aastal Nokia kaubamärgi hinnalt maailma kuuendaks väärtusega 26,452 miljonit [[USA dollar]]it. Sellega oli ta kõige kallim väljaspool USA-d asuvate ettevõtete kaubamärkidest.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk. 320</ref> BusinessWeek hindas 2007. aastal Nokia kaubamärgi hinnalt maailma viiendaks väärtusega 25 miljardit eurot. Pärast [[iPhone]]'i turuletulekut 2007. aastal jäi Nokia [[nutitelefon]]ide turul hätta ja ettevõtte aktsiate turuväärtus vähenes paari aasta jooksul ligi kolm korda. Mobiiltelefonide turul üldiselt jäi Nokia positsioon tugevaks: 2009. aastal oli Nokia siiski suurim mobiiltelefonide tootja, müües rohkem telefone kui kolm peamist nutitelefonide alast konkurenti kokku. 2010. aasta 3. kvartalis müüs Nokia 26,5 miljonit nutitelefoni, 38% maailma nutitelefonide turust. 2011. aasta 2. kvartalis müüdi aga vaid 16,7 miljonit Nokia nutitelefoni, mis tähendab 22-protsendist turuosa langust 9 kuuga. Kuna Apple müüs 2011. aasta 2. kvartalis 20 miljonit uut iPhone'i, langes Nokia nutitelefonide müügis teisele kohale.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/49985047/nokia-turuosa-kaotust-peetakse-maailmarekordiks Nokia turuosa kaotust peetakse maailmarekordiks] Delfi, 22.7.2011</ref> Nokial on tehased 9 riigis ja tootearendusüksused 16 riigis. Müügiga tegeleti 2009. aastal enam kui 160 riigis. 2009. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte palgal 123 553 töötajat ([[Nokia Siemens Networks]] kaasa arvatud). Umbes 30% neist töötas tootearenduse alal.<ref>[https://web.archive.org/web/20101122105803/http://www.nokia.com/NOKIA_COM_1/About_Nokia/Sidebars_new_concept/Nokia_in_brief/In_briefJul10.pdf Nokia in brief 2010], juuli 2010</ref> Nokia [[aktsia]]d on noteeritud [[Helsingi börs|Helsingi]], [[Pariisi börs|Pariisi]] ja [[New Yorgi börs]]il. 2010. aastast oli ettevõtte tegevjuht [[Stephen Elop]]. [[2005]]–[[2010]] oli tegevjuht [[Olli-Pekka Kallasvuo]]. Alates 2006. aastast oli ta ühtlasi juhatuse esimees. == Vaata ka == * [[Nokia toodete loend]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} *[http://www.nokia.fi/ Nokia koduleht] {{OMXS30}} {{OMXH25}} [[Kategooria:Soome ettevõtted]] [[Kategooria:Infotehnoloogiaettevõtted]] [[Kategooria:Börsiettevõtted]] [[Kategooria:Nokia| ]] [[Kategooria:New Yorgi börsil noteeritud ettevõtted]] [[Kategooria:Telekommunikatsiooniettevõtted]] [[Kategooria:Elektroonikaettevõtted]] 98icwc44o8o1gmwtpuknk8xevod58c9 Nové Město (Praha) 0 122100 7231363 4088907 2026-09-09T14:57:58Z Kuuskinen 33651 7231363 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Prague 07-2016 Mezibranska.jpg|pisi|Nové Město tänav]] [[Pilt:Novoměstská radnice 1.jpg|pisi|[[Karli väljak]] ja uus raekoda]] '''Nové Město''' ehk '''Uuslinn''' on [[Tšehhi]] pealinna [[Praha]] linnaosa. Hoolikalt planeeritud Nové Město rajas kuningas [[Karl IV (Saksa-Rooma keiser)|Karl IV]] [[1348]]. aastal. See oli kaks korda suurem kui [[Staré Město|Vanalinn]], seal asusid põhiliselt kaubalaod ning seal elasid käsitöölised.<ref name="Now" /> [[1800]]. aastate lõpupoole selle kaugem kindlustus lammutati ja Uuslinn arenes selliseks, nagu ta praegu välja paistab. Uuslinnas on palju ilmalikke ja hariduslikke hooneid, aga ka uhkeid gooti ja barokk-kirikuid. Uuslinna tuntuim maamärk on [[Václavi väljak]], mis algselt ehitati hobuturuks ja on nüüd kaubandus- ja turismikeskus. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Now">{{netiviide |pealkiri=Attractions and Sights in Nove Mesto |väljaanne=Prague Now |url=https://prague-now.com/neighbourhoods/attractions-and-sights-in-nove-mesto/ |vaadatud=2026-09-09}}</ref> }} == Välislingid == * [http://www.prague.cz/prague-new-town.asp Prague New Town] ingliskeelne {{Coordinate |NS=50.07665833 |EW=14.42450278 |type=city |region=CZ-PR |dim=10000}} [[Kategooria:Praha]] rpq43hltu7nangfwway0xgq154z65ro Tallinna ühistranspordiliinid 0 122720 7231534 7230545 2026-09-10T05:06:09Z ~2026-34651-55 231505 7231534 wikitext text/x-wiki '''Tallinna ühistranspordiliinid''' on [[Tallinn]]a-sisesed ja kohati Tallinna lähiümbrust läbivad [[buss]]i-, [[trollibuss|trolli]]-, [[tramm]]i- ja [[rong]]iliinid. == Bussiliinid == Tallinnas on 2026. aasta 1. augusti seisuga 69 bussiliini, millest: * 11 töötavad vaid tööpäeviti (liinid 8A, 9, 11, 26A, 28, 30, 32, 45, 46, 47, 55); * 3 on ekspressliinid (liinid 9, 11, 46); * 1 sõidab laupäeviti, kuid mitte pühapäeviti (liin 7); * kõikidel liinidel on madalapõhjalised järjekorrad; * kõik 69 on Tallinna Linnatranspordi teenindamisel; * pikim on liin 1 (Vana-Pääsküla – Viru – Viimsi (Krillimäe)), ~54 km; * lühim on liin 62 (Väike-Õismäe – Mäeküla (Rehelepa)), ~10 km; * Ööliinid on 91, 92, 93, 94, 95, 96 === Liinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Viimsi]] (Krillimäe) |[[TLT]] |Krillimäe / Vana-Pääsküla | |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TLT |Mõigu / Balti jaam | |- |[[3 (Tallinna bussiliin)|3]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tiskre]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[5 (Tallinna bussiliin)|5]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Viru keskus|Viru]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Männiku | |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Merivälja|Merivälja Pansion]] – [[Metsakooli tee]] |TLT |Merivälja Pansion | |- |[[7 (Tallinna bussiliin)|7]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Seli | |- |[[8 (Tallinna bussiliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[8A (Tallinna bussiliin)|8A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Äigrumäe]] |TLT |Viru keskus | |- style="background:pink; color:crimson" |[[9 (Tallinna bussiliin)|9]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Kadaka |ekspress |- |[[10 (Tallinna bussiliin)|10]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[11 (Tallinna bussiliin)|11]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]] |TLT |Kadaka |ekspress |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Seli / Väike-Õismäe | |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe |- |[[15 (Tallinna bussiliin)|15]] |[[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Sõjamäe]] |TLT |Sõjamäe | |- |[[16 (Tallinna bussiliin)|16]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Tallinn-Väike]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[18 (Tallinna bussiliin)|18]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus | |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[20 (Tallinna bussiliin)|20]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Teelise]] |TLT |Viru keskus | |- |[[21 (Tallinna bussiliin)|21]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Landi]] |TLT |Viru keskus | |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[23 (Tallinna bussiliin)|23]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Kadaka | |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka | |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Tiskre]] – [[Vanasadam|Reisisadama D-Terminal]] |TLT |Reisisadama D-Terminal | |- |[[26 (Tallinna bussiliin)|26]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[26A (Tallinna bussiliin)|26A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Paljassaare põik]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[27 (Tallinna bussiliin)|27]] |[[Harkujärve]] (Oja tee) – [[Laagri|Laagri alevik]] (Laaniku) |TLT |Harkujärve (Oja tee) | |- |[[28 (Tallinna bussiliin)|28]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Väike-Õismäe]] (Sinilille) |TLT |Vana-Lõuna (Kitseküla) | |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu (Maardu)|Kärmu]] |TLT |Seli | |- |[[31 (Tallinna bussiliin)|31]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[31A (Tallinna bussiliin)|31A]] |[[Priisle]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle | |- |[[32 (Tallinna bussiliin)|32]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Männiku | |- |[[33 (Tallinna bussiliin)|33]] |[[Männiku tee|Männiku]] – [[Kopli tänav|Kopli]] (Maleva) |TLT |Männiku | |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus / Muuga aedlinn | |- |[[35 (Tallinna bussiliin)|35]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Seli | |- |[[36 (Tallinna bussiliin)|36]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Viru keskus|Viru]] |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Mustamäe]] – [[Kakumäe sadam]] |TLT |Mustamäe | |- |[[38 (Tallinna bussiliin)|38]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] |TLT |Viru keskus / Muuga | |- |[[39 (Tallinna bussiliin)|39]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Kurepõllu |Liikuri]] |TLT |Vana-Lõuna | |- |[[40 (Tallinna bussiliin)|40]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Pelguranna]] (Supelranna) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam | |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[44 (Tallinna bussiliin)|44]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus | |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe | |- style="background:pink; color:crimson" |[[46 (Tallinna bussiliin)|46]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |TLT |Väike-Õismäe / Seli |ekspress |- |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Peetri Lasteaed-Põhikool|Peetri kool]] |TLT |Lennujaam | |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Pirita|Pirita keskus]] – [[Lasnamäe|Vesse]] (Gaasi) |TLT |Vesse (Gaasi) | |- |[[49 (Tallinna bussiliin)|49]] |[[Viimsi keskus]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam | |- |[[50 (Tallinna bussiliin)|50]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Pae (Tallinn)|Majaka Põik]] |TLT |Seli | |- |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Väike-Õismäe | |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |P. Pinna / Hobujaama | |- |[[57 (Tallinna bussiliin)|57]] |[[Raudalu]] – [[Kitseküla (Tallinn)|Kalev]] |TLT |Raudalu | |- |[[58 (Tallinna bussiliin)|58]] |[[Priisle]] – [[Majaka põik]] |TLT |Priisle | |- |[[59 (Tallinna bussiliin)|59]] |[[Balti jaam]] – [[Pikakari rand|Pikakari]] |TLT |Balti jaam | |- |[[60 (Tallinna bussiliin)|60]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Seli | |- |[[61 (Tallinna bussiliin)|61]] |[[Astangu|Kotermaa]] – [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Järve haigla]] |TLT |Kotermaa | |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Mäeküla asum|Mäeküla]] (Rehelepa) |TLT |Väike-Õismäe | |- |[[63 (Tallinna bussiliin)|63]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] |TLT |Priisle | |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Priisle]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Priisle | |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Priisle]] – [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Pelguranna / Priisle | |- |[[67 (Tallinna bussiliin)|67]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Juhan Sütiste tee|Sütiste]] |TLT |J. Sütiste tee / Seli | |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] (Kitseküla) – [[Viru keskus|Viru]] – [[Maleva tänav|Kopli liinid]] |TLT |Vana-Lõuna | |- style="background:SkyBlue" |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Mustamäe]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Väike-Õismäe]] (Rukkilille) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[93 (Tallinna bussiliin)|93]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Viimsi keskus]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |- style="background:SkyBlue" |[[96 (Tallinna bussiliin)|96]] |ÖÖ [[Balti jaam]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |ÖÖ Balti jaam |L P (ööliin) |} === Endised bussiliinid === ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna bussiliin)|1]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Merivälja]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti augustis 2005 |- |[[1A (Tallinna bussiliin)|1A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Viimsi Keskus]] |TLT |Viru keskus |Muudeti juulis 2022 [[1 (Tallinna bussiliin)|liiniks 1]] |- |[[1PR (Tallinna bussiliin)|1PR]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pirita]] |[[TAK]] |Viru keskus |Suleti jaanuaris 2009 |- |[[2 (Tallinna bussiliin)|2]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Nõmme asum|Nõmme]] |TAK |Nõmme |Käis laupäeviti ja pühapäeviti viimati 1991 |- style="background:pink; color:crimson" |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe|Mähe tee]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1989 |- |[[4 (Tallinna bussiliin)|4]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Pirita jõgi]] |TAK |Pirita jõgi |Suleti oktoobris 1994 |- |[[5A (Tallinna bussiliin)|5A]] |[[Kose (Tallinn)|Metsakooli]] – [[Merivälja|Merivälja Pansion]] |TAK |Metsakooli |Muudeti novembris 2009 [[6 (Tallinna bussiliin)|liiniks 6]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kallavere]] |TAK |Viru väljak |Muudeti mais 1994 [[86 (Tallinna bussiliin)|liiniks 86]] |- |[[6 (Tallinna bussiliin)|6]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Viru väljak]] |TAK |Viru väljak |Suleti jaanuaris 2000 |- |[[12 (Tallinna bussiliin)|12]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK |Viru väljak |Viimati käigus 1999 |- |[[13 (Tallinna bussiliin)|13]] |[[Kallavere]] – [[Muuga sadam]] |TAK |Muuga sadam |Muudeti jaanuaris 1994 [[85 (Tallinna bussiliin)|liiniks 85]] |- style="background:pink; color:crimson" |[[13A (Tallinna bussiliin)|13A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Priisle]] |MRP |Priisle / Väike-Õismäe |ekspress, muudeti jaanuaris 2002 [[12 (Tallinna bussiliin)|liiniks 12]] |- style="background:pink; color:crimson" |[[14 (Tallinna bussiliin)|14]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pääsküla|Vana-Pääsküla]] |TLT |Viru keskus |ekspress, ühendati [[1 (Tallinna bussiliin)|1 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Sõjamäe|Suur-Sõjamäe]] – [[J. Sütiste tee]] |TAK |J. Sütiste tee |Suleti veebruaris 2006 |- |[[17 (Tallinna bussiliin)|17]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[17A (Tallinna bussiliin)|17A]] |[[Juhan Sütiste tee|J. Sütiste tee]] – [[Siselinna kalmistu|Juhkentali]] (Veskiposti) |TLT |J. Sütiste tee |Ühendati [[67 (Tallinna bussiliin)|67 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[18A (Tallinna bussiliin)|18A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Urda]] |TLT |Viru keskus |Ühendati [[18 (Tallinna bussiliin)|18 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[19 (Tallinna bussiliin)|19]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TLT |Viru keskus |Suleti veebruaris 2019 |- |[[20A (Tallinna bussiliin)|20A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Viru keskus |Muudeti 1. augustil 2026 [[19 (Tallinna bussiliin)|liiniks 19]] |- |[[21A (Tallinna bussiliin)|21A]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Väike-Õismäe |Muudeti 1. augustil 2026 [[22 (Tallinna bussiliin)|liiniks 22]] |- |[[21B (Tallinna bussiliin)|21B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Ühendati [[21 (Tallinna bussiliin)|21 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Balti jaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Balti jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Väike-Õismäe |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[23A (Tallinna bussiliin)|23A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Tallinna bussijaam|Autobussijaam]] |TAK |Kadaka |Suleti juunis 2009 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Balti jaam]] – [[Mõigu]] |TAK |Balti jaam |Suleti juunis 1995 |- |[[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |[[Mustamäe]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Mustamäe |Ühendati [[24A|24A liiniga]] veebruaris 2022 |- |[[24A (Tallinna bussiliin)|24A]] |[[Kadaka (Tallinn)|Kadaka]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Kadaka |Muudeti juulis 2022 [[24 (Tallinna bussiliin)|liiniks 24]] |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK |Hobujaama |Viimati käigus 1993 |- |[[25 (Tallinna bussiliin)|25]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Laagri|Laagri alevik]] |TLT |Keskuse |Ühendati [[20A|20A liiniga]] septembris 2020 |- |[[29 (Tallinna bussiliin)|29]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Hooldekodu tee|Iru hooldekodu]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Muudeti 1. augustil 2026 [[31A (Tallinna bussiliin)|liiniks 31A]] |- |[[29A (Tallinna bussiliin)|29A]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Iru]] – [[Kärmu]] |TAK |Seli |Muudeti juunis 2009 [[30 (Tallinna bussiliin)|liiniks 30]] |- |[[29B (Tallinna bussiliin)|29B]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Kärmu]] |TAK |Hobujaama |Suleti oktoobris 2006 |- |[[30 (Tallinna bussiliin)|30]] |[[Tallinna Teenindusmaja|Teenindusmaja]] – [[Tallinna lauluväljak|Lauluväljak]] | |käis suurürituste ajal Lauluväljakul viimati 1994 | |- |[[33A (Tallinna bussiliin)|33A]] |[[Männiku asum|Männiku]] – [[Kopli|Maleva]] |TAK |Maleva |Suleti mais 1994, liin 33 lõpetas sõitmise Kopli poolsaare lõppu, <br /> suunati 33A marsruudile (seni oli käigus puhkepäeviti) |- |[[34 (Tallinna bussiliin)|34]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pärnamäe kalmistu|Ristaia]] |TAK |Viru keskus |Suleti oktoobris 2004 |- |[[34A (Tallinna bussiliin)|34A]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Muuga aedlinn]] (Õunapuu puiestee) |TLT |Viru keskus |Muudeti juulis 2022 [[34 (Tallinna bussiliin)|liiniks 34]] |- |[[37 (Tallinna bussiliin)|37]] |[[Järve (Tallinn)|Risti]] – [[Raudalu]] |MRP |Raudalu |Suleti aprillis 2003 |- style="background:pink; color:crimson" |[[41 (Tallinna bussiliin)|41]] |[[Balti jaam]] – [[Mähe aedlinn]] |TAK |Balti jaam |ekspress, viimati käigus 1988 |- |[[41B (Tallinna bussiliin)|41B]] |[[Balti jaam]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TLT |Balti jaam |Ühendati [[41 (Tallinna bussiliin)|41 liiniga]] 1. augustil 2026 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK |Petrooleumi |Muudeti jaanuaris 1994 [[84 (Tallinna bussiliin)|liiniks 84]] |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Kopli]] – [[Peterburi tee|Vesse]] |TLT |Kopli |Trammiliini asendusbussiliin, suleti augustil 2014 |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[A. Laikmaa bussipeatus|A. Laikmaa]] – [[Peterburi tee|Vesse]] |TLT |A. Laikmaa |Trammiliini asendusbussiliin, suleti septembril 2015 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] |TAK |P. Pinna |Suleti 1988 |- |[[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Väike-Õismäe |Ühendati [[8 (Tallinna bussiliin)|8 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[45 (Tallinna bussiliin)|45]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] |TAK |Kakumäe |Suleti detsembris 1995 |- style="background:pink; color:crimson" |[[47 (Tallinna bussiliin)|47]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, ühendati [[54 (Tallinna bussiliin)|54 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[48 (Tallinna bussiliin)|48]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Pelguranna]] (Randla) |TLT |Viru keskus |Ühendati [[35 (Tallinna bussiliin)|35 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[51 (Tallinna bussiliin)|51]] |[[Viru keskuse bussiterminal|Viru keskus]] – [[Priisle]] |TLT |Priisle / Viru keskus |Ühendati [[40 (Tallinna bussiliin)|40 liiniga]] 21. oktoobril 2024 |- |[[52 (Tallinna bussiliin)|52]] |[[Kopli]] – [[Mere puiestee]] |TLT |Kopli | Trolliliini või Trammiliini asenbusbussiliin, suleti 18. augustil 2024 |- style="background:pink; color:crimson" |[[53 (Tallinna bussiliin)|53]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |ekspress, ühendati [[9 (Tallinna bussiliin)|9 liiniga]] juunis 2020 |- style="background:pink; color:crimson" |[[54 (Tallinna bussiliin)|54]] |[[Kallavere]] – [[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiakadeemia]] |TAK |Kunstiakadeemia |Muudeti jaanuaris 1994 [[83 (Tallinna bussiliin)|liiniks 83]] |- |[[55 (Tallinna bussiliin)|55]] |[[Paul Pinna tänav|P. Pinna]] — [[Majaka põik|Pae]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna autobusside sõiduplaanid {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:296226/265148/page/1 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref> |TAK |P. Pinna | |- style="background:pink; color:crimson" |[[56 (Tallinna bussiliin)|56]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Seli |ekspress, ühendati [[46 (Tallinna bussiliin)|46 liiniga]] 1. novembril 2022 |- |[[62 (Tallinna bussiliin)|62]] |[[Laagna (Tallinn)|P. Pinna]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TAK |Lennujaam |Suleti novembris 2007 |- |[[63A (Tallinna bussiliin)|63A]] |[[Priisle]] – [[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Pirita]] – [[Priisle]] |TAK |Priisle |Liin sõitis suviti, õhtupoolne ring oli vastupidine, suleti augustis 1997 |- |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Vana-Pääsküla]] |TAK |Vana-Pääsküla |Suleti märtsis 2000 |- style="background:pink; color:crimson" |[[64 (Tallinna bussiliin)|64]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Ülemiste]] (Kaubajaama) |TLT |Väike-Õismäe |ekspress, suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[65 (Tallinna bussiliin)|65]] |[[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |TLT |Lennujaam / Seli |Suleti 21. oktoobril 2024 |- |[[66 (Tallinna bussiliin)|66]] |[[Peterburi tee]] – [[Priisle]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Peterburi tee]] |MRP |Peterburi tee |Suleti mais 2003 |- |[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] |[[Priisle]] – [[Teatri väljak|Estonia]] |TLT |Priisle |Ühendati [[42 (Tallinna bussiliin)|42 liiniga]] 1. augustil 2023 |- |[[69 (Tallinna bussiliin)|69]] |[[Paldiski maantee trollidepoo|Lille]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Kaubamaja |Suleti 11. augustil 2013 |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Lauluväljak]] |TLT |Hobujaama |Suleti juulil 2014 |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Harkujärve]] – [[Oja tee|Oja]] [[Oja tee|tee]] |TLT |Harkujärve/Oja tee |Suleti augustil 2023 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Kopli tänav|Kopli]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Paldiski maantee trollidepoo|Lille]] – [[Balti jaam]] |TLT |Balti jaam |Suleti 28. veebruaril 2021 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Mustamäe]] – [[Moonalao tänav|Moonalao]] |TLT |Mustamäe |Suleti 24. juuli 2022 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Harkujärve]] – [[Oja tee|Oja]] [[Oja tee|tee]] |TLT |Harkujärve/Oja tee |Suleti 23. augustil 2026 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Lasnamägi|Lauluväljak]] | | | |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Mustamäe]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. augustil 2026 |- |[[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] – [[Balti jaam]] |TLT |Keskuse |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |[[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |[[Mustamäe]] – [[Balti jaam]] |TLT |Mustamäe |Trolliliini asendusbussiliin, suleti 1. juulil 2026 |- |}{{Tallinna bussiliinid}} === Kommertsbussiliinid === {| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[200 (Tallinna bussiliin)|200]] |[[Tallinn]] ([[Maleva tänav|Maleva]]) – [[Kurna]] |[[Hansabuss]] |Kurna |Iga päev |- |[[277 (Tallinna bussiliin)|277]] |[[Tallinn]] – [[Tammispea]] – [[Käsmu]] – [[Võsu]] |Ekspressbussiliinid osaühing | |Sõidab R-P |} === Endised kommertsbussiliinid === ''Marsruudina on toodud viimane marsruut enne liini sulgemist.'' :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Vedaja ! Puhkepeatus ! Märkmed |- |[[70 (Tallinna bussiliin)|70]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[TAK]] | |Muudeti juulis 1995 [[liiniks 190]] |- |[[71 (Tallinna bussiliin)|71]] |[[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiülikool]] – [[Kallavere]] |[[TAK]] | |1991–1995 |- |[[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |[[Kallavere]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1994–1995 |- |[[73 (Tallinna bussiliin)|73]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Muuga aedlinn]] |TAK | |1994–1995, liini 25 asemel |- |[[74 (Tallinna bussiliin)|74]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] |TAK | |1992–1994, liini 12 asemel |- |[[75 (Tallinna bussiliin)|75]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]] |TAK | |1992–1995 |- |[[76 (Tallinna bussiliin)|76]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] – [[Rohuneeme]] |TAK | |1993–1995 |- |[[77 (Tallinna bussiliin)|77]] |[[Merivälja]] – [[Viimsi haigla]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78 (Tallinna bussiliin)|78]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] |TAK | |1993–1994 |- |[[78A (Tallinna bussiliin)|78A]] |[[Balti jaam]] – [[Merivälja]] – [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] – [[Merivälja]] – [[Viru väljak]] – [[TAK]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79 (Tallinna bussiliin)|79]] |[[Balti jaam]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |TAK | |1993–1994 |- |[[79A (Tallinna bussiliin)|79A]] |[[Kiisa raudteejaam]] – Loodus |TAK | |1993–1994 |- |[[80 (Tallinna bussiliin)|80]] |[[Väike-Õismäe]] – [[Iru soojuselektrijaam|Iru elektrijaam]] |TAK | |1995–1996 |- |[[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |[[Vabaduse väljak]] – [[Pirita]] |Eesti Buss | |1997–1998 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Olümpia hotell|Hotell Olümpia]] |TAK | |1997–2000 |- |[[82 (Tallinna bussiliin)|82]] |[[Patareisadam|Linnahalli sadam]] – [[Tallinna bussijaam|Bussijaam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |MRP | |2010–2012 Linda Line'i tellimusel |- |[[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |[[Kallavere]] – [[Eesti Kunstiakadeemia|Kunstiakadeemia]] |TAK | |1994–1995 |- |[[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |[[Kallavere]] – [[Sadama|Petrooleumi]] |TAK | |1994–1995 |- |[[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |[[Kallavere]] – [[Muuga sadam]] |TAK | |1994–1995 |- |[[86 (Tallinna bussiliin)|86]] |[[Viru väljak|Hobujaama]] – [[Kallavere]] |TAK | |1994–1995 |- |[[88 (Tallinna bussiliin)|88]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Kadaka turg]] |TAK | |1997–2000 |- |[[89 (Tallinna bussiliin)|89]] |[[Kompassi plats|Maneeži]] – [[Linnamäe tee]] |AS Fomrin | |1995–1998 |- |[[90 (Tallinna bussiliin)|90]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |MRP | |1994–1995 |- |[[90K (Tallinna bussiliin)|90K]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] |Hansabuss | |2011–2012 |- |[[90A (Tallinna bussiliin)|90A]] |[[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Patareisadam|Linnahall]] |MRP | |1994–1995 |- |[[91 (Tallinna bussiliin)|91]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – Tihniku Maksimarket |MRP | |1994–2000 |- |[[92 (Tallinna bussiliin)|92]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Männi (bussipeatus)|Männi]] |MRP | |1995–1999 |- |[[92A (Tallinna bussiliin)|92A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Kadaka turg]] – [[Key Kaubamaja]] |MRP | |1996–1998 |- |[[94 (Tallinna bussiliin)|94]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]] |MRP | |1997–1998 |- |[[95 (Tallinna bussiliin)|95]] |[[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]] |MRP | |1997–1998 |- |[[97 (Tallinna bussiliin)|97]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] |MRP | |1997 |- |[[98 (Tallinna bussiliin)|98]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Laagna tee]] – [[Mahtra tänav|Mahtra]] – [[Seli (Tallinn)|Seli]] – [[Priisle]] |MRP | |1995–1999 |- |[[99 (Tallinna bussiliin)|99]] |[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Mähe tee]] |MRP | |1997 |- |[[99A (Tallinna bussiliin)|99A]] |[[Vanasadam|Reisisadam]] – [[Balti jaam]] – [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pirita]] – [[Merivälja]] |MRP | |1995–1996 |- |[[177 (Tallinna bussiliin)|177]] |[[Tallinn]] – [[Keila]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[191 (Tallinna bussiliin)|191]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[198 (Tallinna bussiliin)|198]] |[[Tallinn]] – [[Tabasalu]] – [[Vääna-Jõesuu]] – [[Keila-Joa]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[201 (Tallinna bussiliin)|201]] |[[Tallinn]] ([[Mustakivi]]) – [[Kurna]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[203 (Tallinna bussiliin)|203]] |[[Tallinn]] – [[Maardu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[206 (Tallinna bussiliin)|206]] |[[Tallinn]] – [[Saku]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[206A (Tallinna bussiliin)|206A]] |[[Tallinn]] – [[Saku]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] – [[Aespa]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[207 (Tallinna bussiliin)|207]] |[[Tallinn]] – [[Saku]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[207 (Tallinna bussiliin)|207]] |[[Tallinn]] – [[Rannamõisa]] – [[Suurupi]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[208 (Tallinna bussiliin)|208]] |[[Tallinn]] – [[Saue]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[209 (Tallinna bussiliin)|209]] |[[Tallinn]] – [[Iru]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] – [[Maardu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[210 (Tallinna bussiliin)|210]] |[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Maardu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[214 (Tallinna bussiliin)|214]] |[[Tallinn]] – [[Järveküla]] – [[Jüri]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[214A (Tallinna bussiliin)|214A]] |[[Tallinn]] – [[Järveküla]] – [[Jüri]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[219 (Tallinna bussiliin)|219]] |[[Tallinn]] – [[Kurtna]] – [[Kiisa (Saku)|Kiisa]] – [[Aespa]] – [[Entusiasti]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[221 (Tallinna bussiliin)|221]] |[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Kärmu]] – [[Maardu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[224 (Tallinna bussiliin)|224]] |[[Tallinn]] – [[Laagri]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[229 (Tallinna bussiliin)|229]] |[[Tallinn]] – [[Kose-Uuemõisa]] – [[Kose]] – [[Ravila]] – [[Vardja (Kose)|Vardja]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[229A (Tallinna bussiliin)|229A]] |[[Tallinn]] – [[Kose]] – [[Ravila]] – [[Ardu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[236 (Tallinna bussiliin)|236]] |[[Tallinn]] – [[Kuusalu]] – [[Loksa]] – [[Viinistu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[237 (Tallinna bussiliin)|237]] |[[Tallinn]] – [[Vääna-Jõesuu]] – [[Keila-Joa]] – [[Lohusalu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[237A (Tallinna bussiliin)|237A]] |[[Tallinn]] – [[Vääna-Jõesuu]] – [[Keila-Joa]] – [[Kloogaranna]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[238 (Tallinna bussiliin)|238]] |[[Tallinn]] – [[Ääsmäe]] – [[Ruila]] – [[Kernu]] – [[Haiba]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[242 (Tallinna bussiliin)|242]] |[[Tallinn]] – [[Kiiu]] – [[Kuusalu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[242A (Tallinna bussiliin)|242A]] |[[Tallinn]] – [[Kolga]] – [[Loksa]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[244 (Tallinna bussiliin)|244]] |[[Tallinn]] – [[Jüri]] – [[Aruküla]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[244A (Tallinna bussiliin)|244A]] |[[Tallinn]] – [[Jüri]] – [[Aruküla]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[256 (Tallinna bussiliin)|256]] |[[Tallinn]] – [[Riisipere]] – [[Nissi]] – [[Turba]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[258 (Tallinna bussiliin)|258]] |[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Maardu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[259 (Tallinna bussiliin)|259]] |[[Jüri]] – [[Raeküla]] – [[Assaku]] – [[Tallinn]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[260 (Tallinna bussiliin)|260]] |[[Tallinn]] – [[Haabneeme]] – [[Rohuneeme]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[262 (Tallinna bussiliin)|262]] |[[Tallinn]] – [[Lagedi]] – [[Aruküla]] – [[Raasiku]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[270 (Tallinna bussiliin)|270]] |[[Tallinn]] – [[Mähe]] – [[Randvere]] – [[Tammneeme]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[270 (Tallinna bussiliin)|270]] |[[Tallinn]] – [[Loksa]] – [[Käsmu]] – [[Võsu]] – [[Vergi]] – [[Karepa]] |Ekspressbussiliinid osaühing | | |- |[[283 (Tallinna bussiliin)|283]] |[[Tallinn]] – [[Maardu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[285 (Tallinna bussiliin)|285]] |[[Tallinn]] – [[Laagna tee|Laagna]] – [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] – [[Maardu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[286 (Tallinna bussiliin)|286]] |[[Tallinn]] – [[Maardu]] |[[Hansabuss]] | | |- |[[288 (Tallinna bussiliin)|288]] |[[Tallinn]] – [[Pirita]] – [[Muuga aedlinn]] – [[Maardu]] |[[Hansabuss]] | | |} == Trammiliinid == {{vaata ka|Trammiliiklus Tallinnas}} :{| class="wikitable" |- ! Liin ! Marsruut ! Märkmed |- |[[1 (Tallinna trammiliin)|T1]] |[[Kopli]] – [[Kadriorg]] | |- |[[2 (Tallinna trammiliin)|T2]] |[[Kopli]] – [[Vanasadam]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- |[[3 (Tallinna trammiliin)|T3]] |[[Tondi]] – [[Kadriorg]] | |- |[[4 (Tallinna trammiliin)|T4]] |[[Tondi]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] | |- |[[5 (Tallinna trammiliin)|T5]] |[[Kopli]] – [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna]] | |- style="background:#ccf0d5" |[[6 (Tallinna trammiliin)|T6]] |[[Kopli]] – [[Hobujaama tänav|Hobujaama]] – [[Peterburi tee|Suur-Paala]] |Avatakse 1. septembril |- style="background:#FFE5B4; color:crimson" |[[7 (Tallinna trammiliin)|T7]] |[[Kopli]] – [[Tallinna lennujaam|Lennujaam]] |Ajutine liin T3 ja T4 asendamiseks |} === Kasutatav veerem === :{| class="wikitable" |- ! Tüüp ! Kasutuses ! Märkused |- |[[KT4SU]]* |alates 1980 |51–123 |- |[[KT4D]]* |alates 1996 |59 tk 124–182, kasutatud trammid Saksamaalt [[Cottbus]]i, [[Gera]] ja [[Erfurt|Erfurd]]i linnadest |- |[[KT6T]] |alates 2001 |12 tk, koostatud liigendtrammidest KT4 |- |CAF Urbos |alates 2015 |20 tk 501–520 |- |PESA TWIST 147N |Alates 2024 |23 tk - 521 - 543, esimine sõit 23.08.2024. 540-543 - Trammid on endiselt tootmises. |} * Lõpp mudelinimetusel tähistab regiooni, kuhu tehase toodang suunati. SU – Soviet Union ([[Nõukogude Liit]]); D – Deutschland ([[Saksamaa]]) {{Tallinna trammiliinid}} == Trolliliinid == {{Vaata ka|Trollibussiliiklus Tallinnas}} === Toimuvad trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[72 (Tallinna trolliliin)|72]] |[[Mustamäe]] — [[Kopli]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[9 (Tallinna trolliliin)|9]], aga natuke muu |- |[[81 (Tallinna trolliliin)|81]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |- |[[83 (Tallinna trolliliin)|83]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |- |[[84 (Tallinna trolliliin)|84]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |- |[[85 (Tallinna trolliliin)|85]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Sama marsruut, mis oli liinil [[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |} === Endised trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[1 (Tallinna trolliliin)|1]] |[[Mustamäe]] — [[Mustamäe tee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] |- |[[2 (Tallinna trolliliin)|2]] |[[Mustamäe]] — [[Estonia puiestee|Estonia]] |Suleti 1. detsember 2012, asendati bussiliiniga [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] |- |[[3 (Tallinna trolliliin)|3]] |[[Mustamäe]] — [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] |- |[[4 (Tallinna trolliliin)|4]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] |- |[[5 (Tallinna trolliliin)|5]] |[[Mustamäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. novembris 2024, asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]] |- |[[6 (Tallinna trolliliin)|6]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |- |[[7 (Tallinna trolliliin)|7]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Balti jaam]] |Suleti 1. jaanuaris 2016, asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]] |- |[[8 (Tallinna trolliliin)|8]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Vabaduse väljak]] |Suleti 1. aprillis 2000, asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]] |- |[[9 (Tallinna trolliliin)|9]] |[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]] — [[Kopli]] |Suleti 2. mail 2017, asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] |} === Planeeritud trollibussiliinid === {| class="wikitable" |+ !Liin !Marsruut !Märkmed |- |[[42 (Tallinna bussiliin)|42]] |[[Väike-Õismäe]] — [[Rahu tee|Lasnamäe]] |Pärast tavapärase trollibussiliikluse taastamist sai sellest liinist uus sihtmärk trollibussiliikluse taastamiseks ning akutrollid võidakse siin käivitada aastatel 2028–2030 uue lõpp-peatusega laiendatud [[Rahu tee|Rahu teel]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2025-08-05 |pealkiri=Tallinn to buy another 30 battery trolleys, planning Lasnamäe trolley link |url=https://news.err.ee/1609763313/tallinn-to-buy-another-30-battery-trolleys-planning-lasnamae-trolley-link |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref><ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Rahu tee - tee |keel=et |url=https://citify.eu/et/rahu-tee/ |vaadatud=2026-08-11}}</ref>. |}{{Tallinna trolliliinid}} == Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavad ühistranspordiettevõtted == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] * [[MRP Linna Liinid]] * [[Tallinna Autobussikoondis]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]<br> == Rongiliinid == {| class="wikitable" !Liin !Marsruut !Märkmed |- ! colspan="3" |Läänesuund |- |[[Tallinna–Pääsküla rongiliin|R11]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Pääsküla raudteejaam|Pääsküla]] |Ainus liin, mis ei ületa Tallinna piire |- |[[Tallinna–Keila rongiliin|R12]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Keila raudteejaam|Keila]] | |- |[[Tallinna–Keila kiirrongiliin|RE12]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Keila raudteejaam|Keila]] | |- |[[Tallinna–Kloogaranna rongiliin|R13]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Kloogaranna raudteepeatus|Kloogaranna]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|R14]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] | |- |[[Tallinna–Paldiski kiirrongiliin|RE14]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] | |- |[[Tallinna–Paldiski rongiliin|R15]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|R16]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Turba raudteepeatus|Turba]] | |- |[[Tallinna–Turba kiirrongiliin|RE16]] |[[Turba raudteepeatus|Turba]] — [[Balti jaam|Tallinn]] | |- |[[Tallinna–Turba rongiliin|R17]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Turba raudteepeatus|Turba]] | |- ! colspan="3" |Edelasuund |- |[[Tallinna–Rapla rongiliin|R21]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Rapla raudteejaam|Rapla]] | rowspan="2" |Elektrifitseerimata liinid |- |[[Tallinna–Türi rongiliin|R22]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Türi raudteejaam|Türi]] |- ! colspan="3" |Idasuund |- |[[Tallinna–Tapa rongiliin|R30]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Tapa raudteejaam|Tapa]] | |- |[[Tallinna–Aegviidu rongiliin|R31]] |[[Balti jaam|Tallinn]] — [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] | |} : == Vaata ka == * [[Tallinna Linnatranspordi AS]] * [[Tallinna ühistransport]] * [[MRP Linna Liinid]] * [[Tallinna Autobussikoondis]] * [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]<br> == Välislingid == * [http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=113005 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hindade kehtestamine (al 1.01.2009)] * [https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796422 Ühistranspordiseadus] * [http://www.yhistransport.eu yhistransport.eu, Tallinna ühistransporti kirjeldav veebisait] == Viited == <references />{{Tallinna Ühistransport}} [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] [[Kategooria:Ühistranspordiliinid]] cel8r1o4sk2ufcnc6le74y8cjkqan9a Tartu lahing (1944) 0 141664 7231542 7066528 2026-09-10T05:41:59Z Estopedist1 278 kat 7231542 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on 1944. aasta lahingutest; 1234. aastal toimus [[Emajõe lahing (1234)|Emajõe lahing]]}} {{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2018}} {{Sõjaline konflikt |konflikt=Tartu lahing |osa= [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde lahingutest]] [[Sõjategevus Eestis (1944)|Eestis]] |pilt=Voerts.jpg |pildiallkiri=Emajõe soised kaldad ja Võrtsjärv. |aeg=3. august &ndash; 17. september 1944 |koht= Kagu-Eesti |tulemus= Nõukogude võit |osaline1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Saksa Riik|Saksamaa]]<br> :[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Armeegrupp Narva|Armeegr Narva]]: [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Võitlusgrupp Wagner]]<br> [[Pilt:11. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Division „Nordland“.svg|23px]] [[11. SS-soomusgrenaderidiviis "Nordland"]] väeosad<br> [[Pilt:Estonian Division.jpg|23px]] [[47. Relva-SS Grenaderirügement|47. Relva-SS Grenaderirügemendi]] II pataljon<br> [[Pilt:Estonian Division.jpg|23px]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. Relva-SS Grenaderirügemendi]] I pataljon<br> [[Pilt:Estonian Division.jpg|23px]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Relva-SS Grenaderirügemendi]] I, II ja III pataljon<br> [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Pilt:207th_Sicherungs_Division_Logo.svg|25px]] [[207. julgestusdiviis|207. julgestusdiviis]]i 94. julgestusrügement ja<br> [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[1. Eesti Piirikaitserügement]] <br> [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[5. Eesti Piirikaitserügement]] <br> [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[II armeekorpus]] |osaline2= {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Nõukogude Liit]]<br> :{{Riigi ikoon|NSVL}} [[3. Balti rinde]]:<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[67. armee]]<ref>[https://pamyat-naroda.ru/documents/view/?id=135635611&backurl=division%5C67%20%D0%90::begin_date%5C09.08.1944::end_date%5C13.08.1944::use_main_string%5Ctrue::group%5Call::types%5Copersvodki:rasporyajeniya:otcheti:peregovori:jbd:direktivi:prikazi:posnatovleniya:dokladi:raporti:doneseniya:svedeniya:plani:plani_operaciy:karti:shemi:spravki:drugie&date_from=09.08.1944&date_to=13.08.1944&static_hash=38ceb22f25284ac49a699582fa4df0db Журнал боевых действий 67 А], Период с 01.08.1944 по 31.08.1944 г. pamyat-naroda.ru (vaadatud 10.06.2020) </ref><br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[116. laskurkorpus]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[291. laskurdiviis]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[86. laskurdiviis]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[376. laskurdiviis]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[128. laskurkorpus]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[44. laskurdiviis]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[86. laskurdiviis]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[326. laskurdiviis]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[14. kindlustatud rajoon]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[1. löögiarmee]]<ref>[https://pamyat-naroda.ru/documents/view/?id=2600482&backurl=division%5C1%20%D0%A3%D0%B4.%20%D0%90::begin_date%5C03.08.1944::end_date%5C03.08.1944::use_main_string%5Ctrue::group%5Call::types%5Copersvodki:rasporyajeniya:otcheti:peregovori:jbd:direktivi:prikazi:posnatovleniya:dokladi:raporti:doneseniya:svedeniya:plani:plani_operaciy:karti:shemi:spravki:drugie&date_from=03.08.1944&date_to=03.08.1944&static_hash=1e1d3d29ce46b43f634ee33a386f106b Журнал боевых действий 1 Уд. А], Период с 01.08.1944 по 31.08.1944 г. pamyat-naroda.ru (vaadatud 10.06.2020) </ref><br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[118. laskurkorpus]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[12. kaardiväe laskurkorpus]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[123. laskurkorpus]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[54. armee]] (Läti suunal)<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[14. õhuarmee]]<br> |väejuht1=[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Ferdinand Schörner]] ([[Väegrupp Nord]])<br>[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Jürgen Wagner]] ([[Võitlusgrupp Wagner]])<br /> [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Wilhelm Hasse]] ([[II armeekorpus]])<br />[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Hans Gollnick]] ([[XXVIII armeekorpus]]) |väejuht2={{Riigi ikoon|NSVL}} [[Ivan Maslennikov]] ([[3. Balti rinne]])<br>{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Vladimir Romanovski]] ([[67. armee]])<br />{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Nikanor Zahvatajev]] ([[1. löögiarmee]])<br />{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Ivan Fedjuninski]] ([[2. löögiarmee]]) |jõud1=65 000 sõdurit (Kagu-Eestis 10. augustil) |jõud2=272 800 sõdurit (Kagu-Eestis 10. augustil) <br />345 500 sõdurit (Kagu-Eestis 14. septembril)<br />300 soomusmasinat<br />2569 suurtükki (Suure Emajõe joonel 17. septembril) |kaotused1=? |kaotused2=71 806 sõdurit, neist 16 292 taastumatute kaotustena 10. augustist 6. septembrini 1944. |ala=Kagu-Eesti langemine Nõukogude vägede kätte}} '''Tartu lahinguks''' loetakse võitlusi, mis peeti Kagu-Eestis 1944. aasta augustis ja septembris, sealhulgas ka [[Kärevere lahing|Kärevere]] ja [[Tamsa lahing]]. Vahel peetakse selle osaks ka [[Meerapalu lahing]]ut. Tartu lahingut on nimetatud ka '''Tartu rinde lahinguteks''' või '''Emajõe lahinguteks'''. Nõukogude vägede taktikaline eesmärk oli lüüa Saksa [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] ja vallutada [[Tartu]]. Nende strateegiline siht oli Mandri-Eesti kiire hõivamine. Nõukogude peastaap kavandas jõudmist [[Liivi laht|Liivi laheni]] ja [[armeegrupp Narwa]] lõksu püüdmist.<ref name="tartuoff" /> Saksa vägedes olid [[20. eesti diviis|eesti mobiliseeritud]], keda motiveeris Eesti Vabariigi taassünni võimalus.<ref name="white" /> [[Pilt:Tartu Offensive.gif|pisi|300px|Punaarmee [[Tartu operatsioon|Tartu pealetungioperatsioon]]i löögisuunad]] Kiiruga Tartu alla paisatud üksustest komplekteeritud võitlusgrupp Wagner suutis Nõukogude armee edasitungi vaid aeglustada, mitte peatada. Nõukogude 16. üksik tankibrigaad hõivas [[Kärevere sild|Kärevere silla]] ning suundus [[Voldi]] poole, lõikamaks Saksa võitlusgruppi ära ülejäänud [[armeegrupp Narwa]]st. Samal ajal 25. augustil vallutasid neli laskurdiviisi ägedais tänavalahinguis Tartu. [[Soomepoisid|Soomepoistest]] moodustatud [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemen]]di III pataljon koos [[37. Kaitsepataljon|37.]] ja [[38. Kaitsepataljon|38.]] Eesti politseipataljoniga ning [[Hyazinth von Strachwitz]]i tankisalgaga purustasid 30. augustiks ohtliku [[Voldi]] tankikiilu ja vallutasid tagasi [[Kärevere sild|Kärevere silla]] ([[Kärevere-Voldi lahing]]). [[Võitlusgrupp Rebane|Võitlusgrupi]] [[Alfons Rebane|Rebane]] ja Saksa üksuste poolne [[Raadi]] sillapea likvideerimiskatse 4.–6. septembril jäi edutuks. Üle [[Lämmijärv]]e toodi 5.–11. septembril rindele Nõukogude 2. löögiarmee. Pealetungil Riiale ründas Nõukogude 3. Balti rinne 14. septembril Valga-[[Võrtsjärv]]e lõigus Saksa XXVIII armeekorpust, kuhu kuulusid ka kohalikud [[Omakaitse]] pataljonid. Ägedates lahingutes hoidsid Saksa ja eesti üksused rinnet, nurjates Nõukogude vägede plaani armeegrupp Narwa kotti võtta. Saksa väejuhatus otsustas Eesti maha jätta, käivitades 16. septembril taandumisoperatsiooni "Aster". Järgneval hommikul murdis Nõukogude 2. löögiarmee Emajõe rindest kogu ulatuses sügavalt läbi, alustades Tallinna pealetungi.<ref name="hiio" /> ==Taust== 1944. aasta suvel oli Saksa [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarinne]] kokku varisemas. Juulis oli Narva rinne ja [[Sinimägede lahing]] ainus koht, kus sakslased suutsid [[Narva pealetung |Punaarmeed paigal hoida]]. Murdnud [[10. august]]il läbi Saksa Wehrmachti [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] XXVIII armeekorpuse [[Aluksne|Marienburgi]] [[Marienburgi kaitseliin|kaitseliinist]], hõivas Nõukogude 67. armee [[Petseri]], [[Võru]] ja [[Põlva]] ning lähenes kiiresti [[Valga]]le ja [[Tartu]]le. 15. augustil 1944 kehtestati [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi Narwa]] ja [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] eraldusjooneks [[Pihkva järv]]e lõunatipp – [[Põlva]] – [[Võrtsjärv]]e põhjakallas [[Oiu]] juures – [[Kolga-Jaani|Kolga Jaani]] – [[Põltsamaa]] ja ka Harjumaa ja osa Järvamaast kuulusid armeegrupi Narwa võimupiirkonda. Saksa armee peatas punavägede liikumise Valga suunas, kuid Tartu kaitsmiseks ei jätkunud enam jõude. {{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)#Sõjategevus Kagu-Eestis}} ==Jõud== Nõukogude [[Tartu pealetungioperatsioon|Tartu pealetungioperatsiooni]] algul oli Punaarmeel selles rindelõigus 4,3 korda rohkem sõdureid, 14,8 korda rohkem suurtükke ja 4,1 korda rohkem soomusmasinaid kui sakslastel.<ref name="2sWCP" /> Saksa jõud koosnesid põhiliselt erinevatest võitlusgruppidest ja mitmesugustest väiksematest üksustest. Kohalikel [[Omakaitse]] üksustel oli halb relvastus ja nõrk võitlusvõime. ==Punaarmee sissetung Kagu-Eestisse== Punaarmee Tartu pealetung algas [[Punaarmee]] [[3. Balti rinde]] sissetungiga Lõuna-Eestisse augusti algul 1944. Nõukogude [[2. löögiarmee]] tõmmati Narva rindelt välja ja paigutati ümber Eesti kagurindele. Kaks sellesse armeesse kuuluvat diviisi rakendati dessandiks üle [[Lämmijärv]]e [[Mehikoorma]]sse. Teised üksused suunati [[Peipsi järv]]e ja Tartu vahele ülesandega vallutada Tartu, ületada Emajõgi ja tungida põhja suunas. [[10. august]]il murdsid Punaarmee 3. Balti rinde väed Kirde-Lätis läbi Saksa Wehrmachti [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] [[XXVIII armeekorpus]]e [[Aluksne|Marienburgi]] [[Marienburgi kaitseliin|kaitseliinist]]. [[67. armee]] tungis [[Lõkova]]-[[Zabolotje]] liinilt [[Vana-Saaluse]] ja Võru suunas, [[1. löögiarmee]] aga [[Rõuge]] ja [[Alūksne]] suunas. 11. augustil vallutas 67. armee koosseisu kuuluv [[116. laskurkorpus]] [[Petseri]]. 13. augustil vallutas Punaarmee [[Võru]]. Punaarmee pealetungisuunal Lõuna-Eestis olid kaitsel XXVIII ja [[XXXVIII armeekorpus]]e kuus diviisi ja väiksemad üksused, tagalas paiknes [[207. julgestusdiviis]]. Vahepeal olid sakslased suutnud organiseerida [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] – [[Koiva|Koiva jõe]] joonel kaitsepositsiooni. Eelpositsioon asus [[Puka]] – [[Sangaste]] – [[Karula]] – [[Varstu]] – Aluliina järve joonel. 14. augustil jõudsid punased lahinguta [[Antsla]]sse. Sealt hakkas üks Punaarmee väekoondis liikuma Sangaste suunas sihiga vallutada [[Tõrva]], kohtas aga 16. augustil Sangastes sakslasi, kes asusid vasturünnakule, piirasid sisse ühe Nõukogude diviisi ja lõid ülejäänud tagasi [[Antsla]]sse. Punaarmee diviis oli juba hävitamisohus, kuid selle päästis Nõukogude 7. korpus, mis vabastas oma diviisi sakslaste piiramisrõngast ja lõi sakslased [[Sangaste]]sse tagasi. ==Mehikoorma dessant== 16. augustil 1944 tegi [[2. löögiarmee]] dessantgrupp kindralleitnant Aleksei Gretškin juhtimisel, [[Mehikoorma dessant|dessandi]] üle [[Lämmijärv]]e Peipsi ja Pihkva järve vahel [[Mehikoorma]]sse. Võitlusgrupp Wagneri üksused suutsid 191. laskurdiviisi edasitungi peatada, kuid pidi varsti taanduma oma parempoolse naabri, 12. Luftwaffe välidiviisi taganemise tõttu. 16. augustil vallutas Punaarmee 67. armee 86. laskurdiviis [[Põlva]]. 17. augustil tungisid tugevad Punaarmee motoriseeritud üksused Võitlusgrupp Wagnerile alluva 207. julgestusdiviisi ja 12. Luftwaffe välidiviisi üksuste vahele ning Saksa vägede taganemine jätkus. Kuni [[16. august]]ini, [[Mehikoorma dessant|Mehikoorma dessandi]] päevani, ei olnud [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] lõunaosas teisi väeosi peale rannakaitseüksuste, mis oleks võidud pealetungivatele Punaarmee vägedele vastu saata. Sellest päevast hakkas sinna saabuma [[armeegrupp Narva]] väikesi eesti-saksa üksusi, mis alustasid võitlust ründavate Punaarmeega. Moodustatud [[Võitlusgrupp Wagner]], [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland"|4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaadi Nederland]] ülema SS-Brigadeführer [[Jürgen Wagner]]i juhtimisel) koosseisu määrati Narva rindelt 11. jalaväediviisi 23. jalaväerügement, SS-pataljon Wallonien, [[11. SS-soomusgrenaderidiviis "Nordland"|11. SS-soomusgrenaderidiviis Nordland]] 11. soomus-luurepataljon, Nordlandi [[liikursuurtükk]]ide [[divisjon]] ja suurem hulk erinevaid suurtükiüksusi. 18. armee alluvusest toodi Võitlusgrupp Wagner alluvusse [[207. julgestusdiviis]], mille koosseisu kuulus 94. julgestusrügement ja millele allusid [[1. Eesti Piirikaitserügement|1.]] ja [[5. Eesti Piirikaitserügement|5. eesti piirikaitserügement]] ning [[Eesti 1. Tagavararügement|piirikaitserügementide täiendusrügement]], samuti Peipsi kaldal rannakaitses olevad Omakaitse pataljonid. Ajal, kui [[5. Eesti Piirikaitserügement|5. Eesti Piirikaitserügemendi]] II pataljon võitles Mehikoormas maale tulnud Punaarmeee väeosadega, pidasid [[207. julgestusdiviis]]i [[1. Eesti Piirikaitserügement]] ja [[94. julgestusrügement|94. julgestusrügemend]]i pataljon kaitselahingut [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] joonel. Kui 5. Eesti Piirikaitserügemendi II pataljon alustas taandumist [[Ahja jõgi|Ahja jõe]] joonele, alustasid ka 1. Eesti Piirikaitserügement ja 94. julgestusrügemendi pataljon taandumist läbi metsade samale joonele. 16.–18. augustil õnnestus 18. armee II armeekorpuse 87. jalaväediviisil, 31. grenaderidiviisil ja lahinggrupil Mann Punaarmee 1. löögiarmeele alluvate 14. ja 12. kaardiväe laskurkorpuse edasitung Sangaste juures peatada ja vastane tagasi tõrjuda. 18. septembril pärastlõunal tulistasid viis Balti laevastiku [[Peipsi flotill]]i suurtükipaati suurtükkidest [[Mustvee]]d ja [[Kasepää]]d. Mustvees sai selle käigus surmavalt haavata Peipsi rannakaitse ülem kolonel [[Paul Gallas]]. 17. augustil määrati võitlusgrupp Wagner alluvusse [[20. Eesti SS-diviis]]i [[47. Relva-SS Grenaderirügement|47. Relva-SS Grenaderirügemendi]] staap ja [[Võitlusgrupp Rebane]] II/47 pataljon, Waffen-Sturmbannführer [[Alfons Rebane|Alfons Rebase]] juhtimisel ja 11. jalaväediviisi [[füsiljeer]]pataljon. 18. augustil saadeti Narva rindelt võitlusgrupp Wagner käsutusse 20. Eesti SS-diviisi [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. Relva-SS Grenaderirügemendi]] I pataljon Waffen-Hauptsturmführer [[Paul Maitla]] juhtimisel ja mõned suurtükidivisjonid. 20. augustil võitlusgrupp Wagner alluvusse 20. Eesti SS-diviisi 46. rügemendi staap ja I ja II pataljon ning veel mõned suurtükiüksused. 23. augustil 1944 suunati väegrupi Nord poolt armeegrupi Narwa käsutusse ka Saksa motoriseeritud pataljoni Roller ja lahinggrupp [[ooberstleitnant]] Manni juhtimisel, mis koosnes 87. jalaväediviisi 187. grenaderirügemendi staabist, 132. jalaväediviisi 436. grenaderirügemendi II pataljonist, 393. ründesuurtükkide brigaadi 1. patareist seitsme [[ründesuurtükk|ründesuurtükist]], 630. armee-pioneeripataljoni 2. kompaniist ja armee-[[tankitõrje]]divisjoni 3. patareist. 25. augustist allutati armeegrupile Narwa ka [[kindralleitnant]] [[Wilhelm Hasse]] [[II armeekorpus]]e, mille väeosad olid juba osaliselt eelnevalt allutatud Tartu piirkonna kaitsele. ==Tamsa lahing== Olukorra päästmiseks tõid sakslased 23. augustil 1944 Elvasse [[Hyazinth von Strachwitz]]i soomusüksuse, mis koosnes [[SS-Sturmbannführer]] Martin Grossi SS-tankibrigaadist Gross ja [[ooberstleitnant]] Meinrad von Laucherti 101. tankibrigaadist. See pidi andma löögi edasitungivate Punaarmeede 67. armee laskurdiviiside tagalasse. [[Võitlusgrupp Strachwitz]] koosnes umbes 30 tankist, mida toetasid suurtükidivisjon ja üks pioneerikompanii. põhijõuks olid üheksa [[PzKpfw V Panther|Panther-tanki]], lisaks hulk väiksemaid tanke ja soomukeid ning raskesuurtükidivisjon üheksa kahuriga. 23. augusti öösel sõitis von Strachwitzi maastikuauto [[Sangaste mõis]]a juures teelt välja. Von Strachwitz ja tema tankiüksuse operatiivosakonna ülem said raskelt vigastada. Samuti viidi samal päeval teise rindelõiku [[kolonel]] [[Hans-Ulrich Rudel]]i [[sööstpommitaja]]te üksus, mistõttu kavandatav rünnak jäi ilma õhutoetusest. Plaan otsustati siiski käiku lasta. Saksa rünnak algas 24. augusti varahommikul 189. LD 891. laskurpolgu positsioonide vallutamisega. Tankid jätkasid rünnakut Elva–Pangodi maanteel Tamsa suunas. [[Uuta|Uhuta]] külas sattusid nad varitsusse seatud Punaarmee tankitõrjekahurite ja rünnaksuurtükkide tule alla, kuid suutsid sellest positsioonist läbi murda. Järjest tugevneva vastupanu kiuste jõudsid Saksa tankid lõpuks [[Tamsa]] külani, kus põrkas tankikoondis 189. laskurdiviisi, 690. ja 1247. tankitõrjepolgu ning 1047. liikursuurtükkide polgu tugevale vastupanule ning kandis raskeid kaotusi, pärastlõunaks oli alles veel kolm tervet tanki. Lahingu käigus hukkus Nõukogude 189. laskurdiviisi ülem kindralmajor Pavel Potapov. Selle ajaga olid Tamsani jõudnud uued Punaarmee soomusüksused. Väegrupp Nord staap andis nüüd tankidele taganemiskäsu, et mitte kanda liiga suuri kaotusi. Tankid pöördusid tagasi, üle Elva ja Puhja [[Jõesuu]] suunas ja liikusid neid jälitava punaväe ees [[Puhja]]ni. Punaarmee tungis 118. laskurkorpuse 282. laskurdiviis 16. üksiku tankibrigaadi, 361. liikursuurtükkide kaardiväepolgu ja 1433. liikursuurtükkide polgu toetusel edasi põhja suunas, jõudis Tartust läänes Tallinna–Tartu maanteele ja tungis üle [[Kärevere sild|Kärevere silla]], mis oli jäänud õhku laskmata, üle Emajõe. 21.–23. augustil suutis 1. löögiarmee kaotatud positsioonid tagasi võita ja rinne stabiliseerus mõneks päevaks [[Sangaste]] juures. {{vaata|Tamsa lahing}} Loodusliku tõkkena voolab [[Emajõgi]] kogu oma ulatuses soises maastikus ja suviti oli jõe ületamine võimalik vaid üle sildade Jõesuus [[Võrtsjärv]]e ääres, [[Kärevere (Tartu)|Kärevere]]s, Tartus ja Tartu juures üle raudteesilla. 282. laskurdiviisi 877. laskurpolk liikus koos tankide ja liikursuurtükkidega mööda maanteed edasi [[Laeva]] suunas, 872. ja 874. laskurpolk aga pöördusid kirdesse ja tungisid raudtee suunas. SS-Brigadeführer Wagner tegi SS-pataljonile Wallonien ülesandeks Kärevere sild tagasi vallutada, mis vaatamata suurtele kaotustele ei läinud korda. ==Võitlus Tartu linnas== 23. augustil sattusid Nõo kaitsjad piiramisrõngasse, ent [[Paul Vent]]i juhitud [[Võitlusgrupp Vent|võitlusgrupil]] õnnestus välja murda ja Tartu serval [[Tähtvere]]s uutele positsioonidele asuda. 24. ja 25. augusti ööl taganesid Tartu ümber kaitses olevad võitlusgrupp Wagneri üksused, 23. grenaderirügement ja 46. Eesti SS-rügemendi I ja II pataljon, Tartu linna. Ööl vastu 25. augustit pommitasid punased Tartut. 25. augustil, pärast [[Tamsa lahing]]ut, alustas Punaarmee rünnakut Tartule kolmes suunas. [[Võitlusgrupp Vent|Venti võitlusgrupi]] kompaniid olid kokku sulanud paarikümnemehelisteks, sest alates võitlustest Elvas ei olnud nad täiendust ega puhkust saanud. Linnavõitluses kadus üldine juhtimine, iga kompanii või rühm võitles oma algatusel ja nii jäid Tartu sillad õhkimata, millest ründavad punased üle tulid. Erilise sangarlikkusega kaitsesid 11. jalaväediviisi osad [[Eesti Rahva Muuseum]]i [[Raadi mõis]]as, kuid ülemvõimu ees olid nad sunnitud taanduma Kilgi kõrtsi suunas koos Venti võitlusgrupiga. Venelased püüdsid Emajõge ületada ka linnast ida pool, kuid seal lõi Alfons Rebase [[Võitlusgrupp Rebane|võitlusgrupp]] kõik rünnakud tagasi. 146., 86. ja 128. laskurdiviis soomus- ja suurtükiüksuste toetusel vallutasid siiski linna ja tungisid mitmes kohas üle jõe ning 25. augustil 1944 langes Tartu Punaarmee kätte. Kuni 25. augustini oli linn Nõukogude vägede, seejärel 6. septembrini Saksa vägede suurtükitule all.<ref name="tartu" /><ref name="hiio" /> Selles ning tänavalahingutes hävisid [[Vanemuine (teater)|teater Vanemuine]], [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirik]], [[Eesti Rahva Muuseum]] ning tekitati [[Tartu Ülikool]]i varadele 40 miljoni rubla väärtuses kahju<ref name="DE1No" /> (võrdus 2010. a vääringus u 70 mln euro [[ostujõud|ostujõuga]]).{{lisa viide}} 26. augustil allutati senisest [[16. armee (Wehrmacht)|16. armee]] [[I armeekorpus]]est, armeegrupi Narwa II armeekorpuse alluvusse kindralleitnant vabahärra [[Mauritz von Strachwitz]]i 87. jalaväediviis ja [[20. Eesti SS-diviis]]i [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Relva-SS Grenaderirügemendi]] III pataljon. 28. augustil allutati II armeekorpusele [[37. Eesti Politseipataljon|37.]] ja [[38. Eesti Politseipataljon|38. eesti politseipataljon]], ja 30. augustist 7. septembrini toodi Saksamaalt Emajõe rindele 563. grenaderidiviis 1147., 1148. ja 1149. grenaderirügement, suurtükirügement jt üksused. ==Kärevere sillapea== 26. augustil tungis Punaarmee edasi, vallutades [[Maramaa]] ja püüdes ühineda üle [[Kärevere sild|Kärevere sil]]la tulnud korpusega. Värskete jõududega õnnestus II armeekorpusel likvideerida Kärevere juures üle jõe tunginud 282. laskurdiviisi kolm polku ning soomusüksused ja vastane üle jõe tagasi suruda. 28. augustil asusid [[20. eesti diviis]]i võitlusgrupid, [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46.rügemendi]] III pataljon kapten [[Voldemar Pärlin]]i juhtimisel, politseipataljonid ja saksa väed vastupealetungile ning 30. augustiks oli Emajõe põhjakallas Võrtsjärvest [[Jänese sild|Jänese sil]]lani venelastest vaba. Soomepoiste pataljon kaotas [[Pupastvere]]-[[Õvi]] all 34 meest langenutena ja 136 haavatutena, kuid täitis oma ülesande. Pataljoni autasustati korraga 44 [[Raudrist]]iga. {{vaata|Pupastvere lahing}} Võitlused sakslaste eelpositsioonil kestsid 28. augustini, mil sakslased tõmbusid tagasi oma kaitsepositsioonile [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] – [[Koiva|Koiva jõe]] joonele. Punaarmee katsed [[Valga]] vallutamiseks kestsid 30. augustini. Neis kandis Nõukogude [[1. löögiarmee]] [[90. laskurkorpus]]e [[321. diviis]] rünnakutes raskeid kaotusi ja loobus linna vallutamisest. [[Laeva]] suunas ei arendanud Punaarmee pealetungi, vaid liikusid edasi piki [[Emajõgi|Emajõe]] kallast kirde suunas ja jõudsid 24. augustil [[Nõela]] külani. Tartumaa Omakaitse maleva uueks ülemaks määrati [[kolonel]] [[Jaan Unt (sõjaväelane)|Jaan Unt]], kes hakkas Omakaitse meestega organiseerima [[Voldi]] kaitset ja lõi tagasi Punaarmee eelosi, kes liikusid Voldi suunas, võttes lahingust isiklikult osa. ==Tartu tagasivallutamise katse== Tartu tagasivallutamise operatsioon Punaarmee 86., 128., 291. ja 321. laskurdiviisi osadele algas 4. septembril. 87. jalaväediviis tungis peale Tallinna maantee ja [[Vasula]]-[[Vahi (Tartu)|Vahi]] suunas ühe soomuskompanii toetusel. Operatsioon arenes alguses edukalt – võeti tagasi [[Vahi põllutöökool]], [[Maramaa]], [[Raadi]] vallamaja, kuid kõigist pingutustest hoolimata ei läinud korda punaseid Raadilt välja lüüa. 5. septembril peeti lahinguid ainult Raadi pärast. [[Major]] [[Friedrich Kurg]]i mehed jõudsid korduvalt [[Raadi mõisa park|Raadi mõisa pargi]] müürini, kuid olid sunnitud jällegi tagasi tõmbuma. Saksa [[PzKpfw V Panther|Panther-tank]]id sõitsid linna sisse, kuid jalaväeosad ei pääsenud punaste tulest läbi. Vahi põllutöökool käis neis lahinguis kaks korda käest kätte. Tartu sillapea suruti tunduvalt kokku ja punased olid kiilutud Tartu linna piiridesse. 5. septembri õhtul asusid II armeekorpuse jõud Tartus kaitsele. 87. jalaväediviisi ja 563. grenaderidiviisi toomisega Emajõe rindele, saadeti 29. augustil saadeti Narva rindele tagasi SS-pataljon Wallonien ja 5.–6. septembril kolonelleitnant von Laucherti tankikoondis [[Cēsis]]esse 18. armee alluvusse. 7.–12. septembril lahkus lahinggrupp Mann, motoriseeritud pataljon Roller, 23. grenaderirügement, 11. jalaväediviisi füsiljeepataljon, Nordlandi soomus-luurepataljon, tankitõrjedivisjon ja suurtükirügemendi II divisjon, 54. SS-suurtükirügemendi II divisjon ja [[19. Läti 2. Relvagrenaderide SS-diviis|19. Läti SS-diviis]]i suurtükiväeosad. 10.–12. septembrini saadeti Eestist ära viimased 227. jalaväediviisi osad. Emajõe rindele jäid 87. jalaväediviis ja 563. grenaderidiviis ning 207. julgestusdiviisi 94. julgestusrügement. Lisaks eestlaste üksused: 207. julgestusdiviisile allunud 20. Eesti SS-diviisi 47. rügemendi II pataljon, [[1. Eesti Piirikaitserügement|1.]] ja [[5. Eesti Piirikaitserügement]] ja Omakaitse pataljonid, 87. jalaväediviisile allutatud 20. Eesti SS-diviisi 46. rügemendi I ja II pataljon, ning 563. jalaväediviisile allutatud [[37. Eesti Politseipataljon|eesti politseipataljonid nr 37]] ja [[38. Eesti Politseipataljon|38.]] 46. rügemendi III pataljon oli II armeekorpuse reservis. ==Vaata ka== *[[Sõjategevus Eestis (1944)]] *[[Narva lahing (1944)]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="tartuoff">Арвед Калво (1976) Изгнание фашистов из Южной Эстонии (август – сентябрь 1944 года). Eesti Raamat, Tallinn, lk 24</ref> <ref name="white">{{cite book|author=Estonian State Commission on Examination of Policies of Repression|url=http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=12709/TheWhiteBook.pdf|publisher=Estonian Encyclopedia Publishers|title=The White Book: Losses inflicted on the Estonian nation by occupation regimes. 1940 – 1991|page=18|year=2005|access-date=2010-12-06|archive-date=2013-01-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20130114130824/http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=12709/TheWhiteBook.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="tartu">{{cite book|title=Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu|editor=Heivi Pullerits, Urmas Tõnisson, Allan Liim ja Andres Andresen|year=2005|publisher=Ilmamaa|chapter=20. sajand|author=Ago Pajur|pp=73–98}}</ref> <ref name="hiio">{{cite book|author=Toomas Hiio|year=2006|pages=1035–1094|chapter=Combat in Estonia in 1944|editor=Toomas Hiio, Meelis Maripuu, & Indrek Paavle |title=Estonia 1940–1945: Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity|location=Tallinn}}</ref> <ref name="DE1No">Hillar Palamets (1982). Ülikool Suure Isamaasõja aastail. Rmt.: Karl Siilivask, Hillar Palamets (koost.). Tartu Ülikooli ajalugu lk 169–187. Eesti Raamat, Tallinn</ref> <ref name="2sWCP">Arved Kalvo (1972). ''Nemad vabastasid Lõuna-Eesti''.</ref> }} ==Kirjandus== *[[Léon Degrelle|Degrelle, Léon]]. ''Kadunud leegion''. Tallinn 1996. *[[Mart Laar|Laar, Mart]]. ''Emajõgi 1944: Teise maailmasõja lahingud Lõuna-Eestis''. Tartu 2005. *Mengel, Hamilkar. ''Suurim armastus: Esimene Eesti Piirikaitse Rügement lahingutules''. New York 1960. ==Välislingid== *[https://pamyat-naroda.ru/ops/tartuskaya-nastupatelnaya-operatsiya/?static_hash=1e1d3d29ce46b43f634ee33a386f106b Тартуская наступательная операция], https://pamyat-naroda.ru/ {{Eesti Teises maailmasõjas}} [[Kategooria:Tartu Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Lahingud Eestis]] [[Kategooria:Teise maailmasõja lahingud]] [[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1944. aastal]] p5bwvuv2dlhw9i3ir8gr6dthrbf1kch 7231543 7231542 2026-09-10T05:42:34Z Estopedist1 278 kat alles jäetud enne kustutamist 7231543 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on 1944. aasta lahingutest; 1234. aastal toimus [[Emajõe lahing (1234)|Emajõe lahing]]}} {{Lisaviiteid|kuu=september|aasta=2018}} {{Sõjaline konflikt |konflikt=Tartu lahing |osa= [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde lahingutest]] [[Sõjategevus Eestis (1944)|Eestis]] |pilt=Voerts.jpg |pildiallkiri=Emajõe soised kaldad ja Võrtsjärv. |aeg=3. august &ndash; 17. september 1944 |koht= Kagu-Eesti |tulemus= Nõukogude võit |osaline1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Saksa Riik|Saksamaa]]<br> :[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Armeegrupp Narva|Armeegr Narva]]: [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Võitlusgrupp Wagner]]<br> [[Pilt:11. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Division „Nordland“.svg|23px]] [[11. SS-soomusgrenaderidiviis "Nordland"]] väeosad<br> [[Pilt:Estonian Division.jpg|23px]] [[47. Relva-SS Grenaderirügement|47. Relva-SS Grenaderirügemendi]] II pataljon<br> [[Pilt:Estonian Division.jpg|23px]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. Relva-SS Grenaderirügemendi]] I pataljon<br> [[Pilt:Estonian Division.jpg|23px]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Relva-SS Grenaderirügemendi]] I, II ja III pataljon<br> [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Pilt:207th_Sicherungs_Division_Logo.svg|25px]] [[207. julgestusdiviis|207. julgestusdiviis]]i 94. julgestusrügement ja<br> [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[1. Eesti Piirikaitserügement]] <br> [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[5. Eesti Piirikaitserügement]] <br> [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[II armeekorpus]] |osaline2= {{Riigi ikoon|NSVL}} [[Nõukogude Liit]]<br> :{{Riigi ikoon|NSVL}} [[3. Balti rinde]]:<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[67. armee]]<ref>[https://pamyat-naroda.ru/documents/view/?id=135635611&backurl=division%5C67%20%D0%90::begin_date%5C09.08.1944::end_date%5C13.08.1944::use_main_string%5Ctrue::group%5Call::types%5Copersvodki:rasporyajeniya:otcheti:peregovori:jbd:direktivi:prikazi:posnatovleniya:dokladi:raporti:doneseniya:svedeniya:plani:plani_operaciy:karti:shemi:spravki:drugie&date_from=09.08.1944&date_to=13.08.1944&static_hash=38ceb22f25284ac49a699582fa4df0db Журнал боевых действий 67 А], Период с 01.08.1944 по 31.08.1944 г. pamyat-naroda.ru (vaadatud 10.06.2020) </ref><br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[116. laskurkorpus]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[291. laskurdiviis]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[86. laskurdiviis]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[376. laskurdiviis]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[128. laskurkorpus]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[44. laskurdiviis]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[86. laskurdiviis]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[326. laskurdiviis]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[14. kindlustatud rajoon]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[1. löögiarmee]]<ref>[https://pamyat-naroda.ru/documents/view/?id=2600482&backurl=division%5C1%20%D0%A3%D0%B4.%20%D0%90::begin_date%5C03.08.1944::end_date%5C03.08.1944::use_main_string%5Ctrue::group%5Call::types%5Copersvodki:rasporyajeniya:otcheti:peregovori:jbd:direktivi:prikazi:posnatovleniya:dokladi:raporti:doneseniya:svedeniya:plani:plani_operaciy:karti:shemi:spravki:drugie&date_from=03.08.1944&date_to=03.08.1944&static_hash=1e1d3d29ce46b43f634ee33a386f106b Журнал боевых действий 1 Уд. А], Период с 01.08.1944 по 31.08.1944 г. pamyat-naroda.ru (vaadatud 10.06.2020) </ref><br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[118. laskurkorpus]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[12. kaardiväe laskurkorpus]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[123. laskurkorpus]]<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[54. armee]] (Läti suunal)<br> {{Riigi ikoon|NSVL}} [[14. õhuarmee]]<br> |väejuht1=[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Ferdinand Schörner]] ([[Väegrupp Nord]])<br>[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Jürgen Wagner]] ([[Võitlusgrupp Wagner]])<br /> [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Wilhelm Hasse]] ([[II armeekorpus]])<br />[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Hans Gollnick]] ([[XXVIII armeekorpus]]) |väejuht2={{Riigi ikoon|NSVL}} [[Ivan Maslennikov]] ([[3. Balti rinne]])<br>{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Vladimir Romanovski]] ([[67. armee]])<br />{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Nikanor Zahvatajev]] ([[1. löögiarmee]])<br />{{Riigi ikoon|NSVL}} [[Ivan Fedjuninski]] ([[2. löögiarmee]]) |jõud1=65 000 sõdurit (Kagu-Eestis 10. augustil) |jõud2=272 800 sõdurit (Kagu-Eestis 10. augustil) <br />345 500 sõdurit (Kagu-Eestis 14. septembril)<br />300 soomusmasinat<br />2569 suurtükki (Suure Emajõe joonel 17. septembril) |kaotused1=? |kaotused2=71 806 sõdurit, neist 16 292 taastumatute kaotustena 10. augustist 6. septembrini 1944. |ala=Kagu-Eesti langemine Nõukogude vägede kätte}} '''Tartu lahinguks''' loetakse võitlusi, mis peeti Kagu-Eestis 1944. aasta augustis ja septembris, sealhulgas ka [[Kärevere lahing|Kärevere]] ja [[Tamsa lahing]]. Vahel peetakse selle osaks ka [[Meerapalu lahing]]ut. Tartu lahingut on nimetatud ka '''Tartu rinde lahinguteks''' või '''Emajõe lahinguteks'''. Nõukogude vägede taktikaline eesmärk oli lüüa Saksa [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] ja vallutada [[Tartu]]. Nende strateegiline siht oli Mandri-Eesti kiire hõivamine. Nõukogude peastaap kavandas jõudmist [[Liivi laht|Liivi laheni]] ja [[armeegrupp Narwa]] lõksu püüdmist.<ref name="tartuoff" /> Saksa vägedes olid [[20. eesti diviis|eesti mobiliseeritud]], keda motiveeris Eesti Vabariigi taassünni võimalus.<ref name="white" /> [[Pilt:Tartu Offensive.gif|pisi|300px|Punaarmee [[Tartu operatsioon|Tartu pealetungioperatsioon]]i löögisuunad]] Kiiruga Tartu alla paisatud üksustest komplekteeritud võitlusgrupp Wagner suutis Nõukogude armee edasitungi vaid aeglustada, mitte peatada. Nõukogude 16. üksik tankibrigaad hõivas [[Kärevere sild|Kärevere silla]] ning suundus [[Voldi]] poole, lõikamaks Saksa võitlusgruppi ära ülejäänud [[armeegrupp Narwa]]st. Samal ajal 25. augustil vallutasid neli laskurdiviisi ägedais tänavalahinguis Tartu. [[Soomepoisid|Soomepoistest]] moodustatud [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemen]]di III pataljon koos [[37. Kaitsepataljon|37.]] ja [[38. Kaitsepataljon|38.]] Eesti politseipataljoniga ning [[Hyazinth von Strachwitz]]i tankisalgaga purustasid 30. augustiks ohtliku [[Voldi]] tankikiilu ja vallutasid tagasi [[Kärevere sild|Kärevere silla]] ([[Kärevere-Voldi lahing]]). [[Võitlusgrupp Rebane|Võitlusgrupi]] [[Alfons Rebane|Rebane]] ja Saksa üksuste poolne [[Raadi]] sillapea likvideerimiskatse 4.–6. septembril jäi edutuks. Üle [[Lämmijärv]]e toodi 5.–11. septembril rindele Nõukogude 2. löögiarmee. Pealetungil Riiale ründas Nõukogude 3. Balti rinne 14. septembril Valga-[[Võrtsjärv]]e lõigus Saksa XXVIII armeekorpust, kuhu kuulusid ka kohalikud [[Omakaitse]] pataljonid. Ägedates lahingutes hoidsid Saksa ja eesti üksused rinnet, nurjates Nõukogude vägede plaani armeegrupp Narwa kotti võtta. Saksa väejuhatus otsustas Eesti maha jätta, käivitades 16. septembril taandumisoperatsiooni "Aster". Järgneval hommikul murdis Nõukogude 2. löögiarmee Emajõe rindest kogu ulatuses sügavalt läbi, alustades Tallinna pealetungi.<ref name="hiio" /> ==Taust== 1944. aasta suvel oli Saksa [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarinne]] kokku varisemas. Juulis oli Narva rinne ja [[Sinimägede lahing]] ainus koht, kus sakslased suutsid [[Narva pealetung |Punaarmeed paigal hoida]]. Murdnud [[10. august]]il läbi Saksa Wehrmachti [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] XXVIII armeekorpuse [[Aluksne|Marienburgi]] [[Marienburgi kaitseliin|kaitseliinist]], hõivas Nõukogude 67. armee [[Petseri]], [[Võru]] ja [[Põlva]] ning lähenes kiiresti [[Valga]]le ja [[Tartu]]le. 15. augustil 1944 kehtestati [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi Narwa]] ja [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] eraldusjooneks [[Pihkva järv]]e lõunatipp – [[Põlva]] – [[Võrtsjärv]]e põhjakallas [[Oiu]] juures – [[Kolga-Jaani|Kolga Jaani]] – [[Põltsamaa]] ja ka Harjumaa ja osa Järvamaast kuulusid armeegrupi Narwa võimupiirkonda. Saksa armee peatas punavägede liikumise Valga suunas, kuid Tartu kaitsmiseks ei jätkunud enam jõude. {{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)#Sõjategevus Kagu-Eestis}} ==Jõud== Nõukogude [[Tartu pealetungioperatsioon|Tartu pealetungioperatsiooni]] algul oli Punaarmeel selles rindelõigus 4,3 korda rohkem sõdureid, 14,8 korda rohkem suurtükke ja 4,1 korda rohkem soomusmasinaid kui sakslastel.<ref name="2sWCP" /> Saksa jõud koosnesid põhiliselt erinevatest võitlusgruppidest ja mitmesugustest väiksematest üksustest. Kohalikel [[Omakaitse]] üksustel oli halb relvastus ja nõrk võitlusvõime. ==Punaarmee sissetung Kagu-Eestisse== Punaarmee Tartu pealetung algas [[Punaarmee]] [[3. Balti rinde]] sissetungiga Lõuna-Eestisse augusti algul 1944. Nõukogude [[2. löögiarmee]] tõmmati Narva rindelt välja ja paigutati ümber Eesti kagurindele. Kaks sellesse armeesse kuuluvat diviisi rakendati dessandiks üle [[Lämmijärv]]e [[Mehikoorma]]sse. Teised üksused suunati [[Peipsi järv]]e ja Tartu vahele ülesandega vallutada Tartu, ületada Emajõgi ja tungida põhja suunas. [[10. august]]il murdsid Punaarmee 3. Balti rinde väed Kirde-Lätis läbi Saksa Wehrmachti [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] [[XXVIII armeekorpus]]e [[Aluksne|Marienburgi]] [[Marienburgi kaitseliin|kaitseliinist]]. [[67. armee]] tungis [[Lõkova]]-[[Zabolotje]] liinilt [[Vana-Saaluse]] ja Võru suunas, [[1. löögiarmee]] aga [[Rõuge]] ja [[Alūksne]] suunas. 11. augustil vallutas 67. armee koosseisu kuuluv [[116. laskurkorpus]] [[Petseri]]. 13. augustil vallutas Punaarmee [[Võru]]. Punaarmee pealetungisuunal Lõuna-Eestis olid kaitsel XXVIII ja [[XXXVIII armeekorpus]]e kuus diviisi ja väiksemad üksused, tagalas paiknes [[207. julgestusdiviis]]. Vahepeal olid sakslased suutnud organiseerida [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] – [[Koiva|Koiva jõe]] joonel kaitsepositsiooni. Eelpositsioon asus [[Puka]] – [[Sangaste]] – [[Karula]] – [[Varstu]] – Aluliina järve joonel. 14. augustil jõudsid punased lahinguta [[Antsla]]sse. Sealt hakkas üks Punaarmee väekoondis liikuma Sangaste suunas sihiga vallutada [[Tõrva]], kohtas aga 16. augustil Sangastes sakslasi, kes asusid vasturünnakule, piirasid sisse ühe Nõukogude diviisi ja lõid ülejäänud tagasi [[Antsla]]sse. Punaarmee diviis oli juba hävitamisohus, kuid selle päästis Nõukogude 7. korpus, mis vabastas oma diviisi sakslaste piiramisrõngast ja lõi sakslased [[Sangaste]]sse tagasi. ==Mehikoorma dessant== 16. augustil 1944 tegi [[2. löögiarmee]] dessantgrupp kindralleitnant Aleksei Gretškin juhtimisel, [[Mehikoorma dessant|dessandi]] üle [[Lämmijärv]]e Peipsi ja Pihkva järve vahel [[Mehikoorma]]sse. Võitlusgrupp Wagneri üksused suutsid 191. laskurdiviisi edasitungi peatada, kuid pidi varsti taanduma oma parempoolse naabri, 12. Luftwaffe välidiviisi taganemise tõttu. 16. augustil vallutas Punaarmee 67. armee 86. laskurdiviis [[Põlva]]. 17. augustil tungisid tugevad Punaarmee motoriseeritud üksused Võitlusgrupp Wagnerile alluva 207. julgestusdiviisi ja 12. Luftwaffe välidiviisi üksuste vahele ning Saksa vägede taganemine jätkus. Kuni [[16. august]]ini, [[Mehikoorma dessant|Mehikoorma dessandi]] päevani, ei olnud [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] lõunaosas teisi väeosi peale rannakaitseüksuste, mis oleks võidud pealetungivatele Punaarmee vägedele vastu saata. Sellest päevast hakkas sinna saabuma [[armeegrupp Narva]] väikesi eesti-saksa üksusi, mis alustasid võitlust ründavate Punaarmeega. Moodustatud [[Võitlusgrupp Wagner]], [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland"|4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaadi Nederland]] ülema SS-Brigadeführer [[Jürgen Wagner]]i juhtimisel) koosseisu määrati Narva rindelt 11. jalaväediviisi 23. jalaväerügement, SS-pataljon Wallonien, [[11. SS-soomusgrenaderidiviis "Nordland"|11. SS-soomusgrenaderidiviis Nordland]] 11. soomus-luurepataljon, Nordlandi [[liikursuurtükk]]ide [[divisjon]] ja suurem hulk erinevaid suurtükiüksusi. 18. armee alluvusest toodi Võitlusgrupp Wagner alluvusse [[207. julgestusdiviis]], mille koosseisu kuulus 94. julgestusrügement ja millele allusid [[1. Eesti Piirikaitserügement|1.]] ja [[5. Eesti Piirikaitserügement|5. eesti piirikaitserügement]] ning [[Eesti 1. Tagavararügement|piirikaitserügementide täiendusrügement]], samuti Peipsi kaldal rannakaitses olevad Omakaitse pataljonid. Ajal, kui [[5. Eesti Piirikaitserügement|5. Eesti Piirikaitserügemendi]] II pataljon võitles Mehikoormas maale tulnud Punaarmeee väeosadega, pidasid [[207. julgestusdiviis]]i [[1. Eesti Piirikaitserügement]] ja [[94. julgestusrügement|94. julgestusrügemend]]i pataljon kaitselahingut [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] joonel. Kui 5. Eesti Piirikaitserügemendi II pataljon alustas taandumist [[Ahja jõgi|Ahja jõe]] joonele, alustasid ka 1. Eesti Piirikaitserügement ja 94. julgestusrügemendi pataljon taandumist läbi metsade samale joonele. 16.–18. augustil õnnestus 18. armee II armeekorpuse 87. jalaväediviisil, 31. grenaderidiviisil ja lahinggrupil Mann Punaarmee 1. löögiarmeele alluvate 14. ja 12. kaardiväe laskurkorpuse edasitung Sangaste juures peatada ja vastane tagasi tõrjuda. 18. septembril pärastlõunal tulistasid viis Balti laevastiku [[Peipsi flotill]]i suurtükipaati suurtükkidest [[Mustvee]]d ja [[Kasepää]]d. Mustvees sai selle käigus surmavalt haavata Peipsi rannakaitse ülem kolonel [[Paul Gallas]]. 17. augustil määrati võitlusgrupp Wagner alluvusse [[20. Eesti SS-diviis]]i [[47. Relva-SS Grenaderirügement|47. Relva-SS Grenaderirügemendi]] staap ja [[Võitlusgrupp Rebane]] II/47 pataljon, Waffen-Sturmbannführer [[Alfons Rebane|Alfons Rebase]] juhtimisel ja 11. jalaväediviisi [[füsiljeer]]pataljon. 18. augustil saadeti Narva rindelt võitlusgrupp Wagner käsutusse 20. Eesti SS-diviisi [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. Relva-SS Grenaderirügemendi]] I pataljon Waffen-Hauptsturmführer [[Paul Maitla]] juhtimisel ja mõned suurtükidivisjonid. 20. augustil võitlusgrupp Wagner alluvusse 20. Eesti SS-diviisi 46. rügemendi staap ja I ja II pataljon ning veel mõned suurtükiüksused. 23. augustil 1944 suunati väegrupi Nord poolt armeegrupi Narwa käsutusse ka Saksa motoriseeritud pataljoni Roller ja lahinggrupp [[ooberstleitnant]] Manni juhtimisel, mis koosnes 87. jalaväediviisi 187. grenaderirügemendi staabist, 132. jalaväediviisi 436. grenaderirügemendi II pataljonist, 393. ründesuurtükkide brigaadi 1. patareist seitsme [[ründesuurtükk|ründesuurtükist]], 630. armee-pioneeripataljoni 2. kompaniist ja armee-[[tankitõrje]]divisjoni 3. patareist. 25. augustist allutati armeegrupile Narwa ka [[kindralleitnant]] [[Wilhelm Hasse]] [[II armeekorpus]]e, mille väeosad olid juba osaliselt eelnevalt allutatud Tartu piirkonna kaitsele. ==Tamsa lahing== Olukorra päästmiseks tõid sakslased 23. augustil 1944 Elvasse [[Hyazinth von Strachwitz]]i soomusüksuse, mis koosnes [[SS-Sturmbannführer]] Martin Grossi SS-tankibrigaadist Gross ja [[ooberstleitnant]] Meinrad von Laucherti 101. tankibrigaadist. See pidi andma löögi edasitungivate Punaarmeede 67. armee laskurdiviiside tagalasse. [[Võitlusgrupp Strachwitz]] koosnes umbes 30 tankist, mida toetasid suurtükidivisjon ja üks pioneerikompanii. põhijõuks olid üheksa [[PzKpfw V Panther|Panther-tanki]], lisaks hulk väiksemaid tanke ja soomukeid ning raskesuurtükidivisjon üheksa kahuriga. 23. augusti öösel sõitis von Strachwitzi maastikuauto [[Sangaste mõis]]a juures teelt välja. Von Strachwitz ja tema tankiüksuse operatiivosakonna ülem said raskelt vigastada. Samuti viidi samal päeval teise rindelõiku [[kolonel]] [[Hans-Ulrich Rudel]]i [[sööstpommitaja]]te üksus, mistõttu kavandatav rünnak jäi ilma õhutoetusest. Plaan otsustati siiski käiku lasta. Saksa rünnak algas 24. augusti varahommikul 189. LD 891. laskurpolgu positsioonide vallutamisega. Tankid jätkasid rünnakut Elva–Pangodi maanteel Tamsa suunas. [[Uuta|Uhuta]] külas sattusid nad varitsusse seatud Punaarmee tankitõrjekahurite ja rünnaksuurtükkide tule alla, kuid suutsid sellest positsioonist läbi murda. Järjest tugevneva vastupanu kiuste jõudsid Saksa tankid lõpuks [[Tamsa]] külani, kus põrkas tankikoondis 189. laskurdiviisi, 690. ja 1247. tankitõrjepolgu ning 1047. liikursuurtükkide polgu tugevale vastupanule ning kandis raskeid kaotusi, pärastlõunaks oli alles veel kolm tervet tanki. Lahingu käigus hukkus Nõukogude 189. laskurdiviisi ülem kindralmajor Pavel Potapov. Selle ajaga olid Tamsani jõudnud uued Punaarmee soomusüksused. Väegrupp Nord staap andis nüüd tankidele taganemiskäsu, et mitte kanda liiga suuri kaotusi. Tankid pöördusid tagasi, üle Elva ja Puhja [[Jõesuu]] suunas ja liikusid neid jälitava punaväe ees [[Puhja]]ni. Punaarmee tungis 118. laskurkorpuse 282. laskurdiviis 16. üksiku tankibrigaadi, 361. liikursuurtükkide kaardiväepolgu ja 1433. liikursuurtükkide polgu toetusel edasi põhja suunas, jõudis Tartust läänes Tallinna–Tartu maanteele ja tungis üle [[Kärevere sild|Kärevere silla]], mis oli jäänud õhku laskmata, üle Emajõe. 21.–23. augustil suutis 1. löögiarmee kaotatud positsioonid tagasi võita ja rinne stabiliseerus mõneks päevaks [[Sangaste]] juures. {{vaata|Tamsa lahing}} Loodusliku tõkkena voolab [[Emajõgi]] kogu oma ulatuses soises maastikus ja suviti oli jõe ületamine võimalik vaid üle sildade Jõesuus [[Võrtsjärv]]e ääres, [[Kärevere (Tartu)|Kärevere]]s, Tartus ja Tartu juures üle raudteesilla. 282. laskurdiviisi 877. laskurpolk liikus koos tankide ja liikursuurtükkidega mööda maanteed edasi [[Laeva]] suunas, 872. ja 874. laskurpolk aga pöördusid kirdesse ja tungisid raudtee suunas. SS-Brigadeführer Wagner tegi SS-pataljonile Wallonien ülesandeks Kärevere sild tagasi vallutada, mis vaatamata suurtele kaotustele ei läinud korda. ==Võitlus Tartu linnas== 23. augustil sattusid Nõo kaitsjad piiramisrõngasse, ent [[Paul Vent]]i juhitud [[Võitlusgrupp Vent|võitlusgrupil]] õnnestus välja murda ja Tartu serval [[Tähtvere]]s uutele positsioonidele asuda. 24. ja 25. augusti ööl taganesid Tartu ümber kaitses olevad võitlusgrupp Wagneri üksused, 23. grenaderirügement ja 46. Eesti SS-rügemendi I ja II pataljon, Tartu linna. Ööl vastu 25. augustit pommitasid punased Tartut. 25. augustil, pärast [[Tamsa lahing]]ut, alustas Punaarmee rünnakut Tartule kolmes suunas. [[Võitlusgrupp Vent|Venti võitlusgrupi]] kompaniid olid kokku sulanud paarikümnemehelisteks, sest alates võitlustest Elvas ei olnud nad täiendust ega puhkust saanud. Linnavõitluses kadus üldine juhtimine, iga kompanii või rühm võitles oma algatusel ja nii jäid Tartu sillad õhkimata, millest ründavad punased üle tulid. Erilise sangarlikkusega kaitsesid 11. jalaväediviisi osad [[Eesti Rahva Muuseum]]i [[Raadi mõis]]as, kuid ülemvõimu ees olid nad sunnitud taanduma Kilgi kõrtsi suunas koos Venti võitlusgrupiga. Venelased püüdsid Emajõge ületada ka linnast ida pool, kuid seal lõi Alfons Rebase [[Võitlusgrupp Rebane|võitlusgrupp]] kõik rünnakud tagasi. 146., 86. ja 128. laskurdiviis soomus- ja suurtükiüksuste toetusel vallutasid siiski linna ja tungisid mitmes kohas üle jõe ning 25. augustil 1944 langes Tartu Punaarmee kätte. Kuni 25. augustini oli linn Nõukogude vägede, seejärel 6. septembrini Saksa vägede suurtükitule all.<ref name="tartu" /><ref name="hiio" /> Selles ning tänavalahingutes hävisid [[Vanemuine (teater)|teater Vanemuine]], [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirik]], [[Eesti Rahva Muuseum]] ning tekitati [[Tartu Ülikool]]i varadele 40 miljoni rubla väärtuses kahju<ref name="DE1No" /> (võrdus 2010. a vääringus u 70 mln euro [[ostujõud|ostujõuga]]).{{lisa viide}} 26. augustil allutati senisest [[16. armee (Wehrmacht)|16. armee]] [[I armeekorpus]]est, armeegrupi Narwa II armeekorpuse alluvusse kindralleitnant vabahärra [[Mauritz von Strachwitz]]i 87. jalaväediviis ja [[20. Eesti SS-diviis]]i [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Relva-SS Grenaderirügemendi]] III pataljon. 28. augustil allutati II armeekorpusele [[37. Eesti Politseipataljon|37.]] ja [[38. Eesti Politseipataljon|38. eesti politseipataljon]], ja 30. augustist 7. septembrini toodi Saksamaalt Emajõe rindele 563. grenaderidiviis 1147., 1148. ja 1149. grenaderirügement, suurtükirügement jt üksused. ==Kärevere sillapea== 26. augustil tungis Punaarmee edasi, vallutades [[Maramaa]] ja püüdes ühineda üle [[Kärevere sild|Kärevere sil]]la tulnud korpusega. Värskete jõududega õnnestus II armeekorpusel likvideerida Kärevere juures üle jõe tunginud 282. laskurdiviisi kolm polku ning soomusüksused ja vastane üle jõe tagasi suruda. 28. augustil asusid [[20. eesti diviis]]i võitlusgrupid, [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46.rügemendi]] III pataljon kapten [[Voldemar Pärlin]]i juhtimisel, politseipataljonid ja saksa väed vastupealetungile ning 30. augustiks oli Emajõe põhjakallas Võrtsjärvest [[Jänese sild|Jänese sil]]lani venelastest vaba. Soomepoiste pataljon kaotas [[Pupastvere]]-[[Õvi]] all 34 meest langenutena ja 136 haavatutena, kuid täitis oma ülesande. Pataljoni autasustati korraga 44 [[Raudrist]]iga. {{vaata|Pupastvere lahing}} Võitlused sakslaste eelpositsioonil kestsid 28. augustini, mil sakslased tõmbusid tagasi oma kaitsepositsioonile [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] – [[Koiva|Koiva jõe]] joonele. Punaarmee katsed [[Valga]] vallutamiseks kestsid 30. augustini. Neis kandis Nõukogude [[1. löögiarmee]] [[90. laskurkorpus]]e [[321. diviis]] rünnakutes raskeid kaotusi ja loobus linna vallutamisest. [[Laeva]] suunas ei arendanud Punaarmee pealetungi, vaid liikusid edasi piki [[Emajõgi|Emajõe]] kallast kirde suunas ja jõudsid 24. augustil [[Nõela]] külani. Tartumaa Omakaitse maleva uueks ülemaks määrati [[kolonel]] [[Jaan Unt (sõjaväelane)|Jaan Unt]], kes hakkas Omakaitse meestega organiseerima [[Voldi]] kaitset ja lõi tagasi Punaarmee eelosi, kes liikusid Voldi suunas, võttes lahingust isiklikult osa. ==Tartu tagasivallutamise katse== Tartu tagasivallutamise operatsioon Punaarmee 86., 128., 291. ja 321. laskurdiviisi osadele algas 4. septembril. 87. jalaväediviis tungis peale Tallinna maantee ja [[Vasula]]-[[Vahi (Tartu)|Vahi]] suunas ühe soomuskompanii toetusel. Operatsioon arenes alguses edukalt – võeti tagasi [[Vahi põllutöökool]], [[Maramaa]], [[Raadi]] vallamaja, kuid kõigist pingutustest hoolimata ei läinud korda punaseid Raadilt välja lüüa. 5. septembril peeti lahinguid ainult Raadi pärast. [[Major]] [[Friedrich Kurg]]i mehed jõudsid korduvalt [[Raadi mõisa park|Raadi mõisa pargi]] müürini, kuid olid sunnitud jällegi tagasi tõmbuma. Saksa [[PzKpfw V Panther|Panther-tank]]id sõitsid linna sisse, kuid jalaväeosad ei pääsenud punaste tulest läbi. Vahi põllutöökool käis neis lahinguis kaks korda käest kätte. Tartu sillapea suruti tunduvalt kokku ja punased olid kiilutud Tartu linna piiridesse. 5. septembri õhtul asusid II armeekorpuse jõud Tartus kaitsele. 87. jalaväediviisi ja 563. grenaderidiviisi toomisega Emajõe rindele, saadeti 29. augustil saadeti Narva rindele tagasi SS-pataljon Wallonien ja 5.–6. septembril kolonelleitnant von Laucherti tankikoondis [[Cēsis]]esse 18. armee alluvusse. 7.–12. septembril lahkus lahinggrupp Mann, motoriseeritud pataljon Roller, 23. grenaderirügement, 11. jalaväediviisi füsiljeepataljon, Nordlandi soomus-luurepataljon, tankitõrjedivisjon ja suurtükirügemendi II divisjon, 54. SS-suurtükirügemendi II divisjon ja [[19. Läti 2. Relvagrenaderide SS-diviis|19. Läti SS-diviis]]i suurtükiväeosad. 10.–12. septembrini saadeti Eestist ära viimased 227. jalaväediviisi osad. Emajõe rindele jäid 87. jalaväediviis ja 563. grenaderidiviis ning 207. julgestusdiviisi 94. julgestusrügement. Lisaks eestlaste üksused: 207. julgestusdiviisile allunud 20. Eesti SS-diviisi 47. rügemendi II pataljon, [[1. Eesti Piirikaitserügement|1.]] ja [[5. Eesti Piirikaitserügement]] ja Omakaitse pataljonid, 87. jalaväediviisile allutatud 20. Eesti SS-diviisi 46. rügemendi I ja II pataljon, ning 563. jalaväediviisile allutatud [[37. Eesti Politseipataljon|eesti politseipataljonid nr 37]] ja [[38. Eesti Politseipataljon|38.]] 46. rügemendi III pataljon oli II armeekorpuse reservis. ==Vaata ka== *[[Sõjategevus Eestis (1944)]] *[[Narva lahing (1944)]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="tartuoff">Арвед Калво (1976) Изгнание фашистов из Южной Эстонии (август – сентябрь 1944 года). Eesti Raamat, Tallinn, lk 24</ref> <ref name="white">{{cite book|author=Estonian State Commission on Examination of Policies of Repression|url=http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=12709/TheWhiteBook.pdf|publisher=Estonian Encyclopedia Publishers|title=The White Book: Losses inflicted on the Estonian nation by occupation regimes. 1940 – 1991|page=18|year=2005|access-date=2010-12-06|archive-date=2013-01-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20130114130824/http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=12709/TheWhiteBook.pdf|url-status=dead}}</ref> <ref name="tartu">{{cite book|title=Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu|editor=Heivi Pullerits, Urmas Tõnisson, Allan Liim ja Andres Andresen|year=2005|publisher=Ilmamaa|chapter=20. sajand|author=Ago Pajur|pp=73–98}}</ref> <ref name="hiio">{{cite book|author=Toomas Hiio|year=2006|pages=1035–1094|chapter=Combat in Estonia in 1944|editor=Toomas Hiio, Meelis Maripuu, & Indrek Paavle |title=Estonia 1940–1945: Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity|location=Tallinn}}</ref> <ref name="DE1No">Hillar Palamets (1982). Ülikool Suure Isamaasõja aastail. Rmt.: Karl Siilivask, Hillar Palamets (koost.). Tartu Ülikooli ajalugu lk 169–187. Eesti Raamat, Tallinn</ref> <ref name="2sWCP">Arved Kalvo (1972). ''Nemad vabastasid Lõuna-Eesti''.</ref> }} ==Kirjandus== *[[Léon Degrelle|Degrelle, Léon]]. ''Kadunud leegion''. Tallinn 1996. *[[Mart Laar|Laar, Mart]]. ''Emajõgi 1944: Teise maailmasõja lahingud Lõuna-Eestis''. Tartu 2005. *Mengel, Hamilkar. ''Suurim armastus: Esimene Eesti Piirikaitse Rügement lahingutules''. New York 1960. ==Välislingid== *[https://pamyat-naroda.ru/ops/tartuskaya-nastupatelnaya-operatsiya/?static_hash=1e1d3d29ce46b43f634ee33a386f106b Тартуская наступательная операция], https://pamyat-naroda.ru/ {{Eesti Teises maailmasõjas}} [[Kategooria:Tartu lahing (1944)| ]] [[Kategooria:Tartu Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:Lahingud Eestis]] [[Kategooria:Teise maailmasõja lahingud]] [[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1944. aastal]] 6c3ts38x6uxv95vt2kg6rtaafnjizq2 Sündinud 17. novembril 0 150425 7231704 7219731 2026-09-10T10:40:40Z Avjoska 1538 7231704 wikitext text/x-wiki {{sündinud novembris}} ''Siin loetletakse [[17. november|17. novembril]] sündinud tuntud inimesi. *{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}[[9]] – [[Vespasianus]], Vana-Rooma keiser 69–79 *[[1749]] – [[Nicolas Appert]], prantsuse leiutaja *[[1753]] – [[Jordi Curado i Torreblanca]], Urgelli piiskop ja Andorra kaasvürst *[[1755]] – [[Louis XVIII]], Prantsusmaa ja [[Navarra kuningas]] *[[1790]] – [[August Ferdinand Möbius]], saksa matemaatik * 1790 – [[João Carlos de Saldanha Oliveira e Daun]], Portugali poliitik ja sõjaväelane *[[1809]] – [[Elizabeth Eastlake]], inglise kirjanik, kunstikriitik ja -ajaloolane *[[1877]] – [[Frank Calder]], Kanada jäähokitegelane * 1877 – [[August Lubi]], eesti poliitik *[[1878]] – [[Lise Meitner]], austria füüsik *[[1887]] – [[Bernard Montgomery]], briti sõjaväelane * 1887 – [[Julius Genss]], eesti kunstiteadlane ja kollektsionäär *[[1892]] – [[Teodor Lippmaa]], eesti botaanik ja taimegeograaf * 1892 – [[Reinhold Kleitsman]], eesti arstiteadlane *[[1894]] – [[Richard Coudenhove-Kalergi]], austria poliitik *[[1896]] – [[Lev Võgotski]], Nõukogude psühholoog ja eripedagoog *[[1899]] – [[Elar Kuus]], eesti lastekirjanik * 1899 – [[Joosep Aavik]], eesti organist ja koorijuht *[[1901]] – [[Joyce Wethered]], Inglismaa golfimängija * 1901 – [[Walter Hallstein]], Saksa poliitik ja professor * 1901 – [[Aleksander Lilender]], eesti poksija *[[1902]] – [[Eugene Paul Wigner]] (Wigner Pál Jenő), ungari füüsik ja matemaatik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli auhind]] 1963 *[[1903]] – [[Lucien Michard]], Prantsusmaa jalgrattur *[[1904]] – [[Salomėja Nėris]], leedu luuletaja *[[1906]] – [[Soichiro Honda]], jaapani insener ja tööstur * 1906 – [[Linda Viiding]], eesti tõlkija ja literaat *[[1910]] – [[Rachel de Queiroz]], Brasiilia kirjanik ja ajakirjanik *[[1911]] – [[Henn Sarv (1911)|Henn Sarv]], eesti kirjastustöötaja *[[1914]] – [[Ferdinand Eisen]], eesti haridustegelane *[[1918]] – [[Anatoli Garšnek]], Eesti helilooja ja muusikapedagoog *[[1922]] – [[Stanley Cohen]], USA biokeemik, [[Nobeli meditsiiniauhind|Nobeli auhind]] 1986 *[[1924]] – [[Boriss Bernštein]], eesti kunstiteadlane *[[1925]] – [[Rock Hudson]], USA näitleja * 1925 – [[Anatoli Parfjonov]], Nõukogude Liidu Kreeka-Rooma maadleja *[[1926]] – [[Leiger Vanaselja]], eesti ehitusinsener *[[1928]] – [[Harald Joost]], eesti põllumajandustöötaja ja majandijuht *[[1929]] – [[Valter Lenk]], eesti sporditegelane ja -metoodik * 1929 – [[Edgar White|Edgar]] ja [[Sumner White]], USA purjetajad, kaksikvennad *[[1930]] – [[Robert Bruce Mathias]], USA kergejõustiklane * 1930 – [[David Amram]], Ameerika Ühendriikide helilooja *[[1935]] – [[Toni Sailer]], austria mäesuusataja * 1935 – [[Agu Ots]], eesti tehnikateadlane *[[1936]] – [[Valdur Roots]], eesti pianist * 1936 – [[José Carlos Ruiz]], Mehhiko näitleja *[[1938]] – [[Andi Meister]], eesti teedeinsener ja ühiskonnategelane * 1938 – [[Gordon Lightfoot]], Kanada laulja ja laulukirjutaja *[[1939]] – [[Tiit Saluvere]], eesti füüsik *[[1940]] – [[Jelena Petuškova]], Nõukogude Liidu ratsasportlane *[[1940]] – [[William Simons]], Walesi näitleja *[[1941]] – [[Jüri Kirs]], eesti mehaanikateadlane * 1941 – [[Uudo Pragi]], eesti geograaf *[[1942]] – [[Martin Scorsese]], ameerika filmilavastaja * 1942 – [[Derek Clayton]], Austraalia kergejõustiklane *[[1944]] – [[Danny DeVito]], ameerika näitleja * 1944 – [[Aleksandr Barulin]], vene keeleteadlane ja semiootik * 1944 – [[Lorne Michaels]], Kanada ja Ameerika telestsenarist ja filmiprodutsent *[[1945]] – [[Tõnis Uibo]], eesti laulja ja näitleja * 1945 – [[Elvin Ernest Hayes]], USA korvpallur * 1945 – [[Abdelmadjid Tebboune]], Alžeeria poliitik *[[1947]] – [[Anu Põder]], eesti skulptor * 1947 – [[Niilo Saard]], eesti firmajuht * 1947 – [[Jaak Peeter Reesalu]], eesti vaimulik *[[1948]] – [[Jaime Huélamo]], Hispaania jalgrattur *[[1949]] – [[Nguyễn Tấn Dũng]], Vietnami peaminister * 1949 – [[Thomas Lionel Hill]], USA kergejõustiklane * 1949 – [[Michael Vincent Wenden]], Austraalia ujuja *[[1950]] – [[Sirje Eelma]], eesti graafik * 1950 – [[Roland Matthes]], Saksamaa ujuja *[[1951]] – [[Ivar Aas]], eesti tööstusjuht * 1951 – [[Enrique Rodríguez]], Hispaania poksija *[[1952]] – [[Tiina Lõhmus]], eesti keraamik * 1952 – [[Cyril Ramaphosa]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik, alates 2018. aastast riigi president *[[1953]] – [[Liilia Kotkas]] (Vahtramäe), eesti laulja * 1953 – [[Ulrike Bruns-Klapezynski]], Saksamaa kergejõustiklane *[[1956]] – [[Gennadi Gramberg]], eesti teleajakirjanik * 1956 – [[Sirje Pihlap]], eesti matemaatikaõpetaja, matemaatikadidaktik, kasvatusteadlane ja õppejõud *[[1957]] – [[Mihhail Vladislavlev]], Eesti teleajakirjanik * 1957 – [[Lea Pehme]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog *[[1958]] – [[Mary Elizabeth Mastrantonio]], USA näitleja * 1958 – [[Jean-Louis Tournadre]], Prantsusmaa mootorisportlane *[[1959]] – [[Jaanus Tamkivi]], Eesti poliitik * 1959 – [[Andres Heinapuu (dirigent)|Andres Heinapuu]], eesti koorijuht ja dirigent * 1959 – [[Thomas Allofs]], Saksamaa jalgpallur * 1959 – [[Terence William Fenwick]], Inglismaa jalgpallur (kaitsja) *[[1960]] – [[RuPaul]], USA meelelahutaja *[[1961]] – [[Helmut Bradl]], Saksamaa mootorisportlane *[[1963]] – [[Aivar Toomiste]], eesti korvpallur * 1963 – [[Eve Laur]], eesti tõlkija *[[1964]] – [[Marina Tšerkassova]], Nõukogude Liidu iluuisutaja * 1964 – [[Urmas E. Liiv]], eesti dokumentaalfilmide režissöör *[[1965]] – [[Winthrop Graham]], Jamaica kergejõustiklane * 1965 – [[Pam Bondi]], Ameerika Ühendriikide advokaat ja poliitik *[[1966]] – [[Sophie Marceau]], prantsuse näitleja * 1966 – [[Daisy Fuentes]], Kuuba päritolu modell ja näitleja * 1966 – [[Nuno Gomes Nabiam]], Guinea-Bissau poliitik *[[1967]] – [[Mihhail Botvinov]], endine Austria murdmaasuusataja *[[1969]] – [[Jean-Michel Saive]], belgia lauatennisist * 1969 – [[Rebecca Walker]], Ameerika Ühendriikide feminist ja kirjanik *[[1971]] – [[Peeter Perens juunior]], eesti koorijuht * 1971 – [[Michael Adams]], Inglismaa maletaja * 1971 – [[Marek Vahula]], eesti bioloog ja kirjamees, looduskaitse ja turismitegelane *[[1972]] – [[Ivars Ijabs]], Läti poliitik, politoloog ja muusik *[[1973]] – [[Bernd Schneider (jalgpallur)|Bernd Schneider]], saksa jalgpallur * 1973 – [[Aleksei Urmanov]], vene iluuisutaja *[[1974]] – [[Leslie Bibb]], USA näitleja * 1974 – [[Eunice Barber]], Sierra Leone ja Prantsusmaa kergejõustiklane (seitsmevõistleja ja kaugushüppaja) * 1974 – [[Vahur Karus]], Eesti sõjaväelane *[[1975]] – [[Pipi-Liis Siemann]], Eesti munitsipaalpoliitik *[[1977]] – [[Ryk Neethling]], LAV-i ujuja *[[1978]] – [[Tobias Schellenberg]], Saksamaa vettehüppaja * 1978 – [[Hadhari Djaffar]], Komooride sprinter * 1978 – [[Rachel McAdams]], Kanada näitleja *[[1979]] – [[Mikel Astarloza]], Hispaania jalgrattur *[[1980]] – [[Mira Potkonen]], soome poksija *[[1981]] – [[Sarah Harding]], inglise laulja ([[Girls Aloud]]) * 1981 – [[Merle Karro-Kalberg]], eesti ajakirjanik ja maastikuarhitekt *[[1982]] – [[Katharen Ruth Feenstra]], USA korvpallur *[[1983]] – [[Christopher Paolini]], USA kirjanik * 1983 – [[Yiannis Bourousis]], Kreeka korvpallur * 1983 – [[Jodie Clare Henry]], Austraalia ujuja * 1983 – [[Silver Kuusik]], Eesti poliitik ja kodanikuaktivist *[[1985]] – [[Edivaldo Hermoza]], Boliivia jalgpallur *[[1986]] – [[Nani]] ehk [[Luís Carlos Almeida da Cunha]], Portugali jalgpallur (poolkaitsja) * 1986 – [[Hendrik Toompere juunior juunior]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1987]] – [[Kat DeLuna]], USA laulja * 1987 – [[Helen Türk]], eesti foneetik * 1987 – [[Craig Noone]], inglise jalgpallur *[[1988]] – [[Eric Nam]], korea päritolu Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja saatejuht * 1988 – [[Kyle Naughton]], Inglismaa jalgpallur *[[1991]] – [[Alex Rose]], Samoa kettaheitja *[[1995]] – [[Ernest John Obiena]], Filipiinide teivashüppaja *[[1996]] – [[Roope Hintz]], soome jäähokimängija * 1996 – [[Ruth Jebet]], Keenia päritolu Bahreini jooksja *[[1998]] – [[Domilson Cordeiro dos Santos]], Brasiilia jalgpallur *[[1999]] – [[Himad Abdelli]], Alžeeria jalgpallur *[[2002]] – [[Jekaterina Mirotvortseva]], Eesti käija [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|November, 17.]] kz98l253fq4chn83452v2ehr0afz0m7 Sündinud 28. veebruaril 0 155139 7231554 7210962 2026-09-10T06:47:42Z Avjoska 1538 7231554 wikitext text/x-wiki {{sündinud veebruaris}} ''Siin loetletakse [[28. veebruar|28. veebruaril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1261]] – [[Margaret (Norra kuninganna)|Margaret]], Norra kuninganna *[[1533]] – [[Michel de Montaigne]], prantsuse kirjanik ja filosoof *[[1612]] – [[John Pearson]], inglise teoloog *[[1683]] – [[René Antoine Ferchault de Réaumur]], prantsuse teadlane *[[1690]] – [[Aleksei Petrovitš]], Venemaa troonipärija *[[1704]] – [[Louis Godin]], prantsuse astronoom *[[1724]] – [[George Townshend]], briti sõjaväelane, [[feldmarssal]] *[[1775]] – [[Sophie Tieck]], saksa luuletaja ja näitekirjanik *[[1777]] – [[Ludwig Wilhelm Moritz]], Tartu Ülikooli eesti keele lektor *[[1792]] – [[Karl Ernst von Baer]], baltisaksa loodusteadlane *[[1823]] – [[Ernest Renan]], prantsuse filosoof ja kirjanik *[[1833]] – [[Alfred von Schlieffen]], saksa sõjaväelane *[[1853]] – [[Robert Tigerstedt]], Soome füsioloog *[[1859]] – [[Jakob Liiv]], eesti kirjanik *[[1866]] – [[Vjatšeslav Ivanov]], vene kirjanik *[[1878]] – [[Artur Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog *[[1880]] – [[Hans Priimägi]], Eesti kohtunik *[[1882]] – [[Gheorghe Argeşanu]], Rumeenia sõjaväelane ja poliitik *[[1884]] – [[Ants Piip]], Eesti poliitik * 1884 – [[Jaan Oks]], eesti kirjanik ja kriitik *[[1890]] – [[Jaan Kurik]], Jõgeva vallavanem * 1890 – [[August Riismann]], Eesti kommunistlik poliitik *[[1891]] – [[Artūrs Dannebergs]], Venemaa Keisririigi, Läti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane *[[1895]] – [[Kallista Kann]], eesti keeleteadlane *[[1896]] – [[Philip Showalter Hench]], USA arst, [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]] laureaat [[1950]] *[[1897]] – [[Peeter Raudsepp (insener)|Peeter Raudsepp]], eesti tehnikateadlane ja insener (1897–1948) *[[1900]] – [[Arnold Sepp (muusik)|Arnold Sepp]], eesti flötist ja dirigent *[[1901]] – [[Linus Pauling]], USA kvant- ja biokeemik *[[1902]] – [[Richard Tiit]], Eesti kohtunik *[[1903]] – [[Johannes Kõks]], eesti jurist, politsei- ja riigiametnik *[[1904]] – [[Leida Mõttus]], eesti näitleja *[[1905]] – [[Karl Talpak]], eesti sõjaväelane *[[1906]] – [[Bugsy Siegel]], USA gängster * 1906 – [[Helmuth Sirgemets]], eesti poksija ja poksitreener *[[1907]] – [[Emilijan Stanev]], bulgaaria kirjanik * 1907 – [[Onni Saari]], soome poksija *[[1908]] – [[Movša Feigins]], Läti ja Argentina maletaja *[[1912]] – [[Enno Lehis]], eesti maalikunstnik *1912 – [[Clara Petacci]], Itaalia peaministri Benito Mussolini armuke *[[1915]] – [[Vilmos Énekes]], ungari poksija *[[1921]] – [[Marcel Chevalier]], viimane Pariisi timukas *[[1922]] – [[Juri Lotman]], Eesti semiootik * 1922 – [[Jaan Parts]], eesti loomakasvatusteadlane ja teadusorganisaator *[[1923]] – [[Hans Jürman]], eesti raamatukogundustegelane *[[1924]] – [[Uno Prii]], eesti päritolu Kanada arhitekt *[[1926]] – [[Svetlana Allilujeva]], gruusia-vene päritolu USA kirjanik, [[Jossif Stalin]]i tütar * 1926 – [[Eino Kõiv]], eesti rahvamuusik, dekoraator ja näitleja *[[1928]] – [[Afanassi Ossipov]], jakuudi maalikunstnik ja õppejõud *[[1929]] – [[Frank Gehry]], Ameerika Ühendriikide arhitekt *[[1930]] – [[Leon N Cooper]], USA füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaat [[1972]] *[[1931]] – [[Jaan Nüssik]], eesti keemik *[[1932]] – [[Don Francks]], kanada näitleja ja muusik *[[1933]] – [[Rein Taagepera]], eesti politoloog ja füüsik ning Eesti poliitik * 1933 – [[Harry Kurschat]], Saksamaa poksija *[[1934]] – [[Robert H. March]], USA füüsik ja füüsika populariseerija *[[1936]] – [[Sulev Mäeväli]], eesti arhitektuuriajaloolane * 1936 – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik *[[1937]] – [[Boris Reppo]], Eesti põllumajandustehnikateadlane *[[1938]] – [[Aino Moorlat]], eesti jalgrattur *[[1939]] – [[Andrei Gerassimov]], vene filmirežissöör * 1939 – [[Daniel C. Tsui]], hiina päritolu USA füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaat [[1998]] *[[1940]] – [[Vladislav Starkov]], vene ajakirjanik *[[1941]] – [[Olev Tauts]], eesti majandusteadlane *[[1942]] – [[Brian Jones]], briti muusik, ansambli ''[[The Rolling Stones]]'' liige *[[1943]] – [[Mall Orru]], eesti geoloog *[[1945]] – [[Bubba Smith]], USA jalgpallur ja näitleja * 1945 – [[Jevgeni Ginzburg]], juudi päritolu vene filmirežissöör ja stsenarist *[[1946]] – [[Robin Cook]], [[Suurbritannia]] välisminister [[1997]]–[[2001]] * 1946 – [[Pierre Dørge]], taani džässkitarrist, instrumentaalansambli juht ja helilooja *[[1947]] – [[Leena Krohn]], Soome kirjanik *[[1949]] – [[Zoia Ceauşescu]], rumeenia matemaatik *[[1950]] – [[Sirje Kriisa]], eesti nahakunstnik *[[1951]] – [[Gustav Thöni]], Itaalia endine mäesuusataja * 1951 – [[Faime Jürno]], eesti näitleja ja modell *[[1953]] – [[Paul Krugman]], USA majandusteadlane. *[[1954]] – [[Madis Ligi]], eesti ajakirjanik * 1954 – [[Aime Talvik]], eesti keele õpetaja *[[1955]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1956]] – [[Tommy Remengesau]], Belau poliitik *[[1957]] – [[John Turturro]], itaalia päritolu USA näitleja *[[1958]] – [[Vytautas Janulionis]], leedu klaasikunstnik *[[1959]] – [[Andrej Šircelj]], Sloveenia majandusteadlane, jurist ja poliitik * 1959 – [[Jonathan Balcombe]], Ameerika Ühendriikide etoloog ja teaduskirjanik *[[1960]] – [[Tiit Mae]], Eesti poliitik *[[1964]] – [[Lotta Lotass]], rootsi kirjanik ja kirjandusteadlane *[[1965]] – [[Colum McCann]], iiri kirjanik ja kaasaegse kirjanduse professor * 1965 – [[Inga Mangus]], eesti haridustegelane *[[1967]] – [[Galab Donev]], Bulgaaria poliitik *[[1968]] – [[Andres Varustin]], eesti kunstnik *[[1969]] – [[Robert Sean Leonard]], USA näitleja *[[1970]] – [[Daniel Handler]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, stsenarist ja akordionimängija *[[1970]] – [[Noureddine Morceli]] Alžeeria jooksja *[[1972]] – [[Kristjan Kalkun]], eesti spordiajakirjanik * 1972 – [[Ville Haapasalo]], soome näitleja * 1972 – [[Niko Saarela]], soome näitleja * 1972 – [[Ion Chicu]], Moldova poliitik *[[1974]] – [[Lea Liitmaa]], eesti laulja * 1974 – [[Sten Weidebaum]], eesti kultuuritegelane *[[1976]] – [[Ali Larter]], USA filminäitleja ning modell * 1976 – [[Kaido Külaots]], eesti maletaja * 1976 – [[Enn Tosso]], eesti ajakirjanik *[[1977]] – [[Urmas Vadi]], eesti kirjanik *[[1978]] – [[Benjamin Raich]], Austria mäesuusataja * 1978 – [[Geoffrey Arend]], USA näitleja *[[1979]] – [[Sébastien Bourdais]], Prantsusmaa Vormel 1-sõitja * 1979 – [[Natalja Murina]], Eesti näitleja *[[1980]] – [[Tayshaun Prince]], USA korvpallur * 1980 – [[Peeter Pihel]], eesti kokk *[[1981]] – [[Diana Poudel]], kommunikatsiooni- ja digipädevuse ekspert ning koolitaja *[[1982]] – [[Jelena Slessarenko]], Venemaa kõrgushüppaja * 1982 – [[Natalia Vodianova]], vene supermodell *[[1983]] – [[Tõnn Lamp]], eesti näitleja * 1983 – [[Dan Bogdanov]], eesti informaatikateadlane *[[1984]] – [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]], Leedu viievõistleja *[[1985]] – [[Jelena Janković]], serbia tennisist *[[1986]] – [[Kazimieras Gnedojus]], leedu jalgpallur * 1986 – [[Kevin Renno]], eesti võitlussportlane * 1986 – [[Ian Borg]], Malta poliitik *[[1987]] – [[Lauri Drubinš]], Eesti munitsipaalametnik *[[1988]] – [[Mari Tammar]], eesti pärimusmuusik *[[1990]] – [[Anna Muzõtšuk]], ukraina maletaja *[[1991]] – [[Ronalds Ķēniņš]], läti jäähokimängija *[[1993]] – [[Lindon Victor]], Grenada kümnevõistleja * 1993 – [[Emmelie de Forest]], taani laulja *[[1994]] – [[Henrik Haapala]], soome jäähokimängija * 1994 – [[Arkadiusz Milik]], poola jalgpallur *[[1995]] – [[Airika Harrik]], eesti kirjanik *[[1996]] – [[Jakub Vrána]], tšehhi jäähokimängija * 1996 – [[Lucas Boyé]], Argentina jalgpallur *[[1997]] – [[Mustapha Bundu]], Sierra Leone jalgpallur *[[1998]] – [[Teun Koopmeiners]], hollandi jalgpallur * 1998 – [[Hebert Conceição]], Brasiilia poksija * 1998 – [[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur * 1998 – [[Astra Irene Susi]], eesti lavastaja, helilooja ja näitleja *[[2000]] – [[Moise Kean]], Itaalia jalgpallur * 2000 – [[Josip Šutalo]], Horvaatia jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Veebruar, 28.]] dy1bbsx7qpd0z2h2x8lbu1rx3ewaiiv Sündinud 2. aprillil 0 155182 7231551 7212820 2026-09-10T06:45:31Z Avjoska 1538 7231551 wikitext text/x-wiki {{sündinud aprillis}} ''Siin loetletakse [[2. aprill]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1545]] – [[Élisabeth de Valois]], Hispaania konsort-kuninganna *[[1618]] – [[Francesco Grimaldi]], itaalia füüsik ja astronoom *[[1647]] – [[Maria Sibylla Merian]], saksa loodusteadlane ja illustraator *[[1725]] – [[Giovanni Giacomo Casanova]], itaalia seikleja ja kirjanik *[[1805]] – [[Hans Christian Andersen]], taani kirjanik *[[1813]] – [[Ernst Johann von Stackelberg]], Venemaa diplomaat ja sõjaväelane *[[1827]] – [[William Holman Hunt]], inglise maalikunstnik *[[1840]] – [[Émile Zola]], prantsuse kirjanik *[[1862]] – [[Nicholas Butler]], USA filosoof, [[Nobeli rahuauhind]] [[1931]] *[[1863]] – [[Agustín de Iturbide y Green]], Mehhiko keiserliku perekonna pea *[[1865]] – [[Victor Ferdinand Schmidt]], arstiteadlane *[[1867]] – [[Eugen Sandow]], saksa kulturist * 1867 – [[Kaarlo Julius Kalpa]], soome vaimulik *[[1875]] – [[Walter Chrysler]], ameerika autokonstruktor *[[1878]] – [[Juhan Kotkas]], eesti viiulikunstnik ja viiulipedagoog *[[1882]] – [[Hermann Koch]], Eesti poliitik, advokaat ja tsemenditööstur *[[1883]] – [[Paul Radin]], ameerika antropoloog *[[1890]] – [[Kasutaja&#x3a;Ahsoous&#x2f;Vassili Medkov|Vassili Medkov]], vene kabetaja * 1890 – [[Paul Sild]], eesti luterlik vaimulik *[[1891]] – [[Max Ernst]], saksa päritolu prantsuse kunstnik * 1891 – [[Endre Sík]], Ungari ajaloolane ja kommunistlik riigitegelane * 1891 – [[Hugo Ploomipuu]], Eesti sõjaväelane *[[1899]] – [[Heinrich Rau]], saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane *[[1901]] – [[Karl Puidak]], eesti tehnikateadlane * 1901 – [[Arnold Grimpel]], Eesti poliitik *[[1903]] – [[Johannes Neeme]], eesti loomaarst *[[1911]] – [[Aleksander Voldek]], eesti ja vene elektrotehnikateadlane *[[1913]] – [[Ruudi Toomsalu]], eesti kergejõustiklane *[[1914]] – [[Alec Guinness]], briti näitleja * 1914 – [[Hans Wegner]], taani mööblidisainer *[[1915]] – [[Henn Jaaniste]], eesti näitleja *[[1918]] – [[Jean Kerebel]], prantsuse kergejõustiklane *[[1922]] – [[Endel Padrik]], eesti näitleja ja raadiodiktor *[[1923]] – [[Genovaitė Sabaliauskaitė]], leedu balletitantsija, ballettmeister ja koreograaf *[[1924]] – [[Andres Vanapa]], eesti kirjanik *[[1926]] – [[Jack Brabham]], austraalia autovõidusõitja *[[1927]] – [[Ferenc Puskás]], ungari jalgpallur * 1927 – [[Gennadi Podelski]], eesti helilooja *[[1928]] – [[Rein Zobel]], eesti arhitekt ja arhitektuuriajaloolane *[[1930]] – [[Feliks Jürna]], eesti alpinist *[[1931]] – [[Hans Roosipuu]], eesti filmirežissöör ja -operaator *[[1933]] – [[György Konrád]], ungari kirjanik *[[1937]] – [[Mati Lepik]], eesti kultuuritegelane * 1937 – [[Tiit Metusala]], eesti energeetik ja tehnikateadlane *[[1938]] – [[Malle Niit]], eesti arstiteadlane, pediaater ja hügieenik *[[1939]] – [[Marvin Gaye]], ameerika laulja * 1939 – [[Endel Rihvk]], eesti pedagoogikateadlane * 1939 – [[Pertti Paasio]], Soome poliitik *[[1940]] – [[Alice Talvik]], telediktor *[[1941]] – [[Ivi Laas]], eesti nahakunstnik * 1941 – [[Ladislav Ballek]], slovaki kirjanik, poliitik ja diplomaat * 1941 – [[Risto Tanner]], eesti biokeemik ja alpinist *[[1942]] – [[Gabriela Adameșteanu]], rumeenia kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija *1942 – [[Reet Mikkel]], eesti teatrikriitik *1942 – [[Leon Russell]], USA laulja, laulukirjutaja, kitarrist ja pianist *[[1945]] – [[Toomas Suurväli]], eesti kergejõustiklane *[[1946]] – [[Toivo Kurg]], eesti tõstja * 1946 – [[Leonid Olovjanišnikov]], Eesti advokaat *[[1947]] – [[Emmylou Harris]], USA kantrilaulja * 1947 – [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]], rootsi rallisõitja *[[1949]] – [[Alexandru Năstac]], Rumeenia endine poksija *[[1950]] – [[Tiina Nuuter]], eesti majandusteadlane * 1950 – [[Enn Sokk]], eesti tippjuht ja majandustegelane *[[1954]] – [[Mati Pääsuke]], eesti spordifüsioloog *[[1955]] – [[Nikolai Svanidze]], Venemaa teleajakirjanik, ajaloolane, õppejõud ja poliitikavaatleja *[[1956]] – [[Virve Kurbel]], eesti tantsupedagoog * 1956 – [[Ester Lauringson]], eesti karikaturist *[[1958]] – [[Aivar Simmermann]], eesti näitleja *[[1959]] – [[Juha Kankkunen]], soome rallisõitja * 1959 – [[Alberto Fernández]], Argentina jurist ja poliitik *[[1960]] – [[Linford Christie]], Suurbritannia kergejõustiklane *[[1961]] – [[Sven Jürgenson]], Eesti riigiametnik *[[1962]] – [[Anu Presjärv]], eesti näitleja * 1962 – [[Tiit Kalluste]], eesti akordionist ja helilooja *[[1964]] – [[Pirkko Mattila]], Soome poliitik *[[1968]] – [[Merike Kütt]], eesti luterliku kiriku vaimulik *[[1969]] – [[Ajay Devgn]], India filminäitleja *[[1970]] – [[Sulev Vedler]], eesti ajakirjanik *[[1971]] – [[Solveig Slettahjell]], norra džässlaulja * 1971 – [[Christine Buchholz]], Saksa poliitik *[[1972]] – [[Thomas Glavinic]], Austria kirjanik *[[1973]] – [[Lauri Sommer]], eesti kirjanik, kirjandusteadlane ja muusik *[[1974]] – [[Oksana Solovjova]], eesti arhitekt ja kunstnik * 1974 – [[Erik Alalooga]], eesti tegevus- ja installatsioonikunstnik *[[1975]] – [[Pedro Pascal]], Tšiili ja Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1976]] – [[Samu Haber]], soome laulja, kitarrist ja laulukirjutaja * 1976 – [[Salome Samadašvili]], Gruusia poliitik *[[1977]] – [[Hanno Pevkur]], Eesti poliitik * 1977 – [[Per Elofsson]], rootsi murdmaasuusataja *[[1978]] – [[Chiel Warners]], hollandi kergejõustiklane (kümnevõistleja) * 1978 – [[Toomas Talts]], eesti IT-ettevõtja ja langevarjur *[[1980]] – [[Sandra Hansson]], rootsi-norra murdmaasuusataja *[[1982]] – [[Björn Koop]], eesti autodisainer * 1982 – [[David Ferrer]], hispaania tennisist * 1982 – [[Martin Šmutov]], eesti ajakirjanik ja meediajuht *[[1983]] – [[Teinakore Teiti]], Cooki saarte kergejõustiklane * 1983 – [[Peeter Talvistu]], eesti kunstikriitik, -ajaloolane ja kuraator *[[1985]] – [[Markus Karmo]], eesti muusik * 1985 – [[Stéphane Lambiel]], Šveitsi iluuisutaja * 1985 – [[Tom-Olaf Urb]], eesti muusik, produtsent, kirjanik ja näitleja *[[1986]] – [[Ibrahim Afellay]], jalgpallur (poolkaitsja) * 1986 – [[Léo Matos]], Brasiilia jalgpallur * 1986 – [[Andris Biedriņš]], Läti endine elukutseline korvpallur *[[1987]] – [[Annika Altmäe]], Eesti keskkonnakaitsja ja poliitik *[[1989]] – [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]], eesti näitleja *[[1990]] – [[Leho Pent]], eesti tõstja * 1990 – [[Joan Franka]], hollandi laulja *[[1991]] – [[Yimmi Chará]], Colombia jalgpallur *[[1992]] – [[Epp Mäe]], eesti maadleja *[[1993]] – [[Keshorn Walcott]], Trinidadi ja Tobago odaviskaja * 1993 – [[Bruno Zuculini]], Argentina jalgpallur *[[1994]] – [[Linda Eensaar]], eesti ajakirjanik *[[1999]] – [[Makenson Gletty]], Prantsusmaa kümnevõistleja *[[2000]] – [[Josip Stanišić]], Horvaatia jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Aprill, 02.]] isqba9ond1jfpb7mf8dqw0njeopf33s Sündinud 30. aprillil 0 155210 7231573 7041377 2026-09-10T07:22:49Z Avjoska 1538 7231573 wikitext text/x-wiki {{sündinud aprillis}} ''Siin loetletakse [[30. aprill]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1245]] – [[Philippe III]], Prantsusmaa kuningas *[[1662]] – [[Mary II]], Inglismaa ja Šotimaa kuninganna *[[1777]] – [[Carl Friedrich Gauss]], saksa matemaatik ja teadlane *[[1820]] – [[Auguste Saget]], prantsuse keele lektor Tartu Ülikoolis *[[1834]] – [[John Lubbock]], inglise arheoloog, etnoloog ja poliitik *[[1835]] – [[Franz Defregger]], austria maalikunstnik *[[1839]] – [[Floriano Peixoto]], Brasiilia president *[[1857]] – [[Eugen Bleuler]], Šveitsi psühhiaater *[[1864]] – [[Juhan Liiv]], eesti kirjanik *[[1867]] – [[Louis Thal]], õigusteadlane *[[1869]] – [[Aleksander Silberg]], Eesti sõjaväelane *[[1870]] – [[Ferenc Lehár]], ungari helilooja *[[1874]] – [[Mart Pukits]], eesti kunstnik *[[1877]] – [[Alice Toklas]], kirjaniku Gertrude Steini armastatu *[[1879]] – [[Jaan Sihver]], sõjaväelane, Ajutise Maanõukogu liige *[[1883]] – [[Jaroslav Hašek]], tšehhi kirjanik *[[1884]] – [[Sergei Malõšev]], vene loodusteadlane *[[1885]] – [[Luigi Russolo]], itaalia futuristlik maalikunstnik, avangardistlik helilooja ja publitsist *[[1893]] – [[Joachim von Ribbentrop]], Saksa diplomaat *[[1894]] – [[Johannes Veidermann]], Eesti sõjaväelane *[[1896]] – [[Otto Jaanso]], Eesti sõjaväelane *[[1900]] – [[Erni Krusten]], eesti kirjanik *[[1904]] – [[Ella Mätik]], eesti graafik *[[1908]] – [[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]], Islandi poliitik ja jurist *[[1909]] – [[Juliana (Madalmaade kuninganna)|Juliana]], Madalmaade kuninganna * 1909 – [[Eduard Sillaots]], Eesti arhitekt ja sõjaväelane *[[1912]] – [[Lydia Auster]], eesti helilooja *[[1913]] – [[Elmar Tepp]], eesti jalgpallur *[[1916]] – [[Paul Kuusberg]], eesti kirjanik * 1916 – [[Claude Shannon]], ameerika matemaatik, elektroonik ja kodeerija *[[1921]] – [[Georgi Ilivitski]], Nõukogude Liidu maletaja *[[1922]] – [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]], eesti poksija *[[1924]] – [[Uno Laht]], eesti kirjanik *[[1925]] – [[Uno Loit]], eesti näitleja *[[1926]] – [[Cloris Leachman]], USA näitleja *[[1927]] – [[Ellen Alaküla]], eesti näitleja ja teatripedagoog *[[1928]] – [[Uno Laur]], eesti kapten *[[1930]] – [[Félix Guattari]], prantsuse filosoof, psühhoterapeut ja semiootik *[[1934]] – [[Udo Tarve]], eesti biokeemik ja maletaja *[[1935]] – [[Vaike Org-Tammur]], eesti kirjandus- ja kinotegelane *[[1938]] – [[Tanel Moora]], eesti arheoloog * 1938 – [[Juraj Jakubisko]], russiini päritolu Slovakkia filmilavastaja *[[1940]] – [[Ülo Õun]], eesti skulptor * 1940 – [[Marutei Tsurunen]], Jaapani poliitik *[[1943]] – [[Ly Seppel]], eesti kirjanik ja tõlkija * 1943 – [[Frederick Chiluba]], Sambia poliitik *[[1944]] – [[Vilja Volens]], eesti klaasikunstnik *[[1945]] – [[Annie Dillard]], USA naiskirjanik * 1945 – [[Michael J. Smith]], Ameerika Ühendriikide insener ja NASA astronaut *[[1946]] – [[Karl XVI Gustav]], Rootsi kuningas * 1946 – [[Sven Nordqvist]], rootsi lastekirjanik, joonistaja ja illustraator *[[1947]] – [[Kalle Kaldma]], eesti näitleja *[[1948]] – [[Perry King]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1949]] – [[António Guterres]], Portugali poliitik *[[1951]] – [[Liina Saari]], eesti ooperilaulja (sopran) ja näitleja *[[1953]] – [[Tõnis Tarbe]], eesti arhitekt *[[1955]] – [[Nicolas Hulot]], Prantsusmaa fotograaf, ajakirjanik, teleprodutsent, ökoloog ja poliitik *[[1956]] – [[Lars von Trier]], taani filmirežissöör * 1956 – [[Matti Maimets]], eesti arst *[[1956]] – [[Luule Sakkeus]], eesti rahvastikuteadlane *[[1959]] – [[Indrek Patte]], eesti muusik * 1959 – [[Stephen Harper]], Kanada poliitik *[[1962]] – [[Paul Annus]], eesti tehnikateadlane *[[1964]] – [[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]], Norra sõjaväelane * 1964 – [[Lorenzo Staelens]], Belgia endine jalgpallur *[[1965]] – [[Ilmārs Rimšēvičs]], Läti pangandustegelane *[[1966]] – [[Jaanus Adamson]], eesti kirjanduskriitik *[[1967]] – [[Zoja Golubeva]], Läti kabetaja * 1967 – [[Filipp Kirkorov]], vene-armeenia poplaulja ja laulukirjutaja * 1967 – [[Heidi Soosalu]], eesti vulkanoloog * 1967 – [[Hasso Uuetoa]], eesti kardioloog *[[1968]] – [[Kalle Klein]], eesti saksofonimängija *[[1970]] – [[Halit Ergenç]], türgi teatri- ja filminäitleja * 1970 – [[Gert Raudsep]], eesti näitleja *[[1971]] – [[John Boyne]], iiri romaanikirjanik *[[1973]] – [[Akon]], muusik * 1973 – [[Naomi Novik]], Ameerika kirjanik ja programmeerija *[[1974]] – [[Hendrik Vestmann]], eesti dirigent * 1974 – [[Andrei Gubin]], vene poplaulja *[[1975]] – [[Annika Strandhäll]], Rootsi ametiühingutegelane ja sotsiaaldemokraatlik poliitik * 1975 – [[Raul Siniallik]], eesti kirjanik *[[1976]] – [[Kadri Simm]], eesti filosoof ja eetikateoreetik * 1976 – [[Taavi Kerikmäe]], eesti helilooja, muusik ja muusikaõpetaja * 1976 – [[Victor Glover]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut *[[1977]] – [[Kersti Tombak]], eesti näitleja * 1977 – [[Vladislav Goranov]], Bulgaaria poliitik * 1977 – [[Eva Eensaar]], eesti näitleja * 1977 – [[Reeda Tuula-Fjodorov]], eesti sporditeadlane, suusataja, rogainija ja seiklussportlane *[[1978]] – [[Eve Runno]], eesti põllumajandusteadlane, fütopatoloog *[[1980]] – [[Astrid Böning-Nõlvak]], eesti rahvamuusik * 1980 – [[Martin Saar]], New Yorgis elav eesti kunstnik * 1980 – [[Eve-Liis Roosmaa]], eesti sotsioloog * 1980 – [[Andris Vaņins]], läti jalgpallur * 1980 – [[Monika Rogenbaum]], Eesti poliitik ja omavalitsustegelane *[[1981]] – [[John O'Shea]], Iirimaa jalgpallur * 1981 – [[Kristin Størmer Steira]], norra suusataja * 1981 – [[Piero Messina]], itaalia filmirežissöör, stsenarist ja helilooja *[[1982]] – [[Kirsten Dunst]], ameerika näitleja *[[1983]] – [[Helena Virt]], eesti laulja * 1983 – [[Nikola Selaković]], Serbia jurist ja poliitik *[[1984]] – [[Marko Rohtlaan]], eesti motosportlane * 1984 – [[Risto Mätas]], eesti odaviskaja * 1984 – [[Kristina Lõuk]], eesti filmi- ja kostüümikunstnik *[[1985]] – [[Gal Gadot]], Iisraeli näitlejanna ja modell *[[1986]] – [[Martten Kaldvee]], eesti laskesuusataja *[[1987]] – [[Kaspar Taimsoo]], eesti sõudja * 1987 – [[Marek Kahro]], eesti kirjanik ja blogija *[[1988]] – [[Ana de Armas]], Kuuba-Hispaania päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja * 1988 – [[Lassi Etelätalo]], Soome odaviskaja *[[1990]] – [[Zakaria Beglarišvili]], Gruusia jalgpallur * 1990 – [[Kaarel Kiidron]], eesti jalgpallur *[[1991]] – [[Kaarel Nurmsalu]], eesti kahevõistleja ja suusahüppaja * 1991 – [[Chris Kreider]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[1992]] – [[Pavlo Ištšenko]], Ukraina ja Iisraeli poksija * 1992 – [[Kenny Agostino]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[1993]] – [[Hendrik Van Crombrugge]], Belgia jalgpallur *[[1997]] – [[Margaret Sarv]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1999]] – [[Timothy Liljegren]], rootsi jäähokimängija * 1999 – [[JuVaughn Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane *[[2001]] – [[Nathan Collins]], Iirimaa jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Aprill, 30.]] 3yomvvxb07t2bafz26gd3nbp7m0nqdc Sündinud 23. juunil 0 155748 7231661 7199507 2026-09-10T08:56:56Z Sjur 66496 7231661 wikitext text/x-wiki {{sündinud juunis}} ''Siin loetletakse [[23. juuni]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1668]] – [[Giambattista Vico]], itaalia filosoof *[[1764]] – [[Daniel Georg Balk]], Eesti arstiteadlane *[[1812]] – [[Ludwig Adolf Heinrich Strümpell]], saksa filosoof *[[1819]] – [[Théodore Tiffereau]], prantsuse fotograaf ja alkeemik *[[1824]] – [[Carl Reinecke]], saksa helilooja, pianist ja dirigent *[[1843]] – [[Otto Kuntze]], saksa botaanik *[[1882]] – [[Thorvald Aadahl]], norra ajakirjanik ja kirjanik *[[1883]] – [[Ludwig Müller]], saksa teoloog ja kirikutegelane *[[1888]] – [[Roman Laamann]], eesti arst *[[1889]] – [[Anna Ahmatova]], vene luuletaja * 1889 – [[Märt Kuivas]], eesti loomaarst *[[1892]] – [[Nikolai Kruuse]], eesti advokaat *[[1893]] – [[Peet Vallak]], eesti kirjanik *[[1894]] – [[Edward VIII]], Inglismaa kuningas * 1894 – [[Peeter Jõgi]], Eesti diplomaat ja advokaat * 1894 – [[Alfred Kinsey]], USA seksuoloog ja entomoloog *[[1900]] – [[Hugo Kolk]], Eesti sõjaväelane *[[1902]] – [[Nikolai Nyländer]], Eesti päritolu fotograaf *[[1910]] – [[Jean Anouilh]], prantsuse näitekirjanik *[[1912]] – [[Alan Turing]], briti matemaatik ja krüptoloog * 1912 – [[Ilmar Raudma]], Eesti riigiametnik *[[1914]] – [[Ott Rünk]], eesti matemaatik *[[1921]] – [[William Dray]], Kanada ajaloofilosoof *[[1922]] – [[Elmar Loige]], eesti arst *[[1923]] – [[Maimu Ohanian]], eesti arstiteadlane, radioloog *[[1924]] – [[Tauno Rinkinen]], Soome poksija *[[1927]] – [[Heldur Viires]], eesti kunstnik * 1927 – [[Vadim Zagladin]], Nõukogude Liidu välissuhete ekspert ja ajakirjanik *[[1929]] – [[June Carter Cash]], USA laulja * 1929 – [[Claude Goretta]], Šveitsi filmilavastaja *[[1931]] – [[Ola Ullsten]], Rootsi poliitik * 1931 – [[Telê Santana]], brasiilia jalgpallur ja treener *[[1935]] – [[Shirley Barber]], inglise lastekirjanik ja illustraator *[[1936]] – [[Valdeko Tobro]], eesti teatri- ja filmikriitik *[[1937]] – [[Martti Ahtisaari]], Soome diplomaat ja poliitik * 1937 – [[Juri Zotov]], Eestis elanud luuletaja ja proosakirjanik *[[1939]] – [[Rudolf Meier]], Šveitsi poksija *[[1941]] – [[Juta Lehiste]], eesti baleriin, varieteetantsija ja tantsupedagoog * 1941 – [[Robert Hunter]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, tõlkija ja luuletaja *[[1942]] – [[Laur Karu]], eesti arstiteadlane ja poliitik *[[1943]] – [[Albert Pintat Santolària]], Andorra poliitik * 1943 – [[Ülo Kangur]], eesti arvutiinsener, matkaja ja matkategelane *[[1944]] – [[Ingrīda Andriņa]], läti näitleja * 1944 – [[Peter Bieri]], Šveitsi filosoof ja kirjanik *[[1945]] – [[Juhan Hämmalov]], eesti füüsik * 1944 – [[John Garang de Mabior]], Lõuna-Sudaani poliitik *[[1948]] – [[Talvi Johani]], eesti maalikunstnik ja tekstiilimaalija *[[1951]] – [[Michèle Mouton]], prantsuse autorallisõitja, aegade edukaim naine sellel alal *[[1950]] – [[Ants Leemets]], Eesti poliitik ja ettevõtja *[[1955]] – [[Jean Tigana]], prantsuse jalgpallur *[[1957]] – [[Harri Taliga]], Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees *[[1958]] – [[Jaana Padrik]], Eesti ajakirjanik ja poliitik *[[1959]] – [[Jaan Luig]], eesti entomoloog * 1959 – [[Anna Ekström]], Rootsi jurist, riigiametnik ja sotsiaaldemokraatlik poliitik *[[1966]] – [[Jaan Tepp]], eesti majandustegelane, publitsist ja taastuvenergia propageerija *[[1967]] – [[Jaanus Nurmoja]], eesti ajakirjanik ja muusik *[[1968]] – [[Katrin Merisalu]], eesti alpinist *[[1969]] – [[Aẖino'am Nini]], Iisraeli laulja ja laulukirjutaja * 1969 – [[Martin Klebba]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1970]] – [[Yann Tiersen]], prantsuse muusik *[[1972]] – [[Zinédine Zidane]], Prantsusmaa jalgpallur * 1972 – [[Riina Solman]], eesti turundusspetsialist ja poliitik * 1972 – [[Edward Laane]], eesti hematoloog * 1972 – [[Valērijs Agešins]], Läti poliitik ja pedagoog *[[1973]] – [[Marija Naumova]], Läti laulja * 1973 – [[Denis Naughten]], Iirimaa poliitik *[[1974]] – [[Esko Tullus]], eesti filmiprodutsent ja tantsija *[[1975]] – [[Janika Sillamaa]], eesti laulja * 1975 – [[Martin Aadamsoo]], eesti filmindustegelane *[[1976]] – [[Patrick Vieira]], Prantsusmaa jalgpallur *[[1977]] – [[Jaan Jüris]], eesti suusahüppaja * 1977 – [[Jason Mraz]], USA laulja ja muusik *[[1980]] – [[Siksten Kasimir]], eesti jalgpallur * 1980 – [[Francesca Schiavone]], Itaalia tennisist * 1980 – [[Jane Vabarna]], eesti kultuuritegelane, setu kultuuri edendaja ja käsitöömeister * 1980 – [[Melissa Rauch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik *[[1981]] – [[Reimo Sildvee]], eesti raadioajakirjanik * 1981 – [[Antony Costa]], inglise laulja ja näitleja *[[1982]] – [[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja * 1982 – [[Joona Puhakka]], soome endine vettehüppaja *[[1984]] – [[Edward von Lõngus]], eesti tänavakunstnik * 1984 – [[Anastassija Krasnosilska]], Ukraina ühiskonnategelane ja poliitik * 1984 – [[Lennart Peep]], eesti lavastaja ja harrastusteatrijuht * 1984 – [[Tatjana Kivimägi]], Venemaa kõrgushüppaja *[[1985]] – [[Kristo Aab]], eesti korvpallur *[[1989]] – [[Henri Tilga]], eesti sporditeadlane *[[1993]] – [[Michelle Jenneke]], Austraalia tõkkejooksja *[[1997]] – [[Gudaf Tsegay]], Etioopia jooksja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuni, 23.]] 7i0psxihj5u7yd6c1jttc2j3o27h98f Sündinud 16. augustil 0 155823 7231514 7196829 2026-09-09T22:38:45Z Sjur 66496 7231514 wikitext text/x-wiki {{sündinud augustis}} ''Siin loetletakse [[16. august]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1397]] – [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]], Saksa kuningas, Ungari kuningas, Böömimaa kuningas, Austria hertsog *[[1557]] – [[Agostino Carracci]], itaalia maalikunstnik ja graafik *[[1765]] – [[Gregor von Berg]], Venemaa sõjaväelane *[[1832]] – [[Wilhelm Wundt]], Saksamaa arst, psühholoog, füsioloog, professor *[[1836]] – [[Hermann Eugen Adolf Petersen]], filoloog *[[1866]] – [[Karl Fazer]], Soome kondiitritööstur *[[1874]] – [[Dmitri Uljanov]], vene revolutsionäär, parteitegelane ja arst *[[1875]] – [[Oskar Pärli]], eesti õpetaja *[[1882]] – [[Christian Mortensen]], taani päritolu USA ülipikaealine *[[1891]] – [[Hermann Paris]], eesti rohuteadlane *[[1893]] – [[Jānis Zutis]], läti ajaloolane *[[1894]] – [[George Meany]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane *[[1896]] – [[Ernst Soomuste]], Eesti sõjaväelane *[[1899]] – [[Glenn Strange]], USA filminäitleja *[[1902]] – [[Peeter Linzbach]], eesti teatri- ja filmikunstnik *[[1903]] – [[August Lass]], eesti jalgpallur *[[1905]] – [[Natalia Pentre]], Eesti vene filoloog ja pedagoogikateadlane *[[1906]] – [[Franz Josef II]], Liechtensteini vürst * 1906 – [[Edward Ochab]], poola poliitik ja riigitegelane *[[1909]] – [[Hilda Aver]], eesti pedagoog *[[1911]] – [[Veera Luur]], eesti näitleja ja inspitsient * 1911 – [[Åke Karlsson]], Soome poksija *[[1913]] – [[Menaẖem Begin]], Iisraeli poliitik *[[1919]] – [[Oskar Friberg]], vanim Vormsi elanik *[[1920]] – [[Charles Bukowski]], USA luuletaja ja proosakirjanik *[[1922]] – [[Hilja Kangro]], eesti arst *[[1923]] – [[Johannes (Rinne)|Johannes]], endine Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku juhi kohusetäitja ja Soome õigeusu kiriku peapiiskop * 1923 – [[Helgi Maie Pulk]], Eesti inglise filoloog *[[1927]] – [[Uno Raimond Pilvre]], eesti füüsik ja pedagoog *[[1928]] – [[Olga Põder-Kaasik]], eesti majandusteadlane *[[1929]] – [[Bill Evans]], Ameerika Ühendriikide džässpianist ja helilooja *[[1933]] – [[Milli-Irene Pedajas]], eesti pedagoogikateadlane *[[1934]] – [[Rosemarie Claussen]], Adolf Hitleri ristitütar * 1934 – [[Pierre Richard]], prantsuse näitleja, filmirežissöör ja stsenarist *[[1935]] – [[Ants Pärna]], eesti merendusajaloolane ja kultuuritegelane *[[1937]] – [[Galina Streltsova]], vene filosoof ja filosoofiaajaloolane *[[1941]] – [[Avo-Himm Looveer]], eesti arhitekt *[[1944]] – [[Lars Grundberg]], Rootsi diplomaat *1944 – [[Tõnis Kõrvits]], eesti kitarrist ja helilooja *1944 – [[Mall Randmer]], Eesti ujuja ja treener *[[1946]] – [[Mesûd Barzanî]], Iraagi Kurdistani poliitik *[[1948]] – [[Rein Ruus]], eesti füüsik *[[1950]] – [[Hasely Crawford]], Trinidadi ja Tobago jooksja * 1950 – [[Mirko Cvetković]], serbia poliitik *[[1954]] – [[James Cameron]], Kanada filmirežissöör * 1954 – [[Aare Laas]], eesti jalgpallitreener *[[1955]] – [[Eve Koha]], eesti klaasikunstnik * 1955 – [[Gennadi Olenev]], Eesti matemaatik *[[1956]] – [[Mare Väljataga]], eesti laulja, laulupedagoog ja koorijuht *[[1958]] – [[Madonna (laulja)|Madonna]], USA laulja ja näitleja *[[1962]] – [[Steve Carell]], USA näitleja, produtsent ja stsenarist * 1962 – [[Aime Hansen]], eesti luuletaja * 1962 – [[Indrek Schwede]], eesti spordiajakirjanik *[[1963]] – [[Vladimir Saar]], eestlasest Venemaa poliitik *[[1964]] – [[Kimmo Pohjonen]], soome akordionist * 1964 – [[Matt Lukin]], Ameerika Ühendriikide endine muusik *[[1965]] – [[Jari Sillanpää]], soome laulja *[[1967]] – [[Jaanus Plaat]], eesti etnoloog ja usundiajaloolane * 1967 – [[Killu Tõugu Sanborn]], eesti päritolu molekulaarbioloog ja finantsist *[[1968]] – [[Arvind Kejriwal]], India aktivist ja poliitik *[[1969]] – [[Evar Saar]], eesti keeleteadlane, ajakirjanik ja võru keele aktivist * 1969 – [[Kate Higgins]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 1969 – [[Pavel Sanajev]], vene kirjanik, filminäitleja, filmilavastaja ja stsenarist *[[1970]] – [[Kaili Närep]], eesti näitleja * 1970 – [[Manisha Koirala]], Nepali näitleja *[[1971]] – [[Rulon Gardner]], Ameerika Ühendriikide maadleja * 1971 – [[Kari Ketonen]], soome näitleja ja stsenarist * 1971 – [[Hanneli Rudi]], eesti ajakirjanik *[[1972]] – [[Aleg Sliževski]], Valgevene jurist ja poliitik * 1972 – [[Merle Jung]], eesti keeleteadlane *[[1973]] – [[Milan Rapaić]], Horvaatia jalgpallur *[[1974]] – [[Didier Cuche]], Šveitsi mäesuusataja *[[1975]] – [[Jonatan Johansson]], Soome endine jalgpallur *[[1976]] – [[Kadri Adamson]], eesti näitleja * 1976 – [[Ulrika Jonsson]], rootsi päritolu Suurbritannia saatejuht * 1976 – [[Erki Laur]], eesti näitleja *[[1980]] – [[Parviz Zeidvand]], Iraani maadleja * 1980 – [[Martin Plaser]], eesti maadlustreener *[[1982]] – [[Keri Herman]], Ameerika Ühendriikide vigursuusataja *[[1983]] – [[Kristjan Ojang]], eesti teleprodutsent ja trummar *[[1984]] – [[Konstantin Vassiljev]], Eesti jalgpallur *[[1985]] – [[Cristin Milioti]], USA näitleja *[[1987]] – [[Carey Price]], Kanada jäähokimängija *[[1988]] – [[Evelina Dobrovolska]], poola rahvusest Leedu poliitik, advokaat, sotsiaal- ja kohalike omavalitsuste aktivist *[[1989]] – [[Moussa Sissoko]], Prantsusmaa jalgpallur * 1989 – [[Wang Hao (käija)|Wang Hao]], Hiina käija *[[1991]] – [[Evanna Lynch]], iiri filminäitleja * 1991 – [[Roope Riski]], Soome jalgpallur *[[1992]] – [[Piotr Lisek]], Poola teivashüppaja *[[1993]] – [[Diego Llorente]], hispaania jalgpallur *[[1996]] – [[Kaapo Kähkönen]], soome jäähokimängija * 1996 – [[Caeleb Dressel]], USA ujuja *[[1998]] – [[Dominic Lobalu]], Lõuna-Sudaani päritolu Šveitsi jooksja *[[1999]] – [[Mickaël Cuisance]], Prantsusmaa jalgpallur *[[2001]] – [[Amadou Onana]], Belgia jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|August, 16.]] i65eorsxj34rzf21jdm5rvgc11reex3 Toomas Karjahärm 0 156767 7231550 7231267 2026-09-10T06:44:52Z Kuriuss 38125 Kordusi vähemaks. 7231550 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{toimeta}} '''Toomas Karjahärm''' ([[23. märts]] [[1944]] [[Tallinn]] – [[7. september]] [[2026]] Tallinn) oli eesti ajaloolane. ==Hariduskäik== * 1962 [[Tallinna 22. Keskkool]] * 1970 [[Tartu Riiklik Ülikool]] ajaloo erialal * 1974 ajalookandidaat ([[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]) * 1983 ajaloodoktor (Eesti NSV Teaduste Akadeemia) ==Elukäik== Aastatel [[1970]]–[[1975]] oli ta nooremteadur [[Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis]], [[1972]]–[[1990]] õppejõud, [[1984]]. aastast professor, pedagoogikateaduskonna dekaan ning marksismi-leninismi kateedri juhataja [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] <ref>''Nõukogude Kool'', 11/1986.</ref>. Alates 1990. aastast oli ta vanemteadur ja õppejõud, siht- ja grandiprojektide ning doktoriõppe juht Ajaloo Instituudis (2005. aastast [[Tallinna Ülikooli ajaloo instituut]]) ja hiljem, pärast instituudi likvideerimist, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses. Olnud lektor, korraline ja erakorraline professor Eesti ja välismaa ülikoolides; täiendanud end [[Leningrad]]i, [[Toronto]] ja [[Jyväskylä ülikool]]is. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid [[uusaeg|uusaja]] poliitiline ja ideedeajalugu (sh [[Eesti]], [[Venemaa]] ja [[NSV Liit]]), sotsiaalajalugu, kultuur, vaimne eliit, Eesti suhted välismaailmaga, moderniseerimine ja massiliikumised, ajaloouurimise metodoloogia ja [[historiograafia]]. Ta kirjutas eesti haritlaskonna ajaloost [[1850]]–[[1987]] triloogia koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]]iga, [[monograafia]] kunstnike ja muusikute represseerimisest [[1940]]–[[1953]] koos [[Helle-Mai Luts]]uga, kolm [[monograafia]]t Eesti (Balti) – Vene suhete teemal, kaks [[monograafia]]t [[1905. aasta revolutsioon]]ist Eestis, osales üldkäsitluste, [[entsüklopeedia]]te, gümnaasiumi ja kõrgkooli ajalooõpikute ja õppematerjalide koostamises, avaldas dokumentide ja materjalide kogumikke eesti ja vene keeles, sealhulgas "Eesti mõtteloo" sarjas ([[Hans Kruus]], [[Konstantin Päts]], [[Peeter Tarvel]]) koos [[Hando Runnel]]iga; publitseeris ajaloolisi fotosid ja algatas sarja "Vanad linnad ja maakonnad. Ehitised ja inimesed" (2006–2013 ilmus 14 albumit). Avaldas töid Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal. Toomas Karjahärm oli mitme teadusliku nõukogu ja riikliku komisjoni liige, ekspert ja esimees.{{lisa viide}} Karjahärm osales [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamisel]] ja tegi selleks selgitustööd rahvakoosolekutel, meedias ja välismaa ülikoolides. Koos kolleegidega pani ta [[1989]]. aastal aluse perioodiliselt toimuvale rahvusvahelisele Eesti moodsa ajaloo konverentsile Tallinnas, [[1997]]. aastal asutas Vene Uurimiskeskuse [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] juures.{{lisa viide}} Ta kinkis Rahvusarhiivi Filmiarhiivile 1600 ajaloolise ja kultuurilise väärtusega fotot 19.–20. sajandist{{lisa viide}} ning Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule Jaapani-teemalise fotopositiivide kogu.{{lisa viide}} ==Liikmesus seltsides== *[[Akadeemiline Ajalooselts]] *[[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]] *[[Õpetatud Eesti Selts]] (auliige 2014) *[[Association for the Advancement of Baltic Studies]] *[[National Movements & Intermediary Structures in Europe]] ==Tunnustus== *1988 – [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *1997 – [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]] raamatu "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917" eest *1999 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] humanitaarteaduste valdkonnas *2001 – [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]] *2015 – ajalookultuuri ajakirja Tuna aastapreemia *2020 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2021 – [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] ==Teoseid== *''Eesti rahvusliku haritlaskonna kujunemisest möödunud sajandi lõpul ja praeguse algul''. [[Keel ja Kirjandus]], 1973, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193460/142750/page/54 lk 624]-630 *''[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1973-3-251-267_20240515145730.pdf Eesti linnakodanluse poliitilisest formeerumisest 1870-ndate aastate lõpust kuni 1914. aastani]'', [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 22, 1973, nr 3 lk 251-267 * [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1974-1-36-47_20240517140756.pdf?v=a57b8491d1d8 1902. aasta erinõupidamine ja eesti kodanluse poliitiline programm esimese. Vene revolutsiooni eel.)], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 23, 1974, nr. 1, lk 36–47 *''Eesti revolutsioonitules 1905–1907''. Koos [[Raimo Pullat]]iga. Tallinn: Eesti Raamat, [[1975]]. *''Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг''. Tallinn: Eesti Raamat, 1987 *Populaarne ülevaade Eesti ajaloost. – ''Õhtuleht'', 16.7.1987. Retsensioon raamatule: J. Kahk, K. Siilivask. ''Eesti NSV ajalugu''. *Ajaloo kaitseks. Ajalugu – ajaloolane – perestroika. – ''Sirp ja Vasar'', 20.11.1987. *Koos [[Evald Laasi]]ga. Kas ajalooallikas on süüdi? – ''Aja Pulss'', juuli 1988, nr 14, lk 2–4. *''Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917''. Koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]]. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997. ISBN 9985-70-000-7 *''Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale''. Koostaja, tõlkija, kommenteerija. Tallinn: Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, 1997 *''Ida ja lääne vahel. Eesti-vene suhted 1850–1917''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. ISBN 9985-70-026-0 *''Konstantin Päts. Eesti riik, I-II''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja esimese köite eessõna autor. (Eesti mõttelugu 27, 38). Tartu: Ilmamaa, 1999; 2001. ISBN 9985-878-26-4; ISBN 9985-77-009-9 *Имперская политика России в Прибалтике в начале XX века : сборник документов и материалов. Koostaja ja eessõna autor. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, Ajaloo Instituut (Tallinn). ISBN 9985-858-19-0 *''Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2001. ISBN 9985-78-362-X *''Peeter Tarvel. Demokraatia tulevik''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 43.) Tartu: Ilmamaa, 2002. ISBN 9985-878-13-2 *''Unistus Euroopast''. Tallinn: Argo, 2003. ISBN 9985-9407-6-8 *''Eesti ajalugu gümnaasiumile''. Koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9949-415-07-1 *''Ajaloolase käsiraamat''. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9985-9495-4-4 *''Hans Kruus. Balti küsimus''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 62.) Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-154-0 *''Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953''. Koos [[Helle-Mai Luts]]iga. Tallinn: Argo, 2005. ISBN 9949-415-41-1 *''Vana Narva: ehitised ja inimesed''. Koostaja ja teksti autor. Tallinn: Argo, 2006. ISBN 9949-415-46-2 *''Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987''. Koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]]. Tallinn: Argo, 2007. ISBN 978-9949-415-95-3 *Nõukogude Liidu lagunemine uuemas vene memuaarkirjanduses. – ''Acta Historica Tallinnensia'', 2007, nr 11, lk 131–155. *''Eesti ajaloo pöördepunktid: dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-31-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-32-7 *''Eesti ajaloo pöördepunktid : lisamaterjale õpetajale''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-28-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-29-7 *''Eesti ajalugu, 5. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani''. Autor koos [[Andres Andresen]]i jt-ga, tegevtoimetaja koos [[Tiit Rosenberg]]iga. Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9 *''Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat''. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Argo, 2010. ISBN 978-9949-438-93-8 *''Vene impeerium ja rahvuslus. Moderniseerimise strateegiad''. Tallinn: Argo, 2012. ISBN 978-9949-466-47-4 *''1905. aasta Eestis. 1. kd.: Massiliikumine ja vägivald maal''. Tallinn: Argo, 2013. ISBN 978-9949-527-08-3 *''1905. aasta Eestis. 2. kd.: Sotsialistid ja terroristid''. Tallinn: Argo, 2015. ISBN 978-9949-527-58-8 *''1905. aasta Eestis. 3. kd.: Mälestused. Koostaja ja kommenteerija''. Tallinn: Argo, 2016. ISBN 978-9949-527-69-4 *Kolm aastapäeva 1987–1988. Historiograafilisi märkmeid ja mälestusi. I. – ''Tuna'', 2017, nr 4, lk 65–78. [https://tuna.ra.ee/kolm-aastapaeva-1987-1988-historiograafilisi-markmeid-ja-malestusi-i/ https://tuna.ra.ee/kolm-aastapaeva-1987-1988-historiograafilisi-markmeid-ja-malestusi-i/ Veebis.] *''Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I osa: vabameelne opositsionäär'' (Riigimehed). Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. ISBN 978-9985-858-99-8 *''Vene impeeriumi parlament ja Baltikum 1906-1917''. Tallinn: Argo, 2021. ISBN 978-9949-688-71-5 ==Intervjuud== *Legendist, selle lõhkumisest ja ajaloost. Kõnelusi filmist "Jõulud Vigalas", Sirp ja Vasar, 10. aprill 1981 *Nädal Balti teaduskonverentsil Stockholmis, Aja Pulss, 1987, nr 16 *Nõukogude Baltikum eile, täna ja homme. APN-i vestlusring, Rahva Hääl, 13. veebruar 1988 *([[Oksana Petrunko]]) Оксана Петрунько. Мнение ученого: Перестройка возвращает авторитет истории, АПН, 26 мая 1988 *[[Ilmar Palli]]. Horisondi vestlusring. Bürokraatia sulane või tõe teener, I-III, Horisont, 1988, nr 4-6 *Mõtteid Eesti iseseisvussõjast, Rahva Hääl, 25. november 1988 *[[Päivi Toivonen]]. Tasavallan kausi ei ollutkaan pelkkää kurjuutta, Maailma ja Me, detsember 1988 *[[Peeter Raidla]]. Kahe professoriga ajaloo uurimisest, Rahva Hääl, 22. juuni 1989 *V. Ivanov. Der Friede von Dorpat und seine Bedeutung, Dokumentation Ostmitteleuropa, Marburg an der Lahn, 1990, Heft 3/4. ISSN 0340-3297 *[[Riitta Anttikoski]]. Viron nuoret unohtanut idealismin, Helsingin Sanomat, 11. oktoober 1997 *[[Uku Toom]]. Toomas Karjahärmi intervjuu raamatu "Ida ja Lääne vahel" ilmumisel, ERR audioarhiiv RMARH-43682, 10.november 1998 *[[Ilmar Palli]]. Ajaloo hiilgus ja viletsus, Luup, 15. november 1999 *[[Sulev Hallik]]. Ajaloolased kipuvad ajalugu politiseerima, Postimees, 8. veebruar 1999 *[[Jaak Urmet]]. [http://www.epl.ee/artikkel/263381 Karjahärm: eestlaste ajaloos on põnevat piisavalt], arileht.ee (Arkaadia), 23. aprill 2004 *[[Viio Aitsam]]. Miks mõisad põlesid? Maaleht, 1. detsember 2005 *[[Maiki Voore]]. Iga ajalugu on kaasaja ajalugu, Tallinna Ülikool, veebruar 2009 == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *A. Paal. Uusi teaduste kandidaate: Toomas Karjahärm. – ''Rahva Hääl'', 10.5.1974. *[[Margus Mets]]. Eilsest targemana? – ''Rahva Hääl'', 27.2.1988. *[[Dmitri Kazutin|Д. Казутин]]. Через три года – в Таллине? Заметки о "круглом столе" прибалтийских республик. – Московские новости, 28.2.1988. *([[Avenir Korelin|А. П. Корелин]], [[Valentin Šelohhajev|В. В. Шелохаев]]. Книга о системе политических сил в Эстонии начала XX века. – Вопросы истории, 1988, nr 11. Retsensioon raamatule "Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг". *H. Ajaloo valgete laikude täitmine. Ajaloodoktor prof. Toomas Karjahärma ettekanne. – ''Vaba Eestlane'' (Toronto), 12.4.1990, 24.4.1990. *[[Marek Kallin]]. [https://www.ohtuleht.ee/2144/surve-ja-vastupanu Surve ja vastupanu.] – ''Sõnumileht'', 21.4.1997. Lühiretsensioon raamatule "Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale". * Nädala raamat. – ''Sõnumileht'', 21.6.1997. *[[Teet Veispak]]. Raamat eesti intelligentsi sünnist. – ''Eesti Päevaleht'', 17.7.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Rein Ruutsoo]]. Haritlaskond on rahva mõtlemiselund. – ''Eesti Ekspress'', 1.8.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Malle Salupere]]. [https://kultuur.postimees.ee/2519659/eesti-kultuurimaastiku-kaardistamise-katse-kirjandus Eesti kultuurimaastiku kaardistamise katse]. – ''Postimees'', 17.9.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Tõnu Tannberg]]. Venestamine – riiklik ja sotsiaalne ümberkorraldus. ''Sirp'', 8.8.1997, lk 7. Retsensioon raamatule "Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale". *[[Frants Kupp]]. Raamat eesti haritlaskonnast. – ''Õpetajate Leht'', 24.10.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Ea Jansen]]. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/JansenEa_Toomas_Karjah2rm_TUNA1998_1.pdf Toomas Karjahärm ja Väino Sirk. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed, 1850–1917]. – ''Tuna'', 1998, nr 1. Retsensioon. *[[Peep Pillak]]. Parim ajalooraamat on üle 400 lehekülje paks. – ''Eesti Päevaleht'' (Stockholm), 2.4.1998. Raamatust "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Andrei Hvostov]]. Meie vastus Chamberlainile. – ''Eesti Ekspress'', 11.12.1998. *Kolleegid Ajaloo Instituudist. Ajaloolane Toomas Karjahärm – üllatuste mees. Toomas Karjahärm 55. – ''Eesti Päevaleht'', 23.3.1999. *[[Ants Juske]]. Päts kajab kõneleval ajastul. – ''Eesti Päevaleht'', 20.7.1999. Konstantin Pätsi artiklikogumiku puhul. *[[Hannes Oja]]. Eesti haritlaskond eestluse kandjana. – ''Vaba Eestlane'' (Toronto), 11.1.2000. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Ulrike Plath]], [[Karsten Brüggemann]]. Vom Tanz mit Teufels Grossmutter. Die estnische Debatte um die Zusammenarbeit von Präsident Konstantin Päts mit der Sowjetunion, Osteuropa, September 2000 *[[David Vseviov]]. Impeerium dokumentides, Sirp, 22. september 2000 *[[Peeter Järvelaid]]. Humanist Peeter Tarvel oma ja meie ajas, Postimees, 24. mai 2002 *[[Rein Veidemann]]. Eesti vaimu lahkumine, Postimees, 9. veebruar 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Haritlaskonna heitlused võimu ja vaimu vahel, Postimees, 14. juuni 2002 *[[Marek Tamm]]. Intellektuaali mured, Areen, 18. juuli 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Õigus ja poliitika kultuuris. Artikleid ja esseid. Tallinn, 2002 *[[Karsten Brüggemann]]. Karjahärm, Toomas/ Sirk, Väino: Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940, Zeitschrift für Ostforschung, 2003, Heft 3 *[[Märt Väljataga]]. Raamat: Ah, Euroopa, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 19. september 2003 *[[Marek Tamm]]. Portreteeritud ajalugu, Postimees, 14. mai 2004 *[[Teet Veispak]]. Vaade ajaloolase töötuppa, Eesti Päevaleht: arkaadia, 11. juuni 2004 *Tänased sünnipäevad. Toomas Karjahärm 60, Postimees, 23. märts 2004 *[[Eero Medijainen]]. Hans Kruusi küsimus, Sirp, 26. august 2005 *[[Aarne Ruben]].Hans Kruus ilma küla ja linnata, Postimees, 23. september 2005 *[[Teet Veispak]]. Ajaloolane Hans Kruus, tõepoolest kodanlik natsionalist, Postimees: arkaadia, 11. november 2005 *[[Teet Veispak]]. Kuidas stalinism kultuuri vaenas, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 10. veebruar 2006 *[[Immo Mihkelson]]. Kultuurigenotsiid ehk mida Stalin eesti kultuurile õigupoolest tegi, Postimees, 17. veebruar 2006 *Narva – Lääne tsivilisatsiooni pärl Ida-Lääne piiril, Raamat, 16. veebruar 2006 *[[Kaarel Tarand]]. Pool tööd hea, terve töö parem, Akadeemia, 2007, nr 7 *[[Jaak Allik]]. Põlvili või püsti?, Sirp, 10. august 2007 *[[Mart Laar]]. Kommunismi viimane ohe, Sirp, 7. september 2007 *[[Rein Ruutsoo]]. Ajalookirjutuse vastupanuta kohanemine, Sirp, 17. august 2007 *[[Rein Veidemann]]. Eesti ajalookirjutus kui rahulikult väärikas Emajõgi, Postimees, 4. september 2010 *[[Andres Luure]]. Küsimused ja vastused ajaloo kohta, Sirp, 26. november 2010 *[[Vello Helk]]. Eesti ajaloolane võtab sõna, Vaba Eesti Sõna, 8. november 2010 *[[Pekka Erelt]]. Ajaloolased propaganda tõmbetuules, Eesti Ekspress, 30. detsember 2010 *[[Toivo Ülo Raun]]. Eesti ajalugu 5, Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 6, 2011 *[[Tõnu Tannberg]]. Rahvussuhted Vene impeeriumis, Sirp, 14. september 2012 *[[Karsten Brüggemann]]. Imperiaalse pöörde Balti aspekt, Sirp, 14. september 2012 *[[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. "Imperiaalne pööre" ja rahvusliku narratiivi dekonstrueerimine, Tuna, 2012, nr 4 *[[Karsten Brüggemann]]. Der ''imperial turn'' in Estland: Anmerkungen zu Toomas Karjahärms "Das Russische Imperium und der Nationalismus", Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 8, 2013 *[[Peeter Järvelaid]]. Rahvusriikluse ja natsionalismi ajastu uurimisest Eestis: Toomas Karjahärm 70. Tuna, 2014, nr. 1, lk. 147–151 *Toomas Karjahärm 70, Acta Historica Tallinnensia, nr. 20, 2014, lk. 191–192 *[[Kersti Lust]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=21754:julgus-vaadata-1905-aastal-toimunut-eestlase-pilguga-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3488 Julgus vaadata 1905. aastal toimunut eestlase pilguga]. Sirp, 9.5.2014. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Lauri Kann]]. Oluline teos 1905.aasta mõistmiseks. Toomas Karjahärm. 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal. Tallinn: Argo, 2014. - ''Akadeemia'', 2015, nr 9, lk 1690-1694. *[[Lauri Kann]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal [Das Jahr 1905 in Estland: die Massenbewegung und die Gewalt auf dem Lande]. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 10. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2015, lk 382–385 *[[Toomas Hiio]]. Monograafia viiendast aastast, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8, lk. 176–183 *[[Kersti Lust]]. Viimased kakskümmend aastat 1905. aasta revolutsiooni elus. Pilk eestikeelsele ajalookirjutusele 1995–2015, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8. lk. 136–156. *[[Mart Kuldkepp]]. Tundmatu 1905. aasta, Sirp, 19. august 2016 *[[Mart Kuldkepp]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: sotsialistid ja terroristid [Das Jahr 1905 in Estland: Sozialisten und Terroristen]. Verlag Argo. Tallinn 2015. 416 S. ISBN 9789949527588; 1905. aasta Eestis: mälestused [Das Jahr 1905 in Estland: Erinnerungen]. Hrsg. von Dems. Verlag Argo. Tallinn 2016. 448 S. ISBN 9789949527694. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 12. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2017, lk 423–428 *[[Kalev Vilgats]]. Konstantin Päts polnud ei vanakuri ega jumal, Pärnu Postimees, 28. veebruar 2018 *[[Tarmo Vahter]]. Uus Pätsi elulugu jääb kõhnaks, Eesti Ekspress, 25. aprill 2018, lk. 45-48 *[[Seppo Zetterberg]]. Konstantin Päts - algusest lõpuni, Tuna, 2018, nr. 3 ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Karjahärm, Toomas}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2026]] n1a0jjwh1vxkfv9gk1vhf8j17bpco9e Liikursuurtükk 0 161140 7231590 6685596 2026-09-10T07:36:38Z Kuriuss 38125 7231590 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=juuli}} [[Pilt:Archerside commons.jpg|pisi|Ratasveermikul, rootslaste-norrakate lafett-liikursuurtükk Archer]] '''Liikursuurtükk''' (laensõnana ka ''iseliikuv suurtükk'') on mootoriga kandesõiduki veermikule ehitatud lafetiga [[suurtükk]]. Tänapäeval nimetatakse liikursuurtükkideks üldjuhul [[suurtükivägi|suurtükiväe]] [[relvasüsteem]]e. [[Pilt:2s19 armyrecognition russia 012.jpg|pisi|Vene 152 mm liikurhaubits [[2S19 Msta-S]] relvanäitusel]] [[Pilt:Fallujah11092004-11-09.jpg|pisi|USA 155 mm liikurhaubits [[M109]] Paladin tulepositsioonil Iraagis]] [[File:Quartier Général Sabatier - CAESAR - 3.JPG|pisi|Prantsusmaa liikurhaubits [[CAESAR]]]] [[File:AHS krab.jpg|pisi|Poola liikurhaubits [[AHS Krab]]]] Tegu on väga mobiilsete masinatega, mis kasutavad liikumiseks kas ratas- või roomikveermikul põhinevaid sõjamasinaid. Tulenevalt nende relvastuse eripärast kasutatakse neid tänapäeval üldjuhul [[Kaudtuli|kaudtule]]toetuseks. Minevikus kuulusid iseliikuvate suurtükkide klassifikatsiooni ka erinevad otsetule andmiseks mõeldud masinad nagu [[Ründekahur|ründekahur]]id ja [[tankihävitaja]]d. Tegu oli tugevalt soomustatud masinatega, mille ülesanded olid vastavalt jalaväele otsese tuletoetuse andmine ja vaenlase kindlustuste purustamine või siis [[tankitõrje]]s osalemine. Kaasaegsed liikursuurtükid võivad küll väliselt meenutada [[tank]]e, kuid on üldjuhul kergemalt soomustatud – liiga kergelt, et kaitsta meeskonda otsetule eest, kuid piisavalt hästi, et kaitsta neid [[šrapnell]]i ning kergerelvade tule eest. Tank on lisaks ette nähtud tegutsema eesliinil, ning on seetõttu korralikult soomustatud ja varustatud väga erinevate ülesannete täitmiseks. Üldjuhul on nii tankid kui ka liikursuurtükid kaitseks vaenlase jalaväe vastu relvastatud ka [[kuulipilduja]]tega. Suurim eelis iseliikuvatel suurtükkidel järelveetavate (tuntud ka välisuurtükkide nime all) ees on kiire lahinguvalmidusse saamine. Enne, kui järelveetav suurtükk saab laskma hakata, peab selle üles seadma ning enne uuesti liikuma hakkamist tagasi transpordiasendisse viima. Seejuures saab iseliikuv suurtükk lihtsalt peatuda valitud kohas, peaaegu kohe ka tule avada ja positsioonilt lahkuda enne, kui vaenlane reageerida jõuab. See tuleb eriti kasuks tänapäeva mobiilses ja mittelineaarses sõjapidamises ning eriti rünnakul olles. Järelveetavate suurtükkide suureks eeliseks on seevastu väikesed tootmis- ja ülalpidamiskulud. Lisaks on need veel palju kergemad ja seetõttu on neid võimalik viia ja üles seada positsioonidele, kuhu rasked iseliikuvad suurtükid ei pääse. Neil põhjustel on järelveetavad suurtükid seni paljude kaasaegsete armeede relvastuses. == Liikursuurtükkide üldliigitus == Liikursuurtükid on olnud peamiselt suurtükiväe-, tankitõrje-, jalaväesaate- või [[õhutõrje]]otstarbelised. Teise maailmasõja ajal eristati lisaks [[ründesuurtükk]]e (saksa keeles ''Sturmgeschütz''), mis olid praktiliselt jalaväe lähituletoetus- või [[tankitõrje]]vahendid propagandistliku nimetusega. Liikurveermikul õhutõrjerelvi nimetatakse tänapäeval tavaliselt [[õhutõrjesoomuk]]iteks, tankitõrjerelvi aga [[tankitõrjesoomuk]]iteks, harvem ka [[tankitõrjetank]]ideks. Veermiku tüübi järgi eristatakse [[ratasveermik|ratas]]- või [[roomik]]veermikul liikursuurtükke. Kaitstuselt eristatakse [[soomus]]tamata ja soomustatud liikursuurtükke. Enamik liikursuurtükke on soomustatud ja kuuluvad soomusväe koosseisu. Pearelva suunamis- ja kaitstuspõhimõttelt eristatakse torn- ja lafett-liikursuurtükke. ==Liikursuurtükid kaudtulerelvadena== [[kaudtuli|Kaudtuleotstarbelised]] liikursuurtükid on üldjuhul soomustatud ja roomikveerimikul ning kuuluvad tavaliselt [[soomusvägi|soomusvägede]] koosseisu. Need on projekteeritud kas tanki, [[jalaväe lahingumasin]]a või (roomikutega) [[soomustransportöör]]i veermikule. Liikursuurtükke valmistatakse ka taktikaliste veoautode baasil. Enamus tänapäeva liikursuurtükke on varustatud navigatsiooni-, suunamis- ja positsioneerimissüsteemidega. Laadimine on vähemalt osaliselt automatiseeritud ja see suurendab laskekiirust. Liikursuurtüki eeliseks on tavaliselt kiire [[tulepositsioon]]ilt lahkumise kiirus, hea maastikuläbimisvõime ja positsioonil laskevalmiduse saavutamise kiirus. Ebaeelisteks suur hooldusmaht ja kütusekulu, aeglane kiirus, suur mass ja süsteemi haavatavus. == Liikursuurtükiväerelvade areng == === Eelkäijad === [[Pilt:Horse artillery rear.jpg|pisi|Elusuuruses mudel 1850 aastate Rootsi ratsasuurtükist koos meeskonnaga Rootsi Armee Muuseumist Stockholmis]] 17. sajandi alguses ilmusid [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] käigus sõjatandrile esimesed ratsaväe suurtükiüksused, kus kogu või enamik patarei meeskonnast sõitis lahingusse hobustel. Nende meeskonnad oli välja õpetatud kiirelt hobustelt maha ronima, suurtüki üles seadma ja ratsaväele tuletoetust andma. Venemaa moodustas 18. sajandi alguses ratsaväe kõrvale esimesed säärased üksused, mis Seitsmeaastase sõja käigus tekitasid Preisimaa vägedele arvestatavaid kaotusi. See inspireeris [[Frederick Suur]]t moodustama esimest püsivat ratsasuurtükiüksust aastal 1759. Napoleoni sõdade ajal olid need üksused olemas juba kõigis suuremates armeedes ja jäid kasutusele kuni 20. sajandi alguseni, kui tehnika areng need kasutuks muutis. === Esimene maailmasõda === [[Pilt:British Gun Carrier Mark I - 60 pdr.jpg|pisi|Briti Gun Carrier Mark I (60 pdr)]] Esimene maailmasõda tõi arusaadava arengu sõjatööstuses. Briti Gun Carrier Mark I oli esimesi näiteid liikursuurtükist. Lahinguväljale ilmus see aastal 1917 ning põhines esimesel Briti tankil Mark I. Relvastuseks oli sel suur välisuurtükk, millest sai lasta nii sõidukilt kui ka eraldi üles seatuna. Tulemusena asendati relva transportimiseks vajalik hobumeeskond või traktori kasutamine ja tekkis võimalus suurtükki ka kiiremini kasutada. Järgmise suurema läbimurdena võib käsitleda Briti Birch gun'i, mis koosnes tankilaadsest veermikust ja välisuurtükist, mida sai kasutada nii tavaliseks tuletoetuseks kui ka õhutõrjeks. Punaarmee tegi katsetusi erinevate tankidele ja autodele kinnitatud suurtükkidega kuid need ei jõudnud masstoodangusse. === Maailmasõdadevaheline periood === Järgmise suurema läbimurdena võib käsitleda Briti Birch gun'i, mis koosnes tankilaadsest veermikust ja [[Välisuurtükk|välisuurtük]]ist, mida sai kasutada nii tavaliseks tuletoetuseks kui ka õhutõrjeks. Punaarmee tegi katsetusi erinevate tankidele ja autodele kinnitatud suurtükkidega kuid need ei jõudnud masstoodangusse. Ka [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvavä]]el oli kaks soomustatud veoautot Puuk ja Sorts, mille kasti oli paigaldatud välisuurtükk. === Teine maailmasõda === [[Pilt:Mortars Karlgeret Adam.jpg|pisi|left|Karl-Gerät [[Müüser|mortiir]] [[Kubinka tankimuuseum]]is Venemaal]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 101I-154-1986-04, Russland, Sturmgeschütz III.jpg|pisi|Jalaväe toetuseks mõeldud saksa StuG III II maailmasõjas]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 101I-219-0553A-15, Russland, bei Pokrowka, Panzerhaubitze 'Wespe'.jpg|pisi|Esimesi õnnestunud saksa kaudtule-liikursuurtükke II maailmasõjas – Wespe]] [[File:SdKfz162.jpg|pisi|[[Jagdpanzer IV]]]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses liikus suurem osa suurtükiväest veel hobuste või vedukmasinate jõul. Kuigi saksa [[Blitzkrieg]]i taktika nägi ette mobiilset ja kiiret kaudtuletoetuse andmise võimalust, siis Poola ja Prantsusmaa vallutamisel täitis seda rolli sageli [[Luftwaffe]] pikeerivate pommitajate [[Junkers Ju 87|Stukadega]]. Sõja käik tõi iseliikuvate suurtükkide vallas kiire arengu. Alguses piirdusid katsetused mõne kergema välisuurtüki või tankitõrjekahuri kinnitamisega veokile. Kuigi need masinad olid mobiilsed ei pakkunud need meeskonnale kaitset ei kildude ega kergerelvade tule eest. Järgmise sammuna hakati suurtükke lisama juba roomikutega platvormidele (tihtipeale oli tegu vananenud tankimudelite keredega). Paljud algsed katsetused olid improviseeritud, kuid nende käigus tehtud vigadest võeti õppust ning iga järgmine mudel oli juba sammu võrra parem. Näiteks esimene Briti disain ''[[Bishop]]'' kasutas ''25 pdr gun-howitzer'''i, aga viisil, mis tõsiselt limiteeris end tõestanud relva kasutusvõimalusi. Järgmises mudelis, nimega ''Sexton'', oli juba see viga parandatud. [[File:Su-85 TBiU 8.jpg|pisi|left|[[SU-85]]]] [[File:Su 100.jpg|pisi|left|[[SU-100]]]] Sakslased oli iseliikuvate suurtükkide disainimisel produktiivsed. Nad lõid mitmeid kergelt soomustatud tankitõrje liikursuurtükke. Need põhinesid kas kätte saadud kergetel Prantsuse keredel ([[Marder I]]), nende enda vananenud kergetankide keredel ([[Marder II]]) või endistel Tšehhi keredel ([[Marder III]]). Need viisid paremini soomustatud tankihävitajateni nagu [[Jagdpanzer IV]] või [[Jagdpanther]]. Osad kavandid põhinesid olemasolevatel keredel ([[Brummbär]]), osad tühistatud projektidest ülejäänud keredel (Sturer Emil ja Elephant) ning lisaks kasutati baasina ka lahingus viga saanud tanke ([[Sturmtiger]]). Nõukogude liit katsetas sõja algul veoautodele või traktoritele kinnitatud 57&nbsp;mm ZiS-2 kahuritega. 1943. aastaks oli valmis [[SU-85]] ning 1944 lõpuks [[SU-100]]. Need rakendasid juba suuremaid suurtükke koos täieliku soomusega. Lisaks oli neid odav toota ning võrreldes tankidega, millel need põhinesid, olid neil võimsamad kahurid. Samaaegselt kannatas selle all jälle masina paindlikkus. Tugevalt soomustatud rünnakukahurid olid loodud, et anda jalaväele otsetule toetust vaenlase kaitserajatiste vastu. Kuigi väliselt meenutasid need sageli tankihävitajaid, olid nad relvastatud suurekaliibriliste kahuritega, millel oli küll väiksem soomuse läbistamise võimekus, kuid samaaegselt sai nendest lasta [[kildfugassmürsk]]e. Sakslaste [[StuH 42]] ja Nõukogude liidu [[ISU-152]] on selle iseliikuvate suurtükkide klassifikatsiooni tüüpilisemad näited. Kõik suuremad osapooled arendasid sõjakäigus veel liikursuurtükke, mis suudaksid anda kaudtuletoetust kuid samas ka pidada sammu kiirelt edasi tungivate soomusväeosadega. Üldjuhul olid need kergelt soomustatud pealt lahtised sõidukid. Näidetena võib tuua: USA [[M7 Priest]], Briti Sexton (25 pdr) ning Saksa 10,5&nbsp;cm [[Wespe]] ja 15&nbsp;cm [[Hummel]]. Teistsuguse tee valis aga Nõukogude Liit, mis, järgides kaheotstarbeliste välisuurtükkide traditsiooni, keskendus mitmekülgsete ründesuurtükkide arendamisele, millel oleks ka kaudtule võimekus (ISU-152). [[Pilt:M109 self propelled howitzer-back right ID DM-SN-93-00866.JPEG|pisi|USA liikursuurtükk M109 1989. a]] [[File:2S1 Gvozdika in artillery range.JPG|pisi|left|Nõukogude Liidus valmistatud 122&nbsp;mm [[2S1 Gvozdika]]]] [[Pilt:2S3 «Akatsiya»-0701.JPG|pisi|left|Nõukogude Liidus valmistatud 152&nbsp;mm [[2S3 Akatsija|2S3 Akatsia]]]] === Pärast Teist maailmasõda === Pärast Teist maailmasõda kadusid ründekahurid kasutusest ja üldine trend oli mitmeotstarbelise tanki suunas. Sellest hoolimata jätkus kaudtule võimekusega liikursuurtükkide arendamine tavaliste välisuurtükkide kõrval. Neil on olnud tähtis roll [[Külm sõda|külma sõja]] aegsetes konfliktides ning ka hiljutistes sõdades. Liikursuurtükiväe arengus oli oluliseks verstapostiks esimese pöördtorniga ja masstootmisse läinud 155&nbsp;mm suurtüki [[M109]] valmistamine USA-s 1960. aastail. Antud masin oma õnnestunud ehitusega ja omadustega on olnud enamuse hilisemate roomikveermikul liikursuurtükkimudelite etaloniks. Nõukogude Liidus arendati sellest malli võttes 1970. aastate alguseks oma 122&nbsp;mm [[2S1 Gvozdika]] ja 152&nbsp;mm [[2S3 Akatsia]]. [[Pilt:PzH2000.Ger.jpg|pisi|Roomikveermikul liikursuurtükk [[PzH 2000]]]] Külma sõja järgse aja moodsaimaks välja arendatud ja kasutusele võetud liikursuurtükiks võib pidada saksa [[PzH 2000]], millel on üsna suur lahingukomplekt ning ühtlasi hea läbivus, automatiseeritus ja kaitstus. Samal ajal on võimalik teenindada kõiki funktsioone vajadusel ka manuaalselt. Uute liikursuurtükkide üheks põhimureks on kujunenud suur mass ja suured gabariidid. Näiteks USA viimane suur arendusprojekt Crusader, mis olnuks konkurendiks saksamaa liikursuurtükile, jäeti paljuski neil põhjustel pooleli. Selle asemel piirduti viimase M109A6 edasiarendusega uuel veermikul. [[Haubits|Liikurhaubitsatel]] on tänini paljudes moodsates armeedes tähtis roll. Neil oli tähtis roll [[Külm sõda|külma sõja]] aegsetes konfliktides ja ka hiljutistes lahesõdades. ==Miinipildujad== [[File:240-mm self-propelled mortar 2B8 (SAC-2S4).JPG|pisi|Vene liikurmiinipilduja 240 mm [[2S4 Tulp]]]] Miinipildujad on paigutatud paljudele sõidukitele suitsukatte või lähikaitse eesmärgil, kuid vähestel kuuluvad need põhirelvastuse hulka. Aja jooksul on proovitud erinevate vahenditega luua head mobiilset miinipildujat, kuid vähesed on neist jäänud kasutusele. Vene armee kasutab näiteks [[2S4 Tulp]] 240&nbsp;mm iseliikuvat rasket miinipildujat. Lisaks on Soome Patria ja Rootsi BAE Systems Hägglunds ühisprojektina valminud [[AMOS]], millel on 2 tagantlaetavat 120&nbsp;mm automaatset miinipildujat. Liikurmiinipildujate alla kuuluvana võib lugeda ka sakslaste [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegset 600&nbsp;mm piiramismiinipildujat [[Karl-Gerät]]i. == Raketid == [[Pilt:Army mlrs 1982 02.jpg|pisi|left|[[M270 MLRS]]]] Tinglikult klassifitseeritakse iseliikuvateks suurtükkideks ka mobiilsed raketisüsteemid. Rakettide eeliseks suurtükkide ees on palju suurem laskeulatus ja vähem piiratud suurus (kaliiber). Seetõttu saab neis kasutada keerulisemaid lõhkepäid ning osalõhkekehade abil katta ka suurema ala ja hävitada mitu sihtmärki korraga. Tänapäeval kasutatakse paljusid iseliikuvaid raketipatareisid traditsioonilistes suurtükiväe rollides. Näiteks USA [[mitmikraketiheitja]] [[M270 MLRS]] (Multiple Launch Rocket System), mille laskekaugus, sõltuvalt lastavast raketist, on 32–70&nbsp;km – kõige nüüdisaegsemate rakettidega kuni 150&nbsp;km. == Haubitsad == [[File:ShKH Suzana at SIAF-2022.jpg|pisi|[[Slovakkia]]s toodetud [[liikurhaubits]] Zuzana]] [[File:AS-90's firing during Exercise Steel Sabre. MOD 45158544.jpg|pisi|left|Suurbritannias toodetud [[liikurhaubits]] [[AS-90]]]] Kaasaegsed liikursuurtükid on täis pakitud kaasaegset tehnikat ning rakendavad oma ülesannete täitmisel nii [[GPS|GPS-i]], ballistilisi arvuteid kui ka digitaalseid sidevahendeid. See võimaldab patareidel ka hajusa paiknemisega anda üheaegselt väga täpseid tulelööke samade sihtmärkide pihta. See võimekus suurendab lisaks ka iseliikuvate suurtükipatareide ellujäämisvõimalusi kuna lihtsustab oluliselt vaenlase vastupatareide hävitamist ning vältimist. Lisaks võimaldab digitaalne sidepidamine tõhustada ka laskemoona transpordi logistilist poolt. Tänapäeval suudab kaasaegne kuuest liikursuurtükist koosnev [[Patarei (sõjandus)|patarei]], lastes 43&nbsp;kg mürske nelja lasuliste seeriatega, lennutada, suure täpsusega, vastase suunas tonni jagu laskemoona minutis. Üks näide tänapäevast mobiilsete haubitsate suuremast tulejõust on 155&nbsp;mm G6 haubitsa versioon G6-52, mis suudab lasta kiire seeriana kuni 6 [[mürsk]]u, mis tabavad sihtmärki peaaegu üheaegselt. See saavutatakse tänu erinevatele lennutrajektooridele ja automaatse laadimissüsteemi kiirusele. Näiteks kasutab analoogset süsteemi [[Bundeswehr]]i [[Panzerhaubitze 2000]]. == Välislingid == *[http://www.achtungpanzer.com/marder-marten-series.htm Marderi seeria] *[http://www.achtungpanzer.com/sturmtiger-sturmpanzer-vi.htm Sturmtiger] *[http://www.military-today.com/artillery/pzh_2000.htm Panzerhaubitze 2000] *[http://www.military-today.com/artillery/m270_mlrs.htm M270 MLRS] {{Commonscat|Self-propelled artillery}} [[Kategooria:Liikursuurtükid| ]] [[Kategooria:Sõjatehnika]] 1fe91tkbq5cf2yu8yxexskwczbpfusp Surnud 18. veebruaril 0 161281 7231353 7097352 2026-09-09T14:39:03Z Sjur 66496 7231353 wikitext text/x-wiki {{surnud veebruaris}} ''Siin loetletakse [[18. veebruar]]il surnud tuntud inimesi. * {{tühik}}[[999]] – [[Gregorius V]], paavst [[996]]–999 * [[1268]] – [[Alexander (Tartu piiskop)|Alexander]], [[Tartu]] piiskop * [[1294]] – [[Hubilai]], mongoli väepealik ja esimene Hiina keiser Yuani dünastiast * [[1405]] – [[Timur]], mongoli valitseja * [[1546]] – [[Martin Luther]], saksa usureformaator * [[1564]] – [[Michelangelo]], itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt * [[1612]] – [[Vincenzo I Gonzaga]], [[Mantova]] hertsog [[1587]]–1612 * [[1682]] – [[Baldassare Longhena]], itaalia arhitekt * [[1745]] – [[Nicola Fago]], itaalia helilooja * [[1808]] – [[Giuseppe Piermarini]], Itaalia arhitekt * [[1829]] – [[Jan Křtitel Kuchař]], tšehhi organist, helilooja ja õpetaja * [[1848]] – [[Joseph Gerhard Zuccarini]], saksa botaanik * [[1883]] – [[Conrad Hoff]], saksa maalikunstnik * [[1887]] – [[Karl Grün]], Saksa publitsist, filosoof ja sotsialistlik poliitik * [[1890]] – [[Gyula Andrássy]], [[Austria-Ungari]] poliitik * [[1900]] – [[Eugenio Beltrami]], itaalia matemaatik * [[1931]] – [[Victor von Grewingk]], viimane Tartu justiitsbürgermeister * [[1932]] – [[Friedrich August III]], [[Saksimaa]] kuningas [[1904]]–[[1918]] * [[1937]] – [[Werner von Melle]], Hamburgi poliitik * [[1939]] – [[Jaan Lõo]], eesti luuletaja ja kohtutegelane * [[1941]] – [[Aarne Jaks]], eestu advokaat * [[1942]] – [[Gottfried Dunkel]], eesti arst * [[1943]] – [[Paul Sepp]], eesti teatrilavastaja * [[1946]] – [[Pjotr Verjovkin]], Venemaa riigitegelane * [[1947]] – [[Joachim Ernst]], Anhalti hertsog * [[1951]] – [[Lyman Gilmore]], ameerika leidur ja lennunduspioneer * [[1952]] – [[Richard Pallas]], eesti kunstnik * [[1953]] – [[Vladas Mironas]], Leedu katoliku preester ja poliitik * [[1954]] – [[Voldemar Mägi]], eesti maadleja * [[1955]] – [[Kim Seong-su]], Lõuna-Korea ajakirjanik, kunstnik ja poliitik * [[1959]] – [[Gago Coutinho]], portugali lennunduspioneer * 1959 – [[Erich Zeisl]], Austria juudi helilooja * [[1963]] – [[Rein Nurkse]], eesti keele- ja kirjamees * 1963 – [[Fernando Tambroni]], Itaalia poliitik * [[1967]] – [[Robert Oppenheimer]], [[USA]] füüsik * [[1972]] – [[Aleksander Ohu]], eesti geofüüsik ja meteoroloog * [[1973]] – [[Frank Costello]], USA maffiaboss * [[1975]] – [[Chivu Stoica]], Rumeenia poliitik * [[1976]] – [[Endel Loide]], eesti kirjanik ja ajakirjanik * [[1979]] – [[Ferdinand Petersen]], Eesti esimene teedeminister * [[1982]] – [[Ngaio Marsh]], Uus-Meremaa teatrilavastaja ja kirjanik * 1982 – [[Johan Lombak]], eesti rahvusest Nõukogude Liidu riigitegelane ja sõjaväelane * [[1984]] – [[Armenak Sarkisjan]], Armeenia nõukogude luuletaja * [[1986]] – [[Albert Laus]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane * [[1987]] – [[Hugo Gustav Polna]], eesti põllumajandusteadlane * [[1991]] – [[Hele Rähn]], eesti laulja ja näitleja * [[1996]] – [[Adolf Gustav Parts]], eesti füsikokeemik *[[2002]] – [[Hillar Hanssoo]], eesti ajalooõpetaja, koolijuht ja maletreener *[[2003]] – [[Jack Brodsky]], USA filmiprodutsent ja publitsist *[[2006]] – [[Richard Bright]], USA filminäitleja * 2006 – [[Hans Heinz Hahnl]], austria kirjanik * 2006 – [[Bill Hartley]], Austraalia poliitik ja ametiühingutegelane * 2006 – [[Raymond Vaillant]], prantsuse helilooja * 2006 – [[Laurel Hester]], USA geiliikumise aktivist *[[2007]] – [[Bob Oksner]], USA koomiksikunstnik * 2007 – [[Barbara Gittins]], USA gay-õiguste aktivist * 2007 – [[Aleksandr Jartsev]], vene jalgpallitreener *[[2008]] – [[Ugo Pirro]], itaalia stsenarist * 2008 – [[Frank Lewin]], juudi päritolu USA helilooja ja muusikateoreetik * 2008 – [[Lois Nettleton]], USA näitleja *[[2009]] – [[Aţ-Ţayyib Şāliḩ]], Sudaani kirjanik * 2009 – [[Viking Björk]], rootsi kirurg * 2009 – [[Hilja Rüütli]], eesti proosakirjanik, velsker ja meditsiiniõde (87) * 2009 – [[Andrew Tsien Chih-ch'un]], Taiwani katoliku piiskop (83) * 2009 – [[Snooks Eaglin]], USA kitarrist (73) * 2009 – [[John Kanzius]], USA leiutaja * 2009 – [[Kamila Skolimowska]], poola vasaraheitja *[[2011]] – [[Aare Laas]], eesti jalgpallitreener *[[2013]] – [[Otfried Preußler]], saksa lastekirjanik * 2013 – [[Vladimir Klotškov]], Eesti jalgpallur ja treener * 2013 – [[Ilmar Nuut]], eesti tehnikateadlane ning Eesti NSV partei- ja riigitegelane *[[2014]] – [[Mavis Gallant]], Kanada kirjanik *[[2015]] – [[Claude Criquielion]], Belgia jalgrattur * 2015 – [[Jerome Kersey]], USA korvpallur *[[2016]] – [[Rosario Ferré]], Puerto Rico kirjanik * 2016 – [[Yūko Tsushima]], jaapani kirjanik *[[2017]] – [[Svetlana Karpinskaja]], vene näitleja * 2017 – [[Pasquale Squitieri]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist * 2017 – [[‘Umar ‘Abd ar-Raḩmān]], Egiptuse terrorist * 2017 – [[Viktor Arbekov]], Venemaa motosportlane * 2017 – [[Michael Ogio]], Paapua Uus-Guinea poliitik * 2017 – [[Clyde Stubblefield]], USA trummar * 2017 – [[Dan Vickerman]], Austraalia ragbimängija * 2017 – [[Witold Adamek]], poola filmioperaator, filmilavastaja ja stsenarist *[[2018]] – [[Rein Ahas]], eesti geograaf *[[2019]] – [[Ragnar Christiansen]], Norra poliitik *[[2020]] – [[Aino Mölder]], eesti pedagoog * 2020 – [[José Bonaparte]], Argentina paleontoloog * 2020 – [[Flavio Bucci]], itaalia näitleja * 2020 – [[Toomas Kaur]], ETV helirežissöör * 2020 – [[Brayden Kuroda]], kanada suusataja *[[2021]] – [[Andrei Mjagkov]], vene näitleja * 2021 – [[Ilmar Kaiv]], eesti korvpallitreener *[[2023]] – [[Teet Seene]], eesti spordifüsioloog ja -pedagoog *[[2024]] – [[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik *[[2025]] – [[Teolan Tomson]], eesti elektrotehnika- ja energeetikateadlane *[[2026]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat *2026 – [[Jan Timman]], hollandi maletaja [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Veebruar, 18.]] ckfg4gvkbhrnsi3qvm3irndtdt7iryw Andrei Krasnoglazov 0 165829 7231503 7150939 2026-09-09T21:47:33Z Andreas003 7485 /* Elulugu */ 7231503 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | kodakondsus = {{pisilipp|Venemaa}}<ref name=":1" /> | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1964|04|13}} | abikaasa = [[Inga Mangus]] | lapsed = Katriin Mangus<br>Annett Mangus-Peterson | sünnikoht = [[Moskva]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | rahvus = [[venelane]] | alma mater = [[Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool]]<br>[[Venemaa Teaduste Akadeemia Kultuuriuuringute Instituut]] | haridus = vene filoloogia | organisatsioon = [[Puškini Instituut]] | tunnustus = [[Puškini medal]] (2008) }} '''Andrei Krasnoglazov''' (sündinud [[13. aprill]]il [[1964]] [[Moskva]]s) on [[Eesti]]s tegutsenud [[Venelased|vene]] haridustegelane. Ta on Eestis korraldanud venekeelset haridustegevust ja olnud mitme vene asutuse, sealhulgas [[Puškini Instituut|Puškini Instituudi]] juhatuses. ==Elulugu== Sündis ja omandas keskhariduse Moskvas. 1990. aastal lõpetas ta [[Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool|Lomonossovi-nimelise Moskva Riikliku Ülikooli]] filoloogiateaduskonna, spetsialiseerudes [[vene keel]]ele võõrkeelena. 1995. aastal kaitses ta [[Venemaa Teaduste Akadeemia Kultuuriuuringute Instituut|Venemaa Teaduste Akadeemia Kultuuriuuringute Instituudis]] ja [[Venemaa kaitseministeerium]]is doktoritöö kultuuriteooria ja -ajaloo alal. Krasnoglazov on teinud teadustööd Moskvas ja [[Tallinn]]as, avaldades kokku 50 teadusartikli.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2009 |pealkiri=Андрей Борисович Красноглазов |url=https://beta.baltija.eu/content/2977 |väljaanne=[[Venemaa Kaasmaalaste Koordinatsiooninõukogu]] Eestis}}</ref> Eestiss kolis Krasnoglazov 1994. aastal, selleks ajendas teda armastus.<ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=2007-09-13 |pealkiri=Krasnoglazov: Eesti on sunnitud venelased assimileerima |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/140907/esileht/siseuudised/282877.php |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080224060422/https://www.postimees.ee/140907/esileht/siseuudised/282877.php |arhiivimisaeg=2008-02-24}}</ref><ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Liivanõmm |eesnimi=Virve |kuupäev=2009-09-11 |pealkiri=Vene keel teeb venelase ehtsaks |lehekülg=20 |väljaanne=[[Õpetajate Leht]] |url=https://dea.digar.ee/page/opetajateleht/2009/09/11/20}}</ref> Eestis on ta tegelenud vene keele ja kirjanduse populariseerimise ning venekeelse kõrg- ja koolihariduse arendamisega. Ta oli tegev mitmes ühingus, olles [[Venemaa Kaasmaalaste Koordinatsiooninõukogu]] sekretär Eestis, [[Venemaa Kirjanike Liit|Venemaa Kirjanike Liidu]] liige, Puškini keelekeskuse juht ja Eesti Vene Keele ja Kirjanduse Õppejõudude Assotsiatsiooni (EVKKÕA) tegevsekretär.<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2004-11-28 |pealkiri=Eestis tuleb esimene keeleeksam Vene kodakondsuse tahtjaile |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/425471/eestis-tuleb-esimene-keeleeksam-vene-kodakondsuse-tahtjaile}}</ref> 2003. aastal asutas koordinatsiooninõukogu ettepanekul Krasnoglazov koos oma naisega [[Puškini Instituut|Puškini Instituudi]], mille eesmärkideks on olnud vene keele ja kirjanduse toetamine Eestis.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Vapper|eesnimi=Tiina|kuupäev=2015-03-20|pealkiri=Inga Mangus: „Ideaalis võiks igale keeleõppijale olla oma õpik”|väljaanne=[[Õpetajate Leht]]|url=https://www.opleht.ee/2015/03/inga-mangus-ideaalis-voiks-igale-keeleoppijale-olla-oma-opik/}}</ref> Asutus on korraldanud suvelaagreid venekeelsetele lastele, vene keele õpetamise seminare ja keeleõppe kursuseid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Puškini Instituut on suurim vene keele eraõppekeskus Eestis |url=http://pushkin.ee/et/meist |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141205113651/http://pushkin.ee/et/meist |arhiivimisaeg=2014-12-05 |väljaanne=[[Puškini Instituut]]}}</ref> Krasnoglazov on olnud instituudi juht ja 2026. aasta seisuga on ta koos kõigi oma pereliikmetega jätkuvalt instituudi juhatuses.<ref>{{Netiviide |pealkiri=PUŠKINI INSTITUUT MTÜ |url=https://www.inforegister.ee/80260399-PUSKINI-INSTITUUT-MTU/ |vaadatud=2026-05-08 |väljaanne=[[Inforegister]]}}</ref> Instituudi eesotsas on Krasnoglazov olnud vastutav Venemaa ülikoolides Eestist sisseastujatele eraldatud õppekohtade täitmise eest. Instituut on tihedalt koostööd teinud [[Venemaa suursaatkond Eestis|Venemaa saatkonnaga]] ja riigiasutustega ning selle juurde on veel loodud vene keelt õpetav keelekool ja ([[Russki Mir|Vene Maailma fondi]] toel loodud) Vene infokeskus.<ref name=":1" /><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kuzitškin |eesnimi=Andrei |autor-link=Andrei Kuzitškin |kuupäev=2018-09-12 |pealkiri=Andrei Kuzitškini nõuanded kaitsepolitseile ja valvsaile kodanikele: kuidas tabada Venemaa spioone? |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://arvamus.postimees.ee/6403238/andrei-kuzitskini-nouanded-kaitsepolitseile-ja-valvsaile-kodanikele-kuidas-tabada-venemaa-spioone}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2008-07-11 |pealkiri=Koolilõpetajad ei kasuta tasuta kohti Venemaa ülikoolides |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/476257/koolilopetajad-ei-kasuta-tasuta-kohti-venemaa-ulikoolides}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2008-12-16 |pealkiri=Tallinnas avatakse neljapäeval Vene infokeskus |väljaanne=Tallinna Postimees |url=http://www.tallinnapostimees.ee/?id=59389 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081217035355/http://www.tallinnapostimees.ee/?id=59389 |arhiivimisaeg=2008-12-17}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Ideon |eesnimi=Argo |autor-link=Argo Ideon |kuupäev=2012-10-26 |pealkiri=Vene saatkond aitas kongressile lähetamiseks aktiviste sõeluda |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/1019078/vene-saatkond-aitas-kongressile-lahetamiseks-aktiviste-soeluda}}</ref> 2000. aastatel loeti Krasnoglazovit üheks Eesti vene kogukonna intellektuaalseks liidriks, poliitikast ta ei huvitunud.<ref name=":2" /> Oma vene kultuuri edendava tegevuse eest sai ta Venemaa presidendilt [[Vladimir Putin]]ilt 2008. aastal Puškini medali.<ref name=":0" /> 2010. aastatel tõid nii [[Kapo]] kui ka [[Propastop]] teda välja kui üht Kremli mõjutustegevusega seotud võrgustiku ülesehitajat ja keskset aktivisti Eestis.<ref name=":3" /> 2015. aasta märtsis algatati Krasnoglazovi suhtes kriminaalasi, teda süüdistati Narva linnavalitsuse eraldatud summade omastamises ja dokumendi võltsimises.<ref name=":3" /><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2018-01-29 |pealkiri=Kohus mõistis Puškini instituudi juhi õigeks |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/678027/kohus-moistis-puskini-instituudi-juhi-oigeks}}</ref> Ta mõisteti teise astme kohtus 2019. aastal süüdi.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2019-08-22 |pealkiri=Андрей Красноглазов и Институт Пушкина окончательно признаны виновными в подделке документов |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |url=https://rus.delfi.ee/statja/87196035/andrey-krasnoglazov-i-institut-pushkina-okonchatelno-priznany-vinovnymi-v-poddelke-dokumentov}}</ref> Kahtlustuste tõttu otsis [[Maksu- ja Tolliamet]] Krasnoglazovi kabineti 2021. aasta juunis läbi, mille järel lahkus ta Eestist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-11 |pealkiri=On Violations of the Rights of Russian Citizens and Compatriots in Foreign Countries (Report by the Ministry of Foreign Affairs of the Russian Federation, 2025) |url=https://mid.ru/en/foreign_policy/reports/2063001/#40 |väljaanne=[[Venemaa välisministeerium]]}}</ref> === Isiklikku === Ta on abielus [[Inga Mangus]]ega. Neil on tütred Katriin ja Annett Mangus.<ref name=":3">{{Uudiseviide |kuupäev=2018-07-23 |pealkiri=Venemaaga seotud võrgustikud Eestis 5. osa |väljaanne=[[Propastop]] |url=https://www.propastop.org/2018/07/23/4039/}}</ref> Lisaks vene keelele räägib Krasnoglazov natuke [[Eesti keel|eesti keelt]].<ref name=":1" /> == Tunnustus == * [[Puškini medal]] (2008) * Rahvusvahelise A.S. Puškini Fondi medal<ref name=":0" /> == Teosed == * "Miguel de Cervantes Saavedra elu ja looming", 2012 (tõlkinud [[Aila Tomingas]], ISBN 9789949466573) == Viited == {{Viited}} {{DEFAULTSORT:Krasnoglazov, Andrei}} [[Kategooria:Eesti inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] 3q7cbcpndtmdeho5ciz2lo55mzejaex Cuba Gooding noorem 0 166158 7231383 6248933 2026-09-09T16:24:09Z Kruusamägi 1530 7231383 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Cuba Gooding jr | pilt = Cuba Gooding Jr 2022 (cropped).jpg | pildi suurus = 215px | pildi allkiri = Cuba Gooding jr (2022) | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1968|1|2}} | sünnikoht = [[Bronx]], [[New York]], [[Ameerika Ühendriigid|USA]] | surmaaeg = | surmakoht = | amet = | tegev = 1986. aastast | abikaasa = | oscar = '''Parim meeskõrvalosatäitja'''<br>"[[Jerry Maguire]]" (1996) | ekraanin = '''Parim meeskõrvalosatäitja'''<br>"Jerry Maguire" (1996) }} '''Cuba Gooding noorem''' (sündinud [[2. jaanuar]]il [[1968]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] filmi- ja seriaalinäitleja. Ta sai [[Oscar|Oscari]] Rod Tidwelli rolli eest filmis "[[Jerry Maguire]]". ==Elukäik== Cuba Gooding sündis ja kasvas [[New York|New Yorgis]] [[Bronx]]i linnaosas. Mõlemad ta vanemad, ema Shirley Temple Gooding (sündinud Sullivan) ja isa [[Cuba Gooding vanem|Cuba M. Gooding]], on lauljad. Tal on kaks venda: muusik Tommy Gooding ja püstijalakoomik [[Omar Gooding]] (tuntud ka nime Big O all). 1972. aastal kolis nende pere [[Los Angeles]]se. Kaks aastat hiljem hülgas Cuba Gooding vanem pere ning sealtpeale elas Goodingute pere Los Angelese hotellides. Cuba Gooding noorem õppis kokku neljas [[California|California osariigi]] ülikoolis. ==Filmirollid== {| class="wikitable sortable" ! Aasta ! Pealkiri ! Algupärane pealkiri ! Roll |- | 1988 | "[[Prints Zamundast]]" | ''Coming to America'' | juuksurikülastaja |- |rowspan=2| 1989 | | ''Judgement'' | inspektor Alvarez |- | | ''Sing'' | Stanley |- | 1991 | | ''Boyz n the Hood'' | Tré Styles |- |rowspan="2"| 1992 | "[[Gladiaator (film 1992)|Gladiaator]]" | ''Gladiator'' | Abraham Lincoln Haines |- | "[[Kanged mehed]]" | ''A Few Good Men'' | Carl Hammaker |- | 1993 | "[[Kohtumõistmise öö]]" | ''Judgment Night'' | Mike Peterson |- | 1994 | "[[Välgu Jack]]" | ''Lightning Jack'' | Ben Doyle |- |rowspan=2| 1995 | "[[Viirus (film)|Viirus]]" | ''Outbreak'' | major Salt |- | |''Losing Isaiah'' | Eddie Hughes |- | 1996 | "[[Jerry Maguire]]" | ''Jerry Maguire'' | Rod Tidwell |- |rowspan="2"| 1997 | "[[Enam paremaks minna ei saa]]" | ''As Good as It Gets'' | Frank Sachs |- | | ''Do Me a Favor'' | joogipoe müüja |- |rowspan="2"| 1998 | "[[Unistuste reaalsus]]" | ''What Dreams May Come'' | Albert Lewis |- | | ''A Murder of Crows'' | Lawson Russel |- |rowspan="2"| 1999 | "[[Instinkt (film)|Instinkt]]" | ''Instinct'' | Theo Caulder |- | "[[Külmafaktor]]" | ''Chill Factor'' | Arlo |- | 2000 | "[[Aumehed]]" | ''Men of Honor'' | ülem Carl Brashear |- |rowspan="3"| 2001 | "[[Pearl Harbor (film)|Pearl Harbor]]" | ''Pearl Harbor'' | allohvitser Doris Miller |- | "[[Miljonijaht]]" | ''Rat Race'' | Owen Templeton |- | "[[Ohu varjus]]" |''In the Shadows'' |Draven |- | 2002 | "[[Kelgukoerad (film)|Kelgukoerad]]" | ''Snow Dogs'' | dr Ted Brooks |- |rowspan="3"| 2003 | | ''Boat Trip'' | Jerry Robinson |- | "[[Kiusatuste kiuste]]" | ''The Fighting Temptations'' | Darrin Hill |- | "[[Raadio (film)|Raadio]]" | ''Radio'' | James Robert Kennedy |- | 2004 | "[[Lehmabande]]" | ''Home on the Range'' | Buck |- |rowspan=2| 2005 | "[[Räpane]]" | ''Dirty'' | Salim Adel |- | | ''Shadowboxer'' | Mikey |- |rowspan="2"| 2006 | "[[Lõppmäng (film 2006)|Lõppmäng]]" | ''End Game'' | Alex Thomas |- | |''Lightfield's Home Videos'' | |- |rowspan="5"| 2007 | "[[Norbit]]" | ''Norbit'' | Deion Hughes |- | | ''What Love Is'' | Tom |- | "[[Issi lasteaed]]" | ''Daddy Day Camp'' | Charlie Hinton |- | "[[Ameerika gangster]]" | ''American Gangster'' | Leroy Barnes |- | | ''The Land Before Time XIII: The Wisdom of Friends'' | Loofah |- |rowspan="3"| 2008 | "[[Otsitakse kangelast]]" | ''Hero Wanted'' | Liam Case |- | | ''Harold'' | Cromer |- | "[[Verine piir]]" | ''Linewatch'' | Michael Dixon |- | rowspan="5" | 2009 | | "Lies & Illusions" | Isaac |- | | "The Way of War" | David Wolfe |- | "[[Nähtamatu lõks]]" | ''Hardwired'' | Luke Gibson |- | | "[[The Devil's Tomb]]" | Mack |- | | "[[Wrong Turn at Tahoe]]" | Joshua |- |rowspan="3"| 2011 | | "[[Ticking Clock]]" | Lewis Hicks |- | | "[[Sacrifice]]" | uurija John Hebron |- | | "[[The Hit List]]" | Jonas Arbor |- | rowspan="2" | 2012 | | "[[Red Tails]]" | major Emanuel Stance |- | "[[Kuul rauas]]" | ''One in the Chamber'' | Ray Carver |- | rowspan= "5"| 2013 | "[[Ülemteener (film)|Ülemteener]]" | ''The Butler'' | Carter Wilson |- | "[[Machete tapab]]" | ''Machete Kills'' | El Camaleón |- | "[[Don Jon]]" | ''Don Jon'' | filmitäht |- | | "[[Life of a King]]" | Eugene Brown |- | "[[Täielik vale]] | "Absolute Deception" | John Nelson |- | 2014 | | "Carry Me Home" | Samuel |- | 2015 | "[[Selma (film)|Selma]]" | "Selma" | Fred Gray |} ==Seriaalirollid== * ''Hill Street Blues'' (1986–1987) * ''The Bronx Zoo'' (1987) * ''Amen'' (1988) * ''227'' (1989) * ''Mancuso, FBI'' (1990) * [[MacGyver]] (1989–1991) * ''Murder Without Motive: The Edmund Perry Story'' (1992) * ''Daybreak'' (1993) * ''The Tuskegee Airmen'' (1995) * ''Gifted Hands: The Ben Carson Story'' (2009) * ''Firelight'' (2012) * ''Guilty'' (2012) == Isiklikku == Ta oli abielus Sara Kapferiga, kellega tal on kolm last, kes on kõik samuti tegelenud näitlemisega. Neist on tuntuim [[Mason Gooding]]. ==Välislingid== {{commonskat|Cuba Gooding Jr.}} * {{IMDb}} * {{filmiveebi nimi|142}} {{JÄRJESTA:Gooding jr, Cuba}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide televisiooninäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] 5thw9uolnl4o1lhaonqx4wgub9ymqxf Igor Morozov 0 173985 7231618 6489801 2026-09-10T08:04:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231618 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Igor Morozov | pilt = Morozov, Igor.IMG_4539.JPG | täisnimi = Igor Morozov | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1989|05|27}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 193 cm | positsioon = [[Kaitsja (jalgpall)|keskkaitsja]] | koduklubi = [[FCI Levadia U21]] | särginumber = 4 | noorteaastad1 =2002–2005 | noorteklubi1 = [[Tallinna FC Levadia]] | aastad1 =2005–2006 | mänge1 =29| väravaid1 =1 | klubi1 = → [[Maardu FC Levadia-Juunior]] | aastad2 =2005–2011 | mänge2 =84| väravaid2 =8 | klubi2 = → [[Tallinna FC Levadia II]] | aastad3 =2006–2012 | mänge3 =140| väravaid3 =17 | klubi3 = [[Tallinna FC Levadia]] | aastad4 =2013 | mänge4 = 13| väravaid4 = 0| klubi4 = [[Varssavi Polonia]] | aastad5 =2013–2015 | mänge5 = 23| väravaid5 = 0| klubi5 = [[Debreceni VSC]] | aastad6 =2016–2019 | mänge6 = 44| väravaid6 = 7| klubi6 = [[FC Levadia]] | aastad7 = | mänge7 = | väravaid7 = | klubi7 = [[FCI Levadia U21]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 1. jaanuar 2020 | koondiseaastad1 =2008–2010 | koondisemänge1 =16 | koondiseväravaid1 =0 | koondis1 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U-21]] | koondiseaastad2 =2010–2012 | koondisemänge2 =3 | koondiseväravaid2 =0 | koondis2 = [[Eesti U-23 jalgpallikoondis|Eesti U-23]] | koondiseaastad3 =2008–2018 | koondisemänge3 =30 | koondiseväravaid3 =0 | koondis3 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 1. jaanuar 2020 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Igor Morozov''' (sündinud [[27. mai]]l [[1989]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Kaitsja (jalgpall)|keskkaitsja]]), kes mängib Esiliiga klubis [[FCI Levadia U21]]. ==Klubikarjäär== Suvel 2013 sõlmis kolme aasta pikkuse lepingu Ungari kõrgliiga klubiga [[Debreceni VSC]].<ref>[http://sport.err.ee/jalgpall/4316f5ce-fca5-4a1e-8548-e13fc4f5d633 Igor Morozovi karjäär jätkub Ungari tippmeeskonnas]</ref> ===Statistika=== {| border=1 cellpadding=3 style="border-collapse: collapse;" |- align=center style=background:#efefefe |----- bgcolor="#F0E68C" align="center" !Hooaeg !Klubi !Riik !Tase !Mänge !Väravaid |- |2005 |[[Maardu FC Levadia-Juunior]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[II liiga|III]]''' |align=center|26 |align=center|1 |- bgcolor=#dddddd |2005 |[[Tallinna FC Levadia II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|13 |align=center|0 |- |2006 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|1 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |2006 |[[Maardu FC Levadia-Juunior]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[II liiga|III]]''' |align=center|3 |align=center|0 |- |2006 |[[Tallinna FC Levadia II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|28 |align=center|2 |- bgcolor=#dddddd |2007 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|1 |align=center|0 |- |2007 |[[Tallinna FC Levadia II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|32 |align=center|3 |- bgcolor=#dddddd |2008 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|22 |align=center|1 |- |2008 |[[Tallinna FC Levadia II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|10 |align=center|3 |- bgcolor=#dddddd |2009 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|32 |align=center|0 |- |2010 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|29 |align=center|3 |- bgcolor=#dddddd |2011 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|21 |align=center|0 |- |2011 |[[Tallinna FC Levadia II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|1 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |2012 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|34 |align=center|12 |- |colspan=6| |- |2016 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|32 |align=center|6 |- bgcolor=#dddddd |2017 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|1 |align=center|0 |- |2018 |[[Tallinna FCI Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|11 |align=center|1 |} ==Koondisekarjäär== Morozov on [[Eesti jalgpallikoondis|Eestit jalgpallikoondises]] mänginud 30 mängu.<ref>[[Eesti Jalgpalli Liit]]. [https://web.archive.org/web/20220628123527/http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css Kõik Eesti internatsionaalid].</ref> Koondisedebüüdi tegi ta [[31. mai]]l [[2008]] [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniiril]] [[Leedu jalgpallikoondis]]e vastu. Ta viibis platsil kõik 90 minutit, aga [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] kaotas 1:0. Mängu päeval oli Morozov 19-aastane. == Saavutused == === Individuaalsed=== * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Meistriliiga]] ** Hääletati [[Soccernet.ee]] lugejate poolt parimaks kaitsjaks [[Meistriliiga 2009|2009]] ===Meeskondlikud=== * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Meistriliiga]] ** [[Eesti]] meister 2008, 2009 ==Pildiskandaal== {{Vaata|Karpini pildiskandaal}} 30. detsembril 2022 avaldas endine koondislane ja sel ajal jalgpalliagendina tegutsev [[Andrei Stepanov]] oma [[Instagram|sotsiaalmeedias]] foto, millel istuvad Venemaa koondise peatreeneri [[Valeri Karpin]]iga ühise laua taga nii Stepanov ise, sel hetkel koondislased [[Konstantin Vassiljev]] ja [[Sergei Zenjov]], koondise treener [[Andres Oper]] ja veel mitmed varem [[Eesti jalgpallikoondis|Eestit]] esindanud jalgpallurid.<ref name="OttJ">[https://sport.err.ee/1608840607/jarvela-pildiskandaalist-see-on-probleem-tervele-eesti-jalgpallile Järvela pildiskandaalist: see on probleem tervele Eesti jalgpallile] ERR.ee, 5. jaanuar 2023</ref> Pilt on sotsiaalmeedias ja internetiportaalides pälvinud laialdast vastukaja ja paljude, teiste seas kultuuriminister [[Piret Hartman]]i arvates ei ole [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa koondise]] peatreeneriga koosistumine ja sellest pildi levitamine [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa Ukraina-vastase agressiooni]] valguses Eesti koondise jalgpalluritele sobilik.<ref name="OttJ"/> == Vaata ka == * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Morozov, Igor}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Tallinna FCI Levadia jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] pttcspk8iihg1e9ubqc1aip4x089qsh Kääbuspingviin 0 184970 7231348 7230705 2026-09-09T14:35:05Z Ojassaar 206682 7231348 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Kääbuspingviin (perekond)]]}} {{Taksonitabel | nimi = Kääbuspingviin | värvus = linnud | pilt = Eudyptula minor Bruny 1.jpg | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Eudyptula minor | ID = 22697805 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2020 | IUCN_aasta = 2020}}</ref> | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Pingviinilised]] ''Sphenisciformes'' | sugukond = [[Pingviinlased]] ''Spheniscidae'' | perekond = [[Kääbuspingviin (perekond)|Kääbuspingviin]] ''Eudyptula'' | liik = '''Kääbuspingviin''' | binaarne = ''Eudyptula minor'' | binaarse_autor = ([[Johann Reinhold Forster|Forster]], 1781) | levikukaart = Map-of-distribution-of-Eudyptula-penguins-Blue-and-red-colours-indicate.png | levikukaardi_seletus = | sünonüümid = ''Aptenodytes minor'' }} [[Pilt:LittlePenguin PerthZoo SMCSept05.jpg|thumb|Kääbuspingviinid]] '''Kääbuspingviin''' (''Eudyptula minor'') on [[pingviinlased|pingviinlaste]] sugukonda ja [[pingviinilised|pingviiniliste]] seltsi kuuluv liik [[lind]]e. ==Välimus== Kääbuspingviin on 40–45 cm pikk. Kaalub 1 kg.<ref name='del Hoyo'/> Ülapool on sinine, alapool valge.<ref name='Davis'/> Isaslind on emasest veidi suurem ja tema nokk on jämedam. Noorlinnu sulestik on tuhmimat tooni kui täiskasvanul.<ref name='del Hoyo'/> Alamliigi ''E. m. albosignata'' isaslinnul on tiival valge laik.<ref name='del Hoyo'/> ==Alamliigid ja levik== Kääbuspingviinid elavad Lõuna-[[Austraalia]] ja [[Uus-Meremaa]] rannikul.<ref name='Davis'/> Liigil on kuus alamliiki:<ref name='IOC'/> *''E. m. albosignata'' <small>[[Otto Finsch|Finsch]], 1874</small> – [[Lõunasaar]]e idaosas *''E. m. chathamensis'' <small>[[Friedrich-Carl Kinsky|Kinsky]] ja [[Robert Alexander Falla|Falla]], 1976</small> – [[Chathami saared|Chathami saartel]] *''E. m. iredalei'' <small>[[Gregory Mathews|Mathews]], 1911</small> – [[Põhjasaar]]e põhjaosas *''E. m. minor'' <small>([[Johann Reinhold Forster|Forster]], 1781)</small> – Lõunasaare lääne- ja lõunaosas ning [[Stewarti saar]]el *''E. m. novaehollandiae'' <small>([[James Francis Stephens|Stephens]], 1826)</small> – [[Lääne-Austraalia]] edelaosast [[Uus-Lõuna-Wales]]i idaosani ja [[Tasmaania]]s *''E. m. variabilis'' <small>Kinsky ja Falla, 1976</small> – Põhjasaare lõunaosas ==Toitumine== Kääbuspingviinid toituvad [[austraalia anšoovis]]test, [[sardinops]]idest, [[triip-kiilselgheeringas|triip-kiilselgheeringatest]], [[peajalgsed|peajalgsetest]] ja [[koorikloomad]]est. Saakloomad on 1–13 cm pikkused.<ref name='del Hoyo'/> ==Pesitsemine== Kääbuspingviinid võivad pesitseda nii üksikult kui [[koloonia (bioloogia)|kolooniates]]. Pesa asub urus, kaljulõhes või koopas.<ref name='Davis'/> Kurnas on kaks muna. Mune hauvad mõlemad vanemad 33–37 päeva.<ref name='del Hoyo'/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name='del Hoyo'>{{Raamatuviide |url=https://archive.org/details/handbookofbirdso0001unse/ |pealkiri=Handbook of the birds of the world |kuupäev=1992 |kirjastus=Lynx Edicions |isbn=978-84-87334-10-8 |toimetaja-perekonnanimi=del Hoyo |toimetaja-eesnimi=Josep |köide=1 |koht=Barcelona |lehekülg=158–159 |toimetaja2-perekonnanimi=Elliott |toimetaja2-eesnimi=Andrew |toimetaja3-perekonnanimi=Sargatal |toimetaja3-eesnimi=Jordi |toimetaja4-perekonnanimi=Cabot |toimetaja4-eesnimi=José}}</ref> <ref name='Davis'>{{Raamatuviide |pealkiri=Penguins |perekonnanimi=Davis |eesnimi=Lloyd Spencer |kirjastus=T & A D Poyser |aasta=2003 |isbn=0-7136-6550-5 |koht=London |lehekülg=53 |keel=en |url=https://archive.org/details/penguins0000davi_c4a0 |perekonnanimi2=Renner |eesnimi2=Martin}}</ref> <ref name='IOC'>{{Netiviide |pealkiri=Kagu, Sunbittern, tropicbirds, loons, penguins |url=https://www.worldbirdnames.org/new/bow/loons/ |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=IOC World Bird List}}</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat|Eudyptula minor}} [[Kategooria:Pingviinilised]] 4ovs3q2tu4rbfvs5o4d69hmux9duh0c Stevie Wonder 0 189934 7231436 6971799 2026-09-09T19:22:07Z CommonsDelinker 1930 Fail Esperanza_Spalding-_"Overjoyed".webm on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Túrelio|Túrelio]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:COM:L|Copyright violation]]: the song featured in this video, "[[:c:w:Overjoyed (Stevie Wonder song)|Overjoyed]]", co 7231436 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=veebruar|aasta=2020}} [[Pilt:Stevie Wonder 2.jpg|thumb|Stevie Wonder, 2006]] '''Stevie Wonder''' (sünninimi '''Stevland Hardaway Judkins''', praegune ametlik nimi '''Stevland Hardaway Morris'''; sündinud [[13. mai]]l [[1950]] [[Saginaw]]'s) on USA laulja. Ta sündis pimedana ja on tuntud esinejanime Stevie Wonder järgi. Ta on Ameerika laulja, laulukirjutaja, muusik ja plaadiprodutsent. Popmuusika silmapaistev tegelane, ta on muusikaajaloos üks edukamaid laulukirjutajaid ja muusikuid. Tänu elektrooniliste instrumentide ja uuenduslike helide laialdasele kasutamisele sai Wonderist paljude žanrite, sealhulgas popi, rütmi ja bluusi, souli, funki ja roki pioneer ja muusikute mõjutaja. {{JÄRJESTA:Wonder, Stevie}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] kp0uid7e9269s4smha5dys0q9hl1lg7 Georg Siimenson 0 199343 7231466 6826947 2026-09-09T19:51:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231466 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Georg Siimenson | pilt = | täisnimi = Georg Siimenson | sünniaeg = [[16. august]] [[1912]] | sünnilinn = [[Narva]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1984|1|12|1912|8|16|df=y}} | surmalinn = [[Tallinn]] | surmamaa = [[Eesti]] | pikkus = 178 cm | positsioon = ründaja | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = | mänge1 = | väravaid1 = | klubi1 = | aastad2 = | mänge2 = | väravaid2 = | klubi2 = | aastad3 = | mänge3 = | väravaid3 = | klubi3 = | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 1932–1939 | koondisemänge1 = 42 | koondiseväravaid1 = 13 | koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]<ref name="ejl" /> | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Georg Siimenson''' (ka '''Jüri Siimenson'''; [[16. august]] [[1912]] [[Narva]] – [[12. jaanuar]] [[1984]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] jalgpallur. Mängijakarjääri alustas [[Tallinna Jalgpalliklubi]]s. Aastast 1932 kuulus [[Tallinna VS Sport]] rivistusse. Tulnud kaks korda Eesti meistriks. Koondises mängis 42 kohtumist. == Vaata ka == * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="ejl">{{netiviide|URL=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726|Pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|Väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|Kasutatud=16 november 2012|arhiivimisaeg=2022-06-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220628123527/https://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css|url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Välislingid == * {{ESBL|Georg_Siimenson}} {{JÄRJESTA:Siimenson, Georg}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1984]] tc0rxolo872wq8uuvy35m0n00do7bi7 Rumeelia mänd 0 201050 7231374 6682408 2026-09-09T15:51:43Z ~2026-48948-89 237237 /* */ 7231374 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel [[Eri:Kaastöö/~2026-48948-89|~2026-48948-89]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48948-89|arutelu]]) 9. september 2026, kell 18:51 (EEST) | nimi = Rumeelia mänd | värvus = taimed | seisund = NT | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN|hindaja=A. Farjon|nimi=Pinus peuce|aasta=2011|ID=34193|IUCN_aasta=2013}}</ref> | pilt = Oldest Pinus peuce.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 275 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta'' | klass = [[Okaspuud]] ''Pinopsida'' | selts = [[Okaspuulaadsed]] ''Pinales'' | sugukond = [[Männilised]] ''Pinaceae'' | perekond = [[Mänd (perekond)|Mänd]] ''Pinus'' | liik = '''Rumeelia mänd''' | binaarne = ''Pinus peuce'' | binaarse_autor = [[August Grisebach]] (1846) | levikukaart = | sünonüümid = * Makedoonia mänd * ''Pinus cembra'' var. ''fruticosa'' Griseb. <small>(1841)</small> * ''Pinus excelsa'' var. ''peuce'' (Griseb.) Beissn.<small>(1891)</small> * ''Strobus peuce'' (Griseb.) Moldenke <small>(1952)</small><ref name="catalogue" /> }} '''Rumeelia mänd''' (''Pinus peuce'') on [[männilised|männiliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[mänd (perekond)|männi]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[okaspuu]]. Ta kuulub [[viieokkalised männid|viieokkaliste mändide]] hulka (alamperekond ''[[Strobus]]''). Liigi avastas 1839. aastal [[Põhja-Makedoonia]]st [[sakslased|saksa]] [[botaanik]] [[August Grisebach]] (1814–1879).<ref name="okaspuud" /> == Liiginime päritolu == [[Pilt:Pinus peuce Maliovitsa.jpg|pisi|vasakul|Rumeelia männid Rila mägedes Bulgaarias]] Liigi eestikeelne nimetus tuleneb kasvukoha piirkonnast. [[Rumeelia]] on ajalooline piirkond umbkaudu [[Bulgaaria]] lõuna- ja [[Kreeka]] põhjaosas ning vastab enam-vähem [[Traakia]]le. Ladinakeelne nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ''peukē'', mis eesti keeles tähendab mändi.<ref name="okaspuud" /> == Levila == Rumeelia mänd on [[relikt (bioloogia)|relikt]] [[tertsiaar]]i perioodist ja [[Balkani poolsaar]]e [[endeem]] nagu [[serbia kuusk]]ki. Tema levila jaguneb kaheks, mida eraldab umbes 200&nbsp;km laiune vöönd, kus asuvad [[Vardari jõgi|Vardari]] ja [[Južna Morava]] jõe orud. Levila asub Lääne-Bulgaarias, Põhja-Makedoonias, Ida-[[Albaania]]s, Põhja-Kreekas, [[Montenegro]]s ja Edela-[[Serbia]]s<ref name="world" /> ning selle kogupindala on umbes 30 000 [[hektar|ha]]<ref name="okaspuud" />. Rumeelia mänd kasvab mägedes 600–2200 m kõrgusel üle merepinna, tõustes kohati metsade levikupiirini. Kasvupinnaseks on [[muld|mullad]], mille [[Lähtekivim (mullateadus)|lähtekivimiks]] on peamiselt [[graniit]] ja [[liivakivi]], harvem [[lubjakivi]].<ref name="world" /> Rumeelia mänd talub talvel negatiivseid [[õhutemperatuur]]e kuni –29...–34&nbsp;°C.<ref name="hardiness" /> Samuti talub ta hästi tugevat [[tuul]]t. == Botaanilised tunnused == [[Pilt:Pinus peuce cones.jpg|vasakul|pisi|Noored käbid ja okkad]] [[Pilt:Pinus peuce a1.jpg|pisi|vasakul|Tüve koor]] Rumeelia mänd kasvab 20–30<ref name="dendro" />, harva kuni 40 m kõrguseks. [[Tüvi|Tüve]] läbimõõt on kuni 1,5 m<ref name="conifers" />. Eluiga võib soodsate tingimuste korral küündida üle 600 aasta<ref name="chrono" />. [[Võra]] on noores eas enamasti kitsaskoonusjas, vanemas eas võrdlemisi lai, dekoratiivne, vabalt kasvades algab maapinna lähedalt<ref name="dendro" />. Tüve koor on noortel puudel tumehall, õhuke ja sile, Vanematel puudel lõhenenud, soomusjas ja pruunikashall.<ref name="okaspuud" /> Esimese aasta [[võrse]]d on siledad, sügisel oliivrohelised, talveks muutuvad pruunikasroheliseks, vanemad võrsed on rohekaspruunid, okkakimpude alusel olevad pruunid soomused püsivad seal kauem kui valgel männil. [[Pung]]ad on umbes 10&nbsp;mm pikkused, vaigused, teravnenud tipuga, pruunid, pungasoomused on heleda ja kitsa servaga.<ref name="okaspuud" /> [[Okas|Okkad]] on 5-kaupa kimbus, 6–9 (harva kuni 12) cm pikkused, vahased, hallikasrohelised, püsivad võrsetel 3–4 aastat, tavaliselt kahe erineva läbimõõduga vaigukäiguga,<ref name="world" /> ristlõikes kolmnurksed, õhulõheread kahel külgmisel tahul<ref name="okaspuud" />. [[Isasõis]]ikud on 10–15&nbsp;mm pikkused, kollakasrohelised või punakad. [[Käbi]]d on silinderjad ja kõverad, 8–15 (harva kuni 20) cm pikkused, 30–60 kattesoomusega, noorelt rohelised või purpurjad, valminult helekollakaspruunid. [[Seeme|Seemned]] on 6–8&nbsp;mm pikkused, hästi kinnitunud 12–16&nbsp;mm pikkuse tiivakesega.<ref name="world" /> 1000 seemne mass on 35–65 g.<ref name="okaspuud" /> == Paljunemine == [[Pilt:Pinus peuce young female cone - Keila.jpg|pisi|Emaskäbi tolmlemise perioodil]] Rumeelia mänd on [[ühekojaline taim|ühekojaline]] okaspuu ning paljuneb seemnete abil. Vilja kandma hakkab ta 15–20 aasta vanuselt. [[Tolmlemine]] toimub [[mai]]s-[[juuni]]s. Seemned valmivad järgmise aasta [[september|septembris]]-[[oktoober|oktoobris]], millele peatselt järgneb nende varisemine.<ref name="dendro" /> Seemned levivad peamiselt tuule abil, kuid sellele aitavad kaasa ka seemnetoidulised linnud, eriti [[pähklimänsak]].<ref name="Farjon" /> Nooremas eas on rumeelia männi kasv aeglane, hiljem kasvukiirus suureneb<ref name="dendro" />. Head seemneaastad esinevad 2–4 aasta järel.<ref name="okaspuud" /> == Ökoloogia == Rumeelia männil on oluline [[ökoloogia|ökoloogiline]] osa [[vesikond|vesikonna]] kaitsel ja mäenõlvade kindlustamisel [[erosioon]]i vastu. Paljud tema populatsioonid on kaitse all, näiteks Bulgaarias asuvast ligi 142&nbsp;km<sup>2</sup> suurusest rumeelia männi asurkonnast on ligi 52&nbsp;km<sup>2</sup> kaitse all.<ref name="five" /> === Rumeelia männikutes pesitsevad linnuliigid === [[Pilt:Regulus regulus 1.jpg|pisi|Pöialpoiss pesitseb rumeelia männikutes]] Kolme aasta jooksul (2004–2006) vaadeldi Bulgaarias [[Pirini rahvuspark|Pirini rahvuspargis]] linde. 2583 linnu seast tuvastati 31 linnuliiki, kellest arvukaimad olid [[metsvint]], [[musttihane]], [[väike-lehelind]], [[pöialpoiss]], [[pähklimänsak]], [[punarind]], [[käblik]] ja [[puukoristaja]].<ref name="bird" /> === Kaasliigid === Rumeelia mänd moodustab puhaspuistuid ja kasvab tihedates või avatud [[segamets]]ades peamiselt koos [[euroopa nulg|euroopa nulu]], [[harilik kuusk|hariliku kuuse]], [[harilik mänd|hariliku männi]] ja [[mägimänd|mägimänniga]]. Harvemini satuvad temaga koos kasvama [[harilik kadakas]], [[raagremmelgas]], [[harilik pöök]] ja [[soomusmänd]].<ref name="virgin" /> === Haigused === Nagu teisedki [[Euroopa]] ja [[Aasia]] valged männid, on rumeelia mänd väga vastupidav [[männi-koorepõletik]]ule (''Cronartium ribicola''). Samas ei ole ta 100 % resistentne, [[Soome]]s on mõnel puul esinenud võrakahjustusi.<ref name="okaspuud"/> See seenhaigus viidi kogemata [[Põhja-Ameerika]]sse, kus ta põhjustas olulist kahju sealsete valgete mändide ([[läänemänd]], [[suhkrumänd]], [[valgetüveline seedermänd]]) asurkondadele.<ref name="five" /> == Kasutamine == [[Pilt:Rumeelia mänd TPK.jpg|pisi|Rumeelia mänd [[Puukooli park|Tartu puukooli pargis]]]] Rumeelia männi [[puit]] pole eriti tugev ning liigi vähese leviku tõttu pole tal märkimisväärset majanduslikku tähtsust. Samas omab puit väärtust [[dendrokronoloogia]]s.<ref name="chrono" /> === Kasutamine haljastuses === Rumeelia mändi pole väljaspool levilat palju kultiveeritud, tõenäoliselt selle tõttu, et noores eas kasvab puu üsna aeglaselt. Mõningal määral kasvatatakse rumeelia mändi [[ilupuu]]na [[park]]ides ja koduaedades. Seda võiks ka oluliselt rohkem teha, sest puul on dekoratiivne võra ja suured käbid. Hariliku männi okastest pikemad okkad hoiavad võrse ligi, mis teevad oksad välimuselt sihvakateks.<ref name="okaspuud" /> Vanemaid suuri puid kasvab meil [[Narva-Jõesuu]]s, [[Taagepera mõis|Taagepera lossi]] pargis (kõrgus kuni 25 m<ref name="okaspuud" />), [[Tihemetsa]] dendraariumis, [[Kabala]] metskonnas, [[Olustvere]] pargis (kõrgus kuni 26 m<ref name="okaspuud"/>), [[Järvselja]]l jm. Ta kasvab meil hästi ja annab kohati isegi looduslikku uuendust. Rumeelia mändi on rohkesti ja edukalt kasvatatud [[Soome]] metsakultuurides: Mustilas, Punkaharjus, Tammistos, Ruotsinkyläs, Solböles jm.<ref name="dendro" /> === Kasutamine hübriidide saamiseks === Kuna rumeelia mänd on üsna kõrge [[resistentsus]]ega männi-koorepõletiku suhtes, siis üritavad botaanikud teda haigusele vastuvõtlike Põhja-Ameerika [[viieokkalised männid|viieokkaliste mändidega]] ristates saada koorepõletikule vastupidavamaid [[hübriid]]e. Laboratoorsetes tingimustes on rumeelia männiga võimalik ristata [[kaljumänd]]i (''P. flexilis''), [[läänemänd]]i (''P. monticola''), [[valge mänd|valget mändi]] (''P. strobus''), [[pisarmänd]]i (''P. wallichiana'') ja [[jaapani mänd]]i (''P. parviflora''). Valge männi resistentsus koorepõletikule on ligi 17%, kuid hübriidil rumeelia männiga (''P. strobus × P. peuce'') ligi 72%.<ref name="five" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="catalogue">{{netiviide | url = http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2010/details/species/id/5647877| pealkiri = Conifer database: ''Pinus peuce''.| väljaanne = "Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist"| vaadatud = 26.04.2010| keel = inglise}}</ref> <ref name="okaspuud">[[Eino Laas]]. "Okaspuud", Tartu: Atlex, 2004.</ref> <ref name="world">James E. Eckenwalder. "''Conifers of the World: The Complete Reference''", Timber Press, 2009. ISBN 9780881929744; ISBN 0881929743</ref> <ref name="hardiness">Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. "''Conifer Cold Hardiness''", Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN 0-7923-6636-0</ref> <ref name="dendro">[[Endel Laas]]. "Dendroloogia". Tallinn: Valgus, 1987</ref> <ref name="conifers">{{netiviide | url = http://www.conifers.org/pi/pin/peuce.htm| pealkiri = Pinus peuce| väljaanne = www.conifers.org| vaadatud = 26.04.2010| keel = inglise}}</ref> <ref name="chrono">{{netiviide| url = http://dendrologybg.com/dendrochron/download/Panayotov-et-al-PIHE-PIPE_TRACE2008.pdf| pealkiri = Climate signal in tree-ring chronologies of Pinus peuce and Pinus heldreichii from the Pirin Mountains in Bulgaria| autor = Momtšil Panajotov, Peter Bebi, Valerie Trouet, Steffan Jurukov| failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = dendrologybg.com| aeg = 2009| koht = | väljaandja = | vaadatud = | keel = inglise| arhiivimisaeg = 2012-01-24| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120124152408/http://dendrologybg.com/dendrochron/download/Panayotov-et-al-PIHE-PIPE_TRACE2008.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Farjon">Aljos Farjon. "Pines: Drawings and Descriptions of the Genus Pinus", Brill Academic Publishers, 2005. ISBN 9004139168</ref> <ref name="five">{{netiviide | url = http://www.fs.fed.us/rm/pubs/rmrs_p032.pdf| pealkiri = Breeding and Genetic Resources of Five-Needle Pines: Growth, Adaptability, and Pest Resistance| autor = | failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = www.fs.fed.us| aeg = 2001| koht = Medford, Oregon, USA| väljaandja = | vaadatud = | keel = inglise}}</ref> <ref name="bird">{{netiviide| url = http://www.ecolab.bas.bg/Members/snikolov/Nikolov_2007_Acrocephalus.pdf| pealkiri = Density and community structure of breeding birds in Macedonian pine Pinus peuce forests in Bulgaria| autor = Stojan C. Nikolov| failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = www.ecolab.bas.bg| aeg = 2007| koht = | väljaandja = | vaadatud = | keel = inglise| arhiivimisaeg = 2012-08-06| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120806044209/http://www.ecolab.bas.bg/Members/snikolov/Nikolov_2007_Acrocephalus.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="virgin">I. Raev, B. Rosnev, A. Aleksandrov, E. Popov, G. Popov jt. "Inventory and strategy for sustainable management and protection of virgin forests in Bulgaria" (2002).</ref> }} ==Välislingid== {{commons|Pinus peuce}} * {{Elurikkus}} *[http://www.conifers.org/pi/Pinus_peuce.php Gymnosperm Database: ''Pinus Peuce''] {{Head artiklid}} [[Kategooria:Männilised]] lci16oineve1s11pppfbywpwptcvtsp 7231375 7231374 2026-09-09T15:53:57Z ~2026-48948-89 237237 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7231374|7231374]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-48948-89|~2026-48948-89]] ([[User talk:~2026-48948-89|arutelu]]) 7231375 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Rumeelia mänd | värvus = taimed | seisund = NT | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN|hindaja=A. Farjon|nimi=Pinus peuce|aasta=2011|ID=34193|IUCN_aasta=2013}}</ref> | pilt = Oldest Pinus peuce.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 275 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Paljasseemnetaimed]] ''Pinophyta'' | klass = [[Okaspuud]] ''Pinopsida'' | selts = [[Okaspuulaadsed]] ''Pinales'' | sugukond = [[Männilised]] ''Pinaceae'' | perekond = [[Mänd (perekond)|Mänd]] ''Pinus'' | liik = '''Rumeelia mänd''' | binaarne = ''Pinus peuce'' | binaarse_autor = [[August Grisebach]] (1846) | levikukaart = | sünonüümid = * Makedoonia mänd * ''Pinus cembra'' var. ''fruticosa'' Griseb. <small>(1841)</small> * ''Pinus excelsa'' var. ''peuce'' (Griseb.) Beissn.<small>(1891)</small> * ''Strobus peuce'' (Griseb.) Moldenke <small>(1952)</small><ref name="catalogue" /> }} '''Rumeelia mänd''' (''Pinus peuce'') on [[männilised|männiliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[mänd (perekond)|männi]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[okaspuu]]. Ta kuulub [[viieokkalised männid|viieokkaliste mändide]] hulka (alamperekond ''[[Strobus]]''). Liigi avastas 1839. aastal [[Põhja-Makedoonia]]st [[sakslased|saksa]] [[botaanik]] [[August Grisebach]] (1814–1879).<ref name="okaspuud" /> == Liiginime päritolu == [[Pilt:Pinus peuce Maliovitsa.jpg|pisi|vasakul|Rumeelia männid Rila mägedes Bulgaarias]] Liigi eestikeelne nimetus tuleneb kasvukoha piirkonnast. [[Rumeelia]] on ajalooline piirkond umbkaudu [[Bulgaaria]] lõuna- ja [[Kreeka]] põhjaosas ning vastab enam-vähem [[Traakia]]le. Ladinakeelne nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ''peukē'', mis eesti keeles tähendab mändi.<ref name="okaspuud" /> == Levila == Rumeelia mänd on [[relikt (bioloogia)|relikt]] [[tertsiaar]]i perioodist ja [[Balkani poolsaar]]e [[endeem]] nagu [[serbia kuusk]]ki. Tema levila jaguneb kaheks, mida eraldab umbes 200&nbsp;km laiune vöönd, kus asuvad [[Vardari jõgi|Vardari]] ja [[Južna Morava]] jõe orud. Levila asub Lääne-Bulgaarias, Põhja-Makedoonias, Ida-[[Albaania]]s, Põhja-Kreekas, [[Montenegro]]s ja Edela-[[Serbia]]s<ref name="world" /> ning selle kogupindala on umbes {{formatnum:30000}}&nbsp;[[hektar|ha]]<ref name="okaspuud" />. Rumeelia mänd kasvab mägedes 600–2200&nbsp;m kõrgusel üle merepinna, tõustes kohati metsade levikupiirini. Kasvupinnaseks on [[muld|mullad]], mille [[Lähtekivim (mullateadus)|lähtekivimiks]] on peamiselt [[graniit]] ja [[liivakivi]], harvem [[lubjakivi]].<ref name="world" /> Rumeelia mänd talub talvel negatiivseid [[õhutemperatuur]]e kuni –29...–34&nbsp;°C.<ref name="hardiness" /> Samuti talub ta hästi tugevat [[tuul]]t. == Botaanilised tunnused == [[Pilt:Pinus peuce cones.jpg|vasakul|pisi|Noored käbid ja okkad]] [[Pilt:Pinus peuce a1.jpg|pisi|vasakul|Tüve koor]] Rumeelia mänd kasvab 20–30<ref name="dendro" />, harva kuni 40&nbsp;m kõrguseks. [[Tüvi|Tüve]] läbimõõt on kuni 1,5&nbsp;m<ref name="conifers" />. Eluiga võib soodsate tingimuste korral küündida üle 600 aasta<ref name="chrono" />. [[Võra]] on noores eas enamasti kitsaskoonusjas, vanemas eas võrdlemisi lai, dekoratiivne, vabalt kasvades algab maapinna lähedalt<ref name="dendro" />. Tüve koor on noortel puudel tumehall, õhuke ja sile, Vanematel puudel lõhenenud, soomusjas ja pruunikashall.<ref name="okaspuud" /> Esimese aasta [[võrse]]d on siledad, sügisel oliivrohelised, talveks muutuvad pruunikasroheliseks, vanemad võrsed on rohekaspruunid, okkakimpude alusel olevad pruunid soomused püsivad seal kauem kui valgel männil. [[Pung]]ad on umbes 10&nbsp;mm pikkused, vaigused, teravnenud tipuga, pruunid, pungasoomused on heleda ja kitsa servaga.<ref name="okaspuud" /> [[Okas|Okkad]] on 5-kaupa kimbus, 6–9 (harva kuni 12) cm pikkused, vahased, hallikasrohelised, püsivad võrsetel 3–4 aastat, tavaliselt kahe erineva läbimõõduga vaigukäiguga,<ref name="world" /> ristlõikes kolmnurksed, õhulõheread kahel külgmisel tahul<ref name="okaspuud" />. [[Isasõis]]ikud on 10–15&nbsp;mm pikkused, kollakasrohelised või punakad. [[Käbi]]d on silinderjad ja kõverad, 8–15 (harva kuni 20) cm pikkused, 30–60 kattesoomusega, noorelt rohelised või purpurjad, valminult helekollakaspruunid. [[Seeme|Seemned]] on 6–8&nbsp;mm pikkused, hästi kinnitunud 12–16&nbsp;mm pikkuse tiivakesega.<ref name="world" /> 1000 seemne mass on 35–65 g.<ref name="okaspuud" /> == Paljunemine == [[Pilt:Pinus peuce young female cone - Keila.jpg|pisi|Emaskäbi tolmlemise perioodil]] Rumeelia mänd on [[ühekojaline taim|ühekojaline]] okaspuu ning paljuneb seemnete abil. Vilja kandma hakkab ta 15–20 aasta vanuselt. [[Tolmlemine]] toimub [[mai]]s-[[juuni]]s. Seemned valmivad järgmise aasta [[september|septembris]]-[[oktoober|oktoobris]], millele peatselt järgneb nende varisemine.<ref name="dendro" /> Seemned levivad peamiselt tuule abil, kuid sellele aitavad kaasa ka seemnetoidulised linnud, eriti [[pähklimänsak]].<ref name="Farjon" /> Nooremas eas on rumeelia männi kasv aeglane, hiljem kasvukiirus suureneb<ref name="dendro" />. Head seemneaastad esinevad 2–4 aasta järel.<ref name="okaspuud" /> == Ökoloogia == Rumeelia männil on oluline [[ökoloogia|ökoloogiline]] osa [[vesikond|vesikonna]] kaitsel ja mäenõlvade kindlustamisel [[erosioon]]i vastu. Paljud tema populatsioonid on kaitse all, näiteks Bulgaarias asuvast ligi 142&nbsp;km<sup>2</sup> suurusest rumeelia männi asurkonnast on ligi 52&nbsp;km<sup>2</sup> kaitse all.<ref name="five" /> === Rumeelia männikutes pesitsevad linnuliigid === [[Pilt:Regulus regulus 1.jpg|pisi|Pöialpoiss pesitseb rumeelia männikutes]] Kolme aasta jooksul (2004–2006) vaadeldi Bulgaarias [[Pirini rahvuspark|Pirini rahvuspargis]] linde. 2583 linnu seast tuvastati 31 linnuliiki, kellest arvukaimad olid [[metsvint]], [[musttihane]], [[väike-lehelind]], [[pöialpoiss]], [[pähklimänsak]], [[punarind]], [[käblik]] ja [[puukoristaja]].<ref name="bird" /> === Kaasliigid === Rumeelia mänd moodustab puhaspuistuid ja kasvab tihedates või avatud [[segamets]]ades peamiselt koos [[euroopa nulg|euroopa nulu]], [[harilik kuusk|hariliku kuuse]], [[harilik mänd|hariliku männi]] ja [[mägimänd|mägimänniga]]. Harvemini satuvad temaga koos kasvama [[harilik kadakas]], [[raagremmelgas]], [[harilik pöök]] ja [[soomusmänd]].<ref name="virgin" /> === Haigused === Nagu teisedki [[Euroopa]] ja [[Aasia]] valged männid, on rumeelia mänd väga vastupidav [[männi-koorepõletik]]ule (''Cronartium ribicola''). Samas ei ole ta 100 % resistentne, [[Soome]]s on mõnel puul esinenud võrakahjustusi.<ref name="okaspuud"/> See seenhaigus viidi kogemata [[Põhja-Ameerika]]sse, kus ta põhjustas olulist kahju sealsete valgete mändide ([[läänemänd]], [[suhkrumänd]], [[valgetüveline seedermänd]]) asurkondadele.<ref name="five" /> == Kasutamine == [[Pilt:Rumeelia mänd TPK.jpg|pisi|Rumeelia mänd [[Puukooli park|Tartu puukooli pargis]]]] Rumeelia männi [[puit]] pole eriti tugev ning liigi vähese leviku tõttu pole tal märkimisväärset majanduslikku tähtsust. Samas omab puit väärtust [[dendrokronoloogia]]s.<ref name="chrono" /> === Kasutamine haljastuses === Rumeelia mändi pole väljaspool levilat palju kultiveeritud, tõenäoliselt selle tõttu, et noores eas kasvab puu üsna aeglaselt. Mõningal määral kasvatatakse rumeelia mändi [[ilupuu]]na [[park]]ides ja koduaedades. Seda võiks ka oluliselt rohkem teha, sest puul on dekoratiivne võra ja suured käbid. Hariliku männi okastest pikemad okkad hoiavad võrse ligi, mis teevad oksad välimuselt sihvakateks.<ref name="okaspuud" /> Vanemaid suuri puid kasvab meil [[Narva-Jõesuu]]s, [[Taagepera mõis|Taagepera lossi]] pargis (kõrgus kuni 25 m<ref name="okaspuud" />), [[Tihemetsa]] dendraariumis, [[Kabala]] metskonnas, [[Olustvere]] pargis (kõrgus kuni 26 m<ref name="okaspuud"/>), [[Järvselja]]l jm. Ta kasvab meil hästi ja annab kohati isegi looduslikku uuendust. Rumeelia mändi on rohkesti ja edukalt kasvatatud [[Soome]] metsakultuurides: Mustilas, Punkaharjus, Tammistos, Ruotsinkyläs, Solböles jm.<ref name="dendro" /> === Kasutamine hübriidide saamiseks === Kuna rumeelia mänd on üsna kõrge [[resistentsus]]ega männi-koorepõletiku suhtes, siis üritavad botaanikud teda haigusele vastuvõtlike Põhja-Ameerika [[viieokkalised männid|viieokkaliste mändidega]] ristates saada koorepõletikule vastupidavamaid [[hübriid]]e. Laboratoorsetes tingimustes on rumeelia männiga võimalik ristata [[kaljumänd]]i (''P. flexilis''), [[läänemänd]]i (''P. monticola''), [[valge mänd|valget mändi]] (''P. strobus''), [[pisarmänd]]i (''P. wallichiana'') ja [[jaapani mänd]]i (''P. parviflora''). Valge männi resistentsus koorepõletikule on ligi 17%, kuid hübriidil rumeelia männiga (''P. strobus × P. peuce'') ligi 72%.<ref name="five" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="catalogue">{{netiviide | url = http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2010/details/species/id/5647877| pealkiri = Conifer database: ''Pinus peuce''.| väljaanne = "Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist"| vaadatud = 26.04.2010| keel = inglise}}</ref> <ref name="okaspuud">[[Eino Laas]]. "Okaspuud", Tartu: Atlex, 2004.</ref> <ref name="world">James E. Eckenwalder. "''Conifers of the World: The Complete Reference''", Timber Press, 2009. ISBN 9780881929744; ISBN 0881929743</ref> <ref name="hardiness">Francine J. Bigras ja Stephen J. Colombo. "''Conifer Cold Hardiness''", Holland: Kluwer Academic Pulishers, 2001. ISBN 0-7923-6636-0</ref> <ref name="dendro">[[Endel Laas]]. "Dendroloogia". Tallinn: Valgus, 1987</ref> <ref name="conifers">{{netiviide | url = http://www.conifers.org/pi/pin/peuce.htm| pealkiri = Pinus peuce| väljaanne = www.conifers.org| vaadatud = 26.04.2010| keel = inglise}}</ref> <ref name="chrono">{{netiviide| url = http://dendrologybg.com/dendrochron/download/Panayotov-et-al-PIHE-PIPE_TRACE2008.pdf| pealkiri = Climate signal in tree-ring chronologies of Pinus peuce and Pinus heldreichii from the Pirin Mountains in Bulgaria| autor = Momtšil Panajotov, Peter Bebi, Valerie Trouet, Steffan Jurukov| failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = dendrologybg.com| aeg = 2009| koht = | väljaandja = | vaadatud = | keel = inglise| arhiivimisaeg = 2012-01-24| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120124152408/http://dendrologybg.com/dendrochron/download/Panayotov-et-al-PIHE-PIPE_TRACE2008.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Farjon">Aljos Farjon. "Pines: Drawings and Descriptions of the Genus Pinus", Brill Academic Publishers, 2005. ISBN 9004139168</ref> <ref name="five">{{netiviide | url = http://www.fs.fed.us/rm/pubs/rmrs_p032.pdf| pealkiri = Breeding and Genetic Resources of Five-Needle Pines: Growth, Adaptability, and Pest Resistance| autor = | failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = www.fs.fed.us| aeg = 2001| koht = Medford, Oregon, USA| väljaandja = | vaadatud = | keel = inglise}}</ref> <ref name="bird">{{netiviide| url = http://www.ecolab.bas.bg/Members/snikolov/Nikolov_2007_Acrocephalus.pdf| pealkiri = Density and community structure of breeding birds in Macedonian pine Pinus peuce forests in Bulgaria| autor = Stojan C. Nikolov| failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = www.ecolab.bas.bg| aeg = 2007| koht = | väljaandja = | vaadatud = | keel = inglise| arhiivimisaeg = 2012-08-06| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120806044209/http://www.ecolab.bas.bg/Members/snikolov/Nikolov_2007_Acrocephalus.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="virgin">I. Raev, B. Rosnev, A. Aleksandrov, E. Popov, G. Popov jt. "Inventory and strategy for sustainable management and protection of virgin forests in Bulgaria" (2002).</ref> }} ==Välislingid== {{commons|Pinus peuce}} * {{Elurikkus}} *[http://www.conifers.org/pi/Pinus_peuce.php Gymnosperm Database: ''Pinus Peuce''] {{Head artiklid}} [[Kategooria:Männilised]] pv08egnve8rdq76a81d3zfqe249ub2d Robin Juhkental 0 204874 7231376 7200592 2026-09-09T15:58:03Z ~2026-48838-41 237239 muutsin biod täpsemaks 7231376 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=detsember}} {{Toimeta|aasta=2022|kuu=detsember}} {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Robin Juhkental | pilt = Robin juhkental.jpg | pildiallkiri = | pildi_suurus =1363 × 2048px | horisontaalne = Jah | taust = soolo_laulja | sünninimi = | alias = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1988|05|20}}<br/>Tallinn, Eesti | pill = vokaal | hääleliik = | stiil = [[Elektrooniline muusika|elektrooniline]] [[popmuusika]] | amet = laulja, helilooja | tegev = | plaadifirma = [[Universal Music]], [[Mortimer Snerd]] (varem) | seotud_esitajad = [[Malcolm Lincoln]] [[Metro Luminal]] | URL = [http://www.myspace.com/malcolmlincoln myspace.com/malcolmlincoln] | tähelepanuväärsed_pillid = }} [[Fail:Pressimaterjal 123.jpg|pisi|Robin Juhkental Pressimaterjalid (2025)]] [[Fail:Robin Juhkental 33.jpg|pisi|Robin Juhkental Pressimaterjalid 2024]] [[Fail:Robin Juhkental2.jpg|pisi]] [[Fail:Robin Juhkental.jpg|pisi]] '''Robin Juhkental''' (sündinud [[20. mai]]l [[1988]] Tallinnas) on eesti laulja, laulukirjutaja, tele- ja raadiosaatejuht, pulmaisa, meemitegija ja õhtujuht. Televisioonis on ta töötanud uudisemagasini [[Reporter (Kanal 2)|Reporter]] välisuudiste toimetaja ja reporterina ning [[TV3]]-s toimetanud saateid "Stuudio", "Kolmekas" ja "Aardekütid". Ta on töötanud programmijuhina mitmes öölokaalis ja copywriteir ning loovjuhina mitmes reklaamiagentuuris.<ref name=":0">{{Uudiseviide |pealkiri=22 rünnakut, enesetapukatsed ja Seewald. Robin Juhkental murdis kriisidest läbi |keel=et |väljaanne=Eesti Ekspress |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120568979/motlesin-et-elan-uhe-paeva-veel-robin-juhkental-murdis-kriisidest-labi |vaadatud=2026-04-22}}</ref> Ta on ansamblite [[Malcolm Lincoln]], [[Metro Luminal]] ja Robin Juhkental & The Big Bangers solist. Lisaks on avaldanud muusikat ka sooloartistina. Ansambli Malcolm Lincoln koosseisus võitis ta [[Eesti Laul 2010|2010. aastal Eesti Laulu]] võistluse ja esines samal aastal [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlusel]]. Juhkental on laulnud ka noortebändides Speed King ja Fond, millega saavutati konkursil [[Noortebänd 2007]] teine ja kolmas koht. Raadiotöös on ta juhtinud [[Kuku Raadio]] hommikuprogrammi ning [[Raadio 2]]-s saateid "Hommik", "Drive" ja "R2 Pulss" kuni 2023. aastani<ref name=":0" />. Lisaks on ta osalenud telesaadetes "[[Kaks takti ette]]" (2007), "[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)|Eesti otsib superstaari]]", "Eesti muusika karikas" ning mänginud näitlejana seriaalides "Kättemaksukontor", "[[Nurjatud tüdrukud]]", "Keskea rõõmud", "Naised vormis", "Naised saunas rääkisid" ja "Valetamisklubi Ta on teinust ka stand up comedyt ja esinenud huumorifestivalil [[Luige Nokk]].<ref name=":0" /> == Haridus == Ta on õppinud [[Tallinna Kivimäe Põhikool|Tallinna Kivimäe Põhikoolis]]<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51275285/robin-juhkental-eurovisioni-ei-karda-ja-voistlust-ule-ei-hinda|pealkiri=Robin Juhkental Eurovisioni ei karda ja võistlust üle ei hinda|autor=Niineste, Mart|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=30. aprill 2010|vaadatud=02.01.2021}}</ref>, [[Tallinna Nõmme Gümnaasium|Tallinna Nõmme Gümnaasiumis]] ja teedeehitust [[Tallinna Tehnikakõrgkool|Tallinna Tehnikakõrgkoolis]] (katkestas õpingud 2008)<ref name=":0" />.[[Fail:Robinjuhkental2.jpg|pisi|F: Jaanar Nikker (2022)]] == Isiklikku == Ta isa oli [[ehitusinsener]].<ref name=":0" /> Ta veetis lapsepõlve [[Nõmme linnaosa|Nõmmel]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]].<ref name=":0" /> 2023. aasta veebruaris abiellus ta fotograafi ja modelli Pille-Riinuga. Nad kohtusid 2019. aastal<ref name=":0" />. 2024. aasta 15. veebruaril sündis neil tütar. 2025. aasta augustis sündis neile teine tütar. Tal on varasemast kooselust veel üks laps.<ref name=":02">{{Netiviide |pealkiri=Rõõmusõnum! Robin Juhkentali ja tema abikaasa perre sünnib peagi laps|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120356026/roomusonum-robin-juhkentali-ja-tema-abikaasa-perre-sunnib-peagi-laps|vaadatud=2025-02-10|väljaanne=Kroonika|keel=et}}</ref> Ta on harrastanud kergejõustikku, võitluskunste ja jõutreeningut.<ref name=":0" /> Ta on põdenud masendust.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Mart Niineste]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/51187660/tassike-teed-robin-juhkentaliga? "Tassike teed Robin Juhkentaliga"], Eesti Päevaleht, 13. veebruar 2010 * [https://www.instagram.com/joblinruhkental/ Juhkental Instagramis] * [https://www.eestiaa.ee/kataloog/ansamblid/robin-juhkental Juhkentali artistiprofiil] * [https://www.youtube.com/watch?v=51YnM5WJoLY&list=PLqOhkKhN-z25qbkKzOUEAoeAdBrQEF_r_ Juhkentali muusikakanal] {{JÄRJESTA:Juhkental, Robin}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] 2790fuvan7qvev5y63rz8vvelxxnb2r Saksa rahvusrajoon 0 209905 7231470 6247083 2026-09-09T19:59:26Z Velirand 67997 7231470 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Saksa rahvusrajoon | nimi1_keel = vene | nimi1 = Немецкий национальный район | nimi1_latin = (Nemetski natsionalnõi rajon) | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 1450 | elanikke = 14746 | elanikke_seis = 2025 | keskuse_nimi = [[Galbštadt]] | asendikaardi_pilt = Location of Nemetsky National District (Altai Krai).svg }} '''Saksa rahvusrajoon''' on [[2. järgu haldusüksus]] [[Venemaa]]l [[Altai krai]]s. Asub [[Kulunda]] stepis. Rajoonis on 12 küla. Halduskeskus on [[Galbštadt]]i küla. Peamine majandusharu on põllumajandus. == Ajalugu == Rajoon moodustati [[1927]]. aastal ja likvideeriti 5. novembril [[1938]]. Rajoon taastati [[1991]]. aastal. Elanikest on 59,3% [[venelased]], 31,8% [[sakslased]] ja 5,3% [[ukrainlased]]. == Välislingid == *http://www.altairegion22.ru/rus/territory/regions/doushrain/ {{Coordinate |NS=53.225 |EW=78.98333333 |type=city |region=RU-ALT}} [[Kategooria:Altai krai]] [[Kategooria:Venemaa rajoonid]] e00619rybsbjqoo2rxn65rfr6tqy6wd Hiidmuna 0 216388 7231358 6698472 2026-09-09T14:47:35Z ~2026-48888-39 237227 /* */ 7231358 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Hiidmuna | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Hiidmuna1.jpg | pildi_seletus = '''Hiidmuna''' ''Calvatia gigantea'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Murumunalised]] ''Lycoperdaceae'' | perekond = [[Murukarikas]] ''Calvatia'' | liik = '''Hiidmuna''' | binaarne = ''Calvatia gigantea'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = | sünonüümid = ''Langermannia gigantea'' ''Lasiosphaera gigantea'' }} '''Hiidmuna''' (''Calvatia gigantea'') on [[murumunalised|murumunaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[hiidmuna (perekond)|hiidmuna]] perekonda kuuluv [[seen]]eliik. Ühes viljakehas võib olla miljardeid eoseid. Eesti suurim hiidmuna on leitud [[Saka]] kandist, selle ümbermõõt oli 198 cm, kõrgus 41 cm ja kaal 16 kg. Seest valgena, st nooremana on seen söödav. == Välislingid == * {{Elurikkus}} *[[Maarius Suviste]]. [https://www.ohtuleht.ee/62309 Kasvuhoones vohas hiidmuna]. Õhtuleht, 8. september 1999 *[[Kirsti Vainküla]]. [https://www.ohtuleht.ee/95134/talunaine-leidis-hiidmuna Talunaine leidis hiidmuna]. Õhtuleht, 14. august 2000 *[[Raimu Hanson]]. [https://tartu.postimees.ee/1816073/hiidmuna-maitses-nagu-soolane-svamm Hiidmuna maitses nagu soolane svamm]. Tartu Postimees, 29. august 2008 *[[Marika Rajamäe]]. [https://jarvateataja.postimees.ee/2078833/hiidmuna-maitseb-kui-kana Hiidmuna maitseb kui kana]. Järva Teataja, 4. september 2008 {{commonskat|Calvatia gigantea|Hiidmuna}} [[Kategooria:Murumunalised]] [[Kategooria:Eesti seened]] kxdxj2hud6l16t7jvk0g5yzs0z7el5x Kiriku laulu- ja palveraamat 0 217288 7231424 6802011 2026-09-09T18:34:42Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti raamatud]] 7231424 wikitext text/x-wiki "'''Kiriku laulu- ja palveraamat"''' ([[lühend]] '''KLPR''') on eestikeelne kiriklik laulu[[raamat]] [[Luterlus|luteri]] [[Kirik (institutsioon)|kirikus]]. "Kiriku laulu- ja palveraamat" võeti üheaegselt kasutusele nii kodu- kui ka väliseesti kogudustes [[1991]]. aasta I advendil. See oli Eesti kirikuelus ajalooline sündmus, sest eelmine, "[[Uus lauluraamat]]" anti välja aastal [[1899]]. Kiriku laulu- ja palveraamat laoti (ja seda trükiti 5000 eksemplari) [[Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik]]u (eksiilkiriku) kulul trükikojas OMA PRESS LIMITED Kanadas [[Toronto]]s. 50 000 eksemplari trükiti FINNCHURCHAIDi ([[Soome Evangeelne Luterlik Kirik|Soome Evangeelse Luterliku Kiriku]] allasutus) kulul. Täiendavalt trükiti "Kiriku laulu- ja palveraamatut" 30 000 eksemplari Tallinnas aastal [[1992]] [[EELK Konsistoorium]]i kirjastus- ja infoosakonna väljaandena ([[Ühiselu]]) trükikojas. KLPR-is on laulud esmakordselt trükitud koos nootidega. Endise, "[[Uus lauluraamat|Uue lauluraamatu]]" puhul kasutati spetsiaalset noodiraamatut – [[Punscheli noodiraamat]]ut. ==Välislingid== *[[Toomas Paul]]. [http://www.sirp.ee/archive/2001/21.12.01/Sots/sots1-3.html Kirikulaul eesti rahva mentaliteedi mõjutajana]. Sirp, 21. detsember 2001 *[[Mihkel Kukk (vaimulik)|Mihkel Kukk]]. [http://www.eelk.ee/lauluraamatu.html Lauluraamatuaasta] *[http://ester-rr.nlib.ee/search~S1*est?/XEhsti-Ma&searchscope=1&SORT=DZ/XEhsti-Ma&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Ehsti-Ma/1,3,3,B/l856~b1711026&FF=XEhsti-Ma&searchscope=1&SORT=DZ&3,3,,1,0 Ehsti-Ma Laulo-Rahmat, Tallo-Rahwa Kohli- nink Kirko-Lapsede tarbix, kud Jummala Auwux, ninda welja-sähdtut] Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR *[http://ester-rr.nlib.ee/search~S1*est?/XTarto-Ma&searchscope=1&SORT=DZ/XTarto-Ma&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBKEY=Tarto-Ma/101,158,158,B/l856~b1552966&FF=XTarto-Ma&searchscope=1&SORT=DZ&129,129,,1,0 Eesti-Ma Rahwa Koddo-ning Kirko Raamat] Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR [[Kategooria:Lauluraamatud]] [[Kategooria:Muusikatrükised]] [[Kategooria:Eesti raamatud]] 73pyjdof1koik9xwkrnk1jo3e5yepvs Hannes Anier 0 244380 7231524 7142992 2026-09-10T00:25:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231524 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=september|aasta=2020}} {{Jalgpallur | nimi = Hannes Anier | pilt = Anier, Hannes.IMG_4805.JPG | pildi_suurus= 280px | täisnimi = Hannes Anier | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1993|1|16}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 182 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Tallinna FCI Levadia]] | särginumber = 20 | noorteaastad1 =2002–2004| noorteklubi1 = [[Tallinna FC Kotkas]] | noorteaastad2 =2004–2010| noorteklubi2 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad1 =2009–2011 | mänge1 =27| väravaid1 =10| klubi1 = [[Tallinna FC Flora|FC Flora]] | aastad2 =2009–2011 | mänge2 =42| väravaid2 =19| klubi2 = → [[Tallinna FC Flora II|FC Flora II]] | aastad3 =2009 | mänge3 =4 | väravaid3 =1 | klubi3 = → [[Valga FC Warrior|Warrior]] | aastad4 =2009 | mänge4 =3 | väravaid4 =1 | klubi4 = → [[FC Elva]] | aastad5 =2012–2013 | mänge5 =4 | väravaid5 =0 | klubi5 = [[Odense BK]] | aastad6 =2014–2015 | mänge6 =0 | väravaid6 =0 | klubi6 = [[Aue FC Erzgebirge|Erzgebirge]] | aastad7 =2014–2015 | mänge7 =6 | väravaid7 =0 | klubi7 = → [[Aue FC Erzgebirge II|Erzgebirge II]] | aastad8 =2015–2017 | mänge8 =8 | väravaid8 =0 | klubi8 = [[Tallinna FC Flora|FC Flora]] | aastad9 =2015–2017 | mänge9 =16| väravaid9 =6 | klubi9 = → [[Tallinna FC Flora U21|FC Flora U21]] | aastad10=2018 | mänge10=6 | väravaid10=0 | klubi10= [[Thisted FC]] | aastad11=2018–2020 | mänge11=60 | väravaid11=17 | klubi11= [[JK Tallinna Kalev|Tallinna Kalev]] | aastad12=2021– | mänge12=0 | väravaid12=0 | klubi12= [[Tallinna FCI Levadia|FCI Levadia]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 21. märts 2021 | koondiseaastad1 = 2008 | koondisemänge1 =3 | koondiseväravaid1 = 0| koondis1 = [[Eesti U-16 jalgpallikoondis|Eesti U16]] | koondiseaastad2 = 2008–2009 | koondisemänge2 =12| koondiseväravaid2 = 0| koondis2 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad3 = 2010 | koondisemänge3 =1 | koondiseväravaid3 = 0| koondis3 = [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|Eesti U18]] | koondiseaastad4 = 2010–2012 | koondisemänge4 =13| koondiseväravaid4 = 4| koondis4 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad5 = 2011–2014 | koondisemänge5 =20| koondiseväravaid5 = 3| koondis5 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad6 = 2014–2016 | koondisemänge6 =3 | koondiseväravaid6 = 0| koondis6 = [[Eesti U-23 jalgpallikoondis|Eesti U23]] | koondiseaastad7 = 2014 | koondisemänge7 =4 | koondiseväravaid7 = 1| koondis7 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 22. november 2017 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Hannes Anier''' (sündinud [[16. jaanuar]]il [[1993]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]). Ta mängib Eesti [[Meistriliiga]] klubis [[Tallinna FCI Levadia]]. ==Klubikarjäär== ===Valga FC Warrior=== Hannes Anier alustas jalgpallurikarjääri [[Esiliiga]] meeskonnas [[Valga FC Warrior]]. Anieri debüüt tuli [[31. mai]]l [[2009]], kui ta sisenes mängu 76. mänguminutil, vahetades välja [[Bert Klemmer]]i. Anieri esimene mäng põhikoosseisust alustades tuli [[5. juuli]]l 2009 [[Tallinna FC Flora II]] vastu, samas mängus lõi Anier ka oma esimese värava Valga FC Warrioris. Anier mängis kokku 4 kohtumist Valga FC Warriori ridades, enne seda kui ta Tallinna FC Flora II ridades mängima hakkas. ===FC Elva=== Samal ajal kui Hannes Anier mängis Valga FC Warriori, mängis ta ka [[II liiga|Teises liigas]] [[FC Elva]] ridades, mis tegutses 2009. aastal Warriori duublina. FC Elvas tegi Anier kaasa kolm kohtumist ning lõi ühe värava. ===Tallinna FC Flora II=== Anier tegi esimese mängu [[Tallinna FC Flora II|Tallinna FC Flora duubelmeeskonnas]] [[2. august]]il 2009 [[Viljandi JK Tulevik II|Viljandi JK Tulevik]]u duubelmeeskonna vastu. Esimesel hooajal tegi Hannes Anier kaasa 11 kohtumises, sealhulgas kahes karikamängus. Kokku lõi ta esimesel hooajal neli väravat. Oma teisel hooajal Flora II-s tegi Hannes Anier kaasa juba 27 kohtumises ning lõi kokku 13 väravat. ===Tallinna FC Flora=== Anier debüteeris [[Tallinna FC Flora|Flora]] esindusmeeskonnas juba 16-aastaselt [[4. august]]il 2009, kui ta [[Meistriliiga]] mängus [[Nõmme JK Kalju]] vastu 53. mänguminutil vahetas välja [[Aivar Anniste]]. Samal hooajal sai Anier mängida 52 minutit põhikoosseisus kohtumises [[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskonnaga]], mis lõppes 0:0 viigiga. Anieri esimene täispikk kohtumine Floras tuli 2011. aasta [[Eesti jalgpalli superkarikas|Eesti Superkarika]] mängus [[Tallinna FC Levadia]] vastu, mis lõppes väravateta viigiga, kuid mille penaltiseerias Tallinna FC Flora võitis. ===Thisted FC=== Jaanuaris 2018 siirdus Anier Taani klubisse [[Thisted FC]].<ref>[https://www.bold.dk/fodbold/nyheder/thisted-henter-estisk-agger-erstatning/ Thisted henter estisk Agger-erstatning]‚ bold.dk, 20 January 2018</ref><ref>[http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/hannes-anier-teenis-valislepingu-ning-siirdub-taanisse?id=80852533 Hannes Anier teenis välislepingu ning siirdub Taanisse]</ref> ===Tallinna Kalev=== Juulis 2018 liitus Anier [[JK Tallinna Kalev|Tallinna Kalev]]iga.<ref>{{Netiviide |url=http://mm2018.soccernet.ee/artikkel/ametlik-hannes-anier-naasis-eestisse-ja-voib-juba-tana-debuudi-teha |pealkiri=Hannes Anier naasis Eestisse ja võib juba täna debüüdi teha |vaadatud=2018-10-01 |arhiivimisaeg=2018-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181001182650/http://mm2018.soccernet.ee/artikkel/ametlik-hannes-anier-naasis-eestisse-ja-voib-juba-tana-debuudi-teha |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Koondisekarjäär== Hannes Anier tegi debüüdi A-koondises 4. juunil 2014 mängus [[Islandi jalgpallikoondis|Islandi]] vastu. Oma teises koondisemängus 7. juunil 2014 [[Tadžikistani jalgpallikoondis|Tadžikistani]] vastu lõi ta värava. Ta on esindanud Eestit noortekoondiste tasemel. Ta oli kutsutud [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] koondisse, mis osales kodusel [[2012. aasta U-19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta U19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril]].<ref>{{Netiviide |url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3958 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-07-02 |arhiivimisaeg=2022-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220628123527/https://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Isiklikku== Anieri vanem vend [[Henri Anier|Henr]]i on samuti profijalgpallur. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 22. november 2017'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="4"|[[Tallinna FC Flora|Flora]] |[[Meistriliiga 2009|2009]] |[[Meistriliiga]] |2||0||0||0||0||0||0||0||2||0 |- |[[Meistriliiga 2010|2010]] |Meistriliiga |0||0||2||2||0||0||0||0||2||2 |- |[[Meistriliiga 2011|2011]] |Meistriliiga |25||10||2||2||1<ref group="lower-alpha" name="UML">Kõik mängud [[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liigas]]</ref>||0||1||0||29||12 |- !colspan="2"|Kokku !27!!10!!4!!4!!1!!0!!1!!0!!33!!14 |- |rowspan="4"|[[Tallinna FC Flora II|Flora II]] |[[Esiliiga 2009|2009]] |[[Esiliiga]] |9||2||3||2||colspan="2"|–||0||0||12||4 |- |[[Esiliiga 2010|2010]] |Esiliiga |27||13||0||0||colspan="2"|–||0||0||27||13 |- |[[Esiliiga 2011|2011]] |Esiliiga |6||4||0||0||colspan="2"|–||0||0||6||4 |- !colspan="2"|Kokku !42!!19!!3!!2!!colspan="2"|–!!0!!0!!45!!21 |- |rowspan="1"|[[Valga FC Warrior|Warrior]] |[[Esiliiga 2009|2009]] |[[Esiliiga]] |4||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||4||1 |- |rowspan="1"|[[FC Elva]] |[[II liiga 2009|2009]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |3||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||3||1 |- |rowspan="3"|[[Odense BK]] |2012/13 |[[Superligaen]] |3||0||2||0||colspan="2"|–||0||0||5||0 |- |2013/14 |Superligaen |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- !colspan="2"|Kokku !4!!0!!2!!0!!colspan="2"|–!!0!!0!!6!!0 |- |rowspan="1"|[[Aue FC Erzgebirge|Erzgebirge]] |2014/15 |[[2. Bundesliga]] |0||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||0||0 |- |rowspan="1"|[[Aue FC Erzgebirge II|Erzgebirge II]] |2014/15 |[[NOFV-Oberliga Süd]] |6||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||6||0 |- |rowspan="3"|[[Tallinna FC Flora|Flora]] |[[Premium liiga 2016|2016]] |[[Premium liiga]] |4||0||1||3||0||0||0||0||5||3 |- |[[Premium liiga 2017|2017]] |Premium liiga |4||0||4||7||0||0||0||0||8||7 |- !colspan="2"|Kokku !8!!0!!5!!10!!0!!0!!0!!0!!13!!10 |- |rowspan="3"|[[Tallinna FC Flora U21|Flora U21]] |[[Esiliiga 2016|2016]] |[[Esiliiga]] |6||3||0||0||colspan="2"|–||0||0||6||3 |- |[[Esiliiga 2017|2017]] |Esiliiga |10||3||0||0||colspan="2"|–||0||0||10||3 |- !colspan="2"|Kokku !16!!6!!0!!0!!colspan="2"|–!!0!!0!!16!!6 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !110!!37!!14!!16!!1!!0!!1!!0!!126!!53 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2014||4||1 |- !Kokku||4||1 |} ===Koondiseväravad=== {| class="wikitable plainrowheaders sortable" style="font-size:100%; text-align: center" ! # !! Toimumisaeg !! Mängupaik !! Mäng !! Vastane !! Värav !! Tulemus !! Võistlus |- | 1. ||align=left| [[7. juuni]] [[2014]] ||align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]], [[Eesti]] || 2. ||align=left| {{riigi ikoon|Tadžikistan}} [[Tadžikistani jalgpallikoondis|Tadžikistan]] || '''2''' : 1 || 2 : 1 || align="left" | sõpruskohtumine |} ==Saavutused== ===Klubi=== ;Tallinna FC Flora: * [[Meistriliiga]]: [[Meistriliiga 2011|2011]], [[Meistriliiga 2017|2017]] * [[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2011|2011]], [[Tipneri karikavõistlused 2016|2016]] * [[Eesti Superkarikas]]: [[Eesti Superkarikas 2011|2011]], [[Eesti Superkarikas 2016|2016]] ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat}} *[http://jalgpall.ee/voistlused/player/10695 Eesti Jalgpalli Liidu profiil] *[http://fcflora.ee/meeskond-view/hannes-anier/ FC Flora profiil] *[http://www.transfermarkt.com/hannes-anier/profil/spieler/130614 Transfermarkti profiil] *[http://jalgpall.ee/koondis/koosseis/player/10695 Koondise mängud] {{JÄRJESTA:Anier, Hannes}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Valga FC Warriori jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Elva jalgpallurid]] [[Kategooria:JK Tallinna Kalevi jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FCI Levadia jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] o8bocrhsge8srmn3gsxoujuisujqn96 Taani kuninga aed 0 247671 7231593 6945674 2026-09-10T07:38:47Z Robert Treufeldt 9117 7231593 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib aiast Tallinnas; Naissaarel oleva salumetsa kohta vaata artiklit [[Lehtmetsa aed]].}} {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2011}} '''Taani kuninga aed''' on [[haljasala]] [[Tallinna vanalinn]]as [[Rüütli tänav (Tallinn)|Rüütli tänavast]] läänes, aadressiga [[Lühike jalg]] 1, Tallinn. [[File:Ресторан в башне - panoramio.jpg|pisi|]] [[File:Tallinn, Estonia (7952095210).jpg|pisi|]] Legendi järgi olevat 1219. aastal taanlaste vallutusretkel langenud Toompea nõlval taevast alla lipp, mis toonud kuningas Valdemar II lahinguõnne. Lipust sai hiljem Taani riigilipp ja Taani kuninga aeda paigutati 2012. aastal skulptuur «Tuli lipp».<ref>Uwe Gnadenteich. [https://www.postimees.ee/842246/taani-kuninga-aeda-ilmestab-uus-skulptuur Taani kuninga aeda ilmestab uus skulptuur]. Postimees, 15. mai 2012</ref> Iga aasta [[15. juuni]]l tähistatakse aias [[Dannebrog]]i ehk Taani lipu päeva. [[Pilt:Taani kuninga aed4.JPG|pisi|left|Nn Taani kuningas, 1969]] Taani Kuninga aias on ka kolme munga skulptuurid: «Ootav munk» Ambrosius asub aia ringpeenart ümbritseva tee serva. «Palvetav munk» Bartholomeus asub Lühikese jala treppidel viivast väravast all-linna poole maja seina lähedal ning «jälgiv munk» Claudius asub linnamüüri vanema, madalama osa rinnatisel linnamüüri ava kõrval.<ref>Hendrik Alla. [https://kultuur.postimees.ee/3406395/taani-kuninga-aeda-paigutati-mungakujud Taani Kuninga aeda paigutati mungakujud]. Postimees, 20. november 2015</ref> [[Pilt:Taani kuninga aiad.jpg|pisi|Taani Kuninga aed ja [[Tallitorn]]]] [[Pilt:Taani kuninga aiad Neitsitorni poole.jpg|pisi|Taani kuninga aed ja [[Neitsitorn]]]] Neitsitornis töötanud kunstnikele [[Paul Raud|Paul]] ja [[Kristjan Raud|Kristjan Rauale]] on Taani kuninga aeda paigutatud kivist mälestustahvel. [[Pilt:Paul ja Kristjan Raua mälestustahvel Taani Kuninga aias Neitsitorni juures, 8. august 2011.jpg|pisi|left|Paul ja Kristjan Raua mälestustahvel Taani kuninga aias Neitsitorni juures, suvi 2011]] == Ajalugu == [[Pilt:Lühike jalg 9, värav Taani Kuninga aeda2.JPG|pisi|Värav, vaade Taani kuninga aiast]] Taani kuninga aia loomise aluseks on mitu legendi: ühe järgi neist said taanlased ([[1219]]. aastal [[Läänemere ristisõjad|Eestimaale tunginud Taani ristisõdijate vägi]]) oma [[Taani lipp|lipu Dannebrogi]] just selles kohas [[Toompea]] nõlval, kui eestlaste malev [[15. juuli]]l [[1219]] oma laevastikuga Tallinnas maabunud [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Valdemar II]] sõjaväelaagrit ründas ja kuningas viimases hädas palves taeva poole pöördus. Juhtus ime ja taevast langes alla valge ristiga punane lipp. Imest julgust saanud Taani vägi suutis vastased tagasi lüüa. Taanlaste võit tõi kaasa enam kui sada aastat kestnud Taani kuninga valitsemisaja Tallinnas ja Põhja-Eestis. [[Pilt:Neitsitorn ja osa taastatud linnamüüri.JPG|thumb|püsti|left|Neitsitorn ja osa taastatud [[Tallinna linnamüür]]ist Taani kuninga aias (kevad 2011)]] Teise legendi kohaselt sai paikkond nime "Taani kuninga aed" tänulikelt [[Tallinna linnakodanik]]elt [[14. sajand]]il, kui [[Taani kuningas]] [[Erik Menved]] lahendas [[1311]]. aastal<ref>[[Rasmus Kangropool]]. All-linna topograafiast 14. sajandil. Linnaehituslikust struktuurist Taani aja lõpul ja orduaja algus (1310–1365). // Vana Tallinn XIV(XVIII). Estopol. Tallinn 2003, lk 24</ref> [[Taani kuninga asehaldur]]i [[Johannes Kanne]] poolt [[Tallinna linnamüür]]i ehitamise kavandamisel tekkinud tüli sõltumatu [[Tallinna all-linn|all-linna]] kodanike ja Eestimaa valitsejate kantsis [[Toompea]]l asuva kuninga vasallide vahel linnakodanike õiguste üle, kinnitades Toompead ja all-linna kaitsva [[Tallinna linnamüür]]i ehitamise joone praegusel kujul. Kuninga loal said Tallinna all-linna kaupmehed ja käsitöölised oma tegevust sellel alal jätkata. All-linnale antud õigus Toompea mäe nõlvale alatiseks püsima jääda oli vabadus, mille kasutamisel ei tohtinud tallinlasi "keegi kunagi … takistada või häirida". Teisisõnu oli see ühtlasi õigus ja vabadus kasutada ei rohkemat ega vähemat, kui kuninga all-linnale kingitud territooriumi. [[Pilt:Värav linnamüüris Taani kuninga aeda.JPG|pisi|19. sajandil linnamüüri tehtud läbimurre moodustatud [[Toompea]]lt Taani kuninga aeda]] Traditsiooniks on kujunenud iga-aastane [[Dannebrog]]i – Taani lipu – päeva tähistamine Taani kuninga aias. === Aiaga piirnevad linnamüüri kaitseehitised === Taani kuninga aiaga piirnevale lühikesele linnamüürilõigule – sisemaa poolt [[Toompea linnus]]t kaitsvale suunale rajati 14. sajandil kolm kaitsetorni, mis on aga erandnähtus kogu linnamüüri arengus. Tornidest põhjapoolseimat nimetati tööhoovi järgi [[Tallitorn]]iks. Torni ülaosa sai [[1577]]. aasta pommitamisel kannatada ja lagunes hiljem. Torni kasutati 16. sajandil kergemate süütegude puhul ka [[vangla]]na. [[Pilt:Tallitorn2.JPG|pisi|püsti|200px|[[Tallitorn]], vaade Taani kuninga aiast]] Ülejäänud kaks ([[Kitsetorn]] ja Neitsitorn) olid aga müürist eenduvad ristkülikukujulise põhiplaaniga tornid. Üks neist, juba Liivi sõja ajal 14. sajandil purustatud ning hiljem lammutatud [[Kitsetorn]] ehitati vana linnamüüri endisesse edelanurka, vana ja uue müüri liitekohta, teine torn – [[Neitsitorn]], mis ehitati linnamüüri välisservale ning kannab oma praegust nimetust aastast [[1373]]. Aiaga piirnev, kuid linnamüüri piiridest väljas asuv [[Kiek in de Kök]]i suurtükitorn ehitati alles 15. sajandil. [[Lühikese Jala väravatorn]] ehitati aastatel 1454–1456 [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal, sai kaitselahingutes kannatada, lammutati seejärel madalamaks ja kohandati eluruumideks. == Pildid == <gallery> Lühike jalg 9, värav Taani Kuninga aeda.JPG|Värav Taani kuninga aeda, vaade Lühikesest jalast Taani kuninga aed3.JPG| File:TallinnWall.JPG| File:Tallin 03.JPG| File:Tallinn old town Aug 2019 106.jpg|«Ootav munk» Ambrosius File:Tallinn old town Aug 2019 107.jpg|«Jälgiv munk» Claudius File:Tallinn old town Aug 2019 111.jpg|«Palvetav munk» Bartholomeus </gallery> ==Vaateid vaateplatvormilt== <gallery mode="packed" heights="170px" caption=""> File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-162.jpg| File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-163.jpg| File:Tallinn 2016 - -i---i- (31576773871).jpg| File:2018-04-21-17-28-06-IMG 7795 (32012900877).jpg| File:View from the Danish King's Garden, Tallinn.jpg| </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|}} * [http://www.ohtuleht.ee/83435 Taani pühamu Tallinna vanalinnas]. Õhtuleht, 7. september 1999 * [http://www.tallinnapostimees.ee/581498/taani-kuninga-aed-saab-uue-ilme Taani kuninga aed saab uue ilme]. Tallinna Postimees, 29. september 2011 *[https://arhiiv.err.ee/vaata/majad-tais-malestusi-luhike-jalg-viru-tanav-taani-kuninga-aed Majad täis mälestusi: Lühike jalg. Viru tänav, Taani Kuninga aed] *[https://eeter.err.ee/265009/taani-kuninga-aias-avas-uksed-neitsitorni-muuseum-kohvik VIDEO: Taani kuninga aias avas uksed Neitsitorni muuseum-kohvik] {{koord|piirkond=EE-37}} [[Kategooria:Tallinna vanalinn]] [[Kategooria:Tallinna pargid]] [[Kategooria:Taani valitsusaeg Eestis]] 82hft6tuqw0n7nrwt3gs3tal7vrtb13 Biograafiad (Ma) 0 250943 7231558 7230916 2026-09-10T06:49:12Z Avjoska 1538 /* Man */ 7231558 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ma)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ma". ==Ma== *[[Ma Huateng]], Hiina ettevõtja (1971–) *[[Ma Lin]], Hiina lauatennisist (1980–) *[[Ma Long]], Hiina lauatennisist (1988–) *[[Ma Yuan]], hiina maalikunstnik (suri 1225) *[[Yo-Yo Ma]], hiina päritolu tšellist (1955–) ==Maa== *[[Berthold Maack]], Saksa sõjaväelane (1898–1981) *[[Richard Maack]], maadeuurija ja õpetaja (1825–1886) *[[Maido Maadik]], eesti helirežissöör (1960–2014) *[[Andre Maaker]], eesti kitarrist ja kitarriõpetaja *[[Juhan Maaker]], eesti torupillimängja (1845–1930) *[[Villem Maaker]], Eesti poliitik ja põllumees (1891–1966) *[[Väino Maala]], eesti pillimeister (1914–1987) *[[Paul Maalma]], Eesti poliitik (1962–) *[[Taneti Maamau]], Kiribati poliitik (1960–) *[[Mait Maameele]], eesti kunstnik-dekoraator ja karikaturist (1910–1987) *[[Lembit Maamets]], eesti metsandustegelane (1957–) *[[Viktor Maamägi]], eesti ajaloolane (1917–2005) *[[Mati Maanas]], Eesti ettevõtja ja kirikutegelane (1953–) *[[Helmut Maandi]], Eesti advokaat ja poliitik (1906–1990) *[[Jaak Maandi]], Eesti riigiametnik (1936–) *[[Karin Anna Maandi]], Eesti diplomaat (1970–) *[[Karin Maandi]], eesti DJ ja produtsent (1988–) *[[Katrin Maandi]], eesti lingvist ja kultuuriametnik (1943–) *[[Mart Maandi]], Eesti suhtekorraldaja (1950–) *[[August Maanidi]], Eesti sõjaväelane (1887–1963) *[[Viivi Maanso]], eesti pedagoogikateadlane (1929–2021) *[[Luule Maar]], eesti nahakunstnik (1938–2024) *[[Paul Maar]], saksa kirjanik (1937–) *[[Silver Maar]], eesti võrkpallur (1999–) *[[Viveli Maar]], eesti laulja ja lauluõpetaja (1991–) *[[Gustav Maarand]], eesti vaimulik (1912–2003) *[[Tõnu Maarand]], eesti skulptor (1940–2024) *[[Alar Maarend]], Eesti poliitik, pedagoog ja Eesti NSV parteitöötaja (1960–) *[[Eva Maaring]], eesti geograaf ja kodu-uurija (1927–2021) *[[Maarja]], Jeesuse ema *[[Maarja Magdaleena]], Jeesuse jünger *[[Heidi-Ingrid Maaroos]], eesti arstiteadlane (1942–) *[[Ilmo Maaroos]], eesti advokaat (1967–) *[[Irene Maaroos]], eesti ametnik (1910–1994) *[[Heiko Maas]], Saksa poliitik (1966–) *[[Maret Maasalu]], eesti fotograaf *[[Hannes Maasel]], eesti poliitik (1951–) *[[Eduard Maaser]], eesti kunstnik (1916–1990) *[[Aet Maasik]], eesti sisearhitekt (1941–2013) *[[Alfred Maasik]], eesti jooksja ja käija (1897–1990) *[[Anne Maasik]], eesti näitleja ja laulja (1951–) *[[Arne Maasik]], eesti arhitekt ja fotograaf (1971–) *[[Artur Maasik]], eesti poksija (1906–1937) *[[August Maasik]], eesti päritolu Kanada polaaruurija (1887–1976) *[[Einar Maasik]], eesti kirjanik (1929–2009) *[[Elsa Maasik]], eesti ooperilaulja (1908–1991) *[[Erik Maasik]], eesti pikamaajooksja (1942–) *[[Ernst Maasik]], eesti laevaehitusinsener (1890–1949) *[[Jana Maasik]], eesti kirjanik (1970–) *[[Laura Maasik]], eesti kergejõustiklane (1993–) *[[Maasike Maasik]], eesti tekstiilikunstnik (1945–) *[[Martin Maasik]], eesti laskesuusataja (1984–) *[[Peep Maasik]], eesti lavastaja (1992–) *[[Villem Maasik]], eesti advokaat, ametiühingutegelane ja poliitik (1883–1919) *[[Õie Maasik]], eesti näitleja (1929–1992) *[[Matti Maasikas]], Eesti diplomaat (1967–) *[[Mirjam Maasikas]], eesti klaasikunstnik (1916–1992) *[[Uno Maasikas]], eesti ajakirjanik (1931–2019) *[[Alges Maasikmets]], eesti jalgrattur (1968–) *[[Sergei Maasin]], Eesti laulja (1950–) *[[Madis Maasing]], eesti ajaloolane (1984–) *[[Nikolai Maasing]], eesti keemik (1900–1942) *[[Richard Maasing]], Eesti sõjaväelane (1896–1976) *[[Eduard August Maass]], luterlik vaimulik (1875–1958) *[[Voldemar Maask]], eesti fotograaf (1941–1998) *[[Joachim Maass]], saksa kirjanik (1901–1972) *[[Mart Maastik]], Eesti munitsipaalpoliitik (1964–) *[[Lorin Maazel]], USA dirigent, viiuldaja ja helilooja (1930–2014) *[[Aet Maatee]], Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja (1961–) *[[Ott Maaten]], eesti muusik ja majandusjuht (1967–) *[[Siim Maaten]], eesti näitleja ja lavastaja (1985–) *[[Wangari Maathai]], Keenia keskkonnaaktivist (1940–2011) *[[Nigul Maatsoo]], eesti poksija ja treener (1902–1967) *[[Vambola Maavara]], eesti entomoloog (1928–1999) *[[Märt Maavere]], Eesti kaitsepolitseinik (1901–1941) ==Mab== *[[Alain Mabanckou]], Kongo Vabariigi kirjanik, ajakirjanik ja luuletaja (1966–) *[[Maḩmūd al-Mabḩūḩ]], Palestiina sõjaväelane (1960–2010) *[[Awer Mabil]], Keenia päritolu Austraalia jalgpallur (1995–) *[[Jean Mabillon]], prantsuse ajaloolane (1632–1707) *[[Gabriel Bonnot de Mably]], prantsuse filosoof ja ajaloolane (1709–1785) *[[Sunny Mabrey]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Yemisi Mabry]], Saksamaa kuulitõukaja (1998–) *[[Mabuse]], madalmaade maalikunstnik (15.–16. sajand) *[[Richard Mabuza]], Svaasimaa kergejõustiklane (1946–) ==Mac== *[[Alexis Mac Allister]], Argentina jalgpallur (1998–) *[[Patrice de Mac Mahon|Marie Adme Patrice Maurice Mac Mahon]], Magenta hertsog, Prantsusmaa väejuht ja riigitegelane (1808–1893) *[[Pierre Mac Orlan]], prantsuse kirjanik (1882–1970) *[[Ivan Macan]], horvaadi filosoof ja teoloog (1939–) *[[Tomislav Macan]], horvaadi publitsist (1905–1971) *[[Trpimir Macan]], horvaadi ajaloolane (1935–) *[[Hrvoje Macanović]], horvaadi ajakirjanik (1904–1980) *[[Ignacije Macanović]], horvaadi ehitusmeister (1727–1807) *[[Gloria Macapagal Arroyo]], Filipiinide poliitik (1947–) *[[Slavko Macarol]], horvaadi geodeet (1914–1984) *[[Douglas MacArthur]], USA sõjaväelane (1880–1964) *[[Thomas Babington Macaulay]], Briti ajaloolane ja poliitik (1800–1859) *[[Macbeth]], Šotimaa kuningas (suri 1057) *[[Seán MacBride]], Iirimaa poliitik (1904–1988) *[[Marcello Macchia]], itaalia näitleja (1978–) *[[Alan Graham MacDiarmid]], Austraalia päritolu USA keemik (1927–2007) *[[Hugh MacDiarmid]], šoti luuletaja ja kriitik (1892–1978) *[[Thomas MacDonagh]], iiri luuletaja ja kriitik (1878–1916) *[[James Ramsay MacDonald]], Briti poliitik (1866–1937) *[[Jeanette MacDonald]], USA näitleja ja laulja (1901–1965) *[[John A. Macdonald]], Kanada riigitegelane (1815–1891) *[[Norm Macdonald]], Kanada koomik, kirjanik ja näitleja (1959–2021) *[[Philip MacDonald]], Briti stsenarist ja kirjanik (1900–1980) *[[Andie MacDowell]], USA näitleja ja modell (1958–) *[[Edward Alexander MacDowell]], USA helilooja, pianist ja muusikapedagoog (1860–1908) *[[Alexandru Macedonski]], rumeenia kirjanik (1854–1920) *[[Brooks Macek]], Saksamaa-Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Milan Maceljski]], horvaadi agronoom, entomoloog ja taimekaitseteadlane (1925–2007) *[[Ramūnas Mačežinskas]], leedu jalgpallur (1988–) *[[Dean Macey]], Briti kümnevõistleja (1977–) *[[Alan Macfarlane]], Briti antropoloog ja ajaloolane (1941–) *[[Seth MacFarlane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1973–) *[[Ernst Mach]], Austria füüsik ja filosoof (1838–1916) *[[Karel Hynek Mácha]], tšehhi kirjanik (1810–1836) *[[Vítězslav Mácha]], Tšehhoslovakkia maadleja (1948–2023) *[[Oldřich Machač]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (1946–2011) *[[Fernanda Machado]], Brasiilia näitleja (1980–) *[[María Corina Machado]], Venezuela poliitik (1967 –) *[[Scott Machado]], Brasiilia korvpallur (1990–) *[[Salvador Machado Agüero]], Nicaragua poliitik ja jurist *[[Joaquim Maria Machado de Assis]], Brasiilia kirjanik (1839–1908) *[[Facundo Machaín]], Paraguay poliitik ja advokaat (1845–1877) *[[Peter Machajdík]], slovaki helilooja (1961–) *[[Riek Machar]], Lõuna-Sudaani poliitik (1953–) *[[Guillaume de Machaut]], prantsuse helilooja ja luuletaja (suri 1377) *[[François-Bernard Mâche]], prantsuse helilooja ja muusikateadlane (1935–) *[[Graça Machel]], Mosambiigi poliitik (1945–) *[[Samora Machel]], Mosambiigi poliitik (1933–1986) *[[Niccolò Machiavelli]], itaalia poliitik, ajaloolane ja poliitikateoreetik (1469–1527) *[[Kōki Machida]], jaapani jalgpallur (1997–) *[[Tatsuki Machida]], jaapani iluuisutaja (1990–) *[[Mladen Machiedo]], horvaadi kirjandusteadlane, esseist, luuletaja ja tõlkija (1938–) *[[Višnja Machiedo]], horvaadi tõlkija ja esseist (1940–2013) *[[Fritz Machlup]], Austria päritolu USA majandusteadlane (1902–1983) *[[Sergej Machonin]], tšehhi kirjanik (1918–1995) *[[Lýdia Machová]], slovaki polüglott, keeleõpetaja ja õppejõud (1989–) *[[Pedro Machuca]], hispaania renessansiperioodi arhitekt ja maalikunstnik (u. 1490–1550) *[[Francisco Macías Nguema]], Ekvatoriaal-Guinea poliitik (1924–1979) *[[Filip Macić]], horvaadi aadlik (14. sajand) *[[Ignacy Maciejowski]], poola kirjanik (1835–1901) *[[Antoni Macierewicz]], Poola poliitik (1948–) *[[Charles Macintosh]], šoti keemik ja leiutaja (1766–1843) *[[Alasdair MacIntyre]], šoti filosoof (1929–2025) *[[Robert Morrison MacIver]], šoti päritolu USA sotsioloog (1882–1970) *[[Timothy Mack]], USA teivashüppaja (1972–) *[[Buddy MacKay]], USA poliitik (1933–2024) *[[Charles Mackay]], šoti luuletaja ja ajakirjanik (1812–1889) *[[Ian MacKaye]], ameerika muusik (1962–) *[[Ralf Mackenbach]], hollandi laulja ja tantsija (1995–) *[[August Macke]], saksa maalikunstnik (1887–1914) *[[Alexander Mackendrick]], Briti filmirežissöör ja stsenarist (1912–1993) *[[August von Mackensen]], Saksamaa sõjaväelane (1849–1945) *[[Eberhard von Mackensen]], Saksamaa sõjaväelane (1889–1969) *[[Hans Georg Viktor von Mackensen]], Saksamaa diplomaat, riigisekretär, suursaadik ja SS-Gruppenführer (1883–1947) *[[Alexander Mackenzie]], šoti päritolu Kanada maadeuurija (suri 1820) *[[Compton Mackenzie]], šoti kirjanik (1883–1972) *[[Henry Mackenzie]], šoti kirjanik (1745–1831) *[[John Mackie]], Austraalia filosoof (1917–1981) *[[Józef Mackiewicz]], poola kirjanik ja publitsist (1902–1985) *[[Halford John Mackinder]], inglise geograaf (1861–1947) *[[Nathan MacKinnon]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Roderick MacKinnon]], USA biofüüsik (1956–) *[[Aeneas Mackintosh]], Briti Antarktika-uurija ja Briti Kaubalaevastiku ohvitser (1879–1916) *[[Charles Renney Mackintosh]], šoti arhitekt, maalikunstnik ja disainer (1868–1928) *[[Kyle MacLachlan]], USA filminäitleja (1959–) *[[Shirley MacLaine]], USA filminäitleja (1934–) *[[Jamie Maclaren]], Austraalia jalgpallur (1993–) *[[Colin Maclaurin]], šoti matemaatik (1698–1746) *[[Fitzroy Maclean]], Briti poliitik ja ajaloolane (1911–1996) *[[Archibald MacLeish]], USA luuletaja (1892–1982) *[[Fiona Macleod]], šoti kirjanik (1855–1905) *[[John James Richard Macleod]], šoti füsioloog (1876–1935) *[[Kevin MacLeod]], Ameerika Ühendriikide helilooja ja muusikaprodutsent (1972–) *[[Alexander Macmillan]], Briti ettevõtja (1818–1896) *[[Daniel Macmillan]], Briti ettevõtja (1813–1857) *[[Harold Macmillan]], Briti poliitik (1894–1986) *[[Kenneth MacMillan]], Briti balletitantsija ja koreograaf (1929–1992) *[[John Van Antwerp MacMurray]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (1881–1960) *[[Louis MacNeice]], inglise luuletaja (1907–1963) *[[Richard Stockton MacNeish]], USA arheoloog (1908–2011) *[[Peter MacNicol]], ameerika näitleja (1954–) *[[Fiona Macpherson]], šoti filosoof *[[James Macpherson]], šoti kirjanik ja poliitik (1736–1796) *[[Mauricio Macri]], Argentina ehitusinsener, ärimees ja poliitik (1959–) *[[Macrinus]], Vana-Rooma keiser (165–218) *[[Emmanuel Macron]], Prantsusmaa poliitik ja endine investeerimispankur (1977–) *[[Krzysztof Mączyński]], poola jalgpallur (1987–) *[[Vladimír Macura]], tšehhi kirjanik, kirjandusteadlane ja tõlkija, estofiil (1945–1999) *[[William H. Macy]], USA Emmy auhinnaga pärjatud filminäitleja ja filmirežissöör (1950–) ==Mad== *[[Carl Otto von Madai]], saksa õigusteadlane (1809–1850) *[[Linda Madalik]], eesti arhitektuuriakustik (1944–) *[[Tiit Madalvee]], eesti maadleja ja treener (1937–) *[[Merike Madar]], eesti kulturist (1950–) *[[Salvador de Madariaga]], Hispaania kirjanik (1886–1978) *[[Marek Maďarič]], Slovakkia lavastaja ja poliitik (1966–) *[[Muşţafā Madbūlī]], Egiptuse poliitik (1966–) *[[Maddan]], brittide kuningas *[[Benji Madden]], USA kitarrist (1979–) *[[Joel Madden]], USA laulja (1979–) *[[James Maddison]], inglise jalgpallur (1996–) *[[Ottomar Maddison]], eesti tehnikateadlane (1879–1959) *[[Rachel Maddow]], USA telesaatejuht (1973–) *[[Julius Made]], Eesti ohvitser ja riigiametnik (1894–1956) *[[Reet Made]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1941–) *[[Tiit Made]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (1940–) *[[Vahur Made]], eesti ajaloolane (1971–2017) *[[Printsess Madeleine (Rootsi)|Madeleine]], Rootsi printsess (1982–) *[[Leevi Madetoja]], soome helilooja ja dirigent (1887–1947) *[[Joachim Madeyka]], Eesti vaimulik (1660–1710) *[[Enn Madi]], eesti tantsupedagoog (1943–2002) *[[Egor Madiberg]], eesti maalikunstnik (1910–1983) *[[Anthony Madigan]], Austraalia poksija (1930–2017) *[[Karl Madis]], eesti laulja (1959–) *[[Carola Madis]], eesti saatejuht ja raadiohääl (1987–) *[[Juhan Madise]], Eesti sõjaväelane (1903–1977) *[[Ülle Madise]], eesti jurist (1974–) *[[Jaak Madison]], Eesti poliitik (1991–) *[[James Madison]], USA poliitik (1751–1836) *[[Mikey Madison]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1999–) *[[Voldemar Madisso]], Eesti sõjaväelane, insener ja eesti aktivist Kanadas (1920–2015) *[[Alla Madisson]], eesti endine allveesportlane (1947–) *[[Mari-Liis Madisson]], eesti semiootik (1988–) *[[Tiit Madisson]], Eesti poliitik (1950–2021) *[[Peeter Madissoo]], Eesti poliitik (1901–1962) *[[Hans Madissoon]], eesti arst ja eugeenik (1887–1956) *[[Mart Madiste]], eesti laulja (1969–) *[[Madita]], Austria laulja ja näitleja (1978–) *[[Ferenc Mádl]], Ungari poliitik ja õigusteadlane (1931–2011) *[[Bernard Madoff]], USA investeerimiskurjategija (1938–) *[[Masuzō Madono]], jaapani jalgpallur *[[Emiliano Madriz]], Nicaragua ülemdirektor (1800–1844) *[[Madonna (laulja)|Madonna]], USA laulja ja näitleja (1958–) *[[José de Madrazo]], hispaania maalikunstnik ja graveerija (1781–1859) *[[Miguel de la Madrid]], Mehhiko poliitik (1934–2012) *[[José Madriz Rodriguez]], Nicaragua poliitik ja jurist (1867–1911) *[[Herman Madsen]], Taani poliitik ja sõjaväelane (1844–1917) *[[Jens-Erik Madsen]], Taani jalgrattur (1981–) *[[Karl Madsen]], taani kunstnik ja kunstiajaloolane (1855–1938) *[[Michael Madsen]], USA näitleja (1957–2025) *[[Michael Madsen (Taani filmilavastaja)|Michael Madsen]], taani filmirežissöör ja näitleja (1971–) *[[Peter Madsen]], endine taani ettevõtja ja leiutaja (1971–) *[[Svend Åge Madsen]], taani kirjanik (1939–) *[[Kamandar Madžidov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene eest võistelnud endine maadleja (1961–) *[[Nikola Madžirov]], makedoonia luuletaja, esseist ja tõlkija (1973–) *[[Chukwudiebere Maduabum]], Nigeeria korvpallur (1991–) *[[Noni Madueke]], Inglismaa jalgpallur (2002–) *[[Adahhan Madumarov]], Kõrgõzstani poliitik (1965–) *[[Nicolás Maduro]], Venezuela poliitik (1962–) *[[Ricardo Maduro]], Hondurase poliitik, riigi president 2002–2006 (1946–) ==Mae== *[[August Mae]], Eesti sõjaväelane (1912–1990) *[[Jaak Mae]], eesti murdmaasuusataja (1972–) *[[Daizen Maeda]], jaapani jalgpallur (1997–) *[[Hideki Maeda]], Jaapani endine jalgpallur (1954–) *[[Osamu Maeda]], jaapani endine jalgpallur (1965–) *[[Ryōichi Maeda]], jaapani endine jalgpallur (1981–) *[[Gunnar Maehle]], Eesti arst (1916–1984) *[[Joakim Mæhle]], taani jalgpallur (1997–) *[[Kazuya Maekawa]], jaapani endine jalgpallur (1968–) *[[Vincenzo Maenza]], Itaalia maadleja (1962–) *[[Michael Maestlin]], saksa astronoom ja matemaatik (1550–1631) *[[Masakiyo Maezono]], Jaapani endine jalgpallur (1973–) ==Maf== *[[Pablo Maffeo]], hispaania jalgpallur (1997–) ==Mag== *[[Jiří Magál]], tšehhi murdmaasuusataja (1977–) *[[Fernão de Magalhães]], portugali meresõitja ja maadeavastaja (1480–1521) *[[Ravil Maganov]], tatari rahvuset Venemaa ettevõtja (1954–2022) *[[Pua Magasiva]], Samoa päritolu Uus-Meremaa filminäitleja (1980–2019) *[[Saksi-Weissenfelsi Magdalena Sibylle]], Saksi-Gotha-Altenburgi hertsoginna (1648–1681) *[[Darius Magdišauskas]], Leedu endine jalgpallur (1969–) *[[Audrey Magee]], iiri kirjanik ja ajakirjanik (1966–) *[[François Magendie]], prantsuse anatoom, arst ja füsioloog (1783–1855) *[[Josh Magennis]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1990–) *[[Joe Maggard]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (1955–) *[[Maurren Higa Maggi]], Brasiilia kergejõustiklane (1976–) *[[Valter Maggi]], itaalia glatsioloog *[[Giovanni Paolo Maggini]], itaalia viiulimeister (1580–1632) *[[Christian Maggio]], Itaalia jalgpallur (1982–) *[[Māgha]], India sanskritikeelne luuletaja (7.–8. sajand) *[[Mayssa Maghrebi]], Araabia Ühendemiraatide–Maroko näitleja (1983–) *[[Parham Maghsoodloo]], Iraani maletaja (2000–) *[[Magid Magid]], Somaalia päritolu Suurbritannia poliitik (1989–) *[[Elizabeth Magie]], Ameerika Ühendriikide lauamängude disainer, kirjanik ja feminist (1866–1948) *[[Frederik Magle]], taani helilooja, organist ja pianist (1977–) *[[Antonio di Marco Magliabechi]], itaalia raamatukoguhoidja (1633–1714) *[[Ania Magliano]], Briti koomik (1998–) *[[Magnentius]], Vana-Rooma keiser (303–353) *[[Paul Magnette]], Belgia poliitik (1971–) *[[Sergei Magnitski]], Venemaa jurist (1972–2009) *[[Magnus]], Liivimaa kuningas *[[Magnus Lagabøte]], Norra kuningas (1238–1280) *[[Magnus Paljasjalg]], Norra kuningas (1073–1103) *[[Magnus I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Magnus]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog (suri 1369) *[[Hilda Magnus]], eesti õpetaja ja koduloolane (1903–1993) *[[Maigi Magnus]], eesti skulptor (1983–) *[[Riin Magnus]], eesti semiootik (1982–) *[[Sandra Magnus]], USA astronaut (1964–) *[[Jan Magnussen]], taani vormelisõitja (1973–) *[[Kevin Magnussen]], taani vormelisõitja (1992–) *[[Hasuhha Magomadov]], viimane tšetšeeni abrekk (1905–1978) *[[Muslim Magomajev]], aserbaidžaani laulja (1942–2008) *[[Valerio Magrelli]], itaalia luuletaja (1957–) *[[Claudio Magris]], itaalia kirjanik, ajakirjanik, esseist ning austria ja saksa kultuuri uurija (1939–) *[[René Magritte]], Belgia kunstnik (1898–1967) *[[Peter Magubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi fotograaf (1932–2024) *[[João Magueijo]], Briti kosmoloog (1967–) *[[John Magufuli]], Tansaania poliitik (1959–2021) *[[Harry Maguire]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Tobey Maguire]], Ameerika Ühendriikide näitleja (sündinud 1975) *[[Yvonne Magwas]], Saksa poliitik (1979–) *[[Péter Magyar]], Ungari poliitik, jurist ja diplomaat (1981–) ==Mah== *[[Maha Vajiralongkorn]], Tai troonipärija (kroonprints) (1952–) *[[John Dramani Mahama]], Ghana poliitik (1958–) *[[Mehdi Mahdavikia]], Iraani jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1977–) *[[Sammy Mahdi]], Belgia poliitik (1988–) *[[Mahendra|Mahendra Bir Bikram Shah Dev]], Nepali kuningas (1920–1972) *[[Bill Maher]], USA teleajakirjanik (1956–) *[[Kaitlyn Maher]], USA laulja (2004–) *[[Nagib Mahfuz]], Egiptuse kirjanik (1911–2006) *Mahidevran Sultan, Türgi sultani Süleyman I peakonkubiin (suri 16. sajandil) *[[Kahhor Mahkamov]], Tadžikistani poliitik, Tadžiki NSV partei- ja riigitegelane (1932–2016) *[[Richard Mahl]], eesti keemik, [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] rektor ja Eesti NSV riigitegelane (1898–1964) *[[Ibrāhīm Maḩlab]], Egiptuse poliitik (1949–) *[[Jaan Mahlapuu]], Venemaa sõjaväelendur (1894–1917) *[[Johann Mahlapuu]], Eesti sõjaväelane (1888–1954) *[[Madis Mahlapuu]], eesti jurist (1956–) *[[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (1951–2026) *[[Anna Mahler]], Austria skulptor (1904–1988) *[[Gustav Mahler]], Austria helilooja ja koorijuht (1860–1911) *[[Margaret Mahler]], ungari arst (1897–1985) *[[Johann Mahmastal]], Nõukogude Liidu diplomaatiline kuller (1891–1942) *[[Helen Mahmastol]], Eesti Miss Estonia 1997 (1977–) *[[Nestor Mahno]], Ukraina anarhokommunist, Ukraina revolutsiooni juht (1888–1934) *[[August Mahoni]], eesti notar (1889–?) *[[Eugen Wilhelm Mahr]], Eesti ja saksa vaimulik (1882–1933) *[[Phil Mahre]], USA mäesuusataja (1957–) *[[Steve Mahre]], USA mäesuusataja (1957) *[[Riyad Mahrez]], Alžeeria jalgpallur (1991–) *[[Erika Mahringer]], Austria mäesuusataja (1924–2018) *[[Jaroslava Mahutšihh]], Ukraina kergejõustiklane (2001–) ==Mai== *[[Thiago Maia]], Brasiilia jalgpallur (1997–) *[[Raihau Maiau]], Prantsuse Polüneesia kergejõustiklane (1992–) *[[Karl Ludwig Maibach]], eesti maalikunstnik (1833–1889) *[[Paul Maibaum]], eesti endine maadleja (1940–) *[[Kleer Maibaum-Vihmar]], eesti näitleja (1972–) *[[Heiki Maiberg]], eesti karikaturist (1952–) *[[Maicon]], Brasiilia jalgpallur (1981–) *[[Jonatan Maidana]], Argentina jalgpallur (1985–) *[[Helmi Maide]], eesti majandusteadlane (1926–2014) *[[Hugo Maide]], eesti kalandus- ja merendustegelane (1932–2020) *[[Jaan Maide]], Eesti sõjaväelane (1884–1945) *[[Johannes Maide]], Eesti looduskaitsetegelane (1893–1944) *[[Johannes-Eduard Maide]], eesti vaimulik (1911–1944) *[[Maret Maide]], eesti kirjastaja ja tõlkija (1942–2025) *[[Priit Maide]], eesti ettevõtja (1963–) *[[Vilve Maide]], eesti dirigent (1973–) *[[Aleksander Maidla]], Eesti sõjaväelane (1898–1983) *[[Alvar Maidla]], eesti muuseumijuht, kultuuripärandi hoidja ja bibliofiil (1987–) *[[Kaido Maidla]], eesti näitleja ja koorilaulja (1936–2020) *[[Heino Maidlo]], eesti kullassepp (1893–1956) *[[Juhan Maidlo]], eesti spordiajakirjanik (1930–2015) *[[Ines Maidre]], eesti organist (1958–) *[[Jaan Maidre]], Tapa linnapea ja linnavanem (1903–1942) *[[Paul Maidre]], eesti vaimulik (1919–1996) *[[Riina Maidre]], eesti näitleja (1982–) *[[Villem Maidre]], eesti omavalitsustegelane (1903–1990) *[[Artur Maier]], eesti sõudja (1986–) *[[Fred Anton Maier]], norra kiiruisutaja (1938–2015) *[[Hermann Maier]], Austria mäesuusataja (1972–) *[[Ruth Maier]], Austria juudi päritolu päevikupidaja (1920–1942) *[[Vivian Maier]], Ameerika Ühendriikide tänavafotograaf (1926–2009) *[[Aïssa Maïga]], Senegali päritolu Prantsusmaa filminäitleja (1975–) *[[Ousmane Issoufi Maïga]], Mali poliitik (1945–) *[[Vallo Maidla]], eesti maletaja (1970–) *[[Habib Maïga]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1996–) *[[Merle Maigre]], Eesti riigiametnik (1977–) *[[Viktor Maigurov]], vene laskesuusataja *[[Pave Maijanen]], soome muusik (1950–2021) *[[Hilda Maikalu]], eesti advokaat (1893–1967) *[[Eduard Mailend]], Eesti kohtunik (1902–1970) *[[Norman Mailer]], USA kirjanik (1923–2007) *[[Aristide Maillol]], prantsuse skulptor, maalikunstnik ja graafik (1861–1944) *[[Herman Maim]], Venemaa ja Eesti sõjaväelane (1894–1922) *[[Nikolai Maim]], eesti õigusteadlane (1884–1976) *[[Mmusi Maimane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1980–) *[[Matti Maimets]], eesti arst (1956–) *[[Olev Maimets]], Tartu Ülikooli anatoomia õppejõud (1929–1996) *[[Olev Maimets (insener)|Olev Maimets]], väliseesti insener (1951–) *[[Riho Esko Maimets]], eesti helilooja (1988–) *[[Toivo Maimets]], eesti bioloog ja poliitik (1957–) *[[Kaire Maimets-Volt]], eesti muusikateadlane (1977–) *[[Andres Maimik]], eesti filmirežissöör (1970–) *[[Raivo Maimre]], eesti jalgrattur (1982–) *[[Vjatšeslav Maimussov]], Eesti balletitantsija (1946–1995) *[[Mary Main]], USA psühholoog (1943–2023) *[[Enn Mainla]], eesti spordiajaloolane (1944–) *[[Jaan Maior]], eesti vaimulik (1899–1999) *[[Linda Maior]], eesti vaimulik (1905–1994) *[[Titu Maiorescu]], Rumeenia poliitik (1840–1917) *[[René Maire]], prantsuse botaanik ja mükoloog (1878–1949) *[[Maironis]], leedu katoliku preester, teoloog ja poeet (1862–1932) *[[Juhan Maisma]], Eesti sõjaväelane ja haridustegelane (1888–1966) *[[Ants Maiste]], eesti odaviskaja ja sporditegelane (1924–1989) *[[Armas Maiste]], eesti päritolu Kanada džässipianist ja pedagoog (1929–2026) *[[Juhan Maiste]], eesti kunstiajaloolane *[[Margus Maiste]], eesti arhitekt (1977–) *[[Martin Maiste]], eesti maadleja (1912–1991) *[[Meelis Maiste]], eesti sulgpallur (1976–) *[[Teo Maiste]], eesti laulja (1932–2018) *[[Valle-Sten Maiste]], eesti ajakirjanik ja teatrikriitik (1972–) *[[Joseph de Maistre]], filosoof (1753–1821) *[[Nino Maisuradze]], Prantsusmaa maletaja (1984–) *[[Lothar de Maizière]], saksa jurist ja endine Saksa poliitik (1940–) *[[Thomas de Maizière]], Saksa poliitik (1954–) *[[Jānis Maizītis]], läti jurist (1961–2021) *[[Paul Maitla]], sõjaväelane (1913–1945) *[[Reginald Maitland]] *[[Ainsley Maitland-Niles]], inglise jalgpallur (1997–) *[[Paul Maivel]], eesti näitleja (1907–1976) *[[Ülo Maiväli]], eesti molekulaarbioloog (1972) *[[Nojim Maiyegun]], Nigeeria poksija (1941–2024) ==Maj== *[[Josh Maja]], Nigeeria jalgpallur (1998–) *[[Jüri Majak]], eesti matemaatik (1961–) *[[Vladimir Majakovski]], vene luuletaja (1893–1930) *[[Kassim Majaliwa]], Tansaania poliitik (1960–) *[[Mati Majass]], eesti arst (1938–2007) *[[Petra Majdič]], Sloveenia suusataja *[[Tomasz Majewski]], Poola kuulitõukaja (1981–) *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]], Iraagi poliitik (1941–2010) *[[Andrzej Majkowski]], Poola diplomaat (1939–) *[[John Major]], Suurbritannia poliitik (1943–) *[[Mikita Majoraŭ]], valgevene maletaja (1985–) *[[István Majoros]], Ungari maadleja (1974–) *[[Gennadi Majorov]], vene filosoof (1941–) ==Mak== *[[Róbert Mak]], slovaki jalgpallur (1991–) *[[Roy Makaay]], hollandi jalgpallur (1975–) *[[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[Makarios II]], Küprose peapiiskop (1870-1950) *[[Aleksander Makarov (tantsija)|Aleksander Makarov]], Eesti võistlustantsija *[[Andrei Makarov]], Venemaa poliitik, maletegelane ja maletaja (1954–) *[[Mihhail Makarov]], Eesti filosoof (1922–2019) *[[Oleg Grigorjevitš Makarov]], NSV Liidu kosmonaut (1933–2003) *[[Sergei Makarov]], Venemaa kergejõustiklane (odaviskaja) (1973–) *[[Stepan Makarov]], Venemaa sõjaväelane, okeanograaf, polaaruurija ja laevaehitaja (1849 (1848 vkj) – 1904) *[[Natalija Makarova]], koreograaf ja endine balletitantsija (1940–) *[[Hans Makart]], Austria kunstnik (1840–1884) *[[Dainius Makauskas]], leedu alpinist (1939–1990) *[[Miriam Makeba]], Lõuna-Aafrika Vabariigi laulja ja kodanikuõiguste aktivist (1932–2008) *[[Viktor Makejev]], vene raketikonstruktor (1924–1985) *[[Claude Makélélé]], Kongo DV jalgpallur (1973–) *[[Anīsah Makhlūf]], Süüria presidendi Ḩāfiz̧ al-Asadi abikaasa (1930–2016) *[[Ally Maki]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1986–) *[[Seiichirō Maki]], jaapani endine jalgpallur (1980–) *[[Hideki Makihara]], Jaapani jurist ja poliitik (1971–) *[[Andreï Makine]], vene-prantsuse kirjanik (1957–) *[[Tomoaki Makino]], jaapani endine jalgpallur (1987–) *[[Uladzimir Makjei]], Valgevene diplomaat ja poliitik (1958–2022) *[[Toivo Makk]], eesti raadioajakirjanik (1939–2009) *[[Erik Makke]], eesti korvpallur (2004–) *[[Kristjan Makke]], eesti korvpallur (1981–) *[[Oskar Makke]], Eesti sõjaväelane (1909–1941) *[[Danny Makkelie]], hollandi kutseline jalgpallikohtunik (1983–) *[[Kari Makkonen]], Soome jäähokimängija (1955–) *[[Vladimir Makogonov]], Nõukogude Liidu maletaja (1904–1993) *[[Andrei Makovejev]], vene laskesuusataja (1982–) *[[Vladimir Makovski]], vene maalikunstnik (1846–1920) *[[Geórgios Makrópoulos]], kreeka maletegelane ja maletaja (1953–) *[[Andrei Makrov]], Eesti jäähokimängija (1979–) *[[Vjatšeslav Maksarov]], Eesti tehnikateadlane (1954–) *[[Nemanja Maksimović]], serbia jalgpallur (1995–) *[[Roman Maksimuk]], Eesti näitleja (1987–) *[[Maximilian Maksolly]], Eesti kunstnik (1884–1968) *[[Vadim Makšejev]], vene kirjanik (1926–2019) *[[Bernard Makuza]], Rwanda poliitik (1961–) ==Mal== *[[Piotr Małachowski]], Poola kettaheitja (1983–) *[[Tyrell Malacia]], Hollandi jalgpallur (1999–) *[[Jana Maláčová]], Tšehhi poliitik (1981–) *[[Vjatšeslav Malafejev]], Venemaa jalgpallur (1979) *[[Luis Malagón]], hispaania jalgpallur (1997–) *[[Vladimir Malahhov]], vene maletaja (1980–) *[[Chalermpol Malakham]], tai laulja ja näitleja (1962–) *[[Vadim Malakhatko]], Belgia maletaja (1977–2023) *[[Daron Malakian]], USA muusik (1975–) *[[Abubakar Malami]], Nigeeria jurist ja poliitik (1967–) *[[Igor Malašenko]], vene televisioonijuht ja poliitkonsultant (1954–2019) *[[Juan Maldacena]], Argentina päritolu USA füüsik (1968–) *[[Aušra Maldeikienė]], Leedu majandusteadlane, pedagoog ja poliitik (1958–) *[[Paolo Maldini]], itaalia jalgpallur (1968–) *[[Orlando Maldonado]], Puerto Rico poksija (1959–) *[[Pastor Maldonado]], Venezuela vormelisõitja (1985–) *[[Nicolas Malebranche]], prantsuse filosoof, matemaatik ja füüsik (1638–1715) *[[Leanid Malecki]], valgevene päritolu Leedu poksija (1966–) *[[Mihhail Malein]], Liivimaa kubermangus tegutsenud venelasest õigeusu vaimulik (1825–1893) *[[Donyell Malen]], Hollandi jalgpallur (1999–) *[[Georgi Malenkov]], NSVL riigitegelane (1902–1988) *[[Franco Malerba]], Itaalia astronaut ja poliitik (1946–) *[[Luigi Malerba]], itaalia kirjanik ja stsenarist (1927–2008) *[[Pál Maléter]], Ungari sõjaväelane (1917–1958) *[[Ivana Maletić]], Horvaatia poliitik (1973–) *[[Aljona Malets]], Eesti jalgpallur (1987–) *[[Günther Maleuda]], Saksa DV riigitegelane ja Saksa poliitik (1931–2012) *[[Kazimir Malevitš]], maalikunstnik (1878–1935) *[[Denis Malgin]], Šveitsi jäähokimängija (1997–) *[[Jean-François Malherbe]], Belgia filosoof, kirjanik ja pedagoog (1950–) *[[Siniša Mali]], Serbia poliitik ja ökonomist (1972–) *[[Wendie Malick]], USA näitleja (1950–) *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]], Samoa poliitik (1945–) *[[Malietoa Tanumafili II]], Samoa riigipea (1913–2007) *[[Zayn Malik]], Briti muusik (1993–) *[[Nūrī al-Mālikī]], Iraagi poliitik (1950–) *[[Reiz Malile]], Albaania diplomaat ja kommunistlik riigitegelane (1924–2003) *[[Ilmar Malin]], eesti maalikunstnik (1924–1994) *[[Jaan Malin]], eesti luuletaja ja kunstnik (1960–) *[[Lea Malin]], eesti kunstnik ja kunstiõpetaja (1957–) *[[Libor Malina]], tšehhi kettaheitja (1973–) *[[Ričardas Malinauskas]], Leedu poliitik ja ettevõtja (1965–) *[[Hannu Malinen]], soome jõutõstja (1955–) *[[Aarno Maliniemi]], soome ajaloolane (1892–1972) *[[Aleksandǎr Malinov]], Bulgaaria poliitik (1867–1938) *[[Nikolaj Malinov]], Bulgaaria poliitik (1968–) *[[Rodion Malinovski]], NSV Liidu sõjaväelane (1898–1967) *[[Andrzej Malinowski]], Poola poliitik (1947–) *[[Bronisław Malinowski]], poola kultuuriantropoloog (1884–1942) *[[Tadeusz Malinowski]], Poola sõjaväelane *[[Stefano Malinverni]], itaalia jooksja (1959–2024) *[[Jonida Maliqi]], albaania lauljatar, telesaatejuht, meediapersoon, stiiliikoon ja ettevõtja (1983–) *[[Vidmantas Mališauskas]], leedu maletaja (1963–) *[[Mircea Malița]], Rumeenia matemaatik, diplomaat ja teadusfilosoof *[[Vladimir Maljavin]], vene sinoloog (1950–) *[[Hanna Maljar]], Ukraina jurist, koolitaja ja riigiametnik (1978–) *[[Denõss Maljuska]], Ukraina jurist, ettevõtja ja poliitik (1981–) *[[Sergei Maljutin]], vene maalikunstnik ja arhitekt (1859–1937) *[[Jevgeni Malkin]], Venemaa jäähokimängija (1986–) *[[Peeter Malkov]], eesti muusik ja pedagoog (1957–) *[[Vladimir Malkovski]], Eesti NSV parteitöötaja, poliitik ja ettevõtja (1951–2003) *[[John Malkovich]], USA filminäitleja, -produtsent ja -režissöör (1953–) *[[Peeter Malla]], eesti tööstuskunstnik ja karikaturist (1951–) *[[Džafar Mallajev]], Dagestani pedagoog (sündinud 1949) *[[Stéphane Mallarmé]], prantsuse luuletaja (1842–1898) *[[Janusz Małłek]], Poola ajaloolane (1937–) *[[Endel Mallene]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1933–2002) *[[Vilma Mallene]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1928–1998) *[[Ülo Mallene]], eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja majandusteadlane (1936–2021) *[[Erkki Mallenius]], soome poksija (1928–1973) *[[Eva Malleus]], eesti näitleja (1960–) *[[Natalia Malleus]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1954–) *[[Harry Mallin]], Briti poksija (1892–1969) *[[Gerhard von Mallinckrodt]], Liivi ordu maamarssal (surnud 1487) *[[Hugo Mallo]], hispaania jalgpallur (1991–) *[[Caitlin Mallory]], Eesti iluuisutaja (sündinud 1987) *[[Carl Eduard Malm]], rootsi-saksa päritolu eesti kirjamees (1837–1901) *[[Friedrich Malm]], eesti majandusteadlane (1903–1973) *[[Harry Malm]], eesti kirjastaja ja fotoamatöör (1897–1967) *[[Karl Otto Malm]], Eesti vaimulik (1877–1921) *[[Mona Malm]], rootsi näitleja (1935–2021) *[[Lauri Malmberg]], Soome sõjaväelane ja insener (1888–1948) *[[Woldemar Justus Konstantin Malmberg]], filoloog (1860–1921) *[[Maria Malmer Stenergard]], Rootsi poliitik ja jurist (1981–) *[[Arthur Malmgren]], Nõukogude Liidus tegutsenud luteri piiskop (1860–1947) *[[Harald Malmgren]], rootsi maletaja (1904–1957) *[[Nikolaus Malmgren]], Eesti vaimulik (1772–1829) *[[Ivar Malmikoski]], Soome endine poksija (1927–2010) *[[Valdur Malmre]], eesti arhitekt (1933–2005) *[[Yngwie Malmsteen]], rootsi kitarrist (1963–) *[[Raul Malmstein]], Eesti riigiametnik, majandustegelane ja ettevõtja (1961–2025) *[[Franz Malmsten]], eesti näitleja (1905–1967) *[[Franz Malmsten juunior|Franz Malmsten]], eesti näitleja (1999–) *[[Hugo Malmsten]], eesti näitleja ja laulja (1907–1991) *[[Hugo Malmsten (noorem)|Hugo Malmsten]], eesti näitleja (2007–) *[[Mait Malmsten]], eesti näitleja (1972–) *[[Rein Malmsten]], eesti näitleja (1942–1993) *[[Cecilia Malmström]], Rootsi poliitik (1968–) *[[Konstantin Malofejev]], Venemaa ettevõtja, miljardär, poliitik ja ühiskonnategelane (1974–) *[[Karl Malone]], USA korvpallur (1963–) *[[Moses Malone]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1955–) *[[Hector Malot]], prantsuse kirjanik (1830–1907) *[[Florent Malouda]], prantsuse jalgpallur *[[Deniss Malov]], Eesti jalgpallur (1980–) *[[Marina Malova]], Eesti näitleja (1980–) *[[Albert Maloverjan]], Eesti ajakirjanik (1947–2016) *[[Marcello Malpighi]], itaalia arst ja loodusteadlane (1628–1694) *[[André Malraux]], prantsuse kirjanik (1901–1976) *[[Johann David Malsch]], Eesti vaimulik (1851–1906) *[[Lauri Malsroos]], eesti orienteeruja (1986–) *[[Teet Malsroos]], eesti fotograaf (1951–) *[[Evald Maltenek]], eesti tehnikateadlane (1887–1938) *[[Thomas Robert Malthus]], majandusteadlane (1766–1834) *[[Jakko Maltis]], eesti laulja ja muusikategelane (1980–) *[[Mait Maltis]], eesti muusik (1951–) *[[Malle Maltis]], eesti helilooja (1977–) *[[Ann Malts]], eesti kirjandusteadlane (1941–) *[[Egert Malts]], endine eesti suusahüppaja (1986–) *[[Inna Malva]], eesti rahvatantsujuht (1927–1983) *[[Kulno Malva]], eesti muusik (1979–) *[[Karl Malve]], eesti poksija (1905–1983) *[[Merle Malvet]], Eesti riigiametnik (1961–) *[[Peeter Malvet]], eesti õigusteadlane (1907–1978) *[[Roomelt Malviste]], eesti arst (1931–2022) *[[Georg Malvius]], Rootsi lavastaja ja muusikarežii õppejõud (1945–) *[[Louis Malvy]], Prantsusmaa poliitik (1875–1949) *[[Jelena Malõgina]], eesti tennisist (2000–) *[[Sergei Ivanovitš Malõšev]], vene loodusteadlane (1884–1967) *[[Vladimir Malõšev]], vene kirjandusteadlane (1910–1976) *[[Adam Małysz]], poola suusahüppaja (1977–) ==Mam== *[[Tandja Mamadou]], Nigeri poliitik (1938–2020) *[[Merab Mamardašvili]], gruusia filosoof (1930–1990) *[[Priscilla Mamba]], Svaasimaa kergejõustiklane (1972–) *[[Guido Mamberg]], eesti kunstnik (1895–1954) *[[Otto Mamberg]], eesti rakenduskunstnik ja karikaturist (1904–1984) *[[Vidadi Mamedov]], Eesti aserbaidžaanlasest keelemees ja kultuuritegelane (1898–1959) *[[Mirzabala Mamedzade]], Aserbaidžaani publitsist, tõlkija, näitekirjanik, ühiskonnategelane (1898) *[[Oskar Mamers]], Eesti sõjaväelane *[[Manšuk Mametova]], kasahhi rahvusest Nõukogude Liidu sõjaväelane (1922–1943) *[[Mihhail Mamiašvili]], Nõukogude Liidu maadleja (1963–) *[[Andrejs Mamikins]], Läti ajakirjanik ja Euroopa Liidu poliitik (1976–) *[[Askar Mamin]], Kasahstani poliitik (1965–) *[[Juri Mamin]], vene filmilavastaja (1946–) *[[Maksim Mamin]], Venemaa jäähokimängija (1995–) *[[Dmitri Mamin-Sibirjak]], vene kirjanik (1852–1912) *[[Anthony Joseph Mamo]], Malta poliitik (1909–2008) *[[Patrícia Mamona]], Portugali kolmikhüppaja (1988–) *[[Sergei Mamontov]], vene kontsertmeister ja pedagoog (1877–1938) *[[Mamuka Mamulašvili]], Gruusia sõjaväelane (1978–) ==Man== *[[Elijah Manangoi]], Keenia jooksja (1993–) *[[Ogerta Manastirliu]], Albaania poliitik (1978–) *[[Florent Manaudou]], Prantsusmaa ujuja (1990–) *[[Milčo Mančevski]], Makedoonia filmirežissöör (1969–) *[[James Mancham]], Seišellide poliitik (1939San Marino poliitik) *[[Alessandro Mancini]], San Marino poliitik (1975) *[[Gianluca Mancini]], itaalia jalgpallur (1996–) *[[Hannah Mancini]], USA päritolu laulja (1973–) *[[Henry Mancini]], USA helilooja, dirigent ja arranžeerija (1924–1994) *[[Roberto Mancini]], itaalia jalgpallitreener, endine jalgpallur (1964–) *[[Sonja Ferlov Mancoba]], taani avangardistlik skulptor (1911–1984) *[[Julia Mancuso]], USA mäesuusataja (1984–) *[[Külvar Mand]], Eesti arst ja poliitik (1965–) *[[Steve Mandanda]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Aive Mandel]], eesti keeleteadlane ja tõlkija (1985–) *[[Endla Mandel]], eesti sõudja (1933–2018) *[[Katrin Mandel]], eesti muusikapedagoog ja laulja (1971–) *[[Mati Mandel]], eesti arheoloog (1945–) *[[Meelis Mandel]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Nelson Mandela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja inimõiguslane (1918–2013) *[[Maurice Mandelbaum]], USA ajaloofilosoof (1908–1987) *[[Benoît Mandelbrot]], USA matemaatik (1924–2010) *[[Karl Fredrik Mandelin]], soome arstiteadlane (1854–1906) *[[Peter Mandelson]], Suurbritannia poliitik (1953–) *[[Ossip Mandelštam]], juudi päritolu vene kirjanik (1891—1938) *[[Ülo Mander]], eesti loodusteadlane (maastikuökoloog) (1954–) *[[Konrad von Mandern]], Liivi ordumeister (suri 1295) *[[Luiz Henrique Mandetta]], Brasiilia arst-ortopeed ja poliitik (1964–) *[[Aïssa Mandi]], Alžeeria jalgpallur (1991–) *[[Andres Mandre]], Eesti poliitik (1944–) *[[Erik Mandre]], eesti fotograaf (1976–) *[[Felix Mandre]], eesti pianist, helilooja ja orkestrijuht (1928–2014) *[[Juhan Mandre]], eesti kergejõustiklane, spordiajakirjanik, -tegelane ja -ajaloolane (1922–2008) *[[Jüri Mandre]], eesti helilooja ja organist (1907–1970) *[[Martin Mandre]], eesti motosportlane (1977–) *[[Siim Mandre]], eesti maletaja ja poksija (1913–2002) *[[Eduard Mandri]], Eesti sõjaväelane (1906–1989) *[[Heino Mandri]], eesti näitleja (1922–1990) *[[Rene Mandri]], eesti jalgrattur (1984–) *[[Mario Mandžukić]], horvaadi jalgpallur (1986–) *[[Norman Manea]], juudi rahvusest rumeenia kirjanik (1936–) *[[Manea Mănescu]], Rumeenia poliitik (1916–2009) *[[Ramona Mănescu]], Rumeenia jurist ja poliitik (1972–) *[[Édouard Manet]], prantsuse maalikunstnik (1832–1883) *[[Aleksandr Manevski]], Venemaa mereväelane (1824–1884) *[[Igor Mang]], eesti astroloog (1949–) *[[Maria Mang]], eesti filmiteadlane (1983–) *[[Eliaquim Mangala]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[Orel Mangala]], Belgia jalgpallur (1998–) *[[Andrew Mangiapane]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Edoardo Mangiarotti]], itaalia vehkleja (1919–2012) *[[Eilve Manglus]], eesti ehtekunstnik (1977–) *[[Mangold]], Liivi ordumeistri kohusetäitja (suri 1283) *[[Mango (laulja)|Mango]], itaalia laulja (1954–2014) *[[Mango Hans]], eesti hernhuutlik kirjamees (suri 1780) *[[Lucas Mangope]], Bophuthatswana president (1923–2018) *[[Inga Mangus]], eesti haridustegelane (1965–) *[[Mani]], manihheismi rajaja (sündis 216) *[[Maniakkide Tänav]] *[[Miréla Maniáni]], kreeka odaviskaja (1976–) *[[Radivoje Manić]], Serbia endine jalgpallur (1972–) *[[Maniche]], portugali jalgpallur (1977–) *[[Maurice Manificat]], Prantsusmaa murdmaasuusataja (1986–) *[[Barry Manilow]], USA laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (1943–) *[[Ludovico Manin]], Veneetsia doodž (1725–1802) *[[Jaan Manitski]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1942–) *[[Iuliu Maniu]], Rumeenia poliitik (1873–1953) *[[Maniwalde]], muinaseesti vanem (suri 1217) *[[Ulsi Manja]], Albaania jurist ja poliitik (1973–) *[[Aleksandr Manjos]], Venemaa riigitegelane *[[August Mank]], eesti bioloog (1914–1996) *[[Henning Mankell (helilooja)|Henning Mankell]], rootsi helilooja (1868–1930) *[[Henning Mankell]], rootsi kirjanik ja näitekirjanik (1948–) *[[Nazõr Mankijev]], inguši rahvusest Venemaa maadleja (1985–) *[[Wilma Mankiller]], tšerokii pealik, indiaani aktivist (1945–2010) *[[Romi Mankin]], eesti füüsik (1947–) *[[Valentin Mankin]], Ukraina päritolu Nõukogude Liidu purjesportlane (1938–2014) *[[Ambrose Dudley Mann]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni diplomaat (1801–1889) *[[Gustav Mann]], saksa botaanik (1836–1916) *[[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (1929–2022) *[[Klaus Mann]], saksa kirjanik (1906–1949) *[[Michael Mann (sotsioloog)|Michael Mann]], sotsioloog (1942–) *[[Nicole Aunapu Mann]], Ameerika Ühendriikide merejalaväelane ja NASA astronaut (1977–) *[[Robert Mann]], USA viiuldaja, helilooja ja dirigent (1920–2018) *[[Thomas Mann]], saksa kirjanik (1875–1955) *[[Thomas Mann (näitleja)|Thomas Mann]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1991–) *[[Kullervo Manner]], Soome ajakirjanik ja poliitik (1880–1939) *[[Carl Gustaf Emil Mannerheim]], Soome sõjaväelane ja riigimees (1867–1951) *[[Adolf Mannermaa]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1904–1964) *[[Nils Assersson Mannersköld]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1586–1655) *[[Johannes Mannert]], eesti auto- ja motosportlane (1892–1950) *[[Tatjana Mannima]], Eesti suusataja (1980–) *[[Emilija Manninen]], Eesti kergejõustiklane (1981–) *[[Hannu Manninen]], soome suusakahevõistleja *[[Ilmari Manninen]], soome etnoloog (1894–1935) *[[Chelsea Manning]], USA sõjaväelane, vilepuhuja (1987–) *[[Frederic Manning]], Austraalia kirjanik (1882–1935) *[[Peyton Manning]], USA Ameerika jalgpallur (1976–) *[[Sakari Manninen]], Soome jäähokimängija (1992–) *[[Ari Mannio]], Soome meeskergejõustiklane (1987–) *[[Pirkko Mannola]], soome näitleja ja laulja (1938–) *[[Vito Mannone]], itaalia jalgpallur (1988–) *[[Peter August Friedrich Mannteuffel]], baltisaksa ja eesti kirjamees (1768–1842) *[[Andrei Manoilo]], Venemaa politoloog, julgeolekutöötaja, füüsika- ja matemaatikateaduste kandidaat (1975–) *[[Florin Manole]], mustlaspäritolu Rumeenia poliitik (1973–) *[[Aspasia Manos]], Kreeka ja Taani printsess (1896–1972) *[[Dominique Manotti]], Prantsuse kriminaalromaanikirjanik ja majandusajaloolane (1942–) *[[Athena Manoukian]], armeenia päritolu Kreeka poplaulja ja laulukirjutaja (1994–) *[[J. P. Manoux]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1969–) *[[Javier Manquillo]], hispaania jalgpallur (1994–) *[[François Mansart]], prantsuse arhitekt (1598–1666) *[[Clint Mansell]], Suurbritannia muusik (1963–) *[[Nigel Mansell]], briti autovõidusõitja (1953–) *[[Joachim Friedrich von Mansfeld]], saksa päritolu Rootsi väejuht (1581–1623) *[[Jayne Mansfield]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1933–1967) *[[Katherine Mansfield]], Uus-Meremaa novellist (1888–1923) *[[Peter Mansfield]], inglise füüsik (1933–2017) *[[Samuli Mansikka]], soome alpinist (1978–2015) *[[İlhan Mansız]], Türgi endine jalgpallur ja iluuisutaja (1975–) *[[Charles Manson]], USA kurjategija (1934–2017) *[[Josh Manson]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Marilyn Manson (laulja)|Marilyn Manson]], USA laulja (1969–) *[[Erich von Manstein]], Saksamaa sõjaväelane (1887–1973) *[[Serafim Mansõrev]], Venemaa advokaat, ühiskonnategelane ja publitsist (1866–1928) *[[Georg Manzel]], baltisaksa luteri teoloog (1593–1654) *[[Antonio Manzini]], itaalia näitleja, stsenarist, režissöör ja kirjanik (1964–) *[[Andrea Mantegna]], itaalia maalikunstnik ja graafik (1431–1506) *[[Joe Mantegna]], USA filminäitleja (1947–) *[[Hilary Mantel]], Briti kirjanik (1952–2022) *[[Michael Mantenuto]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1981–2017) *[[Mikko Mantere]], Soome endine poksija (1974–) *[[Otto Theodor von Manteuffel]], Preisimaa konservatiivne poliitik (1805–1882) *[[Anthony Mantha]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Garth Manton]], Austraalia sõudja (1929–2024) *[[Karl Mantzius]], taani teatri- ja filmilavastaja, näitleja ja ooperilaulja (1860–1921) *[[Kristian Mantzius]], taani näitleja (1819–1879) *[[Deniss Manturov]], Venemaa poliitik (1969–) *[[Amatino Manucci]], itaalia kaupmees (13/14. sajandi vahetusel) *[[Simone Manuel]], USA ujuja (1996–) *[[Mhithar Manukjan]], armeenia päritolu Kasahstani maadleja (1973–) *[[Miho Manya]], jaapani endine jalgpallur (1996–) *[[Luvo Manyonga]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kaugushüppaja (1991–) ==Mao== *[[Mao Zedong]], Hiina poliitik ==Map== *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1956–) *[[Robert Mapplethorpe]], Ameerika Ühendriikide fotograaf ja kunstnik (1946–1989) ==Mar== *[[Gertrud Elisabeth Mara]], saksa laulja (1749–1833) *[[Moussa Mara]], Mali poliitik (1975–) *[[Roxana Maracineanu]], rumeenia päritolu Prantsusmaa poliitik ja ujuja (1975–) *[[Diego Maradona]], Argentina jalgpallur (1960–2020) *[[Pasqual Maragall i Mira]], Kataloonia poliitik (1941–) *[[Sándor Márai]], ungari kirjanik ja ajakirjanik (1900–1989) *[[August Maramaa]], Viljandi linnapea (1881–1941) *[[Jaan Maramaa]], eesti keemik (1891–1986) *[[Sulev Maramaa]], eesti arst (1925–2018) *[[Elfriide Maran]], eesti skulptor (1905–1998) *[[Iko Maran]], eesti kirjanik (1915–1999) *[[Kaur Maran]], eesti teadusajakirjanik (1989–) *[[Kätlin Maran]], eesti ettevõtja (1970–) *[[Margit Maran]], eesti filmimonteerija ja toimetaja (1953–) *[[Rein Maran]], eesti filmilavastaja ja -operaator (1931–) *[[Tiit Maran]], eesti zooloog (1959–) *[[Timo Maran]], eesti zoosemiootik ja luuletaja (1975–) *[[Rein Marandi]], eesti ajaloolane ja politoloog (1921–2003) *[[Edu Marangon]], Brasiilia endine jalgpallur (1963–) *[[Helga Maranik]], eesti moekunstnik (1924–1987) *[[James Marape]], Paapua Uus-Guinea poliitik (1971–) *[[Jean-Paul Marat]], prantsuse revolutsionäär (1743–1793) *[[Carlo Maratta]], itaalia maalikunstnik (1625–1713) *[[Patrick Marber]], inglise näitekirjanik, režissöör ja näitleja (1964–) *[[Marcellin Marbot]], Prantsusmaa kindral ja memuarist (1782–1854) *[[Franz Marc]], saksa ekspressionistlik kunstnik (1880–1916) *[[Fernando Marçal]], Brasiilia jalgpallur (1989–) *[[Marcel Marceau]], prantsuse miim (1923–2007) *[[Gabriel Marcel]], Prantsusmaa filosoof ja kirjanik (1889–1973) *[[Marcellinus]], paavst (3.–4. sajand) *[[Marcellus I]], paavst (3.–4. sajand) *[[Marcellus II]], paavst (1501–1555) *[[Rogelio Marcelo]], Kuuba poksija (1965–) *[[Peggy March]], Ameerika Ühendriikide poplaulja (1948–) *[[Robert H. March]], USA füüsik (1934–2015) *[[Solly March]], inglise jalgpallur (1994–) *[[Brad Marchand]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Léon Marchand]], Prantsusmaa ujuja (2002–) *[[Nancy Marchand]], USA näitleja (1928–2000) *[[Agustín Marchesín]], Argentina jalgpallur (1988–) *[[Jonathan Marchessault]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Ludovico Marchetti]], itaalia maalikunstnik (1853–1909) *[[Claudio Marchisio]], Itaalia jalgpallur (1986–) *[[Lele Marchitelli]], itaalia filmihelilooja *[[Marcia]], brittide kuninganna *[[Rocky Marciano]], USA poksija (1923–1969) *[[Marcianus]] *[[Justinas Marcinkevičius]], leedu kirjanik ja tõlkija (1930–2011) *[[Kazimierz Marcinkiewicz]], Poola poliitik (1959–) *[[Šarūnas Marčiulionis]], leedu endine korvpallur (1964–) *[[Gotthard Wilhelm Marcks von Würtemberg]], Rootsi sõjaväelane (1688–1778) *[[Guido de Marco]], Malta poliitik ja õigusteadlane (1931–2010) *[[Guglielmo Marconi]], itaalia insener (1874–1937) *[[Bongbong Marcos]], Filipiinide poliitik, riigi president alates 2022. aastast (1957–) *[[Ferdinand Marcos]], Filipiinide poliitik (1917–1989) *[[Imelda Marcos]], Ferdinand Marcose lesk (1929–) *[[Anna Marcoulli]], Küprose jurist (1974–) *[[Marcus]], 34. paavst (suri 336) *[[Rudolph A. Marcus]], ameerika keemik (1923–2026) *[[Solomon Marcus]], Rumeenia matemaatik (1925–2016) *[[Herbert Marcuse]], filosoof (1898–1979) *[[Villem Marder]], Eesti sõjaväelane (1883–1935) *[[Keesi Mardisalu]], eesti ehtekunstnik *[[Mart Mardisalu]], eesti ajakirjanik ja meelelahutaja (1968–) *[[Marge Mardisalu-Kahar]], Eesti diplomaat (1970–) *[[Heino Mardiste]], eesti geograaf ja orienteeruja (1936–) *[[Peep Mardiste]], Eesti poliitik (1972–) *[[Adda Mardna]], eesti arst (1905–2002) *[[Evi Mardna]], eesti keraamik (1929–2025) *[[Leonhard Mardna]], eesti arst ja sõjaväelane (1901–1982) *[[Mihkel Mardna]], eesti spordiarst (1966–) *[[Peeter Mardna]], eesti arst (1938–) *[[Evald Mardo]], Eesti sõjaväelane (1915–1944) *[[Sandro Mareco]], Argentina maletaja (1987–) *[[Moussa Marega]], Mali jalgpallur (1991–) *[[Eve Maremäe]], eesti näitleja (1955–) *[[Jerry Maren]], USA näitleja (1920–2018) *[[Juan Luis Marén]], Kuuba maadleja (1971–) *[[Anna Marend]], eesti raamatukogundustegelane (1893–1981) *[[Étienne-Jules Marey]], prantsuse filmipioneer (1830–1904) *[[Flo Marfaing]], rulataja *[[Ramón Margalef]], Hispaania ökoloog (1919–2004) *[[Marganus II]], brittide kuningas *[[Inglise Margaret]], Šotimaa kuninganna (1240–1275) *[[Margaret (Norra kuninganna)|Margaret]], (1261–1283) *[[printsess Margaret]], Briti kuningliku perekonna liige (1930–2002) *[[Taani Margaret]], Šotimaa kuninganna (1456–1486) *[[printsess Margaretha]], Rootsi kuningliku perekonna liige (1934–) *[[Andranik Margarjan]], Armeenia poliitik (1951–2007) *[[Margeir Pétursson]], islandi maletaja (1960–) *[[Mihhail Margelov]], Venemaa poliitikategelane (1964–) *[[Bam Margera]], USA rulasõitja (1979–) *[[Alexandru Marghiloman]], Rumeenia poliitik (1854–1925) *[[Aleksander Margiste]], eesti majandusteadlane (1908–1988) *[[Anne Margiste]], eesti näitleja (1942–) *[[Teet Margna]], eesti teleprodutsent (1972–) *[[Udo Margna]], eesti taimefüsioloog (1934–2019) *[[Reuben Margolin]], USA skulptor *[[Margrete I]], Taani ja Norra kuninganna (1353–1412) *[[Margrete Sambor]], Taani kuninganna (suri 1282) *[[Margrethe II]], Taani kuninganna (1940–) *[[Marguerite d'Angoulême]], Navarra kuninganna (1492–1549) *[[Louis Margueron]], prantsuse sõjaväelane ja sõjaajaloolane (1851–1917) *[[David Margulies]], USA näitleja (1937–2016) *[[Lynn Margulis]], USA bioloog (1938–2011) *[[Ingrid Margus]], eesti näitleja (1994–) *[[Kalev Margus]], eesti sõudja (1933–2023) *[[Anti Marguste]], eesti helilooja (1931–2016) *[[Eduard Marguste]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Giorgi Margvelašvili]], Gruusia poliitik (1969–) *[[Pablo Marí]], hispaania jalgpallur (1993–) *[[Maria I]], Portugali kuninganna (1734–1816) *[[Maria II]], Portugali kuninganna (1819–1853) *[[Maria Eufrosyne]], printsess (1625–1687) *[[María Isabel]], Hispaania laulja (1995–) *[[Maria Emanuel]], Saksi kuningliku perekonna pea (1926–2012) *[[Maria Minerva]], eesti muusik (1988–) *[[María Sabina]], masateegi šamaan *[[Maria Teresa]], Luksemburgi suurhertsoginna (1956–) *[[Maria Theresia]] *[[Sergio María]], vastupaavst "Gregorius XVIII" *[[Austria Mariana]], Hispaania kuninganna (1634–1679) *[[Brian Mariano]], Hollandi Antillide sprinter, kes esindab alates 2011. aastast Hollandit (1985–) *[[Adrian Mariappa]], Jamaica jalgpallur (1986–) *[[Javier Marías]], Hispaania kirjanik ja tõlkija (1951–2022) *[[Zdravko Marić]], Horvaatia poliitik ja majandusteadlane (1977–) *[[Tomislav Marić]], Horvaatia jalgpallur (1973–) *[[Marie (Burgundia)|Marie]] Rikas, Burgundia titulaarhertsoginna (1457–1482) *[[Marie (Taani printsess)|Marie]], Taani printsess (1976–) *[[Marie de France]], prantsuse luuletaja (1160–1210) *[[Marie Aglaë]], Liechtensteini vürstinna (1940–2021) *[[Marie Antoinette]], Prantsusmaa ja Navarra kuninganna (1755–1793) *[[Orléansi Marie Louise]], Hispaania kuninganna (1662–1689) *[[Marie-Adélaïde (Savoia printsess)|Marie-Adélaïde]], Savoia printsess ja Burgundia hertsoginna (1685–1712) *[[Marie-Adélaïde (Luksemburgi suurhertsoginna)|Marie-Adélaïde]], Luksemburgi suurhertsoginna (1894–1924) *[[Marie-Chantal]], nominaalne Kreeka kroonprintsess (1968–) *[[Cheech Marin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1946–) *[[Luca Marin]], itaalia ujuja (1986–) *[[Marko Marin]], Saksamaa jalgpallur (1989–) *[[Pavel Marin]], Eesti jalgpallur (1995–) *[[Răzvan Marin]], rumeenia jalgpallur (1996–) *[[Sanna Marin]], Soome poliitik (1985–) *[[Marina, Kenti hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1906–1968) *[[Martin Marinčin]], slovaki jäähokimängija (1992–) *[[Jacques Marinelli]], prantsuse jalgrattasportlane (1925–2025) *[[Filippo Tommaso Marinetti]] *[[Edgar Maring]], Eesti politseinik (1896–1937) *[[Aleksandra Marinina]], vene kirjanik (1957–) *[[John Marino]], USA jäähokimängija (1997–) *[[Mladen Marinov]], Bulgaaria politseinik, jurist ja poliitik (1971–) *[[Sofi Marinova]], bulgaaria lauljatar (1975–) *[[Marinus I]], paavst (suri 884) *[[Marinus II]], paavst (suri 946) *[[Shawn Marion]], USA korvpallur (1978–) *[[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (1934–2026) *[[Aleksander Maripuu]], eesti õigeusu vaimulik (1885–1948) *[[Kari Maripuu]], Eesti ettevõtja, ärimentor ja poliitik (1981–) *[[Maret Maripuu]], Eesti poliitik (1974–) *[[Meelis Maripuu]], eesti ajaloolane (1966–) *[[Mihkel Maripuu]], eesti maalikunstnik (1987–) *[[Nicklas Maripuu]], Rootsi jalgpallur (1992–) *[[Raivo Maripuu]], eesti lavastaja *[[Bernard Maris]], prantsuse majandusteadlane, kirjanik ja ajakirjanik (1946–2015) *[[Jacob Maris]], hollandi maalikunstnik (1838–1899) *[[Aario Alfred Marist]], väliseesti teatritegelane (1905–1991) *[[Jacques Maritain]], prantsuse filosoof (1882–1973) *[[Gaius Marius]], Vana-Rooma väejuht ja poliitik (157–86 eKr) *[[Pierre Carlet de Chamblain de Marivaux]], prantsuse dramaturg ja proosakirjanik (1688–1763) *[[Herol Marjak]], eesti ujuja (1988–) *[[Holger Marjamaa]], eesti pianist ja helilooja (1992–) *[[Kalevi Marjamaa]], soome poksija (1953–) *[[Mairo Marjamaa]], eesti saksofonist (1988–) *[[Pekka Marjamäki]], soome jäähokimängija (1947–2012) *[[Aksel Mark]], Eesti poliitik, ajakirjanik ja agronoom (1913–2014) *[[Heinrich Mark]], Eesti poliitik *[[Heinrich Mark (Pilistvere)|Heinrich Mark]], eesti pangaametnik (1875–1940) *[[Julius Mark]], eesti keeleteadlane (1890–1959) *[[Karin Mark]], eesti antropoloog (1922–1999) *[[Kristiina Mark]], eesti lihhenoloog (1987–) *[[Lehte Mark]], eesti ooperisolist, muusikali- ja draamanäitleja (1924–2013) *[[Lemmit Mark]], eesti ajaloolane (1912–1962) *[[Mati Mark]], eesti laskesportlane (1941–2008) *[[Reet Mark]], eesti kunstiajaloolane (1965–) *[[Reinhold Mark]], eesti majandusteadlane (1880–1956) *[[Reno Mark]], eesti jalgpallur (2000–) *[[Ülar Mark]], eesti arhitekt (1968–) *[[Mari Mark-Hershey]] (1943–1972) *[[Hal Markarian]], ameerika lennukikonstruktor (1929–2012) *[[Oksana Markarova]], Ukraina poliitik (1976–) *[[Bronius Markauskas]], Leedu insener, poliitik ja põllumajandustegelane (1960–) *[[Georgi Markelov]], Eesti skulptor (1929–2014) *[[Leonid Markelov]], Venemaa poliitik (1963–) *[[Vello Marken]], eesti laulja ja kitarrist (1936–2021) *[[Spýros Markezínis]], Kreeka poliitik (1909–2000) *[[Vidas Markevičius]], leedu poksija (1963–) *[[Ljudmila Markianova]], karjala keeleteadlane (1941–) *[[Sergei Markin]], Jakuudi ANSV riigitegelane (1926–2014) *[[Anna Markina]], eesti kriminoloog (1966–) *[[Markion]], teoloog (suri 160) *[[Markiplier]], rootsi videomängude kommentaator (1989–) *[[Eero Markkanen]], soome jalgpallur (1991–) *[[Lauri Markkanen]], soome korvpallur (1997–) *[[Mikko Markkula]], soome malefunktsionäär (1947–2012) *[[Meghan Markle]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (1981–) *[[Liza Marklund]], rootsi ajakirjanik ja kirjanik (1962–) *[[Ned Markosian]], USA filosoof *[[Gohar Markosjan-Käsper]], armeenia päritolu venekeelne kirjanik (1949–2015) *[[Anton Markoš]], tšehhi bioloog (1949–) *[[Ánninos Markoullídis]], Küprose jooksja (1971–) *[[Dmitri Markov]], Valgevene ja Austraalia teivashüppaja (1975–) *[[Dmitri Markov (lennukikonstruktor)]], vene lennukikonstruktor (1905–1992) *[[Georgi Markov]], Bulgaaria dissident ja kirjanik (1929–1978) *[[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]], bulgaaria maadleja (1946–) *[[Sergei Markov]], vene politoloog (1958–) *[[Anna Markova]], Eesti näitleja (1980–) *[[Duško Marković]], Montenegro jurist ja poliitik (1958–) *[[Karl Markovics]], Austria näitleja (1963–) *[[Andri Markovitš]], Ukraina jalgpallur (1995–) *[[August Markson]], Eesti politseinik (1891–1948) *[[Jakob Markson]], reeder ja laevakapten (1840–1930) *[[Ann Marksoo]], eesti geograaf (1930–2023) *[[Jüri Marksoo]], eesti omavalitsustegelane (1876–1941) *[[Jacob Markström]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Ernest Markšaitis]], leedu alpinist (1969–2013) *[[Markus]], evangelist (1. sajand) *[[Anna Markus]], eesti näitleja (1874–1955) *[[Eduard Markus]], eesti geograaf (1889–1971) *[[Hazel Rose Markus]], inglise sotsiaalpsühholoog (1949–) *[[Johannes Markus]], eesti diplomaat (1884–1969) *[[Jüri Markus]], eesti näitleja ja teatritegelane (1876–1931) *[[Kersti Markus]], eesti kunstiajaloolane (1962–) *[[Mart Markus]], Eesti kiiruisutaja ja treener (1990–) *[[Raul Markus]], Eesti politoloog ja advokaat (1968–) *[[Tõnu Markus]], eesti vaimulik (1874–1940) *[[Vambola Markus]], eesti kultuuritegelane (1922–1997) *[[Ago Markvardt]], eesti kahevõistleja (1969–) *[[Margaret Markvardt]], eesti ujuja (2000–) *[[August Marland]], eesti fütopatoloog (1904–1973) *[[Bob Marley]], Jamaica laulja (1945–1981) *[[Christopher Marlowe]], inglise näitekirjanik, luuletaja ja tõlkija (1564–1593) *[[Eerik Marmei]], Eesti diplomaat *[[Kristian Marmor]], eesti jalgpallur (kaitsja) (1987–) *[[Mitchell Marner]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Oleg Marnot]], Eesti sõjaväelane (1915–1941) *[[Rudolf Marnot]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) *[[Géza Maróczy]], ungari maletaja (1870–1951) *[[Karl Maron]], Saksa DV riigitegelane (1903–1975) *[[Patrick Maroon]], USA jäähokimängija (1988–) *[[Sue Maroroa]], Inglismaa maletaja (1991–2023) *[[Reyes Maroto]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (1973–) *[[Helen Maroulis]], kreeka päritolu Ameerika Ühendriikide vabamaadleja (1991–) *[[Georg Gottfried Marpurg]], vaimulik ja eesti koolikirjanik (1755–1835) *[[Johann Gotthard Marquardt]], baltisaksa trükkal ja kirjastaja (1780–1859) *[[João Lopes Marques]], portugali päritolu Eestis elav ajakirjanik, stsenarist ja kirjanik (1971–) *[[Álex Márquez]], hispaania mootorrataste võidusõitja (1996–) *[[Marc Márquez]], hispaania motoringrajasõitja (1993–) *[[Rafael Márquez]], Mehhiko jalgpallur (1979) *[[Albert Marquet]], prantsuse maalikunstnik ja graafik (1875–1947) *[[David Marr]], inglise neuroteadlane ja psühholoog (1945–1980) *[[Nikolai Marr]], vene keeleteadlane (1865–1934) *[[Jüri Marran]], eesti maalikunstnik (1937–2021) *[[Kati-Kreet Marran]], eesti sulgpallur (1998–) *[[Mikk Marran]], Eesti riigiametnik (1978–) *[[Heino Marrandi]], eesti põllumajandustegelane (1911–1989) *[[Jaanus Marrandi]], Eesti poliitik (1963–) *[[Rein Marrandi]], Eesti poliitik (1883–?) *[[Toomas Marrandi]], eesti orienteeruja (1979–) *[[Manuel António Marreiros]], Portugali mereväelane (surnud 1833) *[[Manuel Marrero]], Kuuba poliitik (1963–) *[[Emma Marrone]], itaalia laulja (1984–) *[[Gianfranco Marrone]], itaalia semiootik (1957–) *[[Jim Marrs]], USA ajakirjanik (1943–2017) *[[Bruno Mars]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1985–) *[[Wynton Marsalis]], USA džässtrompetist ja -helilooja (1961–) *[[Kostas Marsan]], Sahha filmilavastaja (1976–) *[[Jesse Marsch]], Ameerika Ühendriikide jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1973–) *[[Brian G. Marsden]], Briti astronoom (1937–2010) *[[James Marsden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1973–) *[[Jason Marsden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Hans-Joachim Marseille]], saksa lendur (1919–1942) *[[Herbert W. Marsh]], psühholoog *[[Ngaio Marsh]], Uus-Meremaa teatrilavastaja ja kirjanik (1895–1982) *[[William Marshal]], Inglismaa rüütel (suri 1219) *[[Alfred Marshall]], Briti majandusteadlane (1842–1924) *[[Ben Marshall]], Ameerika Ühendriikide koomik, stsenarist ja näitleja (1995–) *[[Frank James Marshall]], USA maletaja (1877–1944) *[[Garry Marshall]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1934–2016) *[[George Marshall]], USA sõjaväelane ja poliitik (1880–1959) *[[Lorna Marshall]], Suurbritannia lavastaja ja õppejõud (1953–) *[[Penny Marshall]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmilavastaja ja filmiprodutsent (1943–2018) *[[Thomas R. Marshall]], Ameerika Ühendriikide 28. asepresident (1854–1925) *[[Thomas Marshburn]], USA astronaut (1960–) *[[Siniva Marsters]], Cooki saarte kergejõustiklane (1980–) *[[Retno Marsudi]], Indoneesia diplomaat ja poliitik (1962–) *[[Luca Marzola]], itaalia füüsik (1983–) *[[Al-Munşif al-Marzūqī]], Tuneesia arst, inimõiguslane ja poliitik (1945–) *[[Marta Vieira da Silva|Marta]], Brasiilia jalgpallur (1986–) *[[Juha Martelius]], Soome riigiteenistuja (1965–) *[[Michel Martelly]], Haiti muusik ja poliitik (1961–) *[[Friedrich Fromhold Martens]], Vene õigusteadlane (1845–1909) *[[Jüri Martenson]], eesti vaimulik (1867–1943) *[[Lasse Mårtenson]], Soome laulja (1934–2016) *[[Antoni Martí]], Andorra arhitekt ja poliitik (1963–2023) *[[Christian Marti]], Šveitsi jäähokimängija (1993–) *[[Roger Martí]], hispaania jalgpallur (1991–) *[[Anthony Martial]], Prantsusmaa jalgpallur (1995–) *[[Martialis]], vanarooma luuletaja (1.–2. sajand) *[[Püha Martin]], pühak (suri 397) *[[Álvaro Martín]], Hispaania käija (1994–) *[[Ants-Johannes Martin]], eesti entomoloog *[[August Martin]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1893–1982) *[[Chris Martin]], Briti muusik (1977–) *[[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]], Šotimaa jalgpallur (1988–) *[[Dean Martin]], USA laulja, näitleja, koomik ja filmiprodutsent (1917–1995) *[[Edmund Martin]], eesti filmilavastaja (1910–2003) *[[Frank Martin]], Šveitsi helilooja (1890–1974) *[[George Martin]], inglise muusikaprodutsent (1926–2016) *[[George R. R. Martin]], USA kirjanik (1948–) *[[Heli Martin]], eesti muusikaõpetaja ja koorijuht (1926–2012) *[[Henry Martín]], Mehhiko jalgpallur (1992–) *[[Jorge Martín]], Hispaania mootorrataste võidusõitja (1998–) *[[Jüri Martin]], eesti bioloog (1940–2025) *[[Kevin Martin]], Kanada jääkeeglimängija (1966–) *[[Leo Martin]], eesti lavastaja ja näitleja (1911–1973) *[[Linda Martin]], iiri laulja ja telesaatejuht (1953–) *[[Mati Martin]], eesti entomoloog (1951–) *[[Matt Martin]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Micheál Martin]], Iiri poliitik (1960–) *[[Oskar Martin]], eesti tehnikateadlane (1897–1960) *[[Paul Martin]], Kanada peaminister (1938–) *[[Ricky Martin]], Puerto Rico laulja ja näitleja (1971–) *[[Russell Martin]], šoti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1986–) *[[Trayvon Martin]], vägivallaohver USA-s (1995–2012) *[[Uno Martin]], eesti teatrikunstnik ja tarbegraafik (1919–1986) *[[Vassili Martin]], Eesti sõjaväelane (1890–1954) *[[Jean-Paul Martin du Gard]], prantsuse jooksja (1927–2017) *[[Agnès Martin-Lugand]], prantsuse kirjanik (1979–) *[[Dario Martinelli]], itaalia zoosemiootik (1974–) *[[Gabriel Martinelli]], Brasiilia jalgpallur (2001–) *[[Ricardo Martinelli]], Panama ärimees ja poliitik (1952–) *[[Nicolae Martinescu]], Rumeenia maadleja (1940–2013) *[[Alec Martinez]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1987–) *[[Asier Martínez]], Hispaania tõkkejooksja (2000–) *[[Bartolomé Martínez]], Nicaragua president (1873–1936) *[[Emiliano Martínez]], Argentina jalgpallur (1992–) *[[Iñigo Martínez]], hispaania jalgpallur (1991–) *[[José Martínez]], hispaania teatrijuht ja endine balletitantsija (1969–) *[[Lisandro Martínez]], Argentina jalgpallur (1998–) *[[Melanie Martinez]], Ameerika Ühendriikide laulja-laulukirjutaja, režissöör ja näitleja (1995–) *[[Miguel Ángel Martínez]], Hispaania poliitik (1940–) *[[Osvaldo Martínez]], Paraguay jalgpallur (1986–) *[[Pity Martínez]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Saul Martínez]], Hondurase endine jalgpallur (1976–) *[[Tomás Martínez]], Nicaragua president (1820–1873) *[[Roberto Martínez Lacayo]], Nicaragua poliitik (1899–1984) *[[Lucas Martínez Quarta]], Argentina jalgpallur (1996–) *[[André Martinet]], prantsuse keeleteadlane (1908–1999) *[[Sergio Martini]], itaalia alpinist (1949–) *[[Gerardo Martino]], Argentina jalgpallitreener (1962–) *[[Pat Martino]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist ja helilooja (1944–2021) *[[Georg Martinoff]], eesti arstiteadlane (1910–1981) *[[Jordan Martinook]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Pascal Martinot-Lagarde]], Prantsusmaa tõkkejooksja (1991–) *[[Ana Vasconcelos Martins]], Portugali jurist, politoloog ja poliitik (1985–) *[[Ants Martins]], eesti tehnikateadlane (1933–) *[[Catarina Martins]], Portugali poliitik ja näitleja (1973–) *[[Johannes Martins]], Eesti sõjaväelane (1889–1943) *[[Obafemi Martins]], Nigeeria jalgpallur (1984–) *[[Victor Martins]], prantsuse autosportlane (2001–) *[[Odd Martinsen]], norra murdmaasuusataja (1942–2025) *[[Aare Martinson]], eesti pedagoog (1957–) *[[Allan Martinson]], eesti tehnoloogiaettevõtja ja investor (1966–) *[[Eduard Martinson]], eesti biokeemik (1900–1963) *[[Hanna Martinson]], eesti laulja ja meelelahutaja (1992–) *[[Hans Martinson]], Eesti poliitik (1872–1935) *[[Harry Martinson]], rootsi kirjanik (1904–1978) *[[Helle Martinson]], eesti keemik, teadusloolane ja teaduspoliitika kujundaja (1934–) *[[Indrek Martinson]], eesti füüsik (1937–2009) *[[Jaan Martinson]], eesti ajakirjanik *[[Katrin Martinson]], eesti perearst *[[Matti Martinson]], eesti koolimees ja poliitik *[[Merike Martinson]], Eesti arst ja poliitik (1940–) *[[Märt Martinson]], Eesti poliitik (1890–1948) *[[Vassili Martinson]], eesti usuteadlane (1874–1955) *[[Bohuslav Martinů]], tšehhi helilooja (1890–1959) *[[Martinus I]], paavst (suri 655) *[[Martinus IV]], paavst (suri 1285) *[[Martinus V]], paavst (1368–1431) *[[Quenten Martinus]], Curaçao jalgpallur (1991–) *[[Ela-Heigi Martis]], eesti museoloog (1939–2015) *[[Indrek Martis]], eesti muusik (1981–2008) *[[Ülar Martjan]], eesti rahvatantsujuht (1971–) *[[Tõnis Martma]], Eesti kohtunik (1898–1980) *[[Valter Martma]], Eesti sõjaväelane (1891–1943) *[[Margus Martmaa]], eesti muusik (1966–) *[[Paul Martmaa]], eesti advokaat (1899–1943) *[[Hans Martna]], eesti advokaat ja poliitik (1890–1941) *[[Anita Márton]], Ungari kergejõustiklane, kuulitõukaja (1989–) *[[János Martonyi]], Ungari poliitik (1944–) *[[Ilona Martson]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1970–) *[[Mihkel Martsoo]], Eesti sõjaväelane (1902–1989) *[[Aleksei Martšenko]], vene jäähokimängija (1992–) *[[Sergi Martšenko]], Ukraina poliitik (1981–) *[[Jevgen Martšuk]], Ukraina poliitik (1941–2021) *[[Matias Marttinen]], Soome poliitik (1990–) *[[Oleksandr Martõnenko]], Ukraina ajakirjanik (1960–2024) *[[Roman Martõnenko]], endine Eesti iluuisutaja (1977–) *[[Nikita Martõnov]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Sergei Martõnov]], Venemaa maadleja (1971–) *[[Vladimir Martõnov]], vene helilooja *[[Vladimir Jurjevitš Martõnov]], vene filmirežissöör ja näitleja (1947–2007) *[[Heinrich Maru]], Eesti kohtunik (1897–1983) *[[Kristel Maruste]], eesti rahvatantsujuht ja koreograaf (1991–) *[[Rait Maruste]], Eesti kohtunik (1953–) *[[Adam Marušić]], Montenegro jalgpallur (1992–) *[[Kiyonosuke Marutani]], jaapani jalgpallur *[[Hiroshi Maruyama]], jaapani diplomaat (1948–2019) *[[Karina Maruyama]], jaapani endine jalgpallur (1983–) *[[Yuichi Maruyama]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Ann Marvet]], eesti botaanik, loodusajakirjanik (1939–) *[[Peeter Marvet]], eesti IT-spetsialist *[[Piret Marvet]], eesti tõlkija *[[Viktor Marvin]], Eesti näitleja (1986–) *[[Bert van Marwijk]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (1952–) *[[Karl Marx]], juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär (1818–1883) *[[Richard Marx]], USA laulja ja laulukirjutaja (1963–) *[[printsess Mary, Gloucesteri ja Edinburghi krahvinna]] (1776–1857) *[[Mary, kuninglik printsess ja Harewoodi krahvinna]], Briti kuningliku perekonna liige (1897–1965) *[[Mary (Taani kroonprintsess)|Mary]], Taani kroonprintsess (1972–) *[[Mary Henrietta Stuart]], Inglismaa printsess, Oranje printsess, Nassau krahvinna (1631–1660) *[[Mary Stuart]], Šotimaa kuninganna (1542–1587) *[[Mary Tudor (Prantsusmaa kuninganna)|Mary Tudor]], Prantsusmaa kuninganna, Suffolki hertsoginna (1496–1533) *[[Mary I Tudor]], Inglismaa kuninganna (1516–1558) *[[Mary of Teck]], kuninganna (1867–1953) ==Mas== *[[Artur Mas]], Kataloonia poliitik (1956–) *[[Masaccio]], itaalia kunstnik (1401–1428) *[[Linet Masai]], Keenia jooksja (1989–) *[[Masako]], Jaapani printsess (1963–) *[[Absamat Masalijev]], Nõukogude Liidu ja Kõrgõzstani partei- ja riigitegelane (1933–2004) *[[Erich Petri Masalin]], Eesti vaimulik (1671–1723) *[[Jan Masaryk]], Tšehhoslovakkia poliitik ja diplomaat (1886–1948) *[[Tomáš Masaryk]], Tšehhoslovakkia riigitegelane (1850–1937) *[[Pietro Mascagni]], itaalia helilooja (1863–1945) *[[Omar Mascarell]], Hispaania jalgpallur (1993–) *[[Toshihide Maskawa]], jaapani füüsikateoreetik (1940–2021) *[[Javier Mascherano]], Argentina jalgpallur (1984–) *[[Gianni Mascolo]], Itaalia laulja (1940–2016) *[[Aslan Mashadov]], tšetšeeni poliitik (1951–2005) *[[Giulietta Masina]], itaalia näitleja (1921–1994) *[[Ado Masing]], eesti põllumees (1862–1949) *[[August-Eduard Masing]], eesti ettevõtja ja vaimulik (1884–1938) *[[Benedict Hugo Detlef Ludwig Masing]], Eesti vaimulik (1884–1947) *[[Carl Gottfried Gustav Masing]], Eesti vaimulik (1789–1859) *[[Carl Johannes Masing]], Eesti vaimulik (1811–1878) *[[Eha Masing]], Uku Masingu abikaasa (1912–1998) *[[Emil Carl Adolf Masing]], eesti arstiteadlane (1839–1898) *[[Ernst Johann Woldemar Masing]], baltisaksa filoloog (1836–1923) *[[Ferdinand Magnus Masing]], Eesti vaimulik (1815–1887) *[[Friedrich Gustav Heinrich Wilhelm Masing]], Eesti vaimulik (1824–1897) *[[Gotthilf Leonhard Masing]], baltisaksa keeleteadlane (1845–1936) *[[Gustav Alexander Hermann Masing]], Eesti vaimulik (1832–1901) *[[Hugo Gottfried Masing]], Eesti peenmehaanik (1873–1939) *[[Jaan Masing]], Eesti poliitik (1875–1948) *[[Karl Ernst Alexander Masing]], baltisaksa arstiteadlane (1879–1956) *[[Ludwig Michael Amandus Masing]], Eesti vaimulik (1857–1906) *[[Matti Masing]], eesti zooloog (1953–) *[[Oliver Masing]], eesti õpetaja (1926–2010) *[[Otto Wilhelm Masing]], eesti pastor ja keelemees (1763–1832) *[[Richard Ferdinand Masing]], Eesti vaimulik (1861–1918) *[[Uku Masing]], eesti teoloog (1909–1985) *[[Viktor Masing]], eesti bioloog (1925–2001) *[[Mokgweetsi Masisi]], Botswana poliitik (1961–) *[[Algimantas Masiulis]], leedu näitleja (1931–2008) *[[Rokas Masiulis]], Leedu poliitik (1969–) *[[Pavel Maslák]], Tšehhi jooksja (1991–) *[[Albert Maslennikov]], Nõukogude Liidu filmilavastaja (1925–1975) *[[Ivan Maslennikov]], NSV Liidu sõjaväelane (1900–1954) *[[Margarita Maslennikova]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (1928–2021) *[[Mihhail Maslov]], vene lastearst (1885–1961) *[[Nenad Maslovar]], Montenegro endine jalgpallur (1967–) *[[Abraham Maslow]], USA psühholoog (1908–1970) *[[James Mason (natsionaalsotsialist)|James Mason]], Ameerika Ühendriikide natsionaalsotsialist (1952–) *[[Sandra Mason]], Barbados poliitik (1949–) *[[Lukáš Masopust]], tšehhi jalgpallur (1993–) *[[Adriana Mass]], eesti iluduskuninganna (2001–) *[[Felipe Massa]], Brasiilia autovõidusõitja (1981–) *[[Niccolò Massa]], Itaalia arst ja anatoom (1485–1569) *[[Aleksander Massakas]], Eesti diplomaat ja konsul (1905–1995) *[[Hans Massaquoi]], USA ajakirjanik ja kirjanik (1926–2013) *[[Lea Massari]], itaalia filminäitleja (1933–2025) *[[Kylie Masse]], Kanada ujuja (1996–) *[[Victor Massé]], prantsuse helilooja (1822–1884) *[[George Edward Massee]], inglise mükoloog, taimepatoloog ja botaanik (1845–1917) *[[Jules Massenet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (1842–1912) *[[Alla Massevitš]], Nõukogude Liidu astronoom (1918–2008) *[[Doreen Massey]], Briti geograaf ja sotsiaalteadlane (1944–2016) *[[Drew Massey]], USA nukunäitleja (1968–) *[[Kyle Massey]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1991–) *[[Anu Masso]], eesti sotsioloog (1977–) *[[Eeva Masso]], eesti sisearhitekt (1975–) *[[Iivi Anna Masso]], eesti politoloog (1967–) *[[Jaan Masso]], eesti majandusteadlane (1975–) *[[Miia Masso]], eesti arhitekt (1940–) *[[Salme Masso]], eesti õpetaja, kokk ja kokaraamatute autor (1909–1990) *[[Valjo Masso]], eesti põllumajandusteadlane ja poliitik (1933–2013) *[[Paul Masson]] *[[Vladimir Massorin]], Vene admiral (1947–) *[[Hassoumi Massoudou]], Nigeri poliitik (1957–) *[[Nicolás Massú]], Tšiili tennisist (1979–) *[[Svetlana Masterkova]], vene kergejõustiklane (1968–) *[[Edgaras Mastianica]], Leedu jalgpallur (1988–) *[[Hachim Mastour]], Maroko jalgpallur (1998–) *[[Richard Mastracchio]], Ameerika Ühendriikide insener ja endine NASA astronaut (1960–) *[[Ángeles Mastretta]], Mehhiko kirjanik ja ajakirjanik (1949–) *[[Marcello Mastroianni]], itaalia näitleja (1924–1996) *[[Dimítrios Mastrovasílis]], kreeka maletaja (1983–) *[[Athanásios Mastrovasílis]], kreeka maletaja (1979–) *[[Chikashi Masuda]], jaapani endine jalgpallur (1985–) *[[Kento Masuda]], jaapani helilooja ja muusik (1973–) *[[Tadatoshi Masuda]], jaapani endine jalgpallur (1973–) *[[Rika Masuya]], jaapani endine jalgpallur (1995–) ==Maš== *[[Pjotr Mašerov]], Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (1918–1980) *[[Ctirad Mašin]], Tšehhoslovakkia antikommunistlik võitleja (1930–2011) *[[Nikolai Mašitšev]], Eesti jalgpallur (1988–) *[[Mesrop Maštotsh]], armeenia vaimulik ja kultuuritegelane (suri 440) ==Maz== *[[Marek Mazanec]], tšehhi jäähokimängija (1991–) *kardinal [[Jules Mazarin]], Prantsuse poliitik (1602–1661) *[[Tina Maze]], Sloveenia mäesuusataja (1983–) *[[Ivan Mazepa]], Ukraina kasakate hetman (1639–1709) *[[Joseph Mazilier]], prantsuse ballettmeister (1797–1868) *[[Craig Mazin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja teleprodutsent, režissöör ja stsenarist (1971–) *[[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (1972–) *[[Tadeusz Mazowiecki]], Poola ajakirjanik, filantroop ja poliitik (1927–2013) *[[Noussair Mazraoui]], Maroko jalgpallur (1997–) *[[Gastón Mazzacane]], Argentina autovõidusõitja (1975–) *[[Walter Mazzarri]], Itaalia jalgpallur ja treener (1961–) *[[Lorenza Mazzetti]], itaalia filmirežissöör, kirjanik, fotograaf ja maalikunstnik (1927–2020) *[[Giuseppe Mazzini]], Itaalia Risorgimento, Itaalia rahvusliku vabastusliikumise tegelane (1805–1872) *[[Vina Mazumdar]], India naisõiguslane (1927–2013) *[[Kiran Mazumdar-Shaw]], India ettevõtja ja zooloog (1953–) *[[Hermann Mazurkiewitsch]], Austria poksija (1925–) *[[Valentinas Mazuronis]], Leedu poliitik ja arhitekt (1953–) *[[Kirill Mazurov]], Valgevene NSV ja NSV Liidu partei- ja riigitegelane (1914–1989) *[[Jüri Mazurtšak]], eesti trummar (1961–) *[[Oliver Mazurtšak]], Eesti laulja (1993–) ==Maž== *[[Kęstutis Mažeika]], Leedu poliitik (1982–) *[[Aleksei Mažukov]], Vene helilooja (1936–2011) ==Mat== *[[Mata Hari]], tantsijatar (1876–1917) *[[Jaime Mata]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Juan Mata]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Kalkot Mataskelekele]], Vanuatu poliitik (1949–) *[[Nicoleta Matei]], rumeenia laulja (1970–) *[[Jan Matejko]], poola kunstnik (1838–1893) *[[Valdo Matela]], Eesti sõjaväelane (1907–1941) *[[Jerry Mateparae]], Uus-Meremaa sõjaväelane ja riigiametnik (1954–) *[[Marco Materazzi]], Itaalia jalgpallur (1973–) *[[Hermann Matern]], Saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1893–1971) *[[Dietrich Mateschitz]], austria ettevõtja (1944–2022) *[[Samuel Matete]], Sambia tõkkejooksja (1988–) *[[Vilém Mathesius]], tšehhi keeleteadlane ja kirjandusajaloolane (1882–1945) *[[Amy Mathews]], Austraalia näitleja (1980–) *[[Bob Mathias]], USA kümnevõistleja ja poliitik (1930–2006) *[[Alo-Martin Mathiesen]], eesti muusik (1987–) *[[Andres Mathiesen]], eesti metsateadlane (1890–1955) *[[Christian Pierre Mathiesen]], Norra mõisnik ja poliitik (1870–1953) *[[Karsten Mathiesen]], Taani muusik *[[Maia Mathiesen]], eesti kunstiteadlane (1919–2013) *[[Mait Mihkel Mathiesen]], eesti poliitik (1949–2005) *[[Matthías Á. Mathiesen]], Islandi poliitik (1931–) *[[Mihkel Mathiesen]], eesti insener ja poliitik (1918–2003) *[[Georges Mathieu]], prantsuse kunstnik (1921–2012) *[[Jérémy Mathieu]], prantsuse jalgpallur (1983–) *[[Mireille Mathieu]], prantsuse laulja (1946–) *[[printsess Mathilde, Brabanti hertsoginna]], Belgia kroonprintsess (1973–) *[[Melissa Mathison]], USA filmistsenarist ja -produtsent (1950–2015) *[[Nemanja Matić]], Serbia jalgpallur (1988–) *[[Veselin Matić]], Serbia korvpallitreener (1960–) *[[Dimitri Matiesen]], Eesti ja Rootsi ettevõtja ja kaupmees (1908–2009) *[[Jarmo Matikainen]], soome jalgpallur ja jalgpallitreener (1960–) *[[Marjo Matikainen-Kallström]], soome murdmaasuusataja ja poliitik (1965–) *[[keisrinna Matilda|Matilda]], Inglismaa printsess, Saksa-Rooma keisrinna, Anjou krahvinna (1102–1167) *[[Boulogne'i Matilda]], Inglismaa kuninganna (suri 1152) *[[Tuuli Matinsalo]], soome aeroobikasportlane ja treener (1970–) *[[Joël Matip]], Kameruni jalgpallur (1991–) *[[Fjodor Matisen]], Venemaa Keiserlik Sõjamereväe leitnant, hüdrograaf ja polaaruurija (1872–1921) *[[Hermanis Matisons]], läti maletaja (1894–1932) *[[Ernst Otto Matisoo]], Eesti sõjaväelane (1896–1938) *[[Elizabeth Anne Matisoo-Smith]], bioantropoloog *[[Anrijs Matīss]], Läti poliitik (1973–) *[[Henri Matisse]], prantsuse maalikunstnik (1869–1954) *[[Nikolai Matjašin]], eestivenelasest NSV Liidu sõjaväelane (nooremleitnant) (1922–1988) *[[Joosep Matjus]], eesti dokumentaalfilmirežissöör, filmioperaator ja stsenarist (1984–) *[[Mari Matjus]], eesti vandeadvokaat (1986–) *[[Ülo Matjus]], eesti filosoof ja literaat (1942–2023) *[[Hersjana Matmuja]], albaania laulja (1990–) *[[Julia Matojan]], Eesti tennisist (1985–) *[[Léo Matos]], Brasiilia jalgpallur (1986–) *[[Igor Matovič]], Slovakkia poliitik (1973–) *[[Alessandro Matri]], Itaalia jalgpallur (1984–) *[[Aleksandr Matrossov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1924–1943) *[[Ernst Matrov]], eesti ajaloolane (1923–1975) *[[Sitakoti Mats]], Eesti talupoeg (suri 1621) *[[Mários Matsákis]], Küprose poliitik, biokeemik ja kirurg (1954–) *[[Ants Matsalo]], Eesti sõjaväelane (1895–1945) *[[Eliisa Matsalu]], eesti ajakirjanik (1989–) *[[Juho Matsalu]], eesti jalgpallur ning jalgpallitreener ja -kohtunik (1911–1987) *[[Mikk Matsi]], eesti loodusfotograaf (1986–) *[[Terje Matsik]], eesti kergejõustiklane (1976–2007) *[[Ave Matsin]], eesti tekstiilikunstnik (1973–) *[[Paavo Matsin]], eesti kirjanduskriitik (1970–) *[[Harry Matskin]], eesti spordiajakirjanik (1944–1999) *[[Edvin Matson]], eesti farmatseut (1880–1939) *[[Kurt Matson]], Eesti sõjaväelane (1898–1986) *[[Roman Matsov]], Eesti dirigent (1917–2001) *[[Peeter Matsov]], Eesti poksija, poksitreener ja spordiametnik (1905–1980) *[[Märten Matsu]], eesti näitleja (1992–) *[[Michiko Matsuda]], jaapani endine jalgpallur (1966–) *[[Naoki Matsuda]], jaapani jalgpallur (1977–2011) *[[Daisuke Matsui]], jaapani endine jalgpallur (1981–) *[[Kiyotaka Matsui]], jaapani endine jalgpallur (1961–) *[[Kosei Matsui]], jaapani keraamik (1927–2003) *[[Andzei Matsukevits]], Eesti režissöör (1987–) *[[Yasutarō Matsuki]], jaapani endine jalgpallur (1957–) *[[Tiit Matsulevitš]], Eesti ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (1958–) *[[Teiichi Matsumaru]], jaapani jalgpallur (1909–1997) *[[Gyōji Matsumoto]], jaapani jalgpallur (1934–2019) *[[Ikuo Matsumoto]], jaapani endine jalgpallur (1941–) *[[Jon Matsumoto]], Kanada jäähokimängija (1986–) *[[Seichō Matsumoto]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (1909–1992) *[[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (1959–2026) *[[Kazuto Matsumura]], jaapani keeleteadlane, fennougrist ja estofiil (1953–) *[[Akira Matsunaga]], jaapani jalgpallur (1914–1943) *[[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]], jaapani endine jalgpallur (1948–) *[[Nobuo Matsunaga]], jaapani jalgpallur (1921–2007) *[[Seki Matsunaga]], jaapani jalgpallur (1928–2013) *[[Shigetatsu Matsunaga]], jaapani endine jalgpallur (1962–) *[[Tomoko Matsunaga]], jaapani endine jalgpallur (1971–) *[[Nanako Matsushima]], jaapani filminäitleja ja modell (1973–) *[[Nobuharu Matsushita]], jaapani võidusõitja (1993–) *[[Kōichirō Matsuura]], Jaapani diplomaat (1937–) *[[Toshio Matsuura]], Jaapani endine jalgpallur (1955–) *[[Motonori Matsuyama]], jaapani geofüüsik (1884–1958) *[[Yoshiyuki Matsuyama]], Jaapani endine jalgpallur (1966–) *[[Ivane Matšavariani]], Gruusia poliitik (1974–) *[[Marika Matšitidze]], gruusia ooperisolist (1983–) *[[Aabed-El ben Asher ben Matzliach]], samaarlaste ülempreester (1935–) *[[Elmar Matt]], Eesti NSV parteitöötaja ja riigiametnik (1932–2013) *[[Mario Matt]], Austria mäesuusataja (1979–) *[[Michael Matt]], Austria mäesuusataja (1993–) *[[Õnneli Matt]], eesti ettevõtja ja ühiskonnaaktivist (1988–) *[[Stefan Matteau]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Drea de Matteo]], USA filminäitleja (1972–) *[[Matteus]], Jeesuse jünger (1. sajand) *[[Arnold Matteus]], eesti arhitekt (1897–1986) *[[Erich Matteus]], Eesti sõjaväelane (1903–1985) *[[Ave Mattheus]], eesti kirjandusteadlane, germanist, tõlkija ja õppejõud (1971–) *[[Auston Matthews]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1997–) *[[Vincent Matthews]], endine USA kergejõustiklane (1945–) *[[Salomon Matthiae]], Academia Gustaviana professor (1609–1665) *[[Adalbert Georg Matthison]], eesti vaimulik (1866–1919) *[[Lothar Matthäus]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (1961–) *[[Monika Mattiesen]], eesti flötist (1966–) *[[Alo Mattiisen]], eesti helilooja (1961–1996) *[[Dagmar Mattiisen]], Eesti Naiskodukaitse endine esimees (1959–) *[[Pirkko Mattila]], Soome poliitik (1964–) *[[James Mattis]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja poliitik (1950–) *[[Edgar Mattisen]], eesti ühiskonnategelane (1921–2002) *[[Mihkel Mattisen]], eesti muusik (1976–) *[[Tiina Mattisen]], eesti muusikateadlane ja muusikaajakirjanik (1951–) *[[Gustav Matto]], eesti numismaatik ja bibliofiil (1886–1972) *[[Hanno Matto]], Eesti poliitik ja tippjuht (1978–) *[[Kaarel Matto]], eesti õigusteadlane (1896–1942) *[[Ellen Mattson]], rootsi kirjanik (1962–) *[[Kurt Mattsson]], Soome poksija (1940–2023) *[[Matti Mattsson]], soome ujuja (1993–) *[[Mátyás I]], Ungari kuningas (1442–1490) *[[Cristiano da Matta]], Brasiilia võidusõitja (1973–) *[[Roberto Matta]], Tšiili maalikunstnik (1911–2002) *[[Sergio Mattarella]], Itaalia jurist ja poliitik (1941–) *[[Ülo Mattheus]], eesti kirjanik, ajakirjanik ja riigiametnik (1956–) *[[Matthias (Saksa-Rooma keiser)|Matthias]], Saksa-Rooma keiser (1557–1619) *[[Otto Matthisson]], Põlva koguduse köster (1869–1933) *[[Karita Mattila]], soome ooperilaulja (1960–) *[[Ken Mattingly]], USA astronaut (1936–2023) *[[Blaise Matuidi]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) *[[Vytautas Matulionis]], leedu ehtekunstnik (1952–) *[[Jānis Matulis]], läti luterlik vaimulik, aastatel 1968–1985 Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop (1911) *[[Humberto Maturana]], Tšiili bioloog (1928–2021) *[[Nikolai Matussevitš]], vene sõjaväelane, viitseadmiral (1852–1912) *[[Nikolai Matussevitš (insener-viitseadmiral)]], vene sõjaväelane, insener-viitseadmiral (1879–1950) *[[Szilveszter Matuska]], ungari massimõrvar (sündis 1892) *[[Ignacy Matuszewski]], Poola poliitik, publitsist, diplomaat ja sõjaväelane (1891–1946) *[[Michał Matuszewski]], poola maletaja (1993–) *[[Ana María Matute]], Hispaania kirjanik (1925–2014) *[[Daisy-Felicitas Matve]], eesti arhitekt (1924–2012) *[[Hubert Matve]], eesti ehitusajaloo uurija, publitsist ja ehitusinsener (1929–1993) *[[Gustav Matvei]], Eesti sõjaväelane (1895–1932) *[[Jutta Matvei]], eesti keraamik (1925–2021) *[[Johannes Matvei-Kaarep]], eesti prohvet (suri 1948) *[[Nikolai Matvejev]], Eesti jalgrattur ja kiiruisutaja (1923–1984) *[[Natalja Matvejeva]], vene murdmaasuusataja (1986–) *[[Ain Matvere]], eesti sulgpallur (1967–2018) *[[Aive Matvere]], eesti haridustegelane (1914–1991) *[[Marko Matvere]], eesti näitleja ja laulja (1968–) *[[Oskar Matvere]], eesti agronoom ja haridustegelane (1903–1945) *[[August Matveus]], Eesti NSV tööline ja poliitik (1928–2013) *[[Valentina Matvijenko]], Vene poliitik (1949–) ==Mau== *[[Jessica Mauboy]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1989–) *[[Maud, Southeski krahvinna]], Briti kuningliku perekonna liige (1893–1945) *[[printsess Maud, Norra kuninganna]] (1869–1938) *[[Ingrid Mauer]], eesti matemaatik ja programmeerija (1937–1983) *[[Mare Mauer]], eesti bibliograaf ja tõlkija (1939–2025) *[[Edward Maufe]], inglise arhitekt (1883–1974) *[[William Somerset Maugham]], inglise kirjanik (1874–1965) *[[Joe B. Mauldin]], USA muusik (1940–2015) *[[Guy de Maupassant]], prantsuse kirjanik (1850–1893) *[[Mauro Maur]], itaalia trompetist ja helilooja (1958–) *[[Carl Peter Maurach]], Eesti vaimulik ja kirjamees (1824–1900) *[[Karl Peter Wilhelm Maurenbrecher]], saksa ajaloolane (1838–1892) *[[Alfred Maurer]], eesti poliitik (1888–1954) *[[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja ja treener (1936–2026) *[[Hedda Maurer]], eesti kirjanik (1982–) *[[Ion Gheorghe Maurer]], Rumeenia poliitik (1902—2000) *[[Lembit Maurer]], eesti poksija ja treener (1929–2006) *[[Lennart Maurer]], eesti arst (1929–2007) *[[Mihkel Maurer]], Eesti metsavaht (1882–1936) *[[Ueli Maurer]], Šveitsi poliitik (1950–) *[[Amélie Mauresmo]], prantsuse tennisist (1979–) *[[François Mauriac]], prantsuse kirjanik (1885–1970) *[[Paul Mauriat]], prantsuse dirigent ja helilooja (1925–2006) *[[Julianna Rose Mauriello]], USA laulja ja näitleja (1991–) *[[Daphne du Maurier]], Inglise kirjanik (1907–1989) *[[Konrad Mauritz]], eesti majandustegelane, Tallinna gaasivabriku ja veevärgi juhataja (1881–1942) *[[Fra Mauro]], itaalia kartograaf (15. sajand) *[[André Maurois]], juudi soost prantsuse kirjanik (1885–1967) *[[Gørild Mauseth]], norra näitlejatar (1972–) ==Mav== *[[Stephy Mavididi]], Inglismaa jalgpallur (1998–) *[[Kóstas Mavrídes]], Küprose poliitik (1962–) *[[Aléxandros Mavrokordátos]], Kreeka riigimees (1791–1865) *[[Stylianós Mavromichális]], Kreeka jurist ja poliitik (1902–1981) ==Max== *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]], Somaalia poliitik ja diplomaat (1962–) *[[Axmed Maxamed Maxamuud]], Somaalimaa poliitik (1936–2024) *[[Xasan Shiikh Maxamuud]], Somaalia poliitik (1955–) *[[Maxentius]] *[[Alexandru Maxim]], rumeenia jalgpallur (1990–) *[[Máxima]], Madalmaade kroonprintsess (1971–) *[[Maximianus]] *[[Maximilian (Mehhiko)|Maximilian]], Mehhiko keiser (1832–1867) *[[Maximilian I (Baieri kuningas)|Maximilian I]], Baieri kuningas (1756–1825) *[[Maximilian I (Baieri kuurvürst)|Maximilian I]], Baieri kuurvürst (1573–1651) *[[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]], Saksa-Rooma keiser (1459–1519) *[[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]], Saksa-Rooma keiser (1527–1576) *[[Maximinus Thrax]] *[[Carl Maximowicz]], baltisaksa päritolu Vene botaanik ja taksonoom (1827–1891) *[[James Clerk Maxwell]], šoti füüsik (1831–1879) *[[Jenny Maxwell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1941–1981) *[[Nicholas Maxwell]], Briti filosoof (1937–2025) ==May== *[[Brian May]], Briti muusik (1947–) *[[Fiona May]], Itaalia kergejõustiklane (1969–) *[[Imelda May]], iiri laulja (1974–) *[[James May]], Briti autoajakirjanik (1963–) *[[Karl May]], saksa kirjanik (1842–1912) *[[Ralphie May]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja näitleja (1972–2017) *[[Rollo May]], ameerika psühholoog (1909–1994) *[[Simon May]], filosoof *[[Theresa May]], Suurbritannia poliitik (1956–) *[[Maya Sar]], bosnia laulja (1981–) *[[John Mayall]], inglise bluusilaulja, kitarrist, organist ja helilooja (1933–) *[[Eduard von Maydell]], Eestimaa poliitik (1830–1899) *[[Eva Maydell]], Bulgaaria poliitik, Euroopa Parlamendi liige (1986–) *[[Eveline Adelheid von Maydell]], Eestis tegutsenud saksa soost siluetikunstnik (1890–1962) *[[Friedrich Ludwig von Maydell]], Eesti kunstnik (1795–1846) *[[Georg Benedict Heinrich von Maydell]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1817–1881) *[[Georg Johan Maydell]], Rootsi sõjaväelane (1648–1710) *[[Hans-Jürgen von Maydell]], metsandusteadlane (1932–2010) *[[Tönnes Maydell]], Eestimaa aadlik ja Rootsi admiral (suri 1600) *[[Viktor von Maydell]], baltisaksa insener ja poliitik (1838–1898) *[[Carl August Mayer]], Eesti ettevõtja ja Tallinna raehärra (1789–1871) *[[Helene Mayer]], saksa vehkleja (1910–1953) *[[Kévin Mayer]], prantsuse kümnevõistleja (1992–) *[[Marissa Mayer]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (1975–) *[[Matthias Mayer]], Austria mäesuusataja (1990–) *[[Robert Mayer]], Tšehhi-Šveitsi jäähokimängija (1989–) *[[Stephan Ernst Johann Mayer]], Saksa poliitik (1973–) *[[Scott Mayfield]], USA jäähokimängija (1992–) *[[Bill Maynard]], Briti koomik ja näitleja (1928–2018) *[[Juliette Mayniel]], prantsuse filminäitleja (1936–2023) *[[Bernard Mayo]], inglise filosoof (1921–2000) *[[Elton Mayo]], Austraalia psühholoog ja sotsioloog (1880–1949) *[[Borja Mayoral]], hispaania jalgpallur (1997–) *[[Alejandro Mayorkas]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1959–) *[[Ernst Mayr]], saksa evolutsioonibioloog, ornitoloog, taksonoom (1904–2005) *[[Billy Mays]], Ameerika Ühendriikide televisioonitöötaja ja näitleja (1958–2009) *[[Floyd Mayweather]], USA poksija (1977–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ma, Biograafiad]] 48k4ouf26wea3mdlv634289xo6dmdui Arutelu:Kolmikliit (Eesti) 1 256754 7231334 7231146 2026-09-09T14:00:13Z Sendrasendra 225202 7231334 wikitext text/x-wiki Siia ei tule ühtegi sisulist linki. Seda artiklit on raske leida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. september 2011, kell 11:39 (EEST) : Eks ta tuleks mujale sisse kirjutada. Ise need lingid ei teki. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 11. september 2011, kell 21:43 (EEST) :: Ei jõua. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. september 2011, kell 21:57 (EEST) ::: Tuleb rohkem syya, siis on jaksu. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 11. september 2011, kell 22:55 (EEST) :::: :) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. september 2011, kell 22:56 (EEST) ---- Kas ei võiks liita artikliga [[Mart Laari teine valitsus]]? Mulle ei tundu praegu eraldi artikkel õigustatud. Seda enam, et suur osa Kolmikliidu tegevusest on ju nagunii valitsuskoalitsiooniga seotud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. jaanuar 2026, kell 23:11 (EET) : Seejuures pole oluline, et see eksisteeris juba varem. Sellest saab kirjutada "Eellugu", "Taust" vms all. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. jaanuar 2026, kell 23:33 (EET) ::@[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]]: enwiki laiendab seda ka teistele Eesti valitsustele, nt 2007-2009. Vt enwiki [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. september 2026, kell 08:26 (EEST) ::: Hyva, võib teha ka täpsustuslehe. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. september 2026, kell 10:42 (EEST) ::::Täpsustusleht eeldab, et tegu on eri asjadega. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 9. september 2026, kell 17:00 (EEST) gbj6duwtmvhv5p7m8wg8e433wv0i9jl 7231360 7231334 2026-09-09T14:50:00Z Neptuunium 58653 7231360 wikitext text/x-wiki Siia ei tule ühtegi sisulist linki. Seda artiklit on raske leida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. september 2011, kell 11:39 (EEST) : Eks ta tuleks mujale sisse kirjutada. Ise need lingid ei teki. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 11. september 2011, kell 21:43 (EEST) :: Ei jõua. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. september 2011, kell 21:57 (EEST) ::: Tuleb rohkem syya, siis on jaksu. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 11. september 2011, kell 22:55 (EEST) :::: :) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. september 2011, kell 22:56 (EEST) ---- Kas ei võiks liita artikliga [[Mart Laari teine valitsus]]? Mulle ei tundu praegu eraldi artikkel õigustatud. Seda enam, et suur osa Kolmikliidu tegevusest on ju nagunii valitsuskoalitsiooniga seotud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. jaanuar 2026, kell 23:11 (EET) : Seejuures pole oluline, et see eksisteeris juba varem. Sellest saab kirjutada "Eellugu", "Taust" vms all. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. jaanuar 2026, kell 23:33 (EET) ::@[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]]: enwiki laiendab seda ka teistele Eesti valitsustele, nt 2007-2009. Vt enwiki [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. september 2026, kell 08:26 (EEST) ::: Hyva, võib teha ka täpsustuslehe. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. september 2026, kell 10:42 (EEST) ::::Täpsustusleht eeldab, et tegu on eri asjadega. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 9. september 2026, kell 17:00 (EEST) ::::: Ongi ju tegu erinevate valitsustega. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. september 2026, kell 17:50 (EEST) 9tq50xecmy9rvilnh8xbh86t4ggd39j 7231377 7231360 2026-09-09T16:01:15Z Sendrasendra 225202 /* */ Vastus 7231377 wikitext text/x-wiki Siia ei tule ühtegi sisulist linki. Seda artiklit on raske leida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. september 2011, kell 11:39 (EEST) : Eks ta tuleks mujale sisse kirjutada. Ise need lingid ei teki. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 11. september 2011, kell 21:43 (EEST) :: Ei jõua. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. september 2011, kell 21:57 (EEST) ::: Tuleb rohkem syya, siis on jaksu. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 11. september 2011, kell 22:55 (EEST) :::: :) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. september 2011, kell 22:56 (EEST) ---- Kas ei võiks liita artikliga [[Mart Laari teine valitsus]]? Mulle ei tundu praegu eraldi artikkel õigustatud. Seda enam, et suur osa Kolmikliidu tegevusest on ju nagunii valitsuskoalitsiooniga seotud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. jaanuar 2026, kell 23:11 (EET) : Seejuures pole oluline, et see eksisteeris juba varem. Sellest saab kirjutada "Eellugu", "Taust" vms all. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 22. jaanuar 2026, kell 23:33 (EET) ::@[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]]: enwiki laiendab seda ka teistele Eesti valitsustele, nt 2007-2009. Vt enwiki [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. september 2026, kell 08:26 (EEST) ::: Hyva, võib teha ka täpsustuslehe. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. september 2026, kell 10:42 (EEST) ::::Täpsustusleht eeldab, et tegu on eri asjadega. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 9. september 2026, kell 17:00 (EEST) ::::: Ongi ju tegu erinevate valitsustega. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. september 2026, kell 17:50 (EEST) ::::::Aga see ei tähenda, et oli mitu Kolmikliitu. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 9. september 2026, kell 19:01 (EEST) je070bby2aivz90g3lgjat02bx3yuci Eesti võrkpallikoondis 0 268948 7231394 7213010 2026-09-09T17:10:54Z Angmar Brekker 94578 7231394 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}} {{See artikkel| on Eesti meeste võrkpallikoondisest; on ka [[Eesti naiste võrkpallikoondis]]}} {| class="toccolours" style="float:right; text-align:center; width: 25em;" | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''Eesti võrkpallikoondis''' |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" text-align:center; |[[Pilt:Flag of Estonia.svg|pisi|keskel]] |- | style="text-align:left;" |'''Eesti alaliit''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Eesti Võrkpalli Liit]] |- | style="text-align:left;" |'''Konföderatsioon''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[CEV]] <small>(Euroopa tasand)</small> <br> [[FIVB]] <small>(maailma tasand)</small> |- | style="text-align:left;" |'''Peatreener''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Alar Rikberg]] |- | style="text-align:left;" |'''Kapten''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Andri Aganits]] |- | style="text-align:left;" |'''Enim mänge''' | colspan="3"style="text-align:left;" |[[Kert Toobal]] <small>(308)</small> |- | style="text-align:left;" |'''FIVB edetabelikoht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |30. <small>(09.09.2026)</small> |- | style="text-align:left;"|'''Parim''' | colspan="3"style="text-align:left;"|26. <small>(01.10.2018)</small> |- | colspan="4" style="border-top:1px #aaa solid;"| |- |{{Võrkpalli riietus | muster_la = | muster_b = | muster_ra = | vasakkäsi =56A5EC | kere =56A5EC | paremkäsi =56A5EC | püksid =56A5EC | nimi =Kodus }} |{{Võrkpalli riietus | muster_la = _whiteborder | muster_b = | muster_ra = _whiteborder | vasakkäsi =EEEEEE | kere =EEEEEE | paremkäsi =EEEEEE | püksid =0066CC | nimi =Võõrsil 1 }} |{{Võrkpalli riietus | muster_la = _shoulder_blue_gradient | muster_b = _blacktopgradient | muster_ra = _shoulder_blue_gradient | vasakkäsi =0066CC | kere =0066CC | paremkäsi =0066CC | püksid =0066CC | nimi =Võõrsil 2 }} | |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''[[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused]]''' |- | style="text-align:left;" |'''Osavõtte''' | colspan="3"style="text-align:left;" |7 <small>(2009 esmakordselt)</small> |- | style="text-align:left;" |'''Parim koht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |'''11.''' <small>(2015)</small> |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''[[Meeste maailmameistrivõistlused võrkpallis|Maailmameistrivõistlused]]''' |- | style="text-align:left;" |'''Osavõtte''' | colspan="3"style="text-align:left;" |0 |- | style="text-align:left;" |'''Parim koht''' | colspan="3"style="text-align:left;" |– |- | colspan="4" style="border-bottom:1px #aaa solid;" bgcolor="ADD8E6";|'''[[Võrkpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]''' |- | style="text-align:left;" |'''Osavõtte''' | colspan="3"style="text-align:left;" |0 |- | style="text-align:left;" |'''Parim koht:''' | colspan="3"style="text-align:left;" |– |} {{commonscat}} '''Eesti võrkpallikoondis''' on [[Eesti]] esindusvõistkond [[võrkpall]]is. Koondist haldab [[Eesti Võrkpalli Liit]] ning selle liikmed valib peatreener. Eesti võrkpallikoondis jõudis esimest korda [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniirile 2009. aastal. Kokku on nad osalenud seal seitsmel korral ([[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]], [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]], [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]], [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]], [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]], [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] ja [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]]) ning parimaks saavutuseks on 2015. aastal saavutatud 11. koht. [[Võrkpall olümpiamängudel|Olümpiamängudele]] ega [[Võrkpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustele]] Eesti võrkpallikoondis jõudnud ei ole. Koondise parim koht FIVB maailma edetabelis on olnud 2018. aastal 26. koht. Kahel korral on võidetud [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] (2016 ja 2018). ==Ajalugu== ===Eesti Vabariik (1919–1940)=== [[Võrkpall]] (algselt tuntud kui ''mintonett'') pärineb [[1895]]. aastast [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]] ning hakkas [[Eesti]]s populaarsust koguma [[Vabadussõda|Vabadussõja]] (1918–1920) järel.<ref name="lugemik">[[Valeri Maksimov|Maksimov, Valeri]] 2009. Võrkpalli lugemik.</ref> Võrk- ja [[korvpall]]i koondav [[Eesti Käsipalli Liit (1923)|Eesti Käsipalli Liit]] asutati [[14. detsember|14. detsembril]] [[1923]] [[Toompea]]l.<ref name=lugemik/> Esimesed rahvusvahelised võistlused pidas koondis [[Läti võrkpallikoondis|Lätiga]] 1923. aastal [[Tartu]]s ja [[Tallinn]]as, mis geimigi loovutamata võideti.<ref name="ajaloost">Raul Rähni. [https://www.arhiiv.volley.ee/vorkpalli-ajaloost?l=est 85-aastasel Eesti võrkpallil on kuulsusrikas ajalugu] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 04.06.2024).</ref> Aastatel 1919–1940 maavõistlusi oluliselt ei korraldatud (k.a [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa-]] ja [[Meeste maailmameistrivõistlused võrkpallis|maailmameistrivõistluseid]]) ning koondise enamus kohtumisi toimusid Lätiga. Sel ajal olid Eestis võrkpalluriteks lisaks üliõpilastele põhiliselt kergejõustiklased ja korvpallurid, kelle jaoks võrkpall oli kõrvalala. Koondisel treenerit ei olnud, vaid koondisele valiti kapten, kes valis koondislased, kellega enne maavõistlusi mõned korrad kokku harjutati. Selle aja üks nimekamaid Eesti võrkpallureid oli [[Erich Altosaar]].<ref name=lugemik/> ===Okupatsiooniaastad (1940–1991)=== [[1940]]. aastal liideti Eesti [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu ning iseseisva riigiga koos kadus ka rahvuskoondis. [[Eesti NSV]]-l oli oma koondis, kuid sellega osaleti vaid liidusisestel võistlustel ja spartakiaadidel.<ref name=lugemik/> Esimese [[eestlane|eestlasest]] meesvõrkpallurina sai Nõukogude Liidu A-koondisse [[1970]]. aastal [[Peet Raig]]. Hiljem tuli koondisega olümpiavõitjaks (1980), viiekordseks Euroopa (1975, 1977, 1979, 1981 ja 1983) ja kahekordseks maailmameistriks (1978 ja 1982) [[Viljar Loor]]. Korra tuli Euroopa meistriks (1987) [[Jaanus Lillepuu]].<ref name=lugemik/> ===Taasiseseisvunud Eesti "fantoomkoondis" (1991–1999)=== Eesti Vabariik taastati [[20. august]]il [[1991]] ning taasiseseisvunud Eesti koondise peatreeneriks määrati [[Urmas Saar]]. Samal ajal alustas tegevust Eesti Käsipalli Liidu õigusjärglasena [[Eesti Võrkpalli Liit]] (EVF). 1992. aastast kuulub Eesti [[Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon|Rahvusvahelisse Võrkpalliföderatsiooni]] (FIVB) ja [[Euroopa Võrkpalli Konföderatsioon]]i (CEV).<ref name=lugemik/> Pärast iseseisvumist käis Eesti võrkpallikoondis koos vähe. Koondislaste sõnul puudus järjepidevus, ühine eesmärk ja arusaamad. Aastatel 1991–1999 pidas koondis 41 ametlikku mängu (nendest 6 tiitlivõistluste valikmängud). Juhendajad vahetusid pidevalt.<ref name="keelega">[[Märt Roosna|Roosna, Märt]] 2017. Terava keelega. Avo Keele ja Eesti võrkpallimeeskonna lugu.</ref> 1992. aastal täitis koondise treeneri rolli [[Laimons Raudsepp]] ning osaleti esmakordselt Euroopa meistrivõistluste eelvalikturniiril, kus valikringis mängiti [[Ukraina võrkpallikoondis]]ega. Esimene mäng kaotati 0:3 ning vaatamata korduskohtumise 3:1 võidule edasi ei pääsetud. 1993. aastal loodi Eestis mängivatest mängijatest Eesti klubide koondis. Selle koondisega saadi [[Andrei Ojamets]]a juhendamisel samal aastal [[Türgi]]s toimunud [[Spring Cup]]il kolmas koht. 1995. aasta lõpus Ojamets loobus peatreeneri positsioonist ning uuteks treeneriteks määrati [[Urmas Saar]] ja [[Mati Merirand]], kuid võistlusväljundit koondisele ei olnud (1996. aastal ei pidanud koondis ühtegi ametlikku mängu).<ref name=keelega/><ref>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/EST-Rahvusmeeskonna-kohtumised-16.08.25.pdf Rahvusmeeskonna kohtumised (16.08.2025 seisuga)] Eesti Võrkpalli Liit.</ref> 1996. aasta lõpus naasis koondise etteotsa [[Laimons Raudsepp]]. Samal aastal osaleti maailmameistrivõistluste eelvalikmängudel, kus ühtegi mängu ei võidetud. Rahalistel kaalutlustel otsustas EVF esinduskoondisi 1995.–1999. aastatel Euroopa meistrivõistluste valikturniiridele mitte saata. Veel kahel korral osaleti Spring Cupil, kus esimese turniiri edu korrata ei suudetud.<ref name=lugemik/> ===Tõus 20 Euroopa parema koondise sekka (2000–2004)=== Eesti võrkpallimeeskond otsustati EVF-i poolt taas Euroopa meistrivõistluste valikturniirile saata 2001. aasta võistlustel. [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistriliiga]] klubide juhid polnud aga rahul senise peatreeneri tegemistega ning 2000. aastal Raudsepp tagandati ja uueks peatreeneriks määrati [[Andres Toode]]. 2000. ja 2001. aastal toimunud EM-eelvalikturniiril saadi 4 võidu ja 2 kaotusega alagrupis teine koht, kuid A-gruppi pääsemiseks sellest ei piisanud. 2001. aasta alguses pärast esimesi sõpruskohtumisi loobus Toode peatreeneri ametist ning uueks peatreeneriks sai endine abitreener [[Andres Skuin]]. Tema juhendamisel osaleti samal aastal 2002. aasta MM-eelvalikturniiril, kus kolmest mängust ei saadud ühtegi mängu ega geimivõitu.<ref name=keelega/><ref name=lugemik/> Skuin suri 2003. aasta alguses ning koondise uueks peatreeneriks määrati [[Pärnu VK]] peatreener, [[soomlane|soomlane,]] [[Pasi Sakari Rautio]]. 2002. ja 2003. aastal mängitud 2003-EM eelvalikturniir võideti ühtegi mängu kaotamata ning sellega tõusis koondis [[Euroopa]] "mudaliigast" A-gruppi (20 parema hulka). 2003. aastal osales koondis 2004-OM eelkvalifikatsioonis, kus tänu paremale punktide vahele [[Türgi võrkpallikoondis|Türgi]] vastu pääseti teisele kvalifikatsiooniturniirile. Seal kaotati kõik kolm mängu ning järgmisse faasi ei jõutud. 2004. aastal toimunud 2005-EM valikturniiril jäädi ühe võidu ja viie kaotusega kolmandaks ning finaalturniirile ei pääsetud.<ref name=lugemik/><ref name=keelega/> ===Koondise võtab üle treeneri kogemuseta Keel (2004–2007)=== [[Pilt:Avo Keel.jpg|pisi|150px|vasakul|[[Avo Keel]] juhendas Eesti võrkpallikoondist aastatel 2004–2014]] 2004. aasta sügisel lõppes Rautiol leping ning uue peatreeneri otsingul tehti ettepanek kandideerida treeneri kogemuseta hiljuti erru läinud pikaajalisel koondise kaptenil ja sidemängijal [[Avo Keel]]el, kes osutus valituks. 2005. aastal osaleti 2006-MM valikturniiril, kus kaks esimest valikturniiri läbiti ühe kaotusega ning esmakordselt koondise ajaloos jõuti otsustavale kolmandale valikturniirile. Seal jäädi alla sel ajal Euroopa tipus olnud [[Poola võrkpallikoondis|Poolale]], [[Venemaa võrkpallikoondis|Venemaale]] ja [[Bulgaaria võrkpallikoondis|Bulgaariale]] ning pilet MM-finaalturniirile jäi kahe mänguvõidu kaugusele. Esmakordselt osaleti [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]], kus võideti 12 alagrupimängust kaks ning lõpetati kaheksa koondise konkurentsis viimasena.<ref name=keelega/><ref name=lugemik/> 2006. aasta kevadel võideti esimest korda Spring Cup, kus Eesti koondis oli vahepealsetel aastatel ka osalenud, kuid mille osalejate tase (edetabelite järgi) oli aastatega aina langenud. Osaleti 2007-EM valikturniiril, kus nelja võidu ja kahe kaotusega saadi alagrupis teine koht, mis viis koondise EM-pileti eest võitlema [[Soome võrkpallikoondis|Soomega]]. Kaks omavahelist kohtumist kaotati ning sellega jäädi ilma ka kohast EM-finaalturniiril. Euroopa Liigas saadi 11 kaotuse ja 1 võiduga taas kaheksa koondise seas viimane koht.<ref name=lugemik/> 2007. aastal otsustas Eesti loobuda Euroopa Liigas osalemisest pärast alagruppide loosimise põhjendamatuid korrigeerimisi. Novembris toimus 2008-OM eelkvalifikatsioon, kus kaotati kaks peetud mängu ning järgmisesse ringi ei jõutud.<ref name=keelega/> ===Esimest korda EM-finaalturniiril (2008–2009)=== 2008. aastal toimunud 2009-EM valikturniir oli koondisele läbimurdeline. Eesti oli alagrupis koos [[Poola võrkpallikoondis|Poola]], [[Ungari võrkpallikoondis|Ungari]] ja [[Montenegro võrkpallikoondis|Montenegroga]]. Esimesel alagrupiturniiril [[Poola]]s kaotati vaid kodumeeskonnale. [[Tallinn]]as toimunud turniiril võideti kahes esimeses mängus taas Ungarit ja Montenegrot ning alagrupi teine koht tundus olevat kindel. Poola kaotus Montenegrole jättis aga võimaluse viimases mängus Poolaga (2006-MM finalist) võidelda alagrupi võidu eest (alagrupi võitja pääses otse EM-finaalturniirile, teine koht mängis ''play-off''{{'}}is). 25. mail 2008 toimunud kohtumine võideti kodus 3:2 ning pääseti koondise ajaloos esimest korda EM-finaalturniirile. Otsustavas mängus üllatati koosseisuga: tavapärase kapteni ja sidemängija [[Veiko Lember|Lemberi]] aset täitis põhiliselt [[Kert Toobal]], lisaks mängisid [[Argo Meresaar]], [[Ardo Kreek]], [[Sten Esna]], [[Martti Rosenblatt]], [[Raimo Pajusalu]], [[Keith Pupart]], [[Janis Sirelpuu]], [[Jaanus Nõmmsalu]] ja [[Kristjan Sikaste]] (koondisse kuulus ka vigastatud [[Eerik Jago]] ja Poola turniiril osalenud [[Aivar Silm]]).<ref name=keelega/> 2009. aastal osaleti 2010-MM valikturniiridel, kus teises ringis saadi kahe võidu ja kahe kaotusega alagrupis teine koht (2.-4. kohal tekkis surnud ring, kus Eestil oli parim geimipunktide suhe), mis andis pääsu MM-valiksarja kolmandasse ringi. Eesti vormi tipp oli suunatud mõned nädalad hiljem toimunud EM-finaalturniirile ning kolme kaotusega jäädi MM-valikturniiri kolmanda ringi alagrupis viimaseks.<ref name=keelega/> Septembris 2009 osales Eesti esimest korda [[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril ([[Türgi]]s). Alagrupis kaotati mängud [[Venemaa võrkpallikoondis|Venemaale]] (1:3), [[Hollandi võrkpallikoondis|Hollandile]] (1:3) ja [[Soome võrkpallikoondis|Soomele]] (0:3), millega jäädi alagrupis viimaseks ja võistlustel 16 koondise seas 14ndaks.<ref name=keelega/> ===Teist korda EM-finaalturniiril (2010–2011)=== 2010. aastal osaleti koondisega 2011-EM valikturniiril. Alagrupis jäädi kahe kaotuse ja nelja võiduga [[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaa]] järel teiseks, mis viis otsustavateks ''play-off'' mängudeks kokku [[Hollandi võrkpallikoondis|Hollandiga]]. Mõlemad kohtumised võideti (3:1 ja 3:0) ning tagati teist korda pääs EM-finaalturniirile.<ref name=keelega/> FIVB maailma edetabelis paiknes Eesti 48. kohal.<ref>Liis Velsker. [https://sport.postimees.ee/295008/eesti-meeskond-on-fivb-edetabelis-48-kohal Eesti meeskond on FIVB edetabelis 48. kohal] Postimees arhiiv, 03.08.2010.</ref> Peatreener [[Avo Keel]] valiti Eesti 2010. [[aasta treener|spordiaasta treeneriks]] ja koondis [[aasta võistkond|spordiaasta võistkonnaks]].<ref>[https://tv.delfi.ee/artikkel/67220226/aasta-treener-edu-toi-jalad-maas-kaimine Aasta treener: edu tõi jalad maas käimine] Delfi, 26.12.2010.</ref><ref>Kristi Vahemaa. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51289278/aasta-voistkond-valge-mustlane-vaga-vesi-jutupaunik-ja-toomees Aasta võistkond: valge mustlane, vaga vesi, jutupaunik ja töömees] 29.12.2010.</ref> 2011. aasta tippsündmuseks oli septembris [[Tšehhi]]s (ja [[Austria]]s – seal Eesti ei mänginud) toimunud [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniir. Alagrupiturniiri alustati 0:3 kaotustega [[Venemaa võrkpallikoondis|Venemaale]] ja [[Tšehhi võrkpallikoondis|Tšehhile]]. Otsustav mäng [[Portugali võrkpallikoondis|Portugaliga]] võideti 3:0, mis andis alagrupis kolmanda koha ja edasipääsu 12. parema hulka. ''Play-off''{{'}}is oli Eesti vastaseks [[Bulgaaria võrkpallikoondis|Bulgaaria]], kellele kaotati kindlalt 0:3. Kokkuvõttes saadi võistlustel 16 koondise konkurentsis 12. koht.<ref name=keelega/> Novembris 2011 osaleti ka 2012-OM eelkvalifikatsioonis, kus alagrupp võideti ühe võidu ja ühe kaotusega.<ref>[https://sport.err.ee/7877/vorkpallikoondis-alistas-turklased-kuivalt-ja-voitis-alagrupi Võrkpallikoondis alistas türklased kuivalt ja võitis alagrupi] ERR arhiiv, 24.11.2011.</ref> Poolfinaalis kaotati [[Hispaania võrkpallikoondis|Hispaaniale]] ja kvalifikatsiooni ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/7913/eesti-kaotas-eduseisust-1-3-hispaaniale-ja-olumpiale-ei-paase Eesti kaotas eduseisust 1:3 Hispaaniale ja olümpiale ei pääse] ERR arhiiv, 25.11.2011.</ref> FIVB maailma edetabelis tõusti 36. kohale.<ref>[https://sport.err.ee/8424/vorkpallikoondis-maailma-edetabelis-36-kohal-juhib-brasiilia Võrkpallikoondis maailma edetabelis 36. kohal, juhib Brasiilia] ERR arhiiv, 07.12.2011.</ref> ===Keele aeg koondise ees saab läbi (2012–2014)=== 2012. aastal vaatamata peatreeneri soovile ei osaletud jätkuvalt Euroopa Liigas, samuti loobusid tugevamad vastased planeeritud sõpruskohtumistest. Septembris toimunud 2013-EM valikturniiri eel oli koondis saanud mängupraktikat soovitust vähem. Alagrupis võideti kaks mängu ning kaotati neli, millega saadi kolmas koht ja jäädi EM-finaalturniirilt välja. Kusjuures esimesed kolm kaotust olid 2:3, mis andis viimase mängu eel [[Hollandi võrkpallikoondis|Hollandiga]] veel võimaluse võidu korral edasi pääseda, kuid seda realiseerida ei suudetud.<ref name=keelega/> FIVB maailma edetabelis langeti kaks kohta ning oldi 38. kohal.<ref>Märt Roosna. [https://www.ohtuleht.ee/sport/488863/eesti-vorkpallikoondis-kukkus-maailma-edetabelis-suurbritannia-tousis-skandaalsel-moel Eesti võrkpallikoondis kukkus maailma edetabelis, Suurbritannia tõusis skandaalsel moel] Õhtuleht, 16.08.2012.</ref> EM-finaalturniirilt kõrvale jäämise tõttu oli 2013. aasta koondisesuvi lühike, võisteldi vaid kevadel. Mais osaleti [[Rakvere]]s toimunud 2014-MM esimesel valikturniiril, kus osade osalejate suureks pahameeleks alagrupid mitte ei loositud vaid jagati vastavalt küsimusi tekitavale "geograafilise printsiibile". Oma alagrupp võideti ning pääseti teise valikturniiri, mis toimus 2014. aasta jaanuaris [[Ludwigsburg]]is. Kaotati [[Türgi võrkpallikoondis|Türgile]] (0:3) ja [[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaale]] (0:3), võideti küll [[Horvaatia võrkpallikoondis|Horvaatiat]] (3:1), kuid kolmanda kohaga kolmandale valikturniirile ei pääsetud. See turniir jäi viimaseks ka peatreener Avo Keelele.<ref name=keelega/> ===Creţuga tagasi Euroopa Liigas ja EM-finaalturniiril (2014–2015)=== Uueks peatreeneriks valiti Rumeenia ja Austria kodakondsusega [[Gheorghe Creţu]].<ref>[https://sport.err.ee/52857/eesti-vorkpallikoondise-peatreeneriks-sai-endine-rumeenia-koondise-juhendaja Eesti võrkpallikoondise peatreeneriks sai endine Rumeenia koondise juhendaja] ERR arhiiv, 09.04.2014.</ref> Uue peatreeneri all mängiti pärast kahte sõpruskohtumist 2014. aasta mais 2015-EM valikturniir. Alagrupis saadi nelja võidu ja kahe kaotusega teine koht ning pileti eest EM-finaalturniirile tuli mängida [[Rootsi võrkpallikoondis|Rootsiga]] ''play-off''{{'}}i.<ref>[https://sport.err.ee/55331/eesti-vorkpallikoondis-mangib-em-finaalturniiri-koha-eest-rootsiga Eesti võrkpallikoondis mängib EM-finaalturniiri koha eest Rootsiga] ERR arhiiv, 01.06.2014.</ref> 2014. aasta septembris paiknes Eesti koondis FIVB maailma edetabelis 41. kohal.<ref>[https://sport.err.ee/60386/eesti-vorkpallikoondis-kerkis-maailma-edetabelis-juhib-brasiilia Eesti võrkpallikoondis kerkis maailma edetabelis, juhib Brasiilia] ERR arhiiv, 24.09.2014.</ref> 2015. aasta mais toimusid 2015-EM valikturniiri ''play-off'' mängud Rootsiga, mille Eesti kindlalt võitis (3:1 ja 3:0) ning tagas sellega kolmandat korda koha EM-finaalturniiril.<ref>[https://sport.err.ee/71005/eesti-vorkpallikoondis-tagas-koha-em-finaalturniirile Eesti võrkpallikoondis tagas koha EM-finaalturniirile] ERR arhiiv, 31.05.2015.</ref> Pärast 2006. aastat osaleti esimest korda taas [[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]]. Alagrupiturniir läbiti ühegi kaotuseta (10 võitu, 0 kaotust) ning pääseti ''final four'' turniirile.<ref>[https://sport.err.ee/73931/eesti-vorkpallikoondis-lopetas-euroopa-liiga-alagrupi-kumne-voiduga-kumnest Eesti võrkpallikoondis lõpetas Euroopa liiga alagrupi kümne võiduga kümnest] ERR arhiiv, 09.08.2015.</ref> Poolfinaalis kaotati 0:3 [[Makedoonia võrkpallikoondis|Makedooniale]] ning kolmanda koha mängus sama tulemusega [[Poola võrkpallikoondis|Poolale]], kokkuvõttes saadi neljas koht.<ref>[https://sport.err.ee/74108/eesti-vorkpallikoondis-kaotas-euroopa-liiga-poolfinaalis Eesti võrkpallikoondis kaotas Euroopa liiga poolfinaalis] ERR arhiiv, 13.08.2015.</ref><ref>[https://sport.err.ee/74170/fotod-vorkpallikoondis-pidi-pronksimangus-poola-paremust-tunnistama FOTOD | Võrkpallikoondis pidi pronksimängus Poola paremust tunnistama] ERR arhiiv, 14.08.2015.</ref> Eesti koondise keskblokeerija [[Ardo Kreek]] valiti teise keskblokeerijana turniiri sümboolsesse koosseisu.<ref>[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionNews.aspx?NewsID=21056&ID=814 Slovenia win European League title!] CEV arhiiv, 14.08.2015.</ref> 2015. aasta koondisesuvi kulmineerus oktoobris [[Itaalia]]s (ja [[Bulgaaria]]s – seal Eesti ei mänginud) toimunud [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiriga. Alagrupis saadi ühe võidu ja kahe kaotusega kolmas koht, millega pääseti ''play-off''{{'}}i, kus oli vastaseks [[Serbia võrkpallikoondis|Serbia]].<ref>[https://sport.err.ee/76772/eesti-vorkpallikoondis-purustas-horvaatia-ja-paases-edasi Eesti võrkpallikoondis purustas Horvaatia ja pääses edasi] ERR arhiiv, 11.10.2015.</ref> Pingelises mängus kaotati Serbiale 2:3 (viies geim minimaalse vahega 13:15) ning langeti konkurentsist (Serbia sai lõpuks võistlustel teise koha).<ref>[https://sport.err.ee/76879/eesti-vorkpallikoondis-kaotas-kahegeimilisest-eduseisust-serbiale Eesti võrkpallikoondis kaotas kahegeimilisest eduseisust Serbiale] ERR arhiiv, 13.10.2015.</ref> Eesti sai seni parima tulemuse EM-il ning lõpetas 16 koondise konkurentsis 11. kohal.<ref>[https://sport.err.ee/76930/gheorghe-cretu-ma-olen-koondise-ule-vaga-uhke Gheorghe Cretu: ma olen koondise üle väga uhke] ERR arhiiv, 14.10.2015.</ref> Vaatamata edukale koondisesuvele langes Eesti FIVB maailma edetabelis 45.–46. kohale.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/72745359/misasja-vorkpallikoondis-hoopis-langes-eduka-emi-jarel-maailma-edetabelis Misasja?! Võrkpallikoondis hoopis langes eduka EMi järel maailma edetabelis!] Delfi, 20.10.2015.</ref> ===Euroopa Liiga võit ja pääs Maailmaliigasse (2016–2017)=== 2016. aasta suve esimeses pooles osaleti taas Euroopa Liigas. Sarnaselt eelmise aastaga võideti alagrupiturniiril kõik mängud (6 võitu, 0 kaotust) ning pääseti ''final four'' turniirile.<ref>Lembitu Kuuse. [https://sport.err.ee/87748/vassiljev-3-2-voidu-pealt-poolfinaali-minna-on-kergem-kui-3-0-pealt Vassiljev: 3:2 võidu pealt poolfinaali minna on kergem kui 3:0 pealt] ERR arhiiv, 21.06.2016.</ref> Poolfinaalis võideti 3:2 [[Bulgaaria võrkpallikoondis|Bulgaaria B-koondist]] ning finaalis 3:0 [[Makedoonia võrkpallikoondis|Makedoonia]]. Turniiri sümboolsesse koosseisu valiti Eesti koondisest libero [[Rait Rikberg]], sidemängija [[Kert Toobal]] ja nurgaründaja [[Robert Täht]] (kellele omistati ka kõige väärtuslikuma mängija auhind). Liiga võit tagas koondisele koha [[Võrkpalli Maailmaliiga|Maailmaliigas]].<ref>[https://sport.err.ee/88188/eesti-vorkpallikoondis-joudis-euroopa-liigas-finaali Eesti võrkpallikoondis jõudis Euroopa liigas finaali] ERR arhiiv, 01.07.2016.</ref><ref>[https://sport.err.ee/88230/eesti-vorkpallikoondis-voitis-euroopa-liiga-ja-paases-maailmaliigasse Eesti võrkpallikoondis võitis Euroopa liiga ja pääses Maailmaliigasse] ERR arhiiv, 02.07.2016.</ref> Eduka turniiriga tehti hüpe ka FIVB maailma edetabelis ning tõusti 38. kohale.<ref>[https://sport.err.ee/91210/eesti-meeste-vorkpallikoondis-on-maailma-edetabelis-38-kohal Eesti meeste võrkpallikoondis on maailma edetabelis 38. kohal] ERR arhiiv, 01.09.2016.</ref> Sügisel võeti osa 2017-EM valikturniirist, kus alagrupis saadi 3 võidu ja 3 kaotusega teine koht.<ref>[https://sport.err.ee/92206/eesti-vorkpallikoondis-alistas-kindlalt-tsehhi-ja-jatkab-em-pileti-puudmist Eesti võrkpallikoondis alistas kindlalt Tšehhi ja jätkab EM-pileti püüdmist] ERR arhiiv, 25.09.2016.</ref> Piletile EM-finaalturniirile mängiti [[Läti võrkpallikoondis|Lätiga]], kus mõlemad mängud võideti (3:2 ja 3:0) ning tagati neljandat korda pääs EM-finaalturniirile.<ref>[https://sport.err.ee/92820/latist-kindlalt-jagu-saanud-eesti-vorkpallikoondis-paases-em-finaalturniirile Lätist kindlalt jagu saanud Eesti võrkpallikoondis pääses EM-finaalturniirile] ERR arhiiv, 09.10.2016.</ref> 2017. aasta kevadel osaleti 2018-MM valikturniiri teises ringis [[Tallinn]]as. Nelja võidu ja ühe kaotusega saadi [[Venemaa võrkpallikoondis|Venemaa]] järel alagrupis teine koht ning pääseti kolmandasse ringi.<ref>Kristjan Kalkun. [https://sport.err.ee/598797/toobal-vottis-valikturniiri-kokku-numbrites-oli-asi-lihtsam-kui-valjakul Toobal võttis valikturniiri kokku: numbrites oli asi lihtsam kui väljakul] ERR arhiiv, 29.05.2017.</ref> Juunis osaleti esimest korda Maailmaliigas (3. tugevusgrupis). Alagrupiturniirilt pääseti viie võidu ja ühe kaotusega kolmandatena (12 koondisest) finaalturniirile.<ref>[https://sport.err.ee/601442/eesti-koondis-alistas-kreeka-ja-paases-maailmaliiga-finaalturniirile Eesti koondis alistas Kreeka ja pääses Maailmaliiga finaalturniirile] ERR arhiiv, 11.06.2017.</ref> Poolfinaalis alistati 3:0 [[Mehhiko võrkpallikoondis|Mehhiko]] ning finaalis sama tulemusega [[Hispaania võrkpallikoondis|Hispaania]].<ref>[https://sport.err.ee/602756/eesti-vorkpallikoondis-alistas-mehhiko-ja-kohtub-finaalis-hispaaniaga Eesti võrkpallikoondis alistas Mehhiko ja kohtub finaalis Hispaaniaga] ERR arhiiv, 18.06.2017.</ref><ref>[https://sport.err.ee/602850/eesti-vorkpallikoondis-ei-andnud-maailmaliiga-finaalis-hispaaniale-geimigi Eesti võrkpallikoondis ei andnud Maailmaliiga finaalis Hispaaniale geimigi] ERR arhiiv, 19.06.2017.</ref> Kokkuvõttes andis see maailma tugevaimas liigas 36 koondise hulgas 25. koha. Juulis toimus 2018-MM valikturniiri kolmas ring, kus kolme võidu ja kahe kaotusega saadi [[Belgia võrkpallikoondis|Belgia]] järel alagrupis teine koht. Kusjuures jäi koondis MM-finaalturniirile pääsust vaid ühe mänguvõidu kaugusele.<ref>[https://sport.err.ee/608934/belgia-vastu-avageimi-voitnud-eesti-vorkpallikoondis-jai-mm-i-ukse-taha Belgia vastu avageimi võitnud Eesti võrkpallikoondis jäi MM-i ukse taha] ERR arhiiv, 23.07.2017.</ref> FIVB maailma edetabelis tõusti augusti alguseks 32. kohale.<ref>[https://sport.err.ee/611921/eesti-vorkpallikoondis-on-maailma-edetabelis-32-kohal Eesti võrkpallikoondis on maailma edetabelis 32. kohal] ERR arhiiv, 09.08.2017.</ref> 2017 koondisesuve lõpetas augusti lõpus [[Poola]]s toimunud [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniir. Alagrupis kaotati [[Soome võrkpallikoondis|Soomele]] (2:3), [[Serbia võrkpallikoondis|Serbiale]] (2:3) ja [[Poola võrkpallikoondis|Poolale]] (0:3) ning jäädi oma alagrupis ühegi võiduta viimasele kohale. Koguarvestuses andis see 16 koondise konkurentsis 13. koha.<ref>[https://sport.err.ee/615185/eesti-koondis-kaotas-poolale-kolmes-geimis Eesti koondis kaotas Poolale kolmes geimis] ERR arhiiv, 28.08.2017.</ref> A-alagrupi parimaks nurgaründajaks valiti [[Robert Täht]] ning keskblokeerijaks [[Ardo Kreek]].<ref>[https://sport.err.ee/615568/video-taht-ja-kreek-valiti-a-grupi-parimate-hulka VIDEO | Täht ja Kreek valiti A-grupi parimate hulka] ERR arhiiv, 30.08.2017.</ref> Peatreener [[Gheorghe Creţu]]t tunnustati Eesti 2017. [[aasta treener|spordiaasta parima treeneri]] auhinnaga.<ref>[https://sport.err.ee/650946/aasta-treeneriks-valiti-gheorghe-cretu Aasta treeneriks valiti Gheorghe Cretu] ERR arhiiv, 27.12.2017.</ref> ===Õnnestumised, pettumused ja Creţu lahkumine (2018–2019)=== 2018. aasta eel reformiti 36 koondisega Maailmaliiga 16 koondisega [[Võrkpalli Rahvuste liiga|Rahvuste liigaks]]. Euroopa Liiga jagati kahte tugevusgruppi (12 parema koondisega Euroopa Kuldliiga ja Euroopa Hõbeliiga). Euroopa Liigast Rahvuste liigasse üleminekuturniiriks loodi [[Meeste FIVB Challenger Cup|Challenger Cup]].<ref>[https://sport.err.ee/648315/eesti-vorkpallikoondised-osalevad-uuenenud-euroopa-liigas Eesti võrkpallikoondised osalevad uuenenud Euroopa liigas] ERR arhiiv, 12.12.2017.</ref> Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile pääsevate koondiste arvu tõsteti kuueteistkümnelt kahekümne neljale. 2018. aasta koondisesuvi algas Euroopa Kuldliigaga, kus võideti oma alagrupp viie võidu ja ühe kaotusega ning pääseti ''final four'' turniirile.<ref>[https://sport.err.ee/837548/eesti-vorkpallikoondis-alistas-slovakkia-ja-teenis-koha-finaalturniirile Eesti võrkpallikoondis alistas Slovakkia ja teenis koha finaalturniirile] ERR arhiiv, 06.06.2018.</ref> Poolfinaalis võideti 3:0 [[Portugali võrkpallikoondis|Portugali]] ning finaalis sama tulemusega [[Tšehhi võrkpallikoondis|Tšehhi]] ning kvalifitseeruti sellega Challenger Cupile.<ref>[https://sport.err.ee/839261/eesti-vorkpallikoondis-tagas-koha-kuldliiga-finaalis Eesti võrkpallikoondis tagas koha Kuldliiga finaalis] ERR arhiiv, 13.06.2018.</ref> Euroopa Kuldliiga sümboolsesse koosseisu valiti Eesti koondisest nurgaründaja [[Oliver Venno]], keskblokeerija [[Andri Aganits]] ja sidemängija [[Kert Toobal]], turniiri kõige väärtuslikuma mängija auhinna pälvis [[Renee Teppan]].<ref>[https://sport.err.ee/839561/eesti-vorkpallikoondis-voitis-euroopa-kuldliiga Eesti võrkpallikoondis võitis Euroopa Kuldliiga] ERR arhiiv, 14.06.2018.</ref> Challenger Cupil saadi kuue koondise konkurentsis kolmas koht ning Rahvuste liigasse ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/841911/eesti-vorkpallikoondis-teenis-challenger-cupil-pronksmedalid Eesti võrkpallikoondis teenis Challenger Cupil pronksmedalid] ERR arhiiv, 24.06.2018.</ref> 2019-EM valikturniiril võideti alagrupis kõik neli mängu ning pääseti viiendat korda EM-finaalturniirile.<ref>[https://sport.err.ee/856341/eesti-vorkpallikoondis-alistas-iisraeli-ja-joudis-em-finaalturniirile Eesti võrkpallikoondis alistas Iisraeli ja jõudis EM-finaalturniirile] ERR arhiiv, 26.08.2018.</ref> Novembris oldi FIVB maailma edetabelis 26. kohal, mis oli küll koondise seni parim koht, kuid 2020-OM valikturniirist jäi Eestit lahutama üks koht ja üks punkt.<ref>Karl Rinaldo. [https://web.archive.org/web/20240505093517/https://vorkpall24.ee/eesti-koondis-paases-ule-noatera-tokyo-om-i-kvalifikatsiooniturniirile/ Esialgne info osutus valeks: Eesti tõusis maailma edetabelis 12 kohta, kuid OM-kvalifikatsiooniturniirile ilmselt ei pääse] Võrkpall24, 16.11.2018.</ref> Creţu valiti teist aastat järjest Eesti spordiaasta parimaks treeneriks.<ref>[https://sport.err.ee/887800/aasta-treeneriks-nimetati-teist-aastat-jarjest-gheorghe-cretu Aasta treeneriks nimetati teist aastat järjest Gheorghe Cretu] ERR arhiiv, 27.12.2018.</ref> 2019. aastal sai [[Eesti]] õiguse korraldada Euroopa Kuldliiga finaalturniiri (tähistamaks Eesti võrkpalli 100. juubeliaastat).<ref>[https://sport.err.ee/918221/eesti-vorkpalli-100-aasta-juubelit-tahistatakse-kuldliiga-finaalturniiriga Eesti võrkpalli 100 aasta juubelit tähistatakse Kuldliiga finaalturniiriga] ERR arhiiv, 08.03.2019.</ref> Kuna korraldajatena oli Eestil koht ''final four''<nowiki/>'is tagatud, anti mitmetele kogenud mängijatele pikemalt aega puhkamiseks ning mängiti suuremalt jaolt noorendatud koosseisuga.<ref>[https://sport.err.ee/926096/vorkpallikoondis-alustab-koondisesuve-noorendatud-koosseisuga Võrkpallikoondis alustab koondisesuve noorendatud koosseisuga] ERR arhiiv, 02.04.2019.</ref><ref>Karl Rinaldo. [https://web.archive.org/web/20231129015242/https://vorkpall24.ee/eesti-koondise-vangerdused-neli-meest-saadeti-puhkusele-raskekahurvagi-votab-ohjad-ule/ Eesti koondise vangerdused: neli meest saadeti puhkusele, raskekahurvägi võtab ohjad üle] Võrkpall24, 05.06.2019.</ref> Alagrupis saadi kahe võidu ja nelja kaotusega viimane (neljas) koht.<ref>[https://sport.err.ee/952787/eesti-meeste-vorkpallikoondis-pidi-tunnistama-hispaania-paremust Eesti meeste võrkpallikoondis pidi tunnistama Hispaania paremust] ERR, 15.06.2019.</ref> Poolfinaalis kaotati [[Türgi võrkpallikoondis|Türgile]] 1:3 ja pronksimäng [[Hollandi võrkpallikoondis|Hollandile]] 0:3 ning saadi liigas neljas koht.<ref>[https://sport.err.ee/954959/eesti-kaotas-turgile-ja-kuldliiga-finaali-ei-joudnud Eesti kaotas Türgile ja Kuldliiga finaali ei jõudnud] ERR, 21.06.2019.</ref><ref>[https://sport.err.ee/955109/eesti-vorkpallikoondis-kaotas-kuldliiga-pronksimangu-kuivalt Eesti võrkpallikoondis kaotas Kuldliiga pronksimängu kuivalt] ERR, 22.06.2019.</ref> Septembris toimus [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniir. Alagrupis kaotati kõik viis mängu, jäädi alagrupis viimasele (kuuendale) kohale ning kogu arvestuses saadi 24 koondise seas viimane koht.<ref>[https://sport.err.ee/981602/eesti-vorkpallikoondis-lopetas-em-i-kindla-kaotusega-ukrainale Eesti võrkpallikoondis lõpetas EM-i kindla kaotusega Ukrainale] ERR, 18.09.2019.</ref> Pärast EM-i lõppu teatas Creţu, et loobub edasisest peatreeneritööst, ehkki alaliit oli valmis temaga koostööd jätkama.<ref>[https://sport.err.ee/981910/cretu-teatas-ametist-lahkumisest Cretu teatas ametist lahkumisest] ERR, 19.09.2019.</ref> ===Eesti langeb FIVB maailma edetabelis 42 kohta ja korraldab EM-finaalturniiri (2020–2021)=== [[Pilt:2020047144121 2020-02-16 DVV Pokalfinale - 0429 - B70I7390.jpg|pisi|[[Cédric Énard]] juhendas Eesti võrkpallikoondist aastatel 2020–2021]] 2019. aasta juunis tegi CEV teatavaks, et [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021. aasta EM-finaalturniiri]] üheks alagrupiturniiri korraldajaks on [[Eesti]].<ref>Karl Rinaldo. [https://web.archive.org/web/20240505093517/https://vorkpall24.ee/eesti-kinnitati-2021-aasta-em-finaalturniiri-uheks-korraldajaks/ Eesti kinnitati 2021. aasta EM-finaalturniiri üheks korraldajaks!] Võrkpall24, 21.06.2019.</ref> Sama aasta viimastel päevadel tehti teatavaks, et koondise uueks peatreeneriks saab [[prantslane]] [[Cédric Énard]].<ref>[https://sport.err.ee/1018669/meeste-vorkpallikoondist-asub-juhendama-prantslane-naiste-koondist-itaallane Meeste võrkpallikoondist asub juhendama prantslane, naiste koondist itaallane] ERR, 29.12.2019.</ref> 2020. aasta veebruaris avaldati uue süsteemiga FIVB maailma edetabel, kus Eesti koondis oli langenud 26. kohalt 68. kohale (uues edetabelis võeti arvesse vaid 2019. aasta tulemusi).<ref>[https://sport.postimees.ee/6887112/meeste-vorkpallikoondis-tegi-maailma-edetabelis-vabalanguse Meeste võrkpallikoondis tegi maailma edetabelis vabalanguse] Postimees, 01.02.2020.</ref> FIVB otsustas 2020. aasta lõpus edaspidi mitte korralda MM-valiksarju ning nende asemel täita kohad maailma edetabeli alusel.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/91888415/nonsenss-ajuvaba-eesti-vorkpallikoondis-sai-halva-uudise „Nonsenss, ajuvaba.” Eesti võrkpallikoondis sai halva uudise] Delfi, 07.12.2020.</ref> 2020. aasta alguses levis [[koroonapandeemia]]. Selle tõttu jäeti ära Euroopa Liiga, samuti ei pidanud Eesti osalema korraldajatena EM-valiksarjas. Koondis küll kogunes, kuid mängiti vaid mõned sõpruskohtumised Soome ja Lätiga.<ref>Anu Säärits. [https://sport.err.ee/1094610/eesti-vorkpallikoondist-ootab-luhike-suvi Eesti võrkpallikoondist ootab lühike suvi] ERR, 26.05.2020.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1116889/eesti-vorkpallimeeskond-ei-soida-poola-kontrollmangudele Eesti võrkpallimeeskond ei sõida Poola kontrollmängudele] ERR, 25.07.2020.</ref> 2021. aastal korraldati taas Euroopa Kuldliiga, kus osales ka Eesti. Alagrupiturniir läbiti kaotuseta (6 võitu, 0 kaotust) ning pääseti ''final four'' turniirile.<ref>[https://sport.err.ee/1608237690/eduka-turniiri-lopetanud-eesti-vorkpallikoondis-alistas-lati Eduka turniiri lõpetanud Eesti võrkpallikoondis alistas Läti] ERR, 06.06.2021.</ref> Poolfinaali [[Türgi võrkpalliklubi|Türgi]] vastu asuti 2:0 juhtima, kuid kaotati mäng lõpuks 2:3.<ref>[https://sport.err.ee/1608252627/eesti-vorkpallikoondis-mangis-eduseisu-maha-ja-kaotas-kuldliigas-turgile Eesti võrkpallikoondis mängis eduseisu maha ja kaotas Kuldliigas Türgile] ERR, 19.06.2021.</ref> Kolmanda koha mängus võideti kindlalt 3:0 [[Belgia võrkpallikoondis|Belgiat]] ning saadi pronksmedal.<ref>[https://sport.err.ee/1608253113/eesti-vorkpallikoondis-alistas-kindlalt-belgia-ja-teenis-kuldliigas-pronksi Eesti võrkpallikoondis alistas kindlalt Belgia ja teenis Kuldliigas pronksi] ERR, 20.06.2021.</ref> 2021. aasta septembris toimus ajaloo esimene kodune EM-finaalturniir ([[Saku Suurhall]]is, [[Tallinn]]as). Eesti kaotas esimese mängu [[Läti võrkpallikoondis|Lätile]] (1:3) ning samuti said vigastada nurgaründajad [[Karli Allik]], [[Robert Täht]] ja [[Märt Tammearu]], esimese asemel toodi meditsiinilise jokkerina koondise juurde [[Stefan Kaibald]].<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/94477681/kogu-tode-mangust-eesti-mang-karises-nurgarundajate-pealt-keele-uljas-ennustus-lakski-taide KOGU TÕDE MÄNGUST | Eesti mäng kärises nurgaründajate pealt, Keele uljas ennustus läkski täide] Delfi, 01.09.2021.</ref><ref>Madis Kalvet. [https://sport.delfi.ee/artikkel/94496719/eesti-vorkpallikoondis-sai-vigastud-karli-alliku-asemele-em-ile-tuua-jokkerina-uue-mangija Eesti võrkpallikoondis sai vigastud Karli Alliku asemele EM-ile tuua jokkerina uue mängija] Delfi, 03.09.2021.</ref> Järgmine mäng [[Slovakkia võrkpallikoondis|Slovakkia]] vastu võideti (3:2), kuid kaotati ka [[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaale]] (0:3), [[Horvaatia võrkpallikoondis|Horvaatiale]] (2:3) ja [[Prantsusmaa võrkpallikoondis|Prantsusmaale]] (0:3), mis andis alagrupis viimase (kuuenda) koha ning üldarvestuses 21. koha.<ref>[https://sport.err.ee/1608332705/eesti-em-finaalturniir-loppes-kindla-kaotusega-prantsusmaale Eesti EM-finaalturniir lõppes kindla kaotusega Prantsusmaale] ERR, 09.09.2021.</ref> Jaanuaris 2022 teatati, et peatreener Énard enam selles ametis ei jätka.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/95580545/otsus-kups-eesti-vorkpallikoondis-saab-enardi-asemel-uue-juhendaja-taas-valismaalt Otsus küps. Eesti võrkpallikoondis saab Énardi asemel uue juhendaja, taas välismaalt] Delfi, 06.01.2022.</ref> ===Kuuendat korda EM-finaalturniiril (2022–2023)=== [[Pilt:Eesti võrkpallikoondis 2022.jpg|pisi|Eesti võrkpallikoondis 2022. aasta kevadel]] [[Pilt:Alar Rikberg 2022.jpg|pisi|150px|vasakul|[[Alar Rikberg]] on Eesti võrkpallikoondise peatreener alates 2023. aastast]] 2022. aastal sai koondise peatreeneriks [[itaallane]] [[Fabio Soli]].<ref>[https://sport.err.ee/1608461372/meeste-vorkpallikoondise-uueks-peatreeneriks-sai-itaallane-fabio-soli Meeste võrkpallikoondise uueks peatreeneriks sai itaallane Fabio Soli] ERR, 10.01.2022.</ref> 2022. aasta [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|Euroopa Kuldliiga]] alagrupiturniiril saadi nelja võidu ja kahe kaotusega teine koht ning jäädi finaalturniirilt välja.<ref>[https://sport.err.ee/1608626416/vorkpallikoondise-kohtumine-tsehhiga-jaab-koroonaviiruse-tottu-ara Võrkpallikoondise kohtumine Tšehhiga jääb koroonaviiruse tõttu ära] ERR, 10.06.2022.</ref> Augustis toimus 2023. aasta EM-i valikturniir, kus Eesti sai kahe võidu ja kahe kaotusega alagrupis teise koha ning tagas kuuendat korda pääsu EM-finaalturniirile.<ref>[https://sport.err.ee/1608687439/eesti-vorkpallikoondis-ei-voitnud-belgia-vastu-geimigi-kuid-paases-em-ile Eesti võrkpallikoondis ei võitnud Belgia vastu geimigi, kuid pääses EM-ile] ERR, 17.08.2022.</ref> 2023. aasta alguses teatati Soli lahkumisest koondise peatreeneri positsioonilt, kuna Itaalia meistriliiga kehtestas reegli, et sealsed peatreenerid ei tohi paralleelselt tegutseda rahvuskoondise peatreenerina.<ref>[https://sport.err.ee/1608866039/meeste-vorkpallikoondise-peatreener-lahkub-ametist Meeste võrkpallikoondise peatreener lahkub ametist] ERR, 27.01.2023.</ref> 2023. aastal sai koondise peatreeneriks koondise pikaajaline (18. aastat koondise juures olnud) statistik ja abitreener [[Alar Rikberg]].<ref>[https://sport.err.ee/1608906968/meeste-vorkpallikoondis-saab-eestlasest-peatreeneri Meeste võrkpallikoondis saab eestlasest peatreeneri] ERR, 07.03.2023.</ref> Suve esimeses pooles osaleti [[2023. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|Euroopa Kuldliigas]], kus oma alagrupis saadi kolme võidu ja kolme kaotusega kolmas koht ning ''final four'' turniirile taas ei pääsetud.<ref>[https://sport.err.ee/1609010294/meeste-vorkpallikoondis-jai-taas-soomele-alla Meeste võrkpallikoondis jäi taas Soomele alla] ERR, 17.06.2023.</ref> Suve teises pooles osaleti [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|EM-finaalturniiril]]. Alagrupiturniiril võideti [[Šveitsi võrkpallikoondis|Šveitsi]] (3:2) ning kaotati [[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaale]] (0:3), [[Itaalia võrkpallikoondis|Itaaliale]] (0:3), [[Serbia võrkpallikoondis|Serbiale]] (0:3) ja [[Belgia võrkpallikoondis|Belgiale]] (1:3), millega jäädi alagrupis viiendale (eelviimasele kohale) ning ''play-off''{{'}}i ei pääsetud. Kokkuvõttes andis see Eestile 24 koondise konkurentsis 20. koha.<ref>[https://sport.err.ee/1609089923/eesti-vorkpallikoondis-kaotas-em-il-belgiale-ja-langes-konkurentsist Eesti võrkpallikoondis kaotas EM-il Belgiale ja langes konkurentsist] ERR, 05.09.2023.</ref> ===2026. aasta Euroopa meistrivõistluste tsükkel (2024–2026)=== 2024. aastal muudeti [[2024. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|Euroopa Kuldliiga]] alagrupiturniiri. Kõik 12 võrkpallikoondist olid ühes alagrupis ning kohad alagrupis mängiti välja miniturniiridega, kust neli paremad pääsesid ''final four'' turniirile. Eesti lõpetas alagrupis nelja võidu ja kahe kaotusega neljandana ning kvalifitseerus ''final four'' turniirile.<ref>[https://sport.err.ee/1609359707/eesti-pani-luksemburgi-kindlalt-paika-ja-paases-finaalturniirile Eesti pani Luksemburgi kindlalt paika ja pääses finaalturniirile] ERR, 02.06.2024.</ref> Poolfinaalis kaotati 2:3 [[Horvaatia võrkpallikoondis|Horvaatiale]].<ref>[https://sport.err.ee/1609372205/eesti-pidi-otsustavas-geimis-horvaatia-paremust-tunnistama Eesti pidi otsustavas geimis Horvaatia paremust tunnistama] ERR, 15.06.2024.</ref> Kolmanda koha mängus ei suudetud kolme matšpalli realiseerida ja kaotati 2:3 [[Tšehhi võrkpallikoondis|Tšehhile]] ning saadi kokkuvõttes neljas koht.<ref>[https://sport.err.ee/1609372787/kolm-matspalli-raisanud-eesti-kaotas-kuldliiga-pronksimangus-tsehhile Kolm matšpalli raisanud Eesti kaotas Kuldliiga pronksimängus Tšehhile] ERR, 16.06.2024.</ref> Suve teises pooles toimusid esimesed mängud [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026-EM]] valikturniiril, kus Eesti võitis [[Iisraeli võrkpallikoondis|Iisraeli]] ja [[Horvaatia võrkpallikoondis|Horvaatiat]].<ref>[https://sport.err.ee/1609427548/eesti-vorkpallikoondis-alustas-em-pileti-jahti-kohustusliku-voiduga Eesti võrkpallikoondis alustas EM-pileti jahti kohustusliku võiduga] ERR, 17.08.2024.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1609434163/rikberg-see-oli-see-eesti-koondis-keda-kogu-eestimaa-tahab-naha Rikberg: see oli see Eesti koondis, keda kogu Eestimaa tahab näha] ERR, 24.08.2024.</ref> 2025. aastal otsustas [[Eesti Võrkpalli Liit|EVF]] rahalistel kaalutlustel [[meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liigas]] esinduskoondisi mitte välja panna.<ref>Märt Roosna. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120338265/eesti-koondistel-pole-turniiridel-osalemiseks-raha-renee-teppan-see-on-katastroof Eesti koondistel pole turniiridel osalemiseks raha. Renee Teppan: see on katastroof] Delfi, 21.11.2024.</ref> Koondis kogunes suve teises pooles [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026-EM]] valikturniiriks valmistumiseks, kus võideti [[Horvaatia võrkpallikoondis|Horvaatiat]] ja kaotati [[Iisraeli võrkpallikoondis|Iisraelile]], millest piisas alagrupi võitmiseks ja EM-finaalturniirile kvalifitseerumiseks.<ref>Ken Thor Aabrams. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120375097/eesti-vorkpallikoondises-on-eesoleval-suvel-mitu-olulist-puudujat Eesti võrkpallikoondises on eesoleval suvel mitu olulist puudujat] Delfi, 05.05.2025.</ref><ref>Gunnar Leheste. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120397140/delfi-osijekis-em-ile-paasenud-vorkpallikoondis-poolel-teel-hobuseid-vahetama-ei-hakka-kuidas-kaib-mm-ile-kvalifitseerumine DELFI OSIJEKIS | EM-ile pääsenud võrkpallikoondis poolel teel hobuseid vahetama ei hakka. Kuidas käib MM-ile kvalifitseerumine?] Delfi, 14.08.2025.</ref><ref>Gunnar Leheste. [https://sport.delfi.ee/artikkel/120397015/blogi-strumicast-eesti-vorkpallikoondis-lopetas-em-valiksarja-tuhjade-tribuunide-ees-otsustava-geimi-kaotusega-iisraelile BLOGI STRUMICAST | Eesti võrkpallikoondis lõpetas EM-valiksarja tühjade tribüünide ees otsustava geimi kaotusega Iisraelile] Delfi, 16.08.2025.</ref> 2025. aasta novembris teatas CEV, et [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile]] pääsemiseks ei korraldata eraldi valikturniire ning koondised, kes Maailmaliigas ei osale, saavad finaalturniirile pääsme kindlustada [[meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] kaudu. Lisaks on võimalik Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile kvalifitseeruda eelmiste Euroopa meistrivõistluste tulemuste, maailma edetabeli, korraldajariigi staatuse ning Maailmaliiga kaudu.<ref>Federico Ferraro. [https://www.cev.eu/articles/volleyball/revamped-european-league-to-provide-pathway-to-qualify-for-eurovolley-2028/ Revamped European League to provide pathway to qualify for EuroVolley 2028] CEV, 12.11.2025.</ref> ==Peatreenerid== {{Mitu pilti | kogulaius = 330 | pilt1 = Avo Keel võrkpallur 99.jpg | pilt2 = Trening slovenske reprezentance - 9. avgust 2022 (52277501389) (cropped).jpg | jalus = [[Avo Keel]] (vasakul) ja [[Gheorghe Creţu]] (paremal) on olnud koondise pikima staažiga peatreenerid }} {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Tööaastad |- |align=left|erinevad treenerid||1991–1996 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Laimons Raudsepp]]||1996–2000 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toode]]||2000–2001 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Skuin]]||2001–2003 |- |align=left nowrap|{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pasi Sakari Rautio]]||2003–2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]]||2004–2014 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Gheorghe Creţu]]||2014–2019 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Cédric Énard]]||2020–2021 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]]||2022 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]]||2023– |} ==Tulemused== ===Euroopa meistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|[[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste tulemused]] !rowspan=18| !colspan=3|Kvalifikatsioon |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Soome}} [[1993. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1993]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |2||1||1 |- |colspan="12"| |- |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] | colspan=7 rowspan=4 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||4||2 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2003]] |6||6||0 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[2005. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] |6||1||5 |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2007. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2007]] |8||4||4 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]] | Alagrupp | 14. koht | 3 | 0 | 3 | 2 | 9 |6||5||1 |- |{{Riigi ikoon|Austria}}{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]] | ''play-off'' | 12. koht | 4 | 1 | 3 | 3 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Taani}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2013. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2013]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||2||4 |- |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]] | ''play-off'' | 11. koht | 4 | 1 | 3 | 6 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]] | Alagrupp | 13. koht | 3 | 0 | 3 | 4 | 9 |8||5||3 |- |{{Riigi ikoon|Belgia}}{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}{{Riigi ikoon|Holland}}{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] | Alagrupp | 24. koht | 5 | 0 | 5 | 2 | 15 |4||4||0 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Tšehhi}}{{Riigi ikoon|Eesti}}{{Riigi ikoon|Soome}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] | Alagrupp | 21. koht | 5 | 1 | 4 | 6 | 14 | colspan=3| ''Korraldaja'' |- | {{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}}{{Riigi ikoon|Iisrael}} [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] | Alagrupp | 20. koht | 5 | 1 | 4 | 4 | 14 | 4|| 2|| 2 |- |nowrap| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Soome}}{{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026]] | | | | | | | | 4|| 3||1 |- !Kokku||7||0 EM-i võitu||29||4||25||27||79||76||49||27 |} ===Maailmaliiga ja Rahvuste liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Maailmaliiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2017. aasta võrkpalli Maailmaliiga (mehed)|2017]] | ''Final four'' (Grupp 3) | {{Tooltip|1. koht|Grupi 3 võitja}} {{Tooltip|(25. koht)|Lõppkoht}} | 8 | 7 | 1 | 22 | 7 |- !Kokku||1||0 liigavõitu||8||7||1||22||7 |- |} <small>Alates 2018. aastast asendati Maailmaliiga Rahvuste liigaga.<ref>[http://www.worldofvolley.com/News/Latest_news/FIVB/85965/fivb-drastically-changes-format-for-2018-world-league-and-grand-prix-italy-remain-member-of-elite.html FIVB drastically changes format for 2018 World League and Grand Prix] - World of Volley, 19.06.2017</ref></small> ===Challenger Cup=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Challenger Cupi tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- bgcolor=#cc9966 | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[2018. aasta FIVB Challenger Cup (mehed)|2018]] | Kohamängud | 3. koht | 4 | 2 | 2 | 7 | 7 |- !Kokku||1||0 karikavõitu||4||2||2||7||7 |- |} ===Euroopa Liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|[[Meeste Euroopa Liiga võrkpallis|Euroopa Liiga]] tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2005. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2005]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 2 | 10 | 13 | 33 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2006. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2006]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 1 | 11 | 7 | 34 |- |colspan="8"| |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2015. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2015]] | ''Final four'' | 4. koht | 12 | 10 | 2 | 30 | 13 |- bgcolor=gold |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[2016. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2016]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 8 | 0 | 24 | 7 |- bgcolor=gold | {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2018]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 7 | 1 | 21 | 6 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]] | ''Final four'' | 4. koht | 8 | 2 | 6 | 9 | 22 |- bgcolor=#cc9966 |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]] | ''Final four'' | 3. koht | 8 | 7 | 1 | 23 | 7 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]] | Alagrupp | 5. koht | 6 | 4 | 2 | 13 | 10 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2023. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2023]] | Alagrupp | 8. koht | 6 | 3 | 3 | 11 | 11 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2024. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2024]] |''Final four'' |4. koht |8 |4 |4 |17 |15 |- |colspan="8"| |- |[[2026. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2026]] |Alagrupp |6. koht |6 |5 |1 |17 |4 |- !Kokku||11||2 liigavõitu||94||53||41||185||162 |} ==Koondis== ===Mängijad=== Järgnevad mängijad esindavad Eestit 2026. aastal [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlustel]].<ref name="meeste-koo">[https://sport.err.ee/1610132350/robert-taht-jaab-vigastuse-tottu-em-ilt-eemale-koosseisu-lisati-varblane Robert Täht jääb vigastuse tõttu EM-ilt eemale, koosseisu lisati Varblane] ERR, 08.09.2026.</ref> {| {| class="toccolours" style="text-align:left" |- !width="10px"|Nr !width="100px"|Nimi !width="160px"|Klubi !width="210px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Kaal !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" | 2 || [[Renet Vanker]] || {{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Galati Arcada]] ||nowrap| {{sünniaeg ja vanus|1998|09|22}} || 195 || 78 || 345 || 325 || Sidemängija |- align="left" | 6 || [[Andres Jefanov]] || nowrap|{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[SWD powervolleys Düren]] || {{sünniaeg ja vanus|2008|5|17}} || 207 || || || || Diagonaalründaja |- align="left" | 7 || [[Renee Teppan]] || {{riigi ikoon|Türgi}} [[İBB Spor Kulübü]]|| {{sünniaeg ja vanus|1993|09|26}} || 197 || 89 || 352 || 337 || Diagonaalründaja |- align="left" | 8 || nowrap|[[Märt Tammearu]] || {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Hokkaido Voreas]] || {{sünniaeg ja vanus|2001|03|17}} || 198 || 84 || 352 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 10 || [[Silver Maar]] || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] || {{sünniaeg ja vanus|1999|02|11}} || 185 || 74 || 305 || 295 || Libero |- align="left" | 12 || [[Alari Saar]] || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Pärnu VK]] || {{sünniaeg ja vanus|1996|03|28}}|| 177 || || 305 || 270 || Libero |- align="left" | 15 || [[Tristan Täht]] || {{riigi ikoon|Belgia}} [[VC Greenyard Maaseik|Maaseiki Greenyard]] || {{sünniaeg ja vanus|2005|06|13}} || 193 || 87 || 350 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 18 || [[Alex Saaremaa]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Nippon Steel Sakai Blazers]] || {{sünniaeg ja vanus|2000|12|18}} || 208 || 95 || 362 || 350 || Keskblokeerija |- align="left" | 19 || [[Andri Aganits]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] || {{sünniaeg ja vanus|1993|09|07}} || 207 || 96 || 350 || 340 || Keskblokeerija |- align="left" | 24 || [[Albert Hurt]] || {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[SCM Zalau]] || {{sünniaeg ja vanus|1999|04|22}} || 190 || 82 || 347 || 325 || Nurgaründaja |- align="left" | 28 || [[Timo Lõhmus]] || {{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Galati Arcada]] || {{sünniaeg ja vanus|2001|05|30}} || 188 || 85 || 355 || 330 || Diagonaalründaja |- align="left" | 30 || [[Marx Aru]] || {{riigi ikoon|Šveits}} [[Volley Schönenwerd]] || {{sünniaeg ja vanus|2002|11|08}} || 203 || 80 || 330 || 320 || Keskblokeerija |- align="left" | 32 || [[Mihkel Varblane]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] || {{sünniaeg ja vanus|1999|12|12}} || 200 || 84 || 345 || 334 || Keskblokeerija |- align="left" | 34 || [[Kusti Nõlvak]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Selver x TalTech]] || {{sünniaeg ja vanus|1991|11|6}} || 190 || || || || Sidemängija |} ===Hiljutised koondislased=== Järgnevad mängijad on olnud koondises viimase aasta jooksul (2026. aasta seisuga):<ref>Andres Vaher. [https://www.ohtuleht.ee/sport/1137230/analuus-ja-galerii-olulise-vollenadala-ootel-kust-eesti-koondise-king-valusalt-pigistab-ja-millega-voib-rahul-olla ANALÜÜS ja GALERII | Olulise vollenädala ootel! Kust Eesti koondise king valusalt pigistab ja millega võib rahul olla?] Õhtuleht, 09.08.2025.</ref><ref>[https://sport.err.ee/1610040868/vorkpallikoondise-debutant-kerkis-voidumangus-lati-vastu-resultatiivseimaks Võrkpallikoondise debütant kerkis võidumängus Läti vastu resultatiivseimaks] ERR, 28.05.2026.</ref><ref name="meeste-koo">[https://volley.ee/meeste-koondis-mangib-euroopa-liiga-esimesel-turniiril-slovakkia-ja-albaaniaga/ Meeste koondis mängib Euroopa liiga esimesel turniiril Slovakkia ja Albaaniaga]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Võrkpalli Liit, 04.06.2026.</ref><ref>[https://volley.ee/eesti-sai-ka-kosovost-jagu-30-ja-jatkab-euroopa-liigas-taiseduga/ Eesti sai ka Kosovost jagu 3:0 ja jätkab Euroopa liigas täiseduga]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Võrkpalli Liit, 12.06.2026.</ref> {| {| class="toccolours" style="text-align:left" |- !width="10px"|Nr. !width="100px"|Nimi !width="160px"|Klubi !width="210px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Kaal !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" | 3 || [[Karli Allik]] || {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Belluno Volley]] || {{sünniaeg ja vanus|1996|09|25}} || 192 || 82 || 340 || 325 || Nurgaründaja |- align="left" | 9 || [[Robert Täht]] || {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} [[Al Jazira]] || {{sünniaeg ja vanus|1993|08|15}} || 192 || 84 || 352 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 14 || [[Cris Karlis Lepp]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] || {{sünniaeg ja vanus|1998|07|25}} || 187 || || 320 || 300 || Libero |- align="left" | 16 || [[Robert Viiber]] ||nowrap| {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[SWD powervolleys Düren]] || {{sünniaeg ja vanus|1997|01|31}} || 204 || 96 || 345 || 324 || Sidemängija |- align="left" | 23 ||nowrap| [[Aleksander Eerma]] || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] || {{sünniaeg ja vanus|1995|08|03}} || 193 || 80 || 335 || 310 || Sidemängija |- align="left" | 25 || [[Valentin Kordas]] || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] || {{sünniaeg ja vanus|1998|12|31}} || 191 || 80 || 346 || 325 || Nurgaründaja |- align="left" | 33 || [[Sten Perillus]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Barrus Võru VK|Barrus Võru]] || {{sünniaeg ja vanus|2000|07|11}} || 202 || 92 || 349 || 335 || Keskblokeerija |} ===Personal=== Eesti võrkpallikoondise personal 2026. aastal [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlustel]].<ref name="meeste-koo"/> {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]] |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Lauris Iecelnieks]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |- |Statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Karlo-Remy Kallend]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mihkel Sagar]] |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Gardo Maruste]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mark Leinfeld]] |- |ÜKE-treener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ott-Erik Kalmus]] |- |Mänedžer |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Robin Ristmäe]] |} ==Rekordkoondislased== {| class="wikitable sortable" style="text-align: left;" align="right" !Nimi !Hooajad !Mänge |- |align=left|[[Kert Toobal]]||2001–2019||align=center|308 |- |align=left|'''[[Ardo Kreek]]'''||2004–2021||align=center|244 |- |align=left|'''[[Oliver Venno]]'''||2008–2023||align=center|210 |- |align=left|'''[[Andri Aganits]]'''||2013–||align=center|205 |- |align=left|[[Rait Rikberg]]||2002–2021||align=center|183 |- |align=left|'''[[Renee Teppan]]'''||2014–||align=center|182 |- |align=left|[[Argo Meresaar]]||2001–2013||align=center|175 |- |align=left|'''[[Robert Täht]]'''||2013–||align=center|172 |- |align=left|[[Keith Pupart]]||2004–2016||align=center|170 |- |align=left|[[Raimo Pajusalu]]||2000–2014||align=center|160 |-class="sortbottom" |colspan="3"|<small>''Tabel seisuga 16. august 2025.''<ref name=mängud>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/Koondislaste-mangud-16.08.25.-M.pdf Mängud koondises (mehed).] Eesti Võrkpalli Liit.</ref></small> |-class="sortbottom" |colspan="4"|<small>Mängijad '''rasvases kirjas''' on klubitasandil tegevad.</small> |} Eesti võrkpallikoondises on (seisuga 24.08.2024) pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist mänginud 110 mängijat. Vähemalt 100. mängus on osalenud 22 koondislast, vähemalt 50. mängus 43 koondislast. Vähem kui kümnes kohtumises on osalenud 27 koondislast.<ref name=mängud/> *[[Janis Sirelpuu]] (154 koondisemängu) jõudis 2006. aastal esimese eestlasena saja koondisemänguni.<ref name=keelega/> *Rekordinternatsionaal [[Kert Toobal]] (308 koondisemängu) on seda tiitlit hoidnud enda käes aastast 2011.<ref>Märt Roosna. [https://www.ohtuleht.ee/sport/442833/asko-esnal-parim-saldo-kert-toobal-hoiab-rekordit Asko Esnal parim saldo, Kert Toobal hoiab rekordit] Õhtuleht, 09.09.2011.</ref> Ta oli Eesti koondises pikka aega sidemängija ja kapten.<ref>[https://web.archive.org/web/20240227033727/https://volley.ee/kert-toobali-ja-rait-rikbergi-lahkumismang-vanameistrid-tulevad-koos-sopradega-eesti-u17-koondise-vastu-viimast-korda-valjakule/ Kert Toobali ja Rait Rikbergi lahkumismäng: vanameistrid tulevad koos sõpradega Eesti U17 koondise vastu viimast korda väljakule] Eesti Võrkpalli Liit, 18.05.2023.</ref> *[[Ardo Kreek]] (244 koondisemängu) ja [[Oliver Venno]] (210 koondisemängu) on mõlemad esindanud Eestit enim (mõlemad kuuel korral) [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] finaalturniiril. ==Tunnustus== Võrkpallikoondis valiti 2010. aastal Eesti [[Aasta võistkond|aasta võistkonnaks]]. == Tulemused noorteklassis == *Eesti kuni 21-aastaste noormeeste koondis lõpetas 2013. aastal Bulgaaria pealinnas [[Sofia]]s toimunud maailmameistrivõistluste valikturniiri täisedu nelja võiduga ja jõudis augusti lõpus toimuvale finaalturniirile. Alistati Rumeenia (3:2), Bulgaaria (3:2), Saksamaa (3:0), Iisrael (3:0). MM-finaalturniiril [[Türgi]]s saadi 3 võitu ja 2 kaotust ning saavutati sellega 20 koondise hulgas 17. koht.<ref>[https://sport.err.ee/40270/eesti-u-21-noormeeste-vorkpallikoondis-alistas-viimases-kohtumises-venetsueela Eesti U-21 noormeeste võrkpallikoondis alistas viimases kohtumises Venetsueela] ERR arhiiv, 31.08.2013.</ref> *: Koosseisu kuulusid: [[Andri Aganits]], [[Karel Ellermaa]], [[Helger Hääl]], [[Helar Jalg]], [[Ronald Järv]], [[Kaur Koiduste]], [[Taavet Leppik]], [[Denis Losnikov]], [[Karlis Mesila]], [[Kevin Soo]], [[Robert Täht]], [[Hardi Talv]], [[Renee Teppan]], [[Keiro Vantsi]]. Peatreener oli [[Urmas Tali]]. *Eesti meeskond pääses 1999. aastal Tais toimunud juunioride MM-i finaalturniirile. Valikturniiril edestati Soomet, Tšehhit ja Saksamaad. Finaalturniiril võideti avamängus Taid (3:1), kuid kaotati Aasia meistrile Iraanile (0:3) ja edasipääsu otsustanud kohtumises eduseisust tugevale Poola meeskonnale (1:3).<ref name="ajaloost"/> Jagama jäädi 16. meeskonna konkurentsis 13.–16. kohta.<ref name=lugemik/> *: Koosseisu kuulusid: [[Pavel Kružajev]], [[Priit Luik]], [[Argo Meresaar]], [[Jarmo Neuhaus]], [[Kert Toobal]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Mait Pärg]], [[Veiko Soll]], [[Rivo Vesik]], [[Rain Värton]], [[Mihkel Roosme]]. Peatreener [[Villi Vantsi]], abitreener [[Oleg Lazarev]].<ref>[https://www.sport24.ee/index.php?ac=kuvavoistlus2&id=36965&tul=173361 10. MEESJUUNIORIDE (U-21) MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED] Sporditulemused (vaadatud 01.05.2024).</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.volley.ee/ Eesti Võrkpalli Liidu koduleht] * [http://www.fivb.org/EN/FIVB/Federation.asp?NF=EST Profiil] fivb.org {{Eesti rahvuskoondised}} {{Navmallid | päis = Koondise koosseisud | loend = {{Eesti võrkpallikoondis 2009 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2011 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2015 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2016 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2017 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2018 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2019 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2021 Euroopa Liiga}} {{Eesti võrkpallikoondis 2021 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2023 EM}} {{Eesti võrkpallikoondis 2026 EM}} }} [[Kategooria:Eesti võrkpall]] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised|Võrkpall]] [[Kategooria:Võrkpallikoondised]] 6ol3qodamt3lqv4wx2yqbhwn1d0io8f CR Vasco da Gama 0 274561 7231508 7147831 2026-09-09T22:23:51Z Raamaturott 56450 7231508 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Vasco da Gama | pilt = | pildi_suurus = | pildiallkiri = | täisnimi = Club de Regatas Vasco da Gama | hüüdnimi = ''Gigante da Colina'' ('Künka hiiglane')<br>''Almirante'' ('Admiral')<br>''Cruzmaltino'' ('Malta rist') | lühend = | asutatud = 21. augustil 1898 | lõpp = | väljak = [[Estádio São Januário]] | mahutavus = 21 880 | ametinimetus1 = President | esimees = [[Pedro Paulo de Oliveira]] | omanik = Club de Regatas Vasco da Gama (69%)<br>777 Partners (31%) | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Pedro Emanuel]] | liiga = [[Campeonato Brasileiro Série A|Série A]] | hooaeg = 2025 | positsioon = 14. koht ([[Campeonato Brasileiro Série A|Série A]]) | muster_la1=_vasco17h |muster_b1=_vasco17h |muster_ra1=_vasco17h| muster_sh1 =_vasco17h| muster_so1 = _vasco17h | vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1=FFFFFF |sokid1=FFFFFF | muster_la2=_vasco17a|muster_b2=_vasco17a |muster_ra2=_vasco17a| muster_sh2 = _vasco17a| muster_so2 = _vasco17a | vasakkäsi2= FFFFFF|kere2= |paremkäsi2= FFFFFF|püksid2=000000 |sokid2=000000 | veeb = http://www.vasco.com.br/ | e mäng = | enim mänge = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} [[Pilt:Vasco em 1934.jpg|pisi|Vasco da Gama meeskond 1934. aastal]] '''Club de Regatas Vasco da Gama''' on [[Brasiilia]] [[spordiklubi]], mille kodulinn on [[Rio de Janeiro]]. Klubi on eelkõige tuntud oma jalgpallimeeskonna poolest, mis mängib Brasiilia kõrgliigas [[Campeonato Brasileiro Série A]] ja [[Rio de Janeiro osariik|Rio de Janeiro osariigi]] meistrivõistlustel [[Campeonato Carioca]]. Klubi asutati 21. augustil 1898 sõudeklubina; jalgpalliklubina tegutseb see alates 5. novembrist 1915. Klubi asutasid Portugali sisserändajad ja ka tänapäeval on klubil Rio de Janeiros suur portugallaste toetajaskond. Vasco da Gama on Brasiilia üks populaarsemaid jalgpalliklubisid, sellele on vähemalt kümme miljonit toetajat. Vasco da Gama on tulnud neljal korral Brasiilia meistriks (aastatel 1974, 1989, 1997 ja 2000) ja korra Brasiilia karikavõistluste [[Copa do Brasil]] võitjaks (aastal 2011). Rio de Janeiro osariigi meistrivõistlused on võidetud 24 korral. 1998. aastal võideti Lõuna-Ameerika klubide meistrivõistlused [[Copa Libertadores]], kui finaalis alistati [[Ecuador]]i klubi [[Barcelona Sporting Club|Barcelona]]. Tänu sellele pääses Vasco da Gama 2000. aasta [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused|klubide maailmameistrivõistlustele]], mille finaalis kaotati teisele Brasiilia klubile, [[Sport Club Corinthians Paulista|Corinthiansele]]. 2008. aastal langes klubi esimest korda kõrgliigast välja. Edu saavutati taas 2011. aastal, mil Brasiilia meistrivõistlustel saadi teine koht, võideti Brasiilia karikas ja jõuti Brasiilia karikavõistlustel [[Copa Sudamericana]] poofinaali. Edukas oli ka 2012. aastal, mil Brasiilia meistrivõistlustel saadi viies koht ja Copa Libertadoresel jõuti veerandfinaali. Järgmised neli aastat osutusid taas klubile rasketeks ja kahel hooajal tuli mängida esiliigas. Klubi kodustaadion on alates 1927. aastast olnud [[Estádio São Januário]], mis mahutab 21 880 pealtvaatajat. Osad tähtsamad mängud, sealhulgas derbimängud, peetakse [[Maracanã staadion]]il. Vasco da Gama suurim rivaal on [[Clube de Regatas do Flamengo|Flamengo]] ning kahe klubi vahelised mängud on tuntud nimega ''[[Clássico dos Milhões]]''. Tegemist on Brasiilia ühe kõige populaarsema derbimänguga. Klubi on saanud nime Portugali maadeavastaja [[Vasco da Gama]] järgi, kes jõudis 1498. aastal esimesena purjetades Euroopast Indiasse (Vasco da Gama sõudeklubi asutati täpselt 400 aastat hiljem, 1898. aastal). == Praegune koosseis == ''Seisuga 7. september 2026''<ref>{{Cite web |title=Futebol – Elenco – Vasco da Gama |url=https://vasco.com.br/futebol-elenco-profissional/ |access-date=2025-07-10 |website=vasco.com.br |language=pt-BR}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|pos=VV|rah=BRA|nimi=[[Léo Jardim]]}} {{JK koosseis mängija|no=2|pos=KA|rah=URU|nimi=[[José Luis Rodríguez]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Tchê Tchê]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|pos=KA|rah=URU|nimi=[[Alan Saldivia]]}} {{JK koosseis mängija|no=5|pos=PK|rah=ARG|nimi=[[Santiago Sosa]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Lucas Piton]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|pos=RÜ|rah=BRA|nimi=[[David Corrêa da Fonseca|David]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Jair Rodrigues Júnior|Jair]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|pos=RÜ|rah=ARG|nimi=[[Facundo Colidio]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|pos=PK|rah=COL|nimi=[[Johan Rojas]]|märkus=laenul [[C.F. Monterrey|Monterrey]]st}} {{JK koosseis mängija|no=11|pos=RÜ|rah=COL|nimi=[[Andrés Gómez (jalgpallur)|Andrés Gómez]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|pos=VV|rah=BRA|nimi=[[Daniel Fuzato]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|pos=RÜ|rah=POR|nimi=[[Nuno Moreira]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|pos=RÜ|rah=COL|nimi=[[Marino Hinestroza]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|pos=RÜ|rah=BRA|nimi=[[Bruno Duarte]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|pos=RÜ|rah=BRA|nimi=[[Brenner Souza da Silva|Brenner]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=22|pos=PK|rah=ARG|nimi=[[Alan Lescano]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Thiago Mendes]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|pos=RÜ|rah=BRA|nimi=[[Adson Ferreira Soares|Adson]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|pos=KA|rah=BRA|nimi=Paulinho}} {{JK koosseis mängija|no=30|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Robert Renan]]|märkus=laenul [[Peterburi Zenit]]ist}} {{JK koosseis mängija|no=37|pos=VV|rah=BRA|nimi=Pablo}} {{JK koosseis mängija|no=43|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Lucas Freitas]]}} {{JK koosseis mängija|no=46|pos=KA|rah=COL|nimi=[[Carlos Cuesta]]|märkus=laenul [[Galatasaray S.K.|Galatasaray]]st}} {{JK koosseis mängija|no=60|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[João Vitor Fonseca da Silva|João Vitor]]}} {{JK koosseis mängija|no=64|pos=KA|rah=BRA|nimi=Walace Falcão}} {{JK koosseis mängija|no=66|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Cuiabano]]|märkus=laenul [[Nottingham Forest F.C.|Nottingham Forest]]ist}} {{JK koosseis mängija|no=77|pos=RÜ|rah=ARG|nimi=[[Claudio Spinelli]]}} {{JK koosseis mängija|no=83|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Ramon Rique]]}} {{JK koosseis mängija|no=85|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Mateus Carvalho]]}} {{JK koosseis mängija|no=88|pos=PK|rah=BRA|nimi=[[Cauan Barros]]}} {{JK koosseis mängija|no=96|pos=KA|rah=BRA|nimi=[[Paulo Henrique de Oliveira Alves|Paulo Henrique]]}} {{JK koosseis lõpp}} ''Vaata ka [[:Kategooria:Club de Regatas Vasco da Gama mängijad]]''. == Saavutused == ;Rahvusvahelised *[[Copa Libertadores]] (1): 1998 *[[Campeonato Sul-Americano de Campeões]] (1): 1948 *[[Copa Mercosur]] (1): 2000 *[[Trofeo Teresa Herrera]] (1): 1957 *[[Trofeo Ramón de Carranza]] (3): 1987, 1988, 1989 ;Üleriigilised *[[Campeonato Brasileiro Série A]] (4): 1974, 1989, 1997, 2000 *[[Campeonato Brasileiro Série B]] (1): 2009 *[[Copa do Brasil]] (1): 2011 ;Osariigilised *[[Torneio Rio – São Paulo]] (3): 1958, 1966 (jagas võitu veel kolme klubiga), 1999 *[[Campeonato Carioca]] (24): 1923, 1924, 1929, 1934, 1936, 1945, 1947, 1949, 1950, 1952, 1956, 1958, 1970, 1977, 1982, 1987, 1988, 1992, 1993, 1994, 1998, 2003, 2015, 2016 == Statistika == * Enim väravaid klubi särgis – [[Roberto Dinamite]] (702 väravat aastatel 1971–1990 ja 1992–1093) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.vasco.com.br/ Koduleht] {{Campeonato Brasileiro Série A klubid}} [[Kategooria:Club de Regatas Vasco da Gama| ]] [[Kategooria:Brasiilia jalgpalliklubid|Vasco Da Gama]] [[Kategooria:Rio de Janeiro]] lqedyu6sxzljlbiikbh1vv2p9wu5q8f Alik Tseiko 0 279099 7231527 7204967 2026-09-10T02:44:10Z ~2026-49130-67 237264 /* */ 7231527 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2026}} {{Sportlane | nimi = Alik Tseiko | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Eesti | sünniaeg = [[8. oktoober]] [[1982]] (34-aastane) | sünnikoht = Tapa | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 180 cm | kaal = 77,11 kg | spordiklubi= 3D Treening, American Top Team | treener = Allan Vinter (maadlus) | märkus_silt = | märkus = | medalid = }} '''Alik Tseiko''' (sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1982]]) on eesti [[maadleja]] ja vabavõitleja. He is the subject of two ongoing criminal proceedings in Phuket, Thailand, relating to allegations of theft and assault of a pregnant woman. He has an open case against him for filming revenge porn of his girlfriend. Ta on lõpetanud 2001. aastal [[Audentese Erakool]]i.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/108032 Koolilõpetajad 2001], SL Õhtuleht, 20. juuni 2001</ref> Tema profikonto [[MMA|MMAs]] on 9–6–1 (9 võitu, 6 kaotust ja 1 viik).<ref>[http://www.sherdog.com/fighter/Alik-Tseiko-61018 Alik Tseiko sherdog.com lehel]</ref> Alustas sportliku vabavõitlusega 2009. aastal. Enne profikarjääri algust pidas Soomes ühe amatöörmatši, alistades teises raundis nokaudiga soomlase Lauri Rusama. 2011. aastal sõlmis viieaastase lepingu maailma ühe suurema võitlusspordi klubiga American Top Team. 2014. aastal naasis finantsprobleemide tõttu kodumaale ja hakkas treenima Tallinna klubis 3D-Treening. ==Saavutused Kreeka-Rooma ja vabamaadluses== === Eesti meistrivõistlused === 2001. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 76 kg – 3. koht. 2002. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 84 kg – 2. koht. 2002. aastal Eesti meistrivõistlused vabamaadluses kehakaalus 84 kg – 2. koht. 2005. aastal Eesti meistrivõistlused absoluutkaalus 2. koht. 2006. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 5. koht. 2007. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 5. koht. 2008. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 3. koht. Ta on [[2009. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|2009. aasta Eesti meister]] [[Kreeka-Rooma maadlus]]es kaalus 96 kg. 2010. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 3. koht. 2012. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 10. koht 2012. aasta Eesti meister [[vabamaadlus]]es kehakaalus 96 kg. === Rahvusvahelised võistlused === [[Põhjamaade meistrivõistlused]] 2001. aastal – 4. koht (juuniorid) [[Kristjan Palusalu mälestusvõistlused]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 2008. aastal – 8. koht. 2011. aastal – 9. koht.<ref>{{Netiviide |url=http://www.eestikalev.ee/?module=news&id=593 |pealkiri=Kristjan Palusalu mälestusvõistlused 2011 |vaadatud=2011-11-10 |arhiivimisaeg=2011-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111110180140/http://www.eestikalev.ee/?module=news&id=593 |url-olek=töötab }}</ref> 2008. aastal [[Euroopa meistrivõistlused vöömaadluses ]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} – 2. koht ja 3. koht. === [[Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses]] === 2002. aasta – {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Subotica]] kehakaalus 76 kg – 18. koht (juuniorid); === [[Maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses]] === 2001. aasta – {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Taškent]] kehakaalus 76 kg – 36. koht (juuniorid); ==MMA karjäär== {|class="wikitable" !Tulemus !Profikonto !Vastane !Meetod !Üritus !Kuupäev !Raund !Aeg !Asukoht |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|9–6–1 |Petr Knize |Kohtunike otsus (ühehäälne) |XFN Fight Night N.2 |18. detsember 2016 |align=center|3 |align=center|5:00 |[[Praha]], [[Tšehhi]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|9–5–1 |Pavel Kusch |Alistus |Nr.1 Fight Show: Season 5 |13. mai 2016 |align=center|1 |align=center|0:00 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|9–4–1 |Manuel Garcia |Alistus |Nr.1 Fight Show: Season 4 |4. detsember 2015 |align=center|1 |align=center|0:00 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#C0C0C0" | Viik |align=center|8–4–1 |Mindaugas Verzbickas | |KOK World GP 2015 Tallinn |17. oktoober 2015 |align=center|3 |align=center|5:00 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|8–4 |Esteban Mendoza |Alistus |XFS – Xplosion Fight Series |9. mai 2015 |align=center|2 |align=center|2:39 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|7–4 |Baudin Egoluev |KO |XFS – Xplosion Fight Series |15. november 2014 |align=center|1 |align=center|1:23 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|7–3 |Bartosz Fabinski |Kohtunike otsus (jagatud) |MMA Raju 14 |18. oktoober 2014 |align=center|3 |align=center|5:00 |[[Tartu]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|7–2 |Valdir Araujo |KO |CFA 11 – Kyle vs. Wiuff |24. mai 2013 |align=center|3 |align=center|3:47 |[[Florida]], [[Ameerika Ühendriigid]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|7–1 |Eric Cebarec |TKO |MMA Raju 10 |13. oktoober 2012 |align=center|1 |align=center|0:40 |[[Tartu]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|6–1 |Martin Wojcik |Alistus |MMA Raju 9 |14. aprill 2012 |align=center|1 |align=center|2:24 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|5–1 |Madis Pedai |Alistus |MMA Raju 8 |22. oktoober 2011 |align=center|2 |align=center|2:23 |[[Tartu]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|4–1 |Markus Halkosaari |TKO |TF – Turku Sport & Extreme Expo |2. aprill 2011 |align=center|2 |align=center|0:00 |[[Turku]], [[Soome]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|3–1 |Saku Heikkola |KO |MMA Raju 7 |19. veebruar 2011 |align=center|3 |align=center|3:29 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|2–1 |[[Denis Smoldarev]] |TKO |MMA Raju 5 |29. mai 2010 |align=center|2 |align=center|0:26 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|2–0 |Kalle da Silva |Alistus |Cage 13 – Spring Break |8. mai 2010 |align=center|1 |align=center|4:39 |[[Vantaa]], [[Soome]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|1–0 |Denis Nikulin |Alistus |MMA Raju 4 |13. veebruar 2010 |align=center|1 |align=center|0:58 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |} ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [https://sport.delfi.ee/artikkel/31102497 Saa tuttavaks: Sportlik vabavõitleja Alik Tseiko peab enda tugevuseks maadlustausta (VIDEO)] Delfi *[https://www.youtube.com/playlist?list=PL0F7449C25FCB070F Alik Tseiko Higlights] (Kreeka-Rooma maadlus ja MMA) * [http://maadlusliit.ee/ Maadlusliit] {{JÄRJESTA:Tseiko Alik}} [[Kategooria:Eesti maadlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] k4oun08vionaqojz5ktig87d4e9580t 7231530 7231527 2026-09-10T03:42:07Z ~2026-49130-67 237264 /* */ 7231530 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2026}} {{Sportlane | nimi = Alik Tseiko | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Eesti | sünniaeg = [[8. oktoober]] [[1982]] (34-aastane) | sünnikoht = Tapa | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 180 cm | kaal = 77,11 kg | spordiklubi= 3D Treening, American Top Team | treener = Allan Vinter (maadlus) | märkus_silt = | märkus = | medalid = }} '''Alik Tseiko''' (sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1982]]) on eesti [[maadleja]] ja vabavõitleja. He is the subject of two ongoing criminal proceedings in Phuket, Thailand, relating to allegations of theft and assault of a pregnant woman and use of revenge and blackmail. Ta on lõpetanud 2001. aastal [[Audentese Erakool]]i.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/108032 Koolilõpetajad 2001], SL Õhtuleht, 20. juuni 2001</ref> Tema profikonto [[MMA|MMAs]] on 9–6–1 (9 võitu, 6 kaotust ja 1 viik).<ref>[http://www.sherdog.com/fighter/Alik-Tseiko-61018 Alik Tseiko sherdog.com lehel]</ref> Alustas sportliku vabavõitlusega 2009. aastal. Enne profikarjääri algust pidas Soomes ühe amatöörmatši, alistades teises raundis nokaudiga soomlase Lauri Rusama. 2011. aastal sõlmis viieaastase lepingu maailma ühe suurema võitlusspordi klubiga American Top Team. 2014. aastal naasis finantsprobleemide tõttu kodumaale ja hakkas treenima Tallinna klubis 3D-Treening. ==Saavutused Kreeka-Rooma ja vabamaadluses== === Eesti meistrivõistlused === 2001. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 76 kg – 3. koht. 2002. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 84 kg – 2. koht. 2002. aastal Eesti meistrivõistlused vabamaadluses kehakaalus 84 kg – 2. koht. 2005. aastal Eesti meistrivõistlused absoluutkaalus 2. koht. 2006. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 5. koht. 2007. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 5. koht. 2008. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 3. koht. Ta on [[2009. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|2009. aasta Eesti meister]] [[Kreeka-Rooma maadlus]]es kaalus 96 kg. 2010. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 3. koht. 2012. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 10. koht 2012. aasta Eesti meister [[vabamaadlus]]es kehakaalus 96 kg. === Rahvusvahelised võistlused === [[Põhjamaade meistrivõistlused]] 2001. aastal – 4. koht (juuniorid) [[Kristjan Palusalu mälestusvõistlused]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 2008. aastal – 8. koht. 2011. aastal – 9. koht.<ref>{{Netiviide |url=http://www.eestikalev.ee/?module=news&id=593 |pealkiri=Kristjan Palusalu mälestusvõistlused 2011 |vaadatud=2011-11-10 |arhiivimisaeg=2011-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111110180140/http://www.eestikalev.ee/?module=news&id=593 |url-olek=töötab }}</ref> 2008. aastal [[Euroopa meistrivõistlused vöömaadluses ]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} – 2. koht ja 3. koht. === [[Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses]] === 2002. aasta – {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Subotica]] kehakaalus 76 kg – 18. koht (juuniorid); === [[Maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses]] === 2001. aasta – {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Taškent]] kehakaalus 76 kg – 36. koht (juuniorid); ==MMA karjäär== {|class="wikitable" !Tulemus !Profikonto !Vastane !Meetod !Üritus !Kuupäev !Raund !Aeg !Asukoht |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|9–6–1 |Petr Knize |Kohtunike otsus (ühehäälne) |XFN Fight Night N.2 |18. detsember 2016 |align=center|3 |align=center|5:00 |[[Praha]], [[Tšehhi]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|9–5–1 |Pavel Kusch |Alistus |Nr.1 Fight Show: Season 5 |13. mai 2016 |align=center|1 |align=center|0:00 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|9–4–1 |Manuel Garcia |Alistus |Nr.1 Fight Show: Season 4 |4. detsember 2015 |align=center|1 |align=center|0:00 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#C0C0C0" | Viik |align=center|8–4–1 |Mindaugas Verzbickas | |KOK World GP 2015 Tallinn |17. oktoober 2015 |align=center|3 |align=center|5:00 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|8–4 |Esteban Mendoza |Alistus |XFS – Xplosion Fight Series |9. mai 2015 |align=center|2 |align=center|2:39 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|7–4 |Baudin Egoluev |KO |XFS – Xplosion Fight Series |15. november 2014 |align=center|1 |align=center|1:23 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|7–3 |Bartosz Fabinski |Kohtunike otsus (jagatud) |MMA Raju 14 |18. oktoober 2014 |align=center|3 |align=center|5:00 |[[Tartu]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|7–2 |Valdir Araujo |KO |CFA 11 – Kyle vs. Wiuff |24. mai 2013 |align=center|3 |align=center|3:47 |[[Florida]], [[Ameerika Ühendriigid]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|7–1 |Eric Cebarec |TKO |MMA Raju 10 |13. oktoober 2012 |align=center|1 |align=center|0:40 |[[Tartu]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|6–1 |Martin Wojcik |Alistus |MMA Raju 9 |14. aprill 2012 |align=center|1 |align=center|2:24 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|5–1 |Madis Pedai |Alistus |MMA Raju 8 |22. oktoober 2011 |align=center|2 |align=center|2:23 |[[Tartu]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|4–1 |Markus Halkosaari |TKO |TF – Turku Sport & Extreme Expo |2. aprill 2011 |align=center|2 |align=center|0:00 |[[Turku]], [[Soome]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|3–1 |Saku Heikkola |KO |MMA Raju 7 |19. veebruar 2011 |align=center|3 |align=center|3:29 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|2–1 |[[Denis Smoldarev]] |TKO |MMA Raju 5 |29. mai 2010 |align=center|2 |align=center|0:26 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|2–0 |Kalle da Silva |Alistus |Cage 13 – Spring Break |8. mai 2010 |align=center|1 |align=center|4:39 |[[Vantaa]], [[Soome]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|1–0 |Denis Nikulin |Alistus |MMA Raju 4 |13. veebruar 2010 |align=center|1 |align=center|0:58 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |} ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [https://sport.delfi.ee/artikkel/31102497 Saa tuttavaks: Sportlik vabavõitleja Alik Tseiko peab enda tugevuseks maadlustausta (VIDEO)] Delfi *[https://www.youtube.com/playlist?list=PL0F7449C25FCB070F Alik Tseiko Higlights] (Kreeka-Rooma maadlus ja MMA) * [http://maadlusliit.ee/ Maadlusliit] {{JÄRJESTA:Tseiko Alik}} [[Kategooria:Eesti maadlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] ajmms50fsp2fiqfxux5hvyqj363tb5j 7231531 7231530 2026-09-10T03:45:30Z ~2026-49130-67 237264 /* */ 7231531 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2026}} {{Sportlane | nimi = Alik Tseiko | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Eesti | sünniaeg = [[8. oktoober]] [[1982]] (34-aastane) | sünnikoht = Tapa | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 180 cm | kaal = 77,11 kg | spordiklubi= 3D Treening, American Top Team | treener = Allan Vinter (maadlus) | märkus_silt = | märkus = | medalid = }} '''Alik Tseiko''' (sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1982]]) on eesti [[maadleja]] ja vabavõitleja. He is the subject of three ongoing criminal proceedings in Phuket, Thailand, relating to allegations of theft, assault of a pregnant woman and use of '''non-consensual''' revenge porn for blackmail. Ta on lõpetanud 2001. aastal [[Audentese Erakool]]i.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/108032 Koolilõpetajad 2001], SL Õhtuleht, 20. juuni 2001</ref> Tema profikonto [[MMA|MMAs]] on 9–6–1 (9 võitu, 6 kaotust ja 1 viik).<ref>[http://www.sherdog.com/fighter/Alik-Tseiko-61018 Alik Tseiko sherdog.com lehel]</ref> Alustas sportliku vabavõitlusega 2009. aastal. Enne profikarjääri algust pidas Soomes ühe amatöörmatši, alistades teises raundis nokaudiga soomlase Lauri Rusama. 2011. aastal sõlmis viieaastase lepingu maailma ühe suurema võitlusspordi klubiga American Top Team. 2014. aastal naasis finantsprobleemide tõttu kodumaale ja hakkas treenima Tallinna klubis 3D-Treening. ==Saavutused Kreeka-Rooma ja vabamaadluses== === Eesti meistrivõistlused === 2001. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 76 kg – 3. koht. 2002. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 84 kg – 2. koht. 2002. aastal Eesti meistrivõistlused vabamaadluses kehakaalus 84 kg – 2. koht. 2005. aastal Eesti meistrivõistlused absoluutkaalus 2. koht. 2006. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 5. koht. 2007. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 5. koht. 2008. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 3. koht. Ta on [[2009. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|2009. aasta Eesti meister]] [[Kreeka-Rooma maadlus]]es kaalus 96 kg. 2010. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 3. koht. 2012. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 10. koht 2012. aasta Eesti meister [[vabamaadlus]]es kehakaalus 96 kg. === Rahvusvahelised võistlused === [[Põhjamaade meistrivõistlused]] 2001. aastal – 4. koht (juuniorid) [[Kristjan Palusalu mälestusvõistlused]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 2008. aastal – 8. koht. 2011. aastal – 9. koht.<ref>{{Netiviide |url=http://www.eestikalev.ee/?module=news&id=593 |pealkiri=Kristjan Palusalu mälestusvõistlused 2011 |vaadatud=2011-11-10 |arhiivimisaeg=2011-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111110180140/http://www.eestikalev.ee/?module=news&id=593 |url-olek=töötab }}</ref> 2008. aastal [[Euroopa meistrivõistlused vöömaadluses ]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} – 2. koht ja 3. koht. === [[Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses]] === 2002. aasta – {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Subotica]] kehakaalus 76 kg – 18. koht (juuniorid); === [[Maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses]] === 2001. aasta – {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Taškent]] kehakaalus 76 kg – 36. koht (juuniorid); ==MMA karjäär== {|class="wikitable" !Tulemus !Profikonto !Vastane !Meetod !Üritus !Kuupäev !Raund !Aeg !Asukoht |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|9–6–1 |Petr Knize |Kohtunike otsus (ühehäälne) |XFN Fight Night N.2 |18. detsember 2016 |align=center|3 |align=center|5:00 |[[Praha]], [[Tšehhi]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|9–5–1 |Pavel Kusch |Alistus |Nr.1 Fight Show: Season 5 |13. mai 2016 |align=center|1 |align=center|0:00 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|9–4–1 |Manuel Garcia |Alistus |Nr.1 Fight Show: Season 4 |4. detsember 2015 |align=center|1 |align=center|0:00 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#C0C0C0" | Viik |align=center|8–4–1 |Mindaugas Verzbickas | |KOK World GP 2015 Tallinn |17. oktoober 2015 |align=center|3 |align=center|5:00 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|8–4 |Esteban Mendoza |Alistus |XFS – Xplosion Fight Series |9. mai 2015 |align=center|2 |align=center|2:39 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|7–4 |Baudin Egoluev |KO |XFS – Xplosion Fight Series |15. november 2014 |align=center|1 |align=center|1:23 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|7–3 |Bartosz Fabinski |Kohtunike otsus (jagatud) |MMA Raju 14 |18. oktoober 2014 |align=center|3 |align=center|5:00 |[[Tartu]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|7–2 |Valdir Araujo |KO |CFA 11 – Kyle vs. Wiuff |24. mai 2013 |align=center|3 |align=center|3:47 |[[Florida]], [[Ameerika Ühendriigid]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|7–1 |Eric Cebarec |TKO |MMA Raju 10 |13. oktoober 2012 |align=center|1 |align=center|0:40 |[[Tartu]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|6–1 |Martin Wojcik |Alistus |MMA Raju 9 |14. aprill 2012 |align=center|1 |align=center|2:24 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|5–1 |Madis Pedai |Alistus |MMA Raju 8 |22. oktoober 2011 |align=center|2 |align=center|2:23 |[[Tartu]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|4–1 |Markus Halkosaari |TKO |TF – Turku Sport & Extreme Expo |2. aprill 2011 |align=center|2 |align=center|0:00 |[[Turku]], [[Soome]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|3–1 |Saku Heikkola |KO |MMA Raju 7 |19. veebruar 2011 |align=center|3 |align=center|3:29 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#FFCCCC" | Kaotus |align=center|2–1 |[[Denis Smoldarev]] |TKO |MMA Raju 5 |29. mai 2010 |align=center|2 |align=center|0:26 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|2–0 |Kalle da Silva |Alistus |Cage 13 – Spring Break |8. mai 2010 |align=center|1 |align=center|4:39 |[[Vantaa]], [[Soome]] |- |style="background-color:#66FF99" | Võit |align=center|1–0 |Denis Nikulin |Alistus |MMA Raju 4 |13. veebruar 2010 |align=center|1 |align=center|0:58 |[[Tallinn]], [[Eesti]] |- |} ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [https://sport.delfi.ee/artikkel/31102497 Saa tuttavaks: Sportlik vabavõitleja Alik Tseiko peab enda tugevuseks maadlustausta (VIDEO)] Delfi *[https://www.youtube.com/playlist?list=PL0F7449C25FCB070F Alik Tseiko Higlights] (Kreeka-Rooma maadlus ja MMA) * [http://maadlusliit.ee/ Maadlusliit] {{JÄRJESTA:Tseiko Alik}} [[Kategooria:Eesti maadlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] 4e94sqok2nmr9t9fx0rb5rmz34j93y0 Ilja Antonov 0 292922 7231628 6215773 2026-09-10T08:29:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231628 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Ilja Antonov | pilt = Antonov, Ilja.IMG_4523.JPG | täisnimi = Ilja Antonov | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1992|12|5}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 173 cm | positsioon = [[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]] | koduklubi = [[Tallinna FC Levadia|Levadia]] | särginumber = 23 | noorteaastad1 =2002–2004| noorteklubi1 = [[Tallinna FK Spartak]] | noorteaastad2 =2005 | noorteklubi2 = [[Tartu JK Merkuur]] | noorteaastad3 =2006–2010| noorteklubi3 = [[Tallinna FC Puuma]] | aastad1 =2008 | mänge1 =12 | väravaid1 =2 | klubi1 = [[Tallinna FC Ararat]] | aastad2 =2009–2010| mänge2 =5 | väravaid2 =2 | klubi2 = [[Kiviõli Tamme Auto]] | aastad3 =2009 | mänge3 =25 | väravaid3 =11| klubi3 = → [[Kiviõli Tamme Auto II]] | aastad4 =2010–2011| mänge4 =57 | väravaid4 =24| klubi4 = [[Tallinna FC Puuma]] | aastad5 =2012–2016| mänge5 =140| väravaid5 =10| klubi5 = [[Tallinna FC Levadia]] | aastad6 =2017 | mänge6 =14 | väravaid6 =0 | klubi6 = [[SV Horn]] | aastad7 =2017–2018| mänge7 =25 | väravaid7 =0 | klubi7 = [[Velenje NK Rudar]] | aastad8 =2018–2019 | mänge8 = 17 | väravaid8 =0 | klubi8 = [[FC Hermannstadt]] | aastad9 =2019–2020 | mänge9= 18 | väravaid9 =0 | klubi9 = [[FC Ararat-Armenia|Ararat-Armenia]] | aastad10 =2021– | mänge10 = 2 | väravaid10 =0 | klubi10 = [[Tallinna FC Levadia|Levadia]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 21. märts 2020 | koondiseaastad1 = 2012–2013| koondisemänge1 = 16| koondiseväravaid1 = 2| koondis1 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad2 = 2012– | koondisemänge2 = 51| koondiseväravaid2 = 2| koondis2 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 12. oktoober 2020 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Ilja Antonov''' (sündinud [[5. detsember|5. detsembril]] [[1992]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[jalgpallur]] ([[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]]). Ta mängib Eesti [[Meistriliiga]] klubis [[Tallinna FCI Levadia]]. ==Klubikarjäär== ===Puuma=== Antonov alustas jalgpalli mängimist [[Tallinna FC Puuma|Puumas]]. Ta mängis enne oma 2010. aasta Puuma debüüti 2008. aastal [[Tallinna FC Ararat|Ararat]] ja 2009–2010 [[Esiliiga]] klubis [[Kiviõli Tamme Auto]]. ===Levadia=== 2012 liitus Antonov [[Meistriliiga]] klubiga [[Tallinna FC Levadia|Levadia]] Oma [[Meistriliiga 2012|esimesel hooajal]] Levadias lõi Antonov kolm väravat 33 mänguga ja Levadia lõpetas hooaja teise kohaga. ===SV Horn=== Jaanuaris 2017 liitus Antonov Austria esiliiga klubiga [[SV Horn]].<ref>{{cite web | title = 30-facher Nationalteamspieler wechselt zum SV Horn | url = http://www.svhorn.at/de/verein/news/30-facher-nationalteamspieler-wechselt-zum-sv-horn | publisher = svhorn.at | date = 30. jaanuar 2017 | language = Saksa | access-date = 2017-11-22 | archive-date = 2017-02-02 | archive-url = https://web.archive.org/web/20170202104541/http://www.svhorn.at/de/verein/news/30-facher-nationalteamspieler-wechselt-zum-sv-horn | url-status = dead }}</ref> ===Velenje Rudar=== 14. juulil 2017 liitus Antonov [[Sloveenia PrvaLiga]] klubiga [[Velenje NK Rudar|Velenje Rudar]]. ==Koondisekarjäär== A-koondise debüüdi tegi Antonov [[8. november|8. novembril]] [[2012]] [[Sõprusmäng|sõprusmängus]] [[Omaani jalgpallikoondis|Omaani]] vastu.<ref>https://web.archive.org/web/20160917002344/http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=&nteam_id=1&proto=746 Omaan – Eesti 1:2 (1:0)</ref> Samas mängus tegid oma debüüdi veel [[Ken Kallaste]], [[Karl Mööl]], [[Andre Frolov]] ja [[Stanislav Prins]]. Esimese värava lõi ta koondises [[17. november|17. novembril]] [[2015]] sõprusmängus [[Saint Kitts ja Nevise jalgpallikoondis|Saint Kittsi ja Nevisega]].<ref>http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=&nteam_id=1&proto=1292 Eesti – Saint Kitts Ja Nevis 3:0 (1:0)</ref> ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 22. november 2017'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubi eest, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="1"|[[Tallinna FC Ararat]] |[[II liiga 2008|2008]] |[[II liiga|II liiga ida/põhi]] |12||2|| || ||colspan="2"|–|| || ||12||2 |- |rowspan="3"|[[Kiviõli Tamme Auto]] |[[Esiliiga 2009|2009]] |[[Esiliiga]] |4||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||4||1 |- |[[Esiliiga 2010|2010]] |Esiliiga |1||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||1 |- !colspan="2"|Kokku !5!!2!!0!!0!!colspan="2"|–!!0!!0!!5!!2 |- |rowspan="1"|[[Kiviõli Tamme Auto II]]<br>(duubel) |[[II liiga 2009|2009]] |[[II liiga|II liiga ida/põhi]] |25||11||0||0||colspan="2"|–||3||4||28||15 |- |rowspan="3"|[[Tallinna FC Puuma]] |[[II liiga 2010|2010]] |[[II liiga|II liiga ida/põhi]] |23||11||1||0||colspan="2"|–||6||1||30||12 |- |[[Esiliiga 2011|2011]] |[[Esiliiga]] |34||13||1||0||colspan="2"|–||0||0||35||13 |- !colspan="2"|Kokku !57!!24!!2!!0!!colspan="2"|–!!6!!1!!65!!25 |- |rowspan="6"|[[Tallinna FC Levadia]] |[[Meistriliiga 2012|2012]] |[[Meistriliiga]] |33||3||5||3||4<ref group="lower-alpha" name="UEL">Kõik mängud [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]]</ref>||0||0||0||42||6 |- |[[Premium liiga 2013|2013]] |[[Premium liiga]] |30||1||3||1||4<ref group="lower-alpha" name="UEL"/>||0||1||0||38||2 |- |[[Premium liiga 2014|2014]] |Premium liiga |29||2||3||0||4<ref group="lower-alpha" name="UML">Kõik mängud [[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liigas]]</ref>||0||1||0||37||2 |- |[[Premium liiga 2015|2015]] |Premium liiga |19||3||1||1||2<ref group="lower-alpha" name="UML"/>||0||1||0||23||4 |- |[[Premium liiga 2016|2016]] |Premium liiga |29||1||3||0||4<ref group="lower-alpha" name="UEL"/>||1||0||0||36||2 |- !colspan="2"|Kokku !140!!10!!14!!5!!14!!1!!3!!0!!172!!16 |- |rowspan="1"|[[SV Horn]] |[[Erste Liga 2016/17|2016/17]] |[[Erste Liga]] |14||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||15||0 |- |rowspan="1"|[[Velenje NK Rudar]] |[[Prva Liga 2017/18|2017/18]] |[[Prva liga (Sloveenia)|Prva Liga]] |13||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||13||0 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !266!!49!!16!!5!!14!!1!!12!!5!!308!!60 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 9. juuni 2018'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2012||1||0 |- |2013||0||0 |- |2014||14||0 |- |2015||6||1 |- |2016||9||0 |- |2017||7||0 |- |2018||6||0 |- !Kokku||43||2 |} ===Koondiseväravad=== {| class="wikitable plainrowheaders sortable" style="font-size:100%; text-align: center" ! # !! Toimumisaeg !! Mängupaik !! Mäng !! Vastane !! Värav !! Tulemus !! Võistlus |- | 1. ||align=left| [[17. november]] [[2015]] ||align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]], [[Eesti]] || 21. ||align=left| {{riigi ikoon|Saint Kitts ja Nevis}} [[Saint Kitts ja Nevise jalgpallikoondis|Saint Kitts ja Nevis]] || '''1''' : 0 || 3 : 0 ||align=left| sõpruskohtumine |- | 2. ||align=left| [[10. oktoober]] [[2017]] ||align=left| A. Le Coq Arena, Tallinn, Eesti || 35. ||align=left| {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] || '''1''' : 1 || 1 : 2 ||align=left| MM 2018 valikmäng |} ==Saavutused== ===Klubi=== ;Tallinna FC Levadia: * [[Meistriliiga]]: [[Meistriliiga 2013|2013]], [[Meistriliiga 2014|2014]] * [[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2012|2012]], [[Tipneri karikavõistlused 2014|2014]] * [[Eesti Superkarikas]]: [[Eesti Superkarikas 2013|2013]], [[Eesti Superkarikas 2015|2015]] ;Ararat-Armenia *[[Bardzragujn Humb|Armeenia kõrgliiga]] (1): 2019–20 *[[Armeenia superkarikas jalgpallis|Armeenia superkarikas]] (1): 2019 ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jalgpall.ee/voistlused/player/8440 Eesti Jalgpalli Liidu profiil] *[http://www.transfermarkt.com/ilja-antonov/profil/spieler/147172 Transfermarkti profiil] *[http://jalgpall.ee/koondis/koosseis/player/8440 Koondise mängud] {{JÄRJESTA:Antonov, Ilja}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Tallinna FC Ararati jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FCI Levadia jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] nf1arukdiq56rxhyjfkh9ajkop186yi Inga Mangus 0 293605 7231523 7215205 2026-09-09T23:40:25Z Andreas003 7485 7231523 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | pilt = Инга Мангус.jpg | pildiallkiri = Inga Mangus (2019) | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | alma mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[A. S. Puškini nimeline Riiklik Vene Keele Instituut]] | abikaasa = [[Andrei Krasnoglazov]] | haridus = vene filoloogia | lapsed = Triin Mangus<br>Anett Mangus-Peterson | vanemad = Johannes Mangus<br>Inna Mangus | organisatsioon = [[Puškini Instituut]] }} '''Inga Mangus''' (sündinud [[28. veebruar]]il [[1965]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] haridustegelane. Mangus on mitme eesti ja vene keele õpiku autor. Kokku on ta avaldanud üle 40 õpiku. Samuti on ta vene keele ja kultuur edendaja Eestis, olles olnud [[Puškini Instituut|Puškini Instituudi]] direktor ja Tallinna Vene Keele Kooli juht. == Elukäik == Mangus kasvas üles Tallinnas eesti-vene segaperes.<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Elvet |eesnimi=Malle |kuupäev=2008-04-10 |pealkiri=Vene ballil on glamuuri |üksiknumber=15 |lehekülg=9 |väljaanne=[[Lõunaleht]] |url=https://dea.digar.ee/page/lounaleht/2008/04/10/9}}</ref> Ta omandas keskhariduse venekeelses [[Tallinna Humanitaargümnaasium]]is, seejärel õppis [[Tartu Ülikool]]i filoloogiateaduskonnas vene keele ja kirjanduse erialal. Manguse esimene [[õpik]] valmis diplomitöö lisana. Pärast õpingute lõpetamist [[1988]]. aastal töötas ta kaks aastat vene keele metoodika [[Kateeder (kõrgkool)|kateedris]], valmistas ette järgmist õpikut (koos TÜ professori Antidea Metsaga) ja töötas samal ajal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is vene keele õpetajana.<ref name=":4">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Vapper |eesnimi=Tiina |kuupäev=2015-03-20 |pealkiri=Inga Mangus: „Ideaalis võiks igale keeleõppijale olla oma õpik” |väljaanne=[[Õpetajate Leht]] |url=https://www.opleht.ee/2015/03/inga-mangus-ideaalis-voiks-igale-keeleoppijale-olla-oma-opik/}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=1988 |pealkiri=FILOLOOGIATEADUSKOND: VENE KEEL JA KIRJANDUS |url=https://lopetanud.ut.ee/LA88FLVF.HTM |väljaanne=[[Tartu Ülikool]]}}</ref> Seejärel läbis Mangus kolm aastat Moskvas [[A. S. Puškini nimeline Riiklik Vene Keele Instituut|Puškini instituudis]] aspirantuuri ja kirjutas [[Mark Vjatjutnev]]i juhendamisel valmis kandidaaditöö. Väitekirja teemaks olid kognitiivsed strateegiad ja stiilid võõrkeelte õppimise protsessis.<ref name=":4" /> [[Moskva]]s õppides kohtas ta oma tulevast abikaasat [[Andrei Krasnoglazov]]it.<ref name=":0" /> Lõputöö sai ta kaitsud 2001. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Мангус |eesnimi=Инга Юханнесовна |kuupäev=2001 |pealkiri=Стратегии овладения языком и развития приемов познавательной деятельности как реализация когнитивного подхода в учебнике русского языка как иностранного: На примере учебников в эстонской школе |url=https://www.dissercat.com/content/strategii-ovladeniya-yazykom-i-razvitiya-priemov-poznavatelnoi-deyatelnosti-kak-realizatsiya |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=DisserCat}}</ref> 1994. aastal alusta Mangus Krasnoglazoviga pereelu Eestis.<ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=2007-09-13 |pealkiri=Krasnoglazov: Eesti on sunnitud venelased assimileerima |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/1702829/krasnoglazov-eesti-on-sunnitud-venelased-assimileerima}}</ref><ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Liivanõmm |eesnimi=Virve |kuupäev=2009-09-11 |pealkiri=Vene keel teeb venelase ehtsaks |lehekülg=20 |väljaanne=[[Õpetajate Leht]] |url=https://dea.digar.ee/page/opetajateleht/2009/09/11/20}}</ref> Ta jätkas õpikute kirjutamist ja [[TEA kirjastus]] pakkus talle uue vene keele õpikute sarja kirjutamist, mille Mangus vastu võttis. Aastatel 2002–2008 andis ta välja [[vene keel]]e õpikud pealkirjaga "Vene keel: kiiresti ja edukalt!" ("''Русский язык: быстро и весело!''"), mis osutusid populaarseteks. 2015. aastal kasutas umbes 65% koolidest sarja õpikuid.<ref name=":4" /> 2002. aastal asus Mangus rajama Tallinna Vene Keele Kooli, mille sihiks oli tutvustada eestikeelses koolis õppivale noorele vene keelt ja kultuuri. Selle loomise ajendiks oli ta soov oma tütardele vene kultuuri ja keelt juurde õpetada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sokolova |eesnimi=Zhanna |kuupäev=2012-09-20 |pealkiri=Inga Mangus: How Russian Schools Take off |url=https://www.russkiymir.ru/en/publications/140354/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150612093735/https://www.russkiymir.ru/en/publications/140354/ |arhiivimisaeg=2015-06-12 |väljaanne=[[Russki Mir]]}}</ref> Ta oli kooli esimene direktriss.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Инга Мангус |url=https://pushkin.ee/ru/shkola-russkogo-yazyka/pedagogi/inga-mangus/ |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=[[Puškini Instituut]]}}</ref> Lisaks rajas ta täiskasvanutele keelekoolituskeskuse ja oli ka Euroopa Keelte Kooli juht.<ref name=":0" /><ref name=":5">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kald |eesnimi=Annika |kuupäev=2020-12-03 |pealkiri=Õpetajate edukas tandem |lehekülg=6-7 |väljaanne=Trükitööstusettevõtted ja Kirjastused |väljaandja=[[Äripäev]] |url=https://dea.digar.ee/article/aptrykitoostusetop/2020/12/03/8.2}}</ref> 2003. aastal rajas Mangus koos oma abikaasaga [[Puškini Instituut|Puškini instituudi]], mida asusid koos juhtima.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Laanjärv |eesnimi=Jelena |perekonnanimi2=Palusaar |eesnimi2=Tatjana |perekonnanimi3=Barinov |eesnimi3=Vladimir |kuupäev=2008-02-22 |pealkiri=Kuidas elad, vene keel? |üksiknumber=7 |lehekülg=18 |väljaanne=[[Õpetajate Leht]] |url=https://dea.digar.ee/page/opetajateleht/2008/02/22/18}}</ref> Mangusest sai instituudi direktor, Krasnoglazovist juhataja. 2026. aasta seisuga on instituut jätkuvalt Krasnoglazovi-Manguse pere käes, kuigi Mangus enam ametilt instituuti ei juhi.<ref name=":5" /> Instituudiga on nad korraldanud laste- ja õpetajatelaagreid [[Venemaa]]l, korraldanud vene keele tunde, kultuuripäevi, konverentse ning muid üritusi ja autasustanud aktiivsemaid vene kultuuri eestvedajaid Eestis.<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Mittetulundusühing Puškini Instituut |url=https://www.teatmik.ee/et/personlegal/80260399-Mittetulundus%C3%BChing-Pu%C5%A1kini-Instituut |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=teatmik.ee}}</ref> Instituut on tihedalt koostööd teinud [[Venemaa suursaatkond Eestis|Venemaa saatkonnaga]], riigiasutustega ja vene kultuuri soosivate asutustega (nagu [[Russki Mir|Vene Maailma fond]]).<ref name=":6">{{Uudiseviide |kuupäev=2008-05-07 |pealkiri=Eestikeelsete koolide lõpetajad ei oska vene keelt |lehekülg=4 |väljaanne=[[Meie Kodu]] |url=https://dea.digar.ee/page/meiekodu/2008/05/07/4}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2008-12-16 |pealkiri=Tallinnas avatakse neljapäeval Vene infokeskus |väljaanne=Tallinna Postimees |url=http://www.tallinnapostimees.ee/?id=59389 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081217035355/http://www.tallinnapostimees.ee/?id=59389 |arhiivimisaeg=2008-12-17}}</ref> Nii Kapo kui ka Propastop on instituudi tegevust on (Kapo puhul aastaraamatus) Venemaa mõjutustegevusena ära märkinud ja Manguse (koos tema abikaasaga) välja toonud kui ühe vene maailma võrgustiku võtmeisiku.<ref name=":3">{{Uudiseviide |kuupäev=2018-07-23 |pealkiri=Venemaaga seotud võrgustikud Eestis 5. osa |väljaanne=[[Propastop]] |url=https://www.propastop.org/2018/07/23/4039/}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=aprill 2021 |pealkiri=PÕHISEADUSLIKU KORRA KAITSE |url=https://dea.digar.ee/article/JVkaitsepolitsei/2021/04/0/4 |ajakiri=[[Kaitsepolitseiamet]]i ametiraamat |aastakäik=1 |lehekülg=8}}</ref> Pärast Puškini instituudi rajamist lõi Mangus vene keele õpetajate koondamiseks ka Eesti vene keele ja kirjanduse õppejõudude assotsiatsiooni.<ref name=":4" /> Samal ajal jätkas ta õpikute väljaandmist. 2011. aastal valmistas ta esimese eesti koolis õppinud venekeelsele noorele suunatud vene keele õpiku.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kask |eesnimi=Ellen |kuupäev=2011-04-25 |pealkiri=Vene keel ja kultuur Eestis täna ja homme |lehekülg=3 |väljaanne=[[Meie Maa]] |url=https://dea.digar.ee/article/meiemaa/2011/04/25/10.4}}</ref> 2020. aastaks oli ta juba välja andnud üle 40 õpiku ja tema (Merge Simmuliga jagatud) ettevõte OÜ Kirjatark oli edukas.<ref name=":5" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Õpiku kohta |url=https://davaiopik.ee/opiku-kohta-3/ |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=«Davai!»}}</ref> === Isiklikku === Tema isa Johannes on pärit [[Valga]]st, Inga ema Innat kohta isa Moskvas õppides.<ref name=":0" /> Tema ema oli hariduselt vene filoloog, pedagoog ning eesti koolidele mõeldud vene keele ja kirjanduse õpikute autor.<ref name=":4" /> Ta on [[Andrei Krasnoglazov]]i abikaasa ja kahe tütre (Triin ja Anett) ema.<ref name=":0" /> Mõlemad tütred õppisid [[Eesti keel|eestikeelses]] koolis, aga õppisid vene keelt juurde Tallinna Vene Keele koolis.<ref name=":4" /> Mangus on kirjeldanud Tartu Ülikooli emeriitprofessorit Antidea Metsat kui oma eeskuju, kelle soovitusel asus ta kirjutama õpikuid. Ta on öelnud, et naudib väga õpikute kirjutamist.<ref name=":4" /> == Seisukohti == Mangus on korduvalt meedias rõhutanud, et vene keele oskus Eestis on halvenenud, seda nii eestlaste kui ka Eesti koolis õppinud venelaste seas. Eestlaste puhul on ta seda nimetanud mureks, sest tööturul oodatakse enamasti siiski noortelt ka vene keele oskust.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2012-05-25 |pealkiri=Автор учебника: русский язык непопулярен только на словах |väljaanne=[[Den za Dnjom]] |url=http://www.dzd.ee/854238/avtor-uchebnika-russkij-jazyk-nepopuljaren-tolko-na-slovah/ |url-olek=anastatud |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120528080935/http://www.dzd.ee/854238/avtor-uchebnika-russkij-jazyk-nepopuljaren-tolko-na-slovah/ |arhiivimisaeg=2012-05-28}}</ref> Venekeelse noore puhul on Mangust häirinud, et Eesti koolides ei õpetata piisavalt vene kultuuri kohta ja seal õppivad vene emakeelega noored on nõrgema keeleoskusega ja ei tunne ära vene kultuurisümboleid.<ref name=":4" /><ref name=":6" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-09-22 |pealkiri=Inga Mangus: "Russian is our Priority" |url=https://www.russkiymir.ru/en/publications/196009/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200922211854/https://www.russkiymir.ru/en/publications/196009/ |arhiivimisaeg=2020-09-22 |väljaanne=Reval Media Agency |väljaandja=[[Russki Mir]]}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Mangus, Inga}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] r2mty9nup0krdac46ok5zlo8b2iyb8i 7231549 7231523 2026-09-10T06:30:37Z Andreas003 7485 7231549 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | pilt = Инга Мангус.jpg | pildiallkiri = Inga Mangus (2019) | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | alma mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[A. S. Puškini nimeline Riiklik Vene Keele Instituut]] | abikaasa = [[Andrei Krasnoglazov]] | haridus = vene filoloogia | lapsed = Triin Mangus<br>Anett Mangus-Peterson | vanemad = Johannes Mangus<br>Inna Mangus | organisatsioon = [[Puškini Instituut]] }} '''Inga Mangus''' (sündinud [[28. veebruar]]il [[1965]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] haridustegelane. Mangus on mitme eesti ja vene keele õpiku autor. Kokku on ta avaldanud üle 40 õpiku. Samuti on ta vene keele ja kultuur edendaja Eestis, olles olnud [[Puškini Instituut|Puškini Instituudi]] direktor ja Tallinna Vene Keele Kooli juht. == Elukäik == Mangus kasvas üles Tallinnas eesti-vene segaperes.<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Elvet |eesnimi=Malle |kuupäev=2008-04-10 |pealkiri=Vene ballil on glamuuri |üksiknumber=15 |lehekülg=9 |väljaanne=[[Lõunaleht]] |url=https://dea.digar.ee/page/lounaleht/2008/04/10/9}}</ref> Ta omandas keskhariduse venekeelses [[Tallinna Humanitaargümnaasium]]is, seejärel õppis [[Tartu Ülikool]]i filoloogiateaduskonnas vene keele ja kirjanduse erialal. Manguse esimene [[õpik]] valmis diplomitöö lisana. Pärast õpingute lõpetamist [[1988]]. aastal töötas ta kaks aastat vene keele metoodika [[Kateeder (kõrgkool)|kateedris]], valmistas ette järgmist õpikut (koos TÜ professori Antidea Metsaga) ja töötas samal ajal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is vene keele õpetajana.<ref name=":4">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Vapper |eesnimi=Tiina |kuupäev=2015-03-20 |pealkiri=Inga Mangus: „Ideaalis võiks igale keeleõppijale olla oma õpik” |väljaanne=[[Õpetajate Leht]] |url=https://www.opleht.ee/2015/03/inga-mangus-ideaalis-voiks-igale-keeleoppijale-olla-oma-opik/}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=1988 |pealkiri=FILOLOOGIATEADUSKOND: VENE KEEL JA KIRJANDUS |url=https://lopetanud.ut.ee/LA88FLVF.HTM |väljaanne=[[Tartu Ülikool]]}}</ref> Seejärel läbis Mangus kolm aastat Moskvas [[A. S. Puškini nimeline Riiklik Vene Keele Instituut|Puškini instituudis]] aspirantuuri ja kirjutas [[Mark Vjatjutnev]]i juhendamisel valmis kandidaaditöö. Väitekirja teemaks olid kognitiivsed strateegiad ja stiilid võõrkeelte õppimise protsessis.<ref name=":4" /> [[Moskva]]s õppides kohtas ta oma tulevast abikaasat [[Andrei Krasnoglazov]]it.<ref name=":0" /> Lõputöö sai ta kaitsud 2001. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Мангус |eesnimi=Инга Юханнесовна |kuupäev=2001 |pealkiri=Стратегии овладения языком и развития приемов познавательной деятельности как реализация когнитивного подхода в учебнике русского языка как иностранного: На примере учебников в эстонской школе |url=https://www.dissercat.com/content/strategii-ovladeniya-yazykom-i-razvitiya-priemov-poznavatelnoi-deyatelnosti-kak-realizatsiya |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=DisserCat}}</ref> 1994. aastal alusta Mangus Krasnoglazoviga pereelu Eestis.<ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=2007-09-13 |pealkiri=Krasnoglazov: Eesti on sunnitud venelased assimileerima |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/1702829/krasnoglazov-eesti-on-sunnitud-venelased-assimileerima}}</ref><ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Liivanõmm |eesnimi=Virve |kuupäev=2009-09-11 |pealkiri=Vene keel teeb venelase ehtsaks |lehekülg=20 |väljaanne=[[Õpetajate Leht]] |url=https://dea.digar.ee/page/opetajateleht/2009/09/11/20}}</ref> Ta jätkas õpikute kirjutamist ja [[TEA kirjastus]] pakkus talle uue vene keele õpikute sarja kirjutamist, mille Mangus vastu võttis. Aastatel 2002–2008 andis ta välja [[vene keel]]e õpikud pealkirjaga "Vene keel: kiiresti ja edukalt!" ("''Русский язык: быстро и весело!''"), mis osutusid populaarseteks. 2015. aastal kasutas umbes 65% koolidest sarja õpikuid.<ref name=":4" /> 2002. aastal asus Mangus rajama Tallinna Vene Keele Kooli, mille sihiks oli tutvustada eestikeelses koolis õppivale noorele vene keelt ja kultuuri. Selle loomise ajendiks oli ta soov oma tütardele vene kultuuri ja keelt juurde õpetada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sokolova |eesnimi=Zhanna |kuupäev=2012-09-20 |pealkiri=Inga Mangus: How Russian Schools Take off |url=https://www.russkiymir.ru/en/publications/140354/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150612093735/https://www.russkiymir.ru/en/publications/140354/ |arhiivimisaeg=2015-06-12 |väljaanne=[[Russki Mir]]}}</ref> Ta oli kooli esimene direktriss.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Инга Мангус |url=https://pushkin.ee/ru/shkola-russkogo-yazyka/pedagogi/inga-mangus/ |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=[[Puškini Instituut]]}}</ref> Lisaks rajas ta täiskasvanutele keelekoolituskeskuse ja oli ka Euroopa Keelte Kooli juht.<ref name=":0" /><ref name=":5">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kald |eesnimi=Annika |kuupäev=2020-12-03 |pealkiri=Õpetajate edukas tandem |lehekülg=6-7 |väljaanne=Trükitööstusettevõtted ja Kirjastused |väljaandja=[[Äripäev]] |url=https://dea.digar.ee/article/aptrykitoostusetop/2020/12/03/8.2}}</ref> 2003. aastal rajas Mangus koos oma abikaasaga [[Puškini Instituut|Puškini instituudi]], mida asusid koos juhtima.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Laanjärv |eesnimi=Jelena |perekonnanimi2=Palusaar |eesnimi2=Tatjana |perekonnanimi3=Barinov |eesnimi3=Vladimir |kuupäev=2008-02-22 |pealkiri=Kuidas elad, vene keel? |üksiknumber=7 |lehekülg=18 |väljaanne=[[Õpetajate Leht]] |url=https://dea.digar.ee/page/opetajateleht/2008/02/22/18}}</ref> Mangusest sai instituudi direktor, Krasnoglazovist juhataja. 2026. aasta seisuga on instituut jätkuvalt Krasnoglazovi-Manguse pere käes, kuigi Mangus enam ametilt instituuti ei juhi.<ref name=":5" /> Instituudiga on nad korraldanud laste- ja õpetajatelaagreid [[Venemaa]]l, korraldanud vene keele tunde, kultuuripäevi, konverentse ning muid üritusi ja autasustanud aktiivsemaid vene kultuuri eestvedajaid Eestis.<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Mittetulundusühing Puškini Instituut |url=https://www.teatmik.ee/et/personlegal/80260399-Mittetulundus%C3%BChing-Pu%C5%A1kini-Instituut |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=teatmik.ee}}</ref> Instituut on tihedalt koostööd teinud [[Venemaa suursaatkond Eestis|Venemaa saatkonnaga]], riigiasutustega ja vene kultuuri soosivate asutustega (nagu [[Russki Mir|Vene Maailma fond]]).<ref name=":6">{{Uudiseviide |kuupäev=2008-05-07 |pealkiri=Eestikeelsete koolide lõpetajad ei oska vene keelt |lehekülg=4 |väljaanne=[[Meie Kodu]] |url=https://dea.digar.ee/page/meiekodu/2008/05/07/4}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2008-12-16 |pealkiri=Tallinnas avatakse neljapäeval Vene infokeskus |väljaanne=Tallinna Postimees |url=http://www.tallinnapostimees.ee/?id=59389 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081217035355/http://www.tallinnapostimees.ee/?id=59389 |arhiivimisaeg=2008-12-17}}</ref> Nii [[Kapo]] kui ka [[Propastop]] on instituudi tegevust on (Kapo puhul aastaraamatus) Venemaa mõjutustegevusena ära märkinud ja Manguse (koos tema abikaasaga) välja toonud kui ühe vene maailma võrgustiku võtmeisiku.<ref name=":3">{{Uudiseviide |kuupäev=2018-07-23 |pealkiri=Venemaaga seotud võrgustikud Eestis 5. osa |väljaanne=[[Propastop]] |url=https://www.propastop.org/2018/07/23/4039/}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=aprill 2021 |pealkiri=PÕHISEADUSLIKU KORRA KAITSE |url=https://dea.digar.ee/article/JVkaitsepolitsei/2021/04/0/4 |ajakiri=[[Kaitsepolitseiamet]]i aastaraamat |aastakäik=1 |lehekülg=8}}</ref> Pärast Puškini instituudi rajamist lõi Mangus vene keele õpetajate koondamiseks ka Eesti vene keele ja kirjanduse õppejõudude assotsiatsiooni.<ref name=":4" /> Samal ajal jätkas ta õpikute väljaandmist. 2011. aastal valmistas ta esimese eesti koolis õppinud venekeelsele noorele suunatud vene keele õpiku.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kask |eesnimi=Ellen |kuupäev=2011-04-25 |pealkiri=Vene keel ja kultuur Eestis täna ja homme |lehekülg=3 |väljaanne=[[Meie Maa]] |url=https://dea.digar.ee/article/meiemaa/2011/04/25/10.4}}</ref> 2020. aastaks oli ta juba välja andnud üle 40 õpiku ja tema (Merge Simmuliga jagatud) ettevõte OÜ Kirjatark oli edukas.<ref name=":5" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Õpiku kohta |url=https://davaiopik.ee/opiku-kohta-3/ |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=«Davai!»}}</ref> === Isiklikku === Tema isa Johannes on pärit [[Valga]]st, Inga ema Innat kohta isa Moskvas õppides.<ref name=":0" /> Tema ema oli hariduselt vene filoloog, pedagoog ning eesti koolidele mõeldud vene keele ja kirjanduse õpikute autor.<ref name=":4" /> Ta on [[Andrei Krasnoglazov]]i abikaasa ja kahe tütre (Triin ja Anett) ema.<ref name=":0" /> Mõlemad tütred õppisid [[Eesti keel|eestikeelses]] koolis, aga õppisid vene keelt juurde Tallinna Vene Keele koolis.<ref name=":4" /> Mangus on kirjeldanud Tartu Ülikooli emeriitprofessorit Antidea Metsat kui oma eeskuju, kelle soovitusel asus ta kirjutama õpikuid. Ta on öelnud, et naudib väga õpikute kirjutamist.<ref name=":4" /> == Seisukohti == Mangus on korduvalt meedias rõhutanud, et vene keele oskus Eestis on halvenenud, seda nii eestlaste kui ka Eesti koolis õppinud venelaste seas. Eestlaste puhul on ta seda nimetanud mureks, sest tööturul oodatakse enamasti siiski noortelt ka vene keele oskust.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2012-05-25 |pealkiri=Автор учебника: русский язык непопулярен только на словах |väljaanne=[[Den za Dnjom]] |url=http://www.dzd.ee/854238/avtor-uchebnika-russkij-jazyk-nepopuljaren-tolko-na-slovah/ |url-olek=anastatud |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120528080935/http://www.dzd.ee/854238/avtor-uchebnika-russkij-jazyk-nepopuljaren-tolko-na-slovah/ |arhiivimisaeg=2012-05-28}}</ref> Venekeelse noore puhul on Mangust häirinud, et Eesti koolides ei õpetata piisavalt vene kultuuri kohta ja seal õppivad vene emakeelega noored on nõrgema keeleoskusega ja ei tunne ära vene kultuurisümboleid.<ref name=":4" /><ref name=":6" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-09-22 |pealkiri=Inga Mangus: "Russian is our Priority" |url=https://www.russkiymir.ru/en/publications/196009/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200922211854/https://www.russkiymir.ru/en/publications/196009/ |arhiivimisaeg=2020-09-22 |väljaanne=Reval Media Agency |väljaandja=[[Russki Mir]]}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Mangus, Inga}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] kc7h5hvr347b4lq22vumzc3zcpggx7p Luiteliudik 0 297076 7231468 6970108 2026-09-09T19:54:38Z Svencapoeira 67038 7231468 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Luiteliudik | seisund = | värvus = seened | pilt = Luiteliudik1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Luiteliudik.jpg | pildi2_seletus = Luiteliudik ''Peziza ammophila'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kottseened]] ''Ascomycota'' | klass = [[Liudseened]] ''Pezizomycetes'' | selts = [[Liudikulaadsed]] Pezizales | sugukond = [[Liudikulised]] ''Morchellaceae'' | perekond = [[Liudik]] ''Peziza'' | perekonna_autor = | liik = '''Luiteliudik''' ''Peziza ammophila'' }} '''Luiteliudik''' ehk '''liivliudik''' (''Peziza ammophila'') on [[seen]]eliik. Ta on Eestis arvatud [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]] (seisuga 2012). Eestis võib teda [[luide]]telt<ref name="eElurikkus"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="eElurikkus">{{Elurikkus}} (vaadatud 24.08.2012)</ref>}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:II kaitsekategooria seeneliigid]] [[Kategooria:Liudikulaadsed]] [[Kategooria:Eesti kottseened]] i8b136vfbh8g55ancx9gul3ln0dpaoj Kadakatarjak 0 297218 7231721 7004873 2026-09-10T11:48:11Z Svencapoeira 67038 7231721 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kadakatarjak | seisund = | värvus = seened | pilt = Kadakatarjak1.jpg | pildi_seletus = Kadakatarjak ''Oxyporus millavensis'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Taelikulaadsed]] ''Hymenochaetales'' | seltsi_autor = [[Franz Oberwinkler|Oberw.]] (1977) | sugukond = ''[[Schizoporaceae]]'' | perekond = [[Tarjak_(taelikulaadsed)|Tarjak]] ''Oxyporus'' | liik = '''Kadakatarjak''' | binaarne = ''Oxyporus millavensis'' | sünonüümid = ''Botryodontia millavensis'' }} '''Kadakatarjak''' (''Oxyporus millavensis'', sünonüüm ''Botryodontia millavensis''), varem ebajasmiini-tarjak ''O. philadelphi'', on [[seen]]eliik. Ta on Eestis arvatud [[III kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|III kaitsekategooriasse]] (seisuga 2012). Eestis võib teda leida [[loomets]]adest ja -põõsastikest ning [[kultuurtaimed|kultuur]]- ja [[ruderaaltaimed]]e seast<ref name="eElurikkus"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="eElurikkus">{{Elurikkus}} (vaadatud 25.08.2012)</ref>}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} *[http://www.loodusesober.ee/artikkel73_56.html "Kas leidub ainult Eestis kasvavaid seeni?"] Loodusesõber 5/2002 *[http://www.eestiloodus.ee/artikkel2167_2151.html "Kadakatarjak Hiiumaal"] Eesti Loodus 2007/12 [[Kategooria:Eesti torikulaadsed]] kva0slqmarxuq1sh2bo2cai0z08duyv Tarvas (restoran) 0 298103 7231507 7112675 2026-09-09T22:15:14Z Kruusamägi 1530 7231507 wikitext text/x-wiki '''Tarvas''' oli [[Tartu]] kesklinnas aadressil [[Riia tänav]] 2 [[Tartu Kaubamaja]] tiibhoones 1965<ref name="Korv">Neeme Korv [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/95/12/13/tartu/uudis.htm#neljas "Restoran Tarvas saab reedel 30-aastaseks"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 13.12.1995</ref>–1997<ref name="Olesk">Glaidi Olesk [http://www.postimees.ee/leht/97/12/31/tartu.htm "Restoran Tarvas lõpetab tegevuse"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 31.12.1997</ref> tegutsenud [[restoran]]. Restoran avati 110-kohalisena 15. detsembril 1965. Kuni juunini 1983 oli selle aadress Riia tänav 4. ==Ettevõte== Nõukogude ajal kuulus Tarvas [[ETKVL]]-ile<ref name="eaab">{{Netiviide |url=http://www.eaab.ee/353-Tarvas |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-08-30 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305044011/http://www.eaab.ee/353-Tarvas |url-olek=ei tööta }}</ref>. Pärast Eesti taasiseseisvumist vahetas ettevõte omanikku, 1995. aasta oktoobris omandas Tartu Tarbijate Kooperatiivilt inventari ja hakkas ruume rentima [[Reinu pizza]] kaubamärgi all tuntud toitlustusfirma AS Ratek.<ref name="Korv" /> 1996. aastal iseloomustas Argo Taal Tarvast kui söögikohta, millest teised on aastatega ette läinud, samas kui Tarvas "on palju jäänud samale – kaheksakümnendate aastate väga heale tasemele".<ref name="Taal"/> Samal aastal pälvis restoran Postimehe koostatud Tartu ajaviitekohtade edetabelis kolm punkti neljast kommentaariga: "Nostalgiaaustajatele, samasugune nagu kümme aastat tagasi."<ref>[https://web.archive.org/web/20001005045553/http://www.postimees.ee/leht/96/10/23/tartu/uudis.htm#neljas "Tartu ajaviitekohad"] Postimees, 23.10.1996</ref> 31. detsembril 1997 lõppes koos Rateki rendilepinguga ka restorani tegevus<ref name="Olesk" />, 1998. aasta 11. juunil avati restorani ruumides [[Eesti Ühispank|Eesti Ühispanga]] Tartu harukontor<ref>Tiit Efert [http://vana.www.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/98/06/12/tartu/uudised.htmXseitsmes "Tarvase restorani asemele tuli pangakontor"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 12.06.1998</ref>. Restorani Tarvas juhatajana töötas 1979–1983 hilisem Tartu Kaubamaja direktor, [[haridus- ja teadusministeerium]]i kantsler ning [[PRIA]] peadirektor [[Jaan Kallas]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.pria.ee/et/kontaktid/vaata/552 |vaadatud=2012-08-30 |arhiivimisaeg=2015-01-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150108094207/http://www.pria.ee/et/kontaktid/vaata/552 |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>Õnne Pärl [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=74104 "Süvaanalüüside aeg on möödas"]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Äripäev, 18.01.2001</ref><ref name="Rozental">Väinu Rozental [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=6769 "Isepäine kantsler Kallas"]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Äripäev, 01.09.2006</ref> 1990–1994 juhatas restorani hiljem [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i toitlustusteenistuse juhiks saanud [[Juta Laatsit]].<ref>[http://www.kliinikum.ee/leht/images/stories/attachments/217_08_1999_08_marts.pdf "Juta Laatsit"], Tartu Ülikooli Kliinikumi Leht, 8. märts 1999</ref> ==Meelelahutus== Restorani juurde loodi 1981. aastal ansambel Tarvas. Selle solist ja asutaja oli [[Guido Sooläte]], ansamblis on muuhulgas mänginud [[Jüri Rosenfeld]], [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], [[Peeter Jaska]], [[Priit Pihlap]], [[Žeka Koroljov]], [[Anne Adams]] jt.<ref name="eaab" /> Ka tegutses Tarvase [[varietee]], kus esinesid näitlejad [[Tõnu Kilgas]], [[Liina Orlova]], [[Hannes Kaljujärv]] ja [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] balletitantsijad.<ref name="Rozental" /> ==Hoone== Hoone põhiosas asus [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] [[Tartu Kaubamaja]], restoran ja majatarvete kauplus tegutsesid kolmekorruselises [[terrasiitkrohv]]iga kaetud tiibhoones, kus teisel korrusel olid [[Tartu Tarbijate Kooperatiiv]]i ruumid. Restorani kaunistas [[Elmar Kits]]e 1965. aastal loodud [[sgrafiito]]tehnikas figuraalkompositsioon, mis on osaliselt säilinud Turu tänava äärses endises pangasaalis. 2009. aastal tekitas muinsuskaitse ägeda vastuseisu Tartu Tarbijate Kooperatiivi plaan kaubamajahoone lammutada ja rajada selle asemele 14-korruseline hoone. Kuni selle ajani ei olnud maal kaitse all ning arutati võimalust võtta see kaitse all vallasmälestisena, sest vana kaubamaja ei peetud muinsuskaitse vääriliseks.<ref name="Saar">Jüri Saar [http://www.tartupostimees.ee/93115/seinatait-maali-ootab-kolimine-voi-kadu/ "Seinatäit maali ootab kolimine või kadu"] Postimees, 12.03.2009</ref> Toonased ehitusplaanid jäid siiski majanduskriisi tõttu seisma. Tarvase [[fassaad]]i ehtisid metallist sepistatud figuurid ("restorani välisseinalt Riia tänava poole vaatavad kaks pronksnaist ja haamriga pronksmees"<ref name="Taal">Argo Taal [https://web.archive.org/web/20070626160419/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/03/13/tartu/uudis.htm#kolmas "Tarvase restoran ei jaga oma nimelooma saatust"] Postimees, 13.03.1996</ref>), mis 2009. aastal oli Tartu Tarbijate Kooperatiivi haldusdirektori Tõnu Sooaru sõnul veel alles.<ref name="Saar" /> Interjööri kujundas [[Viktor Salmre]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.e-kultuur.ee/feedback?recordId=oai:muis.ee:1521825 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-08-30 |arhiivimisaeg=2013-11-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131101103736/http://www.e-kultuur.ee/feedback?recordId=oai:muis.ee:1521825 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Neeme Korv [http://www.postimees.ee/leht/95/12/13/tartu/uudis.htm#neljas "Restoran Tarvas saab reedel 30-aastaseks"] Postimees, 13. detsember 1995 * Argo Taal [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/03/13/tartu/uudis.htm#kolmas "Tarvase restoran ei jaga oma nimelooma saatust"] Postimees, 13. märts 1996 * Vaike Tiik [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/03/27/tartu/kirjad.htm#kolmas "Veelkord "Tarvasest""] Postimees, 27. märts 1996 * Glaidi Olesk [http://www.postimees.ee/leht/97/12/31/tartu.htm "Restoran Tarvas lõpetab tegevuse"] Postimees, 31. detsember 1997 * Jüri Saar [http://www.tartupostimees.ee/93115/seinatait-maali-ootab-kolimine-voi-kadu/ "Seinatäit maali ootab kolimine või kadu"] Postimees, 12. märts 2009 * Maarius Suviste [http://www.ohtuleht.ee/563286/kunstiteos-eemaldati-kaubamaja-restorani-seinalt-ja-viidi-muuseumi "Kunstiteos eemaldati kaubamaja restorani seinalt ja viidi muuseumi"] Õhtuleht, 4. veebruar 2014 * [http://www.vaal.ee/est/avaleht/otsing?_search_gallery=yes&author=Kits%2C+Elmar&piece_of_art=&price_min=&price_max=&c_id=&imageField.x=0&imageField.y=0 Elmar Kitse teosed] galerii Vaal kodulehel, teiste seas ka pannookavand restoranile Tarvas (oletatavasti 1963–1964) [[Kategooria:Kesklinn (Tartu)]] [[Kategooria:Tartu ehitised]] [[Kategooria:Tartu restoranid]] [[Kategooria:Eesti endised ettevõtted]] 21q03h4229xshj3mo1yqmmia7up4ryl Viimsi Kool 0 298366 7231644 7158218 2026-09-10T08:40:31Z Avjoska 1538 /* Kirjandus */ 7231644 wikitext text/x-wiki [[File:Viimsi school, 2009.jpg|thumb|Viimsi kool]] '''Viimsi Kool''' (varem '''Viimsi 7-klassiline Kool''', '''Viimsi 8-klassiline Kool''', '''Viimsi Keskkool''') on [[põhikool]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] [[Haabneeme]] alevikus aadressil Randvere tee 8.<ref>[https://viimsi.edu.ee/wp-content/uploads/2020/01/423052018011.pdf Viimsi Kooli põhimäärus] (Viimsi vallavalitsuse määrus, vastu võetud 15.05.2018, jõustus 01.09.2018, avaldatud RT IV, 23.05.2018, 11) Viimsi Kooli veebilehel (vaadatud 21.05.2026)</ref> ==Ajalugu== Praegune Viimsi Kool loeb enda ajaloo alguspunktiks aastat [[1866]], mil valmis Viimsi esimene [[koolimaja]]. Varem koolitas Viimsi kandi lapsi rändõpetaja Akkermann [[Pringi (Viimsi)|Pringi]] külas Suurevälja talus. Uues majas tegutsesid nii kool kui ka [[vallavalitsus]]. Nii kooli esimene õpetaja, 15 aastat ametis püsinud Johannes Vakker, kui ka 1881. aastal temalt ameti üle võtnud Hans Neumann olid õpetajatöö kõrvalt ühtlasi [[vallakirjutaja]]d.<ref name="ajalugu">[https://viimsi.edu.ee/meie-kool/kooli-ajalugu/ "Kooli ajalugu"], Viimsi Kool (vaadatud 21.05.2026)</ref> Aastate jooksul jõudis kool tegutseda eri nimede all ja eri hoonetes, sealhulgas 1919–1926 [[Viimsi mõis]]as, mille seejärel sai endale kindral [[Johan Laidoner]], ning hiljem praeguses [[Rannarahva muuseum]]i hoones.<ref name="ajalugu" /> Viimsis tegutsenud edukas [[Kirovi kalurikolhoos]] toetas ka kooli jõudsat arengut. [[1960]]. aastal 8-klassiliseks laiendatud kool paistis silma nii õppetöös kui ka spordis, esindades rajooni 8-klassiliste maakoolide [[spartakiaad]]idel ning pannes oma võistkonna välja [[ETV]] saates "[[TV 10 olümpiastarti]]". [[1977]]. aastal avati Viimsis eraldiseisev [[spordikool]], millest [[1985]]. aastal sai Viimsi kooli spordiosakond. Samast aastast tegutsevad ka [[Viimsi Muusikakool]], mis kolhoosile kuuluvana oli Eesti NSV ainuke mitteriiklik lastemuusikakool, ning [[Viimsi Kunstikool]]. Nendega seob Viimsi Kooli pikaajaline koostöö.<ref name="ajalugu" /> [[1981]]. aastal valmis järjekordne uus koolimaja Männi teel. Selles jätkas üha kasvav kool juba Viimsi Keskkooli nime all. [[1994]]. aastal sündis [[Viimsi Kooliteater]], mille menukates muusikalilavastustes on õpilastena esinenud hiljem tuntuks saanud lauljad nagu [[Hanna-Liina Võsa]] ja [[Sissi Nylia Benita]]. [[2001]]. aastal loodi kooli toetav [[sihtasutus]] Viimsi Keskkooli Fond (2019. aastast SA Viimsi Kooli Fond). Viimsi Keskkoolis anti välja [[almanahh]]i Briis ja tegutses [[kooliraadio]].<ref name="ajalugu" /> [[2006]]. aastal kolis Viimsi Keskkool uude koolihoonesse, mis valmimisaastal pälvis tiitli "Parim betoonehitis 2006". [[2007]]. aastal hakkas ilmuma kooli ajaleht Tšilli. [[2009]]. aastal avati Viimsi Kooli väike maja ehk nn Karulaugu maja ja [[2013]]. aastal veel üks uus õppehoone Randveres.<ref name="ajalugu" /> [[2014]]. aastal kool restruktureeriti, nii et igas õppehoones jätkas tegutsemist eraldi kool: Karulaugu õppehoones alustas tööd [[Haabneeme Kool]] ja Randvere õppehoones [[Randvere Kool]]. Viimsi Keskkoolis alustas 2014. aasta sügisel õppeaastat 1356 õpilast. 2016. aastal ilmus koolileht Viimsi Majakas. [[2018]]. aastal lahutati koolireformi käigus [[Viimsi vald|Viimsi vallale]] kuuluv Viimsi Kool, millest sai taas [[põhikool]], ja [[Viimsi Gümnaasium]], mis tegutseb riigigümnaasiumina ([[Haabneeme]]s aadressil Tammepõllu tee 2). ==Kooli sümboolika== Viimsi Koolil on oma [[hümn]] ja sünnipäevalaul. Hümni sõnad kirjutas Meedi Neeme, viisi Kalle Erm. Sünnipäevalaulu viisi ja sõnade autor on Mari-Liis Rahumets.<ref>[https://viimsi.edu.ee/meie-kool/kooli-humn/ "Kooli hümn ja sünnipäevalaul"], Viimsi Kool (vaadatud 21.05.2026)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * "See hetk on nõnda tähtis minule: 30 aastat keskkooliharidust Viimsi vallas", Viimsi: Viimsi Kool, 2011 (272 lk, koostajad [[Kirsi Rannaste]], [[Sirje Toomla]], [[Hilja Hallaste]], [[Vilve Roosioks]] ja [[Kadri Kastehein]]; raamatuga kaasnes CD) * [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:360311 "Su üle uhke olen...: 37 aastat Viimsi Keskkooli"], Viimsi: Viimsi Kool, 2018 (toimetajad ja koostajad: Kirsi Rannaste ja Vilve Roosioks; loetav [[Digar]]is) ==Välislingid== * [http://www.viimsi.edu.ee/ Viimsi Kool] [[Kategooria:Harju maakonna koolid]] luwzbftrt8y90yfdhgzjt5dlg8ti8o6 1Q84 0 304108 7231307 6919605 2026-09-09T12:26:22Z Kapsas123 209254 7231307 wikitext text/x-wiki {{Raamatu info | nimi = 1Q84 | orig_tiitel = 1Q84 | tõlge = | autor = [[Haruki Murakami]] | kaane_kujun = | riik = {{PisiLipp|Jaapan}} | keel = [[jaapani keel|jaapani]] | sari = | žanr = [[alternatiivajalugu]] | kirjastaja = [[Shinchōsha]] | ee_kirjastaja = [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] | avald_kuup = 2009, 2010 | ee_avald_kuup = | lehekülgi = 1657 | isbn = {{ISBN2|978-0-307-59331-3}} | eelnev = [[After Dark]] | järgnev = [[Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad]] }} "'''1Q84'''" ([[jaapani keel|jaapani]] 1Q84 いちきゅうはちよん ''Ichi-Kyū-Hachi-Yon'') on jaapani kirjaniku [[Haruki Murakami]] romaan, mille 1. ja 2. osa ilmusid 29. mail 2009 ja 3. osa 16. aprillil 2010. Romaani pealkiri viitab [[George Orwell]]i romaanile [[1984 (Orwell)|1984]] ja on ühtlasi sõnademäng: jaapani keeles hääldub 'üheksa' 'kyū', nagu ka ladina kirja Q. Q tähistab küsimärki (inglise ''Question sign''). Peategelased on kirjanikuks saada ihkav matemaatikaõpetaja Tengo Kawana (川奈 天吾) ja spordiklubi treener ning sarimõrvar Aomame (青豆), kes mõlemad on 30-aastased [[1984]]. aastal [[Tōkyō]]s. Nad on algkoolis paar aastat samas klassis käinud, kuid pole hiljem kohtunud. Mõlemad satuvad aastasse 1Q84, kus taevas on kaks kuud. Romaanis on korduvalt esil [[Leoš Janáček]]i sümfooniline poeem "[[Sinfonietta (Janáček)|Sinfonietta]]". Romaani esimese kahe osa esimene trükk (480 000 eksemplari) müüdi läbi mõne päevaga. Esimese kuuga müüdi üle miljoni raamatu ja 3. osa müügiarv ületas miljoni eksemplari 12. päeval pärast ilmumist. Eestikeelne tõlge on ilmunud kirjastuses [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] aastatel 2013–2014.<ref>http://www.christopherlittle.net/haruki-murakami/1q84</ref> == Tõlked == *araabia "1Q84" (tõlkinud Anwar Shāmī; al-Markaz al-Thaqāfah al-ʻArabī 2016) *bulgaaria "1Q84" (tõlkinud Ventsislav Venkov; Colibri 2012) *eesti "1Q84" (tõlkinud Margis Talijärv; Varrak 2013, (1. ja 2. osa) 2014 (3. osa)<ref>{{Cite web |url=http://www.varrak.ee/product/13326/ |title=1Q84. I ja II osa |väljaanne=Varrak |access-date=7. november 2013 |archive-date=6. detsember 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20141206084903/http://www.varrak.ee/product/13326/ |url-status=dead }}</ref> *galeegi "1Q84" (tõlkinud Mona Imai ja Gabriel Álvarez; Galaxia 2011) <ref>{{Cite web |url=http://www.editorialgalaxia.es/catalogo/libro.php?id_libro=0010080295 |title=1Q84. Libros 1 e 2 |publisher=Editorial Galaxia |access-date=22. oktoober 2012 |archive-date=1. mai 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130501033430/http://editorialgalaxia.es/catalogo/libro.php?id_libro=0010080295 |url-status=dead }}</ref> *heebrea "1Q84" (Keter 2011) *hiina "1Q84" (tõlkinud Lai Mingzhu; China Times 2009, 2010) *hispaania "1Q84" (tõlkinud Gabriel Álvarez; Tusquets 2011) *hollandi "1Q84" (tõlkinud Jacques Westerhoven; Atlas 2010, 2011) *horvaadi "1Q84" (tõlkinud Maja Šoljan; Vuković & Runjić 2016) *inglise "1Q84" (tõlkinud Jay Rubin (1. ja 2. osa) ja Philip Gabriel (3. osa); Knopf (USAs), Random House (Suurbritannias) 2011) *itaalia "1Q84" (tõlkinud Giorgio Amitrano; Einaudi 2011) *katalaani "1Q84" (tõlkinud Jordi Mas López; Empúries, 2010, 2011)<ref>http://www.editorialempuries.cat/ca/llibre/1q84-llibre-3_16627.html</ref> *korea "1Q84" (tõlkinud Yang Yoon-ok; Munhakdongne 2009, 2010)<ref>http://www.koreatimes.co.kr/www/news/art/2011/04/142_52496.html</ref> *kreeka "1Q84" (tõlkinud Maria Argiraki; Psichogios 2012)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.psichogios.gr/site/Books/show?cid=1001062 |vaadatud=2012-10-22 |arhiivimisaeg=2012-10-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121017012614/http://www.psichogios.gr/site/Books/show?cid=1001062 |url-olek=ei tööta }}</ref> *leedu "1Q84" (tõlkinud Ieva Susnytė; Baltos Lankos, 2011)<ref>http://www.baltoslankos.lt/lt/knygos/grozineliteratura/proza/1q84pirmojiknygabalandis-birzelis</ref> *läti "1Q84" (tõlkinud Ingūna Beķere; Zvaigzne 2012)<ref>http://www.zvaigzne.lv/lv/gramatas/katalogs/product.php?prod_id=61781{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> *makedoonia "1Q84" (Tri, 2011, 2012)<ref>https://shop.kniga.mk/1q84-kniga-prva.html</ref><ref>https://shop.kniga.mk/1q84-kniga-treta.html</ref> *mongoli "1Q84" (tõlkinud Otjirchuugijn Zjargalsajchan; Monsudar 2014, 2015) *norra "1Q84" (tõlkinud Ika Kaminka; Pax, 2011, 2012)<ref>{{Cite web |url=http://www.oversetterforeningen.no/medlem.php?id=329 |title=Kaminka, Ika |publisher=Norsk Oversetterforening |access-date=22. oktoober 2012 |archive-date=31. august 2011 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110831012637/http://www.oversetterforeningen.no/medlem.php?id=329 |url-status=dead }}</ref> *poola "1Q84" (tõlkinud Anna Zielińska-Elliott; Muza 2010, 2011) *portugali "1Q84" (tõlkinud Maria João Lourenço ja Maria João da Rocha Afonso; Casa das Letras 2011, 2012) *prantsuse "1Q84" (tõlkinud Hélène Morita; Belfond 2011, 2012) <ref>{{Cite web |url=http://www.belfond.fr/site/_q_livre_octobre_decembre_%26100%269782714449856.html |title=arhiivikoopia |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=12. märts 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160312172151/http://belfond.fr/site/_q_livre_octobre_decembre_%26100%269782714449856.html |url-status=dead }}</ref> *rootsi "1Q84" (tõlkinud Vibeke Emond; Norstedts 2011)<ref>http://libris.kb.se/bib/12029318</ref> *rumeenia "1Q84" (tõlkinud Iuliana Oprina ja Florin Oprina; Polirom 2011, 2012)<ref>{{Cite web |url=http://www.polirom.ro/catalog/carte/1q84-iii--4426/ |title=arhiivikoopia |access-date=22. oktoober 2012 |archive-date=18. detsember 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121218011636/http://www.polirom.ro/catalog/carte/1q84-iii--4426/ |url-status=dead }}</ref> *saksa "1Q84" (tõlkinud Ursula Gräfe; DuMont 2010, 2011) *serbia "1Q84" (tõlkinud Nataša Tomić; Geopoetika 2010, 2011)<ref>http://www.goodreads.com/book/show/10394543-1q84-1</ref> *sloveeni "1Q84" (tõlkinud Aleksander Mermal; Mladinska Knjiga 2012)<ref>{{Cite web |url=http://www.mladinska.com/roman/roman_2012/clanek_roman_2012?aid=1824 |title=1Q84 - prva in druga knjiga |access-date=22. oktoober 2012 |archive-date=9. märts 2016 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160309171608/http://mladinska.com/roman/roman_2012/clanek_roman_2012?aid=1824 |url-status=dead }}</ref> *soome "1Q84" (tõlkinud Aleksi Milonoff; Tammi 2013)<ref>{{Cite web |url=http://www.tammi.fi/kirjat/-/product/no/9789513171094 |title=arhiivikoopia |access-date=19. jaanuar 2014 |archive-date=3. veebruar 2014 |archive-url=https://web.archive.org/web/20140203034601/http://www.tammi.fi/kirjat/-/product/no/9789513171094 |url-status=dead }}</ref> *taani "1Q84" (tõlkinud Mette Holm; Klim 2011, 2012)<ref>{{Netiviide |url=http://klim.dk/bog/1Q84_Bog_1_2.htm |pealkiri=1Q84 Bog 1 |vaadatud=2012-10-22 |arhiivimisaeg=2012-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120106223352/http://klim.dk/bog/1Q84_Bog_1_2.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> *tai "1Q84" (2011)<ref>[http://www.phanpha.com/item/1q84-%E0%B8%AB%E0%B8%99%E0%B8%B6%E0%B9%88%E0%B8%87%E0%B8%84%E0%B8%B4%E0%B8%A7%E0%B9%81%E0%B8%9B%E0%B8%94%E0%B8%AA%E0%B8%B5%E0%B9%88-%E0%B9%80%E0%B8%A5%E0%B9%88%E0%B8%A1-1 1Q84 หนึ่งคิวแปดสี่ เล่ม 1]</ref> *tšehhi "1Q84" (tõlkinud Tomáš Jurkovič; Odeon 2012)<ref>{{Cite web |url=http://www.citarny.cz/index.php/autori/osobnosti-profily/2659-murakami-1q84-jurkovic-recenze |title=Překladatel Murakamiho Tomáš Jurkovič rozebírá světový bestseller 1Q84 |access-date=23. juuni 2013 |archive-date=23. juuli 2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130723050627/http://www.citarny.cz/index.php/autori/osobnosti-profily/2659-murakami-1q84-jurkovic-recenze |url-status=dead }}</ref> *türgi "1Q84" (tõlkinud Hüseyin Can Erkin; Nisam 2012) *ukraina "1Q84" (tõlkinud Ivan Dzjub; Folio 2009, 2010, 2011) *ungari "1Q84" (tõlkinud György Erdős ja Anita Nagy; Geopen 2011) <ref>{{Cite web |url=http://www.geopen.hu/termekek/szepirodalom/1q84_1._konyv |title=1Q84 1. könyv |access-date=22. oktoober 2012 |archive-date=23. detsember 2012 |archive-url=https://web.archive.org/web/20121223165850/http://www.geopen.hu/termekek/szepirodalom/1q84_1._konyv |url-status=dead }}</ref> *vene "1Q84" (tõlkinud Dmitri Kovalenin; Eksmo 1. raamat 2011, 2. raamat 2011, 3. raamat 2012)<ref>[http://www.labirint.ru/books/350577/ Харуки Мураками: 1Q84] labirint.ru</ref> *vietnami "1Q84" (tõlkinud Lục Hương; Nhã Nam 2012)<ref>[http://thethaovanhoa.vn/van-hoa-toan-canh/1q84-cua-murakami-da-toi-viet-nam-n20120909073232170.htm "1Q84" của Murakami đã tới Việt Nam]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://1q84.shinchosha.co.jp/ 1Q84 Shinchōsha kodulehel] *[http://www.varrak.ee/product/13326/ 1. ja 2. osa] ning [http://www.varrak.ee/product/16181/ 3. osa] Varraku kodulehel *Priit Hõbemägi, [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/63800596 Kus sa oled, Aomame?] Eesti Ekspress, 24. jaanuar 2012 *Margus Haav, [http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/c78b1a43-9fbd-4418-86eb-490ec18dfdbc Arvustus: Murakami kahe maailma vahel], ERR, 24. detsember 2014 *[[Kaur Riismaa]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/67640714 1984-1q84], Eesti Päevaleht, 20.01.2014 * ester: ** 1Q84. I ja II osa http://www.ester.ee/record=b3009652*est ISBN 9789985329030 ** 1Q84. III osa http://www.ester.ee/record=b4428612*est ISBN 9789985332122 [[Kategooria:Jaapani romaanid]] [[Kategooria:2009. aasta kirjandusteosed]] e6ioc7if29lth54xcmeegegphv38ty1 Kunstirühmitus F.F.F.F. 0 314948 7231421 6989670 2026-09-09T18:29:43Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Kunstirühmitused]]; lisatud [[Kategooria:Eesti kunstirühmitused]] 7231421 wikitext text/x-wiki '''Kunstirühmitus F.F.F.F''' (Fun For Five Female) on aastatel 1996–2005 tegutsenud viie [[Eesti Kunstiakadeemia]] metallikunsti osakonna lõpetanu ([[Kristi Paap]], [[Ketli Tiitsar]], [[Berit Teeäär]], [[Kaire Rannik]] ja [[Maria Valdma]]) asutatud rühmitus.<ref name="hot.ee">http://veebiarhiiv.digar.ee/a/20131122164437/http://www.hot.ee/g/groupffff/ (vaadatud 17.09.2020)</ref><ref name="EE"/> Rühmitus eksponeeris [[ehtekunst|ehtekunstiteoseid]], [[Installatsioon (kunst)|installatsioone]] ja teoseid, kus oli kasutatud [[foto]]sid.<ref name="hot.ee"/> Rühmituse näitusi eksponeeriti ka mitmes välisriigis, näiteks [[Belgia]]s, [[Jugoslaavia]]s, [[Holland]]is.<ref name="hot.ee"/> == Tunnustus == * 2002 [[Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia]] (näitused "Meie igapäevane leib" Hansapanga galeriis ja "Pentagramm" Tarbekunstimuuseumis). == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 126.</ref>}} [[Kategooria:Eesti kunstirühmitused]] t3zm8ln873dj2e9tiyresjx3hd9v1yk Kunstiselts Lennok 0 315498 7231425 6869120 2026-09-09T18:40:43Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Eesti kultuur Venemaal]]; ±[[Kategooria:Kunstirühmitused]]→[[Kategooria:Eesti kunstirühmitused]] 7231425 wikitext text/x-wiki '''Kunstiselts Lennok''' oli aastatel 1918–1919 Petrogradis (praegu [[Peterburi]]) tegutsenud eestlaste kunstiselts.<ref name="EE"/> Selts korraldas vaid ühe näituse, kus eksponeeriti [[Amandus Adamson]]i, [[Voldemar Mellik]]u, [[Alfred Hirv]]e ja teiste kunstnike teoseid.<ref name="EE"/> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 288.</ref>}} [[Kategooria:Eesti kunstirühmitused]] [[Kategooria:Eesti kultuur Venemaal]] tltoddbtrwhzi54bve8v7c318602ac0 Longus rebashein 0 316999 7231378 6430767 2026-09-09T16:03:36Z ~2026-49145-92 237240 Muutsin selle liigi loodusliku asuala - see pole kohe kindlasti Aafrika ega Aasia taim. 7231378 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Longus rebashein | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = 2006-10-18Amaranthus01.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Angiospermae'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Nelgilaadsed]] ''Caryophyllales'' | sugukond = [[Rebasheinalised]] ''Amaranthaceae'' | perekond = [[Rebashein]] ''Amaranthus'' | liik = '''Longus rebashein''' | binaarne = ''Amaranthus caudatus'' | binaarse_autor = [[L.]] | sünonüümid = }} '''Longus rebashein''' (''Amaranthus caudatus'') on [[rebasheinalised|rebasheinaliste]] sugukonda, [[rebashein]]a perekonda kuuluv [[üheaastane taim|üheaastane]] [[rohttaim]]. Longus rebasheina looduslik levila on Lõuna-Ameerikas Andides. Taime kõrgus 60–100 cm. Püstisel varrel on väikestest õitest moodustunud rippuvad [[kobar]]ad, mis on enamasti lillakaspunased, olenevalt sordist võivad õied olla ka rohekasvalged ja punastes toonides. Rippõisikute pikkus võib ulatuda 50–60 cm. Lehed on [[ovaalne leht|ovaalsed]], helerohelised, teravaotsalised ja kõlbavad süüa. Iluaianduses kasvatatakse [[suvelill]]ena. Võib kasutada ka ajutise [[hekk|hekina]]. Kuivatatud õisikud on kenad kuivkompositsioonides. == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Rebasheinalised]] [[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]] 9wbs6a5mkwgweqtvbd312lcmrh1fnup Vastumürk 0 318816 7231555 7131296 2026-09-10T06:47:45Z Kuriuss 38125 7231555 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{See artikkel|räägib terapeutiliste ainetega seotust; muude tähenduste kohta vaata artiklit [[Antidoot (täpsustus)]]}} '''Vastumürk''' ([[kreeka keel]]es αντιδιδοναι ''antididonai'') ka '''antidoot''' ehk kaitseravim on [[keemiline aine|aine]], mille manustamise eesmärk on [[mürk]]ide ja [[toksiin]]ide toime vähendamine, neutraliseerimine ja kaotamine. == Farmakoterapeutiline rühm == Antidoodid kuuluvad rühma Varia diagnostilised ained : *[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood|ATC-kood]] – [[V03]] *[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele|ATC<sub>vet</sub>-kood]] – [[QV03]]. *[[Rästikumürgi antiseerum]]id kuuluvad [[ATC-kood]]ipuul rühma J06BC – teised immunoglobuliinid. ==Antidoodid== '''Antidootravi<ref>{{Netiviide |url=http://www.16662.ee/fileadmin/user_upload/failid/lae_failid_siia/Antidootide_kasiraamat_veebi.pdf |pealkiri=Mürgistusteabekeskus Antidoodiraamat, Tallinn, lk 10, 2012, veebiversioon (vaadatud 30.09.2013) |vaadatud=30.09.2013 |arhiivimisaeg=2.10.2013 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131002215011/http://www.16662.ee/fileadmin/user_upload/failid/lae_failid_siia/Antidootide_kasiraamat_veebi.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>''' {| class="wikitable sortable" !Mürgistuse esile kutsunud aine !Antidoot !ATC-kood ja/või manustamise aeg |- | [[beetablokaatorid]] | [[glükagoon]] | kohe |- | [[Sõrmkübar (perekond)|sõrmkübar]] (''Digitalis'') | [[digibind]]<ref>[http://www.rxlist.com/digibind-drug.htm Digibind veebiversioon (vaadatud 09.10.2013) (inglise keeles)]</ref> | [[V03AB24]] sõrmkübara antitoksiin – kohe |- | [[hepariin]] | [[protamiin]] | 2 tunni jooksul |- | [[kumariintüüpi antikoagulandid]] | [[fütomenadioon]] ([[K-vitamiin]]) | 6 tunni jooksul |- | [[opioidid]] | [[naloksoon]] | kohe |- | [[tsüaniid]] | [[hüdroksükobolamiin]]/ [[Naatriumtiosulfaat]] | [[V03AB33]] – [[vitamiinipreparaadid|vitamiinipreparaat]] [[B12-vitamiin|B<sub>12b</sub>-vitamiin]] hüdroksükobalamiini – kohe |} ===Maomürgi vastumürgid=== {{Vaata|Maomürgi vastumürk}} '''Hobustel väljatöötatud maomürgi vastumürgid (tänapäeval, osaline)<ref>Gary Walsh, ''[http://content.yudu.com/Library/A18a9h/BiopharmaceuticalsBy/resources/429.htm Biopharmaceuticals]'', Chapter 10, lk 408, Wiley, ISBN 0 470 843276, Veebiversioon (vaadatud 09.10.2013) (inglise keeles)</ref><ref>''[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8584483 Snake F(ab')2 antivenom from hyperimmunized horse: pharmacokinetics following intravenous and intramuscular administrations in rabbits.]'', Pharm Res. 1995 Oct;12(10):1470-3. Veebiversioon (vaadatud 09.10.2013) (inglise keeles)</ref>''' {| class="wikitable sortable" ![[Antidoot]] ![[Maolised|Maod]] |- |''[[Zagreb (vastumürk)|Zagreb]]'' vastumürk |teatud [[rästik (perekond)|rästikute]] hammustuse mürgistustamiseks |- |[[F(ab')2 vastumürk]] ([[inglise keel]]es [[F(ab')2 antivenom]]) |teatud [[rästik (perekond)|rästikute]] hammustuse mürgistustamiseks |- |''[[European viper venom antisera]]'' |teatud [[rästik (perekond)|rästikute]] hammustuse mürgistustamiseks |- |polüvalentne [[lõgismadulased|lõgismadulaste]] vastumürk (''[[Polyvalent Crotalidae antivenin]]'') |teatud [[lõgismadulased|lõgismadulaste]] hammustuse mürgitustamiseks |- |''[[Micrurus fulvius]]'' vastumürk |[[arlekiin-korallmadu|arlekiin-korallmao]] hammustuse mürgistustamiseks |- |''[[Australian polyvalent antivenin]]'' |iga maoliigi (või kombinatsioon): ''black snake'', ''brown snake'', ''[[Acanthophis]]'', [[Taipan (perekond)|taipanite]], [[Tiigermadu (perekond)|tiigermadude]]'' hammustuse mürgistustamiseks |} <u>Märkus</u>: ''Australian polyvalent antivenin''i puhul loetletud ''black snake'' ja ''brown snake'' pole üheselt tuvastatavad. Allika silmis on võib-olla kirja pandud [[Mürknastiklased|mürknastilased]] (''Elapidae''). ===Maomürgi antidootide loend (osaline)=== *Vastumürgi kood: SAfAVC02 *Vastumürgi kood: SAfAVC03 *Vastumürgi kood: SAfIBM01 ==Kõrvaltoimed== Olenevalt vastumürgist võib esineda mitmeid kõrvaltoimeid. ===Inglismaa=== [[1957]]. aastal suri [[Cornwall]]is 14-aastane poiss [[kardiogeenne šokk|kardiogeense šoki]] tagajärjel mõned minutid pärast vastumürgi manustamist [[harilik rästik|hariliku rästiku]] [[maohammustus|hammustuse]] mürgitustamiseks.<ref>T. C. MORTON, [http://pubmedcentralcanada.ca/picrender.cgi?artid=876312&blobtype=pdf ADDER-BITES IN CORNWALL], Britsh Medical Journal, 30. juuli 1960, lk 374, veebiversioon (vaadatud 05.06.2014) (''inglise keeles'')</ref> ==Ajaloolist== *Esimese inimeste tarbeks mõeldud maomürgivastase vastumürgi avastaja ja väljatöötaja ([[1894]]) oli prantsuse [[arst]], [[bakterioloog]] ja [[immunoloog]] [[Léon Charles Albert Calmette]] (12. juuli [[1863]] – 29. oktoober [[1933]]). Kinnipüütud [[kobra]]d [[eutanaasia|surmati]] ja neilt eemaldatud mürginäärmed säilitati. Calmette töötas kobramürgivastase ravitoimelise vastumürgi välja [[jänes]]te peal. Algselt väitis ta, et tema vastumürk töötab hästi ka [[rästik]]ute salvamise korral, kuid kui hiljem ([[1904]]) selgus, et [[toksiin]] võib olla nii [[hemotoksiline]] kui ka [[neurotoksiline]], võttis öeldu tagasi.<ref>John C. Murphy, [http://books.google.ee/books?id=DmYFVB4HW_UC&pg=PA137&dq=Calmette+and+antivenom&hl=en&sa=X&ei=R9QgUpPfFYLOhAehxYDIAw&ved=0CC0Q6AEwAA#v=onepage&q=Calmette%20and%20antivenom&f=false "Secrets of the Snake Charmer: Snakes in the 21st Century"], lk 137-138, 2010, ISBN 978-1-4502-2127-6 Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)</ref> ==Vaata ka== *[[rästikuhammustuse mürgistus]] *[[toksiin]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * Jean-Philippe Chippaux, M. Goyffon, [http://horizon.documentation.ird.fr/exl-doc/pleins_textes/pleins_textes_5/b_fdi_31-32/35047.pdf Production and Use of Snake Antivenin], veebiversioon (vaadatud 09.10.2013)<small> (inglise keeles)</small> * [http://apps.who.int/bloodproducts/snakeantivenoms/database/snakeframeset.html Venomous snakes and antivenoms search interface], [[WHO]] otsingu-andmebaas mürkmaod ja väljatöötatud vastumürgid ning nende tootjad, veebiversioon (vaadatud 09.10.2013)<small> (inglise keeles)</small> * J. Descotes, [http://books.google.ee/books?id=ZNDqoOSh1_kC&pg=PA789&dq=Trimeresurus&hl=et&sa=X&ei=yrt_Uv_hHqrm4wSqiICYCQ&redir_esc=y#v=onepage&q=Trimeresurus&f=false Human Toxicology], lk 790- 793, 1996, Elsevier Science, ISBN 0 444 81557 0, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 10.11.2013)<small> (inglise keeles)</small> * Antony Gomes; Rinku Das; Sumana Sarkhel; Roshnara Mishra; Sanghamitra Mukherjee; Shamik Bhattacharya; Aparna Gomes, [http://nopr.niscair.res.in/bitstream/123456789/10091/1/IJEB%2048(9)%20865-878.pdf Herbs and herbal constituents active against snake bite.], Indian journal of experimental biology, 48. köide, lk 865 - 878, ISSN: 0019-5189, september 2010, veebiversioon (vaadatud 05.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * RAE ELLEN BICHELL, [http://www.npr.org/blogs/health/2014/06/10/320302664/from-genes-to-fangs-snake-venom-recipes-remain-mysterious From Genes To Fangs: Snake Venom Recipes Remain Mysterious], 10. juuni 2014, veebiversioon (vaadatud 03.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> [[Kategooria:Vastumürgid| ]] 74f78ozz7nzqp5c7nj1tg66ookzuzc6 Veera Pärsimägi 0 327341 7231341 7092043 2026-09-09T14:28:55Z Morel 26171 7231341 wikitext text/x-wiki '''Veera Pärsimägi''' (neiuna '''Dveira Lipgorsky'''; [[2. aprill]] [[1893]] [[Tšernigiv]] – [[2. oktoober]] [[1981]] [[Tartu]]) oli juudi rahvusest Eesti arst. Ta lõpetas Tšernigivis gümnaasiumi ja astus aastal [[1912]] eriloaga (kuna tollal polnud naiste õppimine ülikoolides lubatud) õppima Harkovi Arstiteaduse Instituuti, mille lõpetas aastal 1917 arsti astme väärilisena. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal töötas ta arstina rinnetel ja sõjaväehospitalis [[Voronež]]is, kus tutvus oma abikaasaga. Aastal [[1921]] opteerus ta abikaasaga Eestisse, kus ta omandas [[eesti keel]]e ja kodakondsuse. Aastatel [[1924]]–[[1925]] töötas ta asndusarstina (dr. [[Robert Lattik]]u viibimise ajal täiendusel [[Viin]]is), hiljem oli [[Valga]]s sise- ja lastearst. Aastatel [[1929]]–[[1930]] läbis ta [[Riia]]s stomatoloogilised kursused ja töötas seejärel aastatel [[1930]]–[[1941]] [[Nõmme linn|Nõmmel]] erapraktiseeriva stomatoloogina. Aastatel [[1941]]–[[1944]] ta ei töötanud ja teda ähvardasid Saksa repressioonid, kuid eestlastest sõprade (dr. [[Boris Voogas]]e ja dr. [[Paul Teas]]e) abil õnnestus tal ennast varjata kogu [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] aja. Aastal [[1944]] asus ta tööle Nõmme polikliiniku jaoskonnaarstina ja kiirabijaama arstina, aastal [[1965]] jäi ta pensionile. Dr. Veera Pärsimägi suri aastal [[1981]] [[Tartu]]s ja ta on maetud {{kas|[[Rahumäe kalmistu]]le}}. == Isiklikku == Tema abikaasa [[Manivald Pärsimägi]] oli apteeker; neil oli kaks tütart: [[Olga Lust|Olga]] ja [[Aino Pärsimägi|Aino]] (1927–1972). [[Olga Lust|Olga]], samuti Olga abikaasa [[Karl Lust]] olid arstid, Aino oli tõlkija, tema abikaasa oli kirjanik [[Villem Gross]]; abikaasa vend [[Karl Pärsimägi]] oli kunstnik. == Kirjandus == * Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk. 295. {{JÄRJESTA:Pärsimägi, Veera}} [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1981]] l3j74cufqdqgx4nry9sagwiwbq5otlr 7231444 7231341 2026-09-09T19:30:16Z Juhan121 25066 /* Kirjandus */ 7231444 wikitext text/x-wiki '''Veera Pärsimägi''' (neiuna '''Dveira Lipgorsky'''; [[2. aprill]] [[1893]] [[Tšernigiv]] – [[2. oktoober]] [[1981]] [[Tartu]]) oli juudi rahvusest Eesti arst. Ta lõpetas Tšernigivis gümnaasiumi ja astus aastal [[1912]] eriloaga (kuna tollal polnud naiste õppimine ülikoolides lubatud) õppima Harkovi Arstiteaduse Instituuti, mille lõpetas aastal 1917 arsti astme väärilisena. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal töötas ta arstina rinnetel ja sõjaväehospitalis [[Voronež]]is, kus tutvus oma abikaasaga. Aastal [[1921]] opteerus ta abikaasaga Eestisse, kus ta omandas [[eesti keel]]e ja kodakondsuse. Aastatel [[1924]]–[[1925]] töötas ta asndusarstina (dr. [[Robert Lattik]]u viibimise ajal täiendusel [[Viin]]is), hiljem oli [[Valga]]s sise- ja lastearst. Aastatel [[1929]]–[[1930]] läbis ta [[Riia]]s stomatoloogilised kursused ja töötas seejärel aastatel [[1930]]–[[1941]] [[Nõmme linn|Nõmmel]] erapraktiseeriva stomatoloogina. Aastatel [[1941]]–[[1944]] ta ei töötanud ja teda ähvardasid Saksa repressioonid, kuid eestlastest sõprade (dr. [[Boris Voogas]]e ja dr. [[Paul Teas]]e) abil õnnestus tal ennast varjata kogu [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] aja. Aastal [[1944]] asus ta tööle Nõmme polikliiniku jaoskonnaarstina ja kiirabijaama arstina, aastal [[1965]] jäi ta pensionile. Dr. Veera Pärsimägi suri aastal [[1981]] [[Tartu]]s ja ta on maetud {{kas|[[Rahumäe kalmistu]]le}}. == Isiklikku == Tema abikaasa [[Manivald Pärsimägi]] oli apteeker; neil oli kaks tütart: [[Olga Lust|Olga]] ja [[Aino Pärsimägi|Aino]] (1927–1972). [[Olga Lust|Olga]], samuti Olga abikaasa [[Karl Lust]] olid arstid, Aino oli tõlkija, tema abikaasa oli kirjanik [[Villem Gross]]; abikaasa vend [[Karl Pärsimägi]] oli kunstnik. == Kirjandus == * Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk. 295. {{JÄRJESTA:Pärsimägi, Veera}} [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Eesti juudid]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1981]] f3ywwn48rx2m253e76l2pb4ta2zuwik Biograafiad (La) 0 328333 7231708 7229556 2026-09-10T10:42:04Z Avjoska 1538 /* Lau */ 7231708 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (La)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "La". ==La== *[[Jean de La Fontaine]], prantsuse kirjanik (1621–1695) *[[Roger de La Fresnaye]], prantsuse kunstnik (1885–1925) *[[Cécile La Grenade]], Grenada ettevõtja (1952–) *[[Fiorello La Guardia]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1882–1947) *[[Julien Offray de La Mettrie]], Prantsuse arst ja filosoof (1709–1751) *[[Jean-François de La Pérouse]], prantsuse maadeuurija (sündis 1741) *[[Lynda La Plante]], inglise kirjanik, stsenarist ja näitleja (1943–) *[[François de La Rochefoucauld]], prantsuse kirjanik (1613–1680) *[[Pierre de La Rue]], helilooja ja laulja (suri 1518) *[[René-Robert Cavelier, Sieur de La Salle]], prantsuse maadeavastaja (1643–1687) *[[Georges de La Tour]], prantsuse maalikunstnik (1593–1652) *[[Johann Friedrich de La Trobe]], Eesti helilooja (1769–1845) == Laa == *[[Ilmar Laaban]], eesti luuletaja ja publitsist (1921–2000) *[[Peeter Laaban]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1921–2010) *[[Benita Laabi]], eesti arhivaar (1911–1988) *[[Reio Laabus]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Ahto Laadoga]], eesti maalikunstnik (1958–) *[[Jaanus Laagriküll]], eesti teatrikunstnik (1972–) *[[Mart Laagus]], Kalanduskoja esimees (1905–1990) *[[Aleksander Laak]], Jägala töölaagri ülem (1907–1960) *[[Kertu Laak]], eesti võrkpallur (1998–) *[[Marin Laak]], eesti kirjandusteadlane (1964–) *[[Heinrich Laakmann]], Tartu trükkal (1802–1891) *[[Heinrich Laakmann (ajaloolane)|Heinrich Laakmann]], Eesti ajaloolane (1893–1955) *[[Heli Laaksonen]], soome murdeluuletaja ja tõlkija (1972–) *[[Cornelius Laaland]], eesti vaimulik (1824–1862) *[[Johann Laaland]], eesti kooliõpetaja (1792–1854) *[[Klaus Laalo]], soome keeleteadlane (1955–) *[[Eduard Laaman]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja ühiskonnategelane (1888–1941) *[[Ilona Laaman]], eesti luuletaja (1934–2017) *[[Jaan Laaman]], eesti päritolu USA kurjategija (1948–) *[[Ernst Gottlieb Laamann]], Eesti vaimulik (1700–1741) *[[Roman Laamann]], eesti arst (1888–1963) *[[Tarrvi Laamann]], eesti graafik ja kunstiõpetaja (1973–) *[[Andres Laan]], eesti neurobioloog (1989–) *[[Andres Laan (muusik)|Andres Laan]], eesti viiuldaja (1946–) *[[Herbert Laan]], eesti viiuldaja ja vioolamängija (1907–1988) *[[Malle Laan]], eesti arhitekt (1950–2021) *[[Maris Laan]], eesti geneetik (1968–) *[[Mart Laan]], Eesti politseinik (1963–1996) *[[Marta Laan]], eesti näitleja (1985–) *[[Matti Laan]], eesti füüsik (1944–) *[[Osvald Laan]], eesti maadleja (1909–1999) *[[Paul Laan]], eesti filoloog ja luuletaja (1928–) *[[Toivo Laan]], eesti mägironija, matkaja, harrastusfotograaf ja luuletaja (1966–) *[[Valdis Laan]], eesti matemaatik (1972–) *[[Aleksander Laane]], Eesti poliitik (1968–) *[[Aleksander Rudolf Laane]], eesti tõstja ja metsavend (1910–1973) *[[Edgar Laane]], eesti notar (1903–1947) *[[Edward Laane]], eesti hematoloog (1972–) *[[Elmut Laane]], eesti kardioloog ja arstiteadlane (1928–2001) *[[Marek Laane]], eesti tõlkija ja mälumängur (1969–2021) *[[Mati Laane]], eesti aiandustegelane (1946–) *[[Peeter Laane]], eesti arstiteadlane, kergejõustiklane ja sporditegelane (1941–2017) *[[Rain Laane]], eesti ettevõtja ja tippjuht (1971–) *[[Heli Laanekask]], eesti keeleteadlane (1950–) *[[Karl Laanekask]], eesti kitarrist (1973–) *[[Gustav Laanekõrb]], eesti sporditegelane ja kohtuametnik (1876–1941) *[[William Laanekõrb]], eesti purilendur (1910–2004) *[[Tiina Laanem]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1974–) *[[Kirsti Laanemaa]], eesti sisearhitekt (1940–2023) *[[Tõnis Laanemaa]], eesti graafik (1937–2024) *[[Aare Laanemets]], eesti näitleja ja lavastaja (1954–2000) *[[Agu Laanemets]], eesti tippjuht ja ettevõtja (1966–) *[[Andres Laanemets]], eesti koolijuht (1970–) *[[Mari Laanemets]], eesti kunstiteadlane (1975–) *[[Eduard Laanemäe]], Eesti poliitik (1885–?) *[[Mart Laanemäe]], Eesti diplomaat (1959–) *[[Riho Laanemäe]], Eesti ajakirjanik ja diplomaat (1963–2005) *[[Tõnu Laanemäe]], eesti arhitekt (1977–) *[[Ants Laaneots]], Nõukogude Liidu ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik (1948–) *[[Heino Laaneots]], eesti vaimulik (1928–2009) *[[Rein Laaneots]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Neeme Laanepõld]], eesti muusik (1913–1991) *[[Eneken Laanes]], eesti kirjandusteadlane (1972–) *[[Arvi Laanet]], eesti õpetaja, koolijuht ja muusikategelane (1935–1995) *[[Kalle Laanet]], Eesti poliitik ja politseiametnik (1965–) *[[Nikolai Laanetu]], eesti zooloog ja jahindusteadlane (1946–) *[[Riina Laanetu]], eesti moedisainer ja rätsep (1981–) *[[Mari Laaniste]], eesti kunstiteadlane ja kirjanik (1977–) *[[Lauri Laanisto]], eesti bioloog ja tõlkija (1978–) *[[Olev Laanjärv]], eesti poliitik (1942–2007) *[[Tanel Laanmäe]], eesti odaviskaja (1989–) *[[Vambola Laanmäe]], eesti loomakasvatusteadlane (1916–2005) *[[Ave Laanoja]], eesti näitleja (1948–) *[[Henn Laanpere]], eesti keemik (1930–1995) *[[Edmund-Aleksander Laansalu]], eesti vaimulik (1913–1973) *[[Erika Laansalu]], eesti filmitootja ja tõlk (1952–) *[[Kunnar Laansalu]], eesti vasaraheitja (1953–2016) *[[Tiina Laansalu]], eesti keeleteadlane (1982–) *[[Emil Laansoo]], eesti muusik (1921–2004) *[[Enn Laansoo]], eesti arhitekt (1958–) *[[Juss Laansoo]], eesti motosportlane (1983–) *[[Maario Laansoo]], eesti jalgpallur (1994–) *[[Urmas Laansoo]], eesti botaanik (1962–) *[[Vladimir Laante]], eesti loomaarst ja Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1893–1971) *[[Anne Laantee]], eesti geoloog (1930–2013) *[[Karl Laantee]], eesti ajakirjanik ja vaimulik (1927–2007) *[[Getter Laar]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Mart Laar]], Eesti ajaloolane ja poliitik (1960–) *[[Lea Laarmaa]], eesti jurist (1951–) *[[Ronald Laarmaa]], eesti hüdrobioloog ja planktoloog (1991–) *[[Märt Laarman]], eesti graafik ja maalikunstnik (1896–1979) *[[Õie-Mai Laarman]], eesti dissident (1942–2024) *[[Eino-Jüri Laarmann]], Eesti teede- ja sillaehitusinsener, ettevõtja ja poliitik (1936–2022) *[[Mats Laarmann]], Eesti vallakooliõpetaja, põllumees ja poliitik (1873–1964) *[[Aare Laas]], Eesti jalgpallitreener (1954–2011) *[[Aleksander Laas]], eesti loomaarst (1889–1957) *[[Andreas Laas]], Eesti vaimulik (1863–1918) *[[Anto Laas]], eesti puuraidur ja laasija *[[Ave Laas]], eesti kodanikuaktivist ja teaduse populariseerija (1982–) *[[Ave-Lii Laas]], eesti jalgpallur (1999–) *[[Endel Laas]], eesti metsateadlane (1915–2009) *[[Ernst Laas]], saksa filosoof (1837–1885) *[[Heinrich Laas]], eesti vaimulik (1900–1985) *[[Helle Laas]], eesti näitleja ja lastekirjanik (1941–) *[[Hendrik Laas]], eesti põllumajandustegelane (1862–1919) *[[Imbi Laas]], organist *[[Ivi Laas]], eesti nahakunstnik (1941–) *[[Julius Laas]], Eesti sõjaväelane (1900–1959) *[[Karl Laas]], eesti kergejõustiklane ja spordiajakirjanik (1908–1967) *[[Kristjan Laas]], eesti laulja (1990–) *[[Leena Laas]], Eesti viiuldaja ja pedagoog (1966–) *[[Mait Laas]], eesti animafilmirežissöör, produtsent, stsenarist ja kunstnik (1970–) *[[Martin Laas]], eesti jalgrattur (1993–) *[[Silver Laas]], eesti laulja (1985–) *[[Tamara Laas]], eesti õpetaja (1923–2007) *[[Margo Laasberg]], eesti filosoof (1970–1998) *[[Riste Laasberg]], eesti tekstiilikunstnik (1973–) *[[Ferdinand Laaser]], eesti roosiaretaja (1911–1982) *[[Ants Laasi]], eesti geograaf (1909–1989) *[[Evald Laasi]], eesti ajaloolane (1931–1993) *[[Ilmar Laasi]], eesti arhitekt (1907–1999) *[[Lauri Laasi]], Eesti poliitik (1974–) *[[Rivo Laasi]], eesti muusik (1963–) *[[Andres Laasik]], eesti ajakirjanik, teatri- ja filmikriitik (1960–2016) *[[Endel Laasik]], eesti õigusteadlane (1921–1985) *[[Kristjan Laasik]], eesti filosoof (1977–) *[[Paul Laasik]], eesti näitleja (1949–) *[[Jüri Laasimer]], eesti metsateadlane (1910–1986) *[[Liivia-Maria Laasimer]], eesti botaanik (1918–1988) *[[Paul Laasimir]], eesti kommunist (1891–1920) *[[Liina Laasma]], eesti odaviskaja (1992–) *[[Roland Laasmäe]], eesti koorijuht (1922–1975) *[[Arnold Laasner]], Eesti jalgpallur (1906–1964) *[[Leslie Laasner]], eesti muusik ja helilooja (1974–) *[[Ain Laats]], eesti rahvusest Ameerika Ühendriikie insener (1935–) *[[Alar Laats]], eesti teoloog (1954–) *[[Annika Laats]], eesti vaimulik ja tervishoiutöötaja (1970–) *[[Artur Laats]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Jyri Laats]], Soome ja USA sõjaväelane (1923–2018) *[[Lauri Laats]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1981–) *[[Laatsarus Betaaniast]] == Lab == *[[André S. Labarthe]], prantsuse filminäitleja, -produtsent ja režissöör (1931–2018) *[[Eugène Labaume]], Prantsusmaa sõjaväetopograaf ja sõjaajaloolane (1783–1849) *[[Shia LaBeouf]], Ameerika näitleja ja režissöör (1986–) *[[Andres Labi]], eesti sisearhitekt ja disainer (1977–) *[[Erni Labi]], eesti rohuteadlane (1895–) *[[Herkko Labi]], eesti fotograaf ja kultuurikorraldaja (1984–) *[[Juhan Labidas]], Eesti sõjaväelane (1897–1977) *[[Titus Labienus]], Vana-Rooma väejuht ja poliitik (suri 45 eKr) *[[Mikel Laboa]], baski muusik (1934–2008) *[[Gaëtan Laborde]], Prantsusmaa jalgpallur (1994–) *[[William Labov]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane (1927–2024) *[[Zakaria Labyad]], Maroko jalgpallur (1993–) == Lac == *[[Luis Alberto Lacalle]], Uruguay jurist ja poliitik (1941–) *[[Luis Alberto Lacalle Pou]], Uruguay jurist ja poliitik (1973–) *[[Jacques Lacan]], prantsuse psühhoanalüütik (1901–1981) *[[Aurora Lacasa]], hispaania päritolu Saksa laulja (1947–) *[[Alexandre Lacazette]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[Benjamín Lacayo Sacasa]], Nicaragua president (1893–1959) *[[Agnese Lāce]], Läti poliitik (1987–) *[[Pierre François Lacenaire]], prantsuse kurjategija (1803–1836) *[[Fatima Lačević]], Bosnia ja Hertsegoviina filosoof (1943–) *[[Helmut Lachemann]], saksa helilooja (1935–) *[[Louis Lachenal]], prantsuse alpinist (1921–1955) *[[Darryl Lachman]], Curaçao jalgpallur (1989–) *[[Mārtiņš Lācis]], läti päritolu Nõukogude riigitegelane (1888–1938) *[[Oto Lācis]], läti päritolu Nõukogude ja Vene ajakirjanik (1934–2005) *[[Vilis Lācis]], läti kirjanik (1904–1966) *[[Visvaldis Lācis]], Läti ajakirjanik, keeleteadlane, ajaloolane ja poliitik (1924–2020) *[[Ernesto Laclau]], Argentina päritolu poliitikafilosoof (1935–2014) *[[Christian Lacroix]], prantsuse moelooja (1951–) *[[Maxence Lacroix]], Prantsusmaa jalgpallur (2000–) *[[Lactantius]], kristlik autor (3.–4. sajand) == Lad == *[[Andrew Ladd]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Friedrich Ladegast]], saksa oreliehitaja (1818–1905) *[[Usāmah ibn Lādin]], Saudi Araabia päritolu terrorist (1957–2011) *[[Ladislao I]], Napoli kuningas (1377–1414) *[[Ladislaus Postumus]] (1440–1457) *[[Albert Ladva]], Eesti politseinik (1895–1942) *[[Gustav Ladva]], eesti poksija (1929–1968) *[[Ottomar Ladva]], eesti maletaja (1997–) *[[Mihhail Ladõgin]], vene näitleja (1912–1990) *[[Marina Ladõnina]], vene filmi- ja teatrinäitleja (1908–2003) *[[Viktoria Ladõnskaja]], Eesti ajakirjanik (1981–) *[[Lady Gaga]], USA laulja (1986–) *[[Kazys Ladiga]], Leedu sõjaväelane, kindralleitnant (1893–1941) *[[Lady Sovereign]], inglise räppar (1985–) == Lae == *[[Pieter van Laer]], hollandi maalikunstnik (suri 1642) *[[Roman Laes]], eesti poliitik (1905–1971) *[[Väino Laes]], eesti näitleja (1951–) *[[Tuulikki Laesson]], eesti maletaja (1969–) *[[Lars Levi Laestadius]], Rootsi vaimulik ja botaanik (1800–1861) *[[Diana Laev]], eesti tarbegraafik (1919–2002) *[[Riina Laev]], eesti orienteeruja ja lasteaiaõpetaja (1963–) *[[Taivo Laevastu]], eesti päritolu USA okeanograaf (1923–2002) == Laf == *[[Panagiótis Lafazánis]], Kreeka poliitik (1951–) *[[Sam Lafferty]], USA jäähokimängija (1995–) *[[Julia Laffranque]], Eesti kohtunik (1974–) *[[Guy Lafleur]], Kanada jäähokimängija (1951–2022) *[[Thea LaFond]], Dominica kolmikhüppaja (1994–) *[[Bernadette Lafont]], prantsuse filminäitleja (1938–2013) *[[Oskar Lafontaine]], Saksa poliitik (1943–) *[[Alexis Lafrenière]], Kanada jäähokimängija (2001–) == Lag == *[[Mart Laga]], eesti korvpallur (1936–1977) *[[Christine Lagarde]], Prantsusmaa poliitik (1956–) *[[Bernard Lagat]], USA kergejõustiklane (1974–) *[[Gustaf Lagerbielke]], Rootsi jalgpallur (2000–) *[[Karl Lagerfeld]], saksa moelooja (1933–2019) *[[Pär Lagerkvist]], rootsi kirjanik (1891–1974) *[[Selma Lagerlöf]], rootsi kirjanik (1858–1940) *[[Kari Lagerspetz]], soome bioloog (1931–2012) *[[Mikko Lagerspetz]], soome sotsioloog (1963–) *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]], Mauritaania poliitik ja diplomaat (1957–) *[[Lazar Lagin]], juudi päritolu vene satiirik ja lastekirjanik (1903–1979) *[[Lauri Lagle]], eesti näitleja ja lavastaja (1981–) *[[Jekaterina Lagno]], vene maletaja (1989–) *[[Aléxandros Lagópoulos]], kreeka semiootik (1939–) *[[Johan Lagos]], Eesti maamõõtja ning rahvaluule koguja ja ümbertöötaja (1801–1870) *[[Ricardo Lagos]], Tšiili poliitik (1938–) *[[Georges Lagrange]], prantsuse vaimulik (1929–2014) *[[Konstantin Lagunov]], vene ajakirjandusteadlane ja kirjanik (1924–2001) *[[Aina Lagus]], eesti sõudja (1944–) *[[Ruben Lagus]], Soome sõjaväelane (1896–1959) *[[Vitali Lagutenko]], Nõukogude Liidu arhitekt ja insener (1904–1969) == Lah == *[[Hadja Lahbib]], Belgia ajakirjanik ja poliitik (1970–) *[[Andres Lahe]], eesti tehnikateadlane (1938–) *[[Anneli Lahe]], eesti teleprodutsent ja -ajakirjanik (1971–) *[[Hanah Lahe]], Eesti kliimaaktivist ja poliitik (1999–) *[[Jaan Lahe]], eesti teoloog (1971–) *[[Janno Lahe]], eesti õigusteadlane (1978–) *[[Siiri Lahe]], eesti tippjuht (1970–) *[[Meri-Liis Laherand]], eesti sotsioloog ja tõlkija (1951–) *[[Johanna Lahesalu]], Keila elanik, kodulinna ajaloo uurija (1899–1979) *[[Lauri Lahesalu]], eesti jäähokimängija (1979–) *[[Riho Lahi]], eesti kirjanik ja karikaturist (1904–1995) *[[Philipp Lahm]], saksa jalgpallur (1983–) *[[Armas Lahoniitty]], Soome poliitik (1944–2018) *[[Émile Lahoud]], Liibanoni poliitik ja sõjaväelane (1936–) *[[Aare Laht]], eesti keemik (1948–) *[[Sander Laht]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Tarmo Laht]], eesti arhitekt (1960–) *[[Uno Laht]], eesti kirjanik (1924–2008) *[[Signe Lahtein]], eesti ajakirjanik (1977–2018) *[[Aimo Lahti]], soome relvameister (1896–1970) *[[Johannes Lahti]], soome kümnevõistleja (1952–2017) *[[Rain Lahtmets]], eesti tehnikateadlane, orienteeruja ja sporditegelane (1936–2021) *[[Lauri Lahtmäe]], eesti orienteeruja ja rogainija (1968–) *[[Rasmus Lahtvee]], Eesti poliitik (1980–) *[[Valdur Lahtvee]], Eesti keskkonnaspetsialist ja poliitik (1958–) == Lai == *[[Lai Ching-te]], Hiina Vabariigi poliitik (1959–) *[[Francis Lai]], prantsuse helilooja (1932–2018) *[[Ivar Lai]], eesti alpinist (1962–) *[[Andres Laiapea]], eesti poliitaktivist (1981–) *[[Eerik Laid]], eesti arheoloog ja etnoloog (1904–1961) *[[Melanie Laid]] (Soomusrongi Mari), Vabadussõjas osalenud Eesti naissõdur (1885–1941) *[[Mihkel Laid]], eesti vaimulik ja ühiskonnategelane (1899–1945) *[[Milvi Laid]], eesti laulja (1906–1976) *[[Ivar Laide]], eesti laulja (1931–1987) *[[Janet Laidla]], eesti ajaloolane (1982–) *[[Siiri Laidla]], eesti kirjanik (1959–) *[[Silvia Laidla]], eesti näitleja (1927–2012) *[[Mart Laidmets]], Eesti riigiametnik (1975–) *[[Avo Laido]], Eesti sõjaväelane (1903–1990) *[[Johan Laidoner]], Eesti sõjaväelane ja poliitik (1884–1953) *[[Maria Laidoner]], Eesti pianist ja klaveriõpetaja, Johan Laidoneri abikaasa (1888–1978) *[[Aïssa Laïdouni]], Tuneesia jalgpallur (1996–) *[[Margus Laidre]], Eesti ajaloolane ja poliitik (1959–) *[[Reno Laidre]], Eesti poliitik (1977–) *[[Laivi Laidroo]], eesti majandusteadlane (1978–) *[[Eerik Laidsaar]], eesti kergejõustiklane, prosaist, näitekirjanik ja ajakirjanik (1906–1962) *[[Arnold Laidva]], eesti poksija (1906–1990) *[[Meelis Laidvee]], eesti muusik (1964–) *[[Einar Laigna]], eesti vaimulik ja sõjaväelane (1937–) *[[Kustav-Olimar Laigna]], eesti tehnikateadlane (1932–2006) *[[Anita Laigo]], eesti tekstiilikunstnik (1901–1984) *[[Annike Laigo]], eesti tekstiilikunstnik (1972–) *[[Arkadio Laigo]], oli eesti maalikunstnik ja graafik (1901–1944) *[[Aet Laigu]], eesti filmiprodutsent (1979–) *[[Tõnu Laigu]], eesti arhitekt (1956–) *[[Ants Laikmaa]], eesti maalikunstnik (1866–1942) *[[Rada Laikova]], Bulgaaria poliitik (1990–) *[[Raivo Laikre]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1922–1999) *[[Joosep Laiksoo]], eesti endine rallisõitja (1990–) *[[Marco Laimre]], eesti kunstnik (1968–) *[[Kalmer Lain]], eesti ettevõtja ja poliitik (1968–) *[[Johann Lainas]], Suure-Jaani postkontori ülem (1898–1957) *[[Aare Laine]], eesti ajakirjanik (1951–) *[[Denny Laine]], inglise muusik (1944–2023) *[[Doris Laine]], soome baleriin, koreograaf ja tantsupedagoog (1931–2018) *[[Edvin Laine]], soome filmi- ja teatrilavastaja (1905–1989) *[[Emma Laine]], soome tennisist ja treener (1986–) *[[Jarkko Laine]], soome kirjanik ja tõlkija (1947–2006) *[[Karin Laine]], eesti suusataja (1930–2017) *[[Pascal Lainé]], prantsuse kirjanik (1942–2024) *[[Patrik Laine]], Soome jäähokimängija (1998–) *[[Tormis Laine]], eesti mäesuusataja (2000–) *[[Stefan Lainer]], austria jalgpallur (1992–) *[[Jaak Laineste]], eesti ettevõtja ja geoinformaatik (1976–) *[[Peeter Lainevool]], eesti eraadvokaat (1898–1941) *[[Leslie Laing]], Jamaica jooksja (1925–2021) *[[Meelis Lainvoo]], eesti ajakirjanik, toimetaja ja tõlkija (1963–2016) *[[Herta Laipaik]], eesti kirjanik (1921–2008) *[[Juris Laipenieks]], Tšiili kergejõustiklane (1940–2024) *[[Bernhard Laipman]], eesti talunik (1865–1906) *[[Bernhard Lais]], eesti fotograaf (1854–1899?) *[[Arlentin Laisaar]], eesti füüsik (1933–) *[[Ilmar Laisaar]], eesti muusik (1961–) *[[Tanel Laisaar]], eesti arst (1969–) *[[Agu Laisk]], eesti taimefüsioloog (1938–) *[[Andres Laisk]], Eesti poliitik (1970–) *[[Elmar Laisk]], eesti füüsik (1907–1988) *[[Mart Laisk]], eesti psühholoog ja selgeltnägija (1961–) *[[Jurijs Laizāns]], Läti jalgpallur *[[Toivo Laitamm]], eesti poksija (1938–1999) *[[Kai Laitinen]], soome kirjandusteadlane, kriitik ja estofiil (1924–2013) *[[Anne Laius]], eesti bioloogiaõpetaja (1956–) *[[Leida Laius]], eesti filmirežissöör (1923–1996) *[[Ernst Laiv]], eesti advokaat (1894–1941) == Laj == *[[Ferdinand Laja]], eesti loomaarstiteadlane (1889–1956) *[[Loomet Laja]], eesti karskustegelane (1903–1994) *[[Maris Laja]], eesti bioloog (1954–) *[[Mark Lajal]], eesti tennisist (2003–) *[[Mart Lajal]], eesti motosportlane (1965–) *[[Miroslav Lajčák]], Slovakkia diplomaat ja poliitik (1963–) *[[Samppa Lajunen]], soome kahevõistleja (1979–) *[[Lajos I]], Ungari ja Poola kuningas (Ludwik I) (1326–1382) *[[Lajos II]], Ungari ja Böömimaa kuningas (Ludvik II) *[[Ville Lajunen]], Soome jäähokimängija (1988–) == Lak == *[[Imre Lakatos]], teadusfilosoof (1922–1974) *[[Chris Lake]], šoti DJ ja produtsent (1982–) *[[Louise Lake-Tack]], Antigua ja Barbuda jurist ja riigiametnik (1944–) *[[Nemanja Lakić-Pešić]], serbia jalgpallur (1991–) *[[Vasílios Lákis]], kreeka jalgpallur (1976–) *[[György Lakó]], ungari keeleteadlane (1908–1996) *[[Nestor Lakoba]], abhaasi rahvusest Nõukogude partei- ja riigitegelane (1893–1936) *[[Robin Lakoff]], USA keeleteadlane (1942–2025) *[[Henry Laks]], eesti laulja (1961–2023) *[[Joonas Laks]], eesti poliitik (1987–) *[[Leo Laks]], eesti ajaloolane, kirjanik ja tõlkija (1931–) *[[Meinhard Laks]], eesti õpetaja ja kultuuritegelane (1922–) *[[Sergius Laks]], Eesti sõjaväelane (1901–1942) *[[Tiiu Laks]], eesti ajakirjanik (1984–) *[[Harald Laksberg]], eesti haridustegelane (1887–1963) == Lal == *[[Jack LaLanne]], Ameerika Ühendriikide toitumisspetsialist (1914–2011) *[[Léon Laleau]], Haiti kirjanik, poliitik ja diplomaat (1892–1979) *[[Guy Laliberté]], Kanada suurettevõtja ja pokkerimängija (1959–) *[[Annika Lall]], eesti kergejõustiklane (1962–) *[[Evald Lall]], eesti metsakorraldaja (1922–1998) *[[Lalla Salma]], Maroko printsess (1978–) *[[Adam Lallana]], inglise jalgpallur (1988–) *[[Shawn Lalonde]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Boris Lalovac]], Horvaatia ökonomist ja poliitik (1976–) == Lam == *[[Carrie Lam]], Hongkongi poliitik (1957–) *[[Thomas Lam]], Soome-Hollandi jalgpallur (1993–) *[[Kendrick Lamar]], USA räppar (1987–) *[[Maurice LaMarche]], Kanada päritolu Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja koomik (1958–) *[[Jean-Baptiste de Lamarck]], prantsuse loodusteadlane ja sõjamees (1744–1829) *[[Hedy Lamarr]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja leiutaja (1914–2000) *[[Alice Lambakahar]], eesti õpetaja (1898–1980) *[[Adam Lambert]], USA laulja (1982–) *[[Johann Heinrich Lambert]], Šveitsi matemaatik, füüsik ja astronoom (1728–1777) *[[Michel Lambert]], belgia prantsuskeelne kirjanik (1947–) *[[Rickie Lambert]], Inglismaa jalgpallur (1982–) *[[Werner Lamberz]], Saksa DV riigitegelane (1929–1978) *[[Lamberto Spoletost]], Frangi keiser (suri 898) *[[Johannes Lambi]], Eesti kohtunik (1898–1942) *[[Stéphane Lambiel]], Šveitsi iluuisutaja (1985–) *[[Daniela Mona Lambin]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Madis-Tõnu Lambin]], eesti veemotosportlane, -treener, spordikohtunik ja -tegelane (1935–2011) *[[Ferruccio Lamborghini]], itaalia autotööstur (1916–1993) *[[Karli Lambot]], eesti ettevõtja ja sportlane (1970–) *[[Christine Lambrecht]], Saksamaa poliitik (1965–) *[[Otto Graf Lambsdorff]], Lääne-Saksamaa poliitik (1926–2009) *[[Ruuben Lambur]], eesti vabadusvõitleja ja metsavend (1925–2024) *[[Érik Lamela]], Argentina jalgpallur (1992–) *[[Anna Lammas]], eesti progümnaasiumiõpetaja ja koolijuht (1867–1937) *[[Lammekin]], valitseja Kuramaal (13. sajand) *[[Hans Lammers]], saksa jurist ja Saksamaa riigitegelane (1879–1962) *[[Norbert Lammert]], Saksamaa poliitik (1948–) *[[David Lammy]], Suurbritannia poliitik (1972–) *[[Luciana Lamorgese]], Itaalia riigiametnik ja poliitik (1953–) *[[Laurent Lamothe]], Haiti poliitik (1972–) *[[Éric Lamouroux]], prantsuse diplomaat (1965–) *[[Allar Lamp]], Eesti jooksja (1991–) *[[Annikky Lamp]], Eesti riigiametnik *[[Anu Lamp]], eesti näitleja (1958–) *[[Dagmar Lamp]], eesti ajakirjanik, kirjanik ja blogija (1984–) *[[Elsa Lamp]], eesti laulja (sopran) (1913–2009) *[[Ene Lamp]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (1936–) *[[Enno Lamp]], eesti endine sõudja (1942–) *[[Marku Lamp]], Eesti riigiametnik (1979–) *[[Silja Lamp]], eesti tekstiilikunstnik (1950–) *[[Tõnn Lamp]], eesti näitleja (1983–) *[[Veljo Lamp]], eesti spordielu edendaja, illustraator ja kergejõustiklane (1968–) *[[Agnes Lamp-Mikk]], eesti maalikunstnik ja kostüümikunstnik (1910–1981) *[[Frank Lampard]], inglise jalgpallur (1978) *[[Mónika Lamperth]], Ungari poliitik ja jurist (1957–) *[[Vilho Lampi]], soome maalikunstnik (1898–1936) *[[Anamarija Lampič]], sloveeni murdmaasuusataja (1995–) *[[Karl Lamprecht]], saksa majandus- ja kultuuriajaloolane (1856–1915) *[[Peeter Lampson]], eesti koolmeister ja muusik (1819–1895) *[[Karin Lamson]], Eesti näitleja (1993–) *[[Leho Lamus]], eesti filosoofialektor (1971–) *[[Jason Lamy-Chappuis]], prantsuse kahevõistleja (1986–) == Lan == *[[Viktor Lanberg]], Eestis elav vene näitleja (1956–) *[[Imants Lancmanis]], läti kunstiajaloolane (1941–) *[[Kadri Land]], endine eesti ajakirjanik ja ärijuht (1964–) *[[Nick Land]], Suurbritannia filosoof ja õuduskirjanik (1962–) *[[Tiit Land]], eesti biokeemik (1964–) *[[Marja-Liisa Landar]], eesti kergejõustiklane (1990–) *[[Eber Landau]], arengubioloog Tartus (1878–1959) *[[Lev Landau]], füüsik (1908–1968) *[[Martin Landau]], USA näitleja ja produtsent (1928–2017) *[[Gustav Landauer]], saksa anarhismiteoreetik (1870–1919) *[[Anton Lander]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Eric Lander]], Ameerika Ühendriikide matemaatik ja geneetik (1957–) *[[Frederick W. Lander]], Ameerika Ühendriikide maadeuurija, sõjaväelane ja luuletaja (1821–1862) *[[Dominik Landertinger]], Austria laskesuusataja (1988–) *[[Siegfried Lander von Sponheim]], Liivi ordu maameister (suri 1424) *[[Wilhelm Lander von Sponheim]], Saksa ordu rüütelvend 14. sajandil *[[Paul Landers]], saksa muusik (1964–) *[[Carl von Landesen]], Tallinna raehärra (1802–1883) *[[Carl Selmar von Landesen]], Eesti vaimulik (1826–1904) *[[Georg Landesen]], Tartu Ülikooli keemiaprofessor *[[Robert Carl von Landesen]], Eesti vaimulik (1863–1898) *[[Gabriel Landeskog]], rootsi jäähokimängija (1992–) *[[Chico Landi]], Brasiilia Vormel 1 piloot (1907–1989) *[[Francesco Landini]], itaalia helilooja ja organist (u 1335–1397) *[[Raúl Landini]], Argentina poksija (1914–1988) *[[Floyd Landis]], USA profijalgrattur (1975–) *[[Yuri Landman]], Hollandi helilooja ja kitarrist (1973–) *[[Lando]], paavst (suri 914) *[[Michael Landon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik, režissöör ja produtsent (1936–1991) *[[Wanda Landowska]], poola klavessinist, pianist ja helilooja (1877–1959) *[[Lucrezia Landriani]], Milano hertsogi Galeazzo Maria Sforza kaaslanna (1440–) *[[Jeff Landry]], Ameerika Ühendriikide poliitik, jurist, diplomaat ja erusõjaväelane (1970–) *[[Gabrielius Landsbergis]], Leedu poliitik (1982–) *[[Vytautas Landsbergis]], Leedu poliitik ja muusikateadlane (1932–) *[[Karl Landsteiner]], Austria biokeemik ja arstiteadlane (1868–1943) *[[Arthur Bliss Lane]], USA diplomaat (1894–1956) *[[Nathan Lane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1956–) *[[Nick Lane]], Briti biokeemik ja teaduskirjanik (1967–) *[[Alar Laneman]], Eesti sõjaväelane (1962–) *[[Ádám Lang]], ungari jalgpallur (1993–) *[[Ants Lang]], eesti pedagoog ja kirjastaja (1938–2014) *[[Antti Lang]], eesti päritolu Soome näitleja (1980–) *[[Elmar Lang]], Eesti sõjaväelane (1906–1944) *[[Jacob Lang]], rootsi vaimulik (1648–1716) *[[Karl Lang]], Eesti sõjaväelane (1900–1960) *[[Katherine Kelly Lang]], USA näitleja (1961–) *[[Mart Lang]], eesti ühistegelane (1862–1936) *[[Merike Lang]], eesti ajaloolane, etnoloog ja museoloog (1958–) *[[Noa Lang]], Hollandi jalgpallur (1999–) *[[Rein Lang]], Eesti poliitik (1957–) *[[Stephen Lang]], USA näitleja (1952–) *[[Tiina Lang]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Valter Lang]], Eesti arheoloog (1958–) *[[Liāna Langa]], läti luuletaja ja tõlkija (1960–) *[[Verne Langdon]], USA muusik ja jumestuskunstnik (1941–2011) *[[André Lange]], Saksamaa endine bobisõitja (1973–) *[[Anne Lange]], eesti kirjandus- ja tõlketeadlane ning tõlkija (1962–) *[[Artie Lange]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–) *[[Christian Lous Lange]], norra ajaloolane, õpetaja ja politoloog (1869–1938) *[[Dorothea Lange]], USA fotograaf ja fotoajakirjanik (1895–1965) *[[Hope Lange]], Ameerika Ühendriikide filmi- teatri- ja telenäitleja (1933–2003) *[[Ingeburg Lange]], Saksa DV riigitegelane (1927–2013) *[[Jakob Lange (arhitekt)|Jakob Lange]], taani arhitekt (1978–) *[[Jessica Lange]], USA filminäitleja (1949–) *[[Johann Heinrich Lange]], Eesti vaimulik (1717–1788) *[[Torben Lange]], saksa füüsik (1994–) *[[Mihkel Langebraun]], eesti ühiskonnaaktivist (1986–) *[[Nikolai Langebraun]], portselantoodete töökoja omanik Eestis *[[Marko-Matteus Langel]], eesti ujuja (1999–) *[[Bert Langeler]], Hollandist Eestisse elama asunud puhkpillipedagoog (1962–) *[[Andreas von Langell]], Venemaa riigitegelane (surnud 1808) *[[Andres Langemets]], eesti kirjanduskriitik (1948–) *[[Liina Langemets]], eesti sisearhitekt (1978–) *[[Margit Langemets]], eesti keeleteadlane (1961–) *[[Heinrich von Langen]], Grobiņa foogt 16. sajandil *[[Mikk Langeproon]], eesti akordionist ja interpreet (1995–) *[[František Langer]], juudi rahvusest Tšehhi kirjanik, sõjaväearst, kirjanduskriitik ja esseist (1888–1965) *[[William Langer]], USA poliitik (1886–1959) *[[Nataly Langerbaur]], Eesti iluuisutaja (2004–) *[[Aleksandr Langfang]], Nõukogude Liitu tšekist (1907–1990) *[[Katherine Langford]], Austraalia näitleja ja endine ujuja (1996–) *[[Taavi Langi]], eesti kitarrist (1984–) *[[Irving Langmuir]], Ameerika Ühendriikide keemik, füüsik ja insener (1881–1957) *[[Troadi Lango]], Eesti sõjaväelane (1896–1942) *[[Peeter Langovits]], eesti pressifotograaf (1948–) *[[Georg Heinrich von Langsdorff]], vene teadlane (1774–1852) *[[Lilian Langsepp]], eesti muusikateadlane ja interpreet (1961–) *[[Olaf Langsepp]], eesti kehakultuuriajaloolane, ajakirjanik ja tõlkija (1930–2021) *[[Raho Langsepp]], eesti muusik (1968–) *[[Helena Langšádlová]], Tšehhi poliitik (1963–) *[[Elmar Lani]], eesti advokaat (1903–1989) *[[Richard Lanigan]], USA semiootik (1943–) *[[Veiko Lank]], eesti ettevõtja ja ühiskonnategelane (1983–) *[[Zigurds Lanka]], läti maletaja (1960–) *[[Kevin Lankinen]], soome jäähokimängija (1995–) *[[Jaks Lankots]], eesti geograaf, kartograaf ja genealoog (1939–2009) *[[Paul Lanno]], Esimese maailmasõja, Vabadussõja ja Teise maailmasõja veteran (1896–1981) *[[Üllar Lanno]], Eesti riigiametnik (1969–) *[[Guillebert de Lannoy]], Burgundia sõjaväelane ja diplomaat (1386–1462) *[[Arnold Lannus]], eesti spordipedagoog ja -tegelane (1908–1983) *[[Angela Lansbury]], briti-USA näitleja ja laulja (1925–2022) *[[Aljona Lanskaja]], valgevene laulja (1985–) *[[Jiří Lanský]], tšehhi kõrgushüppaja (1933–2017) *[[Andrew Lansley]], Suurbritannia poliitik (1956–) *[[Lanzelin]], Švaabimaa aadlik *[[Manuel Lanzini]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Róbert Lantoši]], Slovakkia jäähokimängija (1995–) == Lao == *[[Meelis Lao]], eesti ärimees (1966–) *[[Lao She]], Hiina kirjanik (1899–1966) *[[Arne Laos]], eesti näitleja (1933–1989) *[[Arne Laos (treener)|Arne Laos]], korvpallitreener (1937–2012) *[[Ester Laos]], eesti kirjanik (1931–2018) *[[Jaan Laos]], eesti sõudja (1985–) *[[Johannes Laos]], eesti muusik, parteitöötaja ja muusikapedagoog (1920–1993) *[[Joosep Laos]], eesti sõudja (1992–) *[[Rein Laos]], eesti näitleja ja lavastaja (1948–) *[[Roland Laos]], eesti näitleja (1986–) *[[Saale Laos]], eesti jurist (1974–) *[[Max Laosson]], eesti kirjanduskriitik, publitsist ja parteitegelane (1904–1992) *[[Laozi]], vanahiina filosoof == Lap == *[[Kristen Lapa]], eesti jalgpallur (2000–) *[[Mārtiņš Lapa]], eesti päritoluga Läti luuletaja ja publitsist (1846–1909) *[[Ya'ir Lapid]], Iisraeli poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (1963–) *[[Villem Lapimaa]], Eesti jurist, kohtunik (1977–) *[[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], eesti tennisist ja sporditreener (1952–2024) *[[Leonhard Lapin]], eesti kunstnik, arhitekt ja luuletaja (1947–2022) *[[Petras Lapinskas]], leedu geoloog (1936–2017) *[[Pierre-Simon Laplace]], prantsuse astronoom ja matemaatik (1749–1827) *[[Johannes Lapmann]], eesti meremees ja lukksepp (1913–1993) *[[Joan Laporta]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik ja sporditegelane (1962–) *[[Aymeric Laporte]], Prantsusmaa jalgpallur (1994–) *[[Elle Lapp]], eesti korvpallur ja treener (1946–2019) *[[Sille Lapp]], eesti pedagoog *[[Vaike Lapp]], eesti kultuuritegelane (1928–2015) *[[Mirkka Lappalainen]], soome ajaloolane (1975–) *[[Gosteke Lappe]], Vestfaali aadlik, Wolter von Plettenbergi ema (15. sajand) *[[Ludolf Lappe von der Ruhr]], Rakvere foogt 16. sajandil *[[Esapekka Lappi]], soome rallisõitja (1991–) *[[Ivan Lappo]], vene ajaloolane (1869–1944) == Lar == *[[Jorge Lara Castro]], Paraguay advokaat, sotsioloog ja diplomaat (1945–) *[[Azzeddine Laraki]], Maroko poliitik (1929–2010) *[[Kosma Laredei]], eesti õigeusu vaimulik (1880–1954) *[[Peeter Laredei]], eesti haridustegelane ja vaimulik (1862–1952) *[[Peeter Laredei (õpetaja)|Peeter Laredei]], eesti kooliõpetaja (1911–2005) *[[Voldemar Larens]], eesti poksija (1914–1943) *[[Heinrich Laretei]], Eesti diplomaat ja poliitik (1892–1973) *[[Heldur Laretei]], eesti graafik ja raamatuillustraator (1933–1994) *[[Käbi Laretei]], eesti päritolu pianist ja kirjanik (1922–2014) *[[Francisco Largo Caballero]], Hispaania ametiühingutegelane ja poliitik (1869–1946) *[[Cyle Larin]], Kanada jalgpallur (1995–) *[[Lea Larin]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Peeter Larin]], Eesti ajaloolane (1919–2011) *[[Sergei Larin]], Leedu ooperilaulja (1956–2008) *[[Monika Larini]], eesti kultuurikorraldaja ja teatriteadlane (1972–) *[[Ville Larinto]], Soome suusahüppaja (1990–) *[[Igor Larionov]], vene jäähokimängija (1960–) *[[Andres Larka]], Eesti sõjaväelane ja poliitik (1879–1942) *[[Dylan Larkin]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1996–) *[[Andrei Larkov]], vene murdmaasuusataja (1989–) *[[Pille-Riin Larm]], eesti kirjandusteadlane, kriitik ja toimetaja (1981–) *[[Emil Larmi]], soome jäähokimängija (1996–) *[[Martti Larni]], soome kirjanik (1909–1993) *[[Hind Laroussi]], Hollandi laulja (1984–) *[[Ernst Larsen]], norra kergejõustiklane (1926–2015) *[[Glen Atle Larsen]], norra jalgpallur (1982–) *[[Henning Larsen]], taani arhitekt (1925–2013) *[[Philip Larsen]], Taani jäähokimängija (1989–) *[[Viggo Larsen]], taani filminäitleja ja -režissöör (1880–1957) *[[Brie Larson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (1989–) *[[Glen A. Larson]], Ameerika Ühendriikide televisiooniprodutsent ja režissöör (1937–2014) *[[Kyle Larson]], Ameerika Ühendriikide elukutseline võidusõitja (1992–) *[[Nathan Larson]], Ameerika Ühendriikide muusik, filmimuusika helilooja ja kirjanik (1970–) *[[Adam Larsson]], rootsi jäähokimängija (1992–) *[[Åsa Larsson]], rootsi jurist ja kirjanik (1966–) *[[Carl Larsson]], rootsi kunstnik (1853–1919) *[[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)|Gunnar Larsson]], rootsi murdmaasuusataja (1944–) *[[Gunnar Larsson]], rootsi ujuja (1951–) *[[Henrik Larsson]], rootsi jalgpallur (1971–) *[[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]], rootsi jäähokimängija (1992–) *[[Markus Larsson]], eesti ajakirjanik (1947–) *[[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]], rootsi mäesuusataja (1979–) *[[Martin Larsson]], rootsi murdmaasuusataja (1979–) *[[Mats Larsson]], rootsi murdmaasuusataja (1980–) *[[Peter Larsson]], rootsi murdmaasuusataja (1978–) *[[Rune Larsson]], rootsi kergejõustiklane (1924–2016) *[[Sebastian Larsson]], rootsi jalgpallur (1985–) *[[Stieg Larsson]], rootsi ajakirjanik ja kirjanik (1954–2004) *[[Ali Larter]], USA filminäitleja ja modell (1976–) == Las == *[[Alexander Lascelles]], Briti kuningliku perekonna sugulane (1980–) *[[David Lascelles, vikont Lascelles]] (1950–) *[[George Lascelles, seitsmes Harewoodi krahv]] (1923–2011) *[[Henry Lascelles, kuues Harewoodi krahv]], (1882–1947) *[[Henry Ulick Lascelles]] (1953–) *[[Jamaal Lascelles]], Inglismaa jalgpallur (1993–) *[[James Lascelles]] (1953–) *[[Jeremy Lascelles]] (1955–) *[[Mark Lascelles]] (1965–) *[[Armin Laschet]], Saksamaa poliitik (1961–) *[[Pedro Lascuráin]], Mehhiko poliitik (1856–1952) *[[Karl Lashley]], USA psühholoog (1890–1958) *[[Emil Lask]], juudi päritolu saksa filosoof (1875–1915) *[[Emanuel Lasker]], juudi päritolu Saksamaa maletaja, matemaatik ja filosoof (1868–1941) *[[Toomas Lasmann]], eesti telerežissöör *[[Eugen Lasn]], eesti metsatööstur (1898–1958) *[[Kalle Lasn]], eesti ajakirjanik (1942) *[[Kristjan Lasn]], eesti tennisist (1908–1984) *[[Ly Lasner]], eesti näitleja (1901–1967) *[[Étienne Laspeyres]], saksa majandusteadlane (1834–1913) *[[Aadu Lass]], eesti teedeinsener (1928–2001) *[[Anne Lass]], eesti arhitektuuriajaloolane (1951–) *[[August Lass]], eesti jalgpallur (1903–1962) *[[Helena Lass]], eesti psühhiaater ja vaimse vormi ekspert (1980–) *[[Helina Lass]], eesti arhitekt (1983–) *[[Jana Lass]], eesti farmaatsiateadlane (1979–) *[[Jüri Lass]], eesti balletitantsija (1942–2002) *[[Kaur Lass]], eesti arhitekt (1973–) *[[Liis Lass]], eesti seltskonnategelane (1986–) *[[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]], eesti näitleja (1989–) *[[Liisu Lass]], eesti ajakirjanik (1988–) *[[Urmas Lass]], eesti sündmuste korraldaja, diskor, ettevõtja ja kohalik poliitik (1969–) *[[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1939–2026) *[[Riitta Liisa Lassila]], soome murdmaasuusataja (1978–) *[[Marija Lassitskene]], Venemaa kõrgushüppaja (1993–) *[[Koidu Lassmann]], eesti arhitekt (1924–1985) *[[Peep Lassmann]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1948–2025) *[[Sten Lassmann]], eesti pianist (1982–) *[[Maria Lassnig]], Austria maalikunstnik (1919–2014) *[[Guillermo Lasso]], Ecuadori poliitik (1955–) *[[Orlando di Lasso]], helilooja (1532–1594) *[[Georg Lasson]], saksa teoloog (1862–1932) *[[Harold Lasswell]] (1902–1978), politoloog ja kommunikatsiooniteoreetik *[[Philip de László]], ungari maalikunstnik (1869–1937) *[[Aleksandr Lastin]], vene maletaja (1976–2015) ==Laš== *[[Jevlampijus Laškovas]], leedu geoloog (1932–) *[[Judita Laššáková]], Slovakkia poliitik (1977–) == Laz == *[[Lazar (Gurkin)]], Eesti õigeusu vaimulik, piiskop (1969–) *[[Curtis Lazar]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Ervin Lázár]], ungari kirjanik (1936–2006) *[[György Lázár]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1924–2014) *[[Pavlo Lazarenko]], Ukraina poliitik (1953–) *[[Martin Lazarev]], eesti graafiline disainer ja fotograaf (1977–) *[[Sergei Lazarev]], vene laulja, tantsija ja näitleja (1983–) *[[Vladimir Lazarev]], Prantsusmaa maletaja (1964–) *[[Milunka Lazarević]], serbia maletaja (1932–2018) *[[Emma Lazarus]], ameerika luuletaja (1849–1887) *[[Richard Lazarus]], USA psühholoog (1922–2002) *[[Heinz Lazek]], Austria ja Saksamaa poksija (1911–1986) *[[George Lazenby]], Austraalia filminäitleja (1939–) *[[Branko Lazić]], serbia korvpallur (1989–) *[[Darko Lazović]], serbia jalgpallur (1990–) *[[Larissa Lazutina]], vene suusataja (1965–) == Lat == *[[Joachim Latacz]], saksa klassikaline filoloog (1934–) *[[Jean François Laterrade]], prantsuse botaanik (1784–1858) *[[Nicholas Latifi]], Kanada vormelisõitja (1995–) *[[Lewis Howard Latimer]], USA leiutaja (1848–1928) *[[Ingrīda Latimira]], Läti poliitik (1958–2024) *[[Vladimir Latin]], Eesti sõudja (1985–) *[[Afrodíti Latinopoúlou]], Kreeka jurist ja poliitik (1991–) *[[Ferran Latorre]], Hispaania alpinist (1970–) *[[Gérard Latortue]], Haiti poliitik (1934–2023) *[[Bruno Latour]], prantsuse filosoof, antropoloog ja sotsioloog (1947–2022) *[[Karl Latserus]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1903–1966) *[[Aare-Paul Lattik]], eesti organist ja muusikapedagoog (1970–) *[[Jaan Lattik]], Eesti kirjanik ning usu- ja poliitikategelane (1878–1967) *[[Margus Lattik]], eesti kirjanik ja kunstnik (1973–) *[[Robert Lattik]], eesti arst (1886–1950) *[[Vello Lattik]], eesti kirjanik (1935–2007) *[[Urmas Lattikas]], eesti helilooja, arranžeerija ja džässpianist (1960–) *[[Jean de Lattre de Tassigny]], prantsuse sõjaväelane (1889–1952) *[[Pavieł Łatuška]], Valgevene opositsioonipoliitik (1973–) *[[Jari-Matti Latvala]], soome rallisõitja (1985–) *[[Leonid Latõnin]], vene kirjanik (1938–) *[[Julija Latõnina]], vene ajakirjanik (1966–) *[[Larissa Latõnina]], Nõukogude Liidu riistvõimleja (1934–) *[[Gavriil Latõšev]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane == Lau == *[[Anton Theophil Lau]], Eesti vaimulik (1692–1727) *[[Eižens Laube]], läti arhitekt (1880–1967) *[[Osvald Laube]], Eesti poliitik (1883–1961) *[[Rein Laube]], eesti arst (1912–1981) *[[Milda Lauberte]], Läti maletaja (1918–2009) *[[Lauri Laubre]], Eesti muusikaärimees (1961–) *[[Gary Lauck]], USA poliitik (1953–) *[[Cilja Laud]] *[[Peeter Laud]], eesti arvutiteadlane (1977–) *[[Niki Lauda]], Austria vormelisõitja ja ettevõtja (1949–2019) *[[Estée Lauder]], Ameerika ettevõtja (1908–2004) *[[Abel Laudonio]], Argentina poksija (1938–2014) *[[Michael Laudrup]], taani jalgpallur (1964–) *[[Max von Laue]], saksa füüsik (1879–1960) *[[Sulev Laugasson]], eesti poksija (1935–2001) *[[Eduard Laugaste]], eesti folklorist (1909–1994) *[[Gerda Laugaste]], eesti keeleteadlane (1910–1992) *[[Reet Laugaste]], eesti algoloog (1939–) *[[Kjell Eugenio Laugerud García]], Guatemala poliitik (1930–2009) *[[Tõnis Laugesaar]], eesti orienteeruja (1994–) *[[Charles Laughton]], inglise näitleja ja stsenarist (1899–1962) *[[Scott Laughton]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Juhan Laugis]], eesti elektrotehnikateadlane (1938–2010) *[[Juhan Laugis (kohtunik)|Juhan Laugis]], Eesti kohtunik (1896–1971) *[[Arnold Laugus]], eesti akvarellikunstnik ja pedagoog (1917–2013) *[[Epp Lauk]], eesti nüüdiskultuuri uurija (1952–) *[[Karl Patrick Lauk]], eesti jalgrattur (1997–) *[[Siiri Lauk]], eesti raamatukogundustegelane ja terminoloog (1956–2012) *[[Tõnu Lauk]], eesti metallikunstnik ja kollektsionäär (1938–) *[[Ülar Lauk]], eesti maletaja (1968–) *[[Rein Lauks]], eesti karikaturist ja teatrikunstnik (1945–2019) *[[Einar Laukse]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane ja Eesti riigiametnik (1944–) *[[Endel Laul]], eesti ajaloolane (1927–2014) *[[Heinrich Laul]], eesti tehnikateadlane (1910–1991) *[[Indrek Laul]], eesti pianist (1968–) *[[Peeter Laul]], eesti pianist ja pedagoog Venemaal (sündinud 1977) *[[Reet Laul]], eesti pianist ja kontsertmeister (1939–) *[[Rein Laul]], eesti helilooja ja muusikateadlane (1939–) *[[Silvia Laul]], eesti arheoloog (1931–2013) *[[Venno Laul]], eesti koorijuht ja dirigent (1938–2018) *[[Keith Laumer]], USA ulmekirjanik (1925–1993) *[[August Laumets]], eesti vaimulik (1911–1996) *[[Karl Laumets]], eesti näitleja ja lavastaja (1990–) *[[Rauno Laumets]], eesti jooksja (1990–) *[[Ülo Laumets]], Eesti korvpallur (1936–2004) *[[Helen Laupa]], eesti endine tennisist ja ettevõtja (1976–) *[[Cyndi Lauper]], USA laulja ja filminäitleja (1953–) *[[Henri Laupmaa]], eesti ettevõtja (1975–) *[[Friedrich Gotthard Laupmann]], Narva kullassepp *[[Gustav Friedrich Laupmann]], Narva kullassepp *[[Allan Laur]], Eesti nelipühi kiriku juht (1945–2004) *[[Andres Laur]], eesti kirjastaja (1909–1973) *[[Ants Laur]], eesti keemik (1899–1996) *[[Arnold Laur]], eesti vaimulik (1880–1922) *[[August Laur]], Eesti poliitik (1886–1942) *[[Emil Laur]], Eesti sõjaväelane (1888–1971) *[[Erki Laur]], eesti näitleja (1976–) *[[Eve Laur]], eesti tõlkija (1963–) *[[Hjalmar Laur]], eesti sõjaveteran ja akvarellist (1920–2011) *[[Hugo Laur]], eesti näitleja (1893–1977) *[[Jarno Laur]], Eesti poliitik (1975–) *[[Katrin Laur]], eesti filmilavastaja (1955–) *[[Mati Laur]], eesti ajaloolane (1955–) *[[Märt Laur]], eesti kirjanik (1980–2020) *[[Paul Richard Laur]], eesti veemotosportlane (2009–) *[[Raphael Laur]], Eesti vesiehituste insener (1884–1969) *[[Rene Laur]], eesti klassikaline saksofonist (1993–) *[[Sandra Laur]], Eesti poliitik (2004–) *[[Sven Laur]], eesti arvutiteadlane (1979–) *[[Tiido Laur]], eesti poliitik ja arhivaar (1882–1930) *[[Tiiu Laur]], eesti tekstiilikunstnik (1944–) *[[Uno Laur]], eesti kapten (1928–2018) *[[Uno Laur (muusik)|Uno Laur]], eesti muusik, punkansamblite Must Mamba ja Röövel Ööbik endine solist (1961–2025) *[[Valeri Laur]], eesti kunstnik (1948–) *[[Ilmi Laur-Paist]], eesti graafik (1980–) *[[Ferdinand Laurberg]], eesti jää- ja jalgpallur (1904–1941) *[[Stan Laurel]], inglise koomik (1890–1965) *[[Marie Laurencin]], prantsuse kunstnik (1883–1956) *[[Laurentius (vastupaavst)|Laurentius]], vastupaavst (suri 506) *[[Heinrich Lauri]], Eesti poliitik (1890–1942) *[[Hillar Lauri]], eesti merenduspedagoog (1928–2014) *[[Indrek Lauri]], eesti kergejõustiklane (1941–1999) *[[Indrek Lauri (poksija)|Indrek Lauri]], eesti poksija (1972–) *[[Johannes Oskar Lauri]], eesti vaimulik, E.E.L.K. piiskop ja peapiiskop (1891–1974) *[[Lembit Lauri]], eesti raadioajakirjanik (1929–2006) *[[Maris Lauri]], eesti majandusanalüütik (1966–) *[[Markus Lauridsen]], taani jäähokimängija (1991–) *[[Oliver Lauridsen]], taani jäähokimängija (1989–) *[[Arthur Pillans Laurie]], briti keemik (1861–1949) *[[Hugh Laurie]], inglise näitleja (1959–) *[[Piper Laurie]], USA näitleja (1932–2023) *[[Mairi Laurik]], eesti ulmekirjanik (1979–) *[[Selim Laurikkala]], soome vaimulik (1882–1957) *[[Erko Laurimaa]], eesti kitarrist (1987–) *[[Juhan Laurimaa]], eesti loomaarst (1906–1951) *[[Piret Laurimaa]], eesti näitleja (1971–) *[[Leho Laurine]], eesti maletaja ja maleajakirjanik (1904–1998) *[[Ester Lauringson]], eesti karikaturist (1956–) *[[Gustav Lauringson]], eesti bioloog ja religiooniloolane (1961–) *[[Riho Laurisaar]], eesti ajakirjanik (1976–) *[[Tiina Laurisson]], Eesti vibusportlane ja treener (1957–) *[[Fromhold Lauristin]], eesti majandusteadlane (1900–1964) *[[Johannes Lauristin]], Eesti poliitik ja kirjanik (1899–1941) *[[Marju Lauristin]], Eesti poliitik ja sotsiaalteadlane (1940–) *[[Olga Lauristin]], Eesti kommunistlik revolutsionäär (1903–2005) *[[Karl-Johann Laurits]], eesti sõjaväelane (1892—1941) *[[Peeter Laurits]], eesti fotograaf (1962–) *[[Taavi Laurits‎]], Eesti jalgpallur (1990–) *[[Arthur Laurents]], USA näitekirjanik ja stsenarist (1917–2011) *[[Louis Laurie]], USA poksija (1917–2002) *[[Meinhard Laurmaa]], eesti pikaealine ja ajakirjanik (1905–2008) *[[Achille Lauro]], Itaalia ettevõtja ja poliitik (1887–1982) *[[Püha Laurentius]], märterpühak (225–258) *[[Leo Laurson]], Eesti sõjaväelane (1897–1972) *[[Johannes Laurson]], eesti vaimulik (1908–1975) *[[Peeter Laurson]], Eesti majandustegelane, keemik ja poliitik (1971–) *[[Albert Laus]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1918–1986) *[[Tarmo Lausing]], Eesti poliitik (1983–) *[[Helen Lausma-Saar]], eesti ajaloolane (1988–) *[[Frank Lautenberg]], USA poliitik (1924–2013) *[[Ants Lauter]], eesti näitleja ja lavastaja (1894–1973) *[[Ed Lauter]], USA näitleja (1938–2013) *[[Karl Lauterbach]], Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik, arst ja epidemioloog (1963–) *[[Otto von Lauterberg]], Liivi ordu maameister (surnud 1270) *[[Paul Lauterbur]], ameerika keemik (1929–2007) *[[Joël Lautier]], prantsuse maletaja (1973–) *[[Taylor Lautner]], USA näitleja, modell ja võitluskunstide harrastaja (1992–) *[[Lautréamont]], prantsuse kirjanik (1846–1870) *[[Woldemar Johann von Lauw]], baltisaksa tööstur (1712–1786) == Lav == *[[Gustaf de Laval]], rootsi leiutaja, insener ja tööstur (1845–1913) *[[Pierre Laval]], prantsuse poliitik ja riigitegelane (1883–1945) *[[Johann Caspar Lavater]], Šveitsi kirjanik, filosoof, füsiognoomik ja teoloog (1741–1801) *[[Sophie Lavaud]], prantsuse alpinist (1968–) *[[Rod Laver]], Austraalia endine tennisist (1938–) *[[Alphonse Laveran]], prantsuse arst (1845–1922) *[[Anton Szandor LaVey]], Ameerika Ühendriikide satanistide liider (1930–1997) *[[Inbar Lavi]], Iisraeli näitlejanna (1986–) *[[Avril Lavigne]], Kanada laulja (1984–) *[[Timo Lavikainen]], soome näitleja (1974–) *[[Renaud Lavillenie]], prantsuse teivashüppaja (1986–) *[[Jüri Laving]], eesti tehnikateadlane (1941–) *[[Antoine Lavoisier]], prantsuse keemik (1743–1794) *[[Jüri Lavrentjev]], eesti tehnikateadlane (1959–) *[[Ivan Lavrentjev]], Eesti poliitik ja ajaloolane (1992–) *[[Mihhail Lavrentjev]], vene matemaatik, hüdrodünaamik ja mehaanik (1900–1980) *[[Sergei Lavretsov]], Narva kaupmees ja metseen (1825–1906) *[[Klemen Lavrič]], sloveeni endine jalgpallur (1981–) *[[Nikolai Lavrinovski]], Venemaa riigitegelane (1875–1930) *[[Leonid Lavrov]], Eesti õigeusu vaimulik (1882–1954) *[[Sergei Lavrov]], Venemaa diplomaat ja poliitik (1950–) *[[Natalja Lavrova]], vene iluvõimleja (1984–2010) *[[Mihhail Lavrovski]], vene ballettmeister ja endine balletitantsija (1941–) *[[Darja Lavõgina]], Eesti biokeemik (1986–) == Law == *[[Jude Law]], inglise näitleja, filmiprodutsent ja -režissöör (1972–) *[[Lucy Lawless]], USA näitleja (1968–) *[[David Herbert Lawrence]], inglise kirjanik (1885–1930) *[[Edmund Lawrence]], Saint Kittsi ja Nevise kindralkuberner (1932–2025) *[[Jennifer Lawrence]], USA näitleja (1990–) *[[Martin Lawrence]], Ameerika Ühendriikide näitleja, lavastaja, produtsent ja stsenarist (1965–) *[[Célia Lawson]], portugali laulja (1974–) *[[Thomas W. Lawson]], ameerika kirjanik ja ärimees (1857–1925) == Lax == *[[Henrik Lax]], Soome poliitik (1946–) *[[Peter Lax]], Ungari juudi päritolu USA matemaatik (1926–2025) *[[Paul Laxalt]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1922–2018) *[[Erik Laxmann]], soome päritolu Venemaa keisririigi teadlane (1737–1796) *[[Halldór Laxness]], islandi kirjanik (1902–1998) ==Lay== *[[Caren Lay]], Saksa poliitik (1972–) *[[Richard Layard]], Suurbritannia majandusteadlane (1934–) *[[Stephen Laybutt]], Austraalia endine jalgpallur (1977–) *[[Amor Layouni]], Tuneesia jalgpallur (1992–) *[[Miguel Layún]], Mehhiko jalgpallur (1988–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|La, Biograafiad]] qk3ri174jfaqr156rlvhthz0na50zc7 Roman Šeremeta 0 332260 7231379 7230972 2026-09-09T16:03:49Z Robert Treufeldt 9117 7231379 wikitext text/x-wiki '''Roman Šeremeta''' ([[29. juuni]] [[1936]] [[Ternopili oblast]], [[Ukraina NSV]] – [[4. september]] [[2026]]) oli Eesti majandusjuht ning endine [[Eesti NSV]] partei- ja riigitegelane. Ta lõpetas [[1952]]. aastal 7-klassilise kooli, [[1955]]. aastal kutsekooli elektrikuna ja [[1964]]. aastal Lensoveti nimelise Leningradi Tehnoloogilise Instituudi insener-tehnoloog-mehaaniku kvalifikatsiooniga. Aastal [[1983]] kaitses ta tööga "Ökonoomiliste aspektide uurimine Baltimaade fosforiitide ratsionaalsemaks kasutamiseks" [[majanduskandidaat|majanduskandidaadi]] väitekirja. Aastatel [[1969]]–[[1970]] töötas ta [[AS Eesti Fosforiit|Maardu Keemiakombinaadis]] peainseneri asetäitjana. Aastatel [[1980]]–[[1985]] oli ta [[Kohtla-Järve]] Linna RSN Täitevkomitee esimees, aastatel [[1985]]–[[1986]] [[EKP Kohtla-Järve Linnakomitee]] I sekretär. [[14. november|14. novembrist]] [[1987]] kuni [[14. juuli]]ni [[1988]] oli ta [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja; [[14. juuli]]st [[1988]] kuni [[28. detsember|28. detsembrini]] [[1989]] oli ta [[Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee|Eesti NSV Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee]] esimees. Ta on Ceosil AS kommertsdirektor ja Vudink AS juhatuse esimees. Ta oli [[NLKP]] liige. Ta oli [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[ENSV X Ülemnõukogu|X]] ja [[ENSV XI Ülemnõukogu|XI koosseisu]] saadik. ==Tunnustus== *orden [[Austuse märk]] *2005 [[Kohtla-Järve aukodanik]] ==Kirjandus== *"Valitud ja valitsenud...". koostanud [[Jaan Toomla]]. Tallinn 1999 *Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000. [[AS Kirjastus Ilo]]. 2003 *[[Erik Gamzejev]]. [http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=325 Roman Šeremeta: ükskord hakkavad trollid ka Kohtla-Järvel käima]. [[Põhjarannik]], 14. mai 2005 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/46BNMRqmeaEj Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Šeremeta, Roman}} [[Kategooria:Eesti NSV ministrid]] [[Kategooria:EKP linnakomiteede esimesed sekretärid]] [[Kategooria:Eesti NSV X Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV XI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Kohtla-Järve aukodanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] [[Kategooria:Surnud 2026]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] lqs18cx0gr0hisw9bzgx78yqksjhfkw 7231441 7231379 2026-09-09T19:25:48Z Juhan121 25066 7231441 wikitext text/x-wiki '''Roman Šeremeta''' ([[29. juuni]] [[1936]] [[Ternopili oblast]], [[Ukraina NSV]] – [[4. september]] [[2026]]) oli Eesti majandusjuht ning endine [[Eesti NSV]] partei- ja riigitegelane. Ta lõpetas [[1952]]. aastal 7-klassilise kooli, [[1955]]. aastal kutsekooli elektrikuna ja [[1964]]. aastal Lensoveti nimelise Leningradi Tehnoloogilise Instituudi insener-tehnoloog-mehaaniku kvalifikatsiooniga. Aastal [[1983]] kaitses ta tööga "Ökonoomiliste aspektide uurimine Baltimaade fosforiitide ratsionaalsemaks kasutamiseks" [[majanduskandidaat|majanduskandidaadi]] väitekirja. Aastatel [[1969]]–[[1970]] töötas ta [[AS Eesti Fosforiit|Maardu Keemiakombinaadis]] peainseneri asetäitjana. Aastatel [[1980]]–[[1985]] oli ta [[Kohtla-Järve]] Linna RSN Täitevkomitee esimees, aastatel [[1985]]–[[1986]] [[EKP Kohtla-Järve Linnakomitee]] I sekretär. [[14. november|14. novembrist]] [[1987]] kuni [[14. juuli]]ni [[1988]] oli ta [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja; [[14. juuli]]st [[1988]] kuni [[28. detsember|28. detsembrini]] [[1989]] oli ta [[Eesti NSV Riiklik Kütuse- ja Energeetikakomitee|Eesti NSV Riikliku Kütuse- ja Energeetikakomitee]] esimees. Ta on Ceosil AS kommertsdirektor ja Vudink AS juhatuse esimees. Ta oli [[NLKP]] liige. Ta oli [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[ENSV X Ülemnõukogu|X]] ja [[ENSV XI Ülemnõukogu|XI koosseisu]] saadik. ==Tunnustus== *orden [[Austuse märk]] *2005 [[Kohtla-Järve aukodanik]] ==Kirjandus== *"Valitud ja valitsenud...". koostanud [[Jaan Toomla]]. Tallinn 1999 *Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000. [[AS Kirjastus Ilo]]. 2003 *[[Erik Gamzejev]]. [http://www.pohjarannik.ee/modules.php?name=News&file=article&sid=325 Roman Šeremeta: ükskord hakkavad trollid ka Kohtla-Järvel käima]. [[Põhjarannik]], 14. mai 2005 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/burial-place/46BNMRqmeaEj Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Šeremeta, Roman}} [[Kategooria:Eesti NSV ministrid]] [[Kategooria:EKP linnakomiteede esimesed sekretärid]] [[Kategooria:Eesti NSV X Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV XI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Kohtla-Järve aukodanikud]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] [[Kategooria:Surnud 2026]] lrm6z5reapxhdxw0aoxn4f4rujmzpic Ester Pajusoo 0 345381 7231455 7175007 2026-09-09T19:39:57Z Kuriuss 38125 Artiklite autoreid ei tohi nimetamata jätta 7231455 wikitext text/x-wiki '''Ester Pajusoo''' (aastani 1956 '''Ester Lage'''; [[1. juuli]] [[1934]] [[Oru (Kose)|Oru küla]], [[Tuhala vald]] – [[19. aprill]] [[2026]]) oli eesti näitleja. Pajusoo lõpetas 1953. aastal [[Tallinna 1. Töölisnoorte Keskkool|Tallinna 1. Töölisnoorte Keskkooli]] ja 1957. aastal [[Draamateatri õppestuudio]]. Ta töötas aastatel 1950–1958 kompvekipakkijana; 1959. aastast<ref>{{Netiviide |url=https://www.draamateater.ee/inimesed/ester-pajusoo |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-03-09 |arhiivimisaeg=2022-05-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220524034609/https://www.draamateater.ee/inimesed/ester-pajusoo |url-olek=ei tööta }}</ref> oli ta [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] näitleja. Taandus aktiivsest näitlejatööst 2023. aastal. == Loominguline töö == Ta on mänginud kuuldemängudes ("Tuhkatriinu", 1960; "Meisterdetektiiv Blomkvist", 1962; "Sõja jalus", 1987) ja telelavastustes ("Südamevalu", 1964; lastesarjades "[[Nõiakivi (telelavastus)|Nõiakivi]]", 1979 ning "Kessu", 1980; "Linnapea ehk Hirmu põhivormid", 1998) ning dubleerinud multifilme. === Rollid filmides ja telesarjades === * 1960 "[[Näitleja Joller]]", mängufilm – Sirje * 1981 "[[Karge meri (film)|Karge meri]]", mängufilm – Andla naine * 2006 "[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]", mängufilm – Linnapea naine * 2006 "[[Ohtlik lend]]", telesari – Jaanuse ema * 2007 "[[Kinnunen]]", mängufilm – Maie * 2008–2013 "[[Tuulepealne maa]]", telesari – Reet * 2008 "Rambikramp", lühimängufilm – Naine rongis * 2010 "[[Kättemaksukontor]]", telesari – Õnne Uffer * 2010 "[[Uudiste agentuur]]", telesari – Silvia * 2010 "Põrgu ekspress", lühimängufilm – Proua * 2011 "[[IT-planeet]]", telesari – Leho ema * 2011 "[[Kormoranid ehk nahkpükse ei pesta]]", mängufilm – Keisri ema * 2011 "[[Õnne 13]]", telesari – Vilma * 2011 "Tõsikindel jänes", lühimängufilm – Vanaema * 2012 "[[Tupiktänava mehed]]", telesari – Reet * 2012 "[[Puhastus (film)|Puhastus]]", mängufilm – Ämmaemand * 2016 "Astrid", lühimängufilm – Astrid * 2019 "Väljapääs", lühimängufilm – Sirje === Teatrirolle === {{veergude loend|laius=25em| * 1958 [[Bertolt Brecht]] "Härra Puntila ja tema sulane Matti" (Hella Surkkala) * 1959 [[Oskar Luts]] / [[Ben Drui]] "Nukitsamees" (Iti) * 1959 [[Jevgeni Švarts]] "Lumekuninganna" (Gerda) * 1960 [[Oskar Luts]] / [[Andres Särev]] "Suvi" (Ärnja) * 1960 Oskar Luts / Andres Särev "Tootsi pulm" (Aliide) * 1964 [[A. H. Tammsaare]] / Andres Särev "Pankrot" (Tiina) * 1964 [[Boris Kabur]] "Rops" (Kersti) * 1965 Boris Kabur "Rops aitab kõiki" (Kersti) * 1966 [[Shakespeare]] "Troilus ja Cressida" (Cressida) * 1966 Tammsaare / Andres Särev "Vargamäe" (Maret) * 1967 [[Johannes Linnankoski]] / [[Ilmar Tammur]] "Laul tulipunasest lillest" (Elulõng) * 1967 [[Viktor Rozov]] "Vilistlased" (Inna) * 1969 [[Jevgeni Švarts]] "Punamütsike" (Punamütsike) * 1971 [[Friedrich Dürrenmatt]] "Romulus Suur" (Rea) * 1971 [[Kazys Saja]] "Pühajärv" (Ramune) * 1973 [[Mats Traat]] / [[Voldemar Panso]] "Tants aurukatla ümber" (Roosi) * 1973 [[István Örkény]] "Kassimäng" (Hiireke) * 1975 Shakespeare "Richard III" (Margarete Plantagenet) * 1975 [[Teuvo Pakkala]] "Parvepoisid" (Külaneiu) * 1976 [[Maksim Gorki]] "Päikese lapsed" (Avdotja) * 1977 Tammsaare "Kõrboja peremees" (Liisa) * 1978 [[Colin Higgins]] / [[Jean-Claude Carrière]] "Harold ja Maude" (proua Chasen) * 1979 [[Edward Bond]] "Bingo" (Joan) * 1980 [[Nikolai Baturin]] "Anekdoot Haroni venest" (Sõduri lesk) * 1982 Habit Müsrepov "Laul armastusest" (Dzan-apaa) * 1982 [[Juhan Smuul]] "Polkovniku lesk" (Lese sõbranna) * 1983 [[Jaan Kruusvall]] "Pilvede värvid" (tädi Elfriede) * 1983 A.H.Tammsaare / Mikk Mikiver "Armastus ja surm" (Jürka pruut) * 1983 [[Luigi Pirandello]] "Nii see just ongi" (Sinjoora Sirelli või Sinjoora Nenni) * 1984 [[Jaan Kross]] "Keisri hull" (Proua La Trobe) * 1985 Mats Traat "Pommeri aed" (Kristiina) * 1985 [[Paul-Eerik Rummo]] "Kõrgemad kõrvad" (Tädi Dorotea) * 1985 Aleksander Misharin "Seoses üleminekuga teisele tööle" (Kaleria Fjodorovna) * 1985 Mats Traat "Pommeri aed" (Kristiine) * 1988 [[Rein Saluri]] "Minek" (Maali) * 1990 [[David Wood]] "Lobasuu ja Pingviin" (Pingviiniema) * 1992 [[Yukio Mishima]] "Proua de Sade" (Charlotte) * 1992 [[Eduard Vilde]] "Tabamata ime" (Juuli) * 1993 [[Hjalmar Söderberg]] "Gertrud" (proua Kanning) * 1994 [[Tankred Dorst]] "Merlin" (Herzeloide) * 1994 Jaan Kross "Doktor Karelli raske öö" (Anna) * 1996 [[Arthur Miller]] "Vaade sillalt" (proua Lipari) * 1996 [[Anton Tšehhov]] "Kolm õde" (Anfissa) * 1996 [[Jaan Kruusvall]] "Hullumeelne professor" (Vaimulik) * 1997 [[Ivan Menchell]] "Kalmistuklubi" (Doris ja Mildred) * 1997 Henrik Ibsen "Peer Gynt" (Asuniku naine) * 1997 Madis Kõiv "Peiarite õhtunäitus" (Hull naine) * 1997 Ivan Menchell "Kalmistuklubi" (Doris, Mildred) * 1998 Ray Cooney "Pereringmäng" (ema) * 1998 Oskar Luts / Mati Unt "Täna õhta kelle kuus viskame lutsu" (vanaema) * 1999 Ayn Rand "16. jaanuari õhtu" (Magda Svenson) * 1999 [[Henrik Ibsen]] "Rahva vaenlane" (proua Krogstad) * 1999 [[Ray Cooney]] "Igaühele oma" (Lily Chatterton) * 2001 A. H. Tammsaare "Tagasi Vargamäel" (Vihukse perenaine) * 2001 [[Andrus Kivirähk]] "Rehepapp" (Imbi) * 2001 Andrus Kivirähk "Rehepapp ja näärisokk" (Imbi) * 2002 Andrus Kivirähk "Eesti matus" (Iida) * 2003 Henrik Ibsen "Kummitused" (Maria) * 2003 Andrus Kivirähk "Uus jõuluvana" (Malle) * 2004 [[Alan Bennett]] "Õuedaam" (ema) * 2004 [[Jevgeni Švarts]] "Lumekuninganna" (vanaema) * 2006 [[Selma Lagerlöf]] "Gösta Berlingi saaga" (lensmaniproua Scharling) * 2007 Henrik Ibsen "Metspart" (teenija) * 2008 [[Madis Kõiv]] "Lõputu kohvijoomine" (külaline) * 2012 [[Anton Tšehhov]] "Kolm õde" (Anfissa) * 2012 [[Mika Keränen]] "Vana roosa maja" (tädi Salme) * 2013 [[Graham Linehan]] "Teed juuakse kell viis" (pr Jane Tromleyton) * 2014 [[Jane Bowles]] "Aiamajas" (Quintina) * 2014 Mika Keränen "Kuldne Lurich" (Lea, raamatukoguhoidja) * 2016 [[Tõnu Õnnepalu]] "Mäed" (vanaeit) * 2018 [[Mari-Liis Lill]], [[Paavo Piik]] "Jaanipäev" (Linda; naine 2) * 2018 Andrus Kivirähk "Isamaa pääsukesed" (Anu) * 2021 [[Brian Friel]] "Igatsuse rapsoodia" (ema) * 2024 Olga Tokarczuk "Aja oma atra läbi koolnute kontide", vanaema (videos) }} ==Tunnustus== * 2004 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4384}}</ref> * 2004 [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] auliige * 2011 [[Eesti Näitlejate Liidu auraha]] * 2020 [[Hea Teatri Auhind]]<ref>https://kultuur.postimees.ee/6917392/hea-teatri-auhinna-laureaat-on-ester-pajusoo</ref> ===Teatrisisesed auhinnad=== * 2001 [[Väike Ants]], Eesti Draamateatri kolleegipreemia naiskõrvalosatäitjale (Imbi, "Rehepapp"; "Rehepapp ja näärisokk"; Vihukse perenaine, "Tagasi Vargamäel") * 2016 [[Suur Ants]], Eesti Draamateatri kolleegipreemia naispeaosatäitjale (Vanaeit, "Mäed") ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Eesti teatri biograafiline leksikon. Tallinn 2000 == Välislingid == * [https://www.draamateater.ee/inimesed/ester-pajusoo Ester Pajusoo Draamateatri kodulehel] * [https://www.imdb.com/name/nm2360762/ Ester Pajusoo IMDb andmebaasis] * [https://www.efis.ee/person/2252 Ester Pajusoo] Eesti filmi andmebaasis * [[Jaanus Kulli]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1109833/arhiiv-paaru-oja-ester-pajusoo-on-mul-tanini-silme-ees-kui-koigi-vanaemade-vanaema Pääru Oja: Ester Pajusoo on mul tänini silme ees kui kõigi vanaemade vanaema] [[Õhtuleht]], 20. aprill 2026 * [https://kultuur.err.ee/1610000521/videod-err-i-arhiiviparlid-ester-pajusoost Videod: ERR-i arhiivipärlid Ester Pajusoost] [[ERR Kultuur]], 20. aprill 2026 {{JÄRJESTA:Pajusoo, Ester}} [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vana-Kaarli kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 2026]] d80il1hw97yidtpwzj1qcigfhw731ro Evolutsioon (festival) 0 353931 7231437 4407855 2026-09-09T19:23:49Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tallinna üritused]] 7231437 wikitext text/x-wiki "'''Evolutsioon'''" oli aastatel 1994–2002 [[Tallinn]]as [[biennaal]]ina toimunud rahvusvaheline [[Nüüdistants|nüüdistantsu]][[festival]]<ref name="A&O Eesti, 2007"/>. Festivali korraldas [[2. tants]] ja enne seda (aastani 1999) [[Tantsuinfo Keskus]]<ref name="A&O Eesti, 2007"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="A&O Eesti, 2007">A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 379</ref>}} [[Kategooria:Eesti tantsufestivalid]] [[Kategooria:Tallinna üritused]] jz1bzs65pa90ogohhs7khfv9yjrnrs8 Helmuth Räästas 0 354910 7231528 6915335 2026-09-10T03:38:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231528 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Helmuth Räästas | pilt = | täisnimi = Helmuth-Voldemar Räästas | sünniaeg = [[20. jaanuar]] [[1901]] | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = [[1945]]? | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = | mänge1 = | väravaid1 = | klubi1 = [[JK Tallinna Kalev]] | aastad2 = 1933–1938| mänge2 = | väravaid2 = | klubi2 = [[Tallinna JS Estonia]] | aastad3 = | mänge3 = | väravaid3 = | klubi3 = | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 1926–1937| koondisemänge1 = 21| koondiseväravaid1 = 3| koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]<ref name="ejl" /> | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Helmuth-Voldemar Räästas''' ([[20. jaanuar]] [[1901]] [[Tallinn]] – jäi kadunuks [[1945]]) oli eesti [[jalgpallur]]. Ta mängis [[JK Tallinna Kalev|Tallinna Kalevis]] ja [[Tallinna JS Estonia|Tallinna JS Estonias]], kellest viimasega tuli ka neljal korral Eesti meistriks. Räästas oli [[Tallinna JS Estonia]] asutajaliige.<ref name="esbl" /> Aastail [[1926]]–[[1937]] mängis Räästas [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondises]] 21 mängu ning lõi kolm väravat. Aastail [[1929]] ja [[1931]] võitis Räästas Eesti koondise koosseisus [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniir]]i. ==Saavutused== ===Tallinna JS Estonia=== *Eesti meister (4): [[1934]], [[1935]], [[1936]], 1937-[[1938]] ===Eesti koondis=== *Balti turniiri võitja (2): 1929, 1931 ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ejl">{{netiviide|URL=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726|Pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|Väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|Kasutatud=15. detsember 2013|arhiivimisaeg=2022-06-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220628123527/https://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="esbl">{{netiviide|URL=http://www.esbl.ee/biograafia/Helmuth-Voldemar_R%E4%E4stas|Pealkiri=Räästas, Helmuth-Voldemar|Väljaandja=[[Eesti spordi biograafiline leksikon]]|Kasutatud=15. detsember 2013}}</ref> }} {{JÄRJESTA:Räästas, Helmuth}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1945]] rw8njpjnvs50221h0160zqx4e6035ai Harald Kaarmann 0 355831 7231525 6886015 2026-09-10T00:50:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231525 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Harald Kaarmann | pilt = Harald Kaarmann.jpg | täisnimi = Harald Kaarma | sünniaeg = {{Sünniaeg|1901|12|27}} | sünnilinn = [[Paide]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1942|8|19|1901|12|27}} | surmalinn = [[Sverdlovski oblast]] | surmamaa = [[Venemaa]] | pikkus = | positsioon = [[poolkaitsja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = 1920–1925| mänge1 = | väravaid1 = | klubi1 = [[JK Tallinna Kalev]] | aastad2 = 1925–1926| mänge2 = | väravaid2 = | klubi2 = [[Tallinna JK]] | aastad3 = | mänge3 = | väravaid3 = | klubi3 = | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 1921–1926| koondisemänge1 = 17| koondiseväravaid1 = 0| koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]<ref name="ejl" /> | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Harald Kaarmann''' (alates [[1935]]. aastast '''Harald Kaarma'''; 14. detsember ([[vkj]])/ [[27. detsember]] [[1901]] [[Paide]] – [[19. august]] [[1942]] [[Sevurallag]]i vangilaager, [[Sverdlovski oblast]]) oli Eesti politseinik, [[jalgpall|jalg-]] ja [[jääpall|jääpallur]]. Aastail 1921–1926 mängis ta [[Eesti jalgpallikoondis|Eestit koondisega]] 17 mängu, sealhulgas [[1924. aasta suveolümpiamängud|1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis]]. Kaarma töötas politseis. [[NKVD]] arreteeris ta [[1941]]. aasta suvel. Ta hukati vangistuses Sverdlovski oblastis 1942. aastal.<ref name="esbl" /> ==Saavutused== ===Jalgpall=== ;Tallinna ESS Kalev *Eesti meister (1): 1923 ;Tallinna JK *Eesti meister (1): 1926 ===Jääpall=== ;Tallinna Kalev *Eesti meister (1): 1926 ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ejl">{{netiviide|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726|pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|vaadatud=23. detsembril 2013|arhiivimisaeg=2022-06-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220628123527/https://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="esbl">{{netiviide|url=http://www.esbl.ee/biograafia/Harald_Kaarma|pealkiri=Kaarma, Harald|väljaandja=[[Eesti spordi biograafiline leksikon]]|vaadatud=23. detsembril 2013}}</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.esbl.ee/biograafia/Harald_Kaarma/?tul=1& Harald Kaarma elulugu ja sporditulemused] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000001844 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Kaarma, Harald}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Eesti jääpallurid]] [[Kategooria:1924. aasta suveolümpiamängudel osalejad]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Paidest pärit sportlased]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1942]] da8r4pu5qgaw9bjac9smclz9xkbpiuc Jõulupuu 0 355956 7231571 6487562 2026-09-10T07:21:28Z Kuriuss 38125 7231571 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[Pilt:Juletræet.jpg|pisi|Jõulukuusk]] '''Jõulupuu''' (ka '''jõulukuusk''') on puu, mida [[jõulud]]e ajal ehetega kaunistatakse. Eestis on selleks üldiselt [[kuusk]], mujal maailmas on levinud teisedki [[okaspuu]]d, nagu [[nulg]] ja [[araukaaria]]<ref name="4xogV" /><ref name="f5qyo" /><ref name="GfBxQ" />. Jõulupuu võib olla valmistatud tehismaterjalist, näiteks [[polüvinüülkloriid]]ist{{lisa viide}}<!-- väide inglise vikist-->. Kunstilistel ja loodussäästlikel kaalutlustel tehakse jõulupuid muudestki materjalidest,<ref name="jtZoi" /><ref name="u1OXe" /> näiteks 2015. aastal püstitati [[Rakvere]] linna vanadest aknaraamidest jõulupuu.<ref name="HbXlB" /> == Kuusk kodus == Tihti raiutakse looduslik jõulukuusk metsast ja tuuakse koju, kus tuleb hoolt kanda selle eest, et puu okkaid kiiresti maha ei puistaks. Jõulupuu tüve alumine ots tuleb panna veeanumasse. Selleks, et puu püsiks püsti, võib kasutada [[kuusejalg]]a.<ref name="bJL5K" /> Tuppa toodud jõulupuu väljaviimise aeg ja kombed võivad eri maades erineda. Eestis viiakse kuusk välja üldjuhul [[kolmekuningapäev]]al, 6. jaanuaril. Viimastel aastakümnetel{{millal}} on populaarseks saanud komme koguda kuivanud jõulupuud ühte kohta ja pidulikult ära põletada, vahel tehakse jõulupuudest ka [[tuleskulptuur]]e.<ref name="gIzv3" /><ref name="LIMIG" /> Uuemal ajal on levinud tava kaunistada tuppa toodud kuuse asemel õues kasvavaid puid või kasutada jõulumeeleolu loomiseks üksnes kuuseoksi.<ref name="UykSz" /><ref name="GgISs" /> == Jõulukombestik == Jõulupuudel on tähtis osa tänapäevases jõulukombestikus ja kuuse ehtimine on tihti perekondlik rituaal. Jõulupuid kaunistatakse [[jõuluehe]]te (näiteks klaaskuulide, karra, tähe- ja inglikujudega) ja küünaldega. Kui veel Nõukogude ajal kasutati peamiselt parafiinküünlaid, siis tänapäeval on tuleohutuse tagamiseks kasutusel [[elektriküünal|elektriküünlad]]. Kaunistatud puu alla asetatakse jõuluõhtul [[jõulukink|jõulukingid]].<ref name="bcdmE" /> Ehkki jõule peetakse pigem perekeskseks pühaks, on linnades saanud traditsiooniks tuua suured jõulupuud keskväljakule, kaunistada need jõulutulede või -küünaldega ning korraldada puu ümber [[advendiaeg]]seid üritusi. Tavaliselt korraldab linna jõulupuuga seotut omavalitsus, ent jõulupuu püstitamise kulu võivad kanda ka sponsorid. Sageli kajastatakse ajakirjanduses jõulukuuse otsinguid ja transporti.<ref name="XiTgC" /><ref name="VlGiU" /><ref name="LxbvD" /> Linna jõulupuu ümber kogunetakse [[uusaastaöö]]l uut aastat vastu võtma. Igihaljastel okaspuudel kui jõulusümbolil on kristlik taust<ref name="wy2uy" />, kuid praegu seda enamasti ei tajuta. [[Matthias Johann Eisen]] kirjutas raamatus "Eesti uuem mütoloogia" järgmist: "Uuemal ajal püüab jõulupuu, jõulukuusk heinu majadest hoopis välja tõrjuda. Jõulupuudki seletatakse kristlikul kombel: küünlad puul kuulutavad jõuluvalgust, ehted ja maiused aga [[Jeesus Kristus|Õnnistegija]] toodud anda. Lugu ometi nii, et jõulupuu paganaaegset puukultust meelde tuletab. Meilgi oli mineva aastasajani viisiks mõnda [[hiiepuu]]d ehtesse panna."<ref name="HHl6m" /> [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] oli [[ateism]]i ülistamise tõttu jõulude kui usupüha tähistamine keelatud ning jõulukuuske asendas näärikuusk. Kuna leidus inimesi, kes kippusid siiski [[näärid]]e ettekäändel jõule pidama, jälgiti, et kuusk toodaks tuppa alles uusaasta eel, pärast jõulupühi.<ref name="kXr2D" /> Jõulupuu on sageli korduv motiiv jõuluteemalistes lauludes, luuletustes ja salmides. Eesti kirjanduses on üks tuntumaid [[Ellen Niit|Ellen Niidu]] luuletus "[[Kuidas leiti jõulupuu]]", mille algusread on "Lumi lendab, lumi keeb, lumi keerleb suusateel".<ref name="kXKvn" /> ==Jõulupuu Eestis== Esimestest jõulupidustustest Tallinna [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]il on andmeid juba 1441. aastast, mil [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] liikmed tõid sinna jõulukuuse. Väidetavalt oli tegemist esimese linnajõulupuuga Euroopas (vt "Liiwimaa kroonika", Tartu 1920, lk 76). Looduslikke jõulupuid müüakse rohkesti kaubandusvõrgus, kuid Eestis tuuakse neid eraviisiliselt ka metsast. Kampaania korras pakub jõulukuuski [[Riigimetsa Majandamise Keskus]]. Metsamajanduslikust vaatenurgast on jõuluaeg ja looduslike jõulukuuskede koju toomine hea võimalus metsa harvendada, sest jõulukuuseks sobivad väikesed puud, millel tihti metsas kasvuruumi poleks või mis kasvavad metsasihtidel ja [[elektriliin]]ide all.<ref name="ZNk25" /> Samas on jõulupuude kasvatamine nii Eestis kui ka mujal maailmas arvestatav tööstusharu.<ref name="GgISs" /><ref name="Na7Wk" /><ref name="YeMOu" /> Eestisse jõudis jõulupuu tuppa toomise traditsioon [[Saksamaa]]lt ning see võeti siin omaks 20. sajandiks. Eestis hoitakse puud toas [[jõululaupäev]]ast [[kolmekuningapäev]]ani.<ref name="Etnograafia sõnaraamat" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="4xogV">Kaia Otti, [http://www.ohtuleht.ee/188369/joulupuu-kuusk-voi-nulg Jõulupuu – kuusk või nulg], Õhtuleht, 22. detsember 2005</ref> <ref name="f5qyo">Kai Simson, [http://maaleht.delfi.ee/archive/kumb-viiakse-jouluks-tuppa-kuusk-voi-nulg?id=36103039 Kumb viiakse jõuluks tuppa - kuusk või nulg?], Maaleht, 6. detsember 2010</ref> <ref name="GfBxQ">Astrid Lepik, [http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/pehmete-okastega-saravroheline-joulupuu-araukaaria?id=27568329 Pehmete okastega säravroheline jõulupuu - araukaaria], Maakodu, 24. detsember 2012</ref> <ref name="jtZoi">[http://joulud.postimees.ee/3444535/galerii-imelisi-joulupuid-ule-kogu-maa Galerii: imelisi jõulupuid üle kogu maa], Postimees, 22. detsember 2015</ref> <ref name="u1OXe">Astrid Lepik, [http://maaleht.delfi.ee/archive/tee-aia-kaunistuseks-praktiline-joulupuu?id=35688193 Tee aia kaunistuseks praktiline jõulupuu], Maaleht, 28. november 2010</ref> <ref name="HbXlB">Hanneli Rudi, [http://joulud.postimees.ee/3445735/ainult-postimehes-ringkaik-rakvere-kuulsa-joulupuu-sisemuses Ainult Postimehes: ringkäik Rakvere kuulsa jõulupuu sisemuses], Postimees, 24. detsember 2015</ref> <ref name="bJL5K">Eneli Käger, [http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/10-joulupuu-ilunippi?id=23963401 10 jõulupuu ilunippi], MK, 24. detsember 2009</ref> <ref name="gIzv3">Urmas Tooming, [http://tallinncity.postimees.ee/366612/vanad-joulukuused-saab-viia-valgusfestivali-kogumiskohtadesse Vanad jõulukuused saab viia valgusfestivali kogumiskohtadesse], PM, 4. jaanuar 2011</ref> <ref name="LIMIG">Liis Velsker, [http://tarbija24.postimees.ee/1090662/joulukuusest-polegi-nii-lihtne-lahti-saada Jõulukuusest polegi nii lihtne lahti saada], Postimees, 4. jaanuar 2013</ref> <ref name="UykSz">Marju Vitkar, [http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/ehk-ehiks-sellel-aastal-joulupuu-oues?id=67470134 Ehk ehiks sellel aastal jõulupuu õues?], Maakodu, 19. detsember 2013</ref> <ref name="GgISs">Silja Ratt, [http://www.ohtuleht.ee/708431/seisukoht-jatame-joulukuuse-parem-oue Jätame jõulukuuse parem õue], ÕL, 13. detsember 2015</ref> <ref name="YAvFg">[https://eeter.err.ee/287272/taivo-piller-naitas-millised-jouluehted-on-moes-maailma-eri-paigus Taivo Piller näitas, millised jõuluehted on moes maailma eri paigus], ERR Eeter, 7. oktoober 2015 (artikkel ja video)</ref> <ref name="bcdmE">[http://joulud.postimees.ee/3445733/pahased-lapsevanemad-suudistavad-paypali-telereklaami-joulumaagia-rikkumises Pahased lapsevanemad süüdistavad PayPali telereklaami jõulumaagia rikkumises], Postimees, 23. detsember 2015</ref> <ref name="XiTgC">Eleen Laasner, [http://tartu.postimees.ee/3340387/tartu-asus-joulupuu-otsingule Tartu asus jõulupuu otsingule], Postimees, 25. september 2015</ref> <ref name="VlGiU">[http://www.tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/721B5A7AE56632FFC2257D94003B8734 Tartu jõulukuusk tuleb tänavu Põlvamaalt], Tartu Linnavalitsuse pressiteade, 18. november 2014</ref> <ref name="LxbvD">[https://www.tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/CE3F8E05D996B395C2257F0600340A72?OpenDocument Tartu jõulukuusk jõuab homme raekoja platsile], Tartu Linnavalitsuse pressiteade, 23. november 2015</ref> <ref name="wy2uy">Urmas Kiil, [https://web.archive.org/web/20151226064802/http://www.saartehaal.ee/2007/12/22/kust-on-parit-joulukuusk/ Kust on pärit jõulukuusk?], Saarte Hääl, 22. detsember 2007</ref> <ref name="HHl6m">Matthias Johann Eisen, [https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_uuem_m%C3%BCtoloogia/J%C3%B5ulud Jõulud], "Eesti uuem mütoloogia", [[Vikitekstid]]</ref> <ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1996. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 35–36</ref> <ref name="kXr2D">Aigi Viira, [http://www.ohtuleht.ee/188331/noukogude-kuusepuhad-joulud-joulumeheta-aasta-lopp-naaritaadiga Nõukogude kuusepühad: jõulud jõulumeheta, aasta lõpp nääritaadiga], Õhtuleht, 22. detsember 2005</ref> <ref name="kXKvn">[https://web.archive.org/web/20160305025220/http://www.luts.ee/lasteluule/index.php?q=node%2F2463 "Kuidas leiti jõulupuu"], Tartu linnaraamatukogu lastekirjanduse andmebaasis Arkaadia</ref> <ref name="ZNk25">Silja Paavle, [http://www.ohtuleht.ee/707624/armsaim-on-isetoodud-kuusk-leia-joulupuu-riigimetsast ARMSAIM ON ISETOODUD KUUSK: leia jõulupuu riigimetsast], Õhtuleht, 8. detsember 2015</ref> <ref name="Na7Wk">Teet Teder, [http://www.ohtuleht.ee/708682/meeleolud-kuusemuugiplatsil-maa-on-must-aga-joulupuu-laheb-ikka-kaubaks Meeleolud kuusemüügiplatsil – maa on must, aga jõulupuu läheb ikka kaubaks], Õhtuleht, 15. detsember 2015</ref> <ref name="YeMOu">Silja Lättemäe, [http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/aasta-pollumees/pruuli-puukooli-peremees-tulu-toovad-joulupuud?id=32757325 Pruuli Puukooli peremees: Tulu toovad jõulupuud], Maaleht, 29. august 2010</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://joulud.postimees.ee/3444535/galerii-imelisi-joulupuid-ule-kogu-maa Galerii: imelisi jõulupuid üle kogu maa], Postimees, 22. detsember 2015 * Urmas Kiil [http://www.saartehaal.ee/2007/12/22/kust-on-parit-joulukuusk/ Kust on pärit jõulukuusk?], Saarte Hääl, 22. detsember 2007 * [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19360109.2.7 Jõulupuu tagasitulek Nõukogude Liidus], Päevaleht nr. 8, 9. jaanuar 1936 [[Kategooria:Jõulud]] [[Kategooria:Puud]] 3l08sdjs6cfmu8c8c120gtu05afs7b7 7231575 7231571 2026-09-10T07:24:02Z Kuriuss 38125 7231575 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[Pilt:Juletræet.jpg|pisi|Jõulukuusk]] '''Jõulupuu''' (ka '''jõulukuusk''') on puu, mida [[jõulud]]e ajal ehetega kaunistatakse. Eestis on selleks üldiselt [[kuusk]], mujal maailmas on levinud teisedki [[okaspuu]]d, nagu [[nulg]] ja [[araukaaria]]<ref name="4xogV" /><ref name="f5qyo" /><ref name="GfBxQ" />. Jõulupuu võib olla valmistatud tehismaterjalist, näiteks [[polüvinüülkloriid]]ist{{lisa viide}}<!-- väide inglise vikist-->. Kunstilistel ja loodussäästlikel kaalutlustel tehakse jõulupuid muudestki materjalidest,<ref name="jtZoi" /><ref name="u1OXe" /> näiteks 2015. aastal püstitati [[Rakvere]] linna vanadest aknaraamidest jõulupuu.<ref name="HbXlB" /> == Kuusk kodus == Tihti raiutakse looduslik jõulukuusk metsast ja tuuakse koju, kus tuleb hoolt kanda selle eest, et puu okkaid kiiresti maha ei puistaks. Jõulupuu tüve alumine ots tuleb panna veeanumasse. Selleks, et puu püsiks püsti, võib kasutada [[kuusejalg]]a.<ref name="bJL5K" /> Tuppa toodud jõulupuu väljaviimise aeg ja kombed võivad eri maades erineda. Eestis viiakse kuusk välja üldjuhul [[kolmekuningapäev]]al, 6. jaanuaril. Viimastel aastakümnetel{{millal}} on populaarseks saanud komme koguda kuivanud jõulupuud ühte kohta ja pidulikult ära põletada, vahel tehakse jõulupuudest ka [[tuleskulptuur]]e.<ref name="gIzv3" /><ref name="LIMIG" /> Uuemal ajal on levinud tava kaunistada tuppa toodud kuuse asemel õues kasvavaid puid või kasutada jõulumeeleolu loomiseks üksnes kuuseoksi.<ref name="UykSz" /><ref name="GgISs" /> == Jõulukombestik == Jõulupuudel on tähtis osa tänapäevases jõulukombestikus ja kuuse ehtimine on tihti perekondlik rituaal. Jõulupuid kaunistatakse [[jõuluehe]]te (näiteks klaaskuulide, karra, tähe- ja inglikujudega) ja küünaldega. Kui veel Nõukogude ajal kasutati peamiselt parafiinküünlaid, siis tänapäeval on tuleohutuse tagamiseks kasutusel [[elektriküünal|elektriküünlad]]. Kaunistatud puu alla asetatakse jõuluõhtul [[jõulukink|jõulukingid]].<ref name="bcdmE" /> Ehkki jõule peetakse pigem perekeskseks pühaks, on linnades saanud traditsiooniks tuua suured jõulupuud keskväljakule, kaunistada need jõulutulede või -küünaldega ning korraldada puu ümber [[advendiaeg]]seid üritusi. Tavaliselt korraldab linna jõulupuuga seotut omavalitsus, ent jõulupuu püstitamise kulu võivad kanda ka sponsorid. Sageli kajastatakse ajakirjanduses jõulukuuse otsinguid ja transporti.<ref name="XiTgC" /><ref name="VlGiU" /><ref name="LxbvD" /> Linna jõulupuu ümber kogunetakse [[uusaastaöö]]l uut aastat vastu võtma. Igihaljastel okaspuudel kui jõulusümbolil on kristlik taust<ref name="wy2uy" />, kuid praegu seda enamasti ei tajuta. [[Matthias Johann Eisen]] kirjutas raamatus "Eesti uuem mütoloogia" järgmist: "Uuemal ajal püüab jõulupuu, jõulukuusk heinu majadest hoopis välja tõrjuda. Jõulupuudki seletatakse kristlikul kombel: küünlad puul kuulutavad jõuluvalgust, ehted ja maiused aga [[Jeesus Kristus|Õnnistegija]] toodud anda. Lugu ometi nii, et jõulupuu paganaaegset puukultust meelde tuletab. Meilgi oli mineva aastasajani viisiks mõnda [[hiiepuu]]d ehtesse panna."<ref name="HHl6m" /> [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] oli [[ateism]]i ülistamise tõttu jõulude kui usupüha tähistamine keelatud ning jõulukuuske asendas näärikuusk. Kuna leidus inimesi, kes kippusid siiski [[näärid]]e ettekäändel jõule pidama, jälgiti, et kuusk toodaks tuppa alles uusaasta eel, pärast jõulupühi.<ref name="kXr2D" /> Jõulupuu on sageli korduv motiiv jõuluteemalistes lauludes, luuletustes ja salmides. Eesti kirjanduses on üks tuntumaid [[Ellen Niit|Ellen Niidu]] luuletus "[[Kuidas leiti jõulupuu]]", mille algusread on "Lumi lendab, lumi keeb, lumi keerleb suusateel".<ref name="kXKvn" /> ==Jõulupuu Eestis== Esimestest jõulupidustustest Tallinna [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]il on andmeid juba 1441. aastast, mil [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] liikmed tõid sinna jõulukuuse. Väidetavalt oli tegemist esimese linnajõulupuuga Euroopas (vt "Liiwimaa kroonika", Tartu 1920, lk 76). Looduslikke jõulupuid müüakse rohkesti kaubandusvõrgus, kuid Eestis tuuakse neid eraviisiliselt ka metsast. Kampaania korras pakub jõulukuuski [[Riigimetsa Majandamise Keskus]]. Metsamajanduslikust vaatenurgast on jõuluaeg ja looduslike jõulukuuskede koju toomine hea võimalus metsa harvendada, sest jõulukuuseks sobivad väikesed puud, millel tihti metsas kasvuruumi poleks või mis kasvavad metsasihtidel ja [[elektriliin]]ide all.<ref name="ZNk25" /> Samas on jõulupuude kasvatamine nii Eestis kui ka mujal maailmas arvestatav tööstusharu.<ref name="GgISs" /><ref name="Na7Wk" /><ref name="YeMOu" /> Eestisse jõudis jõulupuu tuppa toomise traditsioon [[Saksamaa]]lt ning see võeti siin omaks 20. sajandiks. Eestis hoitakse puud toas [[jõululaupäev]]ast [[kolmekuningapäev]]ani.<ref name="Etnograafia sõnaraamat" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="4xogV">Kaia Otti, [http://www.ohtuleht.ee/188369/joulupuu-kuusk-voi-nulg Jõulupuu – kuusk või nulg], Õhtuleht, 22. detsember 2005</ref> <ref name="f5qyo">Kai Simson, [http://maaleht.delfi.ee/archive/kumb-viiakse-jouluks-tuppa-kuusk-voi-nulg?id=36103039 Kumb viiakse jõuluks tuppa - kuusk või nulg?], Maaleht, 6. detsember 2010</ref> <ref name="GfBxQ">Astrid Lepik, [http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/pehmete-okastega-saravroheline-joulupuu-araukaaria?id=27568329 Pehmete okastega säravroheline jõulupuu - araukaaria], Maakodu, 24. detsember 2012</ref> <ref name="jtZoi">[http://joulud.postimees.ee/3444535/galerii-imelisi-joulupuid-ule-kogu-maa Galerii: imelisi jõulupuid üle kogu maa], Postimees, 22. detsember 2015</ref> <ref name="u1OXe">Astrid Lepik, [http://maaleht.delfi.ee/archive/tee-aia-kaunistuseks-praktiline-joulupuu?id=35688193 Tee aia kaunistuseks praktiline jõulupuu], Maaleht, 28. november 2010</ref> <ref name="HbXlB">Hanneli Rudi, [http://joulud.postimees.ee/3445735/ainult-postimehes-ringkaik-rakvere-kuulsa-joulupuu-sisemuses Ainult Postimehes: ringkäik Rakvere kuulsa jõulupuu sisemuses], Postimees, 24. detsember 2015</ref> <ref name="bJL5K">Eneli Käger, [http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/10-joulupuu-ilunippi?id=23963401 10 jõulupuu ilunippi], MK, 24. detsember 2009</ref> <ref name="gIzv3">Urmas Tooming, [http://tallinncity.postimees.ee/366612/vanad-joulukuused-saab-viia-valgusfestivali-kogumiskohtadesse Vanad jõulukuused saab viia valgusfestivali kogumiskohtadesse], PM, 4. jaanuar 2011</ref> <ref name="LIMIG">Liis Velsker, [http://tarbija24.postimees.ee/1090662/joulukuusest-polegi-nii-lihtne-lahti-saada Jõulukuusest polegi nii lihtne lahti saada], Postimees, 4. jaanuar 2013</ref> <ref name="UykSz">Marju Vitkar, [http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/ehk-ehiks-sellel-aastal-joulupuu-oues?id=67470134 Ehk ehiks sellel aastal jõulupuu õues?], Maakodu, 19. detsember 2013</ref> <ref name="GgISs">Silja Ratt, [http://www.ohtuleht.ee/708431/seisukoht-jatame-joulukuuse-parem-oue Jätame jõulukuuse parem õue], ÕL, 13. detsember 2015</ref> <ref name="bcdmE">[http://joulud.postimees.ee/3445733/pahased-lapsevanemad-suudistavad-paypali-telereklaami-joulumaagia-rikkumises Pahased lapsevanemad süüdistavad PayPali telereklaami jõulumaagia rikkumises], Postimees, 23. detsember 2015</ref> <ref name="XiTgC">Eleen Laasner, [http://tartu.postimees.ee/3340387/tartu-asus-joulupuu-otsingule Tartu asus jõulupuu otsingule], Postimees, 25. september 2015</ref> <ref name="VlGiU">[http://www.tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/721B5A7AE56632FFC2257D94003B8734 Tartu jõulukuusk tuleb tänavu Põlvamaalt], Tartu Linnavalitsuse pressiteade, 18. november 2014</ref> <ref name="LxbvD">[https://www.tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/CE3F8E05D996B395C2257F0600340A72?OpenDocument Tartu jõulukuusk jõuab homme raekoja platsile], Tartu Linnavalitsuse pressiteade, 23. november 2015</ref> <ref name="wy2uy">Urmas Kiil, [https://web.archive.org/web/20151226064802/http://www.saartehaal.ee/2007/12/22/kust-on-parit-joulukuusk/ Kust on pärit jõulukuusk?], Saarte Hääl, 22. detsember 2007</ref> <ref name="HHl6m">Matthias Johann Eisen, [https://et.wikisource.org/wiki/Eesti_uuem_m%C3%BCtoloogia/J%C3%B5ulud Jõulud], "Eesti uuem mütoloogia", [[Vikitekstid]]</ref> <ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1996. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 35–36</ref> <ref name="kXr2D">Aigi Viira, [http://www.ohtuleht.ee/188331/noukogude-kuusepuhad-joulud-joulumeheta-aasta-lopp-naaritaadiga Nõukogude kuusepühad: jõulud jõulumeheta, aasta lõpp nääritaadiga], Õhtuleht, 22. detsember 2005</ref> <ref name="kXKvn">[https://web.archive.org/web/20160305025220/http://www.luts.ee/lasteluule/index.php?q=node%2F2463 "Kuidas leiti jõulupuu"], Tartu linnaraamatukogu lastekirjanduse andmebaasis Arkaadia</ref> <ref name="ZNk25">Silja Paavle, [http://www.ohtuleht.ee/707624/armsaim-on-isetoodud-kuusk-leia-joulupuu-riigimetsast ARMSAIM ON ISETOODUD KUUSK: leia jõulupuu riigimetsast], Õhtuleht, 8. detsember 2015</ref> <ref name="Na7Wk">Teet Teder, [http://www.ohtuleht.ee/708682/meeleolud-kuusemuugiplatsil-maa-on-must-aga-joulupuu-laheb-ikka-kaubaks Meeleolud kuusemüügiplatsil – maa on must, aga jõulupuu läheb ikka kaubaks], Õhtuleht, 15. detsember 2015</ref> <ref name="YeMOu">Silja Lättemäe, [http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/aasta-pollumees/pruuli-puukooli-peremees-tulu-toovad-joulupuud?id=32757325 Pruuli Puukooli peremees: Tulu toovad jõulupuud], Maaleht, 29. august 2010</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://joulud.postimees.ee/3444535/galerii-imelisi-joulupuid-ule-kogu-maa Galerii: imelisi jõulupuid üle kogu maa], Postimees, 22. detsember 2015 * Urmas Kiil. [http://www.saartehaal.ee/2007/12/22/kust-on-parit-joulukuusk/ Kust on pärit jõulukuusk?], Saarte Hääl, 22. detsember 2007 * [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19360109.2.7 Jõulupuu tagasitulek Nõukogude Liidus], Päevaleht nr. 8, 9. jaanuar 1936 [[Kategooria:Jõulud]] [[Kategooria:Puud]] oiuf1e1ne63hw5l0pkh6qa6aqvh0ck5 T-lümfotsüüdid 0 363148 7231578 6781877 2026-09-10T07:26:13Z Kuriuss 38125 7231578 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} [[Pilt:Healthy Human T Cell.jpg|pisi|Inimese T-lümfotsüüt [[skaneeriv elektronmikroskoop|skaneeriva elektronmikroskoobi]] all]] '''T-lümfotsüüdid''' ehk '''T-rakud''' (''lymphocytus T'') on [[imetajad|imetajatel]], sealhulgas inimesel, [[immuunvastus]]e andmises osalevate [[leukotsüüt]]ide rühm. Koos [[B-lümfotsüüt]]idega annavad nad [[omandatud immuunvastus]]e. Täht T tähistab [[tüümus]]t, milles rakud küpsevad. Nagu kõiki vererakke, toodetakse T-rakke [[luuüdi]]s [[tüvirakk]]udest. Sealt rändavad nad tüümusesse, kus nende pinnal kujundatakse välja [[peamine koesobivuskompleks|peamise koesobivuskompleksi]] retseptorid. Tüümuses [[tümotsüütide migratsioon|küpsevaid]] T-rakke nimetatakse [[tümotsüüt]]ideks. Algul positiivse valikuga, seejärel [[negatiivne valik|negatiivse valikuga]] praagitakse välja kõik need T-rakud, mis reageerivad kehaomastele valkudele või ei tunne ära kehaomaseid peamise koesobivuskompleksi retseptoreid. Alles jäävad T-rakud tunnevad ära ainult kehavõõraid [[antigeen]]e, nii et nad ei võitle organismi endaga. Väljavalitud [[rakumembraan]]ides paiknevad valgud, mida nimetatakse ka [[T-rakkude retseptorid|T-rakkude retseptoriteks]], saavad siis – sarnaselt B-lümfotsüütidega – kehavõõraid aineid ära tunda ainult siis, kui nende antigeenid on teiste rakkude pinnal seotud nende peamise koesobivuskompleksiga. Vabu antigeene tunnevad T-lümfotsüüdid ära ainult juhul, kui [[antigeene esitlevad rakud]] neid aktiivselt ette näitavad ([[antigeenide esitlus]]). T-lümfotsüüte seostatakse [[rakuline immuunsus|rakulise immuunsusega]], kuid nende paljunemist ja aktiveerimist moduleerivad muudki [[molekul]]id, näiteks [[närvirakkude kasvufaktor]].<ref name="4m2ec" /> Arvatakse, et pärast ägeda nakkuse likvideerimisel osalemist hävib suur hulk T-lümfotsüüte, ellu jäävad [[T-mälurakud]].<ref name="bxnoT" /> == Talitlus == T-rakud rändavad organismis ringi ning valvavad pidevalt, et keharakkude membraani koostises ei oleks haiguslikke muutusi. Võõraid või muutunud aineid raku pinnal võivad esile kutsuda näiteks [[viirusnakkus]] ja [[mutatsioon]] pärilikkusaines. Kui üks esitletud [[peamine koesobivuskompleks I|peamise koesobivuskompleksi I]] või [[peamine koesobivuskompleks II|peamise koesobivuskompleksi II]] molekulidest haige raku pinnal sobib mõnele T-raku retseptorile täpselt nagu võti lukuauku ja samal ajal esitletakse [[kostimulaator]]it (näiteks pinnavalku [[B7-1]]), läheb T-rakk teatud geenide aktiveerumise tõttu üle aktiveeritud olekusse. Antigeeniretseptor ja koretseptor koos moodustavad aktivatsioonisignaali. Rakk [[raku kasv|kasvab]] ja [[diferentseerumine|diferentseerub]] efektor- ja [[mälu-T-rakud|mälu-T-rakkudeks]]. Olenevalt rakuliigist on efektorrakkudel erinevad funktsioonid. [[Tsütotoksilised T-rakud|T-tapjarakud]] (mille tunnus on [[CD8-Rezeptor]]) hävitavad haige raku otseselt; [[T-abistajarakud]] ([[CD4-retseptor]]iga) löövad lahustuvate virgatsainete ([[tsütokiinid]]e) abil lokku, meelitades kohale täiendavaid immuunrakke. [[Regulatoorsed T-rakud]] takistavad rünnakuid intaktsetele keharakkudele, aidates kaasa [[immuuntolerants]]ile. T-rakkudest olenevad [[rakuvahendatud tsütotoksilisus]], [[humoraalne immuunsus|humoraalse immuunsuse]] regulatsioon ning ka paljud [[allergia|allergilised reaktsioonid]]. Reaktsioonide tugevus sõltub stimuleerivast antigeenist, esitleva raku liigist ja teistest, osalt veel teadmata teguritest. [[Lümfisüsteem]]i elundis tüümuses valmistatakse uusi T-rakke ette mitmesugusteks funktsioonideks. Neid saab jaotada pinnaantigeenide CD4 ja CD8 järgi: CD4<sup>+</sup>-T-lümfotsüüte peetakse abistajarakkudeks; nende retseptor tunneb ära peamise koesobivuskompleksi II molekule. CD8<sup>+</sup>-T-lümfotsüüte peetakse tsütotoksilisteks T-rakkudeks; nende retseptor tunneb ära antigeene, mida esitlevad peaaegu kõik keharakud peamise koesobivuskompleksi molekulide kaudu. Tegelikult aga kirjeldab see ainult kõige sagedasemat T-rakkude [[fenotüüp|fenotüübi]] ja funktsiooni kombinatsiooni; on ka CD4<sup>+</sup>-tsütotoksilised T-rakud ja CD8<sup>+</sup>-T-abistajarakud. CD4<sup>+</sup>-T-rakke leidub eelkõige perifeerses veres ja vererikastest lümfikudedest, näiteks [[lümfisõlm]]ede, [[põrn]]a ja [[mandlid|mandlite]] parafollikulaarsetes piirkondades. CD8<sup>+</sup>-T-rakke aga võib leida pigem luuüdist ning mao ja soolte, [[hingamiselundkond|hingamiselundite]] ja [[kuseteed]]e [[limaskest]]ast. Naiivsed (aktiveerimata) T-rakud liiguvad pidevalt vere ja nende lümfikudede vahel. Neil on selleks väike [[amööbliikumine|amööbitaoline]] liikuvus ning nad on varustatud [[adhesioonimolekulid]]ega ja [[kemokiinid]]e retseptoritega. Verest väljuvad nad [[diapedees]]i teel läbi [[kapillaarijärgsed veenulid|kapillaarijärgsete veenulite]]. Sealt rändavad nad läbi koe ning pöörduvad koos [[lümf]]iga [[vasak venoosnurk|vasakusse venoosnurka]] suubuva [[rinnajuha]] kaudu verre tagasi. Lümfotsüüdid võivad ka rännata läbi kapillaarijärgse veenuli mõnda lümfielundisse. ===T-lümfotsüütide erifunktsioonid=== Immuunrakkudel on tähtis osa luuainevahetuse regulatsioonis. Nad saavad vabastada aineid, mis soodustavad [[luumaatriks]]i lagundamist [[osteoklast]]ide poolt. [[Östrogeen]]ide vaeguse tingimustes stimuleeriti hiiremudelis T-lümfotsüüte tootma [[TNF-α]]-t ja [[RANKL|RANK-ligandi]]; see võis aidata kaasa luude mineraalainete kadumisele katseloomadel. Tüümuseta hiirtel, kellel olid munasarjad eemaldatud, ei esinenud hoolimata hormoonivaegusest luukadu. Tüümuseta [[karvutu hiir|karvututel hiirtel]] ja rottidel on luuainevahetus üldiselt aeglasem. Aktiveeritud T-lümfotsüütide [[osteoprotegeriin]] stimuleerib luuaine [[osteoklast]]istilist lagundamist ja osaleb võib-olla luu- ja [[liiges]]ehaiguste tekkes.<ref>Y. Y. Kong, H. Yoshida, I. Sarosi, H. L. Tan, E. Timms, C. Capparelli, S. Morony, A. J. Oliveira-dos-Santos, G. Van, A. Itie, W. Khoo, A. Wakeham, C. R. Dunstan, D. L. Lacey, T. W. Mak, W. J. Boyle, J. M. Penninger. OPGL is a key regulator of osteoclastogenesis, lymphocyte development and lymph-node organogenesis. – ''[[Nature]]'', kd 397, nr 6717, 28. jaanuar 1999, lk 315–323. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9950424/ Resümee]</ref><ref>S. Cenci, M. N. Weitzmann, C. Roggia, N. Namba, D. Novack, J. Woodring, R. Pacifici. Estrogen deficiency induces bone loss by enhancing T-cell production of TNF-alpha. – ''Journal of Clinical Investigation'', kd 106, nr 10, november 2000, lk 1229–1237. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11086024/ Resümee].</ref> == Ehitus ja eristus lähedastest rakutüüpidest == T- ja B-lümfotsüüdid on umbes [[erütrotsüüt]]ide suurused kerakujulised rakud; nende läbimõõt on inimesel umbes 7,5 [[mikromeeter|µm]]. Mikroskoobi ega elektronmikroskoobi abil ei saa T- ja B-lümfotsüüte eristada. Ainult [[immunohistokeemia]] abil saab kujutada markervalke, nagu T-lümfotsüütidele iseloomulik [[CD3-retseptor|CD3]] ja B-lümfotsüütidele iseloomulik [[CD19]]. [[Kromatiin]] ümmarguses või kergelt mõlgilises rakutuumas on tihe, tänklik ja väga värvitav. [[Tsütoplasma]] tuuma ümber on kitsas ja [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobiga]] vaevalt nähtav. Arvukad [[lüsosoom]]id võivad nähtavaks saada asurofiilsete graanulitena. Rakuaine sisaldab ohtralt vabasid [[ribosoom]]e. [[Golgi aparaat]] on väiksem kui retiikulumi rakkudel. == T-raku antigeeniretseptor == {{vaata|T-rakkude retseptorid|Antigeeniretseptor}} Iga T-raku retseptor perifeeretel T-rakkudel on seotud [[CD3-retseptor]]i molekuliga. CD3-retseptor juhib aktivatsioonisignaali raku sisse. Ta seob nii [[TCRαβ]]-t kui ka [[TCRγδ]]-t. Retseptorikomplekside ja antigeeni peamiste koesobivuskomplekside vahelise reaktsiooni ulatus sõltub mõlema partneri kontsentratsioonist, s.o nende tihedusest osalevatel rakumembraanidel, ja T-raku retseptori eriafiinsusest. [[Kristallograafia]] abil on kindlaks tehtud T-raku retseptori kolmemõõtmeline struktuur. Antigeene siduv [[Hüpervarieeruv piirkond|hüpervarieeruv]] V-piirkond sarnaneb antikehade vastava V-domeeniga. Need eksponeeritud silmusekujulised molekulilõigud määravad retseptori antigeenispetsiifilisuse ja neid nimetatakse ka [[komplementaarust määrav piirkond|komplementaarsust määravateks piirkondadeks]] (CDR). T-raku retseptor, nagu ka B-lümfotsüütide antigeeniretseptor, kuulub [[immunoglobuliin]]i geeniülemperekonda. Neljast võimalikust valguahelast (neid tähistavad tähed α, β, γ, δ) on kaks [[disulfiidsild]]ade kaudu. T-raku retseptor on enamasti αβ-heterodimer, harvem γδ-heterodimeer. Seega saab T-rakkudel eristada kaht allpopulatsiooni.<ref>M. Girardi. Immunosurveillance and immunoregulation by γδ T cells. – ''J. of Investigative Dermatology'', nr 126, 2006, lk 25–31. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16417214/ Resümee].</ref> α-ahelate [[molaarmass]] on 43–49, β-ahelatel 38–44 [[kilodalton]]it, γ-ahelal 55–60 ja δ-ahelal umbes 40 kilodaltonit. T-raku retseptori ja peamise koesobivuskompleksi kompleksi suurus on 15 [[nanomeeter|nm]]; võrreldes teiste membraanirakkude on see väike. α- ja δ-ahela geen asetsevad samas lookuses [[14. kromosoom]]il (14q11-12), γ-ahela geen [[7. kromosoom]]il (7p15) ja β-ahela geen 7. kromosoomil (7q32-35). Geenide järjestus ei võimalda rakul tekitada ühtaegu γδ- ja αβ-heterodimeeridest T-raku retseptoreid. [[Vereringe]]s ja lümfielundites kuulub 95–98% T-rakkudest αβ-allpopulatsiooni. CD4<sup>+</sup>- ja CD8<sup>+</sup>-T-rakud kuuluvad sinna. Kuni pooled γδ-T-rakkudest paiknevad [[Epiteelkude|epiteelis]], nagu näiteks nahast soole limaskestas ja suguelundites. == Allvormid == 1980. aastatel jagati T-rakud T-abistaja- ([[CD4]]+) ja T-supressorrakkudeks ([[CD8]]+). Vahepeal on teada saadud, et T-rakud on väga "plastilised": nad võivad üle minna teisteks alltüüpideks või omandada mitme alltüübi jooni olenevalt olemasolevatest lahustuvatest mediaatoritest ning saavad toota alltüübile spetsiifilisi tsütokiine ja interleukiine. Alltüübid on nt T1, T2, T9 või T17.<ref>Stefanie Sarantopoulos. Allogenic stem-cell transplantation – a T-cell balancing ACT. – ''New England Journal of Medicine'', kd 378, nr 5, 1. veebruar 2018, lk 480–482; [https://www.nejm.org/doi/10.1056/NEJMcibr1713238 Resümee].</ref> === T-abistajarakud === {{vaata|T-abistajarakud}} Abistajafunktsiooniga T-rakud eritavad erinevaid tsütokiine ja neid saab jaotada selle järgi, kas need virgatsained osalevad rakuvahendatud immuunvastuses või stimuleeritakse B-lümfotsüütide humoraalset immuunvastust. Nii kutsub [[interleukiin-12]] ja [[interferoon]]-γ kohalolu esile diferentseerumise TH1-rakuks, [[interleukiin-4]] ja [[interleukiin-6]] aga soodustavad diferentseerumist TH2-rakuks. Näiteks kuuluvad CD4<sup>+</sup>-lümfotsüütide seas esimesse rühma (tüüp 1) need, mis eritavad [[interferoon-γ]]-d, [[interleukiin-2]] ja [[tuumori nekroosifaktor]]it. CD4<sup>+</sup>-lümfotsüüdid, mis toodavad tsütokiine [[interleukiin-4]], [[interleukiin-5]], [[interleukiin-6]], [[interleukiin-10]] ja [[interleukiin-13]], arvatakse tüüpi 2. Samasuguse eristuse saab teha ka eritavate CD8<sup>+</sup>-T-rakkude ja γδ-T-raku-antigeeniretseptoriga rakkude seas. Peale selle on segatüüpi tsütokiinimustriga T-abistajarakke, mis arvatakse tüüpi 0. Tüüpide 1 ja 2 erinevust kirjeldas esimesena [[Tim Mosmann]] 1986. aastal.<ref>Tim Mosmann, H. Cherwinski, M. W. Bond, M. A. Giedlin, R. L. Coffman. Two types of murine helper T cell clone. I. Definition according to profiles of lymphokine activities and secreted proteins. –''Journal of Immunology'', kd 136, nr 7, 1986, lk 2348–2357.</ref> === Tsütotoksilised T-rakud === {{vaata|Tsütotoksilised T-rakud}} Tsütotoksilistele T-rakkudele on sageli tunnuslikud CD8<sup>+</sup>-αβ-heterodimeerid pinnal. Nad tunnevad ära peamise koesobivuskompleksi I molekulidel esitletavaid antigeene, eelkõige [[viirus]]nakkusega rakke ja kasvajarakke. Tsütotoksilised T-rakud vallandavad defektsetes rakkudes nende füsioloogiliste signaalteede (Fas/[[FasL]]; [[perforiin]]/[[gransüümid]]) kaudu programmeeritud rakusurma. === Regulatoorsed T-rakud === {{vaata|Regulatoorsed T-lümfotsüüdid}} Immuunvastuse intensiivsust tuleb pidevalt kontrollida, et ühelt poolt hävitada [[vähk (haigus)|vähirakke]] ja [[patogeen]]e, teiselt poolt aga alla suruda [[autoimmuunsus]]t normaalsete kudede vastu. Peale selle tuleb hoida konstantsena leukotsüütide järeltootmist ja küpsemist. Osa kontrollimehhanismidest teostavad regulatoorsed T-rakud: tsütokiinide, nagu interleukiin-10 ja [[transformeeriv kasvufaktor β]] abil, antigeenide abil, kasvu- ja diferentseerumisfaktorite abil, B-rakkude klonaalse ekspansiooni CTLA4-vahendatud piiramise abil ning üleliigsete T-rakkude surmamise abil Fas/FasL-vahendatud signaalide teel. Regulatoorseid T-rakke jagatakse tsütokiiniprofiilide järgi allrühmadeks, näiteks (CD4<sup>+</sup>-CD25<sup>+</sup>-T-reg-rakud, T<sub>R</sub>1-rakud, T<sub>H</sub>3-lümfotsüüdid ja [[looduslikud tapja-T-rakud]], CD8<sup>+</sup>-regulatoorsed rakud). === Mälu-T-rakud === {{vaata|Mälu-T-rakud}} Mälu-T-rakud moodustavad omamoodi "immunoloogilise mälu", sest nad jäävad pärast aktivatsiooni verre. Korduval nakatumisel sama patogeeniga taastatakse algne aktivatsioon. Mälurakkude kohalolu suurendab antigeenispetsiifiliste T-rakkude paljunemist 10–100 korda. Mälurolli võivad täita nii CD4<sup>+</sup> kui ka CD8<sup>+</sup>-T-mälurakud. === Looduslikud tapja-T-rakud === [[Looduslikud tapja-T-rakud]] on väike hulk tsütotoksilisi αβ-T-rakke, millel puuduvad antigeenispetsiifilised retseptorid, mis aga siiski tunnevad ära peamise koesobivuskompleksi I antigeenikompleksid. Neid ei tohi segi ajada mittespetsiifilise immuunsüsteemi [[looduslikud tapjarakud|looduslike tapjarakkudega]]. Looduslike tapja-T-rakkude tunnus on [[NKR-P1A]], [[lektiin]]iga sarnanev valk nende pinnal. Teised nende markerid on [[CD56]], [[NCAM-1]] ja [[CD57]]. Need rakud toodavad ka tsütotokilisi efektormolekule perforiini ja gransüümi. Looduslike tapja-T-rakkude ülesandeks peetakse autoimmuunhaiguste kontrolli. === γδ-antigeeniretseptor-positiivsed T-lümfotsüüdid === γδ-T-rakud moodustavad ainult väikese osa T-rakkudest veres ja lümfielundites, aga nad on väga levinud nahas ja paljudes epiteelikudedes. Nende olemuslik tunnus on T-raku retseptor, mis koosneb γ- ja δ-allühikust. γδ-T-raku retseptor on selgelt vähem variandirikas kui αβ-T-raku retseptor, geenisegmentides paljudest teoreetiliselt võimalikest kasutatakse ainult mõnesid väheseid. γδ-T-raku retseptori seondumispartnerid on veel suuresti teadmata, tõenäoliselt on aga tegu peamiselt kehaomaste molekulidega (αβ-T-raku retseptor tunneb reeglina ära patogeenide antigeene).<ref>M. Bonneville, R. L. O'Brien, W. K. Born. Gammadelta T cell effector functions: a blend of innate programming and acquired plasticity. – ''[[Nature Reviews Immunology]]'', kd 10, 2010, lk 467–478. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20539306/ Resümee.]</ref> Arengu ja talitluse poolest on γδ-T-rakud αβ-T-rakkudest selgelt erinevad. Nii lahkuvad nad tüümusest juba eelaktiveeritud seisundis, mis tagab kiire reaktsiooni ja toimeainete kiire väljavalimise. Aktivatsioon saab tõenäoliselt toimuda ka sõltumatult γδ-T-raku retseptorist tsütokiinide abil. γδ-T-rakud tunnevad ära koekahjustusi ja -muutusi (nagu näiteks vähk) ning aaktiveerivad nende peale nii kaasasündinud kui ka adaptiivse immuunsüsteemi.<ref>A. C. Hayday. Gammadelta T cells and the lymphoid stress-surveillance response. – ''[[Immunity]]'', kd 31, 2009, lk 184–196. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19699170/ Resümee].</ref> == T-lümfotsüütidega seotud haigused == === Kaasasündinud immuunpuudulikkus === Päriliku immuunpuudulikkuse vorme, mis puudutavad nii T-rakke kui ka B-rakke, st rakulist ja humoraalset immuunvastust, nimetatakse [[raske kombineeritud immuunpuudulikkus|rasketeks kombineeritud immuunpuudulikkusteks]]. Sellise haigusega lapsi tuleb hoida võimalikult steriilses keskkonnas. Pikas perspektiivis on nende ellujäämiseks tarvis edukat [[luuüdi siirdamine|luuüdi siirdamist]]. [[DiGeorge'i sündroom]] takistab epiteelkoe arengut loote tüümuses. Seetõttu ei saa T-rakud küpseda, rakuline immuunvastus on tunduvalt vähenenud. [[Paljaste lümfotsüütide sündroom]]i korral arenevad leukotsüüdid ja tüümuserakud ilma peamise koesobivuskompleksi II molekulideta ning seega tekib CD4<sup>+</sup>-T-lümfotsüütide defitsiit. === Omandatud immuunpuudulikkus === Omandatud immuunpuudulikkust võivad põhjustada mitmesugused haigused, alatoitumine, kahjulikud keskkonnamõjud ja ravi. ==== Nakkused ==== [[HIV]] infitseerib CD4<sup>+</sup>-T-lümfotsüüte, [[dendriitrakk]]e ja makrofaage, mis viib immuunnõrkushaiguse [[AIDS]]-ini. Viirused [[HTLV I]] ja [[HTLV II]] saavad inimesel ja teistel esikloomalistel tabada T-lümfotsüüte ja põhjustada mitmesuguseid haigusi, sealhulgas [[täiskasvanu T-rakkleukeemia]] ja [[troopiline spastiline paraparees]]. ==== Allergilised reaktsioonid ==== Spetsiifilisest [[allergia]]st räägitakse siis, kui vallandatakse ebakohatu immuunreaktsioon kehaomase koe või tegelikult kahjutu antigeeni (tolm, [[õietolm]], toiduained, ravimid) vastu. Allergia nelja tüübi seas Coombsi ja Gelli järgi osalevad T-rakud eelkõige I (koheses) ja IV (hilinenud) tüübis. I tüübile on tunnuslik ülemäärane T<sub>2</sub>-vastus, hilinenud allergiale T<sub>1</sub>-rakkude pidev ülemäärane tegevus, mis toob kaasa püsiva põletiku. ==== Autoimmuunhaigused ==== [[Autoimmuunhaigus]]ed on kroonilised haigused, mida põhjustavad immuunvastused kehaomaste antigeenide vastu. Näiteks on [[I tüüpi diabeet|I tüüpi diabeedi]] korral täheldatud, et [[insuliin]]ispetsiifilised CD8<sup>+</sup>-T-rakud ründavad [[pankreas]]e beetarakke. Ka [[reumatoidartriit|reumatoidartriidi]] korral on tõestatud autoreaktiivsete T-rakkude osalus.<ref>György Nagy, Joanna M. Clark, Edit Buzas, Claire Gorman, Maria Pasztoi, Agnes Koncz, [[András Falus]], Andrew P. Cope. Nitric oxide production of T lymphocytes is increased in rheumatoid arthritis. – ''Immunology Letters'', kd 118, nr 1, 2008, lk 55–58. [https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0165247808000655?via%3Dihub Resümee.]</ref> [[Hulgiskleroos]]i põhjuste levinud teooria järgi saab ka see haigus alguse aktiveeritud T-rakkudest, mis hävitavad [[närvirakk]]ude [[müeliintupp]]esid. ==== Ravimite toimed ==== Teatud ravimid võivad esile kutsuda soovitud või soovimatut immuunpuudulikkust. Pärast [[siirdamine|siirdamist]] on oht, et tekib äratõukereaktsioon, mis kaasab nii rakulist kui ka humoraalset immuunreaktsiooni. ==== Onkoloogilised haiguspildid ==== Mandunud T-rakkudest saab alguse üks [[kasvaja]]te rühm ([[pahaloomuline lümfoom|pahaloomulised lümfoomid]]) ja [[äge lümfoblastiline leukeemia]], mis tabab sageli lapsi. ==Paiknemine== T-lümfotsüütide populatsioonid ja paiknemine on üksikutes [[elund]]ites erinevad, nii paiknevad T-lümfotsüüdid [[lümfisõlm]]edes parakortikaalses osas, [[põrn]]as aga [[arteriool]]e ümbritsevates tuppedes.<ref name="JaNGR" /> ==Molekulid== ===Beetaendorfiinid=== [[Lümfotsüüdid]] võivad [[endorfiin]]e sünteesida, seega tõenäoliselt ka [[T-rakud]], (CD4+ ja CD8+ T rakud metaboliseerivad).<ref name="wLaEm" /> [[Põletik]]e ajal on tuvastatud endorfiine T-rakkudes, [[B-rakk]]udes, [[monotsüüt]]ides ja [[makrofaag]]ides. Beetaendorfiine seostatakse mitmete [[autoimmuunhaigus]]te patogeneesiga. Oletatakse, et immunosupressioon tuleneb immuuntekkeliste (seoseliste) põletikuliste haiguslike seisundite korral [[tsütokiinid]]e suurenenud sünteesist ja eritamisest, mis stimuleerib ka beetaendorfiinide teket nii näärmehüpofüüsi kui ka lümfotsüütide poolt, see omakorda inhibeerib [[T-abistajarakk]]ude talitlust ja võimalik, et reguleerib ka [[antikeha]]de tootmist.<ref name="c7bUu" /> ==Inimestel== ===Patoloogia=== T-rakkude puudulikkusega seostatakse inimestel mitmesuguseid sündroome, mille patogenees ja geneetilise defekti iseloom pole seni veel selgeks saanud.<ref name="UrTnU" /> *primaarne CD4<sup>+</sup> T-rakkude defitsiit *primaarne CD7 T-rakkude defitsiit *IL-2 defitsiit (põhjuseks ilmselt [[IL-2 geen]]i võimetus transkribeerida, sündroomi esineb tihti [[raske immuunpuudulikkus]]ega lastel, kusjuures T-lümfotsüütide hulka loetakse normi piires olevaiks) *kaltsiumi äravoolu häire jpt. ====T-rakkudega seotud haiguslikud seisundid (osaline)==== **[[Goodpasture'i sündroom]] ====T-rakud ja ülitundlikkusreaktsioonid==== T-rakud osalevad IV tüüpi ehk aeglastes [[ülitundlikkusreaktsioon]]ides, kus sensibilseerunud T-lümfotsüüdid produtseerivad [[tsütokiin]]e, mis tekitavad [[põletik]]ulist reaktsiooni, [[koekahjustus]]t ja [[nekroos]]i.<ref name="gSc1o" /> T-rakud osalevad ka [[transplantaat|transplantaadi]] [[äratõukereaktsioon]]is. ====Omandatud immuunpuudulikkuse korral==== T-rakud osalevad [[omandatud immuunpuudulikkus]]e, mis võib inimestel (ja ka loomadel) tekkida kas [[nakkushaigus]]te, [[lümfoom]]ide, [[kiiritus]]te, [[kemoteraapia]], [[immunosupressioonravi]], [[autoimmuunhaigus]]te või ka [[vanadus|vananemisega]] seotult, väljakujunemisel.<ref name="AHhDt" /> =====HI-viirus ja T-lümfotsüüdid===== [[HI-viirus]]e märklauaks on [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi olulised rakud ja ka [[närvisüsteem]]i rakud. HI-viirus kinnitub lümfotsüütidele, persisteerib [[T-abistajarakk]]udes, [[makrofaagid]]es, dendriitrakkudes ja reageerib T-hävitajarakkudega ning hävitab need. Harilikult kaob nakatunul immuunsus mõne aasta jooksul.<ref name="AHhDt" /> ==Ravimite toimeained== Mitmed [[retseptiravim]]ite toimeained, nagu [[kodeiin]] jpt aktiveerivad inimese nuumrakkude [[tsütokiinid]]e ja [[kemokiinid]]e sünteesi. Kodeiini indutseeritud inimese nuumrakkude degranulatsiooni toimel aktiveeritakse ühe läbiviidud katse kohaselt sellised kemo- ja tsütokiinid nagu [[IL-8]], [[GM-CSF]], [[TNF]], [[MCP-1]] ja [[RANTES]]. Need tsüto- ja kemokiinid lükkavad käima ja aktiveerivad põletikurakke nagu T-rakud, [[dendriitrakud]] ja [[neutrofiilid]] kes kõik võivad aidata kaasa kodeiini ülitundlikkuse tekkele.<ref name="H67DL" /> Mitmete operatsiooni ajal surnud laste ja täiskasvanute surmasid seostatakse küll manustatud opioidide ülitundlikkusreaktsioonidega kuid IgE või T-rakkude vahendatud allergilisi reaktsioone [[opiodid]]ele esineb siiski harva<ref name="mQHR7" />. == Kardiokirurgia == ===Tümektoomia ja T-lümfotsüüdid=== {{Vaata|Tümektoomia}} [[Harkelundieemaldus]] on invasiivne kirurgiline ravimeetod. Tänapäeval [[avatud südamelõikus]]e käigus vastsündinute ja väikelaste [[tüümus]] tavaliselt eemaldatakse, et ta ei segaks ja/või raskendaks operatsiooni läbiviimist.<ref name="r8uSF" /> Noores eas tümektoomia läbinud naistel ei arene [[munasarjad]] tõenäoliselt talitlusvõimeliseks, paljud sellised naised jäävad sigimisvõimetuks. Tümektoomia järel areneb inimestel välja [[immuundefitsiit]], mis uuringute alusel seisneb tüümuse funktsioonide, CD4+ ja CD8+ T-rakkude ja naiivsete CD4+ T-rakkude vähenemises. Tänapäeval on veel selgusetu, kas tümektoomia läbinud patsiendid, kelle organismi kaitsevõimet juhtivad struktuurid meenutavad vananevate inimeste oma, on vastuvõtlikumad [[põletik]]ulistele haigustele, [[autoimmuunsus]]ele või [[kasvaja]]te arengule või kannatavad nakkushaiguste ning oportunistlike patogeenide tekitatud seisundite käes, nagu seda on täheldatud normaalse [[vanadus]]ega seotult.<ref name="zxsGQ" /> ==Vaata ka== * [[PD-1]] * [[T-rakkude retseptorid]] * [[T-rakkude jõuetus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="5ydtL">[[Meditsiinisõnastik]]" 772:2004.</ref> <ref name="4m2ec">Aalto K, Korhonen L, Lahdenne P, Pelkonen P, Lindholm D., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12453472 Nerve growth factor in serum of children with systemic lupus erythematosus is correlated with disease activity.Lühikokkuvõte], Cytokine. 7. november 2002;20(3):136-9., veebiversioon (vaadatud 18.06.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="bxnoT">[[Kuulo Kutsar]], [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel227_217.html Vaktsineerimisega mikroobide ja viiruste vastu], veebiversioon (vaadatud 6.03.2014)</ref> <ref name="JaNGR">[[Sirje Velbri]], "Immuunpuudulikkuse diagnostika ja ravi, AS Medicina, lk 14–15, 2002, ISBN 9985 829 41 7</ref> <ref name="wLaEm">Miller BC, Thiele D, Hersh LB, Cottam GL., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8861741 A secreted peptidase involved in T cell beta-endorphin metabolism. Lühikokkuvõte], Immunopharmacology. märts 1996;31(2–3):151-61., veebiversioon (vaadatud 25.09.2014)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="c7bUu">Mørch H, Pedersen BK., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8822274 Beta-endorphin and the immune system–possible role in autoimmune diseases. Lühikokkuvõte], Autoimmunity. 1995;21(3):161-71., veebiversioon (vaadatud 25.09.2014)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="UrTnU">[[Sirje Velbri]], "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi", AS Medicina, lk 81, 2002, ISBN 9985 829 41 7</ref> <ref name="gSc1o">[[Ingrid Mesila]], [[Enn Jõeste]], [[Mari-Ann Reintam]], [[Hannes Tamm]], [[Živile Riispere]], [[Maret Murde]], [[Retlav Roosipuu]], "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 186, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4</ref> <ref name="AHhDt">[[Ingrid Mesila]], [[Enn Jõeste]], [[Mari-Ann Reintam]], [[Hannes Tamm]], [[Živile Riispere]], [[Maret Murde]], [[Retlav Roosipuu]], "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 194, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4</ref> <ref name="H67DL">C. H. Sheen, R. P. Schleimer ja M. Kulka, [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1398-9995.2007.01345.x/pdf Codeine induces human mast cell chemokine and cytokine production: involvement of G-protein activation], Allergy. mai 2007; 62(5): 532–538, doi: 10.1111/j.1398-9995.2007.01345.x, veebiversioon (vaadatud 13.06.2016) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="mQHR7">M. Saljoughian, PharmD, PhD, [https://www.uspharmacist.com/article/opioids-allergy-vs-pseudoallergy Opioids: Allergy vs. Pseudoallergy], Department of Pharmacy, Alta Bates Summit Medical Center, Berkeley, California, US Pharm. 2006;7:HS-5-HS-9, 20. juuli 2006, veebiversioon (vaadatud 13.06.2016) <small>(''inglise keeles'')</ref> <ref name="r8uSF">Children's Heart Center, [http://www.umcutrecht.nl/research/specials/childrens-heart-center Continuing to explore new frontiers], 2006–2014 UMC Utrecht, veebiversioon (vaadatud 12.09.2014)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="zxsGQ">Victor Appay, Delphine Sauce, ja Martina Prelog, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2850143/ The role of the thymus in immunosenescence: lessons from the study of thymectomized individuals], Aging (Albany NY). 17, veebruar 2010; 2(2): 78–81., [[PubMed Central|PMCID]]: PMC2850143, veebiversioon (vaadatud 13.10.2014)(''inglise keeles'')</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnastikus|T-rakk}} * B. D. Brondz, [http://books.google.ee/books?id=TMGSlV9sgI4C&printsec=frontcover&dq=lymphocytes&hl=et&sa=X&ei=RboNU5jMDIqL7AaElYCwBg&redir_esc=y#v=onepage&q=lymphocytes&f=false "T-Lymphocytes and Their Receptors in Immunologic Recognition, Immunology"], 2. köide, 1988, Harwood Academic Publishers, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 26.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> *Janeway CA Jr, Travers P, Walport M, et al.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK27101/ Immunobiology: The Immune System in Health and Disease.], 5. trükk, New York: Garland Science; 2001. '''T cell-mediated cytotoxicity.''' * Masanori Utsuyama, Junichi Shiraishi, Hiroshi Takahashi, Michiyuki Kasai ja Katsuiku Hirokawa, [http://intimm.oxfordjournals.org/content/15/5/557.full Glia maturation factor produced by thymic epithelial cells plays a role in T cell differentiation in the thymic microenvironment], Int. Immunol. (2003) 15 (5): 557–564. doi: 10.1093/intimm/dxg056, veebiversioon (vaadatud 17.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small> * Kabelitz D, Wesch D., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15030305 Features and functions of gamma delta T lymphocytes: focus on chemokines and their receptors. Lühikokkuvõte], Crit Rev Immunol. 2003;23(5–6):339-70., veebiversioon (vaadatud 21.09.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * Changying Ling, Matyas Sandor, M. Suresh, ja Zsuzsa Fabry, [http://www.jneurosci.org/content/26/3/731.full.pdf Traumatic Injury and the Presence of Antigen Differentially Contribute to T-Cell Recruitment in the CNS], The Journal of Neuroscience, 18. jaanuar 2006, 26(3):731–741, veebiversioon (vaadatud 24.01.2015)<small> (''inglise keeles'')</small> *Eitan Yefenof,[http://elib.fk.uwks.ac.id/asset/archieve/e-book/NEOPLASMA%20-%20ONCOLOGY/Innate%20and%20Adaptive%20Immunity%20in%20the%20Tumor%20Microenvironment.pdf Innate and Adaptive Immunity in the Tumor Microenvironment], ISBN 978-1-4020-6749-5, 2008 Springer Science + Business Media * Marie-Ève Blais, Sylvie Brochu, Martin Giroux, Marie-Pier Bélanger, Gaël Dulude, Rafick-Pierre Sékaly ja Claude Perreault, [http://www.jimmunol.org/content/180/4/2299.full.pdf Why T Cells of Thymic Versus Extrathymic Origin Are Functionally Different], J Immunol 2008; 180:2299–2312; doi: 10.4049/jimmunol.180.4.2299, veebiversioon (vaadatud 26.01.2015)<small>(''inglise keeles'')</small> * [https://forte.delfi.ee/artikkel/29629389 Inimese immuunsüsteem vajab käivitamiseks D-vitamiini], 08. märts 2010, veebiversioon (vaadatud 6.03.2014) * [http://www.dartmouth.edu/~nlevy/pln6.html T/NK-Cell Lymphoma], veebiversioon (vaadatud 27.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * Lily Zhang, Judith Sliker Belkowski, Tammi Briscoe, ja Thomas J. Rogers, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3518723/ Regulation of Mu Opioid Receptor Expression in Developing T Cells], J Neuroimmune Pharmacol. detsember 2012; 7(4): 835–842., doi: 10.1007/s11481-012-9396-6, PMCID: PMC3518723, NIHMSID: NIHMS406446, veebiversioon (vaadatud 29.11.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * Nancie J. MacIver, Ryan D. Michalek, ja Jeffrey C. Rathmell, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3606674/ Metabolic Regulation of T Lymphocytes], Annu Rev Immunol. 21. märts 2013; 31: 259–283., doi: 10.1146/annurev-immunol-032712-095956, PMCID: PMC3606674, NIHMSID: NIHMS438917, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> * Liblau RS, Gonzalez-Dunia D, Wiendl H, Zipp F., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23478065 Neurons as targets for T cells in the nervous system. Lühikokkuvõte.], Trends Neurosci., juuni 2013;36(6):315-24. doi: 10.1016/j.tins.2013.01.008., veebiversioon (vaadatud 12.10.2014)<small>(''inglise keeles'')</small> [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Histoloogia]] [[Kategooria:Immunoloogia]] [[Kategooria:Lümfisüsteem]] [[Kategooria:Reumatoloogia]] [[Kategooria:Veri]] ppb050jdp7syt5gl2vhdayxnr7n9ezl Teun van Dijk 0 364317 7231657 6671327 2026-09-10T08:54:03Z Avjoska 1538 /* Eesti keeles */ 7231657 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=juuni}} [[Pilt:TeunAvanDijk.jpg|pisi|Teun van Dijk]] '''Teun Adrianus van Dijk''' (sündinud [[7. mai]]l [[1943]] [[Naaldwijk]]is [[Holland]]is) on tekstilingvistika, diskursusanalüüsi ja [[Kriitiline diskursusanalüüs|kriitilise diskursusanalüüsiga]] (''Critical Discourse Analysis'') tegelev keeleteadlane. Ta kuulub kriitilise diskursusanalüüsi distsipliini rajajate hulka ja on KDA-s arendanud sotsiokognitiivset lähenemist [[diskursus]]e uurimisele. Karjääri algusaegadel andis ta koos Walter Kintschiga panuse tekstitöötluse psühholoogia arengusse ja tegeles tekstigrammatika, [[pragmaatika]] ja [[semantika]]ga. Alates 1980. aastatest on ta oma KDA-alastes töödes uurinud, kuidas "sümboolne eliit" (poliitikud, ajakirjanikud, õppejõud, kirjanikud) diskursiivselt [[rassism]]i reprodutseerib, samuti uudismeediat, [[ideoloogia]]t, konteksti ja teadmise teooriaid.<ref name="discourses.org">https://web.archive.org/web/20131109035121/http://www.discourses.org/cv/Biographical%20note%20Teun%20A%20van%20Dijk.pdf van Dijki CV, täiendatud novembris 2013.</ref> Ideoloogia on van Dijki jaoks sotsiaalselt jagatud uskumuste kogum. Van Dijki lähenemine ideoloogiale on multidistsiplinaarne, ta kasutab ideoloogia uurimise juures diskursusanalüüsi, kognitiiv- ja sotsiaalpsühholoogiat ja sotsiaalse praktika vormide ja interaktsiooni analüüsi.<ref>https://web.archive.org/web/20140313003114/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=5968:ideoloogia-on-k-ikjal&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3092 Merit Karise (09.12.2005) Ideoloogia on kõikjal. Intervjuu kriitilise diskursusanalüüsi rajaja Teun Adrianus van Dijkiga. Sirp.</ref> Van Dijk loodab oma tööga KDA-le iseloomulikult kaasa aidata domineerimise paljastamisele ja ühiskonna egalitaarsemaks muutumisele. Van Dijki nägemuses võiks eesmärk olla "üdini demokraatlik ühiskond, kus rahvusvähemusi ei marginaliseerita ega rõhuta, kus mitmekesisus on normiks, kus soolised ja rahvuslikud erinevused ei mängi enam rolli".<ref>http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/ideoloogia-on-k-ikjal/ Merit Karise (09.12.2005) Ideoloogia on kõikjal. Intervjuu kriitilise diskursusanalüüsi rajaja Teun Adrianus van Dijkiga. Sirp.</ref> Ta on asutanud kuus rahvusvahelist ajakirja: Poetics, Text (nüüdne Text & Talk), Discourse & Society, Discourse Studies, Discourse & Communication ja hispaaniakeelse veebiajakirja Discurso & Sociedad. Nimetatud ajakirjadest toimetab ta siiani nelja viimast.<ref name="discourses.org"/> Aastatel 1968–2004 oli van Dijk [[Amsterdam]]i Ülikooli diskursuseuuringute professor. Alates 1999. aastast on ta õpetanud Pompeu Fabra Ülikoolis [[Barcelona]]s. Ta on õpetanud ka mitmes Lõuna-Ameerika õppeasutuses. ==Raamatud== * ''"Some aspects of text grammars. A Study in theoretical poetics and linguistics"''. The Hague: Mouton, 1972. * ''"Text and context. Explorations in the semantics and pragmatics of discourse"''. London: Longman, 1977. * ''"Macrostructures. An interdisciplinary study of global structures in discourse, interaction, and cognition"''. Hillsdale, NJ: Erlbaum. * ''"Studies in the pragmatics of discourse"''. The Hague/Berlin: Mouton, 1981. * ''"Strategies of Discourse Comprehension"''. Koos Walter Kintschiga. New York: Academic Press, 1983. * ''"Prejudice in discourse"''. Amsterdam: Benjamins, 1984. * ''"Communicating Racism. Ethnic Prejudice in Thought and Talk"''. Newbury Park, CA: Sage, 1987. * ''"News as Discourse"''. Hillsdale, NJ: Erlbaum, 1988. * ''"News Analysis. Case studies of international and national news in the press"''. Hillsdale, NJ: Erlbaum, 1988. * ''"Racism and the Press"''. London: Routledge, 1991. * ''"Elite discourse and racism"''. Newbury Park, CA: SAGE, 1993. * ''"Ideology: A Multidisciplinary Approach"''. London: Sage, 1998. * ''"Racism and Discourse in Spain and Latin America"''. Amsterdam: Benjamins, 2005. * ''"Discourse and Context. A sociocognitive approach"''. Cambridge: Cambridge University Press, 2008. * ''"Society and Discourse. How social contexts control text and talk"''. Cambridge: Cambridge University Press, 2009. * ''"Discourse and Power. Contributions to Critical Discourse Studies"''. Houndsmills: Palgrave MacMillan, 2008. * ''"Discourse and Knowledge. A sociocognitive approach"''. Cambridge: Cambridge University Press, 2014. ==Toimetatud raamatud== * ''"Pragmatics of Language and Literature"''. Amsterdam: North Holland, 1976. * ''"Handbook of Discourse Analysis"''. 4 köidet. London: Academic Press, 1985. * ''"Discourse and Communication"''. Berlin/New York: de Gruyter, 1985. * ''"Discourse Studies. A multidisciplinary introduction"''. 2 köidet. London: Sage, 1997. Teine, üheköiteline trükk, 2011. * ''"Discourse Studies"''. 5 köidet. Sage Benchmark Series. New Delhi: Sage, 2007. * ''"Discourse and Discrimination"''. Koos Geneva Smitherman-Donaldsoniga. Detroit, MI: Wayne State University Press, 1988. * ''"Racism at the Top. Parliamentary Discourses on Ethnic Issues in Six European Countries"''. Koos [[Ruth Wodak]]iga. Klagenfurt: Drava Verlag, 2000. * ''"Communicating Ideologies. Multidisciplinary Perspectives on Language, Discourse and Social Practice"''. Koos Martin Pützi ja JoAnne Neff-van Aertselaeriga. Frankfurt/Main: Peter Lang, 2004. * ''"Racism and Discourse in Latin America"''. Lanham, Md: Lexington Books, 2009. ==Eesti keeles== * "Ideoloogia: multidistsiplinaarne käsitlus". Tõlkija [[Merit Karise]], järelsõna [[Veronika Kalmus]]. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. * Merit Karise intervjuu van Dijkiga. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/ideoloogia-on-k-ikjal/ "Ideoloogia on kõikjal"]. Sirp. 09.12.2005 ==Viited== {{Viited}} {{JÄRJESTA:Dijk, Teun Adrianus van}} [[Kategooria:Hollandi teadlased]] [[Kategooria:Keeleteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] dp9czivoc08z7fhcp38zavet4lx3nxq Hüpotalamus 0 364698 7231566 6924528 2026-09-10T07:11:48Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231566 wikitext text/x-wiki '''Hüpotalamus''' ehk '''tundekühmualumik''' ([[ladina keel]]es ''hypothalamus'') on [[selgroogsed|selgroogsete]] loomade [[peaaju|aju]] osa. Hüpotalamus on [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] ja [[endokriinsüsteem]]i kõrgem keskus. Hüpotalamuse põhi ja ajuripatsi vars on ühendatud ''eminentia medialis''e kaudu. Koos [[ajuripats]]iga moodustab keskus [[hüpotalamo-hüpofüsaarne süsteem|hüpotalamo-hüpofüsaarse süsteemi]] – olles ajuripatsi koordinaatoriks ja ka endokriinsüsteemi regulaatoriks. Hüpotalamuse areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti. Hüpotalamuse ülesanneteks on organismi [[homöostaas]]i, [[südametegevus]]e, [[ainevahetus]]e, [[soojusregulatsioon]]i, janu ja näljatunde, une, [[emotsioonid]]e ning [[tundeelu]] reguleerimine.<ref name="IhwJS" /> Hüpotalamus reguleerib ka [[puberteet]]i ja emastel [[tiinus]]ega (naistel [[rasedus]]ega) seotut. Hüpotalamus sünteesib ka [[närvirakkude kasvufaktor]]it. Hüpotalamus osaleb paljudes käitumisregulatsioonides. Kui emasloomadele süstida hüpotalamusse väike kogus [[östrogeen]]i, tekib paljudel juhtudel kiim.<ref name="pHuwO" /> Arvatakse, et hüpotalamusel on [[vere-aju barjäär]] üksnes osaline ja siitkaudu liiguvad [[peaaju|ajus]] komplekteeritud [[hormoonid]] [[suur vereringe|suurde vereringesse]]. ==Roomajatel== ===Maolistel=== Madudel osaleb hüpotalamus lisaks [[termoregulatsioon]]ile, toitumisele ja paljunemisele ka paljude teiste elündsüsteemide töö koordineerimises. [[Madu]]del väljuvad ja suubuvad [[eesaju]]s, [[talamus]]es ja hüpotalamuse [[nägemisristmik]]us, nägemisteedest koosnevad [[nägemisnärv]]id.<ref name="2y4aq" /> Nii isastel kui ka emastel madudel kontrollib hüpotalamus [[suguküpsus]]e saabumist ja [[seksuaalne käitumine|seksuaalset käitumist]], nagu isaste võitlused, vastuvõtlike emaste otsimine-leidmine, [[kopulatsioon]] ja järelkasvu tagamine, aga ka enesekaitsega seotud käitumist. ==Imetajatel== ===Inimestel=== [[Pilt:Hypothalamus small.gif|pisi|vasakul|[[Inimene|Inimese]] hüpotalamus (punasega)]] Hüpotalamus on [[vaheaju]] alumine osa (kolmanda vatsakese põhi) ja paikneb [[talamus]]e all, kolmanda vatsakese ja [[subtalamus]]e vahel.<ref name="YzAOv" /> Inimestel koosneb hüpotalamus ositi [[valgeaine]]st ja väiksematest [[hallaine]] kogumikest: *[[nibukehad]] (''corpus mamillare'') *[[nägemisristmik]] (''chiasma opticum'') *[[hallköber]] (''tuber cinereum'') (hallköbru sees paikneva tuumaga (''tuberomammillary nucleus'') seostatakse söögiisu regulatsiooni ja ka sõltuvuskäitumist, see on ajus ainuke osa, kus komplekteeritakse [[histamiin]]i, hallköbru tipus paikneb lehter ja selle otsas ajuripats) jnt. Hüpotalamus moodustab allapoole ahenedes lehtri (''infundibulum''). Lehtri küljes paikneb inimestele tähtsaimaks peetav sisesekretoorne nääre – [[ajuripats]] (''hypophysis'').<ref name="IhwJS" /> Hüpotalamuses paiknevat ka [[janukeskus]] mis reguleerib [[janutunne]]t ja kus asuvad [[veri|vere]] veesisaldusele reageerivad [[osmoretseptor]]id.<ref name="Ga0TR" /> Hüpotalamusest suunduvad neurosekretoorsed kiud ka ajuripatsi tagasagarasse ehk [[neurohüpofüüs]]i. Hüpotalamus reguleerib nii [[mees]]te kui ka [[naine|naiste]] [[suguelund]]ite arengut ja talitlust. Tütarlastel talitleb hüpotalamus juba looteeas – eritades rütmiliselt vabastajahormoone. Naistel allub hüpotalamuse kontrollile ([[Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg|hüpotalamuse-hüpofüüsi-munasarjade (telg)]]) ja regulatsioonile ka [[menstruaaltsükkel]]. Arvatakse, et poisslastel kaob rütmilisus [[testosteroon]]i toimel.<ref name="KWodm" /> ===Neurohormoonid=== Hüpotalamuse rakud eritavad lisaks [[oksütotsiin]]ile ja [[antidiureetiline hormoon|antidiureetilisele hormoonile]] mitmeid neurohormoone ([[närvikude]]de eritatavad [[hormoonid]], ([[akson]]ite läbi), mille ülesandeks on [[näärmehüpofüüs]]i rakkude poolt komplekteeritud ja eritatavate hormoonide regulatsioon. Hüpotalamuse neurohormoonid on järgmised: [[türeoliberiin]] (TRH), [[gonadotropiini-vabastajahormoon]] (GnRH), [[kasvuhormooni vabastajahormoon]] (GH-RH), [[kasvuhormooni tõkestajahormoon]] (GH-RIH), [[kortikotropiini vabastajahormoon]] (CRH), [[prolaktiini vabastajahormoon]] (PRH) jt ning [[prolaktiini inhibeeriv faktor]] (PIF) (arvatavasti [[dopamiin]]).<ref name="RpVIo" /> ==Patoloogia== Inimestel seostatakse hüpotalamusega mitmeid haiguslikke seisundeid. Kuna hüpotalamus kontrollib ajuripatsi tööd, siis vahel käsitletakse nendega seotud haiguslikke seisundeid hüpotalamo-hüpofüsaarsete haiguslike seisunditena: nagu [[hüpofüsiit]], [[hemokromatoos]], [[Praderi-Willi sündroom]] [Q87.1], [[Russelli-Silveri sündroom]] [Q87.1] jt. ===Põletikuga seotud=== *[[meningiit]] *[[sarkoidoos]] === Kliiniliste leidudega seotud=== Hüpotalamuse talitlushäiretega seostatakse järgmisi haiguslikke seisundeid: * [[magediabeet|magediabeedi]] vormi ''central diabetes insipidus'' ([[antidiureetiline hormoon|antidiureetilise hormooni]] puudumine või alaproduktsioon)<ref name="yJL4d" /> * [[hüperprolaktineemia]] * kasvuhäired (vaegkasv lastel ''dwarfism'', [[kasvuhormooni vabastajahormoon]]i (GH-RH) vaegus) * primaarne amenorröa e menstruatsioonipuudus perekondliku [[Kallmanni sündroom]]iga naistel ([[gonadotropiini-vabastajahormoon]]i (GnRH) vähenenud komplekteerimine) *sekundaarne hüpopituitarism *varane murdeiga ([E30.1]) *tsentraalne varane murdeiga ([E22.8]). ===Kasvajatega seotud=== Mitmed kasvajalaadsed või kasvajad, nagu: * hüpofüüsiadenoom * hüpotalamuse hamartoom * Langerhansi histiotsütoos (maliigsete [[histiotsüüt]]ide [[metastaas|metastaseerumine]] hüpotalamusse) *sisesekretsiooninäärmete ebaselge või teadmata loomusega kasvaja – kraniofarüngeaaljuha ([D44.4]). ==Vaata ka== *[[ajuripats]] *[[hüpofüüsi, hüpotalamuse hormoonid]] *[[hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg]] *[[hüpotalamuse-ajuripatsi-neerupealiste telg]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="IhwJS">[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 199, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> <ref name="pHuwO">"[[Inimese füsioloogia ja anatoomia]]", 595:2011</ref> <ref name="2y4aq">J. A. ARMSTRONG,[http://europepmc.org/articles/PMC1273519/pdf/janat00477-0072.pdf AN EXPERIMENTAL STUDY OF THE VISUAL PATHWAYS IN A SNAKE (NATRIX NATRIX)]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Veebiversioon (vaadatud 29.01.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="YzAOv">"[[Meditsiinisõnastik]]" 284:2004.</ref> <ref name="Ga0TR">"[[Meditsiinisõnastik]]" 315:2004.</ref> <ref name="KWodm">"[[Inimese füsioloogia ja anatoomia]]", 461:2011</ref> <ref name="RpVIo">Ray C. Henrikson, Joseph E. Mazurkiewicz, Histology, Volume 518, lk 348, 1997, Lippincott Williams & Wilkins, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 16.03.2014) (''inglise keeles'')</ref> <ref name="yJL4d">[http://www.webmd.com/diabetes/guide/central-neurogenic-diabetes-insipidus-symptoms-causes-and-treatments Central (Neurogenic) Diabetes Insipidus], Veebiversioon (vaadatud 16.03.2014) (''inglise keeles'')</ref> }} == Välislingid == * Kelly MJ, Rønnekleiv OK, Ibrahim N, Lagrange AH, Wagner EJ., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11960620 Estrogen modulation of K(+) channel activity in hypothalamic neurons involved in the control of the reproductive axis. Lühikokkuvõte], Steroids., mai 2002;67(6):447-56., veebiversioon (vaadatud 25.09.2014)<small> (inglise keeles)</small> *Olga Romantsik, Natalja Kulakova, Vallo Tillmann, [http://www.eestiarst.ee/static/files/035/hypotalamuse_hamartoomist_tingitud_enneaegne_puberteet_yheaastasel_tydrukul.pdf Hüpotalamuse hamartoomist tingitud enneaegne puberteet üheaastasel tüdrukul], [[Eesti Arst]] 2003; 82 (6): 437–439, veebiversioon (vaadatud 15.03.2014) *Weiling Yina ja Andrea C. Gorea, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2929984/ The Hypothalamic Median Eminence and its Role in Reproductive Aging], Ann N Y Acad Sci. august 2010; 1204: 113–122., doi: 10.1111/j.1749-6632.2010.05518.x, PMCID: PMC2929984, NIHMSID: NIHMS167642, veebiversioon (vaadatud 12.10.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> *[[Jaak-Kristian Sutt]], [http://www.novaator.ee/ET/loodus/seks_ja_vagivald_on_hiirte_ajus_omavahel_poimunud Seks ja vägivald on hiirte ajus omavahel põimunud], 14.02.2011 11:38, veebiversioon (vaadatud 15.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> *[http://elsevierhealth.com/media/us/samplechapters/9780723431046/9780723431046.pdf Hypothalamo-Pituitary Disorders], veebiversioon (vaadatud 16.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> *Clifford Saper, [http://www.scholarpedia.org/article/Hypothalamus Hypothalamus], (2009), Scholarpedia, 4(1):2791., veebiversioon (vaadatud 16.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> *[http://www.neuroanatomy.wisc.edu/coursebook/neuro2(2).pdf Hypothalamus], Veebiversioon (vaadatud 16.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> *Patrick Dougherty,[http://neuroscience.uth.tmc.edu/s4/chapter01.html Chapter 1: Hypothalamus: Structural Organization], veebiversioon (vaadatud 16.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> *[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/280044/hypothalamus Sissekanne Encyclopædia Britannica-s], veebiversioon (vaadatud 16.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.1.08.401%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne Terminologia Anatomica-s] A14.1.08.401: Hypothalamus. Hüpotalamus [[Kategooria:Peaaju]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] r4pgg36w6ei1e83ihksoynss616u75m Humoraalne immuunsus 0 365398 7231591 5377593 2026-09-10T07:37:16Z Kuriuss 38125 7231591 wikitext text/x-wiki '''Humoraalseks immuunsuseks''' ehk '''humoraalseks immuniteediks''' ehk '''humoraalseks immuunvastuseks''' nimetatakse paljude [[selgrootud|selgrootute]] ja [[selgroogsed|selgroogsete]] loomade immuunsuse liiki. [[Taimed]]e [[seemned|seemnetes]] ja [[selgrootud|selgrootute]] loomade kudedes esineb immunoloogilise antikeha taoliselt toimiv valk [[lektiin]]. == Selgrootutel == Putukatel on humoraalne immuunsus immuunsüsteemi osa. == Selgroogsetel == Selgroogsetel põhineb humoraalne immuunsus [[kehavedelik]]es lahustunud [[antikeha]]del.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 269:2004.</ref> Humoraalne immuunsus on suunatud kehavedelikku sattunud infektsioossete [[bakter]]ite, [[viirus]]te ja suurte [[molekul]]ide vastu. Peamiseks humoraalse immuunsuse kandjaks on vesilahustuvad antikehad e [[immunoglobuliinid]], mis moodustavad kuni 20% [[vereseerum]]i [[valgud|valkudest]]. Immunoglobuliine toodavad aktiveerunud [[B-lümfotsüüdid]] (komplekteeritakse [[luuüdi]] [[tüvirakk]]udest ja küpsevad [[lümfikude|lümfikoes]]). Kehavedelikku ilmunud antigeen aktiveerib B-lümfotsüüdid immuunglobuliine eritavateks [[plasmatsüüt]]ideks (plasmarakud).<ref>"Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused". [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]],[[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, lk 67, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref> Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendivalgud: mitmest valgust koosnev süsteem, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Humoraalne immuunsus koos [[rakuline immuunsus|rakulise immuunsusega]] liigitatakse [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi. [[Madu]]de humoraalset immuunsust on vähe uuritud, [[maod|mao]][[perekond (bioloogia)|perekonda]] ''[[Liasis]]'' liigitatud ''[[Liasis fuscus]]'' madude uurimisel tuvastati, et humoraalne immuunsus sõltub neil ka vanusest.<ref>Beata Ujvari, Thomas Madsen, [http://beheco.oxfordjournals.org/content/17/1/20.full Age, parasites, and condition affect humoral immune response in tropical pythons], Behavioral Ecology (January/February 2006) 17 (1): 20-24.doi: 10.1093/beheco/ari091, Veebiversioon (vaadatud 24.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.mhhe.com/biosci/genbio/raven6b/graphics/raven06b/other/raven06_57.pdf The Immune system], Veebiversioon (vaadatud 24.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> *[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/276292/humoral-immunity Sissekanne Encyclopaedia Britannica-s] [[Kategooria:Immuunsüsteem]] [[Kategooria:Lümfisüsteem]] [[Kategooria:Molekulaarbioloogia]] 8gxuaqhc515ebd8sc5ih2jkwnz2njsa Islandi vaba riik 0 365501 7231519 6802528 2026-09-09T23:00:58Z Sendrasendra 225202 7231519 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist aastatel 930-1262; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} 'anna tekst vikivorminduses '''Islandi vaba riik''', ka '''Islandi vabariik'''<ref name="OxBnb" />, ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> Kõige mõjukamad juhid olid pealikud ehk ''[[goði]]''{{'}}d (ainsuses ''goði'', mitmuses ''goðar''), kelle võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest. Tema nimega seotud algupärast seadustekogu ei ole säilinud.<ref name="uCd0L" /> Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis kogunes igal aastal suve alguses umbes kaheks nädalaks. Þingvelliril kogunesid islandlased kogu maalt, et arutada ja lahendada õigusküsimusi, osaleda seadusandlikus tegevuses ning tegelda kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks [[neljandik]]uks ehk veerandkonnaks (mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Seadusekuulutaja valiti Alþingil. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut (''fjórðungsdómur''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega javõis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". Vaba riigi ajal ei viidud [[Þingvellir]]il täide keskse võimu korraldatud hukkamisi ega muid karistusi, sest keskne võim puudus.<ref name="LtGyg" /> On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Vaata ka== [[Islandi asustamine]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="OxBnb">[[commons:File Schools Historical Atlas - Europe 1135.jpg]] – "Islandi (vabariik)"</ref> <ref name="SImAS">{{netiviide | URL = http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf?acceptTC=true | Pealkiri = On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs | Autor = Jon A. Hjaltalin | Failitüüp = pdf | Väljaanne = Transactions of the Ethnological Society of London, Vol. 6 (1868), pp. 176–182 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="Pyxg4">Short, William Rhuel. "Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas". Jefferson, NC: McFarland &, 2010.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur, Hálfdanarson. "Historical Dictionary of Iceland". Lanham, MD: Scarecrow, 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Karlsson, Gunnar. "The History of Iceland". Minneapolis Minn.: Univ. of Minneapolis, 2000.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">{{netiviide | URL = http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf | Pealkiri = The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion | Failitüüp = pdf | Keel = inglise}}</ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jóhannesson, Jón. "Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth". Tõlkinud Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press, 1974.</ref> <ref name="DHIlr">"lögrétta". Dictionary of Old Norse Prose / A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320</ref> <ref name="DHIfd">"fjórðungsdómr". A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Välislingid== *[http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Jesse L. Byock. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power"]. University of California Press, 1988. *[http://mises.org/article.aspx?Id=1121 Thomas Whiston. "Medieval Iceland and the Absence of Government"] [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] j1dxzh1e89s8cu86t8a173ixwlxcgn5 7231520 7231519 2026-09-09T23:01:53Z Sendrasendra 225202 7231520 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} 'anna tekst vikivorminduses '''Islandi vaba riik''', ka '''Islandi vabariik'''<ref name="OxBnb" />, ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> Kõige mõjukamad juhid olid pealikud ehk ''[[goði]]''{{'}}d (ainsuses ''goði'', mitmuses ''goðar''), kelle võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest. Tema nimega seotud algupärast seadustekogu ei ole säilinud.<ref name="uCd0L" /> Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis kogunes igal aastal suve alguses umbes kaheks nädalaks. Þingvelliril kogunesid islandlased kogu maalt, et arutada ja lahendada õigusküsimusi, osaleda seadusandlikus tegevuses ning tegelda kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks [[neljandik]]uks ehk veerandkonnaks (mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Seadusekuulutaja valiti Alþingil. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut (''fjórðungsdómur''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega javõis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". Vaba riigi ajal ei viidud [[Þingvellir]]il täide keskse võimu korraldatud hukkamisi ega muid karistusi, sest keskne võim puudus.<ref name="LtGyg" /> On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Vaata ka== [[Islandi asustamine]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="OxBnb">[[commons:File Schools Historical Atlas - Europe 1135.jpg]] – "Islandi (vabariik)"</ref> <ref name="SImAS">{{netiviide | URL = http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf?acceptTC=true | Pealkiri = On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs | Autor = Jon A. Hjaltalin | Failitüüp = pdf | Väljaanne = Transactions of the Ethnological Society of London, Vol. 6 (1868), pp. 176–182 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="Pyxg4">Short, William Rhuel. "Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas". Jefferson, NC: McFarland &, 2010.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur, Hálfdanarson. "Historical Dictionary of Iceland". Lanham, MD: Scarecrow, 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Karlsson, Gunnar. "The History of Iceland". Minneapolis Minn.: Univ. of Minneapolis, 2000.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">{{netiviide | URL = http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf | Pealkiri = The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion | Failitüüp = pdf | Keel = inglise}}</ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jóhannesson, Jón. "Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth". Tõlkinud Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press, 1974.</ref> <ref name="DHIlr">"lögrétta". Dictionary of Old Norse Prose / A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320</ref> <ref name="DHIfd">"fjórðungsdómr". A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Välislingid== *[http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Jesse L. Byock. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power"]. University of California Press, 1988. *[http://mises.org/article.aspx?Id=1121 Thomas Whiston. "Medieval Iceland and the Absence of Government"] [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] 2cv0amtul2jeuubcez4c3conqech4pl 7231521 7231520 2026-09-09T23:09:02Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7231521 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} 'anna tekst vikivorminduses '''Islandi vaba riik''', ka '''Islandi vabariik'''<ref name="OxBnb" />, ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> Kõige mõjukamad juhid olid pealikud ehk ''[[goði]]''{{'}}d (ainsuses ''goði'', mitmuses ''goðar''), kelle võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest. Tema nimega seotud algupärast seadustekogu ei ole säilinud.<ref name="uCd0L" /> Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis kogunes igal aastal suve alguses umbes kaheks nädalaks. Þingvelliril kogunesid islandlased kogu maalt, et arutada ja lahendada õigusküsimusi, osaleda seadusandlikus tegevuses ning tegelda kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks [[neljandik]]uks ehk veerandkonnaks (mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Seadusekuulutaja valiti Alþingil. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut (''fjórðungsdómur''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega javõis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". Vaba riigi ajal ei viidud [[Þingvellir]]il täide keskse võimu korraldatud hukkamisi ega muid karistusi, sest keskne võim puudus.<ref name="LtGyg" /> On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="OxBnb">[[commons:File Schools Historical Atlas - Europe 1135.jpg]] – "Islandi (vabariik)"</ref> <ref name="SImAS">{{netiviide | URL = http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf?acceptTC=true | Pealkiri = On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs | Autor = Jon A. Hjaltalin | Failitüüp = pdf | Väljaanne = Transactions of the Ethnological Society of London, Vol. 6 (1868), pp. 176–182 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="Pyxg4">Short, William Rhuel. "Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas". Jefferson, NC: McFarland &, 2010.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur, Hálfdanarson. "Historical Dictionary of Iceland". Lanham, MD: Scarecrow, 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Karlsson, Gunnar. "The History of Iceland". Minneapolis Minn.: Univ. of Minneapolis, 2000.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">{{netiviide | URL = http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf | Pealkiri = The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion | Failitüüp = pdf | Keel = inglise}}</ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jóhannesson, Jón. "Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth". Tõlkinud Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press, 1974.</ref> <ref name="DHIlr">"lögrétta". Dictionary of Old Norse Prose / A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320</ref> <ref name="DHIfd">"fjórðungsdómr". A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Välislingid== *[http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Jesse L. Byock. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power"]. University of California Press, 1988. *[http://mises.org/article.aspx?Id=1121 Thomas Whiston. "Medieval Iceland and the Absence of Government"] [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] 0ppsf6jlsp8ckme2so19x8l7m7cvpga 7231572 7231521 2026-09-10T07:21:30Z Sendrasendra 225202 7231572 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''', ka '''Islandi vabariik'''<ref name="OxBnb" />, ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> Kõige mõjukamad juhid olid pealikud ehk ''[[goði]]''{{'}}d (ainsuses ''goði'', mitmuses ''goðar''), kelle võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest. Tema nimega seotud algupärast seadustekogu ei ole säilinud.<ref name="uCd0L" /> Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis kogunes igal aastal suve alguses umbes kaheks nädalaks. Þingvelliril kogunesid islandlased kogu maalt, et arutada ja lahendada õigusküsimusi, osaleda seadusandlikus tegevuses ning tegelda kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks [[neljandik]]uks ehk veerandkonnaks (mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Seadusekuulutaja valiti Alþingil. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut (''fjórðungsdómur''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega javõis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". Vaba riigi ajal ei viidud [[Þingvellir]]il täide keskse võimu korraldatud hukkamisi ega muid karistusi, sest keskne võim puudus.<ref name="LtGyg" /> On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="OxBnb">[[commons:File Schools Historical Atlas - Europe 1135.jpg]] – "Islandi (vabariik)"</ref> <ref name="SImAS">{{netiviide | URL = http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf?acceptTC=true | Pealkiri = On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs | Autor = Jon A. Hjaltalin | Failitüüp = pdf | Väljaanne = Transactions of the Ethnological Society of London, Vol. 6 (1868), pp. 176–182 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="Pyxg4">Short, William Rhuel. "Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas". Jefferson, NC: McFarland &, 2010.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur, Hálfdanarson. "Historical Dictionary of Iceland". Lanham, MD: Scarecrow, 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Karlsson, Gunnar. "The History of Iceland". Minneapolis Minn.: Univ. of Minneapolis, 2000.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">{{netiviide | URL = http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf | Pealkiri = The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion | Failitüüp = pdf | Keel = inglise}}</ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jóhannesson, Jón. "Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth". Tõlkinud Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press, 1974.</ref> <ref name="DHIlr">"lögrétta". Dictionary of Old Norse Prose / A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320</ref> <ref name="DHIfd">"fjórðungsdómr". A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Välislingid== *[http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Jesse L. Byock. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power"]. University of California Press, 1988. *[http://mises.org/article.aspx?Id=1121 Thomas Whiston. "Medieval Iceland and the Absence of Government"] [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] a1lh03mvt484ezx2lm0oms0ktn4jwfd 7231576 7231572 2026-09-10T07:24:11Z Sendrasendra 225202 /* Välislingid */ 7231576 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''', ka '''Islandi vabariik'''<ref name="OxBnb" />, ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> Kõige mõjukamad juhid olid pealikud ehk ''[[goði]]''{{'}}d (ainsuses ''goði'', mitmuses ''goðar''), kelle võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest. Tema nimega seotud algupärast seadustekogu ei ole säilinud.<ref name="uCd0L" /> Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis kogunes igal aastal suve alguses umbes kaheks nädalaks. Þingvelliril kogunesid islandlased kogu maalt, et arutada ja lahendada õigusküsimusi, osaleda seadusandlikus tegevuses ning tegelda kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks [[neljandik]]uks ehk veerandkonnaks (mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Seadusekuulutaja valiti Alþingil. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut (''fjórðungsdómur''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega javõis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". Vaba riigi ajal ei viidud [[Þingvellir]]il täide keskse võimu korraldatud hukkamisi ega muid karistusi, sest keskne võim puudus.<ref name="LtGyg" /> On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="OxBnb">[[commons:File Schools Historical Atlas - Europe 1135.jpg]] – "Islandi (vabariik)"</ref> <ref name="SImAS">{{netiviide | URL = http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf?acceptTC=true | Pealkiri = On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs | Autor = Jon A. Hjaltalin | Failitüüp = pdf | Väljaanne = Transactions of the Ethnological Society of London, Vol. 6 (1868), pp. 176–182 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="Pyxg4">Short, William Rhuel. "Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas". Jefferson, NC: McFarland &, 2010.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur, Hálfdanarson. "Historical Dictionary of Iceland". Lanham, MD: Scarecrow, 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Karlsson, Gunnar. "The History of Iceland". Minneapolis Minn.: Univ. of Minneapolis, 2000.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">{{netiviide | URL = http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf | Pealkiri = The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion | Failitüüp = pdf | Keel = inglise}}</ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jóhannesson, Jón. "Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth". Tõlkinud Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press, 1974.</ref> <ref name="DHIlr">"lögrétta". Dictionary of Old Norse Prose / A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320</ref> <ref name="DHIfd">"fjórðungsdómr". A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Välislingid== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] *[http://mises.org/article.aspx?Id=1121 Thomas Whiston. "Medieval Iceland and the Absence of Government"] [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] 6a5z4owri6gjkx987h2mqw1k7ee4kwt 7231580 7231576 2026-09-10T07:28:07Z Sendrasendra 225202 /* Välislingid */ 7231580 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''', ka '''Islandi vabariik'''<ref name="OxBnb" />, ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> Kõige mõjukamad juhid olid pealikud ehk ''[[goði]]''{{'}}d (ainsuses ''goði'', mitmuses ''goðar''), kelle võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest. Tema nimega seotud algupärast seadustekogu ei ole säilinud.<ref name="uCd0L" /> Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis kogunes igal aastal suve alguses umbes kaheks nädalaks. Þingvelliril kogunesid islandlased kogu maalt, et arutada ja lahendada õigusküsimusi, osaleda seadusandlikus tegevuses ning tegelda kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks [[neljandik]]uks ehk veerandkonnaks (mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Seadusekuulutaja valiti Alþingil. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut (''fjórðungsdómur''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega javõis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". Vaba riigi ajal ei viidud [[Þingvellir]]il täide keskse võimu korraldatud hukkamisi ega muid karistusi, sest keskne võim puudus.<ref name="LtGyg" /> On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="OxBnb">[[commons:File Schools Historical Atlas - Europe 1135.jpg]] – "Islandi (vabariik)"</ref> <ref name="SImAS">{{netiviide | URL = http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf?acceptTC=true | Pealkiri = On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs | Autor = Jon A. Hjaltalin | Failitüüp = pdf | Väljaanne = Transactions of the Ethnological Society of London, Vol. 6 (1868), pp. 176–182 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="Pyxg4">Short, William Rhuel. "Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas". Jefferson, NC: McFarland &, 2010.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur, Hálfdanarson. "Historical Dictionary of Iceland". Lanham, MD: Scarecrow, 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Karlsson, Gunnar. "The History of Iceland". Minneapolis Minn.: Univ. of Minneapolis, 2000.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">{{netiviide | URL = http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf | Pealkiri = The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion | Failitüüp = pdf | Keel = inglise}}</ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jóhannesson, Jón. "Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth". Tõlkinud Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press, 1974.</ref> <ref name="DHIlr">"lögrétta". Dictionary of Old Norse Prose / A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320</ref> <ref name="DHIfd">"fjórðungsdómr". A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] d3c6wgx4sugw0cxtvuuay38s4x3se0p 7231584 7231580 2026-09-10T07:30:51Z Sendrasendra 225202 7231584 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''', ka '''Islandi vabariik'''<ref name="OxBnb" />, ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> Kõige mõjukamad juhid olid pealikud ehk ''[[goði]]''{{'}}d (ainsuses ''goði'', mitmuses ''goðar''), kelle võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest. Tema nimega seotud algupärast seadustekogu ei ole säilinud.<ref name="uCd0L" /> Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis kogunes igal aastal suve alguses umbes kaheks nädalaks. Þingvelliril kogunesid islandlased kogu maalt, et arutada ja lahendada õigusküsimusi, osaleda seadusandlikus tegevuses ning tegelda kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks [[neljandik]]uks ehk veerandkonnaks (mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Seadusekuulutaja valiti Alþingil. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut (''fjórðungsdómur''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega javõis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". Vaba riigi ajal ei viidud [[Þingvellir]]il täide keskse võimu korraldatud hukkamisi ega muid karistusi, sest keskne võim puudus.<ref name="LtGyg" /> On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">{{netiviide | URL = http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf?acceptTC=true | Pealkiri = On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs | Autor = Jon A. Hjaltalin | Failitüüp = pdf | Väljaanne = Transactions of the Ethnological Society of London, Vol. 6 (1868), pp. 176–182 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="Pyxg4">Short, William Rhuel. "Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas". Jefferson, NC: McFarland &, 2010.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur, Hálfdanarson. "Historical Dictionary of Iceland". Lanham, MD: Scarecrow, 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Karlsson, Gunnar. "The History of Iceland". Minneapolis Minn.: Univ. of Minneapolis, 2000.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">{{netiviide | URL = http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf | Pealkiri = The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion | Failitüüp = pdf | Keel = inglise}}</ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jóhannesson, Jón. "Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth". Tõlkinud Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press, 1974.</ref> <ref name="DHIlr">"lögrétta". Dictionary of Old Norse Prose / A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320</ref> <ref name="DHIfd">"fjórðungsdómr". A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] 1avamjm7p1u9lrnnorbmdy6tluhf4b9 7231585 7231584 2026-09-10T07:31:17Z Sendrasendra 225202 7231585 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> Kõige mõjukamad juhid olid pealikud ehk ''[[goði]]''{{'}}d (ainsuses ''goði'', mitmuses ''goðar''), kelle võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest. Tema nimega seotud algupärast seadustekogu ei ole säilinud.<ref name="uCd0L" /> Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis kogunes igal aastal suve alguses umbes kaheks nädalaks. Þingvelliril kogunesid islandlased kogu maalt, et arutada ja lahendada õigusküsimusi, osaleda seadusandlikus tegevuses ning tegelda kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks [[neljandik]]uks ehk veerandkonnaks (mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Seadusekuulutaja valiti Alþingil. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut (''fjórðungsdómur''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega javõis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". Vaba riigi ajal ei viidud [[Þingvellir]]il täide keskse võimu korraldatud hukkamisi ega muid karistusi, sest keskne võim puudus.<ref name="LtGyg" /> On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">{{netiviide | URL = http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf?acceptTC=true | Pealkiri = On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs | Autor = Jon A. Hjaltalin | Failitüüp = pdf | Väljaanne = Transactions of the Ethnological Society of London, Vol. 6 (1868), pp. 176–182 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="Pyxg4">Short, William Rhuel. "Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas". Jefferson, NC: McFarland &, 2010.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur, Hálfdanarson. "Historical Dictionary of Iceland". Lanham, MD: Scarecrow, 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Karlsson, Gunnar. "The History of Iceland". Minneapolis Minn.: Univ. of Minneapolis, 2000.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">{{netiviide | URL = http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf | Pealkiri = The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion | Failitüüp = pdf | Keel = inglise}}</ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jóhannesson, Jón. "Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth". Tõlkinud Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press, 1974.</ref> <ref name="DHIlr">"lögrétta". Dictionary of Old Norse Prose / A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320</ref> <ref name="DHIfd">"fjórðungsdómr". A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] 28czi0dm8kv7j1uh0qxtzuvbie808b1 7231589 7231585 2026-09-10T07:36:12Z Sendrasendra 225202 /* Viited */ 7231589 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> Kõige mõjukamad juhid olid pealikud ehk ''[[goði]]''{{'}}d (ainsuses ''goði'', mitmuses ''goðar''), kelle võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest. Tema nimega seotud algupärast seadustekogu ei ole säilinud.<ref name="uCd0L" /> Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis kogunes igal aastal suve alguses umbes kaheks nädalaks. Þingvelliril kogunesid islandlased kogu maalt, et arutada ja lahendada õigusküsimusi, osaleda seadusandlikus tegevuses ning tegelda kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks [[neljandik]]uks ehk veerandkonnaks (mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Seadusekuulutaja valiti Alþingil. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut (''fjórðungsdómur''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega javõis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". Vaba riigi ajal ei viidud [[Þingvellir]]il täide keskse võimu korraldatud hukkamisi ega muid karistusi, sest keskne võim puudus.<ref name="LtGyg" /> On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">Short, William Rhuel. "Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas". Jefferson, NC: McFarland &, 2010.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur, Hálfdanarson. "Historical Dictionary of Iceland". Lanham, MD: Scarecrow, 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Karlsson, Gunnar. "The History of Iceland". Minneapolis Minn.: Univ. of Minneapolis, 2000.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">{{netiviide | URL = http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf | Pealkiri = The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion | Failitüüp = pdf | Keel = inglise}}</ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jóhannesson, Jón. "Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth". Tõlkinud Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press, 1974.</ref> <ref name="DHIlr">"lögrétta". Dictionary of Old Norse Prose / A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320</ref> <ref name="DHIfd">"fjórðungsdómr". A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] 4degdke8wf1ljcybqjl8fp9dxoe5dzs 7231596 7231589 2026-09-10T07:42:04Z Sendrasendra 225202 /* Goðorð{{'}}ide süsteem */ 7231596 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest. Tema nimega seotud algupärast seadustekogu ei ole säilinud.<ref name="uCd0L" /> Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis kogunes igal aastal suve alguses umbes kaheks nädalaks. Þingvelliril kogunesid islandlased kogu maalt, et arutada ja lahendada õigusküsimusi, osaleda seadusandlikus tegevuses ning tegelda kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks [[neljandik]]uks ehk veerandkonnaks (mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Seadusekuulutaja valiti Alþingil. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut (''fjórðungsdómur''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega javõis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". Vaba riigi ajal ei viidud [[Þingvellir]]il täide keskse võimu korraldatud hukkamisi ega muid karistusi, sest keskne võim puudus.<ref name="LtGyg" /> On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">Short, William Rhuel. "Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas". Jefferson, NC: McFarland &, 2010.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur, Hálfdanarson. "Historical Dictionary of Iceland". Lanham, MD: Scarecrow, 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Karlsson, Gunnar. "The History of Iceland". Minneapolis Minn.: Univ. of Minneapolis, 2000.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">{{netiviide | URL = http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf | Pealkiri = The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion | Failitüüp = pdf | Keel = inglise}}</ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jóhannesson, Jón. "Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth". Tõlkinud Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press, 1974.</ref> <ref name="DHIlr">"lögrétta". Dictionary of Old Norse Prose / A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320</ref> <ref name="DHIfd">"fjórðungsdómr". A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] dohxl5u78njsccbcz8p06v7eo35phgw 7231603 7231596 2026-09-10T07:48:12Z Sendrasendra 225202 /* Viited */ 7231603 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest. Tema nimega seotud algupärast seadustekogu ei ole säilinud.<ref name="uCd0L" /> Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis kogunes igal aastal suve alguses umbes kaheks nädalaks. Þingvelliril kogunesid islandlased kogu maalt, et arutada ja lahendada õigusküsimusi, osaleda seadusandlikus tegevuses ning tegelda kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks [[neljandik]]uks ehk veerandkonnaks (mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Seadusekuulutaja valiti Alþingil. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut (''fjórðungsdómur''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega javõis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". Vaba riigi ajal ei viidud [[Þingvellir]]il täide keskse võimu korraldatud hukkamisi ega muid karistusi, sest keskne võim puudus.<ref name="LtGyg" /> On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur, Hálfdanarson. "Historical Dictionary of Iceland". Lanham, MD: Scarecrow, 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Karlsson, Gunnar. "The History of Iceland". Minneapolis Minn.: Univ. of Minneapolis, 2000.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">{{netiviide | URL = http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf | Pealkiri = The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion | Failitüüp = pdf | Keel = inglise}}</ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jóhannesson, Jón. "Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth". Tõlkinud Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press, 1974.</ref> <ref name="DHIlr">"lögrétta". Dictionary of Old Norse Prose / A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320</ref> <ref name="DHIfd">"fjórðungsdómr". A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] tcjtbimzlm6n5q0mpb3nmp450jfmr7k 7231607 7231603 2026-09-10T07:51:27Z Sendrasendra 225202 /* Goðorð{{'}}ide süsteem */ 7231607 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis kogunes igal aastal suve alguses umbes kaheks nädalaks. Þingvelliril kogunesid islandlased kogu maalt, et arutada ja lahendada õigusküsimusi, osaleda seadusandlikus tegevuses ning tegelda kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks [[neljandik]]uks ehk veerandkonnaks (mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Seadusekuulutaja valiti Alþingil. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut (''fjórðungsdómur''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega javõis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". Vaba riigi ajal ei viidud [[Þingvellir]]il täide keskse võimu korraldatud hukkamisi ega muid karistusi, sest keskne võim puudus.<ref name="LtGyg" /> On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur, Hálfdanarson. "Historical Dictionary of Iceland". Lanham, MD: Scarecrow, 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Karlsson, Gunnar. "The History of Iceland". Minneapolis Minn.: Univ. of Minneapolis, 2000.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">{{netiviide | URL = http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf | Pealkiri = The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion | Failitüüp = pdf | Keel = inglise}}</ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jóhannesson, Jón. "Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth". Tõlkinud Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press, 1974.</ref> <ref name="DHIlr">"lögrétta". Dictionary of Old Norse Prose / A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320</ref> <ref name="DHIfd">"fjórðungsdómr". A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] p9mb0f50jn0s95zrgtnehzvidgprjoz 7231613 7231607 2026-09-10T07:54:49Z Sendrasendra 225202 /* Viited */ 7231613 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis kogunes igal aastal suve alguses umbes kaheks nädalaks. Þingvelliril kogunesid islandlased kogu maalt, et arutada ja lahendada õigusküsimusi, osaleda seadusandlikus tegevuses ning tegelda kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks [[neljandik]]uks ehk veerandkonnaks (mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Seadusekuulutaja valiti Alþingil. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut (''fjórðungsdómur''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega javõis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". Vaba riigi ajal ei viidud [[Þingvellir]]il täide keskse võimu korraldatud hukkamisi ega muid karistusi, sest keskne võim puudus.<ref name="LtGyg" /> On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur, Hálfdanarson. "Historical Dictionary of Iceland". Lanham, MD: Scarecrow, 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Karlsson, Gunnar. "The History of Iceland". Minneapolis Minn.: Univ. of Minneapolis, 2000.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jóhannesson, Jón. "Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth". Tõlkinud Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press, 1974.</ref> <ref name="DHIlr">"lögrétta". Dictionary of Old Norse Prose / A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320</ref> <ref name="DHIfd">"fjórðungsdómr". A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] l7i6oswn1taqh6fmnrft09zrfpcpx9v 7231614 7231613 2026-09-10T07:57:09Z Sendrasendra 225202 /* Goðorð{{'}}ide süsteem */ 7231614 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks [[neljandik]]uks ehk veerandkonnaks (mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Seadusekuulutaja valiti Alþingil. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut (''fjórðungsdómur''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega javõis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". Vaba riigi ajal ei viidud [[Þingvellir]]il täide keskse võimu korraldatud hukkamisi ega muid karistusi, sest keskne võim puudus.<ref name="LtGyg" /> On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur, Hálfdanarson. "Historical Dictionary of Iceland". Lanham, MD: Scarecrow, 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Karlsson, Gunnar. "The History of Iceland". Minneapolis Minn.: Univ. of Minneapolis, 2000.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jóhannesson, Jón. "Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth". Tõlkinud Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press, 1974.</ref> <ref name="DHIlr">"lögrétta". Dictionary of Old Norse Prose / A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320</ref> <ref name="DHIfd">"fjórðungsdómr". A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] l8kv097r6gwq44wm02cnrkx5dj8gpi2 7231617 7231614 2026-09-10T07:59:19Z Sendrasendra 225202 /* Viited */ 7231617 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks [[neljandik]]uks ehk veerandkonnaks (mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Seadusekuulutaja valiti Alþingil. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut (''fjórðungsdómur''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega javõis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". Vaba riigi ajal ei viidud [[Þingvellir]]il täide keskse võimu korraldatud hukkamisi ega muid karistusi, sest keskne võim puudus.<ref name="LtGyg" /> On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Karlsson, Gunnar. "The History of Iceland". Minneapolis Minn.: Univ. of Minneapolis, 2000.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jóhannesson, Jón. "Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth". Tõlkinud Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press, 1974.</ref> <ref name="DHIlr">"lögrétta". Dictionary of Old Norse Prose / A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320</ref> <ref name="DHIfd">"fjórðungsdómr". A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] p6i3r04kom6h1n1dal9ccz9nqior2e8 7231619 7231617 2026-09-10T08:07:04Z Sendrasendra 225202 /* Goðorð{{'}}ide süsteem */ 7231619 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Seadusekuulutaja valiti Alþingil. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut (''fjórðungsdómur''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega javõis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". Vaba riigi ajal ei viidud [[Þingvellir]]il täide keskse võimu korraldatud hukkamisi ega muid karistusi, sest keskne võim puudus.<ref name="LtGyg" /> On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Karlsson, Gunnar. "The History of Iceland". Minneapolis Minn.: Univ. of Minneapolis, 2000.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jóhannesson, Jón. "Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth". Tõlkinud Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press, 1974.</ref> <ref name="DHIlr">"lögrétta". Dictionary of Old Norse Prose / A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320</ref> <ref name="DHIfd">"fjórðungsdómr". A Lexicon of Medieval Nordic Law. School of Advanced Study, University of London. https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] jl64wg5chy2mchrgi56t5lg3hee3xyi 7231623 7231619 2026-09-10T08:20:19Z Sendrasendra 225202 /* Viited */ 7231623 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Seadusekuulutaja valiti Alþingil. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut (''fjórðungsdómur''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega javõis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". Vaba riigi ajal ei viidud [[Þingvellir]]il täide keskse võimu korraldatud hukkamisi ega muid karistusi, sest keskne võim puudus.<ref name="LtGyg" /> On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Karlsson, Gunnar. "The History of Iceland". Minneapolis Minn.: Univ. of Minneapolis, 2000.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jóhannesson, Jón. "Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth". Tõlkinud Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press, 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] 8fc6sjuwpbqnr95pj1w55lwlit6qvqn 7231625 7231623 2026-09-10T08:26:35Z Sendrasendra 225202 /* Goðorð{{'}}ide süsteem */ 7231625 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut (''fjórðungsdómur''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega javõis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". Vaba riigi ajal ei viidud [[Þingvellir]]il täide keskse võimu korraldatud hukkamisi ega muid karistusi, sest keskne võim puudus.<ref name="LtGyg" /> On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Karlsson, Gunnar. "The History of Iceland". Minneapolis Minn.: Univ. of Minneapolis, 2000.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jóhannesson, Jón. "Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth". Tõlkinud Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press, 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] 7sktxluv9nh0t5xa7l182a62d0y2aw6 7231626 7231625 2026-09-10T08:28:47Z Sendrasendra 225202 /* Viited */ 7231626 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut (''fjórðungsdómur''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega javõis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". Vaba riigi ajal ei viidud [[Þingvellir]]il täide keskse võimu korraldatud hukkamisi ega muid karistusi, sest keskne võim puudus.<ref name="LtGyg" /> On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Karlsson, Gunnar. "The History of Iceland". Minneapolis Minn.: Univ. of Minneapolis, 2000.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] gvcm09351mmrm1bzrloym8msabzzv9e 7231632 7231626 2026-09-10T08:32:35Z Sendrasendra 225202 /* Kohtusüsteem */ 7231632 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur']]'). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega javõis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". Vaba riigi ajal ei viidud [[Þingvellir]]il täide keskse võimu korraldatud hukkamisi ega muid karistusi, sest keskne võim puudus.<ref name="LtGyg" /> On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Karlsson, Gunnar. "The History of Iceland". Minneapolis Minn.: Univ. of Minneapolis, 2000.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] 8s3oqsvfpgzr3wh7x0009x91o0fhk00 7231634 7231632 2026-09-10T08:33:13Z Sendrasendra 225202 /* Kohtusüsteem */ 7231634 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega javõis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". Vaba riigi ajal ei viidud [[Þingvellir]]il täide keskse võimu korraldatud hukkamisi ega muid karistusi, sest keskne võim puudus.<ref name="LtGyg" /> On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Karlsson, Gunnar. "The History of Iceland". Minneapolis Minn.: Univ. of Minneapolis, 2000.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] f69jnqxlglzg0km5zzrk1uu84tu8wip 7231641 7231634 2026-09-10T08:38:19Z Sendrasendra 225202 /* Viited */ 7231641 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega javõis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". Vaba riigi ajal ei viidud [[Þingvellir]]il täide keskse võimu korraldatud hukkamisi ega muid karistusi, sest keskne võim puudus.<ref name="LtGyg" /> On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] db3dovd1oixkn8kklkmos3qvmczgjdy 7231645 7231641 2026-09-10T08:40:39Z Sendrasendra 225202 /* Kohtusüsteem */ 7231645 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Byock, Jesse L. "Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power". Berkeley: University of California Press, 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] 692erpudwjncuagjwqhg6fdn8iioioh 7231646 7231645 2026-09-10T08:43:38Z Sendrasendra 225202 /* Viited */ 7231646 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">{{netiviide | URL = http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html | Pealkiri = Privatization, Viking Style: Model or Misfortune? | Autor = Roderick T. Long | Aeg = 06.06.2002 | Keel = inglise}}</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] suu3edbqjeqau43pg1xvzh1o0ukni7z 7231652 7231646 2026-09-10T08:47:42Z Sendrasendra 225202 /* Viited */ 7231652 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks „[[Njáli saaga]]“ ja „[[Laxdæla saaga]]“ sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] ajv35at8j61b6mksmic58m055fps6i0 7231653 7231652 2026-09-10T08:50:09Z Sendrasendra 225202 /* Kohtusüsteem */ 7231653 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. 2006. "Hernaðarsaga Íslands : 1170–1581", Pjaxi. Reykjavík; pg. 76</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] ctb41qoegxj54z2son7dck9l3mrfpty 7231654 7231653 2026-09-10T08:53:40Z Sendrasendra 225202 /* Viited */ 7231654 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]'').<ref name="OxBnb" /> Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006, lk 76.</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] 38q8kuey8ttk16a1r792my23x4wrnxx 7231660 7231654 2026-09-10T08:56:24Z Sendrasendra 225202 /* Allakäik ja langus */ 7231660 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud alatist sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid. Vägede suurus jäi üldiselt suhteliselt väikeseks. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel. Neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="LtGyg" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]''). Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006, lk 76.</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] jxcdcgb69fa1vt36pl5vzr2mwjdkvcz 7231667 7231660 2026-09-10T09:00:57Z Sendrasendra 225202 /* Sõjapidamine */ 7231667 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] Alþingil umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt. Alþingi otsuse kohaselt sai kristlus Islandi ametlikuks usundiks, kuigi mõningaid varasemaid kombeid lubati teatud tingimustel eraviisiliselt jätkata.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe aitas vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud püsivat sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid, kuid lahingutes hukkus suhteliselt vähe inimesi. Keskmises lahingus osales alla tuhande mehe ja keskmine kaotuste määr oli umbes 15%. Väikest hukkunute arvu on seostatud Islandi verevaenu traditsiooniga, mille kohaselt ei peetud lüüasaanud väe täielikku tapmist auväärseks.<ref name="rcJQJ" /> Võitjad võisid tabatud vastaseid mõnikord siiski hukata. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel ning neil ei olnud kasutada püsivat riiklikku sõjaväge. ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]''). Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006, lk 76.</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] pb1laynzqdge4ma5b923tnq2q0pe0m3 7231673 7231667 2026-09-10T09:09:47Z Sendrasendra 225202 /* Kohtusüsteem */ 7231673 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] [[Alþingi]]l umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt, kuigi kristlaste ja paganate vastasseis oli muutunud nii teravaks, et ähvardas puhkeda relvastatud konflikt. Vaidluse lahendamine anti seadusekuulutaja [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] otsustada ja mõlemad pooled nõustusid tema otsusega. Þorgeir leidis, et kahe erineva seaduse ja usundi kehtestamine viiks maa lõhenemise ja vägivallani, ja otsustas, et kogu Islandil peab kehtima üks seadus ja üks usund. Kristlus kuulutati Islandi ametlikuks usundiks, kuid kompromissi osana lubati paganatel esialgu mõningaid oma kombeid eraviisiliselt jätkata, sealhulgas ohverdamist, laste väljapanemist ja hobuseliha söömist.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe võimaldas vältida kristlaste ja paganate vahelist kodusõda, vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel ning säilitada ühise õiguskorra.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud püsivat sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid, kuid lahingutes hukkus suhteliselt vähe inimesi. Keskmises lahingus osales alla tuhande mehe ja keskmine kaotuste määr oli umbes 15%. Väikest hukkunute arvu on seostatud Islandi verevaenu traditsiooniga, mille kohaselt ei peetud lüüasaanud väe täielikku tapmist auväärseks.<ref name="rcJQJ" /> Võitjad võisid tabatud vastaseid mõnikord siiski hukata. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel ning neil ei olnud kasutada püsivat riiklikku sõjaväge. ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]''). Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006, lk 76.</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] a7lbvbfimytgbyeb2hkny6tcjauzncq 7231676 7231673 2026-09-10T09:32:25Z Sendrasendra 225202 /* Kohtusüsteem */ 7231676 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] [[Alþingi]]l umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt, kuigi kristlaste ja paganate vastasseis oli muutunud nii teravaks, et ähvardas puhkeda relvastatud konflikt. Vaidluse lahendamine anti seadusekuulutaja [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] otsustada ja mõlemad pooled nõustusid tema otsusega. Þorgeir leidis, et kahe erineva seaduse ja usundi kehtestamine viiks maa lõhenemise ja vägivallani, ja otsustas, et kogu Islandil peab kehtima üks seadus ja üks usund. Kristlus kuulutati Islandi ametlikuks usundiks, kuid kompromissi osana lubati paganatel esialgu mõningaid oma kombeid eraviisiliselt jätkata, sealhulgas ohverdamist, laste väljapanemist ja hobuseliha söömist.<ref name="pgVUJ" /> Ristiusustamise kokkulepe võimaldas vältida kristlaste ja paganate vahelist kodusõda, vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel ning säilitada ühise õiguskorra.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud püsivat sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid, kuid lahingutes hukkus suhteliselt vähe inimesi. Keskmises lahingus osales alla tuhande mehe ja keskmine kaotuste määr oli umbes 15%. Väikest hukkunute arvu on seostatud Islandi verevaenu traditsiooniga, mille kohaselt ei peetud lüüasaanud väe täielikku tapmist auväärseks.<ref name="rcJQJ" /> Võitjad võisid tabatud vastaseid mõnikord siiski hukata. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel ning neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge. ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]''). Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006, lk 76.</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] 3fp5tux6hz7cf71y41sxgv6i0tf8ra6 7231689 7231676 2026-09-10T10:03:13Z Sendrasendra 225202 /* Kohtusüsteem */ 7231689 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ===Olulisemad seadusekuulutajad=== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] [[Alþingi]]l umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt, kuigi kristlaste ja paganate vastasseis oli muutunud nii teravaks, et ähvardas puhkeda relvastatud konflikt. Vaidluse lahendamine anti seadusekuulutaja [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] otsustada ja mõlemad pooled nõustusid tema otsusega. Þorgeir leidis, et kahe erineva seaduse ja usundi kehtestamine viiks maa lõhenemise ja vägivallani, ja otsustas, et kogu Islandil peab kehtima üks seadus ja üks usund.<ref name="pgVUJ" /> Kristlus kuulutati Islandi ametlikuks usundiks, kuid kompromissi osana lubati esialgu järgida vastsündinute hülgamise ja hobuseliha söömise tava<ref>Ari Þorgilsson. ''Íslendingabók'': ''of barnaútburð skyldu standa in fornu lög ok of hrossakjötsát''.</ref> ning paganlikke ohverdusi lubati eraviisiliselt jätkata. Hobuseliha söömist peeti kristluses keelatuks selle seose tõttu Põhjamaade paganlike kommetega. Mõni aasta hiljem need erandid kaotati. Ristiusustamise kokkulepe võimaldas vältida kristlaste ja paganate vahelist kodusõda, vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel ning säilitada ühise õiguskorra.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud püsivat sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid, kuid lahingutes hukkus suhteliselt vähe inimesi. Keskmises lahingus osales alla tuhande mehe ja keskmine kaotuste määr oli umbes 15%. Väikest hukkunute arvu on seostatud Islandi verevaenu traditsiooniga, mille kohaselt ei peetud lüüasaanud väe täielikku tapmist auväärseks.<ref name="rcJQJ" /> Võitjad võisid tabatud vastaseid mõnikord siiski hukata. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel ning neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge. ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]''). Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006, lk 76.</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] rpfpilgt357zzuacmoazxhqvtagrp4y 7231711 7231689 2026-09-10T10:51:03Z Sendrasendra 225202 /* Olulisemad seadusekuulutajad */ 7231711 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ==Olulisemad seadusekuulutajad== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] [[Alþingi]]l umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt, kuigi kristlaste ja paganate vastasseis oli muutunud nii teravaks, et ähvardas puhkeda relvastatud konflikt. Vaidluse lahendamine anti seadusekuulutaja [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] otsustada ja mõlemad pooled nõustusid tema otsusega. Þorgeir leidis, et kahe erineva seaduse ja usundi kehtestamine viiks maa lõhenemise ja vägivallani, ja otsustas, et kogu Islandil peab kehtima üks seadus ja üks usund.<ref name="pgVUJ" /> Kristlus kuulutati Islandi ametlikuks usundiks, kuid kompromissi osana lubati esialgu järgida vastsündinute hülgamise ja hobuseliha söömise tava<ref>Ari Þorgilsson. ''Íslendingabók'': ''of barnaútburð skyldu standa in fornu lög ok of hrossakjötsát''.</ref> ning paganlikke ohverdusi lubati eraviisiliselt jätkata. Hobuseliha söömist peeti kristluses keelatuks selle seose tõttu Põhjamaade paganlike kommetega. Mõni aasta hiljem need erandid kaotati. Ristiusustamise kokkulepe võimaldas vältida kristlaste ja paganate vahelist kodusõda, vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel ning säilitada ühise õiguskorra.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed. Mõnes käsitluses on Islandi sõjalist korraldust võrreldud Norra omaga.<ref name="rcJQJ" /> Islandil ei kujunenud püsivat sõjaväge ega keskset sõjalist võimu. Sõjaline jõud sõltus pealike suutlikkusest koguda oma toetajaid. Seetõttu olid poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid, kuid lahingutes hukkus suhteliselt vähe inimesi. Keskmises lahingus osales alla tuhande mehe ja keskmine kaotuste määr oli umbes 15%. Väikest hukkunute arvu on seostatud Islandi verevaenu traditsiooniga, mille kohaselt ei peetud lüüasaanud väe täielikku tapmist auväärseks.<ref name="rcJQJ" /> Võitjad võisid tabatud vastaseid mõnikord siiski hukata. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel ning neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge. ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]''). Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006, lk 76.</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] ckwckyujuzdpl5778ujuwnezmp0hy9p 7231712 7231711 2026-09-10T11:16:39Z Sendrasendra 225202 /* Ühiskond ja ajalooallikad */ 7231712 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ==Olulisemad seadusekuulutajad== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] [[Alþingi]]l umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt, kuigi kristlaste ja paganate vastasseis oli muutunud nii teravaks, et ähvardas puhkeda relvastatud konflikt. Vaidluse lahendamine anti seadusekuulutaja [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] otsustada ja mõlemad pooled nõustusid tema otsusega. Þorgeir leidis, et kahe erineva seaduse ja usundi kehtestamine viiks maa lõhenemise ja vägivallani, ja otsustas, et kogu Islandil peab kehtima üks seadus ja üks usund.<ref name="pgVUJ" /> Kristlus kuulutati Islandi ametlikuks usundiks, kuid kompromissi osana lubati esialgu järgida vastsündinute hülgamise ja hobuseliha söömise tava<ref>Ari Þorgilsson. ''Íslendingabók'': ''of barnaútburð skyldu standa in fornu lög ok of hrossakjötsát''.</ref> ning paganlikke ohverdusi lubati eraviisiliselt jätkata. Hobuseliha söömist peeti kristluses keelatuks selle seose tõttu Põhjamaade paganlike kommetega. Mõni aasta hiljem need erandid kaotati. Ristiusustamise kokkulepe võimaldas vältida kristlaste ja paganate vahelist kodusõda, vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel ning säilitada ühise õiguskorra.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Islandil ei olnud alatist sõjaväge ega keskvõimu korraldatud ''[[leiðangr]]''{{'}}i süsteemi nagu Norras. Relvastatud mehed koguti peamiselt ''goði''{{'}}de ja nende toetajate kaudu. Sõjaline jõud põhines seega pealike isiklikel sidemetel oma toetajatega. Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed.<ref name="rcJQJ" /> Poliitilised, õiguslikud ja sõjalised suhted olid seega tihedalt seotud. [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid, kuid lahingutes hukkus suhteliselt vähe inimesi. Keskmises lahingus osales alla tuhande mehe ja keskmine kaotuste määr oli umbes 15%. Väikest hukkunute arvu on seostatud Islandi verevaenu traditsiooniga, mille kohaselt ei peetud lüüasaanud väe täielikku tapmist auväärseks.<ref name="rcJQJ" /> Võitjad võisid tabatud vastaseid mõnikord siiski hukata. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel ning neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge. ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]''). Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006, lk 76.</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] nxiojkiihhvot7mf3czb153g9okl83p 7231713 7231712 2026-09-10T11:19:55Z Sendrasendra 225202 /* Sõjapidamine */ 7231713 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ==Olulisemad seadusekuulutajad== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". On ka väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond rahumeelse ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> [[Islandi ristiusustamine]] [[Alþingi]]l umbes aastal 1000 toimus suhteliselt rahumeelselt, kuigi kristlaste ja paganate vastasseis oli muutunud nii teravaks, et ähvardas puhkeda relvastatud konflikt. Vaidluse lahendamine anti seadusekuulutaja [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] otsustada ja mõlemad pooled nõustusid tema otsusega. Þorgeir leidis, et kahe erineva seaduse ja usundi kehtestamine viiks maa lõhenemise ja vägivallani, ja otsustas, et kogu Islandil peab kehtima üks seadus ja üks usund.<ref name="pgVUJ" /> Kristlus kuulutati Islandi ametlikuks usundiks, kuid kompromissi osana lubati esialgu järgida vastsündinute hülgamise ja hobuseliha söömise tava<ref>Ari Þorgilsson. ''Íslendingabók'': ''of barnaútburð skyldu standa in fornu lög ok of hrossakjötsát''.</ref> ning paganlikke ohverdusi lubati eraviisiliselt jätkata. Hobuseliha söömist peeti kristluses keelatuks selle seose tõttu Põhjamaade paganlike kommetega. Mõni aasta hiljem need erandid kaotati. Ristiusustamise kokkulepe võimaldas vältida kristlaste ja paganate vahelist kodusõda, vältida ühiskonna lõhenemist kristlaste ja paganate vahel ning säilitada ühise õiguskorra.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik võim, kohtuvõim ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel 1117–1118 kirjutati Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses üles. Töö toimus [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. Vaba riigi seadused said hiljem nimeks "[[Grágás]]" ("Hallhani"). Need on säilinud mitmes käsikirjakatkes ja kahes vaba riigi lõpuaastail kirjutatud pärgamendikäsikirjas. Hafliði Mássoni juhtimisel koostatud varasem seadustekogu ei ole tervikuna säilinud.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik korraldus ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna kohta, kuid nende kirjelduste kasutamisel ajalooallikana tuleb arvestada, et need pandi kirja mitu sajandit pärast kirjeldatud sündmusi. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab muu hulgas [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte. Saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandi sõjaline korraldus põhines peamiselt vabade meeste ja nende pealike mobiliseerimisel. Relvastatud mehed organiseeriti seisuse ja varustuse järgi üksusteks, mis moodustasid suuremaid väekoondisi. Islandil ei olnud alatist sõjaväge ega keskvõimu korraldatud ''[[leiðangr]]''{{'}}i süsteemi nagu Norras. Sõjaline jõud põhines pealike isiklikel sidemetel oma toetajatega.<ref name="rcJQJ" /> Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe kohta. Sõjapidamises olid olulisel kohal jalgsi võitlevad mehed, kes jagunesid kergeks, keskmiseks ja raskeks jalaväeks; vibukütid ja lingutajad tegutsesid jalaväeüksuste koosseisus kergelt relvastatud toetavate võitlejatena.<ref name="rcJQJ" /> Enne vaba riigi lõppu oli Islandile rajatud vähemalt 21 kindlust ja linnust.<ref name="rcJQJ" /> [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks. Nende käigus toimus relvastatud kokkupõrkeid, kuid lahingutes hukkus suhteliselt vähe inimesi. Keskmises lahingus osales alla tuhande mehe ja keskmine kaotuste määr oli umbes 15%. Väikest hukkunute arvu on seostatud Islandi verevaenu traditsiooniga, mille kohaselt ei peetud lüüasaanud väe täielikku tapmist auväärseks.<ref name="rcJQJ" /> Võitjad võisid tabatud vastaseid mõnikord siiski hukata. Pealike võim põhines endiselt isiklike toetajate võrgustikel ning neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge. ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. [[Norra kuningas]] hakkas 13. sajandi esimesel poolel Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma. Kuningas püüdis Islandi pealikke mõjutada ja neid oma võimuga siduda. Sisekonfliktid suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]''). Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006, lk 76.</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] 1w08mi6r3cuq7d4meumgbkwexgnbrqm Kaitseväe juhataja 0 366823 7231500 6895740 2026-09-09T21:25:08Z ~2026-48890-36 237255 Merilo auaste 7231500 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Eesti kaitseväe juhatajast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kaitseväe juhataja (täpsustus)]]}} {{Toimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{Täienda}} [[Pilt:Andrus Merilo 2024.jpg|pisi| [[Andrus Merilo]], Kaitseväe juhataja]] [[File:Flags of Estonia - Commander-in-Chief.svg|pisi|Kaitseväe juhataja lipp]] '''Kaitseväe juhataja''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] [[kõrgeim juht]]. Kaitseväe juhataja allub [[Eesti kaitseminister|kaitseministrile]], kusjuures kaitseministril ei ole käsuõigust Kaitseväe juhataja üle.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/105052017003?leiaKehtiv#para23 Kaitseväe korralduse seadus § 23] (vaadatud 15. jaanuar 2018).</ref> Kaitseväe juhataja ametiaja pikkus on viis aastat, kuid valitsusel on õigus pikendada seda kahe aasta võrra. == Loend == {| class="wikitable" |+Kaitseväe juhatajad läbi aegade !Nimi !Auaste !Ametiaeg !Väeliik |- |[[Johan Laidoner]] |kindral |1918–1920; 1924–1925; 1934–1940 |Maavägi |- |[[Gustav Jonson]] |kindralmajor |22. juuni 1940 – 3. september 1940 |Maavägi/Ratsavägi |- |[[Jaan Maide]] |kindralmajor |1944 |Maavägi |- |[[Aleksander Einseln]] |kindral |4. mai 1993 – 20. detsember 1995 |Maavägi |- |[[Johannes Kert]] |kindralleitnant |23. jaanuar 1996 – 29. august 2000 |Maavägi |- |[[Tarmo Kõuts]] |viitseadmiral |21. september 2000 – 15. november 2006 |Merevägi |- |[[Ants Laaneots]] |kindral |5. detsember 2006 – 5. detsember 2011 |Maavägi |- |[[Riho Terras]] |kindral |5. detsember 2011 – 5. detsember 2018 |Maavägi |- |[[Martin Herem]] |kindral |5. detsember 2018 – 28. juuni 2024 |Maavägi |- |[[Andrus Merilo]] |kindralleitnant |28. juuni 2024 – ... |Maavägi |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti kaitseväe juhatajad| ]] [[Kategooria:Eesti kaitsevägi]] rzdg0lq8qbmqn7naiuiyl3o5xqm3bak Tallinna linna noortevolikogu 0 369249 7231359 7190058 2026-09-09T14:48:32Z ~2026-48888-99 237228 /* II juhatus */ 7231359 wikitext text/x-wiki {{Infokast esinduskogu | nimi = Tallinna linna noortevolikogu | juht_nimetus = Esinaine | juht_nimi = Johanna Kuus | tüüp = [[Kohalik omavalitsus|Kohaliku omavalitsuse]] [[noortevolikogu]] | juht_partei = 1. detsembrist 2025 | asutatud = 2011 | embleem = Noortevolikogu logo 2025.png | juht2_nimetus = Aseesimees | juht2_nimi = Jan Hendrik Järvemets | juht2_partei = 1. detsembrist 2025 | juht3_nimetus = Aseesinaine | juht3_nimi = Darja Šklovskaja | juht3_partei = 1. detsembrist 2025 | kohti = 26 | kohtade_jaotus1 = Tallinn_noortevolikogu_2025.svg | volituste_kestus = Kaks aastat | valimissüsteem = Proportsionaalne | viimased_valimised = 16. november 2025 | järgmised_valimised = 14. november 2027 | kogunemispaik1 = [[Endla tänav]] 22, [[Tallinn]] | veebileht = https://www.tallinn.ee/et/noortevolikogu | kooseis = 11. koosseis | komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 8 alalist komisjoni|Haridus- ja kultuurikomisjon|Revisjonikomisjon|Erasmus+ komisjon|Linnakeskkonnakomisjon|Meediakomisjon|Väliskomisjon|Tervise- ja heaolukomisjon|Noorte osaluse ja kaasatuse komisjon}} }}'''Tallinna linna noortevolikogu''' (TLNV) on [[Tallinna Linnavalitsus|Tallinna linnavalitsus]]e juures tegutsev Tallinna noortest koosnev nõuandva õigusega osaluskogu, mis esindab Tallinna noorte huve. Noortevolikogu tegevus rajaneb demokraatia põhimõtetel, liikmete omaalgatusel ja ühistegevusel. TLNV annab arenguvõimalusi kõikidele oma liikmetele ja seisab selle eest, et Tallinna noored saaksid efektiivselt oma häält linnavõimudele kuuldavaks teha.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Mis on noortevolikogu? |url=https://www.tallinn.ee/et/noortevolikogu/mis-noortevolikogu |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250619225443/https://www.tallinn.ee/et/noortevolikogu/mis-noortevolikogu |arhiivimisaeg=2025-06-19 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=Tallinn |keel=et |url-olek=töötab }}</ref><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/416062021002 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Tallinna linna noortevolikogu on poliitiliselt neutraalne organisatsioon, mille missioon on noorte kaasatus kõigil tasanditel otsustusprotsessidesse, kus nende arvamusega arvestatakse, ning linn, kus on noorte loodud mitmekülgsed võimalused eneseteostuseks ja oma arvamuse avaldamiseks.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> ==Tegevus== Noortevolikogu põhitegevus on kaasata noori aktiivselt osalema ühiskondliku elu korraldamises.<ref name="esileht">[http://www.tallinn.ee/noortevolikogu/ Tallinna linna noortevolikogu koduleht] (vaadatud 29. mai 2014)</ref> Organisatsioon tegeleb nii noortepoliitika kui ka nooreüritustega. Traditsioonilised üritused on Tallinna ja Harjumaa osaluskohvik, Tallinna Linnavolikogu Simulatsioon, Tallinna noorte visioonikonverents ja Tallinna linnaosade ümarlauad. Noortevolikogu saab poliitilise sisendi oma ürituste kaudu ning liikmetelt, kes esindavad noortevolikogus Tallinna noorte huvirühmi. Noortevolikogul on ka poliitilise reageerimise kohustus, mis tähendab, et ta peab avaldama arvamust noori puudutavatel teemadel Tallinnas. Noortevolikogu annab iga aasta detsembris välja Tallinna noorte õiguste edendaja tiitli, millega kaasneb Kuldse Käbi auhind. 2012. aastal pälvis tunnustuse Karmen Koit, Tallinna Õpilasesinduse asutajaliige, ning 2013. aastal Grete Maria Neppo, [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] avaliku poliitika juht. ==Valimine== Noortevolikogus on 26 liiget, kes valitakse kaheks aastaks.<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Noortevolikogu tutvustus |url=https://www.tallinn.ee/et/noortevolikogu/mis-noortevolikogu}}</ref> 2021. aastal uuendatud noortevolikogu põhimääruse järgi valitakse volikokku liikmeid linnaosapõhiselt, et tagada noorte laiapõhjaline kaasatus ja eri piirkondade noorte esindatus. Mandaadid jaotati linnaosas elavate noorte arvu alusel. Uue koosseisu valimised toimuvad iga kahe aasta tagant novembri teisel täisnädalal, liikmed valitakse kaheks aastaks.<ref name=":3" /> ==Noortepoliitika== === Tallinna linna noortevolikogu poliitilised saavutused === * Tallinna Ülikooli ühistranspordipeatuse nime muutmine ja trammiliikluse tihendamine; * koostöös MTÜ Estonian Freeride Guildiga loonud Eesti esimese jalgratta hüppepargi Katleri tänava piirkonnas; * noorte osaluse deklaratsiooni Läänemere Riikide Subregionaalse Koostöö võrgustikus (Baltic Sea States Subregional Co-operation ehk BSSSC) algatamine; <ref name="BSSSC">[http://www.bsssc.com/ BSSSC koduleht] (vaadatud 29. mai 2014)</ref> * esimese legaalse grafitiseina loomine Tallinnas Lasnamäe linnaossa; <ref name="supergraafika">[http://tallinncity.postimees.ee/2327338/fotod-ja-video-lasnamael-avati-supergraafika-sein "Lasnamäel avati supergraafika sein"] (vaadatud 29. mai 2014, Tallinna Postimees, 05.10.2013)</ref> Näiteks 2014. aastal seisis noortevolikogu prügisortimise juurutamise eest Tallinna munitsipaalkoolides, hilisema ühistranspordi ja ekstreemspordi arengukava loomise eest. TLNV pikem eesmärk on Tallinnas tänavakunsti osaline legaliseerimine supergraafikana. == Sisekomisjonid == Noortevolikogus luuakse arutelu ja hääletuse läbi esimestel kohtumistel sisekomisjonid ehk alalised komisjonid. Nendele omakorda valitakse esimees või esinaine, kes võtab vastutuse komisjoniga tegeleda, korraldades koosolekuid ja arutelusid. Komisjonid loovad ka enda eesmärgid ja seejärel täidavad neid. === XI koosseisu sisekomisjonid === * Haridus- ja kultuurikomisjon, esimees Jan Hendrik Järvemets * Revisjonikomisjon, esinaine Johanna Kuus * Erasmus+ komisjon, esinaine Tuuli Lind * Linnakeskkonnakomisjon, esimees Raio Rene Järve * Meediakomisjon, esinaine Teele Muuga * Väliskomisjon, esimees Ako Monticelli * Tervise- ja heaolukomisjon, esinaine Darja Šklovskaja * Noorte osaluse ja kaasatuse komisjon, esimees Kristofer Peeter Vares == Põhisuunad == === XI koosseisu põhisuunad aastateks 2025-2027 === #Keskkond #Koostöö #Noorte kaasatus === IX koosseisu põhisuunad aastateks 2021–2023 === # Integratsioon ja suhtlus vene ja eesti koolide vahel # Koolitoidu kvaliteedi tõstmine # Ööliinide tagamine Tallinna linnale '''Tallinna linna noortevolikogu rõhutab ka järgmiste teemade tähtsust''' # Noortele kättesaadavam ja odavam psühholoogi nõustamine # Noortele seminaride ja kursuste korraldamine Tallinna linna noortevolikogu poolt # LGBT teemade teadlikkuse tõstmine koolides # Jalgrattateede parema ohutuse tagamine # Aidata kokku viia noort ja tööandjat === II koosseisu ettepanekud linna arenguks aastateks 2014–2017 === # Tasuta transport Tallinna üliõpilastele # Erivajadustega noorte transporditoetuse suurendamine # Hilisemad ühistranspordi väljumised # Jalgrattaparklate arendamine ja jalgrataste laenutuse loomine # Ekstreemspordi arengukava loomine # Kooli- ja linnastaadionite avamine spordihuviliste jaoks # Õpilasesinduste arendamine # Õpilaste osalemine koolidirektorite valimistes # Prügi sorteerimise alustamine koolides # Vormsi pargi lõplik korrastamine # Erahuvikoolide pearaha taastamine # Tallinna Keskraamatukogu avamine pühapäeviti <ref name="seisukohad">[https://web.archive.org/web/20140429184321/http://www.tallinn.ee/est/noortevolikogu/Seisukohad-2013 Tallinna linna noortevolikogu koduleht] (vaadatud 29. mai 2014)</ref> ==Koosseisud== [[Fail:Tallinna linna noortevolikogu XI koosseis.jpg|pisi|Tallinna linna noortevolikogu XI koosseis]][[File:Tallinna linna noortevolikogu II koosseis.jpg|thumb|Tallinna linna noortevolikogu II koosseis]] === Tallinna linna noortevolikogu XI koosseis 2025/2027<small><u><ref name=":0" /></u></small> === * '''Haabersti:''' Mihkel Joosep Ruut, Raul Vega Lehepuu, Maria Kossenkova * '''Kesklinn:''' Johanna Kuus, Ako Monticelli, Teele Muuga, Kristofer Peeter Vares * '''Kristiine:''' Jan Hendrik Järvemets, Raio Rene Järve * '''Lasnamäe:''' Dmitri Petrov, Kerlin Oidram, Janne Emilie Lasson, Akim Kern, Kelly Alliste * '''Mustamäe:''' Valeri Istraškin, Aleks Aunapu, Marko Ubei-Kon, Ell Juhani * '''Nõmme:''' Tuuli Lind, Rosanna Nero, Sten Martin Sassi * '''Pirita:''' Elis Carina Pärnsalu, Darja Šklovskaja * '''Põhja-Tallinn:''' Tuule Pihol, Mari Elsbet Sits, Velimir Tsõgankov === Tallinna linna noortevolikogu X koosseis 2023/2025<small><u><ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tallinna linna noortevolikogu XI koosseis 2025/2027 {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/noortevolikogu/noortevolikogu-koosseis-aastateks-2025-2027 |vaadatud=2026-01-25 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref></u></small> === * '''Haabersti:''' Edwina Kostjuk, Hans-Kaarel Laes, Jaana-Maria Froš * '''Kesklinn:''' Brit Maria Villand, Maria Säkki, Ranel Ruumet, Vadim Antifeev * '''Kristiine:''' Bogdan Janakov, Valter Veebel * '''Lasnamäe:''' Dmitri Sazanov, Jana Koževnikova, Jegor Tšumak, Johannes-Emmanuel Allas, Sofii Voomets * '''Mustamäe:''' Aleks Aunapu, Anastasia Kotšura, Linda Johanna Kägu, Milena Romanova * '''Nõmme:''' Esther Anna Heeney, Olivia Paet, Valeria Palusaar * '''Pirita:''' Darja Šklovskaja, Mariel Karilaid * '''Põhja-Tallinn:''' Aleksandra Morgunenko, Arseni Tsõgankov, Olga Kuchina Noortevolikogu koordinaator omavalitsuses on Marko Ool. === Tallinna linna noortevolikogu IX koosseis 2021/2023<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.tallinn.ee/est/noortevolikogu/Uudis-Tallinna-noortevolikogu-uus-koosseis-alustab-detsembris-tood |vaadatud=2022-02-16 |arhiivimisaeg=2022-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220216003308/https://www.tallinn.ee/est/noortevolikogu/Uudis-Tallinna-noortevolikogu-uus-koosseis-alustab-detsembris-tood |url-olek=ei tööta }}</ref> === * '''Haabersti:''' Hans-Kaarel Laes, Simon Liskmann, Elisabeth Viriassova * '''Kesklinn:''' Albert Klimberg, Erik-Joonatan Tepp, Rasmus Riim * '''Kristiine:''' Oliver Kiisk, Anna Latõševa * '''Lasnamäe:''' Johannes-Emmanuel Allas, Vita Valentina Astapova, Mark Jefimov, Marek Oras, Edgar Sobolevski * '''Mustamäe:''' Aleks Aunapu, Artjom Dubintšuk, Georg Ikkanen, Markus Markson * '''Nõmme:''' Karmen Kõiv, Pille-Riin Kõun, Anna Tammet * '''Pirita:''' Aleks Vain * '''Põhja-Tallinn:''' Aleksandr Platonov, Arseni Tsõgankov, Lorea-Lipaz Wisser == Juhatused == === XI koosseis (2025-27)<ref name=":1">https://www.tallinn.ee/et/noortevolikogu/kontakt</ref> === ==== I juhatus ==== * Esinaine: Johanna Kuus * Aseesimees: Jan Hendrik Järvemets * Aseesinaine: Darja Šklovskaja === X koosseis (2023-25)<ref name=":1" /> === ==== I juhatus ==== * Esimees: Arseni Tsõgankov * Aseesimees: Aleks Aunapu * Aseesinaine: Jana Koževnikova ==== II juhatus ==== * Esimees: Aleks Aunapu * Aseesimees: Arseni Tsõgankov * Aseesimees: Valter Espe (Junior) === IX koosseis (2021-23)<ref name=":1" /> === ==== I juhatus ==== * Esimees: Mark Jefimov * Aseesimees: Johannes Emmanuel Allas * Aseesimees: Rasmus Riim ==== II juhatus ==== * Esimees: Johannes Emmanuel Allas * Aseesimees: Mark Jefimov * Aseesimees: Arseni Tsõgankov ==Tunnustus== * 2012 – Eesti Noorteühenduste Liidu parim koostööprojekt "Tallinna noorte ümarlaud" * 2012 – Eesti Noorteühenduste Liidu parim noorteprojekt 2012 I-II koht "Väitlus Tallinna linna noortevolikogu ja Tallinna linnavolikogu vahel" * 2013 – Tallinna Suured Teod konkursil Tallinna Linnavolikogu Simulatsioon ja visioonikonverents "Alkoholi plussid" aukirjad * 2013 – Tallinna Noorte Suured Teod konkurss Suure Teo tiitli vääris Supergraafika konkurss * 2013 – Eesti Noorteühenduste Liidu parim noorteprojekt 2013 <nowiki>''</nowiki>Supergraafika konkurss<nowiki>''</nowiki> * 2013 – Eesti Noorteühenduste Liidu parim koostööprojekt "Tallinna Linnavolikogu Simulatsioon" * 2022 – Eesti Noorteühenduste Liidu "Aasta osaluskogu"<ref>{{Netiviide |kuupäev=7. detsember 2022 |pealkiri=Tallinna linna noortevolikogu on aasta osaluskogu 2022 |url=https://www.tallinn.ee/et/noorteinfo/uudis/tallinna-linna-noortevolikogu-aasta-osaluskogu-2022 |vaadatud=21. veebruaril 2024}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.tallinn.ee/noortevolikogu/ Koduleht] * [https://www.youtube.com/channel/UCEemFHmlovtMo8TrJ6HgFYw "Tallinna linna noortevolikogu Youtube'i kanal"], Youtube * [http://tallinncity.postimees.ee/1135430/tallinna-noortevolikogu-linn-vajab-street-workout-parki "Tallinna noortevolikogu: linn vajab Street Workout parki"] Tallinna Postimees, 12. veebruar 2013 * [http://tallinncity.postimees.ee/2327338/fotod-ja-video-lasnamael-avati-supergraafika-sein/ "Lasnamäel avati supergraafika sein"] Tallinna Postimees, 5. oktoober 2013 * [http://uudised.err.ee/v/valimised_uus/valimised_vana/36ea4d56-4f4e-4e0a-8bc8-5e0794d1ea3e "Tallinna noortevolikogu: noored peab kaasama koalitsioonilepingu koostamisse"] ERR, 20. oktoober 2013 * [http://www.tallinn.ee/est/Pealinna-spordihallides-touseb-soodustust-saavate-noorte-vanusepiir "Pealinna spordihallides tõuseb soodustust saavate noorte vanusepiir"] Tallinna linna noortevolikogu pressiteade, 6. detsember 2013 [[Kategooria:Tallinna Linnavalitsus‎]] [[Kategooria:Eesti noorteorganisatsioonid]] 6csg4xg9muut8j2eosi5ogdkjpqdmyb 7231365 7231359 2026-09-09T15:03:58Z ~2026-48888-99 237228 /* Tallinna linna noortevolikogu X koosseis 2023/2025[8] */ Valter muutis oma perekonnanime Espeks. Allikas Rahvaregister. 7231365 wikitext text/x-wiki {{Infokast esinduskogu | nimi = Tallinna linna noortevolikogu | juht_nimetus = Esinaine | juht_nimi = Johanna Kuus | tüüp = [[Kohalik omavalitsus|Kohaliku omavalitsuse]] [[noortevolikogu]] | juht_partei = 1. detsembrist 2025 | asutatud = 2011 | embleem = Noortevolikogu logo 2025.png | juht2_nimetus = Aseesimees | juht2_nimi = Jan Hendrik Järvemets | juht2_partei = 1. detsembrist 2025 | juht3_nimetus = Aseesinaine | juht3_nimi = Darja Šklovskaja | juht3_partei = 1. detsembrist 2025 | kohti = 26 | kohtade_jaotus1 = Tallinn_noortevolikogu_2025.svg | volituste_kestus = Kaks aastat | valimissüsteem = Proportsionaalne | viimased_valimised = 16. november 2025 | järgmised_valimised = 14. november 2027 | kogunemispaik1 = [[Endla tänav]] 22, [[Tallinn]] | veebileht = https://www.tallinn.ee/et/noortevolikogu | kooseis = 11. koosseis | komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 8 alalist komisjoni|Haridus- ja kultuurikomisjon|Revisjonikomisjon|Erasmus+ komisjon|Linnakeskkonnakomisjon|Meediakomisjon|Väliskomisjon|Tervise- ja heaolukomisjon|Noorte osaluse ja kaasatuse komisjon}} }}'''Tallinna linna noortevolikogu''' (TLNV) on [[Tallinna Linnavalitsus|Tallinna linnavalitsus]]e juures tegutsev Tallinna noortest koosnev nõuandva õigusega osaluskogu, mis esindab Tallinna noorte huve. Noortevolikogu tegevus rajaneb demokraatia põhimõtetel, liikmete omaalgatusel ja ühistegevusel. TLNV annab arenguvõimalusi kõikidele oma liikmetele ja seisab selle eest, et Tallinna noored saaksid efektiivselt oma häält linnavõimudele kuuldavaks teha.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Mis on noortevolikogu? |url=https://www.tallinn.ee/et/noortevolikogu/mis-noortevolikogu |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250619225443/https://www.tallinn.ee/et/noortevolikogu/mis-noortevolikogu |arhiivimisaeg=2025-06-19 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=Tallinn |keel=et |url-olek=töötab }}</ref><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/et/akt/416062021002 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Tallinna linna noortevolikogu on poliitiliselt neutraalne organisatsioon, mille missioon on noorte kaasatus kõigil tasanditel otsustusprotsessidesse, kus nende arvamusega arvestatakse, ning linn, kus on noorte loodud mitmekülgsed võimalused eneseteostuseks ja oma arvamuse avaldamiseks.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> ==Tegevus== Noortevolikogu põhitegevus on kaasata noori aktiivselt osalema ühiskondliku elu korraldamises.<ref name="esileht">[http://www.tallinn.ee/noortevolikogu/ Tallinna linna noortevolikogu koduleht] (vaadatud 29. mai 2014)</ref> Organisatsioon tegeleb nii noortepoliitika kui ka nooreüritustega. Traditsioonilised üritused on Tallinna ja Harjumaa osaluskohvik, Tallinna Linnavolikogu Simulatsioon, Tallinna noorte visioonikonverents ja Tallinna linnaosade ümarlauad. Noortevolikogu saab poliitilise sisendi oma ürituste kaudu ning liikmetelt, kes esindavad noortevolikogus Tallinna noorte huvirühmi. Noortevolikogul on ka poliitilise reageerimise kohustus, mis tähendab, et ta peab avaldama arvamust noori puudutavatel teemadel Tallinnas. Noortevolikogu annab iga aasta detsembris välja Tallinna noorte õiguste edendaja tiitli, millega kaasneb Kuldse Käbi auhind. 2012. aastal pälvis tunnustuse Karmen Koit, Tallinna Õpilasesinduse asutajaliige, ning 2013. aastal Grete Maria Neppo, [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] avaliku poliitika juht. ==Valimine== Noortevolikogus on 26 liiget, kes valitakse kaheks aastaks.<ref name=":3" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Noortevolikogu tutvustus |url=https://www.tallinn.ee/et/noortevolikogu/mis-noortevolikogu}}</ref> 2021. aastal uuendatud noortevolikogu põhimääruse järgi valitakse volikokku liikmeid linnaosapõhiselt, et tagada noorte laiapõhjaline kaasatus ja eri piirkondade noorte esindatus. Mandaadid jaotati linnaosas elavate noorte arvu alusel. Uue koosseisu valimised toimuvad iga kahe aasta tagant novembri teisel täisnädalal, liikmed valitakse kaheks aastaks.<ref name=":3" /> ==Noortepoliitika== === Tallinna linna noortevolikogu poliitilised saavutused === * Tallinna Ülikooli ühistranspordipeatuse nime muutmine ja trammiliikluse tihendamine; * koostöös MTÜ Estonian Freeride Guildiga loonud Eesti esimese jalgratta hüppepargi Katleri tänava piirkonnas; * noorte osaluse deklaratsiooni Läänemere Riikide Subregionaalse Koostöö võrgustikus (Baltic Sea States Subregional Co-operation ehk BSSSC) algatamine; <ref name="BSSSC">[http://www.bsssc.com/ BSSSC koduleht] (vaadatud 29. mai 2014)</ref> * esimese legaalse grafitiseina loomine Tallinnas Lasnamäe linnaossa; <ref name="supergraafika">[http://tallinncity.postimees.ee/2327338/fotod-ja-video-lasnamael-avati-supergraafika-sein "Lasnamäel avati supergraafika sein"] (vaadatud 29. mai 2014, Tallinna Postimees, 05.10.2013)</ref> Näiteks 2014. aastal seisis noortevolikogu prügisortimise juurutamise eest Tallinna munitsipaalkoolides, hilisema ühistranspordi ja ekstreemspordi arengukava loomise eest. TLNV pikem eesmärk on Tallinnas tänavakunsti osaline legaliseerimine supergraafikana. == Sisekomisjonid == Noortevolikogus luuakse arutelu ja hääletuse läbi esimestel kohtumistel sisekomisjonid ehk alalised komisjonid. Nendele omakorda valitakse esimees või esinaine, kes võtab vastutuse komisjoniga tegeleda, korraldades koosolekuid ja arutelusid. Komisjonid loovad ka enda eesmärgid ja seejärel täidavad neid. === XI koosseisu sisekomisjonid === * Haridus- ja kultuurikomisjon, esimees Jan Hendrik Järvemets * Revisjonikomisjon, esinaine Johanna Kuus * Erasmus+ komisjon, esinaine Tuuli Lind * Linnakeskkonnakomisjon, esimees Raio Rene Järve * Meediakomisjon, esinaine Teele Muuga * Väliskomisjon, esimees Ako Monticelli * Tervise- ja heaolukomisjon, esinaine Darja Šklovskaja * Noorte osaluse ja kaasatuse komisjon, esimees Kristofer Peeter Vares == Põhisuunad == === XI koosseisu põhisuunad aastateks 2025-2027 === #Keskkond #Koostöö #Noorte kaasatus === IX koosseisu põhisuunad aastateks 2021–2023 === # Integratsioon ja suhtlus vene ja eesti koolide vahel # Koolitoidu kvaliteedi tõstmine # Ööliinide tagamine Tallinna linnale '''Tallinna linna noortevolikogu rõhutab ka järgmiste teemade tähtsust''' # Noortele kättesaadavam ja odavam psühholoogi nõustamine # Noortele seminaride ja kursuste korraldamine Tallinna linna noortevolikogu poolt # LGBT teemade teadlikkuse tõstmine koolides # Jalgrattateede parema ohutuse tagamine # Aidata kokku viia noort ja tööandjat === II koosseisu ettepanekud linna arenguks aastateks 2014–2017 === # Tasuta transport Tallinna üliõpilastele # Erivajadustega noorte transporditoetuse suurendamine # Hilisemad ühistranspordi väljumised # Jalgrattaparklate arendamine ja jalgrataste laenutuse loomine # Ekstreemspordi arengukava loomine # Kooli- ja linnastaadionite avamine spordihuviliste jaoks # Õpilasesinduste arendamine # Õpilaste osalemine koolidirektorite valimistes # Prügi sorteerimise alustamine koolides # Vormsi pargi lõplik korrastamine # Erahuvikoolide pearaha taastamine # Tallinna Keskraamatukogu avamine pühapäeviti <ref name="seisukohad">[https://web.archive.org/web/20140429184321/http://www.tallinn.ee/est/noortevolikogu/Seisukohad-2013 Tallinna linna noortevolikogu koduleht] (vaadatud 29. mai 2014)</ref> ==Koosseisud== [[Fail:Tallinna linna noortevolikogu XI koosseis.jpg|pisi|Tallinna linna noortevolikogu XI koosseis]][[File:Tallinna linna noortevolikogu II koosseis.jpg|thumb|Tallinna linna noortevolikogu II koosseis]] === Tallinna linna noortevolikogu XI koosseis 2025/2027<small><u><ref name=":0" /></u></small> === * '''Haabersti:''' Mihkel Joosep Ruut, Raul Vega Lehepuu, Maria Kossenkova * '''Kesklinn:''' Johanna Kuus, Ako Monticelli, Teele Muuga, Kristofer Peeter Vares * '''Kristiine:''' Jan Hendrik Järvemets, Raio Rene Järve * '''Lasnamäe:''' Dmitri Petrov, Kerlin Oidram, Janne Emilie Lasson, Akim Kern, Kelly Alliste * '''Mustamäe:''' Valeri Istraškin, Aleks Aunapu, Marko Ubei-Kon, Ell Juhani * '''Nõmme:''' Tuuli Lind, Rosanna Nero, Sten Martin Sassi * '''Pirita:''' Elis Carina Pärnsalu, Darja Šklovskaja * '''Põhja-Tallinn:''' Tuule Pihol, Mari Elsbet Sits, Velimir Tsõgankov === Tallinna linna noortevolikogu X koosseis 2023/2025<small><u><ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tallinna linna noortevolikogu XI koosseis 2025/2027 {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/noortevolikogu/noortevolikogu-koosseis-aastateks-2025-2027 |vaadatud=2026-01-25 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref></u></small> === * '''Haabersti:''' Edwina Kostjuk, Hans-Kaarel Laes, Jaana-Maria Froš * '''Kesklinn:''' Brit Maria Villand, Maria Säkki, Ranel Ruumet, Vadim Antifeev * '''Kristiine:''' Bogdan Janakov, Valter Espe (Junior) * '''Lasnamäe:''' Dmitri Sazanov, Jana Koževnikova, Jegor Tšumak, Johannes-Emmanuel Allas, Sofii Voomets * '''Mustamäe:''' Aleks Aunapu, Anastasia Kotšura, Linda Johanna Kägu, Milena Romanova * '''Nõmme:''' Esther Anna Heeney, Olivia Paet, Valeria Palusaar * '''Pirita:''' Darja Šklovskaja, Mariel Karilaid * '''Põhja-Tallinn:''' Aleksandra Morgunenko, Arseni Tsõgankov, Olga Kuchina Noortevolikogu koordinaator omavalitsuses on Marko Ool. === Tallinna linna noortevolikogu IX koosseis 2021/2023<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.tallinn.ee/est/noortevolikogu/Uudis-Tallinna-noortevolikogu-uus-koosseis-alustab-detsembris-tood |vaadatud=2022-02-16 |arhiivimisaeg=2022-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220216003308/https://www.tallinn.ee/est/noortevolikogu/Uudis-Tallinna-noortevolikogu-uus-koosseis-alustab-detsembris-tood |url-olek=ei tööta }}</ref> === * '''Haabersti:''' Hans-Kaarel Laes, Simon Liskmann, Elisabeth Viriassova * '''Kesklinn:''' Albert Klimberg, Erik-Joonatan Tepp, Rasmus Riim * '''Kristiine:''' Oliver Kiisk, Anna Latõševa * '''Lasnamäe:''' Johannes-Emmanuel Allas, Vita Valentina Astapova, Mark Jefimov, Marek Oras, Edgar Sobolevski * '''Mustamäe:''' Aleks Aunapu, Artjom Dubintšuk, Georg Ikkanen, Markus Markson * '''Nõmme:''' Karmen Kõiv, Pille-Riin Kõun, Anna Tammet * '''Pirita:''' Aleks Vain * '''Põhja-Tallinn:''' Aleksandr Platonov, Arseni Tsõgankov, Lorea-Lipaz Wisser == Juhatused == === XI koosseis (2025-27)<ref name=":1">https://www.tallinn.ee/et/noortevolikogu/kontakt</ref> === ==== I juhatus ==== * Esinaine: Johanna Kuus * Aseesimees: Jan Hendrik Järvemets * Aseesinaine: Darja Šklovskaja === X koosseis (2023-25)<ref name=":1" /> === ==== I juhatus ==== * Esimees: Arseni Tsõgankov * Aseesimees: Aleks Aunapu * Aseesinaine: Jana Koževnikova ==== II juhatus ==== * Esimees: Aleks Aunapu * Aseesimees: Arseni Tsõgankov * Aseesimees: Valter Espe (Junior) === IX koosseis (2021-23)<ref name=":1" /> === ==== I juhatus ==== * Esimees: Mark Jefimov * Aseesimees: Johannes Emmanuel Allas * Aseesimees: Rasmus Riim ==== II juhatus ==== * Esimees: Johannes Emmanuel Allas * Aseesimees: Mark Jefimov * Aseesimees: Arseni Tsõgankov ==Tunnustus== * 2012 – Eesti Noorteühenduste Liidu parim koostööprojekt "Tallinna noorte ümarlaud" * 2012 – Eesti Noorteühenduste Liidu parim noorteprojekt 2012 I-II koht "Väitlus Tallinna linna noortevolikogu ja Tallinna linnavolikogu vahel" * 2013 – Tallinna Suured Teod konkursil Tallinna Linnavolikogu Simulatsioon ja visioonikonverents "Alkoholi plussid" aukirjad * 2013 – Tallinna Noorte Suured Teod konkurss Suure Teo tiitli vääris Supergraafika konkurss * 2013 – Eesti Noorteühenduste Liidu parim noorteprojekt 2013 <nowiki>''</nowiki>Supergraafika konkurss<nowiki>''</nowiki> * 2013 – Eesti Noorteühenduste Liidu parim koostööprojekt "Tallinna Linnavolikogu Simulatsioon" * 2022 – Eesti Noorteühenduste Liidu "Aasta osaluskogu"<ref>{{Netiviide |kuupäev=7. detsember 2022 |pealkiri=Tallinna linna noortevolikogu on aasta osaluskogu 2022 |url=https://www.tallinn.ee/et/noorteinfo/uudis/tallinna-linna-noortevolikogu-aasta-osaluskogu-2022 |vaadatud=21. veebruaril 2024}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.tallinn.ee/noortevolikogu/ Koduleht] * [https://www.youtube.com/channel/UCEemFHmlovtMo8TrJ6HgFYw "Tallinna linna noortevolikogu Youtube'i kanal"], Youtube * [http://tallinncity.postimees.ee/1135430/tallinna-noortevolikogu-linn-vajab-street-workout-parki "Tallinna noortevolikogu: linn vajab Street Workout parki"] Tallinna Postimees, 12. veebruar 2013 * [http://tallinncity.postimees.ee/2327338/fotod-ja-video-lasnamael-avati-supergraafika-sein/ "Lasnamäel avati supergraafika sein"] Tallinna Postimees, 5. oktoober 2013 * [http://uudised.err.ee/v/valimised_uus/valimised_vana/36ea4d56-4f4e-4e0a-8bc8-5e0794d1ea3e "Tallinna noortevolikogu: noored peab kaasama koalitsioonilepingu koostamisse"] ERR, 20. oktoober 2013 * [http://www.tallinn.ee/est/Pealinna-spordihallides-touseb-soodustust-saavate-noorte-vanusepiir "Pealinna spordihallides tõuseb soodustust saavate noorte vanusepiir"] Tallinna linna noortevolikogu pressiteade, 6. detsember 2013 [[Kategooria:Tallinna Linnavalitsus‎]] [[Kategooria:Eesti noorteorganisatsioonid]] kyuxbnj5oym7wrl5xphdxllyg7ii59j Leho Lõhmus 0 370486 7231569 7195548 2026-09-10T07:16:04Z Avjoska 1538 7231569 wikitext text/x-wiki '''Leho Lõhmus''' (sündinud [[17. juuli]]l [[1953|1953 Nõmmel]]) on eesti insener, [[ajaloolane]], muinsuskaitsja ning publitsist. Ta on lõpetanud 1971. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i ja 1976. aastal [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ''[[cum laude]]''. Tehnikakandidaat (Tallinna Tehnikaülikool, 1991; juhendaja tehnikadoktor [[Ahto Räni]]). Venekeelne väitekiri "Дисперсно-армированные отделочные композиции на основе промышленных отходов". Töötanud tootmiskoondises [[AS Silikaat|Silikaat]] ja [[Silikaatbetooni Instituut|Silikaatbetooni TUPR Instituudis]] ning 1992–2001 [[kaitseministeerium]]is. 2001–2004 töötas ta [[Eesti Sõjamuuseum]]is direktori asetäitjana teadusalal ja 2004–2019 museoloogia- ja haldusalal.<ref>[https://web.archive.org/web/20140513111113/http://www.esm.ee/tootajad/ Töötajad] Eesti Sõjamuuseumi koduleht (vaadatud 13. mail 2014)</ref> Ta on uurinud [[polümeer]]-mineraalseid struktureeruvaid [[Dispersne süsteem|dispersseid süsteeme]], [[Reomeetria|reomeetriat]], Eesti [[sõjaajalugu]] ja [[Nõmme]] ajalugu. ==Teoseid== *Nikolai von Glehnist Nõmme linnani : ülevaade Nõmme ajaloost. Tallinn: Nõmme Linnaosa Valitsus, 1996. ISBN 998560203X *Nõmme eliidi saatusest. Nõmme 1997. ISBN 9985603486 *Nõmme linnast linnani : ülevaade Nõmme ajaloost II. Nõmme: Nõmme Linnaosa Valitsus, 1998. ISBN 9985605306 *Nõmme läbi aegade. Nõmme [Tallinn] : Inreko Press, 2001. ISBN 9985782461 *Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi aastaraamat (koostaja: Leho Lõhmus, toimetajad Toomas Hiio ja Leho Lõhmus). Viimsi: Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum, 2002–2007. ISSN 1406-7625 *Hiiu-Rahu kalmistu. Tallinn: Nõmme Linnaosa Valitsus, 2003. ISBN 9985789024 *Nõmme : viiskümmend XX sajandi I poole väljapaistvat nõmmelast. Tallinn: Koolibri ja Nõmme Linnaosa Valitsus, 2004. ISBN 9789985014950 *Nõmme vanadel fotodel = ''Nõmme auf alten Fotografien = Nõmme on old photos''. Tallinn: Koolibri, 2005. ISBN 9789985016060 *Nõmme ajalugu. Tallinn: Koolibri, 2006. ISBN 9789985019108 *Nõmme. Jalutaja teejuht 2. Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2007. *Sõjahauad Hiiu-Rahu kalmistul. ''War graves at Hiiu-Rahu cemetery''. Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi toimetised 3. 2007. ISBN 9789985982204 *Nõmme kaitseliit. Tallinn: Koolibri, 2009. ISBN 9789985022825 *Nõmme kindlusraudtee. Tallinn: Koolibri, 2011. ISBN 9789985027660 *Vene impeeriumi ordenid. Tallinn: SE&JS, 2014. ISBN 9789949954735 *Haridus Nõmme Gümnaasiumis läbi ajapeegli. // TNG almanahh. Tallinn 2019 *Nõmme Teises Maailmasõjas. Ammukaar 2022. ISBN 978-9916-689-110 *Nõmme I Maailmasõjas ja Vabadussõjas. Ammukaar 2025. ISBN 978-9916-689-45-5 ===Kaasautorina=== *Nõmme. Nõmme Heakorra Selts. Tutvustaja /koostajad L. Lõhmus, K. Väinsalu, H. Valter. (1989) *Nõmme (tutvustaja / koostajad L. Lõhmus jt. ; tõlge T. Kaare). Tallinn: Nõmme Linnaosa Valitsus, [1994] *Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. 1. kogumik. Koostaja [[Mati Õun]]. Tallinn: Tammiskilp, 1998 *Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. II kogumik. Koostaja Mati Õun. Tallinn: Sentinel, 2002 *Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. 3. kogumik. Koostaja Mati Õun. Tallinn: Sentinel, 2003. ISBN 9985945530 *Unustamatu. Kindral Aleksander Tõnisson : [1875–1941] : artikleid ja mälestusi / [koostajad [[Leo Tõnisson]], Leho Lõhmus]. Tallinn: SE & JS, 2004. ISBN 9789985854617 *Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. IV kogumik. Koostaja Mati Õun. Tallinn: Sentinel, 2005. ISBN 998594559X *Kaitseliit Tallinnas 1917 - 2010. Juubeliraamat sõnas ja pildis. Peatoimetaja Merike Jürjo. Tallinn: KUMA kirjastus, 2010. ISBN 978-9949-447-15-2 *Eesti sõjaajaloo aastaraamat = ''Estonian yearbook of military history''. Peatoimetaja [[Toomas Hiio]]. Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2011– ISSN 2228-0669 *Nikolai von Glehn. Mees, kes rajas Nõmme. (Kirjutanud Anna-Kristiina Einamaa, Heldur Kajaste, Erki Korp, Piret Loide, Leho Lõhmus, Voldemar Panso.) Tallinn: Nõmme Linnaosa Valitsus, 2011. ISBN 978-9985-0-2831-5. *[[Igor Kopõtin]], Leho Lõhmus. Eesti sõjaväe Pioneeripataljon : areng ja koostöö 1917–1940. Tallinn: [[Grenader (kirjastus)|Grenader]], 2012. ISBN 9789949448906 *Ettevõtlik Nõmme (koostanud Leho Lõhmus, kirjutanud Leho Lõhmus, Kaja Hints.) Tallinn: Nõmme Linnaosa Valitsus, 2012 ISBN 978-9985-0-3046-2 *[[Robert Nerman]], Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2013. ISBN 9789949332151 (köites) *Nõmme kirikud ja kogudused (toimetajad [[Jukko Nooni]] ja Leho Lõhmus, kirjutanud Leho Lõhmus, Toomas Schvak jt). Tallinn: Nõmme Linnaosa Valitsus, 2013. ISBN 9789949332571 *Eesti sõjaväevormi lugu 1918–1940. Koostaja [[Ülle Kraft]]. Kirjutanud Ülle Kraft, [[Toomas Boltowsky]], Leho Lõhmus. Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. 2019. ISBN 978-9985-9822-6-6, ISSN 1736-5694 *Kindral Aleksander Tõnisson. Mälestused. Koostaja [[Aimar Kuldvere]]. Toimetajad Sirje Endre, Leho Lõhmus. Tallinn: SE & JS 2020. ISBN 978-9949-7386-8-7 '''Juhendajana''' Igor Kopõtin, magistrikraad (teaduskraad), juhendaja Leho Lõhmus, Eesti sõjaväe Pioneeripataljon aastatel 1924–1940: struktuur, isikkoosseis, väljaõpe, Tallinna Ülikool 2010. ==Liikmesus== Ta on [[Nõmme Heakorra Selts]]i üks taasasutajaid (1988), Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi (EASS) ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu (ESHL) liige, Kaitseliidu Tallinna maleva Toompea malevkonna taastajaliige (1994), [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i eluaegne liige ja juhatuse liige 2010–2021, [[Eesti Sõjaajaloo Komisjon]]i juhatuse liige, Nõmme Koduloohuviliste Koja liige. ==Tunnustus== *1994 Kaitseministeeriumi hõbemärk *2000 Suure Nikolai autasu *2003 [[Tallinna teenetemärk]] *2003 Kaitseliidu III klassi teenetemedal *2003 Kaitseliidu Toompea malevkonna rinnamärk *2004 [[Nõmme aastate tegija]] *2004 Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu II klassi teeneterist *2010 EASS sõjaajaloo kirjanduse kuldne teeneterist *2011 Nõmme tunnusauhind "Nikolai von Glehni kuju" *2018 [[Kaitseministeeriumi teenetemärk|Kaitseministeeriumi III klassi teenetemärk]] Eesti sõjaajaloo väärtustamise ja populariseerimise eest<ref>{{Netiviide |URL=http://www.kaitseministeerium.ee/et/uudised/kaitseminister-tanas-silmapaistvaid-kaitsevaldkonda-panustajaid |Pealkiri=Kaitseminister tänas silmapaistvaid kaitsevaldkonda panustajaid |Väljaandja=[[Kaitseministeerium]] |Aeg=28. november 2018 |Kasutatud=29. november 2018 }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> *2019 Eesti Sõjamuuseumi teenetemärk *2019 [[Tallinna Nõmme Gümnaasium]]i aasta tegija *2019 [[Vabaduse Tammepärja aumärk]] *2021 EELK Nõmme Rahukoguduse III järgu Rahurist *2021 Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal *2024 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lõhmus, Leho}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti sõjaajaloolased]] [[Kategooria:Eesti muinsuskaitsjad]] [[Kategooria:Eesti muuseumitöötajad]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] s10jlhcfzt2dxkdoinsn2blefppie7p ÜRO pagulasamet 0 370961 7231564 6600804 2026-09-10T07:07:42Z Kuriuss 38125 7231564 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=september}}{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Organisatsioon <!-- peaks olema: {{Infobox United Nations +++ {{Redirect-distinguish2|UNHCR|UNHRC, the [[United Nations Human Rights Council]]}}--> |Nimi = ÜRO pagulaste ülemvoliniku amet<br /><small>''Office of the United Nations High Commissioner for Refugees''</small> |Embleem = Emblem of the United Nations.svg |Embleemiallkiri = Embleem |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = UNHCR |moto = |asutatud = [[14. detsember]] [[1950]] |lõpp = |tüüp = |staatus = tegev |eesmärk = |peakorter = |asukoht = |piirkond = |liikmed = |keeled = |juhtkond = [[Filippo Grandi]] |peaorgan = |emaorg = [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = [http://www.unhcr.org UNHCR.org] }} '''ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet''' (inglise keeles ''Office of the United Nations High Commissioner for Refugees'', lühend '''UNHCR''') on [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] talitus, mille kohustuseks on kaitsta ja toetada [[Pagulane|pagulasi]], kas riigi valitsuse või ÜRO taotlusel. Amet aitab kaasa pagulaste vabatahtlikule [[Repatrieerumine|repatrieerumisele]], kohapealsele integreerumisele või ümberasumisele kolmandasse riiki. Ameti peakorter asub [[Šveits]]is [[Genf]]is. Amet on [[ÜRO Arenguprogramm]]i liige.<ref>[https://web.archive.org/web/20110511144047/http://www.undg.org/index.cfm?P=13 UNDG Members]. Undg.org. Vaadatud 2013-07-12.</ref> UNHCR on pälvinud kaks [[Nobeli rahuauhind]]a (1954. ja 1981. aastal) ning 1986. aastal [[Balzani auhind|Balzani humanismi, rahu ja vendluse auhinna]].<ref name="NobelFactsorg">{{cite web|url=http://nobelprize.org/nobel_prizes/lists/organizations.html|title=Nobel Laureates Facts – Organizations|publisher=[[Nobeli fond]]|accessdate=13.10.2009}}</ref> == Ajalugu == [[Pilt:Genf UNHCR.JPG|pisi|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Ameti peakorter]] [[Rahvasteliit|Rahvaste Liiga]] laialemineku ja [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i moodustamise järel oli rahvusvaheline üldsus teadlik [[II maailmasõda|II maailmasõjale]] järgnenud [[sõjapõgenik]]e kriisist. [[1947]]. aastal moodustas ÜRO [[Rahvusvaheline pagulasorganisatsioon|Rahvusvahelise pagulasorganisatsiooni]] (IRO, ''International Refugee Organization'').<ref name="unhcr.org">[http://www.unhcr.org/refworld/docid/4214cb4f2.html Refworld | Self-Study Module 1: An Introduction to International Protection. Protecting Persons of Concern to UNHCR]. Unhcr.org (2005-08-01). Retrieved on 2013-07-12.</ref> Rahvusvaheline pagulasorganisatsioon oli esimene rahvusvaheline amet, mille eesmärgiks oli tegeleda põhjalikult pagulaste elu kõigi külgedega. Palgulasorganisatsiooni eelkäijaks oli [[1944]]. aastal loodud [[ÜRO Abistamis- ja Taastamisadministratsioon]], mis andis abi miljonitele II maailmasõja tagajärjel Euroopas ümber asustatud inimestele.<ref name="unhcr.org"/> [[1940. aastad|1940. aastate]] lõpul langes IRO ebasoosingusse, kuid ÜRO nõustus, et ülemaailmsete pagulastega seotud küsimusteringi üle järelevaatamiseks on vajalik eraldi asutuse olemasolu. Vaatamata [[ÜRO Peaassamblee|peaassamblees]] peetud tulistele vaidlustele moodustati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni pagulaste ülemvoliniku amet siiski Peaassamblee 1949. aasta detsembri otsusega 319 (IV) Peaassambleele alluva organina. ÜRO liikmesriikide lahkhelide tõttu alalise asutuse moodustamise suhtes oli organisatsioon algselt mõeldud tegutsema kolm aastat, alates 1951. aasta jaanuarist.<ref name="unhcr.org"/> UNHC mandaat sätestati algselt [[ÜRO Peaassamblee]] 1950. aasta otsusele 428 (V) lisatud UNHC põhikirjas. Kõnealust mandaati on järgnevalt laiendatud arvukate Peaassamblee ja selle [[ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu|Majandus- ja Sotsiaalnõukogu]] (ECOSOC) otsustega.<ref name="unhcr.org"/>. UNHCR, <blockquote><nowiki>''</nowiki>''[its] mandate is to provide, on a non-political and humanitarian basis, international protection to refugees and to seek permanent solutions for them.''<ref name="unhcr.org"/><br />[UNHCR] mandaadiks on pakkuda mittepoliitilisel ja humanitaarsel alusel rahvusvahelist kaitset pagulastele ja otsida neile püsivaid lahendusi.</blockquote> Varsti pärast [[1951. aasta Pagulasseisundi konventsioon|Pagulasseisundi konventsiooni]] allkirjastamist sai selgeks, et pagulastega seotud probleemid ei piirdu üksnes Euroopaga. [[1956]]. aastal oli UNHCR kaasatud vastuste koordineerimisse [[Ungari]] ülestõusule. Aasta hiljem oli UNHCR ülesandeks tegelda hiina pagulastega [[Hongkong|Hongkongi]]s, samuti Alžeeria iseseisvussõja eest [[Maroko]]sse ja [[Tuneesia]]sse põgenenud alžeeria sõjapõgenikega. Vastused olid märgiks laiemaulatuslikuma, ülemaailmse mandaadi algusele pagulaste kaitsmisel ja neile [[humanitaarabi]] osutamisel.<ref name="unhcr.org"/> [[1960. aastad|1960. aastatel]] alanud [[Dekolonisatsioon|dekoloniseerimine]] pani alguse laialdasele pagulusliikumisele Aafrikas, mis oli väljakutseks ka UNHCR-le ja viis selle tegevusala avardumisele; erinevalt Euroopa pagulaskriisidele ei olnud Aafrikas kestvad lahendused võimalikud ning paljud ühest riigist põgenenud pagulased sattusid neile varjupaika pakkunud riikides ebastabiilsusest tulenevatele uutele probleemidele. Aastakümnendi lõpuks oli kaks kolmandikku UNHCR-i eelarvest suunatud Aafrikale ning organisatsiooni peatähelepanu pöördus ainult ühe aastakümne jooksul varem domineerinud Euroopa suunalt Aafrikale.<ref name="unhcr.org"/> [[1970. aastad|1970. aastatel]] jätkas UNHCR pagulastega seotud tegevus levikut üle maailma, massilise Ida-Pakistani pagulaste väljarändega [[India]]sse, varsti pärast [[Bangladesh]]i moodustumist. Aasiaga seotud muredele lisandus ka [[Vietnam]]i sõda ja sellega kaasnenud miljonid sõjapõgenikud.<ref name="unhcr.org"/> ==Ülesanded== [[Pilt:UNHCR DADAAB REGION, KENYA AFRICA DOD 2006.JPEG|pisi|UNHCR saadetis 2006. aasta Keenia üleujutuse järel]] UNHCR moodustati 1950. aasta 14. detsembril<ref name="History">{{cite web|url=http://www.unhcr.org/pages/49c3646cbc.html|title=History of UNHCR: A global humanitarian organization of humble origins|publisher=UNHCR|accessdate=1.11.2009}}</ref> [[ÜRO Abistamis- ja Taastamisadministratsioon]]i järeltulijana. Amet on volitatud juhtima ja kooskõlastama rahvusvahelist tegevust, mis on suunatud [[Pagulane|pagulaste]] kaitsele ja nende murede ülemaailmsele lahendamisele. Ameti põhiülesandeks on kaitsta pagulaste õigusi ja heaolu. UNHCR püüdluseks on tagada, et igaühel oleks võimalus teostada oma õigust otsida [[asüül]]i ja leida turvaline varjupaik teises riigis, valikuvõimalusega naasta vabatahtlikult koju, integreeruda asukohariiki või asuda ümber kolmandasse riiki. UNHCR-i volitusi on järk-järgult laiendatud, hõlmamaks kaitse ja humanitaarabi pakkumist isikutele, keda amet kirjeldab kui "murealuseid" (''persons "of concern"''), kaasa arvatud [[sisemaiselt ümberasustatud isikud]] (IDP), kes on hõlmatud pagulase legaaldefinitsiooniga vastavalt [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i 1951. aasta [[Pagulasseisundi konventsioon]]ile ning 1967. aasta protokollile ja 1969. aasta Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni konventsioonile<!-- , or some other treaty if they left their country, but who presently remain in their country of origin -->. UNHCR-i peamised lähetused on praegu tegevad [[Liibanon]]is, Lõuna-[[Sudaan]]is, [[Tšaad]]is/[[Darfur]]is, [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]], [[Iraak|Iraagis]], [[Afganistan]]is ja lisaks ka [[Keenia]]s&nbsp;– osutamaks kaasabi ja teenuseid sisemaiselt ümberasustatud isikutele ja pagulastele. === Palestiina mandaat === <!-- {{Main|United Nations Relief and Works Agency for Palestine Refugees in the Near East}} --> Suurem osa [[Palestiina pagulane|Palestiina pagulasi]]&nbsp;– need, kes asuvad [[Jordani läänekallas|Jordani läänekaldal]], [[Gaza tsoon]]is, [[Liibanon]]is, [[Süüria]]s ja [[Jordaania]]s&nbsp;– ei ole UNHCR vastutusalas, vaid on see-eest vanema organi, 1949. aasta detsembris moodustatud Lähis-Ida Palestiina põgenike abistamiseks ellu kutsutud [[ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsioon|ÜRO Agentuuri]] (UNRWA, ''United Nations Relief and Works Agency for Palestine Refugees in the Near East'') vastutusalas. [[UNRWA|UNRWA-l]] on "põgeniku" kohta märksa avaram definitsioon kui UNHCR-l. UNRWA "põgeniku" määratlus hõlmab mitte üksnes põgenikke endid, vaid ka nende järglasi piiramatuks tähtajaks; definitsioon hõlmab siiski ainult 1948. ja 1967. aasta Araabia-Iisraeli sõdade põgenikke.<!-- Other Palestinian refugees outside of UNRWA's area of operations do fall under UNHCR's mandate, if they meet the UNHCR's more limited definition of refugee. --> === Avalikkuse teadlikkuse edendamine === [[Pilt:UNHCR Stamps of Tajikistan 2001.jpg|pisi|UNHCR 50. aastapäev. Tadžikistani postmark, 2001]] Viimasel ajal{{millal}} on kutsutud ellu uusi programme eesmärgiga toetada ja suurendada teadlikkust probleemide kohta, millega puutuvad kokku pagulased kogu maailmas.<!-- Several new programs have recently been introduced to support and to heighten awareness of the issues faced by refugees around the world. These two new programs are a product of the benchmarks set out by the [[United Nations Millennium Development Goals]]. --> === Auhinnad === [[Nanseni pagulaste auhind|UNHCR Nanseni pagulaste auhinda]] on alates 1954. aastast igal aastal antud isikule või organisatsioonile tunnustuseks väljapaistva panuse eest pagulaste, ümberasustatud või kodakondsuseta isikute abistamisele suunatud üritusse. UNHCR on pälvinud [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] kahel korral, 1954. ja 1981. aastal. <gallery mode="packed"> Darfur refugee camp in Chad.jpg|Pagulaslaager [[Darfur]]is ([[Tšaad]]) Army Lynx Helicopter Helps Transport Aid in Macedonia MOD 45108219.jpg|Makedoonia Trucks loaded with supplies to aid Kurdish refugees.JPEG|Varustusega veoauto ületamas Türgi-Iraagi piiri, rahvusvahelise abisaadetisega kurdi põgenikele USMC-120516-M-RU378-103.jpg|<!-- An UNHCR-officer talks with a [[U.S. Marines|Marine]] during [[24th Marine Expeditionary Unit#Exercise Eager Lion 12|Exercise Eager Lion 12]] --> UNHCR in Kenya.jpg|Keenia </gallery> == UNHCR hoolealused == [[pilt:An Aerial View of the Za'atri Refugee Camp.jpg|pisi|Vaade õhust [[Süüria koduõja põgenikud|Süüria põgenike]] [[Zaatari pagulaslaagrile]] Jordaanias, juuli 2013]] UNHCR-i aruande kohaselt kuulub 2007. aasta 1. jaanuari seisuga UNHCR mandaadi alla kokku 21&nbsp;018&nbsp;589&nbsp;üksikisikut. * 7 979 251 [[Aasia]]s, sealhulgas ** 2 580 638 Lähis-Idas ** 2 974 315 Kagu-Aasias ** 218 584 Kesk-Aasias ** 1 304 189 Lõuna-Aasias ** 901 525 Ida-Aasia ja Vaikse ookeani maades * 4 740 392 [[Euroopa]]s, sealhulgas ** 1 617 214 Ida-Euroopas ** 708 132 Kagu-Euroopas ** 616 132 Kesk-Euroopas ja [[Baltimaad]]es ** 1 798 914 Lääne-Euroopas * 5 069 123 [[Aafrika]]s, sealhulgas ** 1 359 175 Kesk-Aafrikas ja Suure järvistu piirkonnas ** 2 105 314 Ida-Aafrikas ** 1 031 030 Lääne-Aafrikas ** 434 427 Lõuna-Aafrika piirkonnas ** 139 177 Põhja-Aafrikas * 3 229 822 Ameerikas, sealhulgas ** 717 545 [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Kariibi meri|Kariibi mere]] piirkonnas ** 2 512 277 [[Lõuna-Ameerika]]s ==Koosseis== 2008. aasta aprilli seisuga oli UNHCR-is rakendatud 6351 inimest 117 riigis.<ref>{{cite web|url=http://www.unhcr.no/en/Basics/basics_index_en.html|title=Basic facts|publisher=UNHCR|accessdate=3. oktoober 2010|archive-date=2010-09-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20100924221233/http://www.unhcr.no/en/Basics/basics_index_en.html|url-status=dead}}</ref> === Ülemkomissarid === Ülemkomissari ametit on pidanud järgmised inimesed: * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Gerrit Jan van Heuven Goedhart]], 1951–1956 * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Auguste R. Lindt]], 1956–1960 * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Félix Schnyder]], 1960–1965 * {{Riigi ikoon|Iraan}} [[Prince Sadruddin Aga Khan|Sadruddin Aga Khan]], 1965–1978 * {{Riigi ikoon|Taani}} [[Poul Hartling]], 1978–1985 * {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Jean-Pierre Hocké]], 1986–1989 * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Thorvald Stoltenberg]], jaanuar–november 1990 * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Sadako Ogata]], 1990–2001 * {{Riigi ikoon|Holland}} [[Ruud Lubbers]], 2001–2005 * {{Riigi ikoon|Portugal}} [[António Guterres]], 2005–2015 * {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Filippo Grandi]], 2016– Enne UNHCR moodustamist tegeles pagulastega [[Rahvasteliit|Rahvaste Liiga]] egiidi all alates 1922. aastast [[Fridtjof Nansen]]. === Ülemkomissar António Guterrese erisaadik === * {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Angelina Jolie]] Pärast kümneaastast teenistust hea tahte saadikuna ülendati Angelina Jolie 2012. aastal ülemkomissari erisaadikuks. <!--In this role she represents the UNHCR and High Commissioner António Guterres at the diplomatic level and works to facilitate long-term solutions for people displaced by large-scale crises, such as Afghanistan and Somalia. "This is an exceptional position reflecting an exceptional role she has played for us," said a UNHCR spokesman.--> === Hea tahte saadikud === UNHCR esindajateks on ka [[UNHCR hea tahte saadik]]ud, kelleks praegu on *{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Barbara Hendricks]] (eluaegne hea tahte auesindaja) *{{Riigi ikoon|Hiina}} [[Yao Chen]] *{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Julien Clerc]] *{{Riigi ikoon|Kreeka}} [[George Dalaras]] *{{Riigi ikoon|Türgi}} [[Muazzez Ersoy]] *{{Riigi ikoon|Afganistan}}{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Khaled Hosseini]] *{{Riigi ikoon|Egiptus}} [[Adel Imam]] *{{Riigi ikoon|Uruguay}} [[Osvaldo Laport]] *{{Riigi ikoon|Kasahstan}} Aidos Sagat *{{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Jesús Vázquez]] *{{Riigi ikoon|Lõuna-Sudaan}}{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Alek Wek]] *Kwang Myong Park Varasemad saadikud: *{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Richard Burton]] *{{Riigi ikoon|Pakistan}} [[Nazia Hassan]] *{{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[James Mason (näitleja)|James Mason]] *{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Sophia Loren]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|UNHCR|ÜRO pagulaste ülemvoliniku amet}} *[http://www.unhcr.org Ametlik koduleht] * [https://www.unhcr.org/neu/ee Eestikeelne koduleht] {{NobelRahu}} [[Kategooria:Nobeli rahuauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Rahvusvaheline õigus]] [[Kategooria:ÜRO]] gtdpzjdtqjrx8n5mfigia4yv37tr2rf Kristel Mägedi 0 372978 7231409 7213530 2026-09-09T17:39:57Z Etkvl 208341 Lisatud näitus 7231409 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Kristel Mägedi | pilt = Kristel Mägedi.jpg | pildiallkiri = Kristel Mägedi | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1981|12|07}} | surmaaeg = | päritolu = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]] | amet = näitleja | tegev = | plaadifirma = | seotud_esitajad = [[Ansambel Rajoon |Rajoon]], [[Ööviiul (ansambel)|Ööviiul]], [[Pärimootor]], [[Faasinihe (ansambel)|Faasinihe]], [[Lillevaas (ansambel)|Lillevaas]], [[Die Moritz]], [[Alfonsis]], [[Lendav Madrats]], [[Korduma kippuvad vastused]] | URL = | koosseis = | endised_liikmed = | tähelepanuväärsed_pillid = | Kunst = ETNOFUTURIST }} {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} '''Kristel Mägedi''' (sündinud [[7. detsember|7. detsembril]] [[1981]] [[Viljandi]]s) on eesti vabakutseline kirjanik, muusik ja maalikunstnik.<ref>[https://sakala.postimees.ee/4159865/kordamooda-ja-korraga Kordamööda ja korraga] Sakala, 28. juuni 2017</ref> Ta on lõpetanud 2005. aastal [[Viljandi Kultuuriakadeemia]] näitleja (5. lend, kursuse juhendaja [[Kalju Komissarov]])<ref>[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref> ja 2025. aastal [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudi]] luterliku teoloogia erialal. Omandamisel usuteaduse magistrikraad EELK Usuteaduse Instituudis. Ta on [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]], [[Eesti Autorite Ühing]]u, [[Eesti Esitajate Liit|Eesti Esitajate Liidu]], [[Tartu Noorte Autorite Koondis]]e ja Kunstirühmitus Vedelik liige.{{lisa viide}} ==Looming== === Kunst === Mägedi viljeleb peamiselt värvikirevat suurte kontrastidega [[maalikunst]]i, samas on ta loomingus ka täiesti mustvalgeid teoseid. Peamisteks motiivideks on fantaasialoomad ja -maailmad seotuna etniliselt mõjuvate abstraktsete ornamentide ja mandalatega. Lisaks eestipärasusele leiab tema teostest sarnaseid jooni nii Lõuna-Ameerika põlisrahvaste kui ka Aafrika stiilidega. Viimastel aastatel{{millal}} on lisandunud vaimuliku sisuga maalid, mis meenutavad vitraaže.{{lisa viide}} ====Isikunäitused==== {{veergude loend|laius=36em| * 2008 Viljandi Kondase keskus * 2009 Tallinna Keskraamatukogu näitusesaal * 2009 Viljandi Pärimusmuusika keskuse kohvik * 2011 "Tegelasi veel loomata maailmadest" Pärnu Keskraamatukogu * 2016 Tartu Physicum, kuraator Jaak Kikas * 2016 "Loomata maailmad ja loomad" Tammelinna raamatukogu * 2017 Amrita Cafe, Viljandi * 2017 Pala kultuurimaja * 2017 "Mandalad ja muud loomad" Abja kultuurimaja * 2017 Kalevipoja Muuseum * 2018 Hõbekala kalakohvik, Hiiumaa * 2018 "Mandalad ja muud loomad" Luunja galeriis Meie Aja Kangelane * 2020 "Üks etnofutu maailma lugu" Tammelinna raamatukogu * 2020 Von Glehni teater, Tallinn * 2020 Solstitium festival * 2022 "Ignoramus et ignorabimus", Tallinna Jaani kiriku galerii, kuraator Erkki Juhandi * 2022 Mustamäe kirikupäevad 2022, Tallinna Mustamäe Maarja Magdaleena kirik * 2023 "Ignoramus et ignorabimus", Rakvere Kolmainu kirik * 2023 "Mitmeilmne", Tartu Physicumi galerii, kuraator Jaak Kikas{{lisa viide}} *2026 "Ilmakaarekoondaja", Rakvere Galerii }} ====Ühisnäitused==== {{veergude loend|laius=36em| *2008 "Kiriküüt 15". Viljandi Linnagalerii *2009 Viljandi kunstiklubi kunstioksjon. Pärimusmuusika Aida kohvik *2010 Haapsalu Jaani galerii *2017 Näitusmüük. Viljandi Hansapäevad, kunsttükkide tänav *2018 Kostipäeva väljapanek. Seto ateljee-galerii aed *2019 "Tartu Kunsti Aastanäitus 2019" * 2019 "Promenäär 2019" Promenaadiviis, Tartu *2021 Kunstirühmitus VEDELIK sügisnäitus. Tallinna vanalinna Kullo galerii * 2021 Kunstirühmitus VEDELIK kevadnäitus. Galeriis Metropol, Tallinn *2022 Kunstirühmitus VEDELIK ühisnäitus “52”, Galeriis Metropol, Tallinn * 2022 Kunstirühmitus VEDELIK ja Kesk-Eesti kunstnike liidu ühisnäitus "Lõbude aed", kuraatorid Margus Tiitsmaa ja Ulvi Oro, Paide Muusika- ja teatrimaja * 2022 Kunstirühmitus VEDELIK "Talihari". Kohvikus Tuum, Tallinn *2023 Ajavaim / Uued tuuled Eesti maalikunstis, Kadrioru galerii, Kadrioru Plaza, kuraator Vilen Künnapu * 2023 "Hullunud Tartu 14. "Eesliin", Armastuse saal, Aparaaditehas, Tartu *2024 Näitus/ettekanne sümpoosionil ”Maailma geomeetria – geomeetriline maailm” Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaal, kuraator Jaak Kikas *2025 Kunstirühmitus VEDELIK ühisnäitus "Hingevihm", Öpiku maja galerii, Tallinn * 2025 Lääne-Virumaa kunstnike 27. sügisnäitus "PALJAS”, Rakvere Galerii * 2025 ”55 スヴェン友達“ Galerii Metropol 6 m² ja Metropol Kapp, kuraator Sven-Erik Stamberg * 2025 Kunsti-, luule ja muusikafestival TÕGE. Palalinna järve ääres, kuraator Jaan Malin *2026 Kunstirühmitus VEDELIK Taliharjanäitus, Rae Kultuurikeskus{{lisa viide}} *2026 Kunstirühmitus VEDELIK Eksperiment. Vedelik. Omicumi galerii, Tartu. *2026 Lääne-Virumaa kunstnike kevadnäitus "Põlvest põlve", Rakvere Galerii. Kuraator Riho Hütt. *2026 Kunstirühmitus VEDELIK "Vedeliku jõed", GÜ Galerii. *2026 Rakvere Galerii kunstikogu näitus "Kuldaväärt kunst", Arvo Pärdile pühendatud muusikamajas "Ukuaru". *2026 Kunstirühmitus VEDELIK ”Kevadnäitus” Kodulinna maja/Kuldjala torn, Tallinn. *2026 Kunstirühmitus VEDELIK ”Kalevipoeg kosmoses” Köster Gööcki maja, Rakvere. *2026 ARTEST+ ühisnäitus "Hüüdke mu poole", Tallinna Metodisti kirik }} ==== Muu ==== *2018 Kristel Mägedi autorialbumi ”Mitmeilmne” kaanekujundus *2022 Kesk-Eesti Kunstnike Liidu ja Kunstirühmitus VEDELIK ühinäituse kataloog, kuraatorid Margus Tiitsmaa ja Ulvi Oro *2024 Mustamäe Maarja Magdaleena kiriku altari kujundus. 12 apostli + Maarja Magdaleena sümboolika *2024 Tartu Ülikooli raamatukogus sarja "Kord ja kaos“ kolmas sümpoosion "Maailma geomeetria – geomeetriline maailm“. Kristel Mägedi "Mitmeilmne. Pilte ja viise“, kuraator Jaak Kikas === Kirjandus === Ta on esitanud oma luulet ja jutustava sisuga laule kirjandusfestivalidel [[HeadRead]], [[Prima Vista]], [[Hullunud Tartu]], üritustesarjas "[[Cabaret Interruptus]]", luule- ja kirjandusõhtutel Pärnus, Viljandi Kultuuritagalas, raamatukogudes, koolides jm.{{lisa viide}} 2014. aastal jõudis ta [[Vikerraadio]] saate "Luulelahing" finaali, kus võistles [[Aapo Ilves]]ega ja saavutas 2. koha.{{lisa viide}} ====Luule==== * 2014 "[[Orgaaniline hallutsinoos]]" (Ebastabiilne Element, Omaväljaanne) * 2015 "[[Mitteelamise kunst]]" ([[Jumalikud Ilmutused]]) * 2018 "[[Teadetetahvlite informatsioonid galaktilistel vahemaandumistel]]" (Paljasjalg) * 2022 "Kognitiivne nihe" ==== Kogumikud ==== *2013 "[[Elavate surnute antoloogia]]", Sven Kivisildnik, Jumalikud Ilmutused *2014 "Seeneriik on lähedal", ;paranoia publishing group ltd *2015 "See õige luuleõpik" – õpik/kogumik, [[Kivisildnik|Sven Kivisildnik]], Jumalikud Ilmutused *2020 "Pilt ja sõna. Hullunud Tartu kolmas. 2016–2018", kirjastus Luul *2021 "Eesti kalaluule antoloogia" koostanud Vladislav Koržets, kirjastus Sõnavald *2026 Kunstirühmitus Vedelik DADA kogumik. Koostaja: Jaan Malin ==== Novell ==== * 2022 "Edasi novell. 33 lühijuttu." Novellikogumik (Rahva Raamat AS ja Edasi.org) === Muusika === *2005–2007 punkbänd "Die Moritz" bass/laul{{lisa viide}} *2007 debiilalternatiiv "Lendav Madrats" *2007– punkbänd "Faasinihe" bass/laul *2008–2009 psühhedeelne teatraalne hüsteeriline letargiline proge-kantrirokk bänd "Alfonsis" bass *2012 muusika, mis ajab nutma "Lillevaas" (Kersti Astel ja Kristel Mägedi, kitarr/ukulele/jembe/laul) *2016–2019 punkbänd "Ööviiul" trumm *2021 kirjanike projekt [[Ansambel Rajoon |Rajoon]] (Kristel Mägedi-Vaik ja [[Mait Vaik]]) *2026 Kristel Mägedi poeetilismuusikaline projekt "Korduma kippuvad vastused" ====Heliplaadid==== * 2018 Ööviiul "[[Minu majas kummitab]]" trumm * 2018 Kristel Mägedi "[[Mitmeilmne]]" – autoriplaat, karmoška{{lisa viide}} ===Näitlejatöö=== {{veergude loend|laius=36em| * 2003 diplomilavastus U. Lennuki "Ellumõistetud", Rakvere teater (lavastaja Kalju Komissarov) * 2004 diplomilavastus H. Ibseni "Metspart" (lavastaja Ingomar Vihmar) * 2004 diplomilavastus W. Shakespeare "Macbeth" (lavastaja Peeter Raudsepp) * 2004 diplomilavastus L. Pirandello "Kuus tegelast autorit otsimas" (lavastaja Katri Aaslav-Tepandi) * 2005 jõuluetendus Perrault’ ja Lennuki "Okasroosike", Rakvere teater (lavastaja Väino Uibo) * 2006 videot, tantsu ja teatrit ühendav lavastus Ottfried Preussleri "Krabati" ainetel "Krabattabark", Teatrilabor/Kultuuritehase katlamaja (lavastaja [[Jaanika Juhanson]]) * 2006 keskaegsete materjalide põhjal "Tristan ja Isolde", Teatrilabori Assauwe Teatris (lavastaja Jaanika Juhanson) * 2006 lastelavastus Erki Aule "Külmapühad", Salong-Teater (lavastaja Erki Aule) * 2007 monolavastus Liina Reimanni elust "Peidus pool", EMTA/Assauwe Teater (lavastaja [[Helen Rekkor]]) * 2007 ajalooliste materjalide põhjal "Tallinna meistrid", Teatrilabori ja East Expressi koostööprojekt (lavastaja Jaanika Juhanson){{lisa viide}} }} Tegutsenud lasteteatrites: [[Lasteteater Trumm]], [[Tallinna Lasteteater Lepatriinu]] ja [[Eesti Lasteteater]].{{lisa viide}} ==Isiklikku== Tema vanaisa oli näitleja [[Lembit Mägedi]], ema on kunstnik [[Kai Mägedi]].{{lisa viide}} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * https://virumaateataja.postimees.ee/8439270/rakvere-galerii-on-muutunud-omamoodi-katedraaliks * https://virumaateataja.postimees.ee/7823853/kulluslikult-kirjud-vitraaze-meenutavad-maalid-ehivad-jumalakoda * https://kultuur.err.ee/1608363996/mait-vaik-ja-kristel-magedi-alustasid-muusikaprojekti-rajoon * [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/hadaoru-kaheksateist-halli-varjundit/ Veiko Märka arvustus raamatu "Mitteelamise kunst" kohta] * https://kultuur.postimees.ee/1602319/noiaopilase-laboratoorium-keset-katlamaja * https://sakala.postimees.ee/4159865/kordamooda-ja-korraga * https://sakala.postimees.ee/2176233/kristel-magedi-armastab-maalida-ja-regilaule-kuulata * [https://www.youtube.com/watch?v=9sAOmnDYOjM&ab_channel=KristelM%C3%A4gedi Eesti Kirjanike Liidu kirjanduslik kolmpäev 10. veebruar 2021] * [https://www.youtube.com/watch?v=RcgHPOii4GA&ab_channel=KristelM%C3%A4gedi Eesti Kirjanike Liidu kirjanduslik kolmapäev 22. juuli 2020] * https://eestikirik.ee/teele * [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/m%C3%A4gedi_kristel1 Kristel Mägedi Eesti teatri biograafiline leksikoni veebiversioonis] * https://maaleht.delfi.ee/artikkel/84368291/tajo-kadajas-tartu-vaim-oleks-nagu-parnusse-kolimas * https://eestielu.goodnews.ee/vikerraadio-luulelahingu-voitis-aapo-ilves/ * https://luuleleid.wordpress.com/tag/kristel-magedi/ * [https://www.elab.ee/lend/5-lend-2001-2005/ Kristel Mägedi Eesti Lavastuste Andmebaasis] * https://n2dalaautor.wordpress.com/2016/07/05/kristel-magedi/ * https://margitpeterson.blogspot.com/search/label/Kristel%20M%C3%A4gedi * [https://kristelmagedi.blogspot.com/ Kristel Mägedi maalide fotoblogi] * [http://kirikudkristelmagedi.blogspot.com.ee/ Kristel Mägedi kirikute fotoblogi] * [https://www.youtube.com/watch?v=XPeOsVSwxZY&list=PLRgT9_9Bz40LJoJ8HHak3THRzwfazIq6q&index=2 Kristel Mägedi keskkonnas YouTube] * [https://www.instagram.com/kristelmaegedi/ Kristel Mägedi Instagram] {{JÄRJESTA:Mägedi, Kristel}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Eesti rahvamuusikud]] [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Usuteaduse Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 8wisoafhh09xghnxy709rekiydtp3mb Manólis Glézos 0 374406 7231474 6864469 2026-09-09T20:15:51Z Juhan121 25066 7231474 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Fail:Manolis Glezos with LAE 3.jpg|pisi|Manólis Glézos 2015.]] [[Pilt:1959 CPA 2379.jpg|pisi|Manólis Glézos NSV Liidu postmargil (1959)]] '''Manólis Glézos''' (kreeka Μανώλης Γλέζος; [[9. september]] [[1922]] [[Apeíranthos]] – [[30. märts]] [[2020]] [[Ateena]]) oli [[Kreeka]] [[poliitik]] ja ajakirjanik. Ta oli 1984–1986 ja juunist [[2014]] juulini [[2015]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta oli selle Euroopa Parlamendi koosseisu vanim saadik. Glézos sai tuntuks Kreeka vastupanuliikumises [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal. [[30. mai]]l [[1941]] rebis ta koos [[Apóstolos Sántas]]ega [[Ateena akropol]]ilt maha haakristiga lipu. Saksa okupatsioonivõimud mõistsid ta tagaselja surma. 24. märtsil [[1942]] ta vahistati. Vangistuses teda piinati ja ta haigestus tuberkuloosi. 21. aprillil [[1943]] võtsid Itaalia okupatsioonivõimud ta kinni ning ta viibis 3 kuud vanglas. 7. veebruaril [[1944]] võtsid ta kinni Kreeka fašistid, kelle käes ta oli vangis järgmised 7,5 kuud. Järgnenud Kreeka kodusõja ajal anti ta korduvalt kohtu alla ja mõisteti surma, kuid rahvusvahelise surve tõttu jäid surmaotsused täide viimata. Talle mõistetud surmaotsused asendati [[1950]]. aastal eluaegse vangistusega. [[1951]]. aastal, kui ta alles vangis oli, valiti ta [[Kreeka parlament|Kreeka parlamendi]] liikmeks. Ta vabanes vanglast [[16. juuli]]l [[1954]]. 5. detsembril [[1958]] vahistati ta uuesti süüdistatuna [[spionaaž]]is. 15. detsembril [[1962]] ta vabastati rahvusvahelise surve tõttu. [[1961]]. aastal oli ta taas valitud parlamendi liikmeks. Pärast [[1967]]. aasta riigipööret vahistati ta uuesti ning ta viibis 4 aastat vangistuses ja eksiilis. Pärast demokraatia taastamist valiti ta [[1981]] ja [[1985]] Kreeka parlamendi liikmeks. Viimati valiti ta parlamenti 2012. aastal. 2014. aastal valiti ta üle 430 000 häälega (Kreeka kandidaatidest parima tulemusega) [[Euroopa Parlament]]i. 7. juulil 2015 astus ta sellelt kohalt tagasi. Ta kuulus radikaalsesse vasakpoolsesse parteisse [[SYRIZA]]. Glézos on kirjutanud artikleid ajalehtedesse alates [[1942]]. aastast. 1950. aastatel oli ta [[Kreeka Kommunistlik Partei|Kreeka Kommunistliku Partei]] häälekandja [[Rizospástis]] ja ajalehe [[I Avgí]] toimetaja. Ta on avaldanud 6 raamatut. Ta valdas lisaks emakeelele inglise, prantsuse ja itaalia keelt. == Tunnustus == *1958 – Rahvusvaheline ajakirjanduspreemia *1959 – [[Maailma Rahunõukogu]] Joliot-Curie kuldmedal *1963 – [[Rahvusvaheline Lenini rahupreemia]] ==Välislingid== {{commonscat|Manolis Glezos}} * [http://www.europarl.europa.eu/meps/et/1654/mep_home.html Tutvustus Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Glezos, Manolis}} [[Kategooria:Kreeka poliitikud]] [[Kategooria:Kreekast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Lenini rahupreemia laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 2020]] 20qy25z1uh32yts8wi545gujkivl8tt Mall:Tallinna trammiliinid 10 375624 7231417 7226716 2026-09-09T18:24:38Z ~2026-34651-55 231505 7231417 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Tallinna trammiliinid | päis = [[Trammiliiklus Tallinnas|Tallinna trammiliinid]] | grupp1 = Toimivad | loend1 = [[1 (Tallinna trammiliin)|T1]] • [[2 (Tallinna trammiliin)|T2]] • [[3 (Tallinna trammiliin)|T3]] • [[4 (Tallinna trammiliin)|T4]] • [[5 (Tallinna trammiliin)|T5]] | grupp2 = Endised | loend2 = [[7 (Tallinna trammiliin)|T7]] | grupp3 = Tulevased | loend3 = [[6 (Tallinna trammiliin)|T6]] | grupp4 = Asendusbussiliinid | loend4 = [[2 (Tallinna bussiliin)|2]] • [[13 (Tallinna bussiliin)|13]] • [[15 (Tallinna bussiliin)|15]] • [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] • [[50 (Tallinna bussiliin)|50]] • [[52 (Tallinna bussiliin)|52]] • [[58 (Tallinna bussiliin)|58]] • [[73 (Tallinna bussiliin)|73]] }}<noinclude> [[Kategooria:Eesti navigeerimismallid]] [[Kategooria:Eesti transpordi mallid]] [[Kategooria:Tallinna mallid]]</noinclude> ezid8y779sy189r3xsibkzvcd7x9329 Kategooria arutelu:Eesti näitlejad 15 375975 7231438 6680230 2026-09-09T19:24:22Z Kuriuss 38125 7231438 wikitext text/x-wiki miks puudub nimekirjast armastatud rahva lemmik ERVIN ABEL...... {{allkirjata|90.190.45.108|11. august 2014}} :Artikkel [[Ervin Abel]] on siinse kategooria alamkategooriates. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 11. august 2014, kell 16:35 (EEST) : Ei ole ju arusaadav süsteem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. august 2014, kell 18:19 (EEST) ::näitlejate puhul tuleks ilmselt kategooriaid topeldada, st et tekib üks hiigelkategooria Eesti näitlejad ja võimaluse korral lisaks ka täpsustatakse isikuartiklis, et on ka nt Eesti filminäitlejad kategoorias. Teine võimalus on kategooria selgituses kirjutada, et näitleja võib olla ka vaid alamkategooria(te)s--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 12. august 2014, kell 10:48 (EEST) :::näide kategooria päise selgitamise kohta, vt [[:kategooria:eesti poliitikud]]--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 12. august 2014, kell 12:26 (EEST) :::: Selles näites soovitatakse ju vastupidi teha. Topeldamisel pole minu meelest mõtet. Tuleks lihtsalt otsustada, kas sellistel alamkategooriatel on mõtet ning kategoriseerimisel järjekindel olla. Pikne 12. august 2014, kell 12:38 (EEST) ::::: Arvan ka, et teatrite kaupa alamkategooriad tekitavad rohkem segadust kui abistavad. Eestis on ju sadakond teatrit! Lisaks on mõni näitleja töötanud üsna pikka aega järgemisi näiteks kolmes kutselises teatris ning hiljem näidelnud hoopis mõnes projektiteatris. Isegi spetsialiseerunud kultuuriajakirjanikel on raske järge pidada, kes parasjagu kus töötab ning kas ja kus on keegi olnud koosseisuline või rollilepinguga näitleja. Kui kategooria on "Eesti näitlejad", siis sisaldagugi see kõiki Eesti näitlejaid (kelle kohta on artikkel olemas). [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 9. september 2026, kell 22:24 (EEST) == klooren == ei leia Enn ja Mati Klooren [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:8550:3A80:1194:A4BF:EB71:55A2|2001:7D0:8550:3A80:1194:A4BF:EB71:55A2]] 7. juuli 2024, kell 06:05 (EEST) 9yv2e86ebwrx4nuhw4i6t9s4ouvjpv3 Surnud 9. septembril 0 378186 7231640 6820369 2026-09-10T08:37:24Z Velirand 67997 7231640 wikitext text/x-wiki {{surnud septembris}} ''Siin loetletakse [[9. september|9. septembril]] surnud tuntud isikuid.'' *[[1809]] – [[August Ludwig von Schlözer]], saksa ajaloolane ja publitsist *[[1866]] – [[Gottfried Wilhelm Osann]], saksa keemik *[[1869]] – [[Otto Jahn]], saksa klassikaline filoloog, arheoloog, epigraafik ja muusikaajaloolane *[[1891]] – [[Jules Grévy]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa president 1879–1887 *[[1898]] – [[Stéphane Mallarmé]], prantsuse luuletaja *[[1901]] – [[Henri de Toulouse-Lautrec]], prantsuse kunstnik *[[1921]] – [[Virginia Rappe]], USA filminäitleja *[[1926]] – [[Anton Jörgen Andersen]], norra helilooja *[[1940]] – [[Raymond Bööcke]], eesti tšellist ja pedagoog * 1940 – [[Aleksander Kapp]], eesti vaimulik *[[1942]] – [[Martin Prikask]], eesti usutegelane, Eesti Metodisti Kiriku üks loojaid *[[1946]] – [[Evald Karotoom]], Eesti sõjaväelane *[[1947]] – [[Oskar Tolmoff]], Eesti politseinik ja advokaat *[[1956]] – [[August Mätlik]], eesti aiandus- ja mesindustegelane *1956 – [[Aadu Adari]], eesti ajakirjanik *[[1960]] – [[Jussi Björling]], rootsi laulja * 1960 – [[Helmuth Freymuth]], eesti füüsik *[[1962]] – [[Paavo Aaltonen]], soome sportlane *[[1964]] – [[Sakari Tuomioja]], Soome poliitik *[[1972]] – [[Martti Merenmaa]], soome kirjanik *[[1973]] – [[Nikolai King]], eesti piimandusteadlane *[[1975]] – [[Johannes Brenner]], eesti jalgpallur * 1975 – [[Karl Eerme]], eesti ajakirjanik ja luuletaja *[[1976]] – [[Mao Zedong]], Hiina Kommunistliku Partei juht *[[1978]] – [[Peeter Malvet]], eesti õigusteadlane *[[1981]] – [[Jacques Lacan]], prantsuse psühhoanalüütik, psühhiaater ja arst *[[1984]] – [[Yılmaz Güney]], kurdi rahvusest Türgi filmirežissöör, stsenarist, kirjanik ja näitleja *[[1990]] – [[Nicola Abbagnano]], itaalia eksistentsialistlik filosoof * 1990 – [[Aleksandr Men]], Vene Õigeusu Kiriku vaimulik ja teoloog *[[1994]] – [[Robert Austerlitz]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja etnoloog *[[1995]] – [[Sauli Lehtonen]], soome laulja *[[1996]] – [[Bill Monroe]], USA ''bluegrass'''i laulja, laulukirjutaja ja muusik *[[1997]] – [[Burgess Meredith]], ameerika näitleja *[[1998]] – [[Viktor Mutt]], eesti biokeemik * 1998 – [[Eik Järvi]], eesti veiniasjatundja ja -koolitaja *[[2003]] – [[Edward Teller]], USA füüsik, Ameerika vesinikupommi isa *[[2005]] – [[Harald Leppikson]], eesti fotograaf * 2005 – [[Prokop Murra]], Albaania kommunistlik riigitegelane *[[2006]] – [[Lucjan Kydryński]], poola ajakirjanik ja telesaatejuht *2006 – [[Richard Dyer]], Uus-Meremaa laulja ja näitleja *2006 – [[Gérard Brach]], prantsuse stsenarist ja filmirežissöör *[[2008]] – [[Maria Edenhofer]], rootsi ooperilaulja *2008 – [[Nouhak Phoumsavanh]], Laose poliitik *2008 – [[Ruth Paimre]], eesti neuroloog ja neurokirurg *2008 – [[Warith Deen Mohammed]], USA moslemite usujuht *[[2009]] – [[Aage Bohr]], taani füüsik *[[2010]] – [[Bent Larsen]], taani maletaja *2010 – [[Rauno Mäkinen]], soome Kreeka-Rooma maadleja *[[2012]] – [[Siiri Lauk]], eesti raamatukogutöötaja ja terminoloog *[[2013]] – [[Arūnas Žebriūnas]], leedu filmilavastaja ja -stsenarist *2013 – [[Alberto Bevilacqua]], itaalia kirjanik ja filmilavastaja *2013 – [[Susan FitzGerald]], iiri filminäitleja *[[2014]] – [[Montserrat Abelló i Soler]], katalaani luuletaja ja tõlkija *2014 – [[Tõnu Karma]], eesti keele- ja raamatuteadlane *2014 – [[Ingrid Polding]], eesti tekstiilikunstnik *[[2016]] – [[Marion Piisang]], eesti spordipedagoog ja kergejõustiklane * 2016 – [[Roman Rugin]], handi kirjanik *[[2017]] – [[Frank Aarebrot]], norra politoloog *[[2018]] – [[Frank Andersson]], rootsi maadleja * 2018 – [[Vello Linnamägi]], eesti looduskaitsja ja riigiametnik *[[2024]] – [[Caterina Valente]], itaalia-prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja * 2024 – [[Rein Prank]], eesti matemaatik ja arvutiteadlane *[[2026]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|September, 09.]] syfigdqt6dijj4dzeil225erk9xxb5t Surnud 30. juulil 0 385393 7231665 7206694 2026-09-10T08:59:06Z Sjur 66496 7231665 wikitext text/x-wiki {{surnud juulis}} ''Siin loetletakse [[30. juuli]]l surnud tuntud isikuid.'' *[[1885]] – [[Louis Leroy]], prantsuse ajakirjanik, kunstikriitik, graveerija, maalikunstnik ja näitekirjanik *[[1898]] – [[Otto von Bismarck]], [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa kuningriigi]] peaminister, [[Saksa Keisririik|Saksa keisririigi]] esimene kantsler *[[1922]] – [[Karp Tiisik]], eesti õigeusu vaimulik ja professor *[[1927]] – [[Jaan Rink]], Eesti sõjaväelane *[[1935]] – [[Adolf Damaschke]], saksa kommunaalpoliitik ja pedagoog *[[1941]] – [[Hugo Celmiņš]], läti poliitik, ühiskonnategelane ja agronoom *1941 – [[Hugo Rozenšteins]], läti kindral *1941 – [[Ado Anderkopp]], eesti poliitik *1941 – [[Kazys Skučas]], Leedu poliitik ja sõjaväelane *[[1944]] – [[Lembit Raidal]], Eesti sõjaväelane *[[1946]] – [[Nikolai Morozov]], vene ajaloolane *[[1962]] – [[Jaan Schwede]], eesti tööstur ja kaupmees *[[1963]] – [[Boris Punnis]], eesti matemaatik *[[1967]] – [[Bengt Berg]], rootsi ornitoloog, kirjanik, fotograaf ja filmitegija *[[1974]] – [[Stanisław Świeżawski]], Poola jurist ja poliitik *[[1976]] – [[Rudolf Bultmann]], saksa teoloog *1976 – [[Valdo Pant]], eesti tele- ja raadioajakirjanik *[[1980]] – [[Elli Schmidt]], saksa poliitik ja Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane *[[1990]] – [[Ian Gow]], Suurbritannia poliitik *[[1991]] – [[Ahto Valter]], eesti purjetaja *[[1993]] – [[Heino Kask (orienteeruja)|Heino Kask]], Eesti orienteeruja ja sporditegelane *[[1994]] – [[Arnold Kask]], eesti keeleteadlane *1994 – [[Riho Altrov]], eesti dirigent *1994 – [[Ryszard Riedel]], poola laulja ja laulukirjutaja *[[1995]] – [[Vaike Paduri-Kaljuvee]], Eesti iluuisutaja, võimlemis- ja iluuisutamistreener *1995 – [[Mirdza Bendrupe]], läti kirjanik *[[1996]] – [[Claudette Colbert]], USA filminäitleja *[[2002]] – [[Enn Madi]], eesti rahvatantsupedagoog *[[2003]] – [[Sam Phillips]], USA muusikaärimees ja diskor *2003 – [[Juhan Paju]], eesti ajakirjanik ja kirjanik *2003 – [[Ewa Krzyżewska]], poola näitleja *[[2005]] – [[John Garang de Mabior]], Lõuna-Sudaani poliitik *[[2006]] – [[Philip D'Arcy Hart]], briti arstiteadlane *2006 – [[Ferenc Zenthe]], ungari näitleja *2006 – [[Al Balding]], kanada golfimängija *2006 – [[Duygu Asena]], türgi kirjanik ja naisõiguslane *[[2007]] – [[Michelangelo Antonioni]], itaalia filmilavastaja, stsenarist, kirjanik ja kunstnik *2007 – [[Teoctist I]] (Toader Arăpaşu), Rumeenia õigeusu kiriku patriarh 1986–2007 *2007 – [[Ingmar Bergman]], rootsi filmi- ja teatrilavastaja *2007 – [[Makoto Oda]], jaapani kirjanik *2007 – [[Mati-Ants Biene]], eesti aerutaja, suusataja ja laskesuusataja *[[2008]] – [[Peter Coke]], Suurbritannia näitleja *2008 – [[Anne Armstrong]], USA diplomaat ja poliitik *2008 – [[Vittorio Fiorucci]], Kanada kunstnik *[[2009]] – [[Peter Zadek]], saksa lavastaja ja stsenarist *2009 – [[Juri Kurnenin]], valgevene jalgpallur ja treener *2009 – [[Mohammed Yusuf]], Nigeeria usujuht *[[2011]] – [[Mario Echandi Jiménez]], Costa Rica poliitik *[[2012]] – [[Niina Aršas]], eesti raamatukogundustegelane ja bibliograaf *2012 – [[Maeve Binchy]], iiri kirjanik *[[2013]] – [[Berthold Beitz]], saksa ettevõtja ja tippjuht *2013 – [[Antoni Ramallets]], Hispaania jalgpallur *2013 – [[Robert N. Bellah]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog *[[2014]] – [[Tiit Koppel]], eesti tehnikateadlane, TTÜ professor *[[2015]] – [[Endel Lippmaa]], eesti füüsik ja poliitik *2015 – [[Nevil Blumberg]], Eesti muusik *2015 – [[Kalju Saks]], eesti pedagoogikateadlane *[[2018]] – [[Ain Erik]], eesti metsamees, loodusõppe spetsialist ja loodushoidja *[[2019]] – [[Aino Kartul-Najar]], eesti teatritegelane, laulja (sopran) ja tantsija *[[2020]] – [[Lee Teng-hui]], Hiina Vabariigi (Taiwani) poliitik, Hiina Vabariigi president ja Kuomintangi esimees aastatel 1988–2000 *[[2023]] – [[Paul Reubens]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[2024]] – [[Lembit Sarapuu]], eesti maalikunstnik *[[2026]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane * 2026 – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja, laulja, stsenarist, filmirežissöör ja filmiprodutsent [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Juuli, 30.]] lclhq44nkjd0soq5arjq2pvanjju59m 2. jalaväebrigaad 0 386092 7231308 6968040 2026-09-09T12:27:55Z Kapsas123 209254 7231308 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Väeüksus|nimi=2. jalaväebrigaad|pilt=2 JVBr embleem sakala (png version).png|pildisuurus=180px|pildiallkiri=2. jalaväebrigaadi vapp|aeg=2014-praeguseni|riik=[[Eesti]]|kuuluvus=[[Eesti kaitsevägi]]|haru=[[Eesti maavägi|maavägi]]|liik=[[Jalavägi]]|garnison=Luunja|praegune_ülem=Kolonel [[Antti Viljaste]]|suurus=[[Brigaad]]|ülem2_silt=Brigaadi veebel|ülem2=Staabiveebel Heigo Leht|märk=[[File:Flag_of_the_2nd_Infantry_Brigade_(Estonia).png|150px]]|märk_silt=2. Jalaväebrigaadi lipp}} {{See artikkel|räägib Eesti väeosast; teiste riikide samanimelise väeosa kohta vaata [[2. jalaväebrigaad (täpsustus)]].}} '''2. jalaväebrigaad''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] [[Diviis (Eesti)|diivisi]] struktuuriüksus ([[brigaad]]). *jalaväebrigaadi sõjaliste operatsioonide planeerimine ja korraldamine *juhtimis-, korraldus-, planeerimis-, arendus- ja järelevalvetoimingute tegemine oma vastutusalas *mobilisatsiooni planeerimine ja korraldamine ning üksuste formeerimine oma vastutusalas *koosseisus olevate üksuste lahinguvalmiduse tagamine *koosseisus olevate üksuste väljaõppes tagalatoetuse tagamine *koosseisus olevate sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine ning nende formeerimise korraldamine 2. jalaväebrigaad on kergjalaväeüksus, mille manööverpataljonid õpetatakse välja [[Taara sõjaväelinnak]]us väljaõppekeskusena tegutseva Kuperjanovi jalaväepataljoni baasil ning lahingtoetusüksused [[1. jalaväebrigaad]]i väljaõppekeskustes Tapal ja Jõhvis. Brigaadi sõjaaja koosseisu suuruseks on ligikaudu 5000 inimest, kellest enamik on reservväelased. Lahinguvalmiduse hoidmiseks ja täiendõppe andmiseks korraldab 2. jalaväebrigaad regulaarselt õppekogunemisi nii staabi reservväelastele kui allüksuste rea- ja juhtivkoosseisule. Riigikaitse laia käsitlust<ref>{{Netiviide |url=https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/kaitsepoliitika/riigikaitse-arengukava-mittesojalised-osad |pealkiri=Riigikaitse arengukava mittesõjalised osad |väljaanne=Kaitseministeerium |vaadatud=2021-07-13 |arhiivimisaeg=2021-07-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210713102250/https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/kaitsepoliitika/riigikaitse-arengukava-mittesojalised-osad |url-olek=ei tööta }}</ref> silmas pidades edendab 2. jalaväebrigaad kaitseväe ja riigiasutuste regionaalset koostööd Lõuna-Eestis. 2020. aastal korraldati esimest korda kõiki partnerteenistusi kaasav õppus, mille stsenaariumi loomisel keskenduti erinevate hübriidohtude lahendamisele ja riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ning kaitseväe vastutusvaldkondade ja tegevuste koordineerimisele<ref>https://mil.ee/uudised/louna-eestis-toimub-laiapindse-riigikaitse-formaadis-uhisoppus/</ref>. 2. jalaväebrigaadi rahvusvaheline koostöö avaldub eeskätt Eesti diviisi raamistikus osalemises [[NATO]] kaitseplaneerimises ja erinevatel rahvusvahelistel õppustel. Juba varasemast on 2. jalaväebrigaadil tihedad sidemed Läti [[Zemessardze]] [[2. Vidzeme brigaad]]iga. Lähiaastatel on 2. jalaväebrigaadi peamiseks väljakutseks üleminek kergejalaväest mehhaniseeritud üksuseks. Selleks hangitakse Türgist üle 200 4x4 ja 6x6 veoskeemiga soomustransportööri, mis peaksid Eestisse jõudma 2025. aasta lõpuks<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Madis Hindre {{!}} |kuupäev=2023-10-18 |pealkiri=Teine jalaväebrigaad loodab 2025. aasta Kevadtormile minna uute soomukitega |url=https://www.err.ee/1609136915/teine-jalavaebrigaad-loodab-2025-aasta-kevadtormile-minna-uute-soomukitega |vaadatud=2024-04-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>. == Asukoht == 2. jalaväebrigaadi staap paikneb [[Tartu maakond|Tartu]] maakonnas [[Luunja vald|Luunja val]]las [[Sirgu]] külas endise Nõukogude armee [[Luunja raketibaas]]i territooriumil. Kuni 2005. aastani tegutses samas linnakus Tartu Üksik-Päästekompanii. 2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva [[Kuperjanovi jalaväepataljon]]i staap ja allüksused paiknevad [[Võru|Võrus]] [[Taara sõjaväelinnak]]us, samuti 2. jalaväebrigaadi lahingteeninduspataljoni staap ning staabi- ja sidekompanii. Brigaadi väljaõpe toimub peamiselt Võrumaal [[Nursipalu harjutusväli|Nursipalu]] ja [[Tsiatsungõlmaa harjutusala|Tsiatsungõlmaa]] harjutusväljadel, samuti kasutatakse maaomanike kooskõlastusel muid era- ja riigi omandis olevaid maa-alasid. Väljaõppetsükli lõpupoole toimuvad suuremad lahinglaskmised ka [[kaitseväe keskpolügoon]]il ja [[Sirgala harjutusväli|Sirgala harjutusväljal]]. ==Koosseis== * Staap * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|1. Kuperjanovi jalaväepataljon]] * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|2. Kuperjanovi jalaväepataljon]] * [[Kuperjanovi jalaväepataljon|3. Kuperjanovi jalaväepataljon]] * 26. õhutõrjepataljon * 27. pioneeripataljon * [[Lahinguteeninduspataljon (2. jalaväebrigaad)|62. lahingteeninduspataljon]] * tankitõrjekompanii * staabi- ja sidekompanii * luurekompanii ===Ülemad=== {| class="wikitable" |- ! Nr ! Alates ! Kuni ! Nimi ! Auaste |- | <center>1</center> | <center>2014</center> | <center>2015</center> | [[Enno Mõts]] | [[kolonelleitnant]] |- | <center>2</center> | <center>2015</center> | <center>2019</center> | [[Eero Rebo]] | kolonelleitnant (a-st 2016 kolonel) |- | <center>3</center> | <center>2019</center> | <center>2022</center> | [[Tarmo Metsa]] | [[kolonel]] |- | <center>4</center> | <center>2022</center> | <center>2024</center> | [[Mati Tikerpuu]] | kolonel |- | <center>4</center> | <center>2024</center> | tänaseni | [[Antti Viljaste]] | kolonelleitnant |} ==Relvastus== {| class="wikitable" | |- |[[Heckler & Koch USP]] |- |9 mm püstolkuulipilduja m/45 B |- |9 mm püstolkuulipilduja HK MP-5A2 |- |5.56 mm automaat R20 |- |[[AK 4|7,62 mm automaat AK-4]] |- |7,62 mm kuulipilduja [[MG3]] |- |7,62 mm kuulipilduja Negev NG7 |- |12,7 mm raskekuulipilduja [[M2 Browning]] |- |7,62 mm täpsuspüss AK-4 TP1 |- |7,62 mm snaipripüss NM149S |- |12,7 mm snaipripüss Hecate II |- |40 mm relvaalune granaadiheitja HK 79N |- | |- |120 mm miinipilduja m/41D |- |81 mm miinipilduja M252 |- | |- |84 mm TT-[[granaadiheitja Carl-Gustav]] M4 |- |90 mm ühekordne granaadiheitja Instalaza C90-CR-RB (M3) Anti-Tank ([[C-90 Instalaza]]) |- |90 mm ühekordne granaadiheitja Instalaza C90-CR-AM (M3) Anti-Tank/Anti-Personnel |- |90 mm ühekordne granaadiheitja Instalaza C90-CR-BK (M3) Anti-Bunker |- |Tankitõrjeraketisüsteem [[FGM-148 Javelin|Javelin]] |- |Tankitõrjeraketisüsteem [[:en:Spike_(missile)|Spike]] |- | |- |23 mm õhutõrjekahur ZU-23-2 |- |õhutõrjeraketikompleks [[Mistral (raketisüsteem)|Mistral]] |- |kaitsekäsigranaat F-1 |- |ründekäsigranaat RGD-5 |- |ründekäsigranaat m/56 |} ==Sümboolika== 2. jalaväebrigaad taastas oma üksuse sümboolikana Sakala Partisanide Rügemendi lipu, vapi ning rinnamärgi. Kolmanda väeosana Eesti Rahvaväes sai oma embleemi Sakala Partisanide Rügement, mis formeeriti 25. detsembril 1918 Viljandis pataljonina. Aasta hiljem laiendati pataljon rügemendiks, millele kunstnik Voldemar Kangro-Pool kujundas käisemärgi. Vapil ja käiseembleemil kasutatavate sümbolite ja värvide tähendused on järgmised: 1. elusa inimese pale tähendab elu; 2. kolju tähendab surma; 3. mõõk (lad.k ''gladius'') tähendab kaitset; 4. loorberioks tähendab võitu ja au; 5. must tähistab Eesti mullapinda; 6. hõbehall tähistab ustavust. Kõik kokku tähendab, et mõõga läbi surma eest kaitstud elu ja vabadust kroonib võit ja au. ==Ajalugu== 2. jalaväebrigaad võttis üle [[Sakala partisanide pataljon]]i lipu, vapi ja rinnamärgi. Sakala Partisanide Rügement tegutses edasi ka pärast Vabadussõja lõppu, olles üks reservjalaväerügement, mis valmistus kaitsma Eesti Vabariiki. Sakala partisanide polk paiknes vahetult pärast Vabadussõja lõppu hajali. Üks pataljon oli piirivalveteenistuses [[Piirissaar]]el ja üks pataljon oli Tartus. Polgu staap ja töörood asusid [[Luunja mõis]]as ja ülejäänud allüksused [[Rasina]]l. 1920. aastal toimus selles polgus demobilisatsioon, samal ajal liideti polku teistest väeosadest pärit roodusid. Polgu ülemaks oli kuni 30. juunini 1920 kapten [[Villem-Kustav Marder]], seejärel kahe kuu jooksul ajutise ülemana alamkapten [[Jaan Riisenberg]]. Sama aasta 1. septembrist määrati Sakala partisanide polgu ülemaks polkovnik [[Sigfried Pinding]]. Pindingu valitsusajal liideti Sakala partisanide polk 1. jaanuarist 1921 [[5. Jalaväepolk|5. jalaväepolguga]]. Pinding ise sai 5. jalaväepolgu ülemaks, partisanidest moodustus nüüd [[Sakala pataljon]], mille etteotsa tuli alampolkovnik [[Ludvig-Karl Jakobsen]]. Pataljoni asupaigaks oli Võru. 1921. aasta 7. juulist sai Sakala pataljonist iseseisev [[Sakala partisanide üksik pataljon]]; selle ülemaks jäi endiselt alampolkovnik L-K. Jakobsen. Sama kuu keskel koliti Võrust Viljandisse. 22. märtsil 1924 tehti uus suur ümberkorraldus: Sakala partisanide üksiku pataljoniga liideti [[3. üksik pataljon]] ja neist moodustati [[Sakala jalaväerügement]]. Sakala jalaväerügementi hakkas juhtima kolonelleitnant [[Verner Trossi]], kes püsis selles ametis kuni 1926. aasta lõpuni. 1927. aasta algusest määrati rügemendi ülemaks kolonelleitnant [[Oskar-Johannes Schmidt]], kuid see ilmus ametisse alles 12. aprillist ja rügemendiülema kohuseid täitis vahepeal Sakala pataljoni ülem major [[August Kivi]]. Koos üldise sõjaväereformiga lahutati 1. oktoobrist 1928 ka Sakala jalaväerügement varasemateks osadeks. Partisanidest sai nüüd Sakala üksik jalaväepataljon, pataljoniülemaks sai senine rügemendiülem kolonelleitnant O-J. Schmidt. 1. juulist 1932 tuli uueks pataljoniülemaks kolonelleitnant [[Hans Matson]] ja 15. juunist 1934 kolonelleitnant [[Johannes-Aleksander Raud]]. II maailmasõja algusaegadel jõudis Sakala üksikut jalaväepataljoni juhatada ka kolonelleitnant A. Ratas.<ref name=":0">Eesti sõjavägi 1920–1940 : pildilugu meie esimese Vabariigi sõjaväe organisatsioonist, juhtidest, meestest ja relvadest / Mati Õun</ref><ref name=":0" /> 2. jalaväebrigaad soovib jätkata sama tugeva tegevväelastest ja reservväelastest koosneva võitlusvõimelise ja kõrge moraaliga väeüksusena toetudes ajaloolistele tavadele läbi Sakala Partisanide Rügemendi loodud väärtust<ref>https://mil.ee/uksused/maavagi/2-jalavaebrigaad/</ref>. ===Taasloomine=== 2. jalaväebrigaad asutati 1. augustil 2014 ja see reorganiseeriti [[Lõuna kaitseringkond|Lõuna kaitseringkonnast]]. 2016. aastal võeti brigaadis kasutusele Sakala Partisanide Rügemendi sümboolika (lipp, vapp ja teenetemärk). Sellega väärtustab 2. jalaväebrigaad Sakala Partisanide Rügementi kui Vabadussõja ühte olulisemat üksust. 2. jalaväebrigaadi allüksuste puhul kehtib samuti tava, et võimalusel võetakse kasutusele ajalooliste üksuste sümboolika. ==Vaata ka== *[[Kuperjanovi jalaväepataljon]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/maavagi/2-jalavaebrigaad 2. jalaväebrigaad Kaitseväe kodulehel] [[Kategooria:2. jalaväebrigaad]] 5017zj0vycvpckdxdan4z2wxfvv3ysq Paneelelamu 0 406047 7231325 7231022 2026-09-09T13:31:18Z Funktsionalism-modernism 231916 7231325 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel Gorstroiprojekti elamuseeria nr 1 alusel. 1-317 seeriale projekteeriti madalakaldeline [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa. 2 kuni 5-korruselised, võisid olla ühe, kahe või kolme toaliste korteritega (18-42m²).<ref name=":2" details="Lk 44-45" /> Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline korterelamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20. [[File:Keldrimäe, Tallinn, Estonia - panoramio (7).jpg|pisi|Jakobi tänav 12 ja 13]] *Tüüpprojekt 1-317-9T, neljakorruseline korterelamu (nt. [[Jakobi tänav (Tallinn)|Jakobi tänav]] 12, 15, [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] 104, [[Majaka tänav]] 21, 22, 25, [[Pärnu maantee]] 131, 133, 135, [[Sõle tänav]] 70, [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 4, 6, 8, [[Tina tänav]] 16, [[Uus-Sadama tänav]] 18, [[Vasara tänav]] 2, 2b, 2c, [[Vase tänav (Tallinn)|Vase tänav]] 4 Tallinnas; [[Pepleri tänav]] 3, [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 3, 7, 9, 13, 17, [[Tähe tänav]] 15, 56a Tartus<ref>[https://photobuildings.com/projects/4778/?lang=en 1-317 series, project 1-317-9T], https://photobuildings.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9).[[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu. *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa). *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16).[[File:Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987.jpg|pisi|[[Kopli tänav|Mihhail Kalinini tänav]] Tallinnas, praegu [[Kopli tänav - tüüpprojekt 1-317-19]] (1987)]][[File:Upgraded dormitory in Akadeemia street.JPG|pisi|[[Akadeemia tee]] 48 - tüüpprojekt 1-317A-19]] *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud, hooneid rajati nii ühiselamutena lühemaks ja pikemaks elamiseks kui ka hotellina. Tüüpprojekt valmis 1959. aastal Estonprojektis, arhitekt [[Mart Port|Mart Pord]]i juhtimisel. (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja 7/2, [[Randla tänav]] 11 ja 13, [[Kopli tänav]] 100b, [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 1, 3 Tallinnas), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline). *Tüüpprojekt 1-317A-19 ühiselamu-tüüpi elamud - reeglina ilma kahe tiiva vahelise nihketa ühtlaste viiekorruseliste hooneplokkidena. (nt Akadeemia tee 32, 34, 38, 42, 46, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a, [[Paldiski maantee]] 75, [[Puhangu tänav]] 8 ja 10, [[Sõle tänav]] 18, 58, 60, [[Uus-Maleva tänav]] 6, [[Valdeku tänav]] 105 ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5 Tallinnas; [[Narva maantee (Tartu)|Narva maantee]] 89 Tartus; [[Vassili Gerassimovi tänav]] 20 Narvas). *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist). *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid.<ref name=":2" details="Lk 68-69" /> 1-464 paneelelamu seeria loodi 1955. aastal, kuid hakati ehitama alates 1962. aastast. Projekteerija: Giprostroiindustrija.<ref name=":2" details="Lk 68-69" /> *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. Arhitektid: [[Toivo Kallas]], [[Mall Savisaar-Tomiste|Mall Tomiste]], [[Tiina Komissarov]], edasiarendus 1977. aastast: [[Ines Jaagus]].<ref name=":2" details="Lk 118-119" /> *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|Tüüpprojekt 1Э-10-2/64 Soometsas]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89, artikli autor on Aadli, Triin" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-8/64]], 2-korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.9674: Suurplokkidest seintega kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8/64 variant pööninguga album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-34-70 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705348409&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paulus |eesnimi=Karin |pealkiri=101 Eesti Nõukogude aja ehitist |kirjastus=Varrak |aasta=2019 |isbn=978-9985-3-4519-1 |lehekülg=76-77}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-2/64]], 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-1006.1t.362: Tohera farmi 8 korteriga elamu, tüüpprojekt nr 1E-10-2/64, eelarve 1969.a hindades · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213704078144&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] lie1upjyfgd8dk8tzjlx0ybjcqigbi8 7231330 7231325 2026-09-09T13:51:34Z Funktsionalism-modernism 231916 Tüüpprojekt 1Э-318-37 7231330 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel Gorstroiprojekti elamuseeria nr 1 alusel. 1-317 seeriale projekteeriti madalakaldeline [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa. 2 kuni 5-korruselised, võisid olla ühe, kahe või kolme toaliste korteritega (18-42m²).<ref name=":2" details="Lk 44-45" /> Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline korterelamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20. [[File:Keldrimäe, Tallinn, Estonia - panoramio (7).jpg|pisi|Jakobi tänav 12 ja 13]] *Tüüpprojekt 1-317-9T, neljakorruseline korterelamu (nt. [[Jakobi tänav (Tallinn)|Jakobi tänav]] 12, 15, [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] 104, [[Majaka tänav]] 21, 22, 25, [[Pärnu maantee]] 131, 133, 135, [[Sõle tänav]] 70, [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 4, 6, 8, [[Tina tänav]] 16, [[Uus-Sadama tänav]] 18, [[Vasara tänav]] 2, 2b, 2c, [[Vase tänav (Tallinn)|Vase tänav]] 4 Tallinnas; [[Pepleri tänav]] 3, [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 3, 7, 9, 13, 17, [[Tähe tänav]] 15, 56a Tartus<ref>[https://photobuildings.com/projects/4778/?lang=en 1-317 series, project 1-317-9T], https://photobuildings.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9).[[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu. *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa). *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16).[[File:Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987.jpg|pisi|[[Kopli tänav|Mihhail Kalinini tänav]] Tallinnas, praegu [[Kopli tänav - tüüpprojekt 1-317-19]] (1987)]][[File:Upgraded dormitory in Akadeemia street.JPG|pisi|[[Akadeemia tee]] 48 - tüüpprojekt 1-317A-19]] *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud, hooneid rajati nii ühiselamutena lühemaks ja pikemaks elamiseks kui ka hotellina. Tüüpprojekt valmis 1959. aastal Estonprojektis, arhitekt [[Mart Port|Mart Pord]]i juhtimisel. (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja 7/2, [[Randla tänav]] 11 ja 13, [[Kopli tänav]] 100b, [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 1, 3 Tallinnas), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline). *Tüüpprojekt 1-317A-19 ühiselamu-tüüpi elamud - reeglina ilma kahe tiiva vahelise nihketa ühtlaste viiekorruseliste hooneplokkidena. (nt Akadeemia tee 32, 34, 38, 42, 46, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a, [[Paldiski maantee]] 75, [[Puhangu tänav]] 8 ja 10, [[Sõle tänav]] 18, 58, 60, [[Uus-Maleva tänav]] 6, [[Valdeku tänav]] 105 ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5 Tallinnas; [[Narva maantee (Tartu)|Narva maantee]] 89 Tartus; [[Vassili Gerassimovi tänav]] 20 Narvas). *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist). *Tüüpprojekt 1Э-318-37, 5-korruseline, 3 sektsiooniga ja 45 korteriga. Näiteks Narvas [[Vabaduse tänav (Narva)|Vabaduse]] 13.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.11057: Viiekorruseline 3-sekt 45-krt telliskiviseintega elamu tüüpprojekt nr 1Э-318-37 album I - seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud, sanitaartehnilised ja elektrotehnilised joonised. T-675-75. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705350613&ru=8hpVQI |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid.<ref name=":2" details="Lk 68-69" /> 1-464 paneelelamu seeria loodi 1955. aastal, kuid hakati ehitama alates 1962. aastast. Projekteerija: Giprostroiindustrija.<ref name=":2" details="Lk 68-69" /> *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. Arhitektid: [[Toivo Kallas]], [[Mall Savisaar-Tomiste|Mall Tomiste]], [[Tiina Komissarov]], edasiarendus 1977. aastast: [[Ines Jaagus]].<ref name=":2" details="Lk 118-119" /> *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|Tüüpprojekt 1Э-10-2/64 Soometsas]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89, artikli autor on Aadli, Triin" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-8/64]], 2-korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.9674: Suurplokkidest seintega kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8/64 variant pööninguga album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-34-70 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705348409&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paulus |eesnimi=Karin |pealkiri=101 Eesti Nõukogude aja ehitist |kirjastus=Varrak |aasta=2019 |isbn=978-9985-3-4519-1 |lehekülg=76-77}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-2/64]], 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-1006.1t.362: Tohera farmi 8 korteriga elamu, tüüpprojekt nr 1E-10-2/64, eelarve 1969.a hindades · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213704078144&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] dgpvw7ucygxba7kejvilowwypua574e 7231338 7231330 2026-09-09T14:13:00Z Funktsionalism-modernism 231916 Tüüpprojekt 113-23-69, 7231338 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel Gorstroiprojekti elamuseeria nr 1 alusel. 1-317 seeriale projekteeriti madalakaldeline [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa. 2 kuni 5-korruselised, võisid olla ühe, kahe või kolme toaliste korteritega (18-42m²).<ref name=":2" details="Lk 44-45" /> Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline korterelamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20. [[File:Keldrimäe, Tallinn, Estonia - panoramio (7).jpg|pisi|Jakobi tänav 12 ja 13]] *Tüüpprojekt 1-317-9T, neljakorruseline korterelamu (nt. [[Jakobi tänav (Tallinn)|Jakobi tänav]] 12, 15, [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] 104, [[Majaka tänav]] 21, 22, 25, [[Pärnu maantee]] 131, 133, 135, [[Sõle tänav]] 70, [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 4, 6, 8, [[Tina tänav]] 16, [[Uus-Sadama tänav]] 18, [[Vasara tänav]] 2, 2b, 2c, [[Vase tänav (Tallinn)|Vase tänav]] 4 Tallinnas; [[Pepleri tänav]] 3, [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 3, 7, 9, 13, 17, [[Tähe tänav]] 15, 56a Tartus<ref>[https://photobuildings.com/projects/4778/?lang=en 1-317 series, project 1-317-9T], https://photobuildings.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9).[[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu. *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa). *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16).[[File:Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987.jpg|pisi|[[Kopli tänav|Mihhail Kalinini tänav]] Tallinnas, praegu [[Kopli tänav - tüüpprojekt 1-317-19]] (1987)]][[File:Upgraded dormitory in Akadeemia street.JPG|pisi|[[Akadeemia tee]] 48 - tüüpprojekt 1-317A-19]] *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud, hooneid rajati nii ühiselamutena lühemaks ja pikemaks elamiseks kui ka hotellina. Tüüpprojekt valmis 1959. aastal Estonprojektis, arhitekt [[Mart Port|Mart Pord]]i juhtimisel. (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja 7/2, [[Randla tänav]] 11 ja 13, [[Kopli tänav]] 100b, [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 1, 3 Tallinnas), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline). *Tüüpprojekt 1-317A-19 ühiselamu-tüüpi elamud - reeglina ilma kahe tiiva vahelise nihketa ühtlaste viiekorruseliste hooneplokkidena. (nt Akadeemia tee 32, 34, 38, 42, 46, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a, [[Paldiski maantee]] 75, [[Puhangu tänav]] 8 ja 10, [[Sõle tänav]] 18, 58, 60, [[Uus-Maleva tänav]] 6, [[Valdeku tänav]] 105 ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5 Tallinnas; [[Narva maantee (Tartu)|Narva maantee]] 89 Tartus; [[Vassili Gerassimovi tänav]] 20 Narvas). *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist). *Tüüpprojekt 1Э-318-37, 5-korruseline, 3 sektsiooniga ja 45 korteriga. Näiteks Narvas [[Vabaduse tänav (Narva)|Vabaduse]] 13.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.11057: Viiekorruseline 3-sekt 45-krt telliskiviseintega elamu tüüpprojekt nr 1Э-318-37 album I - seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud, sanitaartehnilised ja elektrotehnilised joonised. T-675-75. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705350613&ru=8hpVQI |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid.<ref name=":2" details="Lk 68-69" /> 1-464 paneelelamu seeria loodi 1955. aastal, kuid hakati ehitama alates 1962. aastast. Projekteerija: Giprostroiindustrija.<ref name=":2" details="Lk 68-69" /> *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. Arhitektid: [[Toivo Kallas]], [[Mall Savisaar-Tomiste|Mall Tomiste]], [[Tiina Komissarov]], edasiarendus 1977. aastast: [[Ines Jaagus]].<ref name=":2" details="Lk 118-119" /> *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-69, 3-korruselised, 3-sektsioonilised ja 27-korteriga elamud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.4331: Kolmekorruseline 3-sekts 27-krt elamu tüüpprojekt 113-23-69 album I - seletuskiri, arhitektuur-ehituslik osa, santehniline osa, elektrotehniline osa (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705569316&ru=8hpVQI |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|Tüüpprojekt 1Э-10-2/64 Soometsas]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89, artikli autor on Aadli, Triin" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-8/64]], 2-korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.9674: Suurplokkidest seintega kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8/64 variant pööninguga album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-34-70 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705348409&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paulus |eesnimi=Karin |pealkiri=101 Eesti Nõukogude aja ehitist |kirjastus=Varrak |aasta=2019 |isbn=978-9985-3-4519-1 |lehekülg=76-77}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-2/64]], 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-1006.1t.362: Tohera farmi 8 korteriga elamu, tüüpprojekt nr 1E-10-2/64, eelarve 1969.a hindades · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213704078144&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] sp6bab3bfna36szzu4wc1frfwaoux5e 7231361 7231338 2026-09-09T14:56:27Z Funktsionalism-modernism 231916 Tüüpprojekt 113-23-45, Tüüpprojekt 111-66-23/2 ja Tüüpprojekt Г-П-2-6-77 7231361 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel Gorstroiprojekti elamuseeria nr 1 alusel. 1-317 seeriale projekteeriti madalakaldeline [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa. 2 kuni 5-korruselised, võisid olla ühe, kahe või kolme toaliste korteritega (18-42m²).<ref name=":2" details="Lk 44-45" /> Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline korterelamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20. [[File:Keldrimäe, Tallinn, Estonia - panoramio (7).jpg|pisi|Jakobi tänav 12 ja 13]] *Tüüpprojekt 1-317-9T, neljakorruseline korterelamu (nt. [[Jakobi tänav (Tallinn)|Jakobi tänav]] 12, 15, [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] 104, [[Majaka tänav]] 21, 22, 25, [[Pärnu maantee]] 131, 133, 135, [[Sõle tänav]] 70, [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 4, 6, 8, [[Tina tänav]] 16, [[Uus-Sadama tänav]] 18, [[Vasara tänav]] 2, 2b, 2c, [[Vase tänav (Tallinn)|Vase tänav]] 4 Tallinnas; [[Pepleri tänav]] 3, [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 3, 7, 9, 13, 17, [[Tähe tänav]] 15, 56a Tartus<ref>[https://photobuildings.com/projects/4778/?lang=en 1-317 series, project 1-317-9T], https://photobuildings.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9).[[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu. *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa). *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16).[[File:Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987.jpg|pisi|[[Kopli tänav|Mihhail Kalinini tänav]] Tallinnas, praegu [[Kopli tänav - tüüpprojekt 1-317-19]] (1987)]][[File:Upgraded dormitory in Akadeemia street.JPG|pisi|[[Akadeemia tee]] 48 - tüüpprojekt 1-317A-19]] *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud, hooneid rajati nii ühiselamutena lühemaks ja pikemaks elamiseks kui ka hotellina. Tüüpprojekt valmis 1959. aastal Estonprojektis, arhitekt [[Mart Port|Mart Pord]]i juhtimisel. (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja 7/2, [[Randla tänav]] 11 ja 13, [[Kopli tänav]] 100b, [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 1, 3 Tallinnas), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline). *Tüüpprojekt 1-317A-19 ühiselamu-tüüpi elamud - reeglina ilma kahe tiiva vahelise nihketa ühtlaste viiekorruseliste hooneplokkidena. (nt Akadeemia tee 32, 34, 38, 42, 46, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a, [[Paldiski maantee]] 75, [[Puhangu tänav]] 8 ja 10, [[Sõle tänav]] 18, 58, 60, [[Uus-Maleva tänav]] 6, [[Valdeku tänav]] 105 ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5 Tallinnas; [[Narva maantee (Tartu)|Narva maantee]] 89 Tartus; [[Vassili Gerassimovi tänav]] 20 Narvas). *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist). *Tüüpprojekt 1Э-318-37, 5-korruseline, 3 sektsiooniga ja 45 korteriga. Näiteks Narvas [[Vabaduse tänav (Narva)|Vabaduse]] 13.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.11057: Viiekorruseline 3-sekt 45-krt telliskiviseintega elamu tüüpprojekt nr 1Э-318-37 album I - seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud, sanitaartehnilised ja elektrotehnilised joonised. T-675-75. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705350613&ru=8hpVQI |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid.<ref name=":2" details="Lk 68-69" /> 1-464 paneelelamu seeria loodi 1955. aastal, kuid hakati ehitama alates 1962. aastast. Projekteerija: Giprostroiindustrija.<ref name=":2" details="Lk 68-69" /> *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *Tüüpprojekt 111-66-23/2, 2 või 4 sektsiooni ja 30 või 60 korteriga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.4840: Elamu (pos. 013) 4-sekts. 60-krt elamu tüüpprojekt 111-66-23/2 lahendus 4 album I osa 0 - arhitektuur-ehituslik osa alpool +-0.00; osa 1 - arhitektuur-ehituslik osa ülalpool +-0.00; osa 2-1 - küte ja ventilatsioon; osa 2-3 - veevarustus ja kanalisatsioon; osa 3 - elektrotehniline osa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705591143&ru=4U29Xk |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.4841: Elamu (pos. 014) 2-sekts. 30-krt elamu tüüpprojekt 111-66-23/2 lahendus 4 album I osa 0 - arhitektuur-ehituslik osa alpool +-0.00; osa 1 - arhitektuur-ehituslik osa ülalpool +-0.00; osa 2-1 - küte ja ventilatsioon; osa 2-3 - veevarustus ja kanalisatsioon; osa 3 - elektrotehniline osa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705591182&ru=4U29Xk |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. Arhitektid: [[Toivo Kallas]], [[Mall Savisaar-Tomiste|Mall Tomiste]], [[Tiina Komissarov]], edasiarendus 1977. aastast: [[Ines Jaagus]].<ref name=":2" details="Lk 118-119" /> *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 *Tüüpprojekt Г-П-2-6-77, 35-korteriga ja 5-kordne.<ref>{{Netiviide |pealkiri=e-ehituse platvorm|url=https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/building/102006720|vaadatud=2026-09-09|väljaanne=livekluster.ehr.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12713: Kohtla-Järve, Jõhvi linnaosa, Narva mnt 25 (end 21. Juuni tn 25), elamu tüüpprojekt Г-П-2-6-77 sidumine. Tehniline tööprojekt. Seletuskiri ja sidumisjoonised. Kalkajoonised. T-1418-80 · AIS|url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701308656&ru=8fEdpm|vaadatud=2026-09-09|väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Näiteks [[Jõhvi|Jõhvis]] [[Narva maantee (Jõhvi)|Narva mnt]] 25. === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-45, 3-korruselised, 2-sektsiooniga ja 12-korteriga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5778: Narva-Jõesuu, Kudruküla tn, Toila Kalakombinaadi nr 1 ja nr 2 elamud. Elamud nr 1 ja 2. Kolmekorruseline 2-sekts 12-krt elamu tüüpprojekt nr 113-23-45 album I - põhilised tööjoonised. T-1312-73 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701301694&ru=8hpVQI |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.19107: Elamu nr 4. 12-krt elamu tüüpprojekt 113-23-45 lahendus 3M/77. Tehnilise tööprojekti tööjoonised. Situatsiooni plaan, üldplaan, vertikaalplaneerimine, mullatööde kartogramm, tehnovõrkude koondplaan, väliskanalisatsiooni pikiprofiil, soojustorustiku sisenduse pikiprofiil, välisveetorustiku pikiprofiil, välisgaasitorustiku pikiprofiil, lõige III-III, sõlm "A". Kalkajoonised. T-1367-76 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=223706284330&ru=6TGbdG |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-69, 3-korruselised, 3-sektsioonilised ja 27-korteriga elamud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.4331: Kolmekorruseline 3-sekts 27-krt elamu tüüpprojekt 113-23-69 album I - seletuskiri, arhitektuur-ehituslik osa, santehniline osa, elektrotehniline osa (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705569316&ru=8hpVQI |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|Tüüpprojekt 1Э-10-2/64 Soometsas]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89, artikli autor on Aadli, Triin" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-8/64]], 2-korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.9674: Suurplokkidest seintega kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8/64 variant pööninguga album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-34-70 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705348409&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paulus |eesnimi=Karin |pealkiri=101 Eesti Nõukogude aja ehitist |kirjastus=Varrak |aasta=2019 |isbn=978-9985-3-4519-1 |lehekülg=76-77}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-2/64]], 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-1006.1t.362: Tohera farmi 8 korteriga elamu, tüüpprojekt nr 1E-10-2/64, eelarve 1969.a hindades · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213704078144&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] lb29d8067s7ho5wl8k7nynnicwx0vk7 7231367 7231361 2026-09-09T15:28:48Z Funktsionalism-modernism 231916 Tüüpprojekt 163-80-61 ja Tüüpprojekt 111-66-6 7231367 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel Gorstroiprojekti elamuseeria nr 1 alusel. 1-317 seeriale projekteeriti madalakaldeline [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa. 2 kuni 5-korruselised, võisid olla ühe, kahe või kolme toaliste korteritega (18-42m²).<ref name=":2" details="Lk 44-45" /> Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline korterelamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20. [[File:Keldrimäe, Tallinn, Estonia - panoramio (7).jpg|pisi|Jakobi tänav 12 ja 13]] *Tüüpprojekt 1-317-9T, neljakorruseline korterelamu (nt. [[Jakobi tänav (Tallinn)|Jakobi tänav]] 12, 15, [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] 104, [[Majaka tänav]] 21, 22, 25, [[Pärnu maantee]] 131, 133, 135, [[Sõle tänav]] 70, [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 4, 6, 8, [[Tina tänav]] 16, [[Uus-Sadama tänav]] 18, [[Vasara tänav]] 2, 2b, 2c, [[Vase tänav (Tallinn)|Vase tänav]] 4 Tallinnas; [[Pepleri tänav]] 3, [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 3, 7, 9, 13, 17, [[Tähe tänav]] 15, 56a Tartus<ref>[https://photobuildings.com/projects/4778/?lang=en 1-317 series, project 1-317-9T], https://photobuildings.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9).[[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu. *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa). *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16).[[File:Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987.jpg|pisi|[[Kopli tänav|Mihhail Kalinini tänav]] Tallinnas, praegu [[Kopli tänav - tüüpprojekt 1-317-19]] (1987)]][[File:Upgraded dormitory in Akadeemia street.JPG|pisi|[[Akadeemia tee]] 48 - tüüpprojekt 1-317A-19]] *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud, hooneid rajati nii ühiselamutena lühemaks ja pikemaks elamiseks kui ka hotellina. Tüüpprojekt valmis 1959. aastal Estonprojektis, arhitekt [[Mart Port|Mart Pord]]i juhtimisel. (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja 7/2, [[Randla tänav]] 11 ja 13, [[Kopli tänav]] 100b, [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 1, 3 Tallinnas), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline). *Tüüpprojekt 1-317A-19 ühiselamu-tüüpi elamud - reeglina ilma kahe tiiva vahelise nihketa ühtlaste viiekorruseliste hooneplokkidena. (nt Akadeemia tee 32, 34, 38, 42, 46, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a, [[Paldiski maantee]] 75, [[Puhangu tänav]] 8 ja 10, [[Sõle tänav]] 18, 58, 60, [[Uus-Maleva tänav]] 6, [[Valdeku tänav]] 105 ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5 Tallinnas; [[Narva maantee (Tartu)|Narva maantee]] 89 Tartus; [[Vassili Gerassimovi tänav]] 20 Narvas). *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist). *Tüüpprojekt 1Э-318-37, 5-korruseline, 3 sektsiooniga ja 45 korteriga. Näiteks Narvas [[Vabaduse tänav (Narva)|Vabaduse]] 13.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.11057: Viiekorruseline 3-sekt 45-krt telliskiviseintega elamu tüüpprojekt nr 1Э-318-37 album I - seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud, sanitaartehnilised ja elektrotehnilised joonised. T-675-75. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705350613&ru=8hpVQI |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid.<ref name=":2" details="Lk 68-69" /> 1-464 paneelelamu seeria loodi 1955. aastal, kuid hakati ehitama alates 1962. aastast. Projekteerija: Giprostroiindustrija.<ref name=":2" details="Lk 68-69" /> *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *Tüüpprojekt 111-66-23/2, 2 või 4 sektsiooni ja 30 või 60 korteriga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.4840: Elamu (pos. 013) 4-sekts. 60-krt elamu tüüpprojekt 111-66-23/2 lahendus 4 album I osa 0 - arhitektuur-ehituslik osa alpool +-0.00; osa 1 - arhitektuur-ehituslik osa ülalpool +-0.00; osa 2-1 - küte ja ventilatsioon; osa 2-3 - veevarustus ja kanalisatsioon; osa 3 - elektrotehniline osa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705591143&ru=4U29Xk |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.4841: Elamu (pos. 014) 2-sekts. 30-krt elamu tüüpprojekt 111-66-23/2 lahendus 4 album I osa 0 - arhitektuur-ehituslik osa alpool +-0.00; osa 1 - arhitektuur-ehituslik osa ülalpool +-0.00; osa 2-1 - küte ja ventilatsioon; osa 2-3 - veevarustus ja kanalisatsioon; osa 3 - elektrotehniline osa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705591182&ru=4U29Xk |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 111-66-6, 5-korruseline, 2-sektsiooniga 3-korteriga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaga; Püssi Puitplaatide Kombinaadi 30-krt elamud ... |url=https://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=345&iid=110705468878&tbn=1&lev=yes&lst=2&hash=79093913532576874734a32e81076568 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. Arhitektid: [[Toivo Kallas]], [[Mall Savisaar-Tomiste|Mall Tomiste]], [[Tiina Komissarov]], edasiarendus 1977. aastast: [[Ines Jaagus]].<ref name=":2" details="Lk 118-119" /> *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 *Tüüpprojekt 163-80-61, ühiselamu, 117 korterit. Näiteks [[Püssi|Püssis]], Viru tn 4, Haapsalus Haava tn 10.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Püssi alevi Viru tn Püssi Puitplaatide Kombinaadi 117-kohaline ühiselamu nr 2. töö nr 0003401; 9003401 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705454371&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.2300: Ühiselamu 117 kohaline tüüpprojekt 163-80-64 album I - seletuskiri, arhitektuur-ehituslik osa, veevarustus ja kanalisatsioon, küte ja ventilatsioon, elektriosa, nõrkvooluseadmed, automaatika, ühiselamu tehnoloogilised plaanid (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705457940&ru=5lgJub |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt Г-П-2-6-77, 35-korteriga ja 5-kordne.<ref>{{Netiviide |pealkiri=e-ehituse platvorm|url=https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/building/102006720|vaadatud=2026-09-09|väljaanne=livekluster.ehr.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12713: Kohtla-Järve, Jõhvi linnaosa, Narva mnt 25 (end 21. Juuni tn 25), elamu tüüpprojekt Г-П-2-6-77 sidumine. Tehniline tööprojekt. Seletuskiri ja sidumisjoonised. Kalkajoonised. T-1418-80 · AIS|url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701308656&ru=8fEdpm|vaadatud=2026-09-09|väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Näiteks [[Jõhvi|Jõhvis]] [[Narva maantee (Jõhvi)|Narva mnt]] 25. === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-45, 3-korruselised, 2-sektsiooniga ja 12-korteriga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5778: Narva-Jõesuu, Kudruküla tn, Toila Kalakombinaadi nr 1 ja nr 2 elamud. Elamud nr 1 ja 2. Kolmekorruseline 2-sekts 12-krt elamu tüüpprojekt nr 113-23-45 album I - põhilised tööjoonised. T-1312-73 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701301694&ru=8hpVQI |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.19107: Elamu nr 4. 12-krt elamu tüüpprojekt 113-23-45 lahendus 3M/77. Tehnilise tööprojekti tööjoonised. Situatsiooni plaan, üldplaan, vertikaalplaneerimine, mullatööde kartogramm, tehnovõrkude koondplaan, väliskanalisatsiooni pikiprofiil, soojustorustiku sisenduse pikiprofiil, välisveetorustiku pikiprofiil, välisgaasitorustiku pikiprofiil, lõige III-III, sõlm "A". Kalkajoonised. T-1367-76 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=223706284330&ru=6TGbdG |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-69, 3-korruselised, 3-sektsioonilised ja 27-korteriga elamud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.4331: Kolmekorruseline 3-sekts 27-krt elamu tüüpprojekt 113-23-69 album I - seletuskiri, arhitektuur-ehituslik osa, santehniline osa, elektrotehniline osa (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705569316&ru=8hpVQI |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|Tüüpprojekt 1Э-10-2/64 Soometsas]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89, artikli autor on Aadli, Triin" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-8/64]], 2-korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.9674: Suurplokkidest seintega kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8/64 variant pööninguga album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-34-70 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705348409&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paulus |eesnimi=Karin |pealkiri=101 Eesti Nõukogude aja ehitist |kirjastus=Varrak |aasta=2019 |isbn=978-9985-3-4519-1 |lehekülg=76-77}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-2/64]], 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-1006.1t.362: Tohera farmi 8 korteriga elamu, tüüpprojekt nr 1E-10-2/64, eelarve 1969.a hindades · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213704078144&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] apvkfczc84ori65oer321xa5zhyaeav 7231418 7231367 2026-09-09T18:27:33Z Funktsionalism-modernism 231916 Tüüprojekt 1Э-10-2A ja Tüüpprojekt 1Э-10-6A 7231418 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.-1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks. (nt. [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>) ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel Gorstroiprojekti elamuseeria nr 1 alusel. 1-317 seeriale projekteeriti madalakaldeline [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa. 2 kuni 5-korruselised, võisid olla ühe, kahe või kolme toaliste korteritega (18-42m²).<ref name=":2" details="Lk 44-45" /> Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline korterelamu, kahe trepikojaga (nt. [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20. [[File:Keldrimäe, Tallinn, Estonia - panoramio (7).jpg|pisi|Jakobi tänav 12 ja 13]] *Tüüpprojekt 1-317-9T, neljakorruseline korterelamu (nt. [[Jakobi tänav (Tallinn)|Jakobi tänav]] 12, 15, [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] 104, [[Majaka tänav]] 21, 22, 25, [[Pärnu maantee]] 131, 133, 135, [[Sõle tänav]] 70, [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 4, 6, 8, [[Tina tänav]] 16, [[Uus-Sadama tänav]] 18, [[Vasara tänav]] 2, 2b, 2c, [[Vase tänav (Tallinn)|Vase tänav]] 4 Tallinnas; [[Pepleri tänav]] 3, [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 3, 7, 9, 13, 17, [[Tähe tänav]] 15, 56a Tartus<ref>[https://photobuildings.com/projects/4778/?lang=en 1-317 series, project 1-317-9T], https://photobuildings.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt. [[Sõle tänav]] 7, 9).[[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt. [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 - kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu. *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt. [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa). *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt. [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16).[[File:Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987.jpg|pisi|[[Kopli tänav|Mihhail Kalinini tänav]] Tallinnas, praegu [[Kopli tänav - tüüpprojekt 1-317-19]] (1987)]][[File:Upgraded dormitory in Akadeemia street.JPG|pisi|[[Akadeemia tee]] 48 - tüüpprojekt 1-317A-19]] *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud, hooneid rajati nii ühiselamutena lühemaks ja pikemaks elamiseks kui ka hotellina. Tüüpprojekt valmis 1959. aastal Estonprojektis, arhitekt [[Mart Port|Mart Pord]]i juhtimisel. (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja 7/2, [[Randla tänav]] 11 ja 13, [[Kopli tänav]] 100b, [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 1, 3 Tallinnas), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline). *Tüüpprojekt 1-317A-19 ühiselamu-tüüpi elamud - reeglina ilma kahe tiiva vahelise nihketa ühtlaste viiekorruseliste hooneplokkidena. (nt Akadeemia tee 32, 34, 38, 42, 46, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a, [[Paldiski maantee]] 75, [[Puhangu tänav]] 8 ja 10, [[Sõle tänav]] 18, 58, 60, [[Uus-Maleva tänav]] 6, [[Valdeku tänav]] 105 ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5 Tallinnas; [[Narva maantee (Tartu)|Narva maantee]] 89 Tartus; [[Vassili Gerassimovi tänav]] 20 Narvas). *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt. [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt. [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist). *Tüüpprojekt 1Э-318-37, 5-korruseline, 3 sektsiooniga ja 45 korteriga. Näiteks Narvas [[Vabaduse tänav (Narva)|Vabaduse]] 13.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.11057: Viiekorruseline 3-sekt 45-krt telliskiviseintega elamu tüüpprojekt nr 1Э-318-37 album I - seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud, sanitaartehnilised ja elektrotehnilised joonised. T-675-75. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705350613&ru=8hpVQI |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt. [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepiko]]jaga ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid.<ref name=":2" details="Lk 68-69" /> 1-464 paneelelamu seeria loodi 1955. aastal, kuid hakati ehitama alates 1962. aastast. Projekteerija: Giprostroiindustrija.<ref name=":2" details="Lk 68-69" /> *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *Tüüpprojekt 111-66-23/2, 2 või 4 sektsiooni ja 30 või 60 korteriga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.4840: Elamu (pos. 013) 4-sekts. 60-krt elamu tüüpprojekt 111-66-23/2 lahendus 4 album I osa 0 - arhitektuur-ehituslik osa alpool +-0.00; osa 1 - arhitektuur-ehituslik osa ülalpool +-0.00; osa 2-1 - küte ja ventilatsioon; osa 2-3 - veevarustus ja kanalisatsioon; osa 3 - elektrotehniline osa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705591143&ru=4U29Xk |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.4841: Elamu (pos. 014) 2-sekts. 30-krt elamu tüüpprojekt 111-66-23/2 lahendus 4 album I osa 0 - arhitektuur-ehituslik osa alpool +-0.00; osa 1 - arhitektuur-ehituslik osa ülalpool +-0.00; osa 2-1 - küte ja ventilatsioon; osa 2-3 - veevarustus ja kanalisatsioon; osa 3 - elektrotehniline osa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705591182&ru=4U29Xk |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 111-66-6, 5-korruseline, 2-sektsiooniga 3-korteriga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaga; Püssi Puitplaatide Kombinaadi 30-krt elamud ... |url=https://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=345&iid=110705468878&tbn=1&lev=yes&lst=2&hash=79093913532576874734a32e81076568 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. Arhitektid: [[Toivo Kallas]], [[Mall Savisaar-Tomiste|Mall Tomiste]], [[Tiina Komissarov]], edasiarendus 1977. aastast: [[Ines Jaagus]].<ref name=":2" details="Lk 118-119" /> *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud. (nt. Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest. (nt. [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 *Tüüpprojekt 163-80-61, ühiselamu, 117 korterit. Näiteks [[Püssi|Püssis]], Viru tn 4, Haapsalus Haava tn 10.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Püssi alevi Viru tn Püssi Puitplaatide Kombinaadi 117-kohaline ühiselamu nr 2. töö nr 0003401; 9003401 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705454371&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.2300: Ühiselamu 117 kohaline tüüpprojekt 163-80-64 album I - seletuskiri, arhitektuur-ehituslik osa, veevarustus ja kanalisatsioon, küte ja ventilatsioon, elektriosa, nõrkvooluseadmed, automaatika, ühiselamu tehnoloogilised plaanid (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705457940&ru=5lgJub |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt Г-П-2-6-77, 35-korteriga ja 5-kordne.<ref>{{Netiviide |pealkiri=e-ehituse platvorm|url=https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/building/102006720|vaadatud=2026-09-09|väljaanne=livekluster.ehr.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12713: Kohtla-Järve, Jõhvi linnaosa, Narva mnt 25 (end 21. Juuni tn 25), elamu tüüpprojekt Г-П-2-6-77 sidumine. Tehniline tööprojekt. Seletuskiri ja sidumisjoonised. Kalkajoonised. T-1418-80 · AIS|url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701308656&ru=8fEdpm|vaadatud=2026-09-09|väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Näiteks [[Jõhvi|Jõhvis]] [[Narva maantee (Jõhvi)|Narva mnt]] 25. === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]]. <ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-45, 3-korruselised, 2-sektsiooniga ja 12-korteriga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5778: Narva-Jõesuu, Kudruküla tn, Toila Kalakombinaadi nr 1 ja nr 2 elamud. Elamud nr 1 ja 2. Kolmekorruseline 2-sekts 12-krt elamu tüüpprojekt nr 113-23-45 album I - põhilised tööjoonised. T-1312-73 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701301694&ru=8hpVQI |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.19107: Elamu nr 4. 12-krt elamu tüüpprojekt 113-23-45 lahendus 3M/77. Tehnilise tööprojekti tööjoonised. Situatsiooni plaan, üldplaan, vertikaalplaneerimine, mullatööde kartogramm, tehnovõrkude koondplaan, väliskanalisatsiooni pikiprofiil, soojustorustiku sisenduse pikiprofiil, välisveetorustiku pikiprofiil, välisgaasitorustiku pikiprofiil, lõige III-III, sõlm "A". Kalkajoonised. T-1367-76 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=223706284330&ru=6TGbdG |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-69, 3-korruselised, 3-sektsioonilised ja 27-korteriga elamud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.4331: Kolmekorruseline 3-sekts 27-krt elamu tüüpprojekt 113-23-69 album I - seletuskiri, arhitektuur-ehituslik osa, santehniline osa, elektrotehniline osa (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705569316&ru=8hpVQI |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|Tüüpprojekt 1Э-10-2/64 Soometsas]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10, [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12, (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89, artikli autor on Aadli, Triin" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-8/64]], 2-korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.9674: Suurplokkidest seintega kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8/64 variant pööninguga album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-34-70 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705348409&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paulus |eesnimi=Karin |pealkiri=101 Eesti Nõukogude aja ehitist |kirjastus=Varrak |aasta=2019 |isbn=978-9985-3-4519-1 |lehekülg=76-77}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-2/64]], 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-1006.1t.362: Tohera farmi 8 korteriga elamu, tüüpprojekt nr 1E-10-2/64, eelarve 1969.a hindades · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213704078144&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2" /> *Tüüprojekt 1Э-10-2A, 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga. Erinevalt 1Э-10-2/64, on see pikkem, mõlemas otsas on hoone eesosa suhtes ebaühtlased otsa osad. Samuti puuduvad fassaadist välja ulatuvad trepikojad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1985: Personali kahekorruselise 8-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-2A album I - arhitektuur-ehituslikud ja sanitaar-tehnilised joonised; album III - tp 1Э-10 (8-ja 12 krt) elamu seeriale ühised joonised. T-1371-64 (2 albumit) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336530&ru=4SRp4J |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-511.1t.63: Eesti Põllumajandusprojekt. Pärnu KEK Projektgrupp. Kahekorruselise 8-korteriga elamu tüüpprojekt 1Э-10-2A album nr 1 arhitektuur-ehituslikud ja sanitaar-tehnilised joonised. Projekteeritud koostöös Riikliku Projekteerimise Instituudiga Giproselstroi · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213703982329&ru=5a8Z7K |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 1Э-10-6A, 2 korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga. Erineb 1Э-10-8/64-st sellega, et üks sektsioon on teistest natukese võrra ees pool, mistõttu selle osa katusehari ei ole samal joonel ülejäänud hoonega, puuduvad fassaadist välja ulatuvad trepikojad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7512: Kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-6A album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-1417-65 (2 albumit) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705343210&ru=5WuZSd |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] dojxo6o5gw2rgz5ocbx03ou1ulv7v6r 7231506 7231418 2026-09-09T22:13:02Z Kruusamägi 1530 7231506 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:Wundtstraße Dresden 92076530.jpg|pisi|Moderniseeritud ''Plattenbau'' [[Dresden]]is]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-1987-0128-310, Berlin, Marzahn, Neubaugebiet, Wohnblocks.jpg|pisi|Berlin-[[Marzahn]], Ida-Saksamaa suurim uuselamurajoon (1987)]] [[Pilt:Annelinn from distance - Tartu.jpg|pisi|Tartu Annelinna hooned]] '''Paneelelamu''' (ka ''paneelmaja'') on varem valmistatud [[betoon]][[paneel]]idest kokku pandud elumaja. Paneelelamuid on ehitatud kõikjal üle maailma alates [[20. sajand]]i algusest, kuid massiliseks elamuehituseks hakati paneelehitust kasutama alles [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel, kui sõjapurustuste ja [[linnastumine|linnastumise]] tagajärjel tekkis paljudes riikides suur nõudlus elamispinna järele. [[Eesti]]sse kerkisid paneelelamurajoonid (nt [[Tallinn]]as [[Mustamäe]], [[Õismäe]] ja [[Lasnamäe]], [[Tartu]]s [[Annelinn]]) peamiselt [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]]. Endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] aladel hüüti esimese laine paneelelamuid [[hruštšovka]]deks. [[Saksamaa]]l tuntakse paneelmaju ''[[Plattenbau]]'' nime all; inglise keeles on nende nimetus peamiselt ''apartment block'' ja spetsiifilisemalt ''large panel system-building'' (LPS). Algselt ei pärine paneelehitus siiski Nõukogude Liidust, kuigi seal leevendati paneelelamute massilise ehitusega üleriiklikku elamispindade [[defitsiit]]i. Ka teistes maades tarvitati paneelehitust tihti just riiklikes elamuehitusprojektides. ==Ajalugu== Eelnevalt mujal valmistatud paneelidest maju hakati ehitama kõigepealt 1909.–1910. aastal [[New York|New Yorgis]], kus arhitekt [[Grosvenor Attenbury]] oli projekteerinud elamurajooni [[Forest Hills Gardens]]. Tema spetsiifilist paneelehituse vormi nimetati [[Attenbury süsteem]]iks. Tollal eksperimenteeriti ka muudest materjalidest (puit, metall) [[seeriatootmine|seeriatootmises]] valminud ehituselementidega. Laialdase populaarsuse võitsid paneelelamud siiski alles Teise maailmasõja järel, kui neid projekteerisid mitmed tuntud arhitektid, sh [[Le Corbusier]]. Nõukogude Liidus juurutas selle esmalt [[Moskva]]s arhitekt [[Vassili Svetlitšnõi]]. Väiksemaid paneelrajoone uuslinnaosades nimetati [[mikrorajoon]]ideks. Kuna paneelelamurajoone on sageli rajatud riikliku kampaania korras, leevendamaks elutingimusi nendele ühiskonnarühmadele kes ei jaksa endale osta eramaju, on neist vahel kujunenud vertikaal[[agul]]id, kus elavad [[tööline|töölised]] ja [[immigrant|immigrandid]]; see halvendab omakorda paneelelamurajoonide mainet, ning võib [[Ühiskondlik kihistumine|ühiskondlikku kihistumist]] suurendada. == Eestis == Eestis olid paneelelamurajoonid Nõukogude ajal algselt prestiižsed ("kõigi mugavustega"), ning hiljemgi on seal elanud eri ühiskonnaklasside esindajad, seega on kihistumine väiksem. Samas anti [[Eesti NSV]]-s uusrajoonidesse kortereid eeliskorras Nõukogude Liidu teistest piirkondadest saabunud töölistele, mistõttu on paneelrajoonides muukeelsete elanike osakaal üldjuhul tänini suurem kui teistes linnaosades. See on soodustanud ka hilisemat [[etniline kihistumine|etnilist kihistumist]]. ===Magalad=== Paneelelamurajoonid ehitati teadlikult [[magalarajoon]]ideks, mida iseloomustab see, et elanikud käivad peamiselt teistes linnaosades tööl või meelelahutusasutustes (kino, kontsert, varietee, baar). Selliste rajoonide magala-staatust kinnistab samuti tõik, et teatud tüüpi meelelahutusasutuste puudumine või vähesus on sihilik, et välistada [[mürasaaste]]t, mis võib elanikke häirida, kui ka antisotsiaalset käitumist ([[kasiinod]]e keelustamine koolide ja lasteaedade vahetus läheduses). [[Pilt:EE-TLN-HAABERSTI-Õismäe tee.JPG|pisi|9-korruseliste korterelamute grupp, [[Õismäe tee]] 150 ]] Nõukogude ajal paneelelamute juurde kavandatud ühiskondlik [[infrastruktuur]] jõuti Tallinnas välja ehitada näiteks Mustamäele ja Koplisse, vähesel määral ka Õismäele. Lasnamäe kui toona uusima linnaosa taristu rajamine jäi täiesti puudulikuks, sest peamine rõhk oli elamuehitusel. Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, lakkas sellega nii sisseränne kui ka Lasnamäe ehitamise ja laiendamise rahastamine. {{Vaata|Mustamäe|Õismäe|Lasnamäe|Annelinn}} ===Tänapäev=== Kui Eesti iseseisvuse taastamise aegses ja {{nowrap begin}}-järgses{{nowrap end}} eufoorias kuulutati paneelelamurajoonidele sageli kadu, lubades need maha lõhkuda ning asendada [[madaltihe hoonestus|madaltiheda hoonestusega]] (üheks [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] sümboliks sai [[Alo Mattiisen]]i laul "[[Peatage Lasnamäe]]"), siis hiljem on ehitusasjatundjad valdavalt tunnistanud, et betoonpaneelidest elamute seisukord on enamjaolt parem kui arvatud, ehkki need vajavad järjekindlat hooldust nagu iga teinegi maja,<ref>Merilin Pärli [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14.04.2016</ref> ning paneelelamurajoonide lammutamine tekitaks raskusi nii juriidiliselt (korterid on eraomand), majanduslikult (massiliselt uut elamispinda rajada oleks väga kulukas) kui ka poliitiliselt (suur osa paneelrajoonide elanikke ei soovi sealt lahkuda).{{lisa viide}} Tallinna magalarajoonide ühiskondlik taristu hakkas edasi arenema 21. sajandi algusest, kui "mägedel" valmis mitu suuremat [[Kaubanduskeskus|ostukeskust]] eri tüüpi kaupluste ja teenindusasutustega, millele lisandusid 2010. aastate teisel poolel kinod, [[mänguruum]]id ja [[jõusaal]]id. Ostukeskuste olemasolu soodustas ka paljude eraldiseisvate [[ettevõte|äride]] liikumist nende vahetusse lähedusse. Magalate olukord paranes seeläbi tunduvalt, iseäranis Lasnamäel, kuhu valmis muuhulgas mitu spordihoonet. ==Tüüpprojektid== [[File:07-06-21-tallinn-by-RalfR-041.jpg|pisi|Tallinn [[Randla tänav]] 16, [[viilkatus]]ega hoone [[tüüpprojekt 1-317]]]] *Tüüpprojekt EK-7, [[Estonprojekt]]i, hilisem [[Eesti Projekt]]i 1950ndate ja 60ndate väikeelamute tüüpprojekt, majas 10 läbi kahe korruse ulatuvat keldriga kolmetoalist korterit. Sissepääsud on mõlemal pool maja ning igal korteril võib olla see eraldi või on siis kahe peale üks välisuks (nt [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 17, 21<ref>[[Risto Vähi]], [https://ristofoto.com/2026/01/10/tuupprojekt-ek-7/ Tüüpprojekt EK-7], ristofoto.com</ref>). ===Hruštšovkad=== {{vaata|Hruštšovkad}} *[[Tüüpprojekt 1-317]], millel oli üle 20 erineva alaliigi (modifikatsiooni), (tüüpprojekt valmis 1958.–1959. aastal projekteerimisinstituudis [[Estonprojekt]] arhitekt [[Mart Port|Mart Pordi]] juhtimisel Gorstroiprojekti elamuseeria nr 1 alusel. 1-317 seeriale projekteeriti madalakaldeline [[viilkatus]], kõikides kahe- ja kolmetoalistes korterites on elutuba alati läbikäidav ning esikust saab otse elutuppa ja sealt edasi magamistuppa. 2 kuni 5-korruselised, võisid olla ühe, kahe või kolme toaliste korteritega (18–42m²).<ref name=":2" details="Lk 44-45" /> Seeriat 1-317 ehitati ajavahemikus 1960–1970. (Näiteks [[Madala tänav]] 4, 6, 8, 10, [[Randla tänav]] 14, 16, [[Lõime tänav]] 25 ja [[Tuulemaa tänav]] 17, [[Vihuri tänav]] 1, 5) *Tüüpprojekt 1-317-9, neljakorruseline korterelamu, kahe trepikojaga (nt [[Pelguranna tänav]] 9, 11, 13, 15 ja [[Madala tänav]] 20. [[File:Keldrimäe, Tallinn, Estonia - panoramio (7).jpg|pisi|Jakobi tänav 12 ja 13]] *Tüüpprojekt 1-317-9T, neljakorruseline korterelamu (nt [[Jakobi tänav (Tallinn)|Jakobi tänav]] 12, 15, [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] 104, [[Majaka tänav]] 21, 22, 25, [[Pärnu maantee]] 131, 133, 135, [[Sõle tänav]] 70, [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 4, 6, 8, [[Tina tänav]] 16, [[Uus-Sadama tänav]] 18, [[Vasara tänav]] 2, 2b, 2c, [[Vase tänav (Tallinn)|Vase tänav]] 4 Tallinnas; [[Pepleri tänav]] 3, [[Tiigi tänav (Tartu)|Tiigi tänav]] 3, 7, 9, 13, 17, [[Tähe tänav]] 15, 56a Tartus<ref>[https://photobuildings.com/projects/4778/?lang=en 1-317 series, project 1-317-9T], https://photobuildings.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-317-11, neljakorruseline elamu (64 korteriga), mis ehitati puhtalt tellistest. *[[Tüüpprojekt 1-317-12]], viiekorruseline tellistest elamu (80 korteriga) (nt [[Sõle tänav]] 7, 9). [[File:TLA 1465 1 2434 Paldiski mnt lt vaade Sõle tänava hoonetele 1965 fotogr Hans Veermets.jpg|pisi|Vaade Sõle tänav 3 hoonele [[Tüüpprojekt 1-317A-12]], 1965. aastal]] *[[Tüüpprojekt 1-317A-12]], äri- ja kaubanduspindadega versioonid: majad, mille esimesele korrusele olid sisseprojekteeritud toidupoed, lillepoed või juuksurisalongid, kus esimese korruse aknad tehti maast laeni vitriinakendeks ja korterite asemel olid poesaalid (nt [[Sõle tänav]] 3, [[Liivalaia tänav]] 5 – kus esimesel korrusel asus [[Dünamo (kauplus)|kauplus Dünamo]]) *Tüüpprojekt 1-317-13, kolmekorruseline tellisest elamu. *[[Tüüpprojekt 1-317-14]] (nt [[Ehitajate tee]] 31 ja [[Kopliranna tänav]] 24, [[Pelguranna tänav]] 47, 51 ja 53<ref>[https://domophoto.ru/gallery/472/ Pelguranna elurajooni planeerimissekeem], https://domophoto.ru</ref>, [[Puhangu tänav]] 34, kus planeeringu eripäraks olid läbikäidavad toad: 2-toaliste korterite puhul on elutuba reeglina läbikäidav, millest pääseb edasi tagumisse magamistuppa). *[[Tüüpprojekt 1-317A-16]] (nt [[Angerja tänav]] 4, [[Randla tänav]] 14 ja 16). [[File:Mihhail Kalinini tänav Tallinnas, praegu Kopli tänav 1987.jpg|pisi|[[Kopli tänav|Mihhail Kalinini tänav]] Tallinnas, praegu [[Kopli tänav - tüüpprojekt 1-317-19]] (1987)]] [[File:Upgraded dormitory in Akadeemia street.JPG|pisi|[[Akadeemia tee]] 48 - tüüpprojekt 1-317A-19]] *[[Tüüpprojekt 1-317-19]] ühiselamu-tüüpi elamud, hooneid rajati nii ühiselamutena lühemaks ja pikemaks elamiseks kui ka hotellina. Tüüpprojekt valmis 1959. aastal Estonprojektis, arhitekt [[Mart Port|Mart Pord]]i juhtimisel (nt [[Akadeemia tee]] 5, 7/1 ja 7/2, [[Randla tänav]] 11 ja 13, [[Kopli tänav]] 100b, [[Kotka tänav (Tallinn)|Kotka tänav]] 1, 3 Tallinnas), mis koosneb kahest nihkes tiivast (üks tiib on 4- ja teine 5-korruseline). *Tüüpprojekt 1-317A-19 ühiselamu-tüüpi elamud – reeglina ilma kahe tiiva vahelise nihketa ühtlaste viiekorruseliste hooneplokkidena (nt Akadeemia tee 32, 34, 38, 42, 46, [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 23a, [[Paldiski maantee]] 75, [[Puhangu tänav]] 8 ja 10, [[Sõle tänav]] 18, 58, 60, [[Uus-Maleva tänav]] 6, [[Valdeku tänav]] 105 ja [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]] 3 ja 5 Tallinnas; [[Narva maantee (Tartu)|Narva maantee]] 89 Tartus; [[Vassili Gerassimovi tänav]] 20 Narvas). *[[Tüüpprojekt 1-317-21]] (nt [[Gonsiori tänav]] 8 ja [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]] 28, eripäraks oli tihti puhta vuugiga punasest või silikaattellistest hooned, elutuba reeglina läbikäidav) *[[Tüüpprojekt 1-318]] (nt [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänav]] 6, [[Madala tänav]] 15, kus eeliseks on läbikäidavate tubade kaotamine. Kahe- ja kolmetoalistes korterites toad olid muudetud isoleerituks ehk igasse tuppa pääseb eraldi esikust/koridorist). *Tüüpprojekt 1Э-318-37, 5-korruseline, 3 sektsiooniga ja 45 korteriga. Näiteks Narvas [[Vabaduse tänav (Narva)|Vabaduse]] 13.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.11057: Viiekorruseline 3-sekt 45-krt telliskiviseintega elamu tüüpprojekt nr 1Э-318-37 album I - seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud, sanitaartehnilised ja elektrotehnilised joonised. T-675-75. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705350613&ru=8hpVQI |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 1-432, 1950. aastatel ehitatud korterelamud (nt [[Pae tänav (Tallinn)|Pae tänav]] 31, 33, 48, 50, 52). ===Paneelelamud=== {{Vaata ka|Brežnevi-aegsed korterelamud}} [[File:Tammsaare tee 61, tüüpprojekt 1-464.jpg|pisi|Tallinnas [[A. H. Tammsaare tee]] 61 renoveeritud [[viilkatus]]ega hoone, [[Tüüpprojekt 1-464]]]] [[File:EU-EE-Tallinn-LAS-Laagna-Arbu13.JPG|pisi|Tallinnas Arbu tänava hoone, [[Tüüpprojekt 111-121]]]] Ehkki neid tüüpprojekte (Tüüpprojekt 111-121 ("Õismäe ja Lasnamäe viiekorruselised") [[Väike-Õismäe]]l, [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäel]], [[Mustamäe linnaosa|Mustamäel]]; 9- kuni 16-korruselised paneelmajad [[Õismäe tee]] ring, Lasnamäel [[Laagna tee]] ümbrus); 9- kuni 14-korruselised ühe trepikojaga tornmajad [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]]l, [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]s, [[Pelguranna]]s) [[hruštšovka]]deks Eestis ei peeta,<ref name="PM_7197144">{{netiviide |Pealkiri=VIDEO: kortermaja saab uudsel moel korda senisest kiiremini |Väljaanne=Postimees |Aeg=2021-03-10 |URL= https://www.postimees.ee/7197144/video-kortermaja-saab-uudsel-moel-korda-senisest-kiiremini |online=2021-03-24}}</ref> siis Läänes küll: *[[Tüüpprojekt 1-464]] – "[[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 [[Trepikoda|trepikojaga]] ning hoone mõlemal küljel [[rõdu]]dega, [[Tallinna Elamuehituskombinaat|Tallinna Elamuehituskombinaadilt]], näiteks hooned [[A. H. Tammsaare tee]] 57, 61, 63, 65, 67, 69, 70, 99, 101, 103, 105, 107, 161, 163, 165, 173 ja [[Akadeemia tee]] 4, 6, 14, 22, 26a ning [[Karjamaa tänav]] 6 Tallinnas. Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas ([[sgrafiito]]) pildid.<ref name=":2" details="Lk 68-69" /> 1-464 paneelelamu seeria loodi 1955. aastal, kuid hakati ehitama alates 1962. aastast. Projekteerija: Giprostroiindustrija.<ref name=":2" details="Lk 68-69" /> *Tüüpprojekt 1-464А-12, näiteks A. H. Tammsaare tee 125 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-15, 5-kordne 90-korteriga<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.69: 5-kordne 60 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-17 ja 5-kordne 90 korteriga suurpaneel elumaja ehitus-montaaž tüüpprojekt 1-464A-15 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100568053&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref>, näiteks A. H. Tammsaare tee 121, 127 ja [[Puhangu tänav]] 59, 63, 67, [[Kolde puiestee]] 94 Tallinnas *Tüüpprojekt 1-464А-17, 5-kordne 60-korteriga<ref name=":0" />, näiteks [[Pelguranna tänav]] 57, Puhangu tänav 61, 65, Kolde puiestee 96 Tallinnas *Tüüpprojekt 111-66-23/2, 2 või 4 sektsiooni ja 30 või 60 korteriga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.4840: Elamu (pos. 013) 4-sekts. 60-krt elamu tüüpprojekt 111-66-23/2 lahendus 4 album I osa 0 - arhitektuur-ehituslik osa alpool +-0.00; osa 1 - arhitektuur-ehituslik osa ülalpool +-0.00; osa 2-1 - küte ja ventilatsioon; osa 2-3 - veevarustus ja kanalisatsioon; osa 3 - elektrotehniline osa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705591143&ru=4U29Xk |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.4841: Elamu (pos. 014) 2-sekts. 30-krt elamu tüüpprojekt 111-66-23/2 lahendus 4 album I osa 0 - arhitektuur-ehituslik osa alpool +-0.00; osa 1 - arhitektuur-ehituslik osa ülalpool +-0.00; osa 2-1 - küte ja ventilatsioon; osa 2-3 - veevarustus ja kanalisatsioon; osa 3 - elektrotehniline osa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705591182&ru=4U29Xk |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 111-66-6, 5-korruseline, 2-sektsiooniga 3-korteriga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaga; Püssi Puitplaatide Kombinaadi 30-krt elamud ... |url=https://www.ra.ee/dgs/explorer.php?tid=345&iid=110705468878&tbn=1&lev=yes&lst=2&hash=79093913532576874734a32e81076568 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 111-121]] (TP-111-121) – "[[Õismäe]] ja [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] paneelelamu", viiekorruselised, 2–8 trepikojaga ning hoonete tagumisel küljel rõdude plokid või rõdud, eesküljel [[lodža]]d, Tallinna Elamuehituskombinaadilt *Tüüpprojekt 111-121-E13 (111-121-Э13), üheksakorruseline kahe sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E14 (111-121-Э14), üheksakorruseline nelja sektsiooniga korterelamu *Tüüpprojekt 111-121-E (Э), 16/17-korruseline korterelamu *[[Tüüpprojekt 111-133]] – "[[Annelinn]]a paneelelamu", ka Ida-Virumaa linnades, Kesk- ja Lõuna-Eesti keskustes. Viiekorruselised, 2–6 trepikojaga ning [[lodža]]dega, [[Tartu Elamuehituskombinaat|Tartu Elamuehituskombinaadilt]]. Arhitektid: [[Toivo Kallas]], [[Mall Savisaar-Tomiste|Mall Tomiste]], [[Tiina Komissarov]], edasiarendus 1977. aastast: [[Ines Jaagus]].<ref name=":2" details="Lk 118-119" /> *Tüüpprojekt 143-23-62, kahe-korruselised ja viie toaliste korteritega. [[Kose|Kosel]] kodu tänav 32.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6698: Kahekorruseline 5-toaliste korteritega ridaelamu tüüpprojekt Nr 143-23-62 silikaltsiitdetailidest seintega I kaust - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635395&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Kose alevi Kodu tänava TMTK "Standard" kahekorruseline 6-krt ridaelamu (tp. 143-23-62). töö nr 8603405 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705635353&ru=7E0GwE |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 154-61-1, Eesti Projekti korterelamud (nt Laagris [[Kuuse tänav (Laagri)|Kuuse tänav]] 24)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/03/30/tuupprojekt-154-61-1/ Tüüpprojekt 154-61-1], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 156, alaliikidega 156-01 ja 156-02. 7- ja 9-korruseliste sektsioonelamute projekt, mida ehitati enamasti punastest kärgtellistest (nt [[Siili tänav (Tallinn)|Siili tänav]]a ja [[Liikuri tänav]]a kvartalis - Tallinnas Siili tänav 3 ja elamud ka Maardus, Kiviõlis, Ahtmes, Narvas, Tartus, Võrus ja Viljandis.)<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/04/28/tuupprojekt-156/ Tüüpprojekt 156], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 1-528KP-84, näiteks [[Kolde puiestee]] 98, 102, 104 *Tüüpprojekt 163-80-61, ühiselamu, 117 korterit. Näiteks [[Püssi|Püssis]], Viru tn 4, Haapsalus Haava tn 10.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18: Püssi alevi Viru tn Püssi Puitplaatide Kombinaadi 117-kohaline ühiselamu nr 2. töö nr 0003401; 9003401 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705454371&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.2300: Ühiselamu 117 kohaline tüüpprojekt 163-80-64 album I - seletuskiri, arhitektuur-ehituslik osa, veevarustus ja kanalisatsioon, küte ja ventilatsioon, elektriosa, nõrkvooluseadmed, automaatika, ühiselamu tehnoloogilised plaanid (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705457940&ru=5lgJub |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt Г-П-2-6-77, 35-korteriga ja 5-kordne.<ref>{{Netiviide |pealkiri=e-ehituse platvorm|url=https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/building/102006720|vaadatud=2026-09-09|väljaanne=livekluster.ehr.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12713: Kohtla-Järve, Jõhvi linnaosa, Narva mnt 25 (end 21. Juuni tn 25), elamu tüüpprojekt Г-П-2-6-77 sidumine. Tehniline tööprojekt. Seletuskiri ja sidumisjoonised. Kalkajoonised. T-1418-80 · AIS|url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701308656&ru=8fEdpm|vaadatud=2026-09-09|väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Näiteks [[Jõhvi|Jõhvis]] [[Narva maantee (Jõhvi)|Narva mnt]] 25. === Kolhoosimajad === [[File:Paneelmaja mikitamäel.jpg|pisi|]] *[[Tüüpprojekt nr 61]], silikaattellistest kahekorruselised kolhoosi kortermajad. Arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]].<ref>[https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/noukogudeaegsete-tuupmajade-karge-modernism/ Nõukogudeaegsete tüüpmajade karge modernism], sirp.ee, 10.09.2021</ref><ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120064646/ulevaade-millised-on-tuupilise-kolhoosimaja-korterid-labi-nelja-kumnendi Millised on tüüpilise kolhoosimaja korterid läbi nelja kümnendi], maakodu.delfi.ee, 11.09.2022</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv|eesnimi=Maret|pealkiri=Suitsutare 8|perekonnanimi2=Ingi|eesnimi2=Dagmar|kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum|aasta=2022|isbn=|koht=Tallinn|lehekülg=244|issn=1406-7544}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-48, kahe- ja kolmekorruselistest hooneblokkidest koosnevate korterelamute grupp. Arhitekt Boris Mirov, [[Eesti Maaehitusprojekt]].<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/05/25/tuupprojekt-113-23-48/ Tüüpprojekt 113-23-48], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 113-23-45, 3-korruselised, 2-sektsiooniga ja 12-korteriga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5778: Narva-Jõesuu, Kudruküla tn, Toila Kalakombinaadi nr 1 ja nr 2 elamud. Elamud nr 1 ja 2. Kolmekorruseline 2-sekts 12-krt elamu tüüpprojekt nr 113-23-45 album I - põhilised tööjoonised. T-1312-73 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701301694&ru=8hpVQI |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.19107: Elamu nr 4. 12-krt elamu tüüpprojekt 113-23-45 lahendus 3M/77. Tehnilise tööprojekti tööjoonised. Situatsiooni plaan, üldplaan, vertikaalplaneerimine, mullatööde kartogramm, tehnovõrkude koondplaan, väliskanalisatsiooni pikiprofiil, soojustorustiku sisenduse pikiprofiil, välisveetorustiku pikiprofiil, välisgaasitorustiku pikiprofiil, lõige III-III, sõlm "A". Kalkajoonised. T-1367-76 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=223706284330&ru=6TGbdG |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-46, 3-korruselised, 12 ja 18-korteriga variandid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12247: Kolmekorruseline 3-sekt. 18 krt elamu tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T köide III album I - seletuskiri ja põhijoonised; kolmekorruseline 2-sekt. 12-krt tüüpprojekt Nr. 113-23-46 lahendus 3T album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-844-79; T-845-79 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705352853&ru=8gbYk5 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-69, 3-korruselised, 3-sektsioonilised ja 27-korteriga elamud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.4331: Kolmekorruseline 3-sekts 27-krt elamu tüüpprojekt 113-23-69 album I - seletuskiri, arhitektuur-ehituslik osa, santehniline osa, elektrotehniline osa (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705569316&ru=8hpVQI |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 113-23-71, mis projekteeriti peamiselt [[Eesti Maaehitusprojekt]]i või EKE (Eesti Kolhoosiehitus) süsteemis. Maju ehitati Eestis eeskätt alevikkeskustesse, väikelinnadesse ja kolhoosiasulatesse (nn "kolhoosimajad"). Elamud olid reeglina mitte paneelidest, vaid kergplokkidest või silikaattellistest (puhta vuugiga või hiljem krohvitud fassaadiga). Tavaliselt on tegu kahe- või kolmekorruseliste madalate korterelamutega.[[Fail:Elumaja Soometsas.jpg|pisi|Tüüpprojekt 1Э-10-2/64 Soometsas]] *Tüüpprojekt 113-EKE-10 [[Eesti Kolhoosiehitus]]elt. Projekti autor on arhitekt [[Ants Mellik]]. Hooned on 3-korruselised, viilkatusega ja selle seeria majasi iseloomustavad pikad laiad rõdud ühel fassaadiküljel või trepikoja kitsad horisontaalsed aknad.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2024/10/18/tuupprojekt-113-eke-10/ Tüüpprojekt 113-EKE-10], ristofoto.com</ref>. *Tüüpprojekt 113-EKE-12 (12 korteriga kolmekorruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref> *Tüüpprojekt 114-22-45, Eesti Maaehitusprojekti kolmekorruselised korterelamud 3-sektsiooniline ja 18-korteriga, arhitekt Manivald Noor.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/10/12/tuupprojekt-114-22-45/ Tüüpprojekt 114-22-45], ristofoto.com</ref><ref name=":1" details="Lk 89, artikli autor on Aadli, Triin" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1548: Remondi ja ehitusvalitsuse 18-korteriga 3-sekts. 3-korruseline elamu tüüpprojekt 114-22-45 album I - seletuskiri ja põhijoonised. (šiffer nr. 259 ja 321). T-3-69, T-612-72, T-1206-71 (3 albumit). · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336159&ru=91Fvvy |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-8/64]], 2-korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.9674: Suurplokkidest seintega kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8/64 variant pööninguga album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-34-70 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705348409&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Paulus |eesnimi=Karin |pealkiri=101 Eesti Nõukogude aja ehitist |kirjastus=Varrak |aasta=2019 |isbn=978-9985-3-4519-1 |lehekülg=76-77}}</ref> *[[Tüüpprojekt 1Э-10-2/64]], 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga, punastest tellistest trepikojad, Eesti Maaehitusprojekti arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor.<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-1006.1t.362: Tohera farmi 8 korteriga elamu, tüüpprojekt nr 1E-10-2/64, eelarve 1969.a hindades · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213704078144&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref name=":2" /> *Tüüprojekt 1Э-10-2A, 2-korruseline, 8-korteriga ja 2-sektsiooniga. Erinevalt 1Э-10-2/64, on see pikem, mõlemas otsas on hoone eesosa suhtes ebaühtlased otsa osad. Samuti puuduvad fassaadist välja ulatuvad trepikojad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.1985: Personali kahekorruselise 8-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-2A album I - arhitektuur-ehituslikud ja sanitaar-tehnilised joonised; album III - tp 1Э-10 (8-ja 12 krt) elamu seeriale ühised joonised. T-1371-64 (2 albumit) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705336530&ru=4SRp4J |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-511.1t.63: Eesti Põllumajandusprojekt. Pärnu KEK Projektgrupp. Kahekorruselise 8-korteriga elamu tüüpprojekt 1Э-10-2A album nr 1 arhitektuur-ehituslikud ja sanitaar-tehnilised joonised. Projekteeritud koostöös Riikliku Projekteerimise Instituudiga Giproselstroi · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213703982329&ru=5a8Z7K |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> *Tüüpprojekt 1Э-10-6A, 2 korruseline, 12-korteriga ja 3-sektsiooniga. Erineb 1Э-10-8/64-st sellega, et üks sektsioon on teistest natukese võrra ees pool, mistõttu selle osa katusehari ei ole samal joonel ülejäänud hoonega, puuduvad fassaadist välja ulatuvad trepikojad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7512: Kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-6A album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-1417-65 (2 albumit) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705343210&ru=5WuZSd |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Merilin Pärli. [http://uudised.err.ee/v/eesti/d24a6284-2592-4428-9cb2-a3820e42f027/ttu-professor-terviklikult-renoveeritud-paneelmaja-kestab-igavesti TTÜ professor: terviklikult renoveeritud paneelmaja kestab igavesti] ERR, 14. aprill 2016 [[Kategooria:Ehitised]] [[Kategooria:Eesti NSV]] apqlu541k9fbmdlw5boprue4wa11vpw Hübriidsõda 0 415241 7231563 7199033 2026-09-10T07:04:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231563 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{toimeta}} '''Hübriidsõda''' on sõjategevus, milles kasutatakse korraga nii tavalisi kui ka ebatavalisi rünnakuid.<ref>Eric Edelman, Gary Roughead et al (2018) ''[https://web.archive.org/web/20181115211644/https://www.usip.org/sites/default/files/2018-11/providing-for-the-common-defense.pdf Providing for the Common Defense: The Assessment and Recommandations of the National Defense Strategy Comission]''. [[Ameerika Ühendriikide Rahuinstituut]]. lk 9</ref> Ebatavalisteks tegevusteks võivad olla näiteks [[Majandussõda|majandustegevuse abil mõjutamine]], [[propaganda]], eri meediakanalite kaasamine, [[Psühholoogiline sõda|vastase psühholoogiline mõjutamine]] ja [[kübersõda]]<ref name="nextgov" />. Hübriidsõja puhul üritab agressor näidata, et tal puudub seos konflikti osapooltega.<ref name="wlWUa" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-09-24 |pealkiri=Teadur: rahvusvaheline õigus ei välista avamerel välisriigi laevale minekut |url=https://www.err.ee/1609470070/teadur-rahvusvaheline-oigus-ei-valista-avamerel-valisriigi-laevale-minekut |vaadatud=2024-09-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Hübriidsõda nõuab konflikti osapooltelt head kohanemisvõimet ja igakülgset valmisolekut.<ref name="nextgov" /><ref name="Information Week Government" /> Hübriidsõja kontekstis kasutatakse näiteks termineid "hübriidsõjapidamine", "hübriidsõjaoht" jne. USA militaarorganisatsioonid kasutavad terminit "hübriidoht", kuid akadeemilistes tekstides kasutatakse terminit "hübriidsõjapidamine". Hübriidsõja mõistet kasutatakse näiteks [[Sõda Donbassis|Venemaa sissetungi kohta Ukrainasse]] ja [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriigiks]] nimetatava terroriorganisatsiooni tegevuse kohta. Hübriidsõjal puudub ametlik üldine määratlus. Seda liiga abstraktset terminit püütakse kasutada kõigi tavalistest relvakokkupõrgetest erinevate konfliktide kohta.<ref name="SWJ_IS" /><ref name="hybrid_threat_concept" /><ref name="hybrid_wars" /> Pärast [[Ukraina]]le kuuluva [[Krimm]]i okupeerimist [[Venemaa]] poolt 2014. aastal hakati asümmeetrilise sõja nimetuse kõrval kasutama peamiselt hübriidsõja mõistet. == Tunnused == * '''Asümmeetria'''. Lahingutegevus osapoolte vahel, kelle sõjaline võimsus, strateegia ja taktika oluliselt üksteisest erinevad.<ref>{{Netiviide|URL=http://ems.elnet.ee/tais.php?lkeel=NULL&sona_id=158389|Pealkiri=Aasümmeetriline sõda|Väljaanne=[[Eesti märksõnastik]]|Kasutatud=25. veebruar 2018}}</ref> *'''Mittestandardne, keeruline'''. Hübriidvastane võib olla riik, kuid ei pea seda olema. Näiteks [[Süüria kodusõda]] või [[Iisraeli-Hezbollah' sõda]], mille peamised vastaspooled ei ole riigid. Need osapooled, kes pole riigid, võivad saada toetust mõnelt teiselt riigilt või võivad samahästi olla ka iseseisvad. Iraan on näiteks Hezbollah' toetajad, kuid sellegipoolest osaleb Süüria Kodusõjas Hezbollah mitte Iraan. Samas vastupidine näite on Ukraina-Venemaa vaheline relvastatud konflikt, kus tavalised riigid kasutavad hübriidtaktikat ning kasutades samal ajal ka kohalikku vahendajad. Märge: Venemaa Föderatsioon eitab osalemist selles konfliktis.<ref name="SWJ_hybrid_war" /> * '''Hübriidsõja osapooled kasutavad tavapäraseid ja ebaregulaarseid meetodeid.''' [[Meetod]]id ja taktika sisaldavad tavapäraseid võtteid, ebatavalisi [[taktika]]id, ebatavalisi koosseise ning [[terrorirünnak]]uid, valimatut vägivalda ja [[kuritegevust]]. Hübriidsõja osapool võib ka kasutada salajast tegutsemist oma osaluse varjamiseks või osaluse avastamisega kaasneda võivate sanktsioonide ennetamiseks. See on kasutusel ühtse strateegiana läbi erinevate konfliktide. Praegune näide on Islamiriigi riikidevaheline tegevus, muutuv taktika, struktureeritud üksused ja julm terrorikasutus on näited nende arsenalist.<ref name="SWJ_IS" /><ref name="hybrid_threat_concept" /><ref name="SWJ_hybrid_war" /><ref name="NATO_deterring" /><ref name="Hoffman1" /> * '''Hübriidvastane on paindlik ja kohaneb kiiresti.''' Näiteks Islamiriik vastas USA [[õhurünnak]]utele vähendas kiiresti [[kontrollpunkt]]ide, suurte [[konvoi]]de ja [[mobiiltelefon]]ide kasutamist. Islamiriigi võitlejad on hajutatult olemaas ka tsiviilisikute seas. Tsiviilisikute vara kaitse õhulöökide eest saab kasutada hea värbamise vahendina.<ref name="hybrid_threat_concept" /><ref name="BBC_IS_adapting" /> * '''Hübriidvastane kasutab arenenud relvasüsteeme ja [[edutehnoloogia]]id'''. Kasutatavad relvad on ostetud soodushinnaga. Veelenam, paljud tänapäeva moodsad tehnoloogiad on kohandatud lahinguvälja jaoks nagu mobiilside. Aastal 2006 oli [[Hezbollah]] relvastatud kõrgtehnoloogiliste [[relv]]ade, nagu täpsus juhitavate [[rakett]]ide, mida[[rahvusriik|rahvusriigid]] kasutavad tavaliselt. Hezbollah' jõud lasid alla Iisraeli helikoptereid, hävitasid patrullpaate, [[tank]]e, peidetud punkreid jne. Organisatsioon kasutas luuramiseks õhus lendavaid droone, vastase vägede avamiseks termilisi öönägemisseadmeid (seadmed, mis peaksid eristama temperatuuri põhjal inimesed muust loodusest) ning kasutas suhtlemiseks krüpteeritud mobiiltelefone.<ref name="hybrid_wars" /><ref name="SWJ_hybrid_war" /> * '''Massimeedia kasutamine.''' Kasvav massimeedia ja interneti kasutamine loob hea põhja massimeedia abil propaganda tegemiseks.<ref name="SWJ_IS" /> * '''Hübriidsõda toimub kolmel selgesti eristataval lahinguväljal.'''<ref name="NATO_deterring" /><ref name="McCuen" /> == Erinevad defnitsioonid == * '''USA Joint Forces Command''' on defineerinud hübriidsõda kui "any adversary that simultaneously and adaptively employs a tailored mix of conventional, irregular, terrorism and criminal means or activities in the operational battle space. Rather than a single entity, a hybrid threat or challenger may be a combination of state and nonstate actors."<ref name="hybrid_threat_concept" /> * '''USA armee''' on defineerinud 2011 hübriidsõda nii: "the diverse and dynamic combination of regular forces, irregular forces, criminal elements, or a combination of these forces and elements all unified to achieve mutually benefiting effects."<ref name="hybrid_threat_concept" /> * '''NATO kasutab''' kirjeldamiseks "adversaries with the ability to simultaneously employ conventional and non-conventional means adaptively in pursuit of their objectives."<ref name="SWJ_IS" /> == Efektiivsus == Tavalisel sõjaväelasel on raske võidelda hübriidsõda pidava vastasega. Kollektiivkaitse üksustel, näiteks NATO-l, võib olla raskusi konflikti avastamisega ning seega vaenutegevusele vastamisega. Hübriidsõda pidava vastase vastu võib olla suur inimjõudki ebapiisav. Sageli toimub tegevus radaritele märkamatult ning seega võib puududa aeg isegi kiireks reageerimiseks. Arvuline ülekaal ei pruugi olla piisav, sest tavaline lihtsõduril ei pruugi olla piisavalt paindlikkust, et muuta pidevalt taktikat ja eesmärke.<ref name="SWJ_hybrid_war" /><ref name="NATO_deterring" /> == Ajalugu == Kombinatsioon tavalistest ja ebatavalistest sõjategevuse meetoditest ei ole uus ning seda on kasutatud sõjapidamises läbi ajaloo. Mõningate näidetena võib tuua Ameerika revolutsiooni, kus oli kombinatsioon maakaitseväest ja Washington's Continenetal Armyst, ning Napoleoni sõjad, kus regulaarväed tegid koostööd Hispaania sissisõdalastega.<ref name="Hoffman2" /> Külma sõja lõpul loodi unipolaarne (ühepooluseline) süsteem (ülekaaluka Ameerika Ühendriikide sõjalise jõuga) ja kuigi sellel on leevendav mõju traditsioonilistele konfliktidele, siis regionaalsetele konfliktid ja ohud, mis võimendavad tavalise sõjaväe nõrkusi, on muutunud sagedasemaks.<ref name="SWJ_hybrid_war" /><ref name="SWJ_training" /> Uus on ka mitteriiklike osalejate keerukus ja surmatavus. Need osapooled on relvastatud kõrgtehnoloogiliste relvadega, mis on praegu saadaval madalate hindadega. Sarnaselt on lahinguväljal kasutusel ka kommertstehnoloogiad nagu näiteks mobiiltelefonid ja digitaalandmeside võrgud.<ref name="SWJ_IS" /><ref name="hybrid_wars" /> Veel üks uus element on mitteriiklike vastaste võime hoida kasutuses modernseid süsteeme.<ref name="SWJ_hybrid_war" /> Hübriidsõja näited on küberrünnakud Eesti vastu 2007. aastal ja Venemaa-Gruusia sõda 2008. aastal. === 2006 – Iisraeli-Hezbollah' sõda === {{Vaata|2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt}} Üks kõige tihedamini tsiteeritud hübriidsõja näide on 2006. aasta konflikt [[Iisrael]]i ja [[Ḩizb Allāh|Hezbollah']] vahel. Hezbollah on keerukas mitteriiklik vastane, keda toetab Iraan. Kuigi rühmitus tegutseb tihti Iraani vahendusel, oli tal siiski omad eesmärgid. See oli rohkem Hezbollah' poliitika, kui oli Iraani poliitika, mis viis sõjas edasiviiva jõu rollis olevate Iisraeli vägede röövimiseni.<ref name="SWJ_hybrid_war" /> Sõja peaosas olid kohalike elanikega põimunud umbes 3000 Hezbollah' võitlejat, keda rünnati Iisraeli 30 000-mehelise regulaarväe poolt.<ref name="hybrid_wars" /> Rühmitus kasutas detsentraliseeritud luureüksusi ning relvastud regulaarvägesid relvastusega, mida kasutavad rahvusriigid nagu näiteks täpsusraketid, mehitamata õhusõidukid, isetehtud lõhkeseadeldised.<ref name="Hoffman3" /> Hezbollah' üksused lasid alla Iisraeli helikoptereid, purustasid [[Merkava]] IV tüüpi [[tank]]e, suhtlesid krüpteeritud mobiilside abil ning jälgisid Iisraeli vägede liikumisi [[öövaatlusseadmed|öövaatlusseadmete]] ja [[termokaamera]]te abil. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] eliitüksuse [[Quds]] tegutses kõrgtehnoloogiliste süsteemide vaatlejana (mentorid, varustajad jne).<ref name="hybrid_wars" /> Hezbollah kasutas massimeediat kiireks lahingufotode ja videote levitamiseks, et hoida arusaama nende domineerivast positsioonist lahingutes läbi kogu konflikti. Iisrael ei kaotanud sõda lahinguväljal, aga kaotas infolahingu olles valdava osa ajast kaotaja rollis.<ref name="Hoffman4" /> Vaatamata tajutavale edule taktikas ja propagandas olid Hezbollah' kaotused siiski suured (vähemalt 600 tapetud ja teadmata arv haavatuid) ja tagasi vaadates Iisrael saavutas oma poliitilise eesmärgi lüües tagasi Hezbollah' rünnakud – 2000. aasta suvest kuni 2006 suveni korraldas Hezbollah umbes 200 rünnakut Iisraeli vastu, kuigi kogu selle aja jooksul Hezbollah hoidus lõplikust Iisraeli ründamisest ning distantseeris end häälekalt Iisraeli ründamiseks teistest paikadest Liibanonis. === Islamiriigi sissetung Iraaki 2014. aastal === {{Vaata|Islamiriigi sissetung Iraaki 2014. aastal}} [[Islamiriik]] on mitteriiklik osaleja, kes kasutas hübriidtaktikat Iraagi tavalise sõjaväe vastu. Islamiriik kasutab regulaarset ning irregulaarset taktikat ning tema arsenali kuuluvad ka terrorirünnakud.<ref name="SWJ_IS" /> Vastuseks võttis Iraak koos riiklike ja valitsusväliste vastastega kasutusele hübriidtaktika. USA samuti on hübriid osaleja läbi traditsioonilise õhujõu kombinatsioonile. Iraagi valitsusvägede nõuandja, [[Kurdid]]e [[Peshmerga]] ja treenis opositsioonijõude Süürias. Iraagi ja Süüria vaheline hübriidsõda on konflikt grupi omavahel seotud valitsusvägede ja valitsusväliste vägede vahel, kes püüavad saavutada omi eesmärke ja nõrgestada kohalikku võimu.<ref name="Schroel_Kaufman" /> === Venemaa sekkumine Süüria kodusõtta === {{Vaata|Venemaa sekkumine Süüria kodusõtta}} Ameerika Ühendriikide kindral [[Philip Breedlove]] väitis veebruaris 2016, et [[Venemaa]] kasutab põgenikke [[Euroopa]] nõrgestamiseks, juhatades põgenikke kontinendile, et nad destabiliseeriksid alasid ja regioone nii majanduslikult kui ka tekitaksid poliitilisi rahutusi ja erimeelsusi rahva seas. 10. veebruaril 2016 ütles Soome kaitseminister [[Jussi Niinistö]] [[NATO]] kaitseministrite kohtumisel, et Soome eeldab, et Venemaa avab teise rinde samal ajal, kui umbes 1 miljon migranti võib saabuda üle Venemaa ja Soome vahelise piiri. Sarnasel seisukohal on ka [[Ilkka Kanerva]], kes on endine Soome välisminister ja praegune Soome parlamendi riigikaitsekomisjoni esimees.<ref name="5hCjF" /> == Side häirimine == === GPS === Häiringuid GPS-i toimimises võivad põhjustada ilmastikuolud, aga ka tahtlik segamine.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-01-03 |pealkiri=Suured häired GPS-süsteemis ulatusid ka Eesti kohale |url=https://www.err.ee/1609209800/suured-haired-gps-susteemis-ulatusid-ka-eesti-kohale |vaadatud=2024-01-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Tavaliselt on need lühiajalised, tahtliku signaali segamise korral võib kaasneda kestvam häiring – nii sagenesid signaalikatkestused Läänemere piirkonnas [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-06-07 |pealkiri=Venemaa GPS-signaali segamine kandus juunis Eesti ja Läti territooriumile |url=https://www.err.ee/1609001114/venemaa-gps-signaali-segamine-kandus-juunis-eesti-ja-lati-territooriumile |vaadatud=2024-01-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Ekspertide hinnangul kasutatakse signaali segamist osana hübriidsõjast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-01-05 |pealkiri=Iltalehti: GPS-i häirete taga on Venemaa |url=https://www.err.ee/1609213477/iltalehti-gps-i-hairete-taga-on-venemaa |vaadatud=2024-01-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Algne segamise signaal lähtus maismaalt, 2025. aastal täheldati, et kasutusele on võetud ka laevad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Polish Researchers Detect Ship-Based GPS Jammers in Baltic Sea |url=https://maritime-executive.com/article/polish-researchers-detect-ship-based-gps-jammers-in-baltic-sea |vaadatud=2025-03-05 |väljaanne=The Maritime Executive |keel=en}}</ref> === Kaablite katkestamised === Mitmed meediaväljaanded ja organisatsioonid viitavad, et Vene kalalaevad ületasid 2022. aastal enne vigastuse tekkimist merekaablit kuni 20 korda, mis viitab võimalikele poliitilistele motiividele ja võimalikule [[Hübriidsõda|hübriidsõja]] taktikale Venemaa poolt.<ref>{{Cite news|last=Humpert|first=M|url=https://www.highnorthnews.com/en/fiber-optic-submarine-cable-near-faroe-and-shetland-islands-damaged-mediterranean-cables-also-cut|title=Fiber-optic submarine cable near Faroe and Shetland Islands damaged; Mediterranean cables also cut.|work=High North News.|date=24 October 2022}}</ref><ref>{{Cite news|last=EUobserver|url=https://euobserver.com/nordics/156342|title=Mysterious Atlantic cable cuts linked to Russian fishing vessels.|work=|date=October 26, 2022}}</ref> Venemaa mereväe tegevus veealuste kaablite läheduses on sageli seotud suurenenud hübriidsõja strateegiatega, mis on suunatud merekaablitele, kus sabotaaž on väidetavalt vahend sidevõrkude katkestamiseks konflikti ajal ja vastaste destabiliseerimiseks.<ref name=":116">{{Cite journal|last=Bueger|first=C.|url=https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/IDAN/2022/702557/EXPO_IDA(2022)702557_EN.pdf|title=Security threats to undersea communications cables and infrastructure –consequences for the EU|journal=European Parliament|volume=PE 702.557|date=2022|last2=Liebetrau|first2=T.|last3=Franken|first3=J.}}</ref><ref name=":64">Wasiuta, O. (2023). Russian threats to the submarine internet cable infrastructure. ''Zeszyty Naukowe SGSP'', ''87.''https://doi.org/10.5604/01.3001.0053.9127</ref> Pärast kahte kaablikatkestust [[Läänemeri|Läänemerel]] 2024. aasta novembris, millest üks oli [[Leedu]] ja [[Rootsi]] ning teine [[Soome]] ja [[Saksamaa]] vahel, väitis kaitseminister [[Boris Pistorius]] : ''"Keegi ei usu, et need kaablid on kogemata lõhutud.'' ''Samuti ei taha ma uskuda versioone, et tegemist oli laevaankrutega, mis kogemata kahju tekitasid.'' ''Seetõttu peame, teadmata täpselt, kellelt see tuli, nentima, et tegemist on hübriidtoiminguga.'' ''Ja me peame ka seda teadmata eeldama, et see on sabotaaž.'' ''"''<ref>{{Cite web|last=Cook|first=Ellie|url=https://www.newsweek.com/nato-baltic-sea-undersea-cables-sabotage-finland-germany-sweden-lithuania-1988002|title="NATO lake" sabotage feared as two undersea cables damaged in 24 hours|website=Newsweek|date=2024-11-19|access-date=2024-12-06|language=en|last2=Feng|first2=John}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.france24.com/en/europe/20241119-germany-believes-telecom-cables-cut-in-baltic-sea-was-act-of-sabotage|title=Sweden opens "sabotage" investigation into severed Baltic Sea fibre-optic cables|website=France 24|date=2024-11-19|access-date=2024-12-06|language=en}}</ref> See avaldus rõhutab praegust diskursust tunnistada kaablihäireid ohuks riiklikule julgeolekule, mis lõpuks viib nende [[Julgeolekustumine|julgeolekustamiseni]] rahvusvahelises kontekstis. <ref>{{Cite web|last=Katzman|first=Jonathan|url=https://russiancouncil.ru/en/analytics-and-comments/columns/cybercolumn/securitization-of-physical-cyberspace-infrastructure-as-a-nexus-in-u-s-russia-relations-the-case-of/|title=Securitization of Physical Cyberspace Infrastructure as a Nexus in U.S.-Russia Relations: The Case of Submarine Communications Cables|website=russiancouncil.ru|access-date=2024-12-06|language=en}}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Rahvusvaheline koostöö nende ohtude lahendamiseks langeb olemasolevatele organisatsioonidele, mis keskenduvad kaablitele, nagu näiteks [[Rahvusvaheline Kaablikaitsekomitee]] (ICPC), mis esindavad peamisi allveelaevanduse sidusrühmi ning mängivad olulist rolli koostöö ja teabe jagamise edendamisel sidusrühmade vahel.<ref name=":116" /><ref name=":55">Frascà, D., & Galantini, L. (2023). The Issue of Submarine Cable Security. In F. Cappelletti (Ed.), ''Towards a New European Security Architecture''. ELF Study 6. https://doi.org/10.53121/ELFS6</ref> Selliseid organisatsioone peetakse oluliseks tervikliku ja kooskõlastatud ülemaailmse kaabliturbestrateegia väljatöötamisel ja rakendamisel.<ref name=":173">Raha, U. K., & D., R. K. (2021). ''Submarine cables protection and regulations: A comparative analysis and model framework'' (pp. 1-177). Springer Nature. https://doi.org/10.1007/978-981-16-3436-9_1</ref> Alates 2025. aastast raskendavad pingelised USA-Hiina suhted seda reguleerimist eriti [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina meres]], kus toimuvad territoriaalsed vaidlused. Hiinal on üha suurem kontroll ja mõju ülemaailmsete kaablivõrkude üle, samal ajal kui nii tema kui ka USA toetavad rahaliselt liitlastele kuuluvaid kaabliprojekte ning avaldavad diplomaatilist survet ja regulatiivseid meetmeid, nt [[Vietnam|Vietnami]] vastu.<ref>{{Cite news|last=Guarascio|first=Francesco|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/inside-us-push-steer-vietnams-subsea-cable-plans-away-china-2024-09-17/|title=Exclusive: Inside the US push to steer Vietnam's subsea cable plans away from China|work=Reuters|date=18 September 2024|access-date=7 December 2024|last2=Nguyen|first2=Phuong|last3=Brock|first3=Joe}}</ref><ref name=":116" /><ref name=":94">McGeachy, H. (2022). The changing strategic significance of submarine cables: Old technology, new concerns. ''Australian Journal of International Affairs'', ''76''(2), 161-177. https://doi.org/10.1080/10357718.2022.2051427</ref><ref name=":202">{{Cite web|last=Guarascio|first=Francesco|url=https://www.reuters.com/business/media-telecom/inside-us-push-steer-vietnams-subsea-cable-plans-away-china-2024-09-17/|title=Exclusive: Inside the US push to steer Vietnam's subsea cable plans away from China|website=Reuters|date=2024-09-18|last2=Nguyen|first2=Phuong|last3=Brock|first3=Joe}}</ref> Pärast [[Nord Streami torujuhtmete sabotaaž|Nord Streami torujuhtmete sabotaaži]] [[Läänemeri|Läänemerel]] ja muid seal toimunud intsidente (kaabli lõhkumised laeva järel lohistatud ankruga Soome ja Eesti vahel jms)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-06 |pealkiri=Vare: Eagle S-i tegevus langeb huvitavalt kokku desünkroniseerimisega |url=https://www.err.ee/1609568692/vare-eagle-s-i-tegevus-langeb-huvitavalt-kokku-desunkroniseerimisega |vaadatud=2025-01-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>, on [[NATO]] suurendanud koha peal patrulle ja seireoperatsioone.<ref name=":64" /><ref>{{Cite web|url=https://apnews.com/article/nato-russia-sabotage-pipelines-cables-infrastructure-507929033b05b5651475c8738179ba5c|title=NATO moves to protect undersea pipelines, cables as concern mounts over Russian sabotage threat|website=AP News|date=2023-06-16|access-date=2024-12-07|language=en}}</ref> 2024. aasta detsembris toimunud EstLink2 alalisvoolukaabli ja mitme sidekaabli lõhkumisega seostatud tanker [[Eagle S]] suunati Soome [[Territoriaalmeri|territoriaalvetesse]] ja peeti seal kinni. [[Sadamariik|Sadamariigil]] on õigus kontrollida oma territoriaalvetes viibivat laeva, [[Sabotaaž|sabotaaži]] korral see konfiskeerida ning kuni kohtuprotsessi samuti selle merekõlbulikuse kontrollimise lõpuni kinni pidada. Soomes kehtib alates 2010. aastast laevaettekannete süsteem [[GOFREP]], mille kohaselt peab iga [[Soome laht|Soome lahes]] liikuv laev teada andma, kuhu see teel on, kõrvalekallete korral võidakse see peatada. Kui laev [[Tuvastamisseade|tuvastamisseadmed]] välja lülitab, jälgitakse seda eriti tähelepanelikult. Tänu GOFREP-ile on 15 aasta jooksul ära hoitud ligi 15 õnnetust.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Arni Alandi {{!}} |kuupäev=2025-01-06 |pealkiri="Välisilm" uuris, kuidas mereõigus aitaks Läänemerel korda hoida |url=https://www.err.ee/1609568521/valisilm-uuris-kuidas-mereoigus-aitaks-laanemerel-korda-hoida |vaadatud=2025-01-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Vaata ka == * [[Elektrooniline sõda]] * [[Infosõda]] * [[Huhtimissõda]] * [[Kübersõda]] * [[Luurepõhine sõda]] * [[Psühhosõda]] * [[Sri Lanka kodusõda]] * [[Pehme jõud]] * [[2007. aasta küberrünnakud Eesti vastu]] * [[Sidekaablite lõhkumine novembris 2024]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="nextgov">{{cite web |url=http://www.nextgov.com/nextgov/ng_20100913_7634.php?oref=topnews |title=Defense lacks doctrine to guide it through cyberwarfare |publisher=nexgov.com |access-date=2016-05-28 |archive-date=2012-03-03 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120303132743/http://www.nextgov.com/nextgov/ng_20100913_7634.php?oref=topnews |url-status=dead }}</ref> <ref name="wlWUa">{{cite web |url=http://www.nato.int/docu/review/2014/Also-in-2014/Deterring-hybrid-warfare/EN/index.htm |publisher=NATO Review |title=Deterring hybrid warfare: a chance for NATO and the EU to work together?}}</ref> <ref name="Information Week Government">{{cite web |url=http://www.informationweek.com/news/government/security/showArticle.jhtml?articleID=227400359 |publisher=Information Week Government |title=Auditors Find DoD Hasn't Defined Cyber Warfare |access-date=2016-05-28 |archive-date=2010-09-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100925093958/http://www.informationweek.com/news/government/security/showArticle.jhtml?articleID=227400359 |url-status=dead }}</ref> <ref name="SWJ_IS">{{cite web | url=http://smallwarsjournal.com/jrnl/art/the-islamic-state-is-a-hybrid-threat-why-does-that-matter | title=The Islamic State is a Hybrid Threat: Why Does That Matter? | last1=Jasper | first1=Scott | last2=Moreland | first2=Scott | date=02.12.2014 | website=[[Small Wars Journal]] | publisher=Small Wars Foundation | access-date=05.08.2015}}</ref> <ref name="hybrid_threat_concept">{{cite web | url=http://cgsc.contentdm.oclc.org/utils/getdownloaditem/collection/p4013coll3/id/2752/filename/2753.pdf | title=Hybrid threat concept: contemporary war, military planning and the advent of unrestricted operational art. | last1=Fleming | first1=Brian P. | date=19.05.2011 | publisher=[[United States Army Command and General Staff College]] | format=pdf | access-date=05.08.2015 | archive-url=http://www.webcitation.org/query?url=http%3A%2F%2Fcgsc.contentdm.oclc.org%2Futils%2Fgetdownloaditem%2Fcollection%2Fp4013coll3%2Fid%2F2752%2Ffilename%2F2753.pdf&date=05.08.2015 | archive-date=05.08.2015 | url-status=live}}</ref> <ref name="hybrid_wars">{{cite web | url=http://www.govexec.com/magazine/features/2008/05/hybrid-wars/26799/ | title=Hybrid Wars | last1=Grant | first1=Greg | date=01.05.2008 | website=[[Government Executive]] | publisher=National Journal Group | access-date=05.08.2015 | archive-url=http://www.webcitation.org/query?url=http%3A%2F%2Fwww.govexec.com%2Fmagazine%2Ffeatures%2F2008%2F05%2Fhybrid-wars%2F26799%2F&date=05.08.2015 | archive-date=05.08.2015 | url-status=live}}</ref> <ref name="SWJ_hybrid_war">{{cite web | url=http://smallwarsjournal.com/jrnl/art/hybrid-war-old-concept-new-techniques | title=Hybrid War: Old Concept, New Techniques | last1=Deep | first1=Alex | date=02.03.2015 | website=Small Wars Journal | publisher=Small Wars Foundation | access-date=05.08.2015}}</ref> <ref name="NATO_deterring">{{cite web | url=http://www.nato.int/docu/review/2014/Also-in-2014/Deterring-hybrid-warfare/EN/index.htm | title=Deterring hybrid warfare: a chance for NATO and the EU to work together? | last1=Pindják | first1=Peter | date=18.11.2014 | website=NATO Review | access-date=05.08.2015 | archive-url=http://www.webcitation.org/query?url=http%3A%2F%2Fwww.nato.int%2Fdocu%2Freview%2F2014%2FAlso-in-2014%2FDeterring-hybrid-warfare%2FEN%2Findex.htm&date=05.08.2015 | archive-date=05.08.2015 | url-status=live}}</ref> <ref name="Hoffman1">{{cite book | last1=Hoffman | first1=Frank | date=2007 | title=Conflict in the 21st Century: The Rise of Hybrid War | publisher=Potomac Institute for Policy Studies | publication-place=Arlington | page=24}}</ref> <ref name="BBC_IS_adapting">{{cite web | url=http://www.bbc.com/news/world-middle-east-29423776 | title=Islamic State 'adapting to US-led air strikes' | last1=El Mawy | first1=Reda | date=30.09.2014 | website=[[BBC News]] | publisher=[[BBC]] | access-date=05.08.2015 | archive-url=http://www.webcitation.org/query?url=http%3A%2F%2Fwww.bbc.com%2Fnews%2Fworld-middle-east-29423776&date=05.08.2015 | archive-date=05.08.2015 | url-status=live}}</ref> <ref name="McCuen">{{cite journal | last1=McCuen | first1=John J. | title=Hybrid Wars | journal=Military Review | volume=88 | issue=2 | pages=107}}</ref> <ref name="Hoffman2">{{cite book | last1=Hoffman | first1=Frank | date=2007 | title=Conflict in the 21st Century: The Rise of Hybrid War | publisher=Potomac Institute for Policy Studies | publication-place=Arlington | pages=20–22}}</ref> <ref name="SWJ_training">{{cite web | url=http://smallwarsjournal.com/blog/training-a-hybrid-warrior-at-the-infantry-officer-course | title=Training a "Hybrid" Warrior at the Infantry Officer Course | authors=SWJ Editors | date=27.01.2008 | website=Small Wars Journal | publisher=Small Wars Foundation | access-date=05.08.2015}}</ref> <ref name="Hoffman3">{{cite book | last1=Hoffman | first1=Frank | date=2007 | title=Conflict in the 21st Century: The Rise of Hybrid War | publisher=Potomac Institute for Policy Studies | publication-place=Arlington | pages=35–38}}</ref> <ref name="Hoffman4">{{cite book | last1=Hoffman | first1=Frank | date=2007 | title=Conflict in the 21st Century: The Rise of Hybrid War | publisher=Potomac Institute for Policy Studies | publication-place=Arlington | pages=38–39}}</ref> <ref name="Schroel_Kaufman">{{cite journal | last1=Schroefl | first1=Joseph | last2=Kaufman | first2=Stuart | title=Hybrid Actors, Tactical Variety: Rethinking Asymmetric and Hybrid War | journal=Studies in Conflict and Terrorism | volume=37 | issue=10 | pages=863}}</ref> <ref name="5hCjF">{{cite web | url=https://www.nytimes.com/2016/04/03/world/europe/for-migrants-into-europe-a-road-less-traveled.html | title=E.U. Suspects Russian Agenda in Migrants’ Shifting Arctic Route | date=02.04.2016 | website=New York Times | publisher=New York Times | access-date=02.04.2016}}</ref> }} == Välislingid == * Eve Hunter ja Piret Pernik. [http://www.icds.ee/fileadmin/media/icds.ee/failid/Eve_Hunter__Piret_Pernik_-_Hubriidsoja_valjakutsed.pdf ''Hübriidsõja väljakutsed'']. (icds.ee) [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus]], 2015. * [https://www.err.ee/1609532701/eesti-ekspert-soovitab-taanil-minna-kaablirikkumistes-kahtlustatava-hiina-laeva-pardale Eesti ekspert soovitab Taanil minna kaablirikkumistes kahtlustatava Hiina laeva pardale, ERR, 27.11.2024] * [https://et.wikipedia.org/wiki/Sidekaablite_l%C3%B5hkumine_novembris_2024 Eesti ja Soome valikutest, kuidas vastata Läänemerel Venemaale, Postimees, 27.12.2024] [[Kategooria:Sõda]] [[Kategooria:Sõjaväe strateegia ja operatiivtegevus]] day9uqnb4ap0w45mrqi3gae8r0tplcb Biograafiad (Si) 0 417497 7231577 7230014 2026-09-10T07:25:32Z Avjoska 1538 /* Sin */ 7231577 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Si)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Si". == Sia == *[[Sabrina Siani]], itaalia näitleja (1963–) == Sib == *[[Woldemar Sibbul]], eesti vaimulik (1868–1947) *[[Jean Sibelius]], soome helilooja (1865–1957) *[[Aleksandr Sibirjakov]], vene maadeavastaja (1849–1933) *[[Charles Sibley]], USA ornitoloog ja molekulaarbioloog (1917–1998) *[[Gregor Sibold]], Eesti ajakirjanik (1996–) *[[Heili Sibrits]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Aleksander Sibul]], eesti bibliograaf (1884–1981) *[[Heiki Sibul]], Eesti riigiametnik (1963–) *[[Henry Leon Sibul]], Ameerika Ühendriikide ja Eesti tehnikateadlane ja õppejõud (1932–2007) *[[Ilo Sibul]], eesti füsioloog-biokeemik ja patofüsioloog (1908–1979) *[[Jaan Sibul]], eesti kirjamees (1869–1953) *[[Jaan Willem Sibul]], eesti laulja (1956–) *[[Leida Sibul]], eesti laulja (1920–2012) *[[Lembit Sibul]], eesti humorist ja näitleja (1947–2001) *[[Priit Sibul]], Eesti poliitik (1977–) *[[Richard Sibul]], Eesti NSV riigitegelane (1914–1995) *[[Riho Sibul]], eesti muusik (1958–2022) *[[Uno Sibul]], eesti arst (kirurg) ja arstiteadlane (1927–1997) *[[Vidrik Sibul]], Eesti sõjaväelane (1890–1943) *[[Sibylla]], Rootsi printsess (1908–1972) == Sid == *[[Henry Sidgwick]], inglise filosoof (1838–1900) *[[Maninder Sidhu]], Kanada poliitik (1984–) *[[Djibril Sidibé]], Prantsusmaa jalgpallur (1992–) *[[Mandé Sidibé]], Mali poliitik (1940–2009) *[[Modibo Sidibé]], Mali poliitik (1952–) *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]], Mali poliitik (1948–) *[[William James Sidis]], erakordsete matemaatiliste võimetega ameerika imelaps ja polühistor (1898–1944) *[[Aljona Sidko]], vene murdmaasuusataja (1979–) *[[Maria Sidljarevitš]], Eesti maalikunstnik (1982–) *[[Janusz Sidło]], poola odaviskaja (1933–1993) *[[Andrei Sidorenkov]], Eesti jalgpallur (1984–) *[[Vladimir Sidorkin]], eesti ujuja (1986–) *[[Oleg Sidorov]], jakuudi ajakirjanik ja õppejõud (1962–) *[[Anželika Sidorova]], vene kergejõustiklane (1991–) *[[Annarita Sidoti]], itaalia käija (1970–2015) *[[‘Āţif Şidqī]], Egiptuse poliitik (1930–2005) *[[Adolf Sidron]], eesti kondiitermeister (1837–1912) == Sie == *[[Donald-Olivier Sié]], Elevandiluurannikku endine jalgpallur (1970–) *[[James Sie]], USA näitleja (1962–) *[[Nathalie von Siebenthal]], endine Šveitsi murdmaasuusataja (1993–) *[[Björn Sieber]], Austria mäesuusataja (1989–2012) *[[Günter Sieber]], Saksa DV riigitegelane ja diplomaat (1930–2006) *[[Aino Siebert]], eesti ajakirjanik (1953–) *[[Rudolf Sieczyński]], poola päritolu Austria helilooja (1879–1952) *[[Manne Siegbahn]], rootsi füüsik (1886–1978) *[[Bugsy Siegel]], USA gangster (1906–1947) *[[Hermann Christian Siegel]], Eesti vaimulik (1773–1842) *[[Robert D. Siegel]], Ameerika Ühendriikide stsenarist ja filmilavastaja (1971–) *[[Laura Siegemund]], saksa tennisist (1988–) *[[Franz von Siegenhoven]], Tallinna komtuur 16. sajandil *[[Jonas Siegenthaler]], Šveitsi jäähokimängija (1997–) *[[Viktor Sieger]], baltisaksa päritolu Eesti jalgpallur (1916–1944) *[[Siegfried von Merseburg]], Merseburgi krahv ja markkrahv (?–937) *[[Krista Siegfrids]], Soome laulja (1985–) *[[Alexander Ernst Siegfried]], baltisaksa päritolu Eesti ja Soome vaimulik (1876–1957) *[[Matthias Siegmann]], Eesti vaimulik (1607–1696) *[[Günter Siegmund]], Saksamaa poksija (1936–) *[[Ulrich Siegmund]], Saksamaa poliitik (1990–) *[[Raija Siekkinen]], soome kirjanik (1953–2004) *[[Tomasz Sielicki]], poola maletegelane (1960–) *[[Burchard Georg Sielmann]], Eesti vaimulik (1838–1913) *[[Woldemar Paul Sielmann]], Eesti vaimulik (1875–1942) *[[Raul Siem]], Eesti ettevõtja, jurist ja poliitik (1973–) *[[Pipi-Liis Siemann]], Eesti munitsipaalpoliitik (1975–) *[[Carl Wilhelm Siemens]], saksa insener ja leiutaja (1823–1883) *[[Henryk Siemiradzki]], poola maalikunstnik (1843–1902) *[[Tomasz Siemoniak]], Poola poliitik (1967–) *[[Cesare Siepi]], itaalia ooperilaulja (1923–2010) *[[Javier Sierra]], hispaania kirjanik ja ajakirjanik (1971–) *[[Jacob Johann von Sievers]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1731–1808) *[[Joachim Christian von Sievers]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (suri 1778) *[[Karl von Sievers (1710–1774)|Karl von Sievers]], Jelizaveta Petrovna õuemarssal *[[Karl von Sievers (1874–1935)|Karl von Sievers]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane, karistussalkade pealik (1874–1935) *[[Jani Sievinen]], soome ujuja (1974–) *[[Emmanuel-Joseph Sieyès]], Prantsusmaa poliitik (1748–1836) ==Sif== *[[Endel Siff]], eesti kütuseärimees (1957–) *[[Mariliis Siff]] (1987–) == Sig == *[[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]], Saksa-Rooma keiser (1368–1437) *[[Sigismund (Tirool)|Sigismund]], Tirooli hertsog ja ertshertsog (1427–1496) *[[Sigismund August (Mecklenburg)|Sigismund August]], Mecklenburgi hertsog (1560–1600) *[[Júlia Sigmond]], Ungari-Rumeenia nukunäitleja, esperanto kirjanik ja toimetaja (1929–2020) *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]], Islandi poliitik (1975–) *[[Paul Signac]], prantsuse kunstnik (1863–1935) *[[Simone Signoret]], prantsuse näitleja (1823–1883) *[[Kolbeinn Sigþórsson]], Islandi jalgpallur (1990–) *[[Sigríður Á. Andersen]], Islandi poliitik ja jurist (1971–) *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]], Islandi poliitik (1946–) *[[Sigurd Magnusson]], Norra kuningas (suri 1130) *[[Sigurd Slembe]], Norra trooninõudleja (suri 1139) *[[Sigurður Ingi Jóhannsson]], Islandi poliitik (1962–) *[[Jendrik Sigwart]], saksa laulja ja muusikaliesineja (1994–) == Sih == *[[Norodom Sihamoni]], Kambodža kuningas (1953–) *[[Norodom Sihanouk]], Kambodža kuningas (1922–2012) *[[Madis Sihimets]], Eesti maadleja (1989–) *[[Martin Sihle]], läti meditsiinifilosoof ja rektor (1863–1945) *[[Morten Siht]], eesti pikamaajooksja (2004–) *[[Anneli Sihvart]], eesti ajakirjanik *[[Jaan Sihver]], Nõukogude sõjaväelane, Ajutise Maanõukogu liige (1879–1918) *[[Johan Sihver]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1882–1942) *[[Aarne Sihvo]], Soome sõjaväelane ja poliitik (1889–1963) == Sii == *[[Harald-Peter Siiak]], eesti laulja ja koorijuht (1923–2007) *[[Liina Siib]], eesti foto- ja videokunstnik (1963–) *[[Andra Siibak]], eesti interneti- ja kommunikatsiooniuurija (1981–) *[[Liisi Siibak]], eesti fotograaf ja graafiline disainer (1980–) *[[Karl Siider]], eesti notar (1905–1988) *[[Arvi Siig]], eesti luuletaja (1938–1999) *[[Heino Siigur]], eesti õigusteadlane (1930–2021) *[[Kristjan Siigur]], eesti jurist ja kohtunik (1980–) *[[Urmas Siigur]], eesti arst ja arstiteadlane (1956–) *[[Anna-Leena Siikala]], soome folklorist (1943–2016) *[[Erna Siikavirta]], soome muusik (1977–) *[[Alice Siil]], eesti näitleja (2000–) *[[Imre Siil]], Eesti riigiametnik, diplomaat ja kirjanik (1957–) *[[Lemme Siil]], eesti õpetaja (1957–2018) *[[Virgo Siil]], eesti tõlkija ja ajakirjanik (1979–) *[[Voldemar Siil]], eesti advokaat (1902–1979) *[[Tarvo Siilaberg]], eesti haridusjuht, õpetaja ja õppematerjalide toimetaja (1981–) *[[Jaan Siilak]], eesti võistlustantsuõpetaja (1942–) *[[Marko Siilak]], eesti produtsent (1980–) *[[Hjalmar Siilasvuo]], Soome sõjaväelane (1892–1947) *[[Viktor Siilats]], eesti ettevõtja (1955–) *[[Siret Siilbek]], eesti advokaat (1981–) *[[Erika Siilivask]], eesti pedagoog ja koorijuht (1902–1993) *[[Karl Siilivask]], eesti ajaloolane (1927–2017) *[[Andres Siim]], eesti arhitekt (1962–) *[[August Siim]], eesti rohuteadlane (1904–1968) *[[Eler Siim]], eesti sõudja (1964–) *[[Hugo Siim]], Eesti sõjaväelane (1904–1944) *[[Joel Siim]], eesti vaimulik *[[Ludmilla Siim]], Eesti ja Soome kunstnik (1938–) *[[Rein Siim]], eesti maalikunstnik, arhitekt ja karatetreener (1938–2015) *[[Ann Siiman]], eesti keeletoimetaja (1988–) *[[Jaan Siiman]] *[[Leo Aleksander Siiman]], eesti füüsik ja pedagoogikateadlane (1979–) *[[Ain Siimann]], eesti pedagoog ja koolijuht (1940–) *[[Mart Siimann]], Eesti teleajakirjanik, televisioonijuht ja poliitik (1946–) *[[Janno Siimar]], eesti disainer (1979–) *[[Mattias Siimar]], eesti tennisist (1998–) *[[Lembit Siimaste]], eesti ajakirjanik ja komsomolitöötaja (1928–2000) *[[Siimeon (sambapühak)|Siimeon]], sambapühak (suri 459) *[[Kristo Siimer]], eesti laskesuusataja (1999–) *[[Margarete Siimer]], eesti ajakirjanik (1928–2007) *[[Mart Siimer]], eesti helilooja (1967–) *[[Moonika Siimets]], eesti filmirežissöör ja stsenarist (1980–) *[[Hesi Siimets-Gross]], eesti õigusajaloolane (1976–) *[[Leenu Siimisker]], eesti kirjandusteadlane, kirjandus- ja teatrikriitik (1924–) *[[Karin Siim-Juse]], eesti moe- ja teatrikunstnik (1911–1989) *[[Epp Siimo]], eesti arhivaar (1904–1991) *[[Aleksander Siimon]], eesti sordiaretaja (1900–1970) *[[Jenny Siimon]], eesti laulja ja laulupedagoog (1905–1982) *[[Olev Siinmaa]], eesti arhitekt ja sisekujundaja (1881–1948) *[[Aare Siir]], Eesti riigiametnik (1965–) *[[Johannes Siir]], Eesti sõjaväelane (1889–1941) *[[Arnold Siirak]], eesti muusik (1900–1956) *[[Erna Siirak]], eesti ajakirjanik ja kirjandusteadlane (1911–1987) *[[Jaan Siirak]], eesti sisearhitekt ja mööblikujundaja (1897–1959) *[[Juta Siirak]], eesti keemik ja vaimulik (1929–2016) *[[Roman Siirak]], eesti kirjastusjuht (1929–2018) *[[Andres Siirde]], eesti energeetikateadlane (1957–) *[[Elmar Siirde]], eesti arst (1910–1988) *[[Enno Siirde]], eesti keemik (1919–2004) *[[Sulev Siirmets]], eesti õpetaja (1930–1999) *[[Mart Siiroja]], eesti ajaloolane ja afrikanist (1958–1995) *[[Kristel Siitam-Nyiri]], Eesti jurist ja riigiametnik (1975–) *[[Karl Siitan]], eesti autosportlane (1894–1969) *[[Toomas Siitan]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (1958–) *[[Uno Siitan]], eesti entomoloog (1944–) *[[Eva-Riitta Siitonen]], Soome poliitik (1940) *[[Aleksander Siivas]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1922–1967) == Sij == *[[Ton Sijbrands]], hollandi kabetaja (1949–) == Sik == *[[Endre Sík]], Ungari ajaloolane ja kommunistlik riigitegelane (1891–1978) *[[Kristjan Sikaste]], eesti võrkpallur (1984–) *[[András Sike]], ungari maadleja (1965–) *[[Jozef Síkela]], Tšehhi poliitik ja investeerimispankur (1967–) *[[Ilmar Sikemäe]], eesti kirjanik (1914–1998) *[[Alar Sikk]], eesti mägironija (1966–) *[[August Sikk]], eesti keeleteadlane ja sotsioloog (1919–2013) *[[Eik Erik Sikk]], eesti muusik ja luuletaja (2000–) *[[Evald Sikk]], eesti maadleja (1910–1945) *[[Heino Sikk]], eesti kultuuritegelane (1933–1994) *[[Ivar Sikk]], Eesti riigiametnik (1963–) *[[Kermo Sikk]], eesti laskesuusataja (1993–) *[[Kuldar Sikk]], eesti autosportlane (1979–) *[[Milvi Sikk]], eesti ajakirjanik *[[Rein Sikk (1937–1992)|Rein Sikk]], eesti tele- ja raadioajakirjanik (1937–1992) *[[Rein Sikk]], eesti ajakirjanik (1961–) *[[Villem Sikk]], esimene Jõgeva alevivanem (1865–1921) *[[Herdis Sikka]], Eesti sõjaväelane (1989–2010) *[[Siirius Sikka]], eesti pedagoog (1971–) *[[Toivo Sikka]], eesti etnograaf (1963–2015) *[[Albert Sikkar]], eesti keemik (1903–1989) *[[Johannes Sikkar]], Eesti peaministri asetäitja eksiilis (1897–1960) *[[Arnold Sikkel]], eesti näitleja ja lavastaja (1912–1974) *[[Piret Sikkel]], eesti näitleja (1941–) *[[Jüri Sikkut]], eesti maadleja ja omavalitsustegelane (1946–) *[[Riina Sikkut]], Eesti ametnik (1983–) *[[Siim Sikkut]], Eesti riigiametnik (1983–) *[[Gergely Siklósi]], ungari epeevehkleja (1997–) *[[Sille Sikmann]], eesti moedisainer ja nahakunstnik (1983–) *[[Roman Sikora]], tšehhi näitekirjanik ja ajakirjanik (1970–) *[[Tomasz Sikora]], poola laskesuusataja (1973–) *[[Igor Sikorski]], vene-ukraina-poola päritolu Venemaa ja USA helikopterikonstruktor (1889–1972) *[[Ivan Sikorski]], vene psühhiaater ja psühholoog (1842–1919) *[[Radosław Sikorski]], Poola poliitik, ajakirjanik ja politoloog (1963–) *[[Dylan Sikura]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Annette Sikveland]], norra laskesuusataja (1972–) == Sil == *[[Haris Silajdžić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1945–) *[[Ivan Silajev]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (1930–2023) *[[Paulo Silas]], Brasiilia endine jalgpallur (1965–) *[[August Martin Silber]], eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1895–1942) *[[Otto Silber]], eesti jalgpallur (1893–1940) *[[Aleksander Silberg]], Eesti sõjaväelane (1869–1926) *[[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]], eesti jalgpallur (1906–1974) *[[Gottfried Silbermann]], saksa oreliehitaja (18. sajand) *[[Hans Silbermann]], eesti arst ja sõjaväelane (1886–1960) *[[Arno Sild]], eesti jurist ja poliitik (1947–) *[[Arvu Sild]], eesti jalgpallur ja insener (1944–2017) *[[Egon Sild]], eesti notar (1903–1962) *[[Eili Sild]], eesti näitleja (1942–2026) *[[Elju Sild]], eesti ajakirjanik (1938–2011) *[[Eugen Sild]], eesti arst (1897–1958) *[[Heino Sild]], eesti kuulitõukaja (1944–2009) *[[Ivar Sild]], eesti luuletaja ja ajakirjanik (1977–) *[[Joanna Sild]], eesti kabetaja (1997–) *[[Johannes Sild]], eesti vaimulik (1906–1974) *[[Joosep Sild]], Eesti sõjaväelane (sündis 1887) *[[Jüri Sild]], Energia kolhoosi esimees ja eesti keele hoidja (1941–2019) *[[Lauri Sild]], eesti orienteeruja (1990–) *[[Maris Sild]], Eesti poliitik (1987–) *[[Merle Sild]], eesti maalikunstnik ja romaanikirjanik (1960–) *[[Merli Sild]], eesti muuseumitöötaja (1954–) *[[Olaf Sild]], Eesti usutegelane (1880–1944) *[[Paul Sild]], eesti luterlik vaimulik (1890–1972) *[[Rita Sild]], eesti korvpallur ja treener (1931–2015) *[[Sarmite Sild]], eesti orienteeruja ja treener (1962–) *[[Sixten Sild]], eesti orienteeruja (1964–) *[[Timo Sild]], eesti orienteeruja (1988–) *[[Tiiu Sild]], Eesti molekulaarbioloog (1958–2012) *[[Johanna Sild-Rebane]], eesti majandusteadlane ja ajakirjanik (1882–1946) *[[Johannes Sildam]], Eesti sõjaväelane (1890–1965) *[[Toomas Sildam]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1961–) *[[Henry Sildaru]], eesti vigursuusataja (2006–) *[[Kelly Sildaru]], eesti vigursuusataja (2002–) *[[Tõnis Sildaru]], eesti suusatreener (1981–) *[[Oskar Silde]], Eesti poliitik (1900–1996) *[[Helgi Sildever]], eesti rahvamuusik, koorijuht ja muusikapedagoog (1935–2001) *[[Toomas Sildmäe]], eesti ettevõtja ja poliitik (1959–) *[[Tõnis Sildmäe]], eesti pangandustegelane (1954–2017) *[[Helen Sildna]], eesti kontserdikorraldaja (1978–) *[[Kaja Sildna]], eesti ooperilaulja ja teatrinäitleja, kooriartist (1943–) *[[Krista Sildoja]], eesti rahvamuusik ja muusikapedagoog (1973–) *[[Raivo Sildoja]], eesti muusik (1970–) *[[Martin Sildos]], eesti dirigent (1985–) *[[Riina Sildos]], eesti filmiprodutsent (1964–) *[[Elina Sildre]], eesti vabakutseline illustraator, kujundaja ja koomiksikunstnik (1980–) *[[Joonas Sildre]], eesti illustraator, graafiline disainer, karikaturist ja koomiksikunstnik (1980–) *[[Koidula Sildre]], eesti agronoom ja eakate ühistegevuse aktivist (1930–) *[[Olle Sildre]], endine eesti jäähokimängija ja treener (1973–) *[[Reimo Sildvee]], eesti raadioajakirjanik (1981–) *[[Lia Sildver]], eesti arstiteadlane ja pediaater (1926–2021) *[[Jakob Silfverberg]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Carl Silfverschiöld]], kõrgaadlik (1965–) *[[Christina Louise Silfverschiöld]], kõrgaadlik (1966–) *[[Hélène Silfverschiöld]], kõrgaadlik (1968–) *[[Karl Ernst von Silfwerharnisk]], rootsi päritolu Saksi-Weimari sõjaväelane (1759–1809) *[[Artūrs Silgailis]], Läti sõjaväelane (1895–1997) *[[Mart Siliksaar]], eesti sulgpallitreener (1949–) *[[Evika Siliņa]], Läti jurist ja poliitik (1975–) *[[Kõrõlo Silitš]], ukraina jalgpallur (1990–) *[[Harry Siljander]], Soome poksija (1922–2010) *[[Gordana Siljanovska-Davkova]], Põhja-Makedoonia jurist ja poliitik (1953–) *[[Marc Silk]], inglise näitleja (1972–) *[[Hans Silla]], Pärnu majaomanik (1870–1939) *[[Jaanus Silla]], eesti filmirežissöör (1969–) *[[Vasso Silla]], Eesti ajaloolane ('''Mägi Kurdla'''; 1889–1939) *[[Uuno-Arvid Sillajõe]], eesti kirjastustegelane (1933–) *[[Lauri Sillak]], eesti kunstnik (1969–) *[[Karl Sillakivi]], eesti pianist ja pedagoog (1911–1994) *[[Vello Sillam]], eesti ettevõtja ja fotograaf (1926–2009) *[[Hanno Sillamaa]], eesti tehnikateadlane (1929–2004) *[[Ivo Sillamaa]], eesti pianist (1955–2023) *[[Janika Sillamaa]], eesti laulja (1975–) *[[Kaari Sillamaa]], eesti muusikapedagoog (1955–) *[[Ramol Sillamaa]], eesti jalgpallur (2004–) *[[Reimo Sillamaa]], eesti ettevõtja, blogipidaja ja aktivist (1989–) *[[Sandra Sillamaa]], eesti torupillimängija (1985–) *[[Zvenislava Sillamaa]], Eesti harfimängija (1932–2006) *[[Karl Sillamäe]], eesti vaimulik (1909–2003) *[[Mall Sillandi]], eesti näitleja (1942–) *[[Frans Eemil Sillanpää]], soome kirjanik (1888–1964) *[[Jari Sillanpää]], soome laulja (1965–) *[[Miina Sillanpää]], Soome poliitik, nais- ja töölisliikumise aktivist (1866–1952) *[[Aino Sillaots]], eesti kergejõustikutreener ja spordipedagoog (1935–2016) *[[Annika Sillaots]], eesti jalgpallur (1986–) *[[Bernald Sillaots]], eesti alpinist (1932–) *[[Eduard Sillaots]], Eesti arhitekt ja sõjaväelane (1909–1938) *[[Marta Sillaots]], eesti kirjanik ja tõlkija (1887–1969) *[[Peet Sillaots]], eesti ajaloolane ja muuseumijuht (1920–1996) *[[Tarmo Sillaots]], eesti muusik (1976–) *[[Tiit Sillaots]], eesti looduskaitsetegelane (1947–2015) *[[Ants Sillar]], eesti koolijuht (1917–1974) *[[Ivika Sillar]], eesti teatriteadlane ja ‑pedagoog (1934–2020) *[[Rein Sillar]], [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] viimane esimees (1948–) *[[Sven Sillar]], eesti advokaat *[[Arthur Sillard]], Eesti sõjaväelane (1893–1967) *[[Rannar Sillard]], eesti helilooja ja muusikaprodutsent *[[Enn-Arno Sillari]], eesti ettevõtja, endine Nõukogude Liidu parteitegelane (1944–) *[[Jüri Sillart]], eesti filmirežissöör ja -operaator (1943–2011) *[[Kristi Sillart]], Eesti õpetaja, kogukonnaaktivist ja poliitik (1983–) *[[Eduard Sillasoo]], eesti advokaat (1899–1940) *[[Ats Sillaste]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Ester Sillaste]], eesti ujuja ja treener (1943–) *[[Henno Sillaste]], eesti päritolu Kanada arhitekt (1936–2013) *[[Juhan Sillaste]], eesti majandusteadlane ja publitsist (1943–2017) *[[Kertu Sillaste]], eesti illustraator, raamatukujundaja ja tekstiilikunstnik (1973–) *[[Marina Sillaste]], eesti lavastaja ja teatripedagoog (1962–2016) *[[Mikk Sillaste]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Paul Sillaste]], eesti haridusjuht (1891–1941) *[[Raul Sillaste]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1974–) *[[Sandra Sillaste]], eesti suusahüppaja (1999–) *[[Heinart Sillastu]], eesti arstiteadlane (1929–2021) *[[Janis Sillat]], eesti sõudja (1967–) *[[Aliide-Rosalie Sillaäär]], eesti pikaealine (1906–) *[[Müzahir Sille]], Türgi maadleja (1931–2016) *[[August Siller]], Eesti sõjaväelane (1892–1960) *[[Carl Friedrich Eduard Siller]], farmakoloog (1801–1852) *[[Emerendiana Silling]], eesti õpetaja ja metoodik (1928–2010) *[[Alan Sillitoe]], Briti kirjanik (1928–2010) *[[Merle Silmato]], eesti ooperilaulja (1968–) *[[Andrei Silnov]], Venemaa kergejõustiklane (1984–) *[[Ilja Siltšukov]], Valgevene ooperilaulja (1982–) *[[Anton Siluanov]], Venemaa poliitik ja ökonomist (1963–) *[[André Silva]], Portugali jalgpallur (1995–) *[[André da Silva]], Brasiilia jooksja (1972–) *[[António Silva]], portugali jalgpallur (2003–) *[[Antony Silva]], Paraguay jalgpallur (1984–) *[[Bernardo Silva]], portugali jalgpallur (1994–) *[[David Silva]], Hispaania jalgpallur (1986–) *[[Eduardo da Silva]], Brasiilia päritolu Horvaatia jalgpallur (1983–) *[[Fábio Silva]], portugali jalgpallur (2002–) *[[Marco Silva]], portugali jalgpallur (1977–) *[[Marina Silva]], Brasiilia poliitik (1958–) *[[Rafa Silva]], portugali jalgpallur (1993–) *[[Rui Pedro Silva]], Portugali kergejõustiklane (1981–) *[[Thiago Silva]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Yarisley Silva]], Kuuba teivashüppaja (1987–) *[[Ants Silvere]], Eesti ettevõtja (1873–1943) *[[Maria Silvere]], Eesti naisliikumise tegelane (1884–1965) *[[Laine Silvere-Pant]], Kanada eesti seltsitegelane (1911–2013) *[[Jay Silverheels]], Kanada näitleja ja sportlane (1912–1980) *[[Silverius]], paavst (suri 537) *[[Sarah Silverman]], USA näitleja (1970–) *[[Alicia Silverstone]], USA näitleja (1976–) *[[Tiiu Silves]] *[[Silvester I]], paavst (suri 335) *[[Silvester II]], paavst (suri 1003) *[[Silvester III]], paavst *[[Erki Silvet]], eesti jurist ja õigusterminoloog (1922–2006) *[[Johannes Silvet]], eesti keeleteadlane (1895–1979) *[[Victoria Silvstedt]], rootsi modell (1974–) == Sim == *[[Sima Qian]], hiina ajaloolane (2.–1. sajand eKr) *[[Raymond Ndong Sima]], Gaboni poliitik (1955–) *[[Vladimir Simagin]], vene maletaja (1919–1968) *[[Clifford D. Simak]], USA ulmekirjanik (1904–1988) *[[Mohamed Simakan]], Prantsusmaa jalgpallur (2000–) *[[Hugo Simberg]], soome kunstnik (1873–1917) *[[Dave Sime]], USA sprinter (1936–2016) *[[Georges Simenon]], Belgia kirjanik (1903–1989) *[[Simeon]], Jeruusalemma piiskop, märter (suri 107) *[[Simeon II]], Bulgaaria kuningas *[[Simeon Bekbulatovitš]], khaan, Vene suurvürst (suri 1616) *[[Sara Simeoni]], itaalia kergejõustiklane (1953–) *[[Goran Simić]], serbia luuletaja (1952–2024) *[[Goran Simić (laulja)|Goran Simić]], serbia ooperilaulja (1953–2008) *[[Vladimir Simindei]], Venemaa diplomaat ja ajaloolane (1975–) *[[Jaan Simisker]], eesti bioloog (1937–2002) *[[Kóstas Simítis]], Kreeka poliitik (1936–2025) *[[Ants Simm]], eesti näitleja ja lavastaja (1877–1946) *[[Helle Simm]], eesti hüdrobioloog ja hüdrokeemik (1920–1991) *[[Herman Simm]], Eesti riigiametnik (1947–) *[[Hille Simm]] *[[Jaak Simm]], eesti keeleteadlane (1943–1981) *[[Jaak Simm (arvutiteadlane)|Jaak Simm]], eesti arvutiteadlane (1981–) *[[Janno Simm]], eesti visuaalantropoloog, purjesportlane ja muuseumitöötaja (1969–) *[[John Simm]], inglise filminäitleja (1970–) *[[Juhan Simm]], eesti helilooja ja dirigent (1885–1959) *[[Kadri Simm]], eesti filosoof ja eetikateoreetik (1976–) *[[Mart Simm]], eesti hüdrobioloog (1946–) *[[Peeter Simm]], eesti filmirežissöör (1953–) *[[Georg Simmel]], saksa sotsioloog (1858–1918) *[[Aivar Simmermann]], eesti näitleja ja koolitaja (1959–) *[[Edakai Simmermann]], eesti luuletaja ja rahvakultuuri uurija (1949–) *[[Endel Simmermann]], eesti näitleja (1924–2007) *[[Maret Simmo]], eesti näitleja (1922–1965) *[[Mihkel Simmo]], Erna salga liige (1920–) *[[Dan Simmons]], USA ulmekirjanik (1948–) *[[J. K. Simmons]], USA näitleja (1955–) *[[Ellis Simms]], Inglismaa jalgpallur (2001–) *[[Liivika Simmul]], eesti haridustegelane (1970–) *[[Rain Simmul]], eesti näitleja (1965–) *[[Matthias Simolin]], Eesti vaimulik (1684–1753) *[[Simon Kingsepp]], Sokratese lähikondlane (5. sajand eKr) *[[Aleksander Simon]], eesti sõjaväelane (1877–1960) *[[Claude Simon]], prantsuse kirjanik (1913–2005) *[[Dominik Simon]], tšehhi jäähokimängija (1994–) *[[Friedrich Simon]], Tartu Ülikooli peahoone uksehoidja (1866–1937) *[[Herbert Simon]], USA ühiskonnateadlane (1916–2001) *[[Julia Simon]], Prantsusmaa laskesuusataja (1996–) *[[Matt Simon]], Austraalia jalgpallur (1986–) *[[Moses Simon]], Nigeeria jalgpallur (1995–) *[[Neil Simon]], USA näitekirjanik ja stsenarist (1927–2018) *[[Paul Simon]], USA muusik, laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1941–) *[[Sven Simon]], Saksamaa õigusteadlane ja poliitik (1978–) *[[Théodore Simon]], prantsuse psühholoog (1873–1961) *[[Urmas Simon]], eesti advokaat *[[Julien Simon-Chautemps]], prantsuse motosporditegelane (1978–) *[[Ieva Simonaitytė]], leedu kirjanik (1897–1978) *[[Marco Simoncelli]], itaalia võidusõitja (1987–2011) *[[Nina Simone]], USA laulja, laululooja, pianist, arranžeerija ja kodanikuaktivist (1933–2003) *[[Simonides]], vanakreeka luuletaja *[[Heide Simonis]], Saksamaa poliitik (1943–2023) *[[Vasko Simoniti]], Sloveenia ajaloolane ja poliitik (1951–) *[[Margarita Simonjan]], armeenia päritolu Venemaa ajakirjanik (1980–) *[[Timo Simonlatser]], eesti suusataja (1986–) *[[Juri Simonov]], Vene dirigent (1941–) *[[Konstantin Simonov]], vene kirjanik (1915–1979) *[[Jevgenija Simonova]], vene näitleja (1955–) *[[Rosearik Rikki Simons]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1970–) *[[William Simons]], Walesi näitleja (1940–) *[[Xavi Simons]], Hollandi jalgpallur (2003–) *[[Kim Simonsen]], fääri luuletaja (1970–) *[[Lars Simonsen]], taani näitleja (1963–) *[[Juhan Simonson]], eesti vabadusvõitleja (1933–2012) *[[Juhan Simovart]], eesti loomaarstiteadlane, viievõistleja ja sporditegelane (1937–2015) *[[Maarja Simovart]], eesti sussimeister (1945–2014) *[[Mari Ann Simovart]], eesti õigusteadlane, vandeadvokaat (1969–) *[[Dušan Simović]], Jugoslaavia sõjaväelane ja poliitik (1882–1962) *[[Simplicius]], paavst (suri 483) *[[Jessica Simpson]], USA laulja ja näitleja (1980–) *[[Red Simpson]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (1934–2016) *[[Wallis Simpson]] (1896–1986) *[[William Hood Simpson]], USA sõjaväelane, kindral (1888–1980) *[[Portia Simpson-Miller]], Jamaica poliitik (1945–) *[[Vello Simre]], eesti õpetaja (1890–1941) *[[Christopher Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (1942–2026) *[[Mehmet Şimşek]], Türgi poliitik (1967–) *[[Graeme Simsion]], Uus-Meremaal sündinud Austraalia kirjanik (1956–) *[[Aivar Simson]] (''Simson Seakülast''), eesti skulptor (1959–) *[[Andres Simson]], eesti advokaat *[[Arnold Simson]], eesti maalikunstnik ja akvarellist (1899–1982) *[[Kaari Simson]], eesti tippjuht (1977–) *[[Kadri Simson]], Eesti poliitik (1977–) *[[Krista Simson]], eesti graafik ja kunstiõpetaja (1960–) *[[Piret Simson]], eesti näitleja (1974–) *[[Priit Simson]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Priit Simson (alpinist)|Priit Simson]], eesti fotograaf ja alpinist (1976–) *[[Sirje Simson]], eesti kunstiajaloolane ja muinsuskaitsja (1947–2015) *[[Taavi Simson]], eesti doonor ja tudeng (1989–) *[[Salla Simukka]], soome kirjanik ja tõlkija (1981–) == Sin == *[[Vassili Ivanovitš Sinaiski]], õigusteadlane (1876–1949) *[[Mimar Sinan]], Osmanite riigi arhitekt (suri 1588) *[[Frank Sinatra]], USA laulja ja filminäitleja (1915–1998) *[[Sinbad]], USA koomik ja filminäitleja (1956–) *[[Bob Sinclar]], prantsuse [[diskor]] (1969–) *[[Upton Sinclair]], USA kirjanik (1878–1968) *[[Horst Sindermann]], Saksa DV poliitik (1915–1990) *[[Pusarla Venkata Sindhu]], India sulgpallur (1995–) *[[Holger Sinding-Larsen]], norra arhitekt (1869–1938) *[[Kyrsten Sinema]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1976–) *[[Elvi Sinervo]], soome kirjanik, luuletaja ja tõlkija (1912–1986) *[[William Singe]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja produtsent (1992–) *[[Arthur Singer]], USA looduskunstnik (1917–1990) *[[Isaac Bashevis Singer]], Poola juudi päritolu jidišikeelne ameerika kirjanik (1902–1991) *[[Milton Singer]], Ameerika Ühendriikide antropoloog (1912–1994) *[[Peter Singer]], Austraalia filosoof (1946–) *[[Tania Singer]], saksa neuroteadlane ja psühholoog (1969–) *[[Wolf Singer]], saksa neurofüsioloog (1943–) *[[Manmohan Singh]], India poliitik (1932–) *[[Vijender Singh]], India poksija (1985–) *[[Edward J. Singler]], USA korvpallur (1990–) *[[Stephen Singleton]], inglise muusik (1959–) *[[Wilfried Singo]], Elevandiluuranniku jalgpallur (2000–) *[[Raul Siniallik]], eesti kirjanik (1975–) *[[Karl Martin Sinijärv]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1971–) *[[Riivo Sinijärv]], Eesti keemik, poliitik ja diplomaat (1947–) *[[Sander Sinilaid]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Lembit Siniorg]], Eesti NSV komsomoliaktivist (1925–1943) *[[Osvald Sinipalu]], Eesti sõjaväelane (1913–2001) *[[Feridun Sinirlioğlu]], Türgi diplomaat ja poliitik (1956–) *[[Helmer-Rainer Sinisalo]], karjala helilooja ja flötist (1920–1989) *[[Johanna Sinisalo]], soome kirjanik (1958–) *[[Taisto Sinisalo]], Soome poliitik (1926–2002) *[[Leonid Sinisalu]], eesti metsavend (1920–1960) *[[Väino Sinisalu]], eesti neurokirurg ja tervishoiuorganisaator (1940–) *[[Gary Sinise]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja muusik (1955–) *[[Mark Sinisoo]], eesti diplomaat, küberneetik ja tõlkija (1932–2020) *[[Tiit Sinissaar]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1947–) *[[Triin Sinissaar]], eesti tõlkija ja dramaturg (1975–) *[[Luis Sinisterra]], Colombia jalgpallur (1999–) *[[Enno Sinivee]], Eesti sõjaväelane (1894–1954) *[[Markus Kristofer Sinivee]], eesti sisulooja ja ettevõtja (2004–) *[[Mall Siniveer]], eesti muuseumitöötaja (1950–) *[[Anastassia Sinitsina]], Eesti maletaja (2004–) *[[Sergei Sinjakin]], vene kirjanik (1953–) *[[Tamara Sinjavskaja]], vene ooperilaulja (1943–) *[[Andrei Sinjavski]], vene ja prantsuse kirjanik, kirjandusteadlane ja -kriitik, dissident ning poliitvang (1925–1997) *[[Viktor Sinjukajev]], Eesti kunstnik ja raamatukujundaja (1941–2025) *[[Kuldar Sink]], eesti helilooja (1942–1995) *[[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (1941–2026) *[[Marje Sink]], eesti helilooja ja kirikumuusik (1910–1979) *[[Peeter Sink]], eesti kunstnik, luuletaja ning kultuuri- ja usutegelane (1902–1957) *[[Arnold Sinka]], sõjaväelane (1897–1986) *[[Ella Sinka]], eesti arst ja pagulustegelane (1899–1956) *[[Robert Sinka]], eesti arst (1894–1970) *[[Aristarch Sinkel]], eesti kirjanik (1912–1988) *[[Mindaugas Sinkevičius]], Leedu majandusteadlane ja poliitik (1984–) *[[Rimantas Sinkevičius]], Leedu poliitik (1952–) *[[Virginijus Sinkevičius]], Leedu poliitik (1990–) *[[Anni Sinnemäki]], Soome poliitik ja luuletaja (1973–) *[[Jannik Sinner]], Itaalia tennisist (2001–) *[[Fred Sinowatz]], Austria poliitik (1929–2008) *[[Franz Sintenis]], baltisaksa entomoog ja kirjamees (1835–1911) *[[Eelco Sintnicolaas]], Hollandi kergejõustiklane (1987–) *[[Yahya Sinwar]], Palestiina Hamasi organisatsiooni poliitilise tiiva juht Gaza sektoris (1962–) == Sip == *[[Osmo Sipari]], soome arhitekt (1922–2008) *[[Lembit Sipelgas]], eesti poksija (1939–) *[[Helvi Sipilä]], Soome jurist, poliitik ja diplomaat (1915–2009) *[[Jorma Sipilä]], soome sotsiaalpoliitika teadlane (1945–) *[[Juha Sipilä]], Soome poliitik (1961–) *[[Tapio Sipilä]], soome maadleja (1958–) *[[Vilka Sipilä]], soome maletaja (2001–) *[[Dmitri Sergejevitš Sipjagin|Dmitri Sipjagin]], Venemaa keisririigi poliitik (1853–1902) *[[Ivar Sipra]], eesti muusik (1954–2022) *[[Leida Sipria]], eesti parteitegelane (1921–2010) == Sir == *[[Elisabetta Sirani]], Itaalia maalikunstnik (1638–1665) *[[Arne Sirel]], eesti suusataja ja sporditegelane (1954–2016) *[[Helen Sirel]], eesti tekstiilikunstnik (1926–1981) *[[Indrek Sirel]], Eesti sõjaväelane (1970–) *[[Jaanus Sirel]], endine eesti jalgpallur (1975–) *[[Lauri Sirelius]], soome laulja ja näitleja (1895–1931) *[[Janis Sirelpuu]], eesti võrkpallur ja võrkpallitreener (1977–) *[[Eino Sirén]], Soome poliitik (1909–1981) *[[Heikki Siren]], soome arhitekt (1918–2013) *[[Johan Sigfrid Sirén]], soome arhitekt (1889–1961) *[[Kaija Siren]], soome arhitekt (1920–2001) *[[Aleksander Sipelgas]], eesti kirjanik ja tõlkija (1885–1937) *[[Arvo Sirendi]], Eesti poliitik (1939–) *[[Kaili Sirge]], eesti suusataja (1983–) *[[Peeter Sirge]], eesti fotograaf (1960–) *[[Rudolf Sirge]], eesti kirjanik (1904–1970) *[[Helmuth Sirgemets]], eesti poksija ja treener (1906–1986) *[[Siricius]], paavst (4. sajand) *[[Salvatore Sirigu]], itaalia jalgpallur (1987–) *[[Sirikit]], Tai kuninganna (1932–2025) *[[Vjatšeslav Sirin]], Eesti näitleja (1924–1970) *[[Mihhail Aleksandrovitš Sirinov]] (1878–1929) *[[Maithripala Sirisena]], Sri Lanka poliitik (1951–) *[[Aavo Sirk]], eesti füüsik (1945–) *[[Artur Sirk]], Eesti poliitik (1900–1937) *[[Indrek Sirk]], eesti liiklusjurist (1976–) *[[Juhan Sirk]], Eesti õpetaja ja sõjaväelane (1879–1965) *[[Lea Sirk]], sloveenia laulja (1989–) *[[Vapper Sirk]], eesti õpetaja (1930–2011) *[[Väino Sirk]], eesti ajaloolane (1942–) *[[Ülo Sirk]], eesti keeleteadlane (1935–2011) *[[Arnold Sirkel]], Eesti karikaturist ja teatritegelane (1912–1996) *[[Mati Sirkel]], eesti tõlkija (1949–) *[[Peeter Sirkel]], eesti keemik (1879–1962) *[[Riin Sirkel]], eesti filosoof (1979–) *[[Nicola Sirkis]], prantsuse muusik ja laulja (1959–) *[[Justs Sirmais]], läti laulja (1995–) *[[Zigismunds Sirmais]], läti odaviskaja (1992–) *[[Johann Sirmann]], eesti tõstja (1891–1950) *[[Ilja Siroš]], eesti maletaja (1998–) *[[Sergei Sirotkin]], vene vormelisõitja (1995–) *[[Indrek Sirp]], eesti ametnik ja julgeolekuekspert (1977–) *[[Lauri Sirp]], eesti dirigent (1969–) *[[Ülo Sirp]], eesti sisearhitekt (1927–2021) *[[Virgo Sirvi]] (pseudonüüm), eesti kirjanik == Sis == *[[Hans Sisa]], Austria ooperilaulja ja maalikunstnik (1948–) *[[Agu Sisask]], eesti tõlkija, kirjanik ja luuletaja, japanist (1940–) *[[Helli Sisask]], eesti kunstiajaloolane (1945–) *[[Kaia Sisask]], eesti tõlkija (1967–) *[[Peeter Sisask]], eesti insener (1885–1969) *[[Richard Sisask]], eesti luterlik vaimulik (1909–1980) *[[Rudolf Sisask]], endine Eesti NSV [[operatiivvolinik]] (1926–) *[[Siiri Sisask]], Eesti laulja ja poliitik (1968–) *[[Urmas Sisask]], eesti helilooja (1960–2022) *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]], Egiptuse poliitik (1954–) *[[Sisillius I]], brittide kuningas *[[Sisillius II]], brittide kuningas *[[Sisinnius]], paavst (suri 708) *[[Katrin Siska]], eesti laulja (1983–) *[[Alfred Sisley]], inglise maalikunstnik (1839–1899) *[[Thongloun Sisoulith]], Laose riigitegelane (1946–) *[[Hans Sissas]], eesti memuaarikirjanik (1933–2012) *[[Moussa Sissoko]], Prantsusmaa jalgpallur (1989–) *[[Colton Sissons]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Lindiwe Sisulu]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1954–) == Siz == *[[Kadi Sizask]], eesti iluduskuninganna (1986–) *[[Roni Size]], Suurbritannia produtsent ja DJ (1969–) *[[Tom Sizemore]], USA näitleja (1961–2023) *[[Sizzo]], Schwarzburgi vürstliku perekonna pea (1860–1926) == Sit == *[[Zecharia Sitchin]], vene juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kirjanik (1920–2010) *[[Güzäl Sitdiqova]], baškiiri luuletaja, tõlkija ja ühiskonnategelane (1952–) *[[Florence Sitruk]], harfimängija (1974–) *[[Jaan Sitska]], eesti poliitik (1867–1937) *[[Karl Sitska]], eesti vaimulik (1863–1912) *[[Peter Sitt]], saksa ujuja (1969–) *[[Clawes van der Sittow]], Madalmaade päritolu Eestis tegutsenud puunikerdaja ja maalikunstnik (suri 1482) *[[Michel Sittow]], kunstnik (1469–1525) == Siu == *[[Anatol Siŭko]], Valgevene ooperilaulja, bass (1987–) == Siv == *[[Ardo Sivadi]], eesti maalikunstnik (1900–1966) *[[Troye Sivan]], Austraalia näitleja, laulja ja internetiisiksus (1995–) *[[Fanny de Sivers]], eesti keeleteadlane ja esseist (1920–2011) *[[Friedrich Wilhelm von Sivers]], baltisaksa mõisnik (1716–1781) *[[Jon Sivewright]], Austraalia näitleja (1965–) == Siw == *[[JoJo Siwa]], Ameerika Ühendriikide laulja, tantsija, näitleja ja juutuuber (2003–) *[[Marek Siwiec]], Poola poliitik (1955–) == Six == *[[Sixtus I]], paavst *[[Sixtus II]], paavst (3. sajand) *[[Sixtus III]], paavst (5. sajand) *[[Sixtus IV]], paavst (1414–1484) *[[Sixtus V]], paavst (1521–1590) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Si, Biograafiad]] 6zyhvlizph6jbecgyeiod0ttcref8c0 John Garang de Mabior 0 422019 7231648 7097503 2026-09-10T08:46:35Z Sjur 66496 7231648 wikitext text/x-wiki [[Pilt:John Garang waving.jpg|pisi|John Garang de Mabior]] '''John Garang de Mabior''' ([[23. juuni]] [[1945]] – [[30. juuli]] [[2005]]) oli [[Sudaan]]i poliitik ja [[Lõuna-Sudaan]]i iseseisvusliikumise juht. Aastatel 1983–2005 oli ta [[Sudaani Rahva Vabastusarmee]] juht. 9. juulist 2005 kuni oma surmani 30. juulil 2005 oli ta Sudaani esimene asepresident. Hukkus helikopteriõnnetuses. Ta oli rahvuselt [[dinkad|dinka]]. John Garang de Mabiori portree on kõigil [[Lõuna-Sudaani nael|Lõuna-Sudaani]] [[paberraha]]del. {{JÄRJESTA: Garang de Mabior, John }} [[Kategooria:Lõuna-Sudaani poliitikud]] [[Kategooria:Lennuõnnetusel hukkunud]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2005]] al5qde3mbvqvwzb5p58lgmm0yo0h0m8 Harju Politseiprefektuur 0 431177 7231512 6778514 2026-09-09T22:36:04Z ~2026-48866-04 237257 Jaanisoo pref.oleku aja täiendus 7231512 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=detsember}} {{Asutus | Nimi = Harju Politseiprefektuur | Embleem = Estonian Police and Border Guard Board coat of arms.svg | Embleemiallkiri = Eesti Politsei vapp | Pilt = | Pildiallkiri = | lühend = | moodustatud = 1990 | likvideeritud = 2003 | tüüp = avaõiguslik | eesmärk = [[sisejulgeolek]]u tagamine | peakorter = Tallinn<br> Saue | asukoht = Munga tänav (Tallinn), Tule tänav 22, Harju maakond Saue | piirkond = Harju maakond, välja arvatud Tallinn | juhtkond = Harju politseiprefekt<br>Kalju Jaanisoo<br>Ants Tsugart (–1997)<br> Jüri Urm (1997<br>Raimo Koha (2000–2003) | kõrgemalseisev_asutus = [[Politseiamet]] | alluv_asutus = <br> | töötajad = | eelarve = | veebileht = }} '''Harju Politseiprefektuur''' oli aastatel [[1990]]–[[2003]] tegutsenud [[Eesti Politsei]] piirkondlik [[politseiprefektuur]]. Aastatel 1991–1992 asus Harju Politseiprefektuur Tallinnas [[Munga tänav (Tallinn)|Munga tänav]] 4 hoones (endine [[Harju rajoon|Harju Rajoon]]i [[Harju Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu|RSN]] [[Harju Rajooni RSN Täitevkomitee|TK]] Siseasjade Osakond<ref>[https://dea.digar.ee/article/harjueluensv/1955/04/19/19.1 TEADAANNE Harju rajooni miilitsaosakond teatab], Harju Elu : Harjumaa ajaleht, nr. 47, 19 aprill 1955</ref>). Prefektuuri ülem oli [[alampolkovnik]] Rein Ling ja asetäitja Arno Kelnik. Prefektuuril oli allasutus [[Keila|Keilas]], mida juhtis ülem Ants Tsugart. Tallinnas aadressil [[Niine tänav]] 15 asus Harju Autoinspektsioon (allus Harju SAO), Autoinspektsiooni ülem oli major Jüri Kalve, asetäitja – kapten Ülo Kraus, rühmakomandör – Riiklik Autoinspektsiooni leitnant Sven-Orli Orgmets. Kaudne alluvus [[Eesti NSV Riiklik Autoinspektsioon]]ile, ülem [[Hellat Rumvolt]]. 1991. aasta märtsist kandis asutus nimetust '''Harju Prefektuur'''. [[Harju maavanem]] Anti Oidsalu määras prefektiks Kalju Jaanisoo(kuni 1994.a. dets.), endise Harju SAO [[SORVVO]] sotsialistliku omandi riisumise vastase võitluse osakonna ülema. Prefektuuri osakonnad olid [[Paldiski]], [[Keila]], [[Saue]], [[Maardu]] ([[Kallavere]]s), neist likvideeriti Paldiski ja Keila. Sauele prefektuuri ruumidesse jäid kohapeale [[Konstaabel|konstaabli]]jaoskond ja [[Klooga]] konstaabli jaoskond tegutses [[Kloogaranna]]s. Prefektuur asus [[Saue]] linnas aadressil [[Tule tänav|Tule]] 24<ref>[https://dea.digar.ee/article/harjuelu/2019/10/11/17.1 1994, 7. oktoobril alustas maakonna politseiprefektuur kolimist Saue linna, endise Harju EPT peahoonesse ehk Tule 24. Senine prefektuuri maja vanalinnas, Munga tänaval anti Birgitta ordu kasutusse.], [[Harju Elu]], nr. 41, 11 oktoober 2019</ref>. Prefektuuri tööpiirkond oli [[Harju maakond]]<ref>[https://web.archive.org/web/20160303141941/https://www.riigiteataja.ee/akt/84229 Harju Politseiprefektuuri põhimäärus] (vaadatud 03.03.2016)</ref>, välja arvatud Tallinna linn.<ref name="riigiteataja.ee">[https://www.riigiteataja.ee/akt/134118 Politseiprefektuuride asukohad ja tööpiirkonnad], RT I 2002, 48, 304</ref> Sauele üle viidud Harju Politseiprefektuuri prefektiks sai Ants Tsugart (abiprefekt Madis Niinemets). Tsugart vabastati ametist 1997, hiljem oli ta ülem Maardus ja Ida-Harju PP prefekt. Tsugartile järgnesid Jüri Urm (1997–2000) ja Raimo Koha (2000–2003) lahkusid komissarid Riivo Pappel ja Priit Nuka. 2004. aastal moodustati [[Tallinna Politseiprefektuur]]i ja Harju Politseiprefektuuri baasil uus politseiprefektuur: [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i Põhja Politseiprefektuur. Politseiprefektuur teenindab [[Tallinn]]a ja [[Harju maakond|Harju maakonda.]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/640763 Politseiprefektuuride ümberkorraldamine ning nende asukoha ja tööpiirkonna kehtestamine], RT I 2003, 69, 468</ref> Praegu on piirkonnas kolm osakonda, organiseerimise käigus https://www.politsei.ee/et/asukohad/politseijaoskonnad ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.riigiteataja.ee/akt/84229 Harju Politseiprefektuuri põhimäärus eRTis] *[[Mihkel Kärmas]], [https://ekspress.delfi.ee/kuum/vennaskond-lovi-margi-all?id=69015587 Vennaskond lõvi märgi all], Eesti Ekspress, 29. jaanuar 2003 * https://www.ohtuleht.ee/735/harju-prefekt-saab-ametist-priiks [[Kategooria:Politseiamet]] [[Kategooria:Harju maakonna ajalugu]] rhqputw4z1dno5jdkgnd1l3rsswqluh Vabaduse tänav (Narva) 0 433631 7231329 7221096 2026-09-09T13:51:16Z Funktsionalism-modernism 231916 Info 7231329 wikitext text/x-wiki '''Vabaduse tänav''' on [[tänav]] [[Narva]] [[Vanalinn (Narva)|vanalinnas]]. See algab [[Tuleviku tänav (Narva)|Tuleviku tänav]]a juurest, ristub [[Lavretsovi tänav |Lavretsovi]] ja [[Hariduse tänav (Narva)|Hariduse tänavaga]] ning lõpeb tupiktänavana. Tänava pikkus on umbes 565 m. 1905. aasta linnaplaanil oli selle tänava nimi '''Николаевская улица''' ja 1912. aasta linnaplaanil '''Nikolai tänav'''. 1927. ja 1986. aasta linnaplaanil oli tänava nimi '''Vabaduse tänav''' ehk '''улица Вабадузе'''.<ref name="Andrejeva">Svetlana Andrejeva. Narva tänavad 17.-21. sajandi linnakaartidel. – Narva Muuseumi Toimetised, nr 7, 2007, lk 108-127.</ref> Oletatavasti sai tänav nime pärast [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] väljakuulutamist. Aadressil Vabaduse 5 asus Narva Politseiosakond, mis kolis uude hoonesse aadressil [[Vahtra tänav (Narva)|Vahtra tänav]] 3. Aadressil Vabaduse 13 on kortermaja ehitatud tüüpprojekt 1Э-318-37 järgi, see on 5-korruseline, 3-sektsiooniga ja 45 korteriga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.11057: Viiekorruseline 3-sekt 45-krt telliskiviseintega elamu tüüpprojekt nr 1Э-318-37 album I - seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud, sanitaartehnilised ja elektrotehnilised joonised. T-675-75. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705350613&ru=8hpVQI |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> [[Pilt:Vabaduse-15.JPG|pisi|Vabaduse 15]] Aadressil Vabaduse 15 asub [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Kaitseliidu Narva malevkond|Narva malevkonna]] renoveeritud hoone. Nõukogude ajal oli selles hoones Narva sõjakomissariaat. Enne Teist maailmasõda tegutses hoones [[Narva Iveri Jumalaema Kristlik Naistöö Ühing]] (Нарвское женское христианское общество Иверской Божьей матери).<ref>[http://vana.narvaplan.ee/vananarva/aadress.htm NARVA AADRESSIRAAMAT 1939/1940]</ref> Rekonstrueerimise käigus taastati hoone esialgne ilme.<ref>[http://prospekt.ee/zizn/3068-poyavlenie-kupola-na-zdanii-kaytseliyta-pokazalos-narvityanam-podozritelnym.html Появление купола на здании Кайтселийта показалось нарвитянам подозрительным] Viru prospekt, 21.09.2015</ref> [[Pilt:Vabaduse-16-2.JPG|pisi|Vabaduse 16. Narva Püha Antoniuse kabel]] Aadressil Vabaduse 16 asub [[Narva Püha Antoniuse kabel]]. [[Pilt:Vabaduse-20-Narva.JPG|pisi|Vabaduse 20]] Hoone aadressil Vabaduse 20 (arhitekt [[Nikolai Opatski]])<ref name="hoone-pilt">[https://web.archive.org/web/20211102081823/https://ajapaik.ee/photo/129348/narva-muusikakool-fassaadivaade-arhitekt-nikolai-opatski/ Hoone pilt Ajapaik.ee lehel] (vaadatud 02.11.2021)</ref> kuulus [[EELK Narva Aleksandri Kogudus]]ele. 2015. aastal kuulutas [[Viru Maakohus|Viru maakohus]] välja [[Narva Aleksandri kogudus|Narva Aleksandri koguduse]] pankroti ja 2016. aastal müüdi hoone enampakkumisel. Aastatel 1951–1962 tegutses hoones [[Narva 2. Keskkool]]. Tänapäeval tegutsevad majas [[Narva Eesti Selts Ilmarine|Narva Eesti Selts]], Pensionäride Liit, [[Ilmarine (teater)|Teater Ilmarine]], Narva ja Prichudi piiskopkonna administratsioon ning MTÜ Vaba Loomingu Maja.<ref>[https://vlkm.ee/about/ Majast.] MTÜ Vaba Loome Keskus veebisait.</ref> Hoone arhitekt oli [[Nikolai Opatski]]. <ref name="hoone-pilt" /> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Narva tänavad]] en7fqa4sj3hvgo7xi85uf1e4zy752rw Oliver 0 460256 7231693 7231147 2026-09-10T10:23:25Z ~2026-49070-02 237194 7231693 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib mehenimest; muusikali kohta vaata artiklit [[Oliver!]].}} '''Oliver''' on homo gay 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Oliver 2453 mehel. Oliver oli populaarsuselt 64. mehenimi. Oliver oli keskmiselt 18 aasta vanune (mediaanvanus oli 13). Kõige populaarsem oli eesnimi Oliver vanuserühmas 5–9, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 58,11.<ref name="stat">{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Oliver |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-08-19 |arhiivimisaeg=2019-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190530060749/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/OLIVER |url-olek=ei tööta }}</ref> 2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Oliver 2538 mehel. Oliver oli populaarsuselt 59. mehenimi.<ref name="stat" /> 2018. aastal pandi Eestis eesnimi Oliver 78 vastsündinule.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Rahvastikutoimingud/25_populaarsemat_eesnime_2018.pdf |vaadatud=2019-12-28 |arhiivimisaeg=2019-12-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191228150956/https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Rahvastikutoimingud/25_populaarsemat_eesnime_2018.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Nime kandjaid== *[[Oliver Cromwell]], Inglise riigimees *[[Oliver Hardy]], ameerika näitleja *[[Oliver Kahn]], saksa jalgpallur *[[Oliver Kirk]], ameerika poksija *[[Oliver Koit]], eesti geoökoloog ja muusik *[[Oliver Konsa]], eesti jalgpallur *[[Oliver Kruuda]], eesti ettevõtja *[[Oliver Kulpsoo]], eesti kunstnik *[[Oliver Kuusik]], eesti ooperilaulja *[[Oliver Loode]], eesti ettevõtja ja soome-ugri liikumise aktivist *[[Oliver Lüütsepp]], eesti võrkpallitreener *[[Oliver Mazurtšak]], eesti laulja *[[Oliver Ojakäär]], eesti tennisist *[[Oliver Stone]], USA filmilavastaja ja stsenarist *[[Oliver Sykes]], inglise muusik *[[Oliver Symons]], belgia laulja *[[Oliver Tambo]], Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidi-vastane aktivist ja poliitik *[[Oliver Venno]], eesti võrkpallur == Vaata ka == * [[Oliver!]] * [[Oliver Twist]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] cr4scqraeqhz5tkyd1krv1gjgy3n4rx 2026 0 462381 7231310 7230837 2026-09-09T12:35:06Z ~2026-48803-91 237216 /* Poliitika, sport ja ühiskond */ 7231310 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]] * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== ===Poliitika, sport ja ühiskond=== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise. * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris. * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga . * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks. * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] . * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel. * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks. * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat. * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale. * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada. * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] . * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande. * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks. * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav Tallinna tehnikaülikooli rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri * 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja Niguliste muuseumiga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias * august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i * 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale * 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses * 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida Stenbocki majas peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 * 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] * 2. september – kaitseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et astub ametist tagasi, Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu * 9. september – energeetika- ja keskkonnaminister [[Andres Sutt]] teatas, et ei kandideeri järgmistel riigikogu valimistel ning paneb selle tõttu ka ministriameti maha * 9. september – peaminister [[Kristen Michal]] tegi endisele kaitseväe juhatajale [[Martin Herem]]ile ettepaneku hakata uueks kaitseministriks ja Herem võttis pakkumise vastu * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 12. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] Ülle Madise ===Kultuur, äri ja meedia=== * 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] . * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit") * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata. * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril. * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole * 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 23. juuli – ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks * 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile * 3. september - mullu sügisel Isamaa nimekirjas Tartu linnavolikokku valitud striimer [[Kris Kärner]] liitus Keskerakonna saadikuterühmaga * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata|In memoriam 2026}} ===Eesti inimesed=== *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog *[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik * [[28. august]] – [[Priit Aimla]], Eesti humorist *[[4. september]] – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti filosoof *[[5. september]] – [[Fredi Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja *[[7. september]] – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane ===Välismaalased=== *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik *[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] ngnte01o2tf63mimryfoekkjvvw9lxj 7231612 7231310 2026-09-10T07:53:28Z Juhan242 213253 /* Poliitika, sport ja ühiskond */ 7231612 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]] * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== ===Poliitika, sport ja ühiskond=== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise. * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris. * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga . * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks. * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] . * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel. * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks. * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat. * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale. * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada. * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] . * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande. * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks. * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav Tallinna tehnikaülikooli rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri * 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja Niguliste muuseumiga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias * august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i * 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale * 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses * 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida Stenbocki majas peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 * 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] * 2. september – kaitseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et astub ametist tagasi, Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu * 9. september – energeetika- ja keskkonnaminister [[Andres Sutt]] teatas, et ei kandideeri järgmistel riigikogu valimistel ning paneb selle tõttu ka ministriameti maha * 9. september – peaminister [[Kristen Michal]] tegi endisele kaitseväe juhatajale [[Martin Herem]]ile ettepaneku hakata uueks kaitseministriks ja Herem võttis pakkumise vastu * 10. september – valitsus vabastas kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekul alates 15. septembrist ametist kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo Kuuse * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 12. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] Ülle Madise ===Kultuur, äri ja meedia=== * 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] . * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit") * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata. * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril. * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole * 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 23. juuli – ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks * 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile * 3. september - mullu sügisel Isamaa nimekirjas Tartu linnavolikokku valitud striimer [[Kris Kärner]] liitus Keskerakonna saadikuterühmaga * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata|In memoriam 2026}} ===Eesti inimesed=== *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog *[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik * [[28. august]] – [[Priit Aimla]], Eesti humorist *[[4. september]] – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti filosoof *[[5. september]] – [[Fredi Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja *[[7. september]] – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane ===Välismaalased=== *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik *[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] m0ib7ty0poc7x8pspzx97bv1ki0y102 7231703 7231612 2026-09-10T10:39:00Z Velirand 67997 /* Eesti inimesed */ 7231703 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]] * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== ===Poliitika, sport ja ühiskond=== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise. * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris. * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga . * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks. * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] . * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel. * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks. * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat. * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale. * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada. * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] . * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande. * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks. * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav Tallinna tehnikaülikooli rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri * 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja Niguliste muuseumiga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias * august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i * 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale * 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses * 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida Stenbocki majas peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 * 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] * 2. september – kaitseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et astub ametist tagasi, Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu * 9. september – energeetika- ja keskkonnaminister [[Andres Sutt]] teatas, et ei kandideeri järgmistel riigikogu valimistel ning paneb selle tõttu ka ministriameti maha * 9. september – peaminister [[Kristen Michal]] tegi endisele kaitseväe juhatajale [[Martin Herem]]ile ettepaneku hakata uueks kaitseministriks ja Herem võttis pakkumise vastu * 10. september – valitsus vabastas kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekul alates 15. septembrist ametist kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo Kuuse * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 12. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] Ülle Madise ===Kultuur, äri ja meedia=== * 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] . * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit") * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata. * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril. * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole * 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 23. juuli – ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks * 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile * 3. september - mullu sügisel Isamaa nimekirjas Tartu linnavolikokku valitud striimer [[Kris Kärner]] liitus Keskerakonna saadikuterühmaga * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata|In memoriam 2026}} ===Eesti inimesed=== *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog *[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik * [[28. august]] – [[Priit Aimla]], Eesti humorist *[[4. september]] – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti filosoof *[[5. september]] – [[Fredi Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja *[[7. september]] – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja ===Välismaalased=== *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik *[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] 7j3p8339kbsdft9s0ter33wq42ewnpo 7231710 7231703 2026-09-10T10:46:26Z Sendrasendra 225202 /* Eesti inimesed */ 7231710 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}} {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. * 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. * 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal * 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. * 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial * 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el * 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]] * 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s * 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega * 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5 * 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised * 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised. * 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste * 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress * 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat. * 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes * 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s * 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]] * 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste esimene voor * 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised * 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised * 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised * 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes * 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s * 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat * 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal * 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised * 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal) * 3. november – vahevalimised USA-s * 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais ==Sündmused Eestis== ===Poliitika, sport ja ühiskond=== * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] * 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda. * 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast. * 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise. * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]]. * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris. * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga . * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks. * 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] . * 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel. * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks. * 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat. * 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale. * 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada. * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] . * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande. * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks. * 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda * 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a * 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]] * 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis * 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega * 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina * 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] * 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 * 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis * 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut * 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks * 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 * 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks * 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas * 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] * 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] * 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses * 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad * 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks * 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i * 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav Tallinna tehnikaülikooli rektor [[Tiit Land]] * 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks * 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal karistust kandma [[Tartu vangla]]sse * 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri * 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja Niguliste muuseumiga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias * august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i * 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale * 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses * 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida Stenbocki majas peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 * 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] * 2. september – kaitseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et astub ametist tagasi, Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu * 9. september – energeetika- ja keskkonnaminister [[Andres Sutt]] teatas, et ei kandideeri järgmistel riigikogu valimistel ning paneb selle tõttu ka ministriameti maha * 9. september – peaminister [[Kristen Michal]] tegi endisele kaitseväe juhatajale [[Martin Herem]]ile ettepaneku hakata uueks kaitseministriks ja Herem võttis pakkumise vastu * 10. september – valitsus vabastas kaitseminister Hanno Pevkuri ettepanekul alates 15. septembrist ametist kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo Kuuse * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid * 12. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] Ülle Madise ===Kultuur, äri ja meedia=== * 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina * 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] . * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] ("Veidi veidrad veised") ja [[Jaanus Vaiksoo]] ("Oma Eesti, oma toit") * 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus "Kaval Kilk ja kaksteist lolli", kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata. * 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril. * 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s * 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule * 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] * 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris * 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee * 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] * 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe * 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema * 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest * 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast * 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole * 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha * 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade ===Kohaliku tähtsusega=== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse * 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad * 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta * 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]] * 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] * 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus "Türi linn 100" * 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega * 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva * 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile * 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest * 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha * 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor * 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas * 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi. * 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel * 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile * 29. juuni – [[Tartu linna päev]] * 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i * 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil * 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. * 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es * 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse * 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. * 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. * 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. * 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni * 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist * 23. juuli – ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] * 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] * 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil * 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile * 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor * 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks * 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile * 3. september - mullu sügisel Isamaa nimekirjas Tartu linnavolikokku valitud striimer [[Kris Kärner]] liitus Keskerakonna saadikuterühmaga * 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] * 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] * ... ==Surnud== {{Vaata|In memoriam 2026}} ===Eesti inimesed=== *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog *[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane *[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja *26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane *[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener *[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik *[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog *[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik * [[28. august]] – [[Priit Aimla]], Eesti humorist *[[4. september]] – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti filosoof *[[5. september]] – [[Fredi Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja *[[7. september]] – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti filmirežissöör ===Välismaalased=== *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane *[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik *[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja *[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik *[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] dnx44f345njvxif98xtz7et39fdtqvt Eeva-Aet Jänes 0 474970 7231380 7206872 2026-09-09T16:11:42Z Funktsionalism-modernism 231916 Linke 7231380 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Eeva-Aet Jänes | Pilt = | Pildisuurus = 176px | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = [[30. mai]] [[1942]] | Sünnikoht = [[Tallinn]] | Surmaaeg = [[9. september]] [[2024]] | Surmakoht = [[Tallinn]] | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = [[maalikunstnik]] | Kunsti õppinud = [[Tartu Kunstikool]], <br>[[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Eeva-Aet Jänes''' (kunstnikunimega Eva Jänes, [[30. mai]] [[1942]] [[Tallinn]] – [[9. september]] [[2024]]<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-09-11 |pealkiri=Suri maalikunstnik Eeva-Aet Jänes |url=https://kultuur.err.ee/1609450559/suri-maalikunstnik-eeva-aet-janes |vaadatud=2024-09-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>) oli eesti maalikunstnik. Eeva-Aet Jänese lapsepõlvelinn oli [[Paide]], kuhu põgeneti sõja eest. Ta õppis [[Tartu Kunstikool|Tartu Kunstikoolis]] ([[1957]]–[[1962]]), mille lõpetas [[Maal|maali]] erialal (tollal ametlikult kunstipedagoogika) ning [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudis]] (1964–1970), saades [[monumentaalmaal|monumentaalmaalija]] diplomi.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Toimetus |kuupäev=2024-09-12 |pealkiri=In memoriam Eeva-Aet Jänes (30. 05.1942–9.09.2024) |url=https://e-kirik.eelk.ee/2024/in-memoriam-eeva-aet-janes/ |vaadatud=2024-09-12 |väljaanne=e-Kirik |keel=et}}</ref> Tema diplomitöö juhendajad olid professor [[Lepo Mikko]] ja [[Valerian Loik]] ning monumentaalkunstnik [[Dolores Hoffmann]].<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Alatalu |eesnimi=Epp |kuupäev=aprill 1988 |pealkiri=Monumentaalkunstnik Eva Jänes |ajakiri=Nõukogude Naine |aastakäik=441 |üksiknumber=4 |lehekülg=12–13}}</ref> Eeva-Aet Jänesest sai üks väheseid eri tehnikaid kasutav monumentaalkunstnikke Eestis. Tema loomingu hulgas on palju mitmesuguste hoonete monumentaalmaale ja vitraaže. Ta on saanud inspiratsiooni arhitektuursest keskkonnast, tema sütitajaks ning ideede käivitajaks on olnud avar ja võimalusterohke seinapind.<ref name=":2" /> Tema üks suurejoonelisemaid töid on [[Rakvere]] linna lähedal asuva Piira veterinaarravila (tollane Rakvere loomade haiguste tõrje jaam) administratiivhoone [[fresko]]. See 1976. aastal valminud hoone on üks väheseid, kus sisekujundus on terviklikult säilinud. Fresko restaureeriti 2024. aastal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-07 |pealkiri=FOTO &#10217; Paide juurtega kunstniku meistriteos läbis värskenduskuuri |url=https://jarvateataja.postimees.ee/8015657/foto-paide-juurtega-kunstniku-meistriteos-labis-varskenduskuuri |vaadatud=2024-09-12 |väljaanne=Järva Teataja |keel=et}}</ref> Kunstnik viljeles ka geomeetrilist abstraktsiooni, mis köitis teda 1980.aastate algupoolest saadik. "See pole vastuolus tema figuratiivse ja iseäranis monumentaal-dekoratiivkunstiga, sest viimanegi eeldab konstruktsiooni selgust, toonide ja vormide harmooniat, ühtlasi nende kontrastide ja dünaamika head tunnetamist."<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Jaanus |eesnimi=Eva-Liisa |kuupäev=03.06.2013 |pealkiri=Eva Jänese näitus Maal maalis Tallinna Keskraamatukogu galeriis |url=https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/eva-jaenese-naeitus-maal-maalis-tallinna-keskraamatukogu-galeriis/ |vaadatud=2024-09-13 |väljaanne=Sirp |keel=et}}</ref> Suurema osa elust tegutses Eeva-Aet Jänes vabakutselisena.<ref name=":1" /> Eeva-Aet Jänes oli [[Tallinna Jaani kirik|Tallinna Jaani kiriku]] galerii ellukutsuja ning selle kauaaegne galerist. Ta on olnud pikaaegne [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] kunsti- ja arhitektuurinõukogu juhataja ning [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] kultuuriväärtuste komisjoni liige, samuti kuulus ta [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liitu]] ja ka [[Eesti Maalikunstnike Liit|Eesti Maalikunstnike Liitu]].<ref name=":2" /> == Teosed == [[Fail:Freskomaal Tallinna Pulmamaja fuajees.jpg|pisi|220x220px]] * Õpingute ajal valminud [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]] hoones ([[Tartu maantee|Tartu maantee 1]], Tallinn) asunud sgrafiito (hävinud) * [[1974]] Aseri Keraamikatehase sgrafiito ([[Aseri|Aseri alevik]], Viru-Nigula vald)<ref>{{Netiviide|autor=Gregor Taul|url=http://gregortaul.ee/articlesinest/monumentaalmaal-1|pealkiri=Monumentaalmaal|väljaanne=Gregor Taul. Writing, Curating and Lecturing on Visual Arts, Public Space and Architecture|aeg=14.07.2016|vaadatud=21.11.2021|arhiivimisaeg=21.11.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211121010747/http://gregortaul.ee/articlesinest/monumentaalmaal-1|url-olek=ei tööta}}</ref> * [[1976]] Piira veterinaarravila administratiivhoone freskomaal ([[Piira|Piira küla]], Vinni vald)<ref>{{Netiviide|autor=Triin Talk|url=https://register.muinas.ee/ftp/Eksperdihinnagud/MKA_Piira_lisadega.pdf|pealkiri=Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Piira veterinaarravila mälestiseks tunnistamiseks|aeg=2017|vaadatud=21.11.2021}}</ref> * [[1976]]–[[1977]] Kondiitrivabriku Kalev söökla freskopannoo aadressil [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] 139 (säilinud osaliselt) ([[Tallinn]]). Kultuurimälestisena riikliku kaitse all alates 20.06.1995.<ref>{{Netiviide|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1589|pealkiri=1589 Pannoo, E. Jänes, 1977 (fresko)|väljaanne=Kultuurimälestiste register|aeg=20.06.1995|vaadatud=21.11.2021}}</ref> * [[1977]]–[[1978]] [[Põdrangu sovhoos|Põdrangu sovhoosi]] kultuurimaja saali sgrafiito ([[Tamsalu]], Tapa vald)<ref>{{Netiviide |pealkiri=linnad ja märgid: 137: Põdrangu sovhoosi keskusehoone |url=https://katkestuste-linn.blogspot.com/2011/04/137-podrangu-sovhoosi-keskusehoone.html |vaadatud=2024-09-13 |väljaanne=linnad ja märgid}}</ref> * [[1980]] Väike-Maarja rahvamaja fresko ([[Väike-Maarja|Väike-Maarja alevik]], Väike-Maarja vald)<ref>{{Netiviide|autor=Juta Haasma|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vaikemaarjav20160201.2.55|pealkiri=Kunstiväärtustest, kunstnikest ja skulptoritest Väike-Maarjas|väljaanne=Väike-Maarja Valla Infoleht|aeg=01.02.2016|vaadatud=21.11.2021|täpsustus=}}</ref> * [[1982]] Tallinna Perekonnaseisuameti fuajee freskod aadressil Pärnu mnt 67. Kultuurimälestisena riikliku kaitse all<ref>{{Netiviide|url=https://pealinn.ee/2016/03/28/lutheri-pere-suvevillast-onnepaleeks/|pealkiri=Lutheri pere suvevillast Õnnepaleeks|väljaanne=Pealinn|aeg=28.03.2016|vaadatud=21.11.2021|arhiivimisaeg=21.11.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211121020758/https://pealinn.ee/2016/03/28/lutheri-pere-suvevillast-onnepaleeks/|url-olek=ei tööta}}</ref> * [[1993]] [[EELK Konsistoorium|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistooriumi]] kabeli freskod (Tallinn) * [[1994]] [[Muhu kirik|Muhu Katariina kiriku]] kooriruumi ida- ja lõunaakna vitraažid ([[Liiva (Muhu)|Liiva küla]], Muhu vald)<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Jaan |pealkiri=Muhu Katariina kirik 750 |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/131976 |ajakiri=Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat |aastakäik=2013–2014 |lehekülg=87 |via=}}</ref> * [[Tartu Pauluse kirik|Tartu Pauluse]], [[Rapla kirik|Rapla]], [[Vormsi kirik|Vormsi]], [[Haljala kirik|Haljala]] ja [[Järvakandi Pauluse kirik|Järvakandi]] kiriku vitraažid == Isikunäitused == *Linnamaalide näitus ([[Tallinna Linnamuuseum]], 1987)<ref name=":3" /> *"Maal maalis" ([[Tallinna Keskraamatukogu]] galerii, 03.-30.06.2013)<ref name=":4" /> *"Olemise lugu" (retrospektiivnäitus [[Tallinna Jaani kirik|Tallinna Jaani kiriku]] galeriis, 07.06.–30.06.2017)<ref>{{Netiviide|autor=Erkki Juhandi|url=http://www.eestikirik.ee/eva-janese-retrospektiivnaitus-olemise-lugu/|pealkiri=Eva Jänese retrospektiivnäitus „Olemise lugu“|väljaanne=Eesti Kirik|aeg=21.06.2017|vaadatud=21.11.2021}}</ref> *„Ilmalätted“ (isikunäitus Tallinna Jaani kiriku galeriis, 14.10.–12.11.2020)<ref>{{Netiviide|autor=Erkki Juhandi|url=https://www.eaa.ee/eva-janes-isikunaitus-ilmalatted|pealkiri=Eva Jänes Isikunäitus „Ilmalätted“|väljaanne=Eesti Kunstnike Liidu koduleht|aeg=14.10.2020|vaadatud=21.11.2021|arhiivimisaeg=21.11.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211121005254/https://www.eaa.ee/eva-janes-isikunaitus-ilmalatted|url-olek=ei tööta}}</ref> *"Järvamaa maastikud" ([[Ajakeskus Wittenstein|Ajakeskuse Wittenstein]] taevakorrus ([[Paide ordulinnus|Paide vallitorn]])), 10.07.–06.08.2023)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Eliis |kuupäev=2023-07-10 |pealkiri=Uus näitus "Järvamaa maastikud" ajakeskuse taevakorrusel |url=https://wittenstein.ee/uudised/uus-naitus-jarvamaa-maastikud-ajakeskuse-taevakorrusel/ |vaadatud=2024-09-12 |väljaanne=Wittenstein |keel=et}}</ref> == Tunnustus == * [[2010]] – [[Tallinna Jaani kogudus|EELK Tallinna Jaani koguduse]] tänumärk<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinnajaani.ee/kogudus/t%C3%A4num%C3%A4rk.html|pealkiri=Tänumärk|väljaanne=Tallinna Jaani koguduse koduleht|vaadatud=21.11.2021}}</ref> *[[2012]] – [[EELK teeneterist]]i III järgu orden == Raamatud == *[https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:395927 Eva Jänes: geomeetria kaudu harmooniale. Maalid. Koostaja: Eva Jänes, Mai Levin. Tallinn 2019] == Isiklikku == Kunstniku ema Alice Jänes oli [[Paide Hammerbecki Põhikool|Paide 1. Keskkooli]] joonistusõpetaja.<ref name=":0">{{Netiviide |autor=Tiiu Pikkur |aeg=30.08.2017 |pealkiri=Eva Jänes – pühendunud kristliku kunsti teenimisele |url=http://www.eestikirik.ee/eva-janes-puhendunud-kristliku-kunsti-teenimisele/ |vaadatud=21.11.2021 |väljaanne=Eesti Kirik}}</ref> Eeva-Aet Jänes oli abielus kunstnik [[Hillar Jaanus|Hillar Jaanusega]].<ref name=":3" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{kultuurimälestis|1589}} *{{kultuurimälestis|3119}} *{{kultuurimälestis|16524}} *{{kultuurimälestis|24109}} *{{kultuurimälestis|24110}} *{{kultuurimälestis|24112}} *{{kultuurimälestis|24212}} *{{kultuurimälestis|24213}} == Galerii == <gallery> Fail:Katariina_kirik_Muhul4.jpg|Muhu Katariina kiriku kooriruumi idaaken. Eva Jänese vitraaž </gallery> {{JÄRJESTA:Jänes, Eeva-Aet}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] [[Kategooria:Surnud 2024]] mwtcx0labozzodu6jme9zapd1o6yax0 7231384 7231380 2026-09-09T16:27:22Z Funktsionalism-modernism 231916 Lisasin infot, eemaldasin aasta arvudelt lingid 7231384 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Eeva-Aet Jänes | Pilt = | Pildisuurus = 176px | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = [[30. mai]] [[1942]] | Sünnikoht = [[Tallinn]] | Surmaaeg = [[9. september]] [[2024]] | Surmakoht = [[Tallinn]] | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = [[maalikunstnik]] | Kunsti õppinud = [[Tartu Kunstikool]], <br>[[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Eeva-Aet Jänes''' (kunstnikunimega Eva Jänes, [[30. mai]] [[1942]] [[Tallinn]] – [[9. september]] [[2024]]<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-09-11 |pealkiri=Suri maalikunstnik Eeva-Aet Jänes |url=https://kultuur.err.ee/1609450559/suri-maalikunstnik-eeva-aet-janes |vaadatud=2024-09-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>) oli eesti maalikunstnik. Eeva-Aet Jänese lapsepõlvelinn oli [[Paide]], kuhu põgeneti sõja eest. Ta õppis [[Tartu Kunstikool|Tartu Kunstikoolis]] ([[1957]]–[[1962]]), mille lõpetas [[Maal|maali]] erialal (tollal ametlikult kunstipedagoogika) ning [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudis]] (1964–1970), saades [[monumentaalmaal|monumentaalmaalija]] diplomi.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Toimetus |kuupäev=2024-09-12 |pealkiri=In memoriam Eeva-Aet Jänes (30. 05.1942–9.09.2024) |url=https://e-kirik.eelk.ee/2024/in-memoriam-eeva-aet-janes/ |vaadatud=2024-09-12 |väljaanne=e-Kirik |keel=et}}</ref> Tema diplomitöö juhendajad olid professor [[Lepo Mikko]] ja [[Valerian Loik]] ning monumentaalkunstnik [[Dolores Hoffmann]].<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Alatalu |eesnimi=Epp |kuupäev=aprill 1988 |pealkiri=Monumentaalkunstnik Eva Jänes |ajakiri=Nõukogude Naine |aastakäik=441 |üksiknumber=4 |lehekülg=12–13}}</ref> Eeva-Aet Jänesest sai üks väheseid eri tehnikaid kasutav monumentaalkunstnikke Eestis. Tema loomingu hulgas on palju mitmesuguste hoonete monumentaalmaale ja vitraaže. Ta on saanud inspiratsiooni arhitektuursest keskkonnast, tema sütitajaks ning ideede käivitajaks on olnud avar ja võimalusterohke seinapind.<ref name=":2" /> Tema üks suurejoonelisemaid töid on [[Rakvere]] linna lähedal asuva [[Piira veterinaarravila]] (tollane Rakvere loomade haiguste tõrje jaam) administratiivhoone [[fresko]]. See 1976. aastal valminud hoone on üks väheseid, kus sisekujundus on terviklikult säilinud. Fresko restaureeriti 2024. aastal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-05-07 |pealkiri=FOTO &#10217; Paide juurtega kunstniku meistriteos läbis värskenduskuuri |url=https://jarvateataja.postimees.ee/8015657/foto-paide-juurtega-kunstniku-meistriteos-labis-varskenduskuuri |vaadatud=2024-09-12 |väljaanne=Järva Teataja |keel=et}}</ref> Kunstnik viljeles ka geomeetrilist abstraktsiooni, mis köitis teda 1980.aastate algupoolest saadik. "See pole vastuolus tema figuratiivse ja iseäranis monumentaal-dekoratiivkunstiga, sest viimanegi eeldab konstruktsiooni selgust, toonide ja vormide harmooniat, ühtlasi nende kontrastide ja dünaamika head tunnetamist."<ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Jaanus |eesnimi=Eva-Liisa |kuupäev=03.06.2013 |pealkiri=Eva Jänese näitus Maal maalis Tallinna Keskraamatukogu galeriis |url=https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/eva-jaenese-naeitus-maal-maalis-tallinna-keskraamatukogu-galeriis/ |vaadatud=2024-09-13 |väljaanne=Sirp |keel=et}}</ref> Suurema osa elust tegutses Eeva-Aet Jänes vabakutselisena.<ref name=":1" /> Eeva-Aet Jänes oli [[Tallinna Jaani kirik|Tallinna Jaani kiriku]] galerii ellukutsuja ning selle kauaaegne galerist. Ta on olnud pikaaegne [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] kunsti- ja arhitektuurinõukogu juhataja ning [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] kultuuriväärtuste komisjoni liige, samuti kuulus ta [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liitu]] ja ka [[Eesti Maalikunstnike Liit|Eesti Maalikunstnike Liitu]].<ref name=":2" /> == Teosed == [[Fail:Freskomaal Tallinna Pulmamaja fuajees.jpg|pisi|220x220px]] * Õpingute ajal valminud [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]] hoones ([[Tartu maantee|Tartu maantee 1]], Tallinn) asunud sgrafiito (hävinud) * 1973 Aseri Keraamikatehase sgrafiito ja kivimosaiik pannoo ([[Aseri|Aseri alevik]], Viru-Nigula vald)<ref>{{Netiviide|autor=Gregor Taul|url=http://gregortaul.ee/articlesinest/monumentaalmaal-1|pealkiri=Monumentaalmaal|väljaanne=Gregor Taul. Writing, Curating and Lecturing on Visual Arts, Public Space and Architecture|aeg=14.07.2016|vaadatud=21.11.2021|arhiivimisaeg=21.11.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211121010747/http://gregortaul.ee/articlesinest/monumentaalmaal-1|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name=":5">{{Netiviide |kuupäev=2024-09-11 |pealkiri=Suri Eesti maalikunstnik, kelle ajatud seinamaalid ehivad ka Tallinna perekonnaseisuameti seinu |url=https://kultuur.postimees.ee/8094052/suri-eesti-maalikunstnik-kelle-ajatud-seinamaalid-ehivad-ka-tallinna-perekonnaseisuameti-seinu |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> * 1974-1975 Piira veterinaarravila administratiivhoone freskomaal ([[Piira|Piira küla]], Vinni vald)<ref>{{Netiviide|autor=Triin Talk|url=https://register.muinas.ee/ftp/Eksperdihinnagud/MKA_Piira_lisadega.pdf|pealkiri=Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Piira veterinaarravila mälestiseks tunnistamiseks|aeg=2017|vaadatud=21.11.2021}}</ref> * 1976–1978 Kondiitrivabriku Kalev söökla freskopannoo aadressil [[Pärnu maantee|Pärnu mnt]] 139 (säilinud osaliselt) ([[Tallinn]]). Kultuurimälestisena riikliku kaitse all alates 20.06.1995.<ref>{{Netiviide|url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1589|pealkiri=1589 Pannoo, E. Jänes, 1977 (fresko)|väljaanne=Kultuurimälestiste register|aeg=20.06.1995|vaadatud=21.11.2021}}</ref><ref name=":5" /> * 1977–1978 [[Põdrangu sovhoos|Põdrangu sovhoosi]] kultuurimaja peosaali sgrafiito ([[Tamsalu]], Tapa vald)<ref>{{Netiviide |pealkiri=linnad ja märgid: 137: Põdrangu sovhoosi keskusehoone |url=https://katkestuste-linn.blogspot.com/2011/04/137-podrangu-sovhoosi-keskusehoone.html |vaadatud=2024-09-13 |väljaanne=linnad ja märgid}}</ref> * 1980 Väike-Maarja rahvamaja fresko ([[Väike-Maarja|Väike-Maarja alevik]], Väike-Maarja vald)<ref>{{Netiviide|autor=Juta Haasma|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vaikemaarjav20160201.2.55|pealkiri=Kunstiväärtustest, kunstnikest ja skulptoritest Väike-Maarjas|väljaanne=Väike-Maarja Valla Infoleht|aeg=01.02.2016|vaadatud=21.11.2021|täpsustus=}}</ref> * 1982 Tallinna Perekonnaseisuameti fuajee freskod aadressil Pärnu mnt 67. Kultuurimälestisena riikliku kaitse all<ref>{{Netiviide|url=https://pealinn.ee/2016/03/28/lutheri-pere-suvevillast-onnepaleeks/|pealkiri=Lutheri pere suvevillast Õnnepaleeks|väljaanne=Pealinn|aeg=28.03.2016|vaadatud=21.11.2021|arhiivimisaeg=21.11.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211121020758/https://pealinn.ee/2016/03/28/lutheri-pere-suvevillast-onnepaleeks/|url-olek=ei tööta}}</ref> * 1993 [[EELK Konsistoorium|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistooriumi]] kabeli freskod (Tallinn) * 1994 [[Muhu kirik|Muhu Katariina kiriku]] kooriruumi ida- ja lõunaakna vitraažid ([[Liiva (Muhu)|Liiva küla]], Muhu vald)<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tamm |eesnimi=Jaan |pealkiri=Muhu Katariina kirik 750 |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/131976 |ajakiri=Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat |aastakäik=2013–2014 |lehekülg=87 |via=}}</ref> * [[Tartu Pauluse kirik|Tartu Pauluse]], [[Rapla kirik|Rapla]], [[Vormsi kirik|Vormsi]], [[Haljala kirik|Haljala]] ja [[Järvakandi Pauluse kirik|Järvakandi]] kiriku vitraažid. * 2002 [[Jõhvi kirik|Jõhvi kiriku]] krüpti mosaiigid<ref name=":5" /> == Isikunäitused == *Linnamaalide näitus ([[Tallinna Linnamuuseum]], 1987)<ref name=":3" /> *"Maal maalis" ([[Tallinna Keskraamatukogu]] galerii, 03.-30.06.2013)<ref name=":4" /> *"Olemise lugu" (retrospektiivnäitus [[Tallinna Jaani kirik|Tallinna Jaani kiriku]] galeriis, 07.06.–30.06.2017)<ref>{{Netiviide|autor=Erkki Juhandi|url=http://www.eestikirik.ee/eva-janese-retrospektiivnaitus-olemise-lugu/|pealkiri=Eva Jänese retrospektiivnäitus „Olemise lugu“|väljaanne=Eesti Kirik|aeg=21.06.2017|vaadatud=21.11.2021}}</ref> *„Ilmalätted“ (isikunäitus Tallinna Jaani kiriku galeriis, 14.10.–12.11.2020)<ref>{{Netiviide|autor=Erkki Juhandi|url=https://www.eaa.ee/eva-janes-isikunaitus-ilmalatted|pealkiri=Eva Jänes Isikunäitus „Ilmalätted“|väljaanne=Eesti Kunstnike Liidu koduleht|aeg=14.10.2020|vaadatud=21.11.2021|arhiivimisaeg=21.11.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211121005254/https://www.eaa.ee/eva-janes-isikunaitus-ilmalatted|url-olek=ei tööta}}</ref> *"100+1 maali" ([[Tartu Kunstimaja|Tartu kunstimaja]] väikeses saalis, 14.03.-07.04.2019)<ref name=":5" /> *"Järvamaa maastikud" ([[Ajakeskus Wittenstein|Ajakeskuse Wittenstein]] taevakorrus ([[Paide ordulinnus|Paide vallitorn]])), 10.07.–06.08.2023)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Eliis |kuupäev=2023-07-10 |pealkiri=Uus näitus "Järvamaa maastikud" ajakeskuse taevakorrusel |url=https://wittenstein.ee/uudised/uus-naitus-jarvamaa-maastikud-ajakeskuse-taevakorrusel/ |vaadatud=2024-09-12 |väljaanne=Wittenstein |keel=et}}</ref> == Tunnustus == * 2010 – [[Tallinna Jaani kogudus|EELK Tallinna Jaani koguduse]] tänumärk<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallinnajaani.ee/kogudus/t%C3%A4num%C3%A4rk.html|pealkiri=Tänumärk|väljaanne=Tallinna Jaani koguduse koduleht|vaadatud=21.11.2021}}</ref> *2012 – [[EELK teeneterist]]i III järgu orden == Raamatud == *[https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:395927 Eva Jänes: geomeetria kaudu harmooniale. Maalid. Koostaja: Eva Jänes, Mai Levin. Tallinn 2019] == Isiklikku == Kunstniku ema Alice Jänes oli [[Paide Hammerbecki Põhikool|Paide 1. Keskkooli]] joonistusõpetaja.<ref name=":0">{{Netiviide |autor=Tiiu Pikkur |aeg=30.08.2017 |pealkiri=Eva Jänes – pühendunud kristliku kunsti teenimisele |url=http://www.eestikirik.ee/eva-janes-puhendunud-kristliku-kunsti-teenimisele/ |vaadatud=21.11.2021 |väljaanne=Eesti Kirik}}</ref> Eeva-Aet Jänes oli abielus kunstnik [[Hillar Jaanus|Hillar Jaanusega]].<ref name=":3" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{kultuurimälestis|1589}} *{{kultuurimälestis|3119}} *{{kultuurimälestis|16524}} *{{kultuurimälestis|24109}} *{{kultuurimälestis|24110}} *{{kultuurimälestis|24112}} *{{kultuurimälestis|24212}} *{{kultuurimälestis|24213}} == Galerii == <gallery> Fail:Katariina_kirik_Muhul4.jpg|Muhu Katariina kiriku kooriruumi idaaken. Eva Jänese vitraaž </gallery> {{JÄRJESTA:Jänes, Eeva-Aet}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] [[Kategooria:Surnud 2024]] rujlez3q7ztybii6dju5gvfjkmvmgen Biograafiad (So) 0 476366 7231552 7224426 2026-09-10T06:46:22Z Avjoska 1538 /* Sok */ 7231552 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (So)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "So". ==So== *[[Wesley So]], USA maletaja (1993–) ==Soa== *[[Anton Lembit Soans]], eesti arhitekt (1885–1966) *[[Hanno Soans]], eesti kuraator ja kunstikriitik (1974–) *[[Jaak Soans]], eesti kunstnik (1943–) *[[Kerttu Soans]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1961–) *[[Olev Soans]], eesti graafik ja pedagoog (1925–1995) *[[Cédric Soares]], Portugali jalgpallur (1991–) *[[Everton Soares]], Brasiilia jalgpallur (1996–) *[[Júlio César Soares Espíndola]], Brasiilia jalgpallur (1979–) *[[Hugo Soasepp]], eesti poksija ja poksitegelane (1906–1997) *[[Koit Soasepp]], eesti ooperilaulja (1972–) ==Sob== *[[Arnold Sobbe]], Maasilinna foogt 16. sajandi alguses *[[Janet Sobel]], Ukraina-Ameerika Ühendriikide päritolu kunstnik (1893–1968) *[[Sobhuza II]], Svaasimaa ülempealik ja kuningas *[[Sergei Sobjanin]], Venemaa riigitegelane (1958–) *[[Edmund Sobkowiak]], Poola poksija (1914–1989) *[[Alan Soble]], USA filosoof (1947–) *[[Paweł Sobociński]], Poola-Austraalia informaatik (1978–) *[[Ljubov Sobol]], vene poliitika- ja ühiskonnategelane ning jurist (1987–) *[[Aleksander Sobolev]], sõjaväelane (1891–1944) *[[Leonid Sobolev]], Venemaa sõjaväelane, Bulgaaria peaminister (1844–1913) *[[Vitali Sobolev]], vene päritolu Eesti kunstnik (1956–) *[[Waldemar Sobota]], poola jalgpallur (1987–) *[[Bohuslav Sobotka]], Tšehhi poliitik (1971–) *[[Vladimír Sobotka]], Tšehhi jäähokimängija (1987–) *[[Wolfgang Sobotka]], Austria poliitik (1956–) *[[Salvador Sobral]], portugali laulja (1989–) *[[Ascanio Sobrero]], itaalia keemik (1812–1888) *[[Rubén Sobrino]], hispaania jalgpallur (1992–) *[[Anatoli Sobtšak]], Venemaa poliitik (1937–2000) *[[Ksenija Sobtšak]], Venemaa telesaatejuht ja kodanikuliikumise tegelane (1981–) *[[Roman Sobtšenko]], Eesti jalgpallur (1994–) ==Soc== *[[Bartosz Soćko]], poola maletaja (1978–) *[[Monika Soćko]], poola maletaja (1978–) *[[Sócrates]], Brasiilia jalgpallur (1954–2011) *[[José Sócrates]], Portugali poliitik (1957–) ==Sod== *[[Steven Soderbergh]], USA filmilavastaja (1963–) *[[Juri Sodol]], Ukraina sõjaväelane (1970–) ==Soe== *[[Heidi Soe]], eesti majandusteadlane (1941–) *[[Jaan Soe]], Eesti sõjaväelane (1895–1941) *[[Laine Soe]], eesti tõlkija (1927–2008) *[[Alvar Soesoo]], eesti geoloog (1963–) ==Sof== *[[Sofía (Hispaania kuninganna)|Sofía]] (1938–) *[[infanta Sofía]], Hispaania infanta (2007–) *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria poliitik (1951–) *[[Aynur Sofiyeva]], aserbaidžaani poliitik ja maletegelane (1970–) *[[Sofronius (Dmõtruk)|Sofronius]], Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku Tšerkassõ ja Kanivi metropoliit (1940–2020) *[[Anempodist Sofronov]], jakuudi kirjanik (1886–1935) *[[Pimen Sofronov]], vene ikoonimaalija (1898–1973) ==Sog== *[[Manasseh Sogavare]], Saalomoni Saarte poliitik (1955–) *[[André Sogliuzzo]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1966–) *[[Nicéphore Soglo]], Benini poliitik (1934–) *[[Michel Sogny]], ungari päritolu Prantsuse pianist, helilooja ja kirjanik (1947–) *[[Sogyal Rinpoche]], tiibeti dzogtšeni meister (1947–2019) ==Soh== *[[Feliks Soha]], eesti kirjastustegelane ja tõlkija (1930–2010) *[[Ragnar Sohlman]], rootsi keemiainsener (1870–1948) *[[Ragnar Sohlman (ametnik)|Ragnar Sohlman]], Rootsi ametnik (1931–2007) ==Soi== *[[Leonid Soibelman]], vene rokkmuusik, kitarrist (1966–) *[[Ain Soidla]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane ning eesti pangandustegelane (1940–2018) *[[Tõnu Soidla]], eesti bioloog (1939–2025) *[[Agu Soidra]], eesti ühistegevustegelane (1896–1974) *[[Ivo Soidra]], eesti majandusteadlane ja NSV Liidu diplomaat (1931–2006) *[[Mart Soidro]], eesti ajakirjanik (1963–) *[[Hannu Soikkanen]], soome ajaloolane (1930–2020) *[[Leili Soima]], eesti sõudja (1943–2009) *[[Timo Soini]], Soome poliitik (1962–) *[[Sven Soiver]], eesti teleajakirjanik (1977–) *[[Voldemar Soiver]], eesti klaasikunstnik (1927–1997) ==Sok== *[[Sok Chenda Sophea]], Kambodža ökonomist ja poliitik (1956–) *[[August Sokk]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1935–1987) *[[Enn Sokk]], eesti tippjuht ja majandustegelane (1950–) *[[Regina Sokk]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1907–1992) *[[Sten-Timmu Sokk]], eesti korvpallur (1989–) *[[Tanel Sokk]], eesti korvpallur (1985–) *[[Tiit Sokk]], eesti korvpallur ja korvpallitreener (1964–) *[[Ana Soklič]], sloveeni laulja ja laulukirjutaja (1984–) *[[Reet Sokmann]], eesti filmindustegelane (1953–) *[[Tomislav Sokol]], Horvaatia poliitik (1982–) *[[Michał Sokolnicki]], Poola ajaloolane, diplomaat ja poliitik (1880–1967) *[[Prokopi Sokolnikov]], jakuudi arst (1865–1917) *[[Andreï Sokolov]], Prantsusmaa maletaja (1963–) *[[Arkadi Aleksandrovitš Sokolov]], filoloog (sündis 1848) *[[Boriss Sokolov (geoloog)|Boriss Sokolov]], vene geoloog ja paleontoloog (1914–2013) *[[Ivan Sokolov]], Hollandi maletaja (1968–) *[[Lale Sokolov]], Slovaki-Austraalia ettevõtja ja holokausti üleelanu (1916–2006) *[[Maksim Sokolov]], Venemaa poliitik (1968–) *[[Oleg Sokolov]], vene ajaloolane (1956–) *[[Sergei Sokolov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1911–2012) *[[Sergei Sokolov (maletaja)|Sergei Sokolov]], vene maletaja (1937–1992) *[[Viktor Sokolov (sõjaväelane)|Viktor Sokolov]], Venemaa mereväelane, admiral (1962–) *[[Julija Sokolovska]], Ukraina poliitik ja riigiametnik (1985–) *[[Vassili Sokolovski]], NSV Liidu sõjaväelane (1897–1968) *[[Andrejs Sokolovs]], Läti maletaja (1972–) *[[Włodzimierz Sokorski]], Poola sõjaväelane ja kommunistlik poliitik (1908–1999) *[[Sokrates]], vanakreeka filosoof ==Sol== *[[Felipe Solá]], Argentina poliitik (1950–) *[[Dragan Solak]], Türgi maletaja (1980–) *[[Javier Solana]], Hispaania füüsik, poliitik ja diplomaat (1942–) *[[Valerie Solanas]], USA feministlik kirjanik (1936–1988) *[[Francisco Solano López]], Paraguay poliitik (1827–1870) *[[Xul Solar]], Argentina kunstnik (1887–1963) *[[Ola Solbakken]], norra jalgpallur (1998–) *[[Ståle Solbakken]], norra jalgpallitreener (1968–) *[[Erna Solberg]], Norra poliitik (1961–) *[[Henning Solberg]], norra rallisõitja (1973–) *[[Petter Solberg]], norra rallisõitja (1974–) *[[Stian Solberg]], Norra elukutseline jäähokimängija (2005–) *[[Roberto Soldado]], Hispaania jalgpallur (1985–) *[[Sergei Soldatov]], Eesti vabadusvõitleja (1933–2003) *[[Qasem Soleimani]], Iraani sõjaväelane (1957–) *[[Álvaro Soler]], hispaania-saksa poplaulja (1991–) *[[Antonio Soler]], hispaania helilooja (1729–1783) *[[Carlos Soler]], hispaania jalgpallur (1997–) *[[Pastora Soler]], hispaania laulja (1978–) *[[Paolo Soleri]], itaalia arhitekt (1919–2013) *[[Ibrahim Mohamed Solih]], Maldiivide poliitik (1962–) *[[Luis Guillermo Solís]], Costa Rica poliitik (1958–) *[[Didrik Solli-Tangen]], norra laulja (1987–) *[[Vassili Sollogub]], Venemaa sõjaväelane (1848–1916) *[[Vladimir Sollogub]], vene kirjanik (1813–1882) *[[Riina Solman]], eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht (1972–) *[[Kaia Solnik]], eesti bioloog ja keskkonnaaktivist (1996–) *[[Meeli Solnik]], eesti anestesioloog (1950–) *[[August Solo]], eesti pedagoog ja koolijuht (1935–) *[[Bobby Solo]], itaalia laulja (1945–) *[[Hope Solo]], USA naisjalgpallur (1981–) *[[Tamara Solodnikova]], eesti näitleja (1939–2010) *[[Vladimir Solodov]], Sahha riigitegelane (1982–) *[[Igors Solomatins]], Lätis meditsiiniga tegelev teadur ja silmaarst (1958–) *[[Vitali Solomin]], vene filmi- ja teatrinäitleja (1941–2002) *[[Manor Solomon]], Iisraeli jalgpallur (1999–) *[[Robert Solomon]], USA filosoof (1942–2007) *[[Irina Solomõkova]], Eesti kunstiteadlane (1925–1989) *[[Solon]], vanakreeka poeet, kaupmees, rändur ja poliitik (7.–6. sajand eKr) *[[Mark Solonin]], vene ajaloolane (1958–) *[[Igor Solopov]], Eesti lauatennisist ja treener (1961–2019) *[[Carlos José Solórzano]], Nicaragua president (1860-1936) *[[Martin Solotruk]], slovakkia luuletaja ja tõlkija (1970–) *[[Vladimir Solouhhin]], vene kirjanik (1924–1997) *[[Valeri Solovei]], vene ajaloolane ja õppejõud (1960–) *[[Anatoli Solovjanenko]], ukraina ooperilaulja (1932–1999) *[[Aleksandr Nikolajevitš Solovjov]], arstiteadlane (sündis 1844) *[[Jegor Solovjov]], Eesti poliitik (1871–1942) *[[Jevgeni Solovjov]], Eest poliitik (1948–) *[[Juri Solovjov]], vene balletitantsija (1940–1977) *[[Nikolai Solovjov]], vene maadleja (1931–2007) *[[Vladimir Solovjov]], vene filosoof ja luuletaja (1853–1900) *[[Vladimir Solovjov (telesaatejuht)]], vene telesaatejuht (1963–) *[[Oksana Solovjova]], Eesti arhitekt ja kunstnik (1974–) *[[Mõkola Solskõi]], Ukraina poliitik (1979–) *[[Dag Solstad]], norra proosakirjanik (1941–2025) *[[Aleksandr Solženitsõn]], vene kirjanik (1918–2008) *[[Jermolai Solženitsõn]], vene juhtimiskonsultant (1970–) *[[Hocine Soltani]], Alžeeria poksija (1972–2002) *[[Mihkel Solvak]], eesti politoloog (1982–) *[[László Sólyom]], Ungari poliitik (1942–2023) ==Som== *[[Michael Somare]], Paapua Uus-Guinea poliitik (1936–2021) *[[Somchai Wongsawat]], Tai poliitik ja jurist (1947–) *[[Mary Somerville]], Šoti teaduskirjanik ja õpetlane (1780–1872) *[[Simonetta Sommaruga]], Šveitsi poliitik (1960–) *[[Christer Somme]], Rootsi sõjaväelane *[[Arvi Sommer]], eesti muusikapedagoog (1966–2021) *[[Carl Johann Sommer]], Eesti vaimulik (1715–1765) *[[Georg Sommer]], Eesti majandustegelane (1869–1936) *[[Jakob Martin Sommer]], eesti kirjanik ja haridustegelane (1860–1897) *[[Julia Sommer]], Eesti poliitik (1987–) *[[Lauri Sommer]], eesti luuletaja ja muusik (1973–) *[[Samuel Sommer]], eesti rahvaluulekoguja ning eestlaste välisasunduste uurija (1872–1940) *[[Tene Sommer]], eesti laulja ja aeroobikatreener *[[Tiiu Sommer]], eesti raadiosaatejuht *[[Triin Sommer]], eesti laulja (1984–) *[[Yann Sommer]], Šveitsi jalgpallur (1988–) *[[Arnold Sommerfeld]], saksa teoreetiline füüsik (1868–1951) *[[René Sommerfeldt]], saksa suusataja (1974–) *[[Arnold Sommerling]], eesti kommunist (1898–1924) *[[Anastasio Somoza Debayle]], Nicaragua poliitik (1925–1980) *[[Anastasio Somoza García]], Nicaragua poliitik (1896–1956) *[[Luis Somoza Debayle]], Nicaragua poliitik (1922–1967) *[[Inta Soms]], eesti tõlkija (1958–) ==Son== *[[Lars Sonck]], soome arhitekt (1870–1956) *[[Saulius Sondeckis]], leedu helilooja, dirigent, muusikapedagoog (1928–2016) *[[Stephen Sondheim]], USA helilooja (1930–2021) *[[Carly Rose Sonenclar]], USA laulja ja näitleja (1999–) *[[Göran Sonesson]], rootsi semiootik (1951–2023) *[[Alex Song]], Kameruni jalgpallur (1987–) *[[Brenda Song]], USA filminäitleja ja laulja (1988–) *[[Soon-Chun Song]], Lõuna-Korea poksija (1934–2019) *[[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (1917–2026) *[[Ringaudas Songaila]], Leedu NSV partei- ja riigitegelane (1929–2019) *[[Johannes Sonin]], eesti õigusteadlane (1899–1987) *[[Konstantin Sonin]], majandusteadlane (1972–) *[[Sonja (Norra)|Sonja]], Norra kuninganna (1937–) *[[Andres Sonn]], Eesti ettevõtja ja investor (1972–) *[[Barry Sonnenfeld]], USA filmirežissöör (1953–) *[[Pierre Sonnerat]], Prantsusmaa loodusteadlane ja maadeuurija (1748–1814) *[[Karl Gottlob Sonntag]], saksa päritolu Liivimaa vaimulik (1765–1827) *[[Peeter Sonntak]], eesti sõudja ja sõudetreener (1946–) *[[Rein Sonntak]], eesti sõudja (1944–1983) *[[Silver Sonntak]], eesti sõudja (1976–) *[[Sonsee]], USA räppar (1971–) *[[Susan Sontag]], ameerika kirjanik, kriitik, filmilavastaja ja aktivist poliitikas (1933–2004) *[[Valentin Sontag]], Eesti sõjaväelane (1903–1925) ==Soo== *[[Anneli Soo]], eesti õigusteadlane (1984–) *[[Evi Soo]], eesti kirjastaja (1941–) *[[Hendrik Soo]], Pärnu linnapea (1879–1939) *[[Jaan Soo]], eesti mesinik (1869–1939) *[[Janar Soo]], eesti korvpallur (1991–) *[[Jüri Soo]], eesti õpetaja (1849–1938) *[[Kalju Soo]], eesti põlevkiviuurija (1930–2016) *[[Karl Soo]], Eesti sõjaväelane (1895–1941) *[[Mart Soo]], eesti helilooja ja pedagoog (1964–) *[[Peeter Soo]], Eesti kohtunik (1877–1939) *[[Tõnu Soo]], eesti graafik, plakatikunstnik, tüpograaf ja raamatukujundaja (1944–2023) *[[Varri Soo]], eesti majandusteadlane (1928–2010) *[[Tomas Sooaluste]], Eesti NSV sovhoosidirektor (1933–1977) *[[Tiina Sooba]], eesti koorijuht (1971–) *[[Arnold Soobel]], eesti metsavend (1926–2002) *[[Mart Soobik]], eesti kasvatusteadlane ja õpetaja (1962–) *[[Georg Sooden]], Eesti sõjaväelane (1904–1944) *[[Johannes Soodla]], Eesti sõjaväelane (1897–1965) *[[Mihkel Soodla]], Soontaga vallavanem ja metsavend (1900–1949) *[[Sulev Soodla]], eesti pedagoog (1951–2018) *[[Uwe Soodla]], eesti soojusenergeetika õppejõud, autoinsener ja majandusinimene (1930–2007) *[[Enn Soodre]], Eesti sõjaväelane (1910–1977) *[[Martin Sookael]], eesti kunstnik ja ettevõtja (1983–) *[[Reet Sool]], eesti kirjandusteadlane ja luuletaja (1951–2021) *[[Jüri Soolep]], eesti arhitekt (1962–) *[[Tiit Soolep]], eesti motosportlane (1973–) *[[Arnold Soom]], eesti ajaloolane (1900–1977) *[[Kaido Soom]], eesti vaimulik (1972–) *[[Leida Soom]], eesti ooperilaulja ja kunstnik (1912–2009) *[[René Soom]], eesti laulja (1977–) *[[Johan Sooman]], Eesti riigiametnik (1889–1942) *[[Peep Sooman]], eesti ajakirjanik (1978–) *[[Aare Soome]], eesti ajakirjanik, sportlane ja piirivalvur (1937–2014) *[[Heiki Herman Soome]], eesti ajakirjanik (1952–) *[[Hannes Soomer]], eesti mootorrattasportlane (1998–) *[[Ilmar Soomere]], eesti psühhiaater (1942–) *[[Tarmo Soomere]], eesti mereteadlane (1957–) *[[Uno Soomere]], eesti helilooja, muusikapedagoog ja pianist (1930–2010) *[[Ermi Soomet]], Eesti riigiametnik (1911–1996) *[[Maria Soomets]], eesti näitleja (1979–) *[[Triin Soomets]], eesti luuletaja (1969–) *[[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (1962–2022) *[[Väino Soomets]], eesti matemaatikapedagoog (1939–) *[[Artur Soomre]], eesti vaimulik (1890–1944) *[[Mati Soomre]], eesti tõlkija, humorist ja ajakirjanik (1944–2015) *[[Ernst Soomuste]], Eesti sõjaväelane (1896–1965) *[[Mihkel Soon]], eesti bioloog (1980–) *[[Einar Soone]], eesti vaimulik, EELK piiskop (1947–) *[[Ivar Soone]], eesti majandusteadlane (1975–) *[[Jüri Soone]], eesti keemik ja majandustegelane (1940–) *[[Maarja Soone]], eesti koorijuht (1974–) *[[Triin Soone]], Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor (1965–) *[[Allar Sooneste]], eesti tõlkija (1955–) *[[Eve Sooneste]], eesti tõlkija (1975–) *[[Kriss Soonik-Käärmann]], eesti pesudisainer (1983–) *[[Mart Soonik]], eesti avalike suhete spetsialist (1976–) *[[Riho Soonik]], eesti korvpallitreener (1957–) *[[Antonie Soonpää]], eesti pikaealine (1898–2006) *[[Karl Soonpää]], Eesti poliitik ja riigiametnik (1895–1944) *[[Leo Soonpää]], eesti kunstiajaloolane ja -pedagoog (1903–1979) *[[Jaan Soontak]], eesti keeleteadlane (1940–1999) *[[Eugen Soonvald]], eesti mehaanikainsener (1912–1994) *[[Urmo Soonvald]], eesti ajakirjanik (1973–) *[[Elle Soop]], eesti kunstipedagoog (1948–) *[[Ene Soop]], eesti alpinist (1974–) *[[Erik Soop|Erik Knutsson Soop]], Rootsi riigimees (1643–1700) *[[Tõnis Soop]], eesti maalikunstnik ja pedagoog (1937–2016) *[[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (1946–2026) *[[Ivar Soopan]], eesti ajakirjanik ja reisikirjanik (1971–) *[[Hilda Sooper]], eesti näitleja (1908–1996) *[[Eduard Soorsk]], eesti meremees (1910–1986) *[[Aksel Soosaar]], eesti bioloog (1956–) *[[Albert Soosaar]], eesti vaimulik (1906–1995) *[[Andres Soosaar]], eesti arstiteadlane ja meditsiinieetika spetsialist (1961–) *[[Andres Soosaar (sportlane)|Andres Soosaar]], eesti ammulaskur (1990–) *[[Andres Soosaar (omavalitsuspoliitik)|Andres Soosaar]], Eesti omavalitsuspoliitik (1949–) *[[Eduard Soosaar]], eesti vaimulik (1911–1979) *[[Einike Soosaar]], eesti tekstiilikunstnik (1970–) *[[Enn Soosaar]], eesti tõlkija ja publitsist (1937–2010) *[[Hans Soosaar]], pressifotograaf ja kujundaja (1903–1961) *[[Kaia Soosaar]], eesti kergejõustiklane (1993–) *[[Mark Soosaar]], eesti filmimees (1946–) *[[Marti Soosaar]], eesti kergejõustiklane (1977–) *[[Martti Soosaar]], eesti ajakirjanik (1933–2017) *[[Peet Soosaar]], eesti ujuja, veepallur, ujumistreener, spordiajakirjanik, -tegelane ja -ajaloolane (1929–1994) *[[Sven-Erik Soosaar]], eesti keeleteadlane (1973–) *[[Heidi Soosalu]], eesti vulkanoloog (1967–) *[[Maido Soosalu]], eesti vaimulik (1908–1964) *[[Valter Soosalu]], eesti dirigent (1992–) *[[Kustav Soosild]], eesti poksija (1903–1944) *[[Ülo Sooster]], eesti kunstnik (1924–1970) *[[Tenno Sooster]], eesti kunstnik (1957–) *[[Ants Soosõrv]], eesti rendžumängija ja sporditegelane (1969–) *[[Magdalena Soosõrv]], Pühalepa vallasekretär (1895–1945) *[[Valter Soosõrv]], eesti näitleja, lavastaja ja teatriloolane (1903–1969) *[[Jaan Sootak]], eesti õigusteadlane (1948–) *[[Varje Sootak]], eesti ajakirjanik (1946–) *[[Ago Soots]], eesti näitleja (1984–) *[[Ants Soots]], eesti koorijuht ja pedagoog (1956–2025) *[[Jaan Soots]], Eesti sõjaväelane ja poliitik (1880–1942) *[[Oivo Soots]], Eesti sõjaväelane (1904–1944) *[[Terje Soots]], eesti raadioajakirjanik (1961–2003) *[[Viivi-Anne Soots]], eesti orienteeruja, jooksja, rogainija ja seiklussportlane (1971–) *[[Eric Soovere]], eesti fotograaf-dokumentalist (1916–2008) *[[Ene-Reet Soovik]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1968–) *[[Linda Soovik]], eesti õpetaja (1915–2005) *[[Mihkel Soovik]], eesti teoloog ja vaimulik (1916–1995) *[[Jaanus Sooväli]], eesti filosoof (1982–) *[[Helen Sooväli-Sepping]], eesti geograaf ja maastikuökoloog (1974–) *[[Imre Sooäär]], Eesti poliitik (1969–2025) *[[Jaak Sooäär]], eesti kitarrist (1972–) *[[Sophie Sooäär]], eesti laulja ja näitleja (1914–1996) ==Sop== *[[Sophia (Gloucesteri printsess)|Sophia]], Gloucesteri printsess, Briti kuningliku perekonna liige (1773–1844) *[[Sophia Dorothea (Hannoveri printsess)|Sophia Dorothea]], Hannoveri printsess, Preisimaa kuninganna (1687–1757) *[[Sophie (Madalmaade kuninganna)|Sophie]], Württembergi printsess ja Madalmaade kuninganna (1818–1877) *[[Sophie (Austria)|Sophie]], Baieri printsess ja Austria ertshertsoginna (1805–1872) *[[Wessexi krahvinna Sophie]], Briti kuningliku perekonna liige (1965–) *[[Sophokles]], vanakreeka näitekirjanik (496–406 eKr) *[[Sophron]], vanakreeka kirjanik (5. sajand eKr) *[[Enele Sopoaga]], Tuvalu poliitik (1956–) ==Sor== *[[Ilan Șor]], juudi päritolu Moldova oligarh ja poliitik (1987–) *[[Richard Sorabji]], Briti filosoofiaajaloolane (1934–) *[[Aku Sorainen]], soome päritolu Eesti advokaat (1965–) *[[Türkân Şoray]], türgi filminäitlejatar (1945–) *[[Kevin Sorbo]], USA näitleja (1958–) *[[Ine Marie Eriksen Søreide]], Norra poliitik (1976–) *[[Jean Sorel]], prantsuse filminäitleja (1934–) *[[Inge Sørensen]], taani ujuja (1924–2011) *[[Villy Sørensen]], taani kirjanik (1929–2001) *[[Heiki Sorge]], eesti sulgpallur (1974–) *[[Richard Sorge]], saksa päritolu Nõukogude sõjaväeluure agent (1895–1944) *[[Terje Sorgjerd]], norra fotograaf (1979–) *[[Carlos Soria Fontán]], Hispaania alpinist (1939–) *[[José Manuel Soria]], Hispaania poliitik (1958–) *[[Igor Sorin]], vene laulja (1969–1998) *[[Juan Pablo Sorín]], Argentina jalgpallur (1976–) *[[Arnold Sorina]], Vanuatu jooksja (1988–) *[[Aaron Sorkin]], [[USA]] stsenarist, filmiprodutsent ja näitekirjanik (1961–) *[[Alexander Sørloth]], norra jalgpallur (1995–) *[[Junior Sornoza]], Ecuadori jalgpallur (1994–) *[[Aarne Soro]], eesti näitleja (1974–) *[[Guillaume Soro]], Elevandiluuranniku poliitik (1972–) *[[Aleksei Sorokin]], Eesti poliitik ja advokaat (1888–1933) *[[Jaanus Sorokin]], eesti jäähokimängija (1986–) *[[Pitirim Sorokin]], sotsioloog (1889–1968) *[[Vadim Sorokin]], Ukraina jalgpallur (1966–) *[[Vladimir Sorokin]], vene kirjanik (1955–) *[[Joaquín Sorolla]], Hispaania maalikunstnik (1863–1923) *[[George Soros]], Ungari juudi päritolu USA valuutaspekulant, filantroop, ühiskonnategelane ja mõtleja (1930–) *[[Alan Sorrenti]], itaalia laulja ja helilooja (1950–) *[[Paolo Sorrentino]], itaalia filmilavastaja (1970–) *[[Sara Sorribes Tormo]], hispaania tennisist (1996–) *[[Kalevi Sorsa]], Soome poliitik (1930–2004) *[[Riki Sorsa]], soome laulja (1952–2016) *[[Sverre Sørsdal]], Norra poksija (1900–1996) *[[Knut Anders Sørum]], Norra laulja (1976–) *[[Ville Sorvali]], soome muusik ja muusikaajakirjanik (1980–) *[[Mira Sorvino]], USA filminäitleja (1967–) ==Sos== *[[Borna Sosa]], Horvaatia jalgpallur (1998–) *[[José Sosa]], Argentina jalgpallur (1985–) *[[Ramón Sosa]], Paraguay jalgpallur (1999–) *[[Natsume Sōseki]], jaapani kirjanik (1867–1916) *[[Sosigenes Aleksandriast]], astronoom, Juliuse kalendri kaasautor (1. sajand eKr) *[[Kazimierz Sosnkowski]], Poola sõjaväelane, poliitik ja vabadusvõitleja (1885–1969) *[[Diana Șoșoacă]], Rumeenia jurist, aktivist ja paremäärmuslik poliitik (1975–) *[[Genna Sosonko]], Hollandi maletaja ja maletreener (1943–) *[[Hans Sossi]], eesti keemik (1892–1975) *[[Lembit Sossi]], eesti füüsik (1943–2012) ==Sot== *[[Yeferson Soteldo]], Venezuela jalgpallur (1997Venezuela jalgpallur) *[[Soter]], paavst (2. sajand) *[[Zurab Sotkilava]], gruusia ooperilaulja (1937–2017) *[[Aleksandr Sotnik]], vene ajakirjanik, publitsist, prosaist, poeet, muusik ja laulude autor (1968–) *[[Hernando de Soto]], Peruu majandusteadlane (1941–) *[[Hernando de Soto (konkistadoor)|Hernando de Soto]], hispaania maadeavastaja ja konkistadoor (suri 1542) *[[Javier Sotomayor]], kuuba kergejõustiklane (1967Venezuela jalgpallur) *[[Sonia Sotomayor]], USA jurist (1954–) ==Sou== *[[Ahmed Tidiane Souaré]], Guinea poliitik (1951–) *[[Anna Soubry]], Briti poliitik, advokaat ja ajakirjanik (1956–) *[[Tomáš Souček]], tšehhi jalgpallur (1995–) *[[Kath Soucie]], USA dublaažinäitleja (1967–) *[[Hilal Soudani]], Alžeeria jalgpallur (1987–) *[[Jacques-Germain Soufflot]], prantsuse arhitekt (1713–1780) *[[Gabriela Soukalová]], Tšehhi laskesuusataja (1989–) *[[Michael Soulé]], Ameerika Ühendriikide bioloog (1936–2020) *[[Adama Soumaoro]], Prantsusmaa jalgpallur (1992–) *[[Boubakary Soumaré]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) *[[Samuel Souprayen]], Prantsusmaa jalgpallur (1989–) *[[Laurent Sourisseau]], prantsuse karikaturist ja ajakirjanik (1966–) *[[Constança Urbano de Sousa]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (1967–) *[[Manuel Inocêncio Sousa]], Roheneemesaarte poliitik (1951–) *[[Manuel Gregório de Sousa Pereira de Sampaio]], Portugali sõjaväelane (1766–1844) *[[Venceslau de Sousa Pereira de Lima]], Portugali poliitik ja geoloog (1858–1919) *[[Diego Souza]], Brasiilia jalgpallur (1985–) *[[Josef de Souza]], Brasiilia jalgpallur (1989–) *[[Melanie South]], Briti tennisist (1986–) *[[Eduardo Souto de Moura]], portugali arhitekt (1952–) *[[Harry Souttar]], Austraalia jalgpallur (1998–) ==Sov== *[[Henrik Sova]], eesti filosoof (1983–) *[[Vahur Sova]], eesti arhitekt (1956–) *[[Sergei Sovetnikov]], Eesti poliitik ja pedagoog (1931–1997) *[[Antti Sovijärvi]], soome keeleteadlane (1912–1995) *[[Villy Søvndal]], Taani poliitik (1952–) ==Sow== *[[Djibril Sow]], Šveitsi jalgpallur (1997–) ==Soy== *[[Wole Soyinka]], Nigeeria ingliskeelne kirjanik (1934–) *[[Süleyman Soylu]], Türgi poliitik (1969–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|So, Biograafiad]] 6qbge440mrgvjpol6tnr57c24074eca Biograafiad (Lo) 0 476524 7231513 7230415 2026-09-09T22:37:44Z Sjur 66496 /* Lob */ 7231513 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Lo)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Lo". ==Lo== *[[Tove Lo]], rootsi laulja ja laulukirjutaja (1987–) ==Loa== *[[Ken Loach]], Briti filmilavastaja (1936–) *[[John Loaring]], Kanada jooksja (1915–1969) ==Lob== *[[Roman Lob]], saksa laulja *[[Uladzimir Lobač]], valgevene folklorist (1972–) *[[Ivan Lobai]], Ukraina jalgpallur (1996–) *[[Dominic Lobalu]], Lõuna-Sudaani päritolu Šveitsi jooksja (1998–) *[[Andrei Lobanov]], Eesti vitraažikunstnik (1962–) *[[Valeri Lobanovskõi]], ukraina jalgpallitreener (1939–2002) *[[Monteiro Lobato]], Brasiilia kirjanik (1882–1948) *[[Nikolai Lobatševski]], vene matemaatik (1792–1856) *[[Mareks Lobe]], eesti laulja ja koorijuht *[[Mira Lobe]], Austria kirjanik (1913–1995) *[[Tim Lobinger]], Saksamaa teivashüppaja (1972–2023) *[[Ahto Lobjakas]], eesti poliitikaanalüütik ja kolumnist (1970–) *[[Artur Lobjakas]], eesti sporditegelane (1898–1983) *[[Kai Lobjakas]], eesti disainiajaloolane (1975–) *[[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (1942–2026) *[[Porfirio Lobo Sosa]], Hondurase poliitik (1947–) *[[Svetlana Loboda]], Ukraina laulja (1982–) *[[Stanislav Lobotka]], slovaki jalgpallur (1994–) *[[Andrei Lobov]], Eesti ühiskonnategelane (1979–) *[[Mihhail Lobov]], Venemaa jurist (1971–) *[[Lobsang Sangay]], Tiibeti eksiilvalitsuse juht (1968–) ==Loc== *[[Manuel Locatelli]], itaalia jalgpallur (1998–) *[[Hans Loch]], saksa jurist ja Saksa DV riigitegelane (1898–1960) *[[Ryan Lochte]], USA ujuja (1984–) *[[Andrew Lock]], Austraalia alpinist (1961–) *[[Gerhard Lock]], saksa muusikateadlane ja helilooja (1978–) *[[Hans-Gunter Lock]], saksa helilooja (1974–) *[[John Locke]], inglise filosoof (1632–1704) *[[Maki Samantha Lockington]], Cooki saarte kergejõustiklane (1990–) *[[Heather Locklear]], USA filminäitleja (1961–) *[[Tom Lockyer]], Walesi jalgpallur (1994–) *[[Dans Ločmelis]], Läti jäähokimängija (2004–) *[[Locrinus]], brittide kuningas *[[Angel Locsin]], Filipiinide näitleja, fotomodell, moekunstnik ja filmiprodutsent (1985–) ==Lod== *[[Robin Lod]], Soome jalgpallur (1993–) *[[Christoph Lode]], saksa kirjanik (1977–) *[[Claus Lode]], Lõo mõisnik (1609–1672) *[[Gustav von Lode]], Eestimaa ajaloolane (1633–1705) *[[David Lodge]], Suurbritannia kirjanik ja kirjandusteadlane (1935–2025) *[[John Lodge]], inglise muusik (1943–2025) *[[Renan Lodi]], Brasiilia jalgpallur (1998–) *[[Todd Lodwick]], USA kahevõistleja (1976–) ==Loe== *[[Godeke von Loe]], Aluliina komtuur 16. sajandil *[[Loeff von Loe]], Pärnu komtuur 16. sajandil *[[Wolter von Loe (Tallinna komtuur)|Wolter von Loe]], Tallinna komtuur 15. sajandil *[[Wolter von Loe (Vindavi komtuur)|Wolter von Loe]], Vindavi komtuur 16. sajandil *[[Christopher Loeak]], Marshalli Saarte poliitik (1952–2025) *[[Sébastien Loeb]], prantsuse rallisõitja (1974–) *[[Friedrich Loeffler]], saksa bioloog (1852–1915) *[[Kelly Loeffler]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (1970–) *[[Rita Loel]], eesti ajakirjanik ja naiskodukaitsja (1966–2012) *[[Vello Loemaa]], Eesti sõjaväelane (1951–) *[[Georg Loeschcke]], saksa filoloog ja kunstiajaloolane (1852–1915) *[[Johann Loewe]], saksa helilooja, laulja ja dirigent (1796–1869) *[[Frederick Loewe]], USA helilooja (1901–1988) *[[Jocelyne Loewen]], Kanada näitleja (1976–) *[[Franz Loewinson-Lessing]], mineraloog (1861–1939) ==Lof== *[[Hugh Lofting]], briti kirjanik (1886–1947) *[[Elizabeth Loftus]], Ameerika kognitiivpsühholoog (1944–) *[[Ruben Loftus-Cheek]], Inglismaa jalgpallur (1996–) ==Log== *[[Dan Logan]], Briti muusik (1985–) *[[William Edmond Logan]], Kanada geoloog ja geoloogiline kartograaf (1798–1875) *[[Anže Logar]], Sloveenia poliitik (1976–) *[[Agnese Logina]], Läti kultuuriteadlane, filmikuraator ja kriitik, kultuuripoliitika ekspert ja poliitik (1990–) *[[Valeri Loginov]], Eesti poksija (1939–1978) *[[Irakli Logua]], Venemaa jalgpallur (1991–) ==Loh== *[[Lindsay Lohan]], USA näitleja ja laulja (1986–) *[[Maria Lohela]], Soome poliitik (1978–) *[[Elmar Lohk]], eesti arhitekt (1901–1963) *[[Hans Lohk]], eesti arst ja diplomaat (1867–1942) *[[Juhan Lohk]], eesti muusikapedagoog, haridustegelane ja tõlkija (1898–1971) *[[Johann Lohmüller]], Riia linna ametnik, diplomaat, usu-uuendaja ja kroonik (suri 1560) *[[Helmuth Lohner]], Austria näitleja ja teatridirektor (1933–2015) *[[Anne Loho]], eesti laulja (1982–) *[[Gunnar Loho]], eesti muusikaprodutsent (1955–) *[[Mason Lohrei]], USA jäähokimängija (2001–) *[[Hinrich Lohse]], Saksamaa riigitegelane (1896–1964) *[[Oiva Lohtander]], soome näitleja, lavastaja ja dramaturg (1942–) *[[Reet Lohuaru]], eesti õpetaja, rahvatantsupedagoog ja noorsooliikumise tegelane (1906–1974) *[[Salme Lohuaru]], eesti pianist (1919–2014) ==Loi== *[[Stefan Loibl]], saksa jäähokimängija (1996–) *[[Endel Loide]], eesti kirjanik (1900–1987) *[[Rein-Karl Loide]], eesti füüsik (1942–) *[[Elmar Loige]], eesti arst (1922–2003) *[[Andres Loigom]], eesti muusik (1961–) *[[Robert Loigom]], eesti trummar (1992–) *[[Villem Loigom]], eesti disainer ja ettevõtja (1965–) *[[Helgi Loik]], eesti tõlkija (1950–2024) *[[Meeme Loik]], eesti tee-ehitusinsener (1935–) *[[Ramon Loik]], eesti julgeolekuspetsialist (1977–) *[[Rein Loik]], Eesti majandustegelane ja poliitik (1950–) *[[Saima Loik]], eesti moekunstnik (1922–2011) *[[Tõnu Loik]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1875–1958) *[[Valerian Loik]], eesti maalikunstnik (1904–1986) *[[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja ja muusik (1945–2022) *[[Nathalie Loiseau]], Prantsusmaa kõrgkoolijuht, diplomaat ja poliitik (1964–) *[[Aleksander Loit]], eesti-rootsi ajaloolane (1925–2021) *[[Aleksander Loit (arstiteadlane)|Aleksander Loit]], eesti-vene arstiteadlane (1932–2012) *[[Arnold Loit]], Eesti sõjaväelane (1908–1942) *[[Erhard Loit]], eesti poksija ja poksitreener (1908–1982) *[[Erich Loit]], eest vioolamängija ja dirigent (1928–2012) *[[Karoliine Loit]], eesti vehkleja (2000–) *[[Mari Loit]], eesti kunstiteadlane ja muinsuskaitsja (1977–2016) *[[Meelis Loit]], eesti vehkleja (1971–) *[[Tõnis Loit]], eesti filosoof (1929–2006) *[[Uno Loit]], eesti näitleja (1925–1984) *[[Inger Haldis Løite]], Norra poliitik (1958–) *[[Sander Loite]], eesti muusik (1985–) *[[Tiia-Ester Loitme]], eesti koorijuht (1933–) *[[Maris Loitmets]], eesti keraamik (1986–) *[[Wolfgang Loitzl]], Austria suusahüppaja (sündinud 1980) *[[Freddy Loix]], Belgia rallisõitja (1970–) ==Lok== *[[Loke Siew Fook]], Malaisia poliitik (1977–) *[[Artur Lokk]], eesti maalikunstnik (1928–1996) *[[Eve Lokk]], eesti metallikunstnik (1935–2006) *[[Harald Lokk]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1941) *[[Lembe Lokk]] eesti päritolu Prantsuse muusik (1975–) *[[Meelis Lokk]], eesti fotograaf (1955–) *[[Osvald Lokk]], Eesti sõjaväelane (1906–1980) *[[Peeter Lokk]], eesti koorijuht, muusikaõpetaja ja organist (1927–2014) *[[Tiina Lokk]], Eesti filmindustegelane ja poliitik (1955–) *[[Vibeke Løkkeberg]], norra näitleja ja režissöör (1945–) *[[Morten Løkkegaard]], Taani ajakirjanik, kommunikatsioonikonsultant, endine telesaatejuht ja poliitik (1964–) *[[Külli Lokko]], eesti kultuurikorraldaja, pedagoog ja koorijuht (1957–) *[[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (1957–2022) *[[Helen Lokuta]], eesti metsosopran (1975–) *[[Gustav Lokotar]], eesti laskur (1899–1969) *[[Priit Lokutšievski]], eesti korvpallur (1972–2025) ==Lol== *[[Renate Loll]], saksa füüsik (1962–) *[[Gina Lollobrigida]], itaalia filminäitleja (1927–2023) ==Lom== *[[Alekhsandre Lomaia]], Gruusia poliitik ja diplomaat (1963–) *[[Kató Lomb]], ungari polüglott, tõlk ja tõlkija (1909–2003) *[[Marcelo Lomba]], Brasiilia jalgpallur (1986–) *[[Johan Lombak]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1897–1982) *[[Vilhelm Lombak]], Eesti NSV riigitegelane (1892–1973) *[[Claude Lombard]], Belgia laulja (1945–2021) *[[Dave Lombardo]], USA-Kuuba muusik (1965–) *[[Bjørn Lomborg]], taani politoloog (1965–) *[[Cesare Lombroso]], itaalia kriminoloog (1836–1909) *[[Henri Dupuy de Lôme]], prantsuse mereväeinsener (1816–1885) *[[Mihhail Lomonossov‎]], vene teadlane (1711–1765) *[[Karl Lomp]], eesti laskur (1899–1941) *[[Maian Lomp]], eesti laulja (2000–) *[[Priit Lomp]], Eesti poliitik (1984–) *[[Signe Lomp]], eesti lavastuskunstnik (1969–) *[[Timo Lomp]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Bohumír Lomský]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1914–1982) *[[Mikheil Lomtadze]], gruusia päritolu rahvusvaheline ettevõtja (1975–) ==Lon== *[[Lon Nol]], Kambodža poliitik ja sõjaväelane (1913–1985) *[[Peeter Lond]], eesti bridžimängija (1942–) *[[Pavel Londak]], Eesti jalgpallur (1980–) *[[Peeter Londo]], Eesti poliitik ja tööline (1879–1947) *[[Fritz London]], juudi päritolu Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide füüsik (1900–1954) *[[Jack London]], USA kirjanik (1876–1916) *[[Jack London (kergejõustiklane)|Jack London]], Briti jooksja (1905–1966) *[[Jack London (poksija)|Jack London]], inglise poksija (1913–1963) *[[Jack London (ettevõtja)|Jack London]], USA sõjaväelane ja ettevõtja (1937–2021) *[[Bernard Lonergan]], Kanada filosoof ja teoloog (1904–1984) *[[Loretta Long]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1940–) *[[Shane Long]], iiri jalgpallur (1987–) *[[Marianna Longa]], itaalia suusataja (1979–) *[[Baldassare Longhena]], itaalia arhitekt (1598–1682) *[[Luigi Longo]], Itaalia poliitik (1900–1980) *[[Christen Sørensen Longomontanus]], taani astronoom (1562–1647) *[[Eva Longoria]], USA filminäitleja (1975–) *[[Longos]], vanakreeka kirjanik *[[Michael Longfellow]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1994–) *[[Rjurik Lonin]], vepsa koduloo-uurija, rahvaluulekoguja ja kirjanik (1930–2009) *[[Sean Longstaff]], inglise jalgpallur (1997–) *[[Paavo Lonkila]], soome murdmaasuusataja (1923–2017) *[[Inge Lønning]], norra teoloog ja poliitik (1938–) *[[Baldwin Lonsdale]], Vanuatu poliitik ja vaimulik (1950–2017) *[[Michael Lonsdale]], inglise-prantsuse päritolu filminäitleja (1931–2020) ==Loo== *[[Katrin Loo]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Kirile Loo]], eesti laulja (1960–2025) *[[Laine Loo]], eesti arst (1920–2018) *[[Martin Loo]], eesti jalgrattur (1988–) *[[Raine Loo]], eesti näitleja (1945–2020) *[[Rudolf Loo]], eesti maadleja (1902–1983) *[[Verner Loo]], eesti balletitantsija (1932–1997) *[[Ida Loo-Talvari]], eesti laulja (1901–1997) *[[Johannes Looaru]], eesti maadleja ja treener (1907–1995) *[[Håkan Loob]], Rootsi jäähokimängija (1960–) *[[Oliver Loode]], eesti ettevõtja ja soome-ugri liikumise aktivist (1974–) *[[Leopold Loodus]], Eesti sõjaväelane (1911–1967) *[[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (1937–2022) *[[Rein Loodus]], eesti kunstiteadlane (1931–2024) *[[Tarmo Loodus]], eesti poliitik (1958–) *[[Alvar Loog]], eesti teatri- ja kultuurikriitik (1975–) *[[Andrus Loog]], eesti arst (1963–) *[[Mart Loog]], eesti molekulaarbioloog *[[Priit Loog]], eesti näitleja (1984–) *[[Arnold Looga]], eesti muusik (1974–) *[[Robert Looga]], eesti arstiteadlane (1921–2015) *[[Siimu Loogma]], Eesti poliitik (1947–2011) *[[Georg Loogna]], eesti arstiteadlane (1914–2009) *[[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (1930–2022) *[[Vello Loogna]], eesti puhkpilliorkestrite dirigent (1940–2026) *[[Kairi Look]], eesti lastekirjanik (1983–) *[[Ademola Lookman]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Kalle Loona]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1947–2021) *[[Niini Loona]], eesti laulja ja näitleja (1903–1992) *[[Ele Loonde]], eesti muuseumitöötaja, ajakirjanik ja kommunikatsioonispetsialist (1997–) *[[Eero Loone]], eesti filosoof (1935–) *[[Leida Loone]], eesti ajaloolane (1911–1969) *[[Leiki Loone]], eesti matemaatik (1944) *[[Nigolas Loone]], eesti ajaloolane (1907–1937) *[[Oudekki Loone]], eesti politoloog ja režissöör (1979–) *[[Piret Loone]], eesti jurist USA-s (1973–) *[[Sander Loones]], Belga poliitik (1979–) *[[Ulvi Loonurm]], Eesti jurist, kohtunik (1956–) *[[Uno Loop]], eesti laulja (1930–2021) *[[Kristjan Looper]], eesti kommunist (sündis 1896) *[[Anatoli Loopman]], eestlasest vene filoloog (1905–1973) *[[August Loopmann]], eesti hüdroloog (1927–2001) *[[Viljar Loor]], eesti võrkpallur (1953–2011) *[[Grigori Loorand]], Eesti poksija (1915–1977) *[[Gustav Loorberg]], eesti põllumees (1853–1937) *[[Aleksander Looring]], eesti ajaloolane ja jurist (1910–1942) *[[Lilian Looring]], eesti baleriin ja tantsupedagoog (1899–1963) *[[Altmar Looris]], eesti teatrijuht ja nukulavastaja (1952–) *[[Linnar Looris]], eesti balletilavastaja ja endine balletitantsija (1981–) *[[Arnold Loorits]], eesti maadleja (1931–1986) *[[Arvo Loorits]], eesti jalgrattur, suusataja, sõudja ja sporditegelane (1948–) *[[Eerik Loorits]], Eesti sõjaväelane (1903–1991) *[[Kristjan Loorits]], eesti filosoof *[[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (1944–2026) *[[Neeme Loorits]], eesti orienteeruja ja rogainija (1968–) *[[Oskar Loorits]], eesti rahvaluuleteadlane (1900–1961) *[[Timo Loorits]], eesti sõudja (1974–) *[[Venno Loosaar]], eesti näitleja (1968–) *[[Jaagup Loosalu]], Eesti kirjastaja, ajakirjanik, põllumajandusteadlane ja poliitik (1898–1996) *[[Paavo Loosberg]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (1919–2015) *[[Jüri Loosme]], Eesti poliitik ja omavalitsustegelane (1887–1983) *[[Heiki Loot]], eesti jurist (1971–) *[[Joonas Loot]], Eesti sõjaväelane ja riigikaitsetegelane (1876–1942) *[[Johannes Loots]], hollandi kartograaf (suri 1726) *[[Ernst Lootsma]], eesti vaimulik (1908–1991) *[[Cornelia Lootsmann]], eesti harfist (1978–) *[[Värner Lootsmann]], Eesti poliitik (1945–) *[[Kersti Lootus]], eesti maastikuarhitekt (1953–) *[[Avo-Himm Looveer]], eesti arhitekt (1941–Tallinn) *[[Lia Looveer]], eestluse edendaja Austraalias (1920–2006) *[[Eduard Loovere]], Eesti politseinik (1884–1942) *[[Jüri Looväli]], Eesti poliitik (1897–1963) ==Lop== *[[Liina Loper]], eesti graafik ja tätoveerija (1987–) *[[Anthony Lopes]], portugali jalgpallur (1990–) *[[Éverton Lopes]], Brasiilia poksija (1988–) *[[José Azeredo Lopes]], Portugali õigusteadlane ja poliitik (1961–) *[[Wagner Lopes]], Brasiilia päritolu Jaapani endine jalgpallur (1969–) *[[Álex López]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Diego López]], Hispaania jalgpallur (1981–) *[[Eric Lopez]], USA näitleja (1978–) *[[Héctor López]], Mehhiko poksija (1967–2011) *[[Javi López]], hispaania jalgpallur (1986–) *[[Jennifer Lopez]], USA laulja ja näitleja (1969–) *[[José María López]], Argentina vormelisõitja (1983–) *[[Pau López]], hispaania jalgpallur (1994–) *[[Patxi López]], baski päritolu Hispaania poliitik (1959–) *[[Amalia López Cabrera]], hispaania dagerrotüpist ja kutseline fotograaf (1837–1899) *[[Hugo López-Gatell Ramírez]], Mehhiko epidemioloog, õppejõud ja riigiametnik (1969–) *[[Andrés Manuel López Obrador]], Mehhiko poliitik (1953–) *[[Sandro Lopopolo]], itaalia poksija (1939–2014) *[[Margus Lopp]], eesti keemik (1949–) *[[Neeme Lopp]], eesti kirjandusteadlane (1980–) *[[Paul Loppenowe]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik (1826–1901) *[[Siimo Lopsik]], eesti õpetaja ja poliitik (1977–) *[[Aleksei Lopuhhin]], Venemaa Keisririigi poliitik (1864–1928) *[[Dominik Lopuhhin]], Eesti laskesuusataja (2008–) *[[Jevdokija Lopuhhina]], Vene tsaarinna (suri 1731) *[[Natalja Lopuhhina]], baltisaksa päritolu Venemaa keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna õukonna riigidaam (1699–1763) *[[Gennadi Lopõrev]], Venemaa Föderaalse Julgestusteenistuse töötaja (1954–2023) ==Lor== *[[Jhilmar Lora]], Peruu jalgpallur (2000–) *[[Federico García Lorca]], hispaania näitekirjanik ja luuletaja (1898–1936) *[[Jon Lord]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (1941–) *[[Lorde]], Uus-Meremaa laulja ja laulukirjutaja (1996–) *[[Audre Lorde]], Ameerika Ühendriikide luuletaja, romaanikirjanik, feminist ja aktivist (1934–1992) *[[Otar Lordkipanidze]], gruusia arheoloog (1930–2002) *[[Loreen]], Rootsi laulja (1983–) *[[Sophia Loren]], itaalia näitleja (1934–) *[[Viktors Lorencs]], läti näitleja ja stsenarist (1927–1992) *[[Chris Lorenz]], hollandi ajaloolane *[[Jürgen Lorenz]], Eesti jalgpallur (1993–) *[[Konrad Lorenz]], Austria zooloog ja etoloog (1903–1989) *[[Delfin Lorenzana]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik (1948–) *[[Ambrogio Lorenzetti]], itaalia kunstnik (suri 1348) *[[Jorge Lorenzo]], Hispaania endine Mootorrataste Grand Prix' võidusõitja (1987–) *[[Néstor Lorenzo]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1966–) *[[Caspar Franz Lorenzsonn]], tõlkija, ajakirjanik, köster ja eesti kirjanik (1811–1880) *[[Avo Lorents]], eesti ajakirjanik, tõlkija ja sporditegelane (1929–1986) *[[Diana Lorents]], eesti suhtekorraldaja, televisioonidiktor ja -saatejuht *[[Peeter Lorents]], Eesti matemaatik ja poliitik (1951–) *[[Hendrik Lorentz]], hollandi füüsik (1853–1928) *[[Iny Lorentz]], saksa kirjanik (1949–) *[[Annemarie Lorentzen]], norra poliitik (1921–2008) *[[Ingeborg Lorentzen]] (1957–) *[[Haakon Lorentzen]] (1954–) *[[Ragnhild Lorentzen (Norra printsess)]], Norra printsess (1930–2012) *[[Ragnhild Lorentzen]], Norra printsessi tütar (1968–) *[[Woldemar August Lorentzen]], Eesti vaimulik (1875–1917) *[[Erhard Loretan]], Šveitsi alpinist (1959–2011) *[[Robertino Loreti]], itaalia laulja (1947–) *[[Peter Lorre]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja -lavastaja (1904–1964) *[[Albert Lortzing]], saksa helilooja (1801–1851) *[[Johannes Lorup]], eesti klaasitööstur (1901–1943) ==Los== *[[Iker Losada]], Hispaania jalgpallur (2001–) *[[Ira Losco]], Malta laulja (1981–) *[[Hillar Loskit]], eesti poksija (1932–1974) *[[Juhan Loskit]], eesti keemik (1889–1951) *[[Pavel Loskutov]], Eesti kergejõustiklane (maratonijooksja) (1969–) *[[Aleksejs Loskutovs]], Läti jurist ja poliitik (1962–) *[[Pál Losonczi]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1919–2005) *[[Aleksei Lossev]], vene filosoof ja filoloog (1893–1988) *[[Eduard Friedrich Lossius]], Eesti vaimulik (1811–1870) *[[Johannes Lossius]], baltisaksa ajaloolane ja raamatukoguhoidja (1842–1882) *[[Nikolai Losski]], vene filosoof (1870–1965) *[[Arthur Lossmann]], Eesti sõjaväelane (1877–1972) *[[Eerik Lossmann]], eesti tehnikateadlane (1964–) *[[Jüri Lossmann]], eesti jooksja (1891–1984) *[[Joanna Lossow]], poola katoliku nunn (1908–2005) *[[Piotr Łossowski]], poola ajaloolane (1925–2025) ==Loz== *[[Anthony Lozano]], Hondurase jalgpallur (1993–) *[[Hirving Lozano]], Mehhiko jalgpallur (1995–) *[[Rafael Lozano]], Hispaania poksija (1970–) *[[Vlatko Lozanoski]], Makedoonia laulja (1985–) *[[Stasys Lozoraitis]], Leedu poliitik ja diplomaat (1898–1983) ==Lot== *[[Lotta Lotass]], rootsi kirjanik ja kirjandusteadlane (1964–) *[[Emil Loteanu]], Moldova filmilavastaja (1936–2003) *[[Susanne Lothar]], saksa filminäitleja (1960–2012) *[[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]], Frangi keiser *[[Lothar II (Lotring)|Lothar II]], Lotharingia ehk Lotringi kuningas *[[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar III]], Saksa-Rooma keiser *[[Pierre Loti]], prantsuse kirjanik (1850–1925) *[[Sami Lotila]], soome ajakirjanik (1965–) *[[Michel Lotito]], prantsuse meelelahutaja (1950–2007) *[[Alfred James Lotka]], Ameerika Ühendriikide biofüüsik (1880–1949) *[[Aleksei Lotman]], eesti bioloog (1960–) *[[Elen Lotman]], eesti filmioperaator (1981–) *[[Helena Lotman]], eesti näitleja (1991–) *[[Juri Lotman]], Eesti semiootik (1922–1993) *[[Kaja Lotman]], Eesti zooloog ja looduskaitsetegelane (1960–) *[[Lidija Lotman]], vene kirjandusteadlane (1917–2011) *[[Maria-Kristiina Lotman]], eesti klassikaline filoloog (1974–) *[[Mihhail Lotman]], eesti kirjandusteadlane ja semiootik (1952–) *[[Piret Lotman]], eesti raamatukogutegelane ja ajaloolane (1950–) *[[Rebekka Lotman]], eesti kirjandusteadlane, toimetaja, ajakirjanik ja tõlkija (1978–) *[[Silvia Lotman]], Eesti bioloog ja looduskaitsetegelane (1980–) *[[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur (1998–) *[[Hermann Lotze]], saksa filosoof, loogik, psühholoog ja semiootik (1817–1881) *[[Alexander Lott]], eesti õigusteadlane (1987–) *[[Asta Lott]], eesti näitleja (1927–1979) *[[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1930–2024) *[[Raivo Lott]], eesti ajakirjanik (1957–) *[[Salme Lott]], eesti näitleja (1911–1994) *[[Toomas Lott]], eesti filosoof (1979–) *[[Lorenzo Lotto]], Põhja-Itaalia maalikunstnik (umbes 1480 – 1556) ==Lou== *[[Henry Loubscher]], Lõuna-Aafrika endine poksija (1936–) *[[Matti Louekoski]], soome poliitik ja pankur (1941–) *[[Lori Loughlin]], USA näitleja (1964–) *[[Aku Louhimies]], soome filmilavastaja ja stsenarist (1968–) *[[Cambridge'i prints Louis|Louis]], Cambridge'i prints (2018–) *[[Louis II (Lääne-Frangi kuningas)|Louis II]], Lääne-Frangi kuningas *[[Louis II (Monaco)|Louis II]], Monaco vürst (1870–1949) *[[Louis III (Lääne-Frangi kuningas)|Louis III]], Lääne-Frangi kuningas *[[Louis III Pime]], Alam-Burgundia kuningas ja Frangi keiser *[[Louis IV]], Lääne-Frangi kuningas (920–954) *[[Louis V]], Prantsusmaa (Lääne-Frangi) kuningas (suri 987) *[[Louis VII]], Prantsusmaa kuningas (1120–1180) *[[Louis VIII]], Prantsusmaa kuningas (1187–1226) *[[Louis IX]], Prantsusmaa kuningas (1214–1270) *[[Louis X]], Prantsusmaa ja Navarra kuningas (1289–1316) *[[Louis XI]], Prantsusmaa kuningas (1423–1483) *[[Louis XII]], Prantsusmaa kuningas (1462–1515) *[[Louis XIII]], Prantsusmaa kuningas *[[Louis XIV]], Prantsusmaa kuningas (1638–1715) *[[Louis XV]], Prantsusmaa kuningas (1710–1774) *[[Louis XVI]], Prantsusmaa ja Navarra kuningas (1754–1793) *[[Louis XVIII]], Prantsusmaa kuningas (1755–1824) *[[Louis Napoléon]], Bonaparte'i dünastia pea (1914–1997) *[[Édouard Louis]], prantsuse kirjanik ja sotsioloog (1992–) *[[Spyrídon Loúis]], kreeka kergejõustiklane (1873–1940) *[[Julia Louis-Dreyfus]], USA näitleja (1961–) *[[Louis-Philippe I]], Prantsusmaa kuningas (1773–1850) *[[printsess Louise, Argylli hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1848–1939) *[[Louise, kuninglik printsess, Fife'i hertsoginna]] (1867–1931) *[[Wessexi printsess Louise]], Briti kuningliku perekonna liige (1963–) *[[Louise Charlotte]], Taani printsess, Hessen-Kasseli maakrahvinna (1789–1864) *[[Pearlette Louisy]], Saint Lucia õpetaja ja haridustegelane (1946–) *[[Mamadou Lamine Loum]], Senegali poliitik (1952–) *[[João Lourenço]], Angola poliitik (1954–) *[[Jack R. Lousma]], USA astronaut (1936–) *[[Imran Louza]], Maroko jalgpallur (1999–) ==Lov== *[[Irén Lovász]], ungari laulja ja etnograaf (1961–) *[[Demi Lovato]], USA laulja ja näitleja (1992–) *[[Courtney Love]], USA muusik ja näitleja (1964–) *[[Faizon Love]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–) *[[Kevin Love]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1988–) *[[Howard Phillips Lovecraft]], Ameerika Ühendriikide õudusulmekirjanik (1890–1937) *[[Cecilie Løveid]], norra kirjanik (1951–) *[[Arthur Lovejoy]], ameerika ajaloolane (1873–1962) *[[Ada Lovelace]], inglise programmeerija (1815–1852) *[[Alberto Lovell]], Argentina poksija (1912–1966) *[[Bernard Lovell]], inglise astronoom (1913–2012) *[[Guillermo Lovell]], Argentina poksija (1918–1967) *[[Jim Lovell]], USA astronaut (1928–2025) *[[Santiago Lovell]], Argentina poksija (1942–2002) *[[Tom Lovell]], USA maalikunstnik ja illustraator (1909–1997) *[[Jack Lovelock]], Uus-Meremaa jooksja (1910–1949) *[[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik ja aimekirjanik (1919–2022) *[[Richard Lovett]], inglise teadlane (1692–1780) *[[Jon Lovitz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1957–) *[[Alfonso Lovo Cordero]], Nicaragua poliitik (1927–2018) *[[Dejan Lovren]], Horvaatia jalgpallur (1989–) ==Low== *[[Edward Lowassa]], Tansaania poliitik (1953–2024) *[[Jonathan Lowe]], Briti filosoof (1950–2014) *[[Keith Lowe]], Suurbritannia kirjanik ja ajaloolane (1970–) *[[Adam Lowry]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Shane Lowry]], Austraalia jalgpallur (1989–) *[[Matthew Lowton]], inglise jalgpallur (1989–) ==Loy== *[[Samuel Loyd]], USA mõistatustekoostaja (1841–1911) *[[Ignatius Loyola]], jesuiitide ordu rajaja (1491–1556) *[[Philippe Loys de Chéseaux]], Šveitsi astronoom (1718–1751) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Lo, Biograafiad]] psc2yayin1cyx5y16nt1tvqcl9ggg7y Leopard 1 0 476658 7231404 7227153 2026-09-09T17:28:00Z Hannesvalk 176021 /* Praegused kasutajad */ 7231404 wikitext text/x-wiki {{Tankid | tanki nimi=Leopard 1 | pilt=[[Pilt:Leopard C2 MBT, RMC, CFB Kingston, 1.jpg|275px]] | tehnilised andmed=Leopard 1 tehnilised andmed | pikkus= koos suurtükiga 9,53 m <br>suurtükita 6,86 | laius= 9,54 | kõrgus= 3,37 | kaal= 40 | kiirus= ???<br>maanteel (oleneb mudelist) 60–70 | käiguvaru= 600 | suurtükk= 105 mm | kuulipildujad= tanki kuulipilduja 7,62 mm (1250 padrunit) | soomus= reaktiivne segasoomus [[ERAWA]], kuni 400 | mootor= 70mm | mootori võimsus= | meeskond= 4 }} '''Leopard 1''' on [[Saksamaa]]l projekteeritud ja toodetud [[lahingutank]]. Leopard 1 tankid võeti kasutusele 1965. aastal. Alates 1990. aastast on Leopard 1 tähtsus Euroopa maade vägedes järjepanu vähenenud ning tema rolli on üle võtnud [[Leopard 2]]. == Ajalugu == === Ukraina === 2024. aasta septembris näitas [[Ukraina maavägi|Ukraina maaväe]] 5. tankibrigaad oma relvastuses olevaid lisasoomusega Leopard 1-e eksemplare.<ref>[https://mil.in.ua/en/news/ukrainian-5th-tank-brigade-gets-leopard-1-tanks-with-added-armor/ Ukrainian 5th Tank Brigade Gets Leopard 1 Tanks with Added Armor] (15.09.2024)</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120335549/liiga-habras-kas-ukrainlastel-onnestub-teha-soja-koige-apumast-tankist-korralikku-voitlusmasinat |title=„Liiga habras.“ Kas ukrainlastel õnnestub teha sõja kõige äpumast tankist korralikku võitlusmasinat? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-11-11 |access-date=2024-11-11 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> == Kasutajad == === Praegused kasutajad === *{{Pisilipp|Austraalia}} *{{Pisilipp|Brasiilia}} *{{Pisilipp|Ecuador}} *{{Pisilipp|Kreeka}} *{{Pisilipp|Tšiili}} *{{Pisilipp|Türgi}} *{{Pisilipp|Ukraina}}<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/desyat-danskyh-leopard-1-vzhe-v-ukrayini/ Десять данських Leopard 1 вже в Україні] (vaadatud: 08.09.2023)</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120609476/ukrainlased-jutlustavad-maailmale-tankide-aja-loppu-kuid-plaanivad-moderniseerida-igivanu-tanke-miks |title=Ukrainlased jutlustavad maailmale tankide aja lõppu, kuid plaanivad moderniseerida igivanu tanke. Miks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2026-09-09 |access-date=2026-09-09 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}</ref> == Viited == {{viited}} {{Itaalia soomustehnika PTM}} {{Saksamaa soomustehnika PTM}} [[Kategooria:Saksa tankid]] tq1llbt61b63nz29yy9m9w2bhfqeqdd Johannes Fuks 0 477294 7231339 7230607 2026-09-09T14:15:41Z Helveh 149459 Korp! Sakala liige. 7231339 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib arhitektist; poliitiku kohta vaata artiklit [[Johannes Fuks (poliitik)]]}} '''Johannes Fuks''' ([[26. juuni]] ([[vkj]] 13. juuni) [[1901]] [[Põltsamaa]] – [[23. veebruar]] [[1978]] [[Viljandi]])<ref>[https://web.archive.org/web/20171001213242/http://www.sirp.ee/archive/2001/25.05.01/Varia/varia1-1.html Kalender] Sirp, 25. mai 2001</ref> oli eesti [[arhitekt]]. Ta sündis kaupmehe perekonnas. Õppis Viljandi Kaubanduskoolis, aastatel 1916–1917 [[Petrograd]]is reaalkoolis, 1918–1921 [[Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasium]]is, 1921–1922 [[Tartu Ülikool]]i matemaatikateaduskonnas ja [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] ning 1922–1925 arhitektuuri [[Danzigi Tehnikaülikool]]is.<ref name="e21"/> [[Korporatsioon Sakala]] liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kogume pärandit! |url=https://sakala.ee/kogume-p%C3%A4randit |vaadatud=9. septembril 2026 |väljaanne=sakala.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=EFA.215.1.18181 |url=https://www.meediateek.ee/photo/view?id=864201 |vaadatud=9. september 2026 |väljaanne=meediateek.ee}}</ref> Ta osales [[Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Aastatel 1925–1926 töötas ta Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi joonistusõpetajana, 1926–1937 tegutses Viljandis vabakutselisena ning 1938–1941 Tallinna ettevõttes Ehitaja [[Ehituskonstruktor|konstruktori]] ja arhitektina. 1942. aastast elas ta taas Viljandis, oli aastatel 1942–1944 Viljandi Kinnisvara Seltsi korteriremonditööde juhataja ning juhtis aastatel 1944–1951 Viljandi Viljandi Peaarhitekti Valitsuse projekteerimistööd. Aastatel 1951–1965 oli ta [[Eesti Projekt]]i Tartu osakonna ja 1966–1977 Viljandi rajooni ehitus- ja arhitektuuriosakonna arhitekt.<ref name="e21"/> Johanne Fuks suri 1978. aastal Viljandis ja maeti [[Paistu kalmistu]]le.<ref name="e21"/> ==Arhitektitöid== [[Pilt:Sakala Keskus.JPG|pisi|1952. aastal valmis Fuksi projekti järgi ehitatud [[Viljandi Kultuurimaja]]]] Fuksi projekteeritud hooneid ja rajatisi: * [[Viljandi kultuurimaja]] * [[Viljandi raekoda]] * [[Varese sild]] * [[Nemwaltzi villa]] * [[Rosenbergi villa]] * [[Villa Eichen]] *[[Paistu rahvamaja|Paistu Rahvamaja]] *Dr. Reimanni elamu Paistus *F. R. Kreutzwaldi 16 individuaalelamu Tartus *Neumanni elamu Paistus (ehitamata) Fuksi Viljandi majade projekte säilitatakse [[Viljandi Muuseum]]is. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[[Heiki Raudla]]. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 258</ref> }} {{JÄRJESTA:Fuks, Johannes}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Viljandi maakonna arhitektid]] [[Kategooria:Viljandi Maagümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Paistu kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1978]] e5i7izmoj84rx2nr7hntbd2u98h2g14 7231354 7231339 2026-09-09T14:41:50Z Helveh 149459 Parem viide. 7231354 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib arhitektist; poliitiku kohta vaata artiklit [[Johannes Fuks (poliitik)]]}} '''Johannes Fuks''' ([[26. juuni]] ([[vkj]] 13. juuni) [[1901]] [[Põltsamaa]] – [[23. veebruar]] [[1978]] [[Viljandi]])<ref>[https://web.archive.org/web/20171001213242/http://www.sirp.ee/archive/2001/25.05.01/Varia/varia1-1.html Kalender] Sirp, 25. mai 2001</ref> oli eesti [[arhitekt]]. Ta sündis kaupmehe perekonnas. Õppis Viljandi Kaubanduskoolis, aastatel 1916–1917 [[Petrograd]]is reaalkoolis, 1918–1921 [[Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasium]]is, 1921–1922 [[Tartu Ülikool]]i matemaatikateaduskonnas ja [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] ning 1922–1925 arhitektuuri [[Danzigi Tehnikaülikool]]is.<ref name="e21"/> [[Korporatsioon Sakala]] liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Album Academicum 1802-1944 |url=https://aa.klmr.ee/person/18643 |vaadatud=9. septembril 2026 |väljaanne=}}</ref> Ta osales [[Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Aastatel 1925–1926 töötas ta Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi joonistusõpetajana, 1926–1937 tegutses Viljandis vabakutselisena ning 1938–1941 Tallinna ettevõttes Ehitaja [[Ehituskonstruktor|konstruktori]] ja arhitektina. 1942. aastast elas ta taas Viljandis, oli aastatel 1942–1944 Viljandi Kinnisvara Seltsi korteriremonditööde juhataja ning juhtis aastatel 1944–1951 Viljandi Viljandi Peaarhitekti Valitsuse projekteerimistööd. Aastatel 1951–1965 oli ta [[Eesti Projekt]]i Tartu osakonna ja 1966–1977 Viljandi rajooni ehitus- ja arhitektuuriosakonna arhitekt.<ref name="e21"/> Johanne Fuks suri 1978. aastal Viljandis ja maeti [[Paistu kalmistu]]le.<ref name="e21"/> ==Arhitektitöid== [[Pilt:Sakala Keskus.JPG|pisi|1952. aastal valmis Fuksi projekti järgi ehitatud [[Viljandi Kultuurimaja]]]] Fuksi projekteeritud hooneid ja rajatisi: * [[Viljandi kultuurimaja]] * [[Viljandi raekoda]] * [[Varese sild]] * [[Nemwaltzi villa]] * [[Rosenbergi villa]] * [[Villa Eichen]] *[[Paistu rahvamaja|Paistu Rahvamaja]] *Dr. Reimanni elamu Paistus *F. R. Kreutzwaldi 16 individuaalelamu Tartus *Neumanni elamu Paistus (ehitamata) Fuksi Viljandi majade projekte säilitatakse [[Viljandi Muuseum]]is. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">[[Heiki Raudla]]. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 258</ref> }} {{JÄRJESTA:Fuks, Johannes}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Viljandi maakonna arhitektid]] [[Kategooria:Viljandi Maagümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Paistu kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1978]] t7e6047ltjg7j33dul4h2ic1dpf1zr7 Lääne-Nigula vald 0 483350 7231679 7202655 2026-09-10T09:38:48Z ~2026-41884-88 234224 Valla kodulehe aadressi parandamine, link ei töötanud. 7231679 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib praegusest vallast; varasema valla kohta vaata artiklit [[Lääne-Nigula vald (2013–2017)]]}} {{EestiVald | nimi = Lääne-Nigula vald | lipp =Lääne-Nigula valla lipp.svg | lipu_link = [[Lääne-Nigula valla lipp]] | vapp = Lääne-Nigula valla vapp.svg | vapi_link = [[Lääne-Nigula valla vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = [[Taebla]] | kaart = Eesti Lääne-Nigula vald 2017.svg | osm = pind }} '''Lääne-Nigula vald''' on [[kohaliku omavalitsuse üksus]] Eestis [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]]. 2016. aastal sõlmisid [[Kullamaa vald|Kullamaa]], [[Lääne-Nigula vald (2013–2017)|Lääne-Nigula]], [[Martna vald|Martna]], [[Noarootsi vald|Noarootsi]] ja [[Nõva vald]] ühinemislepingu.<ref name="ühinemisleping" /> Lääne-Nigula vald moodustus 2017. aastal [[Eesti omavalitsuste haldusreform|omavalitsuste haldusreformi]] käigus, kui jõustus nimetatud valdade ühinemine. 2021. aastal moodustati osavallad ka varem ühinenud piirkondadesse – Taeblasse, Paliverre, Ristile ja Orule – tekkis kaheksa osavallaga Lääne-Nigula vald. == Asustusjaotus == Vallas on kolm alevikku ja 115 küla. Alevikud: [[Palivere]], [[Risti]], [[Taebla]] Külad: [[Allikmaa]], [[Allikotsa]], [[Auaste küla|Auaste]], [[Aulepa]], [[Dirhami]], [[Ehmja]], [[Einbi]], [[Elbiku]], [[Enivere]], [[Hara (Lääne-Nigula)|Hara]], [[Hindaste]], [[Hosby (Lääne-Nigula)|Hosby]], [[Höbringi]], [[Ingküla]], [[Jaakna]], [[Jalukse]], [[Jõesse]], [[Jõgisoo (Lääne-Nigula)|Jõgisoo]], [[Kaare]], [[Kaasiku (Lääne-Nigula)|Kaasiku]], [[Kabeli (Lääne-Nigula)|Kabeli]], [[Kadarpiku]], [[Kalju (Lääne-Nigula)|Kalju]], [[Kasari]], [[Kastja]], [[Kedre]], [[Keedika]], [[Keravere]], [[Keskküla (Lääne-Nigula)|Keskküla]], [[Keskvere (Lääne-Nigula)|Keskvere]], [[Kesu (Lääne-Nigula)|Kesu]], [[Kirimäe]], [[Kirna (Lääne-Nigula)|Kirna]], [[Koela]], [[Kokre]], [[Koluvere (Lääne-Nigula)|Koluvere]], [[Kudani]], [[Kuijõe]], [[Kuke (Lääne-Nigula)|Kuke]], [[Kullamaa]], [[Kullametsa]], [[Kuluse]], [[Kurevere (Lääne-Nigula)|Kurevere]], [[Kärbla]], [[Laiküla]], [[Leediküla]], [[Leila]], [[Lemmikküla]], [[Liivaküla (Lääne-Nigula)|Liivaküla]], [[Liivi]], [[Linnamäe (Lääne-Nigula)|Linnamäe]], [[Luigu]], [[Martna]], [[Mõisaküla (Lääne-Nigula)|Mõisaküla]], [[Mõrdu]], [[Männiku (Lääne-Nigula)|Männiku]], [[Nigula (Lääne-Nigula)|Nigula]], [[Nihka]], [[Niibi]], [[Niinja]], [[Nõmme (Lääne-Nigula)|Nõmme]], [[Nõmmemaa]], [[Nõva]], [[Ohtla]], [[Oonga]], [[Oru (Lääne-Nigula)|Oru]], [[Osmussaare]], [[Paslepa]], [[Peraküla (Lääne-Nigula)|Peraküla]], [[Piirsalu]], [[Putkaste (Lääne-Nigula)|Putkaste]], [[Pälli]], [[Päri (Lääne-Nigula)|Päri]], [[Pürksi]], [[Rannajõe]], [[Rannaküla (Lääne-Nigula)|Rannaküla]], [[Rehemäe]], [[Riguldi]], [[Rooslepa]], [[Rõude]], [[Rõuma]], [[Saare (Lääne-Nigula)|Saare]], [[Salajõe]], [[Saunja (Lääne-Nigula)|Saunja]], [[Seljaküla]], [[Silla (Lääne-Nigula)|Silla]], [[Soolu]], [[Soo-otsa]], [[Spithami]], [[Sutlepa]], [[Suure-Lähtru]], [[Suur-Nõmmküla]], [[Tagavere (Lääne-Nigula)|Tagavere]], [[Tahu]], [[Tammiku (Lääne-Nigula)|Tammiku]], [[Telise]], [[Tuka]], [[Tuksi]], [[Turvalepa]], [[Tusari]], [[Ubasalu]], [[Uugla]], [[Uusküla (Lääne-Nigula)|Uusküla]], [[Vaisi]], [[Vanaküla (Gambyn)]], [[Vanaküla (Lääne-Nigula)|Vanaküla]], [[Variku]], [[Vedra]], [[Vidruka]], [[Võntküla]], [[Väike-Lähtru]], [[Väike-Nõmmküla]], [[Väänla]], [[Österby]], [[Üdruma]] == Valla valitsemine == Lääne-Nigula Vallavolikogu on valimisõiguslike vallakodanike poolt valitud kõrgeim võimuorgan vallas. Volikogu esimees on Sven Köster, vallavanem on Janno Randmaa. Vallas on kaheksa osavalda, iga osavalla elanike esinduskoguks on osavallakogu. Osavallakogude moodustamise alused, pädevus ja töökorraldus Lääne-Nigula vallas on sätestatud valla põhimääruses. Osavalla tegevuse korraldamiseks ning kodanikulähedaste teenuste tagamiseks on valla ametiasutusteks osavallavalitsused, mida juhivad osavallavanemad. == Vallavalitsus, teeninduskeskused ja osavallavalitsused == [[Fail:Osmussaare pank 2017 07 03.jpg|pisi|Osmussaare pankrannik]] [[Fail:Põõsaspea neem, Osmussaar.jpg|pisi|Põõsaspea neem]] [[Fail:Marimetsa bog.jpg|pisi|Marimetsa matkarada]] [[Fail:Dirhami sadam 2015.jpg|pisi|Dirhami sadam]] Lääne-Nigula Vallavalitsus asub Taebla alevikus Haapsalu mnt 6. Vallavalitsuse teeninduskeskused: * Kullamaa osavald - Kullamaa küla, vallamaja * Martna osavald - Martna küla, vallamaja * Noarootsi osavald - Pürksi küla, Pürksi keskus 9 * Nõva osavald - Nõva küla, Kooli * Oru osavald - Linnamäe küla, Hansuküla tee 2 * Palivere osavald - Palivere alevik, Raba tn 2 * Risti osavald - Risti alevik, Tallinna mnt 4 * Taebla osavald - Taebla alevik, Haapsalu mnt 6 == Elukeskkond == Linlikuma eluviisi soovijad leiavad endale sobiva kodu Taebla, Palivere või Risti alevikus ja Linnamäe külas. Valla 115 küla pakuvad rohkelt võimalusi oma kodu rajamiseks nendele, kes soovivad rahu, vaikust ja aiamaad maal. Igast valla maismaapunktist jõuab mõnekümne minutiga lähima raamatukogu, lasteaia, kooli või valla ametiasutuseni. Vallas on aktiivne kultuurielu ja MTÜde paljusus. == Turism ja vaatamisväärsused == Lääne-Nigula vallas on kaunis ja mitmekesine loodus, mis pakub vaateid Osmussaarest, Noarootsi ja Nõva männimetsadest ning liivarandadest kuni Lääne-Eesti kõrgeima punktini Palivere Pikajalamäel, romantilise Marimetsa rabani ning Kasari luhtadeni. Nimetamist väärivad ka Rannarootsi pärand Noarootsis, ajalooliselt tugev kultuurielu Kullamaal, kaunid maakirikud Lääne-Nigulas, Martnas, Noarootsis, Kullamaal, Nõval ja Piirsalus, Saueaugu Teatritalu, Silma Õpikoda. Valda läbib 25 kilomeetri ulatuses endist raudteetammi mööda kulgev Riisipere-Haapsalu tervisetee, mida mööda saab sõita näiteks rattaga Riisiperre rongi peale või Haapsallu merd ja kultuuri nautima. Valda läbivad eurovelo rattateed ja rannikuala matkatee, Nõvalt aga algavad mitmed Eestit läbivad matkarajad, Paliveres aga asuvad Lääne-Eesti parimad suusarajad. Kirikud: [[Piirsalu kirik]], [[Lääne-Nigula Püha Nikolause kirik]], [[Kullamaa Püha Johannese kirik]], [[Noarootsi Püha Katariina kirik]], [[Martna Püha Martini kirik]], [[Nõva kirik]] ja [[Rooslepa kabel]]. Muuseumid: [[Ants Laikmaa majamuuseum]], [[Lyckholmi muuseum]], [[Koela talumuuseum]], Rõude talumuuseum ja Liiva talumuuseum. Saared ja sadamad: [[Osmussaar]], [[Dirhami sadam]], Hara sadam, Österby sadam ja Nõva sadam. Lääne-Nigula valla territooriumil asub Marimetsa matkarada, [[Risti raudteejaam]]a kompleks Küüditatute mälestusmärgi ja veetorniga, Nõva puhkeala, Noarootsi puhkeala ja [[Matsalu rahvuspark]]. <gallery> Noarootsi krk.JPG|Noarootsi kirik Küüditatute mälestusmärk Risti raudteejaamas.JPG|Küüditatute mälestusmärk Kullamaa kirik.jpg|Kullamaa kirik Koluvere loss.JPG|Koluvere loss </gallery> == Vaata ka == * [[Lääne-Nigula Valla Ajaleht]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ühinemisleping">[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4291/2201/6103/uhinemisleping.pdf Kullamaa valla, Lääne-Nigula valla, Martna valla, Noarootsi valla ja Nõva valla ühinemisleping] www.riigiteataja.ee</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Lääne-Nigula Parish}} * [https://www.laanenigula.ee Lääne-Nigula valla koduleht] {{Läänemaa}} [[Kategooria:Lääne maakonna vallad]] [[Kategooria:Lääne-Nigula vald| ]] 4eas85wz76k5t0liij8i744vnd87j9x Külitse raamatukogu 0 491058 7231720 5943232 2026-09-10T11:40:03Z ~2026-49191-57 237288 7231720 wikitext text/x-wiki '''Külitse raamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] [[Külitse]] asulas. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://tmk.tartuvv.ee/?page_id=91 Raamatukogust Kõrveküla maakonnaraamatukogu kodulehel] {{koord}} [[Kategooria:Tartu maakonna raamatukogud]] [[Kategooria:Kambja vald]] 47654ct6y3mi0ainpzvvewy678or1af Otaku 0 493018 7231553 6918803 2026-09-10T06:46:28Z Kuriuss 38125 7231553 wikitext text/x-wiki {{Pealkiri kaldkirjas}} '''''Otaku''''' ([[jaapani keel]]es おたく; オタク) on oma huvidele kindlameelselt pühendunud isik, kes on enamasti [[manga]], [[anime]], videomängude või kõige eelnevaga seotu austaja. ''Otaku'' [[eesti keel|eestikeelne]] vaste on "nohik". Jaapanis on nimetusel enamjaolt negatiivne varjund.<ref name="Welin" /> Sõna ''otaku'' pärineb jaapanikeelsest viisakast pöördumisest teise inimese poole (お宅 ''otaku'', "teie"). ==Tunnused== ''Otaku''<nowiki/>'sid kujutatakse tihti kui endassetõmbunud meessoost isikuid, kes on sotsiaalselt oskamatud – kirjeldus, mida nad ka ise eneseirooniliselt kasutavad – ning kes erinevad konformistlikest, sotsiaalsete standarditega kohanenud Jaapani inimestest. Sellistele inimestele vaadatakse Jaapanis ülevalt alla, mistõttu leidub neid, kes eitavad ''otaku''<nowiki/>'ks olemist, ehkki külastavad neile mõeldud asutusi [[Akihabara]]s. Üldjuhul ei pruugita Jaapanit külastavatele turistidele ekstsentrilist käitumist ette heita, kuid on esinenud juhtumeid, kus ''otaku''-laadse käitumisega välismaalased on sattunud ka rünnaku ohvriks.<ref name="Welin" /> ''Otaku'' kirjeldus vastab tavaliselt hoolitsemata juuste, moest väljas riiete ja suure seljakotiga mehele, kes on hilises teismeeas või 20. eluaastates. Tüüpiline ''otaku'' on meessoost, kuid on ka naissoost esindajaid. ''Otaku''<nowiki/>'sid kujutatakse eakaaslastega vähese kokkupuute tõttu antisotsiaalsetena. ''Otaku''<nowiki/>'dega seostuvad terminid nagu ''[[Moe_(slängisõna)|moe]],'' mis kirjeldab nii tärkamist kui ka leegitsemist ja mida kasutatakse kujundlikult tugeva kiindumuse näitamiseks, ja ''rorikon.'' Viimane osutab huvile seksuaalselt kujutatud noorte manga tüdrukute vastu. Seda on kutsutud ka Lolita kompleksiks.<ref name="Dela" /> 1990. aastate alguses ajalehes [[Asahi Shimbun]] ilmunud artiklites kirjeldati ''otaku''<nowiki/>'sid "noorte, entusiastlike [[anime]], koomiksite ja videomängude austajatena, kes ei soovi suhelda teiste inimestega ega jaga nende huve".<ref name="Welin" /> ''Otaku''-kultuuriga seotud kauplused ja asutused asuvad [[Tōkyō]]s Akihabaras ning Nipponbashis [[Ōsaka]]s. Mõlemad on ka populaarsed turismisihtkohad. Akihabarat peetakse ''otaku''<nowiki/>'de "pühaks maaks".<ref name="Welin" /> ===Negatiivne kuvand=== Miyazaki juhtum, mis leidis aset 1988. ja 1989. aastal, tõi ''otaku'' nähtusele negatiivse kuvandi. Tsutomu Miyazaki röövis, mõrvas ja kasutas seksuaalselt ära nelja tüdrukut vanuses 4-7 eluaastat. Vahistamisjärgse uurimise järel leiti Tsutomu kodust hulgaliselt [[anime]]t, pornograafiat ja õudusfilme, mille tõttu seostati tema tegusid ''otaku-''elustiiliga ning ta märgistati "''otaku''-mõrvariks".<ref name="Welin" /> 2008. aastal toimus Akihabaras juhtum, kus mees sõitis veokiga rahva hulka, väljus ja pussitas 12 kõrvalseisjat, vigastades kümmet ja tappes kaks.<ref name="Welin" /> ===''Otaku''<nowiki/>'de kuvandi paranemine ja "Densha otoko"=== 2004. aastal avaldati kirjandusteos "Densha otoko" (電車男, otsetõlkes "rongimees"), mis põhineb postitustel internetifoorumis 2channel. Nimitegelasest anime-''otaku'', kes ei olnud kunagi olnud romantilises suhtes, postitas endaga juhtunust. Sõites rongiga koju, sekkus ta olukorda, kus joobnud mees ahistas paari naisreisijat. Kaks päeva hiljem saabus talle ühelt naistest pakk tänukirja ja kalli teetassiga, mis tundus mehe jaoks olevat rohkem kui lihtsalt tänu. Ta pöördus foorumisse ja küsis, mida selles olukorras ette võtta. Lugu kogus tohutult populaarsust ning sellest tehti edukas film, teledraama ning neli [[manga]]adaptsiooni. See lugu muutis ''otaku''<nowiki/>'de kuvandi silmanähtavalt paremaks.<ref name="Welin" /> ==Äriline kasum ''otaku'' subkultuurist== 21. sajandi algusest on ''otaku''-kultuuriga seotud kaup toonud Jaapanile märgatavat tulu. 2004. aasta augustis avaldas Nomura ülduuringuinstituut eeldatava ''otaku''<nowiki/>'de arvu, kes toetavad [[anime]], videomängude, manga ja popkultuuri iidolite turgu, ning selleks arvatakse olevat ligi 2,8 miljonit inimest. Aastane sissetulek nende nelja kategooria siseselt on keskmiselt 260 miljardit jeeni (1,93 miljardit eurot 9. jaanuaril 2018 arvestatud kursiga).<ref name="Welin" /> ==''Otaku'' alamkategooriad== ''Otaku'' viitab põhiliselt [[anime]]- ja [[manga]]<nowiki/>huvilistele, kuid sõna laiemas tähenduses võib pidada mistahes ala entusiastlikku austajat ''otaku''<nowiki/>'ks. Populaarseimad ''otaku''<nowiki/>'de tüübid on: * anime/manga-''otaku'' * ''cosplay otaku'' * mängude ''otaku'' * iidolite ja J-popi ''otaku'' (''wota'') * kujukeste ''otaku'' * rongide ''otaku'' * robotite ''otaku'' * ''pasokon'' (arvuti) ''otaku'' * ''wapanese'' (inglise keelest ''want to be Japanese'' ehk "tahan olla jaapanlane") * naisajaloo-''otaku'' (''reki-jo'') * dublaažinäitleja-''otaku'' (''seiyuu otaku'') * sõjaväe-''otaku'' (''gunji ota'')<ref name="Spacey" /> ==Viited== {{Commonscat}} {{viited|allikad= <ref name="Dela">Dela Pena, Joseph L. 2006. Otaku: Images and Identity in Flux. [http://repository.upenn.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1012&context=curej] (09.01.2018).</ref> <ref name="Spacey">Spacey, John 2012. The 12 Types of Japanese Otaku. Japan Talk. [https://www.japan-talk.com/jt/new/12-types-of-otaku] (09.01.2018).</ref> <ref name="Welin">Welin, Andreas 2013. The meaning and image of Otaku in Japanese society, and its change over time. [https://gupea.ub.gu.se/bitstream/2077/35267/1/gupea_2077_35267_1.pdf] (09.01.2018).</ref> }} [[Kategooria:Jaapani kultuur]] [[Kategooria:Anime]] [[Kategooria:Manga]] qkg129srpae8xnzv4pxrd4sbp9xe7ry Hüpokoer 0 500921 7231610 7178840 2026-09-10T07:53:18Z LeeMarx 59920 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Suhkurtõbi]] 7231610 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Tõuta hüpokoer Simona.jpg|pisi|Segavereline hüpokoer Simona]] '''Hüpokoer''' on spetsiaalse väljaõppe saanud [[koer]], kes suudab [[haistmismeel]]e abil tuvastada inimese [[Veresuhkur|veresuhkru]] taseme hälbe ning anda sellest inimesele märku ehk markeerida.<ref name=hk/> Märguandmise viisi valib [[koerajuht]] ise, kuid enamasti kasutatakse ninaga tonksamist või käpaga kraapimist.<ref name="Roberts" /> Koerad on õpetatud markeerima seni, kuni inimene oma veresuhkru tasemega midagi ette võtnud ja palub koeral töö lõpetada. See aitab vältida olukorda, kus nõrgenenud või segaduses inimene koera ära saadab ning koomasse langeb. Kui see peaks siiski juhtuma, võib hästi treenitud hüpokoer minna pereliikmetelt või vajaduse korral mujalt abi otsima. Lisaks markeerimisele õpetatakse hüpokoeri tooma koerajuhile suhkrut sisaldavat toitu või jooki, et inimene saaks kiiresti veresuhkru taset tõsta. Pikemas perspektiivis aitab väljaõppe saanud koer toetada [[Diabeet|diabeediga]] inimese tervist ja säilitada tema elukvaliteeti. Hüpokoeri treenitakse ja kasutatakse üha rohkemates riikides. == Hüpokoerad Eestis == Hüpokoerte koolitamist alustati Eestis 2016. aastal. Koolitust viib läbi [https://diabeedikool.ee/hupokoerte-koolitus/ Diabeedikool] (Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing). 2026. aasta alguse seisuga on Eestis 48 kodumaise treeningu ja atesteerimise läbinud hüpokoera.{{lisa viide}} Neist 25 töötavad lapse ja 23 täiskasvanu heaks.{{lisa viide}} Praegu{{millal}} on kolm koera treeningufaasis. Atesteerimine on kavandatud 2026. aasta teiseks pooleks. == Tulevase hüpokoera eeldused == Hüpokoera töö kaks kõige olulisemat eeldust on suur huvi inimesega koostöö tegemise vastu ja ninaga töötamine. Esimene tähendab, et koer soovib inimesega koos töötada, on kergesti motiveeritav ja hästi treenitav. Teine tähendab, et koer hangib võimalikult palju infot nina kaudu. Kui inimene soovib omale hüpokoera koolitada, siis on kõige kasulikum valida kutsikas, kellel on olemas sobivad iseloomuomadused, et seda tööd teha. Sobivate eeldustega koeral on suurem tõenäosus tulevikus edukalt tööle hakata ning ka treeninguprotsess kulgeb lihtsamalt. Kõige suurema tõenäosusega võib sobiva kutsika leida [[Retriiver|retriiverite]], [[spanjel|spanjelite]] või [[lamba- ja karjakoerad|lamba- ja karjakoerte]] seast. Hüpokoeraks sobivad ka segaverelised koerad, kuid nende iseloomu ja käitumist on raskem ette ennustada. Arad, agressiivsed ja väga ärevad koerad hüpokoera tööks ei sobi. == Millisele inimesele sobib hüpokoer? == Hüpokoer sobib eelkõige inimesele, kes oleks valmis koera võtma ka ilma tööülesandeta. Kui koera põhivajadused (näiteks liikumine, ajutöö ehk mõtlemist nõudvad harjutused ja tervise korrashoid) pole rahuldatud, siis temast töölooma ei saa. Väga oluline on usalduslik suhe koera ja koerajuhi vahel. Hüpokoer sobib inimesele, kellele meeldivad koerad ning kellel on aega ja muid ressursse, et koera eest hoolitseda ja teda koolitada. == Diabeet == Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus, mille puhul kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini, selle mõju on puudulik või insuliini tootmine organismis on täielikult lakanud. Insuliin on vajalik organismi loomulikuks ainevahetuseks, et glükoos saaks imenduda rakkudesse. Eestis on ligikaudu 4200 I tüüpi diabeediga inimest, kelle kõhunääre ei tooda üldse insuliini. I ja II tüüpi diabeeti põdevaid inimesi on kokku ligikaudu 70 000. Veresuhkru taset tuleb hoida võimalikult stabiilsena, et diabeediga inimene saaks elada täisväärtuslikku elu ja vähendada veresuhkru kõikumisest tulenevate tüsistuste riski. Üks tõhusamaid vahendeid selleks on insuliinipumbaga integreeritud glükoosijälgimise süsteem. Selliste seadmete näidud põhinevad aga nahaalusest koevedelikust saadud andmetel ning kuvavad veresuhkru taset väikese viitega, tavaliselt 10–15 minutit pärast tegelikku muutust veres. Üks kiiremaid abilisi veresuhkru taseme muutuste tuvastamisel on hüpokoer. ==Viited== {{viited|allikad=<ref name=hk>{{ cite web |url=https://usatoday30.usatoday.com/yourlife/pets/dogs/2010-10-14-diabetesdogs14_ST_N.htm |title=Dogs alert diabetes patients when blood sugar is off |date=14. oktoober 2010 |accessdate=21.06.2018 |publisher=[[USA Today]] |language=en|author=Sharon L. Peters}}</ref> <ref name="Roberts">{{cite journal|last1=Roberts|first1=Jacob|title=Sickening sweet|journal=Distillations|date=2015|volume=1|issue=4|pages=12–15|url=https://www.sciencehistory.org/distillations/magazine/sickening-sweet|accessdate=20. märtsil 2018}}</ref>}} [[Kategooria:Koer]] drlmt88gvcdw1iych2udvnj66ure63k 7231611 7231610 2026-09-10T07:53:27Z LeeMarx 59920 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Diabeet]] 7231611 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Tõuta hüpokoer Simona.jpg|pisi|Segavereline hüpokoer Simona]] '''Hüpokoer''' on spetsiaalse väljaõppe saanud [[koer]], kes suudab [[haistmismeel]]e abil tuvastada inimese [[Veresuhkur|veresuhkru]] taseme hälbe ning anda sellest inimesele märku ehk markeerida.<ref name=hk/> Märguandmise viisi valib [[koerajuht]] ise, kuid enamasti kasutatakse ninaga tonksamist või käpaga kraapimist.<ref name="Roberts" /> Koerad on õpetatud markeerima seni, kuni inimene oma veresuhkru tasemega midagi ette võtnud ja palub koeral töö lõpetada. See aitab vältida olukorda, kus nõrgenenud või segaduses inimene koera ära saadab ning koomasse langeb. Kui see peaks siiski juhtuma, võib hästi treenitud hüpokoer minna pereliikmetelt või vajaduse korral mujalt abi otsima. Lisaks markeerimisele õpetatakse hüpokoeri tooma koerajuhile suhkrut sisaldavat toitu või jooki, et inimene saaks kiiresti veresuhkru taset tõsta. Pikemas perspektiivis aitab väljaõppe saanud koer toetada [[Diabeet|diabeediga]] inimese tervist ja säilitada tema elukvaliteeti. Hüpokoeri treenitakse ja kasutatakse üha rohkemates riikides. == Hüpokoerad Eestis == Hüpokoerte koolitamist alustati Eestis 2016. aastal. Koolitust viib läbi [https://diabeedikool.ee/hupokoerte-koolitus/ Diabeedikool] (Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing). 2026. aasta alguse seisuga on Eestis 48 kodumaise treeningu ja atesteerimise läbinud hüpokoera.{{lisa viide}} Neist 25 töötavad lapse ja 23 täiskasvanu heaks.{{lisa viide}} Praegu{{millal}} on kolm koera treeningufaasis. Atesteerimine on kavandatud 2026. aasta teiseks pooleks. == Tulevase hüpokoera eeldused == Hüpokoera töö kaks kõige olulisemat eeldust on suur huvi inimesega koostöö tegemise vastu ja ninaga töötamine. Esimene tähendab, et koer soovib inimesega koos töötada, on kergesti motiveeritav ja hästi treenitav. Teine tähendab, et koer hangib võimalikult palju infot nina kaudu. Kui inimene soovib omale hüpokoera koolitada, siis on kõige kasulikum valida kutsikas, kellel on olemas sobivad iseloomuomadused, et seda tööd teha. Sobivate eeldustega koeral on suurem tõenäosus tulevikus edukalt tööle hakata ning ka treeninguprotsess kulgeb lihtsamalt. Kõige suurema tõenäosusega võib sobiva kutsika leida [[Retriiver|retriiverite]], [[spanjel|spanjelite]] või [[lamba- ja karjakoerad|lamba- ja karjakoerte]] seast. Hüpokoeraks sobivad ka segaverelised koerad, kuid nende iseloomu ja käitumist on raskem ette ennustada. Arad, agressiivsed ja väga ärevad koerad hüpokoera tööks ei sobi. == Millisele inimesele sobib hüpokoer? == Hüpokoer sobib eelkõige inimesele, kes oleks valmis koera võtma ka ilma tööülesandeta. Kui koera põhivajadused (näiteks liikumine, ajutöö ehk mõtlemist nõudvad harjutused ja tervise korrashoid) pole rahuldatud, siis temast töölooma ei saa. Väga oluline on usalduslik suhe koera ja koerajuhi vahel. Hüpokoer sobib inimesele, kellele meeldivad koerad ning kellel on aega ja muid ressursse, et koera eest hoolitseda ja teda koolitada. == Diabeet == Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus, mille puhul kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini, selle mõju on puudulik või insuliini tootmine organismis on täielikult lakanud. Insuliin on vajalik organismi loomulikuks ainevahetuseks, et glükoos saaks imenduda rakkudesse. Eestis on ligikaudu 4200 I tüüpi diabeediga inimest, kelle kõhunääre ei tooda üldse insuliini. I ja II tüüpi diabeeti põdevaid inimesi on kokku ligikaudu 70 000. Veresuhkru taset tuleb hoida võimalikult stabiilsena, et diabeediga inimene saaks elada täisväärtuslikku elu ja vähendada veresuhkru kõikumisest tulenevate tüsistuste riski. Üks tõhusamaid vahendeid selleks on insuliinipumbaga integreeritud glükoosijälgimise süsteem. Selliste seadmete näidud põhinevad aga nahaalusest koevedelikust saadud andmetel ning kuvavad veresuhkru taset väikese viitega, tavaliselt 10–15 minutit pärast tegelikku muutust veres. Üks kiiremaid abilisi veresuhkru taseme muutuste tuvastamisel on hüpokoer. ==Viited== {{viited|allikad=<ref name=hk>{{ cite web |url=https://usatoday30.usatoday.com/yourlife/pets/dogs/2010-10-14-diabetesdogs14_ST_N.htm |title=Dogs alert diabetes patients when blood sugar is off |date=14. oktoober 2010 |accessdate=21.06.2018 |publisher=[[USA Today]] |language=en|author=Sharon L. Peters}}</ref> <ref name="Roberts">{{cite journal|last1=Roberts|first1=Jacob|title=Sickening sweet|journal=Distillations|date=2015|volume=1|issue=4|pages=12–15|url=https://www.sciencehistory.org/distillations/magazine/sickening-sweet|accessdate=20. märtsil 2018}}</ref>}} [[Kategooria:Koer]] [[Kategooria:Diabeet]] lrdmkpudz5l4rz5qnrvodvimuaol3z7 Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud 4 501172 7231296 7230663 2026-09-09T12:08:54Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7231296 wikitext text/x-wiki Loend inimestest, kes on surnud viimase kuu aja jooksul. Loendit uuendatakse kord päevas, viimati: <onlyinclude>{{#time: H:i, d F Y (\U\T\C)|{{REVISIONTIMESTAMP:Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud}}}}</onlyinclude>. Vaata ka ''[[In memoriam 2024]]''. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?dod ?stct ?slct { ?item wdt:P570 ?dod FILTER ( ?dod > "2018-01-01T00:00:00Z"^^xsd:dateTime) FILTER ( ?dod > (now()-"P32D"^^xsd:duration) && ?dod < now() ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . OPTIONAL { ?item wikibase:statements ?stct } OPTIONAL { ?item wikibase:sitelinks ?slct } } ORDER BY DESC(?dod) ?item |columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,description:kirjeldus,P106,P27,P19,P20,P119 |thumb=128 |autolist=fallback |freq=1 }} {| class='wikitable sortable' ! Vikiandmetes ! nimi ! sündinud ! surnud ! kirjeldus ! amet ! kodakondsus ! sünnikoht ! surmakoht ! matmiskoht |- | [[:d:Q141388077|Q141388077]] | ''[[:d:Q141388077|Leonid Shaikhat]]'' | data-sort-value="1956" | 1956 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1956–2026) ♂ | [[jalgpallitreener]] | [[Iisrael]] | [[Kasahstan]] | | |- | [[:d:Q141388191|Q141388191]] | ''[[:d:Q141388191|Airlangga Pribadi Kusman]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Politoloog (1976–2026) | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | | ''[[:d:Q11082|Jombang]]'' | ''[[:d:Q12509098|Gatot Soebroto Army Hospital]]'' | |- | [[:d:Q4520684|Q4520684]] | ''[[:d:Q4520684|Alexander Sharovsky]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Aserbaidžaani näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Bakuu]] | [[Bakuu]] | |- | [[:d:Q97306804|Q97306804]] | ''[[:d:Q97306804|Edi Budoyo]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Indoneesia poliitik | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q10609|Boyolali]]'' | | |- | [[:d:Q134382351|Q134382351]] | ''[[:d:Q134382351|Alexander Pashchenko]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1945–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Orenburg]] | [[Orenburg]] | |- | [[:d:Q136762952|Q136762952]] | ''[[:d:Q136762952|Fernão Lopes Simões de Carvalho]]'' | data-sort-value="1929" | 1929 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Arhitekt|arhitekt]] (1929–2026) ♂ | [[arhitekt]] | | [[Luanda]] | | |- | [[:d:Q141387506|Q141387506]] | ''[[:d:Q141387506|Paddy Payne]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] hobuste treener, džoki (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q466640|hobuste treener]]''<br/>''[[:d:Q846750|džoki]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q998452|Hāwera]]'' | ''[[:d:Q24286776|Miners Rest]]'' | |- | [[:d:Q16191322|Q16191322]] | ''[[:d:Q16191322|Manel Dueso i Almirall]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | Hispaania näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q12258|Sabadell]]'' | ''[[:d:Q507282|Hospital de Sant Pau]]'' | |- | [[:d:Q17030992|Q17030992]] | ''[[:d:Q17030992|Josep Grau i Seris]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | põllumees, Hispaania | ''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q676132|Mollerussa]]'' | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q2394608|Q2394608]] | ''[[:d:Q2394608|Ismael Laguna]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-06-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Panama|Panama]] poksija (1943–2026) ♂; International Boxing Hall of Fame, WBC World Lightweight Champion, WBA World Lightweight Champion, The Ring World Lightweight Champion | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Panama]] | [[Colón (Panama)]] | | |- | [[:d:Q30348969|Q30348969]] | ''[[:d:Q30348969|Silvia Ederra]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Hispaania|Hispaania]] käsipallur (1983–2026) ♀ | ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q646620|Estella-Lizarra]]'' | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q4924895|Q4924895]] | ''[[:d:Q4924895|Blanche d'Alpuget]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | Austraalia kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[biograaf]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q5387259|Q5387259]] | ''[[:d:Q5387259|Eric Pearce]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-10-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Austraalia|Austraalia]] field hockey player (1931–2026) ♂; Sport Australia Hall of Fame, Australian Sports Medal | ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q200878|Jabalpur]]'' | | |- | [[:d:Q5788670|Q5788670]] | ''[[:d:Q5788670|Thore Hansen]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Norra|norralased]] [[Illustreerija|illustraator]], koomiksikunstnik, [[Kirjanik|kirjanik]] (1942–2026) ♂; Põhjamaade lastekirjanduse preemia, Bokkunstprisen, Sarpsborgprisen, Norwegian School Librarians Association Literature Award | [[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q1114448|koomiksikunstnik]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Norra]] | [[Fredrikstadi vald|Fredrikstad]] | [[Fredrikstadi vald|Fredrikstad]] | |- | [[:d:Q692421|Q692421]] | ''[[:d:Q692421|Pierfranco Vianelli]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Itaalia|Itaalia]] jalgrattasportlane (1946–2026) ♂; Sporditeenete kuldkett | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q111543|Provaglio d'Iseo]]'' | ''[[:d:Q30029201|Provaglio d'Iseo]]'' | |- | [[:d:Q15027|Q15027]] | ''[[:d:Q15027|Tung Chee-hwa]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]-[[Briti Hongkong|briti hongkong]]-[[Hiina|hiina]] [[Poliitik|poliitik]], [[Reeder]], Vice-Chairperson of the National Committee of the Chinese People's Political Consultative Conference, [[Hongkongi tegevjuht]], member of the National Committee of the Chinese People's Political Consultative Conference (1937–2026) ♂; Grand Bauhinia Medal, honorary doctor of the Chinese University of Hong Kong, Tatler Most Influential Hong Kong, Outstanding Contributor of One Country, Two Systems; child of Tung Chao Yung, Gu Lizhen; spouse of Betty Tung | [[poliitik]]<br/>[[Reeder]] | [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]<br/>[[Briti Hongkong]]<br/>[[Hiina]] | ''[[:d:Q10867816|Shang-hai]]'' | ''[[:d:Q8423165|Hong Kong Sanatorium and Hospital]]'' | |- | [[:d:Q10338167|Q10338167]] | ''[[:d:Q10338167|Nuno Cardoso]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Portugali poliitik | [[poliitik]]<br/>[[insener]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q757858|Peso da Régua]]'' | [[Porto]] | |- | [[:d:Q109487207|Q109487207]] | ''[[:d:Q109487207|Nina Popova]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], teatrinäitleja (1945–2026) ♀; [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], Medal "In Commemoration of the 850th Anniversary of Moscow", "Teenete eest Isamaa ees" II järgu orden, [[Sõpruse orden]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk; spouse of Boris Brozhovsky | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Bugulma]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q1174029|Q1174029]] | ''[[:d:Q1174029|David Cobb]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], keskkonnakaitsja (1962–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]]<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q981360|San Leon]]'' | | |- | [[:d:Q1346602|Q1346602]] | [[Rihards Pīks]] | data-sort-value="1941" | 1941-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Läti poliitik | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Läti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Riia]] | [[Riia]] | |- | [[:d:Q138035715|Q138035715]] | ''[[:d:Q138035715|Hafidh Ameir Hassan]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Tansaania|Tansaania]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Agronoom|agronoom]], First Lady of gentelman of Tanzania (1946–2026) ♂; spouse of [[Samia Suluhu]] | [[õpetaja]]<br/>[[agronoom]] | [[Tansaania]] | ''[[:d:Q86664518|Magharibi B District]]'' | | |- | [[:d:Q141347575|Q141347575]] | ''[[:d:Q141347575|Jorge Enrique Bermúdez]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Jalgpallur (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | | | | |- | [[:d:Q141359233|Q141359233]] | ''[[:d:Q141359233|Sheikh Saeed Abubakari Zakaria.]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Ghana|Ghana]] Islamic leadership (†2026) ♂ | ''[[:d:Q6082764|Islamic leadership]]'' | [[Ghana]] | | ''[[:d:Q217040|Tamale]]'' | |- | [[:d:Q141368541|Q141368541]] | ''[[:d:Q141368541|Kuo Chung-hsing]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Taiwan|Taiwan]] [[Kirjastaja|kirjastaja]] (1950–2026) ♂ | [[kirjastaja]] | [[Taiwan]] | ''[[:d:Q392488|Dadaocheng]]'' | ''[[:d:Q106934968|National Taiwan University Cancer Center]]'' | |- | [[:d:Q141375896|Q141375896]] | ''[[:d:Q141375896|Vasos Ptochopoulos]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Küpros|Küpros]] [[Kirjastaja|kirjastaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], aktivist (1950–2026) ♂ | [[kirjastaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Küpros]] | ''[[:d:Q1014262|Yialousa]]'' | | |- | [[:d:Q15079371|Q15079371]] | ''[[:d:Q15079371|Andrey Serkov]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Arhivaar|arhivaar]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1964–2026) ♂ | [[arhivaar]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Buzuluk]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q16105045|Q16105045]] | ''[[:d:Q16105045|Tony Buss]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] kriketimängija (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q16175018|Q16175018]] | ''[[:d:Q16175018|Djoko Suryo]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Indoneesia ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q10623|Pekalongan]]'' | | |- | [[:d:Q20560960|Q20560960]] | ''[[:d:Q20560960|K. Achuthan]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | ''[[:d:Q1006240|Palakkad]]'' | | |- | [[:d:Q25423592|Q25423592]] | ''[[:d:Q25423592|Mehdi Sadeghi]]'' | data-sort-value="1963" | 1963 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Iraan|Iraan]] [[Poliitik|poliitik]], Governor of Qom Province (1963–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Iraan]] | [[Qom]] | | |- | [[:d:Q27431312|Q27431312]] | ''[[:d:Q27431312|Roberto Rodríguez Pérez]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Mehhiko jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q2652063|Tlaquiltenango Municipality]]'' | | |- | [[:d:Q3115951|Q3115951]] | ''[[:d:Q3115951|Great Gidayu]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Jaapani näitleja | [[näitleja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[trummar]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q12330954|owarai tarento]]''<br/>''[[:d:Q2705098|tarento]]'' | [[Jaapan]] | [[Itabashi]] | | |- | [[:d:Q4286084|Q4286084]] | ''[[:d:Q4286084|Iskhak Mashbash]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Venemaa luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[proosakirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4477354|Urupski (Uspénskoye, Krasnodar)]]'' | [[Maikop]] | |- | [[:d:Q4372415|Q4372415]] | ''[[:d:Q4372415|Vadim Popov]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Valgevene poliitik | [[riigiametnik]]<br/>[[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Demidov (linn)|Demidov]] | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q5487028|Q5487028]] | ''[[:d:Q5487028|Gastón Acurio Velarde]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Peruu|Peruu]] ehitusinsener, [[Poliitik|poliitik]], member of the Senate of Peru (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''<br/>[[poliitik]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q5582862|Cuzco]]'' | | |- | [[:d:Q5518673|Q5518673]] | ''[[:d:Q5518673|Galina Mishenina]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Sõudja|sõudja]] (1950–2026) ♀ | [[sõudja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Solnetšnogorsk]] | | |- | [[:d:Q63016244|Q63016244]] | ''[[:d:Q63016244|Bello Mandiya]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-02-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Nigeeria poliitik | [[poliitik]] | [[Nigeeria]] | [[Katsina osariik]] | | |- | [[:d:Q64747277|Q64747277]] | ''[[:d:Q64747277|Silvio Meli]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Kohtunik|kohtunik]] (1954–2026) ♂ | [[kohtunik]] | | | | |- | [[:d:Q7050405|Q7050405]] | ''[[:d:Q7050405|Norberto Galasso]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Argentina|Argentina]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Kirjanik|kirjanik]], esseist (1936–2026) ♂; Outstanding Citizen of Buenos Aires | [[majandusteadlane]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q7273983|Q7273983]] | ''[[:d:Q7273983|R. Sarath]]'' | data-sort-value="1960" | 1960<br/>1961 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | India filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[India]] | ''[[:d:Q321475|Kollam]]'' | | |- | [[:d:Q7358422|Q7358422]] | ''[[:d:Q7358422|Roger Jones]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1943–2026) ♂; [[Knight Bachelor]], Fellow of the Learned Society of Wales; member of Learned Society of Wales | [[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q10860263|Q10860263]] | ''[[:d:Q10860263|Rudy Ariffin]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Indoneesia|Indoneesia]] person, Governor of South Kalimantan (1952–2026) ♂ | | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q14182|Banjarmasin]]'' | ''[[:d:Q141319945|Amanah Medical Centre Hospital]]'' | ''[[:d:Q97243592|Bumi Kencana Heroes Cemetery]]'' |- | [[:d:Q112775835|Q112775835]] | ''[[:d:Q112775835|Rosa Maria Duran i Gili]]'' | data-sort-value="1927" | 1927 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Tõlk|tõlk]] (1927–2026) ♀; Püha Jüri rist | [[õpetaja]]<br/>[[tõlk]] | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | [[Mehhiko]] | |- | [[:d:Q12049414|Q12049414]] | ''[[:d:Q12049414|Richard Tesařík]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Tšehhi laulja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[trummar]] | [[Tšehhi]] | [[Ostrava]] | | |- | [[:d:Q131840830|Q131840830]] | ''[[:d:Q131840830|Juan Guillermo Ríos]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Colombia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Colombia]] | [[Medellín]] | [[Medellín]] | |- | [[:d:Q131842167|Q131842167]] | ''[[:d:Q131842167|Johan Mijail]]'' | data-sort-value="1990" | 1990 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariik]] [[Kirjanik|kirjanik]], esineja (1990–2026) | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q713200|esineja]]'' | [[Dominikaani Vabariik]] | [[Santo Domingo]] | | |- | [[:d:Q141368364|Q141368364]] | ''[[:d:Q141368364|Lien-tang Lin]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Jaapani Keisririik|Jaapani Keisririik]]-[[Taiwan|taiwan]] [[Kalur|kalur]] (1937–2026) ♂ | [[kalur]] | [[Jaapani Keisririik]]<br/>[[Taiwan]] | ''[[:d:Q10930164|埔里街]]'' | ''[[:d:Q708094|Jiadong Township]]'' | |- | [[:d:Q21044187|Q21044187]] | ''[[:d:Q21044187|Albina Jevtusevskaja]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (1942–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moršansk]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q2266989|Q2266989]] | ''[[:d:Q2266989|Guus Kouwenhoven]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-15<br/>1942-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] äriinimene (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Holland]] | | |- | [[:d:Q2476352|Q2476352]] | ''[[:d:Q2476352|Bill Dundee]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] elukutseline maadleja (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Dundee]] | | |- | [[:d:Q3178803|Q3178803]] | ''[[:d:Q3178803|Jim Geoghan]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teleprodutsent, line producer, [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]] (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q1826375|line producer]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q3852040|Q3852040]] | ''[[:d:Q3852040|Matt Suhey]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1133274|Bellefonte]]'' | | |- | [[:d:Q4538043|Q4538043]] | ''[[:d:Q4538043|Grigory Yanets]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1948–2026) ♂; [[NSV Liidu meistersportlane]] | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Orhei]] | | |- | [[:d:Q5342890|Q5342890]] | ''[[:d:Q5342890|Edward Field]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q618694|fighter pilot]]''<br/>[[kirjastaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q5361181|Q5361181]] | ''[[:d:Q5361181|Elio Lo Cascio]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Itaalia ajaloolane | ''[[:d:Q20873384|historian of classical antiquity]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Palermo]] | | |- | [[:d:Q5799569|Q5799569]] | ''[[:d:Q5799569|Darío Silva Silva]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Colombia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[misjonär]]<br/>[[pastor]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[teoloog]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>''[[:d:Q736415|konferansjee]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1526198|Tarqui]]'' | | |- | [[:d:Q5879587|Q5879587]] | ''[[:d:Q5879587|Gilberth Artavia]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-09-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Costa Rica jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Costa Rica]] | ''[[:d:Q3780111|Guápiles]]'' | | |- | [[:d:Q5923812|Q5923812]] | ''[[:d:Q5923812|Hristo Spasov]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Bulgaaria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q2014051|Dorkovo]]'' | ''[[:d:Q1088085|Byaga]]'' | |- | [[:d:Q80070047|Q80070047]] | ''[[:d:Q80070047|Sudivya Kumar]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q9010161|Q9010161]] | ''[[:d:Q9010161|Iván Carvajal]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Ecuador|Ecuador]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1948–2026) ♂; Aurelio Espinosa Pólit Award | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ecuador]] | ''[[:d:Q4405656|San Gabriel]]'' | | |- | [[:d:Q104821318|Q104821318]] | ''[[:d:Q104821318|Andy Williams]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kitarrist|kitarrist]], elukutseline maadleja (1977–2026) ♂; member of Every Time I Die | [[kitarrist]]<br/>''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1378018|North Tonawanda]]'' | ''[[:d:Q1185796|Millvale]]'' | |- | [[:d:Q12023888|Q12023888]] | ''[[:d:Q12023888|Jaroslav Kravárik]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] jalgpallur (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Piešťany]] | | |- | [[:d:Q124397943|Q124397943]] | ''[[:d:Q124397943|Oleksandra Ivanivna Kozak]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], lektor, [[Teadlane|teadlane]] (1947–2026) ♀ | [[muusikateadlane]]<br/>''[[:d:Q1569495|lektor]]''<br/>[[teadlane]] | [[Ukraina]] | [[Harkiv]] | [[Salzburg]] | |- | [[:d:Q1279178|Q1279178]] | ''[[:d:Q1279178|Eberhard Langer]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[insener]] | [[Saksamaa]] | [[Chemnitz]] | | |- | [[:d:Q1361397|Q1361397]] | ''[[:d:Q1361397|Otto Jelinek]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Kanada|Kanada]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] iluuisutaja, [[Poliitik|poliitik]], [[Diplomaat|diplomaat]], äriinimene, [[Sportlane|sportlane]], [[Suursaadik|suursaadik]], member of the House of Commons of Canada (1940–2026) ♂; Silver Medal of the President of the Senate, Canada's Sports Hall of Fame | ''[[:d:Q13219587|iluuisutaja]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[sportlane]] | [[Kanada]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q141324020|Q141324020]] | ''[[:d:Q141324020|Vladimir Chuvil’deev]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1958–2026) ♂ | [[füüsik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Dzeržinsk]] | [[Nižni Novgorod]] | ''[[:d:Q4238710|Krasnoe Cemetery]]'' |- | [[:d:Q141325089|Q141325089]] | ''[[:d:Q141325089|Albert Alós]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Hispaania|Hispaania]]-[[Nigeeria|nigeeria]] [[Insener|insener]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; member of [[Opus Dei]] | [[insener]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hispaania]]<br/>[[Nigeeria]] | [[Barcelona]] | [[Lagos]] | |- | [[:d:Q141338141|Q141338141]] | ''[[:d:Q141338141|Robin Hames]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] jooksja (1937–2026) ♀ | ''[[:d:Q12803959|jooksja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q14956766|North Shore Hospital]]'' | | |- | [[:d:Q16732754|Q16732754]] | ''[[:d:Q16732754|Resil Mojares]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Filipiinide kirjanik | [[kirjanik]] | | ''[[:d:Q132574|Polanco]]'' | | |- | [[:d:Q17138629|Q17138629]] | ''[[:d:Q17138629|Filip Sternberg]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-10-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Person (1956–2026) ♂; child of Zdeněk Sternberg, Elisabeth von Hruby und Gelenj | | | [[Praha]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q19602620|Q19602620]] | ''[[:d:Q19602620|Radim Raděvič]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Tšehhi|Tšehhi]] jäähokimängija (1966–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Tšehhi]] | [[Opava]] | [[Opava]] | |- | [[:d:Q364154|Q364154]] | ''[[:d:Q364154|Klaus Wanger]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Liechtensteini poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kaupmees]] | [[Liechtenstein]] | ''[[:d:Q49657|Schaan]]'' | | |- | [[:d:Q4285466|Q4285466]] | ''[[:d:Q4285466|Georgy Matyukhin]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Venemaa majandusteadlane | [[majandusteadlane]] | [[Venemaa]] | [[Barnaul]] | | |- | [[:d:Q450796|Q450796]] | [[Robin Morgan]] | data-sort-value="1941" | 1941-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Luuletaja|luuletaja]], romaanikirjanik, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], aktivist, [[Toimetaja|toimetaja]], [[Näitleja|näitleja]], politoloog, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], feminist, naisõiguslane, political activist (fl. 1943–2026) (1941–2026) ♀; BBC 100 Women; spouse of Kenneth Pitchford; notable work Sisterhood is Powerful | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>[[toimetaja]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q34074720|feminist]]''<br/>''[[:d:Q28692502|naisõiguslane]]''<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Lake Worth|Lake Worth Beach]] | [[Manhattan]] | |- | [[:d:Q4977905|Q4977905]] | ''[[:d:Q4977905|Bruce Lunsford]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Poliitik|poliitik]] (1947–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Kentoni maakond]]<br/>[[Kentucky]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | |- | [[:d:Q5488275|Q5488275]] | ''[[:d:Q5488275|Frank McDonald]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Iirimaa ajakirjanik | [[autor]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]'' | [[Iirimaa]] | [[Dublin]] | [[Dublin]] | |- | [[:d:Q5548268|Q5548268]] | ''[[:d:Q5548268|Georgina Lightning]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Kanada|Kanada]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Näitleja|näitleja]], produtsent (1963–2026) ♀; notable work Older than America | [[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q47541952|produtsent]]'' | [[Kanada]] | [[Edmonton]]<br/>[[Alberta]]<br/>[[Kanada]] | [[Alberta]]<br/>[[Kanada]] | |- | [[:d:Q5663147|Q5663147]] | ''[[:d:Q5663147|Alberto Iribarne]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Argentina poliitik | [[poliitik]] | [[Argentina]] | [[Argentina]] | | |- | [[:d:Q6098104|Q6098104]] | ''[[:d:Q6098104|Serhat Kılıç]]'' | data-sort-value="1975" | 1975-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Türgi näitleja | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q2449921|teatripedagoog]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[laulja]] | [[Türgi]] | [[Ankara]] | ''[[:d:Q284489|Kağıthane]]'' | |- | [[:d:Q6211436|Q6211436]] | ''[[:d:Q6211436|Joe Morgan]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1930–2026) ♂; Boston Red Sox Hall of Fame | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q990137|Walpole]]'' | | |- | [[:d:Q67156|Q67156]] | [[Robert Alexy]] | data-sort-value="1945" | 1945-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Saksamaa jurist | [[õppejõud]]<br/>[[jurist]]<br/>''[[:d:Q2135538|legal historian]]''<br/>''[[:d:Q23760244|philosopher of law]]'' | [[Saksamaa]] | [[Oldenburg]] | [[Kiel]] | |- | [[:d:Q85136922|Q85136922]] | ''[[:d:Q85136922|David Mnatsakanyan]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Helilooja|helilooja]] (1949–2026) ♂ | [[diplomaat]]<br/>[[helilooja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Jerevan]] | | |- | [[:d:Q89861|Q89861]] | ''[[:d:Q89861|Erni Mangold]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Austria|Austria]] teatrinäitleja, filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]], [[Professor|professor]] (fl. 1946–2020) (1927–2026) ♀; Decoration of Honour in Gold for Services to the State of Vienna, Austrian Decoration for Science and Art, Nestroy Theatre Prize, Kainz Medal, Austrian Film Award, Romy; spouse of Heinz Reincke | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[professor]] | [[Austria]] | [[Großweikersdorf]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q95175753|Q95175753]] | ''[[:d:Q95175753|Dušan Prokop]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Filosoof|filosoof]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1926–2026) ♂ | [[filosoof]]<br/>[[tõlkija]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Frenštát pod Radhoštěm]] | | |- | [[:d:Q97382727|Q97382727]] | ''[[:d:Q97382727|Oleg Lukichyov]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Person (1946–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q23953983|Никитское]]'' | [[Tula]] | |- | [[:d:Q10296478|Q10296478]] | ''[[:d:Q10296478|Javad Mojabi]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Iraani kirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Iraan]] | ''[[:d:Q181578|Qazvīn]]'' | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q1138532|Q1138532]] | ''[[:d:Q1138532|Craig Douglas]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Laulja|laulja]] (fl. 1959–2026) (1941–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q985594|Newport]]'' | | |- | [[:d:Q1155359|Q1155359]] | ''[[:d:Q1155359|Jorge Ramírez Gallego]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Colombia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Colombia]] | [[Cali]] | [[Cali]] | |- | [[:d:Q131300789|Q131300789]] | ''[[:d:Q131300789|René Grillon]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1942–2026) ♂ | [[ajaloolane]] | | ''[[:d:Q171545|Belfort]]'' | | |- | [[:d:Q141284750|Q141284750]] | ''[[:d:Q141284750|Zenyazen Escobar García]]'' | data-sort-value="1984" | 1984-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Poliitik|poliitik]] (1984–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q2448280|Nogales]]'' | ''[[:d:Q20270908|Puente Nacional Municipality]]'' | |- | [[:d:Q141310682|Q141310682]] | ''[[:d:Q141310682|Pierre Authier]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Saint-Hilaire (†2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q141318624|Q141318624]] | ''[[:d:Q141318624|Cristian Belec]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Argentina|Argentina]] filminäitleja, [[Modell|modell]], [[Näitleja|näitleja]], [[Kaskadöör|kaskadöör]] (1979–2026) ♂ | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[modell]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[kaskadöör]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q141330457|Q141330457]] | ''[[:d:Q141330457|Juan Mari Feliu]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Alpinist, [[Kirjanik|kirjanik]], speleoloog, [[Raehärra]] (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q9149093|alpinist]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q16742175|speleoloog]]'' | | [[Pamplona]] | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q141344318|Q141344318]] | ''[[:d:Q141344318|Steve Gollschewski]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Politseinik|politseinik]], Commissioner of the Queensland Police Service (†2026) ♂; Austraalia ordeni ohvitser, Australian Police Medal, National Medal | [[politseinik]] | [[Austraalia]] | [[Brisbane]] | [[Brisbane]] | |- | [[:d:Q141356507|Q141356507]] | ''[[:d:Q141356507|Jon Small]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Trummar|trummar]], [[Muusik|muusik]], music video director (1947–2026) ♂ | [[trummar]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q2340668|music video director]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | ''[[:d:Q28207012|New Montefiore Cemetery]]'' |- | [[:d:Q141384334|Q141384334]] | ''[[:d:Q141384334|Josep Manel Pugés i Estradé]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Kitarrist|kitarrist]], [[Trummar|trummar]] (1959–2026) ♂; member of Skatalà | [[kitarrist]]<br/>[[trummar]] | | | | |- | [[:d:Q1628673|Q1628673]] | ''[[:d:Q1628673|Camilo Escalona]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Tšiili poliitik | [[poliitik]] | [[Tšiili]] | [[Santiago]] | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q18935019|Q18935019]] | ''[[:d:Q18935019|Jack J. Spector]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] kunstiajaloolane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1925–2026) ♂ | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bayonne (New Jersey)|Bayonne]] | | |- | [[:d:Q18942709|Q18942709]] | ''[[:d:Q18942709|Tadeush Kasyanov]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Venemaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[sportlane]]<br/>[[kaskadöör]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q21110228|Q21110228]] | ''[[:d:Q21110228|Nikolay Borisovich Nikitskiy]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-08-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Venemaa entomoloog | ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]'' | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q2150321|Q2150321]] | ''[[:d:Q2150321|Richard O'Sullivan]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]] (1944–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q845015|Chiswick]]'' | ''[[:d:Q1143278|Twickenham]]'' | |- | [[:d:Q22004678|Q22004678]] | ''[[:d:Q22004678|Francis Grosvenor, 8th Earl of Wilton]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], financier, aristokraat, member of the House of Lords, troonipärija, heir presumptive (1934–2026) ♂; child of Robert Grosvenor, 5th Baron Ebury, Anne Wignall; spouse of Gillian Soames, Kyra Aslin, Sue Ebury | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1979607|financier]]''<br/>''[[:d:Q2478141|aristokraat]]'' | [[Suurbritannia]] | | ''[[:d:Q5133240|Clifton Hill]]'' | |- | [[:d:Q3085736|Q3085736]] | ''[[:d:Q3085736|François Rossé]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Prantsusmaa helilooja | [[helilooja]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q21298|Reichshoffen]]'' | | |- | [[:d:Q3573522|Q3573522]] | ''[[:d:Q3573522|Yves Brunier]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] nukunäitleja (1943–2026) ♂; Kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler | ''[[:d:Q2629392|nukunäitleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Lyon]] | | |- | [[:d:Q4131032|Q4131032]] | ''[[:d:Q4131032|András Havasi]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ungari|ungari]]-[[Ukraina|ukrainlane]] jalgpallur (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ungari]]<br/>[[Ukraina]] | [[Užhorod|Užgorod]] | | |- | [[:d:Q4474874|Q4474874]] | ''[[:d:Q4474874|Igor Ulukhanov]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] keeleteadlane, [[Filoloog|filoloog]] (1935–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]] | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[filoloog]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q6112164|Q6112164]] | ''[[:d:Q6112164|Rosa Fung Pineda]]'' | data-sort-value="1932" | 1932 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Peruu|Peruu]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1932–2026) ♀ | [[arheoloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q3236687|Casma]]'' | | |- | [[:d:Q7159910|Q7159910]] | ''[[:d:Q7159910|Pedro Rodriguez García]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], lektor, Catholic theologian, [[Teoloog|teoloog]] (fl. 1959–), [[Professor|professor]] (1933–2026) ♂; member of [[Opus Dei]], Pontifical Academy of St. Thomas Aquinas, Real Academia de Doctores de España | [[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1569495|lektor]]''<br/>''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''<br/>[[teoloog]] | [[Hispaania]] | [[Cartagena (Hispaania)|Cartagena]] | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q89082111|Q89082111]] | ''[[:d:Q89082111|Krishna AchutaRao]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Klimatoloog, climate change researcher, atmospheric scientist (†2026) ♂ | ''[[:d:Q1113838|klimatoloog]]''<br/>''[[:d:Q120203720|climate change researcher]]''<br/>''[[:d:Q17276189|atmospheric scientist]]'' | | | | |- | [[:d:Q99542699|Q99542699]] | ''[[:d:Q99542699|Husky Kihal]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04<br/>2026-09-03 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Prantsusmaa]] | [[Lyon]] | | |- | [[:d:Q112565839|Q112565839]] | ''[[:d:Q112565839|Jovan Donev]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Jurist|jurist]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Diplomaat|diplomaat]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1955–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Skopje]] | [[Skopje]] | |- | [[:d:Q125955185|Q125955185]] | ''[[:d:Q125955185|Ritu Khullar]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Kanada|Kanada]] [[Jurist|jurist]] (1964–2026) ♀ | [[jurist]] | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q136461692|Q136461692]] | ''[[:d:Q136461692|Sara Ogwen Williams]]'' | data-sort-value="1971" | 1971 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Lavastaja|režissöör]], teleprodutsent, telesaatejuht, [[Luuletaja|luuletaja]] (1971–2026) ♀; child of Euryn Ogwen Williams, Jenny Ogwen | [[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[luuletaja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q809009|Barry]]'' | [[Cardiff]] | |- | [[:d:Q15077562|Q15077562]] | ''[[:d:Q15077562|Vladimir Nikolaevitsj Sitko]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1932–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Tööveterani medal]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q25737362|Nechunayevo]]'' | | |- | [[:d:Q16182149|Q16182149]] | ''[[:d:Q16182149|Ida Farida]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Indoneesia filmirežissöör | [[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q3261115|Rangkasbitung]]'' | ''[[:d:Q10396|Depok]]'' | |- | [[:d:Q19279755|Q19279755]] | ''[[:d:Q19279755|Frank Schambor]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Diktor|diktor]] (1971–2026) ♂ | [[diktor]] | [[Saksamaa]] | [[Wuppertal]] | | |- | [[:d:Q19665843|Q19665843]] | ''[[:d:Q19665843|Keyvan Khosrovani]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Iraani arhitekt | ''[[:d:Q3501317|moekunstnik]]''<br/>[[arhitekt]]<br/>[[valguskujundaja]] | [[Iraan]] | [[Teheran]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q21031731|Q21031731]] | ''[[:d:Q21031731|Enos Mafokate]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Sportlane|sportlane]] (1946–2026) ♂ | [[sportlane]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | ''[[:d:Q2307316|Alexandra]]'' | | |- | [[:d:Q2888722|Q2888722]] | ''[[:d:Q2888722|Ramón Espinar Gallego]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Leganés, member of the Assembly of Madrid, President of the Assembly of Madrid (1954–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q329984|Úbeda]]'' | | |- | [[:d:Q314380|Q314380]] | ''[[:d:Q314380|Milan Ohnisko]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], graafik, toimetaja, [[Tõlkija|tõlkija]], publitsist, [[Dissident|dissident]], [[Kirjastaja|kirjastaja]] (1965–2026) ♂; Magnesia Litera, participant in the resistance and resistance against communism | [[luuletaja]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[dissident]]<br/>[[kirjastaja]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Brno]] | | |- | [[:d:Q3310525|Q3310525]] | ''[[:d:Q3310525|Michel Paulin]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-09-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Nantes]] | | |- | [[:d:Q385215|Q385215]] | ''[[:d:Q385215|Fabio Mussi]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-01-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | [[Piombino]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q509908|Q509908]] | ''[[:d:Q509908|Győző Martos]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Ungari jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | [[Budapest]] | |- | [[:d:Q93893451|Q93893451]] | ''[[:d:Q93893451|Huguette St-Denis]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-11-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Kanada|Kanada]] person (1964–2026) | | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q97369408|Q97369408]] | ''[[:d:Q97369408|Uliana Vinokurova]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-17<br/>1947 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Venemaa|venelased]] [[Psühholoog|psühholoog]], [[Sotsioloog|sotsioloog]], lektor (1947–2026) ♀ | [[psühholoog]]<br/>[[sotsioloog]]<br/>''[[:d:Q1569495|lektor]]'' | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q20619590|Байдинский наслег]]'' | | |- | [[:d:Q108584124|Q108584124]] | ''[[:d:Q108584124|Iwan Setiawan]]'' | data-sort-value="1958" | 1958 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Indoneesia|Indoneesia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Indoneesia]] | [[Medan]] | | |- | [[:d:Q110404509|Q110404509]] | ''[[:d:Q110404509|Isaac M. Daniel]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-10-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Insener|insener]] (1933–2026) ♂ | [[insener]] | | | | |- | [[:d:Q112378783|Q112378783]] | ''[[:d:Q112378783|Mária Lamiová]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Arheoloog|arheoloog]] (1935–2026) ♀ | [[arheoloog]] | | | | |- | [[:d:Q115295133|Q115295133]] | ''[[:d:Q115295133|Jonathan Mitchley]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Botaanik|botaanik]], plant ecologist, teadlane, [[Kaasprofessor|kaasprofessor]] (†2026) ♂ | [[botaanik]]<br/>''[[:d:Q37987929|plant ecologist]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q120486143|Q120486143]] | ''[[:d:Q120486143|Grahame Fraser]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Füüsik|füüsik]], õpetlane (1931–2026) ♂; member of [[Rahvusvaheline Astronoomiaunioon]] | [[füüsik]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Christchurch]] | | |- | [[:d:Q12331333|Q12331333]] | ''[[:d:Q12331333|Per Madsen]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-06-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Taani poliitik | [[poliitik]] | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q127481|Q127481]] | ''[[:d:Q127481|Tony Gatlif]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Stsenarist|stsenarist]], teatrinäitleja, filminäitleja, filmimuusika helilooja, [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1975–2025) (1948–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, César Award for Best Music Written for a Film, Cannes Best Director Award, Un certain regard Award | [[filmirežissöör]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q1415090|filmimuusika helilooja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Alžiir]] | [[Arles]] | |- | [[:d:Q1282352|Q1282352]] | ''[[:d:Q1282352|Raif Dizdarević]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Jugoslaavia|Jugoslaavia]]-[[Bosnia ja Hertsegoviina|bosnia ja hertsegoviina]] [[Poliitik|poliitik]], [[Poliitjuht|poliitjuht]], [[Diplomaat|diplomaat]], ametiühingutegelane, [[Kirjanik|kirjanik]], Member of the Presidency of Bosnia and Herzegovina, President of the Presidency of Yugoslavia, Minister of Foreign Affairs of Yugoslavia, Chairman of the Presidency of Bosnia and Herzegovina (1926–2026) ♂; Grand Cross of the Order of Isabella the Catholic | [[poliitik]]<br/>[[poliitjuht]]<br/>[[diplomaat]]<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Jugoslaavia]]<br/>[[Bosnia ja Hertsegoviina]] | ''[[:d:Q1017950|Fojnica]]'' | [[Sarajevo]] | |- | [[:d:Q13104684|Q13104684]] | ''[[:d:Q13104684|Péil Schlechter]]'' | data-sort-value="1921" | 1921-04-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Luksemburgi kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[arhitekt]]<br/>[[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Luksemburg]] | [[Luxembourg]] | [[Luksemburg]] | |- | [[:d:Q131315367|Q131315367]] | ''[[:d:Q131315367|Milton Soldani Afonso]]'' | data-sort-value="1921" | 1921-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Brasiilia|Brasiilia]] äriinimene, [[Advokaat|advokaat]], filantroop (1921–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[advokaat]]<br/>''[[:d:Q12362622|filantroop]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1642662|Nova Lima]]'' | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q136084194|Q136084194]] | ''[[:d:Q136084194|Ali MirRezaie]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Iraan|Iraan]] [[Laulja|laulja]] (†2026) ♂ | [[laulja]] | [[Iraan]] | ''[[:d:Q1282212|Babol County]]'' | ''[[:d:Q605157|Babol]]'' | |- | [[:d:Q141260544|Q141260544]] | ''[[:d:Q141260544|José Manuel Restrepo Fernández de Soto]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Colombia|Colombia]] [[Diktor|diktor]], äriinimene (†2026) ♂ | [[diktor]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Colombia]] | [[Medellín]] | [[Cali]] | |- | [[:d:Q141363499|Q141363499]] | ''[[:d:Q141363499|Katie Foutsi]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]] (1941–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q141376747|Q141376747]] | ''[[:d:Q141376747|خالد كافو]]'' | data-sort-value="1965" | 1965 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Liibüa|Liibüa]] [[Näitleja|näitleja]], [[Koomik|koomik]] (1965–2026) ♂; notable work زنقة الريح | [[näitleja]]<br/>[[koomik]] | [[Liibüa]] | ''[[:d:Q1018215|Yafran]]'' | [[Tripoli]] | |- | [[:d:Q15406088|Q15406088]] | ''[[:d:Q15406088|Yoshikazu Hasegawa]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Jaapan|Jaapan]] paleontoloog (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q16302039|Q16302039]] | ''[[:d:Q16302039|Domingo del Prado]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Hispaania|Hispaania]] joonistaja, [[Õpetaja|õpetaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1956–2026) ♂ | ''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q5573497|Pobladura de Yuso]]'' | [[León (Hispaania)|León]] | |- | [[:d:Q16376847|Q16376847]] | ''[[:d:Q16376847|Züleyxa Hacıyeva]]'' | data-sort-value="1923" | 1923-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Võimleja, [[Diktor|diktor]] (1923–2026) ♀; Honored Artist of the Azerbaijan SSR, personal pension of the President of Azerbaijan, [[NSV Liidu meistersportlane]] | ''[[:d:Q16947675|võimleja]]''<br/>[[diktor]] | | [[Bakuu]] | | |- | [[:d:Q18603868|Q18603868]] | ''[[:d:Q18603868|Libor Balák]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Illustreerija|illustraator]], koomiksikunstnik (1961–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]'' | | [[Brno]] | | |- | [[:d:Q20090695|Q20090695]] | ''[[:d:Q20090695|Eraj Ravindra Fernando]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Sri Lanka|Sri Lanka]] [[Poliitik|poliitik]] (1968–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Sri Lanka]] | [[Sri Lanka]] | | |- | [[:d:Q231178|Q231178]] | [[Gloria Steinem]] | data-sort-value="1934" | 1934-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | USA ajakirjanik ja aktivist | [[ajakirjanik]]<br/>[[reporter]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q9379869|lektor]]''<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q34074720|feminist]]''<br/>''[[:d:Q28692502|naisõiguslane]]''<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Toledo (Ohio)|Toledo]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q28758600|Q28758600]] | ''[[:d:Q28758600|Børge Thorup]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] jalgpallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | | |- | [[:d:Q3082512|Q3082512]] | ''[[:d:Q3082512|Frank Bridel]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Šveitsi ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Šveits]] | [[Lausanne]] | | |- | [[:d:Q3387126|Q3387126]] | ''[[:d:Q3387126|Pierre Tordo]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Prantsusmaa]] | [[Nice]] | | |- | [[:d:Q46957202|Q46957202]] | ''[[:d:Q46957202|Raymond Pointu]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] spordiajakirjanik (1940–2026) ♂; prix Louis-Nucera | ''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q4735418|Q4735418]] | ''[[:d:Q4735418|Alphonso Smith]]'' | data-sort-value="1985" | 1985-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1985–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2152074|Pahokee]]'' | ''[[:d:Q2152074|Pahokee]]'' | |- | [[:d:Q47514766|Q47514766]] | ''[[:d:Q47514766|Wolf-Dieter Stempel]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Saksamaa|sakslased]] keeleteadlane (1929–2026) ♂; member of [[Baieri Teaduste Akadeemia]], [[Academia Europaea]] | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Saksamaa]] | [[Landau|Landau in der Pfalz]] | | |- | [[:d:Q4799651|Q4799651]] | ''[[:d:Q4799651|Arthur Marshall]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-04-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1969–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1368958|Fort Gordon]]'' | | |- | [[:d:Q489116|Q489116]] | ''[[:d:Q489116|Wilfried Wesemael]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Belgia|Belgia]] jalgrattasportlane (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Belgia]] | [[Aalst]] | [[Lebbeke]] | |- | [[:d:Q5090823|Q5090823]] | ''[[:d:Q5090823|Chen Kuan-tai]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Hiina näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[Hiina]] | [[Guangdong]] | ''[[:d:Q59223|Zhongshan]]'' | |- | [[:d:Q5237319|Q5237319]] | ''[[:d:Q5237319|David McDermott]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-02-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Suurbritannia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q661707|Stourbridge]]'' | | |- | [[:d:Q5930469|Q5930469]] | ''[[:d:Q5930469|Hugh Curran]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1009254|Carstairs]]'' | | |- | [[:d:Q6852646|Q6852646]] | ''[[:d:Q6852646|Lau Siu-ming]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Hiina näitleja | [[näitleja]]<br/>[[tantsija]] | [[Hiina]]<br/>[[Briti Hongkong]] | [[Briti Hongkong]] | [[Hongkong]] | |- | [[:d:Q7279160|Q7279160]] | ''[[:d:Q7279160|Rachel Blau DuPlessis]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q912972|Q912972]] | ''[[:d:Q912972|Ivan Gudelj]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Horvaatia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Horvaatia]] | ''[[:d:Q397656|Imotski]]'' | [[Zagreb]] | |- | [[:d:Q96372098|Q96372098]] | ''[[:d:Q96372098|Anil Sharma]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[India|India]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Uttar Pradesh Legislative Assembly (1963–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[India]] | ''[[:d:Q1752328|Bulandshahr district]]''<br/>[[Uttar Pradesh]]<br/>[[India]] | | |- | [[:d:Q1064383|Q1064383]] | ''[[:d:Q1064383|Charles Floyd Hatcher]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Ameerika poliitik ja aseesimees | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2899135|Doerun]]'' | [[Alexandria (Virginia)|Alexandria]] | |- | [[:d:Q106638226|Q106638226]] | ''[[:d:Q106638226|حمزة عباس حسين]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Kuveit|Kuveit]] pankur, [[Poliitik|poliitik]], Governor of the Central Bank of Kuwait (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q806798|pankur]]''<br/>[[poliitik]] | [[Kuveit]] | ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]'' | | |- | [[:d:Q107072|Q107072]] | ''[[:d:Q107072|Konrad Jarausch]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Saksamaa|sakslased]] historian of Modern Age, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q17489339|historian of Modern Age]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Magdeburg]] | | |- | [[:d:Q1121618|Q1121618]] | ''[[:d:Q1121618|Imre Kubovics]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-11-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Ungari|Ungari]] [[Geoloog|geoloog]], [[Vulkanoloog|vulkanoloog]], undersecretary (1925–2026) ♂; Szent-Györgyi Albert Prize, Academy Award of the Hungarian Academy of Sciences | [[geoloog]]<br/>[[vulkanoloog]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q301581|Veľká Mača]]'' | | |- | [[:d:Q1130290|Q1130290]] | ''[[:d:Q1130290|Enzo Bianchi]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Kirjanik|kirjanik]], Christian monk, [[Teoloog|teoloog]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Munk|munk]], Catholic theologian, superior (1943–2026) ♂; member of Bose Monastic Community | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q2109894|Christian monk]]''<br/>[[teoloog]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[munk]]<br/>''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q17775|Castel Boglione]]'' | [[Torino]] | |- | [[:d:Q116878218|Q116878218]] | ''[[:d:Q116878218|Kálmán Széll]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Ungari|Ungari]] [[Kirurg|kirurg]], traumatologist, emergency physician, [[Õppejõud|õppejõud]], emeriitprofessor (1926–2026) ♂; Order of Labour, Pro Ecclesia et Pontifice, Batthyány-Strattmann László Award, [[Aukodanik|aukodanik]] | [[kirurg]]<br/>''[[:d:Q26203274|traumatologist]]''<br/>''[[:d:Q336641|emergency physician]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q108588280|Herény]]'' | | |- | [[:d:Q12223158|Q12223158]] | ''[[:d:Q12223158|Abdulfattah Mahmud Idriss]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Egiptuse kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[professor]]<br/>''[[:d:Q16012028|õigusteadlane]]'' | ''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | ''[[:d:Q12228188|علي محمود]]'' | | |- | [[:d:Q123680300|Q123680300]] | ''[[:d:Q123680300|Abu Hudhayfah Al-Ansari]]'' | No/unknown value | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Pressiesindaja, Spokesman of the Islamic State (†2026) ♂; member of [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|Islamiriik]] | ''[[:d:Q17221|pressiesindaja]]'' | No/unknown value | No/unknown value | ''[[:d:Q2320876|Seiyun]]'' | |- | [[:d:Q124479841|Q124479841]] | ''[[:d:Q124479841|Shitsui Hakoishi]]'' | data-sort-value="1916" | 1916-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Jaapan|Jaapan]] habemeajaja (1916–2026) ♀ | ''[[:d:Q107198|habemeajaja]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q11432538|Ōuchi]]'' | [[Utsunomiya]] | |- | [[:d:Q130853288|Q130853288]] | ''[[:d:Q130853288|Jonathan Meléndez]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Mehhiko helilooja | [[klahvpillimängija]]<br/>[[helilooja]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q136165233|Q136165233]] | ''[[:d:Q136165233|András Kőrös]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Ungari|Ungari]] [[Kohtunik|kohtunik]] (1952–2026) ♂; honorary citizen of Újpest, Knight's Crosses of the Order of Merit of the Republic of Hungary | [[kohtunik]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q141303602|Q141303602]] | ''[[:d:Q141303602|Tony Wilson]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], slavist (1943–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q15976341|slavist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Christchurch]] | ''[[:d:Q7981419|Wellington Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141312004|Q141312004]] | ''[[:d:Q141312004|Jorge Martín]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-11-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Argentina|Argentina]] korvpallur (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q1889146|Venado Tuerto]]'' | | |- | [[:d:Q141327495|Q141327495]] | ''[[:d:Q141327495|István Vajda]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Dublaažirežissöör, director of radio drama (1942–2026) ♂; Béla Balázs Award | ''[[:d:Q1298794|dublaažirežissöör]]''<br/>''[[:d:Q2459497|director of radio drama]]'' | | | | |- | [[:d:Q141347280|Q141347280]] | ''[[:d:Q141347280|Jordi Sotorra Garriga]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Preester|preester]], [[Õpetaja|õpetaja]] (1929–2026) ♂ | [[preester]]<br/>[[õpetaja]] | | ''[[:d:Q12258|Sabadell]]'' | ''[[:d:Q12258|Sabadell]]'' | |- | [[:d:Q141354601|Q141354601]] | ''[[:d:Q141354601|Michal Ficaj]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] vikipedist (1974–2026) ♂; member of Wikimedia Czech Republic | ''[[:d:Q23038345|vikipedist]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | | | |- | [[:d:Q15651571|Q15651571]] | ''[[:d:Q15651571|György Aldobolyi Nagy]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Ungari helilooja | [[helilooja]]<br/>[[dirigent]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[klarnetist]]<br/>[[luuletaja]] | [[Ungari]] | [[Szeged]] | | |- | [[:d:Q16092734|Q16092734]] | ''[[:d:Q16092734|John Hastie]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kriketimängija, cricket umpire (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''<br/>''[[:d:Q2143894|cricket umpire]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q992759|Te Awamutu]]'' | | |- | [[:d:Q16264783|Q16264783]] | ''[[:d:Q16264783|Jerry Oates]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Elukutseline maadleja (fl. 1970–) (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | | [[Columbus (Georgia)|Columbus]] | | |- | [[:d:Q16303135|Q16303135]] | ''[[:d:Q16303135|Edith Barr]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Peruu laulja | [[laulja]] | [[Peruu]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | |- | [[:d:Q1807974|Q1807974]] | ''[[:d:Q1807974|Laurence Cook]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Boston]] | | |- | [[:d:Q20090248|Q20090248]] | ''[[:d:Q20090248|Jimmy Batten]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-11-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] poksija (1955–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q123620|Millwall]]'' | | |- | [[:d:Q21558993|Q21558993]] | ''[[:d:Q21558993|Tatyana Svyagintseva]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Ukraina arst | [[arst]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Hrodna]] | [[Harkiv]] | |- | [[:d:Q239860|Q239860]] | ''[[:d:Q239860|Cassandra Wilson]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-12-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Ameerika Ühendriikide muusik | ''[[:d:Q66314404|jazz singer]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Jackson (Mississippi)|Jackson]] | [[Jackson (Mississippi)|Jackson]] | |- | [[:d:Q2830533|Q2830533]] | ''[[:d:Q2830533|Alan Knight]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1961–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q804946|Balham]]'' | | |- | [[:d:Q2851511|Q2851511]] | ''[[:d:Q2851511|Annette Saint-Pierre]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Kanada|Kanada]] romaanikirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Kirjastaja|kirjastaja]] (1925–2026) ♀; Member of the Order of Canada, Chevalier de l'Ordre national des Palmes académiques (France) | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[kirjastaja]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q3462266|Saint-Germain-de-Grantham]]'' | | |- | [[:d:Q2959501|Q2959501]] | ''[[:d:Q2959501|Charles Josselin]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q371638|Pleslin-Trigavou]]'' | | |- | [[:d:Q3113050|Q3113050]] | ''[[:d:Q3113050|Gracindo Júnior]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Brasiilia näitleja | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[psühholoog]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]'' | [[Brasiilia]] | [[Rio de Janeiro]] | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q3196231|Q3196231]] | ''[[:d:Q3196231|Khrist Kopetzky]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Prantsusmaa ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]''<br/>''[[:d:Q26237722|rugby sevens player]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q191126|Saintes]]'' | | |- | [[:d:Q3660076|Q3660076]] | ''[[:d:Q3660076|Carlos Horacio Salinas]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Argentina jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44255|San Miguel de Tucumán]]'' | | |- | [[:d:Q47129858|Q47129858]] | ''[[:d:Q47129858|D. Roy Saer]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1936–2026) ♂ | [[muusikateadlane]] | | ''[[:d:Q13129024|Hebron]]'' | | |- | [[:d:Q5530420|Q5530420]] | ''[[:d:Q5530420|Geles Cabrera]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Mehhiko skulptor | [[skulptor]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q5689034|Q5689034]] | ''[[:d:Q5689034|He Yong]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Hiina|Hiina]] [[Laulja|laulja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Matemaatik|matemaatik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (fl. 1987–2026) (1969–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[matemaatik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hiina]] | [[Peking]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q57834653|Q57834653]] | ''[[:d:Q57834653|Carla Jeffery]]'' | data-sort-value="1993" | 1993-07-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | ameerika näitleja (1993–2026) | [[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Houston]] | | |- | [[:d:Q59333448|Q59333448]] | ''[[:d:Q59333448|Аляксандр Фёдаравіч Ільюшчанка]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Teadlane|teadlane]] (1956–2026) ♂; State Prize of the Republic of Belarus, Medal of Francysk Skaryna, Order of Fatherland 3rd Class, Prix ​​de l'Académie nationale des sciences de Biélorussie | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Minsk]] | | |- | [[:d:Q6128629|Q6128629]] | ''[[:d:Q6128629|Silvina Jensen]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-09-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Argentina kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q2077013|Tres Arroyos]]'' | ''[[:d:Q54108|Bahía Blanca]]'' | |- | [[:d:Q61941672|Q61941672]] | ''[[:d:Q61941672|Barry Cleavin]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Uus-Meremaa kunstnik | [[kunstnik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]] | [[Uus-Meremaa]] | [[Dunedin]] | | |- | [[:d:Q6321174|Q6321174]] | ''[[:d:Q6321174|József Rusznyák]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-01-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Ungari|Ungari]] maadleja (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Ungari]] | [[Sárospatak]] | | |- | [[:d:Q63976124|Q63976124]] | ''[[:d:Q63976124|Gerti Eichler]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Saksa näitleja | [[näitleja]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q6697133|Q6697133]] | ''[[:d:Q6697133|Lucien Smith]]'' | data-sort-value="1989" | 1989-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Ameerika Ühendriikide kunstnik | [[kunstnik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | | |- | [[:d:Q681184|Q681184]] | ''[[:d:Q681184|Eberhard Vogel]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Frankenberg (Saksimaa)|Frankenberg]] | [[Tüüringi]] | |- | [[:d:Q709973|Q709973]] | ''[[:d:Q709973|Jean-Paul Rappeneau]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Lavastaja|režissöör]] (fl. 1960–2015) (1932–2026) ♂; Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör, Louis Delluci auhind, National Board of Review Award for Best Foreign Language Film, César Award for Best Film, César Award for Best Director, César des Césars, Prix Jean-Le-Duc, Officer of the National Order of Merit; notable work Cyrano de Bergerac, The Married Couple of the Year Two, The Horseman on the Roof | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Prantsusmaa]] | [[Auxerre]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q7149252|Q7149252]] | ''[[:d:Q7149252|Paul Barth]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Saksamaa|sakslased]] judoka (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q6665249|judoka]]'' | [[Saksamaa]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q7175103|Q7175103]] | ''[[:d:Q7175103|Peter Katsambanis]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Austraalia poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q14284|solicitor]]'' | [[Austraalia]] | [[Melbourne]] | [[Melbourne]] | |- | [[:d:Q89032|Q89032]] | ''[[:d:Q89032|Michael Mendl]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Saksamaa näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Saksamaa]] | [[Lünen]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q97727134|Q97727134]] | ''[[:d:Q97727134|Bettina Pfleger]]'' | data-sort-value="1996" | 1996-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026<br/>2026-09-01 | Austria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Austria]] | | | |- | [[:d:Q10320426|Q10320426]] | ''[[:d:Q10320426|Ludgero Marques]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Portugal|Portugal]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1938–2026) ♂ | [[ettevõtja]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q564813|Santa Maria da Feira]]'' | | |- | [[:d:Q108448725|Q108448725]] | ''[[:d:Q108448725|Романовский, Михаил Александрович]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Poliitik|poliitik]], riigimees (1947–2026) ♂; member of [[Föderatsiooninõukogu]] | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | | [[Orša]] | | |- | [[:d:Q10853824|Q10853824]] | ''[[:d:Q10853824|Antonín Dvořák]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Jalgpallur, lauatennisist, [[Treener|treener]] (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>''[[:d:Q13382519|lauatennisist]]''<br/>[[treener]] | | | | |- | [[:d:Q109381832|Q109381832]] | ''[[:d:Q109381832|Charles Ndombasi Lassa]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Kongo muusik | [[muusik]] | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | | [[Cincinnati]] | |- | [[:d:Q11913378|Q11913378]] | ''[[:d:Q11913378|Celestí Alomar Mateu]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q185409|Llubí]]'' | [[Palma|Palma de Mallorca]] | |- | [[:d:Q12121634|Q12121634]] | ''[[:d:Q12121634|Leonid Marchenko]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Näitleja|näitleja]] (1938–2026) ♂; Ukraina teeneline kunstnik, Ukraina teeneteordeni 3. järk; member of National Union of Cinematographers of Ukraine | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Kiiev]] | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q125192965|Q125192965]] | ''[[:d:Q125192965|Sena Alouka]]'' | data-sort-value="1975" | 1975 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Togo|Togo]] keskkonnakaitsja, executive director (1975–2026) ♂ | ''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]'' | [[Togo]] | | ''[[:d:Q46135|Créteil]]'' | |- | [[:d:Q138001296|Q138001296]] | ''[[:d:Q138001296|Hans J. Tümmers]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Saksamaa|sakslased]] politoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Ravensburg]] | | |- | [[:d:Q141244272|Q141244272]] | ''[[:d:Q141244272|Luis Enrique Barragán Chávez]]'' | data-sort-value="1986" | 1986-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Person (1986–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q141248140|Q141248140]] | ''[[:d:Q141248140|Aziz Bakbou]]'' | data-sort-value="1962" | 1962 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Maroko|Maroko]] [[Muusik|muusik]] (1962–2026) ♂ | [[muusik]] | [[Maroko]] | | | |- | [[:d:Q141249455|Q141249455]] | ''[[:d:Q141249455|Dan Orbih]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Nigeeria|Nigeeria]] [[Poliitik|poliitik]] (1961–2026) ♂; child of MCK Orbih | [[poliitik]] | [[Nigeeria]] | ''[[:d:Q122522069|Ogbona]]'' | | |- | [[:d:Q141257449|Q141257449]] | ''[[:d:Q141257449|Rogério Valença]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-06-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Person (1971–2026) | | | | | |- | [[:d:Q141272634|Q141272634]] | ''[[:d:Q141272634|Sidi Mohamed Sliten]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Maroko|Maroko]] jalgpallur (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Maroko]] | [[Marrakech]] | [[Marrakech]] | [[Marrakech]] |- | [[:d:Q141290693|Q141290693]] | ''[[:d:Q141290693|Thomas Cease]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Insener|insener]] (1942–2026) ♂ | [[sõjaväelane]]<br/>[[insener]] | | | | |- | [[:d:Q1519104|Q1519104]] | ''[[:d:Q1519104|Ulrich Pogoda]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-07-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Saksamaa helilooja | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q20669622|muusikaajakirjanik]]''<br/>[[muusik]]<br/>[[insener]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Wittichenau]] | [[Cottbus]] | |- | [[:d:Q18719666|Q18719666]] | ''[[:d:Q18719666|Eduardo Calcagno]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Argentina filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Tootja|produtsent]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[dotsent]]<br/>''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q18786174|Q18786174]] | ''[[:d:Q18786174|Anatoly Kholkin]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Keemik|keemik]] (1937–2026) ♂; [[Austuse orden]], [[NSV Liidu riiklik preemia]], Russian government prize for science and technology | [[keemik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q18810481|Q18810481]] | ''[[:d:Q18810481|Lilia Lardone]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Argentina kirjanik | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[dotsent]]<br/>[[Kultuurikorraldus|kultuurikorraldaja]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q2648980|Hernando]]'' | [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]] | |- | [[:d:Q28497261|Q28497261]] | ''[[:d:Q28497261|Вашляев, Борис Фёдорович]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Treener|treener]] (1948–2026) ♂; Honoured coach of the RSFSR, [[NSV Liidu meistersportlane]] | [[treener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Jekaterinburg]] | [[Jekaterinburg]] | |- | [[:d:Q3147680|Q3147680]] | ''[[:d:Q3147680|Elco Brinkman]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Hollandi poliitik | [[poliitik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q917827|Dirksland]]'' | [[Leiden]] | |- | [[:d:Q3293382|Q3293382]] | ''[[:d:Q3293382|Mario Cardinal]]'' | data-sort-value="1932" | 1932 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Kanada ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q7400832|Saint-Timothée]]'' | [[Montréal]] | |- | [[:d:Q4801963|Q4801963]] | ''[[:d:Q4801963|Artūras Fomenka]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Leedu jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Leedu]] | [[Panevėžys]] | | |- | [[:d:Q5070358|Q5070358]] | ''[[:d:Q5070358|Chan Sarun]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Kambodža poliitik | [[poliitik]] | [[Kambodža]] | | | |- | [[:d:Q5171327|Q5171327]] | ''[[:d:Q5171327|Cornelius Cash]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2005266|Macon]]'' | [[Dayton]] | |- | [[:d:Q533505|Q533505]] | ''[[:d:Q533505|Wendell Berry]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>[[autor]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q20020377|kultuurikriitik]]''<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q16308156|scholar of English]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Louisville]] | ''[[:d:Q7230898|Port Royal]]'' | |- | [[:d:Q67182983|Q67182983]] | ''[[:d:Q67182983|Jean-François Leroy]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] fotoajakirjanik (1956–2026) ♂; Kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler, Knight of the National Order of Merit, Auleegioni ordeni kavaler | ''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Pariis]] | [[Père-Lachaise'i kalmistu]] |- | [[:d:Q7926158|Q7926158]] | ''[[:d:Q7926158|Victor Miller]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Ameerika Ühendriikide stsenarist | [[stsenarist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New Orleans]] | ''[[:d:Q490744|Alameda]]'' | |- | [[:d:Q8247241|Q8247241]] | ''[[:d:Q8247241|Beto Orlando]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Argentina laulja | [[laulja]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q2036271|Las Flores]]'' | | |- | [[:d:Q85134741|Q85134741]] | ''[[:d:Q85134741|Jakub Wojtkowiak]]'' | data-sort-value="1968" | 1968 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Poola ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q862445|Q862445]] | ''[[:d:Q862445|Bill Schmidt]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] odaviskaja (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q18510502|odaviskaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pittsburgh]] | [[Knoxville]] | |- | [[:d:Q9032896|Q9032896]] | ''[[:d:Q9032896|Miguel Zavaleta]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-02-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Argentina|Argentina]] [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]], [[Pianist|pianist]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1955–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[pianist]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Airese provints]] | |- | [[:d:Q93250306|Q93250306]] | ''[[:d:Q93250306|Angelo Casati]]'' | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Preester|preester]] (1931–2026) ♂ | [[preester]] | | [[Milano]] | [[Milano]] | |- | [[:d:Q95671702|Q95671702]] | ''[[:d:Q95671702|Anca Pandrea]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Näitleja|näitleja]], teatrinäitleja, filminäitleja (1946–2026) ♀; spouse of Ștefan Thury | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Rumeenia]] | [[Făgăraș]] | | |- | [[:d:Q9697232|Q9697232]] | ''[[:d:Q9697232|Carlos Monforte]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Brasiilia ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Brasiilia]] | [[Santos]] | | |- | [[:d:Q12959|Q12959]] | [[Édouard Balladur]] | data-sort-value="1929" | 1929-05-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Prantsusmaa poliitik | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | [[İzmir]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q1092107|Passy kalmistu]]'' |- | [[:d:Q7426|Q7426]] | [[Ada Yonath]] | data-sort-value="1939" | 1939-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Iisraeli keemik | ''[[:d:Q15839206|molekulaarbioloog]]''<br/>[[keemik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15142825|kristallograaf]]''<br/>[[biokeemik]]<br/>[[teadlane]]<br/>[[bioloog]] | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | | |- | [[:d:Q109487391|Q109487391]] | ''[[:d:Q109487391|Vladimir Moshchenko]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-03-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1932–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Bahmut]] | | |- | [[:d:Q114775616|Q114775616]] | ''[[:d:Q114775616|David A. Kornreich]]'' | data-sort-value="1973" | 1973-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Teadlane, astronoom (1973–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q11063|astronoom]]'' | | [[Houston]] | | |- | [[:d:Q13163930|Q13163930]] | ''[[:d:Q13163930|Cham Mei-kam]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Hiina|Hiina]] Chinese medicine practitioner (1924–2026) ♀ | ''[[:d:Q93923328|Chinese medicine practitioner]]'' | [[Hiina]] | [[Guangzhou]] | ''[[:d:Q7383551|Ruttonjee Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141223090|Q141223090]] | ''[[:d:Q141223090|Carlos Gracia]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Hispaania|Hispaania]] sports executive (1941–2026) ♂; member of Real Federación Española de Automovilismo, [[FIA]] | ''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Hispaania]] | [[Zaragoza]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q141242448|Q141242448]] | ''[[:d:Q141242448|Phil O'Reilly]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Iirimaa|Iirimaa]] Gaelic football player (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q17351861|Gaelic football player]]'' | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q321091|Tullamore]]'' | ''[[:d:Q321091|Tullamore]]'' | |- | [[:d:Q141248969|Q141248969]] | ''[[:d:Q141248969|Chula Padmendra Kumarapathirana]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♀ | [[näitleja]] | | | | |- | [[:d:Q141255203|Q141255203]] | ''[[:d:Q141255203|Sister Pauline Leonard]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] Christian nun, kooliõpetaja, koolijuht, kooli asedirektor (1939–2026) ♀; Companion of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q28146366|Christian nun]]''<br/>''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q1056391|koolijuht]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q30279686|Hutt Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141306752|Q141306752]] | ''[[:d:Q141306752|Balázs Szolga]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | German teacher, keskkooliõpetaja, [[Õppejõud|õppejõud]], sports official, lifeguard, sauna master (†2026) ♂ | ''[[:d:Q101444594|German teacher]]''<br/>''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15986539|sports official]]''<br/>''[[:d:Q259327|lifeguard]]''<br/>''[[:d:Q2024043|sauna master]]'' | | | | ''[[:d:Q1120689|Kozma Street Jewish Cemetery]]'' |- | [[:d:Q1658487|Q1658487]] | ''[[:d:Q1658487|Elia Zenghelis]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Kreeka arhitekt | [[arhitekt]] | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q18753737|Q18753737]] | ''[[:d:Q18753737|Wang Yongyan]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Hiina|Hiina]] [[Teadlane|teadlane]], [[Poliitik|poliitik]], National People's Congress deputy (1938–2026) ♂ | [[teadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Hiina]] | [[Tianjin Shi]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q2062286|Q2062286]] | ''[[:d:Q2062286|Oleksandr Kasyan]]'' | data-sort-value="1989" | 1989-01-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Ukraina|ukrainlane]]-[[Venemaa|venelased]] jalgpallur (1989–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]] | [[Bezimenne (Novoazovski rajoon)|Bezimenne]] | | |- | [[:d:Q21132815|Q21132815]] | ''[[:d:Q21132815|Viktor Shrira]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-05-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Venemaa matemaatik | [[matemaatik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Chișinău]] | | |- | [[:d:Q21834563|Q21834563]] | ''[[:d:Q21834563|Aleksandr Mihalevič]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Teadlane|teadlane]], Chernobyl liquidator (1938–2026) ♂; Medal of Francysk Skaryna, Zasłużony Energetyk Republiki Białorusi, премия имени академика А. В. Лыкова | [[teadlane]]<br/>''[[:d:Q1377734|Chernobyl liquidator]]'' | | [[Vitsebsk|Viciebsk]] | | |- | [[:d:Q320861|Q320861]] | ''[[:d:Q320861|Abid Mutlak al-Jubouri]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Iraak|Iraak]] [[Poliitik|poliitik]], [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], Deputy Prime Minister of Iraq (1940–2026) ♂; Bravery Medal | [[poliitik]]<br/>[[sõjaväelane]] | [[Iraak]] | ''[[:d:Q5684772|Hawija]]'' | [[Kirkūk]] | |- | [[:d:Q3309599|Q3309599]] | ''[[:d:Q3309599|Michel Fano]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Prantsusmaa muusik | [[muusik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]] | | |- | [[:d:Q3847896|Q3847896]] | ''[[:d:Q3847896|Mariella Bettarini]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], algklassiõpetaja, kirjanduskriitik, [[Tõlkija|tõlkija]], esseist (1942–2026) ♀ | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q10509151|algklassiõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Itaalia]] | [[Firenze]] | | |- | [[:d:Q39082698|Q39082698]] | ''[[:d:Q39082698|Fuat Nuretdinef]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Treener|treener]] (1938–2026) ♂ | [[treener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q18791698|Naratyılğa]]'' | | |- | [[:d:Q39382604|Q39382604]] | ''[[:d:Q39382604|Tatyana Shishkina]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Valgevene füüsik | [[füüsik]] | [[Valgevene]] | [[Minsk]] | | |- | [[:d:Q4124504|Q4124504]] | ''[[:d:Q4124504|Juriy Michaylovitsj Volmer]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]] (1933–2026) ♂; [[Austuse märk]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Tööpunalipu orden]] | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q16015391|Krassítskoie]]'' | | |- | [[:d:Q4148690|Q4148690]] | ''[[:d:Q4148690|Igor Grekhov]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]] (1934–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]], [[Austuse orden]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Sõpruse orden]], [[Lenini preemia]], [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]], Russian government prize for science and technology; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] | [[füüsik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Smolensk]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q4253263|Q4253263]] | ''[[:d:Q4253263|Vladimir Lakeyev]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], [[Kommunist]] (1949–2026) ♂; member of [[Moskva Linnaduuma]] | [[poliitik]]<br/>[[Kommunist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q55519361|Q55519361]] | ''[[:d:Q55519361|Gonzalo Piédrola Angulo]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Arst|arst]], professor (1939–2026) ♂; member of Real Academia Nacional de Medicina; spouse of María del Carmen Maroto Vela | [[arst]] | [[Hispaania]] | [[Granada]] | [[Granada]] | |- | [[:d:Q56529236|Q56529236]] | ''[[:d:Q56529236|محمد التاجي]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Egiptuse näitleja | [[näitleja]] | ''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | [[Kairo]] | [[Kairo]] | |- | [[:d:Q5864704|Q5864704]] | ''[[:d:Q5864704|Francesc Garrido]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Hispaania näitleja | [[näitleja]] | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q60455434|Q60455434]] | ''[[:d:Q60455434|إياد ناصر]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Süüria|Süüria]] saatejuht, [[Spordikommentaator|spordikommentaator]] (1969–2026) ♂ | ''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>[[spordikommentaator]] | [[Süüria]] | ''[[:d:Q12212226|Dweir Ruslan]]'' | | |- | [[:d:Q606311|Q606311]] | ''[[:d:Q606311|Iván T. Berend]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Ungari ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q17488363|economic historian]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q7151978|Q7151978]] | ''[[:d:Q7151978|Paul LeDuc]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Kanada|Kanada]] elukutseline maadleja (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q3462972|Saint-Maxime-du-Mont-Louis]]'' | [[Québec (linn)|Québec]] | |- | [[:d:Q7174083|Q7174083]] | ''[[:d:Q7174083|Peter Freebody]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-08-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Austraalia|Austraalia]] teadlane (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | ''[[:d:Q4894752|Berry]]'' | |- | [[:d:Q7665832|Q7665832]] | ''[[:d:Q7665832|Sé O'Hanlon]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Iirimaa jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Iirimaa]] | [[Dublin]] | | |- | [[:d:Q7823034|Q7823034]] | ''[[:d:Q7823034|Tony Mundine]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Austraalia|Austraalia]] poksija (1951–2026) ♂; Medal of the Order of Australia | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q4866067|Baryulgil]]'' | [[Austraalia]] | |- | [[:d:Q8056159|Q8056159]] | ''[[:d:Q8056159|Yoshimi Masaki]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Jaapan|Jaapan]] judoka (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q6665249|judoka]]'' | [[Jaapan]] | [[Ōsaka prefektuur]] | | |- | [[:d:Q834044|Q834044]] | ''[[:d:Q834044|Slobodan Šnajder]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Horvaatia|horvaatia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], publitsist, [[Tõlkija|tõlkija]] (1948–2026) ♂; Branko Gavella Award, City of Zagreb Award, Marin Držić Award, [[Audoktor|audoktor]], Meša Selimović Award, Kočićevo pero Award, Mirko Kovač Award, Višnja Machiedo Award | [[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[tõlkija]] | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Horvaatia]] | [[Zagreb]] | [[Zagreb]] | |- | [[:d:Q90463223|Q90463223]] | ''[[:d:Q90463223|Roman Nowobilski]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Poola|poolakad]] teadlane, [[Füsioterapeut|füsioterapeut]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1966–2026) ♂; member of Polish Rehabilitation Society, Polskie Towarzystwo Fizjoterapii, European Respiratory Society, European Academy of Allergy and Clinical Immunology, Society of Polish Internists | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[füsioterapeut]]<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | [[Sucha Beskidzka]] | | |- | [[:d:Q96464754|Q96464754]] | ''[[:d:Q96464754|Joggie Jansen]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Lõuna-Aafrika Vabariigi ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Griekwastad]] | [[Otjiwarongo]] | |- | [[:d:Q99929822|Q99929822]] | ''[[:d:Q99929822|Ibrahim Adam]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Ghana poliitik | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Ghana]] | | | |- | [[:d:Q112375430|Q112375430]] | ''[[:d:Q112375430|Peter R. Griffiths]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Keemik|keemik]], teadlane, õpetlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1942–2026) ♂; Ellis R. Lippincott Award, Coblentz Award, Ruth and Edwin Kennedy Distinguished Professor Award | [[keemik]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Inglismaa]] | | |- | [[:d:Q112405832|Q112405832]] | ''[[:d:Q112405832|Hermann Atz]]'' | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Politoloog (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | | | | |- | [[:d:Q113565574|Q113565574]] | ''[[:d:Q113565574|Robert Viger]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Helilooja|helilooja]] (1934–2026) ♂; member of Société des auteurs, compositeurs et éditeurs de musique | [[laulukirjutaja]]<br/>[[helilooja]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q207620|Meaux]]'' | | |- | [[:d:Q119267915|Q119267915]] | ''[[:d:Q119267915|Mustapha Besbes]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | French protectorate of Tunisia-[[Tuneesia|tuneesia]] hüdroloog, emeriitprofessor (1941–2026) ♂; member of [[Prantsuse Teaduste Akadeemia]] | ''[[:d:Q3644587|hüdroloog]]'' | ''[[:d:Q2017684|French protectorate of Tunisia]]''<br/>[[Tuneesia]] | | | |- | [[:d:Q124671639|Q124671639]] | ''[[:d:Q124671639|Věra Pokorná]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Arst|arst]], [[Pediaater|lastearst]], neonatoloog (†2026) ♀ | [[arst]]<br/>[[Pediaater|lastearst]]<br/>''[[:d:Q28569455|neonatoloog]]'' | | | | |- | [[:d:Q12612175|Q12612175]] | ''[[:d:Q12612175|Lee Yong-joo]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-08-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Lõuna-Korea näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Lõuna-Korea]] | [[Soul]] | ''[[:d:Q42108|Seongnam]]'' | |- | [[:d:Q13147245|Q13147245]] | ''[[:d:Q13147245|Helena Trexu]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Hispaania kirjanik | [[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q3775049|Sama]]'' | | |- | [[:d:Q133518399|Q133518399]] | ''[[:d:Q133518399|Volkmar Schön]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Person (1957–2026) ♂ | | | [[Hamburg]] | | |- | [[:d:Q133832061|Q133832061]] | ''[[:d:Q133832061|Joey BPR]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-05-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Malaisia|Malaisia]] [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]], laulusõnade kirjutaja (fl. 1977–) (1963–2026); member of Bumi Putra Rockers | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Malaisia]] | [[Johor Bahru]] | ''[[:d:Q7350107|Kuala Lumpur Hospital]]'' | |- | [[:d:Q138391311|Q138391311]] | ''[[:d:Q138391311|Eduardo Juárez]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Peruu|Peruu]] LGBTQ rights activist (1983–2026) ♂; member of Peruvian TLGB Network | ''[[:d:Q19509201|LGBTQ rights activist]]'' | [[Peruu]] | | | |- | [[:d:Q141222143|Q141222143]] | ''[[:d:Q141222143|Dimi Mavropoulos]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Rallisõitja (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]'' | | | | |- | [[:d:Q141224685|Q141224685]] | ''[[:d:Q141224685|Micah Jo Barnett]]'' | data-sort-value="2005" | 2005-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (2005–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q7491542|Shawnee Mission]]'' | ''[[:d:Q959398|Liberty]]'' | |- | [[:d:Q141237007|Q141237007]] | ''[[:d:Q141237007|Doina Caramzulescu]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Rumeenia|Rumeenia]] raadioajakirjanik, uudisteankur, [[Tõlkija|tõlkija]] (1939–2026) ♀ | ''[[:d:Q24702769|raadioajakirjanik]]''<br/>''[[:d:Q270389|uudisteankur]]''<br/>[[tõlkija]] | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | | |- | [[:d:Q1423181|Q1423181]] | ''[[:d:Q1423181|Mehdi Zana]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Türgi|Türgi]] [[Poliitik|poliitik]], inimõiguste aktivist, mayor of Diyarbakır (1940–2026) ♂; spouse of [[Leyla Zana]] | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | [[Türgi]] | ''[[:d:Q945404|Silvan]]'' | ''[[:d:Q83387|Diyarbakır]]'' | |- | [[:d:Q1445081|Q1445081]] | ''[[:d:Q1445081|Frankie Miller]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], laulja-laulukirjutaja, country musician (1931–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q66763670|country musician]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q784496|Victoria]]'' | [[Arlington]] | |- | [[:d:Q1475703|Q1475703]] | ''[[:d:Q1475703|Gene Bertoncini]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], muusikapedagoog, džässmuusik, džäss-kitarrist, [[Muusik|muusik]] (1937–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>''[[:d:Q6168364|džäss-kitarrist]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q1522054|Q1522054]] | ''[[:d:Q1522054|Giacomo Aimoni]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Itaalia|Itaalia]] suusahüppaja (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]'' | [[Itaalia]] | | | |- | [[:d:Q16299033|Q16299033]] | ''[[:d:Q16299033|Carlos Espinosa de los Monteros y Bernaldo de Quirós]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Hispaania ärimees | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q18640488|Q18640488]] | ''[[:d:Q18640488|Ian Martin]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]'' | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q1986691|Q1986691]] | ''[[:d:Q1986691|Nicolas Simion]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Saksofonist|saksofonist]] (1959–2026) ♂ | [[saksofonist]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q3041172|Dumbrăvița]]'' | [[Brașov]] | |- | [[:d:Q2848511|Q2848511]] | ''[[:d:Q2848511|André Remy]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Belgia ajakirjanik | ''[[:d:Q650483|spordiajakirjandus]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q60223236|television executive]]''<br/>[[spordikommentaator]]<br/>[[koomik]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q900766|Gilly]]'' | ''[[:d:Q3357775|Ottignies]]'' | |- | [[:d:Q3394953|Q3394953]] | ''[[:d:Q3394953|Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[A Coruña]] | [[Oviedo]] | |- | [[:d:Q377683|Q377683]] | ''[[:d:Q377683|Narana Coissoró]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Portugal|Portugal]]-[[India|india]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], member of the Assembly of the Republic (1931–2026) ♂; Grand Officer of the Military Order of Christ, Grand Cross of the Order of Prince Henry, Grand Officer of the Order of Public Instruction | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Portugal]]<br/>[[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | [[Goa osariik]] | | |- | [[:d:Q4443993|Q4443993]] | ''[[:d:Q4443993|Svetlana Strizhnyova]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] muuseumitöötaja, muuseumidirektor (1937–2026) ♀; Honoured Cultural Worker of the RSFSR, ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk | ''[[:d:Q47090899|muuseumitöötaja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Ukraina NSV]] | [[Himki]] | |- | [[:d:Q4446455|Q4446455]] | ''[[:d:Q4446455|Vyacheslav Surganov]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Poliitik|poliitik]], riigimees, member of the Federation Council of Russia (1933–2026) ♂; [[Austuse orden]], [[Tööpunalipu orden]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Austuse märk]], honorary citizen of Sverdlovsk Oblast, géologue émérite de la RSFSR; member of [[Föderatsiooninõukogu]], Legislative Assembly of Sverdlovsk Oblast | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Bakal]] | | |- | [[:d:Q599220|Q599220]] | ''[[:d:Q599220|Antonino Fogliani]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Dirigent|dirigent]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Lavastaja|režissöör]], opera director (1976–2026) ♂ | [[dirigent]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q28054786|opera director]]'' | [[Itaalia]] | [[Messina]] | ''[[:d:Q67975|Cadempino]]'' | |- | [[:d:Q6175994|Q6175994]] | ''[[:d:Q6175994|Jeffrey G. Williamson]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-11-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1935–2026) ♂; Guggenheim Fellowship | [[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Uus-Inglismaa]] | | |- | [[:d:Q673426|Q673426]] | ''[[:d:Q673426|Walter Tresch]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Šveits|Šveits]] mäesuusataja (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]'' | [[Šveits]] | ''[[:d:Q69135|Silenen]]'' | | |- | [[:d:Q6989460|Q6989460]] | ''[[:d:Q6989460|Neil Walter]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Riigiametnik|riigiametnik]], Administrator of Tokelau, ambassador of New Zealand to Japan, Secretary of Foreign Affairs (1942–2026) ♂; Companion of the New Zealand Order of Merit | [[diplomaat]]<br/>[[riigiametnik]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1972491|Stratford]]'' | ''[[:d:Q2540624|Waikanae]]'' | |- | [[:d:Q92822|Q92822]] | ''[[:d:Q92822|Richard E. Stearns]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] informaatik, [[Insener|insener]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Matemaatik|matemaatik]] (1936–2026) ♂; [[Turingi auhind]], Frederick W. Lanchester Prize, ACM Fellow, [[Distinguished professor]]; member of ACM | ''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[insener]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[matemaatik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q717516|Caldwell]]'' | [[Ann Arbor]] | |- | [[:d:Q929382|Q929382]] | ''[[:d:Q929382|Franco Fontana]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Itaalia fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q3682398|Cognento]]'' | [[Modena]] | |- | [[:d:Q101130436|Q101130436]] | ''[[:d:Q101130436|Beba Lorena]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Argentina|Argentina]] [[Modell|modell]], äriinimene (1944–2026) ♀ | [[modell]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44214|Formosa]]'' | | |- | [[:d:Q105870884|Q105870884]] | ''[[:d:Q105870884|István Gábor Kruzslicz]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Ungari|Ungari]] [[Arhivaar|arhivaar]], [[Koduloolane|koduloolane]], keskkooliõpetaja (1944–2026) ♂ | [[arhivaar]]<br/>[[koduloolane]]<br/>''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]'' | [[Ungari]] | [[Hódmezővásárhely]] | | |- | [[:d:Q107319456|Q107319456]] | ''[[:d:Q107319456|Barry Smith]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] spordiajaloolane (1937–2026) ♂; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q17504998|spordiajaloolane]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q108881994|Q108881994]] | ''[[:d:Q108881994|Крупнов, Александр Иванович]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1939–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q11097792|Q11097792]] | ''[[:d:Q11097792|Li Weikang]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Hiina|Hiina]]-[[Hiina Vabariik (1912–1949)|hiina vabariik]] Peking opera actor, telesarjanäitleja, filminäitleja, member of the National Committee of the Chinese People's Political Consultative Conference, National People's Congress deputy (1947–2026) ♀; spouse of Geng Qichang | ''[[:d:Q111975768|Peking opera actor]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Hiina]]<br/>[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]] | ''[[:d:Q17579219|Pei-p'ing]]'' | [[Peking]] | |- | [[:d:Q113325505|Q113325505]] | ''[[:d:Q113325505|Ryszard Łętowski]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Poola|poolakad]] [[Ohvitser|ohvitser]], väeüksuse ülem (1934–2026) ♂ | [[ohvitser]] | [[Poola]] | | | ''[[:d:Q1779546|Cmentarz Lipowy w Gliwicach]]'' |- | [[:d:Q11549140|Q11549140]] | ''[[:d:Q11549140|Yaeko Mizutani]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Näitleja|näitleja]] (1939–2026) ♀; Medal with Purple Ribbon, Kikuta Kazuo engeki shō; child of Morita Kanya XIV, Yaeko Mizutani I; spouse of Hideo Shiraki | [[näitleja]] | [[Jaapan]] | [[Tokyo]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q11988507|Q11988507]] | ''[[:d:Q11988507|Martin Holtung]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Norra|norralased]] kiiruisutaja, president (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q10866633|kiiruisutaja]]'' | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q119885611|Q119885611]] | ''[[:d:Q119885611|Joan Phillip]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Kanada|Kanada]] [[Poliitik|poliitik]] (1952–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q1001626|North Vancouver]]'' | | |- | [[:d:Q1377702|Q1377702]] | ''[[:d:Q1377702|Nicolae Ungureanu]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Rumeenia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Rumeenia]] | [[Craiova]] | ''[[:d:Q1189089|Sadu]]'' | |- | [[:d:Q1408808|Q1408808]] | ''[[:d:Q1408808|Georg Denzler]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Õppejõud|õppejõud]], katoliku preester, church historian, Catholic theologian (1930–2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q1743122|church historian]]''<br/>''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]'' | [[Saksamaa]] | [[Bamberg]] | | |- | [[:d:Q141204526|Q141204526]] | ''[[:d:Q141204526|Pedro Rivero Torre]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], professor (1938–2026) ♂; honorary doctorate of the University of Castille-La Mancha; member of Real Academia de Doctores de España, Association of Electric Power Companies, [[Rooma Klubi]], Instituto de Estudios Económicos | [[majandusteadlane]]<br/>''[[:d:Q25339110|professor]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q5614177|Guarnizo]]'' | | |- | [[:d:Q141255091|Q141255091]] | ''[[:d:Q141255091|Toni Hubmann]]'' | data-sort-value="1957" | 1957 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Austria|Austria]] põllumees, animal protectionist, äriinimene, [[Autor|autor]] (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>''[[:d:Q23672693|animal protectionist]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[autor]] | [[Austria]] | [[Graz]] | [[Klagenfurt am Wörthersee|Klagenfurt]] | |- | [[:d:Q1413274|Q1413274]] | ''[[:d:Q1413274|Winfried Mittrowski]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-09-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q141365784|Q141365784]] | ''[[:d:Q141365784|John Harris]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] füsioloog, winemaker (1940–2026) ♂; spouse of Jocelyn Harris, Marilyn J Duxson | ''[[:d:Q2055046|füsioloog]]''<br/>''[[:d:Q21771805|winemaker]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q1477696|Q1477696]] | ''[[:d:Q1477696|Hana Pastejříková]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] [[Näitleja|näitleja]] (1944–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q15088606|Q15088606]] | ''[[:d:Q15088606|Leonid Vladimirovitsj Radjukevitsj]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], metallurg (1932–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]], [[Lenini orden]], [[Austuse märk]], [[Tööpunalipu orden]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia]], [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]] | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q18576582|metallurg]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Minsk]] | | |- | [[:d:Q16202217|Q16202217]] | ''[[:d:Q16202217|Blaine Campbell]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Antonio]] | [[Rapid City]] | |- | [[:d:Q16697782|Q16697782]] | ''[[:d:Q16697782|Mykola Dziuba]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-11-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Poliitik|poliitik]], People's Deputy of Ukraine (1946–2026) ♂; [[Austuse märk]], Order of Labour Glory, 3rd class; member of 1st Supreme Council | [[poliitik]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q4445119|Suvyd]]'' | | |- | [[:d:Q1902653|Q1902653]] | ''[[:d:Q1902653|Bert Middel]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Hollandi poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q20481199|coordinator]]''<br/>''[[:d:Q22980439|wetenschappelijk medewerker]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[direktor]]<br/>[[Sekretär]]<br/>[[lektor]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Groningen]] | ''[[:d:Q18443352|Tasola]]'' | |- | [[:d:Q21636811|Q21636811]] | ''[[:d:Q21636811|Klimentiy Veksler]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Viiuldaja|viiuldaja]] (1932–2026) ♂; [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], [[Sõpruse orden]], заслуженный артист Карельской АССР | [[viiuldaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | | |- | [[:d:Q30904275|Q30904275]] | ''[[:d:Q30904275|Carolin Scharpff-Striebich]]'' | data-sort-value="1963" | 1963 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Saksamaa|sakslased]] kunstikoguja, ärijuht (1963–2026) ♀ | ''[[:d:Q10732476|kunstikoguja]]''<br/>''[[:d:Q832136|ärijuht]]'' | [[Saksamaa]] | [[Darmstadt]] | | |- | [[:d:Q3291306|Q3291306]] | ''[[:d:Q3291306|Marianne Leconte]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Prantsusmaa kirjastaja | [[kirjastaja]]<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q47117059|Q47117059]] | ''[[:d:Q47117059|Brian Cogan]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Media scholar, [[Õppejõud|õppejõud]] (1967–2026) ♂ | ''[[:d:Q6386271|media scholar]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q4786418|Q4786418]] | ''[[:d:Q4786418|Archibald MacKinnon]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Kanada|Kanada]] [[Sõudja|sõudja]] (1937–2026) ♂; Canada's Sports Hall of Fame | [[sõudja]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q1138837|Cranbrook]]'' | [[Calgary]] | |- | [[:d:Q4981862|Q4981862]] | ''[[:d:Q4981862|Brîndușa Armanca]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Filoloog|filoloog]] (1954–2026) ♀ | [[ajakirjanik]]<br/>[[filoloog]] | [[Rumeenia]] | [[Câmpulung Moldovenesc]] | | |- | [[:d:Q55620057|Q55620057]] | ''[[:d:Q55620057|Michelina Tenace]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Itaalia|Itaalia]] Catholic theologian, [[Teoloog|teoloog]] (1954–2026) ♀ | ''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''<br/>[[teoloog]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q51952|San Marco in Lamis]]'' | | |- | [[:d:Q6063188|Q6063188]] | ''[[:d:Q6063188|Cevdet Selvi]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Türgi poliitik | [[poliitik]] | [[Türgi]] | [[Eskişehir]] | | |- | [[:d:Q6490085|Q6490085]] | ''[[:d:Q6490085|Larry Christenson]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Everett]] | [[Washingtoni osariik]] | |- | [[:d:Q7242965|Q7242965]] | [[Priit Aimla]] | data-sort-value="1941" | 1941-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Eesti luuletaja, poliitik ja humorist | [[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[humorist]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]] | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Võru]] | | |- | [[:d:Q7297843|Q7297843]] | ''[[:d:Q7297843|Ray Miller]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q97188930|Q97188930]] | ''[[:d:Q97188930|Choy Chak Hung]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Poliitik|poliitik]] (1968–2026) ♂ | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q57287|Q57287]] | [[Harald V]] | data-sort-value="1937" | 1937-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | [[Norra|norralased]] [[Monarh|monarh]], royalty (fl. 1991–), [[Norra kuningas]], [[Kroonprints|kroonprints]], [[Prints (järeltulija)|prints]] (1937–2026) ♂; Knight Grand Cross with Collar of the Order of Saint Olav‎, Auleegioni suurrist, Knight Grand Cross of the Royal Victorian Order, ოქროს ოლიმპიური ორდენი, [[Valge Kotka orden (Poola)|Valge Kotka orden]], Holmenkolleni medal, Kolme Tähe ordeni suurristi komandör, Valgetähe teenetemärgi kett, Grand Cross with Chain of the Order of Merit of the Republic of Hungary (civil), [[Rumeenia Tähe rahvuslik orden|Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni suurrist]], Idrettsgallaens hederspris, Royal Victorian Chain, Elevandi orden, Oslo Military Society's badge of honor, Royal Norwegian Army National Service Medal with three stars, Defence Service Medal with Laurel Branch, Royal House Centennial Medal, King Haakon VII's 100th anniversary medal, King Haakon VII 1905–1955 Jubilee Medal, Defence Service Medal with three stars, King Olav V's Jubilee Medal 1957–1982, King Olav V's Centenary Medal, King Haakon VII Commemorative Medal, Kong Olav V's Memorial medal, Knight of the Garter, Grand Cross Special Class of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Collar of the Supreme Order of the Chrysanthemum, Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurrist ketiga, Grand Star of the Decoration for Services to the Republic of Austria, Knight Grand Commander of the Order of the Dannebrog, Grand Collar of the Order of Prince Henry, Avisi ordeni suurrist, Grand Collar of the Military Order of Saint James of the Sword, Royal Order of the Seraphim, Grand Cross of the Order of the Liberator General San Martín, Order of the Redeemer, Grand Cross of the Order of the White Double Cross‎, [[Dannebrogi ordu|Dannebrogi orden]], collar of the Order of the Golden Fleece, Soome Valge Roosi Rüütliordu suurrist ketiga, Decoration for Exceptional Merits, Grand Cordon of the Order of Leopold; member of [[Norra kuninglik perekond]]; child of [[Olav V]], [[Märtha (Norra)|Märtha]]; spouse of [[Sonja (Norra kuninganna)|Sonja]] | [[monarh]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q2095725|Skaugum]]'' | ''[[:d:Q3050696|Rikshospitalet]]'' | |- | [[:d:Q11201596|Q11201596]] | ''[[:d:Q11201596|Olaf Olsen]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Taani insener | [[insener]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q1897112|laevakapten siseveekogudel]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[Reeder]] | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q1094343|Søldarfjørður]]'' | | |- | [[:d:Q112323416|Q112323416]] | ''[[:d:Q112323416|Беляева, Валентина Александровна]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1941–2026) ♀; Order of Holy Prince Daniel of Moscow 3rd class | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kirsanov]] | | |- | [[:d:Q112362197|Q112362197]] | ''[[:d:Q112362197|Karel Barták]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-12-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], politoloog, pundit, väliskorrespondent (1953–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>''[[:d:Q1642960|pundit]]''<br/>''[[:d:Q18190897|väliskorrespondent]]'' | | [[Kladno]] | | |- | [[:d:Q12009319|Q12009319]] | ''[[:d:Q12009319|Filip Štojdl]]'' | data-sort-value="1975" | 1975-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Preester|preester]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Fotograaf|fotograaf]], [[Esipreester|kogudusevaimulik]], [[Piiskop|piiskop]] (1975–2026) ♂; member of Order of Saint Lazarus; child of Michael Štojdl, Miluše Štojdlová | [[preester]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[fotograaf]]<br/>[[Esipreester|kogudusevaimulik]]<br/>[[piiskop]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Podbořany]] | | |- | [[:d:Q12522098|Q12522098]] | ''[[:d:Q12522098|Topan]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Näitleja|näitleja]] (1956–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q11445|Malang]]'' | | |- | [[:d:Q1271485|Q1271485]] | ''[[:d:Q1271485|Dörthe Jung]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Saksamaa|sakslased]] publitsist, [[Ärikonsultant]] (1949–2026) ♀; Tony Sender Award | ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[Ärikonsultant]] | [[Saksamaa]] | [[Frankfurt]] | | |- | [[:d:Q131742649|Q131742649]] | ''[[:d:Q131742649|Luděk Hrzal]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-04-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], saatejuht, [[Diskor|diskor]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], raadiosaatejuht (1966–2026) ♂ | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>[[diskor]]<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | | [[Sušice]] | | |- | [[:d:Q131779228|Q131779228]] | ''[[:d:Q131779228|Henri Schoenmakers]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Teatriteadlane (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q10379007|teatriteadlane]]'' | | [[Amsterdam]] | [[Woluwe-Saint-Lambert]] | |- | [[:d:Q135512134|Q135512134]] | ''[[:d:Q135512134|Shigeko Kagawa]]'' | data-sort-value="1911" | 1911-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | jaapani ülipikaealine | [[arst]] | [[Jaapan]] | [[Nara prefektuur]] | ''[[:d:Q118213|Yamatokōriyama]]'' | |- | [[:d:Q141201665|Q141201665]] | ''[[:d:Q141201665|Enrique Soto Barea]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Cantaor (1952–2026) ♂; child of Manuel Soto Monje | ''[[:d:Q51374880|cantaor]]'' | | [[Jerez de la Frontera]] | | |- | [[:d:Q141235330|Q141235330]] | ''[[:d:Q141235330|Philippa Dunphy]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] finantsanalüütik, company director, juhatuse liige, board chairman (1956–2026) ♀; child of Malcolm Dunphy | ''[[:d:Q1416279|finantsanalüütik]]''<br/>''[[:d:Q107100767|company director]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q141244898|Q141244898]] | ''[[:d:Q141244898|Crowther Reynish]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] grocer (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q5669609|grocer]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1109703|Collingwood]]'' | ''[[:d:Q151841|Tākaka]]'' | |- | [[:d:Q141292349|Q141292349]] | ''[[:d:Q141292349|Robert C. Hughes]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Keemik|keemik]] (1940–2026) ♂ | [[keemik]] | | | | |- | [[:d:Q14549483|Q14549483]] | ''[[:d:Q14549483|Liria Marín]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Argentina näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q15456084|Q15456084]] | ''[[:d:Q15456084|Thomas Schöck]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Saksamaa jurist | [[jurist]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q16340104|Q16340104]] | ''[[:d:Q16340104|Yael Artsi]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Iisraeli skulptor | [[skulptor]]<br/>''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q15977927|kunstipedagoog]]'' | [[Iisrael]] | [[Rabat]] | | |- | [[:d:Q1663095|Q1663095]] | ''[[:d:Q1663095|Ingo Baldermann]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-05-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Teoloog|teoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1929–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q16901165|Q16901165]] | ''[[:d:Q16901165|Mamtaz Sanghamita]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | India poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2640827|günekoloog]]'' | [[India]] | | [[Kolkata]] | |- | [[:d:Q20510810|Q20510810]] | ''[[:d:Q20510810|Hrachya Gasparyan]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Armeenia|Armeenia]] [[Lavastaja|režissöör]] (1946–2026) ♂; Honored Art Worker of Armenia, artiste du peuple arménien | [[Lavastaja|režissöör]] | [[Armeenia]] | [[Alaverdi]] | | |- | [[:d:Q2645744|Q2645744]] | ''[[:d:Q2645744|Alfred Rohr]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Austria poliitik | [[poliitik]] | [[Austria]] | [[Stockenboi]] | | |- | [[:d:Q2736096|Q2736096]] | [[Rukidi IV (Tooro)]] | data-sort-value="1992" | 1992-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Uganda|Uganda]] [[Poliitik|poliitik]], [[Monarh|monarh]], monarch of the Kingdom of Toro (1992–2026) ♂; child of Olimi III of Tooro, Queen Best Kemigisa | [[poliitik]]<br/>[[monarh]] | [[Uganda]] | [[Uganda]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q273762|Q273762]] | ''[[:d:Q273762|Carla Marchelli]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Itaalia|Itaalia]] mäesuusataja (1935–2026) ♀ | ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]'' | [[Itaalia]] | [[Genova]] | | |- | [[:d:Q27586997|Q27586997]] | ''[[:d:Q27586997|T.K.D. Muzhappilangad]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1946–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q29014982|Q29014982]] | ''[[:d:Q29014982|Dani Leder]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Iisrael|Iisrael]] võimleja (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q16947675|võimleja]]'' | [[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q2965083|Q2965083]] | ''[[:d:Q2965083|Christian Breseghello]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] rugby union player (1955–2026) ♂ | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q624304|Mazères]]'' | | |- | [[:d:Q3158765|Q3158765]] | ''[[:d:Q3158765|Jacques Doucet]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Kanada|Kanada]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], raadiosaatejuht, [[Spordikommentaator|spordikommentaator]] (1940–2026) ♂; Canadian Baseball Hall of Fame, Quebec Sports Hall of Fame, Jack Graney Award | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[spordikommentaator]] | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q4013578|Q4013578]] | ''[[:d:Q4013578|Vincenzo Vitiello]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Itaalia filosoof | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Napoli]] | [[Napoli]] | |- | [[:d:Q45403266|Q45403266]] | ''[[:d:Q45403266|Anthony Staines]]'' | data-sort-value="1961" | 1961 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Iirimaa|Iirimaa]] epidemioloog (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q12765408|epidemioloog]]'' | [[Iirimaa]] | | [[Dublin]] | |- | [[:d:Q5375897|Q5375897]] | ''[[:d:Q5375897|Enda Bonner]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Iirimaa|Iirimaa]] Gaelic football player, [[Poliitik|poliitik]], senator of Ireland (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q17351861|Gaelic football player]]''<br/>[[poliitik]] | [[Iirimaa]] | [[Donegali krahvkond]] | | |- | [[:d:Q55634973|Q55634973]] | ''[[:d:Q55634973|Terry Matthews]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Suurbritannia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2750829|Leyton]]'' | | |- | [[:d:Q6262009|Q6262009]] | ''[[:d:Q6262009|Yitsḥaḳ Alfasi]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Iisraeli ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q5121550|Judaic scholar]]'' | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | [[Tel Aviv]] | ''[[:d:Q607817|Kiryat Shaul Cemetery]]'' |- | [[:d:Q6518533|Q6518533]] | ''[[:d:Q6518533|Mary Tsingou]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-10-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Matemaatik|matemaatik]], [[Füüsik|füüsik]], informaatik (1928–2026) ♀ | [[matemaatik]]<br/>[[füüsik]]<br/>''[[:d:Q82594|informaatik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Milwaukee]] | [[Los Alamos]] | |- | [[:d:Q7323437|Q7323437]] | ''[[:d:Q7323437|Rich Rowland]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1964–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q928609|Cloverdale]]'' | | |- | [[:d:Q93167|Q93167]] | [[Ratko Mladić]] | data-sort-value="1943" | 1943-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Bosnia ja Hertsegoviina|bosnia ja hertsegoviina]]-[[Serbia|serbia]] [[Sõdur|sõdur]], [[Ohvitser|ohvitser]] (fl. 1965–1996) (1943–2026) ♂; Order of Brotherhood and Unity, Order of the Republika Srpska, Order of the People's Army | [[ohvitser]] | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Bosnia ja Hertsegoviina]] | ''[[:d:Q896368|Božanovići]]'' | ''[[:d:Q48768015|Hague Penitentiary Institution]]'' | |- | [[:d:Q96593202|Q96593202]] | ''[[:d:Q96593202|Jorge Pedersoli]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | [[Argentina|Argentina]] person (1941–2026) ♂ | | [[Argentina]] | ''[[:d:Q1799004|La Paternal, Buenos Aires]]'' | | |- | [[:d:Q104722867|Q104722867]] | ''[[:d:Q104722867|Du Jingyi]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Person (1927–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q113490936|Huairou County]]'' | [[Shijiazhuang]] | |- | [[:d:Q1083525|Q1083525]] | ''[[:d:Q1083525|Christine Fleck-Bohaumilitzky]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Austria|Austria]] [[Teoloog|teoloog]] (1955–2026) ♀ | [[teoloog]] | [[Austria]] | [[Linz]] | | |- | [[:d:Q112371424|Q112371424]] | ''[[:d:Q112371424|Ulrich Berner]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Filosoof|filosoof]], religious studies scholar, Indologist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1948–2026) ♂ | [[filosoof]]<br/>''[[:d:Q19829980|religious studies scholar]]''<br/>''[[:d:Q18524037|Indologist]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Hann. Münden]] | | |- | [[:d:Q119397106|Q119397106]] | ''[[:d:Q119397106|Anthony Reay]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Geoloog|geoloog]], teadlane, geokeemik, mineraloog (1939–2026) ♂ | [[geoloog]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q16335312|geokeemik]]''<br/>''[[:d:Q13416354|mineraloog]]'' | | ''[[:d:Q67300436|County Durham]]'' | | |- | [[:d:Q131826845|Q131826845]] | ''[[:d:Q131826845|William Curt Freund]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Ameerika Ühendriikide majandusteadlane | [[majandusteadlane]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Nürnberg]] | | |- | [[:d:Q141182638|Q141182638]] | ''[[:d:Q141182638|Heniwaty]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Indoneesia|Indoneesia]] person (1937–2026) ♀ | | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q1199713|Batavia]]'' | [[Jakarta]] | |- | [[:d:Q141196053|Q141196053]] | ''[[:d:Q141196053|Abd El Mageed Ismail]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Kuveit|Kuveit]] kujutav kunstnik, [[Skulptor|skulptor]] (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[skulptor]] | [[Kuveit]] | ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]'' | | |- | [[:d:Q141269506|Q141269506]] | ''[[:d:Q141269506|Hilda Tolmunen]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Soome|soomlased]] restaurateur (1928–2026) ♀; Cross of Merit of the Order of the Lion of Finland | ''[[:d:Q3427922|restaurateur]]'' | [[Soome]] | ''[[:d:Q201835|Kuivaniemi]]'' | [[Turu]] | |- | [[:d:Q141312269|Q141312269]] | ''[[:d:Q141312269|Mark S. DeFrancesco]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]] (1949–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q141315525|Q141315525]] | ''[[:d:Q141315525|Marty Nadler]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Teleprodutsent, [[Stsenarist|stsenarist]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q1458362|Q1458362]] | ''[[:d:Q1458362|Friedrich Beck]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Saksamaa|sakslased]] regional historian, [[Arhivaar|arhivaar]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1927–2026) ♂; Medal of Merit of the GDR | ''[[:d:Q17488465|regional historian]]''<br/>[[arhivaar]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1725985|Untergrochlitz]]'' | [[Potsdam]] | |- | [[:d:Q16483570|Q16483570]] | ''[[:d:Q16483570|Antonio Bódalo Santoyo]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q593528|Nerpio]]'' | | |- | [[:d:Q1887010|Q1887010]] | ''[[:d:Q1887010|Bert Matter]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Helilooja|helilooja]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], muusikapedagoog, [[Organist|organist]], [[Muusik|muusik]] (1937–2026) ♂; Knight of the Order of Orange-Nassau | [[helilooja]]<br/>[[muusikateadlane]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[organist]]<br/>[[muusik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q20038546|Q20038546]] | ''[[:d:Q20038546|Shigeru Araki]]'' | data-sort-value="1922" | 1922 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Jaapan|Jaapan]] scholar of Japanese literature (1922–2026) ♂ | ''[[:d:Q11508193|scholar of Japanese literature]]'' | [[Jaapan]] | [[Ibaraki prefektuur]] | [[Kawasaki]] | |- | [[:d:Q2400304|Q2400304]] | ''[[:d:Q2400304|Abdelaziz Bennani]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Maroko advokaat | [[advokaat]] | [[Maroko]] | [[Fès]] | | |- | [[:d:Q24901515|Q24901515]] | ''[[:d:Q24901515|G. V. Narayana Rao]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | India näitleja | [[advokaat]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[filmiprodutsent]] | | | | |- | [[:d:Q25640014|Q25640014]] | ''[[:d:Q25640014|Rostislav Brzobohatý]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Paleontoloog, [[Geoloog|geoloog]] (1938–2026) ♂; Masaryk University Gold Medal; member of Sokol, T.J. Sokol Brno - Líšeň | ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''<br/>[[geoloog]] | | [[Brno]] | | |- | [[:d:Q285944|Q285944]] | ''[[:d:Q285944|Toyohiro Akiyama]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kosmonaut|kosmonaut]], [[Reporter|reporter]], [[Insener|insener]], Research Cosmonaut (1942–2026) ♂; Medal "For Merit in Space Exploration", [[Rahvaste Sõpruse orden]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[kosmonaut]]<br/>[[reporter]]<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q20468847|Research Cosmonaut]]'' | [[Jaapan]] | [[Setagaya]] | ''[[:d:Q1204505|Ōdai-chō]]'' | |- | [[:d:Q28870219|Q28870219]] | ''[[:d:Q28870219|Grace Nortey]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Ghana|Ghana]] [[Näitleja|näitleja]] (1937–2026) ♀; notable work Matters Of The Heart, Sinking Sands, Ties That Bind, Beasts of No Nation, Amakye and Dede | [[näitleja]] | [[Ghana]] | [[Ghana]] | | |- | [[:d:Q30014908|Q30014908]] | ''[[:d:Q30014908|Jan Štěpán]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Loogik, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Programmeerija|programmeerija]], [[Matemaatik|matemaatik]] (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q14565331|loogik]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[programmeerija]]<br/>[[matemaatik]] | | ''[[:d:Q1021085|Dolní Újezd]]'' | | |- | [[:d:Q31196249|Q31196249]] | ''[[:d:Q31196249|Mezhlum Sumbatyan]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1954–2026) ♂; member of National Academy of Sciences of Armenia | [[teadlane]] | [[Venemaa]] | [[Luhansk|Lugansk]] | | |- | [[:d:Q336698|Q336698]] | [[Péter Nádas]] | data-sort-value="1942" | 1942-10-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | ungari kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[fotograaf]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | ''[[:d:Q787118|Gombosszeg]]'' | |- | [[:d:Q3573758|Q3573758]] | ''[[:d:Q3573758|Yves Lapierre]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Kanada muusik | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[stsenarist]] | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q4506194|Q4506194]] | ''[[:d:Q4506194|Yuriy Tsurilo]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1966–2026) (1946–2026) ♂; Medal "For Strengthening of Brotherhood in Arms" | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Vjazniki]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q45098466|Q45098466]] | ''[[:d:Q45098466|Vittorio de’ Frescobaldi]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Itaalia|Itaalia]] person (1928–2026) ♂ | | [[Itaalia]] | [[Firenze]] | | |- | [[:d:Q47006577|Q47006577]] | ''[[:d:Q47006577|Harm Paulsen]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Arheoloog|arheoloog]] (1944–2026) ♂; Deutscher Archäologiepreis | [[arheoloog]] | | [[Lübeck]] | | |- | [[:d:Q4992324|Q4992324]] | [[Ole Andreasen]] | data-sort-value="1939" | 1939-07-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], äriinimene, Euroopa Parlamendi liige (1939–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Taani Kuningriik]] | [[Frederiksberg]] | | |- | [[:d:Q5550579|Q5550579]] | ''[[:d:Q5550579|Gergely Boros]]'' | data-sort-value="1984" | 1984-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Ungari|Ungari]] kayaker (1984–2026) ♂ | ''[[:d:Q16004471|kayaker]]'' | [[Ungari]] | [[Szekszárd]] | [[Paks]] | |- | [[:d:Q62560164|Q62560164]] | ''[[:d:Q62560164|Hans Georg Majer]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Turkologist, [[Ajaloolane|ajaloolane]], orientalist (1937–2026) ♂; member of [[Academia Europaea]] | ''[[:d:Q13210922|Turkologist]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q1731155|orientalist]]'' | | [[Stuttgart]] | | |- | [[:d:Q64605564|Q64605564]] | ''[[:d:Q64605564|André Zaoui]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Prantsusmaa füüsik | [[füüsik]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q66828204|Q66828204]] | ''[[:d:Q66828204|Siarhiej Lohvin]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Skulptor|skulptor]] (1959–2026) ♂; Prize of the Federation of Trade Unions of Belarus; member of Belarusian Union of Artists | [[skulptor]] | | [[Minsk]] | | |- | [[:d:Q72842791|Q72842791]] | ''[[:d:Q72842791|Isaac Inchi]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Iisraeli jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Iisrael]] | [[Bagdad]] | | |- | [[:d:Q7412207|Q7412207]] | ''[[:d:Q7412207|Samuel Monroe, Jr.]]'' | data-sort-value="1973" | 1973-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | | |- | [[:d:Q75236796|Q75236796]] | ''[[:d:Q75236796|Paulo César Rodrigues Conti]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Teadlane, [[Hambaarst|hambaarst]] (†2026) | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[hambaarst]] | | | | |- | [[:d:Q8463323|Q8463323]] | ''[[:d:Q8463323|Zhu Xiaoyuan]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1954–2026) | [[ajaloolane]] | | [[Shanghai]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q84951084|Q84951084]] | ''[[:d:Q84951084|Thomas Schestag]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Kirjandusteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1956–2026) ♂; Berlin Prize | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[tõlkija]] | | [[Freiburg]] | | |- | [[:d:Q910625|Q910625]] | ''[[:d:Q910625|Peter Cullen]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Kanada näitleja (1941—2026) | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Kanada]] | [[Montréal]] | [[Santa Monica]] | |- | [[:d:Q974970|Q974970]] | ''[[:d:Q974970|Ruben Rada]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Uruguay muusik | [[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]''<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]'' | [[Uruguay]] | [[Montevideo]] | [[Montevideo]] | ''[[:d:Q5058668|Cementerio del Norte]]'' |- | [[:d:Q97659934|Q97659934]] | ''[[:d:Q97659934|Vladimir Germanenko]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Poliitik|poliitik]], riigimees, member of the Federation Council of Russia (1944–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Austuse märk]]; member of [[Föderatsiooninõukogu]] | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q4108120|Vertiyivka]]'' | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q99151643|Q99151643]] | ''[[:d:Q99151643|Christine Thon]]'' | data-sort-value="1972" | 1972 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1972–2026) ♀ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | | | |- | [[:d:Q100691236|Q100691236]] | ''[[:d:Q100691236|Dimitris Kokotas]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-12-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Kreeka laulja | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | ''[[:d:Q15895035|Third Cemetery of Athens]]'' |- | [[:d:Q102423376|Q102423376]] | ''[[:d:Q102423376|Baldomero Rubio Segovia]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Person (1938–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q107341698|Q107341698]] | ''[[:d:Q107341698|Белхароев, Асхаб Абукарович]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1944–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kirgiisi NSV]] | | |- | [[:d:Q112800295|Q112800295]] | ''[[:d:Q112800295|Carl Morgan]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], [[Elektrik|elektrik]], member of the Alaska House of Representatives, juhatuse liige (1950–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[elektrik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q79452|Upper Kalskag]]'' | | |- | [[:d:Q11309112|Q11309112]] | ''[[:d:Q11309112|Jason Klotz]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1981–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Texas]] | | |- | [[:d:Q113400402|Q113400402]] | ''[[:d:Q113400402|Ingrid Lukatis]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Saksamaa|sakslased]] sotsiaalteadlane (1943–2026) ♀; spouse of Wolfgang Lukatis | ''[[:d:Q15319501|sotsiaalteadlane]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q114101782|Q114101782]] | ''[[:d:Q114101782|Grégoire Laourou]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Benini poliitik | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Benin]] | ''[[:d:Q1133694|Bantè]]'' | | |- | [[:d:Q114650885|Q114650885]] | ''[[:d:Q114650885|Andreina Yépez]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Venezuela|Venezuela]] [[Näitleja|näitleja]] (1974–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Venezuela]] | [[Caracas]] | [[Miami]] | |- | [[:d:Q11610264|Q11610264]] | ''[[:d:Q11610264|Takashi Hanyūda]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Jaapani poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q12013238|silmaarst]]'' | [[Jaapan]] | [[Maebashi]] | [[Maebashi]] | |- | [[:d:Q118913455|Q118913455]] | ''[[:d:Q118913455|Avi Degani]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Geograaf|geograaf]] (1938–2026) ♂ | [[geograaf]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | |- | [[:d:Q11957547|Q11957547]] | ''[[:d:Q11957547|Alois Leodolter]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Austria|Austria]] suusahüppaja, kahevõistleja (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]''<br/>''[[:d:Q13382605|kahevõistleja]]'' | [[Austria]] | [[Mariazell]] | | |- | [[:d:Q12337221|Q12337221]] | ''[[:d:Q12337221|Stig Thorsboe]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Taani stsenarist | [[stsenarist]]<br/>[[näitekirjanik]] | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q13097573|Q13097573]] | ''[[:d:Q13097573|Syamsir Siregar]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (fl. 1965–), Director of the State Intelligence Agency of Indonesia (1941–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q5979|Pematangsiantar]]'' | | |- | [[:d:Q13407640|Q13407640]] | ''[[:d:Q13407640|Miloslav Gajdoš]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Helilooja|helilooja]], muusikapedagoog, [[Kontrabassist|kontrabassist]], [[Toimetaja|toimetaja]], arranžeerija, [[Muusikaõpetaja|muusikaõpetaja]], [[Muusik|muusik]] (1948–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[kontrabassist]]<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[muusikaõpetaja]]<br/>[[muusik]] | | [[Město Albrechtice]] | | |- | [[:d:Q134728978|Q134728978]] | ''[[:d:Q134728978|Yaya Ouattara]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Elevandiluuranniku poliitik | [[poliitik]] | [[Elevandiluurannik]] | | | |- | [[:d:Q136404979|Q136404979]] | ''[[:d:Q136404979|Li Hsiao-ti]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Taiwan|Taiwan]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1954–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Taiwan]] | | | |- | [[:d:Q141185447|Q141185447]] | ''[[:d:Q141185447|Sonya Gill]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[India|India]] political activist (†2026); spouse of Palagummi Sainath | ''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | [[India]] | | [[Mumbai]] | |- | [[:d:Q141205097|Q141205097]] | ''[[:d:Q141205097|Miroslav Mužík]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Freespingi operaator, mudelprojekteerija (†2026) ♂ | ''[[:d:Q4492590|freespingi operaator]]''<br/>''[[:d:Q10331372|mudelprojekteerija]]'' | | | [[Blansko]] | |- | [[:d:Q141333107|Q141333107]] | ''[[:d:Q141333107|Maciej Kowalczyk (pediatra)]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Arst|arst]], [[Pediaater|lastearst]] (†2026) ♂ | [[arst]]<br/>[[Pediaater|lastearst]] | | | | |- | [[:d:Q1441862|Q1441862]] | ''[[:d:Q1441862|Francisco Antonio Nieto Súa]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Colombia katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1656207|Panqueba]]'' | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q1578037|Q1578037]] | ''[[:d:Q1578037|Hans-Peter Häfner]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | ''[[:d:Q489147|Schmalkalden]]'' | ''[[:d:Q551954|Vacha]]'' | |- | [[:d:Q15966921|Q15966921]] | ''[[:d:Q15966921|Dominique Alderweireld]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] Kupeldaja (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q11679511|Kupeldaja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Annœullin]] | ''[[:d:Q2931483|Centre Hospitalier de Wallonie Picarde]]'' | |- | [[:d:Q16327338|Q16327338]] | ''[[:d:Q16327338|Δημήτριος Κουγιώνης]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Kreeka poliitik | [[poliitik]] | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q180453|Q180453]] | [[Dolly Parton]] | data-sort-value="1946" | 1946-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | USA laulja ja näitleja | ''[[:d:Q66763708|country singer]]''<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2556469|Pittman Center]]'' | ''[[:d:Q43079570|Vanderbilt-Ingram Cancer Center]]'' | |- | [[:d:Q2060969|Q2060969]] | ''[[:d:Q2060969|Paul Lereim]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Norra|norralased]] [[Professor|professor]] (1938–2026) ♂; King's Medal of Merit in Silver | [[professor]] | [[Norra]] | [[Norra]] | | ''[[:d:Q7591450|Holmen Church]]'' |- | [[:d:Q20985582|Q20985582]] | ''[[:d:Q20985582|Pierre Neuville]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Belgia|Belgia]] poker player (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q15295720|poker player]]'' | [[Belgia]] | ''[[:d:Q668437|Montigny-le-Tilleul]]'' | | |- | [[:d:Q24961078|Q24961078]] | ''[[:d:Q24961078|Juan Manuel Figueroa]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Argentina|Argentina]] [[Sportlane|sportlane]], maadleja (1950–2026) ♂ | [[sportlane]]<br/>''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q26255507|Q26255507]] | ''[[:d:Q26255507|Sergey Kukushkin]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-03-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]] (1954–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], PA Rebinder Prize | [[füüsik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | | |- | [[:d:Q3170335|Q3170335]] | ''[[:d:Q3170335|Jean Allaire]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Kanada|Kanada]] [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]] (1930–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q31736684|Q31736684]] | ''[[:d:Q31736684|Dirk Winterbach]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-08-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Lõuna-Aafrika Vabariigi luuletaja | [[luuletaja]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Johannesburg]] | | |- | [[:d:Q3308837|Q3308837]] | ''[[:d:Q3308837|Michel Albertini]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Prantsusmaa]] | [[Marseille]] | | |- | [[:d:Q3856843|Q3856843]] | ''[[:d:Q3856843|Michele Zappella]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Psühhiaater|psühhiaater]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1936–2026) ♂ | [[psühhiaater]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Viareggio]] | [[Siena]] | |- | [[:d:Q3899471|Q3899471]] | ''[[:d:Q3899471|Per Hilmar Nybø]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Norra jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q11296761|kikkpoksija]]'' | [[Norra]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q1770239|Haukeland University Hospital]]'' | ''[[:d:Q12001062|Skjold Church]]'' |- | [[:d:Q3904204|Q3904204]] | ''[[:d:Q3904204|Pietro Rescigno]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1928–2026) ♂; Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurristi kavaler; member of [[Academia Europaea]], Istituto Veneto di Scienze, Lettere ed Arti, [[Accademia Nazionale dei Lincei]] | [[jurist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Salerno]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q4515536|Q4515536]] | ''[[:d:Q4515536|Zheng Fengrong]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-05-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Hiina|Hiina]] kõrgushüppaja, heptathlete (1937–2026) ♀; Silver Olympic Order | ''[[:d:Q13382122|kõrgushüppaja]]''<br/>''[[:d:Q21141393|heptathlete]]'' | [[Hiina]] | [[Jinan Shi]] | | |- | [[:d:Q47551318|Q47551318]] | ''[[:d:Q47551318|Werner Breig]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1932–2026) ♂ | [[muusikateadlane]] | | [[Zwickau]] | | |- | [[:d:Q5667042|Q5667042]] | ''[[:d:Q5667042|Alfonso Nasarre Goicoechea]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Hispaania ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q5729604|Q5729604]] | ''[[:d:Q5729604|Lamin Khalifah Fhimah]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Liibüa|Liibüa]] person (1956–2026) ♂ | | [[Liibüa]] | ''[[:d:Q246402|Souq al Jum'aa]]'' | | |- | [[:d:Q5927788|Q5927788]] | ''[[:d:Q5927788|Javier Giraldo]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Colombia|Colombia]] katoliku preester, inimõiguste aktivist (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | [[Colombia]] | | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q59773495|Q59773495]] | ''[[:d:Q59773495|Fermín Casquete Álvarez]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], äriinimene, sports executive (1946–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1919577|Tordehumos]]'' | ''[[:d:Q15468|Badalona]]'' | |- | [[:d:Q61059416|Q61059416]] | ''[[:d:Q61059416|Joan Prat i Carós]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Antropoloog (1947–2026) ♂; Narcís Monturiol Medal, Vives University Network Medal of Honor; member of Institut català d'antropología | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]'' | | ''[[:d:Q13426|Celrà]]'' | | |- | [[:d:Q6442579|Q6442579]] | ''[[:d:Q6442579|Kuku Kohli]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | India filmirežissöör | [[autor]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[India]] | [[Peshawar]] | | |- | [[:d:Q64850245|Q64850245]] | ''[[:d:Q64850245|Duino Verri Fernandes]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Insener|insener]] (1946–2026) ♂ | [[insener]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q986508|Penápolis]]'' | | |- | [[:d:Q93240012|Q93240012]] | ''[[:d:Q93240012|Antonella Del Prete]]'' | data-sort-value="1967" | 1967 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Itaalia|Itaalia]] philosophy historian, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Filosoof|filosoof]] (1967–2026) ♀ | ''[[:d:Q24265174|philosophy historian]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[filosoof]] | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | | |- | [[:d:Q98239838|Q98239838]] | ''[[:d:Q98239838|Брызгалин Алексей Алексеевич]]'' | data-sort-value="1978" | 1978-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1978–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q52392|Q52392]] | [[Tim Curry]] | data-sort-value="1946" | 1946-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Suurbritannia näitleja | [[näitleja]]<br/>[[koomik]]<br/>[[laulja]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q11774156|memuarist]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Suurbritannia]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q5597359|Grappenhall]]'' | ''[[:d:Q1814220|Toluca Lake]]'' | |- | [[:d:Q100805521|Q100805521]] | ''[[:d:Q100805521|Michael Horton]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (†2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q101068602|Q101068602]] | ''[[:d:Q101068602|Christos Markidis]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Kreeka maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q212841|Drama]]'' | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q109495495|Q109495495]] | ''[[:d:Q109495495|Оболенский, Андрей Николаевич]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Person (1957–2026) ♂; child of Nikolay Obolensky, Нина Ильинична Сарафанова | | | [[Lipetski oblast]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q110916|Q110916]] | [[Hideki Shirakawa]] | data-sort-value="1936" | 1936-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Jaapani keemik | [[keemik]]<br/>[[insener]]<br/>[[professor]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Jaapan]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | [[Yokohama]] | |- | [[:d:Q112464955|Q112464955]] | ''[[:d:Q112464955|Václav Neckář]]'' | data-sort-value="1975" | 1975 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Tonmeister, [[Muusik|muusik]] (1975–2026) ♂; child of Václav Neckář, Jaroslava Žlábková-Neckářová | ''[[:d:Q2442108|tonmeister]]''<br/>[[muusik]] | | | | |- | [[:d:Q11779971|Q11779971]] | ''[[:d:Q11779971|Mieczysław Rutyna]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Poola|poolakad]] kergejõustiklane (1931–2026) ♂; Honored Master of Sports of Poland | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Poola]] | ''[[:d:Q9373146|Wielowieś]]'' | [[Chicago]] | |- | [[:d:Q11781918|Q11781918]] | ''[[:d:Q11781918|Mirosław Różański]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Poola|poolakad]] [[Ohvitser|ohvitser]], sõjateadlane (1962–2026) ♂; Silver Medal of Merit for National Defence, Gold Medal of Merit for National Defence, Bronze Medal of Merit for National Defence, Bronze Medal "Armed Forces in the Service of the Homeland", Silver Medal "Armed Forces in the Service of the Homeland", Bronze Cross of Merit, Gwiazda Iraku, Gold Medal for Merit in Fire Protection, Knight of the Order of Polonia Restituta, Multinational Division Central-South Commemorative Badge | [[ohvitser]]<br/>''[[:d:Q104176943|sõjateadlane]]'' | [[Poola]] | [[Głogów]] | | |- | [[:d:Q119149932|Q119149932]] | ''[[:d:Q119149932|José P. Piccio]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Filipiinid|Filipiinid]] person (1947–2026) ♂; child of José M. M. Piccio, Rosario Piccio | | [[Filipiinid]] | | | ''[[:d:Q16575410|Manila Memorial Park – Sucat]]'' |- | [[:d:Q121223518|Q121223518]] | ''[[:d:Q121223518|Tina Dalton]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Produtsent, [[Lavastaja|režissöör]] (†2026) ♀ | ''[[:d:Q47541952|produtsent]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | | | | |- | [[:d:Q125171691|Q125171691]] | ''[[:d:Q125171691|Rajuddin Noeh]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Poliitik|poliitik]], Bupati Pasaman, Member of the People's Representative Council of Indonesia (1939–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q14633240|Kajai]]'' | ''[[:d:Q7253|Padang]]'' | |- | [[:d:Q13120277|Q13120277]] | ''[[:d:Q13120277|Yasmin Shaikh]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-06-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[India|India]] keeleteadlane, [[Kirjanik|kirjanik]] (1925–2026) ♀ | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[kirjanik]] | [[India]] | | [[Pune (linn)|Pune]] | |- | [[:d:Q134713777|Q134713777]] | ''[[:d:Q134713777|Mickey Peled]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Rumeenia|Rumeenia]]-[[Iisrael|iisrael]] produtsent (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q47541952|produtsent]]'' | [[Rumeenia]]<br/>[[Iisrael]] | [[Brăila]] | | |- | [[:d:Q135104073|Q135104073]] | ''[[:d:Q135104073|Mary Lois Finley]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1946–2026) ♀ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q979959|Claude]]'' | | |- | [[:d:Q141164609|Q141164609]] | ''[[:d:Q141164609|Carlos Sáenz de Santa María Alegría]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]] (†2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | | ''[[:d:Q24012844|Tricio]]'' | |- | [[:d:Q141178120|Q141178120]] | ''[[:d:Q141178120|Brecon Carter]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Viiuldaja|viiuldaja]], violin teacher, [[Kontsertmeister|kontsertmeister]] (1941–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit | [[viiuldaja]]<br/>''[[:d:Q101570375|violin teacher]]''<br/>[[kontsertmeister]] | [[Uus-Meremaa]] | [[Leicester]] | | |- | [[:d:Q141178602|Q141178602]] | ''[[:d:Q141178602|Josef Luftensteiner]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Austria|Austria]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1958–2026) ♂ | [[ooperilaulja]] | [[Austria]] | ''[[:d:Q109622972|Wallsee]]'' | [[Viin]] | |- | [[:d:Q141180739|Q141180739]] | ''[[:d:Q141180739|Ananie Rabier Bindzi]]'' | data-sort-value="1945" | 1945<br/>1946 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Kamerun|Kamerun]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1945–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Kamerun]] | [[Douala]] | [[Douala]] | |- | [[:d:Q141205174|Q141205174]] | ''[[:d:Q141205174|José da Costa Reis]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Almeida (1940–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q132179399|Vilar Formoso]]'' | | |- | [[:d:Q141205240|Q141205240]] | ''[[:d:Q141205240|J. David Parsons]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Elektriinsener|elektriinsener]], [[Õppejõud|õppejõud]] (†2026) ♂ | [[elektriinsener]]<br/>[[õppejõud]] | | ''[[:d:Q2297559|Ebbw Vale]]'' | | |- | [[:d:Q141205432|Q141205432]] | ''[[:d:Q141205432|Edward M. Mikhail]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Geomatician, [[Õppejõud|õppejõud]] (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q112072638|geomatician]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Al-Fayyūm]] | [[West Lafayette]] | |- | [[:d:Q15454931|Q15454931]] | ''[[:d:Q15454931|Jay Maisel]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Ameerika Ühendriikide fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q1582788|Q1582788]] | ''[[:d:Q1582788|Hans Traxler]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Saksamaa|sakslased]] karikaturist, [[Illustreerija|illustraator]], [[Kirjanik|kirjanik]], lastekirjanik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Kunstnik|kunstnik]] (1929–2026) ♂; Goethe Plaque of the City of Frankfurt, Wilhelm-Busch-Preis | ''[[:d:Q3658608|karikaturist]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[kunstnik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1632387|Hrdlovka]]'' | [[Frankfurt]] | |- | [[:d:Q16336534|Q16336534]] | ''[[:d:Q16336534|Liu Jin-chi]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Taiwan|Taiwan]] korvpallitreener (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Taiwan]] | ''[[:d:Q706284|Dongshan Township]]'' | | |- | [[:d:Q16364959|Q16364959]] | ''[[:d:Q16364959|Ayvaz Xələfli]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Aserbaidžaan|Aserbaidžaan]] [[Geograaf|geograaf]] (1942–2026) ♂ | [[geograaf]] | [[Aserbaidžaan]] | ''[[:d:Q1024597|Jil]]'' | | |- | [[:d:Q16735365|Q16735365]] | ''[[:d:Q16735365|Silvia Buendía]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-10-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Ecuador|Ecuador]] kolumnist, [[Advokaat|advokaat]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Poliitik|poliitik]] (1967–2026) ♀; member of Commission nationale anticorruption | ''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>[[advokaat]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Ecuador]] | [[Guayaquil]] | [[Guayaquil]] | |- | [[:d:Q1722216|Q1722216]] | ''[[:d:Q1722216|Maurice Herriott]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Suurbritannia sportlane | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q3497842|Great Wyrley]]'' | [[Man]] | |- | [[:d:Q1808950|Q1808950]] | ''[[:d:Q1808950|Sliman Mansour]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Palestiina kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[kunstnik]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | ''[[:d:Q212381|Birzeit]]'' | [[Jeruusalemm]] | |- | [[:d:Q19286565|Q19286565]] | ''[[:d:Q19286565|Jean-Pierre Darchen]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q240189|Douarnenez]]'' | [[Lannion]] | |- | [[:d:Q19818458|Q19818458]] | ''[[:d:Q19818458|Catherine Millot]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] psühhoanalüütik, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1944–2026) ♀; prix de littérature André-Gide | ''[[:d:Q3410028|psühhoanalüütik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q18104|Villars-les-Dombes]]'' | [[Nice]] | |- | [[:d:Q21600438|Q21600438]] | ''[[:d:Q21600438|Gathorne Gathorne-Hardy, 5th Earl of Cranbrook]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Zooloog|zooloog]], environmental biologist, [[Poliitik|poliitik]], põllumees, [[Bioloog|bioloog]], esimees, member of the House of Lords (1933–2026) ♂; Duke of Edinburgh Conservation Award, Founder’s Medal, Fellow of the Linnean Society of London; child of John Gathorne-Hardy, 4th Earl of Cranbrook, Fidelity Gathorne-Hardy, Countess of Cranbrook; spouse of Caroline Gathorne-Hardy, Countess of Cranbrook | [[zooloog]]<br/>''[[:d:Q61633400|environmental biologist]]''<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>[[bioloog]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q189960|Westminster]]'' | ''[[:d:Q2450421|Saxmundham]]'' | |- | [[:d:Q3379416|Q3379416]] | ''[[:d:Q3379416|Philippe Bouvard]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] raadiosaatejuht, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], dialogue writer, teleprodutsent, telesaatejuht, [[Näitleja|näitleja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (fl. 1952–2025), saatejuht (1929–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Knight of the National Order of Merit, Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör, Commander of the Order of the Crown, Grand Cross of the Order of Isabella the Catholic; member of Académie Alphonse-Allais | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q3026032|dialogue writer]]''<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q251731|Coulommiers]]'' | [[Cannes]] | |- | [[:d:Q4378844|Q4378844]] | ''[[:d:Q4378844|Tanja Koen]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] telesaatejuht (fl. 1946–1985) (1925–2026) ♀; Knight of the Order of Orange-Nassau | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | | |- | [[:d:Q5359077|Q5359077]] | ''[[:d:Q5359077|Izuru Narushima]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Lavastaja|režissöör]], filmilooja (1961–2026) ♂ | [[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q1414443|filmilooja]]'' | [[Jaapan]] | [[Yamanashi prefektuur]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q55861285|Q55861285]] | ''[[:d:Q55861285|Giri Dandasena]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[India|India]] [[Kirjanik|kirjanik]], lühijuttude kirjutaja (1949–2026) ♂; Odisha Sahitya Akademi Ovation, Jhankar Award | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]'' | [[India]] | | | |- | [[:d:Q6019584|Q6019584]] | ''[[:d:Q6019584|Mitchell Doens]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Panama majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Panama]] | [[Colón (Panama)]] | [[Panamá]] | |- | [[:d:Q62838386|Q62838386]] | ''[[:d:Q62838386|Adolfo Carrasco Martínez]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Hispaania ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | | |- | [[:d:Q7085809|Q7085809]] | ''[[:d:Q7085809|Ole Bjur]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Taani jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q28230|Rødovre]]'' | | |- | [[:d:Q8002986|Q8002986]] | ''[[:d:Q8002986|Will Murray]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]] (1953–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[toimetaja]] | | | | |- | [[:d:Q8292419|Q8292419]] | ''[[:d:Q8292419|Chen Wu]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Hiina poliitik | [[poliitik]] | [[Hiina]] | ''[[:d:Q572231|Chongzuo]]'' | [[Peking]] | |- | [[:d:Q863024|Q863024]] | ''[[:d:Q863024|Billy Boston]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] rugby league player, rugby union player (1934–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire, Knight Commander of the Order of the British Empire | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''<br/>''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Cardiff]] | | |- | [[:d:Q963270|Q963270]] | ''[[:d:Q963270|Jaye P. Morgan]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]], filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Muusik|muusik]] (1931–2026) ♀ | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q518551|Mancos]]'' | | |- | [[:d:Q994290|Q994290]] | ''[[:d:Q994290|Uwe H. Schneider]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Saksamaa jurist | [[jurist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Karlsruhe]] | | |- | [[:d:Q102237623|Q102237623]] | ''[[:d:Q102237623|François Stoll]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Šveits|Šveits]] [[Psühholoog|psühholoog]] (1939–2026) ♂ | [[psühholoog]] | [[Šveits]] | ''[[:d:Q22636|Wissembourg]]'' | | |- | [[:d:Q108457488|Q108457488]] | ''[[:d:Q108457488|Sulemana Abubakari]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Ghana|Ghana]] [[Sõdur|sõdur]], Aleviku- ja külavanemad (1943–2026) ♂ | [[sõdur]]<br/>''[[:d:Q1259323|Aleviku- ja külavanemad]]'' | [[Ghana]] | | | |- | [[:d:Q12004244|Q12004244]] | ''[[:d:Q12004244|Svein Mønnesland]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Norra|norralased]] slavist, professor (1943–2026) ♂; member of Norwegian Academy of Science and Letters | ''[[:d:Q15976341|slavist]]'' | [[Norra]] | [[Skieni vald]] | [[Oslo]] | ''[[:d:Q6514688|Uranienborg Church]]'' |- | [[:d:Q12096996|Q12096996]] | ''[[:d:Q12096996|Leonid Gorlach]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Ukraina luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q2154590|Ripky]]'' | [[Nižõn]] | |- | [[:d:Q1221734|Q1221734]] | ''[[:d:Q1221734|Dieter Bornschlegel]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Kitarrist|kitarrist]], [[Helilooja|helilooja]], [[Muusik|muusik]] (1954–2026) ♂ | [[laulukirjutaja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusik]] | [[Saksamaa]] | [[Dortmund]] | | |- | [[:d:Q133022162|Q133022162]] | ''[[:d:Q133022162|Kuno Weise]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Kirurg|kirurg]] (1945–2026) ♂ | [[kirurg]] | | [[Tübingen]] | | |- | [[:d:Q136654076|Q136654076]] | ''[[:d:Q136654076|Ilse Meingast]]'' | data-sort-value="1912" | 1912-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1912–2026) ♀ | | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Berliin]] | ''[[:d:Q1650450|Cotati]]'' | |- | [[:d:Q1390874|Q1390874]] | ''[[:d:Q1390874|Fabrizio Plessi]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Itaalia kunstnik | [[õppejõud]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[Videokujundaja|videokunstnik]]<br/>''[[:d:Q10774753|performansikunstnik]]''<br/>[[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q13360|Reggio Emilia]]'' | | |- | [[:d:Q141202252|Q141202252]] | ''[[:d:Q141202252|Hege Rohde]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Norra|norralased]] [[Näitleja|näitleja]], teatrilavastaja, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]] (1941–2026) ♀; spouse of Hans Rotmo | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[näitekirjanik]] | [[Norra]] | | ''[[:d:Q3489997|Son]]'' | ''[[:d:Q8731504|Strømbråten Chapel]]'' |- | [[:d:Q141275685|Q141275685]] | ''[[:d:Q141275685|Wei Lianyong]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Person (†2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q141279686|Q141279686]] | ''[[:d:Q141279686|Mark E. Reisinger]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Geograaf|geograaf]] (1951–2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>[[geograaf]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q821105|York]]'' | ''[[:d:Q821105|York]]'' | |- | [[:d:Q15449473|Q15449473]] | ''[[:d:Q15449473|Jörg Becker]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Saksamaa|sakslased]] politoloog (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Saksamaa]] | [[Bielefeld]] | | |- | [[:d:Q1683087|Q1683087]] | ''[[:d:Q1683087|Januário Machaze Nhangumbe]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Mosambiik|Mosambiik]] katoliku preester, Catholic bishop, Roman Catholic Bishop of Pemba (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Mosambiik]] | ''[[:d:Q10344168|Panda]]'' | [[Maputo]] | |- | [[:d:Q18127848|Q18127848]] | ''[[:d:Q18127848|Gerhard Schwedes]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Saksa Riik|saksa riik]] ameerika jalgpalli mängija (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Freiburg]] | ''[[:d:Q3461710|Fayetteville]]'' | |- | [[:d:Q2000970|Q2000970]] | ''[[:d:Q2000970|Ennio Mattarelli]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Itaalia|Itaalia]] laskesportlane (1928–2026) ♂; Sporditeenete kuldkett | ''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]'' | [[Itaalia]] | [[Bologna]] | [[Bologna]] | |- | [[:d:Q22574999|Q22574999]] | ''[[:d:Q22574999|Taiwo Hassan]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Nigeeria näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Nigeeria]] | ''[[:d:Q5997200|Ilaro]]''<br/>[[Oguni osariik]]<br/>[[Nigeeria]] | | |- | [[:d:Q24925000|Q24925000]] | ''[[:d:Q24925000|Valery Kushlin]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1936–2026) ♂; [[Sõpruse orden]], [[Austuse märk]], Honored Economists of the Russian Federation | [[majandusteadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Nižni Novgorod]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q27523761|Q27523761]] | ''[[:d:Q27523761|Andrei Borisenko]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-03-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Maletaja|maletaja]] (1963–2026) ♂ | [[maletaja]] | | | | |- | [[:d:Q2821269|Q2821269]] | ''[[:d:Q2821269|Abderrahmane Tlili]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Tuneesia poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Tuneesia]] | ''[[:d:Q466006|Gafsa]]'' | | |- | [[:d:Q2839776|Q2839776]] | ''[[:d:Q2839776|Alphonse Djédjé Mady]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Elevandiluuranniku poliitik | [[poliitik]] | [[Elevandiluurannik]] | | | |- | [[:d:Q285238|Q285238]] | ''[[:d:Q285238|Noël Godin]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Belgia|Belgia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Näitleja|näitleja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1945–2026) ♂; Prix de l'Humour noir | [[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Belgia]] | [[Liège]] | [[Brüssel]] | |- | [[:d:Q30069807|Q30069807]] | ''[[:d:Q30069807|Stanley Ritchie]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Viiuldaja|viiuldaja]], muusikapedagoog, [[Muusik|muusik]] (1935–2026) ♂ | [[viiuldaja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[muusik]] | | ''[[:d:Q3572159|Yenda]]'' | | |- | [[:d:Q3373045|Q3373045]] | ''[[:d:Q3373045|Jack Kross]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Suriname poliitik | [[poliitik]] | [[Suriname]] | [[Paramaribo]] | [[Paramaribo]] | |- | [[:d:Q3426587|Q3426587]] | ''[[:d:Q3426587|René Malo]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Kanada filmiprodutsent | [[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q47541952|produtsent]]'' | [[Kanada]] | [[Joliette]] | | |- | [[:d:Q3608983|Q3608983]] | ''[[:d:Q3608983|Alcide Cerato]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Itaalia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q34690|Legnaro]]'' | ''[[:d:Q13630|Olbia]]'' | |- | [[:d:Q4075948|Q4075948]] | ''[[:d:Q4075948|Tofig Bakikhanov]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Aserbaidžaani helilooja | [[kunstnik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusikaõpetaja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Bakuu]] | [[Bakuu]] | ''[[:d:Q92206160|II Alley of Honor]]'' |- | [[:d:Q4097307|Q4097307]] | ''[[:d:Q4097307|Konstantin Vladimirovitsj Broesjlinskiy]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-03-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1930–2026) ♂; [[Töövapruse eest]], [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]] | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q4888994|Q4888994]] | ''[[:d:Q4888994|Benjamin M. Rosen]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-03-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (1933–2026) ♂; IEEE Founders Medal | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New Orleans]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q4997377|Q4997377]] | ''[[:d:Q4997377|Bun'yō Ishikawa]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Fotograaf|fotograaf]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], sõjafotograaf, fotoajakirjanik (1938–2026) ♂ | [[fotograaf]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q11496048|sõjafotograaf]]''<br/>''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Jaapan]] | [[Naha]] | ''[[:d:Q838660|Chino]]'' | |- | [[:d:Q5667477|Q5667477]] | ''[[:d:Q5667477|Harry Bramma]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Helilooja|helilooja]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Organist|organist]] (1936–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[organist]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q5960317|Q5960317]] | ''[[:d:Q5960317|Esmail Hemmati]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Iraan|Iraan]] [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1955–2026) ♂ | [[näitekirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Iraan]] | | | |- | [[:d:Q6138026|Q6138026]] | ''[[:d:Q6138026|James Lew]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q13382533|taekwondo athlete]]''<br/>[[kaskadöör]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q3057873|Escalon]]'' | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q62663890|Q62663890]] | ''[[:d:Q62663890|Giorgos Gantinas]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Kreeka jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Kreeka]] | [[Thessaloníki]] | [[Thessaloníki]] | |- | [[:d:Q7013680|Q7013680]] | ''[[:d:Q7013680|Orit Galili-Zucker]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-03-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1956–2026) ♀ | [[ajakirjanik]] | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | [[Tel Aviv]] | |- | [[:d:Q70881336|Q70881336]] | ''[[:d:Q70881336|Sarjit Singh Kundan]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-11-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Malaisia|Malaisia]] field hockey player (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]'' | [[Malaisia]] | [[Malaisia]] | | |- | [[:d:Q7372751|Q7372751]] | ''[[:d:Q7372751|Roy Drinkard]]'' | data-sort-value="1920" | 1920-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (1920–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q893767|Q893767]] | ''[[:d:Q893767|Boris Ebzeyev]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Venemaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kohtunik]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[jurist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q21640981|Kyzylaskerský raion]]'' | | |- | [[:d:Q9122747|Q9122747]] | ''[[:d:Q9122747|Tang Shizeng]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-01-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Hiina fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[reporter]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hiina]] | [[Peking]] | ''[[:d:Q10550425|Peking University First Hospital]]'' | |- | [[:d:Q938421|Q938421]] | ''[[:d:Q938421|Cletus Chandrasiri Perera]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Sri Lanka katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Sri Lanka]] | ''[[:d:Q7445712|Seeduwa]]'' | | |- | [[:d:Q97739|Q97739]] | ''[[:d:Q97739|Klaus-Michael Kühne]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], financier, consignor (1937–2026) ♂; [[Audoktor|audoktor]], Logistics Hall of Fame; child of Alfred Kühne | [[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q1979607|financier]]''<br/>''[[:d:Q877558|consignor]]'' | [[Saksamaa]] | [[Hamburg]] | ''[[:d:Q456214|Schindellegi]]'' | |- | [[:d:Q100794770|Q100794770]] | ''[[:d:Q100794770|Jeff Gehring]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Toledo (Ohio)|Toledo]] | | |- | [[:d:Q100815436|Q100815436]] | ''[[:d:Q100815436|Eddie Jackson]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q892472|Drew]]'' | | |- | [[:d:Q10311067|Q10311067]] | ''[[:d:Q10311067|João António de Sousa Pais Lourenço]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Portugali insener | ''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''<br/>[[poliitik]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q1968306|Freguesia de Santa Comba Dão]]'' | | |- | [[:d:Q10323767|Q10323767]] | ''[[:d:Q10323767|Manoel Dias]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Brasiilia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1439157|Criciúma]]'' | [[Florianópolis]] | |- | [[:d:Q108275359|Q108275359]] | ''[[:d:Q108275359|Quévin Castro]]'' | data-sort-value="2001" | 2001-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Portugali jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Portugal]] | ''[[:d:Q134511483|Linda-a-Velha]]'' | ''[[:d:Q35723684|Malveira]]'' | |- | [[:d:Q108410081|Q108410081]] | ''[[:d:Q108410081|Martinho Gusmão]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-05-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Ida-Timor|Ida-Timor]] katoliku preester (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Ida-Timor]] | | | |- | [[:d:Q109490104|Q109490104]] | ''[[:d:Q109490104|Кузьмина, Нина Васильевна]]'' | data-sort-value="1923" | 1923-09-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1923–2026) ♀ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Naltšik]] | | |- | [[:d:Q11397534|Q11397534]] | ''[[:d:Q11397534|Sengaku Maeda]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Jaapani filosoof | [[filosoof]]<br/>[[kirjanik]] | [[Jaapan]] | [[Nagoya]] | | |- | [[:d:Q11711230|Q11711230]] | ''[[:d:Q11711230|Ignacy Karpowicz]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Poola kirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]] | [[Poola]] | [[Białystok]] | | |- | [[:d:Q12022089|Q12022089]] | ''[[:d:Q12022089|Ivo Hrazdira]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Arst|arst]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], biofüüsik, [[Teadlane|teadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1930–2026) ♂ | [[arst]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q14906342|biofüüsik]]''<br/>[[teadlane]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Štíty]] | | |- | [[:d:Q12229956|Q12229956]] | ''[[:d:Q12229956|Fouad Hijazi]]'' | data-sort-value="1951" | 1951 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Jordaania laulja | [[laulja]] | [[Jordaania]] | [[Ba‘labakk]] | [[Amman]] | |- | [[:d:Q12352924|Q12352924]] | ''[[:d:Q12352924|Mária Pongrácz P.]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Proosakirjanik|proosakirjanik]], literary translator (1941–2026) ♀ | [[ajakirjanik]]<br/>[[proosakirjanik]]<br/>''[[:d:Q9363889|literary translator]]'' | | [[Odorheiu Secuiesc]] | | |- | [[:d:Q123740714|Q123740714]] | ''[[:d:Q123740714|Charlie St. Clair]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], [[Mootorrattur]], ajalooõpetaja, Antikvaar, taksojuht, member of the New Hampshire House of Representatives, Mayor of Laconia, New Hampshire (1951–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[Mootorrattur]]<br/>''[[:d:Q58209937|ajalooõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q5697103|Antikvaar]]''<br/>''[[:d:Q2961580|taksojuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q993431|Laconia]]'' | ''[[:d:Q30254005|MetroHealth Medical Center]]'' | |- | [[:d:Q12595227|Q12595227]] | ''[[:d:Q12595227|Myungjin]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Bhikkhu]] (1950–2026) ♂ | [[sõjaväelane]]<br/>[[Bhikkhu]] | [[Lõuna-Korea]] | [[Dangjin]] | [[Seogwipo]] | |- | [[:d:Q126061075|Q126061075]] | ''[[:d:Q126061075|Séfou Fagbohoun]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Benini poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Benin]] | | | |- | [[:d:Q133797627|Q133797627]] | ''[[:d:Q133797627|Maria da Conceição Brito]]'' | data-sort-value="1912" | 1912-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Portugal|Portugal]] person (1912–2026) ♀ | | [[Portugal]] | [[Faro ringkond]]<br/>''[[:d:Q64290|São Romão]]'' | | |- | [[:d:Q138138469|Q138138469]] | ''[[:d:Q138138469|Ramil Valiulin]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jäähokimängija, jäähokitreener (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q5137576|jäähokitreener]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q138711772|Q138711772]] | ''[[:d:Q138711772|Slava Veder]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-08-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Fotoajakirjanik (1926–2026) ♂; Pulitzer Prize for Feature Photography | ''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | | [[Berkeley]] | [[El Dorado maakond]] | |- | [[:d:Q141156404|Q141156404]] | ''[[:d:Q141156404|Gbizié Troupa Bruno]]'' | data-sort-value="1960" | 20th century | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Elevandiluurannik|Elevandiluurannik]] teatrinäitleja (1960–2026) ♂ | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Elevandiluurannik]] | | [[Abidjan]] | |- | [[:d:Q141237794|Q141237794]] | ''[[:d:Q141237794|Gottfried Indra]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Austria|Austria]] person (1937–2026) ♂ | | [[Austria]] | | | |- | [[:d:Q141251691|Q141251691]] | ''[[:d:Q141251691|Marion Blackwell]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Austraalia|Austraalia]] ökoloog, [[Maastikuarhitekt|maastikuarhitekt]], [[Botaanik|botaanik]], botanical collector (1928–2026) ♀; Member of the Order of Australia; member of Australian Native Plants Society | ''[[:d:Q15839134|ökoloog]]''<br/>[[maastikuarhitekt]]<br/>[[botaanik]]<br/>''[[:d:Q2083925|botanical collector]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q368304|Manilla]]'' | [[Perth (Austraalia)|Perth]] | |- | [[:d:Q141328263|Q141328263]] | ''[[:d:Q141328263|Tomasz Rogula]]'' | data-sort-value="1968" | 1968 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Arst|arst]], [[Kirurg|kirurg]] (1968–2026) ♂ | [[arst]]<br/>[[kirurg]] | | | [[Cleveland]] | |- | [[:d:Q156469|Q156469]] | [[Siim Kallas]] | data-sort-value="1948" | 1948-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Eesti poliitik | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[ametnik]]<br/>''[[:d:Q806798|pankur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | [[Tallinn]] | [[Tallinn]] | |- | [[:d:Q1612754|Q1612754]] | ''[[:d:Q1612754|Hermann Serient]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Austria|Austria]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], graafik (1935–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Austria]] | [[Melk]] | | |- | [[:d:Q16140058|Q16140058]] | ''[[:d:Q16140058|Kiattichai Chaichaowarat]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Tai poliitik | [[poliitik]] | [[Tai]] | | | |- | [[:d:Q1624511|Q1624511]] | ''[[:d:Q1624511|Holger Green]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-09-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Saksamaa diplomaat | [[diplomaat]] | [[Saksamaa]] | [[Bernburg]] | | |- | [[:d:Q17308764|Q17308764]] | ''[[:d:Q17308764|Bobby Ross]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Edinburgh]] | | |- | [[:d:Q20551682|Q20551682]] | ''[[:d:Q20551682|Diamantis Axiotes]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Kreeka luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Kreeka]] | [[Kavála]] | [[Kavála]] | |- | [[:d:Q3014210|Q3014210]] | ''[[:d:Q3014210|Daniel Janicot]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ametnik|ametnik]], Councillor of State (1948–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Knight of the National Order of Merit, Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör, Auleegioni ohvitser | [[ametnik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | | |- | [[:d:Q31737421|Q31737421]] | ''[[:d:Q31737421|Marianne de Jong]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik | [[kirjanik]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | | | |- | [[:d:Q33121000|Q33121000]] | ''[[:d:Q33121000|Alejandro Larrea]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Uruguay jalgpallur | [[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Uruguay]] | [[Montevideo]] | | |- | [[:d:Q3380578|Q3380578]] | ''[[:d:Q3380578|Philippe Puaud]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-08-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q908541|Sainte-Hermine]]'' | | |- | [[:d:Q37868924|Q37868924]] | ''[[:d:Q37868924|Irena Eliášová]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-05-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Luuletaja|luuletaja]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], romaanikirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1953–2026) ♀ | [[luuletaja]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | | ''[[:d:Q934001|Nová Dedina]]'' | | |- | [[:d:Q3944324|Q3944324]] | ''[[:d:Q3944324|Sabirzhan Ruziyev]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Usbekistan|usbekistan]] vehkleja (1953–2026) ♂; [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]], Silver Olympic Order | ''[[:d:Q13381863|vehkleja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Usbekistan]] | ''[[:d:Q816163|Belovodskoye]]'' | [[Taškent]] | |- | [[:d:Q4362189|Q4362189]] | ''[[:d:Q4362189|Maxim Peshkov]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-06-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Venemaa diplomaat | [[diplomaat]] | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q456187|Q456187]] | ''[[:d:Q456187|Shelley Fabares]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]], filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (fl. 1947–2006) (1944–2026) ♀; spouse of Mike Farrell, Lou Adler | [[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Santa Monica]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q55283880|Q55283880]] | ''[[:d:Q55283880|Itzhak Golombek]]'' | data-sort-value="1956" | 1956 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Skulptor|skulptor]] (1956–2026) ♂ | [[skulptor]] | [[Iisrael]] | [[Łódź]] | | |- | [[:d:Q55949329|Q55949329]] | ''[[:d:Q55949329|Michèle Mattelart]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Sotsioloog|sotsioloog]], communication scholar (1941–2026) ♀; [[Audoktor|audoktor]]; spouse of Armand Mattelart | [[sotsioloog]]<br/>''[[:d:Q26759595|communication scholar]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q214598|Plérin]]'' | [[Pariisi XIX ringkond|Pariisi 19. ringkond]] | |- | [[:d:Q6348390|Q6348390]] | ''[[:d:Q6348390|Kaiser]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Myanmari laulja | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Myanmar]] | ''[[:d:Q8048815|Yankin Township]]'' | [[Yangon]] | |- | [[:d:Q6496167|Q6496167]] | ''[[:d:Q6496167|Latimore]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Ameerika Ühendriikide laulja | [[laulja]]<br/>[[pianist]]<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2669830|Charleston]]'' | | |- | [[:d:Q6795318|Q6795318]] | ''[[:d:Q6795318|Max Trenorden]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-08-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Austraalia poliitik | [[poliitik]] | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q4021136|Wyalkatchem]]'' | | |- | [[:d:Q70601385|Q70601385]] | ''[[:d:Q70601385|Donatella Failoni]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Ungari|Ungari]]-[[Itaalia|itaalia]] classical pianist, [[Muusik|muusik]] (1946–2026) ♀; child of Sergio Failoni, Nelly Klier; spouse of Sándor Oszter | ''[[:d:Q61996187|classical pianist]]''<br/>[[muusik]] | [[Ungari]]<br/>[[Itaalia]] | [[Milano]] | | |- | [[:d:Q75383564|Q75383564]] | ''[[:d:Q75383564|Princess Charlotte of Croÿ]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Aristokraat (1938–2026) ♀; child of Prince Alexander of Croÿ, Anne Elspeth Campbell; spouse of Kraft, Prince of Hohenlohe-Langenburg, Johannes Baron von Twickel | ''[[:d:Q2478141|aristokraat]]'' | | [[London]] | ''[[:d:Q503079|Aurach]]'' | |- | [[:d:Q90627246|Q90627246]] | ''[[:d:Q90627246|Tomasz Rogula]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Teadlane, [[Kirurg|kirurg]] (†2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[kirurg]] | | | [[Cleveland]] | |- | [[:d:Q93433398|Q93433398]] | ''[[:d:Q93433398|Francesc-X. Blay]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Õpetaja|õpetaja]], [[Raehärra]], baccalaureate tenured teacher, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1947–2026) ♂ | [[õpetaja]]<br/>[[Raehärra]]<br/>''[[:d:Q6407545|baccalaureate tenured teacher]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[kirjanik]] | | ''[[:d:Q1552240|Sueca]]'' | ''[[:d:Q494777|Alcoy]]'' | |- | [[:d:Q95150280|Q95150280]] | ''[[:d:Q95150280|Božena Kopičková]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Arhivaar|arhivaar]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], publitsist (1939–2026) ♀ | [[arhivaar]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | | ''[[:d:Q12042963|Oseč]]'' | | |- | [[:d:Q95220024|Q95220024]] | ''[[:d:Q95220024|Joaquim Cerqueira Gonçalves]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Portugal|Portugal]] [[Filosoof|filosoof]] (1930–2026) ♂ | [[filosoof]] | [[Portugal]] | | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q99627146|Q99627146]] | ''[[:d:Q99627146|Harry Daniels]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | ''[[:d:Q63676514|pedagoogikateadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[psühholoog]]<br/>''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]'' | | | | |- | [[:d:Q43811|Q43811]] | ''[[:d:Q43811|Hans Maurer]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-05-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q502872|Neuendettelsau]]'' | [[Ansbach]] | |- | [[:d:Q100826195|Q100826195]] | ''[[:d:Q100826195|Johnny Jarboe]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-11-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q104631487|Q104631487]] | ''[[:d:Q104631487|Jean Bourgeois]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | ''[[:d:Q9149093|alpinist]]'' | [[Belgia]] | [[Liège]] | ''[[:d:Q3428538|Revogne]]'' | |- | [[:d:Q107469829|Q107469829]] | ''[[:d:Q107469829|Jean Gualbert Nyembo Shabani]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | [[õppejõud]]<br/>[[poliitik]] | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | ''[[:d:Q3088094|Kongolo]]'' | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q1078306|Q1078306]] | ''[[:d:Q1078306|Christel Kasselmann]]'' | data-sort-value="2000" | 20th century | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Saksamaa botaanik | [[botaanik]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q107871|Q107871]] | ''[[:d:Q107871|Paul Gauselmann]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | [[ettevõtja]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q16018|Steinfurt]]'' | | |- | [[:d:Q10857777|Q10857777]] | ''[[:d:Q10857777|Zdeněk Šesták]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-12-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Tšehhi helilooja | [[helilooja]]<br/>[[flötist]]<br/>[[muusikateadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Tšehhi]] | ''[[:d:Q900615|Městys Cítoliby]]'' | [[Praha]] | |- | [[:d:Q11214476|Q11214476]] | ''[[:d:Q11214476|Imam Tantowi]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Indoneesia kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q1757008|assistant director]]'' | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q11027|Tegal]]''<br/>[[Indoneesia]] | | |- | [[:d:Q112367154|Q112367154]] | ''[[:d:Q112367154|Irena Lauschová]]'' | data-sort-value="1956" | 1956 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | [[histoloog]]<br/>''[[:d:Q16271428|embrüoloog]]''<br/>[[arst]]<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q112503755|Q112503755]] | ''[[:d:Q112503755|Laura Sarti]]'' | data-sort-value="1924" | 1924<br/>1924-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[ooperilaulja]] | | [[Trieste]] | | |- | [[:d:Q11978807|Q11978807]] | ''[[:d:Q11978807|Johan Tangen]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Norra muusik | [[muusik]]<br/>[[kitarrist]] | [[Norra]] | | [[Trondheim]] | |- | [[:d:Q134704673|Q134704673]] | ''[[:d:Q134704673|Jacques Gavoille]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | [[ajaloolane]] | | | | |- | [[:d:Q141141546|Q141141546]] | ''[[:d:Q141141546|Sunao Takami]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | | | | ''[[:d:Q11441436|Osaka Detention House]]'' | |- | [[:d:Q141169784|Q141169784]] | ''[[:d:Q141169784|Jan Morison]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | ''[[:d:Q2540793|scout leader]]''<br/>[[Õde (tervishoid)|õde]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1278898|Christchurch Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141170009|Q141170009]] | ''[[:d:Q141170009|Juan Miguel Wolk]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | [[politseinik]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q1017594|Merlo]]'' | [[Mar del Plata]] | |- | [[:d:Q141279618|Q141279618]] | ''[[:d:Q141279618|Christopher Kilmartin]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | [[psühholoog]]<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q141292910|Q141292910]] | ''[[:d:Q141292910|Sidney A. Bludman]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-05-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | [[sõjaväelane]]<br/>[[füüsik]] | | | | |- | [[:d:Q14242336|Q14242336]] | ''[[:d:Q14242336|Dave Morice]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>[[luuletaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Saint Louis]] | | |- | [[:d:Q15724665|Q15724665]] | ''[[:d:Q15724665|Pranab Patnaik]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-01-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | [[laulja]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | [[Odisha|Orissa]] | ''[[:d:Q171771|Bhubaneswar]]'' | |- | [[:d:Q15854622|Q15854622]] | ''[[:d:Q15854622|Willi Oertig]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Šveitsi maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Šveits]] | [[Zürich]] | | |- | [[:d:Q16091830|Q16091830]] | ''[[:d:Q16091830|Ira A. Fulton]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-11-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | ''[[:d:Q12362622|filantroop]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q51685|Tempe]]''<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | |- | [[:d:Q16427403|Q16427403]] | ''[[:d:Q16427403|Steinn Ármann Magnússon]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-10-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Islandi näitleja | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]] | [[Island]] | | | |- | [[:d:Q17388822|Q17388822]] | ''[[:d:Q17388822|Zolani Tete]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-03-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Ida-Kapimaa provints|Ida-Kapimaa]] | [[Mdantsane]] | |- | [[:d:Q21154127|Q21154127]] | ''[[:d:Q21154127|Aleksandr Popov]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-01-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | [[treener]]<br/>''[[:d:Q22122536|boxing trainer]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Tambov]] | [[Trjohgornõi]] | |- | [[:d:Q2308278|Q2308278]] | ''[[:d:Q2308278|Jacques Van Gompel]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Belgia poliitik | [[poliitik]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q900766|Gilly]]'' | ''[[:d:Q900766|Gilly]]'' | |- | [[:d:Q23682303|Q23682303]] | ''[[:d:Q23682303|Alejandro Mata]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Venezuela näitleja | [[näitleja]] | [[Venezuela]] | [[Caracas]] | | |- | [[:d:Q25805852|Q25805852]] | ''[[:d:Q25805852|Heinz Voßke]]'' | data-sort-value="1929" | 1929 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | [[arhivaar]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Anklam]] | | |- | [[:d:Q2848943|Q2848943]] | ''[[:d:Q2848943|Andrée Ehresmann]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Prantsusmaa matemaatik | [[matemaatik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Nice]] | [[Amiens]] | |- | [[:d:Q3523662|Q3523662]] | ''[[:d:Q3523662|Sowcar Janaki]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | [[näitleja]] | [[India]] | ''[[:d:Q1639492|Rajahmundry]]'' | [[Chennai]] | |- | [[:d:Q37793132|Q37793132]] | ''[[:d:Q37793132|Gérard Stenger]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Prantsusmaa kergejõustiklane | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q3941449|Q3941449]] | ''[[:d:Q3941449|Rosellina Archinto]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Itaalia kirjastaja | [[kirjastaja]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Genova]] | ''[[:d:Q266975|Santa Margherita Ligure]]'' | |- | [[:d:Q4235733|Q4235733]] | ''[[:d:Q4235733|Syarhei Kastsyan]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Valgevene poliitik | [[teadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Valgevene]] | ''[[:d:Q20610349|Usochi]]'' | | |- | [[:d:Q458281|Q458281]] | ''[[:d:Q458281|Nancy Landon Kassebaum]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Topeka]] | ''[[:d:Q856841|Manhattan]]'' | |- | [[:d:Q49840386|Q49840386]] | ''[[:d:Q49840386|Gideon Langman]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | [[rabi]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q152467|Bnei Brak]]'' | | |- | [[:d:Q5930352|Q5930352]] | ''[[:d:Q5930352|Jesús Martínez Álvarez]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Mehhiko poliitik | [[poliitik]] | [[Mehhiko]] | [[Oaxaca de Juárez]] | | |- | [[:d:Q6154380|Q6154380]] | ''[[:d:Q6154380|Janie Bradford]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | [[laulukirjutaja]]<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q953943|Charleston]]'' | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q6293097|Q6293097]] | ''[[:d:Q6293097|José Maria Júnior]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Portugal]] | [[Luanda]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q65029318|Q65029318]] | ''[[:d:Q65029318|Steve Edmonds]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]'' | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | | |- | [[:d:Q7816634|Q7816634]] | ''[[:d:Q7816634|Tom Lotherington]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Norra kirjanik | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>[[biograaf]]<br/>[[luuletaja]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q42320251|Færder Municipality]]'' | [[Oslo]] | ''[[:d:Q11971472|Old Aker Cemetery]]'' |- | [[:d:Q8276042|Q8276042]] | ''[[:d:Q8276042|Yao Eng-Chi]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-11-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | [[poliitik]] | [[Jaapani Keisririik]]<br/>[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]<br/>[[Taiwan]] | ''[[:d:Q11599008|竹南県]]'' | ''[[:d:Q712831|Beinan Township]]'' | |- | [[:d:Q885363|Q885363]] | ''[[:d:Q885363|Matteo Fiorini]]'' | data-sort-value="1978" | 1978-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | [[poliitik]]<br/>[[näitleja]] | [[San Marino]] | [[San Marino (linn)|San Marino]] | [[San Marino (linn)|San Marino]] | |- | [[:d:Q95243652|Q95243652]] | ''[[:d:Q95243652|Kamil Wichterle]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Tšehhi keemik | [[keemik]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Zlín]] | | |- | [[:d:Q984404|Q984404]] | ''[[:d:Q984404|Frans Verbeeck]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''<br/>''[[:d:Q838476|sporting director]]'' | [[Belgia]] | ''[[:d:Q2547485|Langdorp]]'' | | |- | [[:d:Q110006|Q110006]] | ''[[:d:Q110006|Anny Schlemm]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | [[ooperilaulja]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q30157837|operetisolist]]''<br/>[[laulja]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q14920|Neu-Isenburg]]'' | [[Graz]] | |- | [[:d:Q110505774|Q110505774]] | ''[[:d:Q110505774|Allan Salmi]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | [[autor]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q112487177|Q112487177]] | ''[[:d:Q112487177|Rainer Graefe]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Austria]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q112942705|Q112942705]] | ''[[:d:Q112942705|Cedric Sbirrazzuoli]]'' | data-sort-value="1987" | 1987-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | ''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]'' | [[Monaco]] | [[Monte Carlo]] | | |- | [[:d:Q116281831|Q116281831]] | ''[[:d:Q116281831|Hasib Markaz]]'' | data-sort-value="1992" | 1992-01-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | ''[[:d:Q11545923|väeüksuse ülem]]'' | [[Afganistan]] | [[Panjshayri provints|Panjshēri provints]] | ''[[:d:Q3094307|Salang]]'' | |- | [[:d:Q13045009|Q13045009]] | ''[[:d:Q13045009|Rezana Çeliku]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | [[näitleja]] | [[Albaania]] | [[Tirana]] | [[Tirana]] | |- | [[:d:Q138752659|Q138752659]] | ''[[:d:Q138752659|Raufa Karimovna Urazmanova]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | ''[[:d:Q12347522|etnograaf]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Možga]] | [[Kaasan]] | |- | [[:d:Q1406629|Q1406629]] | ''[[:d:Q1406629|Fernando Caruncho]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | [[maastikuarhitekt]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | | |- | [[:d:Q141143550|Q141143550]] | ''[[:d:Q141143550|Messan Toudji]]'' | data-sort-value="1997" | 1997-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Togo]] | ''[[:d:Q127419340|Adjodogou]]'' | | |- | [[:d:Q141144230|Q141144230]] | ''[[:d:Q141144230|Zé Humberto]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-07-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | [[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Brasiilia]] | | | |- | [[:d:Q141145949|Q141145949]] | ''[[:d:Q141145949|Alison Hylton]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q992577|Feilding]]'' | |- | [[:d:Q141150373|Q141150373]] | ''[[:d:Q141150373|Michael Williams]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-09-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]'' | | ''[[:d:Q79386|Paragould]]'' | | |- | [[:d:Q141150588|Q141150588]] | ''[[:d:Q141150588|Károly T. Lakat]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Ungari Rahvavabariik]]<br/>[[Ungari]] | [[Budapest]] | [[Budapest]] | |- | [[:d:Q141155713|Q141155713]] | ''[[:d:Q141155713|Bunny Levine]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-12-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>[[raamatukoguhoidja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q988515|East Orange]]'' | ''[[:d:Q2708222|Tarzana]]'' | |- | [[:d:Q141156419|Q141156419]] | ''[[:d:Q141156419|Zachary Christian Jaghab]]'' | data-sort-value="1997" | 1997-01-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | ''[[:d:Q488111|pornonäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2086257|Canton]]'' | | |- | [[:d:Q141202760|Q141202760]] | ''[[:d:Q141202760|Brigitta Gottmannová]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Tšehhi]] | ''[[:d:Q12057681|Svádov]]'' | | |- | [[:d:Q1700554|Q1700554]] | ''[[:d:Q1700554|John Iliffe]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Suurbritannia ajaloolane | ''[[:d:Q17489339|historian of Modern Age]]''<br/>[[ajaloolane]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q17386093|Q17386093]] | ''[[:d:Q17386093|Bob Ives]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Austraalia poliitik | [[poliitik]] | [[Austraalia]] | [[Kalgoorlie]] | ''[[:d:Q3427921|Parkville]]'' | |- | [[:d:Q18209866|Q18209866]] | ''[[:d:Q18209866|Carlos Reyes López]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Mehhiko poliitik | [[poliitik]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q3699278|José Mariano Jiménez]]'' | | |- | [[:d:Q1871914|Q1871914]] | ''[[:d:Q1871914|Louis Pelâtre]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q735675|Pancé]]'' | [[İstanbul]] | |- | [[:d:Q20436193|Q20436193]] | ''[[:d:Q20436193|Tamás Kárpáti]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-03-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q10732476|kunstikoguja]]''<br/>[[toimetaja]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q240098|Q240098]] | ''[[:d:Q240098|Ileana Cotrubaș]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | [[ooperilaulja]] | [[Rumeenia]] | [[Galați]] | [[Bukarest]] | |- | [[:d:Q24951746|Q24951746]] | ''[[:d:Q24951746|Mustapha Derkaoui]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Maroko filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Maroko]] | [[Oujda]] | [[Casablanca]] | |- | [[:d:Q3890537|Q3890537]] | ''[[:d:Q3890537|Farit Zigangirov]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-08-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kirov]] | | |- | [[:d:Q4240800|Q4240800]] | ''[[:d:Q4240800|Yury Krivonosov]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-08-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Venemaa fotograaf | [[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q4404174|Q4404174]] | ''[[:d:Q4404174|Yovan Savovich]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | ''[[:d:Q11288554|website designer]]''<br/>''[[:d:Q52228055|Internet entrepreneur]]'' | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Serbia]] | [[Sarajevo]] | [[Istra]] | |- | [[:d:Q4790409|Q4790409]] | ''[[:d:Q4790409|Ariel Fenster]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-04-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Prantsusmaa keemik | [[keemik]] | [[Kanada]] | [[Bergerac]] | | |- | [[:d:Q4864685|Q4864685]] | ''[[:d:Q4864685|Barry Rogerson]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q3409375|anglikaani preester]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q4913321|Q4913321]] | ''[[:d:Q4913321|Billy Smith]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]'' | [[Austraalia]] | [[Fremantle]] | | |- | [[:d:Q51685401|Q51685401]] | ''[[:d:Q51685401|Antonino Spilinga]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-06-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | [[sportlane]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Airese provints]] | | |- | [[:d:Q57527100|Q57527100]] | ''[[:d:Q57527100|Rosemary Deem]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[sotsioloog]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | | | |- | [[:d:Q6039654|Q6039654]] | ''[[:d:Q6039654|Nelson Garrido]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Venezuela fotograaf | [[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Venezuela]] | [[Caracas]] | | |- | [[:d:Q6083667|Q6083667]] | ''[[:d:Q6083667|Gülten Kazgan]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-06-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Türgi majandusteadlane | [[majandusteadlane]] | [[Türgi]] | [[İstanbul]] | | |- | [[:d:Q6135582|Q6135582]] | ''[[:d:Q6135582|James Harkness]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | ''[[:d:Q1423891|Christian minister]]''<br/>[[kaplan]] | | ''[[:d:Q3778556|Thornhill]]'' | | |- | [[:d:Q6530972|Q6530972]] | ''[[:d:Q6530972|Leslie Lea]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Manchester]] | | |- | [[:d:Q66986950|Q66986950]] | ''[[:d:Q66986950|Joel T. Rosenthal]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q3332711|medievalist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | | |- | [[:d:Q6962785|Q6962785]] | ''[[:d:Q6962785|Nancy Kissinger]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | ''[[:d:Q12362622|filantroop]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Manhattan]] | ''[[:d:Q7567604|South Kent]]'' | |- | [[:d:Q7402690|Q7402690]] | ''[[:d:Q7402690|Sajjan Kumar]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | [[Delhi]] | ''[[:d:Q7398430|Safdarjang Hospital]]'' | |- | [[:d:Q75713097|Q75713097]] | ''[[:d:Q75713097|René-Michel Roberge]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-07-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | [[teoloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[dekaan]] | [[Kanada]] | | ''[[:d:Q3145342|Hôpital-Général de Québec]]'' | |- | [[:d:Q7704335|Q7704335]] | ''[[:d:Q7704335|Terry Dyson]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-11-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q743521|Scarborough]]'' | | |- | [[:d:Q8001598|Q8001598]] | ''[[:d:Q8001598|Wilem Frischmann]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-01-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Suurbritannia insener | [[konstruktsiooniinsener]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Suurbritannia]] | [[Užhorod|Užgorod]] | | |- | [[:d:Q94554161|Q94554161]] | ''[[:d:Q94554161|Reinhard Schneider]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q2904006|bioinformatician]]'' | | | | |- | [[:d:Q94642779|Q94642779]] | ''[[:d:Q94642779|Tomislav Simović]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | | | | [[Jugoslaavia Kuningriik]] | | |- | [[:d:Q11460284|Q11460284]] | ''[[:d:Q11460284|Atsushi Kojima]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q11869386|Q11869386]] | ''[[:d:Q11869386|Kalle Isokallio]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Soome kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Soome]] | [[Helsingi]] | | |- | [[:d:Q11974023|Q11974023]] | ''[[:d:Q11974023|Hans Henrik Verpe]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-08-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Norra näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Norra]] | | [[Oslo]] | ''[[:d:Q1413698|Vestre kalmistu]]'' |- | [[:d:Q12115424|Q12115424]] | ''[[:d:Q12115424|Sergej Michajlovič Kudelko]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Ukraina ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Moskva]] | [[Harkiv]] | |- | [[:d:Q12410867|Q12410867]] | ''[[:d:Q12410867|Tsuri Śagi]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[ohvitser]] | [[Iisrael]] | [[Herzliyya]] | [[Ramat-Gan]] | |- | [[:d:Q125658803|Q125658803]] | ''[[:d:Q125658803|Michele Sensi-Contugi]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-08-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[riigiametnik]] | [[Itaalia]]<br/>[[Ecuador]] | [[Itaalia]] | [[Keenia]] | |- | [[:d:Q13104359|Q13104359]] | ''[[:d:Q13104359|Nicolas Strotz]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[poliitik]]<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Luksemburg]] | ''[[:d:Q2895177|Belvaux]]'' | [[Luxembourg]] | |- | [[:d:Q136998278|Q136998278]] | ''[[:d:Q136998278|Rolf Bass]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | ''[[:d:Q2114605|farmakoloog]]'' | | | | |- | [[:d:Q141130295|Q141130295]] | ''[[:d:Q141130295|Pucho Ponce]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[muusik]]<br/>[[bassist]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q2525523|Villa María]]'' | ''[[:d:Q141130358|Instituto Modelo de Cardiología]]'' | |- | [[:d:Q141133458|Q141133458]] | ''[[:d:Q141133458|Stathis Parharidis]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q136324624|lyrist]]'' | [[Kreeka]] | [[Kozáni]] | ''[[:d:Q3402711|Tetralofo]]'' | ''[[:d:Q3567255|Protochori]]'' |- | [[:d:Q141133460|Q141133460]] | ''[[:d:Q141133460|ʻAdnān Zarzūr]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[Ulama]]<br/>''[[:d:Q58968|Intellektuaal]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q105452506|manuscriptologist]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[professor]]<br/>[[dotsent]] | [[Süüria]]<br/>[[Bahrein]] | ''[[:d:Q4702896|Al-Maydan]]'' | [[Manama|Al-Manāmah]] | |- | [[:d:Q141137004|Q141137004]] | ''[[:d:Q141137004|Stephany Hollihan]]'' | data-sort-value="1984" | 1984-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | | | | | |- | [[:d:Q141198716|Q141198716]] | ''[[:d:Q141198716|Jabar Ahmad Erbili]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[laulja]]<br/>[[muusik]] | | [[Arbīl]] | [[Arbīl]] | |- | [[:d:Q141246897|Q141246897]] | ''[[:d:Q141246897|Vanessa Rangadhol]]'' | data-sort-value="1995" | 1995-12-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[laulja]]<br/>[[muusik]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q44508716|television personality]]'' | [[Filipiinid]] | [[Manila]] | [[Manila]] | |- | [[:d:Q141278244|Q141278244]] | ''[[:d:Q141278244|José Suárez]]'' | data-sort-value="1970" | 1970 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | | | | |- | [[:d:Q16435864|Q16435864]] | ''[[:d:Q16435864|Eduard Dzhabashevich Malbekov]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[balletitantsija]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Almatõ]] | | |- | [[:d:Q17138792|Q17138792]] | ''[[:d:Q17138792|Eduard Maur]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Tšehhi ajaloolane | [[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õpetaja]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Plzeň]] | | |- | [[:d:Q19802999|Q19802999]] | ''[[:d:Q19802999|Ricardo Pachón]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | ''[[:d:Q3922505|DJ producer]]''<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q2462658|juht]]'' | [[Hispaania]] | [[Sevilla]] | [[Sevilla]] | |- | [[:d:Q22003834|Q22003834]] | ''[[:d:Q22003834|Josep Cusí]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-01-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[sportlane]]<br/>[[Reeder]]<br/>''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q2423999|Q2423999]] | ''[[:d:Q2423999|Thomas Freienstein]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-03-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Saksamaa jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Lääne-Saksamaa]] | [[Fulda]] | | |- | [[:d:Q2851294|Q2851294]] | ''[[:d:Q2851294|Anne Thily]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[magistraat]]<br/>[[jurist]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q683141|Hannut]]'' | [[Liège]] | ''[[:d:Q2401934|Robermont Cemetery]]'' |- | [[:d:Q28874615|Q28874615]] | ''[[:d:Q28874615|Tudor Chiriac]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[helilooja]]<br/>[[muusik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Moldova]] | ''[[:d:Q2628906|Ciuciuleni]]'' | | |- | [[:d:Q29033753|Q29033753]] | ''[[:d:Q29033753|Shmuel Harlap]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Iisrael]] | [[Palestiina mandaatala|Mandatoorne Palestiina]] | | |- | [[:d:Q2929961|Q2929961]] | ''[[:d:Q2929961|Bérangère Bonvoisin]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-01-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Rabat]] | | |- | [[:d:Q3085525|Q3085525]] | [[François Patriat]] | data-sort-value="1943" | 1943-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[loomaarst]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q236579|Semur-en-Auxois]]'' | [[Dijon]] | |- | [[:d:Q30880449|Q30880449]] | ''[[:d:Q30880449|Gennady Mikhaylov]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-03-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Sonkovo rajoon]] | [[Novosibirsk]] | |- | [[:d:Q3308594|Q3308594]] | ''[[:d:Q3308594|Michael Wright]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q3721119|Q3721119]] | ''[[:d:Q3721119|Elaine Cheris]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Ameerika Ühendriikide vehkleja | ''[[:d:Q13381863|vehkleja]]''<br/>''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q79519|Dothan]]'' | | |- | [[:d:Q3856758|Q3856758]] | ''[[:d:Q3856758|Michele Pinto]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q81728|Teggiano]]'' | ''[[:d:Q53985|Sangineto]]'' | |- | [[:d:Q4014533|Q4014533]] | ''[[:d:Q4014533|Virginio Gazzolo]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Itaalia näitleja | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | ''[[:d:Q20476|Monte Castello di Vibio]]'' | |- | [[:d:Q4526175|Q4526175]] | ''[[:d:Q4526175|Nina Shorina]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q4917370|Q4917370]] | ''[[:d:Q4917370|Bishnu S. Atal]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Ameerika Ühendriikide insener | [[insener]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[India]] | | |- | [[:d:Q4923200|Q4923200]] | ''[[:d:Q4923200|Ray MacDonald]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Tai näitleja | [[näitleja]]<br/>[[Juutuuber]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]'' | [[Tai]] | ''[[:d:Q1017738|Roi Et]]'' | [[Bangkok]] | |- | [[:d:Q5586206|Q5586206]] | ''[[:d:Q5586206|Ġorġ Mallia]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | ''[[:d:Q1114448|koomiksikunstnik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[professor]] | [[Malta]] | [[Malta]] | | |- | [[:d:Q61107788|Q61107788]] | ''[[:d:Q61107788|Rochambeau Lainy]]'' | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | [[professor]]<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Haiti]] | ''[[:d:Q2051101|Les Côteaux]]'' | | |- | [[:d:Q63766030|Q63766030]] | ''[[:d:Q63766030|Claude Térouinard]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1749879|pensionär]]''<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1139450|Coudray-au-Perche]]'' | ''[[:d:Q181886|Châteaudun]]'' | |- | [[:d:Q6541915|Q6541915]] | ''[[:d:Q6541915|Lazar Radović]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-11-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Jugoslaavia]]<br/>[[Montenegro]] | [[Podgorica]] | | |- | [[:d:Q75349751|Q75349751]] | ''[[:d:Q75349751|Max Egon Gottfried Prinz zu Hohenlohe-Langenburg]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | | ''[[:d:Q2478141|aristokraat]]'' | | [[Seregélyes]] | | |- | [[:d:Q100718770|Q100718770]] | ''[[:d:Q100718770|Willie Akers]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q14712611|Ironto]]'' | | |- | [[:d:Q106568|Q106568]] | ''[[:d:Q106568|Wolf Oschlies]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[tõlkija]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q4120832|Königsberg]]'' | | |- | [[:d:Q109439249|Q109439249]] | ''[[:d:Q109439249|M. Arief Wangsa]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[sõjaväelane]]<br/>[[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q14613|Pangkajene and Islands]]'' | | |- | [[:d:Q112445143|Q112445143]] | ''[[:d:Q112445143|Andrei Rogers]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[professor]]<br/>[[demograaf]]<br/>[[geograaf]] | | [[Harbin]] | [[Maine]] | |- | [[:d:Q1149793|Q1149793]] | ''[[:d:Q1149793|Cándido Cárdenas Villalba]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Paraguay]] | ''[[:d:Q785504|Sapucaí]]'' | ''[[:d:Q135953|Villa Hayes]]'' | |- | [[:d:Q11780014|Q11780014]] | ''[[:d:Q11780014|Mieczysław Szyszka]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-12-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[poliitik]] | | [[Nowa Ruda]] | | |- | [[:d:Q12392508|Q12392508]] | ''[[:d:Q12392508|Luís Gonçales Blasco]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Hispaania poliitik | ''[[:d:Q11499147|political activist]]''<br/>''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q917878|Foz]]'' | ''[[:d:Q1353997|Ames]]'' | |- | [[:d:Q13550802|Q13550802]] | ''[[:d:Q13550802|Michael Geschwinde]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q17488316|prehistorian]]''<br/>[[arheoloog]] | [[Saksamaa]] | [[Kassel]] | | |- | [[:d:Q138302217|Q138302217]] | ''[[:d:Q138302217|Dave Lanphear]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-06-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q658404|letterer]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Lansing]] | | |- | [[:d:Q139452047|Q139452047]] | ''[[:d:Q139452047|Locksley Edmondson]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Jamaica]] | ''[[:d:Q1095557|Clarendon Parish]]'' | ''[[:d:Q217346|Ithaca]]'' | |- | [[:d:Q141118595|Q141118595]] | ''[[:d:Q141118595|Wilhelm Wührer]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Austria]] | | | |- | [[:d:Q141145047|Q141145047]] | ''[[:d:Q141145047|Gary L. Margot]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q82594|informaatik]]'' | | ''[[:d:Q983698|Mansfield]]'' | ''[[:d:Q2233872|Ontario]]'' | |- | [[:d:Q141145929|Q141145929]] | ''[[:d:Q141145929|Trevor Woodhouse]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[suunamudija]] | [[Iirimaa]] | | ''[[:d:Q1102232|Clondalkin]]'' | |- | [[:d:Q141317521|Q141317521]] | ''[[:d:Q141317521|Anthony Devaney]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[insener]]<br/>[[elektriinsener]] | | | | |- | [[:d:Q1473871|Q1473871]] | ''[[:d:Q1473871|Fulvio Lucisano]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-08-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Itaalia filmiprodutsent | [[filmiprodutsent]] | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q1676359|Q1676359]] | ''[[:d:Q1676359|J. Michael Duncan]]'' | data-sort-value="1937" | 1937<br/>1938 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Ameerika Ühendriikide ülikooli õppejõud | [[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q17154389|Q17154389]] | ''[[:d:Q17154389|Wayne McKoy]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2026498|Elizabethtown]]'' | | |- | [[:d:Q1754317|Q1754317]] | ''[[:d:Q1754317|Glória Menezes]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Brasiilia]] | [[Pelotas]] | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q20014643|Q20014643]] | ''[[:d:Q20014643|Díaz de Orosia]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Hispaania maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Hispaania]] | [[Gijón]] | [[Gijón]] | |- | [[:d:Q2034901|Q2034901]] | ''[[:d:Q2034901|Robert Mouynet]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Prantsusmaa]] | [[Toulouse]] | [[Toulouse]] | |- | [[:d:Q2062580|Q2062580]] | ''[[:d:Q2062580|Vereslav Eingorn]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[maletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Odessa]] | | |- | [[:d:Q21290614|Q21290614]] | ''[[:d:Q21290614|Wanda Traczyk-Stawska]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[psühholoog]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q1397808|vastupanuvõitleja]]''<br/>[[sõdur]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q2162783|Q2162783]] | ''[[:d:Q2162783|Roland Hahn]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q7078|Rottenburg am Neckar]]'' | | |- | [[:d:Q2391659|Q2391659]] | ''[[:d:Q2391659|Tamisuke Watanuki]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Jaapani poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q29817148|badminton executive and administrator]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Jaapan]] | [[Toyama prefektuur]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q2563048|Q2563048]] | ''[[:d:Q2563048|Werner Scheven]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Saksamaa sõjaväelane | [[sõdur]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q695011|Friedrichsruh]]'' | | |- | [[:d:Q2903327|Q2903327]] | ''[[:d:Q2903327|Bill Rasmussen]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | ''[[:d:Q2375799|Land O' Lakes]]'' | |- | [[:d:Q3166663|Q3166663]] | ''[[:d:Q3166663|Jean-Louis Brunaux]]'' | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[arheoloog]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[ajaloolane]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1337279|Lachelle]]'' | [[Noyon]] | |- | [[:d:Q3315948|Q3315948]] | ''[[:d:Q3315948|Mireille Calle-Gruber]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Prantsusmaa kirjanik | ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q3574055|Q3574055]] | ''[[:d:Q3574055|Yvette Roudy]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q207156|Pessac]]'' | ''[[:d:Q8970|Cabestany]]'' | [[Montparnasse'i kalmistu]] |- | [[:d:Q3809945|Q3809945]] | ''[[:d:Q3809945|Laura Cardoso]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Brasiilia]] | [[São Paulo]] | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q3969546|Q3969546]] | ''[[:d:Q3969546|Shaul Mishal]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | | ''[[:d:Q1731155|orientalist]]''<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Iisrael]] | [[Bagdad]] | [[Iisrael]] | |- | [[:d:Q4410630|Q4410630]] | ''[[:d:Q4410630|E. Sveshnikova]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1936–2026) ♀ | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q45999557|Q45999557]] | ''[[:d:Q45999557|Ernest Sena i Calabuig]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Poliitik|poliitik]], Member of the Board of the Public Audit Office for Catalonia, director de l'Institut Català de Finances, sotsdirector de l'Institut Català de Finances (1946–2026) ♂ | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[Valencia]] | [[Valencia]] | |- | [[:d:Q4751836|Q4751836]] | ''[[:d:Q4751836|Anastasia, Princess of Löwenstein-Wertheim-Rosenberg]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Aristokraat (1944–2026) ♀; child of Prince Hubertus of Prussia, Princess Magdalena Reuss of Köstritz; spouse of Alois-Konstantin, 9th Prince of Löwenstein-Wertheim-Rosenberg | ''[[:d:Q2478141|aristokraat]]'' | | [[Brzeg]] | | |- | [[:d:Q5083306|Q5083306]] | ''[[:d:Q5083306|Charles Walker]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Georgia State Senate, member of the Georgia House of Representatives (1947–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Augusta (Georgia)|Augusta]] | [[Augusta (Georgia)|Augusta]] | |- | [[:d:Q5340675|Q5340675]] | ''[[:d:Q5340675|Eduardo Maglioni]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Argentina jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q933165|Reconquista]]'' | ''[[:d:Q44217|San Salvador de Jujuy]]'' | |- | [[:d:Q55102579|Q55102579]] | ''[[:d:Q55102579|Казыдуб, Галина Алексеевна]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] lüpsja (1936–2026) ♀; [[Tööpunalipu orden]], [[Lenini orden]], [[Sotsialistliku töö kangelane]] | ''[[:d:Q1934482|lüpsja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Krasnojarski krai]] | | |- | [[:d:Q5564086|Q5564086]] | ''[[:d:Q5564086|Hassan Bah]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Rootsi|rootslased]] löökpillimängija (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]'' | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q6007739|Q6007739]] | ''[[:d:Q6007739|Yukio Ota]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] (1939–2026) ♂ | [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] | [[Jaapan]] | | [[Yokohama]] | |- | [[:d:Q60824685|Q60824685]] | ''[[:d:Q60824685|Захаров Михаил Иванович]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1945–2026) ♂; ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk | [[maalikunstnik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4084612|Березовка (Уватан кӀошт)]]'' | | |- | [[:d:Q7051942|Q7051942]] | ''[[:d:Q7051942|Norman Bailey]]'' | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Ameerika Ühendriikide majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[professor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | ''[[:d:Q631194|High Point]]'' | |- | [[:d:Q7117226|Q7117226]] | ''[[:d:Q7117226|P. E. Easterling]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-03-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Õppejõud|õppejõud]], classical scholar, klassikaline filoloog, hellenist (1934–2026) ♀; Fellow of the British Academy; member of [[Briti Akadeemia]], [[Academia Europaea]], Académie des inscriptions et belles-lettres | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q2468727|classical scholar]]''<br/>''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''<br/>''[[:d:Q18916625|hellenist]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Blackburn]] | | |- | [[:d:Q733621|Q733621]] | ''[[:d:Q733621|Juan Tamariz]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Hispaania|Hispaania]] telesaatejuht, [[Kirjanik|kirjanik]], mustkunstnik, [[Võlur]] (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15855449|mustkunstnik]]''<br/>[[Võlur]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q7409539|Q7409539]] | ''[[:d:Q7409539|Samir Radwan]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Egiptuse poliitik | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[riigiametnik]] | [[Egiptuse kuningriik]]<br/>''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | ''[[:d:Q12184442|البريجات]]'' | [[Šveits]] | |- | [[:d:Q7938214|Q7938214]] | ''[[:d:Q7938214|Vladek Lacina]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-06-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] [[Sõudja|sõudja]] (1949–2026) ♂ | [[sõudja]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Praha]] | [[Praha]] | |- | [[:d:Q92320275|Q92320275]] | ''[[:d:Q92320275|John N Anderson]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Teadlane (†2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q9368331|Q9368331]] | ''[[:d:Q9368331|Vedrana Rudan]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Horvaatia|Horvaatia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], romaanikirjanik (1949–2026) ♀ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[Horvaatia]] | [[Rijeka]] | | |- | [[:d:Q983327|Q983327]] | ''[[:d:Q983327|Igor Akhba]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | diplomaat, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit | [[diplomaat]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Abhaasia]]<br/>[[Gruusia]] | [[Suhhumi]] | [[Suhhumi]] | |- | [[:d:Q106574224|Q106574224]] | ''[[:d:Q106574224|Itziar Alba Orbegozo]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], deputy of the Basque Parliament (1947–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q303366|Goizueta]]'' | | |- | [[:d:Q106980663|Q106980663]] | ''[[:d:Q106980663|Mitchell Morris]]'' | data-sort-value="1961" | 1961 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], libretist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1961–2026) ♂ | [[muusikateadlane]]<br/>''[[:d:Q8178443|libretist]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Põhja-Carolina]] | | |- | [[:d:Q107302878|Q107302878]] | ''[[:d:Q107302878|Sylvie Rimbert]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Geograaf|geograaf]], [[Kartograaf|kartograaf]], esimees (1927–2026) ♀ | [[geograaf]]<br/>[[kartograaf]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q578194|Gournay-en-Bray]]'' | ''[[:d:Q4164885|Bois-Guillaume]]'' | |- | [[:d:Q109851599|Q109851599]] | ''[[:d:Q109851599|Александр Белаш]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-01-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Venemaa|venelased]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1961–2026) ♂; member of Людмила и Александр Белаш; spouse of Людмила Белаш | [[kirjanik]] | [[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q111436899|Q111436899]] | ''[[:d:Q111436899|Anne Denton]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Apteeker|farmatseut]] (1946–2026) ♀; Member of the New Zealand Order of Merit; spouse of Ross Denton | [[Apteeker|farmatseut]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1015690|Hastings]]'' | | |- | [[:d:Q111686215|Q111686215]] | ''[[:d:Q111686215|Robert E. Lanou]]'' | data-sort-value="1928" | 1928 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Teadlane, [[Füüsik|füüsik]] (1928–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[füüsik]] | | ''[[:d:Q978718|Colchester]]'' | [[Providence]] | |- | [[:d:Q112348934|Q112348934]] | ''[[:d:Q112348934|Jaroslav Prchal]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Person (1943–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q11379844|Q11379844]] | ''[[:d:Q11379844|Nobuhisa Itō]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Diktor|diktor]] (1958–2026) ♂ | [[diktor]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q641491|Kakamigahara]]'' | | |- | [[:d:Q11562080|Q11562080]] | ''[[:d:Q11562080|Motonori Watanabe]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Jaapan|Jaapan]] pesapallimängija (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q1202796|Matsuda]]'' | | |- | [[:d:Q11980836|Q11980836]] | ''[[:d:Q11980836|Kjell Cordtsen]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Norra|norralased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], toimetaja (1939–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Norra]] | | [[Oslo]] | ''[[:d:Q1413698|Vestre kalmistu]]'' |- | [[:d:Q127698487|Q127698487]] | ''[[:d:Q127698487|Mathilde Favier]]'' | data-sort-value="1969" | 1969 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] juht, suhtekorraldusjuht (1969–2026) ♀; spouse of Nicolas Altmayer | ''[[:d:Q2462658|juht]]''<br/>''[[:d:Q49176591|suhtekorraldusjuht]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q409326|Airvault]]'' | |- | [[:d:Q12796661|Q12796661]] | ''[[:d:Q12796661|Mile Korun]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]]-[[Jugoslaavia Kuningriik|jugoslaavia kuningriik]]-[[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik|serblaste, horvaatide ja sloveenide kuningriik]] [[Lavastaja|režissöör]], [[Kostüümikunstnik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Dramaturg|dramaturg]], [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]], [[Õppejõud|õppejõud]], teatrilavastaja (1928–2026) ♂; Prešeren Award, Župančič Award | [[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[Kostüümikunstnik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[dramaturg]]<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Jugoslaavia Kuningriik]]<br/>[[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik]] | [[Ljubljana]] | | |- | [[:d:Q12879717|Q12879717]] | ''[[:d:Q12879717|Konstantinos Tsoukalas]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Poliitik|poliitik]], [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], member of the Hellenic Parliament (1937–2026) ♂; child of Angelos Tsoukalas; spouse of Alexandra Tsoukala, Fotini Tsalikoglou | [[õppejõud]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[sotsioloog]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q139154158|Q139154158]] | ''[[:d:Q139154158|Viia Ottenbacher]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (1940–2026) ♀ | [[raamatukoguhoidja]] | | [[Tallinn]] | | |- | [[:d:Q141108640|Q141108640]] | ''[[:d:Q141108640|Javier Lasagabaster]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], minister in the Basque Government (1933–2026) ♂; spouse of María Begoña Olazábal | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q847127|Pasaia]]'' | [[Irun]] | |- | [[:d:Q141108736|Q141108736]] | ''[[:d:Q141108736|Lino Cauchi]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Malta|Malta]] [[Muusik|muusik]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1949–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Malta]] | ''[[:d:Q757225|Cospicua]]'' | | |- | [[:d:Q141128625|Q141128625]] | ''[[:d:Q141128625|Maite Jou Turallas]]'' | data-sort-value="1958" | 1958 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Filoloog|filoloog]], [[Luuletaja|luuletaja]], baccalaureate tenured teacher, cultural activist, [[Fotograaf|fotograaf]] (1958–2026) ♀ | [[filoloog]]<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6407545|baccalaureate tenured teacher]]''<br/>''[[:d:Q21993562|cultural activist]]''<br/>[[fotograaf]] | | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q141129650|Q141129650]] | ''[[:d:Q141129650|Josep Mercadé Mateu]]'' | data-sort-value="1957" | 1957 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Poliitik|poliitik]], director del Diari de Sabadell, regidor de l'Ajuntament de Sant Guim de Freixenet (1957–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]] | | ''[[:d:Q12258|Sabadell]]'' | ''[[:d:Q1766650|Sant Guim de Freixenet]]'' | |- | [[:d:Q141150500|Q141150500]] | ''[[:d:Q141150500|James D. Cormican]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Scholar of English (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q16308156|scholar of English]]'' | | ''[[:d:Q1974836|Upland]]'' | [[Utica (New Yorgi osariik)|Utica]] | |- | [[:d:Q141162493|Q141162493]] | ''[[:d:Q141162493|Pablo Fernández Magdaleno]]'' | data-sort-value="1976" | 1976<br/>1977 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Helilooja|helilooja]] (1976–2026) ♂ | [[helilooja]] | [[Hispaania]] | | | |- | [[:d:Q141301139|Q141301139]] | ''[[:d:Q141301139|Robert Lanou]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Füüsik|füüsik]], [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1928–2026) ♂ | [[füüsik]]<br/>[[sõjaväelane]] | | | | |- | [[:d:Q141313105|Q141313105]] | ''[[:d:Q141313105|Vincent Van Brunt]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Insener|insener]], keemiatehnoloog (1944–2026) ♂ | [[insener]]<br/>''[[:d:Q7888586|keemiatehnoloog]]'' | | | | |- | [[:d:Q1586906|Q1586906]] | ''[[:d:Q1586906|Harry van der Kamp]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Laulja|laulja]], [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1947–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[ooperilaulja]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q10014|Kampen]]'' | [[Almere]] | |- | [[:d:Q16518800|Q16518800]] | ''[[:d:Q16518800|Sabino Ormazabal]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-12-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], inimõiguste aktivist, political activist (1953–2026) ♂; Argia Awards; notable work Ez, eskerrik asko! La ventana de Gladys, Ziztadak/Tábanos | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | [[Hispaania]] | [[Donostia]] | [[Donostia]] | |- | [[:d:Q16633518|Q16633518]] | ''[[:d:Q16633518|Klaus Törnudd]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Soome|soomlased]] politoloog, [[Diplomaat|diplomaat]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1931–2026) ♂; Karl Emil Tollander Prize, Cross of Liberty, 1st Class, Medal for Military Merits; member of [[Soome Teadusselts]]; child of Allan Törnudd, Margit Niininen | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[diplomaat]]<br/>[[õppejõud]] | [[Soome]] | [[Helsingi]] | | |- | [[:d:Q1705323|Q1705323]] | ''[[:d:Q1705323|Josef Mundigl]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Saksamaa|sakslased]] katoliku preester, [[Esipreester|kogudusevaimulik]] (1929–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[Esipreester|kogudusevaimulik]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q18276901|Q18276901]] | ''[[:d:Q18276901|Ростовщиков, Валерий Александрович]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Person (1956–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]] | | | [[Tjumeni oblast]] | [[Volžski]] | |- | [[:d:Q18336193|Q18336193]] | ''[[:d:Q18336193|Martin Paul]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-11-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Helilooja|helilooja]] (1954–2026) ♂; member of Ton Steine Scherben; notable work Junimond | [[helilooja]] | [[Saksamaa]] | [[Unna]] | | |- | [[:d:Q18421910|Q18421910]] | ''[[:d:Q18421910|Kevin Bawden]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Austraalia|Austraalia]] lauatennisist, laskesportlane (1946–2026) ♂; Member of the Order of Australia | ''[[:d:Q13382519|lauatennisist]]''<br/>''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]'' | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q1889790|Q1889790]] | ''[[:d:Q1889790|Manfred Poerschke]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Saksamaa kergejõustiklane | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Saksamaa]] | [[Dortmund]] | | |- | [[:d:Q22919697|Q22919697]] | ''[[:d:Q22919697|Andrey Sobolev]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]]-[[Venemaa|venelased]] laulja-laulukirjutaja, [[Insener|insener]], toimetaja, [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]], [[Poliitik|poliitik]], riigimees, member of the Federation Council of Russia (1954–2026) ♂; [[Sõpruse orden]]; member of [[Föderatsiooninõukogu]] | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>[[avaliku elu tegelane]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q177723|Ostrovnoy]]'' | | |- | [[:d:Q24054554|Q24054554]] | ''[[:d:Q24054554|Benjamín Romeo Hilera]]'' | data-sort-value="1964" | 1964 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Hispaania|Hispaania]] winemaker, önoloog, bodeguero, äriinimene (1964–2026) ♂ | ''[[:d:Q21771805|winemaker]]''<br/>''[[:d:Q3542795|önoloog]]''<br/>''[[:d:Q55177573|bodeguero]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q24012857|San Vicente de la Sonsierra]]'' | ''[[:d:Q763669|Gorliz]]'' | |- | [[:d:Q2459990|Q2459990]] | ''[[:d:Q2459990|Johnny Schuth]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Saint-Omer]] | | |- | [[:d:Q27535289|Q27535289]] | ''[[:d:Q27535289|Abdelaziz Guerda]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Alžeeria näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Alžeeria]] | ''[[:d:Q662102|Casbah of Algiers]]'' | ''[[:d:Q1650062|Sidi Ghiles]]'' | |- | [[:d:Q28363781|Q28363781]] | ''[[:d:Q28363781|Klaus-Peter Schroeder]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Jurist|jurist]], legal historian, [[Õppejõud|õppejõud]] (1947–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>''[[:d:Q2135538|legal historian]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Heidelberg]] | | |- | [[:d:Q3340025|Q3340025]] | ''[[:d:Q3340025|Nicolas Altmayer]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Prantsusmaa filmiprodutsent | [[filmiprodutsent]] | [[Prantsusmaa]] | | ''[[:d:Q409326|Airvault]]'' | |- | [[:d:Q4357477|Q4357477]] | ''[[:d:Q4357477|Mike Bailey]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1012031|Wisbech]]'' | | |- | [[:d:Q4872827|Q4872827]] | ''[[:d:Q4872827|O. J. Brigance]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija, Canadian football player (1969–2026) ♂; NCAA Inspiration Award | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''<br/>''[[:d:Q19841381|Canadian football player]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Houston]] | [[Baltimore]] | |- | [[:d:Q4933141|Q4933141]] | ''[[:d:Q4933141|Bob Lee]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-08-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Columbus (Ohio)|Columbus]] | | |- | [[:d:Q498190|Q498190]] | ''[[:d:Q498190|Andreas Hoppe]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Saksamaa näitleja | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Saksamaa]] | [[Lääne-Berliin]] | | |- | [[:d:Q534433|Q534433]] | ''[[:d:Q534433|Alex Fiorio]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Itaalia|Itaalia]] autorallisõitja (1965–2026) ♂; child of Cesare Fiorio | ''[[:d:Q10842936|autorallisõitja]]'' | [[Itaalia]] | [[Torino]] | ''[[:d:Q51861|Ceglie Messapica]]'' | |- | [[:d:Q556336|Q556336]] | ''[[:d:Q556336|Stanislas Lalanne]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-08-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] katoliku preester, [[Teoloog|teoloog]], Catholic bishop, Roman Catholic Bishop of Pontoise, évêque de Coutances et Avranches, Secretary General of the Conference of Bishops of France (1948–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, prix de littérature religieuse - mention spéciale | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[teoloog]]<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Metz]] | | |- | [[:d:Q716243|Q716243]] | [[Frank Beard]] | data-sort-value="1949" | 1949-06-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[helilooja]]<br/>[[trummar]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q982079|Frankston]]'' | ''[[:d:Q961272|Richmond]]'' | |- | [[:d:Q7364404|Q7364404]] | ''[[:d:Q7364404|Ron Smith]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Liverpool]] | | |- | [[:d:Q8293641|Q8293641]] | ''[[:d:Q8293641|Liu Jiyuan]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Hiina|Hiina]] [[Poliitik|poliitik]], [[Insener|insener]], National People's Congress deputy, Member of the Standing Committee of the National People's Congress (1933–2026) ♂; Theodore von Kármán Award | [[poliitik]]<br/>[[insener]] | [[Hiina]] | | | |- | [[:d:Q93230884|Q93230884]] | ''[[:d:Q93230884|Jean-Pierre Gutton]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Prantsusmaa ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Prantsusmaa]] | [[Lyon]] | | |- | [[:d:Q95762164|Q95762164]] | ''[[:d:Q95762164|Shih-Liang Wen]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Matemaatik|matemaatik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1933–2026) ♂ | [[matemaatik]]<br/>[[õppejõud]] | | ''[[:d:Q179608|Nanning]]'' | ''[[:d:Q3522565|The Plains]]'' | |- | [[:d:Q96758|Q96758]] | ''[[:d:Q96758|Fritz Schramma]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-08-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q147733|primator]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Saksamaa]] | [[Köln]] | | |- | [[:d:Q97818372|Q97818372]] | ''[[:d:Q97818372|Kenneth Chen Koon Lap]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Arhitekt|arhitekt]], [[Poliitik|poliitik]] (1940–2026) ♂ | [[arhitekt]]<br/>[[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q99767742|Q99767742]] | ''[[:d:Q99767742|Kenneth Simkiss]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-04<br/>1934 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Zooloog|zooloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Bioloog|bioloog]] (1934–2026) ♂ | [[zooloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[bioloog]] | [[Suurbritannia]] | [[Blackpool]] | | |- | [[:d:Q100981720|Q100981720]] | ''[[:d:Q100981720|Joe Dean]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Korvpallur (1954–2026) ♂; child of Joe Dean | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | | | | |- | [[:d:Q1031525|Q1031525]] | ''[[:d:Q1031525|Ottó Gömöri]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Ungari|Ungari]] jalgpallur (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ungari]] | [[Hatvan]] | | |- | [[:d:Q105155068|Q105155068]] | ''[[:d:Q105155068|Peter Fitzgerald]]'' | data-sort-value="1929" | 1929 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Teadlane|teadlane]], cytogeneticist (1929–2026) ♂; Fellow of the Royal Society Te Apārangi, Fellow of the Royal College of Pathologists; spouse of Christine Morris | [[teadlane]]<br/>''[[:d:Q71049338|cytogeneticist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q115391674|Q115391674]] | ''[[:d:Q115391674|Paul Cranis]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Ameerika Ühendriikide tennisist | ''[[:d:Q10833314|tennisist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q123596999|Q123596999]] | ''[[:d:Q123596999|Claudia Schmidt]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Saksamaa|sakslased]] Richter, [[Asepresident|asepresident]] (1961–2026) ♀ | ''[[:d:Q1750879|Richter]]''<br/>[[asepresident]] | [[Saksamaa]] | [[Dortmund]] | | |- | [[:d:Q124453491|Q124453491]] | ''[[:d:Q124453491|Valentin Tolokonnikov]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]], konstruktor-insener, riigimees, lektor, leiutaja, [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1930–2026) ♂; Merited Innovator of the RSFSR, [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia]], [[NSV Liidu riiklik preemia]], Honoured aircraft engineer of the USSR, [[Tööpunalipu orden]], Jubilee Medal «100 Years of Civil Aviation in Russia», Medal "In Commemoration of the 850th Anniversary of Moscow", [[Tööveterani medal]], [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], Премия имени академика А. М. Люльки, VDNKh bronze medal, Благодарность Мэра Москвы | [[teadlane]]<br/>''[[:d:Q1779650|konstruktor-insener]]''<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]''<br/>''[[:d:Q1569495|lektor]]''<br/>''[[:d:Q205375|leiutaja]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q18776053|Yelshanka Pervaya]]'' | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q131581386|Q131581386]] | ''[[:d:Q131581386|Dave Denton]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] Väikepoepidajad (1936–2026) ♂; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q7501153|Väikepoepidajad]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q4878643|Beckenham]]'' | |- | [[:d:Q131743945|Q131743945]] | ''[[:d:Q131743945|Kebba Masaneh Ceesay]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Gambia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Gambia]] | | | |- | [[:d:Q133518905|Q133518905]] | ''[[:d:Q133518905|Ruprecht Skasa-Weiß]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1936–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q1383645|Q1383645]] | ''[[:d:Q1383645|Nick Glennie-Smith]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Suurbritannia helilooja | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q1415090|filmimuusika helilooja]]''<br/>[[dirigent]]<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q806349|bandleader]]'' | [[Suurbritannia]] | [[London]] | [[Charlottesville]] | |- | [[:d:Q139430070|Q139430070]] | ''[[:d:Q139430070|Thomas J. Buttery]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1946–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | [[Jersey City]] | | |- | [[:d:Q141112477|Q141112477]] | ''[[:d:Q141112477|Danilo Palomino]]'' | data-sort-value="1987" | 1987-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Ecuador|Ecuador]] Internet celebrity, cosplayer, [[Sisulooja]], jujutsuka (1987–2026) ♂ | ''[[:d:Q2045208|Internet celebrity]]''<br/>''[[:d:Q18810049|cosplayer]]''<br/>[[Sisulooja]]<br/>''[[:d:Q28164897|jujutsuka]]'' | [[Ecuador]] | [[Guayaquil]] | [[Guayaquil]] | |- | [[:d:Q141126241|Q141126241]] | ''[[:d:Q141126241|Roberto Manescalchi]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Kunstiajaloolane, arhitektuuriajaloolane (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q11486702|arhitektuuriajaloolane]]'' | | ''[[:d:Q52098|Sansepolcro]]'' | [[Pisa]] | |- | [[:d:Q141127226|Q141127226]] | ''[[:d:Q141127226|Susanna Nobili]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Arhitekt|arhitekt]], architectural conservationist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1951–2026) ♀; child of Franco Nobili | [[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q107721139|architectural conservationist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q141146235|Q141146235]] | ''[[:d:Q141146235|Garry Pedersen]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] racing automobile driver, äriinimene (1942–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Auckland]] | | |- | [[:d:Q141147419|Q141147419]] | ''[[:d:Q141147419|Gail Ives]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-05-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kriketimängija, kehalise kasvatuse õpetaja (1965–2026) ♀ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''<br/>''[[:d:Q2312637|kehalise kasvatuse õpetaja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q141174423|Q141174423]] | ''[[:d:Q141174423|Sotiris Triantafyllopoulos]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1955–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Kreeka]] | [[Thessaloníki]] | [[Aígio]] | |- | [[:d:Q141188706|Q141188706]] | ''[[:d:Q141188706|Macky Wéa]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] võrkpallur, munitsipaalpoliitik (†2026) ♂ | ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]''<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q141314953|Q141314953]] | ''[[:d:Q141314953|Josep Anton Ribes]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Person (1942–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q1463071|Q1463071]] | ''[[:d:Q1463071|Friedrich Wilhelm Korff]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Saksamaa filosoof | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q314439|Hohenlimburg]]'' | | |- | [[:d:Q14948476|Q14948476]] | ''[[:d:Q14948476|Edit Bleier]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Ungari filmirežissöör | [[filmirežissöör]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | [[Budapest]] | |- | [[:d:Q14951140|Q14951140]] | ''[[:d:Q14951140|Barry Pearson]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-02-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q577536|Geneseo]]'' | | |- | [[:d:Q171571|Q171571]] | [[Hayden Panettiere]] | data-sort-value="1989" | 1989-08-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]], modell, aktivist (fl. 1990–2026) (1989–2026) ♀; Saturn Award for Best Supporting Actress on Television, Genesis Award; child of Lesley Vogel; notable work Racing Stripes, Putukalugu, Punamütsike kurjuse vastu, Alpha and Omega, Ice Princess, Malcolm in the Middle, [[Heroes]], [[Karje 4]], Nashville, Until Dawn, Scream VI | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3357567|modell]]''<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q776781|Palisades]]'' | ''[[:d:Q574192|Greenville]]'' | |- | [[:d:Q18427602|Q18427602]] | ''[[:d:Q18427602|Abbasəli Novruzov]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-05-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Person, commander of the Azerbaijani Border Troops (1937–2026) ♂; Shohrat Order, Courage Medal, Honoured Jurist of the Azerbaijani SSR, юбилейная медаль «90 лет Пограничной службе Азербайджана (1919—2009)», Medal for distinction in the border (Azerbaijan), Azerbaijani Flag Order, médaille commémorative « centenaire du service des frontières de l'Azerbaïdjan (1919-2019) », [[Juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"|juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"]], [[Juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"|juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"]], juubelimedal "70 aastat NSV Liidu relvajõude", medal "Eriliste teenete eest NSV Liidu riigipiiri kaitsmisel", Jubilee Medal "25 Years of the End of Hostilities in Afghanistan" | | | ''[[:d:Q554372|Zedea]]'' | | ''[[:d:Q102369520|II Martyrs' Lane]]'' |- | [[:d:Q20563138|Q20563138]] | ''[[:d:Q20563138|Rövşən Atakişioğlu]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], publitsist (1957–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | | ''[[:d:Q4791294|Güləbird]]'' | | |- | [[:d:Q21636739|Q21636739]] | ''[[:d:Q21636739|Klavdiya Petrova]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Teadlane|teadlane]], lüpsja (1927–2026) ♀; [[Sotsialistliku töö kangelane]], [[Lenini orden]], [[Tööpunalipu orden]], Honoured Higher education employee of the Russian Federation, [[Tööveterani medal]], Почётный знак «За отличные успехи в области высшего образования СССР», VDNKh silver medal | [[teadlane]]<br/>''[[:d:Q1934482|lüpsja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q13208309|Шибулаты]]'' | | |- | [[:d:Q2530990|Q2530990]] | ''[[:d:Q2530990|Volker Ferkau]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kirjanik|kirjanik]], ulmekirjanik, typesetter, [[Muusik|muusik]] (1955–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]''<br/>''[[:d:Q4108101|typesetter]]''<br/>[[muusik]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q43375703|Q43375703]] | ''[[:d:Q43375703|Josef Vávra]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Tšehhi|Tšehhi]] äriinimene (1959–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Tšehhi]] | | | |- | [[:d:Q55104377|Q55104377]] | ''[[:d:Q55104377|Leonid Rudoy]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Näitleja|näitleja]] (1946–2026) ♂; [[Vene NFSV teeneline kunstnik]] | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q5678222|Q5678222]] | ''[[:d:Q5678222|Hasan M. El-Shamy]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Egiptus|Egiptus]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1938–2026) ♂ | [[õpetaja]] | [[Egiptus]] | [[Kairo]] | | |- | [[:d:Q64214156|Q64214156]] | ''[[:d:Q64214156|Marcelle Benoit]]'' | data-sort-value="1921" | 1921-12-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], music historian (1921–2026) ♀ | [[muusikateadlane]]<br/>''[[:d:Q20198542|music historian]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Lille]] | | |- | [[:d:Q67509171|Q67509171]] | ''[[:d:Q67509171|Wally Sykes]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] laskesportlane (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2839649|Wyverstone]]'' | | |- | [[:d:Q7285549|Q7285549]] | ''[[:d:Q7285549|Raja Sen]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[India|India]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], telelavastaja, [[Stsenarist|stsenarist]] (1955–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>[[stsenarist]] | [[India]] | [[Kolkata]] | [[Kolkata]] | |- | [[:d:Q7319124|Q7319124]] | ''[[:d:Q7319124|Rex A. Wade]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-10-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Ameerika Ühendriikide ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q7191480|Piedmont]]'' | | |- | [[:d:Q8009494|Q8009494]] | ''[[:d:Q8009494|William G. Anderson]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] osteopaat (1927–2026) ♂ | ''[[:d:Q11885948|osteopaat]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q95215586|Q95215586]] | ''[[:d:Q95215586|Jan Boháč]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-03-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Näitleja|näitleja]], laulusõnade kirjutaja (1956–2026) ♂; member of Divadlo Sklep | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | | [[Praha]] | [[Slavonice]] | |- | [[:d:Q111705698|Q111705698]] | ''[[:d:Q111705698|Günter Ismayr]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Saksamaa|sakslased]] orelimeister (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q1937431|orelimeister]]'' | [[Saksamaa]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q112675215|Q112675215]] | ''[[:d:Q112675215|Dariia Alioshkina]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Ukraina kunstnik | ''[[:d:Q55400155|papercut artist]]'' | [[Ukraina]] | [[Kiiev]] | | ''[[:d:Q1316721|Lychakiv Cemetery]]'' |- | [[:d:Q11727505|Q11727505]] | ''[[:d:Q11727505|Joanna Rawik]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Poola laulja | [[laulja]] | [[Poola]] | [[Tšernivtsi]] | | |- | [[:d:Q11858405|Q11858405]] | ''[[:d:Q11858405|Erkki Rautio]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Soome|soomlased]] [[Tšellist|tšellist]] (1931–2026) ♂; [[Pro Finlandia]], Knight First Class of the Order of the White Rose of Finland | [[tšellist]] | [[Soome]] | [[Helsingi]] | | |- | [[:d:Q11861852|Q11861852]] | ''[[:d:Q11861852|Heikki Kaukoranta]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Soome ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Soome]] | | | |- | [[:d:Q1246308|Q1246308]] | ''[[:d:Q1246308|Rainer Brämer]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Saksamaa füüsik | [[füüsik]]<br/>[[sotsioloog]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q132158992|Q132158992]] | ''[[:d:Q132158992|Andreas M. Kazamias]]'' | data-sort-value="1927" | 1927 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1927–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[õppejõud]] | | ''[[:d:Q6354269|Kalopanagiotis]]'' | | |- | [[:d:Q1330272|Q1330272]] | ''[[:d:Q1330272|Elisabeth Schnell]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q2302423|Sontheim]]'' | | |- | [[:d:Q1376390|Q1376390]] | ''[[:d:Q1376390|Heinz-Peter Gasse]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Duisburg]] | | |- | [[:d:Q1379407|Q1379407]] | ''[[:d:Q1379407|Eva Paproth]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-02-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Riik|saksa riik]] paleontoloog (1928–2026) ♀; Hans-Stille-Medaille; member of Paläontologische Gesellschaft, [[Belgia Kuninglik Teaduste, Kirjanduse ja Kaunite Kunstide Akadeemia]] | ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Riik]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q139293395|Q139293395]] | ''[[:d:Q139293395|Friedrich Schardt]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Arst|arst]] (1943–2026) ♂ | [[arst]] | | | | |- | [[:d:Q14076553|Q14076553]] | ''[[:d:Q14076553|Josep Llensa i Rocosa]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q13521|Sant Feliu de Guíxols]]'' | | |- | [[:d:Q141130818|Q141130818]] | ''[[:d:Q141130818|Javier Cortés Bordoy]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Arst|arst]], günekoloog, teadlane, President d'Honor de la Societat Balear de Ginecologia i Obstetrícia, President de la Junta Provincial de les Balears de l'Associació Espanyola Contra el Càncer, President de l'Associació Espanyola de Patologia Cervical i Colposcopia, President de l'European Research Organisation on Genital Infection and Neoplasia (1944–2026) ♂; Ramon Llull -auhind, Premi Orfila de la Reial Acadèmia de Medicina de les Illes Balears, Siurell de Plata als Valors Humans, Premi Camilo José Cela d'Humanitats Mèdiques, Medalla d'Honor de la Societat Espanyola de Citologia; member of Sociedad Española de Ginecología y Obstetricia, Reial Acadèmia de Medicina de les Illes Balears, European Cervical Cancer Association | [[arst]]<br/>''[[:d:Q2640827|günekoloog]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | [[Palma|Palma de Mallorca]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q15658008|Q15658008]] | ''[[:d:Q15658008|Milena Zupančič]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]] [[Näitleja|näitleja]], teatrinäitleja, filminäitleja (fl. 1970–), UNICEF Goodwill Ambassador (1946–2026) ♀; Prešeren Award, Decoration of Merit, Borštnik Ring Award, Prešeren Fund Awards, Sever award; spouse of Dušan Jovanović, Radko Polič | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Sloveenia]] | [[Jesenice]]<br/>''[[:d:Q211092|Socialist Republic of Slovenia]]''<br/>''[[:d:Q1290149|Federal People's Republic of Yugoslavia]]'' | | |- | [[:d:Q15731892|Q15731892]] | ''[[:d:Q15731892|Manuel Gaspar Soares da Silva]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Ida-Timor|Ida-Timor]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the National Parliament of East Timor (1959–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Ida-Timor]] | ''[[:d:Q2472568|Uatulari]]'' | | |- | [[:d:Q2078691|Q2078691]] | ''[[:d:Q2078691|Peter Tonger]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Saksamaa kirjastaja | ''[[:d:Q222836|music publisher]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q25754118|Q25754118]] | ''[[:d:Q25754118|Kenneth Røpke]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Taani jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q3255441|Gentofte]]'' | | ''[[:d:Q12304598|Buddinge Church]]'' |- | [[:d:Q2590460|Q2590460]] | ''[[:d:Q2590460|Wolfgang Lorenz]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] [[Filosoof|filosoof]], [[Õppejõud|õppejõud]], genealoog, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Koduloolane|koduloolane]] (1931–2026) ♂; Johannes R. Becher Medal, Pestalozzi Medal for Faithful Services in Bronze, Pestalozzi Medal for Faithful Services in Silver; member of Adam-Ries-Bund | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q8963721|genealoog]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[koduloolane]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Annaberg-Buchholz]] | | |- | [[:d:Q27020274|Q27020274]] | ''[[:d:Q27020274|Zipora Brun]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Kohtunik|kohtunik]] (1939–2026) ♀; spouse of Nathan Brun | [[kohtunik]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | [[Tel Aviv]] | |- | [[:d:Q2976896|Q2976896]] | ''[[:d:Q2976896|Claude Antonini]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] laulja-laulukirjutaja (1946–2026) ♀ | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q171545|Belfort]]'' | ''[[:d:Q243866|Olivet]]'' | |- | [[:d:Q3289257|Q3289257]] | ''[[:d:Q3289257|Marcel Neven]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-08-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Belgia poliitik | [[poliitik]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q49743|Visé]]'' | | |- | [[:d:Q3531327|Q3531327]] | ''[[:d:Q3531327|Tommy John]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-05-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q492478|Terre Haute]]'' | ''[[:d:Q6479434|Lakewood Ranch]]'' | |- | [[:d:Q3746439|Q3746439]] | ''[[:d:Q3746439|Flavia Lattanzi]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Jurist|jurist]], [[Advokaat|advokaat]], [[Kohtunik|kohtunik]] (1940–2026) ♀ | [[jurist]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[kohtunik]] | [[Itaalia]] | [[Addis Abeba]] | | |- | [[:d:Q4369872|Q4369872]] | ''[[:d:Q4369872|Konstantin M. Polivanov]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] kirjandusteadlane (1959–2026) ♂; child of Mikhail Polivanov, Anastasia Baranovich-Polivanova | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q48950621|Q48950621]] | ''[[:d:Q48950621|K. B. Kuzʹminykh]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1960–2026) ♂; Venemaa teeneline kunstnik, [[Sõpruse orden]] | [[maalikunstnik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Magadan]] | | |- | [[:d:Q5479872|Q5479872]] | ''[[:d:Q5479872|Peggy Webber]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[stsenarist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Laredo (Texas)|Laredo]] | ''[[:d:Q60537|Napa]]'' | |- | [[:d:Q623686|Q623686]] | ''[[:d:Q623686|Baek In-chun]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] pesapallimängija (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Lõuna-Korea]] | [[Wuxi]] | [[Cheonan|Ch'ŏnan]] | |- | [[:d:Q6250507|Q6250507]] | ''[[:d:Q6250507|John Niland]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q49143|Quincy]]'' | ''[[:d:Q51697|McKinney]]'' | |- | [[:d:Q66972506|Q66972506]] | ''[[:d:Q66972506|Randal Picker]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Jurist|jurist]], õigusteadlane (1959–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>''[[:d:Q16012028|õigusteadlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q7174753|Q7174753]] | ''[[:d:Q7174753|Peter Howell]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Suurbritannia ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]] | [[Malta]] | | |- | [[:d:Q76059525|Q76059525]] | ''[[:d:Q76059525|Jeremy Bradbeer]]'' | data-sort-value="1962" | 1962 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Person (1962–2026) ♂; child of Sir John Bradbeer; spouse of Serena Elwes | | | | | |- | [[:d:Q7606516|Q7606516]] | ''[[:d:Q7606516|Stefanos Manos]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Kreeka poliitik | [[poliitik]] | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | ''[[:d:Q110148566|Cemetery of Kifisia, Athens]]'' |- | [[:d:Q87068391|Q87068391]] | ''[[:d:Q87068391|Alfred Breitschmid]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Šveitsi poliitik | [[kaasatud professor]]<br/>[[geoloog]] | [[Šveits]] | | | |- | [[:d:Q9028721|Q9028721]] | ''[[:d:Q9028721|Marcos Rodríguez Pantoja]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Karjane|karjane]] (1946–2026) ♂ | [[karjane]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q854390|Añora]]'' | ''[[:d:Q12398648|Rante, San Cibrao das Viñas]]'' | |- | [[:d:Q98098787|Q98098787]] | ''[[:d:Q98098787|Alex Mukulu]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Uganda näitekirjanik | [[näitekirjanik]] | [[Uganda]] | [[Buganda]] | | |- | [[:d:Q48768|Q48768]] | ''[[:d:Q48768|Rufat Riskiyev]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Usbekistan|usbekistan]] poksija (1949–2026) ♂; [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]], [[Austuse märk]], Order of Friendship | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Usbekistan]] | ''[[:d:Q2447852|Akkurgan]]'' | | |- | [[:d:Q55374|Q55374]] | ''[[:d:Q55374|Jan Frycz]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Poola näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q1416106|supporting actor]]'' | [[Poola]] | [[Kraków]] | | |- | [[:d:Q100886251|Q100886251]] | ''[[:d:Q100886251|Vic Molodet]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-02-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1933–2026) ♂; North Carolina Sports Hall of Fame | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q107349023|Q107349023]] | ''[[:d:Q107349023|Jason Arday]]'' | data-sort-value="1985" | 1985-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Suurbritannia sotsioloog | [[sotsioloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q18481512|spordipedagoog]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q146659|Clapham]]''<br/>[[London]] | ''[[:d:Q1138912|Battersea]]''<br/>[[London]] | |- | [[:d:Q11696170|Q11696170]] | ''[[:d:Q11696170|Edward Etler]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Poola Rahvavabariik|Poola Rahvavabariik]]-[[Iisrael|iisrael]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], non-fiction writer (1931–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]'' | [[Poola Rahvavabariik]]<br/>[[Iisrael]] | [[Varssavi]] | [[Tel Aviv]] | |- | [[:d:Q12170971|Q12170971]] | ''[[:d:Q12170971|Yevhen Shaho]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Poliitik|poliitik]], People's Deputy of Ukraine (1941–2026) ♂ | [[poliitik]] | | [[Kamjanske]] | | |- | [[:d:Q125999030|Q125999030]] | ''[[:d:Q125999030|Finlay Tarling]]'' | data-sort-value="2006" | 2006-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Suurbritannia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q5446229|Ffos-y-ffin]]'' | ''[[:d:Q490180|Ponte de Lima]]'' | |- | [[:d:Q12731156|Q12731156]] | ''[[:d:Q12731156|István Erdei-Dolóczki]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Rumeenia poliitik | [[poliitik]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q748123|Ilișua]]'' | | |- | [[:d:Q131329201|Q131329201]] | ''[[:d:Q131329201|Ma Do-Sik]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Korea under Japanese rule-[[Lõuna-Korea|lõuna-korea]] [[Näitleja|näitleja]], tõstja (1944–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q13381376|tõstja]]'' | ''[[:d:Q503585|Korea under Japanese rule]]''<br/>[[Lõuna-Korea]] | [[Lõuna-Korea]]<br/>[[Goesani maakond]] | | |- | [[:d:Q131786130|Q131786130]] | ''[[:d:Q131786130|Rod Michalko]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Õpetlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q134293838|Q134293838]] | ''[[:d:Q134293838|Badri Vadachkoria]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Gruusia|gruusia]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1947–2026) ♂ | [[diplomaat]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Gruusia]] | [[Lantšhuthi]] | | |- | [[:d:Q1370782|Q1370782]] | ''[[:d:Q1370782|Jimmy Rimmer]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q868647|Southport]]'' | | |- | [[:d:Q141066827|Q141066827]] | ''[[:d:Q141066827|Alvaro Ledesma Mateo]]'' | data-sort-value="1975" | 1975 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Kunstnik|kunstnik]], [[Sepp]], [[Helilooja|helilooja]], [[Skulptor|skulptor]], [[Videokujundaja|videokunstnik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]] (1975–2026) ♂; notable work Migrantea | [[kunstnik]]<br/>[[Sepp]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[skulptor]]<br/>[[Videokujundaja|videokunstnik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]] | [[Hispaania]] | [[Donostia]] | | |- | [[:d:Q141069314|Q141069314]] | ''[[:d:Q141069314|Gumercindo Rueda]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Boliivia|Boliivia]] jalgpallur (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Boliivia]] | [[Santa Cruzi departemang]] | | |- | [[:d:Q141118811|Q141118811]] | ''[[:d:Q141118811|Winifred Bickerstaff]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] violin teacher (1925–2026) ♀; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q101570375|violin teacher]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q7685280|Taradale]]'' | |- | [[:d:Q141119057|Q141119057]] | ''[[:d:Q141119057|Te Kepa Stirling]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kooliõpetaja, kapa haka leader (1938–2026) ♂; Queen's Service Medal; child of Eruera Stirling; spouse of Pani Stirling | ''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q106807747|kapa haka leader]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141145113|Q141145113]] | ''[[:d:Q141145113|Robert A. Mittelstaedt]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (†2026) ♂ | [[majandusteadlane]] | | | [[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]] | |- | [[:d:Q141226835|Q141226835]] | ''[[:d:Q141226835|Deirdre McSharry]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Ajakirja toimetaja (1932–2026) ♀ | ''[[:d:Q106568011|ajakirja toimetaja]]'' | | | | |- | [[:d:Q14128959|Q14128959]] | ''[[:d:Q14128959|Lucas Aguado Fernández]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | | [[Valladolid]] | |- | [[:d:Q141327603|Q141327603]] | ''[[:d:Q141327603|Walter Buzello]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Saksamaa|sakslased]] person (1939–2026) ♂ | | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q15072222|Q15072222]] | ''[[:d:Q15072222|Feliks Medvedev]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Venemaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q1554952|Q1554952]] | ''[[:d:Q1554952|Gunther Beth]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], teatrinäitleja, filminäitleja, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]], [[Autor|autor]] (1945–2026) ♂ | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[autor]] | [[Saksamaa]] | [[Lübeck]] | | |- | [[:d:Q15819140|Q15819140]] | ''[[:d:Q15819140|Han Ho-san]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Saksamaa|sakslased]] judoka (1939–2026) ♂; Silbernes Lorbeerblatt, Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | ''[[:d:Q6665249|judoka]]'' | [[Saksamaa]] | [[Soul]] | | |- | [[:d:Q16138995|Q16138995]] | ''[[:d:Q16138995|Samai Charoenchang]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Tai|Tai]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the House of Representatives of Thailand (1955–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Tai]] | [[Chiang Mai provints]] | | |- | [[:d:Q17044884|Q17044884]] | ''[[:d:Q17044884|Anatoly Mikhaylov]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Valgevene arst | [[arst]]<br/>''[[:d:Q18245236|radioloog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Viciebski rajoon]] | | |- | [[:d:Q17385366|Q17385366]] | ''[[:d:Q17385366|Anna Parzymies]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Poola|poolakad]] arabist, [[Õppejõud|õppejõud]], Turkologist (1939–2026) ♀; Kunstide ja Kirjanduse ordeni ohvitser; spouse of Stanisław Parzymies | ''[[:d:Q620573|arabist]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q13210922|Turkologist]]'' | [[Poola]] | [[Sofia]] | | |- | [[:d:Q1906281|Q1906281]] | ''[[:d:Q1906281|Mary Heilmann]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Ameerika Ühendriikide kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Francisco]] | ''[[:d:Q1770518|Riverhead]]'' | |- | [[:d:Q231121|Q231121]] | [[Yayoi Kusama]] | data-sort-value="1929" | 1929-03-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Jaapan|Jaapan]] kontseptuaalkunstnik, [[Skulptor|skulptor]], romaanikirjanik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], joonistaja, [[Fotograaf|fotograaf]], installatsioonikunstnik, moekunstnik, [[Videokujundaja|videokunstnik]], performansikunstnik, collagist, arhitektuurijoonestaja, kujutav kunstnik, [[Kunstnik|kunstnik]], object artist, [[Luuletaja|luuletaja]], [[Proosakirjanik|proosakirjanik]] (active c. 1966) (1929–2026) ♀; Order of the Rising Sun, 4th class, [[Praemium Imperiale]], Women's Caucus for Art Lifetime Achievement Award, Person of Cultural Merit, Order of Culture, Asahi Prize, Kunstide ja Kirjanduse ordeni ohvitser; member of Zero; notable work A Message of Love, Directly from My Heart unto the Universe | ''[[:d:Q21550489|kontseptuaalkunstnik]]''<br/>[[skulptor]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q3501317|moekunstnik]]''<br/>[[Videokujundaja|videokunstnik]]<br/>''[[:d:Q10774753|performansikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q22343478|collagist]]''<br/>''[[:d:Q2079935|arhitektuurijoonestaja]]''<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>''[[:d:Q111853588|object artist]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[proosakirjanik]] | [[Jaapan]] | [[Matsumoto]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q25478809|Q25478809]] | ''[[:d:Q25478809|Blago Prangov]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1933–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | ''[[:d:Q2653385|Bachevo]]'' | | |- | [[:d:Q2560910|Q2560910]] | ''[[:d:Q2560910|Werner Breitwieser]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q2231195|Scharbach]]'' | ''[[:d:Q22598|Affolderbach]]'' | |- | [[:d:Q3081341|Q3081341]] | ''[[:d:Q3081341|Francis Campaner]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] jalgrattasportlane (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q501938|Saint-Germain-de-la-Rivière]]'' | ''[[:d:Q22036|Suisse]]'' | |- | [[:d:Q3159022|Q3159022]] | ''[[:d:Q3159022|Jacques Grandon]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Prantsusmaa poliitik | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1454297|Saint-Benoît]]'' | [[Poitiers]] | |- | [[:d:Q4154590|Q4154590]] | ''[[:d:Q4154590|Alexander Danilin]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], narcologist, [[Psühhiaater|psühhiaater]] (1960–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q50332601|narcologist]]''<br/>[[psühhiaater]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q4499014|Q4499014]] | ''[[:d:Q4499014|Brian Holguin]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1964–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q45383604|Q45383604]] | ''[[:d:Q45383604|Mutotwe Kafwaya]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Sambia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[Raamatupidaja]]<br/>[[minister]] | [[Sambia]] | | | |- | [[:d:Q4795372|Q4795372]] | ''[[:d:Q4795372|Arnon Sofer]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Geograaf|geograaf]] (1935–2026) ♂; child of Ya'akov Soffer | [[geograaf]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q201051|Rishon LeZion]]'' | [[Haifa]] | |- | [[:d:Q5002397|Q5002397]] | ''[[:d:Q5002397|Butch Huskey]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1971–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q483647|Anadarko]]'' | ''[[:d:Q503336|Lawton]]'' | |- | [[:d:Q55171852|Q55171852]] | ''[[:d:Q55171852|Bou Meng]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1941–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | [[Kâmpóng Chami provints]] | | |- | [[:d:Q5537763|Q5537763]] | ''[[:d:Q5537763|George W. Cave]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-08-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1929–2026) ♂ | | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q59656170|Q59656170]] | ''[[:d:Q59656170|Duane Nutt]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Ameerika jalgpalli mängija (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | | | ''[[:d:Q939602|Corsicana]]'' | |- | [[:d:Q6062217|Q6062217]] | ''[[:d:Q6062217|Örjan Ramberg]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Rootsi näitleja | [[näitleja]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10727562|Örgryte församling]]'' | ''[[:d:Q21667369|Stockholms Oscar]]'' | |- | [[:d:Q61949657|Q61949657]] | ''[[:d:Q61949657|Marc Decramer]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-09-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Teadlane, [[Arst|arst]] (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[arst]] | | [[Oostende]] | [[Leuven]] | |- | [[:d:Q6891503|Q6891503]] | ''[[:d:Q6891503|Mohamed Serghini]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Maroko luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]'' | [[Maroko]] | [[Fès]] | | |- | [[:d:Q753476|Q753476]] | ''[[:d:Q753476|Dave Marsh]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] muusikakriitik, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (fl. 1969–2026) (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q1350157|muusikakriitik]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pontiac (Michigan)|Pontiac]] | ''[[:d:Q54217|Norwalk]]'' | |- | [[:d:Q7535647|Q7535647]] | ''[[:d:Q7535647|Skip Bertman]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] head coach (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q3246315|head coach]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q81520074|Q81520074]] | ''[[:d:Q81520074|Barthélemy Mercadal]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-02-15<br/>1932 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Prantsusmaa jurist | [[jurist]] | | ''[[:d:Q1252682|Hussein Dey]]'' | | |- | [[:d:Q85821|Q85821]] | ''[[:d:Q85821|Heinz Cibulka]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Austria fotograaf | [[fotograaf]] | [[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q85999184|Q85999184]] | ''[[:d:Q85999184|Stefan Linitsky]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Ukraina NSV|Ukraina NSV]]-[[Venemaa|venelased]] Eastern Orthodox bishop, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q15283040|Eastern Orthodox bishop]]''<br/>[[maalikunstnik]] | [[Ukraina NSV]]<br/>[[Venemaa]] | [[Sumõ]] | | |- | [[:d:Q9341510|Q9341510]] | ''[[:d:Q9341510|Stanisław Adamiak]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-11-12<br/>1932-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Poola|poolakad]] põllumees, member of the Sejm of the Polish People's Republic (1932–2026) ♂; Knight of the Order of Polonia Restituta, Badge of the 1000th Anniversary of the Polish State, Silver Cross of Merit, Gold Medal "For Merit for Firefighting", Officer of the Order of Polonia Restituta | ''[[:d:Q131512|põllumees]]'' | [[Poola]] | ''[[:d:Q8067369|Zawadki, Masovian Voivodeship]]'' | | |- | [[:d:Q95089143|Q95089143]] | ''[[:d:Q95089143|Ladislav Kubeš]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-08-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Muusik|muusik]], [[Helilooja|helilooja]], [[Dirigent|dirigent]], [[Kontrabassist|kontrabassist]], music publisher (1949–2026) ♂; child of Ladislav Kubeš | [[muusik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[dirigent]]<br/>[[kontrabassist]]<br/>''[[:d:Q222836|music publisher]]'' | | ''[[:d:Q10296599|Žíšov]]'' | | |- | [[:d:Q95335086|Q95335086]] | ''[[:d:Q95335086|Georges Fülgraff]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-07-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Arst|arst]], farmakoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1933–2026) ♂ | [[arst]]<br/>''[[:d:Q2114605|farmakoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Strasbourg]] | | |- | [[:d:Q98807033|Q98807033]] | ''[[:d:Q98807033|Wallace Kirsop]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Austraalia|Austraalia]] kirjandusteadlane, keeleteadlane, scholar of French literature (1933–2026) ♂; Officier de l'Ordre national des Palmes académiques (France), Fellow of the Australian Academy of the Humanities | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q11333691|scholar of French literature]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q5087800|Chatswood]]'' | | |- | [[:d:Q104842876|Q104842876]] | ''[[:d:Q104842876|Yamile Humar]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Colombia|Colombia]] person (1940–2026) ♀ | | [[Colombia]] | | | |- | [[:d:Q106195548|Q106195548]] | ''[[:d:Q106195548|Abderrahmane Alane]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-08-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Alžeeria|Alžeeria]] jalgpallur (1970–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Alžeeria]] | [[Alžiir]] | | |- | [[:d:Q1114997|Q1114997]] | ''[[:d:Q1114997|Helmut Lethen]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], kulturoloog, Germanist (1939–2026) ♂; Leipzig Book Fair Prize/Non-Fiction; child of Ilse Christine Lethen; spouse of Loes Lethen-Scholtheis, Caroline Sommerfeld-Lethen | [[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q19829999|kulturoloog]]''<br/>''[[:d:Q2599593|Germanist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Mönchengladbach]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q115222265|Q115222265]] | ''[[:d:Q115222265|Vito Gruosso]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Poliitik|poliitik]], ametiühingutegelane (1948–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q52662|San Fele]]'' | | |- | [[:d:Q116909287|Q116909287]] | ''[[:d:Q116909287|Elisabetta Flor]]'' | data-sort-value="1982" | 1982 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Arheoloog|arheoloog]] (1982–2026) ♀ | [[arheoloog]] | | | | |- | [[:d:Q11868234|Q11868234]] | ''[[:d:Q11868234|Jyrki Poussu]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Soome skulptor | [[skulptor]] | [[Soome]] | [[Kuusamo linn]] | | |- | [[:d:Q12049424|Q12049424]] | ''[[:d:Q12049424|Richard Čemus]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-09-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Teoloog|teoloog]], katoliku preester (1954–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[teoloog]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | [[Praha]] | |- | [[:d:Q12272173|Q12272173]] | ''[[:d:Q12272173|Anton Stankov]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Poliitik|poliitik]], Minister of Justice (1966–2026) ♂ | [[poliitik]] | | [[Jambol]] | [[Sofia]] | |- | [[:d:Q12305151|Q12305151]] | ''[[:d:Q12305151|Carl-Mar Møller]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] seksuoloog (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q2920595|seksuoloog]]'' | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q12402478|Q12402478]] | ''[[:d:Q12402478|Víctor Coyote]]'' | data-sort-value="1958" | 1958 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Hispaania muusik | ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[helilooja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q11892507|comics writer]]''<br/>''[[:d:Q1235146|documentary filmmaker]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[muusik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q824122|Tui]]'' | ''[[:d:Q1948746|Marugán]]'' | |- | [[:d:Q12458039|Q12458039]] | ''[[:d:Q12458039|Sumit Sarkar]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | India ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[kirjanik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | | [[New Delhi]] | |- | [[:d:Q124596426|Q124596426]] | ''[[:d:Q124596426|István Gömöri V.]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Ungari|Ungari]] [[Näitleja|näitleja]], dublaažirežissöör, [[Muusik|muusik]], [[Helilooja|helilooja]], laulusõnade kirjutaja (1945–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q1298794|dublaažirežissöör]]''<br/>[[muusik]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q12813965|Q12813965]] | ''[[:d:Q12813965|József Cserháti]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Ungari|Ungari]] jalgpallur, [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], mäeinsener (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[majandusteadlane]]<br/>''[[:d:Q18524075|mäeinsener]]'' | [[Ungari]] | ''[[:d:Q105104651|Rónabánya]]'' | | |- | [[:d:Q137106762|Q137106762]] | ''[[:d:Q137106762|Boris Andreevič Tarasov]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1942–2026) ♂ | [[muusikateadlane]] | | [[Iskitim]] | | |- | [[:d:Q141067433|Q141067433]] | ''[[:d:Q141067433|Konstantina Kleopa]]'' | data-sort-value="1987" | 1987-03-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Küpros|Küpros]] [[Näitleja|näitleja]] (1987–2026) ♀; member of Actors Union Cyprus | [[näitleja]] | [[Küpros]] | [[Nikosia]] | [[Nikosia]] | |- | [[:d:Q141073192|Q141073192]] | ''[[:d:Q141073192|Allan Dickie]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-04-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] õhuväeohvitser (1931–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser | ''[[:d:Q19934710|õhuväeohvitser]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141076239|Q141076239]] | ''[[:d:Q141076239|Gadi Ariav]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-08-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Professor|professor]] (1949–2026) ♂ | [[professor]] | [[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q141118733|Q141118733]] | ''[[:d:Q141118733|Paul Cavanagh]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Advokaat|advokaat]] (1938–2026) ♂; King's Counsel | [[advokaat]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q477145|Mount Eden]]'' | |- | [[:d:Q141285821|Q141285821]] | ''[[:d:Q141285821|Nomonde Mihlali Meji]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] naisõiguslane, survivor, inimõiguste aktivist (1980–2026) ♀ | ''[[:d:Q28692502|naisõiguslane]]''<br/>''[[:d:Q6136036|survivor]]''<br/>''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | ''[[:d:Q1185115|City of Cape Town]]'' | ''[[:d:Q57399537|Khayelitsha Hospital]]'' | |- | [[:d:Q1629503|Q1629503]] | ''[[:d:Q1629503|Horst Jaunich]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1737053|Merchant wholesale and foreign trade]]''<br/>[[kaupmees]]<br/>[[linnapea]]<br/>''[[:d:Q327321|müüriladuja]]''<br/>''[[:d:Q98833914|union member]]'' | [[Saksamaa]] | [[Wrocław]] | | |- | [[:d:Q16723608|Q16723608]] | ''[[:d:Q16723608|Robert Shageyev]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]]-[[Venemaa|venelased]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1977–2026) ♂; Mark of Esteem commendation, Medal "10 years to the Armed Forces of Ukraine", Medal "For Faithful Service" | [[sõjaväelane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]] | | [[Sevastopol]] | |- | [[:d:Q1870823|Q1870823]] | [[Yukio Shimomura]] | data-sort-value="1932" | 1932-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Jaapani jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Jaapan]] | [[Hiroshima]] | | |- | [[:d:Q20180523|Q20180523]] | ''[[:d:Q20180523|Dumitru Marcu]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-04-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Rumeenia|Rumeenia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q12724742|Drăghiceni]]'' | | |- | [[:d:Q2078392|Q2078392]] | ''[[:d:Q2078392|Peter Snape, Baron Snape]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Suurbritannia poliitik | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q18655|Stockport]]'' | | |- | [[:d:Q21621066|Q21621066]] | ''[[:d:Q21621066|Prichard Colón jr]]'' | data-sort-value="1992" | 1992-09-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] poksija (fl. 2026–) (1992–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2152022|Maitland]]'' | [[Orlando]] | |- | [[:d:Q2340318|Q2340318]] | ''[[:d:Q2340318|Carlos Domingos Massoni]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Brasiilia|Brasiilia]] korvpallur (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Brasiilia]] | [[São Paulo]] | | |- | [[:d:Q24352672|Q24352672]] | ''[[:d:Q24352672|Михайленко, Владимир Степанович]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Ukraina ülikooli õppejõud | ''[[:d:Q19350898|theoretical physicist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Zinkiv]] | | |- | [[:d:Q25277827|Q25277827]] | ''[[:d:Q25277827|Banu Sartaj]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[India|India]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]] (1945–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q28225469|Q28225469]] | ''[[:d:Q28225469|Mohammad Rafiqul Islam]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Bangladesh|Bangladesh]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ohvitser|ohvitser]], Chief of Air Staff (1952–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[ohvitser]] | [[Bangladesh]] | ''[[:d:Q983065|Matlab Dakshin Upazila]]''<br/>''[[:d:Q1429697|Chandpur District]]''<br/>[[Ida-Pakistan]] | [[Dhaka]]<br/>[[Bangladesh]] | |- | [[:d:Q4961022|Q4961022]] | ''[[:d:Q4961022|Brendan Myers]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Kanada filosoof | [[filosoof]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[dotsent]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q5367201|Elora]]'' | [[Gatineau]] | |- | [[:d:Q5273291|Q5273291]] | ''[[:d:Q5273291|Dick Proctor]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Kanada poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2557481|communications adviser]]''<br/>''[[:d:Q15978655|consultant]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Kanada]] | [[Toronto]] | | |- | [[:d:Q55281837|Q55281837]] | ''[[:d:Q55281837|Agim Bubeqi]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Albaania|Albaania]] jalgpallur (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Albaania]] | [[Vlorë]] | | |- | [[:d:Q57076860|Q57076860]] | ''[[:d:Q57076860|Marco Ligi]]'' | data-sort-value="1958" | 1958 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Itaalia|Itaalia]] geofüüsik (1958–2026) ♂; member of [[Accademia Nazionale dei Lincei]] | ''[[:d:Q12094958|geofüüsik]]'' | [[Itaalia]] | | ''[[:d:Q13134|Pesaro]]'' | |- | [[:d:Q57614753|Q57614753]] | ''[[:d:Q57614753|Lorenzo Quilici]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Arheoloog|arheoloog]], topographer (1938–2026) ♂; Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurohvitser; member of Archaeological Institute of America, British School at Rome; spouse of Stefania Quilici Gigli | [[arheoloog]]<br/>''[[:d:Q2443377|topographer]]'' | [[Itaalia]] | | | |- | [[:d:Q6161067|Q6161067]] | ''[[:d:Q6161067|Arnold Petersheim]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Norra|norralased]] [[Näitleja|näitleja]] (1933–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q992492|Brumunddal]]'' | ''[[:d:Q5640295|Hakadal]]'' | ''[[:d:Q16459898|Vestre Aker cemetery]]'' |- | [[:d:Q7064790|Q7064790]] | ''[[:d:Q7064790|Oren Nahari]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Iisrael|Iisrael]] telesaatejuht, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1955–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Iisrael]] | [[Haifa]] | | |- | [[:d:Q7175608|Q7175608]] | ''[[:d:Q7175608|Peter Maher]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Kanada|Kanada]] spordiajakirjanik, [[Spordikommentaator|spordikommentaator]] (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''<br/>[[spordikommentaator]] | [[Kanada]] | [[Campbellton (New Brunswick)|Campbellton]] | [[Calgary]] | |- | [[:d:Q7376270|Q7376270]] | ''[[:d:Q7376270|Ruby Andrews]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]] (fl. 1967–2019) (1947–2026) ♀ | [[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q867985|Hollandale]]'' | [[Chicago]] | |- | [[:d:Q86219188|Q86219188]] | ''[[:d:Q86219188|Augusto Sarmiento Franco]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Hispaania|Hispaania]] Catholic theologian, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Teoloog|teoloog]] (1941–2026) ♂; member of Priestly Society of the Holy Cross | ''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[teoloog]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q4613602|Velillas del Duque]]'' | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q9253089|Q9253089]] | ''[[:d:Q9253089|Elżbieta Barys]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Poola|poolakad]] [[Poliitik|poliitik]], Poola seimi liige (1947–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Poola]] | [[Poznań]] | | |- | [[:d:Q953627|Q953627]] | ''[[:d:Q953627|Mark Rydell]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja, filminäitleja, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], karakternäitleja, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Lavastaja|režissöör]], teleprodutsent (fl. 1953–2020) (1929–2026) ♂; spouse of Joanne Linville | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q948329|karakternäitleja]]''<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | ''[[:d:Q1337818|Woodland Hills]]'' | |- | [[:d:Q984946|Q984946]] | ''[[:d:Q984946|Wolfgang Haber]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Professor|professor]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Bioloog|bioloog]], landscape ecologist, ökoloog, looduskaitsja (1925–2026) ♂; Bavarian Order of Merit, Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Bavarian Maximilian Order for Science and Art, Heinz Maier Leibnitz Medal, German Environmental Prize | [[professor]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[bioloog]]<br/>''[[:d:Q105276855|landscape ecologist]]''<br/>''[[:d:Q15839134|ökoloog]]''<br/>''[[:d:Q16060693|looduskaitsja]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q14940|Datteln]]'' | | |- | [[:d:Q102252927|Q102252927]] | ''[[:d:Q102252927|Christopher Gold]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Person (1944–2026) ♂ | | | [[Leeds]] | [[Montréal]] | |- | [[:d:Q1092333|Q1092333]] | ''[[:d:Q1092333|Takamitsu Ota]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Jaapani jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Jaapan]] | [[Shizuoka prefektuur]] | | |- | [[:d:Q109278916|Q109278916]] | ''[[:d:Q109278916|James Wiseman]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1934–2026) ♂; Guggenheim Fellowship, Gold Medal of the Archaeological Institute of America; member of Archaeological Institute of America | [[arheoloog]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | ''[[:d:Q1374751|Glen Allen]]'' | |- | [[:d:Q113636539|Q113636539]] | ''[[:d:Q113636539|Paulo Morgado]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Portugal|Portugal]] käsipallur (1972–2026) ♂ | ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]'' | [[Portugal]] | | | |- | [[:d:Q11881721|Q11881721]] | ''[[:d:Q11881721|Matti Tuloisela]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Soome|soomlased]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1931–2026) ♂; [[Pro Finlandia]] | [[ooperilaulja]]<br/>[[õppejõud]] | [[Soome]] | [[Jyväskylä linn]] | [[Helsingi]] | |- | [[:d:Q11979899|Q11979899]] | ''[[:d:Q11979899|Kai Krüger]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Norra|norralased]] [[Professor|professor]], [[Jurist|jurist]] (1940–2026) ♂; member of Norwegian Academy of Science and Letters | [[professor]]<br/>[[jurist]] | [[Norra]] | [[Kopenhaagen]] | ''[[:d:Q4578094|Paradis]]'' | ''[[:d:Q19382208|Møllendal cemetery]]'' |- | [[:d:Q11985482|Q11985482]] | ''[[:d:Q11985482|Václav Furmánek]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1942–2026) ♂; Masaryk University Gold Medal; member of Učená spoločnosť Slovenska | [[arheoloog]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Ostrava]] | | |- | [[:d:Q12148713|Q12148713]] | ''[[:d:Q12148713|Myroslav Romaniuk]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1952–2026) ♂; member of [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q4185019|Zakrivtsi]]'' | | |- | [[:d:Q13016608|Q13016608]] | ''[[:d:Q13016608|Pramūan Rutčhanasērī]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Tai poliitik | [[poliitik]] | [[Tai]] | [[Mae Hong Soni provints]] | | |- | [[:d:Q141047390|Q141047390]] | ''[[:d:Q141047390|Коломієць Ганна Миколаївна]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] person (1957–2026) ♀ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | | | |- | [[:d:Q141049887|Q141049887]] | ''[[:d:Q141049887|Marcelo Medina]]'' | data-sort-value="1978" | 1978 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Paraguay|Paraguay]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1978–2026) | [[maalikunstnik]] | [[Paraguay]] | | | |- | [[:d:Q141104292|Q141104292]] | ''[[:d:Q141104292|Carlos Silveyra]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Argentina|Argentina]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Kirjastaja|kirjastaja]], [[Dotsent|dotsent]], kooliõpetaja, social psychologist, anthologist, kirjanduskriitik (1943–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[kirjastaja]]<br/>[[dotsent]]<br/>''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q10672931|social psychologist]]''<br/>''[[:d:Q16360440|anthologist]]''<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q141105727|Q141105727]] | ''[[:d:Q141105727|Freddy Makafui Dunyah]]'' | data-sort-value="1961" | 1961 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Togo|Togo]] environmental defender (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q101067779|environmental defender]]'' | [[Togo]] | | [[Lomé]] | |- | [[:d:Q141129796|Q141129796]] | ''[[:d:Q141129796|Eugénio Fonseca]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Portugal|Portugal]] Vabatahtlik, esimees (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q24716636|Vabatahtlik]]''<br/>''[[:d:Q140686|esimees]]'' | [[Portugal]] | ''[[:d:Q173699|Setúbal]]'' | ''[[:d:Q10352598|Figueirinha Beach]]'' | |- | [[:d:Q141137558|Q141137558]] | ''[[:d:Q141137558|R. J. Kizer]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Lavastaja|režissöör]] (1952–2026) ♂ | [[Lavastaja|režissöör]] | | | | |- | [[:d:Q16078783|Q16078783]] | ''[[:d:Q16078783|Ahn Pan-seok]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], telelavastaja (1961–2026) ♂ | [[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]'' | [[Lõuna-Korea]] | [[Soul]]<br/>[[Lõuna-Korea]] | | |- | [[:d:Q164930|Q164930]] | ''[[:d:Q164930|Darina Laščiaková]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Slovakkia laulja | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q10270331|radio editor]]''<br/>''[[:d:Q12347522|etnograaf]]'' | [[Slovakkia]] | [[Tvrdošín]] | | |- | [[:d:Q16728853|Q16728853]] | ''[[:d:Q16728853|Juan Manuel Escobar]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-03-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]], member of the Texas House of Representatives (1950–2026) ♂; Purple Heart | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q535043|Escobares]]'' | ''[[:d:Q970495|Kingsville]]'' | |- | [[:d:Q19276698|Q19276698]] | ''[[:d:Q19276698|Víctor Limba]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Argentina|Argentina]] jalgrattasportlane (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Argentina]] | | | |- | [[:d:Q2459463|Q2459463]] | ''[[:d:Q2459463|Tulio Luis Ramírez Padilla]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Venezuela|Venezuela]] katoliku preester, Catholic bishop, Auxiliary bishop of the Roman Catholic Archdiocese of Caracas, titular bishop, Bishop of the Roman Catholic Diocese of Guarenas (1960–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Venezuela]] | [[Caracas]] | [[Caracas]] | |- | [[:d:Q2865003|Q2865003]] | ''[[:d:Q2865003|Arthur Bodson]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Belgia poliitik | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]'' | [[Belgia]] | ''[[:d:Q2893275|Beausaint]]'' | [[Liège]] | |- | [[:d:Q2898456|Q2898456]] | ''[[:d:Q2898456|Bernard Pottier]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] keeleteadlane, [[Filoloog|filoloog]], hispanist, [[President|president]] (1924–2026) ♂; Auleegioni komandör, Grand Cross of the Civil Order of Alfonso X the Wise, honorary doctor of the University of Zaragoza, Auleegioni ohvitser; member of Académie des inscriptions et belles-lettres, Academia Argentina de Letras, [[Kuninglik Ajalooakadeemia]], Royal Spanish Academy | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[filoloog]]<br/>''[[:d:Q2505739|hispanist]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]] | ''[[:d:Q178466|Saint-Gély-du-Fesc]]'' | |- | [[:d:Q2925008|Q2925008]] | ''[[:d:Q2925008|Brian Smith]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player, rugby union player (fl. 1985–1994) (1966–2026) ♂ | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''<br/>''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q427374|St George]]'' | | |- | [[:d:Q29549441|Q29549441]] | ''[[:d:Q29549441|Antal Rizmayer]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Ungari|Ungari]] maadleja (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q3141000|Q3141000]] | ''[[:d:Q3141000|Hossein Khajeh Amiri]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Iraani laulja | [[laulja]] | [[Iraan]] | ''[[:d:Q81030|Khaledabad]]'' | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q3345169|Q3345169]] | ''[[:d:Q3345169|Consuelo Rodríguez Álvarez]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Venezuela|Venezuela]] [[Näitleja|näitleja]], [[Modell|modell]], iludusvõistlusel osaleja (fl. 1969–2018) (1942–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>[[modell]]<br/>''[[:d:Q18581305|iludusvõistlusel osaleja]]'' | [[Venezuela]] | ''[[:d:Q1442183|Sober]]'' | [[Caracas]] | |- | [[:d:Q3351001|Q3351001]] | ''[[:d:Q3351001|Olivier Echaudemaison]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Grimeerija|jumestuskunstnik]] (1942–2026) ♂; Kunstide ja Kirjanduse ordeni ohvitser | [[Grimeerija|jumestuskunstnik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Périgueux]] | | |- | [[:d:Q363613|Q363613]] | ''[[:d:Q363613|Adolf Prokop]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]]-[[Saksamaa|sakslased]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]], jalgpallur, [[Kohtunik (sport)|kohtunik]] (fl. 1969–), FIFA referee (1939–2026) ♂ | [[jalgpallikohtunik]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[Kohtunik (sport)|kohtunik]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | ''[[:d:Q436841|Altenbuch]]'' | [[Erfurt]] | |- | [[:d:Q41737983|Q41737983]] | ''[[:d:Q41737983|Gianpaolo Bellini]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Õppejõud|õppejõud]], experimental physicist, [[Füüsik|füüsik]] (1935–2026) ♂; Enrico Fermi Prize | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q29909337|experimental physicist]]''<br/>[[füüsik]] | [[Itaalia]] | [[Milano]] | ''[[:d:Q101073|Foresto Sparso]]'' | |- | [[:d:Q447723|Q447723]] | ''[[:d:Q447723|Jacques Wallage]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Hollandi poliitik | [[poliitik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[sotsioloog]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q101918|Apeldoorn]]'' | [[Groningen]] | |- | [[:d:Q45832975|Q45832975]] | ''[[:d:Q45832975|Armin Brunner]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Šveitsi helilooja | [[helilooja]]<br/>[[dirigent]]<br/>''[[:d:Q28077818|music writer]]'' | [[Šveits]] | [[Zollikon]] | | |- | [[:d:Q5232310|Q5232310]] | ''[[:d:Q5232310|David Charles]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Suurbritannia filosoof | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q2504617|romanist]]'' | | | | |- | [[:d:Q5623189|Q5623189]] | ''[[:d:Q5623189|Jan Dolata]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Rootsi näitleja | [[näitleja]] | [[Rootsi]] | [[Gdańsk]] | | |- | [[:d:Q56246296|Q56246296]] | ''[[:d:Q56246296|Горбачук Іван Тихонович]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Ukraina füüsik | [[füüsik]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q6467961|Batareja]]'' | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q6056794|Q6056794]] | ''[[:d:Q6056794|Güner Yalçıner]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Türgi korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Türgi]] | | | ''[[:d:Q29635|Zincirlikuyu Cemetery]]'' |- | [[:d:Q6209950|Q6209950]] | ''[[:d:Q6209950|Birger Thureson]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-08-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Rootsi ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q6963093|Q6963093]] | ''[[:d:Q6963093|Nancy Wyman]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Connecticut House of Representatives (1946–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q7814350|Tolland Green Historic District]]'' | | |- | [[:d:Q7155771|Q7155771]] | ''[[:d:Q7155771|Pavel Stepanek]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] kunstiajaloolane, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Õpetaja|õpetaja]], näituse kuraator, [[Fotograaf|fotograaf]], [[Tõlkija|tõlkija]], non-fiction writer, hispanist (1942–2026) ♂; Commander of the Order of Isabella the Catholic; member of Real Academia de Bellas Artes de San Fernando | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''<br/>[[fotograaf]]<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q2505739|hispanist]]'' | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Kladno]] | | |- | [[:d:Q76384|Q76384]] | ''[[:d:Q76384|Cordula Trantow]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Saksamaa filmirežissöör | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q9065276|Q9065276]] | ''[[:d:Q9065276|Wang Xiji]]'' | data-sort-value="1921" | 1921-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Hiina|Hiina]] [[Füüsik|füüsik]], military flight engineer (1921–2026) ♂; member of [[Hiina Teaduste Akadeemia]] | [[füüsik]]<br/>''[[:d:Q10497074|military flight engineer]]'' | [[Hiina]] | [[Kunming Shi]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q953376|Q953376]] | ''[[:d:Q953376|Giles Chichester]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], Euroopa Parlamendi liige (1946–2026) ♂; child of Francis Chichester, Sheila Mary Craven; spouse of Virginia Ansell | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q96279713|Q96279713]] | ''[[:d:Q96279713|Olivier Lebas]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-06-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ohvitser|ohvitser]], Marine officer, väeüksuse ülem, Préfet maritime de Brest (1964–2026) ♂; Grand Officer of the National Order of Merit | [[ohvitser]]<br/>''[[:d:Q1181984|Marine officer]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Boulogne-sur-Mer]] | ''[[:d:Q3382423|Pic des Spijeoles]]'' | |- | [[:d:Q98738|Q98738]] | ''[[:d:Q98738|Josef Deimer]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Landshut]] | | |- | [[:d:Q18285|Q18285]] | ''[[:d:Q18285|Zhu Rongji]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-10-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | hiina insener ja poliitik | [[poliitik]]<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]''<br/>[[Valitsusjuht]] | [[Hiina]]<br/>[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]] | [[Changsha Shi]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q101514279|Q101514279]] | ''[[:d:Q101514279|Dora Narrea]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Peruu|Peruu]] [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]] (1944–2026) ♀ | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Peruu]] | | | |- | [[:d:Q105463897|Q105463897]] | ''[[:d:Q105463897|Joanna Grygiel]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Poola|poolakad]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Matemaatik|matemaatik]] (1959–2026) ♀ | [[õppejõud]]<br/>[[matemaatik]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q113769740|Q113769740]] | ''[[:d:Q113769740|James Stokes Ackerman]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Teoloog|teoloog]] (1933–2026) ♂ | [[teoloog]] | | ''[[:d:Q968621|La Grange]]'' | ''[[:d:Q372454|Escondido]]'' | |- | [[:d:Q11817473|Q11817473]] | ''[[:d:Q11817473|Piotr Fuglewicz]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Poola|poolakad]] informaatik, [[Ettevõtja|ettevõtja]], vikipedist, [[Koduloolane|koduloolane]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1954–2026) ♂; Silver Cross of Merit, Info Star; member of Polskie Towarzystwo Informatyczne, Śląski Klub Fantastyki w Katowicach, Polskie Towarzystwo Turystyczno-Krajoznawcze, Kino-oko film discussion club, Polska Izba Informatyki i Telekomunikacji, Stowarzyszenie Polski Rynek Oprogramowania PRO, Akademia Inżynierska w Polsce, Zespół Terminologii Informatycznej Rady Języka Polskiego, [[Rotary International]]; child of Kazimierz Fuglewicz, Aleksandra Micewicz; spouse of Grażyna Giec-Fuglewicz | ''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q23038345|vikipedist]]''<br/>[[koduloolane]]<br/>[[kirjanik]] | [[Poola]] | [[Siemianowice Śląskie]] | | |- | [[:d:Q118555|Q118555]] | ''[[:d:Q118555|Irene Aebi]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Šveits|Šveits]] [[Tšellist|tšellist]], [[Laulja|laulja]], džässmuusik (1939–2026) ♀; spouse of Steve Lacy | [[tšellist]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]'' | [[Šveits]] | [[Zürich]] | [[Gent]] | |- | [[:d:Q13028269|Q13028269]] | ''[[:d:Q13028269|Aliena Tabolich]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Tõlkija|tõlkija]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1940–2026) ♀ | [[tõlkija]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | ''[[:d:Q20677553|Horna]]'' | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q141006435|Q141006435]] | ''[[:d:Q141006435|Jordi Vila-Abadal i Vilaplana]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Munk|munk]], [[Psühhiaater|psühhiaater]], social activist, esseist, [[Psühholoog|psühholoog]], President de a Plataforma pel Dret de Decidir, President del Centre Internacional Escarré per a les Minories Ètniques i Nacionals (1926–2026) ♂; member of Associació d'Escriptors en Llengua Catalana, Plataforma pel Dret de Decidir; child of Lluís Vila i d'Abadal | [[kirjanik]]<br/>[[munk]]<br/>[[psühhiaater]]<br/>''[[:d:Q8359428|social activist]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[psühholoog]] | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q141014853|Q141014853]] | ''[[:d:Q141014853|Gurjeet Singh Toot]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[India|India]] kabaddi player (1980–2026) ♂ | ''[[:d:Q45968384|kabaddi player]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q141014879|Toot]]'' | ''[[:d:Q652098|Firozpur]]'' | |- | [[:d:Q141016834|Q141016834]] | ''[[:d:Q141016834|พระพรหมวชิรดิลก (สมาน สุเมโธ)]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Person (†2026) | | | | | |- | [[:d:Q141022509|Q141022509]] | ''[[:d:Q141022509|Norman Hamilton]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Malta|Malta]] broadcaster, [[Ettevõtja|ettevõtja]] (fl. 1961–2026), High Commissioner of Malta to the United Kingdom, ambassador to Ireland (1941–2026) ♂; National Maltese Order of Merit | ''[[:d:Q135301631|broadcaster]]''<br/>[[ettevõtja]] | [[Malta]] | | | |- | [[:d:Q141025660|Q141025660]] | ''[[:d:Q141025660|Laurie Keats]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-12-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] sheep farmer, sheep shearer, munitsipaalpoliitik (1933–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q124043237|sheep farmer]]''<br/>''[[:d:Q1569439|sheep shearer]]''<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141070534|Q141070534]] | ''[[:d:Q141070534|Sheila Mathews]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Teatrinäitleja, [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja (1927–2026) ♀ | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | | | | |- | [[:d:Q141143912|Q141143912]] | ''[[:d:Q141143912|Raitis Apalups]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Läti|lätlased]] [[Poliitik|poliitik]], põllumees, eulogist (1942–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>''[[:d:Q20825763|eulogist]]'' | [[Läti]] | [[Ranka vald]] | | |- | [[:d:Q16088548|Q16088548]] | ''[[:d:Q16088548|Boris Olshansky]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Venemaa maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Tambov]] | | |- | [[:d:Q16139943|Q16139943]] | ''[[:d:Q16139943|kriang Kalp-tinan]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Tai|Tai]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the House of Representatives of Thailand (1952–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Tai]] | | | |- | [[:d:Q16337793|Q16337793]] | ''[[:d:Q16337793|Lúcia Viveiros]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Brasiilia arhitekt | [[arhitekt]]<br/>[[poliitik]] | [[Brasiilia]] | [[Belém]] | | |- | [[:d:Q1662882|Q1662882]] | ''[[:d:Q1662882|Ingeborg Friebe]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-04-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Braunschweig]] | | |- | [[:d:Q1700561|Q1700561]] | ''[[:d:Q1700561|John Irvin]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Suurbritannia filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[kirjanik]] | [[Suurbritannia]] | [[Newcastle upon Tyne]] | | |- | [[:d:Q19276931|Q19276931]] | ''[[:d:Q19276931|Sami Mohammad]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Kuveidi kunstnik | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[skulptor]] | [[Kuveit]] | ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]'' | | |- | [[:d:Q19296046|Q19296046]] | ''[[:d:Q19296046|Max Blaeulich]]'' | data-sort-value="1952" | 1952 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Austria|Austria]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], antiquarian seller, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1952–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q187865|antiquarian seller]]''<br/>[[maalikunstnik]] | [[Austria]] | [[Salzburg]] | | |- | [[:d:Q19949800|Q19949800]] | ''[[:d:Q19949800|Albert Cheeks]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] taekwondo athlete (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382533|taekwondo athlete]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Washington]] | | |- | [[:d:Q22246961|Q22246961]] | ''[[:d:Q22246961|Alexander Romanovich]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], substitute member of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe, Representative of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe, riigiduuma liige (1952–2026) ♂; member of 6th State Duma of the Russian Federation, Moscow Oblast Duma | [[poliitik]] | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q2440511|Q2440511]] | ''[[:d:Q2440511|Tomasz Szarota]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Poola ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q276361|Q276361]] | ''[[:d:Q276361|Silvia Monti]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Itaalia näitleja | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q47094|Bassano del Grappa]]'' | [[Lugano]] | |- | [[:d:Q2896695|Q2896695]] | ''[[:d:Q2896695|Yehuda Lapidot]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Iisraeli ajaloolane | [[biokeemik]] | [[Iisrael]] | [[Palestiina mandaatala|Mandatoorne Palestiina]] | | ''[[:d:Q335336|Har HaMenuchot]]'' |- | [[:d:Q347706|Q347706]] | [[Alaksandr Milinkievič]] | data-sort-value="1947" | 1947-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Valgevene poliitik | [[füüsik]]<br/>''[[:d:Q1371378|etnoloog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Hrodna]] | [[Varssavi]] | |- | [[:d:Q3745888|Q3745888]] | ''[[:d:Q3745888|Fiorenza Marchegiani]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-07-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Itaalia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q124554|Osimo]]'' | ''[[:d:Q191115|Albano Laziale]]'' | |- | [[:d:Q3808285|Q3808285]] | ''[[:d:Q3808285|Jill Gomez]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Guyana|Guyana]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], aristokraat, [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1942–2026) ♀; spouse of Patrick Carnegy, 15th Earl of Northesk | [[ooperilaulja]]<br/>''[[:d:Q2478141|aristokraat]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[muusik]] | [[Guyana]] | ''[[:d:Q923811|New Amsterdam]]'' | | |- | [[:d:Q4125159|Q4125159]] | ''[[:d:Q4125159|Vyacheslav Vorobyov]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Venemaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q477166|Novopokrovskaya]]'' | | |- | [[:d:Q44553252|Q44553252]] | ''[[:d:Q44553252|Dante Gatteschi]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Keemik|keemik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1945–2026) ♂; member of [[Academia Europaea]], [[Leopoldina]], [[Accademia Nazionale dei Lincei]] | [[keemik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Firenze]] | [[Firenze]] | |- | [[:d:Q4568499|Q4568499]] | ''[[:d:Q4568499|Darryl Neighbour]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Kanada|Kanada]] wheelchair curler (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q28836794|wheelchair curler]]'' | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q4865662|Q4865662]] | ''[[:d:Q4865662|Barton Myers]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-11-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Ameerika Ühendriikide arhitekt | [[arhitekt]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q49231|Norfolk]]'' | | |- | [[:d:Q5113655|Q5113655]] | ''[[:d:Q5113655|Christy Knowings]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] telesarjanäitleja, [[Koomik|koomik]], laulja-laulukirjutaja (fl. 1994–2026) (1980–2026) ♀ | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[koomik]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bronx]] | [[Long Beach]] | |- | [[:d:Q5431081|Q5431081]] | ''[[:d:Q5431081|Faisal Saleh Hayat]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Pakistani poliitik | [[poliitik]] | [[Pakistan]] | [[Lahore]] | | |- | [[:d:Q5619604|Q5619604]] | ''[[:d:Q5619604|Guo Lanying]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Hiina|Hiina]]-[[Hiina Vabariik (1912–1949)|hiina vabariik]] [[Laulja|laulja]], [[Poliitik|poliitik]], filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]], National People's Congress deputy (1929–2026) ♀; People's Artist; notable work My Motherland | [[laulja]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Hiina]]<br/>[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]] | ''[[:d:Q500061|Pingyao]]'' | [[Guangzhou]] | |- | [[:d:Q6161299|Q6161299]] | ''[[:d:Q6161299|Vicente Quirarte]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Mehhiko luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | [[Mehhiko]] | [[México]] | [[México]] | |- | [[:d:Q6433547|Q6433547]] | ''[[:d:Q6433547|Kosti Manubi]]'' | data-sort-value="1940" | 1940s | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | poliitik, Lõuna-Sudaan | [[poliitik]] | [[Lõuna-Sudaan]] | | [[Nairobi]] | |- | [[:d:Q6521699|Q6521699]] | ''[[:d:Q6521699|Len Brown]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] raadiosaatejuht, muusikaajakirjanik (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q20669622|muusikaajakirjanik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q6712964|Q6712964]] | ''[[:d:Q6712964|M. P. Parameswaran]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | India füüsik | [[füüsik]]<br/>[[insener]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15143191|teaduse populariseerija]]''<br/>[[tõlkija]] | [[India]] | ''[[:d:Q6414789|Kiralur]]'' | ''[[:d:Q163798|Thrissur]]'' | |- | [[:d:Q707156|Q707156]] | ''[[:d:Q707156|Ward Churchill]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], political activist, etnoloog, communication scholar (1947–2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]''<br/>''[[:d:Q1371378|etnoloog]]''<br/>''[[:d:Q26759595|communication scholar]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q462184|Urbana]]'' | [[Atlanta]] | |- | [[:d:Q7180415|Q7180415]] | ''[[:d:Q7180415|Phan Thanh Hùng]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-07-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Vietnami jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Vietnam]] | [[Đà Nẵng]] | | |- | [[:d:Q75734898|Q75734898]] | ''[[:d:Q75734898|Sir William Jaffray, 5th Baronet]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Person (1951–2026) ♂; child of Sir William Jaffray, 4th Bt., Anne Paget; spouse of Cynthia Corrington, Constance Haynes, Gowri Siva | | | | | |- | [[:d:Q7611884|Q7611884]] | ''[[:d:Q7611884|Steve Barwick]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] kriketimängija (1960–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2003342|Neath]]'' | | |- | [[:d:Q97180927|Q97180927]] | ''[[:d:Q97180927|Yevgeny Kazakov]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-10-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1934–2026) ♂; Medal "In Commemoration of the 1000th Anniversary of Kazan", Medal "For Valiant Labor", Merited Scientist of the Republic of Tatarstan, Republic of Tatarstan State Award for Science and Technology | [[arheoloog]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4100355|Buturlino]]'' | [[Kaasan]] | |- | [[:d:Q100981607|Q100981607]] | ''[[:d:Q100981607|Kermit Davis Sr.]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur, korvpallitreener (1932–2026) ♂; Mississippi Sports Hall of Fame | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2022333|Walnut]]'' | | |- | [[:d:Q114883832|Q114883832]] | ''[[:d:Q114883832|Michael Powell]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] teadlane, business scholar (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q96926345|business scholar]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1020244|Te Puke]]'' | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q12096959|Q12096959]] | ''[[:d:Q12096959|Vladimir Gorzhy]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Treener|treener]] (1937–2026) ♂; [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], [[NSV Liidu teeneline treener]], Ukraina teeneteordeni 3. järk | [[treener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Mõkolajiv]] | [[Mõkolajiv]] | |- | [[:d:Q12376946|Q12376946]] | [[Tiiu-Ann Salasoo]] | data-sort-value="1932" | 1932-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Eesti]]<br/>[[Austraalia]] | [[Tallinn]] | | |- | [[:d:Q136304095|Q136304095]] | ''[[:d:Q136304095|Andrzej Starek]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Poola|poolakad]] toksikoloog, [[Apteeker|farmatseut]] (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q4459623|toksikoloog]]''<br/>[[Apteeker|farmatseut]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q140993307|Q140993307]] | ''[[:d:Q140993307|فوزي المنصوري]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Liibüa|Liibüa]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (†2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Liibüa]] | | [[Benghazi|Banghāzī]] | |- | [[:d:Q141003821|Q141003821]] | ''[[:d:Q141003821|Mikel Ezkerro]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Argentina|Argentina]] [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1938–2026) ♂ | [[ajaloolane]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q4930114|Rawson]]'' | [[Buenos Aires]] | ''[[:d:Q831300|La Chacarita Cemetery]]'' |- | [[:d:Q141008139|Q141008139]] | ''[[:d:Q141008139|Don Sloss]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] sheep farmer (1936–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q124043237|sheep farmer]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1278898|Christchurch Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141049812|Q141049812]] | ''[[:d:Q141049812|Michiel Vandeweert]]'' | data-sort-value="1998" | 1998-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Person (1998–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q141051839|Q141051839]] | ''[[:d:Q141051839|Richard Johnson]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] põllumees, munitsipaalpoliitik, rahukohtunik, esimees (1931–2026) ♂; New Zealand 1990 Commemoration Medal, Companion of the Queen's Service Order | ''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q994854|Springfield]]'' | [[Christchurch]] | |- | [[:d:Q141085551|Q141085551]] | ''[[:d:Q141085551|Thongchai Yenprasert]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-02-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Poliitik|poliitik]] (1955–2026) ♂ | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q141168423|Q141168423]] | ''[[:d:Q141168423|Frans Coninx]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Õppejõud|õppejõud]] (1950–2026) ♂ | [[õppejõud]] | | ''[[:d:Q28916442|Eijsden]]'' | | |- | [[:d:Q141216533|Q141216533]] | ''[[:d:Q141216533|Mick Prendergast]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] hobuste treener, harness racer, põllumees (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q466640|hobuste treener]]''<br/>''[[:d:Q3715390|harness racer]]''<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1931903|Middlemarch]]'' | ''[[:d:Q1640001|Hyde]]'' | |- | [[:d:Q15075019|Q15075019]] | ''[[:d:Q15075019|Pavel Sjutkin]]'' | data-sort-value="1922" | 1922-06-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Nõukogude Liidu sõjaväelane | ''[[:d:Q4070283|suurtükiväelane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q16062060|Q16062060]] | ''[[:d:Q16062060|Stélios Rámfos]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Kreeka ülikooli õppejõud | [[filosoof]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[ajaloolane]] | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q16091707|Q16091707]] | ''[[:d:Q16091707|Stan Adelstein]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-08-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[insener]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q16097090|Q16097090]] | ''[[:d:Q16097090|Russell Jack]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Austraalia|Austraalia]] katelsepp, restaurateur, muuseumidirektor (1935–2026) ♂; Member of the Order of Australia | ''[[:d:Q520895|katelsepp]]''<br/>''[[:d:Q3427922|restaurateur]]'' | [[Austraalia]] | [[Bendigo]] | [[Bendigo]] | |- | [[:d:Q16218405|Q16218405]] | ''[[:d:Q16218405|Alejandro Castellanos]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Hondurase ujuja | ''[[:d:Q10843402|ujuja]]'' | [[Honduras]] | [[Honduras]] | [[Tegucigalpa]] | |- | [[:d:Q16664485|Q16664485]] | ''[[:d:Q16664485|Nikolay Kozeko]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-04-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Sportlane|sportlane]] (1950–2026) ♂; Order of Honor, Order of Fatherland 1st Class, Order of Fatherland 2nd Class, Order of Fatherland 3rd Class, Medal "For Labor Services" | [[sportlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Minsk]] | | |- | [[:d:Q1726136|Q1726136]] | ''[[:d:Q1726136|Timothy M. Carney]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Ameerika Ühendriikide diplomaat | [[diplomaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[St. Joseph]] | [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]] | |- | [[:d:Q17486183|Q17486183]] | ''[[:d:Q17486183|András Kósa]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-01-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Ungari matemaatik | [[matemaatik]] | [[Ungari]] | [[Celldömölk]] | | |- | [[:d:Q1819496|Q1819496]] | ''[[:d:Q1819496|Leonore Krenzlin]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Saksamaa|sakslased]] õpetlane, Germanist (fl. 1959–) (1934–2026) ♀ | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>''[[:d:Q2599593|Germanist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Leipzig]] | | |- | [[:d:Q1834461|Q1834461]] | ''[[:d:Q1834461|Borger Breeveld]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-07-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Suriname|Suriname]] [[Näitleja|näitleja]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1944–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Suriname]] | [[Paramaribo]] | [[Amsterdam]] | |- | [[:d:Q19965189|Q19965189]] | ''[[:d:Q19965189|Norbert Peschke]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Insener|insener]], [[Autor|autor]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], non-fiction writer, ehitusinsener, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Koduloolane|koduloolane]] (1948–2026) ♂; Sächsischer Landespreis für Heimatforschung | [[insener]]<br/>[[autor]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[koduloolane]] | [[Saksamaa]] | [[Zwickau]] | | |- | [[:d:Q21522686|Q21522686]] | ''[[:d:Q21522686|Jean Annette Paton]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-01-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Botaanik|botaanik]], [[Brüoloog|brüoloog]], [[Illustreerija|illustraator]] (1929–2026) ♀; Member of the Order of the British Empire; spouse of Valentine Stewart Paton | [[botaanik]]<br/>[[brüoloog]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | | | | |- | [[:d:Q27064385|Q27064385]] | ''[[:d:Q27064385|Berthold Schneider]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Õppejõud|õppejõud]] (1932–2026) ♂ | [[õppejõud]] | | [[Bamberg]] | | |- | [[:d:Q27528703|Q27528703]] | ''[[:d:Q27528703|Eldar Mukhametov]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Maletaja|maletaja]] (1969–2026) ♂ | [[maletaja]] | | | | |- | [[:d:Q328762|Q328762]] | ''[[:d:Q328762|Miguel Mancera]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Mehhiko majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q3559593|Q3559593]] | ''[[:d:Q3559593|Vincent Dieutre]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]] (1960–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Prantsusmaa]] | [[Rouen]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q366236|Q366236]] | ''[[:d:Q366236|Erik Norman Svendsen]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Teoloog|teoloog]], autobiograaf, [[Biograaf|biograaf]], Lutheran bishop of the Diocese of Copenhagen, Konfessionarius (1941–2026) ♂; Knight Grand Officer of the Order of the Dannebrog, Decoration of the Cross of Honour of the Dannebrog, Nersornaat in silver | [[teoloog]]<br/>''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]''<br/>[[biograaf]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | | |- | [[:d:Q4464241|Q4464241]] | ''[[:d:Q4464241|Natalya Trubnikova]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Balletitantsija|balletitantsija]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1976–1994) (1955–2026) ♀ | [[balletitantsija]]<br/>[[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | ''[[:d:Q2710104|Tverskoy District]]'' | |- | [[:d:Q58196188|Q58196188]] | ''[[:d:Q58196188|Reed Pyeritz]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Arst|arst]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Geneetik|geneetik]] (1947–2026) ♂; Fellow of the American Association for the Advancement of Science | [[arst]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[geneetik]] | | [[Pittsburgh]] | ''[[:d:Q995267|Bryn Mawr]]'' | |- | [[:d:Q59123988|Q59123988]] | ''[[:d:Q59123988|Laurence A. Lewis]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Geograaf|geograaf]] (1939–2026) ♂ | [[geograaf]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pittsburgh]] | [[Athens]] | |- | [[:d:Q6300577|Q6300577]] | ''[[:d:Q6300577|Juan Muhlethaler]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-12-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Uruguay jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Uruguay]] | ''[[:d:Q615470|Las Piedras]]'' | | |- | [[:d:Q6446686|Q6446686]] | ''[[:d:Q6446686|Kurt Danziger]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-06-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Kanada|Kanada]] [[Psühholoog|psühholoog]] (1926–2026) ♂; Fellow of the Royal Society of Canada; member of [[Kanada Kuninglik Selts]] | [[psühholoog]] | [[Kanada]] | [[Wrocław]] | | |- | [[:d:Q66361320|Q66361320]] | ''[[:d:Q66361320|Adrijan Rustja]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Itaalia|Itaalia]] teatrilavastaja, teatrinäitleja, [[Dramaturg|dramaturg]], [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]] (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[dramaturg]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Itaalia]] | [[Trieste]] | | |- | [[:d:Q678817|Q678817]] | ''[[:d:Q678817|Armando Umberto Gianni]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | ''[[:d:Q18489559|Gragnola]]'' | [[Genova]] | |- | [[:d:Q710845|Q710845]] | ''[[:d:Q710845|Jean-Paul Rostagni]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1089758|Drap]]'' | | |- | [[:d:Q7333130|Q7333130]] | ''[[:d:Q7333130|Riemke Ensing]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Uus-Meremaa luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Uus-Meremaa]] | [[Groningen]] | ''[[:d:Q495500|Muriwai]]'' | |- | [[:d:Q7539455|Q7539455]] | ''[[:d:Q7539455|Slavko Pregl]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Sloveenia|sloveenia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Kirjastaja|kirjastaja]], toimetaja (1945–2026) ♂; Župančič Award, Levstik Award, večernica; spouse of Barbara Habič Pregl | [[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[kirjastaja]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Sloveenia]] | ''[[:d:Q12807151|Šentvid]]'' | | |- | [[:d:Q7929659|Q7929659]] | ''[[:d:Q7929659|Zhu Senlin]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Hiina|Hiina]] [[Poliitik|poliitik]] (1930–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Hiina]] | ''[[:d:Q11055382|Chuansha County]]'' | | |- | [[:d:Q84315304|Q84315304]] | ''[[:d:Q84315304|Mike Friese]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-11-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Ameerika jalgpalli mängija (1983–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | | | | |- | [[:d:Q100939113|Q100939113]] | ''[[:d:Q100939113|Bill Ulrich]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q10268489|Q10268489]] | ''[[:d:Q10268489|Douglas Franklin]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Brasiilia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1637488|Barretos]]'' | | |- | [[:d:Q1039358|Q1039358]] | [[Vladimír Páral]] | data-sort-value="1932" | 1932-08-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | tšehhi kirjanik | [[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>[[proosakirjanik]]<br/>[[insener]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | [[Cheb]] | |- | [[:d:Q105333808|Q105333808]] | ''[[:d:Q105333808|Garreth J. Lynch]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Massachusetts House of Representatives (1943–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q109617343|Q109617343]] | ''[[:d:Q109617343|Kiki Dalakou]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]] (1943–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q109772724|Q109772724]] | ''[[:d:Q109772724|Ana Noovao]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-01-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] netballer, netball coach (1968–2026) ♀ | ''[[:d:Q17619498|netballer]]''<br/>''[[:d:Q134468849|netball coach]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q606162|Rockhampton]]'' | |- | [[:d:Q111472029|Q111472029]] | ''[[:d:Q111472029|Arnold Jarczewski]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Poola keemik | [[keemik]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q111914315|Q111914315]] | ''[[:d:Q111914315|Heiko Gebhardt]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1942–2026) ♂ | [[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | [[Połczyn-Zdrój]] | | |- | [[:d:Q112106922|Q112106922]] | ''[[:d:Q112106922|Ilya Kuleshin]]'' | data-sort-value="2000" | 2000-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Venemaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Venemaa]] | [[Juhnov]] | | |- | [[:d:Q11572658|Q11572658]] | ''[[:d:Q11572658|Toyoo Tamamura]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Jaapani maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Jaapan]] | [[Suginami]] | | |- | [[:d:Q12106545|Q12106545]] | ''[[:d:Q12106545|Anatoly Stepanovych Zelenko]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Keeleteadlane (1935–2026) ♂; Honored Worker of Education of Ukraine | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | | [[Nižõn]] | | |- | [[:d:Q123744670|Q123744670]] | ''[[:d:Q123744670|Graham Mortimer]]'' | data-sort-value="1932" | 1932 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] õpetlane, [[Pediaater|lastearst]], emeriitprofessor, professor (1932–2026) ♂; Fellow of the Royal Australasian College of Physicians | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[Pediaater|lastearst]] | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q136213907|Q136213907]] | ''[[:d:Q136213907|Tony Randle]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] munitsipaalpoliitik, ärianalüütik, aktivist, Wellington city councillor (1960–2026) ♂ | ''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''<br/>''[[:d:Q1017553|ärianalüütik]]''<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Wellington]] | |- | [[:d:Q1389788|Q1389788]] | ''[[:d:Q1389788|Giancarlo Ferretti]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Itaalia|Itaalia]] jalgrattasportlane (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q52983|Lugo]]'' | | |- | [[:d:Q139537362|Q139537362]] | ''[[:d:Q139537362|Gerhard Landau]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Õppejõud|õppejõud]], sporditeadlane (1933–2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q19587958|sporditeadlane]]'' | | ''[[:d:Q14872|Bensheim]]'' | | |- | [[:d:Q139967943|Q139967943]] | ''[[:d:Q139967943|Charlotte Puiseux]]'' | data-sort-value="1986" | 1986-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Filosoof|filosoof]], aktivist (1986–2026) ♀; member of Les Dévalideuses | [[kirjanik]]<br/>[[filosoof]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Caen]] | |- | [[:d:Q140181375|Q140181375]] | ''[[:d:Q140181375|James Gole]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Teadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1945–2026) ♂; Fellow of the American Association for the Advancement of Science | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q140982832|Q140982832]] | ''[[:d:Q140982832|Sergio Giudici]]'' | data-sort-value="1967" | 1967 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Itaalia|Itaalia]] teadlane, teaduse populariseerija (1967–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q15143191|teaduse populariseerija]]'' | [[Itaalia]] | | | |- | [[:d:Q140985720|Q140985720]] | ''[[:d:Q140985720|Pino Di Salvo]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1936–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Itaalia]] | [[Chieri]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q141050073|Q141050073]] | ''[[:d:Q141050073|Manolis Varsos]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Börsimaakler|börsimaakler]] (1959–2026) ♂; spouse of Alexia Bakoyannis | [[börsimaakler]] | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q141105533|Q141105533]] | ''[[:d:Q141105533|Harald Engländer]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-01-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Austria|Austria]] restaurateur, keskkonnakaitsja, anti-nuclear activist (1929–2026) ♂; member of Anti-WAA-Wackersdorf-activists | ''[[:d:Q3427922|restaurateur]]''<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''<br/>''[[:d:Q45725048|anti-nuclear activist]]'' | [[Austria]] | [[Praha]] | [[Salzburg]] | |- | [[:d:Q141256335|Q141256335]] | ''[[:d:Q141256335|Tamara Kalacheva]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1946–2026) ♀; notable work Professionalism of civil servants of state power and local self-government (a sociological analysis) | [[sotsioloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Joškar-Ola]] | [[Nižni Novgorod]] | |- | [[:d:Q1460508|Q1460508]] | ''[[:d:Q1460508|Jörg Müller]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kokk|kokk]], [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1947–2026) ♂ | [[kokk]]<br/>[[ettevõtja]] | [[Saksamaa]] | [[Saksamaa]] | | |- | [[:d:Q15732932|Q15732932]] | ''[[:d:Q15732932|John F. Link]]'' | data-sort-value="2000" | 20th century | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Filmimonteerija (2000–2026) ♂; child of John F. Link Sr. | ''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]'' | | [[Ameerika Ühendriigid]] | | |- | [[:d:Q16097281|Q16097281]] | ''[[:d:Q16097281|Eduardo Parraguez]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Tšiili poliitik | | [[Tšiili]] | ''[[:d:Q51082|Paredones]]'' | | |- | [[:d:Q16165992|Q16165992]] | ''[[:d:Q16165992|Reidun Andreassen]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Norra poliitik | [[poliitik]] | [[Norra]] | [[Oslo]] | [[Sarpsborgi vald|Sarpsborg]] | ''[[:d:Q17195040|Sarpsborg kapell]]'' |- | [[:d:Q16190109|Q16190109]] | ''[[:d:Q16190109|Dipak Bahadur K.C.]]'' | data-sort-value="1940" | 1940<br/>1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Nepal|Nepal]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Nepalese Constituent Assembly, Member of the Parliament of Nepal (1940–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Nepal]] | | | |- | [[:d:Q16377034|Q16377034]] | ''[[:d:Q16377034|Cingiz Alioglu]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Aserbaidžaani luuletaja | [[luuletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | ''[[:d:Q1996181|Fuzuli]]'' | | |- | [[:d:Q17418179|Q17418179]] | ''[[:d:Q17418179|Dietrich Rauschtenberger]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Autor|autor]], [[Muusik|muusik]] (1939–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[autor]]<br/>[[muusik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q11293|Schwelm]]'' | | |- | [[:d:Q1904303|Q1904303]] | ''[[:d:Q1904303|Martin Kouakou Fofié]]'' | data-sort-value="1968" | 1968 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Elevandiluurannik|Elevandiluurannik]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1968–2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Elevandiluurannik]] | ''[[:d:Q892276|Bondoukou]]'' | | |- | [[:d:Q2005430|Q2005430]] | ''[[:d:Q2005430|Alfred Hafkenscheid]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Hollandi maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>''[[:d:Q1437754|xylographer]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q11441|Blitar]]'' | ''[[:d:Q228666|Zuidlaren]]'' | |- | [[:d:Q21995195|Q21995195]] | ''[[:d:Q21995195|Nikos Kalogeropoulos]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-08-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]], [[Helilooja|helilooja]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filmistsenarist, filminäitleja, [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (fl. 1974–2026) (1952–2026) ♂; notable work Learn How to Read and Write, Son, Loafing and Camouflage | [[näitleja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q2537108|Filiatra]]'' | ''[[:d:Q1026705|Kyparissia]]'' | |- | [[:d:Q23656593|Q23656593]] | ''[[:d:Q23656593|Yury Tarasov]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (fl. 1993–2026) (1977–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Venemaa]] | [[Kramatorsk]] | [[Slovjansk]] | [[Slovjansk]] |- | [[:d:Q23926455|Q23926455]] | ''[[:d:Q23926455|Maurice Buttin]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-12-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Prantsusmaa advokaat | [[advokaat]]<br/>[[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Meknes]] | ''[[:d:Q202560|Carpentras]]'' | |- | [[:d:Q2538636|Q2538636]] | ''[[:d:Q2538636|Wacław Orłowski]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Poola|poolakad]] maadleja (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Poola]] | [[Braunau am Inn|Braunau Inni ääres]] | | |- | [[:d:Q27527310|Q27527310]] | ''[[:d:Q27527310|László Liptay]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Ungari|Ungari]] [[Maletaja|maletaja]], [[Arst|arst]], sports official (1937–2026) ♂ | [[maletaja]]<br/>[[arst]]<br/>''[[:d:Q15986539|sports official]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q3440727|Q3440727]] | ''[[:d:Q3440727|Romain Noble]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-06-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Prantsusmaa vehkleja | ''[[:d:Q13381863|vehkleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Bordeaux]] | | |- | [[:d:Q3700062|Q3700062]] | ''[[:d:Q3700062|Jarosław Abramow-Newerly]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-05-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Poola|poolakad]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Helilooja|helilooja]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Peatoimetaja|peatoimetaja]] (1933–2026) ♂; Nagroda Fundacji im. Kościelskich, Officer of the Order of Polonia Restituta, Stanisław Piętak Award, Władysław Reymont Literary Award; member of Polish PEN Club, Stowarzyszenie Pisarzy Polskich; child of Igor Newerly, Barbara Abramow-Newerly; spouse of Wanda Abramow-Newerly | [[kirjanik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q3705487|Q3705487]] | ''[[:d:Q3705487|Dennis Grey]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Diego]] | [[Sacramento]] | |- | [[:d:Q375600|Q375600]] | ''[[:d:Q375600|Don Nelson]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur, korvpallitreener (fl. 1962–1976) (1940–2026) ♂; NBA Coach of the Year Award | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q952097|Muskegon]]'' | ''[[:d:Q128269|Frisco]]'' | |- | [[:d:Q3931716|Q3931716]] | ''[[:d:Q3931716|Reggie Bannister]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Laulja|laulja]], [[Grimeerija|jumestuskunstnik]], [[Helilooja|helilooja]] (1945–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[laulja]]<br/>[[Grimeerija|jumestuskunstnik]]<br/>[[helilooja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Long Beach]] | ''[[:d:Q522914|Crestline]]'' | |- | [[:d:Q4963644|Q4963644]] | ''[[:d:Q4963644|Brian Dyson]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (1935–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Argentina]] | | |- | [[:d:Q506021|Q506021]] | ''[[:d:Q506021|Ben Jones]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Ameerika poliitik ja aseesimees | [[näitleja]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q931645|Tarboro]]'' | ''[[:d:Q1373971|Luray]]'' | |- | [[:d:Q5092734|Q5092734]] | ''[[:d:Q5092734|Cheryl Hall]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-07-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (1950–2026) ♀; spouse of Robert Lindsay | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q124539|Whitechapel]]'' | | |- | [[:d:Q51881162|Q51881162]] | ''[[:d:Q51881162|Gábor Velkey]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-01-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Ungari poliitik | [[poliitik]]<br/>[[sotsioloog]] | [[Ungari]] | [[Miskolc]] | | |- | [[:d:Q66781711|Q66781711]] | ''[[:d:Q66781711|Frank Georg Zebner]]'' | data-sort-value="1962" | 1962 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Disainer|disainer]], tööstusdisainer (1962–2026) ♂ | [[disainer]]<br/>''[[:d:Q11287574|tööstusdisainer]]'' | | | | |- | [[:d:Q76268719|Q76268719]] | ''[[:d:Q76268719|Anton Philips]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Person (1932–2026) ♂; child of Frits Philips, Sylvia van Lennep | | | | | |- | [[:d:Q776162|Q776162]] | ''[[:d:Q776162|Péter Arató]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Ungari|Ungari]] informaatik, [[Elektriinsener|elektriinsener]] (1942–2026) ♂; Széchenyi Prize, Simonyi Károly-díj; member of [[Ungari Teaduste Akadeemia]] | ''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[elektriinsener]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q93225060|Q93225060]] | ''[[:d:Q93225060|Dieter Baltzer]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Saksamaa|sakslased]] Hebrew Bible scholar, [[Õppejõud|õppejõud]] (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q23901032|Hebrew Bible scholar]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q96475077|Q96475077]] | ''[[:d:Q96475077|Piston van Wyk]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-12-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Lõuna-Aafrika Vabariigi ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Vereeniging]] | | |- | [[:d:Q99445772|Q99445772]] | ''[[:d:Q99445772|Diab Al-Louh]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-12-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | Palestiina poliitik | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | [[Gaza]] | [[Kairo]] | |- | [[:d:Q8318|Q8318]] | ''[[:d:Q8318|Livio Berruti]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-09 | [[Itaalia|Itaalia]] kergejõustiklane, sprinter, [[Sportlane|sportlane]] (1939–2026) ♂; Sporditeenete kuldkett | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''<br/>''[[:d:Q4009406|sprinter]]''<br/>[[sportlane]] | [[Itaalia]] | [[Torino]] | [[Torino]] | |} {{Wikidata loendi lõpp}} n8jlltwzex80xwtghee4qi9r9ajiq7j Kategooria:Diabeet 14 501759 7231605 4945638 2026-09-10T07:50:55Z LeeMarx 59920 LeeMarx teisaldas lehekülje [[Kategooria:Suhkurtõbi]] pealkirja [[Kategooria:Diabeet]] alla 4945638 wikitext text/x-wiki ''Selle kategooria peaartikkel on '''[[Suhkurtõbi]]''''.'' {{Commonscat}} [[Kategooria:Sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused]] 22o89lpoperg23971ecwixuiu5bqak0 7231609 7231605 2026-09-10T07:52:44Z LeeMarx 59920 7231609 wikitext text/x-wiki ''Selle kategooria peaartikkel on '''[[Diabeet]]''''.'' {{Commonscat}} [[Kategooria:Sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused]] 9e48ukgvq8zdl0ekseel0yrcpgxoksx Araabia Maailma Instituut 0 509719 7231587 6073128 2026-09-10T07:33:02Z Kuriuss 38125 7231587 wikitext text/x-wiki '''Araabia Maailma Instituut''' (prantsuse ''Institut du monde arabe'', araabia ''معهد العالم العربي'') on [[organisatsioon]] [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]is. Instituudi eesmärk on tutvustada Euroopas [[Araabia maad]]e kultuuriga seotut. Instituut asutati [[François Mitterrand]]i eestvõttel ja avati detsembris [[1987]]. Instituudi hoone, mis asub aadressil 1 Rue des Fossés Saint-Bernard, on projekteerinud [[Jean Nouvel]] ja [[Architecture-studio]]. Instituudis tegutseb ka Araabia maade [[kultuuripärand]]it tutvustavad [[muuseum]], [[raamatukogu]] ja [[restoran]] ning [[ruum]]id [[loeng]]uteks, kohtumisteks ja [[kontor]]itele. ==Presidendid== *[[Jean Basdevant]] (1977–1980) *[[Philippe Ardant]] (1980–1985) *[[Pierre Guidoni]] (1985–1986) *[[Paul Carton]] (1986–1988) *[[Edgard Pisani]] (1988–1995) *[[Camille Cabana]] (1995–2002) *[[Denis Bauchard]] (2002–2004) *[[Yves Guéna]] (2004–2007) *[[Dominique Baudis]] (2007–2009) *[[Dominique Baudis]] ja [[Bruno Levallois]] (2009–2011) *[[Renaud Muselier]] ja Bruno Levallois (2011–2013) *[[Jack Lang]] (2013–) [[Kategooria:Prantsusmaa organisatsioonid]] [[Kategooria:Pariis]] [[Kategooria:Araabia]] lwhqekxoc8mq57j62k09avizm7j0lra Levenshteini kaugus 0 511226 7231529 6330484 2026-09-10T03:39:53Z DuQuangLEVEN 237266 Parandab definitsiooni ja Hammingu kauguse seost, lisab dünaamilise programmeerimise keerukuse, meetrilised omadused, kaalutud variandid ja Unicode'i käsitluse ning täiendab artiklit Eesti-põhiste rakenduste ja usaldusväärsete teadus- ning ametlike allikatega. 7231529 wikitext text/x-wiki '''Levenshteini kaugus''' ehk '''Levenshteini teisenduskaugus''' on kahe [[Sõne|sõne]] vaheline teisenduskaugus, mis näitab vähimat arvu üksikuid redigeerimistoiminguid, millega saab ühe sõne teiseks muuta. Klassikalises Levenshteini kauguses on lubatud ühe sümboli lisamine, kustutamine ja asendamine teise sümboliga ning iga toimingu maksumus on 1.<ref name="NIST">Paul E. Black (toim.): [https://xlinux.nist.gov/dads/HTML/Levenshtein.html "Levenshtein distance"], ''Dictionary of Algorithms and Data Structures'', National Institute of Standards and Technology. Uuendatud 15. mail 2019. Vaadatud 10. septembril 2026.</ref> Mõõdik on nimetatud Nõukogude Liidu matemaatiku Vladimir Levenshteini järgi, kes kirjeldas seda tüüpi kaugust 1965. aastal veaparanduskoodide kontekstis.<ref name="Levenshtein">V. I. Levenshtein: "Binary codes capable of correcting deletions, insertions, and reversals", ''Soviet Physics Doklady'', 10(8), 1966, lk 707–710. Venekeelne originaal ilmus 1965. aastal.</ref> Levenshteini kaugust kasutatakse muu hulgas õigekirja automaatses parandamises, ligikaudses sõnevastenduses, tekstide normaliseerimises ja teistes loomuliku keele töötluse ülesannetes.<ref name="Navarro">Gonzalo Navarro: [https://doi.org/10.1145/375360.375365 "A Guided Tour to Approximate String Matching"], ''ACM Computing Surveys'', 33(1), 2001, lk 31–88. doi:10.1145/375360.375365.</ref> == Definitsioon == Olgu <math>a=a_1a_2\ldots a_m</math> ja <math>b=b_1b_2\ldots b_n</math> kaks sõne. Tähistagu <math>D(i,j)</math> Levenshteini kaugust sõne <math>a</math> esimese <math>i</math> sümboli ja sõne <math>b</math> esimese <math>j</math> sümboli vahel. Ääretingimused on :<math>D(i,0)=i</math> :<math>D(0,j)=j.</math> Kui <math>i>0</math> ja <math>j>0</math>, siis :<math> D(i,j)=\min \begin{cases} D(i-1,j)+1,\\ D(i,j-1)+1,\\ D(i-1,j-1)+c(i,j), \end{cases} </math> kus :<math> c(i,j)= \begin{cases} 0,& a_i=b_j,\\ 1,& a_i\ne b_j. \end{cases} </math> Kolm võimalust vastavad vastavalt kustutamisele, lisamisele ning kas sümbolite kokkulangevusele või asendamisele. Kahe täieliku sõne Levenshteini kaugus on <math>D(m,n)</math>.<ref name="WagnerFischer">Robert A. Wagner ja Michael J. Fischer: [https://doi.org/10.1145/321796.321811 "The String-to-String Correction Problem"], ''Journal of the ACM'', 21(1), 1974, lk 168–173. doi:10.1145/321796.321811.</ref> === Näide === Sõnede <code>maru</code> ja <code>karud</code> Levenshteini kaugus on 2. Üks optimaalne teisendusjada on # <code>maru</code> → <code>karu</code> – <code>m</code> asendatakse tähega <code>k</code>; # <code>karu</code> → <code>karud</code> – lõppu lisatakse <code>d</code>. Vähem kui kahe klassikalise redigeerimistoiminguga ei ole võimalik esimest sõne teiseks muuta. == Arvutamine ja keerukus == Levenshteini kaugust arvutatakse tavaliselt [[Dünaamiline programmeerimine|dünaamilise programmeerimisega]]. Wagneri–Fischeri meetodis täidetakse <math>(m+1)\times(n+1)</math> tabel, kus iga lahter sõltub vasakpoolsest, ülemisest ja vasakust ülemisest lahtrist.<ref name="WagnerFischer" /> Lihtsustatud pseudokood on järgmine: <syntaxhighlight lang="text"> function LevenshteinDistance(a, b): m := length(a) n := length(b) create D[0..m, 0..n] for i := 0..m: D[i, 0] := i for j := 0..n: D[0, j] := j for i := 1..m: for j := 1..n: if a[i] = b[j]: cost := 0 else: cost := 1 D[i, j] := min( D[i-1, j] + 1, D[i, j-1] + 1, D[i-1, j-1] + cost ) return D[m, n] </syntaxhighlight> Täieliku tabeli arvutamise ajakeerukus on <math>\Theta(mn)</math>.<ref name="NIST" /><ref name="WagnerFischer" /> Kui kogu tabel säilitatakse, on mälukasutus <math>\Theta(mn)</math>. Kui vaja on ainult kauguse väärtust, mitte optimaalset redigeerimisjada, saab mälukasutuse vähendada väärtuseni <math>O(\min(m,n))</math>, säilitades korraga ainult arvutuseks vajalikud read.<ref name="Ukkonen">Esko Ukkonen: [https://doi.org/10.1016/S0019-9958(85)80046-2 "Algorithms for approximate string matching"], ''Information and Control'', 64(1–3), 1985, lk 100–118. doi:10.1016/S0019-9958(85)80046-2.</ref> Kui otsitavale kaugusele on teada väike ülempiir, ei ole alati vaja kogu tabelit arvutada. Ukkonen kirjeldas algoritme, mille aja- ja mälukasutus võib sõltuda tegelikust redigeerimiskaugusest või etteantud lävest.<ref name="Ukkonen" /> == Omadused == Klassikaliste ühikkulude korral on Levenshteini kaugus [[Meetriline ruum|meetrika]]: see on mittenegatiivne ja sümmeetriline, võrdub nulliga parajasti identsete sõnede korral ning rahuldab kolmnurga võrratust.<ref name="Navarro" /> Kui sõnede pikkused on <math>m</math> ja <math>n</math>, siis kehtib :<math>|m-n|\leq d_L(a,b)\leq \max(m,n).</math> Alumine piir tuleneb sellest, et pikkuste erinevuse tasandamiseks on vaja vähemalt <math>|m-n|</math> lisamist või kustutamist. Ülemise piiri saab saavutada, asendades esmalt vajalikud sümbolid ning seejärel lisades või kustutades ülejäänud sümbolid. Kui sõned on ühepikkused, on Hammingu kaugus Levenshteini kauguse ülempiir: :<math>d_L(a,b)\leq d_H(a,b).</math> Võrdus ei kehti üldjuhul. Hammingu kaugus loendab erinevaid positsioone ja vastab olukorrale, kus kasutatakse ainult asendamisi, samal ajal kui Levenshteini kaugus lubab ka lisamisi ja kustutamisi.<ref name="Navarro" /> == Kaalutud kaugus ja seotud mõõdikud == Klassikalises Levenshteini kauguses maksavad kõik lisamised, kustutamised ja asendamised ühe ühiku. Kaalutud teisenduskauguses võib toimingu maksumus sõltuda toimingu liigist või muudetavatest sümbolitest. Selline lähenemine on kasulik näiteks keelerakendustes, kus teatud kirjapildi- või häälikumuutusi peetakse teistest tõenäolisemaks. Suvaliselt valitud kaalud ei pruugi säilitada kõiki klassikalise Levenshteini kauguse meetrilisi omadusi. Damerau–Levenshteini kaugus on seotud mõõdik, mis lubab lisaks kahe kõrvuti asuva sümboli transpositsiooni ühe redigeerimistoiminguna. Seetõttu ei ole see sama mõõdik mis klassikaline Levenshteini kaugus, mille põhioperatsioonid on lisamine, kustutamine ja asendamine.<ref name="Navarro" /> == Kasutusalad == === Õigekirja kontroll ja ligikaudne vastendus === Õigekirja kontrollis saab tundmatut või vigaselt kirjutatud sõna võrrelda sõnastiku sõnadega ning eelistada väikese teisenduskaugusega kandidaate. Levenshteini kaugus üksi ei määra siiski alati keeleliselt parimat parandust, sest sama väikese kaugusega võib leiduda mitu erinevat kandidaati. Seetõttu kombineeritakse praktilistes süsteemides teisenduskaugust sageli sageduse, konteksti või morfoloogilise teabega.<ref name="Navarro" /> Ligikaudses vastenduses saab sama põhimõtte abil leida sõnesid, mis erinevad päringust kuni etteantud arvu redigeerimistoimingute võrra.<ref name="Ukkonen" /> === Eesti ajalooliste tekstide normaliseerimine === Levenshteini teisenduskaugust on kasutatud Eesti ajalooliste tekstide normaliseerimise uurimisel. Gerth Jaanimäe kirjeldas 2021. aastal ''Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamatus'' Levenshteini teisenduskaugust ühe meetodina 19. sajandi eestikeelsete tekstide vanade kirjapiltide sidumiseks tänapäevaste vormidega.<ref name="Jaanimae">Gerth Jaanimäe: [https://doi.org/10.5128/ERYa17.03 "Ajalooliste tekstide normaliseerimine"], ''Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat / Estonian Papers in Applied Linguistics'', 17, 2021, lk 47–59. doi:10.5128/ERYa17.03.</ref> Näiteks on ajaloolise vormi <code>pesnu</code> ja tänapäevasema vormi <code>peksnud</code> teisenduskaugus 2, sest lisada tuleb tähed <code>k</code> ja <code>d</code>. Uurimus toob esile ka meetodi piirangu: ühele vanale sõnavormile võib leiduda mitu sama kaugusega tänapäevast vastet. Selliste erinevuste modelleerimiseks saab kasutada kaalutud teisenduskaugust, kus ajalooliselt või keeleliselt tõenäolistele muutustele antakse väiksem kaal.<ref name="Jaanimae" /> === OCR-tekstide parandused DIGARis === Eesti Rahvusraamatukogu Digilabi OCR-tekstiparanduste andmestikus kasutatakse suhtelist Levenshteini kaugust ühe kriteeriumina algse OCR-teksti ja kasutaja parandatud teksti paaride filtreerimisel. Andmestik põhineb DIGARi ühisloome käigus tehtud parandustel; Digilabi kirjelduse järgi on ligi 500 kasutajat parandanud kokku üle 800 000 tekstirea.<ref name="DIGAR">Eesti Rahvusraamatukogu Digilab: [https://digilab.rara.ee/andmestikud/ocr-tekstiparandused/ "OCR tekstiparandused"]. Vaadatud 10. septembril 2026.</ref> Andmestikku kaasatavate paaride puhul peab parandatud tekst muu hulgas sisaldama vähemalt 80% tähestikulisi tähemärke, teksti pikkuste erinevus ei tohi ületada 5% ning kahe teksti suhteline Levenshteini kaugus peab olema vähemalt 0,1.<ref name="DIGAR" /> Selles kasutuses ei ole kaugus lõplik kvaliteedihinnang, vaid osa andmete eeltöötlusest ja filtreerimisest. === Kirjete vastendamine Eesti avalikus sektoris === Levenshteini kaugust on käsitletud ka Eesti avaliku sektori kirjete vastendamise lahendustes. Siseministeeriumi tellitud 2023. aasta analüüsi järgi sisaldas üks varasem lahendusvisioon esmalt täpse vaste otsimist ning seejärel sarnase vaste otsimist Levenshteini kauguse ja kattuvuslävendi abil.<ref name="Sisemin">Gofore: [https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/documents/2024-01/Eesti%20isikukoodita%20inimestele%20isikukoodi%20v%C3%A4ljastamise%20lahenduse%20%C3%A4ri-%20ja%20detailanal%C3%BC%C3%BCsi%20l%C3%B5pparuanne.pdf "Eesti isikukoodita inimestele isikukoodi väljastamise lahenduse äri- ja detailanalüüsi lõpparuanne"], Siseministeerium, 16. detsember 2023, lk 75.</ref> Sama analüüs rõhutab meetodi piirangut: Levenshteini kaugus mõõdab tekstilise esituse erinevust, kuid ei arvesta erinevuse semantikat. Seetõttu on kirjete vastendamisel vaja kasutada seda koos teiste tunnuste ja otsustusreeglitega.<ref name="Sisemin" /> == Unicode ja võrdlusühik == Levenshteini kaugus on defineeritud sümbolijadadele, mistõttu sõltub tarkvaras saadud tulemus sellest, mida käsitletakse ühe sümbolina. [[Unicode]]-tekstis võib sama kasutaja tajutav märk olla esitatud ühe koodipunktina või mitme koodipunkti kanoniliselt ekvivalentse jadana. Näiteks eesti täht <code>õ</code> võib olla esitatud eelkoostatud märgina või tähe <code>o</code> ja kombineeriva tilde jadana. Unicode'i normaliseerimisvormid NFC ja NFD võimaldavad kanoniliselt ekvivalentseid tekstijadasid ühtlustada.<ref name="UAX15">Unicode Consortium: [https://www.unicode.org/reports/tr15/ "Unicode Standard Annex #15: Unicode Normalization Forms"]. Vaadatud 10. septembril 2026.</ref> Kui Levenshteini kaugus arvutatakse otse koodipunktidest ilma ühesuguse normaliseerimiseta, võivad kanoniliselt ekvivalentsed sõned saada ootamatult nullist erineva kauguse. Kui rakenduse jaoks on oluline kasutaja tajutav kirjamärk, võib võrdlusühikuna olla sobivam kasutada grafeemiklastreid kui üksikuid koodipunkte.<ref name="UAX29">Unicode Consortium: [https://www.unicode.org/reports/tr29/ "Unicode Standard Annex #29: Unicode Text Segmentation"]. Vaadatud 10. septembril 2026.</ref> == Vaata ka == * [[Dünaamiline programmeerimine]] * [[Informatsiooniteooria]] * [[Unicode]] == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://xlinux.nist.gov/dads/HTML/Levenshtein.html NIST Dictionary of Algorithms and Data Structures – Levenshtein distance] * [https://www.levenshtein.net/ levenshtein.net] [[Kategooria:Informaatika]] [[Kategooria:Keeleteadus]] kwlehk7wsi4gvpmabfugkkpcbl1oy0b Special Air Service 0 513814 7231588 7203491 2026-09-10T07:35:01Z Kuriuss 38125 7231588 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=november}} {{Väeüksus | nimi = Special Air Service | pilt = SNN2227SAS-280 536049a.jpg|pildisuurus=180px | pildiallkiri = | algusaeg = | lõpuaeg = | aeg = 1941–1945; 1947–...<ref name="m22" /><ref name="sb16" /><ref name="sb18" /> | riik = {{Pisilipp|Suurbritannia}} | kuuluvus = [[Ühendkuningriigi eriväed]] | haru = [[Briti armee]] | liik = [[erioperatsioonide väed]] | ülesanne = [[erioperatsioonid]] | suurus = 3 [[rügement]]i | alluv = | garnison = {{Lihtloend| * 21 SAS: [[Regent's Park Barracks]], [[London]]<ref name="Rayment" /> * 22 SAS: [[Stirling Lines]], [[Hereford]]<ref name="Rayment" /> * 23 SAS: [[Birmingham]], [[West Midlands]]<ref name="Rayment" /> }} | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = "[[Who Dares Wins]]"<ref name="Griffin02" /> | värvid = | värvisilt = | marss = kiire: "Marche des Parachutistes Belges" <ref name="Griffin02" /><br>aeglane: "[[Lili Marlene]]"<ref name="Griffin02" /> | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Teine maailmasõda]]<br> [[Malai kriis]]<br> [[Iraani saatkonna pantvangikriis]]<br> [[Falklandsi sõda]]<br> [[Põhja-Iirimaa konflikt]]<br> [[Lahesõda]]<br> [[NATO osalus Bosnia sõjas]]<br> [[Sierra Leone kodusõda]]<br> [[Afganistani sõda (2001–)|Afganistani sõda]]<br> [[Iraagi sõda]]<br> [[NATO sekkumine Liibüa kodusõtta]]<br> [[Rahvusvaheline sõjaline koalitsioon ISIL-i vastu]] | lahingusilt = Lahingud ja operatsioonid | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = [[välimarssal]] [[Charles Guthrie, Craigiebanki parun Guthrie|Lord Guthrie]]<ref name="i9P1T" /><ref name="80AmH" /> | rügemendi_kolonel_silt = [[Kolonelkomandant]] | märkimisväärsed_ülemad = [[kolonelleitnant]] [[David Stirling]]<br> <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = }} '''Special Air Service''' ('''SAS''') on [[Briti armee]] eriüksus, mis asutati 1941. aastal [[rügement|rügemendina]] ja formeeriti 1950. aastal ümber [[korpus]]eks.<ref name="sasassoc" /> Üksuse ülesannete hulka kuuluvad mitmesugused erioperatsioonid, sealhulgas [[maastikuluure]], [[terrorismivastane võitlus]], [[suunatud rünnak]]ud ja [[pantvangide vabastamine]]. Suur osa SAS-i ja selle tegevust puudutavast informatsioonist on riigisaladus, ning [[Suurbritannia]] valitsus ega kaitseministeerium sellega seotut avalikult ei kommenteeri.<ref name="aXjeW" /><ref name="x0I3C" /><ref name="p09XN" /> Korpus koosneb tänapäeval 22. Special Air Service Regimentist, tegevväeosast mis kuulub [[Suurbritannia eriväed|Suurbritannia erivägede]] operatiivjuhtimise alla, ning [[Artists Rifles|21st (Artists) Special Air Service Regiment (Reserve)]] ja [[23 Special Air Service Regiment (Reserve)]]'ist, mis on [[1st Intelligence, Surveillance and Reconnaissance Brigade]]'i operatiivjuhtimise all olevad reservüksused.<ref name="ReferenceA" /> Special Air Service'i ajalugu ulatub 1941. aastasse ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõtta]], kuid 1945. aastal saadeti üksus seoses sõja lõppemisega laiali. 1947. aastal formeeriti üksus uuesti [[Briti Territoriaalarmee]] koosseisu, uue nimega 21st Special Air Service Regiment (Artists Rifles). 22. Special Air Service Regiment, mis kuulub tavaarmee koosseisu, kogus ülemaailmset tunnustust ja kuulsust pärast 1980. aastal toimunud [[Iraani saatkonna pantvangikriis]]is vangistatute vabastamisoperatsiooni (koodnimega operatsioon "Nimrod"), mida kanti jooksvalt üle televisioonis.<ref name="dkXlD" /> == Ajalugu == === Teine maailmasõda === [[File:Special Air Service in North Africa E 21337.jpg|pisi|vasakul|SAS-i patrull Teise maailmasõja ajal Põhja-Aafrikas]] Special Air Service formeeriti Teise maailmasõja ajal 1941. aasta juulis [[David Stirling]]i poolt [[Briti armee]] koosseisus oleva üksusena ja kandis algselt nime "L" Detachment, Special Air Service Brigade. "L" tähistus ja nimetus Air Service (tõlkes 'õhuteenistus') olid osa Briti desinformatsioonikampaaniast, mis püüdis sakslasi veenda, et tegu on hoopis suurekoosseisulise langevarjurügemendiga.<ref name="m22" /><ref name="Has39" /> SAS-i eesmärgiks pidi olema [[Põhja-Aafrika kampaania]] käigus tegutseda komandoüksusena vaenlase tagalas,<ref name="OhFzo" /> ning algselt koosnes üksus 5 ohvitserist ja 60 muust tegevväelasest.<ref name="D2lXN" /> Üksuse esimeseks missiooniks oli langevarjuhüpe [[Operatsioon Crusader]]i raames alanud Briti pealetungi toetuseks.<ref name="Has39" /> Sakslaste tugeva vastupanu ja langevarjuhüppeks ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu lõppes missioon katastroofiliselt; 22 sõdurit, kolmandik üksusest, hukkus või langes vangi.<ref name="Has40" /> Üksuse järgmine missioon läks täielikult korda. Koos [[Long Range Desert Group]]i abiga rünnati kolme sakslaste lennuvälja [[Liibüa]]s ja hävitati 60 lennukit, kaotades ise 2 võitlejat ja 3 [[Willys MB|jeepi]].<ref name="Has40" /> 1942. aasta septembris nimetati üksus ümber 1st SAS-iks ja see koosnes neljast Briti eskadronist, ühest [[Vaba Prantsusmaa]] ja ühest [[Ieròs Lòchos|Kreeka]] üksusest ning [[Special Boat Service#Teine maailmasõda|Folboat Sectionist]].<ref name="PZiv1" /> 1943. aasta jaanuaris langes üksuse ülem [[kolonel]] Stirling Tuneesias vangi ja [[Paddy Maine]] sai tema asemel uueks ülemaks.<ref name="Oq4CN" /> 1943. aasta aprillis reorganiseeriti 1st SAS Mayne'i juhtimise all Special Raiding Squadroniks, ning varem SAS-i all olnud [[Special Boat Squadron]] (''Folboat Section'') muudeti [[George Jellicoe]] juhtimise all iseseisvaks üksuseks.<ref name="YpSpx" /> Special Raiding Squadron võitles Sitsiilias ja Itaalias koos 2nd SAS-iga, mis loodi 1943. aastal Põhja-Aafrikas [[Small Scale Raiding Force]]'iks nimetatud üksuse ümbernimetamisel.<ref name="j8ofR" /><ref name="ZA4p0" /> Special Boat Squadron võitles [[Egeuse saared|Egeuse saartel]] ja [[Dodekaneesid]]el kuni sõja lõpuni.<ref name="UtkI3" /> 1944. aastal moodustati Briti 1st ja 2nd SAS-ist, Prantsuse 3rd ja 4th SAS-ist ning [[5 SAS|Belgia 5th SAS-ist]] ühtne SAS Brigade.<ref name="01QSt" /> Brigaadile anti ülesandeks teostada õhudessantoperatsioone sakslaste tagalas okupeeritud Prantsusmaal<ref name="sb16" />, toetamaks liitlasvägede üldpealetungi (operatsioonid [[Operatsioon Houndsworth|Houndsworth]], [[Operatsioon Bullbasket|Bullbasket]], [[Operatsioon Loyton|Loyton]] ja [[Operatsioon Wallace-Hardy|Wallace-Hardy]]), ning hiljem Belgias, Hollandis ([[Operatsioon Pegasus]]) ja viimaks Saksamaal ([[Operatsioon Archway]])<ref name="01QSt" /><ref name="mFAH9" /> Seoses Hitleri poolt 18. oktoobril 1942 väljaantud [[Komando Käsk|Komando Käsuga]], mis kohustas Saksa sõdureid kohe tapma vangilangenud liitlasvägede eriväelased (komandod), kaotas SAS kokku 65 vangilangenud võitlejat. 34 neist 1944. aasta juulis [[operatsioon Bulbasket]]i järel ja 31 sama aasta oktoobris [[operatsioon Loyton]]i ebaõnnestumisel.<ref name="XyWLx" /> === Sõjajärgsed aastad === Sõja lõppedes ei näinud Briti valitsus enam üksuse järele vajadust ja saatis selle 8. oktoobril 1945 laiali.<ref name="sb16" /> Järgmisel aastal leiti siiski, et armeel on vajadus alalise [[komando]]üksuse järele ja tehti otsus formeerida Territoriaalarmee koosseisus uus SAS-i rügement.<ref name="ShMC17" /> {{pooleli}} == Vaata ka == * [[Special Boat Service]] * [[Eriluurerügement]] * [[Delta Force]] * [[GSG 9]] * [[GIGN]] * [[Erioperatsioonide grupp]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="m22">Molinari 2007, lk 22.</ref> <ref name="sb16">Shortt & McBride 1981, lk 16.</ref> <ref name="sb18">Shortt & McBride 1981, lk 18.</ref> <ref name="Rayment">{{Netiviide |Autor=Sean Rayment |URL=https://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/asia/afghanistan/1450394/Overstretched-SAS-calls-up-part-time-troops-for-Afghanistan.html |Pealkiri=Overstretched SAS calls up part-time troops for Afghanistan |Väljaanne=[[The Telegraph]] |Aeg=28. detsember 2003 |Kasutatud=11. juuli 2018 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="Griffin02">Griffin 2006, lk 150–152.</ref> <ref name="sasassoc">{{Netiviide |URL=http://www.marsandminerva.co.uk/history/wartime-history-sas/ |Pealkiri=Wartime History |Kasutatud=21. jaanuar 2011 |url=http://www.marsandminerva.co.uk/history2.htm |Väljaandja=Special Air Service Regimental Association |Keel=inglise keeles |arhiivimisaeg=2018-04-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180420231822/http://www.marsandminerva.co.uk/history2.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ReferenceA">Army Briefing Note 120/14, NEWLY FORMED FORCE TROOPS COMMAND SPECIALIST BRIGADES; tsitaat: "It commands all of the Army’s Intelligence, Surveillance and EW assets, and is made up of units specifically from the former 1 MI Bde and 1 Arty Bde, as well as 14 Sig Regt, 21 and 23 SAS(R)."</ref> <ref name="i9P1T">{{Netiviide |Autor=Oliver Wheaton |URL=https://www.independent.co.uk/news/uk/home-news/trooping-the-colour-fall-horse-queen-ceremony-hospital-field-marshal-lord-guthrie-craigiebank-a8392066.html |Pealkiri=Former head of armed forces Field Marshal Lord Guthrie Craigiebank hospitalised after falling from horse during Trooping the Colour |Väljaanne=[[The Independent]] |Aeg=10. juuni 2018 |Kasutatud=11. juuli 2018 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="80AmH">''[[Who's Who|Who's Who 2010]]''. 2009. A&C Black. ISBN 9781408114148.</ref> <ref name="aXjeW">{{Netiviide|URL=https://publications.parliament.uk/pa/cm199091/cmhansrd/1991-05-17/Writtens-1.html|Pealkiri=Prime Ministers Questions, Special Forces |Väljaandja=[[Ühendkuningriigi parlament]] |Keel=inglise keeles |Aeg=17. mai 1991 |Kasutatud=11. juuli 2018}}</ref> <ref name="x0I3C">{{Netiviide|URL=https://publications.parliament.uk/pa/cm200102/cmhansrd/vo020114/debtext/20114-03.htm |Pealkiri=Special Forces |Väljaandja=[[Ühendkuningriigi parlament]] |Kasutatud=11. juuli 2018 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="p09XN">{{Netiviide|URL=http://defencereport.com/uk-cant-stay-mum-russian-bombing-special-forces-base-syria/|Pealkiri=The UK can't stay 'mum' over Russian bombing of Special Forces base in Syria|Autor=Abigail Watson|Aeg=3. august 2016|Väljaanne=DefenceReport|Kasutatud=11. juuli 2018|Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="dkXlD">Thompson 1994, lk 8.</ref> <ref name="Has39">Haskew 2007, lk 39.</ref> <ref name="Has40">Haskew 2007, lk 40.</ref> <ref name="ShMC17">Shortt & McBride 1981, lk 17.</ref> <ref name="OhFzo">Thompson 1994, lk 7.</ref> <ref name="D2lXN">Thompson 1994, lk 48.</ref> <ref name="PZiv1">Molinari 2007, lk 25.</ref> <ref name="Oq4CN">Haskew 2007, lk 42.</ref> <ref name="YpSpx">Morgan 2000, lk 15.</ref> <ref name="j8ofR">{{Netiviide |URL=http://www.timesonline.co.uk/tol/comment/obituaries/article671935.ece |Pealkiri=Major Roy Farran | Times Online Obituaries |Väljaanne=[[The Times]] |Aeg=6. juuni 2006 |Kasutatud=12. juuli 2018 |Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100531185558/http://www.timesonline.co.uk/tol/comment/obituaries/article671935.ece |Arhiivimisaeg=31. mai 2010 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="ZA4p0">{{Netiviide |URL=http://www.timesonline.co.uk/tol/comment/obituaries/article6004732.ece |Pealkiri=Lieutenant-Colonel David Danger: SAS radio operator | Times Online Obituaries |Väljaanne=[[The Times]] |Aeg=31. märts 2009 |Kasutatud=12. juuli 2018 |Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100523092230/http://www.timesonline.co.uk/tol/comment/obituaries/article6004732.ece |Arhiivimisaeg=23. mai 2010 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="UtkI3">Haskew 2007, lk 52–54</ref> <ref name="01QSt">Shortt & McBride 1981, lk 15.</ref> <ref name="mFAH9">{{Netiviide |URL=http://www.vriendenairbornemuseum.nl/stolen_medals.htm |Pealkiri=Stolen medals |Väljaandja=Society of Friends of the Airborne Museum Oosterbeek |Kasutatud=12. juuli 2018 |Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120425132933/http://www.vriendenairbornemuseum.nl/stolen_medals.htm |Arhiivimisaeg=25. aprill 2012 |Keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="XyWLx">Schorley & Forsyth 2008, lk 50.</ref> }} == Kirjandus == * Griffin, P.D (2006). ''Encyclopedia of Modern British Army Regiments''. Sutton Publishing. ISBN 0-7509-3929-X. * Haskew, Michael E (2007). ''Encyclopaedia of Elite Forces in the Second World War. Pen and Sword''. ISBN 978-1-84415-577-4. * Molinari, Andrea (2007). ''Desert Raiders: Axis and Allied Special Forces 1940–43''. Osprey Publishing. ISBN 978-1-84603-006-2. * Morgan, Mike (2000). ''Daggers Drawn: Second World War heroes of the SAS and SBS''. Sutton. ISBN 0-7509-2509-4. * Thompson, Leroy (1994). ''SAS: Great Britain's Elite Special Air Service''. Zenith Imprint. ISBN 0-87938-940-0. * Schorley, Pete; [[Frederick Forsyth|Forsyth, Frederick]] (2008). ''Who Dares Wins: Special Forces Heroes of the SAS''. Osprey Publishing. ISBN 978-1846033117. * Shortt, James; McBride, Angus (1981). ''The Special Air Service''. Osprey Publishing. ISBN 0-85045-396-8. == Välislingid == * {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Eriüksused]] [[Kategooria:Suurbritannia sõjandus]] [[Kategooria:Suurbritannia Teises maailmasõjas]] [[Kategooria:1941]] 7wo7ia6247co2y42z1y5dudbu3dxxua Volga-Bulgaaria 0 517601 7231472 7231281 2026-09-09T20:15:10Z Andreas003 7485 /* Järglasrahvad */ 7231472 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Endine riik | nimi = Volga-Bulgaaria | asendikaart = Volga-Bulgaria.jpg | pealinn = [[Bolgar (Volga-Bulgaaria)|Bolğar]]<br>[[Bilär]] | algusaasta = 10. sajandi algus | peamised-keeled = [[bulgaari keel]] | valitsusvorm = [[monarhia]] | asendikaart-tekst = Volga-Bulgaaria umbkaudsed piirid alates 11. sajandi keskpaigast | religioon = [[islam]] | rahaühik = [[dirham]] | eelnes = [[Kasaari khaaniriik]] | järgnes = [[Mongolite riik]]<br>([[Bulgaari uluss]]) | riigipea-nimi = [[Almass]] (esimene) | riigipea = Emiir }} '''Volga-Bulgaaria''' (ka '''Volga-Kama-Bulgaaria'''<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=1998 |pealkiri=Volga-Kama-Bulgaaria |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/volga-kaama-bulgaaria2 |väljaanne=[[Eesti Entsüklopeedia]]}}</ref>) oli 10.–13. sajandil eksisteerinud turgikeelsete [[bulgaarid]]e riik [[Volgamaa]]l, [[Volga|Volga jõe]] keskjooksul [[Kama jõgi|Kama]] jõgikonnas. == Nimi == Sõnatüve "bulgar" täpne päritolu on teadmata. Esmakordselt kasutati tüve 4. sajandil pKr ja selle päritolu ei ole suudetud siiani tuvastada. Üks levinud hüpotees on, et "bulgar" pärineb [[Turgi keeled|turgikeelsest]] sõnast ''bulgha'', mis tähendab "segama". Selle järgi võiks "bulgaarid" tähendada segarahvast.<ref name=":9">{{Netiviide |perekonnanimi=Gurov |eesnimi=Dilian |kuupäev=2007 |pealkiri=The Origins of the Bulgars |url=https://www.csc.kth.se/~dilian/bulgars.pdf |vaadatud= |väljaanne=[[Skolan för elektroteknik och datavetenskap]]}}</ref> Bulgaaria nime levik väljaspool Volga-Bulgaariat (keskaegne [[Suur-Bulgaaria]]; [[Doonau]]-Bulgaaria, tänapäevase [[Bulgaaria]] eelkäija; võib-olla ka Põhja-Kaukaasia [[Balkaaria]]<ref name=":82">{{Raamatuviide |pealkiri=The Encyclopaedia of Islam |pealkiri-link=The Encyclopaedia of Islam |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2008 |trükk=teine |koht=Leiden |lehekülg=1000 |keel=en |artikkel=Balkar}}</ref>) on seotud kas [[Bulgaarid|bulgaari]] rahvaste rännakuga erinevatesse [[Euroopa]] osadesse (nagu räägivad [[Bütsants]]i kroonikad) või selle grupi olulise positsiooniga rändrahvaste hierarhias, sarnaselt [[hunnid|hunnidega]] mõni sajand varem.<ref name=":9" /><ref name=":7" /> == Ajalugu == === Bulgaaride ränne Volgamaale === {{Pikemalt|Suur-Bulgaaria}} [[Fail:Old_Great_Bulgaria_and_migration_of_Bulgarians.png|vasakul|pisi|Bulgaaride rändesuunad pärast [[Suur-Bulgaaria]] langust 7. sajandil]] Keskaja algul, [[6. sajand|6.]]–[[7. sajand]]il, elasid [[Bulgaarid|algbulgaaride]] rändhõimud [[Aasovi meri|Aasovi merd]] piiravais [[stepp]]ides [[Donimaa]]l. 630. ja 640. aastatel suutis bulgaaride [[khaan]] [[Kubrat]] ühendada peamised bulgaari hõimud, luues võimsa [[Suur-Bulgaaria]] konföderatsiooni.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rudenko |eesnimi=Konstantin A. |pealkiri=The Archaeology of Volga Bulgaria in the 10th to Early 13th Centuries |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2019 |isbn=978-90-04-67936-8 |keel=en |artikkel=The Historiography of the Origin of the Volga Bulgars; Pre-Bulgar Period and the Arrival of the Bulgars in the Volga Region}}</ref> Bütsantsi kroonikate järgi purustas pärast Kubrati surma Bulgaaride riigi [[Kasaari kaganaat|Kasaaride kaganaat]]. Tema vanim poeg alistus kasaaridele, teised pojad liikusid bulgaari hõimudega eri suuntes. Volga bulgaarid said [[Kotrag]]i juhitud bulgaaridest, kes rändasid põhja.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Nedashkovsky |eesnimi=Leonard |pealkiri=Muslims on the Volga in the Viking Age: In the Footsteps of Ibn Fadlan |kirjastus=[[Bloomsbury Publishing]] |aasta=2023 |isbn=978-0-7556-1818-7 |toimetaja-perekonnanimi=Shepard |toimetaja-eesnimi=Jonathan |keel=en |artikkel=What was Volga Bulgaria? |toimetaja2-perekonnanimi=Treadwell |toimetaja2-eesnimi=Luke}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Fiedler |eesnimi=Uwe |pealkiri=The Other Europe in the Middle Ages: Avars, Bulgars, Khazars, and Cumans |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2008 |isbn=978 90 04 16389 8 |toimetaja-perekonnanimi=Curta |toimetaja-eesnimi=Florin |koht=Leiden |keel=en |artikkel=BULGARS IN THE LOWER DANUBE REGION. A SURVEY OF THE ARCHAEOLOGICAL EVIDENCE AND OF THE STATE OF CURRENT RESEARCH |toimetaja2-perekonnanimi=Kovalev |toimetaja2-eesnimi=Roman}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Polgár |eesnimi=Szabolcs |pealkiri=The Carpathian basin, the Hungarians and Byzantium |kirjastus=[[Acta Universitatis Szegediensis]] |aasta=2014 |isbn=978-963-306-298-2 |lehekülg=199-214 |keel=en |artikkel=Black Bulgaria and the black Bulgars |artikkel-url=https://acta.bibl.u-szeged.hu/71524/1/opuscula_byzantina_011_199-214.pdf}}</ref> Tegelikkuses pole teada, kuivõrd otseselt oli Suur-Bulgaaria lagunemine seotud bulgaaride rännakuga põhja.<ref name=":132">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rudenko |eesnimi=Konstantin A. |pealkiri=The Archaeology of Volga Bulgaria in the 10th to Early 13th Centuries |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2019 |isbn=978-90-04-67936-8 |keel=en |artikkel=Introduction}}</ref> Enne bulgaaride saabumist asustasid 5. sajandist Volgamaad [[Indoeurooplased|indoeuroopa]] päritolu [[Imenkovo kultuur]]i esindajad (võib-olla [[slaavlased]]), [[soome-ugri rahvad]] (peamiselt [[ungarlased]] ja [[mordvalased]]) ja [[sarmaadid]]. Need rahvad käisid teineteisega tihedalt läbi ja mõjutasid teineteise kultuuri, sellele lisaks mõjutasid nende kultuuri piirkonna läheduses asuvad [[Turbaslõ kultuur|Turbaslõ]] ja [[Kušnarenkovo kultuur]]id. Peamiselt röövretkede ja (tõenäoliselt) [[katk]]u tõttu kukkus 7. sajandil Imenkovo kultuuride asulate arv.<ref name=":1" /> [[Fail:Varangian_routes.png|pisi|[[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|Varjaagide kaubateed]]. [[Volga]]t ja Volga-Bulgaariat läbiv [[Volga kaubatee|tee]] on märgitud punasega.]] Esimesed märgid bulgaaridest [[Volga]] keskjooksu ja [[Kama jõgi|Kama]] jõe aladel pärinevad [[8. sajand]]i keskpaigast. Nad saabusid Volgamaale mitme lainena ja inkorporeerisid enda poliitilisse struktuuri mitmeid piirkonnas elanud ja sinna 8.–9. sajandi jooksul elama asunud [[Turgi rahvad|turgi]] ning soome-ugri hõime. Aja jooksul segunesid bulgaarid teiste rahvastega kokku. Kuigi bulgaarid olid pooleldi nomaadsed, näitavad arheoloogilised uuringud, et paljud piirkonda saabunud bulgaarid asusid elama paikset elu. Peamiselt tegelesid Volgamaa elanikud [[Põlluharimine|põlluharimisega]], kuid ka [[Kalapüük|kalapüügi]] ja [[loomakasvatus]]ega.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> === Volga-Bulgaaria loomine === 9. sajandi kolmandaks veerandiks olid Volgamaa rahvad juba tugevalt segunenud ning laias plaanis oli säilitas tulevase riigi rahvastik sarnase koosseisu. Sel perioodil sagenesid ka kontaktid [[Skandinaavia]]st pärit [[varjaagid]]ega ja piirkonnas ilmusid viikingite [[Kauplemiskoht|kauplemiskohad]].<ref name=":1" /> [[Kasaarid]]e eeskujul moodustatud [[bulgaari ruunid]]e kasutus levis ka Volgamaale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=THE ANCIENT SIGNS OF THE BULGARS |url=https://ipark.bg/en-US/Age/Item/538?module=ProtoBulgarians |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=[[Ajalooline park (Bulgaaria)|Ajalooline park]]}}</ref> 10. sajandini olid [[Volga bulgaarid]] eri hõimudes Volgamaal Kasaaria vasallid. 10 sajandi alguses tekkis piirkonnas Volga bulgaaride juhitud riiklik moodustis. Volga-Bulgaaria esimesi valitsejaid nimetati [[elteber]]ideks, mis tähendas piirkondlikku valitsejat. Elteberid pidid Kasaari khaanile saatma andamina karusnahka ja pantvangina oma poja.<ref name=":2" /><ref name=":1" /><ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Golden |eesnimi=Peter B. |pealkiri=An Introduction to the History of the Turkic Peoples: Ethnogenesis and State-Formation in Medieval and Early Modern Eurasia and the Middle East |kirjastus=Hubert & Co. |aasta=1992 |isbn= |koht=Wiesbaden |keel=en |artikkel=The Volga Bulğars}}</ref> Varajane Volga-Bulgaaria oli pigem hõimude liit, mis otsis 9. sajandist Kasaariast iseseisvust ning andami ja kaubanduspiirangute vähendamist.<ref name=":132" /><ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Baba |eesnimi=Shahla Manzoor |kuupäev=2014 |pealkiri=Volga Bulghāria: The First Muslim State of Northern Eurasia (922-1236 CE) |url=https://islamicstudies.uok.edu.in/Files/36892408-1fed-4431-9848-0761b9e02587/Journal/ac17be21-d6f7-42bf-8a2b-ebbe4f7657ac.pdf |ajakiri=[[Insight Islamicus]] |väljaandja=[[Kašmiiri ülikool]] |aastakäik=14 |lehekülg=96-114}}</ref> [[Fail:Chasaren.jpg|pisi|[[Kasaari kaganaat]] ja Volga-Bulgaaria 9. sajandil]] Umbes 919. aastast oli tollane Volga-Bulgaaria elteber [[Almass]] kontaktis Bagdadi kaliifi [[al-Muqtadir]]iga, otsides temalt toetust iseseisvuspüüdlustes. Aastatel 921–922 külastas Volga-Bulgaariat valitseja kutsel [[Abbassiidide kalifaat|kalifaadi]] saatkond ning araablased lubasid Volga bulgaaridele rahalist ja usulist toetust nende võitluses kasaaride vastu. Põhjusena selles on nähtud nii araablaste sõjalist tuge Kasaaria vastu kui ka majandushuvide tõttu, mis olid seotud islamiriikidega lõunas. Kuigi Volga-Bulgaaria juhtkond oli juba [[islamiusk]]u, lugesid saatkonna liikme [[Aḩmad ibn Faḑlān]]i järgi saadikud missiooni ebaõnnestunuks. Siiski hakkas pärast seda islam riigi eliidi seas laiemalt levima. Islami mõju kasvu on näha [[mošee]]de laias levikus, ruunide järkjärgulises asendumises [[araabia tähestik]]uga ja järgnevate valitsejate enese nimetamises [[emiir]]ideks.<ref name=":1" /><ref name=":0" /><ref name=":132" /> Bulgaaride võitlus nõrgenenud Kasaari khaaniriigi vastu oli 10. sajandi keskpaiku edukas. Kuigi esialgu jäid Volga-Bulgaaria khaanid Kasaariast sõltuvaks, said nad juurde olulisi õigusi, näiteks õiguse kaubelda otse ka kaugete riikidega. Seoses suurema iseseisvusega arenevad 10. sajandi teisel ja kolmandal veerandil välja ka esimesed Volga-Bulgaaria asulad, millest vanim teadaolev on [[Semenovo (Volga-Bulgaaria)|Semenovo]]. Sajandi esimesel poolel tekkis ka Volga-Bulgaaria pealinn [[Bolgar (Volga-Bulgaaria)|Bolğar]], teisel poolel ilmub suureks kaubalinnaks kujunev [[Bilär]]. Riik kasutas ära oma asukohta [[idatee]]l, maksustades piirkonnast läbi liikuvat kaupa ja levitades oma hõbemünte ka [[Slaavlased|slaavlaste]] ja skandinaavlaste seas. 11. sajandiks olid Volga bulgaarid muutunud paikseks, elades nii linnades kui ka maal.<ref name=":1" /> Ka Kasaaride kaganaat oli ümber kujunemas paikseks kaubandusele orienteeritud ühiskonnaks, mis samuti soosis piirialade, sealhulgas ka Volga-Bulgaaria, suuremat autonoomiat. Kuid pärast [[Kiievi vürst]]i [[Svjatoslav I|Svjatoslavi]] hävitavat sõjakäiku 965. aastal [[kasaarid]]e vastu lagunes Kasaari kaganaat 960. aastatel täielikult.<ref name=":2" /> Seetõttu sai Volga-Bulgaaria täiesti iseseisvaks riigiks.<ref name=":1" /> === Iseseisev Volga-Bulgaaria === Volga-Bulgaaria sise- ja välispoliitilistest arengutest on allikate puuduste tõttu vähe teada, isegi riigi valitsejad pole kindlalt teada.<ref name=":11">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kovalev |eesnimi=Roman K. |kuupäev=2016 |pealkiri=What Do ‘Official’ Volga Bulġār Coins Suggest about the Political History of the Middle Volga Region during the Second Half of the 10th Century? |ajakiri=[[Turcologica]] |aastakäik=104 |lehekülg=191-207}}</ref> 10. sajandi teisel poolel arenes hõimuühiskond järk-järgult paikseks [[Agraarühiskond|agraarühiskonnaks]]. Samuti suurenes usu roll ühiskonnas ja usuga koos kinnistus ka rahva paikseks jäämine. Need arengud põhjustasid aga hõõrdumisi, sest vana eliit ei tahtnud alati oma privileegidest loobuda. Konfliktide tõttu lahkusid mõned hõimud alates 970. aastatest Volga-Bulgaariast.<ref name=":1" /> Olukord stabiliseerus 11. sajandi alguses. Sellel ajal vähenesid vanade poliitiliste keskuste [[Suar]]i ja Bolğari tähtsused, nende asemel kujunes riigi uueks keskuseks Bilär.<ref name=":132" /> [[Fail:Peace agreement between the Rus' and the Volga Bulgars.jpg|pisi|[[Vladimir Püha|Vladimir I]] sõlmimimas rahu Volga bulgaaridega 985. aastal. (15. sajandi lõpp, [[Radziwilli kroonika]])]] Volga-Bulgaaria oli kogu oma 300-aastase eksistentsi jooksul ümbritsetud rahvastega, kes ei olnud veel välja arendanud kindlat poliitilist struktuuri.<ref name=":0" /> Riik kasutas seda 10. sajandi teisel poolel ja 11. sajandi esimesel poolel ära, laienedes aeglaselt itta, koloniseerides alad kuni [[Šešma]]ni. Itta laienemist soosis kaubatee [[Kesk-Aasia]]ga.<ref name=":1" /> Oma lõplike piirideni jõudis ta 11. sajandi keskpaiku, siis püsisid piirid peaaegu püsivalt paigas kuni mongolite sissetungini.<ref name=":13">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rudenko |eesnimi=Konstantin A. |pealkiri=The Archaeology of Volga Bulgaria in the 10th to Early 13th Centuries |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2019 |isbn=978-90-04-67936-8 |keel=en |artikkel=Volga Bulgaria: Its Territory and Settlements}}</ref> Tõenäoliselt oli neil piiratud mõjuvõimu ka põhjas riigist põhja jäävas [[Jugra (ajalooline piirkond)|Jugras]].<ref name=":3" /> Riik kujunes kaubanduse keskuseks, mis vahendas kaupa Läänemerest [[Horezm]]ini ja [[Askizi jõgi|Askizini]] ning Jugrast Lähis-Idani. [[Kiievi-Vene]]ga tekkisid Volga-Bulgaarial sidemed [[10. sajand]]il. [[Nestori kroonika]] järgi järgi saatsid Volga bulgaarid Kiievi-Venesse saadikud veenma tollast valitsejat [[Vladimir Püha|Vladimirit]] võtma vastu islamit, kuid edutult. Tõenäoliselt pole kroonikas esitatud lugu ise tõestisündinud, kuid see võib põhineda bulgaaride soovil seda teha, eriti kuna tollal korraldas Kiievi-Vene Volga-Bulgaariasse mitmeid sõjaretki. Suhted stabiliseerusid ja majanduslikud sidemed said kahe riigi vahel paika 1006. aasta kaubandusleppega, millega andsid riigid teineteise kaupmeestele erilised kauplemisõigused.<ref name=":3" /><ref name=":4" /> [[Fail:Живописный Карамзин 55.jpg|vasakul|pisi|Volga bulgaarid tegemas 1219. aastal koos kingitustega rahupakkumist suurvürst [[Juri Vsevolodovitš|Jurile]] ]] 12. sajandiks oli välja kujunenud bulgaari asulate [[linnastu]], mis hõlmas omavahel ühendatud [[Linnamägi|linnamägesid]] ja asulaid. See toetas põlluharimise laienemist (mis omakorda põhjustas liigsest põlluharimisest taastuva maa-ala suurenemist) ja loomakasvatuse levimist uutele maadele. Riigis liigirikkus vähenes ja umbrohi levis põldudel aina ohtramalt, viies kõigepealt keskkondliku, seejärel majandusliku krahhini. Kriisi aitas leevendada osa rahvastiku asumine väljapoole Volga-Bulgaariat, [[Slaavi vürstiriikide loend|Vanavene vürstiriikidesse]] ja [[Volgasoomlased|volgasoomlaste]] asualadele.<ref name=":13" /> Riigi rahulik areng katkes 11. sajandi teisel poolel, kui riiki ründasid [[kiptšakid|kiptšakkid]]e poolt liikvele aetud [[Oguusid|oguusi]] hõimud, hiljem ründasid riiki ka kiptšakid ise. Pidevad sõjaretked, mis jõudsid riigi pealinnani välja, sundisid Volga-Bulgaaria rahvast asuma rohkem Kama lähedusse. Sõjaretked kadusid 1120. aastatel, pärast seda, kui bulgaarid suutsid tappa tollase [[Kumaania|Kiptšaki riigi]] khaani [[Ajepa]]. See-eest sattusid bulgaarid konflikti Kiievi valitseja [[Juri Dolgoruki]]ga, kes oli abielus mõrvatud khaani tütrega. Idaslaavlased korraldasid [[Kiievi-Vene sõjakäigud Volga-Bulgaaria vastu|mitu sõjakäiku]] Volga bulgaaride vastu, millest suurim, 1183. aastal korraldatud retk, piiras Biläri. Kiievi-Vene–Volga-Bulgaaria sõjad jätkusid kuni mongolite saabumiseni.<ref name=":132" /><ref name=":3" /> [[Fail:001_Kievan_Rus'_Kyivan_Rus'_Ukraine_map_1220_1240.jpg|pisi|[[Kiievi-Vene]] ja Volga-Bulgaaria 13. sajandil. Aastaarvud tähistavad riikide vallutamist mongolite poolt]] 12. sajandi sõjad näitasid, et Volga-Bulgaaria juhtkond polnud ühtne. Osa riigi juhtkonnast tahtis arendada suhteid Kiievi-Vene vürstidega, teine pool tahtis arendada kaubandust ja kindlustada oma võimu Jugras ning [[Uurali piirkond|Uurali piirkonnas]]. 1183. aastal liitus Kiievi-Vene sõjaretkega slaavlaste poolel ka osa Volga-Bulgaaria eliidist. Kaubandusmeelse eliidi juhtimisel ründasid Volga-Bulgaaria väed Kirde-Kiievi-Vene linnasid ([[Suzdal]], [[Jaroslavl]], [[Ustjug]]) ja soosisid 13. sajandi alguses [[Purgazi vürstiriik|mordvalaste riigi]] ja selle juhi [[Purgaz]]i võitlust Kiievi-Vene vastu.<ref name=":132" /> ===Mongolite vallutus === {{Pikemalt|Mongolite sissetung Volga-Bulgaariasse}} Uudised mongolite vallutustest jõudsid Volga-Bulgaariasse aastatel 1219–1221, mil [[Mongolite sissetung Horezmi riiki|mongolid hävitasid Horezmi riigi]], sest Volga-Bulgaaria linnadesse jõudis palju pagulasi [[Horezmi riik|Horezmi riigist]]. Mõned aastad hiljem saabusid riiki ka kiptšaki pagulased. Kuuldes uuest ohust, tegi Volga-Bulgaaria naabritega rahu ja steppi jäänud kiptšakkidega liidu. Pärast [[Kalka lahing]]ut 1223. aastal liikusid [[Mongolite riik|mongolite riigi]] väed [[Subutai]] ja [[Džebe]] juhtimisel Volga-Bulgaaria poole. Volga bulgaarid suutsid [[Samara jõgi (Venemaa)|Samara]] lähedal [[Samara jõelooke lahing|mongoleid edukalt varitseda]] ja tagasi lüüa.<ref name=":132" /><ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=Dietrich |eesnimi=Ayse |pealkiri=THE VOLGA BULGARS – Introduction |url=https://humanitiesinstitute.org/__static/b1bda59fbf7025327430d23992eb2d92/volga-bulgars-events(2).pdf?dl=1 |vaadatud=2025-06-23 |väljaanne=Humanities Institute}}</ref> 1228. aasta otsustasid mongolid [[kurultai]]l võtta vallutuse sihiks Volga-Bulgaaria. 1229. aastal võttis [[Batu-khaan]] ette Volga-Bulgaaria vastu esimese sõjakäigu, milles hävitas Uurali-äärsed Volga-Bulgaaria tugipunktid, kuid edasi ei tunginud. 1232. aastal vallutasid mongolid Lõuna-Volga-Bulgaaria, kuid peamised linnad jäid vallutamata. 1236. aastal vallutasid mongolid Volga-Bulgaaria täielikult ja laastasid mitu aastat piirkonda.<ref name=":4" /> Bilär, Bolğar ja Suar hävitati, linnade elanikud tapeti või müüdi orjadeks. Kuni 80% riigi elanikkonnast hukkus. Vallutatud piirkond jagati mitmeks piiratud autonoomiaga haldusüksuseks, millest said [[Mongoli impeerium]]i vasallid [[Džutši uluss]]i koosseisus.<ref name=":5" /><ref name=":1322">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rudenko |eesnimi=Konstantin A. |pealkiri=The Archaeology of Volga Bulgaria in the 10th to Early 13th Centuries |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2019 |isbn=978-90-04-67936-8 |keel=en |artikkel=Conclusions}}</ref> === Järelmõjud === {{Pikemalt|Bulgaari uluss}} [[Fail:Bilyar - Mechet.jpg|pisi|[[Bilär|Biläri]] mošee varemed]] Mongolite sõjategevus sundis paljusid Volga bulgaare pagema riigi põhjaosasse. Riigi endisest keskosast sai Mongoli riigis [[Bulgaari uluss]]. Sinna jäänud bulgaarid mässasid mongolite vastu aastatel 1238–1239 ja 1261.<ref name=":1322" /> Bilär ei taastunud vallutussõjast, Bolğar taastus keskusena 14. sajandi keskpaigas, kuid juba uue linnana.<ref name=":5" /> Bulgaaride osakaal oma kodumaal vähenes veel 13. sajandil [[Must surm|musta surma]] tõttu.<ref name=":7">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schamiloglu |eesnimi=Uli |kuupäev=2001 |pealkiri=We Are Not Tatars! The Invention of a Bulgar Identity |url=http://www.turko-tatar.com/uli/pubs/ART2001.pdf |ajakiri=Néptörténet - Nyelvtörténet |lehekülg=136-153}}</ref> Allesjäänud 13. sajandi jooksul õppisid bulgaarid elama uue võimu all. Tühjaks jäänud aladele asusid püsivalt mitmed rahvad, näiteks kiptšakid, [[horezmlased]], mordvalased, [[armeenlased]] ja idaslaavid. Mitmekesisust võimendas mongolite piirkonna kasutus [[Küüditamine|küüditamise]] sihtkohana, kuhu saadeti mujal Mongoli riigis mässanud rahvakilde. Järk-järgult võtsid bulgaarid omaks [[Tatarlased|tatarlaste]] nime, millega iseloomustati kõiki Džutši ulussis elavaid turgikeelseid elanikke, ja segunesid piirkonda asunud teiste turgi rahvastega.<ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schamiloglu |eesnimi=Uli |kuupäev=1990 |pealkiri=The Formation of a Tatar Historical Consciousness: Sihabäddin Märcani and the Image of the Golden Horde |url=https://archive.org/details/sim_central-asian-survey_1990_9_2/page/39 |ajakiri=[[Central Asian Survey]] |aastakäik=9 |üksiknumber=2 |lehekülg=39-49}}</ref> Erinevalt ülejäänud ulussist jäi Kama jõe piirkond mongoli vallutussõdadest laias plaanis puutumata, mistõttu see säilitas oma Volga-Bulgaaria aegsed olud kauem kui ülejäänud uluss.<ref name=":1322" /> [[Mongolite riigi jagunemine|Mongoli riigi jagunemise]] järel 13. sajandi lõpus jäid endise Volga-Bulgaaria alad [[Kuldhord]]i koosseisu.<ref name=":32">{{Raamatuviide |perekonnanimi=VÁSÁRY |eesnimi=ISTVÁN |pealkiri=The Encyclopedia of Empire |kirjastus=[[John Wiley & Sons]] |aasta=2016 |toimetaja-perekonnanimi=MacKenzie |toimetaja-eesnimi=John M. |trükk=esimene |keel=en |artikkel=Golden Horde Khanate |doi=}}</ref> 14. sajandi lõpus ja [[15. sajand|15. sajandi]] alguses oli Kuldhord nõrgenemas ja Bulgaari ulussis ja selle läheduses koondasid võimu oma kätte [[Kaasan]]i (mille algne nimi oli Uus-Bolğar) valitsejad.<ref name=":10">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Shpakovsky |eesnimi=Viacheslav |url= |pealkiri=Armies of the Volga Bulgars & Khanate of Kazan: 9th–16th Centuries |perekonnanimi2=Nicolle |eesnimi2=David |kirjastus=[[Osprey Publishing]] |aasta=2013 |isbn=9781782000808 |keel=en }}</ref> 15. sajandi keskpaigus iseseisvus [[Kaasani khaaniriik]], mille valitsejad kasutasid harva ka tiitlit "Bulghāria prints". Mõnikord esines Kaasaniga seoses Bulgaaria nimi ka Vene allikates. Bulgaarid olid tollal veel kohati eristatud sealsetest [[Volga tatarlased|Volga tatarlastest]], kuid erinevus oli peamiselt [[Sotsiaalne klass|klassis]]: tatarlased moodustasid Kaasani [[ülemklass]]i, bulgaarid [[alamklass]]i.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Manzoor |eesnimi=Shahla |kuupäev=oktoober 2020 |pealkiri=Emergence of Turko-Tatar States in 15th Century Part-2: A Study of Kazan Khanate |ajakiri=[[Turkish Online Journal of Qualitative Inquiry]] |aastakäik=11 |üksiknumber=4 |lehekülg=790-796}}</ref> [[Kaasani piiramine (1552)|Kaasani vallutamise]] järel 16. sajandi keskpaigust on endine Volga-Bulgaaria olnud [[Venemaa tsaaririik|Vene riigi]] koosseisus.<ref name=":6" /> Bulgaarid rahvusena hajusid, kuid Bulgaaria nimi jäi piirkonnas kasutusse.<ref name=":7" /> [[Fail:Russian coat of arms of Volga Bulgaria.gif|pisi|[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigis]] Volga-Bulgaariat sümboliseerinud vapp (1857)]] ==== Uurimine ==== Volga-Bulgaaria ajalugu oli kuni 19. sajandini vähetuntud, sest säilinud kirjalikke allikaid riigi kohta oli vähe ja need olid kõik [[Sekundaarne allikas|sekundaarsed]] ehk teiste poolt kirja pandud.<ref name=":4" /> Sajandi lõpus sai piirkonna uurimine hoogu juurde, sest [[arheoloogia]] sai aluse teadusena. Seda võimendas veelgi arheoloogia, ajaloo ja etnograafia seltsi asutamine [[Kaasani Keiserlik Ülikool|Kaasani Keiserlikus Ülikoolis]] 1878. aastal.<ref name=":132" /> Volga-Bulgaaria uurimine on algusest peale olnud tihedalt seotud Venemaa kaasaegse poliitikaga. Keisririigi ajal toetasid Vene võimud uuringuid, mis väitsid Volga bulgaarid slaavi rahvas olevat. [[Andrei Lihatšev]] on ainuke 19. sajandi uurija, kelle uurimus Volga bulgaaride eluolust kujunes üleüldiselt aktsepteerituks. Põhjalikumad uurimused ilmusid alles 20. sajandi teisel poolel ja olid kirjutatud Nõukogude kontekstis. Nõukogude-järgsed uuringud sageli koostatud Tatarstani ja Venemaa praegustes oludes, milles arutatakse bulgaaride seoseid tatarlastega ja slaavide rolli Volga-Bulgaarias.<ref name=":132" /> [[Fail:Monument to Kotrag 3.jpg|pisi|[[Tšuvaššia]]s 2022. aastal avatud [[mälestusmärk]], pühendatud bulgaarid [[Volgamaa]]le toonud [[Kotrag]]ile]] ==== Järglasrahvad ==== 19. sajandist alates on rahvuslikud ja akadeemilised liikumised arutlenud, kuivõrd moodustasid Volga bulgaarid aluse Volga keskjooksu [[Turgi rahvad|turgi]] rahvaste [[Tatarlased|tatarlaste]] ja [[Tšuvašid|tšuvašide]] etnogeneesis. Varem arvati, et bulgaarid võisid olla ka [[baškiirid]]e eelkäijad, kuid see hüpotees ei ole enam levinud.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Нигамаев |eesnimi=Альберт Зуфарович |perekonnanimi2=Ильфаровна |eesnimi2=Ахмадуллина Алсу |kuupäev=2016 |pealkiri=The Relationships Between the Bashkirs and the Bulgars in the Middle Ages |ajakiri=ИСЛАМ И ТЮРКСКИЙ МИР: ПРОБЛЕМЫ ОБРАЗОВАНИЯ, ЯЗЫКА, ЛИТЕРАТУРЫ, ИСТОРИИ И РЕЛИГИИ |lehekülg=54-56}}</ref><ref name=":8">{{Raamatuviide |pealkiri=The Encyclopaedia of Islam |pealkiri-link=The Encyclopaedia of Islam |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2008 |trükk=teine |koht=Leiden |lehekülg=1304-1308 |keel=en |artikkel=Bulghar}}</ref> Kui 19. sajandil arvati tatarlasi piirkonda olevat asunud alles mongolite vallutustega, siis Nõukogude ajast saadik arvatakse pigem, et tatarlased kujunesid välja (vähemalt kohati) piirkonda jäänud bulgaaridest.<ref name=":132" /> Tatarlaste päritolu vastu räägib asjaolu, et [[tatari keel]] on turgi keelte teisest harust ja seega mitte väga lähedane [[bulgaari keel]]e sugulane. Tatarstanis on olnud [[Bulgarism|poliitilisi liikumisi]], mis on taotlenud rahva ümbernimetamist bulgaarideks.<ref name=":7" /> Tšuvaššide puhul on keele tõttu tõenäoline, et rahvus oli tihedalt seotud Volga bulgaaridega. Volga bulgaari keelt peetakse [[tšuvaši keel]]e eelkäijaks ja lähedasimaks sugulaskeeleks. See-eest järgisid tšuvašid kuni õigeusu vastuvõtmiseni oma põlisusku ja nende keelest puuduvad täielikult islami mõjutused, mis peaksid islamiusku Volga bulgaaride järglasrahva keeles olema.<ref name=":8" /><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Agyagási |eesnimi=Klára |pealkiri=Chuvash Historical Phonetics |kirjastus=Otto Harrassowitz GmbH & Co. KG |aasta=2019 |lehekülg=1-10 |keel=en |artikkel=The predecessors of the Chuvash in the Volga region}}</ref> == Geograafia == [[Fail:08_Zarstvo_Bulgarskoe.jpg|pisi|Volga-Bulgaaria asuala]] Volga-Bulgaaria asus [[Volga]] keskjooksul ja [[Kama jõgi|Kama]] alamjooksul, tänapäevase [[Venemaa]] koosseisus, täpsemalt [[Uljanovski oblast|Uljanovski]] ja [[Samara oblast|Samara oblasti]]ide ning [[Tatarstan]]i ja [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]]ide alal. Volga-Bulgaaria peamisteks piirideks olid jõed: põhjas [[Kazanka jõgi|Kazanka]], läänes [[Svijaga]], idas [[Šešma]] ja lõunas [[Bolšoi Tšeremšan]] ning [[Sok]]. Nende piirideni jõudis riik 11. sajandi keskpaiku ja püsis nendes enam-vähem stabiilselt kuni mongolite sissetungini.<ref name=":13" /> Volga-Bulgaaria oli kogu oma 300-aastase eksistentsi jooksul ümbritsetud rahvastega, kes ei olnud veel välja arendanud kindlat poliitilist struktuuri.<ref name=":0" /> Põhjas piirnesid nad [[Jugra (ajalooline piirkond)|Jugra]] ja [[Vepsamaa]]ga, [[Volgasoomlased|volgasoomlaste]] ja [[Permlased|permlastega]] ([[mordvalased]], [[komid]], [[udmurdid]], [[marid]]) ning lõunas [[baškiirid]]ega, võib-olla kohati ka [[oguusid]]e, [[petšeneegid]]e ja [[kumaanid]]ega.<ref name=":3" /> Riigi maastik on pigem tasandikuline, keskmiselt 170–180 meetrit merepinnast. Piirkond on kahe taimestikuvööndi, [[mets]]a ja [[Stepp|stepi]], piiril. Suurt osa Volga-Bulgaariast kattis [[metsastepp]], [[Samara jõelooge]] oli tollal suuresti stepp. Metsad olid levinumad Bolšoi Tšeremšani läheduses riigi lõunapiiril. Palju oli väikseid jõgesid ja järvi. Põlluharimiseks ja loomapidamiseks sobis viljakuse poolest kõige paremini Kama-tagune piirkond. Levinuimad puud olid [[mänd]] ja [[kask]], kuid riigis kasvasid lehtpuudest veel [[tamm]], [[pärn]], [[Arukask|aru]]- ning [[sookask]], [[vaher]], [[sarapuu]], [[Harilik pihlakas|pihlakas]], [[künnapuu]] ja [[lodjapuu]] ning okaspuudest [[mänd]], [[Siberi kuusk]] ja [[harilik kuusk]]. Bulgaaride paikseks jäämise järel metsa osakaal vähenes ja stepi osakaal suurenes, piirkonnas tekkisid inimasulad ning [[Põld|põllud]].<ref name=":13" /> Piirkonnast on leitud 17 looma-, 26 linnu- ja 26 kalaliiki. Loomaliikidest leidusid Volga-Bulgaarias [[põder]], [[põhjapõder]], [[metskits]], [[saiga]], [[metssiga]], [[metshobune]], [[kulaan]], kaks [[Jänes|jänese]] liiki, [[orav]], [[kobras]], [[hunt]], [[rebane]], [[pruunkaru]], [[nugis]], [[tuhkur]] ja [[ilves]]. Kliima soojenemise tõttu on leitud piirkonnast jälgi ka (tavaliselt stepialadel elavatest) [[Euroopa sookilpkonn]]ast ja muttlemmingust (''[[Ellobius talpinus]]''). Lindudest elasid Volga-Bulgaarias [[järvekaur]], [[hallhaigur]], [[rägapart]], [[rääkspart]], [[sinikael-part]], [[soopart]], [[hallhani]], [[rabahani]], [[laululuik]], [[tuttvart]], [[sõtkas]], [[stepipistrik]], [[kalakotkas]], [[teder]], [[metsis]], [[laanepüü]], [[põldvutt]], [[suurtrapp]], [[kurg]], [[suurkoovitaja]], [[vihitaja]], [[kajakas]], [[ronk]], [[hallvares]] ja [[harakas]]. Kaladest elasid piirkonna veekogudes [[sterlet]], [[sevrjuuga]], [[beluuga]], [[vene tuur]], [[šipp]], [[kessleri aloosa]], [[Harilik taimen|taimen]], [[Kaukasuse forell]], [[nelma]], [[haug]], [[latikas]], [[abakala]], [[nurg]], [[turb]], [[tõugjas]], [[särg]], [[hammassärg]], [[karpkala]], [[koger]], [[linask]], [[säinas]], [[säga]], [[luts]], [[Sander (kala)|sander]], [[jõekoha]] ja [[ahven]]. Volga-Bulgaaria kalaliigid olid suured: väikseimad algasid 20 sentimeetrist, suurimad olid 3,5 meetrit. Enamus kaladest oli 60–100 sentimeetrit pikad.<ref name=":13" /> == Riigihaldus == [[Fail:Almush.gif|pisi|Volga-Bulgaaria valitseja [[Almass]]]] ==== Riigi juhtimine ==== Varajane Volga-Bulgaaria oli hõimuliit, mida juhtis sõjaline juht. Rahvas pidi oma juhtidele maksma koosviibimistel [[Andam|andamit]], milleks olid [[Hobune|hobused]], [[mõdu]] või [[nisu]]. Riigis kehtis hõimuaegadest pärit olev turgi õigus, mille järgi olid naised meestega peaaegu samaõiguslikud. Suuri otsuseid arutati koosviibimistel ja langetati koos.<ref name=":0" /><ref name=":52">{{Netiviide |perekonnanimi=Dietrich |eesnimi=Ayse |pealkiri=THE VOLGA BULGARS – Gender |url=https://static-gcs.edit.site/users-files/bfa36c66429054dbadd0480e7c9aad07/volga-bulgars-gender.pdf?dl=1 |vaadatud=2025-06-23 |väljaanne=Humanities Institute}}</ref> Pärast islami kujunemist riigiusuks ja rahvastiku paikseks jäämist kujunes Volga-Bulgaaria kaasaegseks agraarühiskonnaks, mis jäljendas riigihalduses kohati kalifaati.<ref name=":0" /> Volga-Bulgaariat valitses oma [[dünastia]]. [[Bei|Bekid]] olid piirkondlikud asevalitsejaid maa- ja linnakohtades. Aadlike kohalik nimetus oli ''yori''/''churi'', vaimulikkonda jagati kolmeks: [[qādī]], [[faqīh]], ja [[chatīb]].<ref name=":4" /> Riigis arenes välja toimiv maksusüsteem ja suur osa maast koondus aadlikest suurmaaomanike kätte. Kaubanduse osakaalu tõttu kujunesid riigis mõjukaks ka kaupmehed.<ref name=":0" /> Naiste roll ühiskonnas vähenes: nad ei võinud enam omal soovil meestega vestlusse asuda, hobustega sõita ega relvi kanda, vaid pidid jääma koju.<ref name=":52" /> [[Fail:Bolgar gravestone.JPG|pisi|Volga bulgaari [[hauakivi]]]] ==== Haridus ==== Volga-Bulgaarias oli välja arenenud [[Volga-Bulgaaria ruunid|ruunidel]] põhinev kirjakeel, mis oli seotud [[Orhoni kiri|Orhoni kirjasüsteemiga]]. Ruunid asendas 10. sajandi jooksul [[araabia tähestik]]. Bulgaaride kirjaoskus oli märkimisväärne. Haridust anti islamikoolides: [[maktab]]is algharidust, [[medrese]]s haridust edasijõudnutele.<ref name=":12">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Galiakberova |eesnimi=Alfinur Azatovna |perekonnanimi2=Gabdulkhacovich Mukhametshin |eesnimi2=Azat |perekonnanimi3=Asratyan |eesnimi3=Norair Martinovich |kuupäev=august 2020 |pealkiri=RELIGIOUS AND SECULAR ASPECTS IN THE HISTORY OF TATAR NATIONAL EDUCATION FROM 8th TO EARLY 20th CENTURY |url=http://www.ejst.tuiasi.ro/Files/83/4_Galiakberova%20et%20al.pdf |ajakiri=[[European Journal of Science and Theology]] |aastakäik=16 |üksiknumber=4 |lehekülg=27-41}}</ref> [[Araabia keel|Araabiakeelseid]] tekste on riigi aladelt leitud juba 10. sajandist, kuid Volga bulgaari kirjakeelest on säilinud näited vaid 12.–14. sajandi hauakividel.<ref name=":8" /><ref name=":14">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schamiloglu |eesnimi=Uli |kuupäev=2008 |pealkiri=The lslamic High Culture of the Golden Horde |url=https://isamveri.org/pdfdrg/D201827/2008/2008_SCHAMILOGLUU.pdf |ajakiri=Islamic Civilisation in the Volga-Ural Region |väljaandja=[[Research Centre for lslamic History, Art and Culture]] |avaldamispaik=Istanbul |lehekülg=29-31}}</ref> Mitmed allikad kinnitavad, et Volga-Bulgaariast kujunes 11.–12. sajanditel välja üks akadeemilise elu kaasaegseid keskuseid.<ref name=":14" /> Mitmed tuntud tollased islamiharitlased olid pärit Volga-Bulgaariast, näiteks teoloog [[Yakub ibn Numan]], haritlased [[Khwaja Ahmad al-Bulghāri]] ja [[Sulaiman ibn Daud]] ning poeet [[Qol Ğali]].<ref name=":4" /> == Demograafia == [[Fail:Волго-Вятский регион X век.jpg|pisi|Ida-Volgamaa rahvuslik koosseis 10. sajandil]] ==== Rahvuslik koosseis ==== Bulgaarid saabusid Volga-Bulgaariasse 8.–9. sajandi jooksul kolmes laines. Esimesed grupid liikusid 8. sajandi keskel Volgat pidi ülemjooksu poole, kuid ei jätnud endast palju jälgi. 8. sajandi teises pooles asusid mitmed hõimud tänapäevase [[Tetjuši rajoon]]i aladele. Samuti asusid mitmed bulgaari hõimud 8. sajandi teises pooles Volga paremkaldale. Bulgaaride grupid olid erinevate taustadega, mõned olid nomaadsemad, teised paiksemad, erinesid ka matmiskombed. Rändeid põhjustasid tõenäoliselt [[Araabia-Kasaaria sõjad]], teised bulgaaride aladele rändavad rändrahvad ja [[kliimasoojenemine]], mis põhjustas Volga alamjooksul sageli [[põud]]a.<ref name=":1" /><ref name=":13" /> [[Fail:Gardiner814.jpg|pisi|Rahvaste asualad [[Euroopa|Euroopas]] 9. sajandi alguses. Kaart näitab lisaks [[Volga bulgaarid|Volga bulgaaritele]] (''White Bulgarians'') piirkonnas ka [[Mordvalased|mordvalasi]] ja [[Baškiirid|baškiire]]|vasakul]] Volga-Bulgaarias segunesid bulgaarid mitmete rahvustega, sealhulgas ka turgi ja soomeugri ([[ersad]]e, [[mokšad]]e ja ungarlaste) hõimudega. Tõenäoliselt moodustasid Volga-Bulgaaria rahvastiku suuresti [[Nevolino kultuur]]i esindajad, kellest on piirkonnas palju märke juba enne bulgaarisid ja oletatavasti segunesid nendega rahumeelselt. 9. sajandi kolmandaks veerandiks oli Volga-Bulgaaria moodustav rahvuslik koosseis piirkonnas välja kujunenud.<ref name=":1" /> [[Füüsiline antropoloogia|Füüsilise antropoloogia]] uuringud on näidanud, et Volga bulgaarid kuulusid niiöelda [[Europiidne rass|europiidsesse rassi]], kuigi aadlike puhul on täheldatud ka Kesk-Aasia mõjusid.<ref name=":0" /> Lisaks bulgaaridele märkis ibn Faḑlān Volgamaad külastades eraldiseisvalt ära [[sabiirid]], kes elasid (sajandi lõpuni Volga-Bulgaariaga vaid nõrgalt seotud, seejärel riiki integreeritud) [[Suari vürstkond|Suari vürstkonnas]], mille keskuseks kujunes [[Suar]]i asula.<ref name=":0" /> Sellele lisaks märkis ta ära Volgamaal elavat veel turgi taustaga [[Eskelid|eskeleid]] ja [[Barsilid|barsileid]]. Arheoloogilised tõendid viitavad ka [[petšeneegid]]e asustusele Volga-Bulgaarias. Hoolimata Ibn Faḑlāni kommentaaridest pole piirkonnas märke [[Põhjagermaanlased|skandinaavlaste]], [[Araablased|araablaste]] ega [[Indialased|indialaste]] püsivast asustusest.<ref name=":1" /> Ibn Faḑlān mainis veel Volga-Bulgaaria idaosas, [[Kama jõgi|Kama jõest]] läänes ja idas elavaid soomeugrilasi (sealhulgas ka [[Ungarlased|ungarlaste]] eelkäijad). Nad olid tõenäoliselt välja arenenud Kušnarenkovo ja [[Karajakupovo kultuur]]idest ja jäänud Volga-Bulgaaria aladele sealsete meeldivate eluolude tõttu.<ref name=":13" /> Kirjalike allikate järgi säilitasid nad kogu Volga-Bulgaaria eksistentsi jooksul oma kultuuri, usu ja keele. 1230. aastatel kohtas munk [[Friar Julian|Julian]] piirkonda külastades kirja veel soravalt [[ungari keel]]t kõnelevaid kohalikke.<ref name=":1" /> ==== Usundid ==== Volga-Bulgaaria riigiusuks kujunes koos riigi tekkega [[islam]], kuigi tõenäoliselt olid mõned grupid islami omaks võtnud juba enne kaliifi saadikute külastust 921–922. aastal, sest islami jutlustajad [[Horezm]]ist olid piirkonnas usundit juba levitanud.<ref name=":132" /> Riigi eliit islamiseerus 920.–940. aastate jooksul. Enamik bulgaaridest järgisid 10. sajandil veel neile põlist [[tengrism]]i, kuid sajandi lõpuks hakkas islam rohkem levima ka rahva seas. Islami võtsid omaks peamiselt volga bulgaaride (aga mitte kõik hõimud), teised riigi rahvad säilitasid oma usu. Siiski jätkus paganlike matmispaikade kasutus kindlasti veel 10. sajandil ja tõenäoliselt ka 11. sajandil.<ref name=":1" /> [[Fail:Volga bulgar house.jpg|pisi|Volga bulgaaride kodu 11.–12. sajandil, näitus [[Tatarstani Vabariigi Rahvusmuuseum]]is]] Islamist sai Volga-Bulgaaria üks alustalasid. Islami vaimulikkond moodustas riigis mõjuka osa ja ka märgatav osa Volga-Bulgaaria haritlastest omandas islamistliku hariduse.<ref name=":0" /> Olles põhjapoolseim islamiriik maailmas, olid korralikud moslemid talviti hädas kõigi vajalike palvustega päevasesse aega mahutamisega.<ref name=":10" /> Enamus vähemusrahvusi, eriti soomeugrilased, jäid truuks oma põlisusundile. Märke usuvähemuste allasurumisest Volga-Bulgaarias ei ole.<ref name=":12" /> Volgamaal levis juba enne bulgaaride saabumist ka [[kristlus]], peamiselt [[Imenkovo kultuur]]i esindajate seas. Kristlastest Volga-Bulgaarias on säilinud kirjalikke allikaid ka 12. ja 13. sajandist. [[Judaism]]i järgijatest pole siiani riigis jälgi leitud.<ref name=":1" /><ref name=":4" /> ==== Asustus ==== Volga-Bulgaaria tekkides elasid bulgaarid veel [[jurta]]des, püsivaid asulaid polnud veel tekkinud. Esimesed asulad tekkisid teadaolevalt 10. sajandi teisel ja kolmandal veerandil. Vanim teadaolev Volga-Bulgaaria asula on [[Semenovo (Volga-Bulgaaria)|Semenovo]]. Asulad tekkisid kohtades, kus kauplemine oli soodus, näiteks [[Jõesuue|jõesuudmetes]]. Ka riigi pealinn [[Bolgar (Volga-Bulgaaria)|Bolğar]] tekkis kauplemiskohana 10. sajandi esimesel poolel [[Volga]] kaldal, praegusest [[Kaasan]]i linnast 200 km lõunas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ancient Civilisation on the Volga: Why Visit Great Bolgar |url=https://www.visit-tatarstan.com/en/areas/drevnyaya-tsivilizatsiya-na-volge-zachem-ekhat-v-velikiy-bolgar/ |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Visit Tatarstan}}</ref> Kuigi kirjalike allikate järgi tekkis ka riigi teine pealinn [[Bilär]] juba 920. aastatel, pole sellest arheoloogilisi tõendeid. Pigem tundub suureks kaubalinnaks kujunev linn olevat tekkinud 10. sajandi viimasel kolmandikul.<ref name=":1" /> OIulisemad suuremad linnad ja poliitilised keskused olid veel [[Suar]], [[Džuketau]] ja [[Kermentšuk]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vasary |eesnimi=Istvan |kuupäev=2002 |pealkiri=Western Sources on the Early Towns of the Middle Volga Region |url=https://real.mtak.hu/46951/1/aorient.55.2002.1-3.19.pdf |ajakiri=[[Acta Orientalia Academiae Scientiarum Hung]] |aastakäik=55 |üksiknumber=1-3 |lehekülg=263-268}}</ref> Volga-Bulgaaria suuremates linnades mängisid suurt rolli moslemimaadest saabunud migrandid.<ref name=":132" /> [[Fail:Bolgar1839.JPG|vasakul|pisi|[[Bolgar (Volga-Bulgaaria)|Bolğari]] varemed 19. sajandil]] Rahvastiku tihedus oli märgatavalt kõrgem lõunas, [[Malõi Tšeremšan]]i vesikonna ümbruses, kus on leitud 320 asulat, muuhulgas ka piirkonna suurim Bilär. Rohkem kui pooled leiud on leitud Volga-Bulgaaria lõunapiirilt. Põhjas oli asustus madalam, kuid siiski suhteliselt tasakaalukalt jagunenud. Kama ümbrus idas asustati hiljem, 12. sajandi jooksul. Volga-Bulgaaria rahvaarv tõusis pärast rahva paikseks jäämist märgatavalt.<ref name=":13" /> Volga-Bulgaaria on tuntud oma [[Linnamägi|linnamägede]] poolt. 21. sajandi alguse seisuga on avastatud 163 linnamäge, neist rohkem kui pooled Kama-taguses piirkonnas, Bolšoi Tšeremšani ja Malõi Tšeremšani vesikonna ümbruses. Linnamägede suurus on 1–600 hektarit, enamus neist küll kuni 30 hektarit. Mitmes suuremas linnamäes asus ka linn, väiksemad täitsid sageli lossi või kindlustuse rolli.<ref name=":13" /> == Majandus == [[Fail:Pottery Volga Bulgaria GIM.jpg|pisi|Volga-Bulgaaria keraamika]] ==== Maakasutus ==== Kuni Volga-Bulgaaria tekkimiseni oli Volga bulgaaride peamine elatusviis [[loomakasvatus]]. Lisaks sellele tegeleti loomajahiga. Paikseks jäämisega kujunes aga Volga bulgaaride peamiseks elatusviisiks [[põlluharimine]].<ref name=":8" /> Tõenäoliselt juba piirkonda jõudmisest saadik tegelesid mõned bulgaarid ka põlluharimisega, elanikkonna paikseks jäämisega põllumajanduse osakaal riigi majanduses kasvas. Peamiselt kasvatati [[hirss]]i, [[nisu]] ja [[Oder|otra]], mis kasvasid tollal piirkonnas paremini [[Kliimasoojenemine|kliimasoojenemise]] tõttu. Koos [[hobuseliha]]ga moodustasid eelmainitud põllutooted suurema osa Volga bulgaaride söögilauast.<ref name=":1" /><ref name=":13" /><ref name=":8" /> Põllumehed oma toodangu eest eraldi makse maksma ei pidanud. Bulgaaride põllutoodangu saadused olid vajatust suuremad, kuid nad ei osanud põllumaad sälitavalt kasutada, mistõttu mulla viljakus külade lähedal vähenes ja muld sai välja kurnatud.<ref name=":8" /> Seepärast võtsid talupojad põldudena kasutusele uued piirialad ja nõnda liikusid aegamööda ka külad: vanad põldudest kaugemal olevad talud jäid kasutuseta, uued talud liikusid mõnisada meetrit edasi uute põldude poole.<ref name=":1" /><ref name=":13" /> Lisaks põllutöölistele moodustasid suure osa Volga-Bulgaaria elanikest [[Käsitööline|käsitöölised]]. Metalli töötlemine arenes riigis peamiselt välja [[Rauamaak|rauamaagi]] asukohtade lähedal Volga keskjooksu läheduses. Erandiks olid suured linnad, kuhu raud toimetati läbi kaubanduskohtade. Riigi idaosas Kama jõe ümbruses leidus palju ka [[vask]]e, kuigi selle kvaliteet ei olnud väga hea. Väärismetalle piirkonnas eriti ei leidunud, mistõttu kasutasid juveliirid oma töös sissetoodud väärismetalle ([[kuld]], [[hõbe]]). Vanametalli ja vasknõusid müüdi Volga-Bulgaariast edasi [[Vene]]sse ja oma naaberpiirkondadesse, kuid vääristooted jäid enamasti riiki.<ref name=":132" /> Volga ja Kama liiva kasutati kohalike pottide tegemiseks, hiljem ka vähekvaliteetse klaasi valmistamisel.<ref name=":13" /> [[Fail:Jewellery 2 Volga Bulgaria GIM.jpg|pisi|Volga-Bulgaaria ehted]] ==== Kaubandus ==== Kuigi enamus bulgaare olid põlluharijad, oli Volga-Bulgaaria majandus suuresti üles ehitatud [[kaubandus]]ele. Paiknedes nii [[Volga kaubatee|Volgal]], [[idatee]] läheduses, sagedas kontaktis [[Horezm]]iga kui ka oletataval [[Siber]]i kaubateel, orienteerus riik varakult [[kaubandus]]e arendamisele.<ref name=":132" /> Välisriikide kaupmeestele arendati linnades välja eraldatud linnaosad.<ref name=":4" /> Põhjas koguti hinnatud [[karusnahk]]asid, mis müüdi lõunas ja idas maha. Volga-Bulgaaria valitsejad kogusid [[Maksud|maksuna]] kümnendiku nende aladelt läbi liikunud [[Kaup|kaubast]].<ref name=":1" /><ref name=":8" /> Koos iseseisvuse suurenemisega laienes riigi võimekus kaubelda ja asulate tekkega arenes piirkonnas välja ka piirkonnale omane sepatöö, mis oli ajendatud nii kasaaride kui ka [[Kesk-Aasia]] sepakunstist.<ref name=":1" /> Moslemimaades kujunesid hinnatuks ja Volga-Bulgaaria [[kingad]].<ref name=":8" /> [[Fail:Volga_Bulgaria_dirhams_Mikail_ibn_Jafar.jpg|vasakul|pisi|[[Almass]]i poja [[Mikail ibn Cağfar]]i valitsusajast pärinevad [[dirham]]id]] Kuigi [[hõbemünt]]ide ([[dirham]]) tootmine algas Volga-Bulgaarias 10. sajandi alguses juba enne kontakte [[Araabia]]ga ja enne püsivate asulate teket riigis, oli see peamiselt mässumeelsete Volga-Bulgaaria varajaste khaanide poliitiline võte, mitte veel täielikult iseseisva riigi tunnus.<ref name=":1" /> Esimesed mündid jäljendasid [[Samaniidide riik|Samaniidide riigi]] dirhameid, hilisematel müntidel (alates 10. sajandi keskpaigust) jäljendas stiil jätkuvalt [[Samaniidid|samaniide]], kuid müntidele said kirja Volga-Bulgaaria valitsejate nimed. Piirkondlik ja Volga-Bulgaaria jaoks mõeldud müntimine sai riigis alguse 10. sajandi keskel (aastatel 949/950) Suaris, teiseks müntimiskeskuseks sai Bolğar. See oli tõenäoliselt suurema autonoomia või iseseisvuse saamise üks väljunditest. Lisaks valitseja nimedele ilmusid müntidel ka valitseva [[Kaliif|kaliifi]] või Samaniidi valitseja nimed. Väljaspool Volga-Bulgaariat on riigi münte leitud suuremates kogustes peamiselt [[Rootsi]]st, kuid ka [[Venemaa]]lt, [[Eesti]]st, [[Läti]]st, [[Ukraina]]st, [[Soome]]st ja [[Poola]]st.<ref name=":11" /><ref name=":8" /> == Vaata ka == * [[Volga bulgaarid]] * [[Volga-Bulgaaria valitsejate loend]] * [[Bulgarism]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] 9eywau3po9so9pjdchhk8ip6zmcvh8x 7231476 7231472 2026-09-09T20:29:06Z Andreas003 7485 /* Usundid */ 7231476 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}} {{Endine riik | nimi = Volga-Bulgaaria | asendikaart = Volga-Bulgaria.jpg | pealinn = [[Bolgar (Volga-Bulgaaria)|Bolğar]]<br>[[Bilär]] | algusaasta = 10. sajandi algus | peamised-keeled = [[bulgaari keel]] | valitsusvorm = [[monarhia]] | asendikaart-tekst = Volga-Bulgaaria umbkaudsed piirid alates 11. sajandi keskpaigast | religioon = [[islam]] | rahaühik = [[dirham]] | eelnes = [[Kasaari khaaniriik]] | järgnes = [[Mongolite riik]]<br>([[Bulgaari uluss]]) | riigipea-nimi = [[Almass]] (esimene) | riigipea = Emiir }} '''Volga-Bulgaaria''' (ka '''Volga-Kama-Bulgaaria'''<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=1998 |pealkiri=Volga-Kama-Bulgaaria |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/volga-kaama-bulgaaria2 |väljaanne=[[Eesti Entsüklopeedia]]}}</ref>) oli 10.–13. sajandil eksisteerinud turgikeelsete [[bulgaarid]]e riik [[Volgamaa]]l, [[Volga|Volga jõe]] keskjooksul [[Kama jõgi|Kama]] jõgikonnas. == Nimi == Sõnatüve "bulgar" täpne päritolu on teadmata. Esmakordselt kasutati tüve 4. sajandil pKr ja selle päritolu ei ole suudetud siiani tuvastada. Üks levinud hüpotees on, et "bulgar" pärineb [[Turgi keeled|turgikeelsest]] sõnast ''bulgha'', mis tähendab "segama". Selle järgi võiks "bulgaarid" tähendada segarahvast.<ref name=":9">{{Netiviide |perekonnanimi=Gurov |eesnimi=Dilian |kuupäev=2007 |pealkiri=The Origins of the Bulgars |url=https://www.csc.kth.se/~dilian/bulgars.pdf |vaadatud= |väljaanne=[[Skolan för elektroteknik och datavetenskap]]}}</ref> Bulgaaria nime levik väljaspool Volga-Bulgaariat (keskaegne [[Suur-Bulgaaria]]; [[Doonau]]-Bulgaaria, tänapäevase [[Bulgaaria]] eelkäija; võib-olla ka Põhja-Kaukaasia [[Balkaaria]]<ref name=":82">{{Raamatuviide |pealkiri=The Encyclopaedia of Islam |pealkiri-link=The Encyclopaedia of Islam |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2008 |trükk=teine |koht=Leiden |lehekülg=1000 |keel=en |artikkel=Balkar}}</ref>) on seotud kas [[Bulgaarid|bulgaari]] rahvaste rännakuga erinevatesse [[Euroopa]] osadesse (nagu räägivad [[Bütsants]]i kroonikad) või selle grupi olulise positsiooniga rändrahvaste hierarhias, sarnaselt [[hunnid|hunnidega]] mõni sajand varem.<ref name=":9" /><ref name=":7" /> == Ajalugu == === Bulgaaride ränne Volgamaale === {{Pikemalt|Suur-Bulgaaria}} [[Fail:Old_Great_Bulgaria_and_migration_of_Bulgarians.png|vasakul|pisi|Bulgaaride rändesuunad pärast [[Suur-Bulgaaria]] langust 7. sajandil]] Keskaja algul, [[6. sajand|6.]]–[[7. sajand]]il, elasid [[Bulgaarid|algbulgaaride]] rändhõimud [[Aasovi meri|Aasovi merd]] piiravais [[stepp]]ides [[Donimaa]]l. 630. ja 640. aastatel suutis bulgaaride [[khaan]] [[Kubrat]] ühendada peamised bulgaari hõimud, luues võimsa [[Suur-Bulgaaria]] konföderatsiooni.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rudenko |eesnimi=Konstantin A. |pealkiri=The Archaeology of Volga Bulgaria in the 10th to Early 13th Centuries |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2019 |isbn=978-90-04-67936-8 |keel=en |artikkel=The Historiography of the Origin of the Volga Bulgars; Pre-Bulgar Period and the Arrival of the Bulgars in the Volga Region}}</ref> Bütsantsi kroonikate järgi purustas pärast Kubrati surma Bulgaaride riigi [[Kasaari kaganaat|Kasaaride kaganaat]]. Tema vanim poeg alistus kasaaridele, teised pojad liikusid bulgaari hõimudega eri suuntes. Volga bulgaarid said [[Kotrag]]i juhitud bulgaaridest, kes rändasid põhja.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Nedashkovsky |eesnimi=Leonard |pealkiri=Muslims on the Volga in the Viking Age: In the Footsteps of Ibn Fadlan |kirjastus=[[Bloomsbury Publishing]] |aasta=2023 |isbn=978-0-7556-1818-7 |toimetaja-perekonnanimi=Shepard |toimetaja-eesnimi=Jonathan |keel=en |artikkel=What was Volga Bulgaria? |toimetaja2-perekonnanimi=Treadwell |toimetaja2-eesnimi=Luke}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Fiedler |eesnimi=Uwe |pealkiri=The Other Europe in the Middle Ages: Avars, Bulgars, Khazars, and Cumans |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2008 |isbn=978 90 04 16389 8 |toimetaja-perekonnanimi=Curta |toimetaja-eesnimi=Florin |koht=Leiden |keel=en |artikkel=BULGARS IN THE LOWER DANUBE REGION. A SURVEY OF THE ARCHAEOLOGICAL EVIDENCE AND OF THE STATE OF CURRENT RESEARCH |toimetaja2-perekonnanimi=Kovalev |toimetaja2-eesnimi=Roman}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Polgár |eesnimi=Szabolcs |pealkiri=The Carpathian basin, the Hungarians and Byzantium |kirjastus=[[Acta Universitatis Szegediensis]] |aasta=2014 |isbn=978-963-306-298-2 |lehekülg=199-214 |keel=en |artikkel=Black Bulgaria and the black Bulgars |artikkel-url=https://acta.bibl.u-szeged.hu/71524/1/opuscula_byzantina_011_199-214.pdf}}</ref> Tegelikkuses pole teada, kuivõrd otseselt oli Suur-Bulgaaria lagunemine seotud bulgaaride rännakuga põhja.<ref name=":132">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rudenko |eesnimi=Konstantin A. |pealkiri=The Archaeology of Volga Bulgaria in the 10th to Early 13th Centuries |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2019 |isbn=978-90-04-67936-8 |keel=en |artikkel=Introduction}}</ref> Enne bulgaaride saabumist asustasid 5. sajandist Volgamaad [[Indoeurooplased|indoeuroopa]] päritolu [[Imenkovo kultuur]]i esindajad (võib-olla [[slaavlased]]), [[soome-ugri rahvad]] (peamiselt [[ungarlased]] ja [[mordvalased]]) ja [[sarmaadid]]. Need rahvad käisid teineteisega tihedalt läbi ja mõjutasid teineteise kultuuri, sellele lisaks mõjutasid nende kultuuri piirkonna läheduses asuvad [[Turbaslõ kultuur|Turbaslõ]] ja [[Kušnarenkovo kultuur]]id. Peamiselt röövretkede ja (tõenäoliselt) [[katk]]u tõttu kukkus 7. sajandil Imenkovo kultuuride asulate arv.<ref name=":1" /> [[Fail:Varangian_routes.png|pisi|[[Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni|Varjaagide kaubateed]]. [[Volga]]t ja Volga-Bulgaariat läbiv [[Volga kaubatee|tee]] on märgitud punasega.]] Esimesed märgid bulgaaridest [[Volga]] keskjooksu ja [[Kama jõgi|Kama]] jõe aladel pärinevad [[8. sajand]]i keskpaigast. Nad saabusid Volgamaale mitme lainena ja inkorporeerisid enda poliitilisse struktuuri mitmeid piirkonnas elanud ja sinna 8.–9. sajandi jooksul elama asunud [[Turgi rahvad|turgi]] ning soome-ugri hõime. Aja jooksul segunesid bulgaarid teiste rahvastega kokku. Kuigi bulgaarid olid pooleldi nomaadsed, näitavad arheoloogilised uuringud, et paljud piirkonda saabunud bulgaarid asusid elama paikset elu. Peamiselt tegelesid Volgamaa elanikud [[Põlluharimine|põlluharimisega]], kuid ka [[Kalapüük|kalapüügi]] ja [[loomakasvatus]]ega.<ref name=":1" /><ref name=":0" /> === Volga-Bulgaaria loomine === 9. sajandi kolmandaks veerandiks olid Volgamaa rahvad juba tugevalt segunenud ning laias plaanis oli säilitas tulevase riigi rahvastik sarnase koosseisu. Sel perioodil sagenesid ka kontaktid [[Skandinaavia]]st pärit [[varjaagid]]ega ja piirkonnas ilmusid viikingite [[Kauplemiskoht|kauplemiskohad]].<ref name=":1" /> [[Kasaarid]]e eeskujul moodustatud [[bulgaari ruunid]]e kasutus levis ka Volgamaale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=THE ANCIENT SIGNS OF THE BULGARS |url=https://ipark.bg/en-US/Age/Item/538?module=ProtoBulgarians |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=[[Ajalooline park (Bulgaaria)|Ajalooline park]]}}</ref> 10. sajandini olid [[Volga bulgaarid]] eri hõimudes Volgamaal Kasaaria vasallid. 10 sajandi alguses tekkis piirkonnas Volga bulgaaride juhitud riiklik moodustis. Volga-Bulgaaria esimesi valitsejaid nimetati [[elteber]]ideks, mis tähendas piirkondlikku valitsejat. Elteberid pidid Kasaari khaanile saatma andamina karusnahka ja pantvangina oma poja.<ref name=":2" /><ref name=":1" /><ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Golden |eesnimi=Peter B. |pealkiri=An Introduction to the History of the Turkic Peoples: Ethnogenesis and State-Formation in Medieval and Early Modern Eurasia and the Middle East |kirjastus=Hubert & Co. |aasta=1992 |isbn= |koht=Wiesbaden |keel=en |artikkel=The Volga Bulğars}}</ref> Varajane Volga-Bulgaaria oli pigem hõimude liit, mis otsis 9. sajandist Kasaariast iseseisvust ning andami ja kaubanduspiirangute vähendamist.<ref name=":132" /><ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Baba |eesnimi=Shahla Manzoor |kuupäev=2014 |pealkiri=Volga Bulghāria: The First Muslim State of Northern Eurasia (922-1236 CE) |url=https://islamicstudies.uok.edu.in/Files/36892408-1fed-4431-9848-0761b9e02587/Journal/ac17be21-d6f7-42bf-8a2b-ebbe4f7657ac.pdf |ajakiri=[[Insight Islamicus]] |väljaandja=[[Kašmiiri ülikool]] |aastakäik=14 |lehekülg=96-114}}</ref> [[Fail:Chasaren.jpg|pisi|[[Kasaari kaganaat]] ja Volga-Bulgaaria 9. sajandil]] Umbes 919. aastast oli tollane Volga-Bulgaaria elteber [[Almass]] kontaktis Bagdadi kaliifi [[al-Muqtadir]]iga, otsides temalt toetust iseseisvuspüüdlustes. Aastatel 921–922 külastas Volga-Bulgaariat valitseja kutsel [[Abbassiidide kalifaat|kalifaadi]] saatkond ning araablased lubasid Volga bulgaaridele rahalist ja usulist toetust nende võitluses kasaaride vastu. Põhjusena selles on nähtud nii araablaste sõjalist tuge Kasaaria vastu kui ka majandushuvide tõttu, mis olid seotud islamiriikidega lõunas. Kuigi Volga-Bulgaaria juhtkond oli juba [[islamiusk]]u, lugesid saatkonna liikme [[Aḩmad ibn Faḑlān]]i järgi saadikud missiooni ebaõnnestunuks. Siiski hakkas pärast seda islam riigi eliidi seas laiemalt levima. Islami mõju kasvu on näha [[mošee]]de laias levikus, ruunide järkjärgulises asendumises [[araabia tähestik]]uga ja järgnevate valitsejate enese nimetamises [[emiir]]ideks.<ref name=":1" /><ref name=":0" /><ref name=":132" /> Bulgaaride võitlus nõrgenenud Kasaari khaaniriigi vastu oli 10. sajandi keskpaiku edukas. Kuigi esialgu jäid Volga-Bulgaaria khaanid Kasaariast sõltuvaks, said nad juurde olulisi õigusi, näiteks õiguse kaubelda otse ka kaugete riikidega. Seoses suurema iseseisvusega arenevad 10. sajandi teisel ja kolmandal veerandil välja ka esimesed Volga-Bulgaaria asulad, millest vanim teadaolev on [[Semenovo (Volga-Bulgaaria)|Semenovo]]. Sajandi esimesel poolel tekkis ka Volga-Bulgaaria pealinn [[Bolgar (Volga-Bulgaaria)|Bolğar]], teisel poolel ilmub suureks kaubalinnaks kujunev [[Bilär]]. Riik kasutas ära oma asukohta [[idatee]]l, maksustades piirkonnast läbi liikuvat kaupa ja levitades oma hõbemünte ka [[Slaavlased|slaavlaste]] ja skandinaavlaste seas. 11. sajandiks olid Volga bulgaarid muutunud paikseks, elades nii linnades kui ka maal.<ref name=":1" /> Ka Kasaaride kaganaat oli ümber kujunemas paikseks kaubandusele orienteeritud ühiskonnaks, mis samuti soosis piirialade, sealhulgas ka Volga-Bulgaaria, suuremat autonoomiat. Kuid pärast [[Kiievi vürst]]i [[Svjatoslav I|Svjatoslavi]] hävitavat sõjakäiku 965. aastal [[kasaarid]]e vastu lagunes Kasaari kaganaat 960. aastatel täielikult.<ref name=":2" /> Seetõttu sai Volga-Bulgaaria täiesti iseseisvaks riigiks.<ref name=":1" /> === Iseseisev Volga-Bulgaaria === Volga-Bulgaaria sise- ja välispoliitilistest arengutest on allikate puuduste tõttu vähe teada, isegi riigi valitsejad pole kindlalt teada.<ref name=":11">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kovalev |eesnimi=Roman K. |kuupäev=2016 |pealkiri=What Do ‘Official’ Volga Bulġār Coins Suggest about the Political History of the Middle Volga Region during the Second Half of the 10th Century? |ajakiri=[[Turcologica]] |aastakäik=104 |lehekülg=191-207}}</ref> 10. sajandi teisel poolel arenes hõimuühiskond järk-järgult paikseks [[Agraarühiskond|agraarühiskonnaks]]. Samuti suurenes usu roll ühiskonnas ja usuga koos kinnistus ka rahva paikseks jäämine. Need arengud põhjustasid aga hõõrdumisi, sest vana eliit ei tahtnud alati oma privileegidest loobuda. Konfliktide tõttu lahkusid mõned hõimud alates 970. aastatest Volga-Bulgaariast.<ref name=":1" /> Olukord stabiliseerus 11. sajandi alguses. Sellel ajal vähenesid vanade poliitiliste keskuste [[Suar]]i ja Bolğari tähtsused, nende asemel kujunes riigi uueks keskuseks Bilär.<ref name=":132" /> [[Fail:Peace agreement between the Rus' and the Volga Bulgars.jpg|pisi|[[Vladimir Püha|Vladimir I]] sõlmimimas rahu Volga bulgaaridega 985. aastal. (15. sajandi lõpp, [[Radziwilli kroonika]])]] Volga-Bulgaaria oli kogu oma 300-aastase eksistentsi jooksul ümbritsetud rahvastega, kes ei olnud veel välja arendanud kindlat poliitilist struktuuri.<ref name=":0" /> Riik kasutas seda 10. sajandi teisel poolel ja 11. sajandi esimesel poolel ära, laienedes aeglaselt itta, koloniseerides alad kuni [[Šešma]]ni. Itta laienemist soosis kaubatee [[Kesk-Aasia]]ga.<ref name=":1" /> Oma lõplike piirideni jõudis ta 11. sajandi keskpaiku, siis püsisid piirid peaaegu püsivalt paigas kuni mongolite sissetungini.<ref name=":13">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rudenko |eesnimi=Konstantin A. |pealkiri=The Archaeology of Volga Bulgaria in the 10th to Early 13th Centuries |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2019 |isbn=978-90-04-67936-8 |keel=en |artikkel=Volga Bulgaria: Its Territory and Settlements}}</ref> Tõenäoliselt oli neil piiratud mõjuvõimu ka põhjas riigist põhja jäävas [[Jugra (ajalooline piirkond)|Jugras]].<ref name=":3" /> Riik kujunes kaubanduse keskuseks, mis vahendas kaupa Läänemerest [[Horezm]]ini ja [[Askizi jõgi|Askizini]] ning Jugrast Lähis-Idani. [[Kiievi-Vene]]ga tekkisid Volga-Bulgaarial sidemed [[10. sajand]]il. [[Nestori kroonika]] järgi järgi saatsid Volga bulgaarid Kiievi-Venesse saadikud veenma tollast valitsejat [[Vladimir Püha|Vladimirit]] võtma vastu islamit, kuid edutult. Tõenäoliselt pole kroonikas esitatud lugu ise tõestisündinud, kuid see võib põhineda bulgaaride soovil seda teha, eriti kuna tollal korraldas Kiievi-Vene Volga-Bulgaariasse mitmeid sõjaretki. Suhted stabiliseerusid ja majanduslikud sidemed said kahe riigi vahel paika 1006. aasta kaubandusleppega, millega andsid riigid teineteise kaupmeestele erilised kauplemisõigused.<ref name=":3" /><ref name=":4" /> [[Fail:Живописный Карамзин 55.jpg|vasakul|pisi|Volga bulgaarid tegemas 1219. aastal koos kingitustega rahupakkumist suurvürst [[Juri Vsevolodovitš|Jurile]] ]] 12. sajandiks oli välja kujunenud bulgaari asulate [[linnastu]], mis hõlmas omavahel ühendatud [[Linnamägi|linnamägesid]] ja asulaid. See toetas põlluharimise laienemist (mis omakorda põhjustas liigsest põlluharimisest taastuva maa-ala suurenemist) ja loomakasvatuse levimist uutele maadele. Riigis liigirikkus vähenes ja umbrohi levis põldudel aina ohtramalt, viies kõigepealt keskkondliku, seejärel majandusliku krahhini. Kriisi aitas leevendada osa rahvastiku asumine väljapoole Volga-Bulgaariat, [[Slaavi vürstiriikide loend|Vanavene vürstiriikidesse]] ja [[Volgasoomlased|volgasoomlaste]] asualadele.<ref name=":13" /> Riigi rahulik areng katkes 11. sajandi teisel poolel, kui riiki ründasid [[kiptšakid|kiptšakkid]]e poolt liikvele aetud [[Oguusid|oguusi]] hõimud, hiljem ründasid riiki ka kiptšakid ise. Pidevad sõjaretked, mis jõudsid riigi pealinnani välja, sundisid Volga-Bulgaaria rahvast asuma rohkem Kama lähedusse. Sõjaretked kadusid 1120. aastatel, pärast seda, kui bulgaarid suutsid tappa tollase [[Kumaania|Kiptšaki riigi]] khaani [[Ajepa]]. See-eest sattusid bulgaarid konflikti Kiievi valitseja [[Juri Dolgoruki]]ga, kes oli abielus mõrvatud khaani tütrega. Idaslaavlased korraldasid [[Kiievi-Vene sõjakäigud Volga-Bulgaaria vastu|mitu sõjakäiku]] Volga bulgaaride vastu, millest suurim, 1183. aastal korraldatud retk, piiras Biläri. Kiievi-Vene–Volga-Bulgaaria sõjad jätkusid kuni mongolite saabumiseni.<ref name=":132" /><ref name=":3" /> [[Fail:001_Kievan_Rus'_Kyivan_Rus'_Ukraine_map_1220_1240.jpg|pisi|[[Kiievi-Vene]] ja Volga-Bulgaaria 13. sajandil. Aastaarvud tähistavad riikide vallutamist mongolite poolt]] 12. sajandi sõjad näitasid, et Volga-Bulgaaria juhtkond polnud ühtne. Osa riigi juhtkonnast tahtis arendada suhteid Kiievi-Vene vürstidega, teine pool tahtis arendada kaubandust ja kindlustada oma võimu Jugras ning [[Uurali piirkond|Uurali piirkonnas]]. 1183. aastal liitus Kiievi-Vene sõjaretkega slaavlaste poolel ka osa Volga-Bulgaaria eliidist. Kaubandusmeelse eliidi juhtimisel ründasid Volga-Bulgaaria väed Kirde-Kiievi-Vene linnasid ([[Suzdal]], [[Jaroslavl]], [[Ustjug]]) ja soosisid 13. sajandi alguses [[Purgazi vürstiriik|mordvalaste riigi]] ja selle juhi [[Purgaz]]i võitlust Kiievi-Vene vastu.<ref name=":132" /> ===Mongolite vallutus === {{Pikemalt|Mongolite sissetung Volga-Bulgaariasse}} Uudised mongolite vallutustest jõudsid Volga-Bulgaariasse aastatel 1219–1221, mil [[Mongolite sissetung Horezmi riiki|mongolid hävitasid Horezmi riigi]], sest Volga-Bulgaaria linnadesse jõudis palju pagulasi [[Horezmi riik|Horezmi riigist]]. Mõned aastad hiljem saabusid riiki ka kiptšaki pagulased. Kuuldes uuest ohust, tegi Volga-Bulgaaria naabritega rahu ja steppi jäänud kiptšakkidega liidu. Pärast [[Kalka lahing]]ut 1223. aastal liikusid [[Mongolite riik|mongolite riigi]] väed [[Subutai]] ja [[Džebe]] juhtimisel Volga-Bulgaaria poole. Volga bulgaarid suutsid [[Samara jõgi (Venemaa)|Samara]] lähedal [[Samara jõelooke lahing|mongoleid edukalt varitseda]] ja tagasi lüüa.<ref name=":132" /><ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=Dietrich |eesnimi=Ayse |pealkiri=THE VOLGA BULGARS – Introduction |url=https://humanitiesinstitute.org/__static/b1bda59fbf7025327430d23992eb2d92/volga-bulgars-events(2).pdf?dl=1 |vaadatud=2025-06-23 |väljaanne=Humanities Institute}}</ref> 1228. aasta otsustasid mongolid [[kurultai]]l võtta vallutuse sihiks Volga-Bulgaaria. 1229. aastal võttis [[Batu-khaan]] ette Volga-Bulgaaria vastu esimese sõjakäigu, milles hävitas Uurali-äärsed Volga-Bulgaaria tugipunktid, kuid edasi ei tunginud. 1232. aastal vallutasid mongolid Lõuna-Volga-Bulgaaria, kuid peamised linnad jäid vallutamata. 1236. aastal vallutasid mongolid Volga-Bulgaaria täielikult ja laastasid mitu aastat piirkonda.<ref name=":4" /> Bilär, Bolğar ja Suar hävitati, linnade elanikud tapeti või müüdi orjadeks. Kuni 80% riigi elanikkonnast hukkus. Vallutatud piirkond jagati mitmeks piiratud autonoomiaga haldusüksuseks, millest said [[Mongoli impeerium]]i vasallid [[Džutši uluss]]i koosseisus.<ref name=":5" /><ref name=":1322">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Rudenko |eesnimi=Konstantin A. |pealkiri=The Archaeology of Volga Bulgaria in the 10th to Early 13th Centuries |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2019 |isbn=978-90-04-67936-8 |keel=en |artikkel=Conclusions}}</ref> === Järelmõjud === {{Pikemalt|Bulgaari uluss}} [[Fail:Bilyar - Mechet.jpg|pisi|[[Bilär|Biläri]] mošee varemed]] Mongolite sõjategevus sundis paljusid Volga bulgaare pagema riigi põhjaosasse. Riigi endisest keskosast sai Mongoli riigis [[Bulgaari uluss]]. Sinna jäänud bulgaarid mässasid mongolite vastu aastatel 1238–1239 ja 1261.<ref name=":1322" /> Bilär ei taastunud vallutussõjast, Bolğar taastus keskusena 14. sajandi keskpaigas, kuid juba uue linnana.<ref name=":5" /> Bulgaaride osakaal oma kodumaal vähenes veel 13. sajandil [[Must surm|musta surma]] tõttu.<ref name=":7">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schamiloglu |eesnimi=Uli |kuupäev=2001 |pealkiri=We Are Not Tatars! The Invention of a Bulgar Identity |url=http://www.turko-tatar.com/uli/pubs/ART2001.pdf |ajakiri=Néptörténet - Nyelvtörténet |lehekülg=136-153}}</ref> Allesjäänud 13. sajandi jooksul õppisid bulgaarid elama uue võimu all. Tühjaks jäänud aladele asusid püsivalt mitmed rahvad, näiteks kiptšakid, [[horezmlased]], mordvalased, [[armeenlased]] ja idaslaavid. Mitmekesisust võimendas mongolite piirkonna kasutus [[Küüditamine|küüditamise]] sihtkohana, kuhu saadeti mujal Mongoli riigis mässanud rahvakilde. Järk-järgult võtsid bulgaarid omaks [[Tatarlased|tatarlaste]] nime, millega iseloomustati kõiki Džutši ulussis elavaid turgikeelseid elanikke, ja segunesid piirkonda asunud teiste turgi rahvastega.<ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schamiloglu |eesnimi=Uli |kuupäev=1990 |pealkiri=The Formation of a Tatar Historical Consciousness: Sihabäddin Märcani and the Image of the Golden Horde |url=https://archive.org/details/sim_central-asian-survey_1990_9_2/page/39 |ajakiri=[[Central Asian Survey]] |aastakäik=9 |üksiknumber=2 |lehekülg=39-49}}</ref> Erinevalt ülejäänud ulussist jäi Kama jõe piirkond mongoli vallutussõdadest laias plaanis puutumata, mistõttu see säilitas oma Volga-Bulgaaria aegsed olud kauem kui ülejäänud uluss.<ref name=":1322" /> [[Mongolite riigi jagunemine|Mongoli riigi jagunemise]] järel 13. sajandi lõpus jäid endise Volga-Bulgaaria alad [[Kuldhord]]i koosseisu.<ref name=":32">{{Raamatuviide |perekonnanimi=VÁSÁRY |eesnimi=ISTVÁN |pealkiri=The Encyclopedia of Empire |kirjastus=[[John Wiley & Sons]] |aasta=2016 |toimetaja-perekonnanimi=MacKenzie |toimetaja-eesnimi=John M. |trükk=esimene |keel=en |artikkel=Golden Horde Khanate |doi=}}</ref> 14. sajandi lõpus ja [[15. sajand|15. sajandi]] alguses oli Kuldhord nõrgenemas ja Bulgaari ulussis ja selle läheduses koondasid võimu oma kätte [[Kaasan]]i (mille algne nimi oli Uus-Bolğar) valitsejad.<ref name=":10">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Shpakovsky |eesnimi=Viacheslav |url= |pealkiri=Armies of the Volga Bulgars & Khanate of Kazan: 9th–16th Centuries |perekonnanimi2=Nicolle |eesnimi2=David |kirjastus=[[Osprey Publishing]] |aasta=2013 |isbn=9781782000808 |keel=en }}</ref> 15. sajandi keskpaigus iseseisvus [[Kaasani khaaniriik]], mille valitsejad kasutasid harva ka tiitlit "Bulghāria prints". Mõnikord esines Kaasaniga seoses Bulgaaria nimi ka Vene allikates. Bulgaarid olid tollal veel kohati eristatud sealsetest [[Volga tatarlased|Volga tatarlastest]], kuid erinevus oli peamiselt [[Sotsiaalne klass|klassis]]: tatarlased moodustasid Kaasani [[ülemklass]]i, bulgaarid [[alamklass]]i.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Manzoor |eesnimi=Shahla |kuupäev=oktoober 2020 |pealkiri=Emergence of Turko-Tatar States in 15th Century Part-2: A Study of Kazan Khanate |ajakiri=[[Turkish Online Journal of Qualitative Inquiry]] |aastakäik=11 |üksiknumber=4 |lehekülg=790-796}}</ref> [[Kaasani piiramine (1552)|Kaasani vallutamise]] järel 16. sajandi keskpaigust on endine Volga-Bulgaaria olnud [[Venemaa tsaaririik|Vene riigi]] koosseisus.<ref name=":6" /> Bulgaarid rahvusena hajusid, kuid Bulgaaria nimi jäi piirkonnas kasutusse.<ref name=":7" /> [[Fail:Russian coat of arms of Volga Bulgaria.gif|pisi|[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigis]] Volga-Bulgaariat sümboliseerinud vapp (1857)]] ==== Uurimine ==== Volga-Bulgaaria ajalugu oli kuni 19. sajandini vähetuntud, sest säilinud kirjalikke allikaid riigi kohta oli vähe ja need olid kõik [[Sekundaarne allikas|sekundaarsed]] ehk teiste poolt kirja pandud.<ref name=":4" /> Sajandi lõpus sai piirkonna uurimine hoogu juurde, sest [[arheoloogia]] sai aluse teadusena. Seda võimendas veelgi arheoloogia, ajaloo ja etnograafia seltsi asutamine [[Kaasani Keiserlik Ülikool|Kaasani Keiserlikus Ülikoolis]] 1878. aastal.<ref name=":132" /> Volga-Bulgaaria uurimine on algusest peale olnud tihedalt seotud Venemaa kaasaegse poliitikaga. Keisririigi ajal toetasid Vene võimud uuringuid, mis väitsid Volga bulgaarid slaavi rahvas olevat. [[Andrei Lihatšev]] on ainuke 19. sajandi uurija, kelle uurimus Volga bulgaaride eluolust kujunes üleüldiselt aktsepteerituks. Põhjalikumad uurimused ilmusid alles 20. sajandi teisel poolel ja olid kirjutatud Nõukogude kontekstis. Nõukogude-järgsed uuringud sageli koostatud Tatarstani ja Venemaa praegustes oludes, milles arutatakse bulgaaride seoseid tatarlastega ja slaavide rolli Volga-Bulgaarias.<ref name=":132" /> [[Fail:Monument to Kotrag 3.jpg|pisi|[[Tšuvaššia]]s 2022. aastal avatud [[mälestusmärk]], pühendatud bulgaarid [[Volgamaa]]le toonud [[Kotrag]]ile]] ==== Järglasrahvad ==== 19. sajandist alates on rahvuslikud ja akadeemilised liikumised arutlenud, kuivõrd moodustasid Volga bulgaarid aluse Volga keskjooksu [[Turgi rahvad|turgi]] rahvaste [[Tatarlased|tatarlaste]] ja [[Tšuvašid|tšuvašide]] etnogeneesis. Varem arvati, et bulgaarid võisid olla ka [[baškiirid]]e eelkäijad, kuid see hüpotees ei ole enam levinud.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Нигамаев |eesnimi=Альберт Зуфарович |perekonnanimi2=Ильфаровна |eesnimi2=Ахмадуллина Алсу |kuupäev=2016 |pealkiri=The Relationships Between the Bashkirs and the Bulgars in the Middle Ages |ajakiri=ИСЛАМ И ТЮРКСКИЙ МИР: ПРОБЛЕМЫ ОБРАЗОВАНИЯ, ЯЗЫКА, ЛИТЕРАТУРЫ, ИСТОРИИ И РЕЛИГИИ |lehekülg=54-56}}</ref><ref name=":8">{{Raamatuviide |pealkiri=The Encyclopaedia of Islam |pealkiri-link=The Encyclopaedia of Islam |kirjastus=[[Brill]] |aasta=2008 |trükk=teine |koht=Leiden |lehekülg=1304-1308 |keel=en |artikkel=Bulghar}}</ref> Kui 19. sajandil arvati tatarlasi piirkonda olevat asunud alles mongolite vallutustega, siis Nõukogude ajast saadik arvatakse pigem, et tatarlased kujunesid välja (vähemalt kohati) piirkonda jäänud bulgaaridest.<ref name=":132" /> Tatarlaste päritolu vastu räägib asjaolu, et [[tatari keel]] on turgi keelte teisest harust ja seega mitte väga lähedane [[bulgaari keel]]e sugulane. Tatarstanis on olnud [[Bulgarism|poliitilisi liikumisi]], mis on taotlenud rahva ümbernimetamist bulgaarideks.<ref name=":7" /> Tšuvaššide puhul on keele tõttu tõenäoline, et rahvus oli tihedalt seotud Volga bulgaaridega. Volga bulgaari keelt peetakse [[tšuvaši keel]]e eelkäijaks ja lähedasimaks sugulaskeeleks. See-eest järgisid tšuvašid kuni õigeusu vastuvõtmiseni oma põlisusku ja nende keelest puuduvad täielikult islami mõjutused, mis peaksid islamiusku Volga bulgaaride järglasrahva keeles olema.<ref name=":8" /><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Agyagási |eesnimi=Klára |pealkiri=Chuvash Historical Phonetics |kirjastus=Otto Harrassowitz GmbH & Co. KG |aasta=2019 |lehekülg=1-10 |keel=en |artikkel=The predecessors of the Chuvash in the Volga region}}</ref> == Geograafia == [[Fail:08_Zarstvo_Bulgarskoe.jpg|pisi|Volga-Bulgaaria asuala]] Volga-Bulgaaria asus [[Volga]] keskjooksul ja [[Kama jõgi|Kama]] alamjooksul, tänapäevase [[Venemaa]] koosseisus, täpsemalt [[Uljanovski oblast|Uljanovski]] ja [[Samara oblast|Samara oblasti]]ide ning [[Tatarstan]]i ja [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]]ide alal. Volga-Bulgaaria peamisteks piirideks olid jõed: põhjas [[Kazanka jõgi|Kazanka]], läänes [[Svijaga]], idas [[Šešma]] ja lõunas [[Bolšoi Tšeremšan]] ning [[Sok]]. Nende piirideni jõudis riik 11. sajandi keskpaiku ja püsis nendes enam-vähem stabiilselt kuni mongolite sissetungini.<ref name=":13" /> Volga-Bulgaaria oli kogu oma 300-aastase eksistentsi jooksul ümbritsetud rahvastega, kes ei olnud veel välja arendanud kindlat poliitilist struktuuri.<ref name=":0" /> Põhjas piirnesid nad [[Jugra (ajalooline piirkond)|Jugra]] ja [[Vepsamaa]]ga, [[Volgasoomlased|volgasoomlaste]] ja [[Permlased|permlastega]] ([[mordvalased]], [[komid]], [[udmurdid]], [[marid]]) ning lõunas [[baškiirid]]ega, võib-olla kohati ka [[oguusid]]e, [[petšeneegid]]e ja [[kumaanid]]ega.<ref name=":3" /> Riigi maastik on pigem tasandikuline, keskmiselt 170–180 meetrit merepinnast. Piirkond on kahe taimestikuvööndi, [[mets]]a ja [[Stepp|stepi]], piiril. Suurt osa Volga-Bulgaariast kattis [[metsastepp]], [[Samara jõelooge]] oli tollal suuresti stepp. Metsad olid levinumad Bolšoi Tšeremšani läheduses riigi lõunapiiril. Palju oli väikseid jõgesid ja järvi. Põlluharimiseks ja loomapidamiseks sobis viljakuse poolest kõige paremini Kama-tagune piirkond. Levinuimad puud olid [[mänd]] ja [[kask]], kuid riigis kasvasid lehtpuudest veel [[tamm]], [[pärn]], [[Arukask|aru]]- ning [[sookask]], [[vaher]], [[sarapuu]], [[Harilik pihlakas|pihlakas]], [[künnapuu]] ja [[lodjapuu]] ning okaspuudest [[mänd]], [[Siberi kuusk]] ja [[harilik kuusk]]. Bulgaaride paikseks jäämise järel metsa osakaal vähenes ja stepi osakaal suurenes, piirkonnas tekkisid inimasulad ning [[Põld|põllud]].<ref name=":13" /> Piirkonnast on leitud 17 looma-, 26 linnu- ja 26 kalaliiki. Loomaliikidest leidusid Volga-Bulgaarias [[põder]], [[põhjapõder]], [[metskits]], [[saiga]], [[metssiga]], [[metshobune]], [[kulaan]], kaks [[Jänes|jänese]] liiki, [[orav]], [[kobras]], [[hunt]], [[rebane]], [[pruunkaru]], [[nugis]], [[tuhkur]] ja [[ilves]]. Kliima soojenemise tõttu on leitud piirkonnast jälgi ka (tavaliselt stepialadel elavatest) [[Euroopa sookilpkonn]]ast ja muttlemmingust (''[[Ellobius talpinus]]''). Lindudest elasid Volga-Bulgaarias [[järvekaur]], [[hallhaigur]], [[rägapart]], [[rääkspart]], [[sinikael-part]], [[soopart]], [[hallhani]], [[rabahani]], [[laululuik]], [[tuttvart]], [[sõtkas]], [[stepipistrik]], [[kalakotkas]], [[teder]], [[metsis]], [[laanepüü]], [[põldvutt]], [[suurtrapp]], [[kurg]], [[suurkoovitaja]], [[vihitaja]], [[kajakas]], [[ronk]], [[hallvares]] ja [[harakas]]. Kaladest elasid piirkonna veekogudes [[sterlet]], [[sevrjuuga]], [[beluuga]], [[vene tuur]], [[šipp]], [[kessleri aloosa]], [[Harilik taimen|taimen]], [[Kaukasuse forell]], [[nelma]], [[haug]], [[latikas]], [[abakala]], [[nurg]], [[turb]], [[tõugjas]], [[särg]], [[hammassärg]], [[karpkala]], [[koger]], [[linask]], [[säinas]], [[säga]], [[luts]], [[Sander (kala)|sander]], [[jõekoha]] ja [[ahven]]. Volga-Bulgaaria kalaliigid olid suured: väikseimad algasid 20 sentimeetrist, suurimad olid 3,5 meetrit. Enamus kaladest oli 60–100 sentimeetrit pikad.<ref name=":13" /> == Riigihaldus == [[Fail:Almush.gif|pisi|Volga-Bulgaaria valitseja [[Almass]]]] ==== Riigi juhtimine ==== Varajane Volga-Bulgaaria oli hõimuliit, mida juhtis sõjaline juht. Rahvas pidi oma juhtidele maksma koosviibimistel [[Andam|andamit]], milleks olid [[Hobune|hobused]], [[mõdu]] või [[nisu]]. Riigis kehtis hõimuaegadest pärit olev turgi õigus, mille järgi olid naised meestega peaaegu samaõiguslikud. Suuri otsuseid arutati koosviibimistel ja langetati koos.<ref name=":0" /><ref name=":52">{{Netiviide |perekonnanimi=Dietrich |eesnimi=Ayse |pealkiri=THE VOLGA BULGARS – Gender |url=https://static-gcs.edit.site/users-files/bfa36c66429054dbadd0480e7c9aad07/volga-bulgars-gender.pdf?dl=1 |vaadatud=2025-06-23 |väljaanne=Humanities Institute}}</ref> Pärast islami kujunemist riigiusuks ja rahvastiku paikseks jäämist kujunes Volga-Bulgaaria kaasaegseks agraarühiskonnaks, mis jäljendas riigihalduses kohati kalifaati.<ref name=":0" /> Volga-Bulgaariat valitses oma [[dünastia]]. [[Bei|Bekid]] olid piirkondlikud asevalitsejaid maa- ja linnakohtades. Aadlike kohalik nimetus oli ''yori''/''churi'', vaimulikkonda jagati kolmeks: [[qādī]], [[faqīh]], ja [[chatīb]].<ref name=":4" /> Riigis arenes välja toimiv maksusüsteem ja suur osa maast koondus aadlikest suurmaaomanike kätte. Kaubanduse osakaalu tõttu kujunesid riigis mõjukaks ka kaupmehed.<ref name=":0" /> Naiste roll ühiskonnas vähenes: nad ei võinud enam omal soovil meestega vestlusse asuda, hobustega sõita ega relvi kanda, vaid pidid jääma koju.<ref name=":52" /> [[Fail:Bolgar gravestone.JPG|pisi|Volga bulgaari [[hauakivi]]]] ==== Haridus ==== Volga-Bulgaarias oli välja arenenud [[Volga-Bulgaaria ruunid|ruunidel]] põhinev kirjakeel, mis oli seotud [[Orhoni kiri|Orhoni kirjasüsteemiga]]. Ruunid asendas 10. sajandi jooksul [[araabia tähestik]]. Bulgaaride kirjaoskus oli märkimisväärne. Haridust anti islamikoolides: [[maktab]]is algharidust, [[medrese]]s haridust edasijõudnutele.<ref name=":12">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Galiakberova |eesnimi=Alfinur Azatovna |perekonnanimi2=Gabdulkhacovich Mukhametshin |eesnimi2=Azat |perekonnanimi3=Asratyan |eesnimi3=Norair Martinovich |kuupäev=august 2020 |pealkiri=RELIGIOUS AND SECULAR ASPECTS IN THE HISTORY OF TATAR NATIONAL EDUCATION FROM 8th TO EARLY 20th CENTURY |url=http://www.ejst.tuiasi.ro/Files/83/4_Galiakberova%20et%20al.pdf |ajakiri=[[European Journal of Science and Theology]] |aastakäik=16 |üksiknumber=4 |lehekülg=27-41}}</ref> [[Araabia keel|Araabiakeelseid]] tekste on riigi aladelt leitud juba 10. sajandist, kuid Volga bulgaari kirjakeelest on säilinud näited vaid 12.–14. sajandi hauakividel.<ref name=":8" /><ref name=":14">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schamiloglu |eesnimi=Uli |kuupäev=2008 |pealkiri=The lslamic High Culture of the Golden Horde |url=https://isamveri.org/pdfdrg/D201827/2008/2008_SCHAMILOGLUU.pdf |ajakiri=Islamic Civilisation in the Volga-Ural Region |väljaandja=[[Research Centre for lslamic History, Art and Culture]] |avaldamispaik=Istanbul |lehekülg=29-31}}</ref> Mitmed allikad kinnitavad, et Volga-Bulgaariast kujunes 11.–12. sajanditel välja üks akadeemilise elu kaasaegseid keskuseid.<ref name=":14" /> Mitmed tuntud tollased islamiharitlased olid pärit Volga-Bulgaariast, näiteks teoloog [[Yakub ibn Numan]], haritlased [[Khwaja Ahmad al-Bulghāri]] ja [[Sulaiman ibn Daud]] ning poeet [[Qol Ğali]].<ref name=":4" /> == Demograafia == [[Fail:Волго-Вятский регион X век.jpg|pisi|Ida-Volgamaa rahvuslik koosseis 10. sajandil]] ==== Rahvuslik koosseis ==== Bulgaarid saabusid Volga-Bulgaariasse 8.–9. sajandi jooksul kolmes laines. Esimesed grupid liikusid 8. sajandi keskel Volgat pidi ülemjooksu poole, kuid ei jätnud endast palju jälgi. 8. sajandi teises pooles asusid mitmed hõimud tänapäevase [[Tetjuši rajoon]]i aladele. Samuti asusid mitmed bulgaari hõimud 8. sajandi teises pooles Volga paremkaldale. Bulgaaride grupid olid erinevate taustadega, mõned olid nomaadsemad, teised paiksemad, erinesid ka matmiskombed. Rändeid põhjustasid tõenäoliselt [[Araabia-Kasaaria sõjad]], teised bulgaaride aladele rändavad rändrahvad ja [[kliimasoojenemine]], mis põhjustas Volga alamjooksul sageli [[põud]]a.<ref name=":1" /><ref name=":13" /> [[Fail:Gardiner814.jpg|pisi|Rahvaste asualad [[Euroopa|Euroopas]] 9. sajandi alguses. Kaart näitab lisaks [[Volga bulgaarid|Volga bulgaaritele]] (''White Bulgarians'') piirkonnas ka [[Mordvalased|mordvalasi]] ja [[Baškiirid|baškiire]]|vasakul]] Volga-Bulgaarias segunesid bulgaarid mitmete rahvustega, sealhulgas ka turgi ja soomeugri ([[ersad]]e, [[mokšad]]e ja ungarlaste) hõimudega. Tõenäoliselt moodustasid Volga-Bulgaaria rahvastiku suuresti [[Nevolino kultuur]]i esindajad, kellest on piirkonnas palju märke juba enne bulgaarisid ja oletatavasti segunesid nendega rahumeelselt. 9. sajandi kolmandaks veerandiks oli Volga-Bulgaaria moodustav rahvuslik koosseis piirkonnas välja kujunenud.<ref name=":1" /> [[Füüsiline antropoloogia|Füüsilise antropoloogia]] uuringud on näidanud, et Volga bulgaarid kuulusid niiöelda [[Europiidne rass|europiidsesse rassi]], kuigi aadlike puhul on täheldatud ka Kesk-Aasia mõjusid.<ref name=":0" /> Lisaks bulgaaridele märkis ibn Faḑlān Volgamaad külastades eraldiseisvalt ära [[sabiirid]], kes elasid (sajandi lõpuni Volga-Bulgaariaga vaid nõrgalt seotud, seejärel riiki integreeritud) [[Suari vürstkond|Suari vürstkonnas]], mille keskuseks kujunes [[Suar]]i asula.<ref name=":0" /> Sellele lisaks märkis ta ära Volgamaal elavat veel turgi taustaga [[Eskelid|eskeleid]] ja [[Barsilid|barsileid]]. Arheoloogilised tõendid viitavad ka [[petšeneegid]]e asustusele Volga-Bulgaarias. Hoolimata Ibn Faḑlāni kommentaaridest pole piirkonnas märke [[Põhjagermaanlased|skandinaavlaste]], [[Araablased|araablaste]] ega [[Indialased|indialaste]] püsivast asustusest.<ref name=":1" /> Ibn Faḑlān mainis veel Volga-Bulgaaria idaosas, [[Kama jõgi|Kama jõest]] läänes ja idas elavaid soomeugrilasi (sealhulgas ka [[Ungarlased|ungarlaste]] eelkäijad). Nad olid tõenäoliselt välja arenenud Kušnarenkovo ja [[Karajakupovo kultuur]]idest ja jäänud Volga-Bulgaaria aladele sealsete meeldivate eluolude tõttu.<ref name=":13" /> Kirjalike allikate järgi säilitasid nad kogu Volga-Bulgaaria eksistentsi jooksul oma kultuuri, usu ja keele. 1230. aastatel kohtas munk [[Friar Julian|Julian]] piirkonda külastades kirja veel soravalt [[ungari keel]]t kõnelevaid kohalikke.<ref name=":1" /> ==== Usundid ==== Volga-Bulgaaria riigiusuks kujunes koos riigi tekkega [[islam]], kuigi tõenäoliselt olid mõned grupid islami omaks võtnud juba enne kaliifi saadikute külastust 921–922. aastal, sest islami jutlustajad [[Horezm]]ist olid piirkonnas usundit juba levitanud.<ref name=":132" /> Riigi eliit islamiseerus 920.–940. aastate jooksul. Enamik bulgaaridest järgisid 10. sajandil veel neile põlist [[tengrism]]i, kuid sajandi lõpuks hakkas islam rohkem levima ka rahva seas. Islami võtsid omaks peamiselt volga bulgaarid (aga mitte kõik hõimud), teised riigi rahvad säilitasid oma usu. Siiski jätkus paganlike matmispaikade kasutus kindlasti veel 10. sajandil ja tõenäoliselt ka 11. sajandil.<ref name=":1" /> [[Fail:Volga bulgar house.jpg|pisi|Volga bulgaaride kodu 11.–12. sajandil, näitus [[Tatarstani Vabariigi Rahvusmuuseum]]is]] Islamist sai Volga-Bulgaaria üks alustalasid. Islami vaimulikkond moodustas riigis mõjuka osa ja ka märgatav osa Volga-Bulgaaria haritlastest omandas islamistliku hariduse.<ref name=":0" /> Olles põhjapoolseim islamiriik maailmas, olid korralikud moslemid talviti hädas kõigi vajalike palvustega päevasesse aega mahutamisega.<ref name=":10" /> Enamus vähemusrahvusi, eriti soomeugrilased, jäid truuks oma põlisusundile. Märke usuvähemuste allasurumisest Volga-Bulgaarias ei ole.<ref name=":12" /> Volgamaal levis juba enne bulgaaride saabumist ka [[kristlus]], peamiselt [[Imenkovo kultuur]]i esindajate seas. Kristlastest Volga-Bulgaarias on säilinud kirjalikke allikaid ka 12. ja 13. sajandist. [[Judaism]]i järgijatest pole siiani riigis jälgi leitud.<ref name=":1" /><ref name=":4" /> ==== Asustus ==== Volga-Bulgaaria tekkides elasid bulgaarid veel [[jurta]]des, püsivaid asulaid polnud veel tekkinud. Esimesed asulad tekkisid teadaolevalt 10. sajandi teisel ja kolmandal veerandil. Vanim teadaolev Volga-Bulgaaria asula on [[Semenovo (Volga-Bulgaaria)|Semenovo]]. Asulad tekkisid kohtades, kus kauplemine oli soodus, näiteks [[Jõesuue|jõesuudmetes]]. Ka riigi pealinn [[Bolgar (Volga-Bulgaaria)|Bolğar]] tekkis kauplemiskohana 10. sajandi esimesel poolel [[Volga]] kaldal, praegusest [[Kaasan]]i linnast 200 km lõunas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ancient Civilisation on the Volga: Why Visit Great Bolgar |url=https://www.visit-tatarstan.com/en/areas/drevnyaya-tsivilizatsiya-na-volge-zachem-ekhat-v-velikiy-bolgar/ |vaadatud=2025-06-11 |väljaanne=Visit Tatarstan}}</ref> Kuigi kirjalike allikate järgi tekkis ka riigi teine pealinn [[Bilär]] juba 920. aastatel, pole sellest arheoloogilisi tõendeid. Pigem tundub suureks kaubalinnaks kujunev linn olevat tekkinud 10. sajandi viimasel kolmandikul.<ref name=":1" /> OIulisemad suuremad linnad ja poliitilised keskused olid veel [[Suar]], [[Džuketau]] ja [[Kermentšuk]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vasary |eesnimi=Istvan |kuupäev=2002 |pealkiri=Western Sources on the Early Towns of the Middle Volga Region |url=https://real.mtak.hu/46951/1/aorient.55.2002.1-3.19.pdf |ajakiri=[[Acta Orientalia Academiae Scientiarum Hung]] |aastakäik=55 |üksiknumber=1-3 |lehekülg=263-268}}</ref> Volga-Bulgaaria suuremates linnades mängisid suurt rolli moslemimaadest saabunud migrandid.<ref name=":132" /> [[Fail:Bolgar1839.JPG|vasakul|pisi|[[Bolgar (Volga-Bulgaaria)|Bolğari]] varemed 19. sajandil]] Rahvastiku tihedus oli märgatavalt kõrgem lõunas, [[Malõi Tšeremšan]]i vesikonna ümbruses, kus on leitud 320 asulat, muuhulgas ka piirkonna suurim Bilär. Rohkem kui pooled leiud on leitud Volga-Bulgaaria lõunapiirilt. Põhjas oli asustus madalam, kuid siiski suhteliselt tasakaalukalt jagunenud. Kama ümbrus idas asustati hiljem, 12. sajandi jooksul. Volga-Bulgaaria rahvaarv tõusis pärast rahva paikseks jäämist märgatavalt.<ref name=":13" /> Volga-Bulgaaria on tuntud oma [[Linnamägi|linnamägede]] poolt. 21. sajandi alguse seisuga on avastatud 163 linnamäge, neist rohkem kui pooled Kama-taguses piirkonnas, Bolšoi Tšeremšani ja Malõi Tšeremšani vesikonna ümbruses. Linnamägede suurus on 1–600 hektarit, enamus neist küll kuni 30 hektarit. Mitmes suuremas linnamäes asus ka linn, väiksemad täitsid sageli lossi või kindlustuse rolli.<ref name=":13" /> == Majandus == [[Fail:Pottery Volga Bulgaria GIM.jpg|pisi|Volga-Bulgaaria keraamika]] ==== Maakasutus ==== Kuni Volga-Bulgaaria tekkimiseni oli Volga bulgaaride peamine elatusviis [[loomakasvatus]]. Lisaks sellele tegeleti loomajahiga. Paikseks jäämisega kujunes aga Volga bulgaaride peamiseks elatusviisiks [[põlluharimine]].<ref name=":8" /> Tõenäoliselt juba piirkonda jõudmisest saadik tegelesid mõned bulgaarid ka põlluharimisega, elanikkonna paikseks jäämisega põllumajanduse osakaal riigi majanduses kasvas. Peamiselt kasvatati [[hirss]]i, [[nisu]] ja [[Oder|otra]], mis kasvasid tollal piirkonnas paremini [[Kliimasoojenemine|kliimasoojenemise]] tõttu. Koos [[hobuseliha]]ga moodustasid eelmainitud põllutooted suurema osa Volga bulgaaride söögilauast.<ref name=":1" /><ref name=":13" /><ref name=":8" /> Põllumehed oma toodangu eest eraldi makse maksma ei pidanud. Bulgaaride põllutoodangu saadused olid vajatust suuremad, kuid nad ei osanud põllumaad sälitavalt kasutada, mistõttu mulla viljakus külade lähedal vähenes ja muld sai välja kurnatud.<ref name=":8" /> Seepärast võtsid talupojad põldudena kasutusele uued piirialad ja nõnda liikusid aegamööda ka külad: vanad põldudest kaugemal olevad talud jäid kasutuseta, uued talud liikusid mõnisada meetrit edasi uute põldude poole.<ref name=":1" /><ref name=":13" /> Lisaks põllutöölistele moodustasid suure osa Volga-Bulgaaria elanikest [[Käsitööline|käsitöölised]]. Metalli töötlemine arenes riigis peamiselt välja [[Rauamaak|rauamaagi]] asukohtade lähedal Volga keskjooksu läheduses. Erandiks olid suured linnad, kuhu raud toimetati läbi kaubanduskohtade. Riigi idaosas Kama jõe ümbruses leidus palju ka [[vask]]e, kuigi selle kvaliteet ei olnud väga hea. Väärismetalle piirkonnas eriti ei leidunud, mistõttu kasutasid juveliirid oma töös sissetoodud väärismetalle ([[kuld]], [[hõbe]]). Vanametalli ja vasknõusid müüdi Volga-Bulgaariast edasi [[Vene]]sse ja oma naaberpiirkondadesse, kuid vääristooted jäid enamasti riiki.<ref name=":132" /> Volga ja Kama liiva kasutati kohalike pottide tegemiseks, hiljem ka vähekvaliteetse klaasi valmistamisel.<ref name=":13" /> [[Fail:Jewellery 2 Volga Bulgaria GIM.jpg|pisi|Volga-Bulgaaria ehted]] ==== Kaubandus ==== Kuigi enamus bulgaare olid põlluharijad, oli Volga-Bulgaaria majandus suuresti üles ehitatud [[kaubandus]]ele. Paiknedes nii [[Volga kaubatee|Volgal]], [[idatee]] läheduses, sagedas kontaktis [[Horezm]]iga kui ka oletataval [[Siber]]i kaubateel, orienteerus riik varakult [[kaubandus]]e arendamisele.<ref name=":132" /> Välisriikide kaupmeestele arendati linnades välja eraldatud linnaosad.<ref name=":4" /> Põhjas koguti hinnatud [[karusnahk]]asid, mis müüdi lõunas ja idas maha. Volga-Bulgaaria valitsejad kogusid [[Maksud|maksuna]] kümnendiku nende aladelt läbi liikunud [[Kaup|kaubast]].<ref name=":1" /><ref name=":8" /> Koos iseseisvuse suurenemisega laienes riigi võimekus kaubelda ja asulate tekkega arenes piirkonnas välja ka piirkonnale omane sepatöö, mis oli ajendatud nii kasaaride kui ka [[Kesk-Aasia]] sepakunstist.<ref name=":1" /> Moslemimaades kujunesid hinnatuks ja Volga-Bulgaaria [[kingad]].<ref name=":8" /> [[Fail:Volga_Bulgaria_dirhams_Mikail_ibn_Jafar.jpg|vasakul|pisi|[[Almass]]i poja [[Mikail ibn Cağfar]]i valitsusajast pärinevad [[dirham]]id]] Kuigi [[hõbemünt]]ide ([[dirham]]) tootmine algas Volga-Bulgaarias 10. sajandi alguses juba enne kontakte [[Araabia]]ga ja enne püsivate asulate teket riigis, oli see peamiselt mässumeelsete Volga-Bulgaaria varajaste khaanide poliitiline võte, mitte veel täielikult iseseisva riigi tunnus.<ref name=":1" /> Esimesed mündid jäljendasid [[Samaniidide riik|Samaniidide riigi]] dirhameid, hilisematel müntidel (alates 10. sajandi keskpaigust) jäljendas stiil jätkuvalt [[Samaniidid|samaniide]], kuid müntidele said kirja Volga-Bulgaaria valitsejate nimed. Piirkondlik ja Volga-Bulgaaria jaoks mõeldud müntimine sai riigis alguse 10. sajandi keskel (aastatel 949/950) Suaris, teiseks müntimiskeskuseks sai Bolğar. See oli tõenäoliselt suurema autonoomia või iseseisvuse saamise üks väljunditest. Lisaks valitseja nimedele ilmusid müntidel ka valitseva [[Kaliif|kaliifi]] või Samaniidi valitseja nimed. Väljaspool Volga-Bulgaariat on riigi münte leitud suuremates kogustes peamiselt [[Rootsi]]st, kuid ka [[Venemaa]]lt, [[Eesti]]st, [[Läti]]st, [[Ukraina]]st, [[Soome]]st ja [[Poola]]st.<ref name=":11" /><ref name=":8" /> == Vaata ka == * [[Volga bulgaarid]] * [[Volga-Bulgaaria valitsejate loend]] * [[Bulgarism]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Venemaa ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Volga-Bulgaaria| ]] m329nckjtazr24o4owif6wh6efhc1tj Nublu (räppar) 0 520637 7231486 7193036 2026-09-09T20:56:06Z France3c0 135467 new pic 7231486 wikitext text/x-wiki {{PEALKIRI:nublu (räppar)}} {{Muusikute info |taust=Soololaulja |nimi=Nublu |pilt=Nublu ja Anu Saagim (cropped) (cropped).jpg |sünninimi=Markkus Pulk |sünniaeg={{birth date and age|1996|6|26}} |sünnikoht=[[Keila]], [[Eesti]]<br > |stiil=[[popräpp]] |URL={{URL|https://nublufy.ee}} }} '''Nublu''' ([[kodanikunimi|kodanikunimega]] '''Markkus Pulk'''<ref name=":0">{{Netiviide |Autor=Rasmus Rammo |URL=https://elu24.postimees.ee/6451306/mask-langeb-oolaps-nublu-esines-juba-enne-kapuutsi-ja-prille-tuhandete-pealtvaatajate-ees |Pealkiri=Mask langeb: öölaps Nublu esines juba enne kapuutsi ja prille tuhandete pealtvaatajate ees |Väljaanne=elu24 |Aeg=12. november 2018 |Kasutatud=12. november 2018}}</ref>; sündinud [[26. juuni]]l [[1996]]) on [[Keila]]st pärit [[Eesti]] [[räppar]] ja laulukirjutaja, kes alustas oma laulude üleslaadimist [[SoundCloud|SoundCloudis]]. Artist on tänaseks välja lasknud kolm albumit ning on teinud tuntuid lugusi mitmete teiste Eesti ja välisartistidega nagu [[5MIINUST]], [[Gameboy Tetris]], Mikael Gabriel, [[Vaiko Eplik]] ja TIEF CITY 44. == Laulude ajalugu == Nublu sai rohkem tuntumaks tänu oma 2018. aastal 11. juunil ilmunud singlile "[[Mina ka]]". Pärast tolle loo välja tulekut kasvatasid tema kuulsust ka sellised laulud nagu: "öölaps!", "2 Quick Start", "[[1-2]]", "[[für Oksana]]", "[[tmt]]" ja "Universum". 2020. aasta lõpus tuli välja esimene täispikk album "Café Kosmos". Tema [[YouTube]]'i kanalil on kokku üle 87 miljoni vaatamise. Tema populaarseim muusikavideo on "Für Oksana" 8 miljoni vaatamisega. [[Spotify]]s on kõige populaarsemaks looks üle 11 miljoni kuulamisega "Universum", mille kaasesitaja on Soome räppar [[Mikael Gabriel]]. Nublu ja [[Maria Kallastu]] lugu "Push It" kuulati voogedastusplatvormil Spotify ilmumise päeval (31. mail 2024) 21 561 korda, mis oli rekord Eesti laulude avapäeva kuulamiste osas Eestist registreeritud Spotify kontodelt.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120298047/nublu-uus-laul-tegi-spotifys-rekordi "nublu uus laul tegi Spotifys rekordi"] Eesti Ekspress, 4. juuni 2024.</ref> Nublu ja TIEF CITY 44 lugu "kesselaid" kuulati ilmumise päeval (14. veebruaril 2026) 28 072 korda, mis on uus Eesti laulu avapäeva kuulamiste rekord Eestis. == Haridus == Markkus Pulk õppis põhikoolis [[Tallinna Inglise Kolledž]]is ja keskkoolis [[Vanalinna Hariduskolleegium|Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi]] teatriklassis.<ref name=":0" /> 2016. aastal astus ta [[Tartu Ülikool]]i õppima [[ajakirjandus]]t ja [[kommunikatsioon]]i, kuid ülikool jäi lõpetamata.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://elu24.postimees.ee/6710739/rappar-nublul-jai-ulikool-lopetamata|Pealkiri=Räppar nublul jäi ülikool lõpetamata|Väljaanne=Elu24|Aeg=19. juuni 2019|Kasutatud=}}</ref> == Diskograafia == === Albumid === * "Café Kosmos" (2020) * "r2imerahvas(Live @ Poco.art)" (2023) * "SUPERSUURE HOOLEGA. DELUXE." (2026) === EP === * "IS IT ESTONIA?!" (TIEF CITY 44; 2026) === Singlid === {{Veergude loend|* "droonid" (2018) * "Kassipulma Aftekas" (2019) * "Mina Ka" (feat Reket; 2018) * "Rulli Rulli Rulli (Nublu Remix)" (Öed; 2018) * "Mind on Mitu" (2018) * "Tmt" (2018) * "Tsirkus" (5MIINUST, Pluuto; 2019) * "muusikakool" (2019) * "Rotterdam" (2019) * "Aluspükse" (5MIINUST; 2019) * "für Oksana" (gameboy tetris; 2019) * "Croissantid" (2020) * "1-2" (2020) * "Laiaks Lüüa" (2020) * "Universum" (Mikael Gabriel; 2020) * "Olge terved, tütrekesed" (Curly Strings; 2020) * "Biology" (Cartoon,Jéja, gameboytetris; 2021) * "uputada merre" (whogaux; 2021) * "Vihje" (Mikael Gabriel; 2021) * "pagasita peruus (aguascalientes)" (2022) * "barranco" (2022) * "v6sa" (2022) * "kastehein" (2022) * "Ära Ärata" (2023) * "duubel5-v2.mp3" (2023) * "kõrvetab/kallab" (5MIINUST, NEXUS, Elina Born; 2023) * "heikki???" (2023) * "trammipark!!" (2023) * "Vox Populi" (Mikael Gabriel; 2024) * "Yao Ming" (Mikael Gabriel; 2024) * "push it" (maria kallastu; 2024) * "kirjadkoju.zip" (2024) * "SUPERSUURE HOOLEGA." (2025) * "LAUSU TÕTT - NÖEP Remix." (Vaiko Eplik, NÖEP; 2026) * "kesselaid" (TIEF CITY 44; 2026)|laius=25em}} === Lood === {{Veergude loend|* "öölaps!" (2018) * "2 Quick Start" (2018) * "Droonid 2020" (2020) * "Paraadna" (gameboy tetris, Raul Ojamaa; 2020) * "Interlude - Starlife (paha tuju luuletus)" (2020) * "Vaikus On Valus" (2020) * "Tamburiin" (2020) * "Linnud" (2020) * "Näost Näkku" (2020) * "Las Venturas" (2020) * "Sa Vist Tajud" (2020) * "Chiri Biri Binn" (cover Kuldne Trio laulust "Chiri-Biri-Binn"; 2020) * "kõrvetab" (5MIINUST, NEXUS ;2023) * "kallab" (5MIINUST, Elina Born; 2023) * "ees6naks" (2024) * "siin/seal" (2024) * "peagi saabun..." (2024) * "0.5EUR(intro)" (Vaiko Eplik; 2025) * "LAUSU TÕTT" (Vaiko Eplik; 2025) * "BACH/BRUNNER" (Vaiko Eplik; 2025) * "WAIKUSE VALGE UDU" (Vaiko Eplik; 2025) * "TIPUS ULUB TUUL" (Vaiko Eplik; 2025) * "MEELDIVAD TYDRUKUD" (Vaiko Eplik, Orelipoiss; 2026) * "SÜGISTUULED" (Vaiko Eplik; 2026) * "ilmast eile" (TIEF CITY 44; 2026) * "lainete laul" (TIEF CITY 44; 2026) * "arbuusisuvi" (TIEF CITY 44, Evelin Võigemast; 2026) * "tšastuška" (TIEF CITY 44, Curly Strings; 2026)|laius=25em}} == Tunnustus == Auhinnagalal "[[MyHits Awards 2018]]" oli Nublu nomineeritud auhinnale kolmes kategoorias, millest võitis kaks: aasta artist ja aasta hitt (lauluga "Mina ka").<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://elu24.postimees.ee/6445021/auhinnasadu-on-labi-nemad-on-myhits-awardsi-voitjad|Pealkiri=Auhinnasadu on läbi: nemad on MyHits Awardsi võitjad...|Väljaanne=Elu24|Aeg=3. november 2018|Kasutatud=}}</ref> Tema hitid "Mina ka" ja "öölaps!" saavutasid 2018. aasta [[Raadio 2 Aastahitt|Raadio 2 Aastahiti]] tabelis vastavalt esimese ja teise koha.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://r2.err.ee/881202/vaata-ja-kuula-uuesti-aastahitt-2018/912643|Pealkiri=VAATA JA KUULA UUESTI: Aastahitt 2018|Väljaanne=ERR|Aeg=6. jaanuar 2019|Kasutatud=}}</ref> 2019. aasta [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti muusikaauhindade]] galal valiti Nublu aasta meesartistiks ja "Mina ka" aasta parimaks lauluks.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.muusikaauhinnad.eu/voitjad-2019/|Pealkiri=Eesti Muusikaauhinnad 2019 võitjad|Väljaanne=Eesti Muusikaauhinnad 2019|Aeg=|Kasutatud=6. juuli 2019|arhiivimisaeg=2019-05-18|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190518185241/https://www.muusikaauhinnad.eu/voitjad-2019/|url-olek=ei tööta}}</ref> 2020. aasta [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti muusikaauhindade]] galal oli Nublu nomineeritud auhinnale aasta meesartisti ja aasta ''Hip-Hop/Rap/R'n'B'' artisti kategoorias, lisaks püüdis ta lauluga "Für Oksana" auhinda ka aasta muusikavideo ja aasta parima laulu kategoorias.<ref>[https://menu.err.ee/1022406/selgusid-eesti-muusikaauhinnad-2020-nominendid Selgusid Eesti Muusikaauhinnad 2020 nominendid], ERR, 9. jaanuar 2020</ref> 2021. aasta [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] galal oli Nublu nomineeritud auhinnale seitsmes kategoorias. Ta võitis kuus auhinda: aasta album, aasta muusikavideo, aasta debüütalbum, aasta artist (rahvahääletus), aasta meesartist ning aasta hip-hop/rap/r'n'b/ artistiks.<ref>[https://leht.postimees.ee/7167132/eesti-muusikaauhinnad-2021-voitjad-on-selgunud Eesti Muusikaauhinnad 2021 võitjad on selgunud], Postimees, 29. jaanuar 2021</ref> 2025. aasta Eesti Muusikaauhindade galal oli Nublu nomineeritud auhinnale neljas kategoorias. Ta võitis kolm auhinda: aasta popartist, aasta aasta muusikavideo ja aasta laul.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-30 |pealkiri=Galerii: Eesti Muusikaauhindadel võidutsesid Nublu ning 5miinust ja Puuluup |url=https://kultuur.err.ee/1609591139/galerii-eesti-muusikaauhindadel-voidutsesid-nublu-ning-5miinust-ja-puuluup |vaadatud=2025-01-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Isiklikku == Tema õde on [[iluuisutaja]] ja üksiksõitja [[Eva-Lotta Kiibus]]. == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Nublu}} [[Kategooria:Eesti räpparid]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] emvnbggdm9hktuw5i989h7kf2vqm9ns Kellavere radarijaam 0 522448 7231677 7004804 2026-09-10T09:32:28Z Neptuunium 58653 /* Vaata ka */ 7231677 wikitext text/x-wiki '''Kellavere radarijaam''' on [[Lääne-Virumaa]]l [[Kellavere]] külas asuv [[Eesti õhuvägi|Eesti õhuväe]] [[Õhuseiredivisjon]]i hallatav radarijaam, kus paikneb [[Kolmemõõtmeline radar|kolmemõõtmeline]] kaugvaatlusradar [[AN/FPS-117|Lockheed-Martin TPS-77]]<ref name="MIL" />. Radaripost on lülitatud Eestit, Lätit ja Leedut hõlmavasse õhuseiresüsteemi [[Balti õhuseiresüsteem|BALTNET]].<ref name="XWw0C" /> Radarijaam mehitab kümmekond inimest.<ref name="PM" /> Radar näeb umbes 470 kilomeetri taha ja umbes 30 kilomeetri kõrgusele.<ref name="rekonstrueerimine" /> == Ajalugu == Radaripositsioonide rajamist [[Pandivere kõrgustik]]u kõrguselt teisele mäetipule alustati 2001. aasta suvel ja nurgakivi paneku tseremoonia toimus 29. oktoobril 2001.<ref name="M0qvK" /> Radari paigaldamiseks ehitati kahekorruseline hoone, mis kaeti omakorda pinnasega. Hoone maapealne osa piirdub [[Radarikuppel|radarikupliga]],<ref name="XWw0C" /> mis on 12,5 meetrit kõrge<ref name="M0qvK" />. Radari baasaluse ehitustööd läksid maksma umbes kümme miljonit krooni<ref name="M0qvK" /> ning radar ise koos meeskonna väljaõppega maksis 239 miljoni krooni (15,27 miljonit eurot)<ref name="M0qvK" />. Radarijaam avati 21. aprillil 2003.<ref name="M0qvK" /><ref name="XWw0C" /> 2019. aastal viidi lõpule radarijaama rekonstrueerimine. Sealhulgas vahetati välja kütte- ja veesüsteemid ning võõbati primaarradarit kattev kuppel valgeks, mis muudab selle möödasõitjatele vähem silmatorkavaks.<ref name="rekonstrueerimine">[https://www.err.ee/958061/kellavere-radar-on-nuud-vahem-silmatorkav "Kellavere radar on nüüd vähem silmatorkav"] ERR, 3. juuli 2019</ref> 2025. aastal avati radarist ida pool ka [[Viru õhuseireradar]], mis asub endise Viru põlevkivikaevanduse aherainemäe tipus.<ref>[https://www.err.ee/1609012997/eesti-ostab-kaks-ohuseireradarit-mis-voimaldavad-rajada-uusi-tuuleparke "Eesti ostab kaks õhuseireradarit, mis võimaldavad rajada uusi tuuleparke"] ERR, 20. juuni 2023 </ref><ref>[https://www.err.ee/1609839945/kaitserajatiste-liigne-salastamine-voib-kasvatada-vaenlase-huvi "Kaitserajatiste liigne salastamine võib kasvatada vaenlase huvi"] ERR, 26. oktoober 2025</ref> == Vaata ka == * [[Viru radarijaam]] * [[Muhumaa radarijaam]] * [[Tõikamäe radarijaam]] * [[Soodevahe radarijaam]] * [[BALTNET]] * [[Ämari õhusuveräänsuskeskus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="MIL">{{Netiviide |URL=http://www.mil.ee/et/uudised/7557/%C3%B5huv%C3%A4e-vanim-radaripost-l%C3%B5petas-tegevuse |Pealkiri=Õhuväe vanim radaripost lõpetas tegevuse |Väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |Aeg=5. märts 2013 |Kasutatud=20. september 2018 |arhiivimisaeg=2018-09-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180920195701/http://www.mil.ee/et/uudised/7557/%C3%B5huv%C3%A4e-vanim-radaripost-l%C3%B5petas-tegevuse |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="XWw0C">{{Netiviide |Autor=Andres Põld |URL=https://epl.delfi.ee/eesti/voimas-radar-annab-ulevaate-eesti-ohuruumis-toimuvast?id=50952657 |Pealkiri=Võimas radar annab ülevaate Eesti õhuruumis toimuvast |Väljaanne=Eesti Päevaleht |Aeg=22. aprill 2003 |Kasutatud=20. september 2018}}</ref> <ref name="PM">{{Netiviide |URL=https://leht.postimees.ee/785448/kellavere-radarist-on-saanud-lausa-turismiobjekt |Pealkiri=Kellavere radarist on saanud lausa turismiobjekt |Väljaanne=Postimees |Aeg=24. märts 2012 |Kasutatud=20. september 2018}}</ref> <ref name="M0qvK">{{Netiviide |URL=http://kaitseinvesteeringud.ee/et/uudised/pressiteade-nr-22-kellaveres-avatakse-ohuruumi-seire-radar |Pealkiri=Pressiteade nr 22 Kellaveres avatakse õhuruumi seire radar |Väljaanne=[[Eesti Kaitseministeerium]] |Kasutatud=20. september 2018 |arhiivimisaeg=2018-09-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180920195513/http://kaitseinvesteeringud.ee/et/uudised/pressiteade-nr-22-kellaveres-avatakse-ohuruumi-seire-radar |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == * "[https://virumaateataja.postimees.ee/2422725/kellavere-superradar-hakkab-lahiajal-toole Kellavere superradar hakkab lähiajal tööle]". ''[[Virumaa Teataja]]'', 13. märts 2003. Kasutatud 20. september 2018. [[Kategooria:Eesti õhuvägi]] [[Kategooria:Radar]] [[Kategooria:Vinni vald]] [[Kategooria:2003. aasta Eestis]] o08f7thih4b18knh965q4hi2hbr0ac5 Sündinud 1995 0 523652 7231502 7227318 2026-09-09T21:30:49Z Raamaturott 56450 /* Mai */ 7231502 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1995}} ''Siin on loetletud [[1995]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[4. jaanuar]] – [[Tuuli Tomingas]], eesti laskesuusataja *[[5. jaanuar]] – [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]], Eesti jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Dominik Livaković]], Horvaatia jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Kevin Saar]], eesti võrkpallur *[[18. jaanuar]] – [[Jack Miller]], Austraalia Grand Prix' mootorrataste võidusõitja *[[19. jaanuar]] – [[Iris (laulja)|Iris]], Belgia laulja *[[20. jaanuar]] – [[José Giménez]], Uruguay jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Nguyễn Công Phượng]], Vietnami jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Yeray Álvarez]], Hispaania jalgpallur * 24. jaanuar – [[Joni Mäki]], Soome murdmaasuusataja * 24. jaanuar – [[Nacho Vidal (jalgpallur)|Nacho Vidal]], Hispaania jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Léo Ceará]], Brasiilia jalgpallur *[[8. veebruar]] – [[Erle Kont]], eesti klarnetist *[[9. veebruar]] – [[Nadine Visser]], hollandi kergejõustiklane *[[11. veebruar]] – [[Milan Škriniar]], Slovakkia jalgpallur *[[18. veebruar]] – [[Matheus Reis]], Brasiilia jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Gavrikov]], Venemaa jäähokimängija *21. veebruar – [[Steffi Pähn]], eesti näitleja *[[22. veebruar]] – [[Muamer Tanković]], Rootsi jalgpallur *[[23. veebruar]] – [[Valarie Allman]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Kōsuke Nakamura]], Jaapani jalgpallur ==Märts== *[[10. märts]] – [[Irõna Heraštšenko]], ukraina kõrgushüppaja *10. märts – [[Domingos Duarte]], Portugali jalgpallur *[[15. märts]] – [[János Hahn]], Ungari jalgpallur *[[16. märts]] – [[Alexander Barboza]], Argentina jalgpallur *[[21. märts]] – [[Gerli Liinamäe]], Eesti iluuisutaja *21. märts – [[Hany Mukhtar]], Saksamaa jalgpallur *[[23. märts]] – [[Kevin Kauber]], eesti jalgpallur * 23. märts – [[Ester Ledecká]], Tšehhi lumelaudur ja mäesuusataja * 23. märts – [[Ozan Tufan]], türgi jalgpallur * 23. märts – [[Juan Sebastián Quintero]], Colombia jalgpallur * 23. märts – [[Michael Cherry]], USA jooksja *[[25. märts]] – [[Matthias Agur]], Eesti veemootorisportlane ==Aprill== *[[11. aprill]] – [[Petra Uberalová]], Slovakkia tennisist *11. aprill – [[Li Xueyao]], Hiina naissuusahüppaja *[[22. aprill]] – [[Neja Filipič]], Sloveenia kaugus- ja kolmikhüppaja *[[24. aprill]] – [[Ken Rüütel]], eesti näitleja *[[29. aprill]] – [[Tristan Jarry]], Kanada jäähokimängija ==Mai== *[[1. mai]] – [[Falaye Sacko]], Mali jalgpallur *[[2. mai]] – [[Marcel Johannes Kits]], eesti tšellist *[[5. mai]] – [[Rosanna Lints]], eesti laulja *[[9. mai]] – [[Beth Mead]], Inglismaa jalgpallur *[[12. mai]] – [[Thaciano]], Brasiilia jalgpallur *[[14. mai]] – [[Rose Lavelle]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[15. mai]] – [[Reetta Hurske]], soome tõkkejooksja *[[18. mai]] – [[Zurab Otšigava]], Ukraina jalgpallur *[[19. mai]] – [[Yahya Hassan]], taani luuletaja *[[21. mai]] – [[Danas Rapšys]], leedu ujuja *[[24. mai]] – [[Joseph Wenzel]], Liechtensteini prints *[[27. mai]] – [[Katrin Aasmaa]], eesti moekunstnik ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Triin Tobi]], Eesti mäesuusataja *[[12. juuni]] – [[Hindrek Ojamaa]], eesti jalgpallur * 12. juuni – [[Meril Beilmann]], eesti laskesuusataja * 12. juuni – [[Andreas Almgren]], rootsi jooksja *[[15. juuni]] – [[Emmanuel Korir]], Keenia jooksja *[[18. juuni]] – [[Mario Hermoso]], hispaania jalgpallur * 18. juuni – [[Habib Diallo]], Senegali jalgpallur * 18. juuni – [[Karel Hussar]], eesti pikamaajooksja *[[22. juuni]] – [[Dua Lipa]], Inglise laulja *[[25. juuni]] – [[Andri Markovitš]], Ukraina jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Nicholas Latifi]], Kanada vormelisõitja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Ryan Murphy]], USA ujuja *[[8. juuli]] – [[Ryan Hedges]], Walesi jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Ada Hegerberg]], Norra jalgpallur *[[11. juuli]] – [[Aygöl Iźrisova]], Baškiiria kabetaja *[[13. juuli]] – [[Zharnel Hughes]], Suurbritannia sprinter *[[18. juuli]] – [[Marõna Behh-Romantšuk]], Ukraina kergejõustiklane *[[25. juuli]] – [[María Sákkari]], Kreeka tennisist *[[30. juuli]] – [[Hirving Lozano]], Mehhiko jalgpallur ==August== *[[2. august]] – [[Kristaps Porziņģis]], Läti korvpallur *[[8. august]] – [[Netiporn Sanesangkhom]], Tai antimonarhistlik aktivist *[[18. august]] – [[Markkus Keel]], eesti võrkpallur *[[21. august]] – [[Agustín Rossi (jalgpallur)|Agustín Rossi]], Argentina jalgpallur *[[22. august]] – [[Rasmus Andreas Raide]], eesti pianist * 22. august – [[Dua Lipa]], Inglise laulja * 22. august – [[Laura Štoma]], Eestis tegutsev läti dirigent ja laulja *[[23. august]] – [[Vlada Kubassova]], Eesti naisjalgpallur * 23. august – [[Brooke Andersen]], Ameerika Ühendriikide vasaraheitja *[[27. august]] – [[Grete Paia]], eesti laulja *[[31. august]] – [[Oliver Orav]], eesti võrkpallur ==September== *[[2. september]] – [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]], Soome jäähokimängija *[[3. september]] – [[Niklas Süle]], Saksa jalgpallur *[[5. september]] – [[Abderrahman Samba]], Katari kergejõustiklane * 5. september – [[Bruna Tuzi]], albaania maletaja *[[8. september]] – [[Julian Weigl]], saksa jalgpallur * 8. september – [[Martin Ponsiluoma]], Rootsi laskesuusataja * 8. september – [[Uziel Muñoz]], Mehhiko kuulitõukaja *[[11. september]] – [[Andreas Aadel]], eesti näitleja ja lavastaja *[[12. september]] – [[Steven Gardiner]], Bahama jooksja *[[24. september]] – [[Brigitte Susanne Hunt]], eesti ajakirjanik ja näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Norah Jeruto]], Keenia päritolu Kasahstani kergejõustiklane *[[17. oktoober]] – [[Maris Nõlvak]], eesti näitleja * 17. oktoober – [[Anton Mirantšuk]], vene jalgpallur * 17. oktoober – [[Aleksei Mirantšuk]], vene jalgpallur * 17. oktoober – [[Laura Evisalu]], eesti kirjanik, õpetaja, ratsutamistreener *[[24. oktoober]] – [[Tony DeAngelo]], USA jäähokimängija *[[22. oktoober]] – [[Arno Kamminga]], Hollandi ujuja *[[29. oktoober]] – [[Ida Karstoft]], Taani jooksja *[[31. oktoober]] – [[Maksim Anohhin]], Eesti jäähokimängija ==November== *[[2. november]] – [[Hanna Öberg]], Rootsi laskesuusataja *[[14. november]] – [[Ghirmay Ghebreslassie]], Eritrea pikamaajooksja *[[17. november]] – [[Ernest John Obiena]], Filipiinide teivashüppaja *[[19. november]] – [[Johan Vahter]], eesti võrkpallur *[[20. november]] – [[Timothy Cheruiyot]], Keenia jooksja *[[22. november]] – [[Zouhair Bahaoui]], Maroko räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[26. november]] – [[Devynne Charlton]], Bahama tõkkejooksja *[[28. november]] – [[Tin Jedvaj]], Horvaatia jalgpallur ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Ana Peleteiro-Compaoré]], Hispaania kolmikhüppaja *[[3. detsember]] – [[Anna Iriyama]], jaapani laulja * 3. detsember – [[Julius Honka]], soome jäähokimängija * 3. detsember – [[Martin Trudnikov]], eesti akordionist, ansamblijuht ja dirigent * 3. detsember – [[Angèle]], Belgia laulja, helilooja, instrumentalist ja muusikaprodutsent *[[1. detsember]] – [[Marianne Leibur]], Eesti muusik *[[4. detsember]] – [[Dina Asher-Smith]], Suurbritannia sprinter *[[5. detsember]] – [[Anthony Martial]], Prantsusmaa jalgpallur *[[16. detsember]] – [[Aliis Aalmann]], eesti kirjanik ja õpetaja *[[19. detsember]] – [[Karel Käos]], eesti näitleja *[[20. detsember]] – [[Umut Meraş]], türgi jalgpallur * 20. detsember – [[Dominic Hyam]], Šotimaa jalgpallur *[[24. detsember]] – [[Anett Kontaveit]], Eesti tennisist *[[25. detsember]] – [[Andy Díaz]], Kuuba päritolu Itaalia kolmikhüppaja *[[27. detsember]] – [[David Browne]], Paapua Uus-Guinea jalgpallur * 27. detsember – [[Timothée Chalamet]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[29. detsember]] – [[Ross Lynch]], USA näitleja, laulja, tantsija ja pillimängija <!--- * [[Kevin Aloe]] * [[Maksim Anohhin]] * [[Vladimir Avilov]] * [[Meril Beilmann]] * [[Héctor Bellerín]] * [[Eva Boto]] * [[Michael Clifford]] * [[Laura Dekker]] * [[Aleksander Eerma]] * [[Freddi]] * [[Vladislav Gavrikov]] * Jevgeni Harin * Airika Harrik * Yahya Hassan * Georgie Henley * Adnan Januzaj * Mikolas Josef * Kevin Kauber * Ats Kiisa * Katariina Maria Kits * Sara Kolak * Rauno Koorts * Kea Kruuse * Vlada Kubassova * Mark Lapidus * Valev Laube * Ester Ledecká * Lexa * Ralf Mackenbach * Nathan MacKinnon * María Isabel * Pavel Marin * Trayvon Martin * Melanie Martinez * Francesca Michielin * Takumi Minamino * Anton Mirantšuk * Lourdes Mohedano * Niko Nurmi * Hindrek Ojamaa * Sten Olmre * Kaarel Orumägi * Kaetlyn Osmond * Gabriella Papadakis * Rasmus Peetson * Rebecca Peterson * Kätlin Piirimäe * Post Malone * Mette-Triin Purde * Rasmus Andreas Raide * Yulimar Rojas * Kelly Rosen * Rivo Saaremäe * Joseph Saliste * Siimon Sander * Joseph Schooling * Luke Shaw * Mikaela Shiffrin * Justs Sirmais * Sergei Sirotkin * Nina Sublatti * Aleksandr Zakarljuka * Kerli Zirk * Timothy Henry Charles Tamm * Tuuli Tomingas * Bertrand Traoré * Troye Sivan * Taavi Tšernjavski * Marie Turmann * Marie Vaigla * Kelly Vainlo * Bogdan Vaštšuk * Madis Vihmann * Hans Villemi * Nadine Visser * Lisa Vittozzi * Anisa Vänikver * Andrew Wiggins * Amelia Windsor ---> 16p53jrr1ih6isimt435uv4l6a1hkts Märtsiküüditamine 0 535645 7231431 7223873 2026-09-09T18:50:39Z LeeMarx 59920 7231431 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib küüditamisaktsioonist tervikuna; Eestit puudutava kohta vaata artiklit [[Märtsiküüditamine Eestis]].}} [[File:Priboi planas.jpg|pisi|[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium|MGB]] koostatud kaart operatsiooni „Priboi“ elluviimiseks [[Leedu NSV]]-s.]] '''Märtsiküüditamine''' ([[läti keel]]es ''marta deportācijas'') ehk '''operatsioon Priboi''' ([[vene keel]]es ''операция «Прибой»'', 'murdlaine') oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] võimude korraldatud massiline [[küüditamine]] okupeeritud [[Balti riigid|Balti riikidest]] 1949. aasta märtsis. Operatsiooni põhiosa viidi [[Eesti NSV|Eestis]], [[Läti NSV|Lätis]] ja [[Leedu NSV|Leedus]] läbi 25.–28. märtsil 1949.<ref name="RahiKahar">[[Aigi Rahi-Tamm|Rahi-Tamm, Aigi]]; Kahar, Andres. „The Deportation Operation "Priboi" in 1949“. – [[Toomas Hiio]], [[Meelis Maripuu]], [[Indrek Paavle]] (toim). ''Estonia Since 1944: Report of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity''. Tallinn, 2009, lk 361–384.</ref><ref name="StrodsKott">Strods, Heinrihs; Kott, Matthew. „The File on Operation "Priboi": A Re-Assessment of the Mass Deportations of 1949“. ''Journal of Baltic Studies'', 33 (1), 2002, lk 1–36. DOI: 10.1080/01629770100000191.</ref> Operatsiooni eesmärk oli murda vastupanu [[sovetiseerimine|sovetiseerimisele]] Balti riikide maapiirkondades, kiirendada põllumajanduse [[kollektiviseerimine|kollektiviseerimist]] ning hävitada [[metsavennad|metsavendade]] ja muu Nõukogude-vastase vastupanuliikumise ühiskondlik tugivõrgustik.<ref name="Priboi2020">Saueauk, Meelis; Maripuu, Meelis (toim). ''Toimik „Priboi“. Artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest''. Eesti Mälu Instituudi toimetised 2. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020.</ref> Küüditamisele määrati nii Nõukogude võimu poolt „[[kulak]]uteks“ kuulutatud talupidajaid ja nende perekondi kui ka hukkunud, vangistatud või põranda all olnud vastupanuliikumise liikmete, metsavendade ning nende toetajate perekondi.<ref name="RahiKahar" /> [[NSV Liidu Siseministeerium|NSV Liidu siseministeeriumi]] 1949. aasta mais koostatud aruande järgi saadeti kolme Balti liiduvabariigi territooriumilt 76 rongiešeloniga välja 90 844 inimest. Hilisemates uurimustes ja Balti riikide ohvrite andmebaasides on küüditatute arv osutunud suuremaks ning eri arvestusviiside järgi ulatub see ligikaudu 95 000 inimeseni.<ref name="StrodsKott" /> Umbes 73% Nõukogude operatiivaruandes loetletud küüditatutest olid naised või alla 16-aastased lapsed.<ref name="RahiKahar" /> Märtsiküüditamine oli sõjajärgse Nõukogude Liidu üks suuremaid ühekordseid küüditamisoperatsioone ning suurim korraga kõiki kolme Balti riiki haaranud küüditamine.<ref name="Priboi2020" /> ==Taust== Pärast Eesti, Läti ja Leedu taasokupeerimist [[Punaarmee]] poolt 1944. aastal alustas Nõukogude võim Balti riikide kiiret sovetiseerimist. Üheks peamiseks probleemiks võimu jaoks oli maapiirkondade elanike vastuseis kollektiivmajanditele ning relvastatud vastupanuliikumine. Eestis, Lätis ja eriti Leedus tegutsesid tuhanded metsavennad, kelle püsimine sõltus suuresti kohaliku maaelanikkonna toetusest, toidust, varjupaikadest ja informatsioonist.<ref name="RahiSaueauk">[[Aigi Rahi-Tamm|Rahi-Tamm, Aigi]]; [[Meelis Saueauk|Saueauk, Meelis]]. „Relations between Soviet Security Organs and the Estonian Communist Party in 1940–1953. A Case of Mass Deportations in March 1949“. ''Securitas Imperii'', 37, 2020, lk 108–120.</ref> 1947. aastast hoogustus Balti riikides surve põllumajanduse kollektiviseerimiseks. Talupidajaid hakati majanduslike ja poliitiliste tunnuste põhjal liigitama „kulakuteks“, kellele kehtestati suuremad maksud ja muud piirangud. Samal ajal koostasid Nõukogude julgeolekuasutused nimekirju inimestest, keda käsitati „natsionalistide“, „bandiitide“ või nende toetajatena.<ref name="RahiSaueauk" /> Kollektiviseerimine edenes esialgu aeglaselt. Eestis oli 1949. aasta alguseks kollektiivmajanditega liitunud vaid väike osa taludest ning sarnane olukord valitses Lätis. Nõukogude juhtkond jõudis järeldusele, et talurahva vastupanu murdmiseks tuleb kasutada ulatuslikku repressiooni.<ref name="RahiSaueauk" /> ==Operatsiooni ettevalmistamine== 18. jaanuaril 1949 kohtusid Kremlis [[Jossif Stalin]]iga Eesti, Läti ja Leedu kommunistliku partei juhid. Kohtumisel arutati muu hulgas jõukamaks peetud talupoegade väljasaatmist. Operatsiooni ettevalmistamine anti [[Lavrenti Beria]] koordineerida ning praktiline korraldamine langes [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium|MGB]]-le ja [[NSV Liidu Siseministeerium|MVD]]-le.<ref name="RahiSaueauk" /> 29. jaanuaril 1949 võttis [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] vastu täiesti salajase määruse nr 390-138ss. Sellega nähti ette „kulakute“ ja nende perekondade, põranda all olevate, relvastatud kokkupõrgetes hukkunud või süüdi mõistetud „bandiitide ja natsionalistide“ perekondade, vastupanutegevust jätkanud legaliseerunud metsavendade ning represseeritud vastupanuliikujate toetajate perekondade väljasaatmine Eestist, Lätist ja Leedust.<ref name="RahiKahar" /> Määrusega määrati kindlaks ka esialgsed kvoodid: {| class="wikitable" ! Liiduvabariik ! Perekondi ! Inimesi |- | [[Eesti NSV]] | 7500 | 22 500 |- | [[Läti NSV]] | 13 000 | 39 000 |- | [[Leedu NSV]] | 8500 | 25 500 |- ! Kokku ! 29 000 ! 87 000 |} Veebruarist märtsi keskpaigani koostasid MGB kohalikud osakonnad väljasaadetavate perekondade toimikuid. Samal ajal kavandati transpordivahendeid, raudtee-ešelone, kogumispunkte, sidepidamist ja operatiivgruppe. Kuna kohalike julgeolekuorganite isikkoosseisust ei piisanud, toodi Balti riikidesse MGB ja MVD sõjaväelasi ning kaasati [[hävituspataljon]]ide liikmeid ja tuhandeid kohalikke partei- ja nõukogude aktiviste.<ref name="RahiSaueauk" /> Operatsiooni ettevalmistamist hoiti rangelt saladuses. Mujalt Nõukogude Liidust Balti riikidesse toodud väeosade koondamist põhjendati õppustega ning paljud operatsioonis osalejad said tegeliku ülesande teada alles vahetult enne küüditamise algust.<ref name="RahiSaueauk" /> ==Küüditatavate sihtrühmad== Nõukogude dokumentides jaotati väljasaadetavad peamiselt kaheks suureks rühmaks. Esimesse kuulusid „kulakuteks“ kuulutatud talupidajad koos perekondadega. Teise rühma moodustasid Nõukogude võimu vastasteks peetud inimeste perekonnad: metsavennad, vastupanuliikumise liikmed, nende toetajad ning juba vangistatud või tapetud „natsionalistide“ lähedased.<ref name="RahiKahar" /> Perekondliku vastutuse põhimõtte tõttu küüditati suur hulk inimesi mitte nende endi tegevuse, vaid sugulussidemete tõttu. Seetõttu moodustasid väljasaadetutest enamuse naised, lapsed ja vanurid. NSV Liidu siseministeeriumi operatiivaruande järgi oli 90 844 väljasaadetu seas 24 630 meest, 40 688 naist ja 25 526 alla 16-aastast last.<ref name="RahiKahar" /> ==Operatsiooni läbiviimine== Operatsioon algas 25. märtsi 1949 varahommikul. Relvastatud operatiivgrupid sõitsid väljasaadetavate kodudesse, piirasid hooned sisse ning teatasid elanikele nende väljasaatmisest. Pakkimiseks anti üldjuhul väga vähe aega. Seejärel viidi inimesed veoautode või muude sõidukitega kogumispunktidesse ja sealt raudteejaamadesse.<ref name="RahiSaueauk" /> Operatiivgruppidesse kuulusid MGB või MVD töötajad, sõjaväelased, hävituspataljonide liikmed ning kohalikud nõukogude aktivistid. Aktiviste kasutati muu hulgas teejuhina, vara üleskirjutamisel ja majapidamiste tuvastamisel.<ref name="RahiSaueauk" /> Küüditatute kodudesse jäänud vara konfiskeeriti. Elamud, põllumajandusloomad, tööriistad, toiduvarud ja muu vara anti sageli kolhoosidele, riigiasutustele või kohalikele nõukogude organitele.<ref name="Priboi2020" /> Inimesed laaditi kauba- ja loomavagunitesse ning saadeti pikkade rongikoosseisudena Nõukogude Liidu idaossa. NSV Liidu siseministeeriumi aruande kohaselt väljus Balti riikidest kokku 76 ešeloni.<ref name="StrodsKott" /> ==Küüditatute arv== NSV Liidu siseministri [[Sergei Kruglov]]i Stalinile ja teistele Nõukogude juhtidele esitatud aruande järgi oli märtsioperatsiooni käigus ešelonidesse paigutatud 30 629 perekonda ehk 90 844 inimest.<ref name="StrodsKott" /> {| class="wikitable" ! Liiduvabariik ! Ešelone ! Perekondi ! Inimesi ! Mehi ! Naisi ! Alla 16-aastaseid lapsi |- | [[Eesti NSV]] | 19 | 7471 | 20 480 | 4566 | 9866 | 6048 |- | [[Läti NSV]] | 33 | 14 173 | 41 708 | 11 135 | 19 535 | 11 038 |- | [[Leedu NSV]] | 24 | 8985 | 28 656 | 8929 | 11 287 | 8440 |- ! Kokku ! 76 ! 30 629 ! 90 844 ! 24 630 ! 40 688 ! 25 526 |} Need arvud kajastavad operatsiooni ajal koostatud Nõukogude siseministeeriumi aruannet ega hõlma kõiki inimesi, kes arvestati hiljem märtsiküüditamise ohvrite hulka. Hilisemad arhiiviuuringud on andnud suuremaid arve.<ref name="StrodsKott" /> ===Eesti=== {{Vaata|Märtsiküüditamine Eestis}} Eestist küüditati hilisemate nimekirjade põhjal 7552 perekonda ehk 20 702 inimest. Ligikaudu kaks kolmandikku neist olid Nõukogude võimu poolt „natsionalistide“ perekonnaliikmeteks ja ülejäänud „kulakuteks“ liigitatud inimesed.<ref>''Eesti kommunismiohvrid 1940–1991''. Eesti Mälu Instituudi elektrooniline memoriaal, alajaotus „Märtsiküüditamine 1949“.</ref> ===Läti=== Lätist viidi 1949. aasta märtsiküüditamise käigus välja 42 125 inimest 13 000-st perekonnast. Neist 25 256 olid naised ja 16 869 mehed ning 10 987 olid alla 16-aastased lapsed. Valdav enamus väljasaadetutest olid lätlased.<ref>Šķiņķe, Iveta. „Deportation of Latvian citizens on the 25th of March in 1949. Structural analysis“. Läti riigiarhiivi andmetel põhinev uurimus.</ref> Ligikaudu kaks kolmandikku Lätist küüditatutest saadeti välja „kulakute“ perekondadena ning ülejäänud „natsionalistide“ ja vastupanuliikumisega seostatud inimeste perekondadena.<ref name="StrodsKott" /> ===Leedu=== Leedus oli relvastatud vastupanuliikumine kolmest Balti riigist kõige ulatuslikum ning seal oli juba 1948. aasta mais toimunud suur küüditamisoperatsioon [[operatsioon Vesna|Vesna]]. Sellest hoolimata kujunes ka operatsioon Priboi Leedus väga ulatuslikuks.<ref name="StrodsKott" /> Leedu julgeolekuorganite andmetel küüditati 1949. aastal operatsiooni Priboi raames 32 107 inimest. [[Leedu Genotsiidi ja Vastupanu Uurimise Keskus]] on hilisemate nimeandmete põhjal arvestanud ohvrite arvuks 33 736 inimest.<ref>Grickevičius, Artūras. „Lietuvos gyventojų 1949 m. trėmimas“. Lietuvos gyventojų genocido ir rezistencijos tyrimo centras, 2023.</ref> Kuna märtsis õnnestus tuhandetel nimekirja kantud inimestel peitu minna, korraldati Leedus aprillis täiendavaid väljasaatmisi.<ref name="StrodsKott" /> ==Asumisele saatmine== Küüditatud saadeti peamiselt [[Amuuri oblast]]isse, [[Irkutski oblast]]isse, [[Krasnojarski krai]]sse, [[Novosibirski oblast]]isse, [[Omski oblast]]isse ja [[Tomski oblast]]isse. Perekonnad paigutati eriasumisele, kus nende liikumist kontrollisid MVD komandantuurid.<ref name="StrodsKott" /> Väljasaatmine määrati tähtajatuks ehk Nõukogude dokumentides „igaveseks“. Küüditatutel ei olnud õigust omavoliliselt määratud asumispaigast lahkuda ning põgenemise eest võis järgneda pikk vangistus või sunnitöökaristus.<ref name="RahiKahar" /> Küüditatuid rakendati tööle kolhoosides, sovhoosides, metsanduses ja tööstuses. Elamistingimused olid piirkonniti erinevad, kuid sageli kannatati eluaseme-, toidu- ja küttepuuduse all. Eriti raskes olukorras olid perekonnad, kus töövõimelisi täiskasvanuid oli vähe ning ülal pidada tuli lapsi või vanureid.<ref name="Priboi2020" /> Esimestel aastatel oli küüditatute suremus suur. 1950. aasta lõpuks oli operatsiooni Priboi käigus väljasaadetutest surnud vähemalt 4123 inimest ehk umbes 4,5% küüditatutest. Samal ajal sündis asumisel vähemalt 903 last.<ref name="StrodsKott" /> ==Tagajärjed== Märtsiküüditamine avaldas Balti riikide maaühiskonnale tugevat psühholoogilist ja majanduslikku mõju. Hirm väljasaatmise ees sundis paljusid seni kollektiviseerimisele vastu seisnud talupidajaid kiiresti kolhoosidega liituma.<ref name="RahiSaueauk" /> Eestis kasvas kollektiviseeritud majapidamiste osakaal mõne nädalaga järsult ning 1951. aastaks oli kollektiviseeritud üle 90% Eesti taludest. Lätis toimus pärast märtsiküüditamist samalaadne kiire kollektiviseerumine.<ref name="RahiSaueauk" /> Leedus oli kollektiviseerimine aeglasem, sest sealne relvastatud vastupanuliikumine oli tugevam ning osa elanikest oli juba varasemate massiküüditamistega välja saadetud. 1951. aasta sügisel korraldati Leedus veel üks suur küüditamine, [[operatsioon Osen]], mille üheks eesmärgiks oli kollektiviseerimise lõpuleviimine.<ref name="StrodsKott" /> Operatsioon nõrgendas ka metsavendade tugivõrgustikku. Tuhandete perede kõrvaldamine maapiirkondadest vähendas võimalusi pakkuda metsavendadele toitu, peavarju ja informatsiooni, kuigi relvastatud vastupanu jätkus kõigis kolmes riigis veel aastaid.<ref name="RahiKahar" /> ==Vabanemine ja tagasipöördumine== Pärast [[Jossif Stalin]]i surma 1953. aastal algas [[destaliniseerimine]] ning eriasumisele saadetud inimeste piiranguid hakati järk-järgult leevendama. Eriti pärast [[Nikita Hruštšov]]i 1956. aasta [[NLKP XX kongress]]i vabastati suur osa küüditatutest eriasumiselt ning paljudel võimaldati kodumaale tagasi pöörduda.<ref name="Priboi2020" /> Tagasipöördumine ei tähendanud alati varasema elu taastamist. Küüditatute vara oli konfiskeeritud või teistele üle antud ning paljudel oli raskusi endisesse elukohta asumise, töökoha leidmise ja hariduse omandamisega. Osa küüditatuid jäi Siberisse või teistesse Nõukogude Liidu piirkondadesse ka pärast eriasumiselt vabastamist.<ref name="Priboi2020" /> ==Õiguslik hinnang== Balti riikide taasiseseisvumise järel hakati Nõukogude massiküüditamiste korraldajaid ja täideviijaid kriminaalkorras uurima. Eestis mõisteti mitu 1949. aasta märtsiküüditamises osalenud endist julgeoleku- ja siseministeeriumi töötajat süüdi [[inimsusvastane kuritegu|inimsusvastases kuriteos]].<ref>Kaitsepolitseiamet. Nõukogude okupatsioonivõimu inimsusevastaste kuritegudega seotud kohtulahendid.</ref> 2003. aastal mõistis [[Saare Maakohus]] [[August Kolk|August Kolgi]] ja [[Pjotr Kislõi]] süüdi 1949. aasta märtsiküüditamises osalemise eest. Eesti kohtud käsitasid tsiviilelanikkonna süstemaatilist küüditamist inimsusvastase kuriteona.<ref name="Kolk">''Kolk and Kislyiy v. Estonia'', avaldused nr 23052/04 ja 24018/04, [[Euroopa Inimõiguste Kohus]], otsus 17. jaanuarist 2006.</ref> Kolk ja Kislõi pöördusid [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtusse]], väites muu hulgas, et nende tegevus ei olnud 1949. aastal Nõukogude õiguse järgi kuritegu. Kohus tunnistas kaebuse 2006. aastal vastuvõetamatuks ning märkis, et tsiviilelanike deporteerimine oli rahvusvahelise õiguse järgi käsitatav inimsusvastase kuriteona juba toimepanemise ajal, sõltumata sellest, kuidas Nõukogude siseriiklik õigus tegevust hindas.<ref name="Kolk" /> Märtsiküüditamise ja teiste Nõukogude repressioonide kirjeldamisel on kasutatud ka mõistet [[genotsiid]]. Selle mõiste täpse õigusliku kohaldamise üle Nõukogude repressioonidele on ajaloolaste ja juristide seas vaieldud, sest [[genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon]]i rahvusvaheline määratlus ei hõlma poliitilisi ega sotsiaalseid gruppe samal viisil nagu rahvuslikke, etnilisi, rassilisi ja usulisi gruppe. Küüditamise käsitamine inimsusvastase kuriteona on seevastu kinnitust leidnud Eesti kohtutes ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas.<ref name="Kolk" /> ==Mälestamine== [[File:Küüditatute mälestusmärk Kehras.jpg|pisi|1941. ja 1949. aastal küüditatute mälestusmärk [[Kehra]]s.]] Märtsiküüditamise ohvreid mälestatakse Eestis, Lätis ja Leedus igal aastal 25. märtsil. Eestis korraldatakse mälestustseremooniaid muu hulgas [[Eesti kommunismiohvrite memoriaal]]il Tallinnas ning mitmel pool süüdatakse küüditatute mälestuseks küünlaid.<ref name="Priboi2020" /> Märtsiküüditamisega seotud dokumente, fotosid, mälestusi ja küüditatute nimestikke säilitavad muu hulgas [[Rahvusarhiiv]], [[Eesti Mälu Instituut]], [[Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu]], Läti riigiarhiiv ja Läti okupatsioonimuuseum ning Leedu Genotsiidi ja Vastupanu Uurimise Keskus. ==Vaata ka== * [[Märtsiküüditamine Eestis]] * [[Juuniküüditamine]] * [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)]] * [[Küüditamine]] * [[Metsavennad]] * [[Kollektiviseerimine]] * [[Operatsioon Osen]] * [[Operatsioon Vesna]] ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== * [[Aigi Rahi-Tamm]]; Andres Kahar. „The Deportation Operation "Priboi" in 1949“. – [[Toomas Hiio]], [[Meelis Maripuu]], [[Indrek Paavle]] (toim). ''Estonia Since 1944: Report of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity''. Tallinn: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, 2009, lk 361–384. ISBN 978-9949-18-300-5. * [[Aigi Rahi-Tamm]]; [[Meelis Saueauk]]. „Relations between Soviet Security Organs and the Estonian Communist Party in 1940–1953. A Case of Mass Deportations in March 1949“. ''Securitas Imperii'', 37, 2020, lk 108–120. * [[Meelis Saueauk]]; [[Meelis Maripuu]] (toim). ''Toimik „Priboi“. Artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest''. Eesti Mälu Instituudi toimetised 2. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2020. 536 lk. * Strods, Heinrihs; Kott, Matthew. „The File on Operation "Priboi": A Re-Assessment of the Mass Deportations of 1949“. ''Journal of Baltic Studies'', 33 (1), 2002, lk 1–36. DOI: 10.1080/01629770100000191. * Õispuu, Leo (koost). ''Küüditamine Eestist Venemaale: märtsiküüditamine 1949''. Tallinn: Eesti Represseeritute Registri Büroo, 1999–2003. [[Kategooria:1949]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu sisepoliitika]] [[Kategooria:Küüditamine]] 95xuwxgg9uqunp3qhpo4wbdvkyvywf2 Pahad Seemned 0 535664 7231495 7122190 2026-09-09T21:17:07Z ~2026-48946-60 237254 /* Välislingid */ Lingid 7231495 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Jaan Pärn ja Pahad Seemned | pilt = Pahad Seemned performing in 2026.jpg | pildiallkiri = Pahad Seemned esinemas 2026.a. [[Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering]]i aastapäeval | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Eesti]] | stiil = | tegev = 1998–... | plaadifirma = Uganda Records | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = Jaan Pärn<br>[[Mait Metspalu]]<br>[[Lauri Kulpsoo]]<br>Juhan Javoiš<br>[[Jüri-Ott Salm]] | endised_liikmed = Ann Ideon }} '''Pahad Seemned''' (ka '''Jaan Pärn ja Pahad Seemned''') on 1998. aastast [[Tartu]]s tegutsev [[Rokkmuusika|rokkansambel]].<ref name="Pikk">https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/1534{{Kõdulink|aeg=aprill 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref name="Müürileht">https://www.muurileht.ee/jaan-parn-ja-pahad-seemned-praktiliselt-valmis-2022/</ref><ref name="TPostimees">https://tartu.postimees.ee/7532851/loodusteadlaste-bandi-ammu-praktiliselt-valmis-album-sai-lopuks-paris-valmis</ref> Algusaastatel kandis [[Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering]]i Levimuusikaansambli nime.<ref name="Pikk" /> Praeguse nime võttis kollektiiv 2003. aastal.<ref name="Pikk" /> Ansambel koosneb peamiselt [[Tartu Ülikool]]i loodusteadlastest.<ref name="Muusikteadlased">https://tartu.postimees.ee/317446/muusikteadlased-uurivad-kaamerapilti</ref> Ansambel esines 2010. aasta [[ETV]] "[[Teadlaste Öö|Teadlaste öö]]" saates.<ref name="Muusikteadlased" /> Jaan Pärna ja Pahade Seemnete muusikat on kasutatud 2020. aastal [[digikultuuriaasta]] ühe minuti filmide seas [[Andres Keil]]i ja [[Madis Reimund]]i filmis "Kevad".<ref name="Digi">https://jupiter.err.ee/1140400/uhe-minuti-filmid-2020-digikultuuriaasta</ref> "Pahad Seemned" jagas 2023.a. [[Genialistide klubi]]s lava ansambliga [[Puuluup]]. <ref name="Puuluup">https://www.puuluup.ee/kontserdid/</ref> ==Koosseis== *Jaan Pärn – vokaal *[[Juhan Javoiš]] – kitarr *[[Jüri-Ott Salm]] – akordion, klahvpillid *[[Lauri Kulpsoo]] – trummid *[[Siim Randveer]] – kitarrid *[[Mait Metspalu]] – bass<ref name="nlib.ee">https://web.archive.org/web/20190208142737/https://erb.nlib.ee/?kid=26037816 (vaadatud 05.02.2019)</ref> Endine liige: *Ann Ideon – vokaal, viiul ==Diskograafia== *2007 EP "Lahkuvad lennud"<ref name="Lennud">https://www.postimees.ee/1654641/band-trukkis-plaati-kaablirullil</ref> *2010 album "Pahad Seemned"<ref name="nlib.ee"/> *2021 album "Praktiliselt valmis" *2023 EP "Pusle" Laulud kogumikes: *2004 "Pesnja druzjei" albumis "Mätta Fondi 25 kuldset lööklaulu 6. osa" *2010 "Veider vandaal" albumis "[[Seksound#Kohalik_Kohatu|Kohalik ja kohatu]] 3" *2020 "Unistus" albumis "[[Rein Ahas|Ühepäevikute elu]]" ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat}} *[https://pahadseemned.bandcamp.com/ Jaan Pärn ja Pahad Seemned] [[Bandcamp]]is *[https://www.youtube.com/@pahadseemned Jaan Pärn ja Pahad Seemned] Youtube's *[https://www.facebook.com/pahadseemned Jaan Pärn ja Pahad Seemned] Facebookis [[Kategooria:Eesti ansamblid]] ru45tb9rrqc1lqu5k87xay2s8fzk9le 7231497 7231495 2026-09-09T21:17:36Z ~2026-48946-60 237254 trükiviga 7231497 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | nimi = Jaan Pärn ja Pahad Seemned | pilt = Pahad Seemned performing in 2026.jpg | pildiallkiri = Pahad Seemned esinemas 2026.a. [[Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering]]i aastapäeval | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = grupp_või_bänd | alias = | päritolu = [[Eesti]] | stiil = | tegev = 1998–... | plaadifirma = Uganda Records | seotud_esitajad = | URL = | koosseis = Jaan Pärn<br>[[Mait Metspalu]]<br>[[Lauri Kulpsoo]]<br>Juhan Javoiš<br>[[Jüri-Ott Salm]] | endised_liikmed = Ann Ideon }} '''Pahad Seemned''' (ka '''Jaan Pärn ja Pahad Seemned''') on 1998. aastast [[Tartu]]s tegutsev [[Rokkmuusika|rokkansambel]].<ref name="Pikk">https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/1534{{Kõdulink|aeg=aprill 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref name="Müürileht">https://www.muurileht.ee/jaan-parn-ja-pahad-seemned-praktiliselt-valmis-2022/</ref><ref name="TPostimees">https://tartu.postimees.ee/7532851/loodusteadlaste-bandi-ammu-praktiliselt-valmis-album-sai-lopuks-paris-valmis</ref> Algusaastatel kandis [[Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering]]i Levimuusikaansambli nime.<ref name="Pikk" /> Praeguse nime võttis kollektiiv 2003. aastal.<ref name="Pikk" /> Ansambel koosneb peamiselt [[Tartu Ülikool]]i loodusteadlastest.<ref name="Muusikteadlased">https://tartu.postimees.ee/317446/muusikteadlased-uurivad-kaamerapilti</ref> Ansambel esines 2010. aasta [[ETV]] "[[Teadlaste Öö|Teadlaste öö]]" saates.<ref name="Muusikteadlased" /> Jaan Pärna ja Pahade Seemnete muusikat on kasutatud 2020. aastal [[digikultuuriaasta]] ühe minuti filmide seas [[Andres Keil]]i ja [[Madis Reimund]]i filmis "Kevad".<ref name="Digi">https://jupiter.err.ee/1140400/uhe-minuti-filmid-2020-digikultuuriaasta</ref> "Pahad Seemned" jagas 2023.a. [[Genialistide klubi]]s lava ansambliga [[Puuluup]].<ref name="Puuluup">https://www.puuluup.ee/kontserdid/</ref> ==Koosseis== *Jaan Pärn – vokaal *[[Juhan Javoiš]] – kitarr *[[Jüri-Ott Salm]] – akordion, klahvpillid *[[Lauri Kulpsoo]] – trummid *[[Siim Randveer]] – kitarrid *[[Mait Metspalu]] – bass<ref name="nlib.ee">https://web.archive.org/web/20190208142737/https://erb.nlib.ee/?kid=26037816 (vaadatud 05.02.2019)</ref> Endine liige: *Ann Ideon – vokaal, viiul ==Diskograafia== *2007 EP "Lahkuvad lennud"<ref name="Lennud">https://www.postimees.ee/1654641/band-trukkis-plaati-kaablirullil</ref> *2010 album "Pahad Seemned"<ref name="nlib.ee"/> *2021 album "Praktiliselt valmis" *2023 EP "Pusle" Laulud kogumikes: *2004 "Pesnja druzjei" albumis "Mätta Fondi 25 kuldset lööklaulu 6. osa" *2010 "Veider vandaal" albumis "[[Seksound#Kohalik_Kohatu|Kohalik ja kohatu]] 3" *2020 "Unistus" albumis "[[Rein Ahas|Ühepäevikute elu]]" ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat}} *[https://pahadseemned.bandcamp.com/ Jaan Pärn ja Pahad Seemned] [[Bandcamp]]is *[https://www.youtube.com/@pahadseemned Jaan Pärn ja Pahad Seemned] Youtube's *[https://www.facebook.com/pahadseemned Jaan Pärn ja Pahad Seemned] Facebookis [[Kategooria:Eesti ansamblid]] horv4d23jno6m0qdyabkes78r99if9q Topiaarkunst 0 541104 7231631 6923253 2026-09-10T08:31:24Z Kuriuss 38125 7231631 wikitext text/x-wiki [[File:Kadriorg Park in Tallin.JPG|pisi|Topiaarkunst [[Kadrioru park|Kardioru pargis]] Tallinnas]] [[Fail:Puppy de Jeff Koons (2) -- 2021 -- Bilbao, España.jpg|pisi|Topiaarskulptuur "Kutsikas" Guggenheimi muuseum Bilbaos Hispaanias. Autor Jeff Koons]] '''Topiaarkunst''' (lad ''ars topiaris'') on [[puu]]de ja [[põõsas]]te vormi kujundamise kunst, mille eesmärk on anda pügamisega taimedele soovitud kuju. Lisaks silmailule pakub topiaarkunst rõõmu aias askeldamisest ja oma kätega kunsti loomisest. Sobivateks taimedeks on nii [[okaspuu|okas-]] kui ka [[lehtpuu]]põõsad. Liikidest on sagedamini kasutusel [[pukspuu]], [[valgepöök]], [[liguster]] ja [[jugapuu]]. Topiaarkunsti kõrgaeg oli [[renessanss]] ja [[barokk]], kuid varaseid teateid puude ja põõsaste pügamisest võib leida juba [[Plinius Noorem]]a [[Rooma]] aedade kirjeldustest. Vana-Rooma aegadel olid aednikeks peamiselt orjad, kes tegelesid ka puude ja põõsaste pügamisega. Arvatakse, et just orjad tõidki selle kunstiliigi Euroopasse. [[Versailles]]' näitel kujundati taimedest seinu, sambaid, võlve, kaari ja muid arhitektuurielemente. Lisaks ka geomeetrilisi vorme ([[kera]]d, [[Püramiid (geomeetria)|püramiidid]], [[koonus]]ed, [[risttahukas|risttahukad]]) ja skulptuure (loomad, inimesed, stseenid). Tänu Inglise pargistiili levikule vähenes topiaarkunsti populaarsus märgatavalt. Uue õitsengu tõi aga 19. sajandi teine pool koos [[historitsism|historitsistliku]] aia- ja pargikunstiga. Võrreldes tänapäeva topiaarkunstiga, kujutati varem rohkem jahistseene ja sõjaga seotut. Belgias, Prantsusmaal ja Hollandis on topiaarkunst tänini tavaline osa aiakunstist. Topiaarkunsti viljeldakse nii eraaedades, surnuaedades kui ka avalikes parkides (nt Parc André Citroën Prantsusmaal ja Thames Barrier Park Inglismaal). Peamiselt esineb topiaarkunsti siiski ajaloolise hõnguga väärikates kohtades. == Eestis == Eestis pole topiaarkunst eriti populaarne. Enamasti piirdutakse puuvõrade vormilõikusega (nt [[Kadrioru park|Kadrioru pargis]] ja [[Palmse park|Palmse mõisas]]). == Allikad == {{viited}} # [https://www.smithsonianmag.com/travel/art-topiary-gardening-ancienthere-are-five-modern-gems-180956159/ Michelle L. Hirsch. Smithsonian. 2015] # Nurme, S., Nutt, N. ja Terrae, A. (2012). Pargiterminite seletussõnaraamat. Keskkonnaamet. Lk. 62 # [https://www.rhs.org.uk/advice/profile?pid=720 RHS Gardening. Topiary] [[Kategooria:Maastikuarhitektuur]] [[Kategooria:Aiandus]] 342bj93nqhsocdii24qk9fw2e9ya7dw Kshmr 0 543676 7231568 7201120 2026-09-10T07:15:10Z CommonsDelinker 1930 Fail Niles-kshmr.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Krd|Krd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: No permission since 2 September 2026. 7231568 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=juuli}} {{Toimeta|aasta=2025|kuu=juuli}} {{infokast persoon | nimi = Kshmr | pilt = | pildi suurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Niles Hollowell-Dhar | sünniaeg = 6. oktoober 1988 | sünnikoht = Berkeley, California, USA | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = indialane | alma mater = | haridus = | tegevusala = muusik, produtsent ja DJ | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = | moodul = }} [[File:Dev & The Cataracs - The Roxy (7046841417).jpg|right|thumb|upright|Hollowell-Dhar (2010)]] '''Niles Hollowell-Dhar''', esinejanimega '''KSHMR''' (sündinud 6. oktoobril 1988) on India päritolu Ameerika Ühendriikide muusik ja DJ. KSHMR on Ameerikast pärit muusik, produtsent ja DJ. Ta sai tuntuks tänu oma EDM-i loomingule. Ta on loonud palju soololaule ning lisaks on ta ka teinud koostööd paljude teiste kuulsate artistidega nagu Tiësto, Hardwell ja [[R3hab]]. KSHMRi kuulsamate lugude hulka kuuluvad "Secrets<nowiki>''</nowiki>, "Memories", "Toca" ja "Spook". == Isiklik elu ja looming == Niles Hollowell-Dhari isa on India päritolu ning ta ema on ameeriklanna. Ta sündis [[Berkeley]]s [[California|California osariigis]] ja käis seal koolis, täpsemalt Berkeley põhikoolis. Seal kohtas ta räppar David Benjamin Singer-Vine'i, tänu kellele ta hakkas muusika tegemisest huvituma. Nad said headeks sõpradeks ning moodustasid koos ansambli "The Cataracs<nowiki>''</nowiki> aastal 2003. Hiljem kolisid nad [[Los Angeles]]se, kus nad kohtusid naislaulja Deviga. The Cataracs tegi aastal 2010 lepingu Universal Recordsiga ning kirjutas ja produtseeris uue hittlaulu "Like a G6", mis oli Far East Movement'i edetabeli tipus. Lisaks sellele produtseeris The Cataracs [[Snoop Dogg]]i soololaulu "Wet", New Boyzi hiti "Backseat" Devi 2011. aasta albumi The Night The Sun Came Up. 2012. aastal otsustas Singer Vine The Cataracsist lahkuda. Vaatamata sellele jätkas Hollowell-Dhar ansambli nime kasutamist. 2013. aastal tegi The Cataracs koostööd Martin Solveigi ja Kyle'iga ning väljastas uue laulu "Hey Now", mis jõudis paljude riikide edetabelitesse. Niles Hollowell-Dhar produtseeris veel laule artistidele nagu [[Selena Gomez]], [[Sean Paul]] ja Robin Thicke. 2014. aastal otsustas ta lõpetada ansambli The Cataracs tegevuse ning hakkas edaspidi [[Elektrooniline tantsumuusika|EDM]]-muusikat tegema nime KSHMR all. Veebruari alguses andis ta välja oma esimese singli "Megalodon" ning edasi jätkas ta laulude pidevat väljaandmist. Ta andis välja uue laulu "Karate" koos R3habiga, mis sai erilist tunnustust [[Belgia]]s ja [[Prantsusmaa]]l. Kshmr avaldas avalikkusele oma identiteedi Ultra Music Festivalil aastal 2015, kus tutvustas teda rahvale Tiësto. Nad andsid koos välja laulu "Secrets", mis on seni Kshmri kõige kuulsam laul. Ta andis välja albumi Paradesi EP, mida oli tugevalt mõjutanud india kultuur. Aasta lõpus saavutas Kshmr 23. koha DJ Magi iga-aastase Top 100 DJ hulgas. 2016. aasta mais andis Hollowell-Dhar välja albumi "The Lion Across the Field". Samal aastal andis ta ka välja 3 singlit: "Invisible Children" (koos Tigerlilyga), "Voices" (koos Will Sparksiga) ja "Extreme" (koos Bassjackersiga). Samal aastal saavutas ka Kshmr 12. koha DJ Magi igaaastases edetabelis ning seda ka järgneval aastal. Kshmri 2017. aasta esitlus Ultra Music Festivalil, koos Timmy Trumpetiga sai tema esimeseks kontserdiks, kus ta esines lisaks veel koos teiste muusikutega. Samal aastal tegi Kshmr ka koostööd Tiëstoga ning anti välja uus laul "Harder". Lisaks sellele ilmus 2 uut singlit: "The Serpent" ja "Underwater". Kshmri muusikafirma, Dharma WorldWide, väljastas oma esimese laulu "Festival of Lights" 2017. aasta 4. augustil. 2018. aasta veebruaris andis Hollowell-Dhar välja uue laulu "House Of Cards", kus esines ka laulja Sidnie Tipton, kes eelnevalt tegi artistiga koostööd 2016. aasta lauluga "Wildcard". Mais andis ta välja laulu "Doonka" ning juunis muusiku Jake Reesega laulu "Carry Me Home". 2. novembril andis Kshmr välja uue laulu "Magic", kus esines lauljatar Vassy. 2019. aasta alguses väljastas Kshmr, koostöös Belgia DJ Yves V ja Ameerika ansambli Krewellaga, uue laulu "No Regrets". == Seos Eestiga == Kshmr esines 2018. aasta suvel [[Weekend Festival]]il. Rahvale oli meeltmööda Kshmri esitus Weekendil, seda võis järeldada publiku reaktsioonist. == Diskograafia == Kshmr on välja andnud 48 singlit, 3 albumit ja 22 remiksi. === Albumid === * Paradesi EP 2015 * The Lion Across The Field EP 2016 * Materia 2017 == Auhinnad == Ta on olnud ajakirja [[DJ Mag]] edetabelis "Top 100 DJs" aastatel 2015–2018. Aastal 2015 saavutas ta edetabelis 23. koha, 2016. ja 2017. aastal 12. koha ning 2018. aastal 18. koha. == Välislingid == * 1. All Music 05.04.19 Link: https://www.allmusic.com/artist/kshmr-mn0003316194/biography * 2. ERR 07.04.19 Link: https://menu.err.ee/827649/weekend-festivali-esinejate-hulka-lisandusid-kshmr-gorgon-city-inna-jt * 3. Rate your music 08.04.19 Link: https://rateyourmusic.com/artist/kshmr * 4. UKF 08.04.19 Link: https://ukf.com/news/dj-mag-top-100-djs-2017-results-announced/20572 [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] eygz7itxgkv7s8ued6qrva3l4bpbrz6 Priit Teniste 0 544584 7231407 7007430 2026-09-09T17:37:07Z ~2026-48725-55 237247 /* Välislingid */ 7231407 wikitext text/x-wiki [[File:Physiotherapist Priit Teniste, Al Mare MEDICAL.jpg|thumb|Physiotherapist Priit Teniste, Al Mare MEDICAL (2019)]] '''Priit Teniste''' (sündinud 5. septembril 1971 Tartus) on [[füsioterapeut]] ja endine Eesti korvpallitreener.<ref>https://www.esbl.ee/biograafia/Priit_Teniste</ref> Lõpetanud 1989. aastal [[Tartu 8. keskkool]]i ja 1993. aastal füsioterapeudina [[Tartu Ülikool]]i kehakultuuriteaduskonna. Aastatel 1978–1989 mänginud korvpalli [[Harri Russak]]u ning 1989–1993 Arne Laose ja Jüri Neissaare juhendamisel. Olnud 1993–1995 Tartu Gaasi korvpallimeeskonna füsioterapeut, 1995–1997 Tallinna Kalevi meeskonna ja Eesti meeste korvpallikoondise füsioterapeut, 1997–2005 Nybiti meeskonna treener-füsioterapeut (võitnud Eesti meistrivõistlustel 2 hõbe- ja 3 pronksmedalit) ning 2005–2006 Rapla meeskonna peatreener. Aastatel 2006–2008 oli Eesti sõudekoondise füsioterapeut, sh 2008. aastal Pekingi olümpiamängudel.<ref>https://www.soudeliit.ee/priit-teniste-50-palju-onne/</ref> <ref>https://sport.postimees.ee/23527/neljapaat-soitis-pekingisse</ref> Olnud [[Fed Cupi karikavõistlused|Fed Cupi meistrivõistlustel]] Eesti tennisenaiskonna füsioterapeut.<ref> https://sport.err.ee/906709/fotod-tennisenaiskonna-peamine-eesmark-on-enda-gruppi-pusimajaamine</ref> 2023 aastal Briti vehklemiskoondise füsioterapeudina U-17/U20 Euroopa meistrivõistlustel Tallinnas<ref>{{Netiviide |pealkiri=» EM kadetid (U17) |url=https://vehklemisliit.ee/tulemused/em-kadetid-u17/ |vaadatud=2023-12-08 |väljaanne=vehklemisliit.ee}}</ref> ning rahvusvahelistel Saarte Mängudel [[Guernsey]] saarel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kivi |eesnimi=Alver |kuupäev=2023-07-02 |pealkiri=2023 Saarte mängud: Guernseyle sõidab 47 liikmeline delegatsioon |url=https://saaremaasport.ee/2023-saarte-mangud-guernseyle-soidab-46-liikmeline-delegatsioon/ |vaadatud=2023-12-08 |väljaanne=Saaremaa Spordisõber |keel=en}}</ref> Aastast 2006 PT Trigeenika OÜ juhatuse liige.<ref>https://ariregister.rik.ee/est/company/11269515/PT-Trigeenika-O%C3%9C</ref> ==Isiklikku== Priit Teniste on abielus, poja ja tütre isa. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.priitteniste.com/ Priit Teniste koduleht] * [http://kadi.ee/keskpaev-04-10-16/ "Keskpäev"] Priit Teniste Raadio Kadi saates "Keskpäev", 4. oktoober 2016 * [http://arhiiv.err.ee/guid/14274 Peking 2008 XI päev]. Priit Teniste olümpiaraadios, 18. august 2008 * Priit Teniste [https://arhiiv.saartehaal.ee/2016/10/05/et-valu-ei-tekitaks-stressi-ja-stress-omakorda-valu/ "Valu tekitab stressi, stress võimendab valu"] Saarte Hääl, 5. september 2016 * Priit Teniste [https://www.liigume.ee/803998/vigastused-ja-nende-ravi-kuhu-minna-mida-teha "VIGASTUSED ja nende ravi - kuhu minna, mida teha?"] ajakiri Start, mai 2017 * Priit Teniste [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKorienteeruja201710.2.17.1 "Taastumine pärast hooaja lõppu"] ajakiri Orienteeruja, 3. oktoober 2017 * Priit Teniste [https://epl.delfi.ee/tervis/elama-ei-pea-valu-kannatades?id=83438721 "Elama ei pea valu kannatades"] EPL Laupäevaleht, 25. august 2018 *Priit Teniste [https://tervis.postimees.ee/6941973/hispaanlaste-ravitehnoloogia-leevendab-koroonaviirusest-pohjustatud-kopsukahjustusi "Hispaanlaste ravitehnoloogia leevendab koroonaviirusest põhjustatud kopsukahjustusi"] Posimees.ee Tervis, 4 aprill 2020 *Priit Teniste [https://tervis.postimees.ee/8004457/arkasin-tundega-et-mitte-midagi-ei-tunne-vasakus-kaes-sormed-ei-allunud-tahtele "Ärkasin tundega, et mitte midagi ei tunne vasakus käes."] Postimees, 21. aprill 2024 *[https://vikerraadio.err.ee/1610120507/huvitaja-lihas-ja-liigesevalud "Huvitaja. Lihas- ja liigesvalud"] Priit Teniste Vikerraadio saates "Huvitaja", 9. september 2026 {{JÄRJESTA:Teniste, Priit}} [[Kategooria:Eesti füsioterapeudid]] [[Kategooria:Eesti korvpallitreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] __INDEKSIGA__ jzows7us9k77f6korepvj49lda1aqkr 64 (Tallinna bussiliin) 0 545849 7231351 7228886 2026-09-09T14:37:32Z ~2026-34651-55 231505 7231351 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Kaubajaama|number=64|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/64/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=63A|järgmine liin=65|järgmine=65 (Tallinna bussiliin)|eelmine=63A (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/64/a-b]|uuendus=1. september 2026|pilt=Bussiliini 64 esimene tööpäev.jpg|avati=*1994 *2021|suleti=*2000 *2024}} '''Tallinna bussiliin 64''' sõitis [[Väike-Õismäe]] ja [[Ülemiste]] vahel. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub tööpäevil. Bussiliin oli [[ekspressliin]]. Bussiliin avati 1. septembril 2021.<ref>"Ülemistele sõidab uus ekspressbussiliin nr 64". tallinn.ee, 02.09.2021</ref> Väljumised 15-25 minuti tagant Enne 2000. aastat on samanumbriline buss sõitnud Väike-Õismäe ja Vana-Pääsküla vahet. Bussiliin suleti 19 - 21. oktoobril == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2021 kuni 20.10.2024 !Väike-Õismäe - Ülemiste !Ülemiste - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Rukkilille ; Meelespea ; Sinilille ; Karikakra ; Meistri ; Autobussikoondis ; Lakiotsa ; Mustamäe tee ; Sipelga ; Retke tee ; Ülemiste jaam ; Dvigatel ; Kaubajaama | ; Kaubajaama ; Valukoja ; Lõõtsa ; Dvigatel ; Ülemiste jaam ; Retke tee ; Sipelga ; Mustamäe tee ; Karjavälja ; Lakiotsa ; Autobussikoondis ; Meistri ; Karikakra ; Sinilille ; Meelespea ; Rukkilille ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 29.02.2000 !Väike-Õismäe - Vana-Pääsküla !Vana-Pääsküla - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Autobussikoondis ; Kaja ; Akadeemia tee ; Kadaka ; Kassi ; Mäepealse ; Nõva ; Kalda ; Hommiku ; Õitse ; Sireli ; Pääsküla ; Rohula ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla | ; Vana-Pääsküla ; Pärnu maantee ; Rohula ; Pääsküla ; Sireli ; Õitse ; Hommiku ; Kalda ; Nõva ; Mäepealse ; Kassi ; Kadaka ; Akadeemia tee ; Kaja ; E. Vilde tee ; Autobussikoondis ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[10 (Tallinna bussiliin)|10]] * [[20 (Tallinna bussiliin)|20]] * [[45 (Tallinna bussiliin)|45]] == Viited == {{viited}} {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] j0db4j0g14idenr9kt182rra0b97nf2 Sündinud 1965 0 548671 7231556 7214188 2026-09-10T06:48:30Z Avjoska 1538 /* Veebruar */ 7231556 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1965]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1965}} ==Jaanuar== *[[4. jaanuar]] – [[Yvan Attal]], prantsuse näitleja, filmilavastaja ja stsenarist *[[7. jaanuar]] – [[Hannes Starkopf]], eesti skulptor *[[9. jaanuar]] – [[Andrei Nazarov]], eesti kergejõustiklane *[[11. jaanuar]] – [[Toomas Rull]], eesti muusik *[[12. jaanuar]] – [[Reet Mark]], eesti kunstiajaloolane * 12. jaanuar – [[Kaido Kreen]], eesti võrkpallur *[[13. jaanuar]] – [[Mart Lajal]], eesti motosportlane *[[14. jaanuar]] – [[Šamil Bassajev]], Tšetšeenia poliitik * 14. jaanuar – [[Ia Remmel]], eesti muusikaajakirjanik, -kriitik ja -pedagoog *[[15. jaanuar]] – [[Hannes Nelis]], eesti vaimulik * 15. jaanuar – [[Guido Pärnits]], eesti insener ja ettevõtja * 15. jaanuar – [[Thomas Blomqvist]], Soome poliitik * [[18. jaanuar]] – [[Karin Kneissl]], Austria poliitik ja ajakirjanik * 18. jaanuar – [[Dave Attell]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja * [[20. jaanuar]] – [[Sophie, Edinburghi hertsoginna]], Edinburghi hertsoginna *[[28. jaanuar]] – [[Lilian Jõesaar]], eesti pianist *[[29. jaanuar]] – [[Dominik Hašek]], Tšehhi jäähokiväravavaht ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Stephanie (Monaco)|Stephanie]], Monaco printsess *[[2. veebruar]] – [[Ain Kaljurand]], eesti ärijuht *[[7. veebruar]] – [[Chris Rock]], USA koomik ja filminäitleja *[[17. veebruar]] – [[Rein Kotov]], eesti filmioperaator * 17. veebruar – [[Michael Bay]], Ameerika Ühendriikide režissöör ja produtsent * 17. veebruar – [[Maris Rattas]], eesti geoloog *[[21. veebruar]] – [[Evair]], Brasiilia jalgpallur *[[24. veebruar]] – [[Hans-Dieter Flick]], Saksamaa jalgpallur *[[25. veebruar]] – [[Susanna Rahkamo]], Soome iluuisutaja *[[26. veebruar]] – [[Linnar Viik]], eesti digiühiskonna eestvedaja *[[28. veebruar]] – [[Colum McCann]], iiri kirjanik ja kaasaegse kirjanduse professor * 28. veebruar – [[Inga Mangus]], eesti haridustegelane ==Märts== *[[4. märts]] – [[Khaled Hosseini]], Afganistanis sündinud kirjanik ja füüsik * 4. märts – [[Paul W. S. Anderson]], Briti filmirežissöör *[[25. märts]] – [[Stefka Kostadinova]], Bulgaaria kergejõustiklane * 25. märts – [[Sarah Jessica Parker]], USA näitleja * 25. märts – [[Viktor Turkin]], Eesti vandeadvokaat ja õigusteadlane ==Aprill== *[[4. aprill]] – [[Robert Downey juunior]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja muusik *[[15. aprill]] – [[Linda Perry]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[16. aprill]] – [[Martin Lawrence]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[21. aprill]] – [[Pekka Erelt]], Eesti ajakirjanik ==Mai== *[[9. mai]] – [[Margus Harak]], eesti bioloog * 9. mai – [[Steve Yzerman]], kanada jäähokimängija * 9. mai – [[Meelis Arulepp]], eesti animafilmide režissöör ja animaator * 9. mai – [[Triin Soone]], Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor *[[16. mai]] – [[Krist Novoselic]], USA muusik * 16. mai – [[Mehmet Murat İldan]], türgi kirjanik * 16. mai – [[Tanel Tammet]], eesti arvutiteadlane * 16. mai – [[Linda Reynolds]], Austraalia sõjaväelane ja poliitik * 16. mai – [[Ljuza Badretdinova]], udmurdi kirjanik ja ajakirjanik *[[23. mai]] – [[Nancy Himma-Mantsik]] (Nancy Rink) (Nancy), eesti laulja * 23. mai – [[Priit Otti]], Eesti ujuja * 23. mai – [[Aivar Aleksejev]], Eesti munitsipaalpoliitik ja pikaaegne omavalitsusjuht * 23. mai – [[Liina Tennosaar]], eesti näitleja * [[30. mai]] – [[Antoine Fuqua]], Ameerika Ühendriikide filmirežissöör ja stsenarist * [[31. mai]] – [[Brooke Shields]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Nigel Short]], Inglise maletaja *[[3. juuni]] – [[Helena Fuchsová]], tšehhi jooksja *[[8. juuni]] – [[Karin Alvtegen]], rootsi stsenarist ja kirjanik *[[10. juuni]] – [[Elizabeth Hurley]], inglise modell ja näitleja * 10. juuni – [[Henn Ojaveer]], eesti bioloog * 10. juuni – [[Ott Ojaveer]], eesti koolijuht *[[22. juuni]] – [[Ľubomír Moravčík]], Slovakkia jalgpallur *[[28. juuni]] – [[Jari Lindström]], Soome poliitik * 28. juuni – [[Olavi Antons]], eesti ettevõtja * [[30. juuni]] – [[Anna Levandi]], NSV Liidu iluuisutaja ja Eesti iluuisutamistreener ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Harald Zwart]], Norra filmirežissöör ja -produtsent *[[10. juuli]] – [[Alexia (Kreeka ja Taani printsess)|Alexia]], [[Alexia (Kreeka ja Taani printsess)|Kreeka ja Taani printsess]] *[[16. juuli]] – [[Indrek Erm]], eesti arhitekt *[[31. juuli]] – [[Joanne Rowling]], inglise kirjanik ==August== *[[3. august]] – [[Aigi Rahi-Tamm]], eesti ajaloolane * [[4. august]] – [[Dennis Lehane]], USA kirjanik * [[15. august]] – [[Aivar Kriiska]], eesti ajaloolane * [[18. august]] – [[Rain Simmul]], eesti näitleja * [[19. august]] – [[Kevin Dillon]], Ameerika näitleja ==September== *[[3. september]] – [[Charlie Sheen]], USA näitleja *[[17. september]] – [[Sven Senka]], eesti kunstnik *[[20. september]] – [[Riho Rosberg]], eesti näitleja * 20. september – [[José Cobo Cano]], Hispaania katoliku vaimulik *[[21. september]] – [[Cheryl Hines]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[25. september]] – [[Kalle Laanet]], Eesti poliitik ja endine politseiametnik *[[27. september]] – [[Steve Kerr]], Ameerika Ühendriikide korvpallitreener ja endine korvpallur ==Oktoober== *[[5. oktoober]] – [[Markus Vetemaa]], eesti ihtüoloog *[[8. oktoober]] – [[Matt Biondi]], USA ujuja *[[14. oktoober]] – [[Karyn White]], USA laulja *14. oktoober – [[Jüri Jaanson]], eesti endine sõudja *[[16. oktoober]] – [[Toomas Tamm]], eesti keemik *[[25. oktoober]] – [[Dominique Herr]], Šveitsi jalgpallur, kaitsja * 25. oktoober – [[Valdir Benedito]], Brasiilia endine jalgpallur ==November== *[[2. november]] – [[Paweł Adamowicz]], poola poliitik *[[19. november]] – [[Laurent Blanc]], Prantsuse jalgpallur *[[21. november]] – [[Björk]], Islandi laulja, luuletaja, helilooja ja näitleja * 21. november – [[Reggie Lewis]], USA korvpallur * 21. november – [[Tõnu Tender]], eesti keeleteadlane *[[25. november]] – [[Indrek Kannik]], Eesti riigiametnik, ajakirjanik ja poliitik *[[30. november]] – [[Aldair]], Brasiilia jalgpallur * 30. november – [[Ben Stiller]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik ja filmitegija ==Detsember== *[[3. detsember]] – [[Katarina Witt]], Saksa iluuisutaja *[[4. detsember]] – [[Ulf Kirsten]], Saksamaa jalgpallur *[[11. detsember]] – [[Viktoria Tuulas]], Eesti diplomaat *[[14. detsember]] – [[Peep Talving]], eesti arst ja arstiteadlane *[[28. detsember]] – [[Allar Levandi]], eesti kahevõistleja *28. detsember – [[Kazuo Echigo]], Jaapani jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Loone Ots]], eesti folklorist, kirjanik ja kirjandusteadlane dh3chbsfgzohaggblxhzz18lkrjhlv7 Sündinud 1963 0 548698 7231705 7214185 2026-09-10T10:41:19Z Avjoska 1538 /* November */ 7231705 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1963}} ''Siin on loetletud [[1963]]. aastal sündinud tuntud isikuid. ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Elle Põldoja]], eesti arstiteadlane ja anatoom *[[3. jaanuar]] – [[Ahti Kallikorm]], eesti riigiametnik *[[4. jaanuar]] – [[Till Lindemann]], saksa muusik *[[5. jaanuar]] – [[Sven Papp]], eesti vandeadvokaat * 5. jaanuar – [[Emil Oja]] (Piilu), eesti muusik * 5. jaanuar – [[Urmas Kokassaar]], eesti bioloog, biokeemik *[[6. jaanuar]] – [[Tony Halme]], [[Soome]] sportlane ja poliitik * 6. jaanuar – [[Ahti Puudersell]], eesti näitleja * 6. jaanuar – [[Priit Aimla (trompetist)]], eesti trompetist *[[7. jaanuar]] – [[Clint Mansell]], inglise muusik ja helilooja *[[8. jaanuar]] – [[Aina Leeben]], eesti bioloog *[[9. jaanuar]] – [[Jiří Parma]], tšehhi suusahüppaja * 9. jaanuar – [[Annika Künnap]], eesti tekstiilikunstnik *[[10. jaanuar]] – [[Francesco Panetta]], itaalia kesk- ja pikamaajooksja *[[11. jaanuar]] – [[Anti Perkson]], eesti keemik *[[12. jaanuar]] – [[Avo Karus]], eesti biokeemik *[[14. jaanuar]] – [[Steven Soderbergh]], [[USA]] [[filmirežissöör]] * 14. jaanuar – [[Even Tudeberg]], eesti ettevõtja * 14. jaanuar – [[Leonid Kožara]], Ukraina poliitik *[[16. jaanuar]] – [[Erli Aasamets]], eesti koolijuht *[[22. jaanuar]] – [[Minna Lindgren]], soome kirjanik ja ajakirjanik * 22. jaanuar – [[Ene Tannberg]], Eesti haridustegelane ja poliitik *[[31. jaanuar]] – [[Manuela Di Centa]], itaalia suusataja ==Veebruar== *[[5. veebruar]] – [[Goran Jurić]], Horvaatia jalgpallur *[[10. veebruar]] – [[Kalle Kiik]], [[eesti]] maletaja *[[17. veebruar]] – [[Michael Jordan]], [[USA]] [[korvpall]]ur *[[19. veebruar]] – [[Seal]], Suurbritannia muusik ==Märts== *[[14. märts]] – [[Pedro Duque]], Hispaania astronaut *[[18. märts]] – [[Vanessa Lynn Williams]], [[USA]] näitleja ja laulja *[[24. märts]] – [[Torsten Voss]], saksa kümnevõistleja ja bobisõitja *[[27. märts]] – [[Quentin Tarantino]], [[USA]] filminäitleja, -režissöör, -stsenarist ja -produtsent *27. märts – [[Xuxa]] (María da Graça Meneghel), Brasiilia näitleja ja laulja ==Aprill== *[[11. aprill]] – [[Tarmo Kõuts (mereteadlane)|Tarmo Kõuts]], eesti geofüüsik *[[13. aprill]] – [[Garri Kasparov]], malemaailmameister *[[18. aprill]] – [[Eric McCormack]], Kanada-USA näitleja, produtsent ja kirjanik *[[19. aprill]] – [[Barbi Pilvre]], eesti ajakirjanik *[[24. aprill]] – [[Tõnu Trubetsky]], eesti kirjanik, muusik ja anarhist *24. aprill – [[Lajos Détári]], Ungari jalgpallur ja jalgpallitreener *[[26. aprill]] – [[Jet Li]], võitluskunstide meister ja filminäitleja ==Mai== *[[8. mai]] – [[Agu Kivimägi]], eesti informaatik * 8. mai – [[Florence Parly]], Prantsusmaa ettevõtja ja poliitik *[[11. mai]] – [[Natasha Richardson]], USA näitleja * 11. mai – [[Ingbert Liebing]], Saksamaa poliitik *[[25. mai]] – [[Eha Rünne]], Eesti kergejõustiklane *[[28. mai]] – [[Zemfira Meftahətdinova]], Aserbaidžaani jahilaskur ==Juuni== *[[8. juuni]] – [[Piret Päär]], eesti näitleja * 8. juuni – [[Lutz Seiler]], saksa kirjanik *[[9. juuni]] – [[Johnny Depp]], USA näitleja *[[10. juuni]] – [[Jeanne Tripplehorn]], USA filminäitleja *[[17. juuni]] – [[Temir Sarijev]], Kõrgõzstani poliitik * 17. juuni – [[Meelis Paavel]], eesti ametnik * 17. juuni – [[Sven Reintak]], endine eesti kergejõustiklane *[[15. juuni]] – [[Brigitte Nielsen]], [[taani]] päritolu [[USA]] näitleja *[[25. juuni]] – [[George Michael]], laulja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Hirvo Surva]], eesti koorijuht *[[5. juuli]] – [[Alar Tamming]], eesti ärimees *[[6. juuli]] – [[Andrei Ojamets]], eesti võrkpallitreener * 6. juuli – [[Ene Paaver]], eesti dramaturg ja ajakirjanik *[[7. juuli]] – [[Tiina Rebane]], eesti näitleja ja lavastaja *[[8. juuli]] – [[Dmitri Pevtsov]], vene näitleja *[[9. juuli]] – Armin Velgre, eesti laulja ja laululooja *[[10. juuli]] – [[Andrei Hvostov]], Eesti publitsist * 10. juuli – [[Urmas Kaarlep]], eesti audiitor * 10. juuli – [[Piia Post]], eesti atmosfäärifüüsik * 10. juuli – [[Odvar Voie Eikeland]], Norra poliitik * 10. juuli – [[Raivo Stern]], eesti füüsik *[[11. juuli]] – [[Manuel Marrero]], Kuuba poliitik *[[16. juuli]] – [[Catherine Wilkening]], prantsuse filminäitleja *[[30. juuli]] – [[Lisa Kudrow]], USA näitleja *[[31. juuli]] – [[Fatboy Slim]], Briti muusik * 31. juuli – [[Allan Puur]], eesti rahvastikuteadlane * 31. juuli – [[Piret Tibbo-Hudgins]], eesti filmiprodutsent ==August== *[[1. august]] – [[Coolio]] (Artis Ivey, Jr.), USA räppar * 1. august – [[John Carroll Lynch]], USA näitleja * 1. august – [[Amber Rudd]], Suurbritannia poliitik * 1. august – [[Inga Bērziņa]], Läti poliitik *[[3. august]] – [[Tasmin Archer]], inglise laulja * 3. august – [[Graham Arnold]], Austria jalgpallur ja jalgpallitreener * 3. august – [[Lisa Ann Walter]], USA näitleja * 3. august – [[James Hetfield]], ameerika kitarrist * 3. august – [[Ed Roland]], ameerika muusik * 3. august – [[Isaiah Washington]], ameerika näitleja *[[9. august]] – [[Whitney Houston]], USA laulja *[[11. august]] – [[Pierre Johnsson]], rootsi kaskadöör ja näitleja * 11. august – [[Piret Viires]], eesti kirjanduskriitik * 11. august – [[Andri Fedoriv]], endine Nõukogude Liidu ja Venemaa sprinter *[[15. august]] – [[Alejandro González Iñárritu]], Mehhiko filmirežissöör * 15. august – [[Katrin Aava]], eesti kommunikatsiooniõppejõud *[[19. august]] – [[Pille-Riin Purje]], eesti teatrikriitik *[[22. august]] – [[Tori Amos]], laulja *[[24. august]] – [[Yrsa Sigurðardóttir]], islandi kirjanik *[[29. august]] – [[Karl Markovics]], Austria näitleja ==September== *[[2. september]] – [[Anneli Salk]], eesti psühholoog *[[4. september]] – [[John Vanbiesbrouck]], USA jäähokimängija *[[5. september]] – [[Jaanus Rahumägi]], Eesti poliitik *[[6. september]] – [[Patrick Nevin]], šoti jalgpallur * 6. september – [[Ivan Hašek]], tšehhi jalgpallur * 6. september – [[Geert Wilders]], Hollandi poliitik * 6. september – [[Simo Frangén]], soome koomik ja telesaatejuht *[[9. september]] – [[Markus Wasmeier]], Saksamaa mäesuusataja * 9. september – [[Roberto Donadoni]], itaalia jalgpallur ja treener * 9. september – [[Anu Vehviläinen]], Soome poliitik ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Andres Noormets]], eesti näitleja ja lavastaja *[[2. oktoober]] – [[Maria Ressa]], Filipiinide ajakirjanik *[[6. oktoober]] – [[Elisabeth Shue]], USA filminäitleja * 6. oktoober – [[Ülle Marks]], eesti graafik * 6. oktoober – [[Thomas Bickel]], Šveitsi jalgpallur, poolkaitsja * 6. oktoober – [[Urmas Sule]], eesti arst ja meditsiinitegelane *[[9. oktoober]] – [[Toomas Kahur]], Eesti diplomaat *[[10. oktoober]] – [[Vegard Ulvang]], Norra murdmaasuusataja * 10. oktoober – [[Vahur Kivistik]], eesti jurist * 10. oktoober – [[Jolanda de Rover]], Hollandi ujuja *[[15. oktoober]] – [[Arūnas Norvaišas]], leedu kabetaja *[[23. oktoober]] – [[Edminas Bagdonas]], Leedu poliitik ja diplomaat *[[28. oktoober]] – [[Eros Ramazzotti]], itaalia laulja * 28. oktoober – [[Christian Plaziat]], Prantsusmaa kergejõustiklane * 28. oktoober – [[Lauren Holly]], Ameerika Ühendriikide näitleja ==November== *[[5. november]] – [[Tatum O'Neal]], USA näitleja * 5. november – [[Jean-Pierre Papin]], Prantsusmaa jalgpallur (ründaja) ja treener * 5. november – [[Ya'ir Lapid]], Iisraeli poliitik ja kirjanik * 5. november – [[Hans Gillhaus]], Hollandi jalgpallur *[[8. november]] – [[Marje Oona]], eesti arstiteadlane, perearst ja pediaater *[[9. november]] – [[Ott Köstner]], Eesti majandustegelane ja poliitik * 9. november – [[Viktar Babarõka]], Valgevene pankur, filantroop ja opositsionäär *[[12. november]] – [[Jaan Kalda]], Eesti füüsik * 12. november – [[Natalja Negoda]], vene näitleja * 12. november – [[Inna Bulkina]], ukraina kirjandusteadlane * 12. november – [[Aare Taveter]], Eesti purjetaja *[[15. november]] – [[Urmas Jõemees]], eesti animaoperaator *[[17. november]] – [[Aivar Toomiste]], eesti korvpallur * 17. november – [[Eve Laur]], eesti tõlkija *[[19. november]] – [[Justine Greiner]], USA modell *[[20. november]] – [[Andres Dvinjaninov]], eesti näitleja, lavastaja ja teatrijuht *[[21. november]] – [[Alar Arukuusk]]. Eesti murdmaasuusataja ja sporditegelane *21. november – [[Nicollette Sheridan]], briti näitleja *21. november – [[Mihhail Mamiašvili]], Nõukogude Liidu Kreeka-Rooma maadleja *[[23. november]] – [[Aare Kasemets]], Eesti sotsioloog, riigiametnik ja kodanikuühiskonna aktivist ==Detsember== *[[3. detsember]] – [[Terri Schiavo]], USA patsient * 3. detsember – [[Tõnu Jõesaar]], eesti tšellist *[[4. detsember]] – [[Sergei Bubka]], ukraina kergejõustiklane * 4. detsember – [[Juri Kaškarov]], Nõukogude Liidu laskesuusataja * 4. detsember – [[Jaak Rand]], Eesti riigiametnik, arhivaar * 4. detsember – [[Jozef Sabovčík]], Slovakkia iluuisutaja *[[15. detsember]] – [[Toomas Lunge]], Eesti muusik *[[16. detsember]] – [[Benjamin Bratt]], ameerika näitleja *[[18. detsember]] – [[Brad Pitt]], näitleja *[[26. detsember]] – [[Lars Ulrich]], taani päritolu ameerika trummar ([[Metallica]]) * 26. detsember – [[Aivar Kivisiv]], eesti väikeettevõtja, kaitseliitlane ja kirjanik *[[29. detsember]] – [[Mart Soidro]], eesti literaat ja ajakirjanik * 29. detsember – [[Airi Alnek]], eesti orienteeruja *[[30. detsember]] – [[Toomas Pallo]], eesti keskkonnateadlane *[[31. detsember]] – [[Ekwee David Ethuro]], Keenia poliitik [[Kategooria:Sündinud 1960. aastatel|1963]] h9vfln88v4zq1awlry7b3i9uwua42mu Idus 0 548863 7231600 7044194 2026-09-10T07:44:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231600 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Idus | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,15 | elanikke = 12 (2025)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=36492 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Idus''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]] [[Sēļi vald|Sēļi vallas]]. Küla asub merepinnast 63 meetri kõrgusel ning jääb valla keskusest [[Sēļi]]st 7,5, endisest piirkonnakeskusest [[Mazsalaca]]st 10 ja [[Riia]]st 159 kaugusele. Külast läheb läbi maantee P21. Seal asuvad Iduse bussipeatused.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/lv/pieturvietas |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-02-14 |arhiivimisaeg=2021-02-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210227125836/http://www.atd.lv/lv/pieturvietas |url-olek=ei tööta }}</ref> Idus on tekkinud endise [[Iduse mõis]]a (''Idwen'') keskuse juurde. Kuni 1949. aastani asus seal [[Iduse vald|Iduse valla]] halduskeskus.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonda]]. Külas kasvav Iduse pargi lehis ([[euroopa lehis]], ümbermõõt 3,72 meetri) on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://web.archive.org/web/20200410023034/http://ozols.daba.gov.lv/pub/ OZOLS]</ref> 2008. aastal oli külas 28 elanikku ning 2015. ja 2020. aastal 15 elanikku. Aastal 2025 oli seal 12 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Sēļi vald}} [[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]] 7bqu5rbz3w4kq58bx88q8oo5nbw5kh9 Sündinud 1975 0 549139 7231574 7231077 2026-09-10T07:23:33Z Avjoska 1538 /* Aprill */ 7231574 wikitext text/x-wiki <noinclude> ''Siin on loetletud [[1975]]. aastal sündinud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1975}} ==Jaanuar== * [[2. jaanuar]] &ndash; [[Dax Shepard]], USA näitleja * [[13. jaanuar]] – [[Mailis Reps]], Eesti poliitik * [[14. jaanuar]] – [[Dragoș Tudorache]], Rumeenia poliitik * [[21. jaanuar]] – [[Yūji Ide]], jaapani Vormel 1 piloot * [[23. jaanuar]] – [[Thomas Brdaric]], saksa jalgpallur * [[25. jaanuar]] – [[Tim Montgomery]], USA kergejõustiklane (sprinter) * [[31. jaanuar]] – [[Preity Zinta]], India näitleja ==Veebruar== * [[4. veebruar]] – [[Natalie Imbruglia]], Austraalia näitleja ja laulja * [[5. veebruar]] – [[Giovanni van Bronckhorst]], Hollandi jalgpallur * [[18. veebruar]] – [[Gary Neville]], inglise jalgpallur * [[22. veebruar]] – [[Drew Barrymore]], USA näitleja * [[26. veebruar]] – [[Frank Busemann]], saksa kümnevõistleja ==Märts== *[[1. märts]] – [[Anneli Kaasa]], eesti sotsiaalteadlane * [[9. märts]] – [[Roy Makaay]], Hollandi jalgpallur * [[23. märts]] – [[Kristel Siitam-Nyiri]], Eesti jurist ja riigiametnik * [[25. märts]] – [[Tšulpan Hamatova]], Venemaa filmi- ja teatrinäitleja * [[27. märts]] – [[Mihaela Melinte]], rumeenia kergejõustiklane * 27. märts – [[Stacy Ferguson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulusõnade autor, räppar, moedisainer ja näitleja * [[31. märts]] – [[Toni Gardemeister]], [[soome]] [[autoralli|rallisõitja]] ==Aprill== *[[2. aprill]] – [[Pedro Pascal]], Tšiili-USA näitleja *[[4. aprill]] – [[Thobias Fredriksson]], rootsi murdmaasuusataja *[[8. aprill]] – [[Keijo Kurttila]], soome murdmaasuusataja *[[10. aprill]] – [[David Harbour]], USA näitleja *[[30. aprill]] – [[Annika Strandhäll]], Rootsi ametiühingutegelane ja sotsiaaldemokraatlik poliitik * 30. aprill – [[Raul Siniallik]], eesti kirjanik ==Mai== * [[2. mai]] – [[David Beckham]], inglise jalgpallur * [[6. mai]] – [[Marge Nelk]], eesti kunstnik ja raamatukujundaja * [[8. mai]] – [[Enrique Iglesias]], hispaania laulja * [[10. mai]] – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur * [[21. mai]] – [[Kaileen Mägi]], eesti teleajakirjanik * [[22. mai]] – [[Frantz Kruger]], Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit Soome kergejõustiklane * 22. mai – [[Harriet Toompere]], eesti näitleja * [[24. mai]] – [[Giánnis Gkoúmas]], kreeka jalgpallur * [[26. mai]] – [[Lauryn Hill]], USA laulja * [[27. mai]] – [[Jamie Oliver]], inglise telekokk * [[31. mai]] – [[Toni Nieminen]], soome suusahüppaja * 31. mai – [[Miyuki Izumi]], jaapani jalgpallur * 31. mai – [[Emmanuel Jonnier]], prantsuse murdmaasuusataja ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Nikol Pašinjan]], Armeenia ajakirjanik ja poliitik *[[4. juuni]] – [[Angelina Jolie]], USA näitleja * 4. juuni – [[Russell Brand]], inglise näitleja, raadiosaatejuht, publitsist ja aktivist *[[5. juuni]] – [[Andrius Palionis]], Leedu poliitik *[[15. juuni]] – [[Andrus Kõresaar]], eesti graafik * 15. juuni – [[Vallo Koppel]], Eesti politseiametnik *[[22. juuni]] – [[Urmas Reinsalu]], eesti poliitik *[[23. juuni]] – [[Janika Sillamaa]], eesti laulja * 23. juuni – [[Silver Karjus]], eesti tennisetreener *23. juuni – [[Sibusiso Zuma]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Piotr Balcerzak]], poola jooksja *[[27. juuni]] – [[Tobey Maguire]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 27. juuni – [[Allan Valk]], eesti vandeadvokaat ==Juuli== * [[1. juuli]] – [[Sufjan Stevens]], USA muusik * [[6. juuli]] – [[50 Cent]], USA räppar *[[7. juuli]] – [[Adam Nelson]], USA kergejõustiklane *[[8. juuli]] – [[Mart Laidmets]], Eesti riigiametnik *[[16. juuli]] – [[Tõnu Põld]], eesti alpinist * 16. juuli – [[Andres Kuusik]], eesti majandusteadlane *[[17. juuli]] – [[Vincent Vittoz]], prantsuse suusataja * 17. juuli – [[Valle Raidla]], eesti geoloog *[[27. juuli]] – [[Ara Abrahamian]], Armeenia päritolu Rootsi maadleja * 27. juuli – [[Alex Rodriguez]], USA pesapallur *[[28. juuli]] – [[Kadri Roosi]], eesti illustraator *[[30. juuli]] – [[Jan Rahman]], eesti kirjanik * 30. juuli – [[Maja Lunde]], norra kirjanik *[[31. juuli]] – [[Kavinsky]], prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ ==August== * [[7. august]] – [[Charlize Theron]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja *[[15. august]] – [[Brendan Morrison]], Kanada jäähokimängija *[[20. august]] – [[Külliki Kuusk]], eesti kirjandusteadlane * 20. august – [[Kadri Leetmaa]], eesti geograaf * 20. august – [[Dmitri Kruus]], eesti tantsija, koreograaf, tantsuõpetaja *[[28. august]] – [[Raul Ruutu]], Soome muusik *[[29. august]] – [[Marcin Krzywański]], poola jooksja *[[30. august]] – [[Radhi Jaïdi]], Tuneesia jalgpallur ==September== *[[9. september]] – [[Michael Bublé]], Kanada laulja *[[13. september]] – [[Levon Tevanjan]], armeenia multiinstrumentalist ja helilooja *[[14. september]] – [[Iliana Ivanova]], Bulgaaria endine poliitik, aastatel 2009–2012 Euroopa Parlamendi liige *[[20. september]] – [[Juan Pablo Montoya]], Colombia Vormel 1 piloot *[[24. september]] – [[Jarno Ruotsalainen]], Soome endine poksija * 24. september – [[Riivo Valge]], Eesti sõjaväelane *[[26. september]] – [[Lavly Perling]], eesti jurist * 26. september – [[Marius Corbett]], Lõuna-Aafrika Vabariigi odaviskaja *[[29. september]] – [[Kaupo Meiel]], eesti luuletaja ja ajakirjanik * [[30. september]] – [[Marion Cotillard]], prantsuse näitleja ==Oktoober== *[[4. oktoober]] – [[Marijana Petir]], Horvaatia poliitik *[[5. oktoober]] – [[Kate Winslet]], inglise näitleja *[[9. oktoober]] – [[Sean Lennon]], Briti-USA muusik *[[12. oktoober]] – [[Marion Jones]], USA kergejõustiklane *[[16. oktoober]] – [[Tiit Kikas]], eesti muusik * 16. oktoober – [[Tanel Tuuleveski]], eesti ettevõtja ja alpinist * 16. oktoober – [[Tatjana Kim]], Korea päritolu Venemaa ettevõtja *[[27. oktoober]] – [[Triin Sinissaar]], eesti tõlkija ja dramaturg *[[29. oktoober]] – [[Frank Baumann]], saksa jalgpallur ==November== *[[5. november]] – [[Trecia-Kaye Smith]], Jamaica kergejõustiklane * 5. november – [[Ryszard Pilarczyk]], Poola sprinter * [[6. november]] – [[Märt-Matis Lill]], eesti helilooja * 6. november – [[Mart Kalvet]], eesti muusik, laulusõnade autor, tõlkija ja kolumnist * 6. november – [[Imre Leibold]], Eesti pokkerimängija * 6. november – [[Serhi Haidai]], Ukraina riigitegelane * [[10. november]] – [[Markko Märtin]], eesti rallisõitja * [[15. november]] – [[Boris Živković]], [[Horvaatia]] jalgpallur * [[17. november]] – [[Pipi-Liis Siemann]], Eesti munitsipaalpoliitik *[[22. november]] – [[Krista Ojasaar]], eesti luuletaja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Pearu Helenurm]], eesti tõlkija, klahvpillimängija, helilooja * [[17. detsember]] – [[Milla Jovovich]], filminäitleja, muusik ja modell * [[26. detsember]] – [[Marcelo Ríos]], [[tšiili]] [[tennis]]ist * [[30. detsember]] – [[Tiger Woods]], [[USA]] [[golf|golfimängija]] [[Kategooria:Sündinud 1975| ]] ny4d1ohego80g3u8t2oh4gjvutzyec0 Hongkongi dollar 0 555173 7231544 5365637 2026-09-10T05:54:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231544 wikitext text/x-wiki '''Hongkongi dollar''' (HKD) on [[Hongkong]]is käibiv [[rahaühik]]. 2016. aasta aprilli seisuga oli Hongkongi dollar maailmas rahvusvahelises rahakäibes 13. kohal. Seda ületas [[Singapuri dollar]] ja sellele järgnes [[Norra kroon]].<ref>{{Netiviide |url=https://www.bis.org/publ/rpfx16fx.pdf |pealkiri=Triennial Central Bank Survey. Foreign exchange turnover in April 2016 |vaadatud=2019-06-23 |arhiivimisaeg=2019-08-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190826125337/https://www.bis.org/publ/rpfx16fx.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Rahaühikud]] 1wuthudcvcs5w9qxweqp5lqm5mov4dn Luite-tanuseen 0 560677 7231456 7094427 2026-09-09T19:40:21Z Svencapoeira 67038 7231456 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Luite-tanuseen | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Phallus hadriani.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Luite-tanuseen.jpg | pildi2_seletus = Luite-tanuseen ''Phallus hadriani'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Tanuseenelaadsed]] ''Phallales'' | sugukond = [[Tanuseenelised]] ''Phallaceae'' | perekond = [[Tanuseen]] ''Phallus'' | liik = '''Luite-tanuseen''' | binaarne = ''Phallus hadriani'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Luite-tanuseen''' (''Phallus hadriani'') on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seene ladinakeelne nimi viitab Hollandi arstile ja botaanikule [[Hadrianus Junius]]. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 154</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] m5m3pdumctq8zn83854r33ebihejtew Toomas Peterson 0 566264 7231395 7209057 2026-09-09T17:12:40Z ~2026-48826-44 237245 uus 7231395 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}} [[Fail:Toomas Peterson 2019.jpg|pisi|Toomas Peterson 2019]] '''Toomas Peterson''' (sündinud [[13. mai]]l [[1959]] [[Tallinn]]as) on Eesti lennundus- ja majandustegelane. Ta on olnud [[Estonian Air]]i (1994–1996) ja [[Lennuamet|Eesti Lennuameti]] peadirektor (1998–2003).<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-04-26 |pealkiri=Valga volikogu avaldas vallavanem Ester Karusele umbusaldust |url=https://www.err.ee/1608191833/valga-volikogu-avaldas-vallavanem-ester-karusele-umbusaldust |vaadatud=2023-06-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>Aastatel 1998–2005 oli ta European Civil Aviation Conference asepresident lennundusjulgestuse alal. == Elukäik == Toomas Peterson on lõpetanud 1977. aastal [[Tartu 10. Keskkool]]i ja 1982. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] majandusküberneetika erialal ning õppinud aastatel 1989–1990 Trade Management Institute'is Dublinis.{{lisa viide}} === Töökäik === Toomas Peterson tegeleb veealuse ankurtunneli patendi ja kontseptsiooni arendamisega{{lisa viide}} ning juhtimis- ja lennundusalase nõustamisega. Ta on mitmete meediaväljaannete kolumnist. * 1982–1986 Eesti NSV [[Plaanikomitee]] juhtivökonomist * 1986–1989 AS-i Leibur finantsdirektor * 1989–1992 AS Tricycle ja AS Eesti Aeg juhataja * 1992–1994 Estonian Airi finantsdirektor * 1994–1996 Estonian Airi peadirektor * 1996–1998 [[Teede- ja Sideministeerium]]i nõunik * 1997–2000 AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu esimees * 1997–2001 [[Lennuliiklusteeninduse AS]]-i nõukogu esimees * 2001–2002 [[Eesti Loots|AS-i Eesti Loots]] nõukogu esimees * 1998–2003 Lennuameti peadirektor * 2007–2010 AS-i Suntravel nõukogu esimees * 2000–2011 AS-i Süda Maja nõukogu liige * 2003–2011 OÜ Cannelle (toitlustus, konsultatsioonid) juhatuse esimees * 2011– OÜ airPeterson (konsultatsioonid) juhatuse esimees * 2017– Ankurtunnel OÜ (veealuse ankurtunneli kavandamine) juhatuse esimees * 2020–2021 [[Valga vald|Valga valla]] asevallavanem * 2023–2024 Haabersti Linnaosa Valitsuse vanema asetäitja ===Ühiskondlik tegevus ja harrastused=== Ta on laulnud [[Tartu Poistekoor]]is.{{millal}} Töötanud suviti [[Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev]]as (1978–1980), sealhulgas olnud 1980. aastal Emmaste rühma komissar. Toomas Peterson on mänginud korvpalli Eesti noorte koondises{{lisa viide}} ja käsipalli Tartu Riikliku Ülikooli meeskonnas{{lisa viide}}. Aastatel 1999–2004 oli ta [[korvpalliklubi Kalev]] president. == Isiklikku == Toomas Petersoni isa [[Aleksei Peterson]] oli aastatel 1958-1992 [[Eesti Etnograafiamuuseum]]i ja Eesti Rahva Muuseumi direktor ja ema Lei Peterson Tartu Ülikooli raamatukogu osakonna juhataja. Ta on olnud abielus Tiina Petersoni ja Kadi Petersoniga. Tal on kolm last. Teda huvitavad aiandus, välis- ja sisepoliitika, makromajandus, siinse ning paljude teiste neljamõõtmeliste ja n mõõtmeliste universumite teke ja võimalik areng ning kohaliku inimliigi asend neis. == Viited == <references /> ==Välislingid== Valik tema artikleid: https://majandus.postimees.ee/8531633/kas-eestis-asutatakse-oma-lennufirma-kolmandat-korda https://arvamus.postimees.ee/8520196/toomas-peterson-seisame-paigal-miks-ei-lahene-eesti-joukus-enam-euroopa-liidu-keskmisele https://arvamus.postimees.ee/8484970/toomas-peterson-air-balticu-tume-tulevik-mojutab-eestit-rohkem-kui-sageli-tunnistatakse https://arvamus.postimees.ee/8520196/toomas-peterson-seisame-paigal-miks-ei-lahene-eesti-joukus-enam-euroopa-liidu-keskmisele https://arvamus.postimees.ee/8514360/toomas-peterson-airbalticul-tuleb-minna-sasiga-sama-teed https://epl.delfi.ee/artikkel/120190012/toomas-peterson-meie-majandus-langeb-veelgi-kui-sellega-kaasneb-toopuudus-ongi-see-hirmus-stagflatsioon-kaes?fbclid=IwY2xjawM1LwVleHRuA2FlbQIxMABicmlkETE0SVVGY05VanB4V2paYVNOAR5wx_SopF5faZBoiQ7HKlvQzx-Xw3hHQ4Kqoa5kcgp4Py7zni5tTwIOlEImEQ_aem_WRLaGI4NnCI6VNgYlp0L9w https://epl.delfi.ee/artikkel/120347920/toomas-peterson-latlaste-lennumured-kinnitavad-eesti-ei-paase-kuidagi-lennuliiklusele-pealemaksmisest https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120349515/toomas-peterson-maksususteem-on-solgitud-kas-leiame-optimismi-eesti-majanduse-elavdamiseks * https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120335813/toomas-peterson-trumpi-fookus-majanduses-on-kaitsta-oma-ettevotjaid-ja-turgu * https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120325583/lennundusekspert-toomas-peterson-ja-nii-nad-tapsidki-meie-nordica * Toomas Peterson: kulla valitsus, stabiilsus on oluline. Mida te teete, et majanduslangus ei jätkuks? - Maaleht (delfi.ee) * https://epl.delfi.ee/artikkel/120250394/toomas-peterson-jalgigem-et-nordicat-kellelegi-odavalt-maha-ei-parseldataks * https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120262560/lennundusekspert-toomas-peterson-kas-venemaa-taevas-lendavad-surmaloksud * https://reisijuht.delfi.ee/artikkel/120261813/lennundusekspert-airbalticus-osaluse-ostmisega-laheksime-rumala-rahaga-rumalat-asja-tegema * https://epl.delfi.ee/artikkel/120233352/paeva-teema-toomas-peterson-meie-lapselaste-ajal-eurotsooni-kullap-enam-ei-eksisteeri-milleks-siis-selline-riigieelarve * https://epl.delfi.ee/artikkel/120203708/toomas-peterson-maksutousudega-kelkimise-asemel-peaks-hoidma-kiireimas-korras-ara-kuklaloogi * https://epl.delfi.ee/artikkel/120190012/toomas-peterson-meie-majandus-langeb-veelgi-kui-sellega-kaasneb-toopuudus-ongi-see-hirmus-stagflatsioon-kaes * https://epl.delfi.ee/artikkel/120145680/toomas-peterson-vahem-uhendusi-ja-korgemad-hinnad-tallinna-lennujaam-on-riiki-korralikult-alt-vedanud * https://www.err.ee/1608835579/toomas-peterson-tsiviillennundus-2022-aastal-ja-lootused-uueks-aastaks * https://www.err.ee/1608436517/toomas-peterson-kohalikud-valimised-on-labi-nuud-on-aeg-teha-riigireform * https://www.err.ee/1608751354/toomas-peterson-uleilmne-majanduskriis-ja-eesti * https://www.err.ee/1608722062/toomas-peterson-tsiviillennunduse-langus-ja-tous * https://www.err.ee/1608688312/toomas-peterson-piirilinnast-narvast-aga-mitte-tankist * https://lounapostimees.postimees.ee/7573830/toomas-peterson-valga-linn-ei-funktsioneeri-normaalselt * https://www.err.ee/1608663562/toomas-peterson-tsiviillennunduse-pahade-paevade-pohjused-ja-tagajarjed * https://www.err.ee/1608654133/toomas-peterson-riigi-kulude-juhtimine-vajab-pooret * https://epl.delfi.ee/artikkel/120017722/toomas-peterson-vaesumise-voidujooksu-voitjad-on-selgunud * https://www.err.ee/1608617215/toomas-peterson-igapaevast-korget-inflatsiooni-anna-meile-tanapaev * https://www.err.ee/1608581644/toomas-peterson-inflatsioonipaine-ja-eesti * https://www.err.ee/1608528595/toomas-peterson-lennukeelutsoon-ei-ole-asi-iseeneses * https://www.err.ee/1608436517/toomas-peterson-kohalikud-valimised-on-labi-nuud-on-aeg-teha-riigireform * https://epl.delfi.ee/artikkel/96146281/toomas-peterson-vajame-plaani-kuidas-tuhanded-taisjous-eesti-mehed-vajadusel-soomest-kodumaad-kaitsma-tuua * https://www.err.ee/1608401060/toomas-peterson-tsiviillennunduse-arengu-koverjooned-maailmas-ja-eestis * https://www.err.ee/1608201757/toomas-peterson-teater-raamatukogu-kunstihoone-kuhu-kull-neid-rajada * https://www.err.ee/1608228390/toomas-peterson-kas-riik-kaaperdas-lennuki * https://lounapostimees.postimees.ee/7256573/toomas-peterson-400-paeva-valla-tuuri-juures * https://lounapostimees.postimees.ee/7190540/toomas-peterson-millest-soltub-valga-tulevik * https://www.err.ee/1115808/toomas-peterson-parisorjus-ja-pensionireform * https://www.err.ee/1059952/toomas-peterson-xfly-milleks-ja-kellele * https://www.err.ee/1005979/toomas-peterson-uus-maksususteem-milleks-ja-kellele * https://www.err.ee/1018832/toomas-peterson-tsiviillennundus-ja-eesti * https://www.err.ee/1011360/toomas-peterson-poliitikud-ja-ametnikud-kes-neid-suudaks-lahuta * https://www.err.ee/994621/toomas-peterson-lammutame-linnahalli * https://www.err.ee/988602/toomas-peterson-majanduskasv-ja-kliimaneutraalsus * https://www.err.ee/976516/toomas-peterson-nordica-kas-ainult-halin-ja-raev * https://www.err.ee/926533/toomas-peterson-nordica-tulevik-parast-juhi-vahetumist * https://arileht.delfi.ee/news/uudised/toomas-peterson-nordica-kokkutombamine-voib-viia-fataalse-tegevuse-lopetamiseni-ellujaamiseks-on-vaja-strateegilisi-muutusi-ja-voimekat-uut-juhti?id=86606617 * https://arvamus.postimees.ee/6725522/toomas-peterson-eesti-ei-vaja-rahvuslikku-lennukompaniid * https://arvamus.postimees.ee/4009103/toomas-peterson-nordica-imedemaal * https://www.err.ee/970148/toomas-peterson-helsingi-tallinna-tunnel-ja-hiina-riigikapital * https://arileht.delfi.ee/artikkel/86606617/toomas-peterson-nordica-kokkutombamine-voib-viia-fataalse-tegevuse-lopetamiseni-ellujaamiseks-on-vaja-strateegilisi-muutusi-ja-voimekat-uut-juhti * https://arileht.delfi.ee/artikkel/85599351/toomas-peterson-boeingu-jamad-toovad-rohkelt-probleeme-vaikestele-lennufirmadele * https://arileht.delfi.ee/artikkel/83877637/helsinki-tallinna-vaheline-ankurtunnel-ja-ullike-vesterbacka * https://arileht.delfi.ee/artikkel/80953651/toomas-peterson-tallinn-helsingi-ja-mandri-ning-muhu-uhendamisest-moelgem-revolutsiooniliselt * https://arileht.delfi.ee/artikkel/78080926/toomas-peterson-puritaanid-ja-idioodid-ehk-tark-finantsjuhtimine-pole-riigieelarve-tulude-kulude-tasakaalu-mantra-raiumine-vaid-kasumlike-investeeringute-tegemine * https://arileht.delfi.ee/artikkel/77949056/peterson-valitsuse-tegevusest-mang-halva-plaaniga-on-parem-kui-plaanita-mang * https://www.err.ee/676889/toomas-peterson-ankurtunnel-oleks-merepohjaalusest-tunnelist-2-5-korda-odavam * https://arileht.delfi.ee/news/uudised/toomas-peterson-kas-valgus-tallinna-helsingi-tunneli-lopus-eesti-110-aastapaevaks?id=81321643 * https://www.aripaev.ee/arvamused/2019/06/27/toomas-peterson-nordicale-ei-ole-enam-eksimisruumi-jaanud * https://www.aripaev.ee/arvamused/2019/03/17/hakkame-vaarindama-eesti-maavarasid * https://arileht.delfi.ee/artikkel/76345177/riigifirmade-dantelik-porgutee-ehk-mida-teha-riigiettevotetega * https://www.aripaev.ee/arvamused/2019/02/13/toomas-peterson-eesti-vajab-tanapaevast-konverentsikeskust * https://www.aripaev.ee/arvamused/2015/11/16/toomas-peterson-estonian-airi-kolgata-tee * https://www.aripaev.ee/arvamused/2015/09/02/toomas-peterson-seitse-ettepanekut-riigifirmade-kohta * https://www.aripaev.ee/arvamused/2015/07/02/toomas-peterson-jarjekordse-kriisi-ootuses * https://www.aripaev.ee/blog/2014/03/03/eesti-mahevabariigiks * https://epl.delfi.ee/artikkel/71967429/toomas-peterson-pagulastevihkajatele-nad-tulevad-siiski * https://epl.delfi.ee/artikkel/70160337/estonian-airi-eksjuht-toomas-peterson-kui-muuakse-seni-maksumaksjate-paastetud-estonian-airi-siis-mida-tegelikult-muuakse * https://www.delfi.ee/artikkel/65145606/toomas-peterson-estonian-airi-diskreetne-volu * https://www.aripaev.ee/blog/2014/05/02/putin-nurka-surutud-kiskja {{JÄRJESTA:Peterson, Toomas}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] 2kzuybnxwnj8omi1wak7os4uewepm6m Sündinud 2000 0 568883 7231490 7231085 2026-09-09T21:03:31Z Raamaturott 56450 /* Mai */ 7231490 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[2000]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|2000}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Ice Spice]], USA räppar *[[3. jaanuar]] – [[Aleksa Gold]], eesti ujuja * 3. jaanuar – [[Leandro Barreiro]], Luksemburgi jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Max Aarons]], Inglismaa jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Noah Cyrus]], USA laulja ja näitleja *[[12. jaanuar]] – [[Žansaja Äbdimälik]], kasahhi maletaja *[[14. jaanuar]] – [[Anrijs Miška]], läti korvpallur *[[20. jaanuar]] – [[Selemon Barega]], Etioopia pikamaajooksja *[[24. jaanuar]] – [[Ben Johnson (jalgpallur)|Ben Johnson]], Inglismaa jalgpallur *[[27. jaanuar]] – [[Romano Schmid]], Austria jalgpallur * 27. jaanuar – [[Morgan Gibbs-White]], Inglismaa jalgpallur *[[31. jaanuar]] – [[Julián Álvarez]], Argentina jalgpallur ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Patrīcija Eiduka]], Läti murdmaasuusataja *[[2. veebruar]] – [[Jorinde van Klinken]], hollandi kergejõustiklane *[[3. veebruar]] – [[Enzo Le Fée]], Prantsusmaa jalgpallur *[[7. veebruar]] – [[Simon Ehammer]], Šveitsi kümnevõistleja *[[15. veebruar]] – [[Maximiliano Araújo]], Uruguay jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Muhammed Sanneh]], Gambia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Kristóf Milák]], Ungari ujuja *[[23. veebruar]] – [[Femke Bol]], Hollandi kergejõustiklane == Märts == *[[5. märts]] – [[Beatrice Chebet]], Keenia jooksja *9. märts – [[Khaby Lame]], Itaalia sisulooja *[[13. märts]] – [[Ashley Moloney]], Austraalia kümnevõistleja *[[20. märts]] – [[Barbra Banda]], Sambia jalgpallur *[[21. märts]] – [[Jace Norman]], USA näitleja *[[24. märts]] – [[Benjamín Rollheiser]], Argentina jalgpallur *[[25. märts]] – [[Jadon Sancho]], Inglismaa jalgpallur *25. märts – [[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur *25. märts – [[Sha'Carri Richardson]], USA sprinter *25. märts – [[Ivor Pandur]], Horvaatia jalgpallur *27. märts – [[Halle Bailey]], USA laulja, näitleja *[[31. märts]] – [[Giulian Biancone]], Prantsusmaa jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Margaret Markvardt]], eesti ujuja * 1. aprill – [[Barbora Seemanová]], tšehhi ujuja *[[5. aprill]] – [[Tommaso Giacomel]], itaalia laskesuusataja *[[6. aprill]] – [[Olivier Deman]], Belgia jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Loïc Badé]], Prantsusmaa jalgpallur *[[12. aprill]] – [[Manuel Turizo]], Colombia linna- ja reggaetonižanri laulja * 12. aprill – [[Alfred Timmo]], eesti käsipallur * 12. aprill – [[Friedrich Moch]], saksa murdmaasuusataja * 12. aprill – [[Nadia Battocletti]], itaalia jooksja *[[19. aprill]] – [[Uku Kõrre]], eesti jalgpallur *[[21. aprill]] – [[Karmen Vagula]], eesti kabetaja *[[22. aprill]] – [[Asier Martínez]], Hispaania tõkkejooksja *[[25. aprill]] – [[Henri Drell]], eesti korvpallur *[[27. aprill]] – [[Annik Kälin]], Šveitsi seitsmevõistleja ==Mai== *[[9. mai]] – [[Artur Konontšuk]], Eesti korvpallur *[[13. mai]] – [[Gregor Kulla]], Eesti helilooja, oboemängija, luuletaja, kriitik ja modell *[[17. mai]] – [[Maian Lomp]], Eesti laulja *[[18. mai]] – [[Ryan Sessegnon]], Inglismaa jalgpallur *[[23. mai]] – [[Barış Alper Yılmaz]], Türgi jalgpallur *[[27. mai]] – [[Jelena Malõgina]], eesti tennisist *[[28. mai]] – [[Ayden Owens-Delerme]], Puerto Rico kümnevõistleja * 28. mai – [[Kyle Garland]], USA kümnevõistleja *[[29. mai]] – [[Lishanna Ilves]], eesti kergejõustiklane ==Juuni== *[[13. juuni]] – [[Marcos Antônio]], Brasiilia jalgpallur *[[15. juuni]] – [[Mary Moraa]], Keenia jooksja *[[17. juuni]] – [[Masai Russell]], USA tõkkejooksja *[[19. juuni]] – [[Leo Neugebauer]], Saksamaa kümnevõistleja *[[24. juuni]] – [[Nehuén Pérez]], Argentina jalgpallur *[[27. juuni]] – [[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija *[[30. juuni]] – [[Calan Williams]], Austraalia võidusõitja ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Mikkel Damsgaard]], Taani jalgpallur *[[4. juuli]] – [[Kevin Maltsev]], eesti suusahüppaja *[[9. juuli]] – [[Kliment Kolesnikov]], Venemaa ujuja *[[12. juuli]] – [[Vinícius Júnior]], Brasiilia jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Cordell Tinch]], USA kergejõustiklane *[[18. juuli]] – [[Lutsharel Geertruida]], Hollandi jalgpallur *[[20. juuli]] – [[Alhassan Yusuf]], Nigeeria jalgpallur *[[21. juuli]] – [[Erling Haaland]], Norra jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Meg Donnelly]], USA näitleja, laulja *[[27. juuli]] – [[Jayden Bogle]], Inglismaa jalgpallur *[[29. juuli]] – [[Marcus Armstrong]], Uus-Meremaa võidusõitja ==August== * [[6. august]] – [[Tormis Laine]], eesti mäesuusataja * [[10. august]] – [[Jüri Vips]], eesti vormelisõitja * 10. august – [[Haldi Välimäe]], eesti laulja, kitarrist ja laulukirjutaja * [[17. august]] – [[Lil Pump]], USA räppar * [[20. august]] – [[Anastassija Gubanova]], Venemaa iluuisutaja * [[31. august]] – [[Angel Gomes]], inglise jalgpallur ==September== *[[7. september]] – [[Ariarne Titmus]], Austraalia ujuja *[[14. september]] – [[Ethan Ampadu]], Walesi jalgpallur *[[15. september]] – [[Kristina Škuleta-Gromova]], Eesti iluuisutaja *[[18. september]] – [[Mikk Jurkatamm]], eesti korvpallur *18. september – [[Alex Warren]], USA laulja *[[19. september]] – [[Jakob Ingebrigtsen]], norra jooksja *[[24. september]] – [[Alexandro Bernabei]], Argentina jalgpallur *[[25. september]] – [[EiK]], eesti muusik ja luuletaja *[[29. september]] – [[Iver Tildheim Andersen]], norra murdmaasuusataja == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Kalle Rovanperä]], Soome rallisõitja *[[2. oktoober]] – [[Erick Pulga]], Brasiilia jalgpallur *[[5. oktoober]] – [[Gabriel Brazão]], Brasiilia jalgpallur *[[15. oktoober]] – [[Villemdrillem]], Eesti muusik *[[20. oktoober]] – [[Kenneth Walker III]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Imanbek]], Kasahstani DJ ja produtsent *[[23. oktoober]] – [[Emili Rohumaa]], eesti näitleja ja muusik *[[25. oktoober]] – [[Karl Juhan Bahovski]], Eesti poliitik *25. oktoober – [[Dan Ndoye]], Šveitsi jalgpallur *[[26. oktoober]] – [[Marcel Ruiz]], Mehhiko jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Georges Mikautadze]], Gruusia jalgpallur *31. oktoober – [[Willow Smith]], USA muusik, näitleja == November == * [[2. november]] – [[Alphonso Davies]], Libeeria päritolu Kanada jalgpallur * [[7. november]] – [[Callum Hudson-Odoi]], Inglise jalgpallur * [[19. november]] – [[Emma Treiberg]], eesti jalgpallur * 21. november – [[Isabel May]], USA näitleja *[[23. november]] – [[Jack Clarke]], Inglismaa jalgpallur * [[25. november]] – [[Elisabeth Egel]], eesti parasportlane (ujuja) * [[26. november]] – [[Lamecha Girma]], Etioopia jooksja *[[28. november]] – [[Tete Yengi]], Austraalia jalgpallur *[[29. november]] – [[Yann Aurel Bisseck]], Saksamaa jalgpallur ==Detsember== *[[10. detsember]] – [[Jeremie Frimpong]], Hollandi jalgpallur *[[11. detsember]] – [[Josha Vagnoman]], Saksamaa jalgpallur *[[12. detsember]] – [[Kate O'Connor]], iiri mitmevõistleja *[[18. detsember]] – [[Alex Saaremaa]], eesti võrkpallur *[[14. detsember]] – [[Karoliine Loit]], eesti vehkleja *[[22. detsember]] – [[Joshua Bassett]], USA näitleja ja laulja * 22. detsember – [[Ewa Różańska]], poola vasaraheitja *[[26. detsember]] – [[Isac Elliot]], Soome laulja *[[30. detsember]] – [[Kaishū Sano]], Jaapani jalgpallur socwgovfm8mubpo1icelbjgrf5f08lw Eesti pealinnade loend 0 586135 7231647 6447163 2026-09-10T08:43:56Z Avjoska 1538 7231647 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} [[Eesti]]s on kasutatud teatud [[asula|asulate]] nimetamisel metafoorina vähemalt 25 praegust või endist kujundlikku mitteametlikku nimetust, milles sisaldub sõna "[[pealinn]]".<ref>{{Netiviide |autor=[[Madis Must]], [[Maarja-Liis Mölder]] |url=https://maaleht.delfi.ee/elu/kaart-eestil-on-vahemalt-25-erinevat-pealinna?id=86216953 |pealkiri=Eestil on vähemalt 25 erinevat pealinna |väljaanne=Maaleht |aeg=15. mai 2019 |vaadatud=11. juuni 2020}}</ref> == Tiitlid == * [[Aianduspealinn]] * [[Folgipealinn]] * [[Kalapealinn]] * [[Kevadpealinn]] * [[Klaasipealinn]] * [[Korvpallipealinn]] * [[Kuumapealinn]] * [[Külmapealinn]] * [[Laadapealinn]] * [[Laulupealinn]] * [[Lõõtsapealinn]] * [[Matkapealinn]] * [[Meepealinn]] * [[Meestepealinn]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rakvere kuulutas end meestepealinnaks |url=https://www.postimees.ee/1532063/rakvere-kuulutas-end-meestepealinnaks}}</ref> * [[Metsapealinn]] * [[Mudapealinn]] * [[Piimapealinn]] * [[Poepealinn]] * [[Põlevkivipealinn]] * [[Päikesepealinn]] * [[Rukkipealinn]] * [[Savipealinn]] * [[Suvepealinn]] * [[Sügispealinn]] * [[Talvepealinn]] * [[Tellisepealinn]] * [[Veinipealinn]] * [[Vorstipealinn]] ==Piirkondade mitteametlikud pealinnad== * [[Mulgimaa pealinn]] * [[Peipsi pealinn]] * [[Setomaa pealinn]] ==Rahvapärased sildistused== * [[Natsipealinn]] * [[Kakluspealinn]] ==Endiste riikide jm haldusüksuste pealinnad== * [[Saare-Lääne piiskopiriigi pealinn]] * [[Tartu piiskopiriigi pealinn]] * [[Liivimaa kuningriigi pealinn]] * [[Eestimaa Töörahva Kommuuni pealinn]] * [[Eesti NSV ajutine pealinn]] ==Vaata ka== * [[Euroopa kultuuripealinn]] * [[Soome-ugri kultuuripealinn]] ==Viited== <references /> [[Kategooria:Eesti asulad]] [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Linnade loendid]] [[Kategooria:Poliitiline geograafia]] mrfni1xu06ild3c3dic926vwpvfm78v Erik Sorga 0 586798 7231297 6880163 2026-09-09T12:09:22Z Taurus404 80079 7231297 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Erik Sorga | pilt = Erik Sorga 2021.jpg | pildi_suurus= | täisnimi = Erik Sorga | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1999|07|08}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 176 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Tallinna Flora]] | särginumber = 50 | noorteaastad1 =2007| noorteklubi1 = [[Tallinna KSK FC Štrommi]] | noorteaastad2 =2008–2015| noorteklubi2 = [[Tallinna JK Legion]] | aastad1 =2016–2019| mänge1 =71 | väravaid1 =41 | klubi1 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad2 =2016–2019| mänge2 =61 | väravaid2 =47 | klubi2 = → [[Tallinna FC Flora U21]] | aastad3 =2016 | mänge3 =1 | väravaid3 =1 | klubi3 = → [[Tallinna FC Flora U19]] | aastad4 =2020–2022| mänge4 =21| väravaid4 =1 | klubi4 = [[DC United]] | aastad5 =2021 | mänge5 =1| väravaid5 =0 | klubi5 = → [[Loudoun United FC|Loudoun United]] | aastad6 =2021 | mänge6 =11| väravaid6 =3 | klubi6 = → [[VVV-Venlo]] (laenul) | aastad7 =2022 | mänge7 =8 | väravaid7 = 1| klubi7 = [[IFK Göteborg]] | aastad8 =2023– | mänge8 =5 | väravaid8 = 2| klubi8 = [[Plovdivi PFC Lokomotiv]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 17. märts 2023 | koondiseaastad1 =2014| koondisemänge1 =2 | koondiseväravaid1 =0 | koondis1 = [[Eesti U-16 jalgpallikoondis|Eesti U16]] | koondiseaastad2 =2014–2015| koondisemänge2 =11| koondiseväravaid2 =4 | koondis2 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad3 =2015| koondisemänge3 =1 | koondiseväravaid3 =1 | koondis3 = [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|Eesti U18]] | koondiseaastad4 =2016–2017| koondisemänge4 =31| koondiseväravaid4 =6 | koondis4 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad5 =2019| koondisemänge5 =3 | koondiseväravaid5 =0 | koondis5 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad6 =2019–| koondisemänge6 =24 | koondiseväravaid6 =4 | koondis6 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 17. märts 2023 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Erik Sorga''' (sündinud [[8. juuli]]l [[1999]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] [[Premium Liiga|Eesti kõrgliiga]] klubis [[Tallinna Flora]]. ==Klubikarjäär== ===Tallinna FC Flora=== Aastatel 2016–2019 mängis ta Eesti [[Meistriliiga]] klubis [[Tallinna FC Flora]]. 2019. aastal lõi ta Meistriliigas 31 väravat, millega oli liiga suurim väravakütt. ===Plovdivi PFC Lokomotiv=== 2022. aasta detsembris liitus Sorga Bulgaaria kõrgliiga klubiga [[Plovdivi PFC Lokomotiv]].<ref>[https://soccernet.ee/artikkel/ametlik-erik-sorga-uueks-leivaisaks-sai-aastatetagune-bulgaaria-meister Ametlik: Erik Sorga uueks leivaisaks sai aastatetagune Bulgaaria meister] soccernet.ee, 20. detsember 2022</ref> ==Koondisekarjäär== A-koondise debüüdi tegi Sorga [[8. juuni|8. juunil]] [[2019]] [[Jalgpalli EM 2020|EM 2020 valikturniiri]] mängus [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] vastu.<ref>[http://jalgpall.ee/koondis/1/mangud/protocol/2215 Eesti-Põhja-Iirimaa] jalgpall.ee, 8. juuni 2019</ref> Samas mängus tegi oma debüüdi veel [[Vlasi Sinjavski]]. Esimese värava lõi [[6. september|6. septembril]] [[2019]] [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]]le. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 17. märts 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubi eest, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]], [[KNVB beker]], [[Svenska Cupen]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], [[MLS is Back]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="5"|[[Tallinna FC Flora]] |[[Premium liiga 2016|2016]] |[[Premium liiga]] |2||0||2||3||0||0||0||0||4||3 |- |[[Premium liiga 2017|2017]] |Premium liiga |8||1||4||4||0||0||0||0||12||5 |- |[[Premium liiga 2018|2018]] |Premium liiga |27||9||6||23||1<ref group="lower-alpha" name="UEL">Kõik mängud [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]]</ref>||0||0||0||34||32 |- |[[Premium liiga 2019|2019]] |Premium liiga |34||31||3||7||4<ref group="lower-alpha" name="UEL"/>||0||0||0||41||38 |- !colspan="2"|Kokku !71!!41!!15!!37!!5!!0!!0!!0!!91!!78 |- |rowspan="5"|[[Tallinna FC Flora U21]]<br>(duubel) |[[Esiliiga 2016|2016]] |[[Esiliiga]] |30||17||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||30||17 |- |[[Esiliiga 2017|2017]] |Esiliiga |21||13||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||21||13 |- |[[Esiliiga 2018|2018]] |Esiliiga |9||16||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||9||16 |- |[[Esiliiga 2019|2019]] |Esiliiga |1||1||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||1||1 |- !colspan="2"|Kokku !61!!47!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!61!!47 |- |rowspan="1"|[[Tallinna FC Flora U19|Flora U19]] (duubel) |[[Esiliiga B 2016|2016]] |[[Esiliiga B]] |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- |rowspan="3"|[[DC United]] |[[Major League Soccer 2020|2020]] |[[Major League Soccer|MLS]] |16||1||colspan="2"|–||colspan="2"|–||1||0||17||1 |- |[[Major League Soccer 2021|2021]] |MLS |4||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||4||0 |- !colspan="2"|Kokku !20!!1!!0!!0!!0!!0!!1!!0!!21!!1 |- |rowspan="1"|[[Loudoun United FC]] |[[USL Championship 2021|2021]] |[[USL Championship]] |1||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||1||0 |- |rowspan="1"|[[VVV-Venlo]] |[[Keuken Kampioen Divisie 2021/22|2021/22]] |[[Keuken Kampioen Divisie|Keuken Divisie]] |11||3||0||0||colspan="2"|–||0||0||11||3 |- |rowspan="1"|[[IFK Göteborg]] |[[Allsvenskan 2022|2022]] |[[Allsvenskan]] |8||1||2||0||colspan="2"|–||0||0||10||1 |- |rowspan="1"|[[Plovdivi PFC Lokomotiv]] |[[efbet Liga 2022/23|2022/23]] |[[efbet Liga]] |5||2||0||0||colspan="2"|–||0||0||5||2 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !178!!95!!17!!37!!5!!0!!1!!0!!201!!132 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 17. märts 2023'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2019||6||1 |- |2020||2||0 |- |2021||7||3 |- |2022||9||0 |- |2023||0||0 |- !Kokku||24||4 |} ===Koondiseväravad=== {| class="wikitable plainrowheaders sortable" style="font-size:100%; text-align: center" ! # !! Toimumisaeg !! Mängupaik !! Mäng !! Vastane !! Värav !! Tulemus !! Võistlus |- | 1. ||align=left| [[6. september]] [[2019]] ||align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] || 2. ||align=left| {{riigi ikoon|Valgevene}} [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] || '''1''' : 1 || 1 : 2 ||align=left| EM 2020 valikturniir |- | 2. ||align=left| [[2. september]] [[2021]] ||align=left| A. Le Coq Arena, Tallinn || 9. ||align=left| {{jp|Belgia}} || '''2''' : 5 || 2 : 5 ||align=left| MM 2022 valikturniir |- | 3. ||align=left| [[8. oktoober]] [[2021]] ||align=left| A. Le Coq Arena, Tallinn || 12. ||align=left| {{jp|Valgevene}} || '''1''' : 0 || 2 : 0 ||align=left| MM 2022 valikturniir |- | 4. ||align=left| [[13. november]] [[2021]] ||align=left| [[Kuningas Baudouini staadion]], [[Brüssel]] || 14. ||align=left| {{jp|Belgia}} || '''1''' : 2 || 1 : 3 ||align=left| MM 2022 valikturniir |} ==Saavutused== ===Klubi=== ;Tallinna FC Flora: *[[Premium liiga]]: [[Premium liiga 2017|2017]], [[Premium liiga 2019|2019]] *[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2020|2020]] ===Individuaalsed=== *[[Aasta parim noorjalgpallur|Eesti aasta parim noormängija]]: 2019 *[[Premium liiga]] parim väravakütt: [[Premium liiga 2019|2019]] ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|20227}} *{{EJL2|1386}} *[https://www.transfermarkt.com/erik-sorga/profil/spieler/322690 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Sorga, Erik}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] 55d3b7tlxyid0bchajr1lxixok0hr5v 7231501 7231297 2026-09-09T21:30:04Z Raamaturott 56450 7231501 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Erik Sorga | pilt = Erik Sorga 2021.jpg | pildi_suurus= | täisnimi = Erik Sorga | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1999|07|08}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 176 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Tallinna Flora]] | särginumber = 50 | noorteaastad1 =2007| noorteklubi1 = [[Tallinna KSK FC Štrommi]] | noorteaastad2 =2008–2015| noorteklubi2 = [[Tallinna JK Legion]] | aastad1 =2016–2019| mänge1 =71 | väravaid1 =41 | klubi1 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad2 =2016–2019| mänge2 =61 | väravaid2 =47 | klubi2 = → [[Tallinna FC Flora U21]] | aastad3 =2016 | mänge3 =1 | väravaid3 =1 | klubi3 = → [[Tallinna FC Flora U19]] | aastad4 =2020–2022| mänge4 =21| väravaid4 =1 | klubi4 = [[DC United]] | aastad5 =2021 | mänge5 =1| väravaid5 =0 | klubi5 = → [[Loudoun United FC|Loudoun United]] | aastad6 =2021 | mänge6 =11| väravaid6 =3 | klubi6 = → [[VVV-Venlo]] (laenul) | aastad7 =2022 | mänge7 =8 | väravaid7 = 1| klubi7 = [[IFK Göteborg]] | aastad8 =2023–2024 | mänge8 =14 | väravaid8 = 2| klubi8 = [[Plovdivi PFC Lokomotiv]] | aastad9 =2023–2024 | mänge9 =27 | väravaid9 = 5| klubi9 = [[Sumqayıt FK|Sumqayıt]] | aastad10 =2024–2025 | mänge10 =10 | väravaid10 = 1| klubi10 = [[Ho Chi Minh City FC|Ho Chi Minh City]] | aastad11 =2026 | mänge11 =7 | väravaid11 = 0| klubi11 = [[Havnar Bóltfelag|HB]] | aastad12 =2026– | mänge12 =2| väravaid12 = 0| klubi12 = [[Tallinna FC Flora]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 9. september 2026 | koondiseaastad1 =2014| koondisemänge1 =2 | koondiseväravaid1 =0 | koondis1 = [[Eesti U-16 jalgpallikoondis|Eesti U16]] | koondiseaastad2 =2014–2015| koondisemänge2 =11| koondiseväravaid2 =4 | koondis2 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad3 =2015| koondisemänge3 =1 | koondiseväravaid3 =1 | koondis3 = [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|Eesti U18]] | koondiseaastad4 =2016–2017| koondisemänge4 =31| koondiseväravaid4 =6 | koondis4 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad5 =2019| koondisemänge5 =3 | koondiseväravaid5 =0 | koondis5 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad6 =2019–| koondisemänge6 =31 | koondiseväravaid6 =4 | koondis6 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 30. oktoober 2025 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Erik Sorga''' (sündinud [[8. juuli]]l [[1999]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] [[Premium Liiga|Eesti kõrgliiga]] klubis [[Tallinna Flora]]. ==Klubikarjäär== ===Tallinna FC Flora=== Aastatel 2016–2019 mängis ta Eesti [[Meistriliiga]] klubis [[Tallinna FC Flora]]. 2019. aastal lõi ta Meistriliigas 31 väravat, millega oli liiga suurim väravakütt. ===Plovdivi PFC Lokomotiv=== 2022. aasta detsembris liitus Sorga Bulgaaria kõrgliiga klubiga [[Plovdivi PFC Lokomotiv]].<ref>[https://soccernet.ee/artikkel/ametlik-erik-sorga-uueks-leivaisaks-sai-aastatetagune-bulgaaria-meister Ametlik: Erik Sorga uueks leivaisaks sai aastatetagune Bulgaaria meister] soccernet.ee, 20. detsember 2022</ref> ==Koondisekarjäär== A-koondise debüüdi tegi Sorga [[8. juuni|8. juunil]] [[2019]] [[Jalgpalli EM 2020|EM 2020 valikturniiri]] mängus [[Põhja-Iirimaa jalgpallikoondis|Põhja-Iirimaa]] vastu.<ref>[http://jalgpall.ee/koondis/1/mangud/protocol/2215 Eesti-Põhja-Iirimaa] jalgpall.ee, 8. juuni 2019</ref> Samas mängus tegi oma debüüdi veel [[Vlasi Sinjavski]]. Esimese värava lõi [[6. september|6. septembril]] [[2019]] [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]]le. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 17. märts 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubi eest, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]], [[KNVB beker]], [[Svenska Cupen]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]], [[MLS is Back]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="5"|[[Tallinna FC Flora]] |[[Premium liiga 2016|2016]] |[[Premium liiga]] |2||0||2||3||0||0||0||0||4||3 |- |[[Premium liiga 2017|2017]] |Premium liiga |8||1||4||4||0||0||0||0||12||5 |- |[[Premium liiga 2018|2018]] |Premium liiga |27||9||6||23||1<ref group="lower-alpha" name="UEL">Kõik mängud [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]]</ref>||0||0||0||34||32 |- |[[Premium liiga 2019|2019]] |Premium liiga |34||31||3||7||4<ref group="lower-alpha" name="UEL"/>||0||0||0||41||38 |- !colspan="2"|Kokku !71!!41!!15!!37!!5!!0!!0!!0!!91!!78 |- |rowspan="5"|[[Tallinna FC Flora U21]]<br>(duubel) |[[Esiliiga 2016|2016]] |[[Esiliiga]] |30||17||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||30||17 |- |[[Esiliiga 2017|2017]] |Esiliiga |21||13||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||21||13 |- |[[Esiliiga 2018|2018]] |Esiliiga |9||16||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||9||16 |- |[[Esiliiga 2019|2019]] |Esiliiga |1||1||0||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||1||1 |- !colspan="2"|Kokku !61!!47!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!61!!47 |- |rowspan="1"|[[Tallinna FC Flora U19|Flora U19]] (duubel) |[[Esiliiga B 2016|2016]] |[[Esiliiga B]] |1||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||0 |- |rowspan="3"|[[DC United]] |[[Major League Soccer 2020|2020]] |[[Major League Soccer|MLS]] |16||1||colspan="2"|–||colspan="2"|–||1||0||17||1 |- |[[Major League Soccer 2021|2021]] |MLS |4||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||4||0 |- !colspan="2"|Kokku !20!!1!!0!!0!!0!!0!!1!!0!!21!!1 |- |rowspan="1"|[[Loudoun United FC]] |[[USL Championship 2021|2021]] |[[USL Championship]] |1||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||1||0 |- |rowspan="1"|[[VVV-Venlo]] |[[Keuken Kampioen Divisie 2021/22|2021/22]] |[[Keuken Kampioen Divisie|Keuken Divisie]] |11||3||0||0||colspan="2"|–||0||0||11||3 |- |rowspan="1"|[[IFK Göteborg]] |[[Allsvenskan 2022|2022]] |[[Allsvenskan]] |8||1||2||0||colspan="2"|–||0||0||10||1 |- |rowspan="1"|[[Plovdivi PFC Lokomotiv]] |[[efbet Liga 2022/23|2022/23]] |[[efbet Liga]] |5||2||0||0||colspan="2"|–||0||0||5||2 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !178!!95!!17!!37!!5!!0!!1!!0!!201!!132 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 17. märts 2023'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2019||6||1 |- |2020||2||0 |- |2021||7||3 |- |2022||9||0 |- |2023||0||0 |- !Kokku||24||4 |} ===Koondiseväravad=== {| class="wikitable plainrowheaders sortable" style="font-size:100%; text-align: center" ! # !! Toimumisaeg !! Mängupaik !! Mäng !! Vastane !! Värav !! Tulemus !! Võistlus |- | 1. ||align=left| [[6. september]] [[2019]] ||align=left| [[A. Le Coq Arena]], [[Tallinn]] || 2. ||align=left| {{riigi ikoon|Valgevene}} [[Valgevene jalgpallikoondis|Valgevene]] || '''1''' : 1 || 1 : 2 ||align=left| EM 2020 valikturniir |- | 2. ||align=left| [[2. september]] [[2021]] ||align=left| A. Le Coq Arena, Tallinn || 9. ||align=left| {{jp|Belgia}} || '''2''' : 5 || 2 : 5 ||align=left| MM 2022 valikturniir |- | 3. ||align=left| [[8. oktoober]] [[2021]] ||align=left| A. Le Coq Arena, Tallinn || 12. ||align=left| {{jp|Valgevene}} || '''1''' : 0 || 2 : 0 ||align=left| MM 2022 valikturniir |- | 4. ||align=left| [[13. november]] [[2021]] ||align=left| [[Kuningas Baudouini staadion]], [[Brüssel]] || 14. ||align=left| {{jp|Belgia}} || '''1''' : 2 || 1 : 3 ||align=left| MM 2022 valikturniir |} ==Saavutused== ===Klubi=== ;Tallinna FC Flora: *[[Premium liiga]]: [[Premium liiga 2017|2017]], [[Premium liiga 2019|2019]] *[[Evald Tipneri karikavõistlused|Eesti karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2020|2020]] ===Individuaalsed=== *[[Aasta parim noorjalgpallur|Eesti aasta parim noormängija]]: 2019 *[[Premium liiga]] parim väravakütt: [[Premium liiga 2019|2019]] ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|20227}} *{{EJL2|1386}} *[https://www.transfermarkt.com/erik-sorga/profil/spieler/322690 Transfermarkti profiil] {{JÄRJESTA:Sorga, Erik}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Major League Socceri mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] 0wo45h5wxet0cn09tv7ve5pfu8216wy Lena Barbara Luhse 0 589381 7231326 7208398 2026-09-09T13:39:33Z Trebors 57925 7231326 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Lena Barbara Luhse | pilt = | pildi allkiri = Lena Barbara Luhse (EMTA õpingute aegu) | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1991|11|30}} | sünnikoht = [[Pärnu]], [[Eesti]] | rahvus = eestlane | amet= draamanäitleja | auhinnad = {{Lihtloend| *'''Parim Naisnäitleja lavastuses''' ([[GITIS]]-e teatrifestival 2018) '''Aasta Vanemuislane''' <br /> (151. hooaeg) <br /> }}}} '''Lena Barbara Luhse''' (sündinud [[30. november|30. novembril]] [[1991]] [[Pärnu]]s) on eesti näitleja. Ta on lõpetanud 2011. aastal [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teatrikooli vilistlased — Vanalinna Hariduskolleegium |url=http://www.vhk.ee/teatrikool/teatrikooli-vilistlased |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=www.vhk.ee |arhiivimisaeg=2019-06-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190622141754/http://www.vhk.ee/teatrikool/teatrikooli-vilistlased |url-olek=ei tööta }}</ref> ja 2020. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (29. lend) <ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Lena Barbara Luhse |url=https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et |arhiivimisaeg=2023-09-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230928111351/https://www.vanemuine.ee/people/lena-barbara-luhse/ |url-olek=ei tööta }}</ref>. Ta on alates 2020. aastast [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] näitleja. == Hariduskäik == * 2011–2014 [[:en:University_of_Brighton|University of Brighton]], [[Suurbritannia]] (BA, Kunsti- ja disainiajalugu) * 2016–2020 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] (BA, Lavakunst) * 2017 [[Venemaa Teatrikunsti Instituut – GITIS|Vene Teatrikunsti Instituut (GITIS)]]. Lühi- koostööprogramm L. Heifetziga * 2018 Rose Brufordi kolledž Londonis (Erasmus) * 2019 Taani etenduskunstide kool (Erasmus)<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=WELCOME |url=http://www.lenabarbara.com/en |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=LENA BARBARA LUHSE |keel=en}}</ref> ==Tunnustus== * 2018 – [[GITIS]]e teatrifestival, parima näitlejanna auhind Aglaja Ivanovna rolli eest Dostojevski "Idioodis"<ref name=":0" /> * 2021 – aasta vanemuislane<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-09-15 |pealkiri=Selgusid aasta vanemuislased |url=https://tartu.postimees.ee/7338364/selgusid-aasta-vanemuislased |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref> * 2022 – [[Bruno O'Ya|Bruno O'Ya stipendium]]<ref name="bruno-o-ya">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-11-11 |pealkiri=Bruno O'Ya stipendiumi sai Lena Barbara Luhse |url=https://kultuur.err.ee/1608786265/bruno-o-ya-stipendiumi-sai-lena-barbara-luhse |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Kuulumine liitudesse == [[Eesti Näitlejate Liit]], [[Eesti Teatriliit]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Esindatavad näitlejad ja solistid |url=https://www.enliit.ee/et/esindatavad-liikmed |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=www.enliit.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-08-24 |pealkiri=Lena Barbara Luhse |url=https://www.elab.ee/inimene/10937/lena-barbara-luhse/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref> == Rolle == === Filmirolle === ==== Täispikad filmid ==== * Triinu – "[[Tume paradiis]]", režissöör [[Triin Ruumet]] (2023)<ref name=":0" /> * Ülle – "[[Taevatrepp]]", režissöör [[Mart Kivastik]] (2023)<ref name="lena-barba">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-01-20 |pealkiri=Lena Barbara Luhse: näitlemine on mul kontides |url=https://kultuur.err.ee/1608857912/lena-barbara-luhse-naitlemine-on-mul-kontides |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Sister Sniger – "Veresüü" ("Kill the Child"), režissöör Lee Roy Kunz (2022)<ref name="bruno-o-ya" /> ==== Lühifilmid ==== * 2021 Ene – "Koletis", režissöör Oliver Remma<ref name=":0" /> * 2021 Lili (peaosa) – "IX korrus", režissöör Vivian Ruumet<ref name=":0" /> * 2015 Eva (peaosa) – "Cover Your Eyes", režissöör Simon Alveranga<ref name=":0" /> === Rollid Vanemuises === *Agnes – [[Janne Teller]]/[[Johan Elm]] "Mitte midagi” (2020)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mitte midagi |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/mitte-midagi/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> *Caprice Freeboys – Henry Lewis/Jonathan Sayer/Henry Shields/[[Ain Mäeots]] “Pangarööv” (2020)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pangarööv |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/pangaroov/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> *Franziska Meiser – [[Ferdinand von Schirach]]/[[Andres Noormets]] “Terror” (2021)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Terror |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/terror/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> *Õde Rosa – [[Pedro Almodóvar]]/Samuel Adamson/[[Ain Mäeots]] “Kõik minu emast” (2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kõik minu emast |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/koik-minu-emast/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> *Dunjaša – [[Anton Tšehhov]]/[[Priit Strandberg]] “[[Kirsiaed]]”(2023)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirsiaed |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/kirsiaed/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> *Naine, Õde Martha, Abikaasa Helga – [[Urmas Vadi]] “Sada grammi taevasina” (2023)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sada grammi taevasina |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/sada-grammi-taevasina/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=OKIA |pealkiri=Kesk õitsvaid aedu saatus kõnnib saega |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/kesk-oitsvaid-aedu-saatus-konnib-saega/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Sirp |keel=et}}</ref> *Ludwigi õde Wilma – [[Tiit Palu]] Leopoldstadt (esietendus 16.09.2023)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Etenduse "Leopoldstadt" kavaleht |url=https://arhiiv.vanemuine.ee/files/document/3/d11a380a6f69cd9ac78487b7b894c4e2.pdf |vaadatud=22. septembril 2023 |väljaanne=Teater Vanemuine}}</ref> *roll lavastuses – Piret Jaaks/Marta Aliide Jakovski "Lõpp" (esietendub 20.01.2024)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lõpp |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/lopp/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> *[[Antigone]] – [[Sophokles]]/[[Priit Strandberg]] "[[Antigone (Sophokles)|Antigone]]" (esietendub 27.04.2024)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Antigone |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/antigone/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> ==== Varasemad rollid ==== * Pippa – [[Tiit Palu]]/[[:en:Sam_Holcroft|Sam Holcroft]] “Elamise reeglid” (2020)<ref name=":1" /> * Cathleen – [[:en:Eugene_O'Neill|Eugene O’Neill]] “Pikk päevatee kaob öösse” (2020)<ref name=":1" /> * Niina – [[Mart Kadastik]] “Head inimesed” (2020)<ref name=":1" /> * Pille Murakas – [[Tiit Palu]] “Soomusrong nr 7” (2021)<ref name=":1" /> * Olga –  [[Ivan Turgenev]]/Mike Poulton “Armuleivasööja” (2022)<ref name=":1" /> === Rollid televisioonis === *[[Estrid]] –  dokumentaalsari "[[Salme viikingid]]", režissöör [[Liis Lindmaa]]. Eesti Rahvusringhääling ([[ERR]]).<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-12-07 |pealkiri=Dokumentaalsari “Salme viikingid” avab Saaremaa viikingileiu erakordse loo |url=https://diktor.geenius.ee/rubriik/tele/dokumentaalsari-salme-viikingid-avab-saaremaa-viikingileiu-erakordse-loo/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Diktor}}</ref> * Etendas peaosa [[JÖRD]]'i 2021. aasta reklaamkampaanias. Režissöör Helen Takkin, Münchhausen. Kampaania toimus Taanis, Rootsis ja Suurbritannias.<ref name=":0" /> * Esindas Eestit 2020. aasta [[EXPO]] maailmanäitusel.<ref name=":0" /> * Mängis 2026. aastal linastunud sarjas "Viimasel piiril"- Maria Sverevat === Rollid mujal teatrites === *  Roos – [[Antoine de Saint-Exupéry]] “[[Väike prints]]” (diplomilavastus, [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateater,]] 2018)<ref>{{Netiviide |pealkiri=VÄIKE PRINTS |url=https://linnateater.ee/arhiiv/vaike-prints/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Väike prints |url=https://eamt.ee/lavastused/vaike-prints/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref> * osalemine lavastuses – [[Renate Keerd]]/trupp “Valgete vete sina” (diplomilavastus, Sakala 3, 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valgete vete sina |url=https://eamt.ee/lavastused/valgete-vete-sina/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref> * Jelena Popova – [[Anton Tšehhov]]/[[Elise Metsanurk]] “Liiga palju armastust” (diplomilavastus, Kuressaare Linnateater, 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liiga palju armastust |url=https://eamt.ee/lavastused/liiga-palju-armastust/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Liiga palju armastust |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/liiga-palju-armastust/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Karin Allik {{!}} |kuupäev=2019-08-01 |pealkiri=Arvustus. Armumisest ja armastusest hoogsalt ja humoorikalt |url=https://kultuur.err.ee/966467/arvustus-armumisest-ja-armastusest-hoogsalt-ja-humoorikalt |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Melania Nikolajevna – [[Maksim Gorki]]/[[Uku Uusberg]] "Päikese lapsed” (diplomilavastus, Eesti Draamateater, 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Päikese lapsed - Draamateater lavastus |url=https://www.draamateater.ee/lavastus/paikese-lapsed/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Draamateater |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kruus |eesnimi=Kairi |kuupäev=2020-01-22 |pealkiri=Hästi päevitunud Päikese lapsed |url=https://www.draamateater.ee/meedia/hasti-paevitunud-paikese-lapsed/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Draamateater |keel=et}}</ref> * Leena – [[August Kitzberg]] “Tuulte pöörises” (diplomilavastus, [[Eesti Noorsooteater|Nukuteater]], 2020)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-10-17 |pealkiri=Tuulte pöörises |url=https://www.elab.ee/lavastus/14641/tuulte-poorises/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Tuulte pöörises |url=https://eamt.ee/lavastused/tuulte-poorises/ |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-05-30 |pealkiri=Tuulte pöörises |url=https://eestinoorsooteater.ee/et/tuulte-p%C3%B6%C3%B6rises |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=EESTI NOORSOOTEATER |keel=et}}</ref> == Isiklikku == Tema isa on arhitekt [[Ra Luhse]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-01-13 |pealkiri=Lena Barbara Luhse |url=https://www.geni.com/people/Lena-Luhse/6000000007473061624 |vaadatud=2023-07-29 |väljaanne=geni_family_tree |keel=et}}</ref>, ema on teatrikunstnik [[Lilja Blumenfeld]]. Tema vanavanavanaisa oli [[Karl August Hermann]].<ref name="lena-barba" /> {{JÄRJESTA:Luhse, Lena Barbara}} == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Luhse, Lena Barbara}} [[Kategooria:Vanemuise näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] 36m384ocacic9ke3hhol9iz5vprb76c Maarja Johanna Mägi 0 589383 7231670 7210329 2026-09-10T09:02:56Z Avjoska 1538 7231670 wikitext text/x-wiki {{Infokast näitleja | nimi = Maarja Johanna Mägi | pilt = Apteeker Melchior. Viirastus - Anastasia Volkova - dsc 86055019789163 (cropped).jpg | pildi allkiri = Maarja Johanna Mägi filmis "[[Apteeker Melchior. Viirastus]]" | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1997|3|24}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | amet= draamanäitleja | tegev= 2020–... | auhinnad = {{Lihtloend| * '''Parim Naisnäitleja filmis''' ([[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] gala 2023) * '''Aasta Vanemuislane''' (153. hooaeg) }}}} [[File:Apteeker Melchior. Viirastus - Anastasia Volkova - dsc 8882 50198707652.jpg|pisi|Maarja Johanna Mägi filmis "[[Apteeker Melchior. Viirastus]]" (üks avastseenidest), 2020]] '''Maarja Johanna Mägi''' (sündinud [[24. märts]]il [[1997]] [[Tartu]]s) on eesti [[näitleja]]. Ta on lõpetanud 2020. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (29. lend). Aastatel 2020–2024 kuulus ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] trupi koosseisu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teatri Agentuur - Statistika |url=https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/7917# |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=statistika.teater.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=OHHOO! Vanemuise draamatrupist lahkub kolm näitlejat |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1107494/ohhoo-vanemuise-draamatrupist-lahkub-kolm-naitlejat |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Alates septembrist 2024 on [[Vabakutseline (Eesti)|vabakutseline]]. Näitlemisele lisaks on olnud seotud [[modellindus]]ega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DITcxJWtZIu/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CtGjFLDtLoF/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CeBC-gsOBSk/?img_index=1 |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CdYOjxtK-br/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> Ta on [[Jakobi Mäe Teatristuudio]] gümnaasiumirühma juhendaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Õpetajad – Jakobi Mäe Teatristuudio |url=https://jakobistuudio.ee/opetajad/ |vaadatud=2025-05-21 |keel=et}}</ref> == Looming == === Rollid Vanemuises === * Ursula-Marie – [[Janne Teller]]/[[Johan Elm]] "Mitte midagi" (2020)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mitte midagi |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/mitte-midagi/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Emilie – [[Oskar Luts]]/[[Elise Metsanurk]] "Laul õnnest" (2020)<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Maarja Johanna Mägi |url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * Mariliis – [[Mart Kadastik]]/[[Ain Mäeots]] "Head inimesed" (2020)<ref name=":0" /> * Edna – [[John Boynton Priestley]]/[[Jaanus Rohumaa]] "Inspektor tuleb" (2021)<ref name=":0" /> * laps, naine TV-s, Winstoni õde – [[George Orwell]]/[[Robert Icke]], [[Duncan Macmillian]]/[[Karl Laumets]] "[[1984 (Orwell)|1984]]" (2021)<ref name=":0" /> * Punamütsike – [[Vennad Grimmid]]/[[Veikko Täär]] "[[Punamütsike]]" (2021)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Punamütsike |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/punamutsike-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Ilona Aalgren – [[Hella Wuolijoki]]/[[Tiit Palu]] "Niskamäe naised" (2021)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Niskamäe naised |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/niskamae-naised/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * osatäitja – [[Elmo Nüganen]] "[[Don Giovanni]]" (2021)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Don Giovanni - Vanemuine |url=https://vanemuine.ee/repertuaar/don-giovanni/ |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=vanemuine.ee |keel=et}}</ref> * Virginia – [[Bertolt Brecht]]/[[Karl Laumets]] "Galilei elu" (2021)<ref name=":0" /> * Bianca – [[William Shakespeare]]/[[Priit Strandberg]] "[[Tõrksa taltsutus]]" (2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tõrksa taltsutus |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/torksa-taltsutus/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> *ema, [[Sofia (Vennad Lõvisüdamed)|Sofia]] – [[Astrid Lindgren]]/[[Staffan Götestam]]/[[Tiit Palu]] "[[Vennad Lõvisüdamed (lavastus)|Vennad Lõvisüdamed]]" (2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vennad Lõvisüdamed |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/vennad-lovisudamed/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> *Tanja – [[Janusz Glowacki]]/[[Stanislav Moissejev]] – "Neljas õde" (2023)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-20 |pealkiri=Neljas õde |url=https://www.elab.ee/lavastus/29338/neljas-ode/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Neljas õde |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/neljas-ode/ |vaadatud=2023-12-24 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> *Hanna – [[Tom Stoppard]]/[[Tiit Palu]] "Leopoldstadt" (2023)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-17 |pealkiri=Leopoldstadt |url=https://www.elab.ee/lavastus/29245/leopoldstadt/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Leopoldstadt |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/leopoldstadt/ |vaadatud=2023-12-24 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Laura Piibeleht – [[Eduard Vilde]]/[[Tiit Palu]] "[[Pisuhänd]] 2" (2023)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pisuhänd 2 |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/pisuhand-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Nora – [[Henrik Ibsen]]/Hendrik Toompere “Nukumaja” (2024)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nukumaja |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/nukumaja/ |vaadatud=2024-08-01 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * proua Kurvits – [[Eduard Vilde]]/[[Tiit Palu]] "Side" (2024)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-20 |pealkiri=Side |url=https://www.elab.ee/lavastus/29347/side/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref> === Rollid mujal === * Väike prints – [[Antoine de Saint-Exupéry]]/[[Elmo Nüganen]] "[[Väike prints]]" (Diplomilavastus, [[Tallinna Linnateater]], 2018)<ref>{{Netiviide |pealkiri=VÄIKE PRINTS |url=https://linnateater.ee/arhiiv/vaike-prints/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Väike prints |url=https://eamt.ee/lavastused/vaike-prints/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref> * Laagriplika, nunn – [[Eduard Bornhöhe]]/[[Diana Leesalu]] "Vürst Gabriel" ([[Tallinna Linnateater]], 2018)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teatri Agentuur - Statistika |url=https://statistika.teater.ee/stat/repertoire/show/2699/7 |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=statistika.teater.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=VÜRST GABRIEL EHK PIRITA KLOOSTRI VIIMASED PÄEVAD |url=https://linnateater.ee/arhiiv/vurst-gabriel-ehk-pirita-kloostri-viimased-paevad/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-05-11 |pealkiri=Maarja Johanna Mägi |url=https://www.elab.ee/inimene/6014/maarja-johanna-magi/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref> * osatäitja – [[Renate Keerd]]/trupp "Valgete vete sina" (Diplomilavastus, [[Sakala Teatrimaja|Sakala 3]], 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valgete vete sina |url=https://eamt.ee/lavastused/valgete-vete-sina/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref> * Irina Sergejevna – [[Anton Tšehhov]]/[[Elise Metsanurk]] "Liiga palju armastust" (Diplomilavastus, [[Kuressaare Teater|Kuressaare Linnateater]], 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liiga palju armastust |url=https://eamt.ee/lavastused/liiga-palju-armastust/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Liiga palju armastust |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/liiga-palju-armastust/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Karin Allik {{!}} |kuupäev=2019-08-01 |pealkiri=Arvustus. Armumisest ja armastusest hoogsalt ja humoorikalt |url=https://kultuur.err.ee/966467/arvustus-armumisest-ja-armastusest-hoogsalt-ja-humoorikalt |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Jelena Nikolajevna – [[Maksim Gorki]]/[[Uku Uusberg]] "Päikese lapsed" (Diplomilavastus, [[Eesti Draamateater]], 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Päikese lapsed - Draamateater lavastus |url=https://www.draamateater.ee/lavastus/paikese-lapsed/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Draamateater |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kruus |eesnimi=Kairi |kuupäev=2020-01-22 |pealkiri=Hästi päevitunud Päikese lapsed |url=https://www.draamateater.ee/meedia/hasti-paevitunud-paikese-lapsed/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Draamateater |keel=et}}</ref> *osatäitja – "Nõudmiseni" ([[Tartu Uus Teater]], 2021)<ref>{{Netiviide |pealkiri=NÕUDMISENI |url=https://uusteater.ee/lavastused/noudmiseni |vaadatud=2024-10-07 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}</ref> *osatäitja – [[Erik Richard Salumäe]], [[Roos Lisette Parmas]] "Cervantoorium" ([[Tartu Uus Teater]], 2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=CERVANTOORIUM |url=https://www.uusteater.ee/lavastused/cervantoorium |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}</ref> *Kristine – [[August Strindberg]]/[[Kaili Viidas]] "Preili Julie" ([[Karlova Teater]], 2023)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-01-21 |pealkiri=Preili Julie |url=https://www.elab.ee/lavastus/26396/preili-julie-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref> * osatäitja – [[Reimo Sagor]]/trupp "VABA(n)DUS" ([[Tartu Uus Teater]], 2023)<ref>{{Netiviide |pealkiri=VABA⁽ⁿ⁾DUS |url=https://www.uusteater.ee/lavastused/vaba-n-dus |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}</ref> * osatäitja – [[Andreas Aadel]] "Club Paradise" (projekt "Hungerburg2024", [[Tartu Uus Teater]], [[Narva-Jõesuu]], 2024)<ref>{{Netiviide |pealkiri=club paradise |url=https://www.uusteater.ee/hungerburg2024/teater/club-paradise |vaadatud=2024-08-01 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et |arhiivimisaeg=2024-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240801213742/https://www.uusteater.ee/hungerburg2024/teater/club-paradise |url-olek=ei tööta }}</ref> * osatäitja – "Kinoteatri lühkarid" ([[Kinoteater]], 2025)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kinoteater {{!}} Kinoteatri lühkarid 01. Lühikesed ja ootamatud katsetused |url=https://kinoteater.ee/laval/kinoteatri-luhkarid-1 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=kinoteater.ee |keel=et}}</ref> * osatäitja – [[Ivar Põllu]] "Tapty1985. Laskumine orgu" ([[Tartu Uus Teater]], 2025)<ref>{{Netiviide |pealkiri=TAPTY1985. LASKUMINE ORGU |url=https://uusteater.ee/lavastused/tapty1985-laskumine-orgu |vaadatud=2024-10-06 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}</ref> * Ophelia – [[Saxo]], [[Shakespeare]] ja teised/[[Kaili Viidas]] "amletH" ([[Teater Endla]], 2026)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lavastused |url=https://www.endla.ee/lavastused |vaadatud=2026-04-11 |väljaanne=Endla Teater |keel=et}}</ref> * osatäitja – [[Emma Kinane]]/[[Vallo Kirs]] "Seisukoht" ([[Teater Ugala]], 2026)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-06 |pealkiri=TULEKUL: Seisukoht - Ugala Teater |url=https://www.ugala.ee/lavastus/seisukoht/ |vaadatud=2026-02-11 |keel=et}}</ref> === Filmirollid === ====Apteeker Melchior==== [[Fail:Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 4756.jpg|pisi|Maarja Johanna Mägi filmis "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]"]] Mägi kehastas naispeategelast Keterlyni kolmeosalises [[Indrek Hargla]] kriminaalromaanidel (sari "Kriminaalromaan vanast Tallinnast", sh "[[Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus]]", "[[Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus]]", "[[Apteeker Melchior ja timuka tütar]]") põhinevas ajalooliste mängufilmide sarjas "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" (režissöör [[Elmo Nüganen]]): esimeses filmis oli ta (Gerkeks maskeerituna) apteekri õpilane, teises apteekri armastatu ja kolmandas apteekri naine Keterlyn Wakenstede. Võtted toimusid 2020. aasta juulist aasta lõpuni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2020-07-10 |pealkiri="Apteeker Melchiori" raamatusarjast valmib kolm mängufilmi, võtted algavad juulis |url=https://kultuur.err.ee/1111623/apteeker-melchiori-raamatusarjast-valmib-kolm-mangufilmi-votted-algavad-juulis |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" (aprill 2022) * "[[Apteeker Melchior. Viirastus]]" (august 2022) * "[[Apteeker Melchior. Timuka tütar]]" (aprill 2023)<ref> {{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2023-02-15 |pealkiri=„Apteeker Melchior. Timuka tütar“ jõuab kinodesse 14. aprillil |url=https://eestielu.goodnews.ee/?p=215279 |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti elu |keel=}}</ref> ====Muud filmid==== *baaridaam – "Janu" (lühifilm, 2019) <ref>{{Viide |pealkiri=Thirst (Short 2019) {{!}} Short |url=https://www.imdb.com/title/tt11209108/ |keel=en-US |vaadatud=2023-07-27}}</ref> *Marie – "Valge vale" (lühifilm, 2022)<ref>{{Viide |pealkiri=Valge vale (Short 2022) {{!}} Short, Drama |url=https://www.imdb.com/title/tt22867470/ |keel=en-US |vaadatud=2023-07-27}}</ref> *Mari – "Hüvastijätt" (lühifilm, 2022)<ref>{{Viide |pealkiri=Hüvastijätt (Short 2022) {{!}} Short, Drama |url=https://www.imdb.com/title/tt22867714/ |keel=en-US |vaadatud=2023-07-27}}</ref> *Lipuvere Leena – "Vigased pruudid" (režissöör [[Ergo Kuld]]).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vigased Pruudid – Taska Film |url=https://taska.ee/film/vigased-pruudid/ |vaadatud=2023-08-03 |väljaanne=taska.ee}}</ref> Võtted toimusid [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargis]] suvel 2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-06-17 |pealkiri=Galerii: algasid uue kodumaise komöödiafilmi "Vigased pruudid" võtted |url=https://menu.err.ee/1608633229/galerii-algasid-uue-kodumaise-komoodiafilmi-vigased-pruudid-votted |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ja film jõudis kinodesse oktoobris 2023.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-07-14 |pealkiri=Galerii: lõppesid komöödiafilmi "Vigased pruudid" võtted |url=https://menu.err.ee/1608657085/galerii-loppesid-komoodiafilmi-vigased-pruudid-votted |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kultuuritoimetus |kuupäev=2. oktoober 2023 |pealkiri=Koomiline kosjasõit! Vaata, kes tulid komöödia «Vigased pruudid» esilinastusele |väljaanne=Postimees |url=https://kultuur.postimees.ee/7867170/galerii-koomiline-kosjasoit-vaata-kes-tulid-komoodia-vigased-pruudid-esilinastusele |vaadatud=7. oktoobril 2023}}</ref> Film põhineb [[Eduard Vilde]] 1888. aastal valminud [[Vigased pruudid|samanimelisel jutustusel]] *Aurora – "[[Aurora (film 2025)|Aurora]]" (režissöörid [[Rain Tolk]] ja [[Andres Maimik]]). Võtted toimusid 2023. aasta juulis ja augustis [[Tallinn|Tallinnas]], Raplamaal, [[Tartu|Tartus]] ja Ida-Virumaal, sealhulgas [[Saka mõis|Saka mõisas]]. Film esilinastus kinodes 10. jaanuaril 2025<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Tolk ja Maimik väntavad uut filmi, Melchiori-staariga peaosas |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/1088227/fotod-tolk-ja-maimik-vantavad-uut-filmi-melchiori-staariga-peaosas |vaadatud=2023-08-03 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-07-06 |pealkiri=Pildid: algasid Rain Tolgi ja Andres Maimiku mängufilmi "Aurora" võtted |url=https://menu.err.ee/1609026941/pildid-algasid-rain-tolgi-ja-andres-maimiku-mangufilmi-aurora-votted |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-07-22 |pealkiri=Saka mõisas jääb filmilindile psühholoogiline draama |url=https://pohjarannik.postimees.ee/7819231/saka-moisas-jaab-filmilindile-psuhholoogiline-draama |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Põhjarannik |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-09-10 |pealkiri=Tolgi ja Maimiku "Aurora" jõuab kinodesse tuleva aasta jaanuaris |url=https://kultuur.err.ee/1609449242/tolgi-ja-maimiku-aurora-jouab-kinodesse-tuleva-aasta-jaanuaris |vaadatud=2024-10-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> *Mabel ([[dublaažinäitleja]]) – "Hüppajad" (2026)<ref>{{Netiviide |url=https://www.apollokino.ee/event/6143/h%C3%BCppajad |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2026-03-17 |arhiivimisaeg=2025-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250925200806/https://www.apollokino.ee/event/6143/h%C3%BCppajad |url-olek=ei tööta }}</ref> ===Telesarjad === * Evelin – "Rimakauhua ja rakkautta" (2026) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Näitleja Maarja Johanna Mägi poseerib beebikõhuga: midagi küpseb… |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1163507/naitleja-maarja-johanna-magi-poseerib-beebikohuga-midagi-kupseb |vaadatud=2026-08-08 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> * Luise – "[[Luise ja Oliver]]" (2023)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-02-02 |pealkiri=Luise ja Oliver {{!}} Lasteekraan |url=https://lasteekraan.err.ee/luise-ja-oliver |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Liine – "[[Piloot (telesari)|Piloot]]" (2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAATA TREILERIT: „Piloot“ toob ekraanile noore teleprodutsendi kannatused Eesti telemaastikul {{!}} Elisa Eesti |url=https://www.elisa.ee/et/uudised/vaata-treilerit-piloot-toob-ekraanile-noore-teleprodutsendi-kannatused-eesti-telemaastikul |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=www.elisa.ee |keel=et}}</ref> ===Muusikavideod=== * Osalus [[Kristiina Ehin|Kristiina Ehini]] ja [[Silver Sepp|Silver Sepa]] muusikavideos "Inglisillal"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-23 |pealkiri=Vaata Kristiina Ehini ja Silver Sepa uue loo «Inglisillal» videot! |url=https://kultuur.postimees.ee/7655163/vaata-kristiina-ehini-ja-silver-sepa-uue-loo-inglisillal-videot |vaadatud=2023-08-10 |väljaanne=Muusika |keel=et}}</ref> * Osalus The Lou Lousi muusikavideos "Imposer" == Tunnustus == * 2019 – [[Voldemar Panso nimeline auhind]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. november 2019 |pealkiri=Voldemar Panso preemia laureaat on Maarja Johanna Mägi |url=https://kultuur.postimees.ee/6839233/voldemar-panso-preemia-laureaat-on-maarja-johanna-magi |vaadatud=27. juulil 2023 |väljaanne=Postimees Kultuur}}</ref> * 2022 – Tartu noor kultuurikandja <ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-07-24 |pealkiri=Tartu linn kuulutas välja 2022. aasta Kultuurikandjad |url=https://tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-kuulutas-valjas-2022-aasta-kultuurikandjad |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=tartu.ee |keel=et}}</ref> * 2022 – Vanemuise draamatrupi eripreemia aasta kõige hõivatumale draamanäitlejale, kes mängis 2021. aastal 67 etendust<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise teatri draamatrupp jagas kolleegipreemiaid |url=https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatri-draamatrupp-jagas-kolleegipreemiad/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230420155430/https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatri-draamatrupp-jagas-kolleegipreemiad/ |arhiivimisaeg=2023-04-20 |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * 2023 – [[Bruno O'Ya]] stipendium<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-11-05 |pealkiri=Bruno O'Ya noore filminäitleja stipendiumi pälvis Maarja Johanna Mägi |url=https://kultuur.err.ee/1609154953/bruno-o-ya-noore-filminaitleja-stipendiumi-palvis-maarja-johanna-magi |vaadatud=2023-11-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * 2023 – aasta vanemuislane<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise teater tunnustas kolleege |url=https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teater-tunnustas-kolleege-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}</ref> * 2023 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]] – parim naisnäitleja filmis (Keterlyni rolli eest "[[Apteeker Melchior]]i" filmitrioloogias)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2016-11-21 |pealkiri=Eesti filmi- ja teleauhinnad |url=https://eftagala.ee/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti filmi- ja teleauhinnad |keel=}}</ref> * 2024 – Vanemuise draamatrupi kolleegipreemia – parim naispeaosatäitja (rollide eest lavastustes „Neljas õde“ ja „Pisuhänd 2")<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise teatri draamatrupp jagas kolleegipreemiaid |url=https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatri-draamatrupp-jagas-kolleegipreemiaid/ |vaadatud=2024-01-14 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * 2025 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (nimirolli eest mängufilmis "Aurora")<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-02-04 |pealkiri=Selgusid kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid |url=https://kultuur.err.ee/1609931723/selgusid-kultuurkapitali-aastapreemiate-laureaadid |vaadatud=2026-02-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * 2025 – EFP (European Film Promotion) Shooting Star 2025<ref>{{Netiviide |pealkiri=Berlin International Film Festival (2025) |url=https://www.imdb.com/event/ev0000091/2025/1/?ref_=nmawd_1 |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=IMDb |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=Spotlight |kuupäev=2025-03-26 |pealkiri=Meet 2025's European Shooting Stars |url=https://www.spotlight.com/news-and-advice/the-industry/shooting-stars-2025-interviews-berlinale/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=Spotlight |keel=en-GB}}</ref> * 2025 – Vanemuise draamatrupi kolleegipreemia – parim naispeaosatäitja (Nora rolli eest lavastuses "Nukumaja")<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise draamatrupp pärgas kolleege: parima meespeaosalise auhind läks jagamisele |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1122278/vanemuise-draamatrupp-pargas-kolleege-parima-meespeaosalise-auhind-laks-jagamisele |vaadatud=2025-01-12 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> * 2026 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]] – parim naisnäitleja filmis (nimirolli eest filmis "[[Aurora (film)| Aurora]]")<ref>https://eftagala.ee/selgusid-efta-2026-voitjad/</ref> ==Isiklikku== Ta on suhtes [[Frank-Leander Sapego]]ga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTO {{!}} Armastus võtteplatsilt! Näitlejatar Maarja Johanna Mägi tõi kallima seltskonda |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120359724/foto-armastus-votteplatsilt-naitlejatar-maarja-johanna-magi-toi-kallima-seltskonda |vaadatud=2025-03-01 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} *[https://www.elab.ee/inimene/6014/maarja-johanna-magi/ Maarja Johanna Mägi Eesti Lavastuste Andmebaasis] *[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/7917 Maarja Johanna Mägi Eesti Teatriagentuuri statistika lehel] * {{IMDb|nm11096869|Maarja Johanna Mägi}} {{JÄRJESTA:Mägi, Maarja Johanna}} [[Kategooria:Eesti dublaažinäitlejad]] [[Kategooria:Vanemuise näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] kenpzn8g4a5qavp2pszh747dlk3ynxg Vikipeedia:Andmepäringud/MUIS-i id-ga isikud, kellest pole artiklit 4 593296 7231526 7218465 2026-09-10T01:56:44Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7231526 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P4889 ?mid . OPTIONAL { ?sitelink schema:about ?item. ?sitelink schema:inLanguage "et". } FILTER(!BOUND(?sitelink)) } |sort=label |columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p19,item:wikidata |thumb=120 |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! # ! artikkel ! kirjeldus ! sünnikuupäev ! surmakuupäev ! pilt ! sünnikoht ! wikidata |- | style='text-align:right'| 1 | [[Aare Papp]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2009" | 2009 | | | [[:d:Q50380448|Q50380448]] |- | style='text-align:right'| 2 | [[Abel Lee]] | | data-sort-value="1918" | 1918-10-03 | data-sort-value="2010" | 2010-01-01 | | | [[:d:Q56578071|Q56578071]] |- | style='text-align:right'| 3 | [[Abram Jefimovitš Arhipov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1862" | 1862-08-15 | data-sort-value="1930" | 1930-09-25 | [[Fail:Portrait of Arkhipov by Repin.jpg|center|120px]] | [[Yegorovo]] | [[:d:Q80588|Q80588]] |- | style='text-align:right'| 4 | [[Abram Rabkin]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1925" | 1925-10-27 | data-sort-value="2013" | 2013-12-05 | | [[Babrujsk]] | [[:d:Q24450566|Q24450566]] |- | style='text-align:right'| 5 | [[Ada Kangur-Jürisson]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q56451087|Q56451087]] |- | style='text-align:right'| 6 | [[Ada Mühlen]] | | | | | | [[:d:Q56350112|Q56350112]] |- | style='text-align:right'| 7 | [[Adolf Jossifowitsch Charlemagne]] | | data-sort-value="1826" | 1826-12-08 | data-sort-value="1901" | 1901-01-31 | [[Fail:Sharleman AI.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q15061209|Q15061209]] |- | style='text-align:right'| 8 | [[Ago Teedema]] | | data-sort-value="1956" | 1956-07-22 | | | | [[:d:Q50377589|Q50377589]] |- | style='text-align:right'| 9 | [[Aili Tarkus]] | | data-sort-value="1943" | 1943-12-27 | data-sort-value="2007" | 2007-12-02 | | | [[:d:Q78319392|Q78319392]] |- | style='text-align:right'| 10 | [[Aksel Eist]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1930" | 1930-09-18 | data-sort-value="2000" | 2000-07-21 | | [[Paide]] | [[:d:Q50827113|Q50827113]] |- | style='text-align:right'| 11 | [[Alar Tuul]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1982" | 1982 | | | | [[:d:Q50827778|Q50827778]] |- | style='text-align:right'| 12 | [[Albert Beljakov]] | | | | | | [[:d:Q56477975|Q56477975]] |- | style='text-align:right'| 13 | [[Albert Bredow]] | | data-sort-value="1828" | 1828<br/>1827-09-10 | data-sort-value="1899" | 1899-04-23 | | [[Gardeja]] | [[:d:Q43127875|Q43127875]] |- | style='text-align:right'| 14 | [[Albert Toomapoeg]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1908" | 1908 | data-sort-value="1945" | 1945 | | | [[:d:Q50377653|Q50377653]] |- | style='text-align:right'| 15 | [[Alberto Adonai Renzi]] | | | | | | [[:d:Q58934593|Q58934593]] |- | style='text-align:right'| 16 | [[Alberto Caffassi]] | | data-sort-value="1894" | 1894 | data-sort-value="1973" | 1973-05-03 | | [[Alessandria]] | [[:d:Q55740319|Q55740319]] |- | style='text-align:right'| 17 | [[Aleksander Beggrov]] | | data-sort-value="1841" | 1841-12-17 | data-sort-value="1914" | 1914-04-14 | [[Fail:Beggrow 000.jpeg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4080457|Q4080457]] |- | style='text-align:right'| 18 | [[Aleksander Hagen]] | | | | [[Fail:Hagen-Schwarz, Julie. Kunstnik Aleksander Hageni portree.jpg|center|120px]] | | [[:d:Q56577763|Q56577763]] |- | style='text-align:right'| 19 | [[Aleksander Kulkoff]] | vene kunstnik Eestis | data-sort-value="1889" | 1889-01-05 | data-sort-value="1970" | 1970 | | [[Moskva]] | [[:d:Q50335258|Q50335258]] |- | style='text-align:right'| 20 | [[Aleksander Normak]] | eesti teatri- ja maalikunstnik ning graafik | data-sort-value="1895" | 1895-02-17 | data-sort-value="1984" | 1984-01-06 | | [[Püssi vald]] | [[:d:Q59164539|Q59164539]] |- | style='text-align:right'| 21 | [[Aleksander Orłowski]] | | data-sort-value="1777" | 1777-03-09 | data-sort-value="1832" | 1832-03-13 | [[Fail:AleksanderOrlowski.Autoportret.ws.jpg|center|120px]] | [[Varssavi]] | [[:d:Q937911|Q937911]] |- | style='text-align:right'| 22 | [[Aleksander Tarvis]] | | data-sort-value="1915" | 1915-08-15 | data-sort-value="1999" | 1999-11-08 | | | [[:d:Q78315092|Q78315092]] |- | style='text-align:right'| 23 | [[Aleksander Varnek]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1782" | 1782-02-26 | data-sort-value="1843" | 1843-03-31 | [[Fail:Varnek.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4103951|Q4103951]] |- | style='text-align:right'| 24 | [[Aleksandr Gerasimov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1881" | 1881-08-12 | data-sort-value="1963" | 1963-07-23 | [[Fail:Gerasimov A.M.jpg|center|120px]] | [[Mitšurinsk]] | [[:d:Q965352|Q965352]] |- | style='text-align:right'| 25 | [[Aleksandr Morejev]] | | data-sort-value="1945" | 1945-08-24 | data-sort-value="1984" | 1984-07-28 | | [[Odessa]] | [[:d:Q59164585|Q59164585]] |- | style='text-align:right'| 26 | [[Aleksandr Patrakejev]] | | data-sort-value="1925" | 1925 | data-sort-value="1992" | 1992 | | | [[:d:Q59164268|Q59164268]] |- | style='text-align:right'| 27 | [[Aleksandra Jürgenson-Snegirjeva]] | | data-sort-value="1869" | 1869 | data-sort-value="1946" | 1946 | | | [[:d:Q55988124|Q55988124]] |- | style='text-align:right'| 28 | [[Aleksandra Makovskaja]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1837" | 1837 | data-sort-value="1915" | 1915 | [[Fail:Yegor Makovsky, Alexandra Makovskaya, 1850s.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q17749075|Q17749075]] |- | style='text-align:right'| 29 | [[Aleksei Antropov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1716" | 1716-03-14 | data-sort-value="1795" | 1795-06-12 | [[Fail:Antropov Self.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q1298354|Q1298354]] |- | style='text-align:right'| 30 | [[Aleksei Korin]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1865" | 1865-03-04 | data-sort-value="1923" | 1923-02-13 | [[Fail:Корин автопортрет.jpg|center|120px]] | [[Palekh]] | [[:d:Q4233075|Q4233075]] |- | style='text-align:right'| 31 | [[Alexander Georg von Ungern-Sternberg]] | | | | | | [[:d:Q58934466|Q58934466]] |- | style='text-align:right'| 32 | [[Alexander Heinrich Johann Grünfeldt]] | | | | | | [[:d:Q58824195|Q58824195]] |- | style='text-align:right'| 33 | [[Alexander Nikolaus Borsov]] | | data-sort-value="1854" | 1854 | data-sort-value="1895" | 1895-01-30 | | | [[:d:Q42297588|Q42297588]] |- | style='text-align:right'| 34 | [[Alexander Peltzer]] | | data-sort-value="1876" | 1876 | data-sort-value="1959" | 1959 | | | [[:d:Q58854082|Q58854082]] |- | style='text-align:right'| 35 | [[Alexander Schwabe]] | baltisaksa maalikunstnik | data-sort-value="1824" | 1824<br/>1818 | data-sort-value="1872" | 1872-05-30 | | [[Riia]] | [[:d:Q16719694|Q16719694]] |- | style='text-align:right'| 36 | [[Alexander von Nothbeck]] | | data-sort-value="1802" | 1802-05-16 | data-sort-value="1866" | 1866 | | | [[:d:Q19915520|Q19915520]] |- | style='text-align:right'| 37 | [[Alexander von Wahl]] | baltisaksa kunstnik | data-sort-value="1839" | 1839-12-10 | data-sort-value="1903" | 1903-12-02 | | [[Tartu]] | [[:d:Q23000766|Q23000766]] |- | style='text-align:right'| 38 | [[Alexandra von Berckholtz]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1821" | 1821-08-26 | data-sort-value="1899" | 1899-03-16 | | [[Riia]] | [[:d:Q2643699|Q2643699]] |- | style='text-align:right'| 39 | [[Alexandrine von Wistinghausen]] | | data-sort-value="1850" | 1850-01-20 | data-sort-value="2000" | 20th century | | [[Tallinn]] | [[:d:Q34674472|Q34674472]] |- | style='text-align:right'| 40 | [[Alfons Rammo]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1897" | 1897-08-31 | data-sort-value="1974" | 1974-07-01 | | | [[:d:Q56085503|Q56085503]] |- | style='text-align:right'| 41 | [[Alfred Hindorf]] | | data-sort-value="1824" | 1824-05-12 | data-sort-value="1892" | 1892-09-10 | | [[Dobroje (Kaliningrad)]] | [[:d:Q55794640|Q55794640]] |- | style='text-align:right'| 42 | [[Alfred Hoffman]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1908" | 1908-10-21 | data-sort-value="1985" | 1985 | | | [[:d:Q50359435|Q50359435]] |- | style='text-align:right'| 43 | [[Alfred Kivi]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1883" | 1883-03-23 | data-sort-value="1934" | 1934-12-30 | | [[Soomukse]] | [[:d:Q56243215|Q56243215]] |- | style='text-align:right'| 44 | [[Alfred Wiegmann]] | | data-sort-value="1886" | 1886-04-27 | data-sort-value="1973" | 1973-11-06 | | [[Essen]] | [[:d:Q18575908|Q18575908]] |- | style='text-align:right'| 45 | [[Alfrēds Plite-Pleita]] | | | | | | [[:d:Q78308345|Q78308345]] |- | style='text-align:right'| 46 | [[Allan Aav]] | | data-sort-value="1944" | 1944 | | | | [[:d:Q78319587|Q78319587]] |- | style='text-align:right'| 47 | [[Alma Abels]] | | data-sort-value="1872" | 1872-04-17 | data-sort-value="1945" | 1945 | | | [[:d:Q56451035|Q56451035]] |- | style='text-align:right'| 48 | [[Alma Klauren]] | | data-sort-value="1890" | 1890-01-15 | data-sort-value="1987" | 1987-02-02 | | [[Kogula vald]] | [[:d:Q78315596|Q78315596]] |- | style='text-align:right'| 49 | [[Alma Willy Boltho von Hohenbach]] | | data-sort-value="1858" | 1858-12-27 | data-sort-value="1944" | 1944-05-13 | | | [[:d:Q58824166|Q58824166]] |- | style='text-align:right'| 50 | [[Anatoli Jar-Kravtšenko]] | | data-sort-value="1911" | 1911-06-21 | data-sort-value="1983" | 1983-11-24 | | [[Blagoveštšensk]] | [[:d:Q4538463|Q4538463]] |- | style='text-align:right'| 51 | [[Anatoli Slepõšev]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1932" | 1932-07-03 | data-sort-value="2016" | 2016-04-13 | | [[Lopatino]] | [[:d:Q4423383|Q4423383]] |- | style='text-align:right'| 52 | [[Andrei Ender]] | Vene maalikunstnik | data-sort-value="1926" | 1926 | data-sort-value="1977" | 1977 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q50497964|Q50497964]] |- | style='text-align:right'| 53 | [[Andrei Šilder]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1861" | 1861 | data-sort-value="1919" | 1919 | | | [[:d:Q4523936|Q4523936]] |- | style='text-align:right'| 54 | [[Andres Sütevaka]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1971" | 1971-11-22 | | | | [[:d:Q50377547|Q50377547]] |- | style='text-align:right'| 55 | [[Ann Frössén]] | | data-sort-value="1953" | 1953 | | | [[Stockholm]] | [[:d:Q58853999|Q58853999]] |- | style='text-align:right'| 56 | [[Anna Kalašnikova-Root]] | | data-sort-value="1885" | 1885 | data-sort-value="1960" | 1960 | | | [[:d:Q55866769|Q55866769]] |- | style='text-align:right'| 57 | [[Anna Litvinova-Merilo]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1976" | 1976 | | | [[Peterburi]] | [[:d:Q56353507|Q56353507]] |- | style='text-align:right'| 58 | [[Anna Louise von Berner]] | | data-sort-value="1795" | 1795 | data-sort-value="1868" | 1868 | | | [[:d:Q59113130|Q59113130]] |- | style='text-align:right'| 59 | [[Anna Lukats-Laigo]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1900" | 1900 | data-sort-value="1937" | 1937 | | | [[:d:Q55988531|Q55988531]] |- | style='text-align:right'| 60 | [[Anna Petrovna Ostroumova-Lebedeva]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1871" | 1871-05-05 | data-sort-value="1955" | 1955-05-05 | [[Fail:A.P. Ostroumova-Lebedeva by F. Malyavin (1896).jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q562945|Q562945]] |- | style='text-align:right'| 61 | [[Anna von Dellingshausen]] | | data-sort-value="1832" | 1832-09-06 | data-sort-value="1900" | 1900-05-10 | | | [[:d:Q50827707|Q50827707]] |- | style='text-align:right'| 62 | [[Anna von Maydell]] | | data-sort-value="1861" | 1861-11-06 | data-sort-value="1944" | 1944-07-30 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q17353131|Q17353131]] |- | style='text-align:right'| 63 | [[Anna von Wahl]] | | data-sort-value="1861" | 1861-02-26 | data-sort-value="1938" | 1938-09-11 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q28934030|Q28934030]] |- | style='text-align:right'| 64 | [[Ano Mägi-Palm]] | | data-sort-value="1913" | 1913-01-13 | data-sort-value="1991" | 1991-11-23 | | | [[:d:Q56595975|Q56595975]] |- | style='text-align:right'| 65 | [[anonüümne]] | | | | [[Fail:Image of none.svg|center|120px]] | | [[:d:Q4233718|Q4233718]] |- | style='text-align:right'| 66 | [[Anthony Caruana]] | Malta maalikunstnik | | | | [[Xewkija]] | [[:d:Q56596080|Q56596080]] |- | style='text-align:right'| 67 | [[Anton Georg Bosse]] | | data-sort-value="1792" | 1792 | data-sort-value="1860" | 1860 | | [[Riia]] | [[:d:Q55089403|Q55089403]] |- | style='text-align:right'| 68 | [[Arkadi Rõlov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1870" | 1870-01-17 | data-sort-value="1939" | 1939-06-22 | [[Fail:Arkady Rylov, Self-Portrait, 1930s, Vyatskiy Art Museum Ж-865.jpg|center|120px]] | [[Istobensk]] | [[:d:Q3623704|Q3623704]] |- | style='text-align:right'| 69 | [[Arlis Narusberg]] | | | | | | [[:d:Q50827698|Q50827698]] |- | style='text-align:right'| 70 | [[Arne Lepla]] | | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2022" | 2022-09-09 | | | [[:d:Q50840131|Q50840131]] |- | style='text-align:right'| 71 | [[Arseni Meštšerski]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1834" | 1834 | data-sort-value="1902" | 1902-11-26 | [[Fail:Arseny Ivanovich Meshchersky.jpg|center|120px]] | [[Vyshny Volotshyok County]] | [[:d:Q4292570|Q4292570]] |- | style='text-align:right'| 72 | [[Arthur Choisy]] | | | | | | [[:d:Q59133467|Q59133467]] |- | style='text-align:right'| 73 | [[Artur Mangus]] | | | | | | [[:d:Q59133420|Q59133420]] |- | style='text-align:right'| 74 | [[Artur Mihkelsoo]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1902" | 1902-03-27 | data-sort-value="1988" | 1988-04-05 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q50359427|Q50359427]] |- | style='text-align:right'| 75 | [[Arved Erich Dörvald]] | | data-sort-value="1886" | 1886-05-06 | data-sort-value="1924" | 1924-06-09 | | | [[:d:Q55988484|Q55988484]] |- | style='text-align:right'| 76 | [[Ashot Jegikjan]] | | data-sort-value="1955" | 1955 | | | [[Jerevan]] | [[:d:Q58824347|Q58824347]] |- | style='text-align:right'| 77 | [[Asta Vaks-Kiviloo]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1925" | 1925 | data-sort-value="2019" | 2019 | | | [[:d:Q56578264|Q56578264]] |- | style='text-align:right'| 78 | [[August Friedrich Oelenhainz]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1745" | 1745-06-28 | data-sort-value="1804" | 1804-11-05 | | [[Endingen]] | [[:d:Q761313|Q761313]] |- | style='text-align:right'| 79 | [[August Karro]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1888" | 1888-11-06 | | | | [[:d:Q50331772|Q50331772]] |- | style='text-align:right'| 80 | [[August Liisment]] | | | | | | [[:d:Q59113296|Q59113296]] |- | style='text-align:right'| 81 | [[August Mölder]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1914" | 1914-05-14 | data-sort-value="1982" | 1982-10-12 | | | [[:d:Q50359372|Q50359372]] |- | style='text-align:right'| 82 | [[Auguste Gentz]] | | data-sort-value="1912" | 1912-12-29 | data-sort-value="2002" | 2002-02-08 | | [[Riia]] | [[:d:Q59113082|Q59113082]] |- | style='text-align:right'| 83 | [[Bernhard Christian Carl Borchert]] | Läti kunstnik | data-sort-value="1863" | 1863-12-01 | data-sort-value="1945" | 1945-12-31<br/>1945 | | [[Riia]] | [[:d:Q15995664|Q15995664]] |- | style='text-align:right'| 84 | [[Boris Jakovlev]] | | data-sort-value="1890" | 1890-09-05 | data-sort-value="1972" | 1972-12-08 | [[Fail:Yakovlev B.N.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q18019598|Q18019598]] |- | style='text-align:right'| 85 | [[Boris Krõlov]] | | data-sort-value="1906" | 1906-04-23 | | | | [[:d:Q78034816|Q78034816]] |- | style='text-align:right'| 86 | [[Boris Oras]] | | | | | | [[:d:Q50827572|Q50827572]] |- | style='text-align:right'| 87 | [[Boris Ottenberg]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1891" | 1891-12-31 | data-sort-value="1946" | 1946-06-02 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q57205798|Q57205798]] |- | style='text-align:right'| 88 | [[Boriss Sokolov]] | | data-sort-value="1965" | 1965-10-13 | | | | [[:d:Q59164402|Q59164402]] |- | style='text-align:right'| 89 | [[Boriss Uvarov]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1946" | 1946 | | | | [[:d:Q56477925|Q56477925]] |- | style='text-align:right'| 90 | [[Caesar Kaljo]] | Eesti kunstnik ja polaaruurija | data-sort-value="1897" | 1897-09-18<br/>1897 | data-sort-value="1969" | 1969-05-09<br/>1969 | | | [[:d:Q78320551|Q78320551]] |- | style='text-align:right'| 91 | [[Carl August Raedlein]] | | | | | | [[:d:Q50356120|Q50356120]] |- | style='text-align:right'| 92 | [[Carl Gustav Klingstedt]] | Rootsi maalikunstnik | data-sort-value="1657" | 1657-02-26 | data-sort-value="1734" | 1734-02-17 | | [[Riia]] | [[:d:Q2938925|Q2938925]] |- | style='text-align:right'| 93 | [[Carl Schulz]] | | data-sort-value="1823" | 1823 | data-sort-value="1876" | 1876<br/>1859 | | | [[:d:Q30501308|Q30501308]] |- | style='text-align:right'| 94 | [[Charlotte Margarethe Elisabeth von Gavel]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1833" | 1833-02-16 | data-sort-value="1854" | 1854<br/>1894-11-28 | | [[Rannu]] | [[:d:Q56596347|Q56596347]] |- | style='text-align:right'| 95 | [[Christian Rosée]] | | data-sort-value="1804" | 1804 | data-sort-value="1872" | 1872 | | | [[:d:Q59133006|Q59133006]] |- | style='text-align:right'| 96 | [[Christina Robertson]] | | data-sort-value="1796" | 1796-12-17 | data-sort-value="1854" | 1854-04-30 | [[Fail:Christina Robertson - Self portrait, 1822.jpg|center|120px]] | [[Kinghorn]] | [[:d:Q2199075|Q2199075]] |- | style='text-align:right'| 97 | [[Christopher Ferdinand Leuttner]] | | data-sort-value="1722" | 1722 | data-sort-value="1788" | 1788 | | | [[:d:Q56451120|Q56451120]] |- | style='text-align:right'| 98 | [[Christopher Paudiß]] | Saksamaa kunstnik | data-sort-value="1630" | 1630<br/>1625 | data-sort-value="1666" | 1666-09-08 | [[Fail:Christoph Paudiß - Selbstbildnis mit Gamsbart - 5607 - Bavarian State Painting Collections.jpg|center|120px]] | [[Alam-Saksi]] | [[:d:Q870457|Q870457]] |- | style='text-align:right'| 99 | [[Claude Guilleminet]] | Prantsusmaa maalikunstnik | data-sort-value="1821" | 1821-01-12 | data-sort-value="1885" | 1885-02-08 | | [[Pariis]] | [[:d:Q16855613|Q16855613]] |- | style='text-align:right'| 100 | [[Clemens von Zimmermann]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1788" | 1788-11-08 | data-sort-value="1869" | 1869-01-25 | [[Fail:Clemens Zimmermann - Maler.jpg|center|120px]] | [[Düsseldorf]] | [[:d:Q876932|Q876932]] |- | style='text-align:right'| 101 | [[Cornelis Ruhtenberg]] | | data-sort-value="1923" | 1923 | data-sort-value="2008" | 2008 | | [[Riia]] | [[:d:Q21479906|Q21479906]] |- | style='text-align:right'| 102 | [[Danil Tšerkes]] | | data-sort-value="1899" | 1899-08-31 | data-sort-value="1971" | 1971-06-09 | | [[Moskva]] | [[:d:Q28357196|Q28357196]] |- | style='text-align:right'| 103 | [[Dementi Šmarinov]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1907" | 1907-04-29<br/>1907-05-12 | data-sort-value="1999" | 1999-08-30 | | [[Kaasan]] | [[:d:Q4525609|Q4525609]] |- | style='text-align:right'| 104 | [[Dimitri Motšalski]] | | data-sort-value="1908" | 1908-02-02 | data-sort-value="1988" | 1988-12-20 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q4305204|Q4305204]] |- | style='text-align:right'| 105 | [[Dimitri Žukov]] | Vene maalikunstnik | data-sort-value="1841" | 1841 | data-sort-value="1903" | 1903 | | | [[:d:Q15919026|Q15919026]] |- | style='text-align:right'| 106 | [[Dmitri Nalbandjan]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1906" | 1906-09-15 | data-sort-value="1993" | 1993-07-02<br/>1993-07-10 | | [[Thbilisi]] | [[:d:Q3649850|Q3649850]] |- | style='text-align:right'| 107 | [[Dmitry Levitzky]] | | data-sort-value="1735" | 1735 | data-sort-value="1822" | 1822-04-04 | [[Fail:Dmitry Levitzky (cropped).jpg|center|120px]] | [[Kiiev]] | [[:d:Q556681|Q556681]] |- | style='text-align:right'| 108 | [[Eberhard Schlotter]] | Saksamaa kunstnik | data-sort-value="1921" | 1921-06-03 | data-sort-value="2014" | 2014-09-08 | | [[Hildesheim]] | [[:d:Q896930|Q896930]] |- | style='text-align:right'| 109 | [[Eda Lõhmus]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1978" | 1978-08-04 | | | [[Eesti]] | [[:d:Q50827743|Q50827743]] |- | style='text-align:right'| 110 | [[Edgar Voss]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2002" | 2002 | | | [[:d:Q50826979|Q50826979]] |- | style='text-align:right'| 111 | [[Eduard Reisberg]] | maalikunstnik | | | | | [[:d:Q59132899|Q59132899]] |- | style='text-align:right'| 112 | [[Eduard Spörer]] | baltisaksa maalikunstnik | data-sort-value="1841" | 1841-06-12 | data-sort-value="1898" | 1898-11-22 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q18602047|Q18602047]] |- | style='text-align:right'| 113 | [[Eduard Verber]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1877" | 1877-06-20 | data-sort-value="1927" | 1927-08 | | [[Narva]] | [[:d:Q56025749|Q56025749]] |- | style='text-align:right'| 114 | [[Eduardo Alkope]] | | | | | | [[:d:Q56477957|Q56477957]] |- | style='text-align:right'| 115 | [[Elfrina Bergström]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1887" | 1887-11-29 | data-sort-value="1964" | 1964-08-05 | | | [[:d:Q50384860|Q50384860]] |- | style='text-align:right'| 116 | [[Elisa Guillaume]] | | data-sort-value="1813" | 1813 | data-sort-value="1889" | 1889 | | | [[:d:Q55979258|Q55979258]] |- | style='text-align:right'| 117 | [[Elise von Jung-Stilling]] | | data-sort-value="1829" | 1829-09-09<br/>1829-09-21 | data-sort-value="1904" | 1904-07-10<br/>1904-07-23 | | [[Jelgava]] | [[:d:Q16594378|Q16594378]] |- | style='text-align:right'| 118 | [[Elmar Köster]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q78315785|Q78315785]] |- | style='text-align:right'| 119 | [[Elsbeth Rudolff]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1861" | 1861-04-26 | data-sort-value="1945" | 1945 | | | [[:d:Q56118414|Q56118414]] |- | style='text-align:right'| 120 | [[Elvi Maaste]] | | data-sort-value="1939" | 1939-07-23 | data-sort-value="2005" | 2005-02-23 | | | [[:d:Q78318971|Q78318971]] |- | style='text-align:right'| 121 | [[Ely Bielutin]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1925" | 1925-06-10 | data-sort-value="2012" | 2012-02-27<br/>2012-02-26 | [[Fail:Ely Bielutin 04 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4083382|Q4083382]] |- | style='text-align:right'| 122 | [[Emma von Kleist]] | Läti maalikunstnik | data-sort-value="1840" | 1840 | data-sort-value="1892" | 1892 | | | [[:d:Q55853536|Q55853536]] |- | style='text-align:right'| 123 | [[Emmanuel Bernstein]] | | data-sort-value="1914" | 1914-05-30 | | | | [[:d:Q50996338|Q50996338]] |- | style='text-align:right'| 124 | [[Enda Bardell]] | Kanada kunstnik | data-sort-value="1939" | 1939-10-19 | | | | [[:d:Q50826962|Q50826962]] |- | style='text-align:right'| 125 | [[Endel Kotsar]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1930" | 1930-02-26 | data-sort-value="2013" | 2013-03-13 | | | [[:d:Q56577958|Q56577958]] |- | style='text-align:right'| 126 | [[Endel Maisaar]] | eesti raamatugraafik | data-sort-value="1922" | 1922-12-25 | data-sort-value="1978" | 1978-01-21 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56349611|Q56349611]] |- | style='text-align:right'| 127 | [[Ene Urbla]] | | data-sort-value="1948" | 1948 | | | | [[:d:Q50827068|Q50827068]] |- | style='text-align:right'| 128 | [[Enn Erisalu]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1943" | 1943-12-15 | data-sort-value="2005" | 2005 | | | [[:d:Q50359531|Q50359531]] |- | style='text-align:right'| 129 | [[Enn Volmere]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1908" | 1908-04-12 | data-sort-value="1978" | 1978-10-09 | | [[Otepää]] | [[:d:Q50339276|Q50339276]] |- | style='text-align:right'| 130 | [[Enno Raun]] | | data-sort-value="1936" | 1936-02-17 | data-sort-value="2023" | 2023-10-23 | | | [[:d:Q78320324|Q78320324]] |- | style='text-align:right'| 131 | [[Eranui Aslamasjan]] | | data-sort-value="1909" | 1909-04-15 | data-sort-value="1998" | 1998-02-04 | [[Fail:ERANUHI ASLAMAZYAN.jpg|center|120px]] | [[Çetindurak]] | [[:d:Q16380139|Q16380139]] |- | style='text-align:right'| 132 | [[Erich Rebane]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-03-13 | data-sort-value="1999" | 1999-04-17 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q4391545|Q4391545]] |- | style='text-align:right'| 133 | [[Erich Viidas]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1894" | 1894-04-02 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50414215|Q50414215]] |- | style='text-align:right'| 134 | [[Erich von Kügelgen]] | | data-sort-value="1870" | 1870-12-30 | data-sort-value="1945" | 1945-06-23 | | [[Mühlhausen|Mühlhausen/Thüringen]] | [[:d:Q54507070|Q54507070]] |- | style='text-align:right'| 135 | [[Erika Tiisler]] | | data-sort-value="1909" | 1909-07-21 | data-sort-value="1984" | 1984 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359244|Q50359244]] |- | style='text-align:right'| 136 | [[Erna Antonie Härm]] | | data-sort-value="1914" | 1914-10-16 | data-sort-value="1996" | 1996-05-31 | | | [[:d:Q50377638|Q50377638]] |- | style='text-align:right'| 137 | [[Ernst Gottlob]] | | data-sort-value="1744" | 1744 | data-sort-value="1792" | 1792 | | | [[:d:Q18563948|Q18563948]] |- | style='text-align:right'| 138 | [[Ernst Hermann Schlichting]] | | data-sort-value="1812" | 1812-05-15 | data-sort-value="1890" | 1890-05-20 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q28540321|Q28540321]] |- | style='text-align:right'| 139 | [[Ernst Tiido]] | | data-sort-value="1913" | 1913-02-08 | data-sort-value="1957" | 1957-09-23 | | [[Tartu]] | [[:d:Q50996721|Q50996721]] |- | style='text-align:right'| 140 | [[Ervin Foerster]] | | data-sort-value="1893" | 1893-04-28 | data-sort-value="1960" | 1960-02-27 | | | [[:d:Q56350298|Q56350298]] |- | style='text-align:right'| 141 | [[Ervin Milvek]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1919" | 1919-03-09 | data-sort-value="1994" | 1994-08-14 | | [[Haapsalu]] | [[:d:Q78033932|Q78033932]] |- | style='text-align:right'| 142 | [[Esther Berger]] | | data-sort-value="1909" | 1909-05-07 | | | | [[:d:Q58824833|Q58824833]] |- | style='text-align:right'| 143 | [[Eugen Gotthard von Ungern-Sternberg]] | | data-sort-value="1811" | 1811 | data-sort-value="1902" | 1902 | [[Fail:Eugen von Ungern-Sternberg (15028875230).jpg|center|120px]] | | [[:d:Q58935314|Q58935314]] |- | style='text-align:right'| 144 | [[Eugen Vaino]] | | data-sort-value="1909" | 1909-12-07 | data-sort-value="1969" | 1969-11-24 | | [[Järva maakond]] | [[:d:Q23708598|Q23708598]] |- | style='text-align:right'| 145 | [[Eva Juliane Magdalene Zoege von Manteuffel]] | | data-sort-value="1852" | 1852-12-25 | data-sort-value="1939" | 1939-11 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55106490|Q55106490]] |- | style='text-align:right'| 146 | [[Eva Margarethe Borchert-Schweinfurth]] | | data-sort-value="1878" | 1878 | data-sort-value="1964" | 1964 | | [[Riia]] | [[:d:Q54506666|Q54506666]] |- | style='text-align:right'| 147 | [[Faina Männik]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q78320155|Q78320155]] |- | style='text-align:right'| 148 | [[Felix Stelten]] | | data-sort-value="1952" | 1952 | | | | [[:d:Q58853009|Q58853009]] |- | style='text-align:right'| 149 | [[Ferdinand Adolf Kask]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1900" | 1900-09-12 | data-sort-value="1941" | 1941 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50993556|Q50993556]] |- | style='text-align:right'| 150 | [[Ferdinand Hoppe]] | | data-sort-value="1848" | 1848-02-23 | data-sort-value="1890" | 1890-12-02 | | [[Tartu]] | [[:d:Q40033084|Q40033084]] |- | style='text-align:right'| 151 | [[Filippo Marantonio]] | | data-sort-value="1851" | 1851-04-15 | data-sort-value="1913" | 1913-02-25 | | | [[:d:Q59164604|Q59164604]] |- | style='text-align:right'| 152 | [[Francesco Fontebasso]] | Itaalia maalikunstnik | data-sort-value="1707" | 1707-10-04<br/>1709 | data-sort-value="1769" | 1769-05-31 | [[Fail:Alessandro Longhi - Portrait of Francesco Fontebasso.jpg|center|120px]] | [[Veneetsia]] | [[:d:Q447991|Q447991]] |- | style='text-align:right'| 153 | [[Francisks Varslavāns]] | Läti maalikunstnik | data-sort-value="1898" | 1898-10-10 | data-sort-value="1949" | 1949-11-28 | | [[Rēzekne]] | [[:d:Q16356568|Q16356568]] |- | style='text-align:right'| 154 | [[Frans Dreiling]] | | | data-sort-value="1678" | 1678 | | | [[:d:Q59113526|Q59113526]] |- | style='text-align:right'| 155 | [[Frans Pourbus the Younger]] | | data-sort-value="1569" | 1569<br/>1569-09 | data-sort-value="1622" | 1622-02-19 | [[Fail:Charles d'Arenberg and Anne de Croy with family by Frans Pourbus the Younger, detail, possibly a self portrait.jpg|center|120px]] | [[Antwerpen]] | [[:d:Q934540|Q934540]] |- | style='text-align:right'| 156 | [[Franz Schrutek von Monte Selva]] | | data-sort-value="1807" | 1807-05-06 | data-sort-value="1861" | 1861-12-08 | | [[Police nad Metují]] | [[:d:Q58854151|Q58854151]] |- | style='text-align:right'| 157 | [[Franz Xaver Winterhalter]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1805" | 1805-04-20 | data-sort-value="1873" | 1873-07-08 | [[Fail:F. X. Winterhalter portrait – BNF Gallica portrait crop.jpg|center|120px]] | [[Menzenschwand]] | [[:d:Q168659|Q168659]] |- | style='text-align:right'| 158 | [[Friedrich Deppen]] | | | | | | [[:d:Q56255989|Q56255989]] |- | style='text-align:right'| 159 | [[Friedrich Wilhelm Spohr]] | | data-sort-value="1797" | 1797 | data-sort-value="1877" | 1877 | | | [[:d:Q55105499|Q55105499]] |- | style='text-align:right'| 160 | [[Gavril Jakovlev]] | | data-sort-value="1819" | 1819-03-07 | data-sort-value="1862" | 1862-07-01 | | [[Kostroma kubermang]] | [[:d:Q50826091|Q50826091]] |- | style='text-align:right'| 161 | [[Georg Budewitz]] | | | | | | [[:d:Q58854273|Q58854273]] |- | style='text-align:right'| 162 | [[Georg Cristoph Grooth]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1716" | 1716-01-21 | data-sort-value="1749" | 1749-09-28 | | [[Stuttgart]] | [[:d:Q4150344|Q4150344]] |- | style='text-align:right'| 163 | [[Georg Rudolf Karing]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1807" | 1807-07-14 | data-sort-value="1858" | 1858-07-09 | | [[Riia]] | [[:d:Q55090258|Q55090258]] |- | style='text-align:right'| 164 | [[Georg Schmitz]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1851" | 1851-05-06 | data-sort-value="1917" | 1917 | | [[Düsseldorf]] | [[:d:Q24694558|Q24694558]] |- | style='text-align:right'| 165 | [[Georg von Lischewitz]] | | data-sort-value="1809" | 1809 | data-sort-value="1887" | 1887-11-23 | | [[Riia]] | [[:d:Q55236689|Q55236689]] |- | style='text-align:right'| 166 | [[Georg Weckler]] | | data-sort-value="1800" | 1800-03-03 | data-sort-value="1861" | 1861-09-07 | [[Fail:Dyudukov - Portrait of Georg Wekler.jpg|center|120px]] | [[Riia]] | [[:d:Q59133329|Q59133329]] |- | style='text-align:right'| 167 | [[George Tsatsos]] | | data-sort-value="1940" | 1940 | | | | [[:d:Q56596296|Q56596296]] |- | style='text-align:right'| 168 | [[Georgi Solomatin]] | | data-sort-value="1930" | 1930 | | | | [[:d:Q50359412|Q50359412]] |- | style='text-align:right'| 169 | [[Georgi Tšerkašin]] | | | | | | [[:d:Q59164345|Q59164345]] |- | style='text-align:right'| 170 | [[Gerda Tomson]] | | | | | | [[:d:Q78314489|Q78314489]] |- | style='text-align:right'| 171 | [[Giovanni Battista Piazzetta]] | Itaalia maalikunstnik | data-sort-value="1683" | 1683-02-13 | data-sort-value="1754" | 1754-04-28 | [[Fail:Giambattista Piazzetta, Giambattista Piazzetta.jpg|center|120px]] | [[Veneetsia]] | [[:d:Q282670|Q282670]] |- | style='text-align:right'| 172 | [[Giuseppe Mazzola]] | Itaalia maalikunstnik | data-sort-value="1748" | 1748-12-05 | data-sort-value="1838" | 1838-11-24 | [[Fail:Giuseppe Mazzola-Autoportrait.jpg|center|120px]] | [[Valduggia]] | [[:d:Q3108088|Q3108088]] |- | style='text-align:right'| 173 | [[Gleb Bogomolov]] | | data-sort-value="1933" | 1933-12-04 | data-sort-value="2016" | 2016-03-08 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q23655194|Q23655194]] |- | style='text-align:right'| 174 | [[Gottfried Jakob Ferdinand Napiersky]] | | data-sort-value="1790" | 1790 | data-sort-value="1828" | 1828 | | | [[:d:Q55988348|Q55988348]] |- | style='text-align:right'| 175 | [[Govert Dircksz Camphuysen]] | Hollandi maalikunstnik | data-sort-value="1623" | 1623<br/>1624 | data-sort-value="1672" | 1672-07-04 | [[Fail:Slottet Tre Kronor 1661.jpg|center|120px]] | [[Dokkum]] | [[:d:Q955815|Q955815]] |- | style='text-align:right'| 176 | [[Grigori Šegal]] | | data-sort-value="1889" | 1889-04-25 | data-sort-value="1956" | 1956-06-06 | [[Fail:Shegal G.M.jpg|center|120px]] | [[Kozelsk]] | [[:d:Q19692683|Q19692683]] |- | style='text-align:right'| 177 | [[Gunter Wechterstein]] | | data-sort-value="1910" | 1910-11-13 | data-sort-value="2013" | 2013-10-08 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q57314530|Q57314530]] |- | style='text-align:right'| 178 | [[Gustav Mägi]] | eesti-rootsi kunstnik | data-sort-value="1914" | 1914-02-02 | data-sort-value="1994" | 1994-04-15 | [[Fail:Gustav Mägi.jpg|center|120px]] | [[Narva]] | [[:d:Q28357305|Q28357305]] |- | style='text-align:right'| 179 | [[Gustav Wilhelm Rosenberg]] | | | | | | [[:d:Q58854372|Q58854372]] |- | style='text-align:right'| 180 | [[Günther Zoege von Manteuffel]] | baltisaksa jurist ja kunstitegelane | data-sort-value="1850" | 1850-12-25 | data-sort-value="1923" | 1923-08-06 | | [[Määri mõis]] | [[:d:Q54507785|Q54507785]] |- | style='text-align:right'| 181 | [[Hans Heinrichson]] | | | data-sort-value="1913" | 1913 | | | [[:d:Q56578307|Q56578307]] |- | style='text-align:right'| 182 | [[Hans Kuusik]] | Eesti kunstnik ja kunstipedagoog | data-sort-value="1872" | 1872-08-18 | data-sort-value="1953" | 1953-08-18 | | [[Tuhalaane vald (Paistu kihelkond)]] | [[:d:Q56596322|Q56596322]] |- | style='text-align:right'| 183 | [[Hans Mets]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1909" | 1909 | data-sort-value="1981" | 1981 | | | [[:d:Q50414225|Q50414225]] |- | style='text-align:right'| 184 | [[Hariton Platonov]] | | data-sort-value="1842" | 1842 | data-sort-value="1907" | 1907-09-05 | [[Fail:Platonov 000.jpg|center|120px]] | [[Mologskij County]] | [[:d:Q4364677|Q4364677]] |- | style='text-align:right'| 185 | [[Harri Pudersell]] | eesti maalikunstnik ja kunstiõpetaja | data-sort-value="1922" | 1922-06-05 | data-sort-value="2008" | 2008-03-18 | | [[Tartu]] | [[:d:Q50359405|Q50359405]] |- | style='text-align:right'| 186 | [[Heiki Kruus]] | | | | | | [[:d:Q56578352|Q56578352]] |- | style='text-align:right'| 187 | [[Heiki Kübar]] | | data-sort-value="1931" | 1931 | | | | [[:d:Q58853089|Q58853089]] |- | style='text-align:right'| 188 | [[Heimar Nellis]] | | data-sort-value="1926" | 1926-09-02 | | | | [[:d:Q78319809|Q78319809]] |- | style='text-align:right'| 189 | [[Heinrich von Bergen]] | | | | | | [[:d:Q58897858|Q58897858]] |- | style='text-align:right'| 190 | [[Helene Julie Marie Strauss]] | | | | | | [[:d:Q58824219|Q58824219]] |- | style='text-align:right'| 191 | [[Helene Reichardt]] | | | | | | [[:d:Q58897715|Q58897715]] |- | style='text-align:right'| 192 | [[Helene von Franken]] | | data-sort-value="1825" | 1825-03-19 | No/unknown value | [[Fail:Елена фон Франкен (Кёбер). Автопортрет.jpg|center|120px]] | [[Jelgava]] | [[:d:Q54506785|Q54506785]] |- | style='text-align:right'| 193 | [[Helga Herm]] | | data-sort-value="1921" | 1921 | | | | [[:d:Q56351991|Q56351991]] |- | style='text-align:right'| 194 | [[Helga Roht Poznanski]] | | data-sort-value="1927" | 1927 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q51000099|Q51000099]] |- | style='text-align:right'| 195 | [[Heli Šestakova]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1940" | 1940<br/>1940-01-15 | data-sort-value="2006" | 2006<br/>2006-10-14 | | [[Tartu]] | [[:d:Q50498872|Q50498872]] |- | style='text-align:right'| 196 | [[Helju Haas]] | | data-sort-value="1932" | 1932-05-06 | | | | [[:d:Q78317564|Q78317564]] |- | style='text-align:right'| 197 | [[Helju-Laine Sarnet-Zauram]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-03-19 | data-sort-value="2017" | 2017-12-27 | | [[Jõgeva]] | [[:d:Q78034335|Q78034335]] |- | style='text-align:right'| 198 | [[Helve Halla]] | | data-sort-value="1939" | 1939 | | | [[Narva]] | [[:d:Q50377651|Q50377651]] |- | style='text-align:right'| 199 | [[Henn Sarap]] | | data-sort-value="1906" | 1906 | data-sort-value="1972" | 1972 | | [[Tartu]] | [[:d:Q56596699|Q56596699]] |- | style='text-align:right'| 200 | [[Henriette Helffreich]] | | | | | | [[:d:Q56256030|Q56256030]] |- | style='text-align:right'| 201 | [[Herman Aunapuu]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1915" | 1915-03-12 | data-sort-value="1998" | 1998-12-29 | | | [[:d:Q55885257|Q55885257]] |- | style='text-align:right'| 202 | [[Hermann Friedrich von Schrenck]] | | data-sort-value="1847" | 1847-06-20 | data-sort-value="1897" | 1897-01-07 | | [[Tartu]] | [[:d:Q28468136|Q28468136]] |- | style='text-align:right'| 203 | [[Hermann-Nikolai Calpus]] | | data-sort-value="1832" | 1832 | | | | [[:d:Q59113406|Q59113406]] |- | style='text-align:right'| 204 | [[Hilda Sepp]] | | | | | | [[:d:Q50377656|Q50377656]] |- | style='text-align:right'| 205 | [[Hilja Nairis-Piliste]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1950" | 1950-03-13 | | | | [[:d:Q55814090|Q55814090]] |- | style='text-align:right'| 206 | [[Hillar Jaanus]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1930" | 1930-11-10 | data-sort-value="1998" | 1998 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50384796|Q50384796]] |- | style='text-align:right'| 207 | [[Hillar Tatar]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1936" | 1936-11-22 | | | | [[:d:Q50414268|Q50414268]] |- | style='text-align:right'| 208 | [[Hugo Lepik]] | maalikunstnik ja graafik | data-sort-value="1905" | 1905-11-09 | data-sort-value="2001" | 2001 | | [[Jõhvi]] | [[:d:Q30064266|Q30064266]] |- | style='text-align:right'| 209 | [[Hugo Silberberg]] | | data-sort-value="1966" | 1966-07-17 | | | | [[:d:Q50414283|Q50414283]] |- | style='text-align:right'| 210 | [[Ida Fielitz]] | | data-sort-value="1847" | 1847 | No/unknown value | | [[Riia]] | [[:d:Q58896964|Q58896964]] |- | style='text-align:right'| 211 | [[Igor Gordin]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1969" | 1969-11-30 | | | | [[:d:Q56478225|Q56478225]] |- | style='text-align:right'| 212 | [[Ilja Maškov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1881" | 1881-07-17 | data-sort-value="1944" | 1944-03-20 | [[Fail:Ilya Mashkov by Boris Grigoriev.jpg|center|120px]] | [[Mikhaylovskaya]] | [[:d:Q2704611|Q2704611]] |- | style='text-align:right'| 213 | [[Ilja Sokolov]] | | data-sort-value="1890" | 1890-07-07 | data-sort-value="1968" | 1968-02-08 | [[Fail:Sokolov I.A.jpg|center|120px]] | [[Fili]] | [[:d:Q21148811|Q21148811]] |- | style='text-align:right'| 214 | [[Ilmar Wallner]] | | data-sort-value="1936" | 1936-12-20 | data-sort-value="2009" | 2009-05-15 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q51000258|Q51000258]] |- | style='text-align:right'| 215 | [[Ilme Soonsein]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1944" | 1944-07-12 | data-sort-value="1996" | 1996-10-06 | | [[Vara vald (1939)|Vara vald]] | [[:d:Q50999601|Q50999601]] |- | style='text-align:right'| 216 | [[Ilse Raid]] | | data-sort-value="1921" | 1921-03-04 | data-sort-value="2012" | 2012-12-06 | | | [[:d:Q56596650|Q56596650]] |- | style='text-align:right'| 217 | [[Ina Liliendfeld]] | | | | | | [[:d:Q58897320|Q58897320]] |- | style='text-align:right'| 218 | [[Inga Aru]] | | data-sort-value="1964" | 1964-03-12 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359526|Q50359526]] |- | style='text-align:right'| 219 | [[Irene Virve]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q58934256|Q58934256]] |- | style='text-align:right'| 220 | [[Irina Ševtšuk]] | | | | | | [[:d:Q59164475|Q59164475]] |- | style='text-align:right'| 221 | [[Irina Ždanko]] | | data-sort-value="1905" | 1905-09-22 | data-sort-value="1999" | 1999-05-23 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q25442195|Q25442195]] |- | style='text-align:right'| 222 | [[Ivan Endogurov]] | | data-sort-value="1861" | 1861-10-23 | data-sort-value="1898" | 1898-05-17<br/>1898-05-29 | [[Fail:Aleksandr Petrovich Sokolov, Ivan Yendogurov, 1889, Kroshitsky Museum, Sevastopol Г-65.jpg|center|120px]] | [[Kroonlinn]] | [[:d:Q4175592|Q4175592]] |- | style='text-align:right'| 223 | [[Ivan Kolmõtšenko]] | | | | | | [[:d:Q56255933|Q56255933]] |- | style='text-align:right'| 224 | [[Ivan Makarov]] | | data-sort-value="1822" | 1822-03-23 | data-sort-value="1897" | 1897-04-09 | [[Fail:Ivan Kuzmich Makarov.jpeg|center|120px]] | [[Arzamass]]<br/>[[Uspenskoe]] | [[:d:Q4275370|Q4275370]] |- | style='text-align:right'| 225 | [[Ivan Pohhitonov]] | ukraina kunstnik | data-sort-value="1850" | 1850-01-27 | data-sort-value="1923" | 1923-12-12 | [[Fail:Pokhitonov by Repin.jpg|center|120px]] | [[Bobrinetsky Uyezd]] | [[:d:Q2026947|Q2026947]] |- | style='text-align:right'| 226 | [[Jaan Põldaas]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1948" | 1948-03-02 | | | | [[:d:Q50827304|Q50827304]] |- | style='text-align:right'| 227 | [[Jaan Tassa]] | | data-sort-value="1899" | 1899-04-11 | data-sort-value="1970" | 1970-09-04 | | [[Soinaste]] | [[:d:Q50336123|Q50336123]] |- | style='text-align:right'| 228 | [[Jelizaveta Böhm]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1843" | 1843-02-12 | data-sort-value="1914" | 1914-07-25 | [[Fail:Byom Elizaveta Merkulovna.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4101592|Q4101592]] |- | style='text-align:right'| 229 | [[Jevgeni Katsman]] | | data-sort-value="1890" | 1890-07-08 | data-sort-value="1976" | 1976-07-31 | [[Fail:Ahhr photo 1926 (cropped-Katsman).jpg|center|120px]] | [[Harkiv]] | [[:d:Q18019644|Q18019644]] |- | style='text-align:right'| 230 | [[Johann Conrad Dorner]] | Austria kunstnik | data-sort-value="1809" | 1809-08-15 | data-sort-value="1866" | 1866-06-30 | [[Fail:Autoportree, Johann Conrad Dorner, EKM j 190-428 M 746.jpg|center|120px]] | [[Balderschwang]]<br/>[[Egg (Vorarlberg)|Egg]] | [[:d:Q6215736|Q6215736]] |- | style='text-align:right'| 231 | [[Johann Ferdinand Blaschewitz]] | | data-sort-value="1804" | 1804 | data-sort-value="1866" | 1866 | | [[Jelgava]] | [[:d:Q55088940|Q55088940]] |- | style='text-align:right'| 232 | [[Johann Friedrich Tielker]] | Saksamaa kunstnik | data-sort-value="1763" | 1763 | data-sort-value="1832" | 1832 | | [[Braunschweig]] | [[:d:Q43138817|Q43138817]] |- | style='text-align:right'| 233 | [[Johann Heinrich Kosakowsky]] | | data-sort-value="1853" | 1853 | data-sort-value="1894" | 1894 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q55090299|Q55090299]] |- | style='text-align:right'| 234 | [[Johann Heinrich Linde]] | | | | | | [[:d:Q58935171|Q58935171]] |- | style='text-align:right'| 235 | [[Johann Jakob Müller]] | | data-sort-value="1765" | 1765-03-07 | data-sort-value="1832" | 1832-09-21 | | [[Riia]] | [[:d:Q37338527|Q37338527]] |- | style='text-align:right'| 236 | [[Johann Karl Bähr]] | Saksamaa kunstnik | data-sort-value="1801" | 1801-08-18<br/>1801-01-18 | data-sort-value="1869" | 1869-09-29 | [[Fail:Johann Carl Ulrich Bähr.jpg|center|120px]] | [[Riia]] | [[:d:Q1695094|Q1695094]] |- | style='text-align:right'| 237 | [[Johann Ludwig Fritz]] | Läti maalikunstnik | data-sort-value="1811" | 1811-04-28 | data-sort-value="1848" | 1848-05-26 | | [[Riia]] | [[:d:Q56451072|Q56451072]] |- | style='text-align:right'| 238 | [[Johann Peter Wippermann]] | | | | | | [[:d:Q56596437|Q56596437]] |- | style='text-align:right'| 239 | [[Jenny von Tobiesen]] | | data-sort-value="1863" | 1863<br/>1863-02-01 | data-sort-value="1937" | 1937 | | | [[:d:Q55807081|Q55807081]] |- | style='text-align:right'| 240 | [[Johannes Einsild]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1891" | 1891-05-21 | data-sort-value="1928" | 1928 | | | [[:d:Q50414232|Q50414232]] |- | style='text-align:right'| 241 | [[Johannes Gottlieb Glauber]] | | data-sort-value="1656" | 1656 | data-sort-value="1703" | 1703 | | [[Utrecht]] | [[:d:Q3806887|Q3806887]] |- | style='text-align:right'| 242 | [[Johannes Hay]] | | | | | | [[:d:Q58934064|Q58934064]] |- | style='text-align:right'| 243 | [[Johannes Jans]] | | data-sort-value="1891" | 1891<br/>1891-12-11 | data-sort-value="1967" | 1967 | | | [[:d:Q50826166|Q50826166]] |- | style='text-align:right'| 244 | [[Johannes Niemeyer]] | | data-sort-value="1889" | 1889-01-05 | data-sort-value="1980" | 1980-02-10 | | [[Halle]] | [[:d:Q1429359|Q1429359]] |- | style='text-align:right'| 245 | [[Johannes Tanner]] | | data-sort-value="1924" | 1924<br/>1924-02-19 | data-sort-value="2010" | 2010-10-26 | | | [[:d:Q50827441|Q50827441]] |- | style='text-align:right'| 246 | [[John Clark]] | | data-sort-value="1830" | 1830 | data-sort-value="1905" | 1905 | | [[Riia]] | [[:d:Q52083654|Q52083654]] |- | style='text-align:right'| 247 | [[Joosep Karell]] | | data-sort-value="1898" | 1898-11-30 | data-sort-value="1942" | 1942 | | [[Rae vald (Jüri kihelkond)|Rae vald]] | [[:d:Q51023209|Q51023209]] |- | style='text-align:right'| 248 | [[Josef Senyei]] | | data-sort-value="1895" | 1895<br/>1885-02-09 | data-sort-value="1944" | 1944 | | [[Budapest]] | [[:d:Q56351571|Q56351571]] |- | style='text-align:right'| 249 | [[Juhan Hennoste]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1919" | 1919-01-06 | data-sort-value="2013" | 2013-04-21 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q50826919|Q50826919]] |- | style='text-align:right'| 250 | [[Jules Desgoffe]] | Prantsusmaa maalikunstnik | data-sort-value="1864" | 1864-03-03 | data-sort-value="1905" | 1905 | | [[Pariis]] | [[:d:Q15453374|Q15453374]] |- | style='text-align:right'| 251 | [[Juli Ganf]] | | data-sort-value="1898" | 1898-07-08 | data-sort-value="1973" | 1973-05-21 | | [[Poltava]] | [[:d:Q18043973|Q18043973]] |- | style='text-align:right'| 252 | [[Julius Döring]] | baltisaksa kunstnik | data-sort-value="1818" | 1818-08-31 | data-sort-value="1898" | 1898-09-26 | | [[Dresden]] | [[:d:Q16359342|Q16359342]] |- | style='text-align:right'| 253 | [[Julius Gottfried Siegmund]] | | data-sort-value="1828" | 1828-07-13 | data-sort-value="1909" | 1909 | | [[Riia]] | [[:d:Q55090750|Q55090750]] |- | style='text-align:right'| 254 | [[Julius von Klever, jun.]] | | data-sort-value="1882" | 1882 | data-sort-value="1942" | 1942 | | | [[:d:Q50349334|Q50349334]] |- | style='text-align:right'| 255 | [[Jörgen HM Byström]] | | | | | | [[:d:Q50827007|Q50827007]] |- | style='text-align:right'| 256 | [[Jüri Šestakov]] | | data-sort-value="1936" | 1936-06-15 | | | [[Peterburi]] | [[:d:Q50499236|Q50499236]] |- | style='text-align:right'| 257 | [[K. Vanaveski]] | | | | | | [[:d:Q56350865|Q56350865]] |- | style='text-align:right'| 258 | [[Kaarel Vulla]] | eesti maalikunstnik | data-sort-value="1974" | 1974-11-27 | | | | [[:d:Q50550732|Q50550732]] |- | style='text-align:right'| 259 | [[Kadri Kangilaski]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1973" | 1973-01-30 | | | | [[:d:Q50418173|Q50418173]] |- | style='text-align:right'| 260 | [[Karin Aren]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1904" | 1904-04-13 | data-sort-value="2003" | 2003-08-30 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58897163|Q58897163]] |- | style='text-align:right'| 261 | [[Karl Ferdinand Wilhelm Krüger]] | | data-sort-value="1810" | 1810 | data-sort-value="1887" | 1887 | | | [[:d:Q56117820|Q56117820]] |- | style='text-align:right'| 262 | [[Karl Friedrich Ludwig Rahden]] | | data-sort-value="1789" | 1789 | data-sort-value="1858" | 1858 | | | [[:d:Q56117796|Q56117796]] |- | style='text-align:right'| 263 | [[Karl Huhn]] | Läti maalikunstnik | data-sort-value="1831" | 1831-11-13 | data-sort-value="1877" | 1877-01-28 | [[Fail:Ivan N. Kramskoi - Portrait of the Artist Carl Jacob Wilhelm Huns (1878).jpg|center|120px]] | [[Madliena]] | [[:d:Q4152126|Q4152126]] |- | style='text-align:right'| 264 | [[Karl Kahl]] | | data-sort-value="1873" | 1873 | data-sort-value="1938" | 1938-01-20 | | [[Riia]] | [[:d:Q39238095|Q39238095]] |- | style='text-align:right'| 265 | [[Karl Leopold Marley]] | Eesti usutegelane ja maalikunstnik | data-sort-value="1890" | 1890-05-04 | data-sort-value="1981" | 1981-12-19 | | [[Haapsalu]] | [[:d:Q51023283|Q51023283]] |- | style='text-align:right'| 266 | [[Karl Manberg]] | | data-sort-value="1914" | 1914-02-11 | data-sort-value="1993" | 1993-03-19 | | | [[:d:Q56243210|Q56243210]] |- | style='text-align:right'| 267 | [[Karl-Kristjan Nagel]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1977" | 1977-05-03 | | | | [[:d:Q50827770|Q50827770]] |- | style='text-align:right'| 268 | [[Karp Koritko]] | | data-sort-value="1890" | 1890-06-07 | data-sort-value="1946" | 1946-08-08 | | | [[:d:Q78314896|Q78314896]] |- | style='text-align:right'| 269 | [[Kaspars Teodors Brambergs]] | | data-sort-value="1974" | 1974 | | | | [[:d:Q56596666|Q56596666]] |- | style='text-align:right'| 270 | [[Kaspars Zariņš]] | läti maalikunstnik | data-sort-value="1962" | 1962-04-10 | | | [[Riia]] | [[:d:Q50377551|Q50377551]] |- | style='text-align:right'| 271 | [[Kaul Annuk]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1893" | 1893-01-08 | data-sort-value="1984" | 1984-01-17 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q56578230|Q56578230]] |- | style='text-align:right'| 272 | [[Kašimir Mordasevitš]] | Valgevene maalikunstnik | data-sort-value="1859" | 1859 | No/unknown value | | | [[:d:Q50355597|Q50355597]] |- | style='text-align:right'| 273 | [[Kirill Aleksejevitch Kastalski-Borozdin]] | | data-sort-value="1925" | 1925-04-12 | data-sort-value="1985" | 1985-01-11 | | [[Moskva]] | [[:d:Q28359377|Q28359377]] |- | style='text-align:right'| 274 | [[Kirill Ivanovitš Golovatševski]] | | data-sort-value="1735" | 1735-05-27 | data-sort-value="1823" | 1823-07-27 | [[Fail:Golovachevskiy by Venetsianov.jpeg|center|120px]] | [[Korop]] | [[:d:Q4141765|Q4141765]] |- | style='text-align:right'| 275 | [[Kliment Siritsius]] | | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2012" | 2012 | | | [[:d:Q56477963|Q56477963]] |- | style='text-align:right'| 276 | [[Konstantin Carlson]] | | | | | | [[:d:Q55988507|Q55988507]] |- | style='text-align:right'| 277 | [[Konstantin Clemens]] | | data-sort-value="1819" | 1819 | data-sort-value="1848" | 1848 | | | [[:d:Q56353801|Q56353801]] |- | style='text-align:right'| 278 | [[Konstantin Dorohhov]] | | data-sort-value="1906" | 1906-03-15 | data-sort-value="1960" | 1960-11-09 | | [[Smolensk]] | [[:d:Q50351994|Q50351994]] |- | style='text-align:right'| 279 | [[Konstantin Karlson]] | | data-sort-value="1854" | 1854 | data-sort-value="1939" | 1939 | | | [[:d:Q56596277|Q56596277]] |- | style='text-align:right'| 280 | [[Konstantin Krõžitski]] | | data-sort-value="1858" | 1858-05-17 | data-sort-value="1911" | 1911-04-04 | [[Fail:Kryzhickij, Konstantin Jakovlevich.jpg|center|120px]] | [[Kiiev]] | [[:d:Q1960384|Q1960384]] |- | style='text-align:right'| 281 | [[Konstantin Somov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1869" | 1869-11-18 | data-sort-value="1939" | 1939-05-06 | [[Fail:K. Somow.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q433067|Q433067]] |- | style='text-align:right'| 282 | [[Konstantin Zvezdochetov]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1958" | 1958 | | [[Fail:Konstantin Zvezdochetov - 2014 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4189441|Q4189441]] |- | style='text-align:right'| 283 | [[Krista Matsu]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1952" | 1952-10-04 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827150|Q50827150]] |- | style='text-align:right'| 284 | [[Kuzja Zverev]] | | data-sort-value="1961" | 1961 | | | | [[:d:Q50359496|Q50359496]] |- | style='text-align:right'| 285 | [[Lagle Israel]] | eesti kujur, maalikunstnik ja graafik | data-sort-value="1923" | 1923-10-20 | data-sort-value="2000" | 2000-04-24 | | [[Võistre]] | [[:d:Q50376958|Q50376958]] |- | style='text-align:right'| 286 | [[Larissa Rezun-Zwezdochyotova]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1958" | 1958-06-25 | | | [[Odessa]] | [[:d:Q4189446|Q4189446]] |- | style='text-align:right'| 287 | [[Leida Org]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1907" | 1907-04-18 | data-sort-value="1978" | 1978-06-22 | | [[Pärnu]] | [[:d:Q56243184|Q56243184]] |- | style='text-align:right'| 288 | [[Lembit Rand]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1921" | 1921-05-10 | data-sort-value="1994" | 1994-07-14 | | | [[:d:Q50380452|Q50380452]] |- | style='text-align:right'| 289 | [[Leonaert Bramer]] | | data-sort-value="1596" | 1596-12-24 | data-sort-value="1674" | 1674-02 | [[Fail:Antony van der Does - Portrait of Leonard Bramer.jpg|center|120px]] | [[Delft]] | [[:d:Q979381|Q979381]] |- | style='text-align:right'| 290 | [[Leonhard Klaaser]] | | | | | | [[:d:Q78316018|Q78316018]] |- | style='text-align:right'| 291 | [[Leonhard Kruusmägi]] | | data-sort-value="1936" | 1936 | | | | [[:d:Q56025731|Q56025731]] |- | style='text-align:right'| 292 | [[Leonhard Räkk]] | | data-sort-value="1913" | 1913 | data-sort-value="1993" | 1993 | | | [[:d:Q50826995|Q50826995]] |- | style='text-align:right'| 293 | [[Leonhard Schorer]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1715" | 1715 | data-sort-value="1777" | 1777-04-20 | | [[Kaliningrad|Königsberg]] | [[:d:Q27919222|Q27919222]] |- | style='text-align:right'| 294 | [[Leonid Solomatkin]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1837" | 1837 | data-sort-value="1883" | 1883-06-18<br/>1883-06-16 | [[Fail:Solomatkin Autoportret.jpg|center|120px]] | [[Sudža]] | [[:d:Q4428224|Q4428224]] |- | style='text-align:right'| 295 | [[Lev Jevgenevitš Kropivnitski]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-08-27 | data-sort-value="1994" | 1994-05-26 | | [[Tjumen]] | [[:d:Q4241683|Q4241683]] |- | style='text-align:right'| 296 | [[Lev Lagorio]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1826" | 1826-12-09 | data-sort-value="1905" | 1905-12-09 | [[Fail:Lagorio.jpg|center|120px]] | [[Feodossija]] | [[:d:Q1400810|Q1400810]] |- | style='text-align:right'| 297 | [[Linas Leonas Katinas]] | | data-sort-value="1941" | 1941-06-22 | data-sort-value="2020" | 2020-12-23 | | [[Radviliškis]] | [[:d:Q16459123|Q16459123]] |- | style='text-align:right'| 298 | [[Linda Kohk]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1906" | 1906-07-14 | data-sort-value="1985" | 1985-12-07 | | | [[:d:Q56255773|Q56255773]] |- | style='text-align:right'| 299 | [[Linda Lepik]] | | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1988" | 1988 | | [[Oorgu]] | [[:d:Q50359461|Q50359461]] |- | style='text-align:right'| 300 | [[Linda Rida]] | | data-sort-value="1910" | 1910-09-18 | data-sort-value="1947" | 1947-04-11 | | | [[:d:Q50376922|Q50376922]] |- | style='text-align:right'| 301 | [[Linda Rääts]] | | | | | | [[:d:Q50354157|Q50354157]] |- | style='text-align:right'| 302 | [[Livio Mehus]] | | data-sort-value="1630" | 1630 | data-sort-value="1691" | 1691-08-07 | [[Fail:Livio Mehus - The genius of sculpture.jpg|center|120px]] | [[Oudenaarde]] | [[:d:Q1776687|Q1776687]] |- | style='text-align:right'| 303 | [[Louis Theodor Lindblohm]] | | data-sort-value="1860" | 1860-12-09 | | | | [[:d:Q55804871|Q55804871]] |- | style='text-align:right'| 304 | [[Lucie Buchmeister]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1890" | 1890 | data-sort-value="1930" | 1930-08-26 | | | [[:d:Q58934771|Q58934771]] |- | style='text-align:right'| 305 | [[Lukian Popov]] | | data-sort-value="1873" | 1873-10-08 | data-sort-value="1914" | 1914-05-07 | [[Fail:Kulikov 001.jpg|center|120px]] | [[Архангеловка (Оренбурган кӀошт)]] | [[:d:Q4372528|Q4372528]] |- | style='text-align:right'| 306 | [[Luule Dmitrijeva]] | | data-sort-value="1948" | 1948 | | | | [[:d:Q56477971|Q56477971]] |- | style='text-align:right'| 307 | [[Lydia Christine von Ruckteschell]] | | data-sort-value="1858" | 1858<br/>1858-08-05 | data-sort-value="1936" | 1936-08-05 | | [[Saue mõis]] | [[:d:Q55866916|Q55866916]] |- | style='text-align:right'| 308 | [[M. Zoege von Manteuffel]] | | | | | | [[:d:Q56351823|Q56351823]] |- | style='text-align:right'| 309 | [[Madli Kirchhoff]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1925" | 1925-11-27 | data-sort-value="2012" | 2012-04-29 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56349490|Q56349490]] |- | style='text-align:right'| 310 | [[Magnus Friedrich Stegemann]] | | data-sort-value="1785" | 1785-03-01 | data-sort-value="1861" | 1861-01-27 | | [[Tartu]] | [[:d:Q52152193|Q52152193]] |- | style='text-align:right'| 311 | [[Mai Paris]] | | data-sort-value="1950" | 1950 | | | | [[:d:Q50574076|Q50574076]] |- | style='text-align:right'| 312 | [[Maido Toll]] | | data-sort-value="1936" | 1936-03-31 | data-sort-value="2023" | 2023-07-04 | | | [[:d:Q78315452|Q78315452]] |- | style='text-align:right'| 313 | [[Maire Koll]] | | data-sort-value="1956" | 1956-12-12 | | | | [[:d:Q50356098|Q50356098]] |- | style='text-align:right'| 314 | [[Mall Paris]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1954" | 1954-01-12 | | | | [[:d:Q50827397|Q50827397]] |- | style='text-align:right'| 315 | [[Marco Nipper]] | | | | | | [[:d:Q50827462|Q50827462]] |- | style='text-align:right'| 316 | [[Margarete Grünewaldt]] | | | | | | [[:d:Q59113260|Q59113260]] |- | style='text-align:right'| 317 | [[Maria-Kristiina Ulas]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1965" | 1965-03-11 | | | [[Rakvere]] | [[:d:Q50827467|Q50827467]] |- | style='text-align:right'| 318 | [[Marianne Männi]] | | data-sort-value="1981" | 1981-02-15 | | | | [[:d:Q50573888|Q50573888]] |- | style='text-align:right'| 319 | [[Marie Dücker]] | Balti-Saksa kunstnik | data-sort-value="1847" | 1847-07-25 | data-sort-value="1947" | 1947-04-22 | | [[Kuressaare]] | [[:d:Q50377420|Q50377420]] |- | style='text-align:right'| 320 | [[Marie Gretsch]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1885" | 1885-03-23 | data-sort-value="1928" | 1928-04-20 | | | [[:d:Q56256133|Q56256133]] |- | style='text-align:right'| 321 | [[Marie Lekstein]] | | data-sort-value="1905" | 1905-12-06 | data-sort-value="1975" | 1975-11-21 | | | [[:d:Q50826329|Q50826329]] |- | style='text-align:right'| 322 | [[Marika Naadel]] | | data-sort-value="1976" | 1976 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q56255762|Q56255762]] |- | style='text-align:right'| 323 | [[Marina Aleksejeva]] | | data-sort-value="1971" | 1971-05-18 | | | | [[:d:Q50377643|Q50377643]] |- | style='text-align:right'| 324 | [[Marino Alt]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1918" | 1918-03-04 | data-sort-value="1997" | 1997 | | | [[:d:Q50827291|Q50827291]] |- | style='text-align:right'| 325 | [[Marjam Smirnova-Hallberg]] | | data-sort-value="1927" | 1927-08-04 | data-sort-value="2010" | 2010 | | | [[:d:Q56477631|Q56477631]] |- | style='text-align:right'| 326 | [[Mart Org]] | Rootsi kunstnik | data-sort-value="1935" | 1935-04-02 | | | [[Pärnu]] | [[:d:Q28529871|Q28529871]] |- | style='text-align:right'| 327 | [[Marta Stratskas]] | | data-sort-value="1986" | 1986-08-29 | | | | [[:d:Q50377545|Q50377545]] |- | style='text-align:right'| 328 | [[Martin Andreas Reissner]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1798" | 1798 | data-sort-value="1862" | 1862 | | | [[:d:Q56242383|Q56242383]] |- | style='text-align:right'| 329 | [[Mathilde Freiin von Freytag-Loringhoven]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1860" | 1860-10-30 | data-sort-value="1941" | 1941-08-30 | | [[Kopenhaagen]] | [[:d:Q1742013|Q1742013]] |- | style='text-align:right'| 330 | [[Mats Massar]] | | | data-sort-value="1940" | 1940 | | | [[:d:Q50500867|Q50500867]] |- | style='text-align:right'| 331 | [[Matthias Peterson]] | | data-sort-value="1636" | 1636-01-16 | data-sort-value="1714" | 1714-12-11 | | | [[:d:Q58897824|Q58897824]] |- | style='text-align:right'| 332 | [[Meeli Paldrok]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1970" | 1970-05-25 | | | | [[:d:Q50827923|Q50827923]] |- | style='text-align:right'| 333 | [[Meiu Münt]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1972" | 1972 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q50359507|Q50359507]] |- | style='text-align:right'| 334 | [[Merike Patrason-Martin]] | | data-sort-value="1941" | 1941-01-26 | | | [[Petseri]] | [[:d:Q55814106|Q55814106]] |- | style='text-align:right'| 335 | [[Miervaldis Polis]] | Läti kunstnik | data-sort-value="1948" | 1948-07-23 | data-sort-value="2026" | 2026-02-21 | | [[Riia]] | [[:d:Q6843865|Q6843865]] |- | style='text-align:right'| 336 | [[Mihhail Clodt]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1832" | 1832-12-30 | data-sort-value="1902" | 1902-05-16 | [[Fail:Iwan Nikolajewitsch Kramskoj - Michail Konstantinovich Klodt.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q562374|Q562374]] |- | style='text-align:right'| 337 | [[Mihhail Kuprijanov]] | | data-sort-value="1903" | 1903-10-08 | data-sort-value="1991" | 1991-11-11 | | [[Tetjuši]] | [[:d:Q4247585|Q4247585]] |- | style='text-align:right'| 338 | [[Mihhail Makarenko]] | Eesti kunstnik | | | | | [[:d:Q56256129|Q56256129]] |- | style='text-align:right'| 339 | [[Mihhail Roskin]] | | data-sort-value="1923" | 1923 | data-sort-value="1998" | 1998 | | | [[:d:Q55988026|Q55988026]] |- | style='text-align:right'| 340 | [[Mihály Zichy]] | Ungari maalikunstnik | data-sort-value="1827" | 1827-10-15 | data-sort-value="1906" | 1906-02-28 | [[Fail:Zichy Mihály fényképe 1881 Bécs.jpg|center|120px]] | [[Zala]] | [[:d:Q742959|Q742959]] |- | style='text-align:right'| 341 | [[Monika Bičiūnienė]] | | data-sort-value="1910" | 1910-04-28 | data-sort-value="2009" | 2009-10-23 | | [[Baubliai]] | [[:d:Q16464972|Q16464972]] |- | style='text-align:right'| 342 | [[Moritz Alexander Roderich von Engelhardt]] | | data-sort-value="1862" | 1862 | data-sort-value="1934" | 1934 | | [[Tartu]] | [[:d:Q54506762|Q54506762]] |- | style='text-align:right'| 343 | [[Natalja Gontšarova]] | | data-sort-value="1881" | 1881-06-21 | data-sort-value="1962" | 1962-10-17 | [[Fail:Natalia Sergeyevna Goncharova.jpg|center|120px]] | [[Nagaevo-Karbonier]] | [[:d:Q232391|Q232391]] |- | style='text-align:right'| 344 | [[Neeme Mets]] | | data-sort-value="1929" | 1929 | | | | [[:d:Q78317281|Q78317281]] |- | style='text-align:right'| 345 | [[Niclas Kruss]] | | | | | | [[:d:Q58897640|Q58897640]] |- | style='text-align:right'| 346 | [[Nicola Bechevitch]] | | | | | | [[:d:Q58933854|Q58933854]] |- | style='text-align:right'| 347 | [[Nikolai Bogdanov-Belski]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1868" | 1868-12-08 | data-sort-value="1945" | 1945-02-19 | [[Fail:Богданов-Бельский Николай Петрович (обрезка).png|center|120px]] | [[Belsky County]] | [[:d:Q965013|Q965013]] |- | style='text-align:right'| 348 | [[Nikolai Clodt]] | | data-sort-value="1865" | 1865-10-02 | data-sort-value="1918" | 1918-09-23 | | [[Peterburi]] | [[:d:Q21817236|Q21817236]] |- | style='text-align:right'| 349 | [[Nikolai Dubovskoi]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1859" | 1859-12-05 | data-sort-value="1918" | 1918-02-28 | [[Fail:Nikolay Dubovskoy01 mirror.jpg|center|120px]] | [[Novotšerkassk]] | [[:d:Q1349819|Q1349819]] |- | style='text-align:right'| 350 | [[Nikolai Estis]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1937" | 1937-08-08 | | [[Fail:Nikolai Estis 3 (cropped).jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4532862|Q4532862]] |- | style='text-align:right'| 351 | [[Nikolai Gerhardt Grünewaldt]] | | data-sort-value="1853" | 1853<br/>1853-05-07 | data-sort-value="1922" | 1922<br/>1922-01-10 | | | [[:d:Q55098335|Q55098335]] |- | style='text-align:right'| 352 | [[Nikolai James Bergholz]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1902" | 1902-08-08 | data-sort-value="1977" | 1977-08-04 | | [[Peterburi]]<br/>[[Sillamäe]] | [[:d:Q52152633|Q52152633]] |- | style='text-align:right'| 353 | [[Nikolai Kobzev]] | | data-sort-value="1948" | 1948-09-06 | | | | [[:d:Q56477490|Q56477490]] |- | style='text-align:right'| 354 | [[Nikolai Krõmov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1884" | 1884-04-20 | data-sort-value="1958" | 1958-05-06 | [[Fail:Nikolay Petrovich Krymov (2).jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4242904|Q4242904]] |- | style='text-align:right'| 355 | [[Nikolai Lapšin]] | | data-sort-value="1891" | 1891-01-29 | data-sort-value="1942" | 1942-02-24 | [[Fail:Николай Фёдорович Лапшин.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4254430|Q4254430]] |- | style='text-align:right'| 356 | [[Nikolai Makovski]] | | data-sort-value="1841" | 1841-04-28 | data-sort-value="1886" | 1886-10-06 | [[Fail:Nikolay Makovsky.jpeg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4275925|Q4275925]] |- | style='text-align:right'| 357 | [[Nikolai Romadin]] | | data-sort-value="1903" | 1903-05-06 | data-sort-value="1987" | 1987-04-10 | [[Fail:Romadin N.M.jpg|center|120px]] | [[Samara]] | [[:d:Q4396990|Q4396990]] |- | style='text-align:right'| 358 | [[Nikolai Semjonov]] | | data-sort-value="1860" | 1860 | data-sort-value="1925" | 1925 | | | [[:d:Q56477501|Q56477501]] |- | style='text-align:right'| 359 | [[Nikolai Sokolov]] | Venemaa illustraator | data-sort-value="1903" | 1903-07-21 | data-sort-value="2000" | 2000-04-17 | | [[Moskva]] | [[:d:Q4427212|Q4427212]] |- | style='text-align:right'| 360 | [[Nikolai Tihhonov]] | | | | | | [[:d:Q56477988|Q56477988]] |- | style='text-align:right'| 361 | [[Nils Wilhelm von Wrangel]] | | data-sort-value="1800" | 1800 | data-sort-value="1870" | 1870 | | | [[:d:Q55237330|Q55237330]] |- | style='text-align:right'| 362 | [[Nora von Wahl]] | | data-sort-value="1904" | 1904 | data-sort-value="1991" | 1991 | | | [[:d:Q56582084|Q56582084]] |- | style='text-align:right'| 363 | [[Olavi Heino]] | | data-sort-value="1937" | 1937 | | | | [[:d:Q50247411|Q50247411]] |- | style='text-align:right'| 364 | [[Olga Oboljaninova-Krümmer]] | kostüümikunstnik | data-sort-value="1882" | 1882-12-25 | No/unknown value | | [[Tver]] | [[:d:Q58897760|Q58897760]] |- | style='text-align:right'| 365 | [[Olga von der Pahlen]] | | data-sort-value="1856" | 1856 | data-sort-value="1919" | 1919<br/>1936 | | | [[:d:Q94773552|Q94773552]] |- | style='text-align:right'| 366 | [[Orest Kiprenski]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1782" | 1782-03-13 | data-sort-value="1836" | 1836-10-12 | [[Fail:Kiprensky self.jpg|center|120px]] | [[Nezhnovo]] | [[:d:Q367120|Q367120]] |- | style='text-align:right'| 367 | [[Oscar Poelchau]] | | data-sort-value="1835" | 1835-03-12 | data-sort-value="1882" | 1882-05-21 | | [[Riia]] | [[:d:Q55090495|Q55090495]] |- | style='text-align:right'| 368 | [[Oskar Obst]] | | | | | | [[:d:Q56451055|Q56451055]] |- | style='text-align:right'| 369 | [[Osvald Saulep]] | | data-sort-value="1925" | 1925-06-07 | data-sort-value="2016" | 2016-06-20 | | | [[:d:Q56255920|Q56255920]] |- | style='text-align:right'| 370 | [[Otto Engels]] | | data-sort-value="1880" | 1880 | data-sort-value="1929" | 1929 | | | [[:d:Q50502054|Q50502054]] |- | style='text-align:right'| 371 | [[Otto Friedrich von Pistohlkors]] | | data-sort-value="1789" | 1789 | data-sort-value="1843" | 1843 | | | [[:d:Q55807228|Q55807228]] |- | style='text-align:right'| 372 | [[Otto Paas]] | | data-sort-value="1918" | 1918-05-27 | data-sort-value="1987" | 1987-08-10 | [[Fail:Otto Paas.jpg|center|120px]] | | [[:d:Q28357312|Q28357312]] |- | style='text-align:right'| 373 | [[Otto Using]] | | | | | | [[:d:Q59164504|Q59164504]] |- | style='text-align:right'| 374 | [[Otto Zoege von Manteuffel]] | baltisaksa maalikunstnik | data-sort-value="1822" | 1822-04-10 | data-sort-value="1889" | 1889-05-15 | [[Fail:Autoportree, Otto Zoege von Manteuffel, EKM j 190-613 M 881.jpg|center|120px]] | [[Tallinn]] | [[:d:Q27064380|Q27064380]] |- | style='text-align:right'| 375 | [[P. N. Bažanov]] | | | | | | [[:d:Q56255860|Q56255860]] |- | style='text-align:right'| 376 | [[Paul Römer]] | | | | | | [[:d:Q58897699|Q58897699]] |- | style='text-align:right'| 377 | [[Paul von Tiesenhausen]] | | data-sort-value="1837" | 1837-01-10 | data-sort-value="1876" | 1876-11-24 | | [[Idavere]] | [[:d:Q27924690|Q27924690]] |- | style='text-align:right'| 378 | [[Pauline Geiger]] | | data-sort-value="1851" | 1851 | data-sort-value="1934" | 1934 | | | [[:d:Q58935411|Q58935411]] |- | style='text-align:right'| 379 | [[Pavel Radimov]] | | data-sort-value="1887" | 1887-09-11<br/>1887-09-09 | data-sort-value="1967" | 1967-02-12 | [[Fail:Pavel Radimov portrait, Malyutin (2024-03-15) 02.jpg|center|120px]] | [[Ходяйново]] | [[:d:Q4387336|Q4387336]] |- | style='text-align:right'| 380 | [[Peeter Heller]] | | data-sort-value="1862" | 1862 | data-sort-value="1933" | 1933 | | | [[:d:Q56477991|Q56477991]] |- | style='text-align:right'| 381 | [[Peeter Sepp]] | | data-sort-value="1935" | 1935-05-30 | data-sort-value="2007" | 2007-05-21 | | | [[:d:Q50377543|Q50377543]] |- | style='text-align:right'| 382 | [[Peter Felix von Sivers]] | | data-sort-value="1807" | 1807-03-12 | data-sort-value="1853" | 1853-03-10 | | | [[:d:Q28322570|Q28322570]] |- | style='text-align:right'| 383 | [[Peter Gruzinski]] | | data-sort-value="1837" | 1837-12-31 | data-sort-value="1892" | 1892-06-01 | [[Fail:Gruzinskiy PN.jpg|center|120px]] | [[Kursk]] | [[:d:Q2387613|Q2387613]] |- | style='text-align:right'| 384 | [[Pierre-Joseph Dedreux-Dorcy]] | | data-sort-value="1789" | 1789-04-28 | data-sort-value="1874" | 1874-10-09 | | [[Pariis]] | [[:d:Q428625|Q428625]] |- | style='text-align:right'| 385 | [[Pimen Orlov]] | | data-sort-value="1812" | 1812 | data-sort-value="1865" | 1865-09-24 | [[Fail:Pimen Nikitich Orlov1.jpg|center|120px]] | [[Ostrogozhsky Uyezd]] | [[:d:Q4336703|Q4336703]] |- | style='text-align:right'| 386 | [[Pjotr Bassin]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1793" | 1793-06-25 | data-sort-value="1877" | 1877-07-16 | [[Fail:Orest Kiprensky, Pyotr Basin, 1829, Russian Museum Ж-11917.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4078998|Q4078998]] |- | style='text-align:right'| 387 | [[Pjotr Belenok]] | | data-sort-value="1938" | 1938-07-14 | data-sort-value="1991" | 1991 | | [[Korohod]] | [[:d:Q4081811|Q4081811]] |- | style='text-align:right'| 388 | [[Pjotr Loginov]] | | | | | | [[:d:Q58934697|Q58934697]] |- | style='text-align:right'| 389 | [[Pjotr Sokolov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1787" | 1787<br/>1791 | data-sort-value="1848" | 1848-08-15 | [[Fail:Pyotr Sokolov by Tropinin.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q1994515|Q1994515]] |- | style='text-align:right'| 390 | [[Pjotr Staronossov]] | | data-sort-value="1893" | 1893-01-18<br/>1893-01-06 | data-sort-value="1942" | 1942-11-18 | | [[Moskva]] | [[:d:Q56025760|Q56025760]] |- | style='text-align:right'| 391 | [[Porfiri Krõlov]] | | data-sort-value="1902" | 1902-08-22 | data-sort-value="1990" | 1990-05-15 | | [[Bogoroditski rajoon]] | [[:d:Q4242788|Q4242788]] |- | style='text-align:right'| 392 | [[Raimo Saare]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1923" | 1923-06-13 | data-sort-value="1995" | 1995-03-03 | | | [[:d:Q50359414|Q50359414]] |- | style='text-align:right'| 393 | [[Raoul Lind]] | | data-sort-value="1918" | 1918-05-14 | data-sort-value="1993" | 1993-11-10 | | [[Paide]] | [[:d:Q27923884|Q27923884]] |- | style='text-align:right'| 394 | [[Reet Sepp]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1944" | 1944 | | | | [[:d:Q50827279|Q50827279]] |- | style='text-align:right'| 395 | [[Rein Ereb]] | eesti kunstnik | data-sort-value="1960" | 1960-12-19 | data-sort-value="2021" | 2021-03-28 | | | [[:d:Q50359522|Q50359522]] |- | style='text-align:right'| 396 | [[Rein Jõgis]] | | | | | | [[:d:Q78308955|Q78308955]] |- | style='text-align:right'| 397 | [[Reinhold von Möller]] | Hollandi maalikunstnik | data-sort-value="1847" | 1847-04-11 | data-sort-value="1918" | 1918-09-01 | [[Fail:Autoportree, Reinhold von Möller, EKM j 6163 M 3060.jpg|center|120px]] | [[Sõmerpalu]] | [[:d:Q50336345|Q50336345]] |- | style='text-align:right'| 398 | [[Renate Jõesaar]] | | data-sort-value="1907" | 1907-08-17 | data-sort-value="1976" | 1976-06-02 | | | [[:d:Q50826378|Q50826378]] |- | style='text-align:right'| 399 | [[René Kari]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1950" | 1950-11-06 | | | [[Riia]] | [[:d:Q50827187|Q50827187]] |- | style='text-align:right'| 400 | [[Richard Bergholz]] | vene maalikunstnik | data-sort-value="1865" | 1865-09-23 | data-sort-value="1920" | 1920-05-25 | [[Fail:Bergolts RA.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q4083989|Q4083989]] |- | style='text-align:right'| 401 | [[Richard Sööt]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1903" | 1903-04-13 | data-sort-value="2002" | 2002 | | [[Valga]] | [[:d:Q50827047|Q50827047]] |- | style='text-align:right'| 402 | [[Robert Anier]] | | | | | | [[:d:Q50359386|Q50359386]] |- | style='text-align:right'| 403 | [[Robert Schwede]] | | data-sort-value="1806" | 1806-12-06 | data-sort-value="1870" | 1870-07-20 | | [[Mõisaküla]] | [[:d:Q18280159|Q18280159]] |- | style='text-align:right'| 404 | [[Robert Theodor Alexander von Engelhardt]] | | data-sort-value="1862" | 1862-11-25 | data-sort-value="1936" | 1936-06-21 | | | [[:d:Q56582034|Q56582034]] |- | style='text-align:right'| 405 | [[Rodislav Lebedev]] | | data-sort-value="1946" | 1946-04-08 | | [[Fail:Lebedev, Rostislav -20181202 fRF01.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q42296394|Q42296394]] |- | style='text-align:right'| 406 | [[Roman Poljakov]] | vene kunstnik | data-sort-value="1914" | 1914-07-31 | data-sort-value="1989" | 1989-01-09 | | | [[:d:Q78320851|Q78320851]] |- | style='text-align:right'| 407 | [[Roman Treuman]] | | data-sort-value="1910" | 1910-09-21 | data-sort-value="1962" | 1962-12-14 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q50359399|Q50359399]] |- | style='text-align:right'| 408 | [[Rudolf Eichwald]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1816" | 1816 | data-sort-value="1838" | 1838 | | | [[:d:Q56596163|Q56596163]] |- | style='text-align:right'| 409 | [[Rudolf Ferdinandovitš Frenz]] | | data-sort-value="1831" | 1831 | data-sort-value="1918" | 1918-12-24 | [[Fail:Френц Рудольф Фердинандович.jpg|center|120px]] | [[Berliin]] | [[:d:Q16712619|Q16712619]] |- | style='text-align:right'| 410 | [[Rudolf Julius von zur Mühlen]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1845" | 1845-04-24 | data-sort-value="1913" | 1913-02-15 | | [[Are mõis]] | [[:d:Q27063808|Q27063808]] |- | style='text-align:right'| 411 | [[Rudolf Kriisa]] | eesti maalikunstnik ja orelimeister | data-sort-value="1906" | 1906-11-25 | data-sort-value="1944" | 1944 | | [[Haanja vald (Rõuge kihelkond)|Haanja vald]] | [[:d:Q78309191|Q78309191]] |- | style='text-align:right'| 412 | [[Ruudi Treu]] | | data-sort-value="1944" | 1944 | | | | [[:d:Q50999659|Q50999659]] |- | style='text-align:right'| 413 | [[Saima Randjärv]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1954" | 1954-11-02 | | | | [[:d:Q50247181|Q50247181]] |- | style='text-align:right'| 414 | [[Salme Rida]] | | data-sort-value="1913" | 1913 | data-sort-value="2003" | 2003 | | | [[:d:Q56242378|Q56242378]] |- | style='text-align:right'| 415 | [[Sarkis Amalbashian]] | | data-sort-value="1956" | 1956-01-12 | | [[Fail:Sarkis Hamalbashian.jpg|center|120px]] | [[Gjumri]] | [[:d:Q20512302|Q20512302]] |- | style='text-align:right'| 416 | [[Semjon Afanassjevitš Tšuikov]] | Kõrgõzstani maalikunstnik | data-sort-value="1902" | 1902-10-17 | data-sort-value="1980" | 1980-05-18 | | [[Biškek]] | [[:d:Q4517796|Q4517796]] |- | style='text-align:right'| 417 | [[Semjon Andreejevitš Pavlov]] | | data-sort-value="1893" | 1893 | data-sort-value="1941" | 1941 | [[Fail:Pavlov S.A.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q22246922|Q22246922]] |- | style='text-align:right'| 418 | [[Sergei Gerassimov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1885" | 1885-08-26 | data-sort-value="1964" | 1964-04-20 | [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-33853-0002, Dresden, Besuch Sergej W. Gerassimow, Lea Grundig.jpg|center|120px]] | [[Možaisk]] | [[:d:Q1755821|Q1755821]] |- | style='text-align:right'| 419 | [[Sergei Inkatov]] | | | | | | [[:d:Q59164308|Q59164308]] |- | style='text-align:right'| 420 | [[Sergei Jatsenko]] | | | | | | [[:d:Q56478175|Q56478175]] |- | style='text-align:right'| 421 | [[Sergei Lotsmanov]] | | data-sort-value="1983" | 1983 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q58896906|Q58896906]] |- | style='text-align:right'| 422 | [[Sergei Svetoslavski]] | | data-sort-value="1857" | 1857-12-01 | data-sort-value="1931" | 1931-09-19 | | [[Kiiev]] | [[:d:Q4410548|Q4410548]] |- | style='text-align:right'| 423 | [[Sergei Zarjanko]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1818" | 1818-09-24<br/>1818-10-06 | data-sort-value="1870" | 1870-12-20<br/>1871-01-01 | [[Fail:Alexey M. Kolosov - Portrait of the artist Sergey K. Zaryanko (1874).jpg|center|120px]] | [[Liady]] | [[:d:Q1985660|Q1985660]] |- | style='text-align:right'| 424 | [[Shi-Lun Tsjiang]] | | | | | | [[:d:Q50999884|Q50999884]] |- | style='text-align:right'| 425 | [[Siegfried Alexander Bielenstein]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1869" | 1869-02-15 | data-sort-value="1949" | 1949-02-25 | | [[Dobele]] | [[:d:Q14623198|Q14623198]] |- | style='text-align:right'| 426 | [[Sigismund Lada]] | | data-sort-value="1917" | 1917-03-03 | data-sort-value="2001" | 2001-04-28 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827645|Q50827645]] |- | style='text-align:right'| 427 | [[Soho Fond]] | | data-sort-value="1962" | 1962-06-08 | | | | [[:d:Q50359226|Q50359226]] |- | style='text-align:right'| 428 | [[Solomon Boim]] | | data-sort-value="1899" | 1899-11-26 | data-sort-value="1978" | 1978-04-06 | | [[Dmitrijev-Lgovski]] | [[:d:Q18634101|Q18634101]] |- | style='text-align:right'| 429 | [[Sophie von Wahl]] | | | | | | [[:d:Q56596694|Q56596694]] |- | style='text-align:right'| 430 | [[Stanisław Żukowski]] | Poola maalikunstnik | data-sort-value="1873" | 1873-05-13 | data-sort-value="1944" | 1944-08 | [[Fail:Żukowski Stanisław.jpg|center|120px]] | [[Jendrychaŭcy]] | [[:d:Q2498462|Q2498462]] |- | style='text-align:right'| 431 | [[Stefan Bakałowicz]] | Poola kunstnik | data-sort-value="1857" | 1857-10-17 | data-sort-value="1947" | 1947 | [[Fail:Stefan Bakalowicz.jpg|center|120px]] | [[Varssavi]] | [[:d:Q609929|Q609929]] |- | style='text-align:right'| 432 | [[Sulev Sukmit]] | | data-sort-value="1941" | 1941 | | | | [[:d:Q50827041|Q50827041]] |- | style='text-align:right'| 433 | [[Sven Saag]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1968" | 1968-10-05 | | | [[Tartu]] | [[:d:Q50377503|Q50377503]] |- | style='text-align:right'| 434 | [[Tamara Barbarina]] | | data-sort-value="1941" | 1941-02-21 | | | | [[:d:Q56478228|Q56478228]] |- | style='text-align:right'| 435 | [[Theodor Heinrich Rickmann]] | | data-sort-value="1810" | 1810 | data-sort-value="1848" | 1848 | | [[Riia]] | [[:d:Q55090548|Q55090548]] |- | style='text-align:right'| 436 | [[Théobald Michau]] | Hollandi kunstnik | data-sort-value="1676" | 1676 | data-sort-value="1765" | 1765-10 | | [[Tournai]] | [[:d:Q83556|Q83556]] |- | style='text-align:right'| 437 | [[Tiina Reinsalu]] | eesti kunstnik | data-sort-value="1955" | 1955-12-25 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q56025758|Q56025758]] |- | style='text-align:right'| 438 | [[Tiina Viirelaid]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1960" | 1960-05-17 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50827342|Q50827342]] |- | style='text-align:right'| 439 | [[Tiit Jaanson]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1961" | 1961-04-05 | | | | [[:d:Q50502402|Q50502402]] |- | style='text-align:right'| 440 | [[Tiit Raid]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1940" | 1940-12-09 | | | | [[:d:Q50340048|Q50340048]] |- | style='text-align:right'| 441 | [[Toomas Mürk]] | | data-sort-value="1970" | 1970-04-06 | | | | [[:d:Q50553299|Q50553299]] |- | style='text-align:right'| 442 | [[Toomas Sarapuu]] | | data-sort-value="1967" | 1967-10-31 | | | | [[:d:Q50827841|Q50827841]] |- | style='text-align:right'| 443 | [[Toomas Tõnissoo]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1972" | 1972-08-14 | | | | [[:d:Q50418174|Q50418174]] |- | style='text-align:right'| 444 | [[Tyko Sallinen]] | Soome maalikunstnik | data-sort-value="1879" | 1879-03-14 | data-sort-value="1955" | 1955-09-18 | [[Fail:Tyko-Sallinen.jpg|center|120px]] | [[Nurmes]] | [[:d:Q947790|Q947790]] |- | style='text-align:right'| 445 | [[Tõnu Talve]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1960" | 1960-10-01 | | | | [[:d:Q50827319|Q50827319]] |- | style='text-align:right'| 446 | [[Udo Jõgi]] | | | | | | [[:d:Q50497676|Q50497676]] |- | style='text-align:right'| 447 | [[Ulrich Ewald Stegmann]] | | | | | | [[:d:Q58935937|Q58935937]] |- | style='text-align:right'| 448 | [[Ural Tansõkbajev]] | | data-sort-value="1904" | 1904-01-01 | data-sort-value="1974" | 1974-04-18 | [[Fail:Oʻrol Tansiqboyev.jpg|center|120px]] | [[Taškent]] | [[:d:Q7899597|Q7899597]] |- | style='text-align:right'| 449 | [[Urmas Ploomipuu]] | | data-sort-value="1942" | 1942-02-16 | data-sort-value="1990" | 1990-11-30 | | [[Hummuli]] | [[:d:Q50414289|Q50414289]] |- | style='text-align:right'| 450 | [[Vaike Liibus]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1917" | 1917-04-29 | data-sort-value="2008" | 2008-08-28 | | | [[:d:Q56118373|Q56118373]] |- | style='text-align:right'| 451 | [[Vaike Õlekõrs]] | | data-sort-value="1934" | 1934-01-06 | data-sort-value="2021" | 2021-12-02 | | | [[:d:Q78033429|Q78033429]] |- | style='text-align:right'| 452 | [[Valentin Stepanov]] | | data-sort-value="1886" | 1886 | | | | [[:d:Q78314742|Q78314742]] |- | style='text-align:right'| 453 | [[Valentin Vaher]] | Eesti maalikunstnik | | | | | [[:d:Q50827180|Q50827180]] |- | style='text-align:right'| 454 | [[Valeri Vinogradov]] | Eesti-Vene maalikunstnik | data-sort-value="1952" | 1952-11-07 | | | [[Moskva]] | [[:d:Q50377587|Q50377587]] |- | style='text-align:right'| 455 | [[Valeria Sisask]] | | | | | | [[:d:Q50377540|Q50377540]] |- | style='text-align:right'| 456 | [[Valev Sein]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1964" | 1964 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q58853374|Q58853374]] |- | style='text-align:right'| 457 | [[Vasily Andreevich Tropinin]] | | data-sort-value="1776" | 1776-03-30 | data-sort-value="1857" | 1857-05-03 | [[Fail:Tropinin-self - cropped and downsized.jpg|center|120px]] | [[Karpovo]] | [[:d:Q434561|Q434561]] |- | style='text-align:right'| 458 | [[Vasily Timm]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1820" | 1820-06-09 | data-sort-value="1895" | 1895-04-07 | [[Fail:Timm - self portrait.jpg|center|120px]] | [[Riia]] | [[:d:Q2370524|Q2370524]] |- | style='text-align:right'| 459 | [[Vassili Jefomovitš Ekhorst]] | | data-sort-value="1831" | 1831 | data-sort-value="1901" | 1901 | | | [[:d:Q55789337|Q55789337]] |- | style='text-align:right'| 460 | [[Vassili Meškov]] | | data-sort-value="1867" | 1867-12-25 | data-sort-value="1946" | 1946-11-26 | [[Fail:Партрэт Заўялава.JPG|center|120px]] | [[Jelets]] | [[:d:Q7939359|Q7939359]] |- | style='text-align:right'| 461 | [[Vassili Perepletšikov]] | | data-sort-value="1863" | 1863-10-18 | data-sort-value="1918" | 1918-07-10 | [[Fail:Perepliotchikov V.V.jpg|center|120px]] | [[Moskva]] | [[:d:Q4350779|Q4350779]] |- | style='text-align:right'| 462 | [[Vassili Polenov]] | Venemaa kunstnik | data-sort-value="1844" | 1844-06-01 | data-sort-value="1927" | 1927-07-18 | [[Fail:Polenov by Repin.jpg|center|120px]] | [[Peterburi]] | [[:d:Q318393|Q318393]] |- | style='text-align:right'| 463 | [[Vassili Roždestvenski]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1884" | 1884-05-12 | data-sort-value="1963" | 1963-05-20 | [[Fail:Rozhdestvensky V.V.jpg|center|120px]] | [[Tula]] | [[:d:Q4396188|Q4396188]] |- | style='text-align:right'| 464 | [[Vassili Schreiber]] | | data-sort-value="1850" | 1850 | data-sort-value="1905" | 1905 | | | [[:d:Q59164606|Q59164606]] |- | style='text-align:right'| 465 | [[Veera Lantsova]] | | data-sort-value="1956" | 1956-12-09 | | | | [[:d:Q59164216|Q59164216]] |- | style='text-align:right'| 466 | [[Veijo Vanhanen]] | | | | | | [[:d:Q50574019|Q50574019]] |- | style='text-align:right'| 467 | [[Veronika Keerdoja]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1904" | 1904-05-20 | data-sort-value="1985" | 1985-11-11 | [[Fail:Veronika Keerdoja.jpg|center|120px]] | [[Otepää]] | [[:d:Q23989517|Q23989517]] |- | style='text-align:right'| 468 | [[Vija Zariņa]] | Läti maalikunstnik | data-sort-value="1961" | 1961 | | | [[Riia]] | [[:d:Q50359512|Q50359512]] |- | style='text-align:right'| 469 | [[Viktor Aulik]] | | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2010" | 2010 | | | [[:d:Q78317886|Q78317886]] |- | style='text-align:right'| 470 | [[Viktor Barth]] | | data-sort-value="1887" | 1887-04-08 | data-sort-value="1954" | 1954-05-27 | | [[فيليتشايفسكويي]] | [[:d:Q4078646|Q4078646]] |- | style='text-align:right'| 471 | [[Viktor Jõgever]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1922" | 1922-01-22 | data-sort-value="1947" | 1947-08-03 | | | [[:d:Q50500413|Q50500413]] |- | style='text-align:right'| 472 | [[Viktor Zarubin]] | Venemaa maalikunstnik | data-sort-value="1866" | 1866-11-13 | data-sort-value="1928" | 1928-11-05 | | [[Harkiv]] | [[:d:Q15066871|Q15066871]] |- | style='text-align:right'| 473 | [[Ville Tops]] | Eesti kunstnik | data-sort-value="1929" | 1929-09-21 | data-sort-value="2010" | 2010 | | [[Tallinn]] | [[:d:Q50359505|Q50359505]] |- | style='text-align:right'| 474 | [[Ville-Karel Viirelaid]] | | data-sort-value="1981" | 1981-10-31 | | | | [[:d:Q50827892|Q50827892]] |- | style='text-align:right'| 475 | [[Vitali Kuznetsov]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1948" | 1948 | | | [[Tallinn]] | [[:d:Q59164244|Q59164244]] |- | style='text-align:right'| 476 | [[Vitali Pogodin]] | | data-sort-value="1926" | 1926-02-28 | | | | [[:d:Q50499725|Q50499725]] |- | style='text-align:right'| 477 | [[Vitaly Goryayev]] | | data-sort-value="1910" | 1910-04-01<br/>1910-04-14 | data-sort-value="1982" | 1982-04-12 | | [[Kurgan]] | [[:d:Q15065532|Q15065532]] |- | style='text-align:right'| 478 | [[Vladimir Gavrilov]] | | data-sort-value="1923" | 1923-05-31 | data-sort-value="1970" | 1970-07-17 | | [[Moskva]] | [[:d:Q21092548|Q21092548]] |- | style='text-align:right'| 479 | [[Vladimir Ignatovitš]] | | data-sort-value="1929" | 1929-12-07 | data-sort-value="2004" | 2004-03-01 | | | [[:d:Q78317398|Q78317398]] |- | style='text-align:right'| 480 | [[Vladimir Ovtšinnikov]] | Vene maalikunstnik | data-sort-value="1941" | 1941-10-04 | data-sort-value="2015" | 2015-01-24 | | [[Shchuchye Ozero]] | [[:d:Q4330917|Q4330917]] |- | style='text-align:right'| 481 | [[Vladimir Titov]] | | data-sort-value="1948" | 1948-04-26 | | | [[Kaliningrad|Königsberg]] | [[:d:Q59133510|Q59133510]] |- | style='text-align:right'| 482 | [[Voldemar Mölder]] | eesti teatri‑ ja maalikunstnik | data-sort-value="1904" | 1904-07-13 | data-sort-value="1986" | 1986-05-01 | | [[Rakvere]] | [[:d:Q50826426|Q50826426]] |- | style='text-align:right'| 483 | [[Voldemar Rätsep]] | | | | | | [[:d:Q50377600|Q50377600]] |- | style='text-align:right'| 484 | [[Wanda Gmelin]] | | data-sort-value="1886" | 1886-06-15 | data-sort-value="1962" | 1962-07-21 | | | [[:d:Q55089645|Q55089645]] |- | style='text-align:right'| 485 | [[Wilhelm Georg Pape]] | | data-sort-value="1806" | 1806-06-12 | data-sort-value="1875" | 1875-12-03 | | [[Riia]] | [[:d:Q22967455|Q22967455]] |- | style='text-align:right'| 486 | [[Wilhelm Grüner]] | | data-sort-value="1820" | 1820 | data-sort-value="1892" | 1892 | | | [[:d:Q55098262|Q55098262]] |- | style='text-align:right'| 487 | [[Wilhelm Karl Juncker]] | Saksamaa maalikunstnik | data-sort-value="1820" | 1820-07-08 | data-sort-value="1901" | 1901-04-30 | | [[Cēsis]] | [[:d:Q32868576|Q32868576]] |- | style='text-align:right'| 488 | [[Wilhelmine Jordan]] | | data-sort-value="1821" | 1821 | data-sort-value="1895" | 1895 | | | [[:d:Q58824951|Q58824951]] |- | style='text-align:right'| 489 | [[Wilhelmine Schwank]] | | data-sort-value="1844" | 1844 | data-sort-value="1936" | 1936 | | | [[:d:Q58897736|Q58897736]] |- | style='text-align:right'| 490 | [[Woldemar Andreas Mohrenschildt]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1823" | 1823 | data-sort-value="1908" | 1908 | [[Fail:Autoportree, Woldemar Andreas Mohrenschildt, EKM j 190-451 M 765.jpg|center|120px]] | | [[:d:Q58853531|Q58853531]] |- | style='text-align:right'| 491 | [[Xavier Escribà]] | | data-sort-value="1969" | 1969 | | | [[Pariis]] | [[:d:Q20006770|Q20006770]] |- | style='text-align:right'| 492 | [[Yakov Romas]] | | data-sort-value="1902" | 1902-01-29 | data-sort-value="1969" | 1969-05-18 | [[Fail:Romas Ya.D.jpg|center|120px]] | [[Sokółka]] | [[:d:Q4397467|Q4397467]] |- | style='text-align:right'| 493 | [[Ülo Teder]] | Eesti maalikunstnik | data-sort-value="1923" | 1923-06-23 | data-sort-value="2008" | 2008-06-05 | | [[Võru]] | [[:d:Q50359392|Q50359392]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} [[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|MUIS]] qtw7b70pz34oxui5hhh6tngp684jy3a Arutelu:Kurk (geograafia) 1 596285 7231454 5777656 2026-09-09T19:38:51Z Estopedist1 278 Artikkel sõnast 7231454 wikitext text/x-wiki [https://www.eki.ee/knab/knab.htm Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasis] rohkem kurkude nimetust kandvaid väinasid ei ole. Ei Eesti ega välisriikide kohanimede seas. Kokku seega 5 tk. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] ([[Kasutaja arutelu:Jaan513|arutelu]]) 19. detsember 2020, kell 18:12 (EET) ==Artikkel sõnast== See on artikkel sõnast, mis hõlmab eri geograafilisi objekte. V-o Wikidata üksuse peaks kustutama?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. september 2026, kell 22:38 (EEST) c652nyubnyj6hvrq1w5qfa600jx34b0 7231457 7231454 2026-09-09T19:43:21Z Estopedist1 278 analoog 7231457 wikitext text/x-wiki [https://www.eki.ee/knab/knab.htm Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaasis] rohkem kurkude nimetust kandvaid väinasid ei ole. Ei Eesti ega välisriikide kohanimede seas. Kokku seega 5 tk. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] ([[Kasutaja arutelu:Jaan513|arutelu]]) 19. detsember 2020, kell 18:12 (EET) ==Artikkel sõnast== See on artikkel sõnast, mis hõlmab eri geograafilisi objekte. V-o Wikidata üksuse peaks kustutama? Analoogne ka [[Salm (geograafia)]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 9. september 2026, kell 22:38 (EEST) fov5i7knibuirowdt9oqi8svq2yrncz Kristo Enn Vaga 0 600045 7231557 7170373 2026-09-10T06:49:00Z LeeMarx 59920 7231557 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | pilt = Kristo Enn Vaga RK23.jpg | pildiallkiri = Kristo Enn Vaga 2023. aastal | amet = [[XV Riigikogu]] liige | partei = [[Eesti Reformierakond]] (2017–) | ametiajaalgus = 2023 }} '''Kristo Enn Vaga''' (sündinud [[4. jaanuar]]il [[1997]] [[Tallinn]]as) on Eesti poliitik ja endine [[maanteerattasõit|võidusõidurattur]]. Ta on alates 2023. aastast [[XV Riigikogu]] liige ning alates 7. novembrist 2025 [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] peasekretär.<ref name="RK">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/1600fe77-4b45-44ab-972a-181a5ef71767/Kristo%20Enn-Vaga/ |pealkiri=Kristo Enn Vaga |väljaanne=[[Riigikogu]] |vaadatud=10. september 2026}}</ref><ref name="ERRpeasekretar">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609851885/reformierakond-valis-peasekretariks-kristo-enn-vaga |pealkiri=Reformierakond valis peasekretäriks Kristo Enn Vaga |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |kuupäev=7. november 2025 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 2026. aasta septembris kinnitas Reformierakonna esimees ja peaminister [[Kristen Michal]], et Vaga jätkab erakonna peasekretärina.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610127130/michali-sonul-arutab-erakond-uut-ministrit-jargmisel-nadalal-vaga-jaab-peasekretariks |pealkiri=Michali sõnul arutab erakond uut ministrit järgmisel nädalal, Vaga jääb peasekretäriks |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |kuupäev=3. september 2026 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> ==Haridus== Vaga lõpetas 2016. aastal [[Audentese Spordigümnaasium]]i. Alates 2020. aastast on ta õppinud [[Tallinna Ülikool]]is haldus- ja ärikorraldust.<ref name="RK" /><ref>{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2024/06/101-luhielulugu-2025.pdf |pealkiri=101 lühielulugu. XV Riigikogu |väljaanne=[[Riigikogu]] |vaadatud=10. september 2026}}</ref> ==Jalgratturikarjäär== Vaga tegeles nooruses võistlusspordiga ning oli aastatel 2016–2017 elukutseline jalgrattur Prantsusmaa meeskondades.<ref name="RK" /> 2014. aastal tuli Vaga Eesti juunioride meistriks maanteesõidu grupisõidus. Palamusel peetud Eesti meistrivõistlustel edestas ta Karl-Arnold Vendelini ja Ekke-Kaur Vosmani.<ref name="ERR2014">{{netiviide |url=https://sport.err.ee/56597/meesjuunioride-eesti-meistrivoistluste-grupisoidu-voitis-kristo-enn-vaga |pealkiri=Meesjuunioride Eesti meistrivõistluste grupisõidu võitis Kristo Enn Vaga |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |kuupäev=28. juuni 2014 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 2015. aastal sai ta Eesti juunioride meistrivõistluste grupisõidus teise koha ning saavutas maanteesõidu juunioride Euroopa meistrivõistlustel üheksanda koha.<ref name="ERRMonaco">{{netiviide |url=https://sport.err.ee/94954/eesti-rattur-hakkab-esindama-monaco-klubi |pealkiri=Eesti rattur hakkab esindama Monaco klubi |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |kuupäev=26. november 2016 |vaadatud=10. september 2026}}</ref><ref name="DirectVelo">{{netiviide |url=https://www.directvelo.com/coureur/14707/kristo-enn-vaga |pealkiri=Kristo Enn Vaga |väljaanne=DirectVelo |vaadatud=10. september 2026 |keel=fr}}</ref> Sama aasta juunioride maailmameistrivõistluste grupisõidus sai ta 34. koha.<ref name="ERRMonaco" /> Prantsusmaal saavutas ta Tour de la Région Sud PACA Juniorsi Mont Faroni etapil kuuenda koha.<ref name="DirectVelo" /> 2016. aasta hooajal võistles Vaga Prantsusmaa klubis Charvieu-Chavagneux Isère Cyclisme.<ref name="ERRMonaco" /><ref name="DirectVelo" /> Ta saavutas muu hulgas Nocturne de Montrevel-en-Bresse'il viienda, Tour de Côte-d'Ori etapil seitsmenda ja Critérium de Briennonil kaheksanda koha.<ref name="DirectVelo" /> Eesti meistrivõistlustel sai ta eliitklassi grupisõidus seitsmenda koha.<ref name="DirectVelo" /> 2017. aasta hooajaks liitus Vaga [[Monaco]] klubiga UC Monaco.<ref name="ERRMonaco" /> U.C. Monaco teatas tema värbamisest 2016. aasta novembris, mil Vaga oli 19-aastane ja lõpetamas oma esimest hooaega U23 vanuseklassis.<ref name="ERRMonaco" /> Pärast võistluskarjääri lõppu on Vaga tegutsenud ka spordikommentaatorina.<ref name="RK" /> ==Poliitiline tegevus== Vaga astus 2017. aastal [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]].<ref name="RK" /> Aastatel 2017–2019 oli ta [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reforminoorte]] peasekretär.<ref name="RK" /> 2020. aastal sai temast Reforminoorte esimees.<ref>{{netiviide |url=https://web.archive.org/web/20230624101815/https://reforminoored.ee/koosseisud/ |pealkiri=Reforminoorte juhid läbi aegade |väljaanne=Reforminoored |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Aastatel 2018–2021 töötas Vaga Riigikogu aseesimehe nõunikuna.<ref name="RK" /> Aastatel 2021–2022 oli ta kaitseministri nõunik ning aastatel 2022–2023 Reformierakonna kampaaniajuht.<ref name="RK" /> 2021. aastal kajastas ERR Vagat ka kaitseministri nõuniku ja Reformierakonna noortekogu liikmena.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608410510/reformierakondlased-naevad-erakonnasisesele-kriitikale-mitut-lahendust |pealkiri=Reformierakondlased näevad erakonnasisesele kriitikale mitut lahendust |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |kuupäev=19. november 2021 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 2022. aastal autasustati Vagat [[Kaitseministeerium]]i kuldrinnamärgiga.<ref name="RK" /> Tallinna kohaliku poliitikaga on Vaga seotud olnud alates 2017. aastast. Aastatel 2017–2021 oli ta [[Põhja-Tallinn]]a linnaosakogu liige ning aastatel 2021–2025 [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] linnaosakogu esimees.<ref name="RK" /> Aastatel 2024–2025 oli ta [[Tallinna Linnavolikogu]] liige.<ref name="RK" /> ===Valimised=== [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Vaga Reformierakonna nimekirjas [[valimisringkond nr 1|valimisringkonnas nr 1]], kuhu kuulusid [[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinn]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]. Ta kogus 248 häält ega osutunud valituks.<ref>{{netiviide |url=https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-1-voting-result.html |pealkiri=Detailne hääletamistulemus. Valimisringkond nr 1 |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=10. september 2026}}</ref> [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Vaga Reformierakonna nimekirjas [[Tallinna Linnavolikogu|Tallinna Linnavolikokku]] Kristiine valimisringkonnas ning sai 192 häält.<ref name="KOV2021">{{netiviide |url=https://www.tallinn.ee/et/media/310490 |pealkiri=KOV valimistulemuste protokoll. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 2021. Tallinn |väljaanne=Tallinna linn |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Ta ei osutunud valimistel volikokku valituks.<ref name="KOV2021" /> [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Vaga taas Reformierakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 1 ning kogus 591 häält.<ref name="RK2023haal">{{netiviide |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/electoral_district/1/votes-by-candidates |pealkiri=Detailne hääletamistulemus. Valimisringkond nr 1 |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Ta osutus [[kompensatsioonimandaat|kompensatsioonimandaadiga]] valituks [[XV Riigikogu]]sse.<ref name="RK2023mandaat">{{netiviide |url=https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates |pealkiri=Omandatud mandaadid |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=10. september 2026}}</ref> [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Vaga Reformierakonna nimekirjas Tallinnas Kristiine linnaosas.<ref>{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/sites/default/files/2025-10/Registreeritud%20kandidaatide%20koondnimekirjad%20KOV%202025%20A4%20formaadis.pdf |pealkiri=Registreeritud kandidaatide koondnimekirjad. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 2025 |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Ta kogus 181 häält ega osutunud valituks.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |kuupäev=27. oktoober 2025 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Vaga juhtis ühtlasi Reformierakonna Tallinna piirkonna 2025. aasta kohalike valimiste kampaaniat.<ref name="ERRpeasekretar" /> ===Riigikogu=== Vaga on [[XV Riigikogu]] liige alates 2023. aastast ja kuulub [[Eesti Reformierakonna fraktsioon]]i.<ref name="RK" /> Ta kuulub [[Riigikogu riigikaitsekomisjon|riigikaitsekomisjoni]], [[Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon|Euroopa Liidu asjade komisjoni]] ning [[Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon|riigieelarve kontrolli erikomisjoni]].<ref name="RK" /> Riigikogu koosseisu muudatuste andmetel kuulub ta riigikaitsekomisjoni alates 17. aprillist 2023 ja Euroopa Liidu asjade komisjoni alates 20. aprillist 2023.<ref>{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/muudatused-koosseisus/ |pealkiri=Muudatused koosseisus |väljaanne=[[Riigikogu]] |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 22. mail 2025 sai Vaga riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmeks.<ref>{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/muudatused-koosseisus/ |pealkiri=Muudatused koosseisus |väljaanne=[[Riigikogu]] |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 2. juunil 2025 valiti ta sama komisjoni aseesimeheks, komisjoni esimehena jätkas [[Urmas Reinsalu]].<ref name="REKK">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/riigieelarve-kontrolli-erikomisjon-valis-uue-aseesimehe/ |pealkiri=Riigieelarve kontrolli erikomisjon valis uue aseesimehe |väljaanne=[[Riigikogu]] |kuupäev=2. juuni 2025 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Riigikogu liikmena on Vaga keskendunud eeskätt julgeoleku-, riigikaitse- ja välispoliitika küsimustele.<ref name="RK" /> Ta on olnud mitme Eesti kaitseväe rahvusvahelisi missioone puudutava eelnõu juhtivkomisjoni ettekandja ning osalenud riigikaitsealaste eelnõude algatamisel.<ref name="RK" /> 2026. aastal kuulus Vaga ka [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|OSCE]] Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu.<ref>{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/valisdelegatsioonid/osce-pa-delegatsioon/ |pealkiri=OSCE Parlamentaarse Assamblee delegatsioon |väljaanne=[[Riigikogu]] |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Aprillis 2026 osales ta OSCE Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liikmena Ungari parlamendivalimiste rahvusvahelisel vaatlusmissioonil.<ref>{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/vaga-raid-ja-kross-vaatlevad-parlamendivalimisi-ungaris/ |pealkiri=Vaga, Raid ja Kross vaatlevad parlamendivalimisi Ungaris |väljaanne=[[Riigikogu]] |kuupäev=10. aprill 2026 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> ===Reformierakonna peasekretär=== 7. novembril 2025 valis Reformierakonna juhatus Vaga erakonna peasekretäriks. Ta vahetas sellel ametikohal välja [[Timo Suslov]]i.<ref name="ERRpeasekretar" /><ref name="REFpeasekretar">{{netiviide |url=https://reform.ee/reformierakonnal-on-uus-peasekretar-ametisse-asub-riigikogu-liige-kristo-enn-vaga/ |pealkiri=Reformierakonnal on uus peasekretär: ametisse asub Riigikogu liige Kristo Enn Vaga |väljaanne=[[Eesti Reformierakond]] |kuupäev=7. november 2025 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Reformierakonna juhatus kinnitas Vaga kandidatuuri ühehäälselt.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609851984/peasekretar-vaga-reformierakond-laheb-riigikogu-valimistele-michali-juhtimisel |pealkiri=Peasekretär Vaga: Reformierakond läheb riigikogu valimistele Michali juhtimisel |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |kuupäev=7. november 2025 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 2026. aastal jätkas Vaga Reformierakonna peasekretärina.<ref>{{netiviide |url=https://reform.ee/kontakt/peakontor/ |pealkiri=Peakontor |väljaanne=[[Eesti Reformierakond]] |vaadatud=10. september 2026}}</ref> 2026. aasta septembris kerkis meedias esile tema nimi võimaliku kaitseministri kandidaadina, kuid peaminister Kristen Michal teatas 3. septembril, et Vaga jätkab peasekretärina ja kaitseministriks ei asu.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610127130/michali-sonul-arutab-erakond-uut-ministrit-jargmisel-nadalal-vaga-jaab-peasekretariks |pealkiri=Michali sõnul arutab erakond uut ministrit järgmisel nädalal, Vaga jääb peasekretäriks |väljaanne=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |kuupäev=3. september 2026 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> ==Isiklikku== Vaga on abielus ja tal on üks laps.<ref name="RK" /> Tema abikaasa on Stinne Vaga ning nende tütar Emma sündis 2021. aastal.<ref name="Kroonika">{{netiviide |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120218572/hoissa-pulmad-riigikogu-liige-kristo-enn-vaga-pani-tutre-emaga-leivad-uhte-kappi |pealkiri=Hõissa pulmad! Riigikogu liige Kristo Enn Vaga pani tütre emaga leivad ühte kappi |väljaanne=[[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]] |kuupäev=22. juuli 2023 |vaadatud=10. september 2026}}</ref> Kristo Enn Vaga ja Stinne Vaga abiellusid 20. juulil 2023 [[Jõelähtme golfikeskus]]es.<ref name="Kroonika" /> ==Viited== {{Viited}} {{XV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Vaga, Kristo Enn}} [[Kategooria:Eesti jalgratturid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 8ii14wrbv4ln7duv0lmz6qh9jyxnvps Biograafiad (Ga) 0 600707 7231659 7222049 2026-09-10T08:55:48Z Sjur 66496 /* Gar */ 7231659 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ga)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ga". ==Gaa== *[[István Gaál]], hollandi filmirežissöör (1933–2007) *[[Louis van Gaal]], Hollandi jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1951–) *[[Jostein Gaarder]], norra kirjanik (1952–) ==Gab== *[[Ilja Gabai]], Nõukogude dissident ja inimõiguslane, luuletaja ja proosakirjanik (1935–1973) *[[Francesco Gabbani]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (1982–) *[[Tulsi Gabbard]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1981–) *[[Jean Gabin]], prantsuse näitleja (1904–1976) *[[Clark Gable]], USA filminäitleja (1901–1960) *[[Arthur Gabler]], Eesti advokaat (1855–1920) *[[Christoph August Gabler]], baltisaksa arhitekt (1820–1884) *[[Dénes Gábor]], Ungari juudi päritolu Briti elektriinsener ja füüsik (1900–1979) *[[Zsa Zsa Gabor]], ungari päritolu USA näitleja (1917–2016) *[[Émile Gaboriau]], prantsuse ajakirjanik ja kirjanik (1832–1873) *[[Jakov Gabovitš]], Eesti matemaatik (1914–1980) *[[Jevgeni Gabovitš]], Eesti matemaatik (1938–2009) *[[Lea Gabral]], eesti muusik ja helilooja (1946–) *[[Rudolf Georg Gabrel]], Eesti jurist, poliitik ja kohtunik (1871–1940) *[[Gabriel (Belgia prints)|Gabriel]], Belgia prints (2003–) *[[Marija Gabriel]], Bulgaaria poliitik (1979–) *[[Peter Gabriel]], inglise muusik (1950–) *[[Sigmar Gabriel]], Saksamaa poliitik (1959–) *[[Wilhelm Gabriel]], saksa helilooja (1897–1964) *[[Andrea Gabrieli]], itaalia helilooja ja organist (suri 1585) *[[Giovanni Gabrieli]], itaalia helilooja (1557–1612) *[[Petǎr Gabrovski]], Bulgaaria poliitik (1898–1945) *[[Chiril Gaburici]], Moldova ettevõtja ja poliitik (1976–) ==Gac== *[[Aurela Gaçe]], albaania laulja (1974–) *[[Mijat Gaćinović]], serbia jalgpallur (1995–) ==Gad== *[[Urban Gad]], taani filmirežissöör ja stsenarist (1879–1947) *[[Hans-Georg Gadamer]], saksa filosoof (1900–2002) *[[Niels Gade]], taani viiuldaja ja helilooja (1817–1890) *[[Friedrich Konrad Gadebusch]], baltisaksa ajaloolane (1719–1788) *[[Johan Gadolin]], soome keemik, füüsik ja mineraloog (1760–1852) *[[Gal Gadot]], Iisraeli näitlejanna ja modell (1985–) ==Gaf== *[[Mäžit Gafuri]], baškiiri ja tatari kirjanik (1880–1934) ==Gag== *[[Juri Gagarin]], vene kosmonaut (1934–1968) *[[Polina Gagarina]], vene laulja (1987–) *[[Sam Gagner]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Nikoloz Gagua]], gruusia poliitik (1975–) ==Gah== *[[David Gahan]], inglise muusik (1962–) *[[Giorgi Gahharia]], Gruusia poliitik (1975–) *[[Gösta Carl Erik Gahlnbäck]], Eesti purjetaja ja jääpurjetaja (1897–1961) *[[Heinrich Gahlnbäck]], baltisaksa vaimulik (1805–1890) ==Gai== *[[Sergiu Gaibu]], Moldova poliitik (1976–) *[[Adolfo Gaich]], Argentina jalgpallur (1999–) *[[Victor Gaiciuc]], Moldova sõjaväelane, diplomaat ja poliitik (1957–) *[[Klaus G. Gaida]], saksa kunstnik *[[Leonid Gaidai]], vene filmirežissöör (1923–1993) *[[Arkadi Gaidar]], vene kirjanik (1904–1941) *[[Boriss Gaidar]], vene arstiteadlane ja sõjaväelane (1946–2021) *[[Jegor Gaidar]], Venemaa poliitik (1956–2009) *[[Gaidarbek Gaidarbekov]], Venemaa poliitik *[[Georg Gaidzik]], Saksa DV 1953. aasta 17. juuni ülestõusu ohver *[[Peter Wolfgang Gaidzik]], saksa jurist *[[Reinhard Gaier]], Saksamaa kohtunik *[[Sebastian Gaigl]], saksa metseen *[[Otto Willi Gail]], saksa kirjanik *[[Wilhelm Gail]], saksa kunstnik *[[Inga Gaile]], läti kirjanik ja lavastaja (1976–) *[[Peter Gailer]], saksa jäähokimängija ja treener *[[André Gailhard]], prantsuse helilooja *[[Kārlis Gailis]], läti ehitusinsener (1901–1994) *[[Māris Gailis]], Läti poliitik, endine Läti peaminister (1951–) *[[August Gailit]], eesti kirjanik (1891–1960) *[[Elvy Gailit]], eesti näitleja (1898–1981) *[[Guntis Gailītis]], läti lavastaja (1949–) *[[Andreas Gaill]], jurist ja riigimees *[[Félix Gaillard]], Prantsusmaa poliitik *[[Jean Marc Gaillard]], Prantsusmaa suusataja (1980–) *[[Mary Gaillard]], ameerika füüsik (1939–2025) *[[Rémi Gaillard]], prantsuse humorist (1975–) *[[Claude Joseph Gaillardin]], prantsuse ajaloolane *[[Gabriel Gailler]], saksa näitleja ja lavastaja *[[Jacques Gaillot]], Partenia titulaarpiiskop (1935–2023) *[[Gailswintha]], läänegootide kuningatütar *[[Grete Gaim]], eesti laskesuusataja (1993–) *[[Neil Gaiman]], inglise kirjanik (1960–) *[[Joseph Paul Gaimard]], prantsuse loodusuurija *[[Gainas]], Vana-Rooma väejuht *[[Ambrose Gaines]], ujuja *[[Clarence Gaines]], USA korvpallitreener *[[William Maxwell Gaines]] *[[Bob Gainey]], Kanada jäähokimängija *[[M. C. Gainey]], USA näitleja *[[Robert Michael Gainey]], Kanada jäähokimängija *[[William Joseph Gainey]], USA sõjaväelane *[[Thomas Gainsborough]], inglise maalikunstnik (1727–1788) *[[Charlotte Gainsbourg]], prantsuse näitleja *[[Serge Gainsbourg]], prantsuse laulja *[[Marat Gainullin]], ajalooteemaliste kirjutiste autor (sündinud 1933) *[[Eric Gairy]], poliitik *[[Ignisious Gaisah]], Ghana kergejõustiklane (1983–) *[[Raimond Gaita]], Austraalia filosoof (1946–) *[[Nicolás Gaitán]], Argentina jalgpallur (1988–) *[[Gaius Caesar]] ==Gaj== *[[Radola Gajda]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane *[[Peter Gajdoš]], Slovakkia poliitik ja sõjaväelane (1959–) *[[Carleton Gajdusek]], Ameerika Ühendriikide arst ja viroloog (1923–2008) *[[Miroslav Gajdůšek]], Tšehhoslovakkia jalgpallur *[[Artur Gajek]], saksa jalgpallur *[[Karolina Gajewska]], Poola poliitik *[[Kinga Gajewska]], Poola poliitik, politoloog ja jurist (1990–) *[[Janusz Gajos]], Poola näitleja (1939–) ==Gak== *[[Cody Gakpo]], Hollandi jalgpallur (1999–) ==Gal== *[[Kinga Gál]], Ungari poliitik (1970–) *[[Michel Galabru]], prantsuse teatri- ja filminäitleja (1922–2016) *[[Estrella Galán]], Hispaania poliitik ja inimõiguste aktivist (1971–) *[[Jacqueline Galant]], Belgia poliitik (1974–) *[[Eugene Galanter]], ameerika psühholoog (1924–2016) *[[Diamanda Galás]], USA muusik (1955–) *[[Galba]], Vana-Rooma keiser *[[John Kenneth Galbraith]], Kanada-Ameerika majandusteadlane, diplomaat, riigiametnik ja intellektuaal (1908–2006) *[[Andrei Galbur]], Moldova diplomaat ja poliitik (1975–) *[[Johnny Galecki]], USA näitleja (1975–) *[[Pablo Galdames Millán]], Tšiili jalgpallur (1996–) *[[Arnd von Galen]], Liivi ordu rüütelvend 16. sajandil *[[Dietrich von Galen]], Liivi ordu rüütelvend 15. sajandil *[[Heinrich von Galen]], Liivi ordumeister (suri 1557) *[[Heinrich von Galen (Kuldīga komtuur)]], Kuldīga komtuur (suri 1501) *[[Heinrich von Galen (Ruhja komtuur)]], Ruhja komtuur (suri 1560) *[[Melchior von Galen]], Karksi foogt (16. sajand) *[[Otmar von Galen]], Liivi ordu rüütelvend 16. sajandil *[[Wilhelm von Galen]], Liivi ordu rüütelvend 15. sajandil *[[Galenos]], antiikaja arst ja teadlane (129–200) *[[Galerius]], Vana-Rooma keiser *[[Kristo Galeta]], eesti kergejõustiklane (kuulitõukaja) (1983–) *[[Indrek Galetin]], eesti fotograaf (1987–) *[[Jean Galfione]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1971–) *[[Zach Galifianakis]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik, muusik ja kirjanik (1969–) *[[Galileo Galilei]], itaalia astronoom, filosoof ja füüsik (1564–1642) *[[Fede Galizia]], itaalia kunstnik (1578–1630) *[[Grigori Galitsõn]], vene aktifotograaf (1957–2021) *[[Maksim Galkin]], vene-juudi päritolu Venemaa näitleja, meelelahutaja, telesaatejuht ja kolumnist (1976–) *[[Vladimir Galkin]], Venemaa sõjaväelane *[[Vladislav Galkin]], Venemaa näitleja (1971–2010) *[[Vladislav Galkin (füüsik)|Vladislav Galkin]], Venemaa füüsik (1955–) *[[Mihhail Galkin-Vraskoi]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1834–1916) *[[France Gall]], prantsuse laulja (1947–2018) *[[Franz Joseph Gall]], saksa anatoom ja füsioloog (1758–1828) *[[Gallagher]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1946–2022) *[[Brendan Gallagher]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Conor Gallagher]], inglise jalgpallur (2000–) *[[David Gallagher]], USA filminäitleja (1985–) *[[Liam Gallagher]], Briti laulja (1972–) *[[Michael Gallagher]], eesti advokaat USA-s (1955–) *[[Noel Gallagher]], Briti muusik (1967–) *[[Peter Gallagher]], Ameerika Ühendriikide filmi-, tele- ja teatrinäitleja (1955–) *[[Jonathan Gallant]], Kanada muusik (1976–) *[[Jesús Gallardo]], Mehhiko jalgpallur (1994–) *[[Paul Gallas]], Saksa sõjaväelane (1885–1944) *[[William Gallas]], prantsuse jalgpallur (1977–) *[[Johann Gottfried Galle]], saksa astronoom (1812–1910) *[[Ignacio Gallego]], Hispaania kommunistlik poliitik (1914–1990) *[[Rubén Gallego]], Hispaania ja Venezuela päritolu venekeelne kirjanik (1968–) *[[Rómulo Gallegos]], Venezuela kirjanik ja poliitik (1884–1969) *[[Akseli Gallen-Kallela]], soome kunstnik (1865–1931) *[[Jorma Gallen-Kallela]], soome kunstnik ja sõjaväelane (1898–1939) *[[Gallienus]], Vana-Rooma keiser *[[Alissa Galljamova]], vene maletaja (1972–) *[[Max Gallo]], prantsuse kirjanik, ajaloolane ja poliitik (1932–2017) *[[Robert Gallo]], Ameerika Ühendriikide biomeedik ja viroloog (1937–) *[[Gualtiero Galmanini]], itaalia arhitekt ja disainer (1909–1976) *[[Évariste Galois]], prantsuse matemaatik (1811–1832) *[[Anna-Maria Galojan]], Eesti poliitik (1982–) *[[Raman Galovtšenka]], Valgevene diplomaat, poliitik ja riigitegelane (1973–) *[[John Galsworthy]], inglise kirjanik (1867–1933) *[[Leopoldo Galtieri]], Argentina kindral ja riigitegelane (1926–2003) *[[Francis Galton]], inglise psühholoog, polümaat, antropoloog ja eugeenik (1822–1911) *[[Juri Galtsev]], vene näitleja (1961–) *[[Baldassare Galuppi]], itaalia helilooja (1706–1785) *[[Mihhail Galuzin]], Nõukogude Liidu ja Venemaa diplomaat (1960–) *[[Ernestas Galvanauskas]], Leedu poliitik (1882–1967) *[[Luigi Galvani]], Itaalia arst, füüsik ja filosoof (1737–1798) ==Gam== *[[Jaime Gama]], Portugali poliitik (1947–) *[[Vasco da Gama]], Portugali meresõitja ja maadeavastaja (suri 1524) *[[Jan Gamarnik]], juudi rahvusest Nõukogude riigitegelane ja sõjaväelane (1894–1937) *[[Carlos Gamarra]], Paraguay jalgpallur (1971–) *[[Pedro Gamarro]], Venezuela endine poksija (1955–2019) *[[Ali Badjo Gamatié]], Nigeri poliitik (1957–) *[[Spiridione Gambardella]], Briti maalikunstnik (umbes 1815 – 1886) *[[Cristian Gamboa]], Costa Rica jalgpallur (1989–) *[[Yuriorkis Gamboa]], Kuuba poksija (1981–) *[[Davith Gamkrelidze]], Gruusia poliitik (1964–) *[[Thamaz Gamkrelidze]], gruusia lingvist, orientalist ja indoeuropeist (1929–2021) *[[Espen Gamlund]], norra filosoof (1976–) *[[Mohamed Gammoudi]] *[[Georgi Gamov]], vene-ameerika teoreetiline füüsik ja kosmoloog (1904–1968) *[[Zviad Gamsahhurdia]], Gruusia poliitik (1939–1993) *[[Erik Gamzejev]], Eesti ajakirjanik (1967–) ==Gan== *[[Christfried Ganander]], Soome literaat, folklorist ja vaimulik (1741– 1790) *[[Indira Gandhi]], India poliitik (1917–1984) *[[Mahatma Gandhi]], India poliitik (1869–1948) *[[Rajiv Gandhi]], India poliitik (1944–1991) *[[Sonia Gandhi]], India poliitik (1946–) *[[Marcello Gandini]], Itaalia autodisainer (1938–2024) *[[Marcelin Gando]], Kameruni jalgpallur (1997–) *[[James Gandolfini]], USA filminäitleja (1961–2013) *[[Jakiv Gandzjuk]], Ukraina Rahvavabariigi sõjaväelane (1873–1918) *[[Gangnihessou]], Dahomee kuningas (17. sajand) *[[Ejup Ganić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik ja tehnikateadlane (1946–) *[[Nikolai Ganjušov]], Eesti NSV parteitegelane (1931–2006) *[[Helle Gans]], eesti sisearhitekt (1940–) *[[Joe Gans]], USA profipoksija (1874–1910) *[[Taevo Gans]], eesti sisearhitekt (1941–) *[[Jürgen Gansen]], eesti näitleja (1989–) *[[Daniele Ganser]], Šveitsi päritolu ajaloolane ja kirjanik (1972–) *[[Valeria Gansvind]], Eesti maletaja (1965–) *[[Jack Gantos]], Ameerika Ühendriikide lastekirjanik (1951–) *[[Benny Gantz]], Iisraeli sõjaväelane ja poliitik (1959–) *[[Anatoli Gantvarg]], Valgevene kabetaja (1948–) ==Gao== *[[Gao Gang]], hiina kommunist ja Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (1905–1954) *[[Gao Jingyi]], hiina keeleteadlane (1982–) *[[Gao Xingjian]], hiina kirjanik (1940–) ==Gap== *[[Nona Gaphrindašvili]], Gruusia maletaja ja poliitik (1941–) *[[Valeriane Gaphrindašvili]], gruusia maletaja (1982–) ==Gar== *[[Carlos Garaikoetxea]], baski päritolu Hispaania poliitik (1938–2026) *[[Georgi Garanjan]], Armeenia päritolu Venemaa saksofonist ja helilooja (1934–2010) *[[Elīna Garanča]], läti ooperilaulja (1976–) *[[John Garang de Mabior]], Lõuna-Sudaani poliitik (1945–2005) *[[Salvatore Garau]], itaalia maalikunstnik (1953–) *[[Roger Garaudy]], Prantsuse filosoof (1913–2012) *[[Sándor Garbai]], Ungari kommunistlik poliitik (1879–1947) *[[Matthew Garber]], inglise lapsnäitleja (1956–1977) *[[Rolando Garbey]], Kuuba poksija (1947–2023) *[[Greta Garbo]], rootsi näitleja (1905–1990) *[[Vassili Garbuzov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1911–1985) *[[Luke Garbutt]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Adam Garcia]], Austraalia filminäitleja ja stepptantsija (1973–) *[[Andy García]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1956–) *[[Anier García]], Kuuba kergejõustiklane (1976–) *[[Chuy García]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1956–) *[[Daniel García]], hispaania jalgpallur (1990–) *[[Iratxe García]], Hispaania poliitik (1974–) *[[João Garcia]], portugali alpinist (1967–) *[[John Garcia]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (1917–2012) *[[Mariano García]], hispaania jooksja (1997–) *[[Raúl García]], hispaania jalgpallur (1986–) *[[Rubén García]], hispaania jalgpallur (1993–) *[[Mónica García Gómez]], Hispaania poliitik ja arst-anestesioloog (1974–) *[[Gabriel García Márquez]], Colombia kirjanik (1927–2014) *[[Alan García Pérez]], [[Peruu]] poliitik (1949–2019) *[[Alfonso García Robles]], Mehhiko diplomaat ja poliitik, Nobeli rahuauhinna laureaat (1911–1991) *[[Roger Martin du Gard]], prantsuse kirjanik (1881–1958) *[[Milica Gardašević]], serbia kaugushüppaja (1998–) *[[Giedo van der Garde]], hollandi vormelisõitja (1985–) *[[Toni Gardemeister]], endine soome rallisõitja (1975–) *[[Karin Garder]], eesti näitleja ja telerežissöör (1926–2010) *[[Anders Garderud]], Rootsi kergejõustiklane (1946–) *[[Jake Gardiner]], USA jäähokimängija (1990–) *[[Steven Gardiner]], Bahama jooksja (1995–) *[[Erle Stanley Gardner]], USA advokaat ja kriminaalromaanikirjanik (1889–1970) *[[Heidi Gardner]], Ameerika Ühendriikide näitleja, koomik ja stsenarist (1983–) *[[Howard Gardner]], USA psühholoog (1943–) *[[Rulon Gardner]], USA maadleja (1971–) *[[Géza Gárdonyi]], ungari kirjanik (1863–1922) *[[Artjom Garejev]], Eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog (1979–) *[[Andrew Garfield]], USA filminäitleja (1983–) *[[James Garfield]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1831–1881) *[[Art Garfunkel]], USA laulja ja näitleja (1941–) *[[Nicolo Gargano]], Suurbritannia poksija (1934–2016) *[[Giuseppe Garibaldi]], itaalia rahvuskangelane (1807–1882) *[[Rigoberto Garibaldi]], Panama endine poksija (1956–) *[[Irakli Garibašvili]], Gruusia poliitik (1982–) *[[Aida Garifullina]], Venemaa tatari ooperilaulja (1987–) *[[Emil Garipov]], tatari päritolu Venemaa jäähokimängija (1991–) *[[Dinä Ğaripova]], tatari päritolu Venemaa laulja (1991–) *[[Valeri Garkalin]], vene näitleja ja teatripedagoog (1954–2021) *[[Dovilė Garlaitė]], leedu alpinist (1982–) *[[Judy Garland]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja laulja (1922–1969) *[[Kyle Garland]], USA kergejõustiklane (kümnevõistleja) (2000–) *[[Jeff Garlin]], USA näitleja ja produtsent (1962–) *[[Marc Garneau]], Kanada poliitik (1949–2025) *[[Eric Garner]], politseivägivalla ohver USA-s (1970–2014) *[[Jennifer Garner]], USA filminäitleja (1972–) *[[John Nance Garner]], USA poliitik, asepresident (1868–1967) *[[Kevin Garnett]], USA korvpallur (1976–) *[[Charles Garnier]], prantsuse arhitekt (1825–1898) *[[Janeane Garofalo]], Ameerika Ühendriikide koomik, filmi- ja telenäitleja (1964–) *[[Enrico Garozzo]], itaalia vehkleja (1989–) *[[Garou]], Kanada laulja (1972–) *[[Paul Garred]], Briti muusik (1985–) *[[Brad Garrett]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1960–) *[[David Garrett]], saksa viiuldaja (1980–) *[[Robert Garrett]], USA kergejõustiklane (1875–1951) *[[Martin Garrix]], Hollandi DJ ja produtsent (1996–) *[[Anatoli Garšnek]], Eesti helilooja (1918–1998) *[[Igor Garšnek]], Eesti muusik ja ajakirjanik (1958–) *[[Jüri Garšnek]], eesti filmioperaator (1939–1980) *[[Giovanna Garzoni]], itaalia maalikunstnik (1600–1670) *[[Lūcija Garūta]], läti pianist, helilooja ja muusikateadlane (1902–1977) *[[Romain Gary]], prantsuse kirjanik, filmilavastaja ja diplomaat (1914–1980) ==Gas== *[[Paul Gascoigne]], endine inglise jalgpallur (1967–) *[[Robert Gascoyne-Cecil]] (1830–1903) *[[Tadeusz Gąsiorowski]], Poola sõjaväelane (1889–1949) *[[George Gaskell]], briti sotsiaalpsühholoogiaprofessor *[[Pierre Gasly]], Prantsuse vormel 1 sõitja (1996–) *[[Marc Gasol]], Hispaania korvpallur (1985–) *[[Pau Gasol]], Hispaania korvpallur (1980–) *[[Adam Christian Gaspari]], geograaf (1752–1830) *[[Guglielmo Gasparrini]], itaalia botaanik (1804–1866) *[[Boriss Gasparov]], vene filoloog ja semiootik (1940–) *[[Mihhail Gasparov]], vene klassikaline filoloog, tõlkija ja värsiteadlane (1935–2005) *[[Maurizio Gasperini]], itaalia füüsik (1952–) *[[Kyle Gass]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1960–) *[[Sadio Gassama]], Mali sõjaväelane (1954–) *[[Herbert Spencer Gasser]], Ameerika Ühendriikide füsioloog (1888–1963) *[[Ber-Leib Gassmann]], Eesti notar (1924–2006) *[[Gaston (Orléansi hertsog)]] (1608–1660) *[[Justin Gaston]], USA modell (1988–) ==Gaš== *[[Bratislav Gašić]], Serbia poliitik (1967–) *[[Ago Gaškov]], eesti ajakirjanik (1959–) *[[Ivan Gašparovič]], Slovakkia poliitik (1941–) ==Gaz== *[[Ivan Gaza]], eesti päritolu Vene revolutsionäär ja sõjaväelane (1894–1933) *[[Sergei Gazdanov]], Venemaa jalgpallur (1969–2000) *[[Petr Gazdík]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (1974–) *[[Oleg Gazmanov]], vene laulja, helilooja ja luuletaja (1951–) *[[Michael Gazzaniga]], USA psühholoog (1939–) ==Gat== *[[Rodion Gataullin]], Venemaa teivashüppaja (1965–) *[[Stephen Gately]], iiri laulja ja näitleja (1976–2009) *[[Bill Gates]], USA ettevõtja (1955–) *[[Gareth Gates]], Inglise laulja-laulukirjutaja (1984–) *[[Henry Louis Gates]], USA kirjanduskriitik (1950–) *[[Robert Gates]], Ameerika Ühendriikide riigiametnik ja poliitik (sündinud 1943) *[[Synyster Gates]], USA muusik (1981–) *[[Justin Gatlin]], USA kergejõustiklane (1982–) *[[Levan Gatšetšiladze]], Gruusia poliitik ja ärimees (1964–2025) *[[Galõna Gatšõns]], ukraina päritolu Ameerika Ühendriikide filmioperaator (1979–2021) *[[Gennaro Gattuso]], Itaalia jalgpallur (1978–) ==Gau== *[[Joachim Gauck]], Saksamaa vaimulik ja poliitik (1940–) *[[Laurent Gaudé]], prantsuse kirjanik (1972–) *[[Hartwig Gauder]], Saksa DV kergejõustiklane (1954–2020) *[[Antoni Gaudí]], katalaani arhitekt (1852–1926) *[[Frédérick Gaudreau]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Johnny Gaudreau]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1993–2024) *[[Cori Gauff]], Ameerika Ühendriikide tennisist (2004–) *[[Paul Gauguin]], prantsuse maalikunstnik (1848–1903) *[[Johann Friedrich Gauhe]], saksa teoloog, ajaloolane ja genealoog (1681–1755) *[[Christopher Gauker]], filosoof Austrias (1956–) *[[Alexander Gauland]], Saksamaa jurist ja poliitik (1941–) *[[Charles de Gaulle]], Prantsuse sõjaväelane ja riigimees (1890–1970) *[[Philippe de Gaulle]], prantsuse mereväelane ja poliitik (1921–2024) *[[Geneviève de Gaulle-Anthonioz]], prantsuse vastupanuvõitleja ja ühiskonnategelane (1920–2002) *[[Brendan Gaunce]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Nils Gaup]], saami päritolu Norra filmirežissöör (1955–) *[[Georgi Gause]], vene mikrobioloog ja ökoloog (1910–1986) *[[Carl Friedrich Gauss]], saksa matemaatik, astronoom ja füüsik (1777–1855) *[[John Anders Gaustad]], Norra murdmaasuusataja (1980–) *[[Théophile Gautier]], prantsuse kirjanik, ajakirjanik ning kunsti- ja kirjanduskriitik (1811–1872) ==Gav== *[[Anna Gavalda]], prantsuse kirjanik (1970–) *[[César Gaviria Trujillo]], Colombia poliitik (1947–) *[[Miro Gavran]], horvaadi kirjanik (1962–) *[[Mario Gavranović]], Horvaatia päritolu Šveitsi jalgpallur (1989–) *[[Viktor Gavrikov]], Leedu maletaja (1957–2016) *[[Vladislav Gavrikov]], Venemaa jäähokimängija (1995–) *[[Natalia Gavrilița]], Moldova ökonomist ja poliitik (1977–) *[[Aleksander Gavrilov]], Eesti arst (1912–1999) *[[Aleksei Gavrilov]], vene maletaja (1960–) *[[Juri Gavrilov]], Eesti jalgpallur (1993–) *[[Boris Gavronski]], Eesti põllumajandustegelane (1934–1999) ==Gaw== *[[Atul Gawande]], USA arst ja publitsist (1965–) *[[Leon Gawanke]], Saksamaa jäähokimängija (1999–) *[[John Gawsworth]], Briti kirjanik ja Redonda kuningas (1912–1970) ==Gax== *[[Adrian Gaxha]], Põhja-Makedoonia laulja (1984–) ==Gay== *[[Marvin Gay, Sr.]], USA vaimulik (1914–1998) *[[Tyson Gay]], USA kergejõustiklane (1982–) *[[Joseph Louis Gay-Lussac]], prantsuse füüsik (1778–1850) *[[Marvin Gaye]], USA laulja (1939–1984) *[[Hagani Gayibli]], Eesti keeleteadlane (1964–) *[[Dwight Gayle]], inglise jalgpallur (1989–) *[[Tajay Gayle]], Jamaica kaugushüppaja (1996–) *[[George Gaynes]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (1917–2016) *[[Gloria Gaynor]], Ameerika Ühendriikide laulja (1943–) *[[Maumoon Abdul Gayoom]], Maldiivide poliitik (1937–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ga, Biograafiad]] lnt0dqv5th15r1op1g1cgd54ovb0g2z Biograafiad (Kr) 0 602022 7231636 7229648 2026-09-10T08:34:12Z Velirand 67997 /* Kru */ 7231636 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Kr)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Kr". ==Kra== *[[Dietrich Kra]], Liivi ordu maamarssal 15. sajandil *[[Wilfried Kraack]], Eesti vaimulik (1894–1961) *[[Arvo Kraam]], Eesti jalgpallur (1971–2024) *[[Enn Kraam]], eesti näitleja (1943–2001) *[[Evi Kraan]], eesti logopeed ja koolidirektor (1947–) *[[Karl Kraan]], eesti elektromehaanik (1899–1967) *[[Alma Kraas]], eesti pikaealine (1900–2006) *[[Andreas Kraas]], eesti orienteeruja (1978–) *[[Andres Kraas]] (1956–) *[[Hugo Kraas]], Saksa sõjaväelane (1911–1980) *[[Inger Kraav]], eesti kasvatusteadlane (1941–) *[[Jaan Kraav]], eesti pikaealine (1898–2000) *[[Vaido Kraav]], Eesti mereuurija ja riigiametnik (1938–) *[[Janek Kraavi]], eesti kultuuriteoreetik ja raadioajakirjanik *[[Kati Kraaving]], eesti sulgpallur ja squash'i-mängija (1980–) *[[Robert Krabbendam]], hollandi korvpallur (1986–) *[[Argos Kracht]], eesti ujuja ja ettevõtja (1962–) *[[Kersti Kracht]], eesti ettevõtja ja majandustegelane (1955–) *[[Erhard Krack]], Saksa DV riigitegelane (1931–2000) *[[Alvin Kraenzlein]], USA kergejõustiklane (1876–1928) *[[Emil Kraepelin]], saksa psühhiaater (1856–1926) *[[Katia Krafft]], prantsuse vulkanoloog (1942–1991) *[[Maurice Krafft]], prantsuse vulkanoloog (1946–1991) *[[Johann Daniel Kraft]], saksa alkeemik ja kaupmees (17. sajand) *[[Jüri Kraft]], Eesti NSV riigitegelane (1935–2023) *[[Meelis Kraft]], eesti kirjanik (1975–) *[[Vahur Kraft]], eesti pankur (1961–) *[[Emil Krafth]], rootsi jalgpallur (1994–) *[[Jens Otto Krag]], Taani poliitik (1914–1978) *[[Maximilian Krah]], Saksamaa poliitik (1977–) *[[Edgar Krahn]], eesti matemaatik (1894–1961) *[[Rudolf Kraj]], tšehhi poksija (1977–) *[[Marie Kraja]], albaania ooperilaulja (1911–1999) *[[Krzysztof Adam Krajewski]], Poola diplomaat ja riigiametnik (1963–) *[[Magdalena Krajnakova]], slovaki haridustegelane (1968–) *[[Māris Krakops]], läti maletaja (1978–) *[[Jane Krakowski]], ameerika filminäitleja (1968–) *[[Alex Král]], tšehhi jalgpallur (1998–) *[[Nina Kraljić]], Horvaatia laulja (1992–) *[[Diana Krall]], Kanada džässipianist ja laulja (1964–) *[[Eino Krall]], eesti bioloog (fütonematoloog) (1931–2009) *[[Heljo Krall]], eesti botaanik (1929–2022) *[[Peeter Krall]], eesti luterlik vaimulik (1951–) *[[Tarvo Krall]], eesti näitleja (1969–) *[[Saveli Kramarov]], Nõukogude Liidu ja USA filminäitleja (1934–1995) *[[Christoph Kramer]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Henning Christoph Kramer]], saksa kirikujurist ja saksa-balti koostöösuhete edendaja (1940–) *[[Larry Kramer]], USA kirjanik ja aktivist (1935–2020) *[[Otto Kramer]], eesti aednik ja sordiaretaja (1883–1972) *[[Sven Kramer]], Hollandi kiiruisutaja (1986–) *[[Ernst Kramm]], Eesti sõjaväelane (1895–1959) *[[Vladimir Kramnik]], vene maletaja (1975–) *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]], Saksamaa poliitik (1962–) *[[Martin Krampen]], saksa semiootik (1928–2015) *[[Ivan Kramskoi]], vene maalikunstnik ja kunstikriitik (1837–1887) *[[Valter Kraner]], eesti loomaarst (1907–1997) *[[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (1961–2026) *[[Giánnos Kranidiótis]], Kreeka poliitik ja diplomaat (1947–1999) *[[Dimítris P. Kraniótis]], kreeka luuletaja (1966–) *[[Niko Kranjčar]], horvaadi jalgpallur (1984–) *[[Otto Kranzbühler]], saksa jurist (1907–2004) *[[Joel Simon Krapifsky]], juudi päritolu Soome sõjaväelane (sündis 1894) *[[Jane Krasilnikova]], Eesti haridustegelane (1970–) *[[John Krasinski]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja, filmirežissöör, stsenarist ja produtsent (1979–) *[[Zygmunt Krasiński]], poola kirjanik (1812–1859) *[[Lee Krasner]], USA kunstnik (1908–1984) *[[Luan Krasniqi]], Saksamaa endine poksija (1971–) *[[Andrei Krasnoglazov]] (1964–) *[[Olesja Krasnomovets]], vene kergejõustiklane (1979–) *[[Vadim Krasnoselski]], Transnistria poliitik (1970–) *[[Anastassija Krasnosilska]], Ukraina ühiskonnategelane ja poliitik (1984–) *[[Pjotr Krasnov]], vene sõjaväelane (1869–1947) *[[Evi Krass]], eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog (1925–) *[[Liisu Krass]], eesti näitleja (1988–) *[[Tristan Krass]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Fjodor Krassikov]], vadja päritolu Eesti poksija ja suusataja ning spordipedagoog (1909–1973) *[[Leonid Krassin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu poliitik, revolutsionäär ja diplomaat (1870–1926) *[[Mihhail Krassman]], Nõukogude Liidu riigiametnik (1909–) *[[Svetlana Krassman]], Eesti lavastaja (1947–) *[[Jean-Philippe Krasso]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1997–) *[[Józef Ignacy Kraszewski]], poola kirjanik, publitsist ja kirjastaja (1812–1887) *[[László Krasznahorkai]], ungari kirjanik (1954–) *[[Guntars Krasts]], Läti poliitik, endine Läti peaminister (1957–) *[[Uldis Krasts]], liivi rahvusest Läti ajakirjanik, tõlkija, luuletaja ja proosakirjanik (1943–2022) *[[Jarmila Kratochvílová]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1951–) *[[Mait Kraun]], eesti majandusanalüütik ja endine ajakirjanik (1992–) *[[Peeter Kraus]], Eesti sõjaväelane (1905–1979) *[[Bernie Krause]], ameerika bioakustik, ökoloog ja muusik (1938–) *[[Gesa Felicitas Krause]], Saksamaa jooksja (1992–) *[[Hermann Krause]], Tallinna arst (1800–1834) *[[Johann Wilhelm Krause]], Eesti arhitekt (1757–1828) *[[Johannes Krause]], saksa geneetik (1980–) *[[Wolfram von Krause]], baltisaksa vaimulik ja teoloog (1914–1989) *[[Kurt Krausp]], Eesti arst ja zooloog (1896–1974) *[[Alexander Gerd Krauß]], Saksamaa poliitik (1979–) *[[Nicole Krauss]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1974–) *[[Armands Krauze]], Läti mesinik, agronoom ja poliitik (1970–) *[[Ants Kraut]], eesti arheoloog (1955–) *[[Richard Kraut]], USA filosoof (1944–) *[[Kristīne Kravcova]], läti alpinist *[[Inessa Kravets]], Ukraina kergejõustiklane (1966–) *[[Lenny Kravitz]], USA muusik (1964–) *[[Mai Kravtsov]], eesti rahvalaulik (1845–1933) *[[Sergei Kravtsov]], Venemaa riigitegelane ja poliitik (1974–) *[[Igor Kravtšenko]], Eesti poliitik (1973–) *[[Leonid Kravtšenko]], vene ajakirjanik, meediamänedžer ning partei- ja riigitegelane (1938–2018) *[[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik (1934–2022) *[[Gérard Krawczyk]], prantsuse filmilavastaja (1953–) ==Kre== *[[Edwin Krebs]], USA biokeemik (1918–2009) *[[Hans Krebs (kindral)|Hans Krebs]], Saksamaa sõjaväelane (1898–1945) *[[Hans Adolf Krebs]], juudi päritolu Briti biokeemik (1900–1981) *[[Anu Kree]], eesti luuletaja (1979–) *[[Evald Kree]], eesti tennisist ja jäähokimängija ning treener ja sporditegelane (1918–1995) *[[Liina Kree]], eesti sõudja (1954–) *[[Mihkel Kree]], eesti füüsik (1984–) *[[Jegor Kreed]], vene räppar (1994–) *[[Kairi Kreegipuu]], eesti psühholoog (1973–) *[[Maie Kreegipuu]], eesti kliiniline psühholoog (1950–) *[[Adam Kreek]], eesti päritolu Kanada sõudja (1980–) *[[Aleksander Kreek]], eesti kergejõustiklane (1914–1977) *[[Ardo Kreek]], eesti võrkpallur (1986–) *[[Cyrillus Kreek]], eesti helilooja (1889–1962) *[[Theodor Osvald Kreekmaa]], eesti poksija (1907–1948) *[[Anni Kreem]], eesti näitleja ja muuseumiteadur (1942–) *[[Enn Kreem]], eesti ajakirjanik ja merendustegelane, Antarktika-uurija (1939–2026) *[[Jaagup Kreem]], eesti muusik (1973–) *[[Juhan Kreem]], eesti ajaloolane (1971–) *[[Robert Kreem]], eesti sotsiaaltöö eriteadlane ja ühiskonnategelane (1923–2006) *[[Tiina-Mall Kreem]], eesti kunstiajaloolane (1971–) *[[Ivi Kreen]], eesti endine telediktor (1935–) *[[Toomas Kreen]], eesti näitleja (1959–2018) *[[Uno Kreen]], eesti laulja (1928–1996) *[[Madis Kreevan]], eesti helilooja ja helikujundaja (1990–) *[[Jānis Kreicbergs]], Läti jurist, ühiskonnategelane ja publitsist (1864–1948) *[[Chris Kreider]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1991–) *[[Halliki Kreinin]], eesti sotsiaal- ja majandusteadlane (1992–) *[[Amalie Kreisberg]], eesti töölisliikumise tegelane (1879–1906) *[[Erna Kreischmann]], baltisaksa kunstnik (1885–1929) *[[Bruno Kreisky]], Austria poliitik (1911–1990) *[[Fritz Kreisler]], Austria päritolu USA viiuldaja ja helilooja (1875–1962) *[[Kaja Kreisman]], Eesti poliitik (1969–) *[[Kersti Kreismann]], eesti näitleja (1947–) *[[Randel Kreitsberg]], eesti ökotoksikoloog, teadusajakirjanik ja teaduse populariseerija (1983–) *[[Kaja Kreitzberg]], eesti balletipedagoog ja endine balletitantsija (1972–) *[[Peeter Kreitzberg]], Eesti pedagoogikateadlane ja poliitik (1948–2011) *[[Dainius Kreivys]], Leedu poliitik (1970–) *[[David Krejčí]], Tšehhi jäähokimängija (1986–) *[[Jaroslav Krejčí (poliitik)|Jaroslav Krejčí]], Tšehhoslovakkia jurist ja poliitik (1892–1956) *[[Jaroslav Krejčí (politoloog)|Jaroslav Krejčí]], tšehhi õigusteadlane ja politoloog (1916–2014) *[[Jakub Krejčík]], tšehhi jäähokimängija (1991–) *[[Barbora Krejčíková]], tšehhi profitennisist (1995–) *[[Kaljo Krell]], eesti ajakirjanik ja parteitöötaja (1928–2006) *[[Gidon Kremer]], Läti viiuldaja ja dirigent (1947–) *[[Ingrid Kremling]], saksa ooperilaulja (1948–) *[[Ludwig Krengel]], Rakvere foogt (suri 1502) *[[Ernst Krenkel]], Nõukogude Liidu polaaruurija (1903–1971) *[[Egon Krenz]], Saksa DV poliitik (1937–) *[[Endel Krepp]], eesti majandusgeograaf (1908–1983) *[[Věra Křesadlová]], Tšehhi näitleja, laulja ja kunstnik (1944–2025) *[[Katarina Kresal]], Sloveenia poliitik ja jurist (1973–) *[[Kristiina Kresmer]], eesti murdmaasuusataja (1996–) *[[Allan Kress]], eesti näitleja ja lavastaja (1972–) *[[Arnold Kress]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane, sporditegelane (1897–1974) *[[Gerhard Kress]], Eesti poliitik ja advokaat (1894–1936) *[[Gunther Kress]], inglise semiootik (1940–) *[[Wilhelm Kress‎]], austria leidur ja lennunduspioneer (1836–1913) *[[Kaarel Kressa]], eesti luuletaja ja filmikriitik (1983–) *[[Külli Kressa]], eesti tõlkija, koreograaf, vanamuusika- ja vanatantsuentusiast (1976–) *[[Ingrid Kressel Vinciguerra]], Eesti diplomaat (1973–) *[[Andres Krestinov]], eesti motokrossisõitja (1963–) *[[Gert Krestinov]], eesti motokrossisõitja (1990–) *[[Nikolai Krestinski]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1883–1938) *[[Dario Krešić]], Horvaatia jalgpallur (1984–) *[[Janusz Krężelok]], poola murdmaasuusataja (1974–) *[[Kurt Kreuger (poksija)|Kurt Kreuger]], Rootsi poksija (1913–2005) *[[Kurt Kreuger (näitleja)|Kurt Kreuger]], näitleja (1916–2006) *[[Kristin Kreuk]], Kanada filminäitleja (1982–) *[[Georg Kreuks]], eesti poliitik (1896–1924) *[[Jaan Kreuks]], eesti poliitik (1891–1923) *[[Erwin Kreuzer]], saksa vaimulik (1878–1953) *[[Alexis Kreutzwald]], Eesti raudteelane (1845–1910) *[[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], eesti kirjanik ja arst *[[Peter Carl Aloys Kreutzwald]], Kölni generaalvikaar (1850–1918) *[[Heino Krevald]], eesti korvpallur ja treener (1930–2007) *[[Kristjan Krevald]], eesti arhitekt (1966–) *[[Solveig Krey]], norra mereväelane (allveelaevnik) (1963–) ==Krh== *[[Rene Krhin]], sloveeni jalgpallur (1990–) ==Kri== *[[Vincent Kriechmayr]], Austria mäesuusataja (1991–) *[[Johann von Krieckenbeck]], Liivi ordu maamarssal (suri 1470/1471) *[[Erich Krieger]], eesti laulja (1961–) *[[Fred Krieger]], eesti muusik (1978–) *[[Jamie-Lee Kriewitz]], saksa laulja (1998–) *[[Viktorina Kriger]], Nõukogude Liidu balletitantsija ja teatritegelane (1893–1978) *[[Tanel Kriggul]], Eesti sõjaväelane (1993–2023) *[[Mall Krigul]], eesti arhitekt (1930–2013) *[[Paul Krigul]], eesti muusikapedagoog, koorijuht ja organist (1910–1980) *[[Teodor Krigul]], eesti metsateadlane (1907–1983) *[[Ülo Krigul]], eesti helilooja (1978–) *[[Helga Kriiel]], eesti pedagoog (1913–1996) *[[Gunnar Kriik]], eesti muusik (1952–2001) *[[Kari Kriikku]], Soome klassikalise klarneti mängija (1960–) *[[Eva-Liisa Kriis]], eesti tekstiilikunstnik ja disainer (1976–) *[[Aksel Kriisa]], eesti vaimulik (1904–1949) *[[August Kriisa]], eesti loomaarstiteadlane (1908–1975) *[[Eduard Kriisa]], eesti orelimeister (1902–1968) *[[Jaan Kriisa]], Eesti advokaat ja poliitik (1882–1942) *[[Kerr Kriisa]], eesti korvpallur (2001–) *[[Sindra Kriisa]], eesti iluuisutaja (1996–) *[[Sirje Kriisa]], eesti köitekunstnik (1950–) *[[Tannil Kriisa]], eesti orelimeister (1866–1940) *[[Tiia Kriisa]], eesti näitleja (1941–) *[[Tõnis Kriisa]], eesti skulptor ja keraamik (1968–) *[[Valmo Kriisa]], eesti korvpallur (1974–) *[[Jaanus Kriisk]], eesti kergejõustikutreener, ettevõtja ja publitsist (1964–) *[[Karl Kriisk]], Eesti sõjaväelane (1901–1943) *[[Aivar Kriiska]], eesti ajaloolane (1965–) *[[Kalle Kriit]], eesti jalgrattur (1983–) *[[Keiu Kriit]], eesti lavakoomik *[[Kristina Kriit]], eesti viiuldaja (1977–) *[[Piret Kriivan]], eesti raadioajakirjanik (1961–) *[[Sergei Krikaljov]], endine Nõukogude ja Venemaa kosmonaut ja raketiteadlane (1958–) *[[Mai Krikk]], eesti ajaloolane (1946–2024) *[[Arvo Krikmann]], eesti folklorist, akadeemik (1939–2017) *[[Anatoli Krikun]], Eesti korvpallur (1948–) *[[Velga Krile]], läti luuletaja (1945–1991) *[[Eron Krillo]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Juri Krimarenko]], ukraina kergejõustiklane (1983–) *[[Kaarel Krimm]], eesti kirjanik (1863–1894) *[[Valter Krimm]], Eesti notar ja poliitik (1902–1944) *[[Virve Krimm]], eesti tõlkija (1938–2017) *[[Voldemar Krimm]], eesti poksija (1946–) *[[Aleksander Krims]], eesti kunstnik (1893–1947) *[[Maimu Krinal]], eesti laulja ja näitleja (1926–2007) *[[Valner Krinal]], eesti majandusteadlane (1929–2014) *[[Günter Krings]], Saksamaa poliitik (1969–) *[[Jevgeni Krinov]], vene meteoriitikateadlane (1906–1984) *[[Saul Kripke]], USA filosoof ja loogik (1940–2022) *[[Priit Kripson]], eesti tantsija (1971–) *[[Roy Krishna]], Fidži jalgpallur (1987–) *[[Jiddu Krishnamurti]], India päritolu filosoof ja vaimne õpetaja (1895–1986) *[[August Kristal]], Eesti viiulimeister (1866–1925) *[[Marko Kristal]], eesti jalgpallur (1973–) *[[Maija Kristalinskaja]], vene estraadilaulja (1932–1985) *[[Meeta Kristel]], eesti õpetaja (1930–2019) *[[Sylvia Kristel]], hollandi filminäitleja (1952–2012) *[[Jakob Kristelstein]], eesti notar (1889–1968) *[[Karl-Gustav Kristenbrun]], eesti koduloolane (1914–1992) *[[Emil Kristensen]], taani jäähokimängija (1992–) *[[Rasmus Kristensen]], Taani jalgpallur (1997–) *[[Ulf Kristersson]], Rootsi poliitik (1963–) *[[Julia Kristeva]], Bulgaaria päritolu Prantsuse filosoof ja kirjanduskriitik (1941–) *[[Aksel Kristian]], Eesti sõjaväelane (1900–1985) *[[Terje Kristiansen]], norra filmirežissöör ja -produtsent (1944–2021) *[[Kristiina]], Rootsi kuninganna (1626–1689) *[[Jaan Kristin]], Eesti fotograaf (1863–1919) *[[Kristina (Holstein-Gottorpi printsess)]], Holstein-Gottorpi printsess ja Rootsi kuninganna (1573–1625) *[[Kristina Tokesdotter]], rootsi birgitiini nunn (14.–15. sajand) *[[Henrik Dam Kristensen]], Taani poliitik (1957–) *[[Grizelda Kristiņ]], viimane emakeelne liivlane (1910–2013) *[[Kristján Þór Júlíusson]], Islandi poliitik (1957–) *[[Georg Kristjanson]], eesti maadleja ja maadlustreener (1897–1975) *[[Arnold Kristjuhan]], eesti rakubioloog (1969–) *[[Richard Kristjuhan]], eesti arst (1909–1959) *[[Ágota Kristóf]], ungari päritolu Šveitsi kirjanik (1935–2011) *[[Henrik Kristoffersen]], norra mäesuusataja (1994–) *[[Marthe Kristoffersen]], Norra murdmaasuusataja (1989–) *[[Kris Kristofferson]], USA muusik ja filminäitleja (1936–2024) *[[Bill Kristol]], Ameerika Ühendriikide poliitikaanalüütik ja -kommentaator (1952–) *[[Ljuba Kristol]], Iisraeli maletaja (1944–) *[[Ģirts Valdis Kristovskis]], Läti poliitik (1962–) *[[Kristrún Frostadóttir]], Islandi poliitik ja ökonomist (1988–) *[[Vilis Krištopans]], läti poliitik, endine Läti peaminister (1954–) *[[Xénia Krizsán]], ungari seitsmevõistleja (1993–) *[[Kritias]], vanakreeka poliitik, kõnemees ja kirjanik (suri 403 eKr) *[[Kriton Alopekest]], Sokratese sõber (5.–4. sajand eKr) *[[Osvald Krivain]], Eesti sõjaväelane ja luuraja (1922–1942) *[[Ralf Krivain]], eesti sõjaväelane ja luuraja (1918–1941) *[[Zdravko Krivokapić]], Montenegro masinaehituse professor ja poliitik (1958–) *[[Svetlana Krivonogihh]], vene ettevõtja (1975–) *[[Andrei Krivošapkin]], eveeni kirjanik ja ühiskonnategelane (1940–) *[[Ilja Krivošein]], Eesti jalgpallur *[[Semjon Krivošein]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1899–1978) ==Krj== *[[Irõna Krjuko]], Valgevene kahevõistleja (1991–) *[[Jüri Krjukov]], eesti näitleja (1954–1997) *[[Nikita Krjukov]], Venemaa murdmaasuusataja (1985–) *[[Nikolai Krjukov (näitleja)|Nikolai Krjukov]], vene näitleja (1915–1993) *[[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]], Venemaa riistvõimleja (1978–) *[[Pavel Krjukov]], Nõukogude Liidu parteitegelane (sündis 1904) *[[Vladimir Krjutškov]], Nõukogude Liidu poliitik (1924–2007) ==Krk== *[[Bojan Krkić]], serbia päritolu Hispaania jalgpallur (1990–) ==Kro== *[[Herbert Kroemer]], saksa päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener (1928–2024) *[[Neelie Kroes]], hollandi poliitik ja ettevõtja (1941–) *[[Kamil Krofta]], tšehhi ajaloolane ning Tšehhoslovakkia diplomaat ja poliitik (1876–1945) *[[August Krogh]], taani füsioloog (1874–1949) *[[August Krogius]], psühholoog (1871–1933) *[[Nikolai Krogius]], Venemaa maletegelane (1930–2022) *[[Christian Krohg]], norra kunstnik, kirjanik ja ajakirjanik (1852–1925) *[[Finn Hågen Krogh]], norra murdmaasuusataja (1990–) *[[Oda Krohg]], norra kunstnik (1860–1935) *[[Kaarle Krohn]], soome folklorist (1863–1933) *[[Leena Krohn]], Soome kirjanik (1947–) *[[Kroisos]], Lüüdia kuningas (6. sajand eKr) *[[Werner Krolikowski]], Saksa DV partei- ja riigitegelane (1928–2016) *[[Endel Kroll]], eesti arst (1912–1970) *[[Gustav Kroll]], eesti arst (1886–1968) *[[Nick Kroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1978–) *[[Monta Kroma]], läti luuletaja (1919–1994) *[[Grigori Kromanov]], eesti filmirežissöör (1926–1984) *[[Gustav Kromel]], Eesti kohtunik ja sõjaväelane (1887–1942) *[[Reet Kromel]], eesti laulja (1961–) *[[Ranomi Kromowidjojo]], Hollandi ujuja (1990–) *[[Janika Kronberg]], eesti kirjandusteadlane (1963–) *[[Juris Kronbergs]], Rootsis elanud läti luuletaja (1946–2020) *[[Ain Krondel]], Eesti sõjaväelane (1967–) *[[Abraham Kronhjort]], Rootsi vabahärra ja sõjaväelane (1634–1703) *[[Atis Kronvalds]], läti publitsist, keelemees ja pedagoog (1837–1875) *[[Niklas Kronwall]], rootsi endine jäähokimängija (1981–) *[[Staffan Kronwall]], rootsi endine jäähokimängija (1982–) *[[Heldur Kroon]], eesti endine poksija (1938–) *[[Kalle Kroon]], eesti ajaloolane (1966–) *[[Nils Kroon]], eesti mäesuusatreener (1975–) *[[Toivo Kroon]], Eesti munitsipaalpoliitik (1957–) *[[Tooni Kroon]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1909–1994) *[[Augustin Krooni]], eesti advokaat (1893–1949) *[[Eugen Krooni]], Eesti arst ja sõjaväelane (1895–1975) *[[Felix Kroos]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Toni Kroos]], saksa jalgpallur (1990–) *[[Nikolai Kropotkin]], Venemaa riigitegelane (1872–1937) *[[Pjotr Kropotkin]], vene filosoof *[[Carl Ernst Kropp]], Kuressaare kullassepp *[[Claus Kropp]], Tartu raehärra (surnud 1708) *[[Marko Kropõvnõtskõi]], ukraina kultuuritegelane (1840–1910) *[[Peeter Krosmann]], eesti kunstnik (1971–) *[[Eerik-Niiles Kross]], Eesti riigiametnik ja kolumnist (1967–) *[[Enno Kross]], eesti arst, karskusliikumise tegelane ja terviseedendaja (1935–) *[[Helga Kross]], eesti tõlkija (1917–1998) *[[Jaan Kross]], eesti kirjanik (1920–2007) *[[Kärt Kross]], eesti näitleja (1968–) *[[Märten Kross]], eesti filmiprodutsent ja fotograaf (1970–) *[[Filip Krovinović]], Horvaatia jalgpallur (1995–) *[[Peder Severin Krøyer]], taani kunstnik (1851–1909) ==Krs== *[[Nenad Krstić]], Serbia korvpallur (1983–) *[[Damir Krstičević]], Horvaatia sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik (1969–) ==Krz== *[[Ewa Krzyżewska]], poola näitleja (1939–2003) *[[Marcin Krzywański]], poola jooksja (1975–) ==Kru== *[[Galina Kruberg]], Kanada keeleteadlane (1923–2013) *[[Georg Krug]], Eesti graafik ja maalikunstnik (1908–1969) *[[Mihhail Krug]], vene laulja-laulukirjutaja (1962–2002) *[[Diane Kruger]], saksa päritolu näitleja *[[Frantz Kruger]], Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit Soome kergejõustiklane (1975–) *[[Garald Kruger]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1929–2015) *[[Dmitri Kruglov]], Eesti jalgpallur (1984–) *[[Nikolai Kruglov]], vene laskesuusataja (1981–) *[[Nikolai Kruglov seenior]], vene laskesuusataja (1950–) *[[Sergei Kruglov]], NSV Liidu riigitegelane (1907–1977) *[[Janusz Krugły]], Poola sõjaväelane (1942–2024) *[[Paul Krugman]], USA majandusteadlane (1953–) *[[Sergei Kruk]], Läti semiootik (1968–) *[[Tim Krul]], Hollandi jalgpallur (1988–) *[[Diana Krull]], eesti helilooja ja keeleteadlane (1930–2013) *[[Edgar Krull]], eesti pedagoogikateadlane (1948–) *[[Franz Krull]], Eesti tööstur (1835–1901) *[[Hasso Krull]], eesti luuletaja, tõlkija ja kirjandusteoreetik (1964–) *[[Lembit Krull]], eesti basskitarrist *[[Leonhard Krull]], Eesti sõjaväelane ja poliitikategelane (1890–1942) *[[Suzanne Krull]], USA filminäitleja (1966–2013) *[[David Krumholtz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1978–) *[[Hendrik Krumm]], eesti ooperilaulja (1934–1989) *[[Lembit Krumm]], eesti tehnikateadlane (1928–2016) *[[Piret Krumm]], eesti näitleja (1989–) *[[Andres Krumme]], eesti materjaliteadlane (1972–) *[[Rade Krunić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1993–) *[[Malle Krunks]], eesti vehkleja ja keemik (1949–) *[[Igor Krupenski]], Eesti soojusenergeetik (1983–) *[[Juri Krupenski]], eesti maletaja (1982–) *[[Günther Krupkat]], saksa ulmekirjanik (1905–1990) *[[Mark Krupnick]], USA kirjandusteadlane ja kultuuriloolane (1939–2003) *[[Rudolf Krupp]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1900–1941) *[[Uwe Krupp]], Saksamaa endine jäähokimängija ja praegune treener (1965–) *[[Nadežda Krupskaja]], vene revolutsionäär (1869–1939) *[[Elert Kruse]], Tartu stiftifoogt (suri 1587) *[[Robbie Kruse]], Austraalia jalgpallur (1988–) *[[Adam Johann von Krusenstern]], Venemaa maadeavastaja (1770–1846) *[[Otto Wilhelm von Krusenstern]], Venemaa sõjaväelane (1740–1820) *[[Paul Theodor von Krusenstern]], viitseadmiral ja maadeuurija (1809–1881) *[[Philipp von Krusenstiern]], Rootsi riigiametnik (suri 1676) *[[Irina Krush]], ameerika maletaja (1983–) *[[Richard Kruspe]], saksa muusik (1967–) *[[Ranno Krusta]], eesti laskmistreener (1944–2017) *[[Erni Krusten]], eesti kirjanik (1900–1984) *[[Otto Krusten]], eesti karikaturist (1888–1937) *[[Pedro Krusten]], eesti kirjanik (1897–1987) *[[Reet Krusten]], eesti kirjandusteadlane (1934–2021) *[[Õie Krusten]], eesti nahakunstnik (1923–2001) *[[Andrejs Krustiņš]], Läti sõjaväelane (1884–1941) *[[Pavel Kružajev]], eesti jalgpallur (1980–) *[[Vaclovas Krutinis]], leedu skulptor (1948–2013) *[[Piret Krutob]], eesti endine allveeujuja (1969–) *[[Tiina Krutob]], endine eesti allveeujuja ja praegune saalihokimängija (1965–) *[[Tiit Krutob]], eesti allveeujuja (1963–) *[[Vassõl Krutov]], Ukraina sõjaväelane (1949–) *[[Vladimir Krutov]], vene jäähokimängija (1960–2012) *[[Nikolai Krutšina]], Nõukogude Liidu parteitegelane (1928–1991) *[[Valeri Krutšinkin]], Eesti NSV julgeolekutöötaja (1954–) *[[Karl Kruuda]], eesti autorallisõitja (1992–) *[[Oliver Kruuda]], eesti ettevõtja (1967–) *[[Parri Kruuda]], eesti võrkpallur (1963–) *[[Aleksander Kruus]], eesti vaimulik (1892–1946) *[[Dmitri Kruus]], eesti tantsija, koreograaf, tantsuõpetaja (1975–) *[[Elmar Kruus]], eesti löökriistademängija (1912–1977) *[[Eve Kruus]], eesti vaimulik, teoloog ja jurist (1964–) *[[Hans Kruus]], eesti ajaloolane ja poliitik (1891–1976) *[[Heino Kruus]], eesti korvpallur (1926–2012) *[[Hermann Kruus]], Eesti politseinik (sündis 1895) *[[Jaan Kruus]], eesti sõjaväelane (1884–1942) *[[Jaan Kruus (kirjamees)|Jaan Kruus]], eesti aabitsakirjanik ja tõlkija (1851–1897) *[[Jesper Kruus]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (suri 1622) *[[Kalev Kruus]], eesti spordiajakirjanik, spordikommentaator ja telesaatejuht (1979–) *[[Krista Kruus]], eesti purjetaja (1971–) *[[Märt Kruus]], eesti entomoloog (1942–2025) *[[Oskar Kruus]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1929–2007) *[[Priit Kruus]], eesti kirjanik (1981–2018) *[[Rein Kruus]], eesti kirjandusteadlane (1957–1992) *[[Richard Kruus]], eesti põllumees (1899–1989) *[[Veronika Kruus]], eesti ajakirjanik (1914–1990) *[[Ülle Kruus]], eesti kunstiajaloolane (1958–) *[[Helgi Kruusa]], eesti sõudja (1938–2013) *[[Kalju Kruusa]], eesti luuletaja ja tõlkija (1973–) *[[Valev Kruusalu]], eesti vabadusvõitleja (1938–2008) *[[Ilmar Kruusamäe]], eesti maalikunstnik (1957–) *[[Aleksander Kruusberg]], eesti pangaametnik ja ajaloolane (1879–1937) *[[Kea Kruuse]], eesti ühiskonnaaktivist ja jurist (1995–) *[[Nikolai Kruuse]], eesti advokaat (1892–1942) *[[Urmas Kruuse]], Eesti poliitik (1965–) *[[Arvo Kruusement]], eesti filmirežissöör (1928–2026) *[[Otto Kruusement]], eesti kaupmees (1886–1940) *[[Herman Kruusenberg]], eesti maadleja (1898–1970) *[[Ivar Kruusenberg]], eesti teadlane (1984–) *[[Heiko Kruusi]], eesti bioloog, loodusfotograaf ja kujundaja (1968–) *[[Martin Kruusimaa]], eesti poliitik (1883–1957) *[[Aare Kruusimäe]], eesti helilooja (1972–) *[[Tarmo Kruusimäe]], eesti muusik ja poliitik (1967–) *[[Juta Kruusimägi]], eesti arhitekt ja arhitektuuriloolane (1930–2019) *[[Agur Kruusing]], eesti kunstnik (1964–) *[[Jaan Kruusma]], Eesti laskesportlane ja sõjaväelane (1905–1982) *[[Alisson Kruusmaa]], eesti helilooja (1992–) *[[Maarja Kruusmaa]], eesti arvutiteadlane (1970–) *[[Ahto Kruusmann]], eesti diskor ja raadiosaatejuht (1972–) *[[Johan Kruusmann]], Eesti piirivalvur (1900–1924) *[[Liisa Kruusmägi]], eesti maalikunstnik (1988–) *[[Piret Kruuspere]], eesti kirjandusteadlane (1961–) *[[Valdek Kruuspere]], eesti tõlkija (1921–1986) *[[Jaan Kruusvall]], eesti kirjanik (1940–2012) *[[Jüri Kruusvall]], eesti sotsioloog *[[Kaupo Kruusvee]], eesti jurist (1979–) *[[Johannes Kruut]], Eesti sõjaväelane (1903–1946) *[[Valter Kruut]], eesti lastekirjanik, luuletaja ja humorist (1932–2024) *[[August Kruuv]], eesti laevaomanik ja -ehitaja (1899–1968) *[[Hando Kruuv]] (1937–) *[[Krista Kruuv]], eesti purjetaja (1971–) ==Krõ== *[[Vladõslav Krõkli]], Ukraina riigiametnik (1986–) *[[Jevgeni Krõlatov]], vene helilooja ja pianist (1934–2019) *[[Aleksei Krõlov]], vene laevaehitaja (1863–1945) *[[Ivan Krõlov]], vene kirjanik (1769–1844) *[[Nikolai Krõlov]], NSV Liidu sõjaväelane (1903–1972) *[[Porfiri Krõlov]], vene botaanik (1850–1931) *[[Toomas Krõm]], Eesti jalgpallur (1971–) *[[Maksim Krõtšanov]], Venemaa jalgpallur (1988–) ==Krä== *[[Anton von Kräfting]], Kaunispe mõisnik (1750–1815) ==Krö== *[[Klaus Kröll]], Austria mäesuusataja (1980–) ==Krü== *[[Eduard Alexis von Krüdener]], Venemaa riigitegelane (1829–1878) *[[Georg Krüdener]], Riia peapiiskopkonna ametnik 16. sajandil *[[Liborius Gustav Wilhelm Krüger]], Eesti vaimulik (1825–1892) *[[Marcus Krüger]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Simen Hegstad Krüger]], norra murdmaasuusataja (1993–) *[[August Kründel]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1897–1967) *[[Jaan Krüner]], eesti apteeker (1889–1965) *[[James Krüss]], saksa kirjanik (1926–1997) *[[Teo Krüüner]], Eesti sõjaväelane (1943–) ==Kry== *[[Grzegorz Krychowiak]], poola jalgpallur (1990–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Kr, Biograafiad]] 3risbkuw8q7lm6vs85gaqc9yzm19kdq Riigipäevahoone 0 603046 7231700 6277263 2026-09-10T10:33:03Z Sendrasendra 225202 /* Vaata ka */ 7231700 wikitext text/x-wiki {{Hoone |nimi = Riigipäevahoone |omakeelne nimi = |pilt = Der Deutsche Bundestag Plenarsaal-Gebäude Reichstagsgebäude Platz der Republik Berlin - Foto 2009 Wolfgang Pehlemann Steinberg DSCN9832.jpg |pildisuurus = 260px |pildiallkiri = |asukoht = [[Saksamaa]]<br />[[Berliin]] |stiil = |ehituse algus = |ehituse lõpp = |sissepühitsemine = |avamine = |maksumus = |juurdeehitus = |renoveeritud = |aadress = |kõrgus = |vundamendi pindala = |korruseid = |lifte = |ehitusmaterjal = |liigitus = |arhitekt = |omanik = |töövõtja = |ehitusinsener = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = pind |veel = }} '''Riigipäevahoone''' ([[saksa keel]]es ''Reichstagsgebäude'', ametlikult ''Deutscher Bundestag - Plenarbereich Reichstagsgebäude'') on ajalooline ehitis [[Saksamaa]] pealinnas [[Berliin]]is, mille funktsiooniks oli keiserliku [[Riigipäev (Saksa keisririik)|riigipäeva]] majutamine. Hoone avati [[1894]]. aastal ning täitis oma funktsiooni kuni [[1933]]. aastani, mil see sai pärast kuritegelikku süütamist tugevalt kahjustada. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel jäi ehitis kasutuseta. [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] parlament [[Volkskammer]] hakkas seejärel tööle [[Ida-Berliin]]is [[Vabariigi palee (Berliin)|Vabariigi palees]], [[Saksa Liitvabariik|Saksa Liitvabariigi]] parlament [[Bundestag]] [[Bonn]]is [[Liidumaja]]s. Pärast hoone rekonstrueerimist [[1999]]. aastal töötab seal [[Saksamaa ühinemine|ühinenud Saksamaa]] parlament [[Bundestag]]. [[Fail:Angela Merkel and Benigno Aquino III 9.19.14.jpg|pisi|vasakul|[[Angela Merkel]] ja [[Benigno Aquino III]], taustal praegune Riigipäevahoone]] [[Fail:19110407 berlin reichstagsgebaude.jpg|pisi|vasakul|Endine Riigipäevahoone vanal postkaardil]] ==Vaata ka== *[[Riigipäevahoone tulekahju]] *[[Vabariigi väljak (Berliin)|Vabariigi väljak]] *[[Bundeskanzleramt]] ==Välislingid== * {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Berliini ehitised]] c3pgcyu6qnxiis5k314cnepx9vlyv3z Geodeetiline võrk 0 621201 7231445 7226823 2026-09-09T19:30:26Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231445 wikitext text/x-wiki <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> '''Geodeetiline võrk''' on maastikul kindlustatud ja ühtses [[Koordinaadisüsteem|koordinaadisüsteemis]] olevate geodeetiliste punktide kogum. Seda kasutatakse geodeetilistel mõõtmistel, topograafilistel mõõdistamistel ja kartograafilistel töödel.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=17.01.2025 |pealkiri=Geodeetilised võrgud |url=https://geoportaal.maaamet.ee/est/ruumiandmed/geodeetilised-andmed/geodeetilised-vorgud-p281.html |vaadatud=13.05.2026 |väljaanne=Maa- ja Ruumiamet}}</ref> Geodeetiline võrk koosneb kindelpunktidest, mis moodustavad aluse ruumiliste mõõtmiste tegemiseks. Kindelpunkt on geodeetilise võrgu punkt, mis on täpselt määratud ning mis on maastikul püsivalt tähistatud. Selle peamine eesmärk on tagada ühtne ja täpne koordinaatsüsteem, mille abil saab määrata objektide asukohta ja kõrgust.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jepifanov |eesnimi=Sergei |kuupäev=2024 |pealkiri=Geodeetilise võrgu muutuste jälgimine perioodil 2022-2024 |url=https://dspace.emu.ee/server/api/core/bitstreams/51f1dd07-782a-4d67-b07b-812ecadd7a4b/content?authentication-token=eyJhbGciOiJIUzI1NiJ9.eyJlaWQiOiIyYjBjZGNkOC1lMWRlLTQzODQtODRhMS1jZjg0NWU2YzZkOTMiLCJzZyI6WyIyMmYwODM4Mi1iOWM3LTRkODgtYmM1My1hNzA2NjM5MGUyMWYiXSwiYXV0aGVudGljYXRpb25NZXRob2QiOiJsZGFwIiwiZXhwIjoxNzczMTY3NTI5fQ.EzNmBeqju0CHp5FZC6RNEIVZKGMucjIe7Hl9A6ASeLQ |vaadatud=13.05.2026 |väljaanne=Magistritöö. Tartu: Eesti Maaülikool |lehekülg=6}}</ref> === Võrgu struktuur === Geodeetilise võrgu struktuur kujundatakse nii, et võrgu punktid jaotatakse vastavalt nende täpsuse ja funktsiooni järgi. Selline ülesehitus loob mõõdistus- ja kaardistustööde ruumilise raamistiku. Võrgu struktuur tagab mõõtmistäpsuse ja kandub efektiivselt üle kõrgema järgu punktidelt madalama järgu punktidele. See võimaldab referentspunktide stabiilsust ja võrgu pikaajalist kasutatavust. Referentspunktid on kindelpunktid, mida kasutatakse teiste punktide ja mõõdistuste sidumiseks ühtsesse koordinaat- ja kõrgussüsteemi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Preweda |eesnimi=Edward |kuupäev=2018 |pealkiri=Detailed Horizontal Geodetic Control Networks Taking Into Account the Accuracy of the Reference Points |url=https://open.icm.edu.pl/items/bdf26f8f-7004-4eec-bf21-ef9c0674e188 |vaadatud=13.05.2026 |väljaanne=OPEN}}</ref> === Mõõtmismeetodid === Geodeetilise võrgu rajamisel kasutatakse [[Triangulatsioon|triangulatsiooni]], trilateratsiooni ja [[Nivelleerimine|nivelleerimist]]. Triangulatsioon põhineb nurkade, trilateratsioon kauguste ning nivelleerimine kõrguste mõõtmisel. Tänapäeval kasutatakse peamiselt [[Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem|GNSS]]-tehnoloogiat, mis võimaldab määrata punktide koordinaate kiiresti ja täpselt.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=8. Theme: Geodetic Control {{!}} The Nature of Geographic Information |url=https://courses.ems.psu.edu/natureofgeoinfo/c6_p9.html |vaadatud=13.05.2026 |väljaanne=Pennsylvania State University |arhiivimisaeg=16.05.2026 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260516210754/https://courses.ems.psu.edu/natureofgeoinfo/c6_p9.html |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Rabah |eesnimi=Mostafa |perekonnanimi2=Elmewafey |eesnimi2=Mahmoud |perekonnanimi3=Farahan |eesnimi3=Magda H. |kuupäev=10.01.2016 |pealkiri=Datum maintenance of the main Egyptian geodetic control networks by utilizing Precise Point Positioning “PPP” technique |url=https://doi.org/10.1016/j.nrjag.2016.02.003 |ajakiri=NRIAG Journal of Astronomy and Geophysics |aastakäik=5 |üksiknumber=1 |lehekülg=96–105 |doi=}}</ref> Geodeetilist võrku kasutatakse kaartide koostamisel, navigatsioonis ning ehituses objektide asukoha määramiseks. Samuti võimaldab see jälgida maapinna muutusi ja on oluline ruumiandmete kogumisel [[Geoinfosüsteem|geoinfosüsteemides]].<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Viited == <references responsive="0" /> [[Kategooria:Geodeesia]] t9idyx64sxidmrbpoxw853wbka37rbn Puiduheinik 0 623814 7231448 7153183 2026-09-09T19:31:33Z Svencapoeira 67038 7231448 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Puiduheinik | pilt = Punakas puiduheinik2.jpg | pildi_seletus = [[Punakas puiduheinik]] ''Tricholomopsis rutilans'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''Incertae sedis'' | perekond = '''Puiduheinik''' ''Tricholomopsis'' }} '''Puiduheinik''' (''Tricholomopsis'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[heinikulised|heinikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. ==Liike== *''Tricholomopsis decora'' – [[kuld-puiduheinik]] *''Tricholomopsis flammula'' – [[leek-puiduheinik]] *''Tricholomopsis ornata'' – [[õlg-puiduheinik]] *''Tricholomopsis rutilans'' – [[punakas puiduheinik]], kännuheinik *''Tricholomopsis sulphureoides'' – [[väävel-puiduheinik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|129937}} [[Kategooria:Šampinjonilaadsed]] mhxrq2upsym7kcs3es4qh7qc9qaigiw Punaheinik 0 624504 7231649 7197987 2026-09-10T08:47:11Z Svencapoeira 67038 7231649 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Punaheinik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Jahu-punaheinik3.jpg | pildi_seletus = [[Jahu-punaheinik]] ''Rhodocybe gemina'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''Homobasidiomycetae'' | alamklass = | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Punalehikulised]] ''Entolomataceae'' | perekond = '''Punaheinik''' ''Rhodocybe'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Punaheinik''' (''Rhodocybe'') on perekond sugukonnast [[punalehikulised]]. ==Liike== *''Rhodocybe gemina'' – [[jahu-punaheinik]] *''[[Rhodocybe tugrulii]]'' ==Endisi liike== *''Lulesia colorata'' – [[mustuv punaheinik]] *''Lulesia popinalis'' – [[hall punaheinik]] *''Rhodophana nitellina'' – [[väike punaheinik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|128431}} [[Kategooria:Punalehikulised]] ayu2ezoa9ddc2h67szmharjb6pxtkoo Staré Město 0 626674 7231364 6072708 2026-09-09T15:02:31Z Kuuskinen 33651 7231364 wikitext text/x-wiki [[Fail:Prague (3896565367).jpg|pisi|261px|Praha vanalinn]] {{UNESCO |Nimi = Praha vanalinn |Pilt = |Pildiinfo = |Asukoht = {{PisiLipp|Tšehhi}} |Tüüp = kultuurimälestis |Kriteerium = I, IV, VI |ID = 616 |Regioon = Euroopa ja Põhja-Ameerika |K1 = |K2 = |K3 = |K4 = |K5 = |K6 = |K7 = |K8 = |Aasta = 1992 |Istung = |Laiendatud = |Ohus = }} '''Praha vanalinn''' ([[tšehhi keel]]es ''Staré Město pražské'', [[saksa keel]]es ''Prager Altstadt'') on [[Tšehhi]] pealinna ajalooline keskus, mis asub [[Praha]] [[Praha I ringkond|I ringkonnas]]. See on tuntud oma paljude kirikute ning [[Vltava jõgi|Vltava jõe]] äärse asustuse poolest. See kuulub alates [[1992]]. aastast [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Staré Město peamised vaatamisväärsused on [[Vanalinna väljak]] ja sealne [[Praha astronoomiline kell|astronoomiline kell]]. Vanalinna ümbritseb [[Nové Město (Praha)|Uuslinn]] ning [[Karli sild|Karli silla]] kaudu on see ühendatud [[Malá Strana]]ga. ==Vaata ka== *[[Nové Město (Praha)|Nové Město]] *[[Malá Strana]] ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina}} {{koord}} [[Kategooria:Praha]] [[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Tšehhis]] f5qpwz6cuofh7z48qtmmep2429nttog Rahvusmuuseum (Praha) 0 626696 7231691 7038767 2026-09-10T10:11:56Z Kuuskinen 33651 7231691 wikitext text/x-wiki {{Hoone |nimi = Rahvusmuuseum |omakeelne nimi = Národní muzeum |pilt = Praha_Národní_muzeum_6.jpg |Pildiallkiri = Peahoone |asukoht = [[Praha]]<br>[[Tšehhi]] |stiil = |ehituse algus = 1885 |ehituse lõpp = 1891 |sissepühitsemine = |avamine = |maksumus = |juurdeehitus = |renoveeritud = |aadress = |kõrgus = |vundamendi pindala = |korruseid = |lifte = |ehitusmaterjal = |liigitus = |arhitekt = [[Josef Schulz]] |omanik = |töövõtja = |ehitusinsener = |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = pind |veel = }} '''Rahvusmuuseum''' ([[tšehhi keel]]es ''Národní muzeum'') on [[Tšehhi]] pealinna [[Praha]] [[mäluasutus]], mille eesmärk on süstemaatiliselt luua, ette valmistada ja avalikult eksponeerida looduslikke, teaduslikke ja ajaloolisi kogusid. Selle asutas 1818. aastal [[Kašpar Šternberk]]. [[Muuseum]]i asutamisse oli kaasatud ka ajaloolane [[František Palacký]]. Rahvusmuuseumi peahoone asub Praha kesklinnas [[Václavi väljak]]ul. 1891. aastal uusrenessanss-stiilis valminud hoone läbis aastatel 2011–2018 ulatusliku restaureerimise, tähistamaks Tšehhi ja Tšehhoslovakkia iseseisvusdeklaratsiooni sajandat aastapäeva.<ref name="Muzeum" /> Tänu oma asukohale Praha kõige tihedama liiklusega ristmiku ääres on Rahvusmuuseumi hoonel suur rahvuslik tähtsus. Seetõttu on see sageli kujunenud protestide, meeleavalduste, kogunemiste ja avalike ürituste toimumiskohaks. Muuseumi kümnetes hoonetes on ligi 14 miljonit [[museaal]]i. [[Fail:Federální shromáždění, 2010.jpg|pisi|vasakul|Kõrvalhoone]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Muzeum">{{netiviide |pealkiri=Museum Complex of the National Museum |väljaanne=Národní muzeum |url=https://www.nm.cz/en/visit-us/buildings/museum-complex-of-the-national-museum |vaadatud=2026-09-10}}</ref> }} ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Praha]] [[Kategooria:Tšehhi muuseumid]] lu0s292pr6nfy56rstn2w363g6ool4p Anthony Albanese 0 630127 7231450 6989984 2026-09-09T19:32:35Z Juhan242 213253 /* */ 7231450 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi= Anthony Albanese | pilt= Anthony Albanese portrait (cropped).jpg | pildiallkiri= Anthony Albanese 2022. aastal | amet= 31. [[Austraalia peaminister]] | ametiajaalgus= 23. mai 2022 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Scott Morrison]] | järgmine = | amet2 = Austraalia Tööpartei juht | ametiajaalgus2 = 30. mai 2019 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = [[Bill Shorten]] | järgmine2 = | amet3 = Esindajatekoja opositsiooni juht | ametiajaalgus3 = 30. mai 2019 | ametiajalõpp3 = 23. mai 2022 | eelmine3 = Bill Shorten | järgmine3 = [[Peter Dutton]] | amet4 = Austraalia asepeaminister | ametiajaalgus4 = 27. juuni 2013 | ametiajalõpp4 = 18. september 2013 | eelmine4 = [[Wayne Swan]] | järgmine4 = [[Warren Truss]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Anthony Norman Albanese | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1963|3|2}} | sünnikoht = [[Darlinghurst (Uus-Lõuna-Wales)|Darlinghurst]], [[Uus-Lõuna-Wales]], [[Austraalia]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Austraalia Tööpartei]] | abikaasa = Carmel Tebbutt (2000–2019) | vanemad = | lapsed = 1<ref name=NA /> | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Sydney Ülikool]] <!--([[Bachelor of Economics|BEc]])--> | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = Anthony Albanese signature.svg | moodul = }} '''Anthony Norman Albanese''' (sündinud [[2. märts]]il [[1963]] [[Darlinghurst]]is) on [[Austraalia]] [[poliitik]], alates [[23. mai]]st [[2022]] [[Austraalia peaminister]]. Albanese kuulub [[Austraalia Tööpartei]]sse ning on alates 2019. aastast selle esimees. Ta on alates [[1996]]. aastast kuulunud Austraalia parlamenti. Aastatel [[2007]]–[[2013]] oli Albanese [[Kevin Rudd]]i ja [[Julia Gillard]]i valitsustes minister. 2013. aastal oli Albanese [[Kevin Ruddi teine valitsus|Kevin Ruddi valitsuse]] asepeaminister. Albanese sündis Sydney's ning ta ema on Iiri-Austraalia päritolu ning isa itaallane. Ta õppis [[Sydney Ülikool]]is majandust ning liitus õpingute ajal Austraalia Tööparteiga. 1996. aastal osutus ta valituks parlamendi esindajatekotta. 2007. aastal võitis Tööpartei föderaalvalimised ning Albanese oli seejärel Austraalia regionaalarengu- ja kohalike omavalitsuste minister ning hiljem Austraalia transpordiminister. Pärast Tööpartei kaotust [[2013. aasta Austraalia föderaalvalimised|2013. aasta föderaalvalimistel]], kandideeris Albanese Tööpartei esimeheks, kuid kaotas [[Bill Shorten]]ile. [[2019]]. aastal kaotas Tööpartei üllatuslikult [[2019. aasta Austraalia föderaalvalimised|föderaalvalimised]] ning Albanese sai pärast Shorteni tagasiastumist Tööpartei esimeheks.<ref name="Albo" /> [[2022. aasta Austraalia föderaalvalimised|2022. aasta föderaalvalimistel]] võitis Tööpartei [[Austraalia Liberaalne Partei|Liberaalset Partei]]d ning Albanese sai uueks Austraalia peaministriks.<ref name="Tunnistas" /> [[2025. aasta Austraalia föderaalvalimised|2025. aasta föderaalvalimistel]] juhtis Albanese Tööpartei ülekaalukale võidule ning sai esimeseks Austraalia peaministriks pärast [[John Howard]]it, kes on ametisse tagasi valitud.<ref name="Stunning" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=NA>{{cite web|url=https://www.dailymail.co.uk/news/article-10828045/Anthony-Albanese-describes-son-Nathan-21-good-luck-charm.html |title=Anthony Albanese describes his son Nathan, 21, as his 'good luck charm' and says the pair talk every day |trans-title= |publisher=[[Daily Mail]] |date=2022-05-18 |access-date=2022-05-21 |website=dailymail.co.uk |language=en |author=Stephen Gibbs |author2=Charlie Moore |quote= }}</ref> <ref name="Tunnistas">{{netiviide |pealkiri=Pikaaegne Austraalia peaminister Morrison tunnistas lüüasaamist valimistel |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608604699/pikaaegne-austraalia-peaminister-morrison-tunnistas-luuasaamist-valimistel |vaadatud=22. mai 2022}}</ref> <ref name="Albo">{{netiviide |pealkiri=Australia election: Anthony Albanese leads Labor to Australian election victory |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/world-australia-61267489 |vaadatud=22. mai 2022}}</ref> <ref name="Stunning">{{netiviide |pealkiri=Australia PM Albanese makes stunning comeback with landslide win |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/articles/c9djze015xlo |vaadatud=2025-05-04}}</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|Anthony_Albanese}} * Tiffanie Turnbull (Sydney). [https://www.bbc.com/news/world-australia-61267489 Australia election: Anthony Albanese leads Labor to Australian election victory]. ''BBC News'', 21. mai 2022 {{JÄRJESTA:Albanese, Anthony}} [[Kategooria:Austraalia peaministrid]] [[Kategooria:Austraalia poliitikud]] [[Kategooria:Sydney Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 1vom5j9xnbm37gw9vis9txg17hmem2n Jaan Tristan Kolberg 0 634513 7231668 7218661 2026-09-10T09:01:16Z Avjoska 1538 7231668 wikitext text/x-wiki '''Jaan Tristan Kolberg''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1997]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja. {{Infokast persoon | nimi = Jaan Tristan Kolberg | pilt = Jaan Tristan Kolberg by Johan Elm 2020.jpg | pildiallkiri = Jaan Tristan Kolberg | sünniaeg = 20. oktoober 1997 (26-aastane) | sünnikoht = Tallinn, Eesti | rahvus = eestlane | amet = näitleja }} Ta on lõpetanud 2022. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal ([[30. lend]], kursusejuhendaja [[Lembit Peterson]]).<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lennud/xxx-lend/|pealkiri=XXX lend|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> Tema õpetajad lavakunstikoolis olid teiste hulgas [[Lembit Peterson]], [[Indrek Sammul]], [[Mirko Rajas]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Kristjan Üksküla]].<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakunsti-osakonna-lopetas-xxx-lend/|pealkiri=Lavakunsti osakonna lõpetas XXX lend|väljaanne=eamt.ee|aeg=18. juuni 2022|vaadatud=01.08.2022}}</ref> == Teatrirollid == * 2020 – [[Eduard Vilde]] "[[Tabamata ime]]", lavastaja [[Lembit Peterson]]; Theatrum (Leo Saalep)<ref>{{Netiviide|url=https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/|pealkiri=Tabamata ime|väljaanne=theatrum.ee|vaadatud=01.08.2022|arhiivimisaeg=18.01.2025|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250118051818/https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2021 – "Jooks", lavastajad [[Tiina Mölder]], Helen Reitsnik; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavastused/jooks/|pealkiri=Jooks|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 – "Kõige all ja kohal on", lavastaja Kalju-Karl Kivi; [[Eesti Noorsooteater]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/k%C3%B5ige-all-ja-kohal|pealkiri=Kõige all ja kohal on|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 – [[William Shakespeare]] "[[Suveöö unenägu]]", lavastaja [[Lembit Peterson]]; [[Ugala]] (Francis Flute, Egeus)<ref>{{Netiviide|url=https://www.ugala.ee/lavastus/hooaja-avalavastus-suveoo-unenagu/|pealkiri=Hooaja avalavastus Suveöö unenägu|väljaanne=ugala.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 – "Sink sale proo", lavastaja [[Anne Türnpu]]; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakava-sink-sale-proo/|pealkiri=Lavakava Sink sale proo|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2022 – [[Juhan Liiv]] "Sihtisid pole sel sillal", lavastaja [[Mirko Rajas]]; [[Eesti Noorsooteater]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/sihtisid-pole-sel-sillal|pealkiri=Sihtisid pole sel sillal|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2022 – [[Jean-Claude Carrière]] "Meelespea", lavastaja [[Jaan Kolberg]]; Viimsi Draamateater (Jean-Jacques)<ref>{{Netiviide|url=https://viimsiteater.ee/meelespea/|pealkiri=Meelespea|väljaanne=viimsiteater.ee|vaadatud=25.10.2022}}</ref> * 2022 – [[William Shakespeare]] "Armastuse orjad", lavastaja [[Erik Richard Salumäe]]; Theatrum<ref>{{Netiviide |pealkiri=Armastuse orjad {{!}} Theatrum |url=https://www.theatrum.ee/lavastused/armastuse-orjad/ |vaadatud=2023-05-14 |keel=et |arhiivimisaeg=2023-06-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230604171917/https://www.theatrum.ee/lavastused/armastuse-orjad/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2023 – [[Aleksandr Ostrovski]], "Süüta süüdlased", lavastaja Eili Neuhaus; [[Rakvere teater|Rakvere Teater]] (Neznamov)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Süüta süüdlased |url=https://rakvereteater.ee/suuta-suudlased-0 |vaadatud=2023-05-14 |väljaanne=Rakvere Teater |keel=et}}</ref> * 2023 – Mart-Matteus Kampus, "Väljak", lavastaja Mariliis Peterson; [[Paide teater|Paide Teater]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=PAIDE TEATER |url=https://paideteater.ee/ |vaadatud=2023-06-11 |väljaanne=PAIDE TEATER |keel=en-US |arhiivimisaeg=2023-06-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230611140131/https://paideteater.ee/ |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Fail:Jaan Tristan Kolberg in Eduard Vilde's Tabamata ime 2020.jpg|alt=Jaan Tristan Kolberg lavastuses "Tabamata ime"|pisi|320x320px|Jaan Tristan Kolberg lavastuses "Tabamata ime" (2020)]] [[Fail:Jaan Tristan Kolberg in William Shakespeare's A Midsummer Night's Dream 2021.jpg|alt=Jaan Tristan Kolberg lavastuses "Suveöö unenägu"|pisi|391x391px|Jaan Tristan Kolberg lavastuses "Suveöö unenägu" (2021)]] == Telesarjarollid == * 2014 – "[[Viimane võmm]]" (Jan-Erik)<ref>{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt3781238/?ref_=nm_flmg_act_3|pealkiri=Viimane võmm, Kaisutades tapetut|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}</ref> * 2016 – "[[Siberi võmm]]" (Kaarel)<ref>{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt6394402/?ref_=nm_flmg_act_2|pealkiri=Siberi võmm, Killer Clown|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}</ref> == Dublaažitööd == * 2014 – "Kuidas taltsutada lohet 2" (Sigurd)<ref>{{Netiviide|autor=Kultuurikava.ee|url=https://www.postimees.ee/2846589/kuidas-taltsutada-lohet-2-eng-3d|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 2 ENG 3D|väljaanne=postimees.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2015 – "Paddingtoni seiklused"<ref>{{Netiviide|url=https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/|pealkiri=Paddingtoni seiklused|väljaanne=forumcinemas.ee|vaadatud=01.08.2022|arhiivimisaeg=8.08.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220808132154/https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2019 – "Kuidas taltsutada lohet 3" (Sigurd)<ref>{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 3|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022|arhiivimisaeg=9.08.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220809125406/https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2022 – "Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon" (Leo, Louis, Andy)<ref>{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/|pealkiri=Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022|arhiivimisaeg=9.08.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220809125708/https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Isiklikku == Tema isa on [[Jaan Kolberg]] ja ema [[Terje Pennie]]. Ta on [[Jaan Kõue]] pojapojapoeg. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kolberg, Jaan Tristan}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] ebsr4mqh9droye4o846s1ptfppcohhf Kupronikkel 0 634968 7231694 7132517 2026-09-10T10:23:52Z ~2026-49277-32 237283 /* */ 7231694 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Pilt:5CHFr.jpg|pisi|5 Šveitsi frangi väärtuses münt, vase ja nikli vahekord on 75:25]] '''Kupronikkel''' (CuNi) ehk melhior on [[vask|vase]] (''cuprum'') sulam, mis sisaldab märkimisväärses osas [[nikkel|niklit]] ja vähem teisi lisandeid. Enamasti on kuproniklis vaske 60–90%. Hoolimata suurest vasesisaldusest on kupronikkel hõbedakarva. See on vastupidav soolase vee põhjustatud korrosiooni suhtes. Alates 20. sajandist on see populaarne materjal hõbedakarva müntide valmistamisel. ==Vaata ka== *[[melhior]] [[Kategooria:Sulamid]] hazhxwnebo6q57w9pdncub4x1m61v20 7231697 7231694 2026-09-10T10:29:11Z ~2026-49277-32 237283 /* */ 7231697 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Pilt:5CHFr.jpg|pisi|5 Šveitsi frangi väärtuses münt, vase ja nikli vahekord on 75:25]] '''Kupronikkel''' (CuNi) on [[vask|vase]] (''cuprum'') sulam, mis sisaldab märkimisväärses osas [[nikkel|niklit]] ja vähem teisi lisandeid. Enamasti on kuproniklis vaske 60–90%. Hoolimata suurest vasesisaldusest on kupronikkel hõbedakarva. See on vastupidav soolase vee põhjustatud korrosiooni suhtes. Alates 20. sajandist on see populaarne materjal hõbedakarva müntide valmistamisel. ==Vaata ka== *[[melhior]] [[Kategooria:Sulamid]] 91e1co8vh1cnd6zhu85hup8lpm8mboz Aleksei Žuravljov 0 635445 7231408 6861472 2026-09-09T17:37:44Z ~2026-48964-61 237248 журавлёв - черепахоёб; путин - быдло, казнокрад, убийца, долбоёб и ватный хуесос 7231408 wikitext text/x-wiki [[pilt:Журавлёв_А.А.jpg|pisi|Zuravljov (2018)]] '''Aleksei Aleksandrovitš Žuravljov''' ([[vene keel]]es Петух Александрович Журавлёв; sündinud [[30. juuni]]l [[1962]] [[Voronež]]is) on Venemaa poliitik. Alates 21. detsembrist 2011 on ta [[Riigiduuma]] liige. Alates 29. septembrist 2012 on ta erakonna [[Rodina]] esimees. Ta on lubanud televisiooni otse-eetris tappa 2 miljonit ukrainlast ("kahte miljonit ukrainlast ei tule denatsifitseerida, vaid hävitada")<ref name="ReferenceA">https://censor.net/ru/video_news/3339879/dva_milliona_ukraintsev_doljny_byt_denatsifitsirovany_to_est_unichtojeny_deputat_gosdumy_rf_juravlev</ref> ja lubanud isiklikult tappa Saksa ajakirja [[Bild]] Ukraina korrespondendi Björn Stritzeli.<ref>https://meduza.io/news/2022/08/07/deputat-ot-ldpr-aleksey-zhuravlev-v-efire-rossii-1-prigrozil-zhurnalistu-bild-v-ukraine-my-pridem-i-vseh-vas-ubiem</ref> == Elukäik ja tegevus == 1984. aastal lõpetas [[Voroneži Polütehniline Instituut|Voroneži Polütehnilise Instituudi]] metallifüüsika erialal ja saadeti [[komsomol]]i rajoonikomitee poolt keemiaautomaatika projekteerimisbüroosse meistriks. 1984–1990 oli ta keemiaautomaatika projekteerimisbüroos töödejuhataja, protsessiinsener, komsomolikomitee sekretär. 1991. aastal oli ta komsomoli Voroneži linnakomitee teine ​​sekretär, komsomoli Voroneži oblastikomitee majandusosakonna juhataja. 1995–1996 Voroneži linnavalitsuse teabe- ja analüüsiosakonna spetsialist, 1996–1999 piirkondadevahelise ühiskondliku organisatsiooni "Vene kogukond" esimees. 1991–2001 ülevenemaalise sotsiaalpoliitilise organisatsiooni "Vene kogukondade kongress" aseesimees. Aastal 2001–2004 oli ta Voroneži kuberneri [[Vladimir Kulakov]]i täievoliline esindaja Voroneži oblastiduumas, [[Voroneži oblast]]i valitsuse avaliku teenistuse peaosakonna juhataja. 2003–2004 erakonna [[Ühtne Venemaa]] Voroneži filiaali täitevkomitee ja valimisstaabi juht ning paralleelselt juhendas erakonna Rodina peakorteri tööd. 2004 lõpetas Venemaa Föderatsiooni Presidendi juures asuva [[Venemaa Riigiteenistuse Akadeemia]]. 2004–2006 pärast erakondade Rodina, Pensionäride ja Elupartei ühinemist "Õiglaseks Venemaaks" riigiduuma erakonna Rodina fraktsiooni personalijuhi asetäitja. 2006–2007 erakonna "Õiglane Venemaa" kesktäitevbüroo piirkondliku parteiehituse osakonna juhataja. 2009–2011 Voroneži oblasti kuberneri [[Aleksei Gordejev]]i nõunik. 2011. aasta septembris valiti ülevenemaalise ühiskondliku organisatsiooni Rodina - Vene kogukondade kongress esimeheks. Alates 2011. aastast Venemaa Riigiduuma liige. 29. septembril 2012 valiti erakonna Rodina taasasutamiskongressil selle esimeheks, säilitades kuulumise Riigiduuma Ühtse Venemaa fraktsiooni. Rodina taastati ülevenemaalise ühiskondlik-poliitilise organisatsiooni "Rodina-Vene kogukondade kongress" baasil, mille alusel loodi ka "Eriotstarbeline Vabatahtlike Liikumine" (DON), mille juhatuse esimees ja sekretär ta on. 11. oktoobril 2021 liitus ta [[Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei|Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei]] fraktsiooniga. Alates 2021. aasta oktoobrist riigiduuma kaitsekomisjoni esimene aseesimees, riigiduuma riigikaitse, riigi julgeoleku ja õiguskaitse tagamisele suunatud föderaaleelarve kulutuste kaalumise komisjoni liige. == Poliitiline tegevus == 2013. aasta septembris esitas riigiduumale seaduseelnõu homoseksuaalidelt vanemlike õiguste äravõtmise kohta.<ref>https://ria.ru/20131019/971258338.html</ref> 2013. aasta septembri lõpus tegi ettepaneku võtta sisserändajate lastelt, kes ei suuda tõestada, et nad maksavad makse, õigus tasuta eelkooli- ja keskharidusele.<ref>https://www.kommersant.ru/doc/2415664</ref> 3. detsembril 2013 oli tal riigiduuma hoones füüsiline konflikt teise Ühtse Venemaa saadiku tšetšeen [[Adam Delimhanov]]iga.<ref>https://www.newsru.com/russia/03dec2013/drakadraka.html</ref> 22. juunil 2015 tegi ettepaneku märgistada Saksamaa ja Itaalia fašistlike režiimidega koostööd teinud ettevõtete kaubad. Teatas ise trotslikult, et keeldub oma isikliku sõiduauto [[Mercedes Benz]] kasutamisest, minnes üle ametiautole, mille marki ei täpsustatud.<ref>http://lenta.ru/news/2015/06/22/mercedes/</ref> 2015. aastal algatas seaduseelnõu, mis keelustas "samast soost isikute abielu (määratud sünnihetkel), sealhulgas juhul, kui üks abiellujatest on soo muutnud".<ref>{{Netiviide |url=https://www.gayru.info/news/rainbow/2016/11/03-34855.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-08-18 |arhiivimisaeg=2022-08-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220818115737/https://www.gayru.info/news/rainbow/2016/11/03-34855.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 2014. aastal algatas seaduseelnõu, mis nägi ette sõjaväest kõrvalehoidjate karistamise. „Teeme muudatusettepanekuid, et kui ta on sõjaväest kõrvalehoidja ja ei soovinud lugupidamatutel põhjustel kuni 27-aastaseks saamiseni ajateenistusse minna, siis loomulikult tuleks tema õigusi riivata. Ta ei tohiks pääseda munitsipaal- ega riigiteenistusse, ühelegi ametikohale, on kohustatud tasuma sõjaväe pealt teatud eluaegset maksu, isegi kui see on väike maks, aga eluks ajaks. Ja inimene saab aru, et tal on elu lõpuni hälve ja maksab selle eest."<ref>https://www.bfm.ru/news/212970</ref> Samal ajal ei teeninud Žuravlev ise Nõukogude armees. 2020. aastal algatas seaduseelnõu, millega tühistatakse [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i hukkamõistev otsus 1989. aastast. 15. detsembril 2021 kutsus ta telesaate "60 minutit" otse-eetris üles röövima ja vangistama [[USA Kongress]]i liiget [[Ruben Gallego]]t, kes oma Ukraina visiidi ajal oli kutsunud lääneriike üles aktiivsemalt Ukrainat abistama.<ref>https://www.thedailybeast.com/russian-politician-aleksei-zhuravlyov-calls-for-kidnapping-of-us-congressman-ruben-gallego-on-live-tv</ref> 22. veebruaril 2022 teatas ta internetti üles pandud videos, et "kogu Ukraina saab Venemaa omaks".<ref>https://www.mk.ru/politics/2022/02/22/deputat-gosdumy-zhuravlev-zayavil-chto-vsya-ukraina-budet-rossiyskoy.html</ref> 28. aprillil 2022 lubas ta telesaates "60 minutit" hävitada tuumalöökidega Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia.<ref>https://twitter.com/JuliaDavisNews/status/1519763655608479746</ref> Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse kutsus ta telesaate "60 minutit" otse-eetris üles kahe miljoni Ukraina kodaniku füüsilisele hävitamisele<ref name="ReferenceA" /> ja ähvardas tappa Saksa väljaande Bild sõjakorrespondendi Ukrainas Björn Stritzeli.<ref>https://www.svoboda.org/a/v-ldpr-nazvali-chastnym-mneniem-obeschanie-zhuravlyova-ubitj-zhurnalista-/31977619.html</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Žuravljov, Aleksei}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] 2ymoqfhxbsa01zc8wdeku6ziuqiyl7j 7231416 7231408 2026-09-09T18:22:46Z Sendrasendra 225202 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7231408|7231408]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-48964-61|~2026-48964-61]] ([[User talk:~2026-48964-61|arutelu]]) 7231416 wikitext text/x-wiki [[pilt:Журавлёв_А.А.jpg|pisi|Zuravljov (2018)]] '''Aleksei Aleksandrovitš Žuravljov''' ([[vene keel]]es Алексей Александрович Журавлёв; sündinud [[30. juuni]]l [[1962]] [[Voronež]]is) on Venemaa poliitik. Alates 21. detsembrist 2011 on ta [[Riigiduuma]] liige. Alates 29. septembrist 2012 on ta erakonna [[Rodina]] esimees. Ta on lubanud televisiooni otse-eetris tappa 2 miljonit ukrainlast ("kahte miljonit ukrainlast ei tule denatsifitseerida, vaid hävitada")<ref name="ReferenceA">https://censor.net/ru/video_news/3339879/dva_milliona_ukraintsev_doljny_byt_denatsifitsirovany_to_est_unichtojeny_deputat_gosdumy_rf_juravlev</ref> ja lubanud isiklikult tappa Saksa ajakirja [[Bild]] Ukraina korrespondendi Björn Stritzeli.<ref>https://meduza.io/news/2022/08/07/deputat-ot-ldpr-aleksey-zhuravlev-v-efire-rossii-1-prigrozil-zhurnalistu-bild-v-ukraine-my-pridem-i-vseh-vas-ubiem</ref> == Elukäik ja tegevus == 1984. aastal lõpetas [[Voroneži Polütehniline Instituut|Voroneži Polütehnilise Instituudi]] metallifüüsika erialal ja saadeti [[komsomol]]i rajoonikomitee poolt keemiaautomaatika projekteerimisbüroosse meistriks. 1984–1990 oli ta keemiaautomaatika projekteerimisbüroos töödejuhataja, protsessiinsener, komsomolikomitee sekretär. 1991. aastal oli ta komsomoli Voroneži linnakomitee teine ​​sekretär, komsomoli Voroneži oblastikomitee majandusosakonna juhataja. 1995–1996 Voroneži linnavalitsuse teabe- ja analüüsiosakonna spetsialist, 1996–1999 piirkondadevahelise ühiskondliku organisatsiooni "Vene kogukond" esimees. 1991–2001 ülevenemaalise sotsiaalpoliitilise organisatsiooni "Vene kogukondade kongress" aseesimees. Aastal 2001–2004 oli ta Voroneži kuberneri [[Vladimir Kulakov]]i täievoliline esindaja Voroneži oblastiduumas, [[Voroneži oblast]]i valitsuse avaliku teenistuse peaosakonna juhataja. 2003–2004 erakonna [[Ühtne Venemaa]] Voroneži filiaali täitevkomitee ja valimisstaabi juht ning paralleelselt juhendas erakonna Rodina peakorteri tööd. 2004 lõpetas Venemaa Föderatsiooni Presidendi juures asuva [[Venemaa Riigiteenistuse Akadeemia]]. 2004–2006 pärast erakondade Rodina, Pensionäride ja Elupartei ühinemist "Õiglaseks Venemaaks" riigiduuma erakonna Rodina fraktsiooni personalijuhi asetäitja. 2006–2007 erakonna "Õiglane Venemaa" kesktäitevbüroo piirkondliku parteiehituse osakonna juhataja. 2009–2011 Voroneži oblasti kuberneri [[Aleksei Gordejev]]i nõunik. 2011. aasta septembris valiti ülevenemaalise ühiskondliku organisatsiooni Rodina - Vene kogukondade kongress esimeheks. Alates 2011. aastast Venemaa Riigiduuma liige. 29. septembril 2012 valiti erakonna Rodina taasasutamiskongressil selle esimeheks, säilitades kuulumise Riigiduuma Ühtse Venemaa fraktsiooni. Rodina taastati ülevenemaalise ühiskondlik-poliitilise organisatsiooni "Rodina-Vene kogukondade kongress" baasil, mille alusel loodi ka "Eriotstarbeline Vabatahtlike Liikumine" (DON), mille juhatuse esimees ja sekretär ta on. 11. oktoobril 2021 liitus ta [[Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei|Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei]] fraktsiooniga. Alates 2021. aasta oktoobrist riigiduuma kaitsekomisjoni esimene aseesimees, riigiduuma riigikaitse, riigi julgeoleku ja õiguskaitse tagamisele suunatud föderaaleelarve kulutuste kaalumise komisjoni liige. == Poliitiline tegevus == 2013. aasta septembris esitas riigiduumale seaduseelnõu homoseksuaalidelt vanemlike õiguste äravõtmise kohta.<ref>https://ria.ru/20131019/971258338.html</ref> 2013. aasta septembri lõpus tegi ettepaneku võtta sisserändajate lastelt, kes ei suuda tõestada, et nad maksavad makse, õigus tasuta eelkooli- ja keskharidusele.<ref>https://www.kommersant.ru/doc/2415664</ref> 3. detsembril 2013 oli tal riigiduuma hoones füüsiline konflikt teise Ühtse Venemaa saadiku tšetšeen [[Adam Delimhanov]]iga.<ref>https://www.newsru.com/russia/03dec2013/drakadraka.html</ref> 22. juunil 2015 tegi ettepaneku märgistada Saksamaa ja Itaalia fašistlike režiimidega koostööd teinud ettevõtete kaubad. Teatas ise trotslikult, et keeldub oma isikliku sõiduauto [[Mercedes Benz]] kasutamisest, minnes üle ametiautole, mille marki ei täpsustatud.<ref>http://lenta.ru/news/2015/06/22/mercedes/</ref> 2015. aastal algatas seaduseelnõu, mis keelustas "samast soost isikute abielu (määratud sünnihetkel), sealhulgas juhul, kui üks abiellujatest on soo muutnud".<ref>{{Netiviide |url=https://www.gayru.info/news/rainbow/2016/11/03-34855.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2022-08-18 |arhiivimisaeg=2022-08-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220818115737/https://www.gayru.info/news/rainbow/2016/11/03-34855.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> 2014. aastal algatas seaduseelnõu, mis nägi ette sõjaväest kõrvalehoidjate karistamise. „Teeme muudatusettepanekuid, et kui ta on sõjaväest kõrvalehoidja ja ei soovinud lugupidamatutel põhjustel kuni 27-aastaseks saamiseni ajateenistusse minna, siis loomulikult tuleks tema õigusi riivata. Ta ei tohiks pääseda munitsipaal- ega riigiteenistusse, ühelegi ametikohale, on kohustatud tasuma sõjaväe pealt teatud eluaegset maksu, isegi kui see on väike maks, aga eluks ajaks. Ja inimene saab aru, et tal on elu lõpuni hälve ja maksab selle eest."<ref>https://www.bfm.ru/news/212970</ref> Samal ajal ei teeninud Žuravlev ise Nõukogude armees. 2020. aastal algatas seaduseelnõu, millega tühistatakse [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i hukkamõistev otsus 1989. aastast. 15. detsembril 2021 kutsus ta telesaate "60 minutit" otse-eetris üles röövima ja vangistama [[USA Kongress]]i liiget [[Ruben Gallego]]t, kes oma Ukraina visiidi ajal oli kutsunud lääneriike üles aktiivsemalt Ukrainat abistama.<ref>https://www.thedailybeast.com/russian-politician-aleksei-zhuravlyov-calls-for-kidnapping-of-us-congressman-ruben-gallego-on-live-tv</ref> 22. veebruaril 2022 teatas ta internetti üles pandud videos, et "kogu Ukraina saab Venemaa omaks".<ref>https://www.mk.ru/politics/2022/02/22/deputat-gosdumy-zhuravlev-zayavil-chto-vsya-ukraina-budet-rossiyskoy.html</ref> 28. aprillil 2022 lubas ta telesaates "60 minutit" hävitada tuumalöökidega Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia.<ref>https://twitter.com/JuliaDavisNews/status/1519763655608479746</ref> Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse kutsus ta telesaate "60 minutit" otse-eetris üles kahe miljoni Ukraina kodaniku füüsilisele hävitamisele<ref name="ReferenceA" /> ja ähvardas tappa Saksa väljaande Bild sõjakorrespondendi Ukrainas Björn Stritzeli.<ref>https://www.svoboda.org/a/v-ldpr-nazvali-chastnym-mneniem-obeschanie-zhuravlyova-ubitj-zhurnalista-/31977619.html</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Žuravljov, Aleksei}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] 3mm2n8nqmrhfhuzeg04hl9aylfd0fsa Maksa-põldseen 0 639155 7231482 6961448 2026-09-09T20:46:58Z Svencapoeira 67038 7231482 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Maksa-põldseen | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Maksa-põldseen2.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Maksa-põldseen1.jpg | pildi2_seletus = Maksa-põldseen ''Cyclocybe erebia'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Tubariaceae]]'' | perekond = ''[[Cyclocybe]]'' | liik = '''Maksa-põldseen''' | binaarne = ''Cyclocybe erebia'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = | sünonüümid = ''Agrocybe brunneola'' }} '''Maksa-põldseen''' (''Cyclocybe erebia'') on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik perekonnast [[Cyclocybe]]. Kasvab metsades, puisniitudel ja rohtunud paikades. Eestis esineb harva, augustist oktoobrini. Seen on värskelt söödav, kuid kirjanduses peetud sageli mittesöödavaks.<ref>Kuulo Kalamees, Vello Liiv. 400 Eesti seent. Tartu: Eesti Loodusfoto, 2005, lk 202</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/756721 Maksa-põldseen] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Eesti kandseened]] [[Kategooria:Tubariaceae]] gnmo8gouat7ggg18pviykuo9witkpa1 Markus Järvi 0 639975 7231616 7105222 2026-09-10T07:59:16Z Avjoska 1538 7231616 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2022|kuu=november}} [[Fail:Markus Järvi, Objektiiv, Ungari suursaatkond Tallinn Eesti Autor Illimar Toomet 001.jpg|pisi|Markus Järvi Ungari suursaatkonnas Tallinnas. Foto: Illimar Toomet, Objektiiv (2020)]] '''Markus Järvi''' (sündinud [[12. november|12. novembril]] [[1978]] Tallinnas) on eesti ajakirjanik ja teoloog, veebiportaali [[Objektiiv (portaal)|Objektiiv]] [[peatoimetaja]]. ==Haridus== Järvi on lõpetanud Roomas Paavstliku Püha Risti Ülikooli filosoofia ja teoloogia erialal{{millal}}{{lisa viide}}. ==Töö ja poliitika== Raadiotööd alustas ta 2005. aastal, kui hakkas teoloogiaüliõpilasena sisustama [[Eesti Raadio]] varahommikust "Palvuse" saadet. Aastatel 2007–2016 juhtis ta [[Eesti Rahvusringhääling]]us nii [[Klassikaraadio]] vaimulikke ja kultuurisaateid kui ka [[Eesti Televisioon|ETV]] saatesarja "Ajalik ja ajatu" (2009–2010). Ta on üks [[Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks|sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks]] asutajaid ning selle nõukogu esimees{{millal}}{{lisa viide}}. 2018. aasta novembrist on ta veebiportaali Objektiiv peatoimetaja.{{lisa viide}} [[8. november|8. novembril]] [[2022]] teatas Markus Järvi, et kandideerib [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] parteituna [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] nimekirjas Riigikokku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120095384/varro-vooglaid-ja-markus-jarvi-kandideerivad-ekre-nimekirjas-riigikokku Varro Vooglaid ja Markus Järvi kandideerivad EKRE nimekirjas riigikokku] Delfi, 8. november 2022.</ref> Ta kogus [[valimisringkond nr 3|valimisringkonnas nr 3]] ([[Tallinn]]a [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosad) 869 häält ning ei osutunud valituks. ===Duellikutse=== Markus Järvi süüdistas 2018. aasta [[Arvamusfestival]]il avalikus sõnavõtus peavoolumeediat, väites, et see olevat "täis valet". Kui ajalehe [[Eesti Ekspress]] vastutav väljaandja [[Hans H. Luik]] palus tal hiljem seda väidet konkreetsete näidetega tõendada, aga vastuseid ei saanud, nimetas Luik tema käitumist argpükslikuks. Selle peale esitas Markus Järvi Hans H. Luigele kirjalikult "tuli- või külmrelvadega duelli" pidamise kutse, kirjutades muu hulgas: "Minul poleks midagi ka selle vastu, kui satisfaktsiooniks oleks võitlus ''usque ad mortem'' (surmani)." Päev hiljem saatis Järvi uue kirja, kus loobus siiski duellist, kuna tema usk ei lubavat duelli pidamist.<ref>"Juhtkirja eest duellile". Nelli Teataja, 11.01.2019.</ref><ref>[https://www.err.ee/899762/tarmo-juristo-markus-jarvi-au-ja-hea-nimi Tarmo Jüristo | Markus Järvi, au ja hea nimi] ERR Uudised. 18.01.2019.</ref><ref>Hans H. Luik. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/84823309/hea-uudis-argpukside-aasta-saab-otsa Hea uudis: argpükside aasta saab otsa!] Eesti Ekspress. 27.12.2018.</ref><ref>[[Sulev Vedler]], [[Erik Moora]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/84962177/suur-lugu-infoajastu-ristiruutlid-kes-on-ekre-nimekirjas-riigikokku-kandideerivad-jarvi-ja-vooglaid Infoajastu ristirüütlid: kes on EKRE nimekirjas riigikokku kandideerivad Järvi ja Vooglaid?] Eesti Ekspress. 08.01.2019 ja 08.11.2022.</ref> Markus Järvi väljendas pärast neid vahejuhtumeid tagasivaatavalt oma seisukohti veebiportaali Objektiiv artiklis "Kaks kirja Hans H. Luigele – duellikutse lugu".<ref>Markus Järvi. [https://objektiiv.ee/kaks-kirja-hans-h-luigele-uhe-kutse-lugu/ Kaks kirja Hans H. Luigele – duellikutse lugu] Objektiiv.ee, 10.01.2019.</ref> == Isiklikku == Tema isa on [[vioola]]mängija [[Andrus Järvi]] ja vanaisa oli [[dirigent]] [[Vallo Järvi]]. Ta on katoliiklane{{lisa viide}}, abielus{{lisa viide}} ja tal on neli last{{lisa viide}}. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{JÄRJESTA:Järvi, Markus}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Järvide suguvõsa]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] bfz008kpfbml774bw7dlu7jm8t443sw Sündinud 2002 0 642595 7231487 7231075 2026-09-09T20:57:46Z Raamaturott 56450 /* Märts */ 7231487 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2002]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. {{Sündinud|2002}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Santeri Väänänen]], Soome jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Sverre Aav]], eesti korvpallur *[[10. jaanuar]] – [[Leyanis Pérez]], Kuuba kolmikhüppaja *[[13. jaanuar]] – [[Frederik Vesti]], Taani vormelisõitja *[[15. jaanuar]] – [[Tim Stützle]], Saksamaa jäähokimängija *[[18. jaanuar]] – [[Alessandro Ghiretti]], Prantsuse võidusõitja *[[19. jaanuar]] – [[Reinier Jesus]], Brasiilia jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Caitlin Clark]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[23. jaanuar]] – [[Joško Gvardiol]], Horvaatia jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Kaio Jorge]], Brasiilia jalgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Taylor Harwood-Bellis]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Stefan Rettenegger]], Austria kahevõistleja *[[5. veebruar]] – [[Davis Cleveland]], USA näitleja *[[9. veebruar]] – [[Regan Smith]], USA ujuja *[[11. veebruar]] – [[Liam Lawson]], Uus-Meremaa võidusõitja *[[14. veebruar]] – [[Karolina Kibbermann]], Eesti võrkpallur *[[17. veebruar]] – [[Kelly Sildaru]], eesti vigursuusataja *[[21. veebruar]] – [[Anna Gret Asi]], eesti korvpallur *[[25. veebruar]] – [[Maghnes Akliouche]], Prantsusmaa jalgpallur *25. veebruar – [[Filip Stanković]], Serbia jalgpallur *[[27. veebruar]] – [[Sami Taoufik]], Maroko võidusõitja ==Märts== *[[3. märts]] – [[Keely Hodgkinson]], Suurbritannia jooksja *[[7. märts]] – [[Paul McGrath (käija)|Paul McGrath]], Hispaania käija *[[10. märts]] – [[Ian Maatsen]], Hollandi jalgpallur *[[18. märts]] – [[Trai Hume]], Põhja-Iirimaa jalgpallur *[[22. märts]] – [[Andrei Jessipenko]], Venemaa maletaja *[[25. märts]] – [[Javi López (sündinud 2002)|Javi López]], Hispaania jalgpallur *[[28. märts]] – [[Lucas Raymond]], Rootsi jäähokimängija ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Caio Collet]], Brasiilia võidusõitja *[[5. aprill]] – [[Ethan Katzberg]], Kanada vasaraheitja *[[13. aprill]] – [[Karl Jakob Hein]], Eesti jalgpallur *[[16. aprill]] – [[Filip Jörgensen]], Taani jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Cristian Olivera]], Uruguay jalgpallur *[[18. aprill]] – [[Maya Le Tissier]], Inglismaa jalgpallur *[[19. aprill]] – [[William Alatalo]], Soome võidusõitja ==Mai== *[[1. mai]] – [[David Vidales]], Hispaania võidusõitja *[[6. mai]] – [[Cole Palmer]], Inglismaa jalgpallur *[[7. mai]] – [[Naatan Skyttä]], Soome jalgpallur *[[13. mai]] – [[Diribe Welteji]], Etioopia jooksja *[[14. mai]] – [[Margarita Armstrong-Jones]], Briti kuningliku perekonna liige *[[15. mai]] – [[Amy Hunt]], Suurbritannia sprinter *[[17. mai]] – [[Léon Marchand]], Prantsusmaa ujuja *[[20. mai]] – [[Ditaji Kambundji]], Šveitsi tõkkejooksja *[[22. mai]] – [[Oliver Reimann]], eesti näitleja *[[28. mai]] – [[Gianluca Busio]], USA jalgpallur *[[31. mai]] – [[Sander Skotheim]], norra kümnevõistleja ==Juuni== *[[4. juuni]] – [[Kaylen Frederick]], Ameerika võidusõitja *[[7. juuni]] – [[Tanguy Nianzou]], Prantsusmaa jalgpallur * 7. juuni – [[Tomáš Suslov]], slovaki jalgpallur *[[8. juuni]] – [[Athing Mu]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[11. juuni]] – [[Olli Caldwell]], Briti võidusõitja *[[12. juuni]] – [[Koni De Winter]], Belgia jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Tiago Tomás]], Portugali jalgpallur *16. juuni – [[Jeremy Sarmiento]], Ecuadori jalgpallur *[[19. juuni]] – [[Nuno Mendes]], Portugali jalgpallur *[[23. juuni]] – [[Andrew Omobamidele]], Iirimaa jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Kirill Chukavin]], Eesti maletaja *[[26. juuni]] – [[Mamadou Sangaré]], Mali jalgpallur ==Juuli== *[[5. juuli]] – [[Adam Eteki]], Prantsuse võidusõitja *[[9. juuli]] – [[Amaury Cordeel]], Belgia võidusõitja *[[12. juuli]] – [[Nico Williams]], Hispaania jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Lukáš Horníček]], Tšehhi jalgpallur *[[17. juuli]] – [[Enzo Millot]], Prantsusmaa jalgpallur *[[19. juuli]] – [[Fábio Silva]], Portugali jalgpallur *[[22. juuli]] – [[Felix (Taani prints)|Felix]], Taani kuningliku perekonna liige *[[23. juuli]] – [[Jon Aramburu]], Venezuela jalgpallur *23. juuli – [[Tiago Santos]], Portugali jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Adam Hložek]], Tšehhi jalgpallur * 25. juuli – [[Rasmus Roosleht]], eesti kümnevõistleja *[[30. juuli]] – [[Sékou Mara]], Prantsusmaa jalgpallur ==August== *[[8. august]] – [[Carmely Reiska]], Eesti iluvõimleja *[[13. august]] – [[Satoshi Tanaka]], Jaapani jalgpallur *[[19. august]] – [[Pippi-Lotta Enok]], eesti mitmevõistleja *[[21. august]] – [[Zion Suzuki]], Jaapani jalgpallur *[[29. august]] – [[Destiny Chukunyere]], Malta laulja ==September== *[[1. september]] – [[Illja Zabarnõi]], Ukraina jalgpallur *[[2. september]] – [[Elina Tzengko]], Kreeka odaviskaja *[[5. september]] – [[Alika Milova]], Eesti laulja *[[6. september]] – [[Asher Angel]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[8. september]] – [[Gaten Matarazzo]], USA näitleja *[[17. september]] – [[ZENA]], Valgevene laulja *[[18. september]] – [[Hugo Bueno]], Hispaania jalgpallur *[[28. september]] – [[Mykolas Alekna]], Leedu kettaheitja *[[30. september]] – [[Maddie Ziegler]], Ameerika Ühendriikide tantsija, näitleja ja modell ==Oktoober== *[[5. oktoober]] – [[Alessandro Giardelli]], itaalia motosportlane *[[6. oktoober]] – [[Cleopatra Stratan]], Moldova laulja *[[10. oktoober]] – [[James Trafford]], Inglismaa jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Thierno Barry]], Prantsusmaa jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Ansu Fati]], Hispaania jalgpallur ==November== *[[8. november]] – [[Marx Aru]], eesti võrkpallur *[[10. november]] – [[Eduardo Camavinga]], Prantsusmaa jalgpallur *[[13. november]] – [[Emma Raducanu]], Suurbritannia tennisist *[[14. november]] – [[Gianluca Petecof]], Brasiilia autosportlane *[[17. november]] – [[Jekaterina Mirotvortseva]], Eesti käija *[[20. november]] – [[Ugo de Wilde]], Belgia võidusõitja *[[21. november]] – [[Kevor Palumets]], eesti jalgpallur *[[22. november]] – [[Owen Power]], Kanada jäähokimängija *[[24. november]] – [[Jay Stansfield]], inglise jalgpallur *[[29. november]] – [[Yunus Musah]], USA jalgpallur ==Detsember== *[[12. detsember]] – [[Timothé Mumenthaler]], Šveitsi sprinter *[[16. detsember]] – [[Silja Kosonen]], Soome vasaraheitja *[[19. detsember]] – [[Sofie Dokter]], hollandi seitsmevõistleja sg8mydqux5c4ppbg5sqacb3phpjm2bs 7231488 7231487 2026-09-09T20:58:28Z Raamaturott 56450 /* Veebruar */ 7231488 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2002]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. {{Sündinud|2002}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Santeri Väänänen]], Soome jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Sverre Aav]], eesti korvpallur *[[10. jaanuar]] – [[Leyanis Pérez]], Kuuba kolmikhüppaja *[[13. jaanuar]] – [[Frederik Vesti]], Taani vormelisõitja *[[15. jaanuar]] – [[Tim Stützle]], Saksamaa jäähokimängija *[[18. jaanuar]] – [[Alessandro Ghiretti]], Prantsuse võidusõitja *[[19. jaanuar]] – [[Reinier Jesus]], Brasiilia jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Caitlin Clark]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[23. jaanuar]] – [[Joško Gvardiol]], Horvaatia jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Kaio Jorge]], Brasiilia jalgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Taylor Harwood-Bellis]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Stefan Rettenegger]], Austria kahevõistleja *[[5. veebruar]] – [[Davis Cleveland]], USA näitleja *[[9. veebruar]] – [[Regan Smith]], USA ujuja *[[11. veebruar]] – [[Liam Lawson]], Uus-Meremaa võidusõitja *11. veebruar – [[Anis Hadj Moussa]], Alžeeria jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Karolina Kibbermann]], Eesti võrkpallur *[[17. veebruar]] – [[Kelly Sildaru]], eesti vigursuusataja *[[21. veebruar]] – [[Anna Gret Asi]], eesti korvpallur *[[25. veebruar]] – [[Maghnes Akliouche]], Prantsusmaa jalgpallur *25. veebruar – [[Filip Stanković]], Serbia jalgpallur *[[27. veebruar]] – [[Sami Taoufik]], Maroko võidusõitja ==Märts== *[[3. märts]] – [[Keely Hodgkinson]], Suurbritannia jooksja *[[7. märts]] – [[Paul McGrath (käija)|Paul McGrath]], Hispaania käija *[[10. märts]] – [[Ian Maatsen]], Hollandi jalgpallur *[[18. märts]] – [[Trai Hume]], Põhja-Iirimaa jalgpallur *[[22. märts]] – [[Andrei Jessipenko]], Venemaa maletaja *[[25. märts]] – [[Javi López (sündinud 2002)|Javi López]], Hispaania jalgpallur *[[28. märts]] – [[Lucas Raymond]], Rootsi jäähokimängija ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Caio Collet]], Brasiilia võidusõitja *[[5. aprill]] – [[Ethan Katzberg]], Kanada vasaraheitja *[[13. aprill]] – [[Karl Jakob Hein]], Eesti jalgpallur *[[16. aprill]] – [[Filip Jörgensen]], Taani jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Cristian Olivera]], Uruguay jalgpallur *[[18. aprill]] – [[Maya Le Tissier]], Inglismaa jalgpallur *[[19. aprill]] – [[William Alatalo]], Soome võidusõitja ==Mai== *[[1. mai]] – [[David Vidales]], Hispaania võidusõitja *[[6. mai]] – [[Cole Palmer]], Inglismaa jalgpallur *[[7. mai]] – [[Naatan Skyttä]], Soome jalgpallur *[[13. mai]] – [[Diribe Welteji]], Etioopia jooksja *[[14. mai]] – [[Margarita Armstrong-Jones]], Briti kuningliku perekonna liige *[[15. mai]] – [[Amy Hunt]], Suurbritannia sprinter *[[17. mai]] – [[Léon Marchand]], Prantsusmaa ujuja *[[20. mai]] – [[Ditaji Kambundji]], Šveitsi tõkkejooksja *[[22. mai]] – [[Oliver Reimann]], eesti näitleja *[[28. mai]] – [[Gianluca Busio]], USA jalgpallur *[[31. mai]] – [[Sander Skotheim]], norra kümnevõistleja ==Juuni== *[[4. juuni]] – [[Kaylen Frederick]], Ameerika võidusõitja *[[7. juuni]] – [[Tanguy Nianzou]], Prantsusmaa jalgpallur * 7. juuni – [[Tomáš Suslov]], slovaki jalgpallur *[[8. juuni]] – [[Athing Mu]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[11. juuni]] – [[Olli Caldwell]], Briti võidusõitja *[[12. juuni]] – [[Koni De Winter]], Belgia jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Tiago Tomás]], Portugali jalgpallur *16. juuni – [[Jeremy Sarmiento]], Ecuadori jalgpallur *[[19. juuni]] – [[Nuno Mendes]], Portugali jalgpallur *[[23. juuni]] – [[Andrew Omobamidele]], Iirimaa jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Kirill Chukavin]], Eesti maletaja *[[26. juuni]] – [[Mamadou Sangaré]], Mali jalgpallur ==Juuli== *[[5. juuli]] – [[Adam Eteki]], Prantsuse võidusõitja *[[9. juuli]] – [[Amaury Cordeel]], Belgia võidusõitja *[[12. juuli]] – [[Nico Williams]], Hispaania jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Lukáš Horníček]], Tšehhi jalgpallur *[[17. juuli]] – [[Enzo Millot]], Prantsusmaa jalgpallur *[[19. juuli]] – [[Fábio Silva]], Portugali jalgpallur *[[22. juuli]] – [[Felix (Taani prints)|Felix]], Taani kuningliku perekonna liige *[[23. juuli]] – [[Jon Aramburu]], Venezuela jalgpallur *23. juuli – [[Tiago Santos]], Portugali jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Adam Hložek]], Tšehhi jalgpallur * 25. juuli – [[Rasmus Roosleht]], eesti kümnevõistleja *[[30. juuli]] – [[Sékou Mara]], Prantsusmaa jalgpallur ==August== *[[8. august]] – [[Carmely Reiska]], Eesti iluvõimleja *[[13. august]] – [[Satoshi Tanaka]], Jaapani jalgpallur *[[19. august]] – [[Pippi-Lotta Enok]], eesti mitmevõistleja *[[21. august]] – [[Zion Suzuki]], Jaapani jalgpallur *[[29. august]] – [[Destiny Chukunyere]], Malta laulja ==September== *[[1. september]] – [[Illja Zabarnõi]], Ukraina jalgpallur *[[2. september]] – [[Elina Tzengko]], Kreeka odaviskaja *[[5. september]] – [[Alika Milova]], Eesti laulja *[[6. september]] – [[Asher Angel]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[8. september]] – [[Gaten Matarazzo]], USA näitleja *[[17. september]] – [[ZENA]], Valgevene laulja *[[18. september]] – [[Hugo Bueno]], Hispaania jalgpallur *[[28. september]] – [[Mykolas Alekna]], Leedu kettaheitja *[[30. september]] – [[Maddie Ziegler]], Ameerika Ühendriikide tantsija, näitleja ja modell ==Oktoober== *[[5. oktoober]] – [[Alessandro Giardelli]], itaalia motosportlane *[[6. oktoober]] – [[Cleopatra Stratan]], Moldova laulja *[[10. oktoober]] – [[James Trafford]], Inglismaa jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Thierno Barry]], Prantsusmaa jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Ansu Fati]], Hispaania jalgpallur ==November== *[[8. november]] – [[Marx Aru]], eesti võrkpallur *[[10. november]] – [[Eduardo Camavinga]], Prantsusmaa jalgpallur *[[13. november]] – [[Emma Raducanu]], Suurbritannia tennisist *[[14. november]] – [[Gianluca Petecof]], Brasiilia autosportlane *[[17. november]] – [[Jekaterina Mirotvortseva]], Eesti käija *[[20. november]] – [[Ugo de Wilde]], Belgia võidusõitja *[[21. november]] – [[Kevor Palumets]], eesti jalgpallur *[[22. november]] – [[Owen Power]], Kanada jäähokimängija *[[24. november]] – [[Jay Stansfield]], inglise jalgpallur *[[29. november]] – [[Yunus Musah]], USA jalgpallur ==Detsember== *[[12. detsember]] – [[Timothé Mumenthaler]], Šveitsi sprinter *[[16. detsember]] – [[Silja Kosonen]], Soome vasaraheitja *[[19. detsember]] – [[Sofie Dokter]], hollandi seitsmevõistleja apmyqkec229ngfno7ha62oqcavteh1k Sündinud 1998 0 643418 7231485 7231059 2026-09-09T20:54:12Z Raamaturott 56450 /* Märts */ 7231485 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1998]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1998}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Enock Mwepu]], sambia jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Krystian Bielik]], poola jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Carles Aleñá]], Hispaania jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Michael Mmoh]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[11. jaanuar]] – [[Salih Özcan]], Türgi jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Niklas Dorsch]], Saksamaa jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Odsonne Édouard]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. jaanuar]] – [[Anthony Zambrano]], Colombia sprinter * 17. jaanuar – [[Natalia Bukowiecka]], poola sprinter * 17. jaanuar – [[Lovro Majer]], Horvaatia jalgpallur *17. jaanuar – [[Amos Pieper]], Saksamaa jalgpallur *[[18. jaanuar]] – [[Éder Militão]], Brasiilia jalgpallur * 18. jaanuar – [[Vashti Cunningham]], USA kõrgushüppaja *[[20. jaanuar]] – [[Attila Szalai]], Ungari jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Pervis Estupiñán]], Ecuadori jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Justin Bijlow]], hollandi jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[XXXTentacion]], Ameerika Ühendriikide räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[31. jaanuar]] – [[Amadou Haidara]], Mali jalgpallur *31. jaanuar – [[Chris Willock]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Blas Riveros]], Paraguay jalgpallur * 3. veebruar – [[Mattias Siimar]], eesti tennisist *[[4. veebruar]] – [[Eray Cömert]], Šveitsi jalgpallur * 4. veebruar – [[Maximilian Wöber]], Austria jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Karel Tilga]], eesti kümnevõistleja *[[11. veebruar]] – [[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja *[[13. veebruar]] – [[Miika Pihlak]], eesti näitleja *[[14. veebruar]] – [[Sander Berge]], norra jalgpallur *[[15. veebruar]] – [[Zachary Gordon]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[16. veebruar]] – [[Carles Pérez]], hispaania jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Adam Fox]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 17. veebruar – [[Hannes Soomer]], eesti motoringrajasõitja *[[18. veebruar]] – [[Ángelo Preciado]], Ecuadori jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Kertu Laak]], eesti võrkpallur *[[25. veebruar]] – [[Ismaïla Sarr]], Senegali jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Trevor Bassitt]], USA jooksja *[[28. veebruar]] – [[Teun Koopmeiners]], Hollandi jalgpallur * 28. veebruar – [[Hebert Conceição]], Brasiilia poksija * 28. veebruar – [[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur *==Märts== *[[3. märts]] – [[Darius Olaru]], Rumeenia jalgpallur *[[4. märts]] – [[Karin Allik]], eesti teatrikriitik *4. märts – [[Petar Musa]], Horvaatia jalgpallur *[[5. märts]] – [[Sergio Díaz]], Paraguay jalgpallur * 5. märts – [[Merih Demiral]], türgi jalgpallur * 5. märts – [[Vladislav Artemjev]], vene maletaja *[[6. märts]] – [[Jemma Reekie]], Suurbritannia jooksja * 6. märts – [[Ernest Agyiri]], Ghana jalgpallur *[[10. märts]] – [[Matías Zaracho]], Argentina jalgpallur *[[12. märts]] – [[Nadežda Dubovitskaja]], Kasahstani kõrgushüppaja *[[14. märts]] – [[Tyson Jost]], Kanada jäähokimängija *[[16. märts]] – [[Haruka Kitaguchi]], Jaapani odaviskaja *[[17. märts]] – [[Jere Innala]], soome jäähokimängija *[[18. märts]] – [[Miltiádis Tentóglou]], kreeka kaugushüppaja *[[19. märts]] – [[Li Lirisman]], eesti karateka *[[21. märts]] – [[Ralf Aron]], eesti autosportlane *[[22. märts]] – [[Daniel Albert Naurits]], Eesti iluuisutaja *[[25. märts]] – [[Ermedin Demirović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[26. märts]] – [[Johannes Erm]], eesti kümnevõistleja *[[27. märts]] – [[Haji Wright]], USA jalgpallur *[[29. märts]] – [[Brett Howden]], Kanada jäähokimängija ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Roberts Uldriķis]] Läti jalgpallur * 3. aprill – [[Kenneth Raisma]], eesti tennisist * 3. aprill – [[Paris Jackson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell *[[5. aprill]] – [[Nathan Broadhead]], Walesi jalgpallur *[[8. aprill]] – [[Renan Lodi]], Brasiilia jalgpallur *8. aprill – [[Ridle Baku]], Saksamaa jalgpallur *[[10. aprill]] – [[Florinel Coman]], Rumeenia jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Melissa Greeff]], Lõuna-Aafrika Vabariigi maletaja *[[17. aprill]] – [[Edrisa Lubega]], Uganda jalgpallur * 17. aprill – [[Kristoffer Ajer]], norra jalgpallur *[[22. aprill]] – [[Jay Dasilva]], Walesi jalgpallur *[[26. aprill]] – [[Jan-Krzysztof Duda]], poola maletaja *[[27. aprill]] – [[Cristian Romero]], Argentina jalgpallur * 27. aprill – [[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija ==Mai== *[[2. mai]] – [[Jonathan Ikoné]], Prantsusmaa jalgpallur *[[5. mai]] – [[Arõna Sabalenka]], valgevene tennisist * 5. mai – [[Jordan Kyrou]], Kanada jäähokimängija *[[7. mai]] – [[Lauri Tolmats]], eesti koduloolane * 7. mai – [[Jesse Puljujärvi]], soome hokimängija *[[10. mai]] – [[Vitaly Janelt]], saksa jalgpallur *10. mai – [[Patriks Gailums]], Läti odaviskaja *[[11. mai]] – [[Fran Villalba]], Hispaania jalgpallur *[[12. mai]] – [[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija *[[17. mai]] – [[Patricia Guijarro]], Hispaania jalgpallur *[[19. mai]] – [[Rebeka Koha]], läti tõstja * 19. mai – [[Alex Král]], tšehhi jalgpallur *[[21. mai]] – [[Ari Ólafsson]], islandi laulja *[[22. mai]] – [[Laulauga Tausaga]], USA kettaheitja *[[23. mai]] – [[Salwa Eid Naser]], Bahreini jooksja *[[26. mai]] – [[Montassar Talbi]], Tuneesia jalgpallur *[[27. mai]] – [[Josep Martínez]], Hispaania jalgpallur ==Juuni== * [[2. juuni]] – [[Silvia Pertens]], eesti võrkpallur *[[4. juuni]] – [[Vladislav Homutov]], Ukraina jalgpallur *[[5. juuni]] – [[Kale Clague]], Kanada jäähokimängija *[[6. juuni]] – [[Jahor Šaranhovič]], valgevene jäähokimängija *[[11. juuni]] – [[Wilma Murto]], Soome teivashüppaja *11. juuni – [[Hans Christian Aavik]], eesti viiuldaja *[[15. juuni]] – [[Hachim Mastour]], Maroko jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Ritsu Dōan]], jaapani jalgpallur *[[24. juuni]] – [[Pierre-Luc Dubois]], Kanada jäähokimängija *[[25. juuni]] – [[Jakob Chychrun]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[28. juuni]] – [[Joel Eriksson]], Rootsi vormelisõitja * 28. juuni – [[Óscar Rodríguez]], hispaania jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Mattias Käit]], Eesti jalgpallur *29. juuni – [[Emma Oosterwegel]], Hollandi seitsmevõistleja *29. juuni – [[Eberechi Eze]], Inglismaa jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Antonie Formanová]], tšehhi näitleja * 30. juuni – [[Houssem Aouar]], Alžeeria jalgallur ==Juuli== *[[8. juuli]] – [[Jaden Smith]], USA laulja ja näitleja * 8. juuli – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja * 8. juuli – [[Alexander Bernhardsson]], Rootsi jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Angus Cloud]], USA näitleja *[[12. juuli]] – [[Shai Gilgeous-Alexander]], Kanada korvpallur *[[13. juuli]] – [[Kati-Kreet Marran]], eesti sulgpallur *[[14. juuli]] – [[Henri Roos]], eesti murdmaasuusataja *[[17. juuli]] – [[Joachim Blichfeld]], taani jäähokimängija * 17. juuli – [[Arilena Ara]], albaania laulja *[[20. juuli]] – [[Morgan Geekie]], Kanada jäähokimängija *[[22. juuli]] – [[Marc Cucurella]], hispaania jalgpallur * [[24. juuli]] – [[Bindi Irwin]], [[Austraalia]]/[[USA]] laulja, näitleja *[[29. juuli]] – [[Clayton Keller]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 29. juuli – [[AG (laulja)|AG]], eesti räppar *[[30. juuli]] – [[Jesper Bratt]], rootsi jäähokimängija * 30. juuli – [[Kristjan Kalev Nuus]] ehk Marmormaze, eesti räppar ja arvutimängu looja *[[31. juuli]] – [[Quincy Hall]], USA jooksja ==August== *[[1. august]] – [[Zian Flemming]], Hollandi jalgpallur *[[2. august]] – [[Liina Ariadne Pedanik]], eesti laulja *[[8. august]] – [[Liam Scales]], Iirimaa jalgpallur *[[12. august]] – [[Stéfanos Tsitsipás]], Kreeka tennisist *[[13. august]] – [[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija *[[18. august]] – [[Clairo]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[20. august]] – [[Lieke Klaver]], hollandi jooksja *[[28. august]] – [[Weston McKennie]], USA jalgpallur ==September== *[[3. september]] – [[Johanna Maria Tõugu]], Eesti poliitik ja keskkonnakaitsja *[[6. september]] – [[Michele Perniola]], Itaalia laulja * 6. september – [[Kiernan Dewsbury-Hall]], inglise jalgpallur *[[7. september]] – [[Gerardo Arteaga]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Roberto Alvarado]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Ola Solbakken]], norra jalgpallur *[[8. september]] – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja *[[12. september]] – [[Juan Portilla]], Colombia jalgpallur *[[18. september]] – [[Hans-Christian Hausenberg]], eesti kümnevõistleja * 18. september – [[Christian Pulisic]], USA jalgpallur * 18. september – [[Harald Østberg Amundsen]], norra murdmaasuusataja *[[20. september]] – [[Marco Arop]], Kanada jooksja *[[21. september]] – [[Tadej Pogačar]], Sloveenia jalgrattur *[[22. september]] – [[Renet Vanker]], eesti võrkpallur *[[28. september]] – [[Milica Gardašević]], serbia kaugushüppaja *[[29. september]] – [[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Agustín Canobbio]], Uruguay jalgpallur *[[3. oktoober]] – [[Yemisi Mabry]], Saksamaa kuulitõukaja *[[6. oktoober]] – [[Christopher Repka]], slovaki maletaja * 6. oktoober – [[Lloyd Kelly]], Inglismaa jalgpallur *[[9. oktoober]] – [[Patson Daka]], Sambia jalgpallur *9. oktoober – [[Carlos Miguel]], Brasiilia jalgpallur *[[11. oktoober]] – [[Jason Joseph]], Šveitsi tõkkejooksja *[[14. oktoober]] – [[Anneli Trees]], eesti kabetaja * 14. oktoober – [[Lisette Tammik]], eesti jalgpallur * 14. oktoober – [[Victor Nelsson]], taani jalgpallur * 14. oktoober – [[Kenneth Bednarek]], USA jooksja * 14. oktoober – [[Lewis O'Brien]], Inglismaa jalgpallur *[[16. oktoober]] – [[Stefán Teitur Þórðarson]], Islandi jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Kerem Aktürkoğlu]], Türgi jalgpallur *[[22. oktoober]] – [[Ianis Hagi]], Rumeenia jalgpallur * 22. oktoober – [[Harry Souttar]], Austraalia jalgpallur *[[27. oktoober]] – [[Dayot Upamecano]], Prantsusmaa jalgpallur * 27. oktoober – [[Carlos Jürgens]], eesti korvpallur *[[28. oktoober]] – [[Lou Jeanmonnot]], Prantsusmaa laskesuusataja *[[30. oktoober]] – [[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija * 30. oktoober – [[Jesper Boqvist]], rootsi jäähokimängija ==November== *[[1. november]] – [[Mariel Merlii Pulles]], eesti murdmaasuusataja *[[2. november]] – [[Riley McGree]], Austraalia jalgpallur *[[4. november]] – [[Achraf Hakimi]], Maroko jalgpallur *[[5. november]] – [[Takehiro Tomiyasu]], jaapani jalgpallur *[[10. november]] – [[Tuuli Põhjakas]], eesti ajakirjanik ja kultuurikriitik *[[12. november]] – [[Elias Pettersson]], Rootsi jäähokimängija * 12. november – [[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur *[[14. november]] – [[Sofia Kenin]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[15. november]] – [[Anton Stach]], Saksamaa jalgpallur *[[17. november]] – [[Domilson Cordeiro dos Santos]] (Dodô), Brasiilia jalgpallur *[[26. november]] – [[Luka Ivanušec]], Horvaatia jalgpallur *26. november – [[Jón Dagur Þorsteinsson]], Islandi jalgpallur *[[27. november]] – [[Martin Pärn (jalgpallur)|Martin Pärn]], eesti jalgpallur ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Randal Kolo Muani]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. detsember]] – [[Martin Ødegaard]], Norra jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Jake Oettinger]], USA jäähokimängija * 18. detsember – [[Simona Quadarella]], itaalia ujuja *[[20. detsember]] – [[Kylian Mbappé]], prantsuse jalgpallur *[[22. detsember]] – [[Casper Ruud]], Norra tennisist *[[23. detsember]] – [[Andreas Alamommo]], soome suusahüppaja *[[24. detsember]] – [[Declan McKenna]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik *[[27. detsember]] – [[Josh Maja]], Nigeeria jalgpallur *[[29. detsember]] – [[Victor Osimhen]], Nigeeria jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Valentin Kordas]], eesti võrkpallur msuf1anai5g8a04dpolxyq7blo3btg0 7231515 7231485 2026-09-09T22:39:48Z Sjur 66496 /* August */ 7231515 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1998]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1998}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Enock Mwepu]], sambia jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Krystian Bielik]], poola jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Carles Aleñá]], Hispaania jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Michael Mmoh]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[11. jaanuar]] – [[Salih Özcan]], Türgi jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Niklas Dorsch]], Saksamaa jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Odsonne Édouard]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. jaanuar]] – [[Anthony Zambrano]], Colombia sprinter * 17. jaanuar – [[Natalia Bukowiecka]], poola sprinter * 17. jaanuar – [[Lovro Majer]], Horvaatia jalgpallur *17. jaanuar – [[Amos Pieper]], Saksamaa jalgpallur *[[18. jaanuar]] – [[Éder Militão]], Brasiilia jalgpallur * 18. jaanuar – [[Vashti Cunningham]], USA kõrgushüppaja *[[20. jaanuar]] – [[Attila Szalai]], Ungari jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Pervis Estupiñán]], Ecuadori jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Justin Bijlow]], hollandi jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[XXXTentacion]], Ameerika Ühendriikide räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[31. jaanuar]] – [[Amadou Haidara]], Mali jalgpallur *31. jaanuar – [[Chris Willock]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Blas Riveros]], Paraguay jalgpallur * 3. veebruar – [[Mattias Siimar]], eesti tennisist *[[4. veebruar]] – [[Eray Cömert]], Šveitsi jalgpallur * 4. veebruar – [[Maximilian Wöber]], Austria jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Karel Tilga]], eesti kümnevõistleja *[[11. veebruar]] – [[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja *[[13. veebruar]] – [[Miika Pihlak]], eesti näitleja *[[14. veebruar]] – [[Sander Berge]], norra jalgpallur *[[15. veebruar]] – [[Zachary Gordon]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[16. veebruar]] – [[Carles Pérez]], hispaania jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Adam Fox]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 17. veebruar – [[Hannes Soomer]], eesti motoringrajasõitja *[[18. veebruar]] – [[Ángelo Preciado]], Ecuadori jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Kertu Laak]], eesti võrkpallur *[[25. veebruar]] – [[Ismaïla Sarr]], Senegali jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Trevor Bassitt]], USA jooksja *[[28. veebruar]] – [[Teun Koopmeiners]], Hollandi jalgpallur * 28. veebruar – [[Hebert Conceição]], Brasiilia poksija * 28. veebruar – [[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur *==Märts== *[[3. märts]] – [[Darius Olaru]], Rumeenia jalgpallur *[[4. märts]] – [[Karin Allik]], eesti teatrikriitik *4. märts – [[Petar Musa]], Horvaatia jalgpallur *[[5. märts]] – [[Sergio Díaz]], Paraguay jalgpallur * 5. märts – [[Merih Demiral]], türgi jalgpallur * 5. märts – [[Vladislav Artemjev]], vene maletaja *[[6. märts]] – [[Jemma Reekie]], Suurbritannia jooksja * 6. märts – [[Ernest Agyiri]], Ghana jalgpallur *[[10. märts]] – [[Matías Zaracho]], Argentina jalgpallur *[[12. märts]] – [[Nadežda Dubovitskaja]], Kasahstani kõrgushüppaja *[[14. märts]] – [[Tyson Jost]], Kanada jäähokimängija *[[16. märts]] – [[Haruka Kitaguchi]], Jaapani odaviskaja *[[17. märts]] – [[Jere Innala]], soome jäähokimängija *[[18. märts]] – [[Miltiádis Tentóglou]], kreeka kaugushüppaja *[[19. märts]] – [[Li Lirisman]], eesti karateka *[[21. märts]] – [[Ralf Aron]], eesti autosportlane *[[22. märts]] – [[Daniel Albert Naurits]], Eesti iluuisutaja *[[25. märts]] – [[Ermedin Demirović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[26. märts]] – [[Johannes Erm]], eesti kümnevõistleja *[[27. märts]] – [[Haji Wright]], USA jalgpallur *[[29. märts]] – [[Brett Howden]], Kanada jäähokimängija ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Roberts Uldriķis]] Läti jalgpallur * 3. aprill – [[Kenneth Raisma]], eesti tennisist * 3. aprill – [[Paris Jackson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell *[[5. aprill]] – [[Nathan Broadhead]], Walesi jalgpallur *[[8. aprill]] – [[Renan Lodi]], Brasiilia jalgpallur *8. aprill – [[Ridle Baku]], Saksamaa jalgpallur *[[10. aprill]] – [[Florinel Coman]], Rumeenia jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Melissa Greeff]], Lõuna-Aafrika Vabariigi maletaja *[[17. aprill]] – [[Edrisa Lubega]], Uganda jalgpallur * 17. aprill – [[Kristoffer Ajer]], norra jalgpallur *[[22. aprill]] – [[Jay Dasilva]], Walesi jalgpallur *[[26. aprill]] – [[Jan-Krzysztof Duda]], poola maletaja *[[27. aprill]] – [[Cristian Romero]], Argentina jalgpallur * 27. aprill – [[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija ==Mai== *[[2. mai]] – [[Jonathan Ikoné]], Prantsusmaa jalgpallur *[[5. mai]] – [[Arõna Sabalenka]], valgevene tennisist * 5. mai – [[Jordan Kyrou]], Kanada jäähokimängija *[[7. mai]] – [[Lauri Tolmats]], eesti koduloolane * 7. mai – [[Jesse Puljujärvi]], soome hokimängija *[[10. mai]] – [[Vitaly Janelt]], saksa jalgpallur *10. mai – [[Patriks Gailums]], Läti odaviskaja *[[11. mai]] – [[Fran Villalba]], Hispaania jalgpallur *[[12. mai]] – [[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija *[[17. mai]] – [[Patricia Guijarro]], Hispaania jalgpallur *[[19. mai]] – [[Rebeka Koha]], läti tõstja * 19. mai – [[Alex Král]], tšehhi jalgpallur *[[21. mai]] – [[Ari Ólafsson]], islandi laulja *[[22. mai]] – [[Laulauga Tausaga]], USA kettaheitja *[[23. mai]] – [[Salwa Eid Naser]], Bahreini jooksja *[[26. mai]] – [[Montassar Talbi]], Tuneesia jalgpallur *[[27. mai]] – [[Josep Martínez]], Hispaania jalgpallur ==Juuni== * [[2. juuni]] – [[Silvia Pertens]], eesti võrkpallur *[[4. juuni]] – [[Vladislav Homutov]], Ukraina jalgpallur *[[5. juuni]] – [[Kale Clague]], Kanada jäähokimängija *[[6. juuni]] – [[Jahor Šaranhovič]], valgevene jäähokimängija *[[11. juuni]] – [[Wilma Murto]], Soome teivashüppaja *11. juuni – [[Hans Christian Aavik]], eesti viiuldaja *[[15. juuni]] – [[Hachim Mastour]], Maroko jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Ritsu Dōan]], jaapani jalgpallur *[[24. juuni]] – [[Pierre-Luc Dubois]], Kanada jäähokimängija *[[25. juuni]] – [[Jakob Chychrun]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[28. juuni]] – [[Joel Eriksson]], Rootsi vormelisõitja * 28. juuni – [[Óscar Rodríguez]], hispaania jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Mattias Käit]], Eesti jalgpallur *29. juuni – [[Emma Oosterwegel]], Hollandi seitsmevõistleja *29. juuni – [[Eberechi Eze]], Inglismaa jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Antonie Formanová]], tšehhi näitleja * 30. juuni – [[Houssem Aouar]], Alžeeria jalgallur ==Juuli== *[[8. juuli]] – [[Jaden Smith]], USA laulja ja näitleja * 8. juuli – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja * 8. juuli – [[Alexander Bernhardsson]], Rootsi jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Angus Cloud]], USA näitleja *[[12. juuli]] – [[Shai Gilgeous-Alexander]], Kanada korvpallur *[[13. juuli]] – [[Kati-Kreet Marran]], eesti sulgpallur *[[14. juuli]] – [[Henri Roos]], eesti murdmaasuusataja *[[17. juuli]] – [[Joachim Blichfeld]], taani jäähokimängija * 17. juuli – [[Arilena Ara]], albaania laulja *[[20. juuli]] – [[Morgan Geekie]], Kanada jäähokimängija *[[22. juuli]] – [[Marc Cucurella]], hispaania jalgpallur * [[24. juuli]] – [[Bindi Irwin]], [[Austraalia]]/[[USA]] laulja, näitleja *[[29. juuli]] – [[Clayton Keller]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 29. juuli – [[AG (laulja)|AG]], eesti räppar *[[30. juuli]] – [[Jesper Bratt]], rootsi jäähokimängija * 30. juuli – [[Kristjan Kalev Nuus]] ehk Marmormaze, eesti räppar ja arvutimängu looja *[[31. juuli]] – [[Quincy Hall]], USA jooksja ==August== *[[1. august]] – [[Zian Flemming]], Hollandi jalgpallur *[[2. august]] – [[Liina Ariadne Pedanik]], eesti laulja *[[8. august]] – [[Liam Scales]], Iirimaa jalgpallur *[[12. august]] – [[Stéfanos Tsitsipás]], Kreeka tennisist *[[13. august]] – [[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija *[[16. august]] – [[Dominic Lobalu]], Lõuna-Sudaani päritolu Šveitsi jooksja *[[18. august]] – [[Clairo]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[20. august]] – [[Lieke Klaver]], hollandi jooksja *[[28. august]] – [[Weston McKennie]], USA jalgpallur ==September== *[[3. september]] – [[Johanna Maria Tõugu]], Eesti poliitik ja keskkonnakaitsja *[[6. september]] – [[Michele Perniola]], Itaalia laulja * 6. september – [[Kiernan Dewsbury-Hall]], inglise jalgpallur *[[7. september]] – [[Gerardo Arteaga]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Roberto Alvarado]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Ola Solbakken]], norra jalgpallur *[[8. september]] – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja *[[12. september]] – [[Juan Portilla]], Colombia jalgpallur *[[18. september]] – [[Hans-Christian Hausenberg]], eesti kümnevõistleja * 18. september – [[Christian Pulisic]], USA jalgpallur * 18. september – [[Harald Østberg Amundsen]], norra murdmaasuusataja *[[20. september]] – [[Marco Arop]], Kanada jooksja *[[21. september]] – [[Tadej Pogačar]], Sloveenia jalgrattur *[[22. september]] – [[Renet Vanker]], eesti võrkpallur *[[28. september]] – [[Milica Gardašević]], serbia kaugushüppaja *[[29. september]] – [[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Agustín Canobbio]], Uruguay jalgpallur *[[3. oktoober]] – [[Yemisi Mabry]], Saksamaa kuulitõukaja *[[6. oktoober]] – [[Christopher Repka]], slovaki maletaja * 6. oktoober – [[Lloyd Kelly]], Inglismaa jalgpallur *[[9. oktoober]] – [[Patson Daka]], Sambia jalgpallur *9. oktoober – [[Carlos Miguel]], Brasiilia jalgpallur *[[11. oktoober]] – [[Jason Joseph]], Šveitsi tõkkejooksja *[[14. oktoober]] – [[Anneli Trees]], eesti kabetaja * 14. oktoober – [[Lisette Tammik]], eesti jalgpallur * 14. oktoober – [[Victor Nelsson]], taani jalgpallur * 14. oktoober – [[Kenneth Bednarek]], USA jooksja * 14. oktoober – [[Lewis O'Brien]], Inglismaa jalgpallur *[[16. oktoober]] – [[Stefán Teitur Þórðarson]], Islandi jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Kerem Aktürkoğlu]], Türgi jalgpallur *[[22. oktoober]] – [[Ianis Hagi]], Rumeenia jalgpallur * 22. oktoober – [[Harry Souttar]], Austraalia jalgpallur *[[27. oktoober]] – [[Dayot Upamecano]], Prantsusmaa jalgpallur * 27. oktoober – [[Carlos Jürgens]], eesti korvpallur *[[28. oktoober]] – [[Lou Jeanmonnot]], Prantsusmaa laskesuusataja *[[30. oktoober]] – [[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija * 30. oktoober – [[Jesper Boqvist]], rootsi jäähokimängija ==November== *[[1. november]] – [[Mariel Merlii Pulles]], eesti murdmaasuusataja *[[2. november]] – [[Riley McGree]], Austraalia jalgpallur *[[4. november]] – [[Achraf Hakimi]], Maroko jalgpallur *[[5. november]] – [[Takehiro Tomiyasu]], jaapani jalgpallur *[[10. november]] – [[Tuuli Põhjakas]], eesti ajakirjanik ja kultuurikriitik *[[12. november]] – [[Elias Pettersson]], Rootsi jäähokimängija * 12. november – [[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur *[[14. november]] – [[Sofia Kenin]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[15. november]] – [[Anton Stach]], Saksamaa jalgpallur *[[17. november]] – [[Domilson Cordeiro dos Santos]] (Dodô), Brasiilia jalgpallur *[[26. november]] – [[Luka Ivanušec]], Horvaatia jalgpallur *26. november – [[Jón Dagur Þorsteinsson]], Islandi jalgpallur *[[27. november]] – [[Martin Pärn (jalgpallur)|Martin Pärn]], eesti jalgpallur ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Randal Kolo Muani]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. detsember]] – [[Martin Ødegaard]], Norra jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Jake Oettinger]], USA jäähokimängija * 18. detsember – [[Simona Quadarella]], itaalia ujuja *[[20. detsember]] – [[Kylian Mbappé]], prantsuse jalgpallur *[[22. detsember]] – [[Casper Ruud]], Norra tennisist *[[23. detsember]] – [[Andreas Alamommo]], soome suusahüppaja *[[24. detsember]] – [[Declan McKenna]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik *[[27. detsember]] – [[Josh Maja]], Nigeeria jalgpallur *[[29. detsember]] – [[Victor Osimhen]], Nigeeria jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Valentin Kordas]], eesti võrkpallur jv8h7irat17lpa1d6teay6vou5azism 94 (Tallinna bussiliin) 0 657013 7231537 7217946 2026-09-10T05:28:38Z ~2026-34651-55 231505 7231537 wikitext text/x-wiki {{Liin |name=94 |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Balti jaam |lõpppeatus=Priisle |avati=*1997 *2023 *2024 (tänasel kujul) |number= |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#nightbus/94/a-b/01610-1/map kaart] |eelmine liin=93 |järgmine liin=95 |järgmine=95 (Tallinna bussiliin) |eelmine=93 (Tallinna bussiliin) |päev=LP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#nightbus/94/a-b sõiduplaan] |uuendus=10. september 2026 |suleti=1999 }} '''Tallinna ööbussiliin 94''' sõidab [[Balti jaam]]a ja [[Priisle]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub laupäeval ja pühapäeval öösel. Väljumised 30 minuti tagant. == Ajalugu == Ööliin avati 19.05.23. Aastal 1997-1998 oli [[MRP Linna Liinid]]el sama numbriga liin marsruudil [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]]. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.01.2024 !Balti jaam - Priisle !Priisle - Balti jaam |- | ; Balti jaam 3 ; A. Adamsoni ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Laulupeo ; Vesivärava ; Kumu ; Paesilla ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle | ; '''Priisle''' ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Paesilla ; Mehaanikakool ; Kumu ; Vesivärava ; Laulupeo ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 19.05.2023 kuni 31.12.2023 !Balti jaam - Priisle !Priisle - Balti jaam |- | ; Balti jaam 3 ; A. Adamsoni ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Laulupeo ; Vesivärava ; Kumu ; Paesilla ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; K. Kärberi ; Reinu ; Priisle | ; Priisle ; Reinu ; K. Kärberi ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Paesilla ; Mehaanikakool ; Kumu ; Vesivärava ; Laulupeo ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[9 (Tallinna bussiliin)|9]] * [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] * [[53 (Tallinna bussiliin)|53]] * [[68 (Tallinna bussiliin)|68]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#nightbus/94/a-b/ 94. bussiliini sõiduplaan (Priisle suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#nightbus/94/b-a/ 94. bussiliini sõiduplaan (Balti jaama suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 1o8ntv4pkczg1gx0ya2fpt2k19i4kyi 7231538 7231537 2026-09-10T05:31:00Z ~2026-34651-55 231505 7231538 wikitext text/x-wiki {{Liin |name=94 |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Balti jaam |lõpppeatus=Priisle |avati=*1997 *2023 *2024 (tänasel kujul) |number= |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#nightbus/94/a-b/01610-1/map kaart] |eelmine liin=93 |järgmine liin=95 |järgmine=95 (Tallinna bussiliin) |eelmine=93 (Tallinna bussiliin) |päev=LP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#nightbus/94/a-b sõiduplaan] |uuendus=10. september 2026 |suleti=1999 }} '''Tallinna ööbussiliin 94''' sõidab [[Balti jaam]]a ja [[Priisle]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub laupäeval ja pühapäeval öösel. Väljumised 30 minuti tagant. == Ajalugu == Ööliin avati 19.05.23. Aastal 1997-1998 oli [[MRP Linna Liinid]]el sama numbriga liin marsruudil [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]]. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.01.2024 !Balti jaam - Priisle !Priisle - Balti jaam |- | ; Balti jaam 3 ; A. Adamsoni ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Laulupeo ; Vesivärava ; Kumu ; Paesilla ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle | ; Priisle ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Paesilla ; Mehaanikakool ; Kumu ; Vesivärava ; Laulupeo ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 19.05.2023 kuni 31.12.2023 !Balti jaam - Priisle !Priisle - Balti jaam |- | ; Balti jaam 3 ; A. Adamsoni ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Laulupeo ; Vesivärava ; Kumu ; Paesilla ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; K. Kärberi ; Reinu ; Priisle | ; Priisle ; Reinu ; K. Kärberi ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Paesilla ; Mehaanikakool ; Kumu ; Vesivärava ; Laulupeo ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[9 (Tallinna bussiliin)|9]] * [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] * [[53 (Tallinna bussiliin)|53]] * [[68 (Tallinna bussiliin)|68]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#nightbus/94/a-b/ 94. bussiliini sõiduplaan (Priisle suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#nightbus/94/b-a/ 94. bussiliini sõiduplaan (Balti jaama suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] c643bwyli662ijfbxiempf0jo7o0f0f 7231539 7231538 2026-09-10T05:31:36Z ~2026-34651-55 231505 7231539 wikitext text/x-wiki {{Liin |name=94 |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Balti jaam |lõpppeatus=Priisle |avati=*1997 *2023 *2024 (tänasel kujul) |number= |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#nightbus/94/a-b/01610-1/map kaart] |eelmine liin=93 |järgmine liin=95 |järgmine=95 (Tallinna bussiliin) |eelmine=93 (Tallinna bussiliin) |päev=LP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#nightbus/94/a-b sõiduplaan] |uuendus=10. september 2026 |suleti=1998 }} '''Tallinna ööbussiliin 94''' sõidab [[Balti jaam]]a ja [[Priisle]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub laupäeval ja pühapäeval öösel. Väljumised 30 minuti tagant. == Ajalugu == Ööliin avati 19.05.23. Aastal 1997-1998 oli [[MRP Linna Liinid]]el sama numbriga liin marsruudil [[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]] – [[Pae (Tallinn)|Pae]] – [[Lasnamäe Maksimarket]]. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.01.2024 !Balti jaam - Priisle !Priisle - Balti jaam |- | ; Balti jaam 3 ; A. Adamsoni ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Laulupeo ; Vesivärava ; Kumu ; Paesilla ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; Kiviku ; Rauna ; Priisle | ; Priisle ; Ussimäe tee ; Priisle kauplus ; Kuristiku ; Linnamäe tee ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Paesilla ; Mehaanikakool ; Kumu ; Vesivärava ; Laulupeo ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 19.05.2023 kuni 31.12.2023 !Balti jaam - Priisle !Priisle - Balti jaam |- | ; Balti jaam 3 ; A. Adamsoni ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla ; Gonsiori ; Laulupeo ; Vesivärava ; Kumu ; Paesilla ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; K. Kärberi ; Reinu ; Priisle | ; Priisle ; Reinu ; K. Kärberi ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Paesilla ; Mehaanikakool ; Kumu ; Vesivärava ; Laulupeo ; Gonsiori ; Kivisilla ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[9 (Tallinna bussiliin)|9]] * [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] * [[53 (Tallinna bussiliin)|53]] * [[68 (Tallinna bussiliin)|68]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#nightbus/94/a-b/ 94. bussiliini sõiduplaan (Priisle suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#nightbus/94/b-a/ 94. bussiliini sõiduplaan (Balti jaama suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] a990zoy0ni8pk1vxdltmkaegvp1ky3y Tagaranna kirjanduspäev 0 657339 7231658 7210246 2026-09-10T08:55:44Z Avjoska 1538 7231658 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tagaranna kirjanduspäev.jpg|pisi|Maimu Berg ja Julia Laffranque, Tagaranna kirjanduspäev. Foto: Valdur Vacht ]] [[Fail:Tagarannakirjanduspäevfotokaks.png|pisi|Tagaranna V kirjanduspäeva esinejad 8. juulil 2023. Foto: Irina Mägi ]] [[Fail:Tagarannakirjanduspäevneli.jpg|pisi|Tagaranna VI kirjanduspäeva esinejad Kipri talu õuel, 13. juulil 2024. Foto: irina Mägi ]] [[Fail:Tagarannakirjanduspäevviiesfoto.jpg|pisi|Tagaranna VI kirjanduspäeva kirjanduslik moeshow. Idee: Julia Laffranque, teostus Kuressaare Ametikool ja Maila Juns-Veldre. Foto: Irina Mägi ]] [[Fail:Hloptshik.jpg|pisi|Tagaranna V kirjanduspäeva Maimu Bergi lühinäidend "Hloptshik" lavastajad Raivo Adlas ja Piret Kuub. Osades vasakult paremale: Raivo Adlas, Oscar Helmut Laffranque, Tobias Louis Laffranque, Julia Laffranque, Piret Kuub, Léo Lennart Laffranque, Harald Tõru, Toivo Prostang. Foto: Irina Mägi ]] [[Fail:Tagarannakuus.jpg|pisi|Tagaranna VII kirjanduspäeva esinejad Kipril 12. juulil 2025. Foto: Irina Mägi ]] [[Fail:Tagarannaseitse.jpg|pisi|Tagranna VI kirjanduspäeva etendus, Maimu Bergi "Libamood" näitlejad. Foto: Irina Mägi, 13. juuli 2024 ]] '''Tagaranna kirjanduspäev''' on Saaremaal [[Tagaranna]] kalurikülas suvel, tavaliselt juuli teisel laupäeval, aset leidev kultuuriüritus, mis kestab keskpäevast päikeseloojanguni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=OKIA |pealkiri=Inimene loeb |url=https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/inimene-loeb/ |vaadatud=2023-07-04 |väljaanne=Sirp |keel=et}}</ref> Tagaranna kirjanduspäeva idee autor on kirjanik [[Maimu Berg]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tulk |eesnimi=Mehis |kuupäev=2018-08-21 |pealkiri=Tagaranna külaselts plaanib kirjandusfestivali |url=https://arhiiv.saartehaal.ee/2018/08/22/tagaranna-kulaselts-plaanib-kirjandusfestivali/ |vaadatud=2023-07-04 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et |arhiivimisaeg=2023-07-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230704141449/https://arhiiv.saartehaal.ee/2018/08/22/tagaranna-kulaselts-plaanib-kirjandusfestivali/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kirjanduspäeva aitavad korraldada [[Julia Laffranque]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=admin |kuupäev=2021-05-29 |pealkiri=KOLUMN: Mo Tagaranna |url=https://visitsaaremaa.ee/mosaaremaa/mu-tagaranna/ |vaadatud=2023-07-04 |väljaanne=Mo Saaremaa |keel=et |arhiivimisaeg=2023-07-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230704151503/https://visitsaaremaa.ee/mosaaremaa/mu-tagaranna/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ja Tagaranna Külaselts. Toetajateks on Kultuurkapital, Saaremaa vald, Vöimalus, Mustjala festival, Saaremaa raamatuklubi "Head sõnad", Spetsiaalne OÜ, Pointprint, Adama talu jt. == Ajalugu == '''20. juuli 2019'''. Rannaaugu sadam: esinejad: Lembit Uustulnd, Rein Orn, Andres Tarvis, Maimu Berg, Ülo Tuulik, Jaan Õunapuu, Julia Laffranque, Oliver Aring, Piret Raud, Estonian Dream Big Band Siim Aimla juhtimisel, Veiko Märka, Kai-Mai Olbri, Olev Remsu, Janika Kronberg, Piret Bristol, Jan Kaus, Doris Kareva, Jaanika Lentsius. Aleksander Tarvise ja Hugo Miti kunsti näitus. Andres Raagi film „Tagaranna droonilt vaadatuna“ ja katkend Mark Soosaare filmist „Pühapäevamaalijad“ <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-07-24 |pealkiri=Tagaranna täitus lugudega |url=https://saartehaal.postimees.ee/6736702/tagaranna-taitus-lugudega |vaadatud=2023-07-04 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref>(1979). '''18. juuli 2020'''. Tagaranna linnuvaatlustorn: esinejad: Tõnu Õnnepalu ja Heiki Mätlik. '''10. juuli 2021.''' Ringe talu, Kulli talu, Anni talu, Kipri talu, Ninase rannakaitsepatarei, Rannaaugu sadam: esinejad: Andres Tarvis, Maimu Berg, Reet Lõugas, Anne Trei, Mehis Tulk, [[kurt heiling]], Mudlum, Katrin Pauts, Andres Raag, Mihkel Kaevats, Diana Alt, Tanel Ting, Julia Laffranque, Olga Voronova, Toomas Nestor, Arvo Leibur, Aare Tammesalu, Siim Aimla, Jürgen Rooste. Aleksander Tarvise maalide ja kangastelgedel kootud käsitöö (autorid: Piret Ahun, Liisi Ots) näitused. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-07-13 |pealkiri=Tagaranna kirjanduspäev andis korraldajatele indu jätkamiseks |url=https://saartehaal.postimees.ee/7291505/tagaranna-kirjanduspaev-andis-korraldajatele-indu-jatkamiseks |vaadatud=2023-07-04 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-06-16 |pealkiri=Suus sulav Eesti {{!}} ETV |url=https://etv.err.ee/1608090436/suus-sulav-eesti |vaadatud=2023-07-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> '''9. juuli 2022.''' Kipri talu, Mustjala Rahvamaja, Kipri talu paadikuur, Playmobili maja ja mererand (äike, rahe, vihm ja päike!): esinejad: Birk Rohelend, Ketlin Priilinn, Maria Magdalena (laul, ukulele) ja [[kurt heiling]] (klahvpillid), etendus: Andrus Kivirähk „Alias“, lavastaja Raivo Adlas, näitlejad Piret Kuub ja Julia Laffranque, Andrus Kivirähk, Ilona Martson, Andres Raagi laulud, Eksliibriste näitus – Külliki Järvila, Contra, Pepe Justicia (kitarr). <ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-07-12 |pealkiri=Kirjanduspäev toob Tagaranna külla enam inimlikku mõõdet |url=https://saartehaal.postimees.ee/7562598/kirjanduspaev-toob-tagaranna-kulla-enam-inimlikku-moodet |vaadatud=2023-07-04 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-07-24 |pealkiri=KÜLAVAHELOOD &#10217; Mida põnevat toimus Tagaranna küla IV kirjanduspäeval? |url=https://saartehaal.postimees.ee/7570561/kulavahelood-mida-ponevat-toimus-tagaranna-kula-iv-kirjanduspaeval |vaadatud=2023-07-04 |väljaanne=Maakond |keel=et}}</ref> '''8. juuli 2023'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-07-05 |pealkiri=Tagaranna külas toimub viiendat korda kirjanduspäev |url=https://kultuur.err.ee/1609026479/tagaranna-kulas-toimub-viiendat-korda-kirjanduspaev |vaadatud=2023-07-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>'''.''' Kipri talu, Kipri talu paadikuur, Playmobili maja ja mererand. Kulli talu (Mustjala Festivali raames Patrick Süskindi "Kontrabass" monoetendus Andres Raagi esituses, piletitega), esinejaid: Maimu Bergi novelli "Hloptshik" lavastus lavastajad Raivo Adlas ja Piret Kuub, teised näitlejad: Toivo Prostang, Harald Tõru, Julia, Oscar Helmut, Tobias Louis ja Léo Lennart Laffranque, kirjanikud: Leelo Tungal, Maarja Kangro, Valdur Mikita, Pille Kannisto, Tauno Vahter. Muusikud-kirjanikud: Rein Orn, Lembit ja Meelis Uustulnud. Mall Kivimaa keraamika. Vaino Vahingu novellikogu "Meeter riiet tüdrukule" esitlus, katkendi niminovellist esitasid Piret Kuub ja Julia Laffranque. Päikeseloojangu esinejad: Kristiina Ehin ja Silver Sepp.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-07-10 |pealkiri=Tagaranna lendava vaimu puudutused &#10217; Seekord lendas küla kohal kirjandusvaim |url=https://saartehaal.postimees.ee/7811850/tagaranna-lendava-vaimu-puudutused-seekord-lendas-kula-kohal-kirjandusvaim |vaadatud=2023-07-18 |väljaanne=Kultuur |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-07-13 |pealkiri=Saaremaal toimus edukas Tagaranna kirjanduspäev |url=https://raamatud.postimees.ee/7813850/saaremaal-toimus-edukas-tagaranna-kirjanduspaev |vaadatud=2023-07-18 |väljaanne=Sündmused |keel=et}}</ref> Tagaranna kirjandsupäeva retsepte vt ajakirjast "Oma Maitse". <ref>{{Netiviide |pealkiri=Toidukultuur Julia Laffranque pilgu läbi: millest räägivad üsna erinevad prantslaste ja eestlaste söömistavad ja hoiakud? |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/120299526/toidukultuur-julia-laffranque-pilgu-labi-millest-raagivad-usna-erinevad-prantslaste-ja-eestlaste-soomistavad-ja-hoiakud |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=Oma Maitse {{!}} Retseptid ja nõuanded köögis tegutsemiseks |keel=et}}</ref> '''13. juuli 2024.'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-07-11 |pealkiri=Kuuenda Tagaranna kirjanduspäeva teema on "Modelleeriv inimene" |url=https://kultuur.err.ee/1609394065/kuuenda-tagaranna-kirjanduspaeva-teema-on-modelleeriv-inimene |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-07-08 |pealkiri=Tagaranna kirjanduspäev ühendab moe ja kirjanduse |url=https://saartehaal.postimees.ee/8055379/tagaranna-kirjanduspaev-uhendab-moe-ja-kirjanduse |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Sündmused |url=https://kadi.ee/sundmused/tagaranna-kirjanduspaev-3/ |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=Raadio Kadi}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Marjasaak, Euroopa taimetervise kampaania, sisevete festival ja Tagaranna kirjanduspäev {{!}} Kuku |url=https://kuku.pleier.ee/podcast/maaelu/180816 |vaadatud=2025-07-22 |väljaanne=kuku.pleier.ee}}</ref> Kipri talu õu, Kipri talu paadikuur, Playmobili maja ja mererand.  Avaesinejaid: [[Maimu Berg]] ja [[Julia Laffranque]]. Esseist ja kirjanik [[Imbi Paju]]. Maimu Bergi lühinäidendi „Libamood“ esmaettekanne, lavastajad Raivo Adlas ja Piret Kuub. Osades tegelaste ilmumise järjekorras: Christian Dior – Harald Tõru; Yves Saint Laurent – Tobias Louis Laffranque; Karl Lagerfeld – Toivo Prostang; Coco Chanel – Julia Laffranque; Reet Aus – Piret Hiie-Kivi; Carmen Kass – Piret Kuub; Choupette – Karl Lagerfeldi kass  Léo Lennart Laffranque; Giorgio Armani – Oscar Helmut Laffranque; Vanapagan – Raivo Adlas. Kuressaare Ametikooli kirjanduslik moeetendus „Köitev kõdi“ (idee autor: KSK-22), juhendajad Maila Juns-Veldre, [[Merit Karise]], Piret Paomees. Stilistid ja vastavalt modellid tegelaste järjekorras: Kärbes Jaak – KSK-22 ühisloome/Léo Lennart Laffranque; Tolmuingel – Stiina Tshedreki/Maarja Tammemägi; Kataleena – Kaia Roots/Elari Kirt; Kunksmoor – Liane Finer/Ea Velsvebel Greenwood; Kratt – Relika Valvas/Marissa Kaarin Kaasik; Metsamoor – Liisa Lehtla/Merike Rääk; Naksitrallid – Greete Saar/Tobias Louis Laffranque; Kessu – Heliise Jõepera/Gabriele Ader; Kiir – Kristi Kiil/Oscar Helmut Laffranque; Krõõt – Marit Tisler/Julia Laffranque. Kirjanikud: Kadri Kõusaar, Tiia Toomet, Olavi Ruitlane. Muusik: Priit Pedajas. Kirjastaja Mart Jaogmägi „Ilmamaa“ Kirjastuste „Ilmamaa“, „Tänapäev“, „Varrak“, „Hea Lugu“, „Pretone Print“ ja „Tuum“ raamatute müük. Noor kirjanik Brita Juske. Playmobili maja – Rodolphe Laffranque; Pille Kannisto raamatute lugemine. Mall Kivimaa keraamika. Kerli ja Emma Tamjärve maalinäitus. Adam Tamjärve Tagaranna Kirjanduspäeva tort. Päikeseloojangu esinejad: Aapo Ilves ja Eepiline Kirjaveaneitsi. Ansambel Ütsiotsõ koosseisus: Urmas Kalla, Kaspar Kolk ja Andreas Kalkun. 2024. aastal toimunud kirjanduspäeva galeriid saab näha ka ERR-is.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-07-16 |pealkiri=Pildid: Tagaranna külas toimus kuues kirjanduspäev |url=https://kultuur.err.ee/1609398436/pildid-tagaranna-kulas-toimus-kuues-kirjanduspaev |vaadatud=2025-06-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> '''12. juuli 2025'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-07-11 |pealkiri=Tagaranna kirjanduspäeva teema on sel korral "Kirst kirjuid riideid täis" |url=https://kultuur.err.ee/1609743564/tagaranna-kirjanduspaeva-teema-on-sel-korral-kirst-kirjuid-riideid-tais |vaadatud=2025-07-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-06-09 |pealkiri=Tagaranna kirjanduspäev tahab püsida viinavabana |url=https://saartehaal.postimees.ee/8264957/tagaranna-kirjanduspaev-tahab-pusida-viinavabana |vaadatud=2025-07-22 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et}}</ref> Kipri talu õu, Kipri paadikuur, Playmobili maja ja mererand. Kirjanduspäeva avamine: Maimu Berg ja Julia Laffranque. 500 aastat eesti raamatut: Triin Ploom-Niitra, Eesti Raamatu Aasta projektijuht. Meie baltisakslased – viha või uhkus? Saaremaa mässulised mõisaprouad baltisaksa "härrasmoraalist“ – professor Liina Lukas, kirjandusteadlane ja tõlkija; Kirjanik Piret Jaaks oma romaanist „Taeva tütred.“ „Minu poeg“ – Maimu Bergi lühinäidend.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-07-20 |pealkiri=KÜLAVAHELOOD &#10217; VII Tagaranna kirjanduspäev ettekannete, näidendi, kontserdiga |url=https://saartehaal.postimees.ee/8289913/kulavahelood-vii-tagaranna-kirjanduspaev-ettekannete-naidendi-kontserdiga |vaadatud=2025-07-22 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et}}</ref> Lavastajad: Raivo Adlas ja Piret Kuub. Osades: Raivo Adlas, Maimu Berg, Nora Ader, Harald Tõru, Piret Kuub, Tarmo Teekivi, Julia, Rodolphe, Léo Lennart, Oscar Helmut ja Tobias Louis Laffranque. Kasutatud muusika vt kavalehelt. Helitehnika Leelo Viita ja "Hääled". Trupp tänab Tallinna Prantsuse Lütseumi, Vanemuise kostüümiladu ja Kuressaare haiglat. Kuulmisbussis. Raamatute müük: „Ilmamaa“, "Tänapäev", "Petrone Print", „Hea Lugu“, „Varrak“, Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus jt. Ukrainlanna Tetjana Himitši raamat „Mariupolist Haapsalusse“ ja Signe Strohmi koostatud "Leevi kandi lood". Epp Petrone miniviktoriin lastele tema lasteraamatu „Meie Eesti“ põhjal Playmobili mänguasjamuuseumis (Playmobili maja, Kipri) Lõunaeestlaseks maskeerunud Küdema juurtega mees: kirjanik Mehis Heinsaar. Ansambel „Hääled“ koosseisus: Liina Leemet (vokaal, kitarr), Karmen Linnamägi (vokaal, lüüra, krota), Leelo Viita (vokaal), Tõnu Vorms (vokaal, flööt), Tarmo Teekivi (vokaal, kitarr), Lauri Randveer (kontrabass). Kaks pilku: kirjanikud Kätlin ja Hanneleele Kaldmaa. Kunstniku ja luuletaja Kristina Viin maalide näitus Kipri paadikuuris. Olavi Antonsi "Minu Saaremaa" raamatu esitlus. Kaks Silviat: „Kirjad kasuemale“ Silvia Mälksoo Silvia Rannamaast. Ma nägin KÕIVU unes: Jaan Sudak Uni ja unenäod eesti rahvapärimuses. Tamur Tohver Madis Kõivust. Eksistentsiaalne päikeseloojang: Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo, Garmen ja Margus Tabor loevad Vaino Vahingut kirjaniku 85. sünniaastapäeva puhul. Tagaranna VII kirjanduspäeva ülevaadet ka pildis vt siit<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-07-14 |pealkiri=GALERII &#10217; Tagaranna Kirjanduspäev nuttis, kuulas ja säras |url=https://saartehaal.postimees.ee/8286080/galerii-tagaranna-kirjanduspaev-nuttis-kuulas-ja-saras |vaadatud=2025-07-22 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et}}</ref>: https://saartehaal.postimees.ee/8286080/galerii-tagaranna-kirjanduspaev-nuttis-kuulas-ja-saras '''11. juuli 2026'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-09 |pealkiri=Nädalavahetusel toimuv Tagaranna kirjanduspäev ühendab ajad ja põlvkonnad |url=https://kultuur.err.ee/1610073589/nadalavahetusel-toimuv-tagaranna-kirjanduspaev-uhendab-ajad-ja-polvkonnad |vaadatud=2026-07-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-08 |pealkiri=Tagaranna kirjanduspäev ühendab ajad ja põlvkonnad |url=https://saartehaal.postimees.ee/8505287/tagaranna-kirjanduspaev-uhendab-ajad-ja-polvkonnad |vaadatud=2026-07-28 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et}}</ref> VIII Tagaranna Kirjanduspäeva kohta vt ka Bianca Mikovitš'i artiklit "Maalehes" 8. juulist 2026: „Tuleb midagi huvitavat välja mõelda!“ Kirjanduspäev maailma serval toob kohale sadu huvilisi" <ref>{{Netiviide |pealkiri=„Tuleb midagi huvitavat välja mõelda!“ Kirjanduspäev maailma serval toob kohale sadu huvilisi |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120595278/kirjanduspaev-maailma-serval-meelitab-kohale-sadu-huvilisi |vaadatud=2026-07-28 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> Tagaranna Kirjanduspäeva tutvustas ka ERR-is "Vikerhommik" ja Kadi raadio<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuula saadet - Keskpäev 06.07.26 |url=https://kadi.ee/jarelkuulamine/keskpaev-06-07-26/ |vaadatud=2026-07-28 |väljaanne=Raadio Kadi}}</ref> Kava: Avalöök: Rahvatantsu naisrühm "Ugandi" Tartust Agne Kurrikoff-Hermani "Ehh Labajalg" Kipri talu terrassil avamine: Maimu Berg, Saaremaa vallavanem Rainer Antsaar, Julia Laffranque Laulu- ja tantsupeo rongkäik Tagaranna külas, esines naiskoor "Piret" dirigent Marika Mets Kuressaarest lauludega: Sirje Kaasik/ Sirje Kaasik „HELLETUS“ ; Mihkel Lüdig /Rahvaluule „KIIGELAUL“; Mart Saar/Rahvaviis „LAULU EESTVÕTJA“ ; Albert Uustulnd/A. Uustulnd „SAAREMAA LIPULAUL“; Eva Talsi/Curly Strings „KAUGES KÜLAS“ ; Stig Rästa/Maian Kärmas „TULGU TUULED“; Raimond Valgre/Debora Vaarandi „SAAREMAA VALSS“; Ülle Reinsoo/ Kalju Kangur „VIHMASADU“; Curly Strings „MAAILM HELISEB“ ja ühislaulmisel ka "Viimsi Õie Tagaranna versioon" Janek Šafranovski viisile. Esinesid kirjandusteadlane Rein Veidemann, kirjanikud: Eeva Park, Maarja Undusk, 4 M-i: Jaan Malin, Kaupo Meiel, Arne Merilai ja Sven Mikser, pakuti nelja M-i ampsu: merikapsas, muna, mais ja majonees. Tutvustati järgmiseid raamatuid: Mart Mäger, "Linnud rahva keeles ja meeles" tutvustas Kadri Rahusaar kirjastusest "Koolibri"; "Printsess ja trubaduurid. Ivar ja Astrid Ivaski kirjavahetus Marie Underi ja Artur Adsoniga 1957-1979", tutvustas Marin Laak Eesti Kirjandusmuuseumist; "Eesti politsei lähiajalugu elulugudes. Sisejulgeoleku kaitsjad" tutvustas üks koostajatest, ajalooprofessor Anu Raudsepp; luulekogu "Asotsiaalne", tutvustas autor, emeriitriigikohtunik Tambet Tampuu; "Louis I Kahn: Põhjamaised laotused" tutvustas kunstnik Urmo Raus. Oma kirjastusi tutvustasid Lotta Seisler "Iidda ja Linda", kes esitles ka oma luulekogu "Naine" ning Mari Laan kirjastusest "Toledo". Raamatuid müüsid veel kirjastused "Hea Lugu", "Petrone Print", "Varrak" ja "Argo". Oma loomingut esitles luuletaja ja fotograaf Juli Suvi. Kipri paadikuuris avati Saaremaa kunstnik Maila Juns-Veldre näitus: "Apokalüpsis" Rodolphe Laffranque tegi huvilistele ekskursiooni oma mänguasjamuuseumis: "Playmobili maja". Esietendus Maimu Bergi näidend "Kuritööta karistus", mille lavastas Piia Bergstein ja kus lisaks lavastajale mängisid Julia Laffranque, Jan Kaus, Olavi Antons, Kaidi Ottis, Frida Loog, Oscar Helmut, Tobias Louis ja Léo Lennart Laffranque. Kaasa tegi kammerkoor "Helin" dirigent Anneli Tarkmeel, koosseisus: Erik Keerberg, Janne Vahstein, Elge Suurem, Kai Albert, Meelis Albert, Neeme Järvpõld, Virge Aadussoo ja Katre Halliko. Trupp tänab Tõnis Kipperit ja Tiina Runthali. Etenduses kasutati Mirjam Tally, L. Õunapuu ja Meelika Hainsoo muusikat: esitajad ka Tuulikki Bartosik, Girilal Baars, "Küla mul käskis vait olla" ja Arvo Pärdi "Da pacem Domine", Bundesjugendchor Deutscher Musikrat esituses. Kirjanduspäeval tsiteeriti ka Jaan Unduski mõtteid seoses Lennart Meri "Hõbevalge" 50 juubeliga. Päikeseloojangu esinejaks oli "Plekktrumm" Joonas Hellerma juhtimisel, kelle külaliseks oli arheoloog Marika Mägi. VIII Tagaranna Kirjanduspäeva toitlustust pakkus "Kulli Buffet" Kulli talust Tagarannast ja kirjanduspäeva traditsioonilise tordi valmistas seekord Els-Maris Kauber Mustjalast frimast "Wildfood." Tagaranna Kirjanduspäev tänab: Eesti Kultuurkapital, Saaremaa Vald, Vöimalus, Pointprint, Spetsiaalne OÜ, Aadama Talu, Wösel ja Renegade. VIII Tagaranna Kirjanduspäeva fotosid vt ka Miko Pärn, Saarte Hääle galerii. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-12 |pealkiri=GALERII JA VIDEO &#10217; Tagaranna kirjanduspäev |url=https://saartehaal.postimees.ee/8507318/galerii-ja-video-tagaranna-kirjanduspaev |vaadatud=2026-07-28 |väljaanne=Saarte Hääl |keel=et}}</ref> Vt ka Kaupo Meiel: selle suve võitjad ja kaotajad esimese poolaja järel<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Kaupo Meiel, ERR-i arvamustoimetaja {{!}} |kuupäev=2026-07-20 |pealkiri=Kaupo Meiel: selle suve võitjad ja kaotajad esimese poolaja järel |url=https://www.err.ee/1610081563/kaupo-meiel-selle-suve-voitjad-ja-kaotajad-esimese-poolaja-jarel |vaadatud=2026-07-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.facebook.com/profile.php?id=61561208673094 Tagaranna kirjanduspäeva FB grupp] [[Kategooria:Eesti kirjandus]] [[Kategooria:Saaremaa vald]] [[Kategooria:Eesti üritused]] 08xma1v9qottgngbmj9fcsgjpvyggss Punakas puiduheinik 0 659437 7231449 6889337 2026-09-09T19:31:46Z Svencapoeira 67038 7231449 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Punakas puiduheinik | pilt = Punakas puiduheinik2.jpg | pildi_seletus = Punakas puiduheinik ''Tricholomopsis rutilans'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''Incertae sedis'' | perekond = [[Puiduheinik]] ''Tricholomopsis'' | liik = '''Punakas puiduheinik''' ''Tricholomopsis rutilans'' }} '''Punakas puiduheinik''' (''Tricholomopsis rutilans''), vanasti kännuheinik (''Tricholoma rutilans'')<ref>[[Kuulo Kalamees]]. Heinikud – hilissügised söögiseened. Eesti Loodus, nr 5 1958</ref>, on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] kuuluv [[seened|seente]] liik. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{elurikkus|179242}} [[Kategooria:Šampinjonilaadsed]] 681ymy3kgyl87dyuky7ylunw3ircroe Sütiste Metsa Selts 0 664259 7231560 6525043 2026-09-10T07:00:28Z Kuriuss 38125 7231560 wikitext text/x-wiki [[Fail:Sütiste Metsa Selts logo 2023.png|frameless|right|alt=Sütiste Metsa Seltsi logo|pisi|lang=et|Sütiste Metsa Seltsi logo]] '''Sütiste Metsa Selts''' (lühend '''SMS''') keskendub peamiselt [[Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala]] algupärase loodusliku koosluse kaitsmisele. Piirkonnale on märgatav surve nii kinnisvaraarendajate, spordiklubide kui ka riikliku sektori poolt, mis kahjustab eelkõige kaitseala ainulaadset, eriti liigirikast kooslust ja miljööd. Kuid sealsed metsad on juba ajalooliselt olnud ümbruskonna elanikele peamine tervistava liikumise harrastamiseks ja puhkehetkede veetmise koht. Lisaks osaleb Selts ka muude Tallinna linnalooduse ja elukeskkonnaga seotud tegevusplaanide suunamisel, kus ristuvad peamiselt üksikute isikute või väikeste gruppide ärihuvid kohalike asukate huvidega. MTÜ Sütiste Metsa Selts asutati 23. mail 2022 ümbruskonna elanike poolt Kaire Jakobsoni eestvedamisel Männi pargis toimunud asutamiskoosolekul. Seltsi tegevus ja moodustamine algas juba varem sel kevadel. Peamiseks ajendiks oli sama aasta märtsis avalikkuse eest varjatult nn terviseradade II etapiga seotud raadamistööde ja ehitustegevuse peatamine maastikukaitsealal, mis ka kohaliku elanikkonna kaasabil õnnestus. SA Eesti Terviserajad projekti järgi kavandati [[Sütiste mets]]a ja Hüppetornide metsa ereda valgustusega asfalteeritud ja killustiku kattega kergliiklusteid. <ref>[https://www.tallinn.ee/est/mustamae/T01317E2_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala terviseradade 2. ehitusetapi põhiprojekti seletuskiri] Vaadatud 07.11.2023.</ref> Alustuseks jõuti Keskkonnaameti ja Tallinna Linna kooskõlastusega juba 787 puud maha võtta.{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.facebook.com/sytistemetsaselts Sütiste Metsa Selts] Facebooki leht * [https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/96618611/kohalike-voit-tallinn-peatab-nomme-mustamae-terviseradade-rajamise Kohalike võit! Tallinn peatab Nõmme-Mustamäe terviseradade rajamise] Delfi Roheportaal, 12. mai 2022 * [https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120038074/pealinlased-poordusid-kodumetsa-kaitsmiseks-tallinna-vastu-kohtusse Pealinlased pöördusid kodumetsa kaitsmiseks Tallinna vastu kohtusse] Delfi Roheportaal, 19. juuli 2022 * [https://www.postimees.ee/7580530/sutiste-ehitustood-loppesid-projekti-tuhistamisega Sütiste ehitustööd lõppesid projekti tühistamisega] Postimees, 9. august 2022 * [https://www.ohtuleht.ee/1067891/mets-voideldi-asfaldivabaks-kaks-prouat-lausa-nutsid-et-nende-kodumetsa-maha-voetakse- Mets võideldi asfaldivabaks! "Kaks prouat lausa nutsid, et nende kodumetsa maha võetakse"] Õhtuleht, 10. august 2022 * [https://www.postimees.ee/7608726/sutiste-metsa-seltsi-esitatud-eelnou-jouab-linnavalitsuse-ette Sütiste Metsa Seltsi esitatud eelnõu jõuab linnavalitsuse ette] Postimees, 19. september 2022 * [https://www.postimees.ee/7638133/looduskaitsjad-loodavad-sutiste-metsa-tallunud-arendust-peatada Looduskaitsjad loodavad Sütiste metsa tallunud arendust peatada] Postimees, 1. november 2022 * [https://harjuelu.ee/sutiste-metsa-selts-korraldab-ise-nomme-mustamae-maastikukaitseala-jatkukoosoleku-kuna-tallinna-linn-pole-oma-lubadusest-kinni-pidanud/ Sütiste Metsa Selts korraldab ise Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala jätkukoosoleku] Harju Elu, 14. veebruar 2023 [[Kategooria:Eesti keskkonnakaitseorganisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti seltsid]] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] gkelvz1bgb5jr3xrldxy2ble5l8jzta Andrus Merilo 0 670058 7231570 7130319 2026-09-10T07:20:49Z Neptuunium 58653 /* Kaitseväe juhatajana */ 7231570 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = Marines with MRC Demonstrate Capabilities to Distinguished Visitors (8508040) (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Andrus Merilo (2024) | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Andrus Merilo | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = | hüüdnimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1973|6|2}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = | truudusvanded = {{Pisilipp|Eesti}} | teenistused = {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]] | teenistusaeg = 1995–... | auaste =[[Pilt:Estonia-Army-OF-8.svg|23px]] [[kindralleitnant]] | teenistusnumber = | üksused = | juhitud_üksused = {{Lihtloend| * [[Fail:Scouts Battalion emblem.png|23px]] [[Scoutspataljon]] * [[Fail:1st Infantry Brigade (Estonia) emblem.png|23px]] [[1. jalaväebrigaad]] }} | sõjad/lahingud = {{Lihtloend| * [[UNIFIL]] ([[Liibanon]]) * [[KFOR]] ([[Kosovo]]) * [[Iraagi sõda]] * [[Afganistani sõda (2001–2021)]] }} | sõjad/lahingud_silt = | autasud = [[Kotkaristi V klassi teenetemärk]] mõõkadega<br>''[[Andrus Merilo#Teenete- ja rinnamärgid|Loend...]]'' | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Andrus Merilo''' (sündinud [[2. juuni]]l [[1973]]<ref name="Sõdur1" /> [[Tallinn]]as)<ref name="PM1" /> on [[Eesti]] kaitseväelane, auastmelt [[kindralleitnant]], alates 1. juulist 2024 [[kaitseväe juhataja]]. Aastatel 2021–2024 oli ta [[1. jalaväebrigaad]]i ülem ning alates 1. märtsist kuni 28. juunini 2024 kaitseväe juhataja asetäitja. == Haridus == Ta on lõpetanud {{kas|1991.}}<!-- PM6 ütleb nt 1988--> aastal [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i.<ref name="Sõdur1" /><ref name="PM6" /> 1998. aastal läbis ta [[Soome]] Reservohvitseride Kursuse, seejärel õppis aastatel 1998–2002 [[Soome kõrgem maakaitsekool|Soome kõrgema maakaitsekoolis]] kadetikursuse [[Soomusväed|soomusvägede]] erialal. 2004. aastal lõpetas [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigi]] ja [[Madalmaad]]e nooremstaabiohvitseride kursused.<ref name="Sõdur1" /> 2010. aastal lõpetas ta [[Ameerika Ühendriikide maaväe juhtimis- ja kindralstaabi kolledž]]i (tasemel ''Intermediate level education'')<ref name="Sõdur1" /> ja 2019. aastal [[Ameerika Ühendriikide maaväe sõjakolledž]]i.<ref name="ERR1" /> == Teenistuskäik == Aastatel 1992–1993 läbis Merilo vabatahtlikuna [[Ajateenistus Eestis|ajateenistuse]] [[Võrumaa]]l [[Meegomäe]]l paiknenud [[Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon]]is, sai [[nooremseersant|nooremseersandi]] auastme ja jaoülemana ametikoha.<ref name="Sõdur1" /><ref name="PM1" /> 1995. aastal astus ta [[tegevteenistus]]se, liitudes innustatuna telereklaamist "Liitu meiega, näed maailma" [[BALTBAT|Balti pataljoni (BALTBAT)]] koosseisu kuulunud [[Eesti Rahuvalve Üksikkompanii]]ga.<ref name="ÕL1" /><ref name="MIL1" /><ref name="PM1" /> Ta alustas teenistust kaadrisõdurina ja tõusis 1997. aastal 1. jalaväerühma jaoülema asetäitjaks ning 1998. aastal jaoülemaks.<ref name="Sõdur1" /> 1997. aastal oli ta ka BALTBAT-i koosseisu kuulunud, [[ÜRO]] rahuvalvemissiooni [[UNIFIL]] raames [[Norra rahuvalvepataljon]]i (NORBATT) alluvuses Lõuna-[[Liibanon]]is teeninud [[ESTCOY-1]] jaoülema abi.<ref name="Sõdur1" /> === Välismissioonidel === 2002. aastal suundus ta [[Scoutspataljon]]i, teenides 2005. aastani rühmaülemana, 2005–2008 kompaniiülemana ja 2008–2010 operatiivjaoskonna ülemana.<ref name="Sõdur1" /><ref name="ÕL1" /> Scoutspataljonis teenides osales Merilo 2003. aastal [[Kosovos]]<ref name="PM6" /><!-- Mõned allikad, nt "ERR1" ytlevad Bosnia, aga see ei tundu loogiline--> [[NATO]] juhitud rahuvalvemissioonil [[KFOR]], konkreetsemalt [[Taani pataljon]]i alluvuses olnud [[Balti Luureeskadron]]i [[BALTSQN-7]] ülema abina. Samuti oli ta 2005. aastal [[Iraagi sõda|Iraagi sõjas]] [[Ameerika Ühendriikide maavägi|Ameerika Ühendriikide maaväe]] üksuste koosseisus teeninud kergejalaväerühma [[ESTPLA-10]] ülem ja 2007. aastal [[Afganistani sõda (2001–2021)|Afganistanis]] Ühendkuningriigi üksuste koosseisus teeninud, [[Camp Bastion]]is paiknenud jalaväekompanii [[ESTCOY-4]] ülem.<ref name="Sõdur1" /> === Staabiohvitserina, Scoutspataljoni ja 1. jalaväebrigaadi ülemana === 2010–2013 oli ta [[Eesti maavägi|Eesti maaväe]] staabi jalaväeinspektuuri jalaväe [[staabiohvitser]] ja 2011–2013 [[1. jalaväebrigaad]]i staabi operatiivjaoskonna ülem.<ref name="Sõdur1" /> 22. aprillist 2013 sai temast [[Vahur Karus]]e järel Scoutspataljoni ülem.<ref name="ÕL1" /> 1. augustil 2016 andis ta juhtimise üle [[Tarmo Kundla]]le.<ref name="ERR2" /> Ta on olnud [[Kaitseväe peastaap|kaitseväe peastaabi]] operatiivosakonna ülem ning juhtinud kaitseväe juhataja administratsiooni.<ref name="ERR1" /> Samuti on Merilo olnud kaitseväe juhataja [[Riho Terras]]e sõjaline nõunik. Terras iseloomustas teda väga võimeka ohvitserina, kellel oli potentsiaali saada tulevikus kaitseväe juhiks.<ref name="EPL1" /> 17. juunil 2021 võttis ta [[Vahur Karus]]elt üle [[1. jalaväebrigaad]]i ülema koha.<ref name="ERR3" /> Ajakirjanik [[Kärt Anvelt]] on märkinud, et brigaadiülemana kohtles Merilo alluvaid endaga võrdväärsetena. Tema juhtimisstiili ohvitserina iseloomustab Anvelti sõnul muu hulgas see, et sõjapidamise ja lahinguvalmiduse seisukohalt parasjagu ebaolulised asjad delegeerib ta otsustamiseks vastavatele ekspertidele. Paraadide asemel eelistavat ta aega kulutada väljaõppele metsas.<ref name="EPL1" /> === Kaitseväe juhatajana === [[File:Allies Stand Together at Estonian Independence Day Parade Celebrating Freedom and Partnership (9537833).jpg|pisi|Andrus Merilo ja president [[Alar Karis]] 2026. aasta [[Vabariigi aastapäev]]a paraadil [[Vabaduse väljak]]ul.]] 7. veebruaril 2024 esitas [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Hanno Pevkur]] Merilo kandidatuuri kaitseväe juhataja kohale [[Riigikogu]] [[riigikaitsekomisjon]]ile arutamiseks ja [[Kaja Kallase II valitsus|valitsusele]] kinnitamiseks.<ref name="ERR1" /> Riigikaitsekomisjon andis 12. veebruaril hääletades Merilo kandidatuurile üksmeelse toetuse.<ref name="Delfi1" /> Ajaleht [[Postimees]] ja julgeolekuekspert [[Erkki Koort]] nimetasid Merilo ettevalmistust ametikohale asumiseks seniste kaitseväe juhatajatega võrreldes kõige paremaks.<ref name="PM2" /> Nii [[Martin Herem]]i kui Riho Terrase [[käsundusallohvitser]]ina teeninud [[Risto Fuchs]]i sõnul oli Merilost saamas esimene kaitseväe juhataja, kes on läbi teinud sisuliselt kõik tegevteenistuse etapid, tõustes reasõdurist brigaadiülemaks ja omades kogemusi ka staabiohvitserina, muu hulgas näiteks kompanii- ja pataljoniülemana.<ref name="EPL1" /> Merilo kandidatuuri toetanud riigikaitsekomisjoni aseesimees [[Leo Kunnas]] tõi välja, et Merilol oli kõigist võimalikest kandidaatidest enim vahetut sõjakogemust.<ref name="Delfi1" /> Ajakirjanik [[Mikk Salu]] nimetas aga Merilo kandidatuuri kompromissiks, viidates mõnede vastaskandidaatide poleemilisusele.<ref name="PM3" /> [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] juhtkirjas öeldi, et Merilo on kaitseministri mugavuskandidaat: minister läinud kergemat teed ja eelistanud inimest, kes poliitikutele vähem närvidele käiks.<ref name="EPL2" /><!--https://arvamus.postimees.ee/7956037/erkki-koort-pohjused-miks-kolonel-merilo-on-kaitsevae-juhina-vaga-hea-valik--><!--https://www.err.ee/1609246038/meelis-oidsalu-miks-keeras-hanno-pevkur-martin-heremile-selja</ref><!--https://www.postimees.ee/7955280/ullatus-pevkuri-eelistus-kaitsevae-ulema-kohale-on-kolonel-merilo--><!-- https://www.err.ee/1609246029/ilmar-raag-ideaalset-kaitsevae-juhatajat-ei-ole-olemas --> Kärt Anvelt ja Riho Terras Merilot poliitikutele mugavaks kaitseväe juhatajaks ei pidanud.<ref name="EPL1" /><!-- siin veel vaja mainida seda poleemikat tema koloneli auastme üle --> 22. veebruaril 2024 kinnitas [[Eesti valitsus]] Merilo järgmiseks kaitseväe juhatajaks, tema ametiaeg algas 1. juulil 2024. Kaitseminister Pevkuri otsusega sai Merilost 1. märtsil neljaks kuuks [[kaitseväe juhataja asetäitja]], et tagada talle hea ettevalmistus ameti ülevõtmiseks.<ref name="ERR7" /> 23. veebruaril 2024 ülendas president [[Alar Karis]] Merilo [[brigaadikindral]]iks<ref name="ERR5" /> ja 19. juunil [[kindralmajor]]iks.<ref name="PM5" /> Ta on toetanud riigikaitsemaksu kehtestamist, kuid lisanud, et selle sildi all ei tohiks katta muid riigi jooksvaid kulusid.<ref name="ERR9" /> ==== Ajateenistuse reform ==== Oma ametiajal on ta toonitanud vajadust reformida [[Ajateenistus Eestis|ajateenistust]].<ref name="ERR8" /> Vahetult enne ametisse astumist kaitseväe juhatajana ütles ta intervjuus [[ERR]]-ile, et kaitseväe lahinguvõimekuse tagamiseks on vaja üle vaadata ajateenistusse võtmise kriteeriumid ning reformida sõduri baaskursust, põhjendas muudatuste vajadust sellega, et sõjaülesannete täitmine ei ole tingimata jõukohane igale inimesele: "väga paljud eeldused täna teenistusse sisenejate osas on pehmelt öeldes halvad", tuues näiteks füüsilise võimekuse. Merilo sedastas, et "[...] meil ei ole mõtet kasvatada nii-öelda õõnest armeed, kus meil numbrite taga ei ole pädevusi, motivatsiooni ja tahet seda ülesannet teha", kuivõrd mittemotiveeritud või vajalikke oskusi mitte omandanud võitlejad mõjutavad tema hinnangul negatiivselt oma lahingüksuste sooritust ja moraali. Samal põhjusel ei toeta ta sõjaolukorras piiride sulgemist kaitseväekohustusega inimeste riigist põgenemise vältimiseks. Merilo leidis, et motiveeritud, kuid mingil põhjusel ajateenistusse sobimatutele tuleks leida alternatiivne väljund ning sõduri baaskursuse mitteläbinud tuleb "suunata [...] tagasi uuele ringile [...] järgmise kutsega ja vahepeal tegeleb oma võimete parandamisega vastavalt meie [...] soovitustele". Ta ei pidanud vajalikuks ajateenistuse pikendamist, hinnates maksimaalselt 12 kuud kestvat teenistust piisavaks.<ref name="ERR9" /> 2024. aasta detsembris käis ta välja plaani võtta 2026. aastal ajateenistusse tavapärase ligi 3800 kutsealuse asemel vaid ligi tuhatkond ning pühendada "vaheaasta" tegevväelastesest instruktorite väljaõpetamisele Vene-Ukraina sõjasündmuste põhjalt ning tõsta seeläbi ka ajateenistuse edaspidist kvaliteeti.<ref name="ERR8" /><ref name="ERR10" /> Ideed meedias kommenteerinud sõjanduseksperdid hindasid algatust vajalikuks.<ref name="ERR10" /> 21. märtsil 2025 teatasid Merilo ja kaitseminister Pevkur pressikonverentsil, et 2027. aastast kehtestatakse senise 8- ja 11-kuulise mudeli asemele üleüldine 12 kuu pikkune ajateenistus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120365102/video-ja-blogi-andrus-merilo-2027-aastal-muutub-ajateenistus-12-kuuliseks |pealkiri=VIDEO ja BLOGI {{!}} Andrus Merilo: 2027. aastal muutub ajateenistus 12-kuuliseks |autor=Elisabeth Vill |aeg=21. märts 2025 |kasutatud=21. mai 2025}}</ref> == Auastmed == {| class="wikitable" |+ ! Õlak !! Auaste !! Kuupäev |- | {{center|[[Fail:ES-Army-OF1c.svg|20px]]}} || [[lipnik]] || 16. juuli 1999<ref name="RT1" /> |- | {{center|[[Fail:ES-Army-OF1b.svg|20px]]}} || [[nooremleitnant]] || 3. juuni 2002<ref name="VP1" /> |- | {{center|[[Fail:ES-Army-OF13.svg|20px]]}} || [[leitnant]] || 12. juuni 2003<ref name="VP2" /> |- | {{center|[[Fail:ES-Army-OF14.svg|20px]]}} || [[kapten]] || 10. detsember 2004 (ajutiselt, missiooni [[Iraagi Vabadus]] ajaks)<ref name="VP3" /><br>3. oktoober 2006 (alaliselt)<ref name="President" /> |- | {{center|[[Fail:Estonia-Army-OF-3.svg|20px]]}} || [[major]] || 9. veebruar 2010<ref name="RT2" /> |- | {{center|[[Fail:Estonia-Army-OF-4.svg|20px]]}} || [[kolonelleitnant]] || 16. veebruar 2015<ref name="VP4" /> |- | {{center|[[Fail:Estonia-Army-OF-5.svg|20px]]}} || [[kolonel]] || 18. veebruar 2020<ref name="PM4" /> |- | {{center|[[File:Estonia-Army-OF-6.svg|20px]]}} ||[[brigaadikindral]] || 23. veebruar 2024<ref name="ERR5" /> |- | {{center|[[File:Estonia-Army-OF-7.svg|20px]]}} ||[[kindralmajor]] || 19. juuni 2024<ref name="PM5" /> |- | {{center|[[File:Estonia-Army-OF-8.svg|20px]]}} ||[[kindralleitnant]] || 20. juuni 2025 |} == Tunnustus == === Teenete- ja rinnamärgid === {| style="width:100%;" |- |valign="top" | {| class="wikitable" |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=3 |'''Eesti teenetemärgid''' |- |[[Pilt:EST Order of the Cross of the Eagle 5th Class BAR.png|106px]] || [[Kotkaristi V klassi teenetemärk]] mõõkadega || 6. veebruar 2006<ref name="VP5" /> |- |[[Pilt:EST Cross of Merit of the Ministry of Defence.png|106px]] || [[Kaitseministeeriumi III klassi teeneterist]]<ref name="ERR1" /> || |- |[[Pilt:EST Defence Forces Decoration for battle merit ribbon.svg|106px]] || [[Kaitseväe teenetemärk]] (lahinguliste teenete eest)<ref name="ERR1" /> || 6. mai 2005 |- ||[[Pilt:EST Defence Forces Commendation Service Cross for outstanding duty.png|106px]] || [[Kaitseväe teeneterist]] (eeskujuliku teenistuse eest)<ref name="ERR1" /> || |- ||[[Pilt:EST Gold Cross of the Officer of Land Forces.png|106px]] || [[Maaväe teenetemärgi I klass – "Kuldrist"]]<ref name="ERR1" /> || |- |[[Pilt:EST Maaväe teenetemärgi Ohvitseri Hõberist.png|106px]] || [[Maaväe teenetemärgi II klass – "Hõberist"]]<ref name="ERR1" /> || |- |[[Pilt:EST Estonian Defence Forces General Staff Cross of Merit.png|106px]] || [[Kaitseväe peastaabi teeneterist]]<ref name="ERR1" /> || |- |[[Pilt:EST MoD Medal of Participants in International Military Operations (3 to 5 missions).png|106px]] || [[Rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalenute medal]]<ref name="ERR1" /> || |- |[[Pilt:EST Kaitseväe pikaajalise teenistuse medal.png|106px]] || [[Kaitseväe pikaajalise teenistuse medal]]<ref name="ERR1" /> || |- |[[Pilt:EST Merit Medal of the Defence League Special Class.png|106px]] || [[Kaitseliidu teenetemedal]] eriteenete eest<ref name="ERR1" /> || |- |[[Pilt:EST Memorial Medal 10 Years of the Re-Established Defence Forces.png|106px]] || [[Mälestusmedal "10 aastat taastatud Kaitseväge"]]<ref name="ERR1" /> || |- |[[Pilt:EST Distinguished Service Decoration of the Peace Operations Centre.png|106px]] || [[Rahuoperatsioonide Keskus]]e [[Rahuoperatsioonide Keskuse teenetemärk|teenetemärk]]<ref name="ERR1" /> || |- |- |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=3 |'''Välismaised teenetemärgid''' |- | [[Pilt:FIN Order of the White Rose Commander 1st Class BAR.svg|106px]] || [[Soome Valge Roosi Rüütliordu|Soome Valge Roosi Rüütelkonna I järgu komandöririst]] || 27. mai 2024<ref name="ei3t8" /> |- | [[Pilt:NATO Medal ISAF ribbon bar v2.svg|106px]] || [[NATO medal]] teenistuse eest [[Rahvusvahelised julgeolekuabijõud|ISAF]]-is<ref name="ERR1" /> || |- | [[Pilt:NATO-medaljen KFOR.svg|106px]] || [[NATO medal]] teenistuse eest [[KFOR]]-is<ref name="ERR1" /> || |- | [[Pilt:UN UNIFIL Medal ribbon.svg|106px]] || [[ÜRO medal]]<ref name="ERR1" /> || |- | [[Pilt:Vernedyktighetsmedaljen Hæren stripe.svg|106px]] || [[Norra maaväe teenetemedal]]<ref name="ERR1" /> || |- |} |valign="top" | {| class="wikitable" |- bgcolor = "#ccccff" align=center | colspan=2 |'''Rinnamärgid''' |- | [[Pilt:Scoutspataljoni teenetemärk.jpg|106px]]|| [[Scoutspataljoni teenetemärk]]<ref name="ERR1" /> |- | [[Pilt:1.jalaväebrigaadi rinnamärk.jpg|106px]] || [[1. jalaväebrigaadi rinnamärk]]<ref name="ERR1" /> |- | [[Pilt:RUK-risti (cropped).jpg|106px]] || Soome reservohvitseride kursuse lõpetanu rinnamärk<ref name="ERR6" /> |- | [[Pilt:CGSC International Graduate Badge.png|106px]] || [[Ameerika Ühendriikide maaväe juhtimis- ja kindralstaabi kolledž]]i lõpetanu<ref name="NATO" /> rinnamärk<ref name="ERR6" /> |- | || [[Haavatasaamise tunnusmärk]]<ref name="ERR1" /> |} |} === Muu tunnustus === * 2007 – [[aasta ohvitser]] ([[Riigikaitse edendamise sihtasutus]])<ref name="ÕL2" /> == Isiklikku == Merilo räägib lisaks eesti keelele ka inglise, soome ja vene keelt.<ref>{{Netiviide |url=https://mil.ee/wp-content/uploads/2020/01/Kindralmajor-Merilo-CV.pdf |pealkiri=Kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo |väljaandja=[[Eesti kaitsevägi]] |kasutatud=13. märts 2025 |arhiivimisaeg=2025-05-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250531160509/https://mil.ee/wp-content/uploads/2020/01/Kindralmajor-Merilo-CV.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sõdur1">{{Ajakirjaviide |kuupäev=2013 |pealkiri=Personaalia |url=https://issuu.com/sodur/docs/sodur0213/55 |ajakiri=[[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] |üksiknumber=2 (71) |leheküljed=53 |via=Issuu}}</ref> <ref name="MIL1">{{netiviide |url=https://mil.ee/uudised/scoutspataljoni-asub-juhtima-major-andrus-merilo/ |pealkiri=Scoutspataljoni asub juhtima major Andrus Merilo |aeg=18. aprill 2013 |kasutatud=8. veebruar 2024 |väljaandja=[[Kaitsevägi]]}}</ref> <ref name="ÕL1">{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/517689/scoutspataljoni-asub-juhtima-major-andrus-merilo |pealkiri=Scoutspataljoni asub juhtima major Andrus Merilo |aeg=18. aprill 2013 |kasutatud=8. veebruar 2024 |väljaanne=[[Õhtuleht]] |autor=Liina Metsküla}}</ref> <ref name="ERR1">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609245864/pevkur-esitas-kaitsevae-uueks-juhiks-kolonel-andrus-merilo |pealkiri=Pevkur esitas kaitseväe uueks juhiks kolonel Andrus Merilo |väljaanne=[[ERR]] |aeg=7. veebruar 2024 |kasutatud=8. veebruar 2024}}</ref> <ref name="ERR2">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/571385/scoutspataljoni-juhtimise-vottis-ule-major-tarmo-kundla |pealkiri=Scoutspataljoni juhtimise võttis üle major Tarmo Kundla |aeg=1. august 2016 |kasutatud=8. veebruar 2024 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR3">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1608250881/kolonel-andrus-merilo-sai-1-jalavaebrigaadi-uueks-ulemaks |pealkiri=Kolonel Andrus Merilo sai 1. jalaväebrigaadi uueks ülemaks |aeg=17. juuni 2021 |kasutatud=8. veebruar 2024 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="PM2">{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/7956299/juhtkiri-meie-uus-kindral |pealkiri=JUHTKIRI ⟩ Meie uus kindral |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=8. veebruar 2024}}</ref> <ref name="PM3">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7956164/analuus-kolonel-merilo-esimene-too-kindralite-liigutamine |pealkiri=ANALÜÜS ⟩ Kolonel Merilo esimene töö: kindralite liigutamine |väljaanne=[[Postimees]] |autor=[[Mikk Salu]] |aeg=8. veebruar 2024 |kasutatud=8. veebruar 2024}}</ref> <ref name="RT1">https://www.riigiteataja.ee/akt/91572</ref> <ref name="VP1">{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/k2skkirjad.php?gid=17931 |pealkiri=22. Nooremleitnandi sõjaväelise auastme andmine |aeg=3. juuni 2002 |väljaandja=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]] |kasutatud=18. veebruar 2024 |arhiivimisaeg=2024-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240208124016/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/k2skkirjad.php?gid=17931 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="VP2">{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/k2skkirjad.php?gid=34916 |pealkiri=59. Sõjaväeliste auastmete andmine |aeg=12. juuni 2003 |väljaandja=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]] |kasutatud=23. veebruar 2024 |arhiivimisaeg=2024-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240208124017/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/k2skkirjad.php?gid=34916 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="VP3">{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/k2skkirjad.php?gid=56534 |pealkiri=105. A. Merilole ajutise sõjaväelise auastme andmine |aeg=8. detsember 2004 |väljaandja=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]] |kasutatud=23. veebruar 2024 |arhiivimisaeg=2024-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240208124010/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/k2skkirjad.php?gid=56534 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="President">{{Netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/kaskkirjad/48313-149-sojavaeliste-auastmete-andmine |pealkiri=149. Sõjaväeliste auastmete andmine |aeg=3. oktoober 2006 |kasutatud=23. veebruar 2024 |väljaandja=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]]}}</ref> <ref name="RT2">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13275367 |pealkiri=Sõjaväeliste auastmete andmine |aeg=9. veebruar 2010 |kasutatud=23. veebruar 2024 |väljaanne=[[Riigi Teataja]]}}</ref> <ref name="VP4">{{Netiviide |url=https://vp2006-2016.president.ee/et/ametitegevus/kaeskkirjad/11088-2015-02-16-10-24-06/index.html |pealkiri=81. Sõjaväeliste auastmete andmine |aeg=16. veebruar 2015 |väljaandja=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]] |kasutatud=23. veebruar 2024}}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}</ref> <ref name="PM4">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/6903117/president-andis-ohvitseridele-uued-auastmed-igor-schvedest-sai-kontradmiral |pealkiri=President andis ohvitseridele uued auastmed, Igor Schwedest sai kontradmiral |aeg=18. veebruar 2020 |autor=Sven Randlaid |kasutatud=23. veebruar 2024 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> <ref name="VP5">{{Netiviide |url=https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/otsused.php?gid=73115& |pealkiri=976. Riiklike autasude andmine |aeg=6. veebruar 2006 |väljaandja=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]] |kasutatud=23. veebruar 2024 |arhiivimisaeg=2024-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240208124009/https://vp2001-2006.president.ee/et/ametitegevus/otsused.php?gid=73115& |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="ÕL2">{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/255126/aasta-ohvitseriks-sai-kapten-andrus-merilo |pealkiri=Aasta ohvitseriks sai kapten Andrus Merilo |aeg=20. november 2007 |kasutatud=8. veebruar 2024 |väljaanne=[[Õhtuleht]]}}</ref> <ref name="PM1">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7962010/intervjuu-andrus-merilo-ohvitseripagunid-pole-olnud-minu-unistus |pealkiri=INTERVJUU > Andrus Merilo: ohvitseripagunid pole olnud minu unistus |autor=[[Andrus Karnau]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=16. veebruar 2024 |kasutatud=17. veebruar 2024}}</ref> <ref name="Delfi1">{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120269602/riigikaitsekomisjon-toetab-uksmeelselt-merilo-kandidatuuri-kaitsevae-juhataja-kohale |pealkiri=Riigikaitsekomisjon toetab üksmeelselt Merilo kandidatuuri kaitseväe juhataja kohale |aeg=12. veebruar 2024 |kasutatud=12. veebruar 2024 |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]]}}</ref> <ref name="EPL1">{{Netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120270574/aastas-on-tihedamalt-joule-kui-merilol-narvipurskeid-kes-on-tulevane-kaitsevae-juhataja-kolonel-andrus-merilo |pealkiri="Aastas on tihedamalt jõule kui Merilol närvipurskeid." Kes on tulevane kaitseväe juhataja kolonel Andrus Merilo? |aeg=16. veebruar 2024 |autor=[[Kärt Anvelt]] |kasutatud=18. veebruar 2024 |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]]}}</ref> <ref name="EPL2">{{Netiviide |kuupäev=2024-02-08 |pealkiri=JUHTKIRI {{!}} Kaitseväe uus juhataja on mugavusvalik |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120268815/juhtkiri-kaitsevae-uus-juhataja-on-mugavusvalik |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> <ref name="ERR5">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609262292/galerii-president-andis-andrus-merilole-brigaadikindrali-auastme |pealkiri=Galerii: president andis Andrus Merilole brigaadikindrali auastme |väljaanne=[[ERR]] |aeg=23. veebruar 2024 |kasutatud=23. veebruar 2024}}</ref> <ref name="ERR6">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609262292/galerii-president-andis-andrus-merilole-brigaadikindrali-auastme#lg=1&slide=5 |pealkiri=Galerii: president andis Andrus Merilole brigaadikindrali auastme |aeg=23. veebruar 2024 |kasutatud=23. veebruar 2024 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR7">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609260771/valitsus-nimetas-kolonel-merilo-jargmiseks-kaitsevae-juhatajaks |pealkiri=Valitsus nimetas kolonel Merilo järgmiseks kaitseväe juhatajaks |aeg=22. veebruar 2024 |kasutatud=22. veebruar 2024 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="PM5">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8044165/galerii-president-alar-karis-andis-andrus-merilole-ule-kindralmajori-auastme |pealkiri=GALERII ⟩ President Alar Karis andis Andrus Merilole üle kindralmajori auastme |aeg=19. juuni 2024 |kasutatud=8. august 2024 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> <ref name="NATO">{{Netiviide |url=https://www.nato.int/cps/en/natohq/who_is_who_161442.htm |pealkiri=NATO - Biography: Major General Andrus Merilo, Commander of the Estonian Defence Forces |väljaandja=[[NATO]] |kasutatud=8. august 2024}}</ref> <ref name="PM6">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/1450519/kapten-merilo-iraagi-eel-soovige-meile-sodurionne |pealkiri=Kapten Merilo Iraagi eel: soovige meile sõduriõnne |aeg=18. detsember 2004 |kasutatud=3. detsember 2024 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> <ref name="ERR8">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609547674/kaitsevae-juhataja-kavandab-ajateenistuse-reformi |pealkiri=Kaitseväe juhataja kavandab ajateenistuse reformi |autor=Madis Hindre |aeg=11. detsember 2024 |kasutatud=13. märts 2025 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR9">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1609358550/andrus-merilo-eesti-peaks-paremini-vaatama-keda-ajateenistusse-votab |pealkiri=Andrus Merilo: Eesti peaks paremini vaatama, keda ajateenistusse võtab |autor=Madis Hindre |aeg=1. juuni 2024 |kasutatud=13. märts 2025 |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> <ref name="ERR10">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609548193/eksperdid-peavad-ajateenistuse-reformi-moistlikuks |pealkiri=Eksperdid peavad ajateenistuse reformi mõistlikuks |aeg=11. detsember 2024 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=13. märts 2025}}</ref> <ref name="ei3t8">[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/56077-andrus-merilooome Valge Roosi Rüütelkonna I järgu komandöririst ] Vabariigi Presidendi Kantsele, 31. oktoober 2024</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat}} * [[Kärt Anvelt]] (16. veebruar 2024). ''[https://epl.delfi.ee/artikkel/120270574/aastas-on-tihedamalt-joule-kui-merilol-narvipurskeid-kes-on-tulevane-kaitsevae-juhataja-kolonel-andrus-merilo "Aastas on tihedamalt jõule kui Merilol närvipurskeid." Kes on tulevane kaitseväe juhataja kolonel Andrus Merilo? ]''. [[Eesti Päevaleht]]. * ''[https://kuku.pleier.ee/podcast/kahe-vahel/173513 Kahe vahel: Andrus Merilo]'' (1. märts 2024). [[Kuku Raadio]] {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Martin Herem]]|nimi=[[Kaitseväe juhataja]]|aeg=juuni 2024 – ... |järgnev=-}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Merilo, Andrus}} [[Kategooria:Eesti kindralmajorid]] [[Kategooria:Eesti kaitseväe juhatajad]] [[Kategooria:Kotkaristi V klassi sõjalise teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] au8axxb3mw2h3c8drmqofelo3tq65vt 2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis 0 672945 7231548 7224266 2026-09-10T06:29:33Z Angmar Brekker 94578 7231548 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis | pilt = CEV EuroVolley W 2026 logo.png | kuupäevad = 9.-26. september | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Bulgaaria}} * {{PisiLipp|Soome}} * {{PisiLipp|Itaalia}} * {{PisiLipp|Rumeenia}} }} | osalejaid = 24 | meister = | eelmine = [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] | järgmine = [[2028. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused võrkpallis''' on 34. [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]], mida korraldab [[Euroopa Võrkpalliliit CEV]]. Finaalturniir toimub neljandat korda neljas riigis: [[Bulgaaria]]s, [[Soome]]s, [[Itaalia]]s, ja [[Rumeenia]]s. Kokku kvalifitseerus võistlustele 24 Euroopa võrkpallikoondist. ==Toimumisaasta muutus== 2023. aastal vaatas [[FIVB]] suurvõistluste korraldamise korra üle ning otsustas kontinentaalseid meistrivõistlusi hakata korraldama paarisarv aastatel, mille tõttu lükkus võistlus planeeritust aasta edasi.<ref>[https://www.fivb.com/en/about/news/volleyball-calendar-2025-2028-approved-by-the-fivb?id=100917 Volleyball calendar 2025-2028 approved by the FIVB Board of Administration] FIVB, 22.06.2023.</ref> ==Korraldajad== * {{PisiLipp|Bulgaaria}} * {{PisiLipp|Soome}} * {{PisiLipp|Itaalia}} * {{PisiLipp|Rumeenia}} 5. detsembril 2022 kuulutati esimeseks korraldajaks [[Rumeenia]].<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/romania-to-host-cev-eurovolley-2025-men-pool-phase/ Romania to host CEV EuroVolley 2025 Men pool phase!] CEV, 05.12.2022.</ref> Teise korraldajana tehti 26. veebruaril 2024 teatavaks [[Bulgaaria]], kellest sai sellega esimene riik, kes on järjestikustel turniiridel korraldaja olnud.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/bulgaria-joins-pool-of-cev-eurovolley-2026-men-co-organisers/ Bulgaria joins pool of CEV EuroVolley 2026 Men co-organisers] CEV, 26.02.2024.</ref> [[Soome]] linn [[Tampere]] kuulutati 14. märtsil 2024 üheks alagrupi korraldajaks.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/tampere-finland-to-welcome-back-cev-eurovolley-men-in-2026/ Tampere, Finland to welcome back CEV EuroVolley Men in 2026!] CEV, 14.03.2024.</ref> Viimase korraldajana tehti teatavaks 25. märtsil 2024 [[Itaalia]], kes samuti oli üks korraldajatest ka eelmistel võistlustel.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/italy-completes-pool-of-cev-eurovolley-2026-men-co-organisers/ Italy completes pool of CEV EuroVolley 2026 Men co-organisers] CEV, 25.03.2024.</ref> == Kvalifitseerunud võistkonnad == [[Bulgaaria võrkpallikoondis|Bulgaaria]], [[Soome võrkpallikoondis|Soome]], [[Itaalia võrkpallikoondis|Itaalia]] ja [[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]] kvalifitseerusid finaalturniirile korraldajatena. [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023. aasta EM-i]] kaheksa parimat pääsesid otse finaalturniirile (va korraldajatena juba koha saanud). Läbi valiksarja kvalifitseerus lisaks 12 Euroopa võrkpallikoondist. {| class="wikitable" style="text-align:left;" ! width="150" |Kvalifitseerumise viis ! width="150" |Riik ! colspan="2" width="150" |Kvalifitseerumise viis ! width="150" |Riik |- | rowspan="4" |Korraldaja |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] | rowspan="12" |Kvalifikatsioon |A alagrupp |{{riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] |- |{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] |B alagrupp |{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] |- |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |C alagrupp |{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] |- |{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |D alagrupp |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti meeste võrkpallikoondis|Eesti]] |- | rowspan="8" |[[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023 EM]] |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] |E alagrupp |{{riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits meeste võrkpallikoondis|Šveits]] |- |{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] |F alagrupp |{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] |- |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] |G alagrupp |{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] |- |{{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] | rowspan="5" |Parimad alagrupi<br>teised |{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] |- |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] |- |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] |{{riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisrael meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] |- |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] |{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] |- |{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] |- ! colspan="5" |Kokku 24 võistkonda finaalturniiril |} == Alagruppide protseduur == === Alagruppide moodustamine === # Korraldaja riigid asetatakse erinevatesse alagruppidesse (Itaalia alagrupis A, Bulgaaria alagrupis B, Soome alagrupis C ning Rumeenia alagrupis D). # Eelnevate meistrivõistluste kaks parimat loositakse erinevatesse alagruppidesse (Poola ei saanud olla ühes alagrupis Itaaliaga). # Korraldajad saavad valida oma alagruppi ühe võistlustele kvalifitseerunud võistkonna (Rootsi valiti A alagruppi, Põhja-Makedoonia B alagruppi, Eesti C alagruppi ja Läti D alagruppi). # Ülejäänud võistkonnad jagatakse CEV rahvuste edetabeli koha alusel alanevas järjekorras erinevatesse loosikaussidesse ning loositakse alagruppidesse. Loosimine toimus 5. oktoobril 2025 [[Bari]]s, [[Itaalia]]s.<ref>Adrian Costeiu: [https://www.cev.eu/articles/volleyball/mouthwatering-clashes-stem-from-drawing-of-lots-for-the-cev-eurovolley-2026-men/ Mouthwatering clashes stem from Drawing of Lots for the CEV EuroVolley 2026 Men] CEV News, 04.10.2025.</ref> === Edasipääseja selgitamine === # Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud) # Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte: #* 3 punkti: mäng võidetud 3:0 või 3:1 #* 2 punkti: mäng võidetud 3:2 #* 1 punkt: mäng kaotatud 2:3 #* 0 punkti: mäng kaotatud 0:3 või 1:3 # Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis selgitatakse võitja alljärgnevas järjekorras: #* Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega. #* Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega. #* Kui viik püsib ka punktide jagatise arvestuses, selgitatakse võitja võrdsete meeskondade omavaheliste mängude põhjal. Kui võrdsed on kolm või rohkem meeskonda, siis arvestatakse ainult nende meeskondade omavahelisi mänge. == Alagrupiturniir == * Iga alagrupi neli paremat võistkonda pääsevad väljalangemismängudele. {| class="wikitable" style="text-align:left" | width="10px" bgcolor="#ccffcc" | |Pääsenud väljalangemismängudele. |} ''Tulemused uuendatud 10.09.26.'' === A-alagrupp === * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]], [[Modena]] ja [[Napoli]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Itaalia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Rootsi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Sloveenia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Kreeka}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Slovakkia}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] | | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] | | | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] | | | | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> ===B-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Varna]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Poola}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Ukraina}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Portugal}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Iisrael}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] | bgcolor="Silver" | | | | | |'''3:0''' |'''1''' |0 |3 |3 |0 |MAX |75 |54 |1,389 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | | | |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | | |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] | | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] | | | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] |0:3 | | | | | bgcolor="Silver" | |'''0''' |1 |0 |0 |3 |0,00 |54 |75 |0,720 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> ===C-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Soome}} [[Tampere]], [[Nokia Arena]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Soome}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Eesti}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Serbia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Belgia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Holland}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Taani}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] | | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} [[Holland meeste võrkpallikoondis|Holland]] | | | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] | | | | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="265" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|20:00 || align=right|[[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] {{Riigi ikoon|Soome}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84579&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-DEN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84580&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-BEL] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] {{Riigi ikoon|Serbia}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84581&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-EST] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|15:00 || align=right|[[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] {{Riigi ikoon|Taani}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84582&ID=1572&CID=12864&PID=2990 DEN-NED] |- | align=center|18:00 || align=right| [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84583&ID=1572&CID=12864&PID=2990 BEL-FIN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|15:00 || align=right|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] {{Riigi ikoon|Eesti}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84584&ID=1572&CID=12864&PID=2990 EST-DEN] |- | align=center|18:00 || align=right| [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84585&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-SRB] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] {{Riigi ikoon|Serbia}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84586&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-NED] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] {{Riigi ikoon|Eesti}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84587&ID=1572&CID=12864&PID=2990 EST-BEL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84588&ID=1572&CID=12864&PID=2990 BEL-DEN] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84589&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-FIN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] {{Riigi ikoon|Taani}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84590&ID=1572&CID=12864&PID=2990 DEN-SRB] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84591&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-EST] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[17. september|17. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] {{Riigi ikoon|Serbia}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84592&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-BEL] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84593&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-EST] |} ===D-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Cluj-Napoca]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Läti}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Türgi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Šveits}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Rumeenia}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] | bgcolor="Silver" | | | | | |'''3:1''' |'''1''' |0 |3 |3 |1 |3,00 |95 |94 |1,011 |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] | | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits meeste võrkpallikoondis|Šveits]] | | | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |1:3 | | | | | bgcolor="Silver" | |'''0''' |1 |0 |1 |3 |0,33 |94 |95 |0,990 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> ==Vaata ka== *[[2026. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.cev.eu/ CEV koduleht] *[https://www.cev.eu/national-team/rankings/ CEV Senior Continental Ranking - Men] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused, 2026. aasta võrkpallis (meeste)]] gbvh7vbs8e534sj8gihlq70r7o76zey Arutelu:Siuru (kultuurikeskus) 1 679631 7231352 7145767 2026-09-09T14:38:38Z ~2026-49023-03 237226 /* */ Vastus 7231352 wikitext text/x-wiki ''eelnõu lõpphääletusega on riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingereas esimeseks Tartu Kesklinna loodav kultuurikeskus'' – siin on midagi sassis või puudu. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. august 2024, kell 13:23 (EEST) Keskust mitte ei ehitata, vaid üksnes plaanitakse või plaanitakse selle ehitama hakkamist või valmimist. "Holistiline rohekordioride järgimine" on autori leiutatud esoteeriline kontseptsioon, mis entsüklopeediasse ei sobi ja kultuurikeskuse hävitav mõju linnaloodusele on suurim etteheide sellele, mis on leidnud eri autorite poolt korduvat kajastamist ajakirjanduses, sj väljatoomist volikogu opositsiooni poolt. Propagandaväited entsüklopeediasse ei kuulu ja kui pole võimalik kindlaks teha hoone tegelikku mõju rohekeskkonnale, siis peaks tooma välja selle mõju kogu võimaliku skaala. Olematu kultuurikeskuse artikli võiks muidugi ka lihtsalt kustutada, aga esialgu vaidlustasin artikli neutraalsuse. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 02:00 (EEST) :@[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] & @[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] : rohekoridorid: <nowiki>https://photos.app</nowiki>. goo.gl/m7EsRfSGF2Jjcizh8 [[Eri:Kaastöö/~2026-49023-03|~2026-49023-03]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-49023-03|arutelu]]) 9. september 2026, kell 17:38 (EEST) lu5w5dirr1q7j22xj7473ai6ltpq3fa Argos Kracht 0 682418 7231322 7131690 2026-09-09T13:11:31Z Wikiwise.99 95099 /* Elulugu */ 7231322 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} '''Argos Kracht''' (sündinud [[31. jaanuar]]il [[1962]] [[Tallinn]]as) on eesti ujuja, ettevõtja ja ärikonsultant. == Elulugu == Ta lõpetas 1980. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja 1985. aastal automatiseeritud juhtimissüsteemide erialal [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Kracht, Argos - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kracht_argos |vaadatud=2024-10-06 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}</ref> Kracht alustas sportimist Tallinna [[Dünamo (klubi)|Dünamo]] ujumiskoolis [[Viio Helm]]i juhendamisel, harrastas vetelpääste mitmevõistlust, osales Eesti sportlastest esimesena vetelpääste MM-il 1987. aastal. Saavutas seal 100m mannekeeniga päästeujumises I koha ja püstitas maailmarekordi. Ta tuli aastatel 1981–1983, 1986–1988, 1991 ja 1992 8-kordseks Eesti meistriks vetelpääste mitmevõistluses, 1989 Ukraina meistriks, kuulus 1978 Eesti ujumiskoondisse ja 1981–1992 vetelpäästekoondisse, 1981–1990 töötas Kloogal vetelpäästjana.<ref name=":0" /> Argos Kracht oli aastatel 1991–2010 ärikonsultatsiooni ettevõtte OÜ Kermon juhataja ja nõustaja.<ref name=":0" /> Aastatel 2011–2024 oli ta ärikonsultatsiooni ettevõtte KRM Advisor juhataja ja nõustaja. KRM Advisor oli 2018. aasta tulemuste põhjal [https://www.aripaev.ee/top/2019/11/25/top-edukaimat-raamatupidajat-aitasid-it-arendus-ja-kruptoturg Äripäeva edetabelis Eesti edukaim raamatupidamisettevõte].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ramier |eesnimi=Gerli |kuupäev=26. november 2019 |pealkiri=TOP: Edukaimat raamatupidajat aitasid IT-arendus ja krüptoturg |url=https://www.aripaev.ee/top/2019/11/25/top-edukaimat-raamatupidajat-aitasid-it-arendus-ja-kruptoturg |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> 2024. aastast on ta 1DOX Digital OÜ juhatuse liige, digiteenuste kujundaja ja ärinõustaja. Loonud digiallkirjastamise portaali [https://1dox.eu 1DOX].<ref>{{Netiviide |pealkiri=1DOX lihtsustab digiallkirjastamist ja hoiab paberitöölt aega kokku |url=https://www.aripaev.ee/saated/2022/02/07/1dox-lihtsustab-digiallkirjastamist-ja-hoiab-paberitoolt-aega-kokku |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> ja äriinfo portaali [http://corpinfo.ee corpinfo.ee] Argos Kracht on osalenud ligi 5000 ettevõtte asutamises ja aidanud registreerida üle 30'000 registrimuudatuse. Tuli 2001 aastal esimesena välja online raamatupidamise kontseptsiooniga ning rakendas selle tööle. Ta on osalenud paljude tuntud ettevõtete asutamisel, näiteks [https://www.lhv.ee/ LHV Pank] (1999), LHV Varahaldus AS (1999), Ernst & Young Eesti AS (1993), Viking Line Eesti OÜ (2000), Skype Technologies OÜ (2004), Swissotel Estonia OÜ (2005). == Isiklikku == Ta oli abielus [[Kersti Kracht]]iga, abielu lahutati 2012. aastal. Neil on tütar [[Katrin Lucas]] ja poeg [[Akis Kracht]]. Ta on abielus Heli Krachtiga. Nende lapsed [https://www.youtube.com/channel/UCajQXdN33QdiOlJQvUeYH2Q Albert ja Alexander Kracht] on muusikud. == Viited == <references /> == Artikleid == * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2019/10/06/argos-kracht-moistame-hukka Argos Kraht: mõistame hukka] Äripäev. 6. oktoober 2019 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2019/12/19/argos-kracht-kui-koik-maailma-voim-voiks-olla-laste-kaes Kui kõik maailma võim võiks olla laste käes!] Äripäev. 19. detsember 2019 * [https://epl.delfi.ee/artikkel/88468659/mis-saab-homme-argos-kracht-kas-me-soovime-maksta-parteide-tasuta-lounate-eest Kas me soovime maksta parteide tasuta lõunate eest?] Eesti Päevaleht. 24. detsember 2019 * [https://dea.digar.ee/?a=d&d=aripaev20200109.2.14.2&srpos=301&e=-------et-25--301-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22argos+kracht%22------------ Edu kui paradigma küsimus] [[Äripäev]]. 9. jaanuar 2020 * [https://dea.digar.ee/?a=d&d=aripaev20200130.2.14.3&srpos=302&e=-------et-25--301-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22argos+kracht%22------------ Meie karismaatilised juhid] Äripäev, 30. jaanuar 2020 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2020/03/24/argos-kracht-peaproov-greta-unistuse-taitumisele Peaproov Greta unistuse täitumisele] Äripäev 24. märts 2020 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2020/10/12/argos-kracht-laane-silmakirjalikkuse-paraad Lääne silmakirjalikkuse paraad.] Äripäev. 12. oktoober 2020 * [https://tavid.ee/uudised-ameerika-unelm-ja-selle-kustumine/ Ameerika unelm ja selle kustumine] tavid.ee, 17. detsember 2020 * [https://medium.com/science-and-philosophy/what-if-the-physical-universe-is-just-like-a-3d-screen-2d37fca19bef What if the Physical Universe is Just Like a 3D-screen?] Medium.com. 29. detsember 2020 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2024/02/15/argos-kracht-hirmul-pohineva-maailmapaastmise-kampaania-jalgedel Hirmul põhineva maailmapäästmise kampaania jälgedel.] Äripäev. 15. veebruar 2024 * [https://www.aripaev.ee/arvamused/2024/04/03/argos-kracht-otsime-tuhandeid-ja-kaotame-miljoneid Otsime tuhandeid ja kaotame miljoneid.] Äripäev. 3. aprill 2024 == Välislingid == * Marge Väikenurm. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev20160913.2.8.10&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Krachtide kodusõda hävitas ühisärid. Päästeoperatsioon või omastamine?] Äripäev, 13. september 2016 * [https://elu24.postimees.ee/4068153/eesti-valusaima-lahutuse-rapased-detailid-kersti-ja-argos-krachti-soda-varanduse-parast-kaib-tanase-paevani Eesti valusaima lahutuse räpased detailid: Kersti ja Argos Krachti sõda varanduse pärast käib tänase päevani] elu24.postimees.ee, 3. aprill 2017 * Marge Väikenurm. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=aripaev20170404.2.2.12&srpos=283&e=-------et-25--276-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22argos+kracht%22------------ Argos Kracht võitis kohtus eksabikaasat] Äripäev, 4. aprill 2017 * [https://www.err.ee/683806/riigikohus-moistis-argos-krachti-omastamise-suudistuses-oigeks Riigikohus mõistis Argos Krachti omastamise süüdistuses õigeks] err.ee, 16. veebruar 2018 {{JÄRJESTA:Kracht, Argos}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti ujujad]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] 0438c9jv4xdpdq8tp3dwjui4zkuou16 Tuuli Maarja Möller 0 684453 7231669 7216040 2026-09-10T09:02:05Z Avjoska 1538 7231669 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tuuli Maarja Möller.jpg|pisi|"Reekviem unistusele" Rakvere Teater 2024 foto autor: Kalev Lilleorg]] '''Tuuli Maarja Möller''' (kuni [[2023]]. aastani '''Tuuli Maarja Põldma'''; sündinud [[29. märts]]il [[1998]]) on eesti näitleja. Ta on lõpetanud 2022. a [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] 30. lennu - kursusejuhendajad [[Lembit Peterson]] ja [[Indrek Sammul]]. Aastast 2023 töötab ta [[Rakvere teater|Rakvere Teatri]] näitlejana. == Rollid teatris == 2024 * "Vaal" - lav. Andres Noormets, Rakvere Teater * "Reekviem unistusele"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Reekviem unistusele |url=https://rakvereteater.ee/reekviem-unistusele-0 |vaadatud=2024-11-15 |väljaanne=Rakvere Teater |keel=et}}</ref> - lav. Anna-Maria Lipponen, Studio Total ja Rakvere Teater * "Libarebased"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Libarebased |url=https://kellerteater.ee/lavastused/libarebased |vaadatud=2024-11-15 |väljaanne=kellerteater |keel=et |arhiivimisaeg=2024-11-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241109095053/https://kellerteater.ee/lavastused/libarebased |url-olek=ei tööta }}</ref> - lav. Kristina Paškevičius, Kellerteater * "Karge meri"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Karge meri |url=https://www.rakvereteater.ee/karge-meri-0 |vaadatud=2024-11-15 |väljaanne=Rakvere Teater |keel=et}}</ref> - lav. Elar Vahter, Rakvere Teater 2023 * "Kessu ja Tripp"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kessu ja Tripp |url=https://www.rakvereteater.ee/kessu-ja-tripp-0 |vaadatud=2024-11-15 |väljaanne=Rakvere Teater |keel=et}}</ref> - lav. Eili Neuhaus, Rakvere Teater * "Vallatud võtted"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vallatud võtted |url=https://www.rakvereteater.ee/vallatud-votted-0 |vaadatud=2024-11-15 |väljaanne=Rakvere Teater |keel=et}}</ref> - lav. Peeter Tammearu, Rakvere Teater 2022 * “Ma armastasin sakslast”<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-12-22 |pealkiri=Lavastused |url=https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/ma-armastasin-sakslast-esietendus-kolga-mois/ |vaadatud=2024-11-15 |väljaanne=Eesti Teatri Agentuur |keel=et}}</ref> - roll: Erika, lavastaja - MTÜ Kolgapol * “500 aastat lauluga”<ref>{{Netiviide |pealkiri=500 aastat lauluga. Madrigalist stepini |url=https://eamt.ee/lavastused/500-aastat-lauluga-madrigalist-stepini/ |vaadatud=2024-11-15 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref> - lav. Riina Roose - Pärdi Keskus, EMTA Lavakunstikool * “Sihtisid pole sel sillal”<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-10-04 |pealkiri=Sihtisid pole sel sillal |url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/sihtisid-pole-sel-sillal |vaadatud=2024-11-15 |väljaanne=EESTI NOORSOOTEATER |keel=et}}</ref>  - lav. Mirko Rajas, dram. Indrek Koff - Eesti Noorsooteater 2021 * “Suveöö unenägu”<ref>{{Netiviide |pealkiri=Suveöö unenägu - Lavastus |url=https://www.ugala.ee/lavastus/hooaja-avalavastus-suveoo-unenagu/ |vaadatud=2024-11-15 |väljaanne=Ugala Teater |keel=et}}</ref> - roll: Hippolyta - lav. Lembit Peterson - W. Shakespeare - Ugala * “Serafima ja Bogdan” - õmbleja, rekvisiitor-kostümeerija - lav. Ivar Põllu - Vahur Afanasjev- Tartu Uus Teater * “Kõige all ja kohal on…”<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-10-21 |pealkiri=Kõige all ja kohal on... |url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/k%C3%B5ige-all-ja-kohal |vaadatud=2024-11-15 |väljaanne=EESTI NOORSOOTEATER |keel=et}}</ref> - [[Erik Richard Salumäe]], Eesti Noorsooteater * “Jooks”<ref>{{Netiviide |pealkiri=JOOKS |url=https://eamt.ee/lavastused/jooks/ |vaadatud=2024-11-15 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref>  - lav. [[Tiina Mölder]], [[Helen Reitsnik]] - EMTA Lavakunstikool 2020 * “Tabamata ime”<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tabamata ime {{!}} Theatrum |url=https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/ |vaadatud=2024-11-15 |keel=et |arhiivimisaeg=2025-01-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250118051818/https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/ |url-olek=ei tööta }}</ref> - rollid: Lilli Ellert Saalep, Juta - lav. Lembit Peterson - E. Vilde - Theatrum == Rollid mujal == * animatsioon "Seiklus imemetsas"<ref>{{Viide |perekonnanimi=Ducord |eesnimi=Alexis |pealkiri=Angelo dans la forêt mystérieuse |kuupäev=2024-10-23 |url=https://www.imdb.com/title/tt23448260/ |tüüp=Animation |teised=Yolande Moreau, José Garcia, Philippe Katerine |väljaandja=Je Suis Bien Content, Gao Shan Pictures, ZEILT productions |vaadatud=2024-11-15 |perekonnanimi2=Paronnaud |eesnimi2=Vincent}}</ref> dublaaž (Orbital Vox Stuudio) * seriaal “Bullshit”<ref>{{Viide |pealkiri=Bullshit |kuupäev=2024-02-01 |url=https://www.imdb.com/title/tt12923656/ |tüüp=Drama |teised=Alba August, Marco Ilsø, Clint Ruben |väljaandja=Nordisk Film Creative Alliance, Nordisk Film Production, Nordisk Film |vaadatud=2024-11-15}}</ref> - episoodiline taustaroll, rež. Milad Alami - Nafta Films(2022) == Isiklikku == Tuuli Maarja Möller on abielus näitleja Hardi Mölleriga. == Viited == <references /> == Välislingid == * Virumaa Teataja. [https://virumaateataja.postimees.ee/7879899/rakvere-teatripere-varskeimad-liikmed-teevad-uues-koduteatris-algust-kessu-ja-tripina Rakvere teatripere värskeimad liikmed teevad uues koduteatris algust Kessu ja Trippina] 20.10.2023 * Klassikaraadio. [https://klassikaraadio.err.ee/1608668047/suveduur-9-augustil-tuuli-maarja-poldma-veljo-tormise-jalgedes/fcad0878cc3b010a512268fb49240448 Delta - intervjuu teemal "Ma armastasin saklast"] 09.08.2022 * Klassikaraadio. [https://klassikaraadio.err.ee/1608455708/delta-18-jaanuaril-mikk-uleoja-ansambel-u-bakalaureuselavastus/9d0b03d956c77aaec49f5af80821f5ee Delta - intervjuu teemal "Sihtisid pole sel sillal"] 18.01.2022 {{JÄRJESTA:Möller, Tuuli Maarja}} [[Kategooria:Rakvere teatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] 0z6p02lglt475kpzz9l0uc0lxnttwtv 3-hüdroksüvõihape 0 687444 7231311 7211023 2026-09-09T12:37:37Z Kapsas123 209254 7231311 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}} {{Keemiline aine | nimetus = 3-hüdroksüvõihape | pilt = 3-Hydroxybutyric acid Enantiomers Structural Formulae.svg | pildilaius = | pildiallkiri = | valem = {{valem||C|4|H|8|O|3}}<br />CC(CC(=O)O)O<ref name=":0" /> | välimus = | mass = | molaarmass = 104,104 | sulamistemperatuur = 45-48 | keemistemperatuur = 130 | tihedus = 1126 | lahustuvus = 539 g/L vees }} '''3-hüdroksüvõihape''' ehk '''β-hüdroksübutüürhape''' (C<sub>4</sub>H<sub>8</sub>O<sub>3</sub>) on orgaaniline ühend, mis kuulub [[Karboksüülhapped|karboksüülhapete]] hulka. See molekul põhineb [[:en:Butyric_acid|võihappel]], mille kolmandale [[Süsinik|süsinikule]] on kinnitunud [[hüdroksüülrühm]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=3-Hydroxybutyric Acid |url=https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/441 |väljaanne=PubChem}}</ref> Beetahüdroksüvõihape (BHBA) on oluline metaboliit, mis tekib organismis süsivesikute piiramise ajal, näiteks paastumisel või ketogeensele dieedile minnes, olles ajule ja ümbritsevatele kudedele energiaallikaks. == Omadused == 3-hüdroksüvõihape (BHBA) on tahke aine, nõrk hape ja [[Kiraalne molekul|kiraalne]] ühend, mis tähendab, et tal on kaks [[:en:Enantiomer|enantiomeeri]] (optilist isomeeri). 3-hüdroksüvõihape on orgaaniline ühend, mis kuulub beetahüdroksühapete ja derivaatide klassi.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Showing metabocard for (S)-3-Hydroxybutyric acid (HMDB0000442) |url=https://hmdb.ca/metabolites/HMDB0000442 |väljaanne=Human Metabolome Database}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Showing metabocard for 3-Hydroxybutyric acid (HMDB0000011) |url=https://hmdb.ca/metabolites/HMDB0000011 |väljaanne=Human Metabolome Database}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Showing Compound 3-Hydroxybutanoic acid (FDB021797) |url=https://foodb.ca/compounds/FDB021797 |väljaanne=FooDB}}</ref> BHBA on ketoonkeha, mis osaleb inimese [[Metabolism|metabolismis]]. Ta omab topeltfunktsiooni, olles kasutuses nii energiavahendamises kui ka rakkude signaali edastamisel, toetades seeläbi ainevahetust. Sarnaselt teiste ketoonkehadega ([[atsetoäädikhape]] ja [[atsetoon]]) tõuseb ketoosi korral kehas ka 3-hüdroksüvõihappe tase. Inimestel sünteesitakse 3-hüdroksüvõihapet maksas [[Atsetüülkoensüüm A|atsetüül-CoA]]-st (koensüüm A) ja seda saab aju kasutada energiaallikana, kui vere glükoosisisaldus on väike, kuna see molekul suudab ületada [[Hematoentsefaalne barjäär|vere-aju barjääri.]]<ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0361923022003525</ref><ref name=":2" /><ref>https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/7611392/</ref> == β-hüdroksüvõihappe tähtsus == β-hüdroksüvõihappe konjugeeritud alusel β-hüdroksübutüraadil (BHB) on märkimisväärne potentsiaal [[Epigeneetika|epigeneetikas]] ja [[Metabolism|metabolismis]]. β-hüdroksübutüraat on vananemisega seotud haiguste ennetamise ja pikaealisuse soodustamisega. See võib mõjutada vananemise tunnusjooni, nagu genoomne ebastabiilsus, [[Telomeer|telomeeride]] lühenemine ja epigeneetilised muutused.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Xiang |eesnimi=Yang |perekonnanimi2=Wang |eesnimi2=Qi-Quan |perekonnanimi3=Lan |eesnimi3=Xin-Qiang |perekonnanimi4=Zhang |eesnimi4=Hui-Jie |perekonnanimi5=Wei |eesnimi5=Dai-Xu |kuupäev=2023-01-01 |pealkiri=Function and treatment strategies of β-hydroxybutyrate in aging |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S259018342200045X |ajakiri=Smart Materials in Medicine |aastakäik=4 |lehekülg=160–172 |doi=10.1016/j.smaim.2022.09.003 |issn=2590-1834}}</ref> BHB pakub alternatiivset teed energia tootmiseks, eriti nälja või väheste süsivesikute tarbimise korral. β-hüdroksüvõihappe konjugeeritud alus toimib signaalmolekulina, mis mõjutab geeniekspressiooni, inhibeerides [[Histoonid|histooni]] deatsetülaase ([[:en:Histone_deacetylase|HDAC]]) ja aktiveerides [[Autofaagia|autofaagiat]]. BHB soodustab autofaagiat [[:en:AMP-activated_protein_kinase|AMPK]] aktiveerimise ja [[:en:MTOR|mTOR]] inhibeerimise kaudu, mis on olulised rakulise taastumise ja pikaealisuse seisukohalt, sest see võib suurendada [[Oksüdatiivne stress|oksüdatiivse stressi]] resistentsust.<ref name=":3" /> BHB parandab [[Mitokonder|mitokondriaalset]] funktsiooni, suurendades [[:en:Mitochondrial_biogenesis|mitokondriaalset biogeneesi]] ja bioenergeetilist efektiivsust. β-hüdroksübutüraadil on põletikuvastased omadused, kuna see inhibeerib [[:en:NLRP3|NLRP3]] põletikku soodustavate valkude aktiveerumist. BHB-d uuritakse potentsiaalse terapeutilise ainena vananemisega seotud haiguste, neurodegeneratiivsete haiguste ja põletikuliste haiguste ravis.<ref name=":3" /><ref>https://link.springer.com/article/10.1007/s11064-016-2099-2?utm</ref> BHB tekib ketoosiseisundis, millega kaasneb ka [[autofaagia]], mis on rakkude mehhanism energiakasutust efektiivsemaks muuta ning katkiseid või ebaefektiivseid rakuosasid lagundada terveid asemele tootes. 2025. aasta jaanuari seisuga on [[OpenAI]] tegevjuht Sam Altman on investeerinud 180 miljonit dollarit ettevõttesse Retro Biosciences, mis keskendub pikaealisuse uuringutele, sealhulgas autofaagia uurimisele.<ref>https://www.technologyreview.com/2023/03/08/1069523/sam-altman-investment-180-million-retro-biosciences-longevity-death/</ref> Claire Koerschen, kes töötab selles firmas, kirjeldab kuidas nad töötavad välja autofaagiat indutseerivat ravimit, mis rõhutab teema päevakajalisust.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=ICWW2amezLE</ref> == Valmistamine == Bakter ''[[Bacillus megaterium]]'' toodab polü-β-hüdroksüvõihappe, kasutades süsinikuallikaid [[glükoos]] ja atsetaat. Polümeeri sünteesi kiirus ja hulk sõltub kasvukeskkonnast, kasvufaasist ja sporulatsiooniprotsessist. Polümeer toimib peamiselt energia- ja süsinikuvaruna, mida rakud kasutavad sporulatsiooniks.<ref>https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC279111/</ref> BHBA sünteesitakse, kasutades bakterit ''Hydrogenomonas'' H16, mis muundab süsinikdioksiidi (CO<sub>2</sub>) ja atsetaati-1-14C. Bakterid muudavad need ühendid polü-β-hüdroksüvõihapeks (p-BHBA), mida on lihtne eraldada, puhastada ja lagundada, et saada β-hüdroksüvõihape.<ref>https://www.journalofdairyscience.org/article/S0022-0302(67)87611-2/fulltext</ref> BHBA estrite valmistamiseks võib kasutada polühüdroksübutüraadi [https://en.wikipedia.org/?title=Alcoholysis&redirect=no alkoholüüsimist] alkoholi (halogeenitud lahusti ja happe juuresolekul). Seejärel, seda [[Neutralisatsioon|neutraliseeritakse]], alkoholaadi lahusesse lisamisega. Siis saadus puhastatakse ning eraldatakse lahusti lisamise, vee eemalduse ja filtratsiooni abil.<ref>{{Viide |pealkiri=Process for the preparation of β-hydroxybutyric acid esters |url=https://patents.google.com/patent/US5107016A/en |vaadatud=2025-01-15}}</ref> == Tekke mehhanism == Kui vere glükoositase langeb, suureneb hormooni [[Glükagoon|glükagooni]] ja langeb insuliini tase. See stimuleerib rasvkudesid vabastama [[Triglütseriidid|triglütseriide]], mis [[Rasvhapete mobilisatsioon|lõhustatakse]] [[Rasvhapped|rasvhapeteks]] ja [[Glütserool|glütserooliks]]. Rasvhapped transporditakse maksa, kus need läbivad beetaoksüdatsiooni, mille tulemusena moodustub [[Atsetüülkoensüüm A|atsetüül-CoA]]. Kui atsetüül-CoA tase tõuseb, suunatakse see ketogeneesi, kuna tsitraaditsükkel ei suuda kogu atsetüül-CoA-d töödelda. Maksas moodustatakse atsetüül-CoA molekulidest atsetoatsetaat, mis võib: * Muunduda beetahüdroksübutüürhappeks (BHB) ensüümi beetahüdroksübutüraadi dehüdrogenaasi kaudu. See reaktsioon sõltub NADH-st ja mitokondriaalsest [[NAD|NAD+/NADH]] suhtest. * Spontaanselt laguneda [[Atsetoon|atsetooniks]] (väljutatakse peamiselt kopsude kaudu). Seejärel BHB ja atsetoatsetaat vabastatakse vereringesse ja transporditakse kudedesse (nt ajju, lihastesse, südamesse), kus neid kasutatakse energia saamiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/raamat/Bc/Beetahdroksbutraat.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-01-18 |arhiivimisaeg=2025-01-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250123020202/https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/raamat/Bc/Beetahdroksbutraat.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name="biologa">https://et.thpanorama.com/articles/biologa/cetognesis-tipos-de-cuerpos-cetnicos-sntesis-y-degradacin.html</ref> == Kasutus rakkudes == BHB siseneb rakkudesse monokarboksülaadi transporterite (MCT)<ref>https://www.sciencedirect.com/topics/neuroscience/monocarboxylate-transporter</ref> kaudu ja see jõuab [[Mitokonder|mitokondritesse]]. Toimub beetahüdroksübutüraadi [[:en:Dehydrogenase|dehüdrogenaas]], mille käigus BHB oksüdeeritakse atsetoatsetaadiks, mille tulemusel tekib [[NADH]] (üks molekul BHB → 1 NADH). Atsetoatsetaadi aktiveerimiseks kasutatakse ensüümi [[:en:OXCT1|SCOT]] (''succinyl-CoA:acetoacetate [[Koensüüm A|CoA]] transferase''). Atsetoatsetaat aktiveeritakse, ühendudes succinyl-CoA-ga, et moodustada atsetoatsetüül-CoA. Atsetoatsetüül-CoA lõhustatakse kaheks atsetüül-CoA molekuliks. Atsetüül-CoA siseneb Krebsi [[Tsitraaditsükkel|tsitraaditsüklisse]] energia tootmiseks.<ref name="biologa" /> Lisaks energiaallikana toimimisele mõjutab BHB ka rakulist signaalimist, moduleerides põletikku ja geeniekspressiooni histooni deatsetülaasi (HDAC) inhibeerimise kaudu.<ref>https://ee.lsherb.com/info/how-does-beta-hydroxybutyric-acid-inhibit-oxid-20063430.html</ref> == Võrdlus glükoosiga Krebsi tsüklis == '''Glükoosi metabolismi ajal''' * Glükoosist saadud püruvaat muundatakse atsetüül-CoA-ks ja oksaloatsetaadiks. * Oksaloatsetaat osaleb [[Tsitraaditsükkel|Krebsi tsüklis]] ning reguleerib tsükli aktiivsust. * Glükoosi metabolism annab suurema [[ATP]] koguse (kuni 32 ATP ühe glükoosimolekuli kohta) tänu sellele, et see suudab toota rohkem NADH ja FADH₂.<ref>https://moodle.ag.tartu.ee/pluginfile.php/13749/mod_folder/content/0/Energia%20tootmine.pdf?utm</ref> * Glükoosi metabolismi käigus võivad tekkida [[Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed|reaktiivsed hapnikuühendid]] (ROS, reactive oxygen species). Need molekulid on osaliselt [[Reduktsioon (keemia)|redutseerunud]] hapniku vormid, millel on üksik paaritu elektron, mis muudab nad kergemini reageerivamaks. ROS võib kahjustada rakke, põhjustades [[Oksüdatiivne stress|oksüdatiivset stressi]], mis on seotud vananemise, põletikuliste haiguste ja krooniliste haigustega.<ref>https://www.mdpi.com/1422-0067/24/11/9352?utm_source</ref> '''Ketoosi ajal''' * Kuna süsivesikuid ei ole saadaval, suunatakse püruvaat glükoneogeneesi, et toota glükoosi elutähtsatele kudedele. * Oksaloatsetaadi tase langeb, sest seda kasutatakse glükoneogeneesi jaoks. * Oksaloatsetaadi puudus vähendab Krebsi tsükli aktiivsust, mistõttu maks suunab [[Atsetüülkoensüüm A|atsetüül-CoA]] ketogeneesi. * Ketokehad, nagu BHB, muutuvad peamiseks energiaallikaks. * Ketokehade oksüdatsioon mitokondrites annab stabiilselt [[ATP]]-d. * Ketokehad toodavad vähem [[Vaba radikaal|vabu radikaale]] (reaktiivseid hapnikuühendeid) kui glükoosi oksüdatsioon, mis võib parandada rakkude funktsiooni ja pikaajalist vastupidavust.<ref>https://www.cell.com/trends/endocrinology-metabolism/fulltext/S1043-2760(13)00156-2</ref><ref>https://et.thpanorama.com/articles/biologa/cetognesis-tipos-de-cuerpos-cetnicos-sntesis-y-degradacin.html https://kodutohter.ee/artikkel/mis-oksudatsioon]</ref> == Ketogeenne dieet == Ketogeensed dieedid, mis viivad keha [[Ketoos|ketoosi]] seisundisse, on pälvinud teaduslikku huvi võimalike terapeutiliste rakenduste tõttu mitmete haiguste ravis. Kuigi traditsiooniliselt on ketogeenset dieeti kasutatud [[epilepsia]] ravis, eriti lastel, on hiljutised uuringud laiendanud selle potentsiaalset kasutusala.<ref>https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/57284b43-f046-4c29-8933-b8083bf1b113/content</ref> Ketogeenne dieet on osutunud efektiivseks ravimresistentse epilepsiaga patsientidel, vähendades krampide sagedust. Kuigi täpne mehhanism pole täielikult mõistetav, arvatakse, et ketoonkehad pakuvad ajule alternatiivset energiaallikat, mis võib stabiliseerida [[Neuron|neuronite]] aktiivsust.<ref>https://www.hopkinsmedicine.org/neurology-neurosurgery/specialty-areas/epilepsy/diet-therapy?utm</ref><ref>{{Netiviide |url=https://med24.ee/sites/default/files/legeartis_pdf/49_53_5.pdf?utm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-01-18 |arhiivimisaeg=2025-01-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250123021807/https://med24.ee/sites/default/files/legeartis_pdf/49_53_5.pdf?utm |url-olek=ei tööta }}</ref> Esialgsed uuringud viitavad, et [[Ketogeeniline dieet|ketogeenne dieet]] võib parandada kognitiivset funktsiooni ja vähendada neurodegeneratiivsete haiguste sümptomeid, pakkudes ajule ketoonkehade näol efektiivset energiaallikat. Siiski on vaja täiendavaid kliinilisi uuringuid, et kinnitada neid leide.<ref>https://elatervelt.ee/dieet_toitumine/mis-on-keto-dieet/?utm_source</ref> Ketogeense dieedi järgimine võib parandada insuliinitundlikkust [[II tüüpi diabeet|II tüübi diabeedi]] puhul ja aidata veresuhkru taset paremini kontrolli all hoida. Mõned uuringud näitavad, et süsivesikute piiramise kaudu on võimalik vähendada diabeediravimite vajadust. Kuid dieedi pikaajaline mõju diabeediga patsientidele vajab täiendavat uurimist.<ref>https://www.diabeetik.ee/?p=759&utm</ref><ref>https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10448543/</ref><ref>https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3253466/</ref> Kuigi ketogeense dieedi mõju südame tervisele on vastuoluline, on mõned uuringud näidanud positiivseid muutusi, nagu [[Triglütseriidid|triglütseriidide]] taseme langus ja HDL-kolesterooli tõus. Samas võib suurenenud küllastunud rasvade tarbimine tõsta halva LDL-kolesterooli taset, mis võib suurendada südamehaiguste riski.<ref>[https://tervis.postimees.ee/2731806/kullastunud-rasvad-ei-mojugi-sudamele-halvasti https://tervis.postimees.ee/2731806/kullastunud-rasvad-ei-mojugi-sudamele-halvasti]</ref><ref>https://www.verywellhealth.com/keto-diet-and-cholesterol-5191066?utm{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Loomkatsed ja varajased kliinilised uuringud viitavad, et ketogeenne dieet võib aeglustada teatud kasvajate kasvu, vähendades glükoosi kättesaadavust vähirakkudele. Kuna vähirakud kasutavad energia saamiseks peamiselt glükoosi, võib selle piiramine pidurdada nende kasvu. Siiski on vaja rohkem kliinilisi uuringuid, et määrata kindlaks dieedi efektiivsus ja ohutus vähihaigete seas.<ref>https://tervisekool.ee/tervise-toetamine-toiduga/vahk-ja-toitumine/ketogeenne-dieet-kas-vahiravi-tulevik/</ref><ref>https://templetonwellness.com/articles/thomas-seyfried-the-diet-that-starves-cancer/</ref><ref>[https://www.onedaymd.com/2024/12/thomas-seyfried-cancer-treatment.html? https://www.onedaymd.com/2024/12/thomas-seyfried-cancer-treatment.html?]</ref> Mõned uuringud viitavad, et ketogeenne dieet võib aidata vähendada insuliini taset ja parandada hormonaalset tasakaalu [[Polütsüstiliste munasarjade sündroom|PCOS]]-iga naistel. Kuid andmed on piiratud ja vajalik on täiendav uurimistöö.<ref>[https://academic.oup.com/jes/article/7/10/bvad112/7259972? https://academic.oup.com/jes/article/7/10/bvad112/7259972?]</ref> == Peamine vastuargument: LDL-kolesterool == Rafineeritud süsivesikute ja suhkru liigne tarbimine põhjustab veresuhkru ja insuliini taseme tõusu, mis omakorda võib kahjustada veresoonte sisepinda ehk [[Endoteel|endoteeli]]. Kahjustatud endoteel soodustab [[Kolesterool|LDL-kolesterooli]] oksüdatsiooni ja ladestumist veresoonte seintele, mis viib [[Ateroskleroos|aterosklerootiliste]] naastude tekkeni.<ref>[https://www.apotheka.ee/terviseinfo/jah-voi-ei-kolesteroolile https://www.apotheka.ee/terviseinfo/jah-voi-ei-kolesteroolile]</ref><ref>[https://tervisekool.ee/tervise-toetamine-toiduga/sudame-veresoonkonna-tervis/hea-ja-halb-kolesterool/ https://tervisekool.ee/tervise-toetamine-toiduga/sudame-veresoonkonna-tervis/hea-ja-halb-kolesterool]</ref> Kõrge LDL kolesterool (väikese tihedusega lipoproteiin) ei pruugi automaatselt põhjustada südame-veresoonkonna haigusi, eriti kui puuduvad veresoonte kahjustused ja põletikuline [[oksüdatiivne stress]]. See teooria põhineb mõningatel uuringutel ja vaatlustel, mis käsitlevad LDL-i ja südamehaiguste suhet erinevates toitumisviisides.<ref>{{Netiviide |url=https://www.raudnetervis.com/kolesterool-ja-sudame-veresoonkonna-haigused-osa-1/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-01-18 |arhiivimisaeg=2025-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250113042625/https://raudnetervis.com/kolesterool-ja-sudame-veresoonkonna-haigused-osa-1/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[https://tervisekool.ee/susivesikud-toidus-ja-inimkehas/sudame-veresoonkonnahaiguste-riski-suurendavad-kiired-susivesikud/ https://tervisekool.ee/susivesikud-toidus-ja-inimkehas/sudame-veresoonkonnahaiguste-riski-suurendavad-kiired-susivesikud]</ref> Karnivoorse dieedi<ref>https://rahvaraamat.ee/p/introduction-to-the-carnivore-diet/1842381/et?ean=9798823455336{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>https://chomps.com/blogs/nutrition-sustainability-news/carnivore-diet?srsltid=AfmBOooqH4KtPuWytej4NTIs2RAH178Z_GY6JcHCGmhKkFKo6ZNdLhlq</ref> järgijatel (praktiliselt [[Sahhariidid|süsivesikuvaba]]) on sageli rohkem suuri LDL-osakesi ja vähem väikeseid, mis võib vähendada ateroskleroosi riski.<ref>[https://www.allthingscarnivore.com/high-cholesterol-on-the-carnivore-diet-should-you-worry/ https://www.allthingscarnivore.com/high-cholesterol-on-the-carnivore-diet-should-you-worry]</ref> '''LDL kolesterooli võib kehas leida kahel kujul:''' * Suured ja kohevamad LDL-osakesed ei ole aterogeensed (ei ladestu kergesti veresoonte seintele). * Väikesed ja tihedad LDL-osakesed on oksüdeerumisaltid ja seotud veresoonte kahjustustega.<ref>https://biohackercenter.com/et/blogs/tasuta-biohacking-juhendid/hdl-ja-ldl-kolesterool-kuidas-optimeerida-oma-vere-taset-elustiili-abil</ref><ref>[https://synlab.ee/wp-content/uploads/2021/11/synlab_ateroskleroosi_laboratoorne_diagnostika_est_148x210mm_bleed_5mm.pdf https://synlab.ee/wp-content/uploads/2021/11/synlab_ateroskleroosi_laboratoorne_diagnostika_est_148x210mm_bleed_5mm.pdf]</ref> Dieedid, mis väldivad suhkruid, rafineeritud süsivesikuid ja töödeldud toite, vähendavad kehas põletikku ja oksüdatiivset stressi. Kui veresooned on terved ja põletikku pole, ei jää LDL seintele kinni ega põhjusta ateroskleroosi ning tervishoid peaks rõhku pöörama LDL-i kvaliteedile (osakeste suurusele ja oksüdatsioonitasemele), mitte ainult kvantiteedile.<ref>[https://kbmtervis.ee/korge-kolesteroolitase-mida-peaksin-ette-votma/ https://kbmtervis.ee/korge-kolesteroolitase-mida-peaksin-ette-votma]</ref><ref>[https://kaleido.ee/tervis-ja-sport/kolesterool-ja-toitumine-mida-suua-ja-mida-valtida/ https://kaleido.ee/tervis-ja-sport/kolesterool-ja-toitumine-mida-suua-ja-mida-valtida]</ref><ref>https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120289917/sudame-ja-veresoonkonnahaigused-on-koige-sagedasem-surmapohjus-eestis-5-soovitust-kolesteroolitaseme-alandamiseks</ref><ref>https://tervis.postimees.ee/7753006/mis-on-kolesterool-ja-miks-tasub-selle-taset-jalgida</ref><ref>https://tervis.postimees.ee/7452019/doktor-viigimaa-selgitab-mis-voib-argiselt-markamatult-veresooni-kahjustada</ref><ref>https://www.apotheka.ee/terviseinfo/mul-on-korge-kolesterool-ja-siis-apteeker-annab-nou</ref> == Ketogeense dieedi ohutus == Kuigi ketogeensel dieedil on potentsiaalseid terapeutilisi eeliseid, on oluline arvestada võimalike kõrvaltoimete ja vastunäidustustega. Dieet võib põhjustada toitainete puudusi, maksa- ja neerukoormust ning seedetrakti probleeme. Seetõttu ei sobi ketogeenne dieet kõigile, sealhulgas rasedatele, imetavatele emadele<ref>https://academic.oup.com/jcemcr/article/1/6/luad134/7378268</ref><ref>https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6644245/</ref> ja teatud ainevahetushäiretega inimestele.<ref>https://www.nutritionwithjudy.com/alpha-gal-syndrome-how-to-navigate-carnivore-diets</ref><ref>https://medicspark.ee/ajakiri/keto-dieet-mis-on-selle-pohimote-ja-efektiivsus-kellele-see-ei-sobi/</ref><ref>[https://tervis.postimees.ee/6868664/perearst-lahkab-ketodieeti-miks-kellele-ja-millised-on-korvaltoimed https://tervis.postimees.ee/6868664/perearst-lahkab-ketodieeti-miks-kellele-ja-millised-on-korvaltoimed?]</ref> Dieedi ekstreemsemate vormide alustamisel on soovituslik konsulteerida perearsti või toitumisnõustajaga.<ref>https://www.drberg.com/blog/my-opinion-on-the-carnivore-diet</ref> Tuleb väga täpselt teada, kust milliseid toitaineid saada, kuidas erineva metabolismiga inimestele see dieet võib mõjuda, milliseid toitaineid keha vähem vajab erinevatel ketogeensetel dieetidel olles<ref>https://www.mdpi.com/2072-6643/17/1/140</ref>, ning tuleb arvestada ka kõrvalnähtudega, mis kaasnevad seedetrakti kohanemisega<ref>https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120211700/terav-mentaalne-fookus-ja-esimese-kuuga-10-kilo-alla-karnivoorid-toituvad-veganitele-vastupidiselt-liha-ja-veelkord-liha</ref><ref>https://carnivorebar.com/blogs/carnivore-bar-blog/carnivore-and-the-gut-microbiome-dispelling-myths-about-fiber-and-probiotics</ref><ref>https://drsteveng.com/blog/carnivore-diet-gut-health/</ref><ref>https://mah.bioscientifica.com/view/journals/mah/2/1/MAH-24-0006.xml</ref>uuele energiaallikale üle minnes.<ref>https://terveelukeskus.ee/keto-riskid/</ref><ref>https://tervistoidust.ee/blogi/populaarsed-dieedid-nende-head-ja-vead/</ref> == Ketoos ja ketoatsidoos == [[Ketoos]] ja [[ketoatsidoos]] on kaks täiesti erinevat metaboolset seisundit, mille vahel on oluline vahet teha.<ref>https://ennetusmeditsiinikliinik.ee/blogi-ja-vebinarid/tpost/f4tkajhjg1-kas-ketoos-on-ohtlik-keto-dieedi-lhiajal</ref> '''Ketoos''' Ketoos on loomulik ja ohutu metaboolne seisund, mis tekib süsivesikute piiramisel (näiteks ketogeense dieedi või paastumise ajal). Ketokehade tase veres: * 0.5–3 mmol/L (kerge kuni mõõdukas ketoos). Füsioloogilised omadused: * Glükoosi tarbimine väheneb, kuid keha tagab elutähtsatele kudedele (nt ajule) energia ketokehade kaudu. * Veresuhkru ja insuliini tase püsivad stabiilsed (parandab insuliinitundlikkust), puudub oluline hapestumine. '''Ketoatsidoos''' Eluohtlik metaboolne seisund, mis tekib peamiselt I tüüpi diabeediga patsientidel insuliinipuuduse tõttu. Võib esineda ka alkohoolse ketoatsidoosi või rasedusega seotud ketoatsidoosi kontekstis. Ilma insuliinita ei suuda keha glükoosi rakku transportida ja hakkab energia saamiseks massiliselt rasvu lõhustama, mis viib ketokehade ületootmiseni. Ketokehade tase veres: * 10 mmol/L (äärmiselt kõrge). Füsioloogilised omadused: * Veresuhkur on tavaliselt väga kõrge (>13,9 mmol/L diabeetilise ketoatsidoosi puhul). * Veres ja kudedes tekib tugev hapestumine, mille tulemusena langeb vere pH alla 7,3 (metaboolne atsidoos).<ref>https://www.kliinikum.ee/diabeet/diabeet/diabeedi-tusistused/</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/441 Sissekanne andmebaasis PubChem] * [https://commonchemistry.cas.org/detail?cas_rn=300-85-6 Sissekanne andmebaasis CAS] [[Kategooria:Orgaanilised ühendid]] fyxctd5pjeifzro1astakyg6a4770co 7231382 7231311 2026-09-09T16:19:23Z Kapsas123 209254 7231382 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}} {{Keemiline aine | nimetus = 3-hüdroksüvõihape | pilt = 3-Hydroxybutyric acid Enantiomers Structural Formulae.svg | pildilaius = | pildiallkiri = | valem = {{valem||C|4|H|8|O|3}}<br />CC(CC(=O)O)O<ref name=":0" /> | välimus = | mass = | molaarmass = 104,104 | sulamistemperatuur = 45-48 | keemistemperatuur = 130 | tihedus = 1126 | lahustuvus = 539 g/L vees }} '''3-hüdroksüvõihape''' ehk '''β-hüdroksübutüürhape''' (C<sub>4</sub>H<sub>8</sub>O<sub>3</sub>) on orgaaniline ühend, mis kuulub [[Karboksüülhapped|karboksüülhapete]] hulka. See molekul põhineb [[võihape|võihappel]], mille kolmandale [[Süsinik|süsinikule]] on kinnitunud [[hüdroksüülrühm]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=3-Hydroxybutyric Acid |url=https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/441 |väljaanne=PubChem}}</ref> Beetahüdroksüvõihape (BHBA) on oluline metaboliit, mis tekib organismis süsivesikute piiramise ajal, näiteks paastumisel või ketogeensele dieedile minnes, olles ajule ja ümbritsevatele kudedele energiaallikaks. == Omadused == 3-hüdroksüvõihape (BHBA) on tahke aine, nõrk hape ja [[Kiraalne molekul|kiraalne]] ühend, mis tähendab, et tal on kaks [[enantiomeer]]i (optilist isomeeri). 3-hüdroksüvõihape on orgaaniline ühend, mis kuulub beetahüdroksühapete ja derivaatide klassi.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Showing metabocard for (S)-3-Hydroxybutyric acid (HMDB0000442) |url=https://hmdb.ca/metabolites/HMDB0000442 |väljaanne=Human Metabolome Database}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Showing metabocard for 3-Hydroxybutyric acid (HMDB0000011) |url=https://hmdb.ca/metabolites/HMDB0000011 |väljaanne=Human Metabolome Database}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Showing Compound 3-Hydroxybutanoic acid (FDB021797) |url=https://foodb.ca/compounds/FDB021797 |väljaanne=FooDB}}</ref> BHBA on ketoonkeha, mis osaleb inimese [[Metabolism|metabolismis]]. Ta omab topeltfunktsiooni, olles kasutuses nii energiavahendamises kui ka rakkude signaali edastamisel, toetades seeläbi ainevahetust. Sarnaselt teiste ketoonkehadega ([[atsetoäädikhape]] ja [[atsetoon]]) tõuseb ketoosi korral kehas ka 3-hüdroksüvõihappe tase. Inimestel sünteesitakse 3-hüdroksüvõihapet maksas [[Atsetüülkoensüüm A|atsetüül-CoA]]-st (koensüüm A) ja seda saab aju kasutada energiaallikana, kui vere glükoosisisaldus on väike, kuna see molekul suudab ületada [[Hematoentsefaalne barjäär|vere-aju barjääri.]]<ref>https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0361923022003525</ref><ref name=":2" /><ref>https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/7611392/</ref> == β-hüdroksüvõihappe tähtsus == β-hüdroksüvõihappe konjugeeritud alusel β-hüdroksübutüraadil (BHB) on märkimisväärne potentsiaal [[Epigeneetika|epigeneetikas]] ja [[Metabolism|metabolismis]]. β-hüdroksübutüraat on vananemisega seotud haiguste ennetamise ja pikaealisuse soodustamisega. See võib mõjutada vananemise tunnusjooni, nagu genoomne ebastabiilsus, [[Telomeer|telomeeride]] lühenemine ja epigeneetilised muutused.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Xiang |eesnimi=Yang |perekonnanimi2=Wang |eesnimi2=Qi-Quan |perekonnanimi3=Lan |eesnimi3=Xin-Qiang |perekonnanimi4=Zhang |eesnimi4=Hui-Jie |perekonnanimi5=Wei |eesnimi5=Dai-Xu |kuupäev=2023-01-01 |pealkiri=Function and treatment strategies of β-hydroxybutyrate in aging |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S259018342200045X |ajakiri=Smart Materials in Medicine |aastakäik=4 |lehekülg=160–172 |doi=10.1016/j.smaim.2022.09.003 |issn=2590-1834}}</ref> BHB pakub alternatiivset teed energia tootmiseks, eriti nälja või väheste süsivesikute tarbimise korral. β-hüdroksüvõihappe konjugeeritud alus toimib signaalmolekulina, mis mõjutab geeniekspressiooni, inhibeerides [[Histoonid|histooni]] deatsetülaase (HDAC) ja aktiveerides [[Autofaagia|autofaagiat]]. BHB soodustab autofaagiat AMPK aktiveerimise ja mTOR inhibeerimise kaudu, mis on olulised rakulise taastumise ja pikaealisuse seisukohalt, sest see võib suurendada [[Oksüdatiivne stress|oksüdatiivse stressi]] resistentsust.<ref name=":3" /> BHB parandab [[Mitokonder|mitokondriaalset]] funktsiooni, suurendades [[mitokondriaalne biogenees|mitokondriaalset biogeneesi]] ja bioenergeetilist efektiivsust. β-hüdroksübutüraadil on põletikuvastased omadused, kuna see inhibeerib [[NLRP3]] põletikku soodustavate valkude aktiveerumist. BHB-d uuritakse potentsiaalse terapeutilise ainena vananemisega seotud haiguste, neurodegeneratiivsete haiguste ja põletikuliste haiguste ravis.<ref name=":3" /><ref>https://link.springer.com/article/10.1007/s11064-016-2099-2?utm</ref> BHB tekib ketoosiseisundis, millega kaasneb ka [[autofaagia]], mis on rakkude mehhanism energiakasutust efektiivsemaks muuta ning katkiseid või ebaefektiivseid rakuosasid lagundada terveid asemele tootes. 2025. aasta jaanuari seisuga on [[OpenAI]] tegevjuht Sam Altman on investeerinud 180 miljonit dollarit ettevõttesse Retro Biosciences, mis keskendub pikaealisuse uuringutele, sealhulgas autofaagia uurimisele.<ref>https://www.technologyreview.com/2023/03/08/1069523/sam-altman-investment-180-million-retro-biosciences-longevity-death/</ref> Claire Koerschen, kes töötab selles firmas, kirjeldab kuidas nad töötavad välja autofaagiat indutseerivat ravimit, mis rõhutab teema päevakajalisust.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=ICWW2amezLE</ref> == Valmistamine == Bakter ''[[Bacillus megaterium]]'' toodab polü-β-hüdroksüvõihappe, kasutades süsinikuallikaid [[glükoos]] ja atsetaat. Polümeeri sünteesi kiirus ja hulk sõltub kasvukeskkonnast, kasvufaasist ja sporulatsiooniprotsessist. Polümeer toimib peamiselt energia- ja süsinikuvaruna, mida rakud kasutavad sporulatsiooniks.<ref>https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC279111/</ref> BHBA sünteesitakse, kasutades bakterit ''Hydrogenomonas'' H16, mis muundab süsinikdioksiidi (CO<sub>2</sub>) ja atsetaati-1-14C. Bakterid muudavad need ühendid polü-β-hüdroksüvõihapeks (p-BHBA), mida on lihtne eraldada, puhastada ja lagundada, et saada β-hüdroksüvõihape.<ref>https://www.journalofdairyscience.org/article/S0022-0302(67)87611-2/fulltext</ref> BHBA estrite valmistamiseks võib kasutada polühüdroksübutüraadi [[alkoholüüsimine|alkoholüüsimist]] alkoholi (halogeenitud lahusti ja happe juuresolekul). Seejärel, seda [[Neutralisatsioon|neutraliseeritakse]], alkoholaadi lahusesse lisamisega. Siis saadus puhastatakse ning eraldatakse lahusti lisamise, vee eemalduse ja filtratsiooni abil.<ref>{{Viide |pealkiri=Process for the preparation of β-hydroxybutyric acid esters |url=https://patents.google.com/patent/US5107016A/en |vaadatud=2025-01-15}}</ref> == Tekke mehhanism == Kui vere glükoositase langeb, suureneb hormooni [[Glükagoon|glükagooni]] ja langeb insuliini tase. See stimuleerib rasvkudesid vabastama [[Triglütseriidid|triglütseriide]], mis [[Rasvhapete mobilisatsioon|lõhustatakse]] [[Rasvhapped|rasvhapeteks]] ja [[Glütserool|glütserooliks]]. Rasvhapped transporditakse maksa, kus need läbivad beetaoksüdatsiooni, mille tulemusena moodustub [[Atsetüülkoensüüm A|atsetüül-CoA]]. Kui atsetüül-CoA tase tõuseb, suunatakse see ketogeneesi, kuna tsitraaditsükkel ei suuda kogu atsetüül-CoA-d töödelda. Maksas moodustatakse atsetüül-CoA molekulidest atsetoatsetaat, mis võib: * Muunduda beetahüdroksübutüürhappeks (BHB) ensüümi beetahüdroksübutüraadi dehüdrogenaasi kaudu. See reaktsioon sõltub NADH-st ja mitokondriaalsest [[NAD|NAD+/NADH]] suhtest. * Spontaanselt laguneda [[Atsetoon|atsetooniks]] (väljutatakse peamiselt kopsude kaudu). Seejärel BHB ja atsetoatsetaat vabastatakse vereringesse ja transporditakse kudedesse (nt ajju, lihastesse, südamesse), kus neid kasutatakse energia saamiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/raamat/Bc/Beetahdroksbutraat.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-01-18 |arhiivimisaeg=2025-01-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250123020202/https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/raamat/Bc/Beetahdroksbutraat.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name="biologa">https://et.thpanorama.com/articles/biologa/cetognesis-tipos-de-cuerpos-cetnicos-sntesis-y-degradacin.html</ref> == Kasutus rakkudes == BHB siseneb rakkudesse monokarboksülaadi transporterite (MCT)<ref>https://www.sciencedirect.com/topics/neuroscience/monocarboxylate-transporter</ref> kaudu ja see jõuab [[Mitokonder|mitokondritesse]]. Toimub beetahüdroksübutüraadi [[dehüdrogenaas]], mille käigus BHB oksüdeeritakse atsetoatsetaadiks, mille tulemusel tekib [[NADH]] (üks molekul BHB → 1 NADH). Atsetoatsetaadi aktiveerimiseks kasutatakse ensüümi [[SCOT]] (''succinyl-CoA:acetoacetate [[Koensüüm A|CoA]] transferase''). Atsetoatsetaat aktiveeritakse, ühendudes succinyl-CoA-ga, et moodustada atsetoatsetüül-CoA. Atsetoatsetüül-CoA lõhustatakse kaheks atsetüül-CoA molekuliks. Atsetüül-CoA siseneb Krebsi [[Tsitraaditsükkel|tsitraaditsüklisse]] energia tootmiseks.<ref name="biologa" /> Lisaks energiaallikana toimimisele mõjutab BHB ka rakulist signaalimist, moduleerides põletikku ja geeniekspressiooni histooni deatsetülaasi (HDAC) inhibeerimise kaudu.<ref>https://ee.lsherb.com/info/how-does-beta-hydroxybutyric-acid-inhibit-oxid-20063430.html</ref> == Võrdlus glükoosiga Krebsi tsüklis == '''Glükoosi metabolismi ajal''' * Glükoosist saadud püruvaat muundatakse atsetüül-CoA-ks ja oksaloatsetaadiks. * Oksaloatsetaat osaleb [[Tsitraaditsükkel|Krebsi tsüklis]] ning reguleerib tsükli aktiivsust. * Glükoosi metabolism annab suurema [[ATP]] koguse (kuni 32 ATP ühe glükoosimolekuli kohta) tänu sellele, et see suudab toota rohkem NADH ja FADH₂.<ref>https://moodle.ag.tartu.ee/pluginfile.php/13749/mod_folder/content/0/Energia%20tootmine.pdf?utm</ref> * Glükoosi metabolismi käigus võivad tekkida [[Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed|reaktiivsed hapnikuühendid]] (ROS, reactive oxygen species). Need molekulid on osaliselt [[Reduktsioon (keemia)|redutseerunud]] hapniku vormid, millel on üksik paaritu elektron, mis muudab nad kergemini reageerivamaks. ROS võib kahjustada rakke, põhjustades [[Oksüdatiivne stress|oksüdatiivset stressi]], mis on seotud vananemise, põletikuliste haiguste ja krooniliste haigustega.<ref>https://www.mdpi.com/1422-0067/24/11/9352?utm_source</ref> '''Ketoosi ajal''' * Kuna süsivesikuid ei ole saadaval, suunatakse püruvaat glükoneogeneesi, et toota glükoosi elutähtsatele kudedele. * Oksaloatsetaadi tase langeb, sest seda kasutatakse glükoneogeneesi jaoks. * Oksaloatsetaadi puudus vähendab Krebsi tsükli aktiivsust, mistõttu maks suunab [[Atsetüülkoensüüm A|atsetüül-CoA]] ketogeneesi. * Ketokehad, nagu BHB, muutuvad peamiseks energiaallikaks. * Ketokehade oksüdatsioon mitokondrites annab stabiilselt [[ATP]]-d. * Ketokehad toodavad vähem [[Vaba radikaal|vabu radikaale]] (reaktiivseid hapnikuühendeid) kui glükoosi oksüdatsioon, mis võib parandada rakkude funktsiooni ja pikaajalist vastupidavust.<ref>https://www.cell.com/trends/endocrinology-metabolism/fulltext/S1043-2760(13)00156-2</ref><ref>https://et.thpanorama.com/articles/biologa/cetognesis-tipos-de-cuerpos-cetnicos-sntesis-y-degradacin.html https://kodutohter.ee/artikkel/mis-oksudatsioon]</ref> == Ketogeenne dieet == Ketogeensed dieedid, mis viivad keha [[Ketoos|ketoosi]] seisundisse, on pälvinud teaduslikku huvi võimalike terapeutiliste rakenduste tõttu mitmete haiguste ravis. Kuigi traditsiooniliselt on ketogeenset dieeti kasutatud [[epilepsia]] ravis, eriti lastel, on hiljutised uuringud laiendanud selle potentsiaalset kasutusala.<ref>https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/57284b43-f046-4c29-8933-b8083bf1b113/content</ref> Ketogeenne dieet on osutunud efektiivseks ravimresistentse epilepsiaga patsientidel, vähendades krampide sagedust. Kuigi täpne mehhanism pole täielikult mõistetav, arvatakse, et ketoonkehad pakuvad ajule alternatiivset energiaallikat, mis võib stabiliseerida [[Neuron|neuronite]] aktiivsust.<ref>https://www.hopkinsmedicine.org/neurology-neurosurgery/specialty-areas/epilepsy/diet-therapy?utm</ref><ref>{{Netiviide |url=https://med24.ee/sites/default/files/legeartis_pdf/49_53_5.pdf?utm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-01-18 |arhiivimisaeg=2025-01-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250123021807/https://med24.ee/sites/default/files/legeartis_pdf/49_53_5.pdf?utm |url-olek=ei tööta }}</ref> Esialgsed uuringud viitavad, et [[Ketogeeniline dieet|ketogeenne dieet]] võib parandada kognitiivset funktsiooni ja vähendada neurodegeneratiivsete haiguste sümptomeid, pakkudes ajule ketoonkehade näol efektiivset energiaallikat. Siiski on vaja täiendavaid kliinilisi uuringuid, et kinnitada neid leide.<ref>https://elatervelt.ee/dieet_toitumine/mis-on-keto-dieet/?utm_source</ref> Ketogeense dieedi järgimine võib parandada insuliinitundlikkust [[II tüüpi diabeet|II tüübi diabeedi]] puhul ja aidata veresuhkru taset paremini kontrolli all hoida. Mõned uuringud näitavad, et süsivesikute piiramise kaudu on võimalik vähendada diabeediravimite vajadust. Kuid dieedi pikaajaline mõju diabeediga patsientidele vajab täiendavat uurimist.<ref>https://www.diabeetik.ee/?p=759&utm</ref><ref>https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10448543/</ref><ref>https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3253466/</ref> Kuigi ketogeense dieedi mõju südame tervisele on vastuoluline, on mõned uuringud näidanud positiivseid muutusi, nagu [[Triglütseriidid|triglütseriidide]] taseme langus ja HDL-kolesterooli tõus. Samas võib suurenenud küllastunud rasvade tarbimine tõsta halva LDL-kolesterooli taset, mis võib suurendada südamehaiguste riski.<ref>[https://tervis.postimees.ee/2731806/kullastunud-rasvad-ei-mojugi-sudamele-halvasti https://tervis.postimees.ee/2731806/kullastunud-rasvad-ei-mojugi-sudamele-halvasti]</ref><ref>https://www.verywellhealth.com/keto-diet-and-cholesterol-5191066?utm{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Loomkatsed ja varajased kliinilised uuringud viitavad, et ketogeenne dieet võib aeglustada teatud kasvajate kasvu, vähendades glükoosi kättesaadavust vähirakkudele. Kuna vähirakud kasutavad energia saamiseks peamiselt glükoosi, võib selle piiramine pidurdada nende kasvu. Siiski on vaja rohkem kliinilisi uuringuid, et määrata kindlaks dieedi efektiivsus ja ohutus vähihaigete seas.<ref>https://tervisekool.ee/tervise-toetamine-toiduga/vahk-ja-toitumine/ketogeenne-dieet-kas-vahiravi-tulevik/</ref><ref>https://templetonwellness.com/articles/thomas-seyfried-the-diet-that-starves-cancer/</ref><ref>[https://www.onedaymd.com/2024/12/thomas-seyfried-cancer-treatment.html? https://www.onedaymd.com/2024/12/thomas-seyfried-cancer-treatment.html?]</ref> Mõned uuringud viitavad, et ketogeenne dieet võib aidata vähendada insuliini taset ja parandada hormonaalset tasakaalu [[Polütsüstiliste munasarjade sündroom|PCOS]]-iga naistel. Kuid andmed on piiratud ja vajalik on täiendav uurimistöö.<ref>[https://academic.oup.com/jes/article/7/10/bvad112/7259972? https://academic.oup.com/jes/article/7/10/bvad112/7259972?]</ref> == Peamine vastuargument: LDL-kolesterool == Rafineeritud süsivesikute ja suhkru liigne tarbimine põhjustab veresuhkru ja insuliini taseme tõusu, mis omakorda võib kahjustada veresoonte sisepinda ehk [[Endoteel|endoteeli]]. Kahjustatud endoteel soodustab [[Kolesterool|LDL-kolesterooli]] oksüdatsiooni ja ladestumist veresoonte seintele, mis viib [[Ateroskleroos|aterosklerootiliste]] naastude tekkeni.<ref>[https://www.apotheka.ee/terviseinfo/jah-voi-ei-kolesteroolile https://www.apotheka.ee/terviseinfo/jah-voi-ei-kolesteroolile]</ref><ref>[https://tervisekool.ee/tervise-toetamine-toiduga/sudame-veresoonkonna-tervis/hea-ja-halb-kolesterool/ https://tervisekool.ee/tervise-toetamine-toiduga/sudame-veresoonkonna-tervis/hea-ja-halb-kolesterool]</ref> Kõrge LDL kolesterool (väikese tihedusega lipoproteiin) ei pruugi automaatselt põhjustada südame-veresoonkonna haigusi, eriti kui puuduvad veresoonte kahjustused ja põletikuline [[oksüdatiivne stress]]. See teooria põhineb mõningatel uuringutel ja vaatlustel, mis käsitlevad LDL-i ja südamehaiguste suhet erinevates toitumisviisides.<ref>{{Netiviide |url=https://www.raudnetervis.com/kolesterool-ja-sudame-veresoonkonna-haigused-osa-1/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-01-18 |arhiivimisaeg=2025-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250113042625/https://raudnetervis.com/kolesterool-ja-sudame-veresoonkonna-haigused-osa-1/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[https://tervisekool.ee/susivesikud-toidus-ja-inimkehas/sudame-veresoonkonnahaiguste-riski-suurendavad-kiired-susivesikud/ https://tervisekool.ee/susivesikud-toidus-ja-inimkehas/sudame-veresoonkonnahaiguste-riski-suurendavad-kiired-susivesikud]</ref> Karnivoorse dieedi<ref>https://rahvaraamat.ee/p/introduction-to-the-carnivore-diet/1842381/et?ean=9798823455336{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>https://chomps.com/blogs/nutrition-sustainability-news/carnivore-diet?srsltid=AfmBOooqH4KtPuWytej4NTIs2RAH178Z_GY6JcHCGmhKkFKo6ZNdLhlq</ref> järgijatel (praktiliselt [[Sahhariidid|süsivesikuvaba]]) on sageli rohkem suuri LDL-osakesi ja vähem väikeseid, mis võib vähendada ateroskleroosi riski.<ref>[https://www.allthingscarnivore.com/high-cholesterol-on-the-carnivore-diet-should-you-worry/ https://www.allthingscarnivore.com/high-cholesterol-on-the-carnivore-diet-should-you-worry]</ref> '''LDL kolesterooli võib kehas leida kahel kujul:''' * Suured ja kohevamad LDL-osakesed ei ole aterogeensed (ei ladestu kergesti veresoonte seintele). * Väikesed ja tihedad LDL-osakesed on oksüdeerumisaltid ja seotud veresoonte kahjustustega.<ref>https://biohackercenter.com/et/blogs/tasuta-biohacking-juhendid/hdl-ja-ldl-kolesterool-kuidas-optimeerida-oma-vere-taset-elustiili-abil</ref><ref>[https://synlab.ee/wp-content/uploads/2021/11/synlab_ateroskleroosi_laboratoorne_diagnostika_est_148x210mm_bleed_5mm.pdf https://synlab.ee/wp-content/uploads/2021/11/synlab_ateroskleroosi_laboratoorne_diagnostika_est_148x210mm_bleed_5mm.pdf]</ref> Dieedid, mis väldivad suhkruid, rafineeritud süsivesikuid ja töödeldud toite, vähendavad kehas põletikku ja oksüdatiivset stressi. Kui veresooned on terved ja põletikku pole, ei jää LDL seintele kinni ega põhjusta ateroskleroosi ning tervishoid peaks rõhku pöörama LDL-i kvaliteedile (osakeste suurusele ja oksüdatsioonitasemele), mitte ainult kvantiteedile.<ref>[https://kbmtervis.ee/korge-kolesteroolitase-mida-peaksin-ette-votma/ https://kbmtervis.ee/korge-kolesteroolitase-mida-peaksin-ette-votma]</ref><ref>[https://kaleido.ee/tervis-ja-sport/kolesterool-ja-toitumine-mida-suua-ja-mida-valtida/ https://kaleido.ee/tervis-ja-sport/kolesterool-ja-toitumine-mida-suua-ja-mida-valtida]</ref><ref>https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120289917/sudame-ja-veresoonkonnahaigused-on-koige-sagedasem-surmapohjus-eestis-5-soovitust-kolesteroolitaseme-alandamiseks</ref><ref>https://tervis.postimees.ee/7753006/mis-on-kolesterool-ja-miks-tasub-selle-taset-jalgida</ref><ref>https://tervis.postimees.ee/7452019/doktor-viigimaa-selgitab-mis-voib-argiselt-markamatult-veresooni-kahjustada</ref><ref>https://www.apotheka.ee/terviseinfo/mul-on-korge-kolesterool-ja-siis-apteeker-annab-nou</ref> == Ketogeense dieedi ohutus == Kuigi ketogeensel dieedil on potentsiaalseid terapeutilisi eeliseid, on oluline arvestada võimalike kõrvaltoimete ja vastunäidustustega. Dieet võib põhjustada toitainete puudusi, maksa- ja neerukoormust ning seedetrakti probleeme. Seetõttu ei sobi ketogeenne dieet kõigile, sealhulgas rasedatele, imetavatele emadele<ref>https://academic.oup.com/jcemcr/article/1/6/luad134/7378268</ref><ref>https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6644245/</ref> ja teatud ainevahetushäiretega inimestele.<ref>https://www.nutritionwithjudy.com/alpha-gal-syndrome-how-to-navigate-carnivore-diets</ref><ref>https://medicspark.ee/ajakiri/keto-dieet-mis-on-selle-pohimote-ja-efektiivsus-kellele-see-ei-sobi/</ref><ref>[https://tervis.postimees.ee/6868664/perearst-lahkab-ketodieeti-miks-kellele-ja-millised-on-korvaltoimed https://tervis.postimees.ee/6868664/perearst-lahkab-ketodieeti-miks-kellele-ja-millised-on-korvaltoimed?]</ref> Dieedi ekstreemsemate vormide alustamisel on soovituslik konsulteerida perearsti või toitumisnõustajaga.<ref>https://www.drberg.com/blog/my-opinion-on-the-carnivore-diet</ref> Tuleb väga täpselt teada, kust milliseid toitaineid saada, kuidas erineva metabolismiga inimestele see dieet võib mõjuda, milliseid toitaineid keha vähem vajab erinevatel ketogeensetel dieetidel olles<ref>https://www.mdpi.com/2072-6643/17/1/140</ref>, ning tuleb arvestada ka kõrvalnähtudega, mis kaasnevad seedetrakti kohanemisega<ref>https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120211700/terav-mentaalne-fookus-ja-esimese-kuuga-10-kilo-alla-karnivoorid-toituvad-veganitele-vastupidiselt-liha-ja-veelkord-liha</ref><ref>https://carnivorebar.com/blogs/carnivore-bar-blog/carnivore-and-the-gut-microbiome-dispelling-myths-about-fiber-and-probiotics</ref><ref>https://drsteveng.com/blog/carnivore-diet-gut-health/</ref><ref>https://mah.bioscientifica.com/view/journals/mah/2/1/MAH-24-0006.xml</ref>uuele energiaallikale üle minnes.<ref>https://terveelukeskus.ee/keto-riskid/</ref><ref>https://tervistoidust.ee/blogi/populaarsed-dieedid-nende-head-ja-vead/</ref> == Ketoos ja ketoatsidoos == [[Ketoos]] ja [[ketoatsidoos]] on kaks täiesti erinevat metaboolset seisundit, mille vahel on oluline vahet teha.<ref>https://ennetusmeditsiinikliinik.ee/blogi-ja-vebinarid/tpost/f4tkajhjg1-kas-ketoos-on-ohtlik-keto-dieedi-lhiajal</ref> '''Ketoos''' Ketoos on loomulik ja ohutu metaboolne seisund, mis tekib süsivesikute piiramisel (näiteks ketogeense dieedi või paastumise ajal). Ketokehade tase veres: * 0.5–3 mmol/L (kerge kuni mõõdukas ketoos). Füsioloogilised omadused: * Glükoosi tarbimine väheneb, kuid keha tagab elutähtsatele kudedele (nt ajule) energia ketokehade kaudu. * Veresuhkru ja insuliini tase püsivad stabiilsed (parandab insuliinitundlikkust), puudub oluline hapestumine. '''Ketoatsidoos''' Eluohtlik metaboolne seisund, mis tekib peamiselt I tüüpi diabeediga patsientidel insuliinipuuduse tõttu. Võib esineda ka alkohoolse ketoatsidoosi või rasedusega seotud ketoatsidoosi kontekstis. Ilma insuliinita ei suuda keha glükoosi rakku transportida ja hakkab energia saamiseks massiliselt rasvu lõhustama, mis viib ketokehade ületootmiseni. Ketokehade tase veres: * 10 mmol/L (äärmiselt kõrge). Füsioloogilised omadused: * Veresuhkur on tavaliselt väga kõrge (>13,9 mmol/L diabeetilise ketoatsidoosi puhul). * Veres ja kudedes tekib tugev hapestumine, mille tulemusena langeb vere pH alla 7,3 (metaboolne atsidoos).<ref>https://www.kliinikum.ee/diabeet/diabeet/diabeedi-tusistused/</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/441 Sissekanne andmebaasis PubChem] * [https://commonchemistry.cas.org/detail?cas_rn=300-85-6 Sissekanne andmebaasis CAS] [[Kategooria:Orgaanilised ühendid]] ohfsgtqk0tvd3asbc4l4mxp2erhmvq4 7231390 7231382 2026-09-09T16:58:03Z Kapsas123 209254 7231390 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}} {{Keemiline aine | nimetus = 3-hüdroksüvõihape | pilt = 3-Hydroxybutyric acid Enantiomers Structural Formulae.svg | pildilaius = | pildiallkiri = | valem = {{valem||C|4|H|8|O|3}}<br />CC(CC(=O)O)O<ref name=":0" /> | välimus = | mass = | molaarmass = 104,104 | sulamistemperatuur = 45-48 | keemistemperatuur = 130 | tihedus = 1126 | lahustuvus = 539 g/L vees }} '''3-hüdroksüvõihape''' ehk '''β-hüdroksübutüürhape''' (C<sub>4</sub>H<sub>8</sub>O<sub>3</sub>) on orgaaniline ühend, mis kuulub [[Karboksüülhapped|karboksüülhapete]] hulka. See molekul põhineb [[võihape|võihappel]], mille kolmandale [[Süsinik|süsinikule]] on kinnitunud [[hüdroksüülrühm]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=3-Hydroxybutyric Acid |url=https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/441 |väljaanne=PubChem}}</ref> Beetahüdroksüvõihape (BHBA) on oluline metaboliit, mis tekib organismis süsivesikute piiramise ajal, näiteks paastumisel või ketogeensele dieedile minnes, olles ajule ja ümbritsevatele kudedele energiaallikaks. == Omadused == 3-hüdroksüvõihape (BHBA) on tahke aine, nõrk hape ja [[Kiraalne molekul|kiraalne]] ühend, mis tähendab, et tal on kaks [[enantiomeer]]i (optilist isomeeri). 3-hüdroksüvõihape on orgaaniline ühend, mis kuulub beetahüdroksühapete ja derivaatide klassi.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Showing metabocard for (S)-3-Hydroxybutyric acid (HMDB0000442) |url=https://hmdb.ca/metabolites/HMDB0000442 |väljaanne=Human Metabolome Database}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Showing metabocard for 3-Hydroxybutyric acid (HMDB0000011) |url=https://hmdb.ca/metabolites/HMDB0000011 |väljaanne=Human Metabolome Database}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Showing Compound 3-Hydroxybutanoic acid (FDB021797) |url=https://foodb.ca/compounds/FDB021797 |väljaanne=FooDB}}</ref> BHBA on ketoonkeha, mis osaleb inimese [[Metabolism|metabolismis]]. Ta omab topeltfunktsiooni, olles kasutuses nii energiavahendamises kui ka rakkude signaali edastamisel, toetades seeläbi ainevahetust. Sarnaselt teiste ketoonkehadega ([[atsetoäädikhape]] ja [[atsetoon]]) tõuseb ketoosi korral kehas ka 3-hüdroksüvõihappe tase. Inimestel sünteesitakse 3-hüdroksüvõihapet maksas [[Atsetüülkoensüüm A|atsetüül-CoA]]-st (koensüüm A) ja seda saab aju kasutada energiaallikana, kui vere glükoosisisaldus on väike, kuna see molekul suudab ületada [[Hematoentsefaalne barjäär|vere-aju barjääri.]]<ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=β-hydroxybutyrate improves cognitive impairment caused by chronic cerebral hypoperfusion via amelioration of neuroinflammation and blood-brain barrier damage |ajakiri=Brain Research Bulletin |perekonnanimi=Wang |eesnimi=Zhitian |kuupäev=2023 |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0361923022003525 |aastakäik=193 |lehekülg=117–130 |perekonnanimi2=Li |eesnimi2=Tian |perekonnanimi3=Du |eesnimi3=Miaoyu |perekonnanimi4=Zhang |eesnimi4=Lei |perekonnanimi5=Xu |eesnimi5=Linling |perekonnanimi6=Song |eesnimi6=Hao |perekonnanimi7=Zhang |eesnimi7=Jujian}}</ref><ref name=":2" /><ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Blood-brain barrier permeability of glucose and ketone bodies during short-term starvation in humans |ajakiri=American Journal of Physiology |perekonnanimi=Hasselbach |eesnimi=S. G. |kuupäev=1995 |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/7611392/ |aastakäik=268 |üksiknumber=6 |perekonnanimi2=Knudsen |eesnimi2=G. M. |perekonnanimi3=Jakobsen |eesnimi3=J. |perekonnanimi4=Hageman |eesnimi4=L. P. |perekonnanimi5=Holm |eesnimi5=S. |perekonnanimi6=Paulson |eesnimi6=O. B.}}</ref> == β-hüdroksüvõihappe tähtsus == β-hüdroksüvõihappe konjugeeritud alusel β-hüdroksübutüraadil (BHB) on märkimisväärne potentsiaal [[Epigeneetika|epigeneetikas]] ja [[Metabolism|metabolismis]]. β-hüdroksübutüraat on vananemisega seotud haiguste ennetamise ja pikaealisuse soodustamisega. See võib mõjutada vananemise tunnusjooni, nagu genoomne ebastabiilsus, [[Telomeer|telomeeride]] lühenemine ja epigeneetilised muutused.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Xiang |eesnimi=Yang |perekonnanimi2=Wang |eesnimi2=Qi-Quan |perekonnanimi3=Lan |eesnimi3=Xin-Qiang |perekonnanimi4=Zhang |eesnimi4=Hui-Jie |perekonnanimi5=Wei |eesnimi5=Dai-Xu |kuupäev=2023-01-01 |pealkiri=Function and treatment strategies of β-hydroxybutyrate in aging |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S259018342200045X |ajakiri=Smart Materials in Medicine |aastakäik=4 |lehekülg=160–172 |doi=10.1016/j.smaim.2022.09.003 |issn=2590-1834}}</ref> BHB pakub alternatiivset teed energia tootmiseks, eriti nälja või väheste süsivesikute tarbimise korral. β-hüdroksüvõihappe konjugeeritud alus toimib signaalmolekulina, mis mõjutab geeniekspressiooni, inhibeerides [[Histoonid|histooni]] deatsetülaase (HDAC) ja aktiveerides [[Autofaagia|autofaagiat]]. BHB soodustab autofaagiat AMPK aktiveerimise ja mTOR inhibeerimise kaudu, mis on olulised rakulise taastumise ja pikaealisuse seisukohalt, sest see võib suurendada [[Oksüdatiivne stress|oksüdatiivse stressi]] resistentsust.<ref name=":3" /> BHB parandab [[Mitokonder|mitokondriaalset]] funktsiooni, suurendades [[mitokondriaalne biogenees|mitokondriaalset biogeneesi]] ja bioenergeetilist efektiivsust. β-hüdroksübutüraadil on põletikuvastased omadused, kuna see inhibeerib [[NLRP3]] põletikku soodustavate valkude aktiveerumist. BHB-d uuritakse potentsiaalse terapeutilise ainena vananemisega seotud haiguste, neurodegeneratiivsete haiguste ja põletikuliste haiguste ravis.<ref name=":3" /><ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=β-Hydroxybutyrate in the Brain: One Molecule, Multiple Mechanisms |ajakiri=Neurochemical Research |perekonnanimi=Achanta |eesnimi=L. B. |kuupäev=2017 |url=https://link.springer.com/article/10.1007/s11064-016-2099-2?utm |aastakäik=42 |lehekülg=35–49 |perekonnanimi2=Rae |eesnimi2=C. D.}}</ref> BHB tekib ketoosiseisundis, millega kaasneb ka [[autofaagia]], mis on rakkude mehhanism energiakasutust efektiivsemaks muuta ning katkiseid või ebaefektiivseid rakuosasid lagundada terveid asemele tootes. 2025. aasta jaanuari seisuga on [[OpenAI]] tegevjuht Sam Altman on investeerinud 180 miljonit dollarit ettevõttesse Retro Biosciences, mis keskendub pikaealisuse uuringutele, sealhulgas autofaagia uurimisele.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Sam Altman invested $180 million into a company trying to delay death |kuupäev=2023-03-08 |väljaanne=MIT Technology Review |url=https://www.technologyreview.com/2023/03/08/1069523/sam-altman-investment-180-million-retro-biosciences-longevity-death/}}</ref> Claire Koerschen, kes töötab selles firmas, kirjeldab kuidas nad töötavad välja autofaagiat indutseerivat ravimit, mis rõhutab teema päevakajalisust.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=ICWW2amezLE</ref> == Valmistamine == Bakter ''[[Bacillus megaterium]]'' toodab polü-β-hüdroksüvõihappe, kasutades süsinikuallikaid [[glükoos]] ja atsetaat. Polümeeri sünteesi kiirus ja hulk sõltub kasvukeskkonnast, kasvufaasist ja sporulatsiooniprotsessist. Polümeer toimib peamiselt energia- ja süsinikuvaruna, mida rakud kasutavad sporulatsiooniks.<ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=SYNTHESIS AND DEGRADATION OF POLY-β-HYDROXYBUTYRIC ACID IN CONNECTION WITH SPORULATION OF BACILLUS MEGATERIUM |ajakiri=Journal of Bacteriology |perekonnanimi=Slepecky |eesnimi=Ralph A. |kuupäev=1961 |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC279111/ |aastakäik=82 |üksiknumber=1 |lehekülg=37–42 |perekonnanimi2=Law |eesnimi2=John H.}}</ref> BHBA sünteesitakse, kasutades bakterit ''Hydrogenomonas'' H16, mis muundab süsinikdioksiidi (CO<sub>2</sub>) ja atsetaati-1-14C. Bakterid muudavad need ühendid polü-β-hüdroksüvõihapeks (p-BHBA), mida on lihtne eraldada, puhastada ja lagundada, et saada β-hüdroksüvõihape.<ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Synthesis of D(—)β-Hydroxybutyric Acid-14C |ajakiri=Journal of Dairy Science |perekonnanimi=Sachan |eesnimi=D. S. |kuupäev=1967 |url=https://www.journalofdairyscience.org/article/S0022-0302(67)87611-2/fulltext |aastakäik=50 |üksiknumber=8 |lehekülg=1273–1279 |perekonnanimi2=Davis |eesnimi2=C. L.}}</ref> BHBA estrite valmistamiseks võib kasutada polühüdroksübutüraadi [[alkoholüüsimine|alkoholüüsimist]] alkoholi (halogeenitud lahusti ja happe juuresolekul). Seejärel, seda [[Neutralisatsioon|neutraliseeritakse]], alkoholaadi lahusesse lisamisega. Siis saadus puhastatakse ning eraldatakse lahusti lisamise, vee eemalduse ja filtratsiooni abil.<ref>{{Viide |pealkiri=Process for the preparation of β-hydroxybutyric acid esters |url=https://patents.google.com/patent/US5107016A/en |vaadatud=2025-01-15}}</ref> == Tekke mehhanism == Kui vere glükoositase langeb, suureneb hormooni [[Glükagoon|glükagooni]] ja langeb insuliini tase. See stimuleerib rasvkudesid vabastama [[Triglütseriidid|triglütseriide]], mis [[Rasvhapete mobilisatsioon|lõhustatakse]] [[Rasvhapped|rasvhapeteks]] ja [[Glütserool|glütserooliks]]. Rasvhapped transporditakse maksa, kus need läbivad beetaoksüdatsiooni, mille tulemusena moodustub [[Atsetüülkoensüüm A|atsetüül-CoA]]. Kui atsetüül-CoA tase tõuseb, suunatakse see ketogeneesi, kuna tsitraaditsükkel ei suuda kogu atsetüül-CoA-d töödelda. Maksas moodustatakse atsetüül-CoA molekulidest atsetoatsetaat, mis võib: * Muunduda beetahüdroksübutüürhappeks (BHB) ensüümi beetahüdroksübutüraadi dehüdrogenaasi kaudu. See reaktsioon sõltub NADH-st ja mitokondriaalsest [[NAD|NAD+/NADH]] suhtest. * Spontaanselt laguneda [[Atsetoon|atsetooniks]] (väljutatakse peamiselt kopsude kaudu). Seejärel BHB ja atsetoatsetaat vabastatakse vereringesse ja transporditakse kudedesse (nt ajju, lihastesse, südamesse), kus neid kasutatakse energia saamiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/raamat/Bc/Beetahdroksbutraat.pdf |pealkiri=Beetahüdroksübutüraat veres (POCT) (B-BHB POCT) |väljaanne=kliinikum.ee |vaadatud=2025-01-18 |arhiivimisaeg=2025-01-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250123020202/https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/raamat/Bc/Beetahdroksbutraat.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name="biologa">https://et.thpanorama.com/articles/biologa/cetognesis-tipos-de-cuerpos-cetnicos-sntesis-y-degradacin.html</ref> == Kasutus rakkudes == BHB siseneb rakkudesse monokarboksülaadi transporterite (MCT)<ref>https://www.sciencedirect.com/topics/neuroscience/monocarboxylate-transporter</ref> kaudu ja see jõuab [[Mitokonder|mitokondritesse]]. Toimub beetahüdroksübutüraadi [[dehüdrogenaas]], mille käigus BHB oksüdeeritakse atsetoatsetaadiks, mille tulemusel tekib [[NADH]] (üks molekul BHB → 1 NADH). Atsetoatsetaadi aktiveerimiseks kasutatakse ensüümi [[SCOT]] (''succinyl-CoA:acetoacetate [[Koensüüm A|CoA]] transferase''). Atsetoatsetaat aktiveeritakse, ühendudes succinyl-CoA-ga, et moodustada atsetoatsetüül-CoA. Atsetoatsetüül-CoA lõhustatakse kaheks atsetüül-CoA molekuliks. Atsetüül-CoA siseneb Krebsi [[Tsitraaditsükkel|tsitraaditsüklisse]] energia tootmiseks.<ref name="biologa" /> Lisaks energiaallikana toimimisele mõjutab BHB ka rakulist signaalimist, moduleerides põletikku ja geeniekspressiooni histooni deatsetülaasi (HDAC) inhibeerimise kaudu.<ref>https://ee.lsherb.com/info/how-does-beta-hydroxybutyric-acid-inhibit-oxid-20063430.html</ref> == Võrdlus glükoosiga Krebsi tsüklis == '''Glükoosi metabolismi ajal''' * Glükoosist saadud püruvaat muundatakse atsetüül-CoA-ks ja oksaloatsetaadiks. * Oksaloatsetaat osaleb [[Tsitraaditsükkel|Krebsi tsüklis]] ning reguleerib tsükli aktiivsust. * Glükoosi metabolism annab suurema [[ATP]] koguse (kuni 32 ATP ühe glükoosimolekuli kohta) tänu sellele, et see suudab toota rohkem NADH ja FADH₂.<ref>https://moodle.ag.tartu.ee/pluginfile.php/13749/mod_folder/content/0/Energia%20tootmine.pdf?utm</ref> * Glükoosi metabolismi käigus võivad tekkida [[Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed|reaktiivsed hapnikuühendid]] (ROS, reactive oxygen species). Need molekulid on osaliselt [[Reduktsioon (keemia)|redutseerunud]] hapniku vormid, millel on üksik paaritu elektron, mis muudab nad kergemini reageerivamaks. ROS võib kahjustada rakke, põhjustades [[Oksüdatiivne stress|oksüdatiivset stressi]], mis on seotud vananemise, põletikuliste haiguste ja krooniliste haigustega.<ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Hyperglycemia and Oxidative Stress: An Integral, Updated and Critical Overview of Their Metabolic Interconnections |ajakiri=International Journal of Molecular Sciences |perekonnanimi=González |eesnimi=Patricia |kuupäev=2023 |url=https://www.mdpi.com/1422-0067/24/11/9352?utm_source |aastakäik=24 |üksiknumber=11 |perekonnanimi2=Lozano |eesnimi2=Pedro |perekonnanimi3=Ros |eesnimi3=Gaspar |perekonnanimi4=Solano |eesnimi4=Francisco}}</ref> '''Ketoosi ajal''' * Kuna süsivesikuid ei ole saadaval, suunatakse püruvaat glükoneogeneesi, et toota glükoosi elutähtsatele kudedele. * Oksaloatsetaadi tase langeb, sest seda kasutatakse glükoneogeneesi jaoks. * Oksaloatsetaadi puudus vähendab Krebsi tsükli aktiivsust, mistõttu maks suunab [[Atsetüülkoensüüm A|atsetüül-CoA]] ketogeneesi. * Ketokehad, nagu BHB, muutuvad peamiseks energiaallikaks. * Ketokehade oksüdatsioon mitokondrites annab stabiilselt [[ATP]]-d. * Ketokehad toodavad vähem [[Vaba radikaal|vabu radikaale]] (reaktiivseid hapnikuühendeid) kui glükoosi oksüdatsioon, mis võib parandada rakkude funktsiooni ja pikaajalist vastupidavust.<ref>https://www.cell.com/trends/endocrinology-metabolism/fulltext/S1043-2760(13)00156-2</ref><ref>https://et.thpanorama.com/articles/biologa/cetognesis-tipos-de-cuerpos-cetnicos-sntesis-y-degradacin.html https://kodutohter.ee/artikkel/mis-oksudatsioon]</ref> == Ketogeenne dieet == Ketogeensed dieedid, mis viivad keha [[Ketoos|ketoosi]] seisundisse, on pälvinud teaduslikku huvi võimalike terapeutiliste rakenduste tõttu mitmete haiguste ravis. Kuigi traditsiooniliselt on ketogeenset dieeti kasutatud [[epilepsia]] ravis, eriti lastel, on hiljutised uuringud laiendanud selle potentsiaalset kasutusala.<ref>https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/57284b43-f046-4c29-8933-b8083bf1b113/content</ref> Ketogeenne dieet on osutunud efektiivseks ravimresistentse epilepsiaga patsientidel, vähendades krampide sagedust. Kuigi täpne mehhanism pole täielikult mõistetav, arvatakse, et ketoonkehad pakuvad ajule alternatiivset energiaallikat, mis võib stabiliseerida [[Neuron|neuronite]] aktiivsust.<ref>https://www.hopkinsmedicine.org/neurology-neurosurgery/specialty-areas/epilepsy/diet-therapy?utm</ref><ref>{{Netiviide |url=https://med24.ee/sites/default/files/legeartis_pdf/49_53_5.pdf?utm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-01-18 |arhiivimisaeg=2025-01-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250123021807/https://med24.ee/sites/default/files/legeartis_pdf/49_53_5.pdf?utm |url-olek=ei tööta }}</ref> Esialgsed uuringud viitavad, et [[Ketogeeniline dieet|ketogeenne dieet]] võib parandada kognitiivset funktsiooni ja vähendada neurodegeneratiivsete haiguste sümptomeid, pakkudes ajule ketoonkehade näol efektiivset energiaallikat. Siiski on vaja täiendavaid kliinilisi uuringuid, et kinnitada neid leide.<ref>https://elatervelt.ee/dieet_toitumine/mis-on-keto-dieet/?utm_source</ref> Ketogeense dieedi järgimine võib parandada insuliinitundlikkust [[II tüüpi diabeet|II tüübi diabeedi]] puhul ja aidata veresuhkru taset paremini kontrolli all hoida. Mõned uuringud näitavad, et süsivesikute piiramise kaudu on võimalik vähendada diabeediravimite vajadust. Kuid dieedi pikaajaline mõju diabeediga patsientidele vajab täiendavat uurimist.<ref>https://www.diabeetik.ee/?p=759&utm</ref><ref>https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10448543/</ref><ref>https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3253466/</ref> Kuigi ketogeense dieedi mõju südame tervisele on vastuoluline, on mõned uuringud näidanud positiivseid muutusi, nagu [[Triglütseriidid|triglütseriidide]] taseme langus ja HDL-kolesterooli tõus. Samas võib suurenenud küllastunud rasvade tarbimine tõsta halva LDL-kolesterooli taset, mis võib suurendada südamehaiguste riski.<ref>[https://tervis.postimees.ee/2731806/kullastunud-rasvad-ei-mojugi-sudamele-halvasti https://tervis.postimees.ee/2731806/kullastunud-rasvad-ei-mojugi-sudamele-halvasti]</ref><ref>https://www.verywellhealth.com/keto-diet-and-cholesterol-5191066?utm{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Loomkatsed ja varajased kliinilised uuringud viitavad, et ketogeenne dieet võib aeglustada teatud kasvajate kasvu, vähendades glükoosi kättesaadavust vähirakkudele. Kuna vähirakud kasutavad energia saamiseks peamiselt glükoosi, võib selle piiramine pidurdada nende kasvu. Siiski on vaja rohkem kliinilisi uuringuid, et määrata kindlaks dieedi efektiivsus ja ohutus vähihaigete seas.<ref>https://tervisekool.ee/tervise-toetamine-toiduga/vahk-ja-toitumine/ketogeenne-dieet-kas-vahiravi-tulevik/</ref><ref>https://templetonwellness.com/articles/thomas-seyfried-the-diet-that-starves-cancer/</ref><ref>[https://www.onedaymd.com/2024/12/thomas-seyfried-cancer-treatment.html? https://www.onedaymd.com/2024/12/thomas-seyfried-cancer-treatment.html?]</ref> Mõned uuringud viitavad, et ketogeenne dieet võib aidata vähendada insuliini taset ja parandada hormonaalset tasakaalu [[Polütsüstiliste munasarjade sündroom|PCOS]]-iga naistel. Kuid andmed on piiratud ja vajalik on täiendav uurimistöö.<ref>[https://academic.oup.com/jes/article/7/10/bvad112/7259972? https://academic.oup.com/jes/article/7/10/bvad112/7259972?]</ref> == Peamine vastuargument: LDL-kolesterool == Rafineeritud süsivesikute ja suhkru liigne tarbimine põhjustab veresuhkru ja insuliini taseme tõusu, mis omakorda võib kahjustada veresoonte sisepinda ehk [[Endoteel|endoteeli]]. Kahjustatud endoteel soodustab [[Kolesterool|LDL-kolesterooli]] oksüdatsiooni ja ladestumist veresoonte seintele, mis viib [[Ateroskleroos|aterosklerootiliste]] naastude tekkeni.<ref>[https://www.apotheka.ee/terviseinfo/jah-voi-ei-kolesteroolile https://www.apotheka.ee/terviseinfo/jah-voi-ei-kolesteroolile]</ref><ref>[https://tervisekool.ee/tervise-toetamine-toiduga/sudame-veresoonkonna-tervis/hea-ja-halb-kolesterool/ https://tervisekool.ee/tervise-toetamine-toiduga/sudame-veresoonkonna-tervis/hea-ja-halb-kolesterool]</ref> Kõrge LDL kolesterool (väikese tihedusega lipoproteiin) ei pruugi automaatselt põhjustada südame-veresoonkonna haigusi, eriti kui puuduvad veresoonte kahjustused ja põletikuline [[oksüdatiivne stress]]. See teooria põhineb mõningatel uuringutel ja vaatlustel, mis käsitlevad LDL-i ja südamehaiguste suhet erinevates toitumisviisides.<ref>{{Netiviide |url=https://www.raudnetervis.com/kolesterool-ja-sudame-veresoonkonna-haigused-osa-1/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-01-18 |arhiivimisaeg=2025-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250113042625/https://raudnetervis.com/kolesterool-ja-sudame-veresoonkonna-haigused-osa-1/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[https://tervisekool.ee/susivesikud-toidus-ja-inimkehas/sudame-veresoonkonnahaiguste-riski-suurendavad-kiired-susivesikud/ https://tervisekool.ee/susivesikud-toidus-ja-inimkehas/sudame-veresoonkonnahaiguste-riski-suurendavad-kiired-susivesikud]</ref> Karnivoorse dieedi<ref>https://rahvaraamat.ee/p/introduction-to-the-carnivore-diet/1842381/et?ean=9798823455336{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>https://chomps.com/blogs/nutrition-sustainability-news/carnivore-diet?srsltid=AfmBOooqH4KtPuWytej4NTIs2RAH178Z_GY6JcHCGmhKkFKo6ZNdLhlq</ref> järgijatel (praktiliselt [[Sahhariidid|süsivesikuvaba]]) on sageli rohkem suuri LDL-osakesi ja vähem väikeseid, mis võib vähendada ateroskleroosi riski.<ref>[https://www.allthingscarnivore.com/high-cholesterol-on-the-carnivore-diet-should-you-worry/ https://www.allthingscarnivore.com/high-cholesterol-on-the-carnivore-diet-should-you-worry]</ref> '''LDL kolesterooli võib kehas leida kahel kujul:''' * Suured ja kohevamad LDL-osakesed ei ole aterogeensed (ei ladestu kergesti veresoonte seintele). * Väikesed ja tihedad LDL-osakesed on oksüdeerumisaltid ja seotud veresoonte kahjustustega.<ref>https://biohackercenter.com/et/blogs/tasuta-biohacking-juhendid/hdl-ja-ldl-kolesterool-kuidas-optimeerida-oma-vere-taset-elustiili-abil</ref><ref>[https://synlab.ee/wp-content/uploads/2021/11/synlab_ateroskleroosi_laboratoorne_diagnostika_est_148x210mm_bleed_5mm.pdf https://synlab.ee/wp-content/uploads/2021/11/synlab_ateroskleroosi_laboratoorne_diagnostika_est_148x210mm_bleed_5mm.pdf]</ref> Dieedid, mis väldivad suhkruid, rafineeritud süsivesikuid ja töödeldud toite, vähendavad kehas põletikku ja oksüdatiivset stressi. Kui veresooned on terved ja põletikku pole, ei jää LDL seintele kinni ega põhjusta ateroskleroosi ning tervishoid peaks rõhku pöörama LDL-i kvaliteedile (osakeste suurusele ja oksüdatsioonitasemele), mitte ainult kvantiteedile.<ref>[https://kbmtervis.ee/korge-kolesteroolitase-mida-peaksin-ette-votma/ https://kbmtervis.ee/korge-kolesteroolitase-mida-peaksin-ette-votma]</ref><ref>[https://kaleido.ee/tervis-ja-sport/kolesterool-ja-toitumine-mida-suua-ja-mida-valtida/ https://kaleido.ee/tervis-ja-sport/kolesterool-ja-toitumine-mida-suua-ja-mida-valtida]</ref><ref>https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120289917/sudame-ja-veresoonkonnahaigused-on-koige-sagedasem-surmapohjus-eestis-5-soovitust-kolesteroolitaseme-alandamiseks</ref><ref>https://tervis.postimees.ee/7753006/mis-on-kolesterool-ja-miks-tasub-selle-taset-jalgida</ref><ref>https://tervis.postimees.ee/7452019/doktor-viigimaa-selgitab-mis-voib-argiselt-markamatult-veresooni-kahjustada</ref><ref>https://www.apotheka.ee/terviseinfo/mul-on-korge-kolesterool-ja-siis-apteeker-annab-nou</ref> == Ketogeense dieedi ohutus == Kuigi ketogeensel dieedil on potentsiaalseid terapeutilisi eeliseid, on oluline arvestada võimalike kõrvaltoimete ja vastunäidustustega. Dieet võib põhjustada toitainete puudusi, maksa- ja neerukoormust ning seedetrakti probleeme. Seetõttu ei sobi ketogeenne dieet kõigile, sealhulgas rasedatele, imetavatele emadele<ref>https://academic.oup.com/jcemcr/article/1/6/luad134/7378268</ref><ref>https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6644245/</ref> ja teatud ainevahetushäiretega inimestele.<ref>https://www.nutritionwithjudy.com/alpha-gal-syndrome-how-to-navigate-carnivore-diets</ref><ref>https://medicspark.ee/ajakiri/keto-dieet-mis-on-selle-pohimote-ja-efektiivsus-kellele-see-ei-sobi/</ref><ref>[https://tervis.postimees.ee/6868664/perearst-lahkab-ketodieeti-miks-kellele-ja-millised-on-korvaltoimed https://tervis.postimees.ee/6868664/perearst-lahkab-ketodieeti-miks-kellele-ja-millised-on-korvaltoimed?]</ref> Dieedi ekstreemsemate vormide alustamisel on soovituslik konsulteerida perearsti või toitumisnõustajaga.<ref>https://www.drberg.com/blog/my-opinion-on-the-carnivore-diet</ref> Tuleb väga täpselt teada, kust milliseid toitaineid saada, kuidas erineva metabolismiga inimestele see dieet võib mõjuda, milliseid toitaineid keha vähem vajab erinevatel ketogeensetel dieetidel olles<ref>https://www.mdpi.com/2072-6643/17/1/140</ref>, ning tuleb arvestada ka kõrvalnähtudega, mis kaasnevad seedetrakti kohanemisega<ref>https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120211700/terav-mentaalne-fookus-ja-esimese-kuuga-10-kilo-alla-karnivoorid-toituvad-veganitele-vastupidiselt-liha-ja-veelkord-liha</ref><ref>https://carnivorebar.com/blogs/carnivore-bar-blog/carnivore-and-the-gut-microbiome-dispelling-myths-about-fiber-and-probiotics</ref><ref>https://drsteveng.com/blog/carnivore-diet-gut-health/</ref><ref>https://mah.bioscientifica.com/view/journals/mah/2/1/MAH-24-0006.xml</ref>uuele energiaallikale üle minnes.<ref>https://terveelukeskus.ee/keto-riskid/</ref><ref>https://tervistoidust.ee/blogi/populaarsed-dieedid-nende-head-ja-vead/</ref> == Ketoos ja ketoatsidoos == [[Ketoos]] ja [[ketoatsidoos]] on kaks täiesti erinevat metaboolset seisundit, mille vahel on oluline vahet teha.<ref>https://ennetusmeditsiinikliinik.ee/blogi-ja-vebinarid/tpost/f4tkajhjg1-kas-ketoos-on-ohtlik-keto-dieedi-lhiajal</ref> '''Ketoos''' Ketoos on loomulik ja ohutu metaboolne seisund, mis tekib süsivesikute piiramisel (näiteks ketogeense dieedi või paastumise ajal). Ketokehade tase veres: * 0.5–3 mmol/L (kerge kuni mõõdukas ketoos). Füsioloogilised omadused: * Glükoosi tarbimine väheneb, kuid keha tagab elutähtsatele kudedele (nt ajule) energia ketokehade kaudu. * Veresuhkru ja insuliini tase püsivad stabiilsed (parandab insuliinitundlikkust), puudub oluline hapestumine. '''Ketoatsidoos''' Eluohtlik metaboolne seisund, mis tekib peamiselt I tüüpi diabeediga patsientidel insuliinipuuduse tõttu. Võib esineda ka alkohoolse ketoatsidoosi või rasedusega seotud ketoatsidoosi kontekstis. Ilma insuliinita ei suuda keha glükoosi rakku transportida ja hakkab energia saamiseks massiliselt rasvu lõhustama, mis viib ketokehade ületootmiseni. Ketokehade tase veres: * 10 mmol/L (äärmiselt kõrge). Füsioloogilised omadused: * Veresuhkur on tavaliselt väga kõrge (>13,9 mmol/L diabeetilise ketoatsidoosi puhul). * Veres ja kudedes tekib tugev hapestumine, mille tulemusena langeb vere pH alla 7,3 (metaboolne atsidoos).<ref>https://www.kliinikum.ee/diabeet/diabeet/diabeedi-tusistused/</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/441 Sissekanne andmebaasis PubChem] * [https://commonchemistry.cas.org/detail?cas_rn=300-85-6 Sissekanne andmebaasis CAS] [[Kategooria:Orgaanilised ühendid]] rmmnfo36qhyqnfejf8dc2oissxrmp1y 7231402 7231390 2026-09-09T17:21:41Z Kapsas123 209254 7231402 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}} {{Keemiline aine | nimetus = 3-hüdroksüvõihape | pilt = 3-Hydroxybutyric acid Enantiomers Structural Formulae.svg | pildilaius = | pildiallkiri = | valem = {{valem||C|4|H|8|O|3}}<br />CC(CC(=O)O)O<ref name=":0" /> | välimus = | mass = | molaarmass = 104,104 | sulamistemperatuur = 45-48 | keemistemperatuur = 130 | tihedus = 1126 | lahustuvus = 539 g/L vees }} '''3-hüdroksüvõihape''' ehk '''β-hüdroksübutüürhape''' (C<sub>4</sub>H<sub>8</sub>O<sub>3</sub>) on orgaaniline ühend, mis kuulub [[Karboksüülhapped|karboksüülhapete]] hulka. See molekul põhineb [[võihape|võihappel]], mille kolmandale [[Süsinik|süsinikule]] on kinnitunud [[hüdroksüülrühm]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=3-Hydroxybutyric Acid |url=https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/441 |väljaanne=PubChem}}</ref> Beetahüdroksüvõihape (BHBA) on oluline metaboliit, mis tekib organismis süsivesikute piiramise ajal, näiteks paastumisel või ketogeensele dieedile minnes, olles ajule ja ümbritsevatele kudedele energiaallikaks. == Omadused == 3-hüdroksüvõihape (BHBA) on tahke aine, nõrk hape ja [[Kiraalne molekul|kiraalne]] ühend, mis tähendab, et tal on kaks [[enantiomeer]]i (optilist isomeeri). 3-hüdroksüvõihape on orgaaniline ühend, mis kuulub beetahüdroksühapete ja derivaatide klassi.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Showing metabocard for (S)-3-Hydroxybutyric acid (HMDB0000442) |url=https://hmdb.ca/metabolites/HMDB0000442 |väljaanne=Human Metabolome Database}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Showing metabocard for 3-Hydroxybutyric acid (HMDB0000011) |url=https://hmdb.ca/metabolites/HMDB0000011 |väljaanne=Human Metabolome Database}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Showing Compound 3-Hydroxybutanoic acid (FDB021797) |url=https://foodb.ca/compounds/FDB021797 |väljaanne=FooDB}}</ref> BHBA on ketoonkeha, mis osaleb inimese [[Metabolism|metabolismis]]. Ta omab topeltfunktsiooni, olles kasutuses nii energiavahendamises kui ka rakkude signaali edastamisel, toetades seeläbi ainevahetust. Sarnaselt teiste ketoonkehadega ([[atsetoäädikhape]] ja [[atsetoon]]) tõuseb ketoosi korral kehas ka 3-hüdroksüvõihappe tase. Inimestel sünteesitakse 3-hüdroksüvõihapet maksas [[Atsetüülkoensüüm A|atsetüül-CoA]]-st (koensüüm A) ja seda saab aju kasutada energiaallikana, kui vere glükoosisisaldus on väike, kuna see molekul suudab ületada [[Hematoentsefaalne barjäär|vere-aju barjääri.]]<ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=β-hydroxybutyrate improves cognitive impairment caused by chronic cerebral hypoperfusion via amelioration of neuroinflammation and blood-brain barrier damage |ajakiri=Brain Research Bulletin |perekonnanimi=Wang |eesnimi=Zhitian |kuupäev=2023 |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0361923022003525 |aastakäik=193 |lehekülg=117–130 |perekonnanimi2=Li |eesnimi2=Tian |perekonnanimi3=Du |eesnimi3=Miaoyu |perekonnanimi4=Zhang |eesnimi4=Lei |perekonnanimi5=Xu |eesnimi5=Linling |perekonnanimi6=Song |eesnimi6=Hao |perekonnanimi7=Zhang |eesnimi7=Jujian}}</ref><ref name=":2" /><ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Blood-brain barrier permeability of glucose and ketone bodies during short-term starvation in humans |ajakiri=American Journal of Physiology |perekonnanimi=Hasselbach |eesnimi=S. G. |kuupäev=1995 |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/7611392/ |aastakäik=268 |üksiknumber=6 |perekonnanimi2=Knudsen |eesnimi2=G. M. |perekonnanimi3=Jakobsen |eesnimi3=J. |perekonnanimi4=Hageman |eesnimi4=L. P. |perekonnanimi5=Holm |eesnimi5=S. |perekonnanimi6=Paulson |eesnimi6=O. B.}}</ref> == β-hüdroksüvõihappe tähtsus == β-hüdroksüvõihappe konjugeeritud alusel β-hüdroksübutüraadil (BHB) on märkimisväärne potentsiaal [[Epigeneetika|epigeneetikas]] ja [[Metabolism|metabolismis]]. β-hüdroksübutüraat on vananemisega seotud haiguste ennetamise ja pikaealisuse soodustamisega. See võib mõjutada vananemise tunnusjooni, nagu genoomne ebastabiilsus, [[Telomeer|telomeeride]] lühenemine ja epigeneetilised muutused.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Xiang |eesnimi=Yang |perekonnanimi2=Wang |eesnimi2=Qi-Quan |perekonnanimi3=Lan |eesnimi3=Xin-Qiang |perekonnanimi4=Zhang |eesnimi4=Hui-Jie |perekonnanimi5=Wei |eesnimi5=Dai-Xu |kuupäev=2023-01-01 |pealkiri=Function and treatment strategies of β-hydroxybutyrate in aging |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S259018342200045X |ajakiri=Smart Materials in Medicine |aastakäik=4 |lehekülg=160–172 |doi=10.1016/j.smaim.2022.09.003 |issn=2590-1834}}</ref> BHB pakub alternatiivset teed energia tootmiseks, eriti nälja või väheste süsivesikute tarbimise korral. β-hüdroksüvõihappe konjugeeritud alus toimib signaalmolekulina, mis mõjutab geeniekspressiooni, inhibeerides [[Histoonid|histooni]] deatsetülaase (HDAC) ja aktiveerides [[Autofaagia|autofaagiat]]. BHB soodustab autofaagiat AMPK aktiveerimise ja mTOR inhibeerimise kaudu, mis on olulised rakulise taastumise ja pikaealisuse seisukohalt, sest see võib suurendada [[Oksüdatiivne stress|oksüdatiivse stressi]] resistentsust.<ref name=":3" /> BHB parandab [[Mitokonder|mitokondriaalset]] funktsiooni, suurendades [[mitokondriaalne biogenees|mitokondriaalset biogeneesi]] ja bioenergeetilist efektiivsust. β-hüdroksübutüraadil on põletikuvastased omadused, kuna see inhibeerib [[NLRP3]] põletikku soodustavate valkude aktiveerumist. BHB-d uuritakse potentsiaalse terapeutilise ainena vananemisega seotud haiguste, neurodegeneratiivsete haiguste ja põletikuliste haiguste ravis.<ref name=":3" /><ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=β-Hydroxybutyrate in the Brain: One Molecule, Multiple Mechanisms |ajakiri=Neurochemical Research |perekonnanimi=Achanta |eesnimi=L. B. |kuupäev=2017 |url=https://link.springer.com/article/10.1007/s11064-016-2099-2?utm |aastakäik=42 |lehekülg=35–49 |perekonnanimi2=Rae |eesnimi2=C. D.}}</ref> BHB tekib ketoosiseisundis, millega kaasneb ka [[autofaagia]], mis on rakkude mehhanism energiakasutust efektiivsemaks muuta ning katkiseid või ebaefektiivseid rakuosasid lagundada terveid asemele tootes. 2025. aasta jaanuari seisuga on [[OpenAI]] tegevjuht Sam Altman on investeerinud 180 miljonit dollarit ettevõttesse Retro Biosciences, mis keskendub pikaealisuse uuringutele, sealhulgas autofaagia uurimisele.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Sam Altman invested $180 million into a company trying to delay death |kuupäev=2023-03-08 |väljaanne=MIT Technology Review |url=https://www.technologyreview.com/2023/03/08/1069523/sam-altman-investment-180-million-retro-biosciences-longevity-death/}}</ref> Claire Koerschen, kes töötab selles firmas, kirjeldab kuidas nad töötavad välja autofaagiat indutseerivat ravimit, mis rõhutab teema päevakajalisust.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=ICWW2amezLE</ref> == Valmistamine == Bakter ''[[Bacillus megaterium]]'' toodab polü-β-hüdroksüvõihappe, kasutades süsinikuallikaid [[glükoos]] ja atsetaat. Polümeeri sünteesi kiirus ja hulk sõltub kasvukeskkonnast, kasvufaasist ja sporulatsiooniprotsessist. Polümeer toimib peamiselt energia- ja süsinikuvaruna, mida rakud kasutavad sporulatsiooniks.<ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=SYNTHESIS AND DEGRADATION OF POLY-β-HYDROXYBUTYRIC ACID IN CONNECTION WITH SPORULATION OF BACILLUS MEGATERIUM |ajakiri=Journal of Bacteriology |perekonnanimi=Slepecky |eesnimi=Ralph A. |kuupäev=1961 |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC279111/ |aastakäik=82 |üksiknumber=1 |lehekülg=37–42 |perekonnanimi2=Law |eesnimi2=John H.}}</ref> BHBA sünteesitakse, kasutades bakterit ''Hydrogenomonas'' H16, mis muundab süsinikdioksiidi (CO<sub>2</sub>) ja atsetaati-1-14C. Bakterid muudavad need ühendid polü-β-hüdroksüvõihapeks (p-BHBA), mida on lihtne eraldada, puhastada ja lagundada, et saada β-hüdroksüvõihape.<ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Synthesis of D(—)β-Hydroxybutyric Acid-14C |ajakiri=Journal of Dairy Science |perekonnanimi=Sachan |eesnimi=D. S. |kuupäev=1967 |url=https://www.journalofdairyscience.org/article/S0022-0302(67)87611-2/fulltext |aastakäik=50 |üksiknumber=8 |lehekülg=1273–1279 |perekonnanimi2=Davis |eesnimi2=C. L.}}</ref> BHBA estrite valmistamiseks võib kasutada polühüdroksübutüraadi [[alkoholüüsimine|alkoholüüsimist]] alkoholi (halogeenitud lahusti ja happe juuresolekul). Seejärel, seda [[Neutralisatsioon|neutraliseeritakse]], alkoholaadi lahusesse lisamisega. Siis saadus puhastatakse ning eraldatakse lahusti lisamise, vee eemalduse ja filtratsiooni abil.<ref>{{Viide |pealkiri=Process for the preparation of β-hydroxybutyric acid esters |url=https://patents.google.com/patent/US5107016A/en |vaadatud=2025-01-15}}</ref> == Tekke mehhanism == Kui vere glükoositase langeb, suureneb hormooni [[Glükagoon|glükagooni]] ja langeb insuliini tase. See stimuleerib rasvkudesid vabastama [[Triglütseriidid|triglütseriide]], mis [[Rasvhapete mobilisatsioon|lõhustatakse]] [[Rasvhapped|rasvhapeteks]] ja [[Glütserool|glütserooliks]]. Rasvhapped transporditakse maksa, kus need läbivad beetaoksüdatsiooni, mille tulemusena moodustub [[Atsetüülkoensüüm A|atsetüül-CoA]]. Kui atsetüül-CoA tase tõuseb, suunatakse see ketogeneesi, kuna tsitraaditsükkel ei suuda kogu atsetüül-CoA-d töödelda. Maksas moodustatakse atsetüül-CoA molekulidest atsetoatsetaat, mis võib: * Muunduda beetahüdroksübutüürhappeks (BHB) ensüümi beetahüdroksübutüraadi dehüdrogenaasi kaudu. See reaktsioon sõltub NADH-st ja mitokondriaalsest [[NAD|NAD+/NADH]] suhtest. * Spontaanselt laguneda [[Atsetoon|atsetooniks]] (väljutatakse peamiselt kopsude kaudu). Seejärel BHB ja atsetoatsetaat vabastatakse vereringesse ja transporditakse kudedesse (nt ajju, lihastesse, südamesse), kus neid kasutatakse energia saamiseks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/raamat/Bc/Beetahdroksbutraat.pdf |pealkiri=Beetahüdroksübutüraat veres (POCT) (B-BHB POCT) |väljaanne=kliinikum.ee |vaadatud=2025-01-18 |arhiivimisaeg=2025-01-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250123020202/https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/raamat/Bc/Beetahdroksbutraat.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name="biologa">https://et.thpanorama.com/articles/biologa/cetognesis-tipos-de-cuerpos-cetnicos-sntesis-y-degradacin.html</ref> == Kasutus rakkudes == BHB siseneb rakkudesse monokarboksülaadi transporterite (MCT)<ref>https://www.sciencedirect.com/topics/neuroscience/monocarboxylate-transporter</ref> kaudu ja see jõuab [[Mitokonder|mitokondritesse]]. Toimub beetahüdroksübutüraadi [[dehüdrogenaas]], mille käigus BHB oksüdeeritakse atsetoatsetaadiks, mille tulemusel tekib [[NADH]] (üks molekul BHB → 1 NADH). Atsetoatsetaadi aktiveerimiseks kasutatakse ensüümi [[SCOT]] (''succinyl-CoA:acetoacetate [[Koensüüm A|CoA]] transferase''). Atsetoatsetaat aktiveeritakse, ühendudes succinyl-CoA-ga, et moodustada atsetoatsetüül-CoA. Atsetoatsetüül-CoA lõhustatakse kaheks atsetüül-CoA molekuliks. Atsetüül-CoA siseneb Krebsi [[Tsitraaditsükkel|tsitraaditsüklisse]] energia tootmiseks.<ref name="biologa" /> Lisaks energiaallikana toimimisele mõjutab BHB ka rakulist signaalimist, moduleerides põletikku ja geeniekspressiooni histooni deatsetülaasi (HDAC) inhibeerimise kaudu.<ref>https://ee.lsherb.com/info/how-does-beta-hydroxybutyric-acid-inhibit-oxid-20063430.html</ref> == Võrdlus glükoosiga Krebsi tsüklis == '''Glükoosi metabolismi ajal''' * Glükoosist saadud püruvaat muundatakse atsetüül-CoA-ks ja oksaloatsetaadiks. * Oksaloatsetaat osaleb [[Tsitraaditsükkel|Krebsi tsüklis]] ning reguleerib tsükli aktiivsust. * Glükoosi metabolism annab suurema [[ATP]] koguse (kuni 32 ATP ühe glükoosimolekuli kohta) tänu sellele, et see suudab toota rohkem NADH ja FADH₂.<ref>https://moodle.ag.tartu.ee/pluginfile.php/13749/mod_folder/content/0/Energia%20tootmine.pdf?utm</ref> * Glükoosi metabolismi käigus võivad tekkida [[Hapnikku sisaldavad reaktiivsed osakesed|reaktiivsed hapnikuühendid]] (ROS, reactive oxygen species). Need molekulid on osaliselt [[Reduktsioon (keemia)|redutseerunud]] hapniku vormid, millel on üksik paaritu elektron, mis muudab nad kergemini reageerivamaks. ROS võib kahjustada rakke, põhjustades [[Oksüdatiivne stress|oksüdatiivset stressi]], mis on seotud vananemise, põletikuliste haiguste ja krooniliste haigustega.<ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Hyperglycemia and Oxidative Stress: An Integral, Updated and Critical Overview of Their Metabolic Interconnections |ajakiri=International Journal of Molecular Sciences |perekonnanimi=González |eesnimi=Patricia |kuupäev=2023 |url=https://www.mdpi.com/1422-0067/24/11/9352?utm_source |aastakäik=24 |üksiknumber=11 |perekonnanimi2=Lozano |eesnimi2=Pedro |perekonnanimi3=Ros |eesnimi3=Gaspar |perekonnanimi4=Solano |eesnimi4=Francisco}}</ref> '''Ketoosi ajal''' * Kuna süsivesikuid ei ole saadaval, suunatakse püruvaat glükoneogeneesi, et toota glükoosi elutähtsatele kudedele. * Oksaloatsetaadi tase langeb, sest seda kasutatakse glükoneogeneesi jaoks. * Oksaloatsetaadi puudus vähendab Krebsi tsükli aktiivsust, mistõttu maks suunab [[Atsetüülkoensüüm A|atsetüül-CoA]] ketogeneesi. * Ketokehad, nagu BHB, muutuvad peamiseks energiaallikaks. * Ketokehade oksüdatsioon mitokondrites annab stabiilselt [[ATP]]-d. * Ketokehad toodavad vähem [[Vaba radikaal|vabu radikaale]] (reaktiivseid hapnikuühendeid) kui glükoosi oksüdatsioon, mis võib parandada rakkude funktsiooni ja pikaajalist vastupidavust.<ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Ketone bodies as signaling metabolites |ajakiri=Trends in Endocrinology & Metabolism |perekonnanimi=Newman |eesnimi=John C. |kuupäev=2014 |url=https://www.cell.com/trends/endocrinology-metabolism/fulltext/S1043-2760(13)00156-2 |aastakäik=25 |üksiknumber=1 |lehekülg=42–52 |perekonnanimi2=Verdin |eesnimi2=Eric}}</ref><ref>https://et.thpanorama.com/articles/biologa/cetognesis-tipos-de-cuerpos-cetnicos-sntesis-y-degradacin.html https://kodutohter.ee/artikkel/mis-oksudatsioon]</ref> == Ketogeenne dieet == Ketogeensed dieedid, mis viivad keha [[Ketoos|ketoosi]] seisundisse, on pälvinud teaduslikku huvi võimalike terapeutiliste rakenduste tõttu mitmete haiguste ravis. Kuigi traditsiooniliselt on ketogeenset dieeti kasutatud [[epilepsia]] ravis, eriti lastel, on hiljutised uuringud laiendanud selle potentsiaalset kasutusala.<ref>https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/57284b43-f046-4c29-8933-b8083bf1b113/content</ref> Ketogeenne dieet on osutunud efektiivseks ravimresistentse epilepsiaga patsientidel, vähendades krampide sagedust. Kuigi täpne mehhanism pole täielikult mõistetav, arvatakse, et ketoonkehad pakuvad ajule alternatiivset energiaallikat, mis võib stabiliseerida [[Neuron|neuronite]] aktiivsust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ketogenic Diet Therapy for Epilepsy |url=https://www.hopkinsmedicine.org/neurology-neurosurgery/specialty-areas/epilepsy/diet-therapy?utm |väljaanne=John Hopkins Medicine}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://med24.ee/sites/default/files/legeartis_pdf/49_53_5.pdf?utm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-01-18 |arhiivimisaeg=2025-01-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250123021807/https://med24.ee/sites/default/files/legeartis_pdf/49_53_5.pdf?utm |url-olek=ei tööta }}</ref> Esialgsed uuringud viitavad, et [[Ketogeeniline dieet|ketogeenne dieet]] võib parandada kognitiivset funktsiooni ja vähendada neurodegeneratiivsete haiguste sümptomeid, pakkudes ajule ketoonkehade näol efektiivset energiaallikat. Siiski on vaja täiendavaid kliinilisi uuringuid, et kinnitada neid leide.<ref>https://elatervelt.ee/dieet_toitumine/mis-on-keto-dieet/?utm_source</ref> Ketogeense dieedi järgimine võib parandada insuliinitundlikkust [[II tüüpi diabeet|II tüübi diabeedi]] puhul ja aidata veresuhkru taset paremini kontrolli all hoida. Mõned uuringud näitavad, et süsivesikute piiramise kaudu on võimalik vähendada diabeediravimite vajadust. Kuid dieedi pikaajaline mõju diabeediga patsientidele vajab täiendavat uurimist.<ref>https://www.diabeetik.ee/?p=759&utm</ref><ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Managing type 1 diabetes mellitus with a ketogenic diet |ajakiri=Endocrinology, Diabetes & Metabolism |perekonnanimi=Gardemann |eesnimi=Clemens |kuupäev=2023 |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC10448543/ |aastakäik=2023 |üksiknumber=3 |perekonnanimi2=Knowles |eesnimi2=Sonja |perekonnanimi3=Marquardt |eesnimi3=Thorsten}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=The Carnivore Connection Hypothesis: Revisited |ajakiri=Journal of Obesity |perekonnanimi=Brand-Miller |eesnimi=Jennie C |kuupäev=2012 |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3253466/ |aastakäik=2012 |üksiknumber=1 |perekonnanimi2=Griffin |eesnimi2=Hayley J. |perekonnanimi3=Colagiuri |eesnimi3=Stephen}}</ref> Kuigi ketogeense dieedi mõju südame tervisele on vastuoluline, on mõned uuringud näidanud positiivseid muutusi, nagu [[Triglütseriidid|triglütseriidide]] taseme langus ja HDL-kolesterooli tõus. Samas võib suurenenud küllastunud rasvade tarbimine tõsta halva LDL-kolesterooli taset, mis võib suurendada südamehaiguste riski.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Küllastunud rasvad ei mõjugi südamele halvasti? |kuupäev=2014-03-18 |väljaanne=Postimees Tervis |url=https://tervis.postimees.ee/2731806/kullastunud-rasvad-ei-mojugi-sudamele-halvasti}}</ref><ref>https://www.verywellhealth.com/keto-diet-and-cholesterol-5191066?utm{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Loomkatsed ja varajased kliinilised uuringud viitavad, et ketogeenne dieet võib aeglustada teatud kasvajate kasvu, vähendades glükoosi kättesaadavust vähirakkudele. Kuna vähirakud kasutavad energia saamiseks peamiselt glükoosi, võib selle piiramine pidurdada nende kasvu. Siiski on vaja rohkem kliinilisi uuringuid, et määrata kindlaks dieedi efektiivsus ja ohutus vähihaigete seas.<ref>https://tervisekool.ee/tervise-toetamine-toiduga/vahk-ja-toitumine/ketogeenne-dieet-kas-vahiravi-tulevik/</ref><ref>https://templetonwellness.com/articles/thomas-seyfried-the-diet-that-starves-cancer/</ref><ref>[https://www.onedaymd.com/2024/12/thomas-seyfried-cancer-treatment.html? https://www.onedaymd.com/2024/12/thomas-seyfried-cancer-treatment.html?]</ref> Mõned uuringud viitavad, et ketogeenne dieet võib aidata vähendada insuliini taset ja parandada hormonaalset tasakaalu [[Polütsüstiliste munasarjade sündroom|PCOS]]-iga naistel. Kuid andmed on piiratud ja vajalik on täiendav uurimistöö.<ref>{{Ajakirjaviide |pealkiri=Effects of Ketogenic Diet on Reproductive Hormones in Women With Polycystic Ovary Syndrome |ajakiri=Journal of the Endocrine Society |perekonnanimi=Khalid |eesnimi=Karniza |kuupäev=2023 |url=https://academic.oup.com/jes/article/7/10/bvad112/7259972? |aastakäik=7 |üksiknumber=10 |perekonnanimi2=Apparow |eesnimi2=Saraswathy |perekonnanimi3=Mushaddik |eesnimi3=Irma Liyana |perekonnanimi4=Anuar |eesnimi4=Amalina |perekonnanimi5=Rivzi |eesnimi5=Syed A. A. |perekonnanimi6=Habib |eesnimi6=Anasufiza}}</ref> == Peamine vastuargument: LDL-kolesterool == Rafineeritud süsivesikute ja suhkru liigne tarbimine põhjustab veresuhkru ja insuliini taseme tõusu, mis omakorda võib kahjustada veresoonte sisepinda ehk [[Endoteel|endoteeli]]. Kahjustatud endoteel soodustab [[Kolesterool|LDL-kolesterooli]] oksüdatsiooni ja ladestumist veresoonte seintele, mis viib [[Ateroskleroos|aterosklerootiliste]] naastude tekkeni.<ref>[https://www.apotheka.ee/terviseinfo/jah-voi-ei-kolesteroolile https://www.apotheka.ee/terviseinfo/jah-voi-ei-kolesteroolile]</ref><ref>[https://tervisekool.ee/tervise-toetamine-toiduga/sudame-veresoonkonna-tervis/hea-ja-halb-kolesterool/ https://tervisekool.ee/tervise-toetamine-toiduga/sudame-veresoonkonna-tervis/hea-ja-halb-kolesterool]</ref> Kõrge LDL kolesterool (väikese tihedusega lipoproteiin) ei pruugi automaatselt põhjustada südame-veresoonkonna haigusi, eriti kui puuduvad veresoonte kahjustused ja põletikuline [[oksüdatiivne stress]]. See teooria põhineb mõningatel uuringutel ja vaatlustel, mis käsitlevad LDL-i ja südamehaiguste suhet erinevates toitumisviisides.<ref>{{Netiviide |url=https://www.raudnetervis.com/kolesterool-ja-sudame-veresoonkonna-haigused-osa-1/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-01-18 |arhiivimisaeg=2025-01-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250113042625/https://raudnetervis.com/kolesterool-ja-sudame-veresoonkonna-haigused-osa-1/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[https://tervisekool.ee/susivesikud-toidus-ja-inimkehas/sudame-veresoonkonnahaiguste-riski-suurendavad-kiired-susivesikud/ https://tervisekool.ee/susivesikud-toidus-ja-inimkehas/sudame-veresoonkonnahaiguste-riski-suurendavad-kiired-susivesikud]</ref> Karnivoorse dieedi<ref>https://rahvaraamat.ee/p/introduction-to-the-carnivore-diet/1842381/et?ean=9798823455336{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>https://chomps.com/blogs/nutrition-sustainability-news/carnivore-diet?srsltid=AfmBOooqH4KtPuWytej4NTIs2RAH178Z_GY6JcHCGmhKkFKo6ZNdLhlq</ref> järgijatel (praktiliselt [[Sahhariidid|süsivesikuvaba]]) on sageli rohkem suuri LDL-osakesi ja vähem väikeseid, mis võib vähendada ateroskleroosi riski.<ref>[https://www.allthingscarnivore.com/high-cholesterol-on-the-carnivore-diet-should-you-worry/ https://www.allthingscarnivore.com/high-cholesterol-on-the-carnivore-diet-should-you-worry]</ref> '''LDL kolesterooli võib kehas leida kahel kujul:''' * Suured ja kohevamad LDL-osakesed ei ole aterogeensed (ei ladestu kergesti veresoonte seintele). * Väikesed ja tihedad LDL-osakesed on oksüdeerumisaltid ja seotud veresoonte kahjustustega.<ref>https://biohackercenter.com/et/blogs/tasuta-biohacking-juhendid/hdl-ja-ldl-kolesterool-kuidas-optimeerida-oma-vere-taset-elustiili-abil</ref><ref>[https://synlab.ee/wp-content/uploads/2021/11/synlab_ateroskleroosi_laboratoorne_diagnostika_est_148x210mm_bleed_5mm.pdf https://synlab.ee/wp-content/uploads/2021/11/synlab_ateroskleroosi_laboratoorne_diagnostika_est_148x210mm_bleed_5mm.pdf]</ref> Dieedid, mis väldivad suhkruid, rafineeritud süsivesikuid ja töödeldud toite, vähendavad kehas põletikku ja oksüdatiivset stressi. Kui veresooned on terved ja põletikku pole, ei jää LDL seintele kinni ega põhjusta ateroskleroosi ning tervishoid peaks rõhku pöörama LDL-i kvaliteedile (osakeste suurusele ja oksüdatsioonitasemele), mitte ainult kvantiteedile.<ref>[https://kbmtervis.ee/korge-kolesteroolitase-mida-peaksin-ette-votma/ https://kbmtervis.ee/korge-kolesteroolitase-mida-peaksin-ette-votma]</ref><ref>[https://kaleido.ee/tervis-ja-sport/kolesterool-ja-toitumine-mida-suua-ja-mida-valtida/ https://kaleido.ee/tervis-ja-sport/kolesterool-ja-toitumine-mida-suua-ja-mida-valtida]</ref><ref>https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120289917/sudame-ja-veresoonkonnahaigused-on-koige-sagedasem-surmapohjus-eestis-5-soovitust-kolesteroolitaseme-alandamiseks</ref><ref>https://tervis.postimees.ee/7753006/mis-on-kolesterool-ja-miks-tasub-selle-taset-jalgida</ref><ref>https://tervis.postimees.ee/7452019/doktor-viigimaa-selgitab-mis-voib-argiselt-markamatult-veresooni-kahjustada</ref><ref>https://www.apotheka.ee/terviseinfo/mul-on-korge-kolesterool-ja-siis-apteeker-annab-nou</ref> == Ketogeense dieedi ohutus == Kuigi ketogeensel dieedil on potentsiaalseid terapeutilisi eeliseid, on oluline arvestada võimalike kõrvaltoimete ja vastunäidustustega. Dieet võib põhjustada toitainete puudusi, maksa- ja neerukoormust ning seedetrakti probleeme. Seetõttu ei sobi ketogeenne dieet kõigile, sealhulgas rasedatele, imetavatele emadele<ref>https://academic.oup.com/jcemcr/article/1/6/luad134/7378268</ref><ref>https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6644245/</ref> ja teatud ainevahetushäiretega inimestele.<ref>https://www.nutritionwithjudy.com/alpha-gal-syndrome-how-to-navigate-carnivore-diets</ref><ref>https://medicspark.ee/ajakiri/keto-dieet-mis-on-selle-pohimote-ja-efektiivsus-kellele-see-ei-sobi/</ref><ref>[https://tervis.postimees.ee/6868664/perearst-lahkab-ketodieeti-miks-kellele-ja-millised-on-korvaltoimed https://tervis.postimees.ee/6868664/perearst-lahkab-ketodieeti-miks-kellele-ja-millised-on-korvaltoimed?]</ref> Dieedi ekstreemsemate vormide alustamisel on soovituslik konsulteerida perearsti või toitumisnõustajaga.<ref>https://www.drberg.com/blog/my-opinion-on-the-carnivore-diet</ref> Tuleb väga täpselt teada, kust milliseid toitaineid saada, kuidas erineva metabolismiga inimestele see dieet võib mõjuda, milliseid toitaineid keha vähem vajab erinevatel ketogeensetel dieetidel olles<ref>https://www.mdpi.com/2072-6643/17/1/140</ref>, ning tuleb arvestada ka kõrvalnähtudega, mis kaasnevad seedetrakti kohanemisega<ref>https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120211700/terav-mentaalne-fookus-ja-esimese-kuuga-10-kilo-alla-karnivoorid-toituvad-veganitele-vastupidiselt-liha-ja-veelkord-liha</ref><ref>https://carnivorebar.com/blogs/carnivore-bar-blog/carnivore-and-the-gut-microbiome-dispelling-myths-about-fiber-and-probiotics</ref><ref>https://drsteveng.com/blog/carnivore-diet-gut-health/</ref><ref>https://mah.bioscientifica.com/view/journals/mah/2/1/MAH-24-0006.xml</ref>uuele energiaallikale üle minnes.<ref>https://terveelukeskus.ee/keto-riskid/</ref><ref>https://tervistoidust.ee/blogi/populaarsed-dieedid-nende-head-ja-vead/</ref> == Ketoos ja ketoatsidoos == [[Ketoos]] ja [[ketoatsidoos]] on kaks täiesti erinevat metaboolset seisundit, mille vahel on oluline vahet teha.<ref>https://ennetusmeditsiinikliinik.ee/blogi-ja-vebinarid/tpost/f4tkajhjg1-kas-ketoos-on-ohtlik-keto-dieedi-lhiajal</ref> '''Ketoos''' Ketoos on loomulik ja ohutu metaboolne seisund, mis tekib süsivesikute piiramisel (näiteks ketogeense dieedi või paastumise ajal). Ketokehade tase veres: * 0.5–3 mmol/L (kerge kuni mõõdukas ketoos). Füsioloogilised omadused: * Glükoosi tarbimine väheneb, kuid keha tagab elutähtsatele kudedele (nt ajule) energia ketokehade kaudu. * Veresuhkru ja insuliini tase püsivad stabiilsed (parandab insuliinitundlikkust), puudub oluline hapestumine. '''Ketoatsidoos''' Eluohtlik metaboolne seisund, mis tekib peamiselt I tüüpi diabeediga patsientidel insuliinipuuduse tõttu. Võib esineda ka alkohoolse ketoatsidoosi või rasedusega seotud ketoatsidoosi kontekstis. Ilma insuliinita ei suuda keha glükoosi rakku transportida ja hakkab energia saamiseks massiliselt rasvu lõhustama, mis viib ketokehade ületootmiseni. Ketokehade tase veres: * 10 mmol/L (äärmiselt kõrge). Füsioloogilised omadused: * Veresuhkur on tavaliselt väga kõrge (>13,9 mmol/L diabeetilise ketoatsidoosi puhul). * Veres ja kudedes tekib tugev hapestumine, mille tulemusena langeb vere pH alla 7,3 (metaboolne atsidoos).<ref>https://www.kliinikum.ee/diabeet/diabeet/diabeedi-tusistused/</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/441 Sissekanne andmebaasis PubChem] * [https://commonchemistry.cas.org/detail?cas_rn=300-85-6 Sissekanne andmebaasis CAS] [[Kategooria:Orgaanilised ühendid]] of4nafqft7sqajb5q1wxa9p7c751evg Õrn harmik 0 687845 7231471 6804736 2026-09-09T20:09:27Z Svencapoeira 67038 7231471 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Õrn harmik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Õrn harmik.jpg | pildi_seletus = Õrn harmik ''Clitopilus scyphoides'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Punalehikulised]] ''Entolomataceae'' | perekond = [[Harmik]] ''Clitopilus'' | liik = '''Õrn harmik''' | binaarne = ''Clitopilus scyphoides'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Õrn harmik''' (''Clitopilus scyphoides'') on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seen sai liiginime jaanuaris 2025, nimekomisjoni juhiks [[Irja Saar]]. ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/140139 Õrn harmik] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Eesti kandseened]] [[Kategooria:Punalehikulised]] s8yr9i213bskvvem5w4qz47m9uwimt8 Alice Weidel 0 689180 7231298 7230090 2026-09-09T12:11:28Z Morel 26171 7231298 wikitext text/x-wiki [[Pilt:2019-09-01_Wahlabend_Sachsen_by_Sandro_Halank–039.jpg|pisi|Alice Weidel (2019)]] '''Alice Weidel''' (sündinud [[6. veebruar]]il [[1979]] [[Gütersloh]]'s) on [[Saksamaa]] poliitik, erakonna [[Alternatiiv Saksamaale]] kaasesimees ja alates 2017. aastast Saksamaa [[Liidupäev]]a liige Baden-Württembergi liidumaalt. 2021. aastast on ta koos [[Tino Chrupalla]]ga Alternatiiv Saksamaale Liidupäeva fraktsiooni kaaseesistuja. == Elulugu == Weideli isapoolne vanaisa [[Hans Weidel]] (1903–1985) oli [[NSDAP]] ja [[SS|SSi]] liige ning 1941–1945 [[Kolmas riik|Kolmanda riigi]] sõjaväekohtunik, pärit Neustadtist [[Ülem-Sileesia|Ülem-Sileesias]] (täna [[Prudnik]] [[Poola|Poolas]]), kes mais 1945 põgenes koos perega [[Punaarmee]] eest Güterslohsse).<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-11-02 |pealkiri=The hidden Nazi heritage of Germany’s far-right leader |url=https://www.politico.eu/article/hidden-nazi-heritage-germany-far-right-leader-afd-alice-weidel-hans-weidel-warsaw/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-11-03 |pealkiri=NSDAP-Karriere und SS-Vergangenheit von Alice Weidels Grossvater enthüllt |url=https://www.20min.ch/story/ss-vergangenheit-alice-weidels-grossvater-machte-grosse-ns-karriere-103213668 |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=20 Minuten |keel=de}}</ref> Isa Gerhard Weidel oli tööstusinsener, hiljem kontorimööbli müüja. 2004. aastal lõpetas Alice Weidel [[Bayreuthi Ülikool]]i majandusteaduse ja ärijuhtimise erialal oma kursuse priimusena.<ref>Martin Lutz, Uwe Müller, Martin Lutz, Uwe Müller "Alice Weidel und viele Fragen zu ihrem Lebenslauf" ''Welt,'' 21.05.2017</ref> Juulist 2005 kuni juunini 2006 töötas ta varahalduse analüütikuna Goldman Sachsi pangas Maini-äärses Frankfurdis. Seejärel kirjutas Weidel oma doktoritöö terviseökonomist [[Peter Oberender]]i (kes oli 2013. aasta Saksamaa Alternatiiv ehk AfD peamine allkirjastaja) juhendamisel Bayreuthi Ülikooli õigus- ja majandusteaduskonnas Hiina pensionisüsteemi tuleviku teemal, doktorikraadi kiitusega sai 2011. aastal.<ref>A. GROßE HALBUER "Wie verändern diese Frau und ihre Partei Deutschland?" ''Focus Online.'' 24.09.2017</ref><ref>Marc Felix Serrao "Alternative zu Höcke" FAZ 02.03.2017</ref><ref>{{Literatur|Autor=Anant Agarwala, Anna-Lena Scholz, Martin Spiewak|Titel=Plagiatsvorwurf gegen Alice Weidel: Hat sie kopiert?|Sammelwerk=Die Zeit|Ort=Hamburg|Datum=2023-12-19|ISSN=0044-2070|Online=https://www.zeit.de/2023/54/alice-weidel-afd-plagiatsvorwurf-dissertation|Abruf=2023-12-19}}</ref> Pärast aastat Jaapanis ja viit aastat Hiinas stipendiaadina läbis ta praktika Credit Suisse'is Singapuris. Märtsist 2011 kuni maini 2013 töötas Maini-äärses Frankfurdis "Allianz Global Investorsis". Pärast lühikest perioodi loomatoidufirmas "Heristo" töötas 2015. aastal vabakutselise juhtimiskonsultandina lühikest aega "Rocket Internetis" ja idufirmas "Foodora". 2013. aastal Kreeka võlakriisi ajal liitus AfD [[Baden-Württemberg]]i liidumaa osakonnaga, nagu ka mõned tolleaegsed konservatiivsed majandusteadlased, kuna nad ei nõustunud liidukantsler [[Angela Merkel]]i föderaalvalitsuse rahapoliitikaga. 2015. aastal valiti ta AfD föderaalvalitsuse juhatusse ja 2017. aastal valiti AfD esikandidaadina Baden-Württembergist Saksamaa [[Bundestag]]i liikmeks, 2017–2021 oli ta Bundestagi AfD parlamendirühma kaasesimees (koos [[Alexander Gauland]]iga). 2017. aastal tahtis ta AfDst välja visata erakonna karmima liini juhi [[Björn Höcke]], kuid hiljem on nad leppinud.<ref>Christian Parth, Tilman Steffen. "Alice Weidel. Ihr Wahres Gesicht." ''Die Zeit.'' ZEIT Nr. 03/2025, 16. Januar 2025</ref><ref>''Dagmar Pepping "''Alice Weidel - Hoffnungsträgerin der AfD" ''NDR. 25.07.2016''</ref><ref>Niklas Wirminghaus "Auf der Suche nach Alice Weidels Unternehmer-Story" ''Welt, 19.05.2017''</ref><ref>"Gauland und Weidel als AfD-Fraktionsvorsitzende gewählt" ''Welt'', 26.09.2017</ref> 15. veebruaril 2020 Böblingenis toimunud AfD Baden-Württembergi liidumaa parteikonverentsil valiti ta liidumaa ühenduse esinaiseks.<ref>"Weidel zur neuen AfD-Landesvorsitzenden gewählt" ''Welt,'' 15.02.2020</ref> 2011. aastal astus välja katoliku kirikust seoses väärkohtlemisskandaalide, tsölibaadi, paavsti kondoomide vältimise soovituse ja toonase Limburgi piiskopi [[Franz-Peter Tebartz-van Elst]]i ekstravagantsuse tõttu. Nüüd hoiatavad Saksamaa kirikud AfD poolt hääletamise eest.<ref>Christian Parth, Tilman Steffen. "Alice Weidel. Ihr Wahres Gesicht." ''Die Zeit.'' ZEIT Nr. 03/2025, 16. Januar 2025</ref> Jaanuaris 2025 väitis ta [[Elon Musk|Elon Muskiga]] peetud ''livestream''<nowiki/>'is, et [[Adolf Hitler]] oli tegelikult kommunist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Gilbert |eesnimi=David |pealkiri=Elon Musk and Far-Right German Leader Agree ‘Hitler Was a Communist’ |keel=en-US |väljaanne=Wired |url=https://www.wired.com/story/elon-musk-far-right-german-leader-weidel-hitler-communist/ |vaadatud=2025-04-12 |issn=1059-1028}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Astrid Kannel {{!}} |kuupäev=2025-01-13 |pealkiri="Välisilm:" kui tõsiseltvõetavad on Trumpi hiljutised väljaütlemised? |url=https://www.err.ee/1609574884/valisilm-kui-tosiseltvoetavad-on-trumpi-hiljutised-valjautlemised |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Escritt |eesnimi=Sarah Marsh and Thomas |pealkiri=Elon Musk doubles down on endorsement of far-right German party in conversation on X |url=https://www.usatoday.com/story/news/world/2025/01/09/elon-musk-german-far-right-party-hitler/77584508007/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=USA TODAY |keel=en-US}}</ref> Weidel oli erakonna Alternatiiv Saksamaale kantslerikandidaat [[2025. aasta Saksamaa parlamendivalimised|2025. aasta Saksamaa parlamendivalimistel]]. Ta kandideeris Baden-Württembergi liidumaal valimisringkonnas 293 (Bodensee), kus tuli 20,4% häältega CDU kandidaadi järel teiseks, kuid pääses Liidupäeva valimisnimekirja kaudu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ergebnisse Bodensee - Die Bundeswahlleiterin |url=https://www.bundeswahlleiterin.de/bundestagswahlen/2025/ergebnisse/bund-99/land-8/wahlkreis-293.html |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=www.bundeswahlleiterin.de}}</ref> Teda peetakse venesõbralikuks poliitikuks, kes on võimule saades lubanud taastada head suhted Venemaaga ja gaasijuhtme [[Nord Stream]] töö. Lisaks kavatseb ta peatada kliimamuutustega võitlemise programmid.<ref>[https://www.err.ee/1609573870/afd-juht-lubas-kantsleriks-valimise-korral-taaskaivitada-nord-streami AfD juht lubas kantsleriks valimise korral taaskäivitada Nord Streami], ERR, 12. jaanuar 2025</ref> ==Isiklikku== Ta on lesbi ja alates 2009. aastast elab koos Sri-Lanka päritolu Sarah Bossardiga (kellel oli enne "vasakpoolne sõpruskond“, kelle ta kaotas, kui tema suhe Weideliga avalikuks tuli) ning nad on nüüd registreeritud kooselus. Ta on leppinud tõsiasjaga, et tema elustiil on vastuolus AfD propageeritava traditsioonilise peremudeliga. Ta ütleb, et ta seisab vastu oma perekonna halvustamisele, kuid saab "isa-ema-lapse mudelit kui juhtpõhimõtet täielikult toetada".<ref>Christian Parth, Tilman Steffen. "Alice Weidel. Ihr Wahres Gesicht." ''Die Zeit.'' ZEIT Nr. 03/2025, 16. Januar 2025</ref><ref>Margit Sprecher "Politisch immer radikaler, privat betont offen: Unterwegs mit der AfD-Chefin und Wahlschweizerin Alice Weidel" NZZ. 11.01.2025</ref> Nii eraelus kui ka erakonna sees eelistab ta, et teda kutsutaks hüüdnimega "Lille".<ref>Melanie Amann "Das erste Leben der Alice Weidel" ''Der Spiegel.'' 16.09.2017</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Weidel, Alice}} [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] 6l5jd7t7fb6nf097r8gj16n9t5q9ypn 7231299 7231298 2026-09-09T12:13:40Z Morel 26171 7231299 wikitext text/x-wiki [[Pilt:2019-09-01_Wahlabend_Sachsen_by_Sandro_Halank–039.jpg|pisi|Alice Weidel (2019)]] '''Alice Elisabeth Weidel''' [al'iis el'iizabet v'aidl] (sündinud [[6. veebruar]]il [[1979]] [[Gütersloh]]'s) on [[Saksamaa]] poliitik, erakonna [[Alternatiiv Saksamaale]] kaasesimees ja alates 2017. aastast Saksamaa [[Liidupäev]]a liige Baden-Württembergi liidumaalt. 2021. aastast on ta koos [[Tino Chrupalla]]ga Alternatiiv Saksamaale Liidupäeva fraktsiooni kaaseesistuja. == Elulugu == Weideli isapoolne vanaisa [[Hans Weidel]] (1903–1985) oli [[NSDAP]] ja [[SS|SSi]] liige ning 1941–1945 [[Kolmas riik|Kolmanda riigi]] sõjaväekohtunik, pärit Neustadtist [[Ülem-Sileesia|Ülem-Sileesias]] (täna [[Prudnik]] [[Poola|Poolas]]), kes mais 1945 põgenes koos perega [[Punaarmee]] eest Güterslohsse).<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-11-02 |pealkiri=The hidden Nazi heritage of Germany’s far-right leader |url=https://www.politico.eu/article/hidden-nazi-heritage-germany-far-right-leader-afd-alice-weidel-hans-weidel-warsaw/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=POLITICO |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-11-03 |pealkiri=NSDAP-Karriere und SS-Vergangenheit von Alice Weidels Grossvater enthüllt |url=https://www.20min.ch/story/ss-vergangenheit-alice-weidels-grossvater-machte-grosse-ns-karriere-103213668 |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=20 Minuten |keel=de}}</ref> Isa Gerhard Weidel oli tööstusinsener, hiljem kontorimööbli müüja. 2004. aastal lõpetas Alice Weidel [[Bayreuthi Ülikool]]i majandusteaduse ja ärijuhtimise erialal oma kursuse priimusena.<ref>Martin Lutz, Uwe Müller, Martin Lutz, Uwe Müller "Alice Weidel und viele Fragen zu ihrem Lebenslauf" ''Welt,'' 21.05.2017</ref> Juulist 2005 kuni juunini 2006 töötas ta varahalduse analüütikuna Goldman Sachsi pangas Maini-äärses Frankfurdis. Seejärel kirjutas Weidel oma doktoritöö terviseökonomist [[Peter Oberender]]i (kes oli 2013. aasta Saksamaa Alternatiiv ehk AfD peamine allkirjastaja) juhendamisel Bayreuthi Ülikooli õigus- ja majandusteaduskonnas Hiina pensionisüsteemi tuleviku teemal, doktorikraadi kiitusega sai 2011. aastal.<ref>A. GROßE HALBUER "Wie verändern diese Frau und ihre Partei Deutschland?" ''Focus Online.'' 24.09.2017</ref><ref>Marc Felix Serrao "Alternative zu Höcke" FAZ 02.03.2017</ref><ref>{{Literatur|Autor=Anant Agarwala, Anna-Lena Scholz, Martin Spiewak|Titel=Plagiatsvorwurf gegen Alice Weidel: Hat sie kopiert?|Sammelwerk=Die Zeit|Ort=Hamburg|Datum=2023-12-19|ISSN=0044-2070|Online=https://www.zeit.de/2023/54/alice-weidel-afd-plagiatsvorwurf-dissertation|Abruf=2023-12-19}}</ref> Pärast aastat Jaapanis ja viit aastat Hiinas stipendiaadina läbis ta praktika Credit Suisse'is Singapuris. Märtsist 2011 kuni maini 2013 töötas Maini-äärses Frankfurdis "Allianz Global Investorsis". Pärast lühikest perioodi loomatoidufirmas "Heristo" töötas 2015. aastal vabakutselise juhtimiskonsultandina lühikest aega "Rocket Internetis" ja idufirmas "Foodora". 2013. aastal Kreeka võlakriisi ajal liitus AfD [[Baden-Württemberg]]i liidumaa osakonnaga, nagu ka mõned tolleaegsed konservatiivsed majandusteadlased, kuna nad ei nõustunud liidukantsler [[Angela Merkel]]i föderaalvalitsuse rahapoliitikaga. 2015. aastal valiti ta AfD föderaalvalitsuse juhatusse ja 2017. aastal valiti AfD esikandidaadina Baden-Württembergist Saksamaa [[Bundestag]]i liikmeks, 2017–2021 oli ta Bundestagi AfD parlamendirühma kaasesimees (koos [[Alexander Gauland]]iga). 2017. aastal tahtis ta AfDst välja visata erakonna karmima liini juhi [[Björn Höcke]], kuid hiljem on nad leppinud.<ref>Christian Parth, Tilman Steffen. "Alice Weidel. Ihr Wahres Gesicht." ''Die Zeit.'' ZEIT Nr. 03/2025, 16. Januar 2025</ref><ref>''Dagmar Pepping "''Alice Weidel - Hoffnungsträgerin der AfD" ''NDR. 25.07.2016''</ref><ref>Niklas Wirminghaus "Auf der Suche nach Alice Weidels Unternehmer-Story" ''Welt, 19.05.2017''</ref><ref>"Gauland und Weidel als AfD-Fraktionsvorsitzende gewählt" ''Welt'', 26.09.2017</ref> 15. veebruaril 2020 Böblingenis toimunud AfD Baden-Württembergi liidumaa parteikonverentsil valiti ta liidumaa ühenduse esinaiseks.<ref>"Weidel zur neuen AfD-Landesvorsitzenden gewählt" ''Welt,'' 15.02.2020</ref> 2011. aastal astus välja katoliku kirikust seoses väärkohtlemisskandaalide, tsölibaadi, paavsti kondoomide vältimise soovituse ja toonase Limburgi piiskopi [[Franz-Peter Tebartz-van Elst]]i ekstravagantsuse tõttu. Nüüd hoiatavad Saksamaa kirikud AfD poolt hääletamise eest.<ref>Christian Parth, Tilman Steffen. "Alice Weidel. Ihr Wahres Gesicht." ''Die Zeit.'' ZEIT Nr. 03/2025, 16. Januar 2025</ref> Jaanuaris 2025 väitis ta [[Elon Musk|Elon Muskiga]] peetud ''livestream''<nowiki/>'is, et [[Adolf Hitler]] oli tegelikult kommunist.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Gilbert |eesnimi=David |pealkiri=Elon Musk and Far-Right German Leader Agree ‘Hitler Was a Communist’ |keel=en-US |väljaanne=Wired |url=https://www.wired.com/story/elon-musk-far-right-german-leader-weidel-hitler-communist/ |vaadatud=2025-04-12 |issn=1059-1028}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Astrid Kannel {{!}} |kuupäev=2025-01-13 |pealkiri="Välisilm:" kui tõsiseltvõetavad on Trumpi hiljutised väljaütlemised? |url=https://www.err.ee/1609574884/valisilm-kui-tosiseltvoetavad-on-trumpi-hiljutised-valjautlemised |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Escritt |eesnimi=Sarah Marsh and Thomas |pealkiri=Elon Musk doubles down on endorsement of far-right German party in conversation on X |url=https://www.usatoday.com/story/news/world/2025/01/09/elon-musk-german-far-right-party-hitler/77584508007/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=USA TODAY |keel=en-US}}</ref> Weidel oli erakonna Alternatiiv Saksamaale kantslerikandidaat [[2025. aasta Saksamaa parlamendivalimised|2025. aasta Saksamaa parlamendivalimistel]]. Ta kandideeris Baden-Württembergi liidumaal valimisringkonnas 293 (Bodensee), kus tuli 20,4% häältega CDU kandidaadi järel teiseks, kuid pääses Liidupäeva valimisnimekirja kaudu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ergebnisse Bodensee - Die Bundeswahlleiterin |url=https://www.bundeswahlleiterin.de/bundestagswahlen/2025/ergebnisse/bund-99/land-8/wahlkreis-293.html |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=www.bundeswahlleiterin.de}}</ref> Teda peetakse venesõbralikuks poliitikuks, kes on võimule saades lubanud taastada head suhted Venemaaga ja gaasijuhtme [[Nord Stream]] töö. Lisaks kavatseb ta peatada kliimamuutustega võitlemise programmid.<ref>[https://www.err.ee/1609573870/afd-juht-lubas-kantsleriks-valimise-korral-taaskaivitada-nord-streami AfD juht lubas kantsleriks valimise korral taaskäivitada Nord Streami], ERR, 12. jaanuar 2025</ref> ==Isiklikku== Ta on lesbi ja alates 2009. aastast elab koos Sri-Lanka päritolu Sarah Bossardiga (kellel oli enne "vasakpoolne sõpruskond“, kelle ta kaotas, kui tema suhe Weideliga avalikuks tuli) ning nad on nüüd registreeritud kooselus. Ta on leppinud tõsiasjaga, et tema elustiil on vastuolus AfD propageeritava traditsioonilise peremudeliga. Ta ütleb, et ta seisab vastu oma perekonna halvustamisele, kuid saab "isa-ema-lapse mudelit kui juhtpõhimõtet täielikult toetada".<ref>Christian Parth, Tilman Steffen. "Alice Weidel. Ihr Wahres Gesicht." ''Die Zeit.'' ZEIT Nr. 03/2025, 16. Januar 2025</ref><ref>Margit Sprecher "Politisch immer radikaler, privat betont offen: Unterwegs mit der AfD-Chefin und Wahlschweizerin Alice Weidel" NZZ. 11.01.2025</ref> Nii eraelus kui ka erakonna sees eelistab ta, et teda kutsutaks hüüdnimega "Lille".<ref>Melanie Amann "Das erste Leben der Alice Weidel" ''Der Spiegel.'' 16.09.2017</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Weidel, Alice}} [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] 9e74rbq8w45ukzgjup8eyow9j6et4et Natalja Mitrovic-Puusep 0 689762 7231319 7231227 2026-09-09T13:03:12Z Andreas003 7485 7231319 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | riik = {{pisilipp|Nõukogude Liit}},<br>{{pisilipp|Venemaa}} | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1973|06|16}} | sünnikoht = [[Omsk]], [[Omski oblast]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | spordiala = [[iluvõimlemine]] | haridus = [[Omski Riiklik Kehakultuuri Instituut]] }} '''Natalja Mitrovic-Puusep''' ([[Vene keel|vene]] Наталья Митрович-Пуусеп; sündinud [[16. juuni|16. juunil]] [[1973]] [[Omsk]]is) on [[iluvõimleja]] ja [[sportlane]]. Ta on olnud [[maailmameister]] ja [[Euroopa meister]] 1990. aastatel ja esindanud võistlustel [[Nõukogude Liit]]u. Mitrovic-Puusep on [[Venemaa eestlased|Venemaa eestlaste]] taustaga, kuid ei räägi [[eesti keel]]t. == Taust == Mitrovic-Puusepa isapoolne vanaisa Peeter Puusep sündis 1924. aastal [[Siber]]is taiga ääremaal [[Tara (Venemaa)|Tara]] linna lähedal [[Jurjevka (Kemerovo oblast)|Jurjevis]]. Tema isapoolne vaarema Miili Visman kolis [[Eesti]]st Siberisse 1890. aasta paiku, vanaema Adeele sündis mõni aasta pärast vanaisa Peetrit. Mitrovic-Puusepa isa Ivan Puusep on puhas [[Eestlased|eestlane]]; tema emal Liidia Puusepal on ema poolt [[Lätlased|läti]] esivanemad. Vanavanemate kodune keel oli [[eesti keel]], Adeele rääkis vene keelt kehvasti. Isa Ivan õppis [[vene keel]]e ära alles koolis ja ei ole eesti keele oskust päriselt kaotanud.<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Piirsalu |eesnimi=Jaanus |autor-link=Jaanus Piirsalu |kuupäev=2020-04-21 |pealkiri=Natalja Puusep – maailmameistrist Siberi eestlane |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/6954476/natalja-puusep-maailmameistrist-siberi-eestlane}}</ref> == Elulugu == Natalja Puusep sündis [[Omsk]]is ja läks kuueaastaselt iluvõimlemistrenni. Lapsepõlves veetis ta suved vanavanemate juures, õppis ära [[eesti keel]]est aru saama, natuke suutis seda ka ise rääkida. 1979. või 1980. aastal külastas [[Eesti]]t, kui käis [[Pärnu]]s ja [[Tallinn]]as sugulastel külas. Kui ta (umbes 10. eluaastast) suvesid enam vanavanemate juures ei veetnud, kadus ka tema eesti keele oskus.<ref name=":0" /> Tema treeneriks sai [[Vera Štelbaums]] ja ta õppis Omskis iluvõimlemiskoolis. [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koondisse võeti ta 1987. aasta alguses, kui ta oli 13-aastane. Samal ajal oli NSV Liidu koondises ka [[Janika Mölder]], kuid kokku nad omavahel ei puutunud, sest Puusep oli individuaalvõimlejate, aga Mölder rühmakava koondises. [[Nõukogude Liidu meistrivõistlused|Nõukogude Liidu meistrivõistlustel]] jäi mitmevõistluses tema parimaks tulemuseks neljas koht 1989. aastal.<ref name=":0" /> ==== Võistlussport ==== 1990. aastal läks Puusep üle rühmakava koondisse. Ta esines ka individuaalselt mitmevõistluses ja samal aastal võitis Belgias kaks kuldmedalit Euroopa karikavõistlustel üksikharjutustes. 1990. aastal tuli Puusep koos Nõukogude Liidu naiskonnaga 17-aastaselt Göteborgis [[Euroopa meister|Euroopa meistriks]] kolme palli ja kolme lindiga harjutuses, meeskond sai kohtunike kõrgeima hinde. Mitmevõistluses võitsid Nõukogude Liidu võimlejad hõbeda ja kepiharjutuses pronksi.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> Aasta hiljem sai naiskond ka kahekordseks [[Maailmameister|maailmameistriks]] kuue lindiga ning kolme palli ja kolme lindiga harjutustes. Mõlemas võitluses jäi ta koondisega mitmevõistluses hõbedale.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Пуусеп Наталья |url=https://gimnastika.pro/stars/414/17350/ |vaadatud=2025-02-27 |väljaanne=Gimnastika.pro}}</ref> Võitude eest teenis ta välja [[NSV Liidu teeneline meistersportlane|NSV Liidu teenelise meistersportlase]] aunimetuse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-09-18 |pealkiri=Наталья Пуусеп |url=http://lib.sibsport.ru/www/sibsport.nsf/eb11146099e658b846256e55002012c5/2b027c3404da9fbdc625789a001573c5?OpenDocument |väljaanne=[[Siberi Riiklik Kehakultuuri ja Spordi Ülikool]] |vaadatud=2025-02-27 |arhiivimisaeg=2016-09-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160918170518/http://lib.sibsport.ru/www/sibsport.nsf/eb11146099e658b846256e55002012c5/2b027c3404da9fbdc625789a001573c5?OpenDocument |url-olek=ei tööta }}</ref> 1992. aastal loobus ta 19-aastaselt tippspordist, kuna olümpiakavas oli tollal ainult iluvõimlemise individuaalvõistlus, kus ta ei soovinud esineda, lisaks põhjendas ta loobumist noorte talentide pealetulekuga.<ref name=":0" /> ==== Hilisem elu ==== Pärast tippsportlasaega osales Puusep [[Euroopa]]s demonstratsioonesinemistel kui endine maailmameister ja lõpetas õpingud [[Omski Riiklik Kehakultuuri Instituut|Omskis kehakultuuriinstituudis]]. Seejärel esines ta mitu aastat maailmas spordiballeti trupi koosseisus, kuni tutvus [[Serblane|serblasest]] mehega, kellega 1999. aastal abiellus.<ref name=":0" /><ref name=":2">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Живановић |eesnimi=Ненад |url=https://archive.org/details/ens-10.6.15/mode/ |pealkiri=ЕНЦИКЛОПЕД ИЈА НИША: СПОРТ |aasta=2015 |koht=Niš |lehekülg=143, 656 |keel=serbia}}</ref> 1996. aastal kolis ta [[Serbia]]sse, kus kõigepealt elas [[Belgrad|Belgradis]], 2007. aastast [[Niš]]is.<ref name=":2" /> 2008. aastal avas ta Nišis oma võimlemisklubi Gracia, kus töötab treenerina.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jocić |eesnimi=Ljubica |kuupäev=2025-10-23 |pealkiri=Uspeh Nišlijke u ritmičkoj gimnastici – osvaja Balkan, sanja Evropu |väljaanne=Južne vesti |url=https://www.juznevesti.com/sport/uspeh-nislijke-u-ritmickoj-gimnastici-osvaja-balkan-sanja-evropu/}}</ref> 2019. aastal valiti ta [[Serbia olümpiakomitee]] iluvõimlemise eksperdikomisjoni.<ref name=":0" /> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Mitrovic-Puusep, Natalja}} [[Kategooria:Iluvõimlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] [[Kategooria:Eesti taustaga venemaalased]] bwyk6f4m0ks5jzhnv6lzyb0omeose7a Intelligentne transpordisüsteem 0 693757 7231592 7074784 2026-09-10T07:37:53Z Kuriuss 38125 7231592 wikitext text/x-wiki '''Intelligentne transpordisüsteem''' (inglise ''intelligent transport system''; ITS) on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite ning info- ja telekommunikatsiooni teenuste kasutamine [[maanteetransport|maanteetranspordi]] taristus ja sõidukites, arendamaks ja võtmaks kasutusele senisest tõhusamaid ning ohutumaid liiklus- ja transpordisüsteeme. Eesmärgiks on kontrollida ja juhtida tegureid, mis on seotud sõidukite, lastide, reisijate ja marsruutidega parandamaks [[liiklusohutus]]t, vähendamaks sõidukite kulumist ja kütusetarbimist ning lühendamaks veoaegu.<ref name=":0">{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordisõnastik |kirjastus=Seilecs |aasta=2021 |isbn=9789916960059 |lehekülg=74}}</ref> Tegemist on [[info- ja sidetehnoloogia]]l põhinevate rakenduste kogumiga, mida kasutatakse [[transpordisüsteem]]ides – sealhulgas sõidukites, teede infrastruktuuris ja liikluskorralduses eesmärgiga parandada liikuvuse tõhusust, suurendada liiklusohutust, vähendada [[keskkonnamõju]]sid ning toetada kasutajate teadlikke otsuseid transpordivõrgu kasutamisel. Intelligentsed transpordisüsteemid võimaldavad suurendada transpordivahendite kasutustõhusust, edendada keskkonnasäästlikku juhtimisstiili ning vähendada energiatarbimist ja liiklusummikuid.<ref name=":0" /> == Seotud mõisteid == '''Intelligentne transpordikommunikatsioon''' (inglise ''intelligent transport communication''; ITC) on satelliitnavigeerimise süsteem, kus igas liitunud veokis on pardaarvuti ja digitaalne raadiosaatja. Iga 15 min möödumisel tuvastatakse veoki asukoht ja saadetakse asukohaandmed veoettevõtte kontori arvutitele. Kontoris haldavad veokorraldajad veokipargi tööd reaalajas.<ref name=":0" /> '''Intelligentsed transporditehnoloogiad''' (inglise ''intelligent transportation technologies'') on intelligentsetes transpordisüsteemides kasutatavad tehnoloogiad nagu sõidukite [[satelliitnavigatsioon]], valgusfooride signaalide juhtimine, veoühikute liikumise haldamine, muutuva teabega märgi- ja infotablood, kiiruskaamerad, parkimisabi- ja parkimisinfo jms.<ref name=":0" /> '''Intelligentne sõiduk''' (inglise ''intelligent vehicle'') on arukaid lahendusi kasutada lubava pardaseadmega varustatud sõiduk, mis võimaldab jälgimisseadmete olemasolu korral ennetada ja vältida õnnetusi, varustada juhti reaalaja andmetega teedevõrgu kohta, liiklusummikute vältimiseks jms vajadusteks.<ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Transport]] icnem843j8p8oslf8s7ltlgwkenge9a Maiko Mathiesen 0 695533 7231671 7010716 2026-09-10T09:05:34Z Avjoska 1538 7231671 wikitext text/x-wiki [[Fail:Maiko.png|pisi|Maiko Mathiesen 2023. aastal]] '''Maiko Mathiesen''' (sündinud [[12. mai]] [[1986]] [[Rakvere|Rakveres]]) on eesti poliitökoloog ja ühiskonnategelane. Ta on lõpetanud [[Rakvere Vabaduse Kool]]i. Tal on riigiteaduste kraad [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolist]] ja poliitökoloogia magister Barcelona Autonoomsest Ülikoolist. Ta on [[tasaareng]]u võimaluste spetsialist ja [https://tasaareng.info/vota-uhendust/ Tasaarengu Eesti MTÜ] juhatuse liige. 2025. aastal vedas ta eest [https://xn--kasvujrgne-eesti-0nb.ee/ "Elu kasvujärgses Eestis" konverentsi] korraldamist. Ta on ''[https://degrowth.org/ Research&Degrowth Internationali],'' [[Eesti Rooma Klubi]] ja ''[https://ecolecon.eu/ ESEE] liige.'' ==Kirjutisi== *Maiko Mathiesen 2025. [https://www.sirp.ee/visand-teekonnast-kasvujargse-eestini/ Visand teekonnast kasvujärgse Eestini]. ''[[Sirp (ajaleht)|Sirp]]'' 31. jaanuar. *Maiko Mathiesen; [[Mariliis Kõuts]]; [[Farištamo Eller]] 2024. [https://arvamus.postimees.ee/7960294/maiko-mathiesen-mariliis-kouts-faristamo-eller-tasaarengut-ei-saa-peale-suruda Tasaarengut ei saa peale suruda]. ''[[Postimees]]'' 14. veebr. *Maiko Mathiesen 2023. [https://www.estwatch.ee/analuus-loomsete-toiduainete-maakasutus-eestis/ Analüüs: loomsete toiduainete maakasutus Eestis]. ''[https://www.estwatch.ee/ Estwatch]'' 26. august. *Maiko Mathiesen 2020. [https://dspace.ut.ee/items/2ee4eff5-3c45-400b-b025-b6941b7f8592 Renewable energy’s effect on the economy]. ''[[Tartu Ülikool]]'' == Kirjandus == *Trinokkel 2025. [https://trinokkel.postimees.ee/8302881/elu-kasvujargses-eestis-maiko-mathiesen-eesmark-on-valtida-looduskeskkonna-kiiret-havitamist-ja-sotsiaalse-ebavordsuse-suurenemist “ELU KASVUJÄRGSES EESTIS” ⟩ Maiko Mathiesen: eesmärk on vältida looduskeskkonna kiiret hävitamist ja sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemist.] ''[[Trinokkel]]'' 30. august. *[[Robin Liiber]] 2025. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120389997/tasaarengu-eestvedaja-ennustab-et-kollapsini-on-jaanud-uheksa-aastat-maailmariik-on-juba-kohal Tasaarengu eestvedaja ennustab, et kollapsini on jäänud üheksa aastat: „Maailmariik on juba kohal!“] ''[[Eesti Ekspress]] 25. juuli'' *[[Karin Veskimäe]]; [[Karin Kruup]] 2024. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120288630/maiko-mathiesen-rohepoore-on-uks-julgemaid-samme-meie-poliitikaajaloos-aga-ei-lahenda-keskkonnakriisi Maiko Mathiesen: rohepööre on üks julgemaid samme meie poliitikaajaloos, aga ei lahenda keskkonnakriisi.] ''[[Eesti Päevaleht]]'' 26. aprill. ==Välislingid== [https://www.youtube.com/watch?v=FrfW-QpBKRg Ettekanne: Ideoloogiast praktikani. Tasaarengu suvekool 2021.] {{JÄRJESTA:Mathiesen, Maiko}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] [[Kategooria:Ühiskonnategelased]] [[Kategooria:Keskkonnakaitsjad]] [[Kategooria:Rakvere]] [[Kategooria:Tartu]] [https://www.youtube.com/watch?v=eDXC32bi0W4&t=72s <nowiki>Taskuhääling: JKP [#34] Maiko Mathiesen – Tasaareng: kas julgeme elada teisiti?</nowiki>] 5av9m9ilo4avwkxxxygdf0024o0qy5q Giórgos Mazonákis 0 699856 7231370 7153331 2026-09-09T15:35:49Z Kim 911 237233 7231370 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Giórgos Mazonákis (Γιώργος Μαζωνάκης) | pilt = Giorgos Mazonakis, Live at Fantasia Live Stage Summer 2014.jpg | sünninimi = Γεώργιος Αποστόλου (Geórgios Apostólou) | sünniaeg = 4. märts 1972 | sünnikoht = [[Pireus]], [[Kreeka]] | surmaaeg = 9. september 2026 | surmakoht = [[Ateena]] | stiil = [[laïka]], [[popmuusika]] | tegev = 1992–2026 | plaadifirma = [[Universal Music Group]] (1993–2001), [[Heaven Music]] (2001–2016), [[Minos EMI]] (2017–2026) }} '''Giórgos Mazonákis''' ([[Kreeka keel|kreeka keeles]] Γιώργος Μαζωνάκης; kodanikunimega '''Geórgios Apostólou''' (Γεώργιος Αποστόλου); sündinud 4. märtsil 1972 [[Pireus|Pireuses]] [[Kreeka|Kreekas]] - 9. september 2026 [[Ateena]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Πέθανε ο Γιώργος Μαζωνάκης από ανακοπή - Διακομίσθηκε στο Ελπίς από την ιδιωτική κλινική Stem Cell στο Κολωνάκι |url=https://www.protothema.gr/greece/article/1876308/pethane-o-giorgos-mazonakis-apo-anakopi-exepneuse-sto-nosokomeio-elpis/ |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ProtoThema |keel=el}}</ref>) on kreeka [[laïka]]- ja [[Popmuusika|pop]]<nowiki/>laulja. {{DEFAULTSORT:Mazonakis, Giorgos}} [[Kategooria:Kreeka lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] h3kxi6xc34xl3zthf91hc6vdn8jn3z1 7231371 7231370 2026-09-09T15:36:35Z Kim 911 237233 7231371 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Giórgos Mazonákis (Γιώργος Μαζωνάκης) | pilt = Giorgos Mazonakis, Live at Fantasia Live Stage Summer 2014.jpg | sünninimi = Γεώργιος Αποστόλου (Geórgios Apostólou) | sünniaeg = 4. märts 1972 | sünnikoht = [[Pireus]], [[Kreeka]] | surmaaeg = 9. september 2026 | surmakoht = [[Ateena]] | stiil = [[laïka]], [[popmuusika]] | tegev = 1992–2026 | plaadifirma = [[Universal Music Group]] (1993–2001), [[Heaven Music]] (2001–2016), [[Minos EMI]] (2017–2026) }} '''Giórgos Mazonákis''' ([[Kreeka keel|kreeka keeles]] Γιώργος Μαζωνάκης; kodanikunimega '''Geórgios Apostólou''' (Γεώργιος Αποστόλου); sündinud 4. märtsil 1972 [[Pireus|Pireuses]] [[Kreeka|Kreekas]] - Surnud 9. september 2026 [[Ateena]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Πέθανε ο Γιώργος Μαζωνάκης από ανακοπή - Διακομίσθηκε στο Ελπίς από την ιδιωτική κλινική Stem Cell στο Κολωνάκι |url=https://www.protothema.gr/greece/article/1876308/pethane-o-giorgos-mazonakis-apo-anakopi-exepneuse-sto-nosokomeio-elpis/ |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ProtoThema |keel=el}}</ref>) on kreeka [[laïka]]- ja [[Popmuusika|pop]]<nowiki/>laulja. {{DEFAULTSORT:Mazonakis, Giorgos}} [[Kategooria:Kreeka lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] oa4wwkw75leecrzuhv2koacs7z1y4zn 7231411 7231371 2026-09-09T18:03:52Z Kim 911 237233 7231411 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Giórgos Mazonákis (Γιώργος Μαζωνάκης) | pilt = Giorgos Mazonakis, Live at Fantasia Live Stage Summer 2014.jpg | sünninimi = Γεώργιος Αποστόλου (Geórgios Apostólou) | sünniaeg = 4. märts 1972 | sünnikoht = [[Pireus]], [[Kreeka]] | surmaaeg = 9. september 2026 | surmakoht = [[Ateena]] | stiil = [[laïka]], [[popmuusika]] | tegev = 1993–2026 | plaadifirma = [[Universal Music Group]] (1993–2001), [[Heaven Music]] (2001–2016), [[Minos EMI]] (2017–2026) }} '''Giórgos Mazonákis''' ([[Kreeka keel|kreeka keeles]] Γιώργος Μαζωνάκης; kodanikunimega '''Geórgios Apostólou''' (Γεώργιος Αποστόλου); sündinud 4. märtsil 1972 [[Pireus|Pireuses]] [[Kreeka|Kreekas]] - Surnud 9. september 2026 [[Ateena]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Πέθανε ο Γιώργος Μαζωνάκης από ανακοπή - Διακομίσθηκε στο Ελπίς από την ιδιωτική κλινική Stem Cell στο Κολωνάκι |url=https://www.protothema.gr/greece/article/1876308/pethane-o-giorgos-mazonakis-apo-anakopi-exepneuse-sto-nosokomeio-elpis/ |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ProtoThema |keel=el}}</ref>) on kreeka [[laïka]]- ja [[Popmuusika|pop]]<nowiki/>laulja. {{DEFAULTSORT:Mazonakis, Giorgos}} [[Kategooria:Kreeka lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] lsbdmsb59mxkho5mz7ks6xoqy4qowzm 7231460 7231411 2026-09-09T19:46:50Z Velirand 67997 7231460 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Giórgos Mazonákis (Γιώργος Μαζωνάκης) | pilt = Giorgos Mazonakis, Live at Fantasia Live Stage Summer 2014.jpg | sünninimi = Γεώργιος Αποστόλου (Geórgios Apostólou) | sünniaeg = 4. märts 1972 | sünnikoht = [[Pireus]], [[Kreeka]] | surmaaeg = 9. september 2026 | surmakoht = [[Ateena]] | stiil = [[laïka]], [[popmuusika]] | tegev = 1993–2026 | plaadifirma = [[Universal Music Group]] (1993–2001), [[Heaven Music]] (2001–2016), [[Minos EMI]] (2017–2026) }} '''Giórgos Mazonákis''' ([[Kreeka keel|kreeka keeles]] Γιώργος Μαζωνάκης; kodanikunimega '''Geórgios Apostólou''' (Γεώργιος Αποστόλου); 4. märts 1972 [[Pireus]] – 9. september 2026 [[Ateena]] <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Πέθανε ο Γιώργος Μαζωνάκης από ανακοπή - Διακομίσθηκε στο Ελπίς από την ιδιωτική κλινική Stem Cell στο Κολωνάκι |url=https://www.protothema.gr/greece/article/1876308/pethane-o-giorgos-mazonakis-apo-anakopi-exepneuse-sto-nosokomeio-elpis/ |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ProtoThema |keel=el}}</ref>) on kreeka [[laïka]]- ja [[Popmuusika|pop]]<nowiki/>laulja. {{DEFAULTSORT:Mazonakis, Giorgos}} [[Kategooria:Kreeka lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] 1f4c3g55ka1v9jnk50msgf06u2k1w9j 7231462 7231460 2026-09-09T19:47:59Z Velirand 67997 7231462 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Giórgos Mazonákis (Γιώργος Μαζωνάκης) | pilt = Giorgos Mazonakis, Live at Fantasia Live Stage Summer 2014.jpg | sünninimi = Γεώργιος Αποστόλου (Geórgios Apostólou) | sünniaeg = 4. märts 1972 | sünnikoht = [[Pireus]], [[Kreeka]] | surmaaeg = 9. september 2026 | surmakoht = [[Ateena]] | stiil = [[laïka]], [[popmuusika]] | tegev = 1993–2026 | plaadifirma = [[Universal Music Group]] (1993–2001), [[Heaven Music]] (2001–2016), [[Minos EMI]] (2017–2026) }} '''Giórgos Mazonákis''' ([[Kreeka keel|kreeka keeles]] Γιώργος Μαζωνάκης; kodanikunimega '''Geórgios Apostólou''' (Γεώργιος Αποστόλου); 4. märts 1972 [[Pireus]] – 9. september 2026 [[Ateena]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Πέθανε ο Γιώργος Μαζωνάκης από ανακοπή - Διακομίσθηκε στο Ελπίς από την ιδιωτική κλινική Stem Cell στο Κολωνάκι |url=https://www.protothema.gr/greece/article/1876308/pethane-o-giorgos-mazonakis-apo-anakopi-exepneuse-sto-nosokomeio-elpis/ |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ProtoThema |keel=el}}</ref>) on kreeka [[laïka]]- ja [[Popmuusika|pop]]<nowiki/>laulja. == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Mazonakis, Giorgos}} [[Kategooria:Kreeka lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] 9evdn19sm5d7ge5zp769icac0wc63h6 7231464 7231462 2026-09-09T19:49:13Z Velirand 67997 + kategooria 7231464 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Giórgos Mazonákis (Γιώργος Μαζωνάκης) | pilt = Giorgos Mazonakis, Live at Fantasia Live Stage Summer 2014.jpg | sünninimi = Γεώργιος Αποστόλου (Geórgios Apostólou) | sünniaeg = 4. märts 1972 | sünnikoht = [[Pireus]], [[Kreeka]] | surmaaeg = 9. september 2026 | surmakoht = [[Ateena]] | stiil = [[laïka]], [[popmuusika]] | tegev = 1993–2026 | plaadifirma = [[Universal Music Group]] (1993–2001), [[Heaven Music]] (2001–2016), [[Minos EMI]] (2017–2026) }} '''Giórgos Mazonákis''' ([[Kreeka keel|kreeka keeles]] Γιώργος Μαζωνάκης; kodanikunimega '''Geórgios Apostólou''' (Γεώργιος Αποστόλου); 4. märts 1972 [[Pireus]] – 9. september 2026 [[Ateena]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Πέθανε ο Γιώργος Μαζωνάκης από ανακοπή - Διακομίσθηκε στο Ελπίς από την ιδιωτική κλινική Stem Cell στο Κολωνάκι |url=https://www.protothema.gr/greece/article/1876308/pethane-o-giorgos-mazonakis-apo-anakopi-exepneuse-sto-nosokomeio-elpis/ |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ProtoThema |keel=el}}</ref>) on kreeka [[laïka]]- ja [[Popmuusika|pop]]<nowiki/>laulja. == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Mazonakis, Giorgos}} [[Kategooria:Kreeka lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] [[Kategooria:Surnud 2026]] p238hv1jcjggdnqpzceb77nw8b3lltc 7231465 7231464 2026-09-09T19:49:55Z Velirand 67997 7231465 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Giórgos Mazonákis (Γιώργος Μαζωνάκης) | pilt = Giorgos Mazonakis, Live at Fantasia Live Stage Summer 2014.jpg | sünninimi = Γεώργιος Αποστόλου (Geórgios Apostólou) | sünniaeg = 4. märts 1972 | sünnikoht = [[Pireus]], [[Kreeka]] | surmaaeg = 9. september 2026 | surmakoht = [[Ateena]] | stiil = [[laïka]], [[popmuusika]] | tegev = 1993–2026 | plaadifirma = [[Universal Music Group]] (1993–2001), [[Heaven Music]] (2001–2016), [[Minos EMI]] (2017–2026) }} '''Giórgos Mazonákis''' ([[Kreeka keel|kreeka keeles]] Γιώργος Μαζωνάκης; kodanikunimega '''Geórgios Apostólou''' (Γεώργιος Αποστόλου); 4. märts 1972 [[Pireus]] – 9. september 2026 [[Ateena]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Πέθανε ο Γιώργος Μαζωνάκης από ανακοπή - Διακομίσθηκε στο Ελπίς από την ιδιωτική κλινική Stem Cell στο Κολωνάκι |url=https://www.protothema.gr/greece/article/1876308/pethane-o-giorgos-mazonakis-apo-anakopi-exepneuse-sto-nosokomeio-elpis/ |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ProtoThema |keel=el}}</ref>) oli kreeka [[laïka]]- ja [[Popmuusika|pop]]<nowiki/>laulja. == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Mazonakis, Giorgos}} [[Kategooria:Kreeka lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] [[Kategooria:Surnud 2026]] fyg1nf2tjplb1k1jm4thj4adx05jjkw 7231469 7231465 2026-09-09T19:57:11Z Velirand 67997 7231469 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Giórgos Mazonákis (Γιώργος Μαζωνάκης) | pilt = Giorgos Mazonakis, Live at Fantasia Live Stage Summer 2014.jpg | sünninimi = Γεώργιος Αποστόλου (Geórgios Apostólou) | sünniaeg = {{Sünniaeg|1972|03|04}} | sünnikoht = [[Pireus]], [[Kreeka]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|09|09|1972|03|04}} | surmakoht = [[Ateena]] | stiil = [[laïka]], [[popmuusika]] | tegev = 1993–2026 | plaadifirma = [[Universal Music Group]] (1993–2001), [[Heaven Music]] (2001–2016), [[Minos EMI]] (2017–2026) }} '''Giórgos Mazonákis''' ([[Kreeka keel|kreeka keeles]] Γιώργος Μαζωνάκης; kodanikunimega '''Geórgios Apostólou''' (Γεώργιος Αποστόλου); 4. märts 1972 [[Pireus]] – 9. september 2026 [[Ateena]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Πέθανε ο Γιώργος Μαζωνάκης από ανακοπή - Διακομίσθηκε στο Ελπίς από την ιδιωτική κλινική Stem Cell στο Κολωνάκι |url=https://www.protothema.gr/greece/article/1876308/pethane-o-giorgos-mazonakis-apo-anakopi-exepneuse-sto-nosokomeio-elpis/ |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ProtoThema |keel=el}}</ref>) oli kreeka [[laïka]]- ja [[Popmuusika|pop]]<nowiki/>laulja. == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Mazonakis, Giorgos}} [[Kategooria:Kreeka lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] [[Kategooria:Surnud 2026]] gp45lsfg28ahgwk5t3xb8n0ugzccbgg Macbeth (Semper, Ojasoo, Elts) 0 701628 7231664 7222280 2026-09-10T08:58:52Z Avjoska 1538 7231664 wikitext text/x-wiki '''"Macbeth"''' on 19. jaanuaril aastal 2023 esietendunud [[Ene-Liis Semper]]<nowiki/>i, [[Tiit Ojasoo]] ja [[Olari Elts]]<nowiki/>i lavastus [[William Shakespeare]]’i [[Macbeth|samanimelise näidendi]] põhjal. Tegemist on [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]], [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri]] ja [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] ühisprojektiga.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Semper/Ojasoo/Elts „Macbeth“ |url=https://www.draamateater.ee/lavastus/macbeth/ |vaadatud=2025-09-26 |väljaanne=Draamateater |keel=et}}</ref> Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo ja Olari Elts pälvisid Eesti teatri auhinna lavastajale „Macbethi“ lavastuse eest (2024).<ref name=":0" /> Lavastuse “Macbeth” lavastajad ning lava- ja videokujundajad on Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, dirigent ja muusikajuht Olari Elts. Kontsertmeistrid Triin Ruubel ja Mari Poll. Lavastuses kõlab [[Lepo Sumera]] ja Jay Schwartzi muusika. Valguskunstnik on Jussi Ruskanen; operaatorid Epp Kubu, Jekaterina Abramova ja Fidelia Regina Randmäe; video ''live-mix'' eest vastutab Elisa Avik.<ref name=":0" /> Lavastuses on kasutatud William Shakespeare’i originaalteksti [[Jaan Kross]]<nowiki/>i ja [[Kulno Süvalep]]<nowiki/>a tõlget; [[Hasso Krull]]<nowiki/>i manamisi; tsitaate [[Filippo Tommaso Marinetti]]<nowiki/>lt ([[Johannes Semper]]<nowiki/>i tõlkes) ja [[Ülo Tuulik|Ülo Tuulikult.]]<ref name=":0" /> Laval mängivad [[Priit Võigemast]], [[Mait Malmsten]], [[Tambet Tuisk]], [[Gert Raudsep]], [[Jaak Prints]], [[Ursel Tilk]], [[Rasmus Kaljujärv|Rasmus Kaljujärv,]] [[Kaie Mihkelson]], [[Mirtel Pohla]] või [[Helena Lotman]], [[Hanna Jaanovits]] ja [[Triin Brigitta Heidov]], [[Elss Raidmets]], [[Oliver-Marcus Reimann]], Robi Varul [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA lavakunstikool]]<nowiki/>ist (32. lend); [[Tobias Kaljujärv]], [[Hugo Leo Toom]]. Lisaks näitlejatele on laval ka Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO).<ref name=":0" /> Enne iga etenduse algust mängib ERSO [[Štše ne vmerla Ukrajinõ|Ukraina hümn]]<nowiki/>i. Õigupoolest teeb seda ERSO enne igat kontserti. On seda teinud Ukraina vabadussõja algusest (märts 2022) ja lubanud nii jätkata sõja lõpuni.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-03-01 |pealkiri=ERSO muudab käesoleva hooaja kava, kontsertidel kõlab Ukraina hümn {{!}} ERSO |url=https://erso.ee/2022/03/erso-muudab-kaesoleva-hooaja-kava-kontsertidel-kolab-ukraina-humn/ |vaadatud=2025-09-26 |keel=et}}</ref> Olar Eltsi sõnul kõlab lavastuses vähemalt 95 protsenti või rohkemgi [[Lepo Sumera]] muusika. Kasutatakse Sumera “Pikseloitsu” ja katkeid helilooja sümfooniatest. Lisaks on lavastuses kuulda ka Jay Schwartzi ja Eltsi enese loomingut.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tomson |eesnimi=Tanel |kuupäev=2024-04-23 |pealkiri=Olari Elts: «Macbeth» on ehitatud Sumera tellistest |url=https://www.draamateater.ee/meedia/intervjuu-%e2%9f%a9-olari-elts-macbeth-on-ehitatud-sumera-tellistest/ |vaadatud=2025-09-26 |väljaanne=Draamateater |keel=et}}</ref> [[Urmas Sutrop]]<nowiki/>i sõnul on Semper ja Ojasoo suutnud lisada pea 400-aastasele W. Shakespeare’i “Macbethi” mängimise traditsioonile midagi uut ja olulist just tänu lavastuse muusikalisele teljele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tomson |eesnimi=Tanel |kuupäev=2023-02-01 |pealkiri=Tuhat aastat „Macbethi“. Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo suutsid oma lavastusega lisada midagi oluliselt uut |url=https://www.draamateater.ee/meedia/arvustus-tuhat-aastat-macbethi-ene-liis-semper-ja-tiit-ojasoo-suutsid-oma-lavastusega-lisada-midagi-oluliselt-uut/ |vaadatud=2025-09-26 |väljaanne=Draamateater |keel=et}}</ref> Lavastuses on lisaks näitlejatele ja sümfooniaorkestrile laval ka operaatorid (Epp Kubu, Jekaterina Abramova ja Fidelia Regina Randmäe), tänu kellele jõuab lava kohal olevale ekraanile videopilt – lähivõtted näitlejate näoilmetest. Lavakujundus on Estonia kontserdisaalile ebatraditsiooniline: “sildadest koosnev lava tungib publiku sisse, võimaldades eri kohtades istujatele erinevaid vaatepunkte”<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tomson |eesnimi=Tanel |kuupäev=2023-02-01 |pealkiri=Macbeth. Kõikide sõda kõikide vastu |url=https://www.draamateater.ee/meedia/macbeth-koikide-soda-koikide-vastu/ |vaadatud=2025-09-26 |väljaanne=Draamateater |keel=et}}</ref>. Nii mängivad näitlejad korraga publikule kui ka kaamerale ning peavad kokku mängima ka elavalt esitatud muusikaga, mida mängib näitlejatega sama tasandil paiknev ERSO. Huvitav on see, et sama rolli, mida mängib Semperi ja Ojasoo “Macbethis” Rasmus Kaljujärve poeg Tobias Kaljujärv (''Macduffi poeg''), on mänginud 1987. aastal [[Vanemuine (teater)|Tartu Vanemuise]] teatrimajas esietendunud “Macbethis” (lavastaja Ago-Endrik Kerge) Rasmus Kaljujärv ise, koos oma isa Hannes Kaljujärvega (''Macduff'' A.-E. Kerge lavastuses).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti teatri lavastuste andmebaas |url=https://lavabaas.teater.ee/?valik=lavabaas&id=171&page=1&s_nimi=1987 |vaadatud=2025-09-26 |väljaanne=lavabaas.teater.ee}}</ref> Kusjuures, Ojasoo ja Semperi lavastuses on ''Macduff''’i rollis Rasmus Kaljujärv.<ref name=":0" /> Alates 2023. aastast on Semperi, Ojasoo ja Eltsi “Macbethi” Eesti Draamateatri repertuaaris olnud neljal hooajal (esietendus hooajal 2022/23<ref name=":0" />). 2026. aasta jaanuaris mängitakse lavastust viimaseid kordi. == Viited == [[Kategooria:Eesti näidendid]] 35gug3fk2zrkbgrwg2rwvg389altucv Huldra 0 702848 7231547 7022467 2026-09-10T06:26:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231547 wikitext text/x-wiki [[Fail:Huldra-Theodor_Kittelsen.jpg|pisi|250x250px|Huldra. Theodor Kittelsen, 1892.]] [[Fail:Troll_woman.gif|pisi|Huldra vestleb metsaraiduriga. Ta näeb välja nagu noor talutüdruk, aga kleidi alt paistab lehmasaba. ]] '''Huldra''' on [[Skandinaavia folkloor|Skandinaavia]] [[Skandinaavia folkloor|folklooris]] kaunis üleloomulik naisolend, kellel on ebainimlik tunnus – looma karvased jalad ja saba (tavaliselt [[Lehm|lehma]] või [[Rebane|rebase]] omad) ja/või õõnsat puud meenutav selg, mis on hoolikalt maskeeritud pika rõiva alla. Ta elab mägedes ja küngastel, kus kasvatab [[Veis|kariloomi]] ning püüab noori mehi mängude ja lauludega enda juurde meelitada. Nimi ''huldra'' pärineb [[Vanapõhja keel|vanapõhja keeles]] isikunimest ''Huld'', mis tähistas [[Trollid|trollinaist]], või sõnast ''hylja'', mis tähendab "varjama".<ref>{{Cite web|url=https://www.naob.no/ordbok/hulder|title="Hulder"|publisher=Det Norske Akademis ordbok|access-date=31. detsember 2018}}</ref> [[Skandinaavia folkloor|Skandinaavia folklooris]] meelitavad huldrad mehi mägedesse, kust mees ei pääse enam tagasi, kui viibib seal liiga kaua. Kui aga huldra abiellub inimesega, kaotab ta oma saba ja abikaasad võivad elada külas koos teiste inimestega võrdsetel alustel. == Päritolu == [[Norra folkloor]] seletab huldra päritolu looga, kuidas [[Jumal]] ootamatult külastas [[Aadam|Aadamat]] ja [[Eeva|Eevat]]. Pärast [[Eedeni aed|Eedeni aiast]] välja ajamist oli neil palju lapsi ja Eeva polnud jõudnud neid kõiki pesta, kui Jumal saabus. Seetõttu Eeva andis talle ainult neid lapsi, keda ta tahtis näidata ja peitis teised ära. Aga Jumal sai aru, et teda peteti ja ütles: „Jah, need, kes on peidus, jäävad peitu.“<ref>{{Cite web|url=http://www.strindahistorielag.no/wiki/index.php?title=Huldra|title="Huldra"|publisher=WikiStrinda|access-date=31. detsember 2018|archive-date=2019-01-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20190101145541/http://www.strindahistorielag.no/wiki/index.php?title=Huldra|url-status=dead}}</ref> Nii jäigi, et need lapsed ja nende järeltulijad elavad mägedes ja küngastel ja inimestele ilmutavad end harva. == Abielu huldraga == On teada palju lugusid noortest vallalistest meestest, kes on armunud huldrasse. Tavaliselt jäävad mehed huldra ja tema perega mägedesse elama. Huldrad on rikkad: neil on palju hobuseid, lehmi ja lambaid, maitsev toit ja hiilgavad rõivad. Kui mees on hakanud elama huldraga, ei saa ta enam tagasi pöörduda ja peab huldraga jääma oma elu lõpuni.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=WebCite query |url=http://kurs.lt/huldra.doc |vaadatud=21. oktoobril 2025 |väljaanne=www.webcitation.org |arhiivimisaeg=2016-03-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160310004729/http://kurs.lt/huldra.doc |url-olek=ei tööta }}</ref> Huldra on lahke ainult nendega, kes on lahked temaga ja ei vaidle talle vastu. Sellistel juhtudel võivad abikaasad elada koos õnnelikult elu lõpuni. Kui aga mees kaotab oma huldra-naise vastu armastuse ja püüab inimeste juurde tagasi minna, võib huldra ilmuda koleda naisena ja mehele suurt kahju teha. On olemas uskumus, et kui huldra abiellub kirikus, kaotab ta oma lehmasaba ja muutub tavaliseks naiseks.<ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria: Skandinaavia mütoloogia tegelaskujud]] cf8zl7qk2vra2wz2q1q3518rimouqzk Carl von Güldenschantz 0 702935 7231387 7231141 2026-09-09T16:42:40Z Kapa1964 208720 7231387 wikitext text/x-wiki {{Isik |nimi = Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz |vene_k = Карл Егорович фон Гильденшанц |sünniaeg = u 1785 |sünnikoht = [[Liivimaa]] |surmaaeg = pärast 15.02.1856 |rahvus = [[baltisakslased|baltisakslane]] |amet = Vene sõjaväelane (major), ametnik |vanemad = [[Georg Wilhelm von Güldenschantz]] ja Eleonora Maria von Klostermann (1767–1826) }} <small>''''Märkus: artikkel on põhjalikul täiendamisel seoses uute arhiiviallikate ja dokumentide avalikuks tulekuga. Praegune tekst ei kajasta veel täielikult Carl von Güldenschantzi elukäigu kohta teadaolevaid andmeid.''</small> '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' (vene k. ''Карл Егорович фон Гильденшанц''; u. 1785 [[Liivimaa]]l – pärast 15. veebruari 1856 oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ja haldusteenistuse ametnik. Ta teenis mitmes Vene jalaväeüksuses, osales [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]] ning tõusis [[major]]i auastmeni. 1826. aastal oli ta [[Lipcani]] karantiiniülem ([[saksa keel|saksa k.]] ''Chef der Quarantäne''). == Lapsepõlv ja haridus == Carl alias Karl Jegorovitš von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal Liivimaal aadliperekonnas. Tema isa oli [[Vene keisririigi armee]] [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (surnud u. 1793), ema Eleonora Maria von Klostermann (sündinud 22. oktoobril / 3. novembril 1767 [[Pärnu]]s – surnud 1826). Pärast isa surma (langes lahingus) kolis ema koos lastega [[Viljandi]]sse, kus Karl veetis osa oma lapsepõlvest. Perekonnale kuulus äärelinnas eramaja, mida hiljem mainitakse ka linna kinnistusraamatutes ning ostu-müügi aktides. Ta õppis [[Keiserlik Sõjaorbudekodu kadetikorpus|Keiserlikus Sõjaorbudekodu kadetikorpuses]] [[Peterburi]]s,<ref name="Утверждено «Положение об Императорском Военно-сиротском Доме»"/> mille lõpetas 17. veebruaril ([[vkj]]) 1807 lipniku (''[[praporštšik]]u'') auastmes.<ref name="17.veebruar 1807 praporštšik Güldenschantz No 1»"/> == Sõjaväeteenistus == Pärast õppeasutuse lõpetamist määrati ta teenima [[Peterburi dragunirügement|Peterburi dragunirügementi]], kus tõusis [[alamporutšik]]u auastmeni. 1814. aastal teenis ta endises Peterburi, nüüdse Tema Majesteedi [[Preisimaa kuningas|Preisimaa kuninga]] nimelises grenaderirügemendis, kust saadeti samal aastal erru lahingus saadud haavade tõttu ning määrati pension. Märtsis 1818 teenis ta [[28. jäägrirügement|28. jäägrirügemendis]] kaptenina, 1820. aastal majori auastmes. 1826. aastal nimetati ta [[Bessaraabia]]s [[Lipcani]] karantiiniülemaks (saksa k. ''Chef der Quarantäne'')<ref name="Адрес-календарь 1826"/> ning talle omistati ''titulaarnõuniku'' tiitel (''Tituljarnõi sovetnik''), mis vastas jalaväekapteni auastmele. ==Perekond ja päritolu== Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz oli alampolkovnik Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz’i vanem vend, pärit Liivimaalt. Ta kuulus Rootsi, Eesti ja Liivimaa aadlike järeltulijate hulka. 20. mail (1. juunil) 1844 kanti Karl Georgi poeg von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga keiserliku ukaasiga nr 9383 Podoolia kubermangu aadlimatriklisse (3. osa): ''фон-Гильденшанц, был занесен в дворянский реестр Подольской губернии в 3-тью часть Указом № 9383 от 20 мая 1844 года (Карл с детьми: Филиппом и Софиею, сын Георгия)''.[1] Tema järeltulijad elasid 19. sajandi teisel poolel Odessas ja mujal tänapäeva Ukrainas. == Vaata ka == [[Güldenschantz]] [[Klostermann]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Утверждено «Положение об Императорском Военно-сиротском Доме»">[[https://www.prlib.ru/history/618915 Утверждено «Положение об Императорском Военно-сиротском Доме»]]</ref> <ref name="17.veebruar 1807 praporštšik Güldenschantz No 1»">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white 17.veebruar 1807 praporštšik Güldenschantz Nr.1, lõpetas Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse Peterburis, ülendatud kadettidest praporštšikuks (lipnik)]</ref> <ref name="Адрес-календарь 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 1826, ч. 2 : Месяцолов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова.; lk.256/496]</ref> }} {{Interwiki ru|Карл Егорович фон Гильденшанц}} {{Interwiki de|Carl von Güldenschantz}} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] [[Kategooria:Surnud 19. sajandil]] b7ockf7wfb259hb2pntczpugn55hu3n 7231391 7231387 2026-09-09T16:59:32Z Kapa1964 208720 7231391 wikitext text/x-wiki {{Isik |nimi = Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz |vene_k = Карл Егорович фон Гильденшанц |sünniaeg = u 1785 |sünnikoht = [[Liivimaa]] |surmaaeg = pärast 15.02.1856 |rahvus = [[baltisakslased|baltisakslane]] |amet = Vene sõjaväelane (major), ametnik |vanemad = [[Georg Wilhelm von Güldenschantz]] ja Eleonora Maria von Klostermann (1767–1826) }} <small>''''Märkus: artikkel on põhjalikul täiendamisel seoses uute arhiiviallikate ja dokumentide avalikuks tulekuga. Praegune tekst ei kajasta veel täielikult Carl von Güldenschantzi elukäigu kohta teadaolevaid andmeid.''</small> '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' (vene k. ''Карл Егорович фон Гильденшанц''; u. 1785 [[Liivimaa]]l – pärast 15. veebruari 1856) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ja haldusteenistuse ametnik. Ta teenis mitmes Vene jalaväeüksuses, osales [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]] ning tõusis [[major]]i auastmeni. 1826. aastal oli ta [[Lipcani]] karantiiniülem ([[saksa keel|saksa k.]] ''Chef der Quarantäne''). == Lapsepõlv ja haridus == Carl alias Karl Jegorovitš von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal Liivimaal aadliperekonnas. Tema isa oli [[Vene keisririigi armee]] [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (surnud u. 1793), ema Eleonora Maria von Klostermann (sündinud 22. oktoobril / 3. novembril 1767 [[Pärnu]]s – surnud 1826). Pärast isa surma (langes lahingus) kolis ema koos lastega [[Viljandi]]sse, kus Karl veetis osa oma lapsepõlvest. Perekonnale kuulus äärelinnas eramaja, mida hiljem mainitakse ka linna kinnistusraamatutes ning ostu-müügi aktides. Ta õppis [[Keiserlik Sõjaorbudekodu kadetikorpus|Keiserlikus Sõjaorbudekodu kadetikorpuses]] [[Peterburi]]s,<ref name="Утверждено «Положение об Императорском Военно-сиротском Доме»"/> mille lõpetas 17. veebruaril ([[vkj]]) 1807 lipniku (''[[praporštšik]]u'') auastmes.<ref name="17.veebruar 1807 praporštšik Güldenschantz No 1»"/> == Sõjaväeteenistus == Pärast õppeasutuse lõpetamist määrati ta teenima [[Peterburi dragunirügement|Peterburi dragunirügementi]], kus tõusis [[alamporutšik]]u auastmeni. 1814. aastal teenis ta endises Peterburi, nüüdse Tema Majesteedi [[Preisimaa kuningas|Preisimaa kuninga]] nimelises grenaderirügemendis, kust saadeti samal aastal erru lahingus saadud haavade tõttu ning määrati pension. Märtsis 1818 teenis ta [[28. jäägrirügement|28. jäägrirügemendis]] kaptenina, 1820. aastal majori auastmes. 1826. aastal nimetati ta [[Bessaraabia]]s [[Lipcani]] karantiiniülemaks (saksa k. ''Chef der Quarantäne'')<ref name="Адрес-календарь 1826"/> ning talle omistati ''titulaarnõuniku'' tiitel (''Tituljarnõi sovetnik''), mis vastas jalaväekapteni auastmele. ==Perekond ja päritolu== Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz oli alampolkovnik Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz’i vanem vend, pärit Liivimaalt. Ta kuulus Rootsi, Eesti ja Liivimaa aadlike järeltulijate hulka. 20. mail (1. juunil) 1844 kanti Karl Georgi poeg von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga keiserliku ukaasiga nr 9383 Podoolia kubermangu aadlimatriklisse (3. osa): ''фон-Гильденшанц, был занесен в дворянский реестр Подольской губернии в 3-тью часть Указом № 9383 от 20 мая 1844 года (Карл с детьми: Филиппом и Софиею, сын Георгия)''.[1] Tema järeltulijad elasid 19. sajandi teisel poolel Odessas ja mujal tänapäeva Ukrainas. == Vaata ka == [[Güldenschantz]] [[Klostermann]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Утверждено «Положение об Императорском Военно-сиротском Доме»">[[https://www.prlib.ru/history/618915 Утверждено «Положение об Императорском Военно-сиротском Доме»]]</ref> <ref name="17.veebruar 1807 praporštšik Güldenschantz No 1»">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white 17.veebruar 1807 praporštšik Güldenschantz Nr.1, lõpetas Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse Peterburis, ülendatud kadettidest praporštšikuks (lipnik)]</ref> <ref name="Адрес-календарь 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 1826, ч. 2 : Месяцолов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова.; lk.256/496]</ref> }} {{Interwiki ru|Карл Егорович фон Гильденшанц}} {{Interwiki de|Carl von Güldenschantz}} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] [[Kategooria:Surnud 19. sajandil]] kzvb51yngv5tb2df7f4pfab37l58ity 7231397 7231391 2026-09-09T17:15:01Z Kapa1964 208720 7231397 wikitext text/x-wiki {{Isik |nimi = Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz |vene_k = Карл Егорович фон Гильденшанц |sünniaeg = u 1785 |sünnikoht = [[Liivimaa]] |surmaaeg = pärast 15.02.1856 |rahvus = [[baltisakslased|baltisakslane]] |amet = Vene sõjaväelane (major), ametnik |vanemad = [[Georg Wilhelm von Güldenschantz]] ja Eleonora Maria von Klostermann (1767–1826) }} <small>''''Märkus: artikkel on põhjalikul täiendamisel seoses uute arhiiviallikate ja dokumentide avalikuks tulekuga. Praegune tekst ei kajasta veel täielikult Carl von Güldenschantzi elukäigu kohta teadaolevaid andmeid.''</small> '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' (vene k. ''Карл Егорович фон Гильденшанц''; u. 1785 [[Liivimaa]]l – pärast 15. veebruari 1856) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ja haldusteenistuse ametnik. Ta teenis mitmes Vene jalaväeüksuses, osales [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]] ning tõusis [[major]]i auastmeni. 1826. aastal oli ta [[Lipcani]] karantiiniülem ([[saksa keel|saksa k.]] ''Chef der Quarantäne''). == Lapsepõlv ja haridus == Carl alias Karl Jegorovitš von Güldenschantz sündis umbes 1785. aastal Liivimaal aadliperekonnas. Tema isa oli Vene keisririigi armee [[porutšik]] Georg Wilhelm von Güldenschantz (surnud u. 1793), ema Eleonora Maria von Klostermann (sündinud 22. oktoobril / 3. novembril 1767 [[Pärnu]]s – surnud 1826). Pärast isa surma (langes lahingus) kolis ema koos lastega [[Viljandi]]sse, kus Karl veetis osa oma lapsepõlvest. Perekonnale kuulus äärelinnas eramaja, mida hiljem mainitakse ka linna kinnistusraamatutes ning ostu-müügi aktides. Ta õppis [[Keiserlik Sõjaorbudekodu kadetikorpus|Keiserlikus Sõjaorbudekodu kadetikorpuses]] [[Peterburi]]s,<ref name="Утверждено «Положение об Императорском Военно-сиротском Доме»"/> mille lõpetas 17. veebruaril ([[vkj]]) 1807 lipniku (''[[praporštšik]]u'') auastmes.<ref name="17.veebruar 1807 praporštšik Güldenschantz No 1»"/> == Sõjaväeteenistus == Pärast õppeasutuse lõpetamist määrati ta teenima [[Peterburi dragunirügement|Peterburi dragunirügementi]], kus tõusis [[alamporutšik]]u auastmeni. 1814. aastal teenis ta endises Peterburi, nüüdse Tema Majesteedi [[Preisimaa kuningas|Preisimaa kuninga]] nimelises grenaderirügemendis, kust saadeti samal aastal erru lahingus saadud haavade tõttu ning määrati pension. Märtsis 1818 teenis ta [[28. jäägrirügement|28. jäägrirügemendis]] kaptenina, 1820. aastal majori auastmes. 1826. aastal nimetati ta [[Bessaraabia]]s [[Lipcani]] karantiiniülemaks (saksa k. ''Chef der Quarantäne'')<ref name="Адрес-календарь 1826"/> ning talle omistati ''titulaarnõuniku'' tiitel (''Tituljarnõi sovetnik''), mis vastas jalaväekapteni auastmele. ==Perekond ja päritolu== Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz oli alampolkovnik Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantzi vanem vend, pärit Liivimaalt. Ta kuulus Rootsi, Eesti ja Liivimaa aadlike järeltulijate hulka. 20. mail (1. juunil) 1844 kanti Karl Georgi poeg von Güldenschantz koos laste Philippi ja Sophiaga keiserliku ukaasiga nr 9383 Podoolia kubermangu aadlimatriklisse (3. osa): ''фон-Гильденшанц, был занесен в дворянский реестр Подольской губернии в 3-тью часть Указом № 9383 от 20 мая 1844 года (Карл с детьми: Филиппом и Софиею, сын Георгия)''.[1] Tema järeltulijad elasid 19. sajandi teisel poolel Odessas ja mujal tänapäeva Ukrainas. == Vaata ka == [[Güldenschantz]] [[Klostermann]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Утверждено «Положение об Императорском Военно-сиротском Доме»">[[https://www.prlib.ru/history/618915 Утверждено «Положение об Императорском Военно-сиротском Доме»]]</ref> <ref name="17.veebruar 1807 praporštšik Güldenschantz No 1»">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01007909326?page=47&rotate=0&theme=white 17.veebruar 1807 praporštšik Güldenschantz Nr.1, lõpetas Keiserliku Sõjaorbudekodu kadetikorpuse Peterburis, ülendatud kadettidest praporštšikuks (lipnik)]</ref> <ref name="Адрес-календарь 1826">[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/3390-1826-ch-2-mesyatsolov-s-rospisyu-chinovnyh-osob-ili-obschiy-shtat-rossiyskoy-imperii-na-leto-1826-ot-rozhdestva-hristova-1826#mode/inspect/page/256/zoom/6 1826, ч. 2 : Месяцолов с росписью чиновных особ, или Общий штат Российской империи на лето 1826 от Рождества Христова.; lk.256/496]</ref> }} {{Interwiki ru|Карл Егорович фон Гильденшанц}} {{Interwiki de|Carl von Güldenschantz}} <references /> {{JÄRJESTA:Güldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1780. aastatel]] [[Kategooria:Surnud 19. sajandil]] lhox7gi91k99jd6m4x6fmx7jbrqob9d Carl von Güldenschantz (noorem) 0 703032 7231389 7229772 2026-09-09T16:53:31Z Kapa1964 208720 7231389 wikitext text/x-wiki {{Isik | nimi = Karl (Jegorovitš) von Güldenschantz | vene_nimi = ''Карл Егорович фон Гильденшанц'' | sünd = pärast 1810, Liivimaa | surm = pärast 17. (29.) veebruari 1856 | amet = sõjaväelane | auaste = major | tegevusala = sõjaväeteenistus Vene keisririigi armees | vanemad = [[Georg von Güldenschantz]] ja N. N. von Güldenschantz | lapsed = [[Philipp von Güldenschantz]], [[Sophia von Güldenschantz]] | perekond = [[von Güldenschantz]] }} <small>''''Märkus: uute arhiiviallikate ja dokumentide põhjal on selgunud, et käesolevas artiklis „Carl von Güldenschantz (noorem)“ kirjeldatud isik ei olnud eraldi isik ega Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantzi poeg. Tegemist on Georgi vanema venna Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantziga. Pärast Georg von Güldenschantzi ja Carl von Güldenschantzi artiklite täiendamist liidetakse käesoleva artikli asjakohane sisu Carl von Güldenschantzi artikliga.''</small> '''Karl (Jegorovitš) von Güldenschantz''' (vene keeles ''Карл Егорович фон Гильденшанц''; sündinud pärast 1810. aastat, surnud pärast 17. (29.) veebruari 1856 ) oli [[Vene Keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[major]]) ja [[Podoolia kubermang]]u aadlik. Teda on mõnikord nimetatud Carl von Güldenschantz nooremaks, et eristada samanimelisest onust Carl von Güldenschantz vanemast, kes oli tema isa vend. Ta teenis 19. sajandi keskpaigas Zamostski jäägrirügemendis ning osales 1848.–1849. aasta Ungari ülestõusu mahasurumisel [[Transilvaania]]s [[jalaväekindral]] [[Alexander von Lüders]]i juhitud Vene väekoondise koosseisus [[kapten]]i auastmes. Hiljem teenis ta 5. jalaväekorpuse vanem voorimeistrina (vene keeles ''обер-вагенмейстер'') ja sama korpuse vooribrigaadi ülemana (''командир 5-й фурштатской бригады'') majori auastmes. == Perekond ja päritolu == Karl (Jegorovitš) von Güldenschantz oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz|Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantz’i]] poeg, pärit [[Liivimaa]]lt. Ta kuulus Rootsi, Eesti ja Liivimaa aadlike järeltulijate hulka. 20. mail (1. juunil) 1844 kanti Karl Georgi poeg von Güldenschantz koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]]ga keiserliku ukaasiga nr 9383 [[Podoolia kubermang]]u aadlimatriklisse (3. osa): :''фон-Гильденшанц, был занесен в дворянский реестр Подольской губернии в 3-тью часть Указом № 9383 от 20 мая 1844 года (Карл с детьми: Филиппом и Софиею, сын Георгия).''<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Tema järeltulijad elasid 19. sajandi teisel poolel [[Odessa]]s ja mujal tänapäeva [[Ukraina]]s. == Sõjaväeteenistus == 1840. aastate lõpus teenis von Güldenschantz Zamostski jäägrirügemendis (vene keeles ''Замосцкий егерский полк''), mis kuulus Vene armee 5. jalaväekorpuse koosseisu ja paiknes peamiselt [[Galiitsia]]s ning Podoolias, [[Zamość]]i piirkonnas (''märkus'': Zamostski jäägrirügement sai oma nime Zamośći linna järgi ajaloolises Galiitsias (tänapäeva [[Poola]] kagupiirkond)). 1849. aastal osales ta [[Transilvaania]] sõjakäigus [[jalaväekindral]] [[Alexander von Lüders]]i (vene: ''Александр Николаевич Лидерс''; 1790—1874) juhitud Vene väekoondise koosseisus, mis lähetati [[Ungari ülestõus (1848–1849)|Ungari ülestõusu]] mahasurumiseks [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] toetuseks. Vene väed tungisid Transilvaaniasse 1849. aasta kevadel, et abistada Austria väejuhti Ludwig von Wohlgemuthi ja taastada keisrivõimu kontroll piirkonnas, kus olid puhkenud rahvuslikud kokkupõrked ning lahingud ungarlaste ja rumeenlaste üksuste vahel. Sama aasta suvel toimus [[Segesvári lahing]] (19. / 31. juuli 1849) (''märkus'': Segesvári linn on tänapäeva [[Sighișoara]] [[Rumeenia]]s). Lahingus võitlesid ka Zamostski jäägrirügemendi üksused, kuhu von Güldenschantz sel ajal kuulus.<ref name="Nepokoychitsky1866"/> 1. (13.) septembril ja 29. septembril (11. oktoobril) 1849 mainitakse von Güldenschantzi [[Brașov|Kronstadt]]i ajalehtedes ''Der Satellit'' (nr 39)<ref name="''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849"/> ning ''Kronstädter Zeitung'' (nr 57) kui platsikomandanti ([[saksa keel|sks]] ''Platzhauptmann'') [[Brașov]]is (Kronstadtis).<ref name="''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849"/> Samal sügisel jätkas ta teenistust Transilvaanias, olles sel ajal Zamostski jäägrirügemendi kapten (vene ''капитан Замосцкого егерского полка''). Novembrikuises raportis tänas „Vene kapten v. Güldenschantz“ kohalikke ametnikke – ülemkohtunik v. Albrichsfeldi, senaatoriinspektor v. Dillmonti ja Brașovi Naisühingu presidenti Johanna von Closiust – toetuse eest Vene vägede tegevusele.<ref name="November 1849"/> 12. (24.) aprillil 1850 ülendati ta majori auastmesse.<ref name="22.04.1850 Güldenschantzi tõus kaptenist majoriks"/> Sel ajal viibis Zamostski jäägrirügement pärast Transilvaania kampaaniat taas oma põhigarnisonis Zamośći piirkonnas Galiitsias ning jäi edaspidigi 5. jalaväekorpuse koosseisu. Von Güldenschantz’i nimi esineb ametlikes sõjaväe nimekirjades veel 1850. aastate keskel. == Teenistus 5. jalaväekorpuse voorivägedes == 17. (29.) oktoobril 1851 määrati Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantz 5. jalaväekorpuse vanemvoorimeistriks (sks ''Oberwagenmeister des 5. Inf.-Corps'') ja 4. vooribrigaadi ülemaks (sks ''Commandeur der 4. Fuhrstaats-Brigade'').<ref name="17.10.1851 Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantzi määramine 5. jalaväekorpuse vanemvoorimeistriks"/> 1853. aasta ''Novorossiiski kalendri'' andmetel teenis major K. von Güldenschantz juba 5. jalaväekorpuse vanemvoorimeistrina ja sama korpuse 5. vooribrigaadi ülemana (vene ''обер-вагенмейстер 5-го Пехотного корпуса и командир 5-й фурштатской бригады'').<ref name="''Novorossiiski kalender 1853. aastaks''"/> Samadel ametikohtadel on teda mainitud ka 1854., 1855. ja 1856. aasta sõjaväelistes nimekirjades. Viimane teadaolev ametlik märge pärineb 1856. aasta 17. (29.) veebruarist, kus teda mainitakse endiselt 5. jalaväekorpuse majorina ja vooribrigaadi komandörina.<ref name="''Список майорам по старшинству''. Исправлено по 17-е февраля 1856"/> == Vaata ka == [[Alexander von Lüders]] [[Vene vägede Transilvaania operatsioon (1849)]] (vene keeles ''Русская армия в Трансильвании (1849)'')<ref name="Описание войны в Трансильвании в 1849 г."/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3), Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361.]</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Artur Nepokoičitski (Артур Непокойчицкий), ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году'' „Sõjakäigu kirjeldus Transilvaanias 1849. aastal“. Sankt-Peterburg: Keiserliku Teaduste Akadeemia trükikoda, 1866, lk 215–219.</ref> <ref name="''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849; lk.218/165]</ref> <ref name="''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849; lk.238/250]</ref> <ref name="November 1849">''Anuarul Institutului de Istorie'', november 1849, lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 Güldenschantzi tõus kaptenist majoriks">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white 22.04.1850 Zamostski (Замосцкий) jäägrirügemendi kapten Güldenschantz tõusis majori auastmesse lk.168]</ref> <ref name="17.10.1851 Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantzi määramine 5. jalaväekorpuse vanemvoorimeistriks">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A21372951&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=2-3 Rigasche Zeitung, nr 261, 8. november 1851, „Inländische Nachrichten“, lk 1.]</ref> <ref name="''Novorossiiski kalender 1853. aastaks''">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Novorossiiski kalender'' 1853. aastaks (''Новороссийский календарь на 1853 год''), Гильденшанцъ, К. Е.; lk. 306/281]</ref> <ref name="''Список майорам по старшинству''. Исправлено по 17-е февраля 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству''. Исправлено по 17-е февраля 1856; обер-вагенмейстер 5-го Пех. корп. и ком. 5-й фурштатск. бриг., майор.; lk.224/172]</ref> <ref name="Описание войны в Трансильвании в 1849 г.">[https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Оригинальное название: ''Описаніе войны въ Трансильваніи въ 1849 г.'' Год издания: 1866, autor Непокойчицкий Артур Адамович]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} {{DEFAULTSORT:Guldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] pu77o3zl8aejhhggnfvg4f9k32u2o6a 7231393 7231389 2026-09-09T17:06:36Z Kapa1964 208720 7231393 wikitext text/x-wiki {{Isik | nimi = Karl (Jegorovitš) von Güldenschantz | vene_nimi = ''Карл Егорович фон Гильденшанц'' | sünd = u 1785, Liivimaa | surm = pärast 17. (29.) veebruari 1856 | amet = sõjaväelane | auaste = major | tegevusala = sõjaväeteenistus Vene keisririigi armees | vanemad = [[Georg Wilhelm von Güldenschantz]] ja Eleonora Maria von Klostermann (1767–1826) | lapsed = Philipp von Güldenschantz, [[Sophia von Güldenschantz]] }} <small>''''Märkus: uute arhiiviallikate ja dokumentide põhjal on selgunud, et käesolevas artiklis „Carl von Güldenschantz (noorem)“ kirjeldatud isik ei olnud eraldi isik ega Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantzi poeg. Tegemist on Georgi vanema venna Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantziga. Pärast Georg von Güldenschantzi ja Carl von Güldenschantzi artiklite täiendamist liidetakse käesoleva artikli asjakohane sisu Carl von Güldenschantzi artikliga.''</small> '''Karl (Jegorovitš) von Güldenschantz''' (vene keeles ''Карл Егорович фон Гильденшанц''; sündinud u 1785 Liivimaal, surnud pärast 17. (29.) veebruari 1856 ) oli [[Vene Keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[major]]) ja [[Podoolia kubermang]]u aadlik. Ta teenis 19. sajandi keskpaigas Zamostski jäägrirügemendis ning osales 1848.–1849. aasta Ungari ülestõusu mahasurumisel [[Transilvaania]]s [[jalaväekindral]] [[Alexander von Lüders]]i juhitud Vene väekoondise koosseisus [[kapten]]i auastmes. Hiljem teenis ta 5. jalaväekorpuse vanem voorimeistrina (vene keeles ''обер-вагенмейстер'') ja sama korpuse vooribrigaadi ülemana (''командир 5-й фурштатской бригады'') majori auastmes. == Perekond ja päritolu == Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz oli porutšik [[Georg Wilhelm von Güldenschantzi poeg, pärit [[Liivimaa]]lt. Ta kuulus Rootsi, Eesti ja Liivimaa aadlike järeltulijate hulka. 20. mail (1. juunil) 1844 kanti Karl Georgi poeg von Güldenschantz koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]]ga keiserliku ukaasiga nr 9383 [[Podoolia kubermang]]u aadlimatriklisse (3. osa): :''фон-Гильденшанц, был занесен в дворянский реестр Подольской губернии в 3-тью часть Указом № 9383 от 20 мая 1844 года (Карл с детьми: Филиппом и Софиею, сын Георгия).''<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Tema järeltulijad elasid 19. sajandi teisel poolel tänapäeva [[Ukraina]]s. == Sõjaväeteenistus == 1840. aastate lõpus teenis von Güldenschantz Zamostski jäägrirügemendis (vene keeles ''Замосцкий егерский полк''), mis kuulus Vene armee 5. jalaväekorpuse koosseisu ja paiknes peamiselt [[Galiitsia]]s ning Podoolias, [[Zamość]]i piirkonnas (''märkus'': Zamostski jäägrirügement sai oma nime Zamośći linna järgi ajaloolises Galiitsias (tänapäeva [[Poola]] kagupiirkond)). 1849. aastal osales ta [[Transilvaania]] sõjakäigus [[jalaväekindral]] [[Alexander von Lüders]]i (vene: ''Александр Николаевич Лидерс''; 1790—1874) juhitud Vene väekoondise koosseisus, mis lähetati [[Ungari ülestõus (1848–1849)|Ungari ülestõusu]] mahasurumiseks [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] toetuseks. Vene väed tungisid Transilvaaniasse 1849. aasta kevadel, et abistada Austria väejuhti Ludwig von Wohlgemuthi ja taastada keisrivõimu kontroll piirkonnas, kus olid puhkenud rahvuslikud kokkupõrked ning lahingud ungarlaste ja rumeenlaste üksuste vahel. Sama aasta suvel toimus [[Segesvári lahing]] (19. / 31. juuli 1849) (''märkus'': Segesvári linn on tänapäeva [[Sighișoara]] [[Rumeenia]]s). Lahingus võitlesid ka Zamostski jäägrirügemendi üksused, kuhu von Güldenschantz sel ajal kuulus.<ref name="Nepokoychitsky1866"/> 1. (13.) septembril ja 29. septembril (11. oktoobril) 1849 mainitakse von Güldenschantzi [[Brașov|Kronstadt]]i ajalehtedes ''Der Satellit'' (nr 39)<ref name="''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849"/> ning ''Kronstädter Zeitung'' (nr 57) kui platsikomandanti ([[saksa keel|sks]] ''Platzhauptmann'') [[Brașov]]is (Kronstadtis).<ref name="''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849"/> Samal sügisel jätkas ta teenistust Transilvaanias, olles sel ajal Zamostski jäägrirügemendi kapten (vene ''капитан Замосцкого егерского полка''). Novembrikuises raportis tänas „Vene kapten v. Güldenschantz“ kohalikke ametnikke – ülemkohtunik v. Albrichsfeldi, senaatoriinspektor v. Dillmonti ja Brașovi Naisühingu presidenti Johanna von Closiust – toetuse eest Vene vägede tegevusele.<ref name="November 1849"/> 12. (24.) aprillil 1850 ülendati ta majori auastmesse.<ref name="22.04.1850 Güldenschantzi tõus kaptenist majoriks"/> Sel ajal viibis Zamostski jäägrirügement pärast Transilvaania kampaaniat taas oma põhigarnisonis Zamośći piirkonnas Galiitsias ning jäi edaspidigi 5. jalaväekorpuse koosseisu. Von Güldenschantz’i nimi esineb ametlikes sõjaväe nimekirjades veel 1850. aastate keskel. == Teenistus 5. jalaväekorpuse voorivägedes == 17. (29.) oktoobril 1851 määrati Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantz 5. jalaväekorpuse vanemvoorimeistriks (sks ''Oberwagenmeister des 5. Inf.-Corps'') ja 4. vooribrigaadi ülemaks (sks ''Commandeur der 4. Fuhrstaats-Brigade'').<ref name="17.10.1851 Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantzi määramine 5. jalaväekorpuse vanemvoorimeistriks"/> 1853. aasta ''Novorossiiski kalendri'' andmetel teenis major K. von Güldenschantz juba 5. jalaväekorpuse vanemvoorimeistrina ja sama korpuse 5. vooribrigaadi ülemana (vene ''обер-вагенмейстер 5-го Пехотного корпуса и командир 5-й фурштатской бригады'').<ref name="''Novorossiiski kalender 1853. aastaks''"/> Samadel ametikohtadel on teda mainitud ka 1854., 1855. ja 1856. aasta sõjaväelistes nimekirjades. Viimane teadaolev ametlik märge pärineb 1856. aasta 17. (29.) veebruarist, kus teda mainitakse endiselt 5. jalaväekorpuse majorina ja vooribrigaadi komandörina.<ref name="''Список майорам по старшинству''. Исправлено по 17-е февраля 1856"/> == Vaata ka == [[Alexander von Lüders]] [[Vene vägede Transilvaania operatsioon (1849)]] (vene keeles ''Русская армия в Трансильвании (1849)'')<ref name="Описание войны в Трансильвании в 1849 г."/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3), Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361.]</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Artur Nepokoičitski (Артур Непокойчицкий), ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году'' „Sõjakäigu kirjeldus Transilvaanias 1849. aastal“. Sankt-Peterburg: Keiserliku Teaduste Akadeemia trükikoda, 1866, lk 215–219.</ref> <ref name="''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849; lk.218/165]</ref> <ref name="''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849; lk.238/250]</ref> <ref name="November 1849">''Anuarul Institutului de Istorie'', november 1849, lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 Güldenschantzi tõus kaptenist majoriks">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white 22.04.1850 Zamostski (Замосцкий) jäägrirügemendi kapten Güldenschantz tõusis majori auastmesse lk.168]</ref> <ref name="17.10.1851 Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantzi määramine 5. jalaväekorpuse vanemvoorimeistriks">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A21372951&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=2-3 Rigasche Zeitung, nr 261, 8. november 1851, „Inländische Nachrichten“, lk 1.]</ref> <ref name="''Novorossiiski kalender 1853. aastaks''">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Novorossiiski kalender'' 1853. aastaks (''Новороссийский календарь на 1853 год''), Гильденшанцъ, К. Е.; lk. 306/281]</ref> <ref name="''Список майорам по старшинству''. Исправлено по 17-е февраля 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству''. Исправлено по 17-е февраля 1856; обер-вагенмейстер 5-го Пех. корп. и ком. 5-й фурштатск. бриг., майор.; lk.224/172]</ref> <ref name="Описание войны в Трансильвании в 1849 г.">[https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Оригинальное название: ''Описаніе войны въ Трансильваніи въ 1849 г.'' Год издания: 1866, autor Непокойчицкий Артур Адамович]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} {{DEFAULTSORT:Guldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] g0q4z94vmnsgozg2m7wghz90xqrndrp 7231399 7231393 2026-09-09T17:18:04Z Kapa1964 208720 7231399 wikitext text/x-wiki {{Isik | nimi = Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz | vene_nimi = ''Карл Егорович фон Гильденшанц'' | sünd = u 1785, Liivimaa | surm = pärast 17. (29.) veebruari 1856 | amet = sõjaväelane | auaste = major | tegevusala = sõjaväeteenistus Vene keisririigi armees | vanemad = Georg Wilhelm von Güldenschantz ja Eleonora Maria von Klostermann (1767–1826) | lapsed = Philipp von Güldenschantz, [[Sophia von Güldenschantz]] }} <small>''''Märkus: uute arhiiviallikate ja dokumentide põhjal on selgunud, et käesolevas artiklis „Carl von Güldenschantz (noorem)“ kirjeldatud isik ei olnud eraldi isik ega Georg (Jegor Jegorovitš) von Güldenschantzi poeg. Tegemist on Georgi vanema venna Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantziga. Pärast Georg von Güldenschantzi ja Carl von Güldenschantzi artiklite täiendamist liidetakse käesoleva artikli asjakohane sisu Carl von Güldenschantzi artikliga.''</small> '''Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz''' (vene keeles ''Карл Егорович фон Гильденшанц''; sündinud u 1785 Liivimaal, surnud pärast 17. (29.) veebruari 1856) oli [[Vene Keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane ([[major]]) ja [[Podoolia kubermang]]u aadlik. Ta teenis 19. sajandi keskpaigas Zamostski jäägrirügemendis ning osales 1848.–1849. aasta Ungari ülestõusu mahasurumisel [[Transilvaania]]s [[jalaväekindral]] [[Alexander von Lüders]]i juhitud Vene väekoondise koosseisus [[kapten]]i auastmes. Hiljem teenis ta 5. jalaväekorpuse vanem voorimeistrina (vene keeles ''обер-вагенмейстер'') ja sama korpuse vooribrigaadi ülemana (''командир 5-й фурштатской бригады'') majori auastmes. == Perekond ja päritolu == Carl (Karl Jegorovitš) von Güldenschantz oli porutšik [[Georg Wilhelm von Güldenschantzi poeg, pärit [[Liivimaa]]lt. Ta kuulus Rootsi, Eesti ja Liivimaa aadlike järeltulijate hulka. 20. mail (1. juunil) 1844 kanti Karl Georgi poeg von Güldenschantz koos laste Philippi ja [[Sophia von Güldenschantz|Sophia]]ga keiserliku ukaasiga nr 9383 [[Podoolia kubermang]]u aadlimatriklisse (3. osa): :''фон-Гильденшанц, был занесен в дворянский реестр Подольской губернии в 3-тью часть Указом № 9383 от 20 мая 1844 года (Карл с детьми: Филиппом и Софиею, сын Георгия).''<ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid"/> Tema järeltulijad elasid 19. sajandi teisel poolel tänapäeva [[Ukraina]]s. == Sõjaväeteenistus == 1840. aastate lõpus teenis von Güldenschantz Zamostski jäägrirügemendis (vene keeles ''Замосцкий егерский полк''), mis kuulus Vene armee 5. jalaväekorpuse koosseisu ja paiknes peamiselt [[Galiitsia]]s ning Podoolias, [[Zamość]]i piirkonnas (''märkus'': Zamostski jäägrirügement sai oma nime Zamośći linna järgi ajaloolises Galiitsias (tänapäeva [[Poola]] kagupiirkond)). 1849. aastal osales ta [[Transilvaania]] sõjakäigus [[jalaväekindral]] [[Alexander von Lüders]]i (vene: ''Александр Николаевич Лидерс''; 1790—1874) juhitud Vene väekoondise koosseisus, mis lähetati [[Ungari ülestõus (1848–1849)|Ungari ülestõusu]] mahasurumiseks [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] toetuseks. Vene väed tungisid Transilvaaniasse 1849. aasta kevadel, et abistada Austria väejuhti Ludwig von Wohlgemuthi ja taastada keisrivõimu kontroll piirkonnas, kus olid puhkenud rahvuslikud kokkupõrked ning lahingud ungarlaste ja rumeenlaste üksuste vahel. Sama aasta suvel toimus [[Segesvári lahing]] (19. / 31. juuli 1849) (''märkus'': Segesvári linn on tänapäeva [[Sighișoara]] [[Rumeenia]]s). Lahingus võitlesid ka Zamostski jäägrirügemendi üksused, kuhu von Güldenschantz sel ajal kuulus.<ref name="Nepokoychitsky1866"/> 1. (13.) septembril ja 29. septembril (11. oktoobril) 1849 mainitakse von Güldenschantzi [[Brașov|Kronstadt]]i ajalehtedes ''Der Satellit'' (nr 39)<ref name="''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849"/> ning ''Kronstädter Zeitung'' (nr 57) kui platsikomandanti ([[saksa keel|sks]] ''Platzhauptmann'') [[Brașov]]is (Kronstadtis).<ref name="''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849"/> Samal sügisel jätkas ta teenistust Transilvaanias, olles sel ajal Zamostski jäägrirügemendi kapten (vene ''капитан Замосцкого егерского полка''). Novembrikuises raportis tänas „Vene kapten v. Güldenschantz“ kohalikke ametnikke – ülemkohtunik v. Albrichsfeldi, senaatoriinspektor v. Dillmonti ja Brașovi Naisühingu presidenti Johanna von Closiust – toetuse eest Vene vägede tegevusele.<ref name="November 1849"/> 12. (24.) aprillil 1850 ülendati ta majori auastmesse.<ref name="22.04.1850 Güldenschantzi tõus kaptenist majoriks"/> Sel ajal viibis Zamostski jäägrirügement pärast Transilvaania kampaaniat taas oma põhigarnisonis Zamośći piirkonnas Galiitsias ning jäi edaspidigi 5. jalaväekorpuse koosseisu. Von Güldenschantz’i nimi esineb ametlikes sõjaväe nimekirjades veel 1850. aastate keskel. == Teenistus 5. jalaväekorpuse voorivägedes == 17. (29.) oktoobril 1851 määrati Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantz 5. jalaväekorpuse vanemvoorimeistriks (sks ''Oberwagenmeister des 5. Inf.-Corps'') ja 4. vooribrigaadi ülemaks (sks ''Commandeur der 4. Fuhrstaats-Brigade'').<ref name="17.10.1851 Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantzi määramine 5. jalaväekorpuse vanemvoorimeistriks"/> 1853. aasta ''Novorossiiski kalendri'' andmetel teenis major K. von Güldenschantz juba 5. jalaväekorpuse vanemvoorimeistrina ja sama korpuse 5. vooribrigaadi ülemana (vene ''обер-вагенмейстер 5-го Пехотного корпуса и командир 5-й фурштатской бригады'').<ref name="''Novorossiiski kalender 1853. aastaks''"/> Samadel ametikohtadel on teda mainitud ka 1854., 1855. ja 1856. aasta sõjaväelistes nimekirjades. Viimane teadaolev ametlik märge pärineb 1856. aasta 17. (29.) veebruarist, kus teda mainitakse endiselt 5. jalaväekorpuse majorina ja vooribrigaadi komandörina.<ref name="''Список майорам по старшинству''. Исправлено по 17-е февраля 1856"/> == Vaata ka == [[Alexander von Lüders]] [[Vene vägede Transilvaania operatsioon (1849)]] (vene keeles ''Русская армия в Трансильвании (1849)'')<ref name="Описание войны в Трансильвании в 1849 г."/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Podolski kub. von Güldenschantzid">[https://viewer.rusneb.ru/ru/000199_000009_003809972?page=194&rotate=0&theme=white Список дворян, внесенных в родословную книгу Подольской губернии (часть 3), Каменец-Подольск, 1913, lk 194/361.]</ref> <ref name="Nepokoychitsky1866">Artur Nepokoičitski (Артур Непокойчицкий), ''Описание войны в Трансильвании в 1849 году'' „Sõjakäigu kirjeldus Transilvaanias 1849. aastal“. Sankt-Peterburg: Keiserliku Teaduste Akadeemia trükikoda, 1866, lk 215–219.</ref> <ref name="''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Der Satellit'', nr 39, 13. september 1849; lk.218/165]</ref> <ref name="''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849">[https://www.google.ee/books/edition/Siebenb%C3%BCrger_Wochenblatt_1849_1944_Kron/Y1JJAAAAcAAJ?hl=en&gbpv=1&dq=G%C3%BCldenschanz&pg=PA238-IA24&printsec=frontcover ''Kronstädter Zeitung'', nr 57, 11. oktoober 1849; lk.238/250]</ref> <ref name="November 1849">''Anuarul Institutului de Istorie'', november 1849, lk 170–174.</ref> <ref name="22.04.1850 Güldenschantzi tõus kaptenist majoriks">[https://viewer.rsl.ru/ru/rsl01002961184?page=168&rotate=0&theme=white 22.04.1850 Zamostski (Замосцкий) jäägrirügemendi kapten Güldenschantz tõusis majori auastmesse lk.168]</ref> <ref name="17.10.1851 Zamostski jäägrirügemendi major Güldenschantzi määramine 5. jalaväekorpuse vanemvoorimeistriks">[https://digitalabiblioteka.lv/?id=A21372951&q=G%C3%BCldenschanz&tab=1&txt=1&of=2-3 Rigasche Zeitung, nr 261, 8. november 1851, „Inländische Nachrichten“, lk 1.]</ref> <ref name="''Novorossiiski kalender 1853. aastaks''">[https://elib.rgo.ru/safe-view/123456789/222993/1/UnVQUkxJQjEyMDg0MTM5LlBERg== ''Novorossiiski kalender'' 1853. aastaks (''Новороссийский календарь на 1853 год''), Гильденшанцъ, К. Е.; lk. 306/281]</ref> <ref name="''Список майорам по старшинству''. Исправлено по 17-е февраля 1856">[https://book-olds.ru/BookLibrary/009275-Spiski-mayoram-po-starshinstvu/1856.-Spisok-mayoram-po-starshinstvu.-Ispravleno-po-17-e-fevralya.html ''Список майорам по старшинству''. Исправлено по 17-е февраля 1856; обер-вагенмейстер 5-го Пех. корп. и ком. 5-й фурштатск. бриг., майор.; lk.224/172]</ref> <ref name="Описание войны в Трансильвании в 1849 г.">[https://runivers.ru/lib/book4281/42888/ Оригинальное название: ''Описаніе войны въ Трансильваніи въ 1849 г.'' Год издания: 1866, autor Непокойчицкий Артур Адамович]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} {{DEFAULTSORT:Guldenschantz, Carl von}} [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]] ftuucb1xcy8y65ts2aokg95uaugnb8i In memoriam 2026 0 706690 7231467 7231105 2026-09-09T19:53:37Z Velirand 67997 /* September */ 7231467 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[9. september]] – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) [[Kategooria:2026]] 6g1o9vfc0benf21hbq2x18poehi2g1w 7231475 7231467 2026-09-09T20:21:29Z Juhan121 25066 /* September */ 7231475 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[9. september]] – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) [[Kategooria:2026]] 5r2vpdsqj8i7qdflici7dbwsdptfw92 7231620 7231475 2026-09-10T08:14:18Z Velirand 67997 /* September */ 7231620 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[9. september]] – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) [[Kategooria:2026]] tp5xb29oyxxaurxf0kt3yv1at9qx5lr 7231633 7231620 2026-09-10T08:33:08Z Velirand 67997 /* September */ 7231633 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) [[Kategooria:2026]] 3hjgx3tznl36s2ohsueyy6l1pyi5gmn Rhodophana 0 707138 7231651 7056239 2026-09-10T08:47:42Z Svencapoeira 67038 7231651 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Rhodophana'' | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Punalehikulised]] ''Entolomataceae'' | perekond = '''''Rhodophana''''' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''''Rhodophana''''' on perekond seeni sugukonnast [[punalehikulised]]. ==Liike== *''[[Rhodophana melleopallens]]'' *''Rhodophana nitellina'' – [[väike punaheinik]] == Välislingid == * {{Elurikkus|128436}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Punalehikulised]] d4xl8obfc1k3bi1roi75fi9u15overc Arutelu:Andrus Seelik 1 709061 7231692 7081153 2026-09-10T10:19:46Z ~2026-49165-83 237282 /* Tähelepanuväärsus */ uus alaosa 7231692 wikitext text/x-wiki Refereeritakse anonüümseid kommentaatoreid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2026, kell 09:40 (EET) == Tähelepanuväärsus == Artikli ajaloost nähtub, et artikkel märgiti 1. veebruaril kustutamiseks põhjendusega „ei ole tähelepanuväärne“. Praegu ei leia artiklist sõltumatuid usaldusväärseid allikaid, milles isikut või tema loomingut oleks käsitletud märkimisväärses mahus. Autori enda tekstid ja autorileht ning raamatupoe kirje ei näi tähelepanuväärsust tõendavat. Samuti jäi silma, et artikli loonud kasutaja Pelmeen2 konto loodi vahetult enne artikli loomist ning konto vähesed muudatused puudutavad peamiselt Andrus Seelikut ja tema lisamist Eesti luule/kirjanikega seotud lehtedele. Ma ei tea, kes konto taga on, kuid sellise muudatuste mustri tõttu tekib küsimus võimalikust huvide konfliktist või reklaamiva eesmärgiga kaastööst. Kas pärast esialgset kustutamisettepanekut on leitud sõltumatuid allikaid, mille põhjal isik vastab Vikipeedia tähelepanuväärsuse kriteeriumile? Kui mitte, teen ettepaneku artikli kustutamise küsimus lõpuni lahendada. [[Eri:Kaastöö/~2026-49165-83|~2026-49165-83]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-49165-83|arutelu]]) 10. september 2026, kell 13:19 (EEST) b3kfxoy4lo7crvj9u9sy6kntm1nnpxh 7231707 7231692 2026-09-10T10:41:24Z Sendrasendra 225202 /* Tähelepanuväärsus */ Vastus 7231707 wikitext text/x-wiki Refereeritakse anonüümseid kommentaatoreid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2026, kell 09:40 (EET) == Tähelepanuväärsus == Artikli ajaloost nähtub, et artikkel märgiti 1. veebruaril kustutamiseks põhjendusega „ei ole tähelepanuväärne“. Praegu ei leia artiklist sõltumatuid usaldusväärseid allikaid, milles isikut või tema loomingut oleks käsitletud märkimisväärses mahus. Autori enda tekstid ja autorileht ning raamatupoe kirje ei näi tähelepanuväärsust tõendavat. Samuti jäi silma, et artikli loonud kasutaja Pelmeen2 konto loodi vahetult enne artikli loomist ning konto vähesed muudatused puudutavad peamiselt Andrus Seelikut ja tema lisamist Eesti luule/kirjanikega seotud lehtedele. Ma ei tea, kes konto taga on, kuid sellise muudatuste mustri tõttu tekib küsimus võimalikust huvide konfliktist või reklaamiva eesmärgiga kaastööst. Kas pärast esialgset kustutamisettepanekut on leitud sõltumatuid allikaid, mille põhjal isik vastab Vikipeedia tähelepanuväärsuse kriteeriumile? Kui mitte, teen ettepaneku artikli kustutamise küsimus lõpuni lahendada. [[Eri:Kaastöö/~2026-49165-83|~2026-49165-83]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-49165-83|arutelu]]) 10. september 2026, kell 13:19 (EEST) :Siin ei ole mingit küsimust, tuleb kustutada. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 10. september 2026, kell 13:41 (EEST) gjymkvb1utnqf9ylthvefhevjr8tn3f Arutelu:2026. aasta Eesti presidendivalimised 1 714635 7231561 7230059 2026-09-10T07:02:17Z Sendrasendra 225202 7231561 wikitext text/x-wiki Ka Madis Mülleri ja Tõnu Viigi nimi on välja käidud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. mai 2026, kell 11:30 (EEST) ---- Minu meelest on siin liiga pikalt räägitud valimiste üldisest protseduurist, mis peaks olema eraldi artiklis, ja Ülle Madise minevikust. Peaaegu üldse ei ole juttu valimistest endist ja poleemikast nende ümber. Mainida võiks ka linnukese lugu. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 6. september 2026, kell 05:16 (EEST) :Linnukese lugu on nüüd sees, aga praegu on siin Vikipeedia subjektiivne arvamus ja originaaluurimus. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 6. september 2026, kell 21:23 (EEST) ::See koht on kaks korda kustutatud. Kõik märkused on jõus. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 10. september 2026, kell 10:02 (EEST) 81pf5ge8rvd0xtm7dqhhrmsz00g26mj Álex Márquez 0 715206 7231403 7155909 2026-09-09T17:22:27Z Kasparkelk 204517 7231403 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Álex Márquez | pilt = Álex Márquez in the Estrella Galicia stand at the 2026 Grand Prix of Aragon 2 (cropped).jpg | pildiallkiri = Álex Márquez (2026) | riik = Hispaania | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1996|4|23}} | sünnikoht = [[Cervera]], Hispaania | pikkus = 180cm | kaal = 65kg | spordiala = [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 73 }} '''Álex Márquez''' '''Alentà''' (sündinud [[23. aprill|23. aprillil]] [[1996]]) on Hispaania [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Grand Prix' mootorrataste võidusõitja]], kes 2026. aastal võistleb MotoGP sarjas [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] meeskonnas. Ta on 2012. aasta [[FIM Moto3 juunioride maailmameistrivõistlused|CEV Moto3]]-lme meister<ref>{{Netiviide |pealkiri=Alex Marquez {{!}} MotoGP |url=https://honda.racing/motogp/profiles/60 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Honda.Racing |keel=en-US}}</ref>, [[2014. aasta Moto3 hooaeg|2014. aasta Moto3]] maailmameister<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Trev |kuupäev=2014-11-09 |pealkiri=Alex Marquez celebrates 2014 Moto3 Title |url=https://www.mcnews.com.au/2014-moto3-champion-alex-marquez/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=MCNews |keel=en-GB}}</ref> ja [[2019. aasta Moto2 hooaeg|2019. aasta Moto2]] maailmameister.<ref>{{Netiviide |kuupäev=3. november 2019 |pealkiri=Marc Marquez's brother Alex wins 2019 Moto2 world championship |url=https://www.autosport.com/moto2/news/marc-marquezs-brother-alex-wins-2019-moto2-world-championship-4986273/4986273/ |vaadatud=17. mail 2026 |väljaanne=Autosport}}</ref> Márquez võistleb [[Fermín Aldeguer|Fermín Aldegueriga]] [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] meeskonnas. Ta vanem vend [[Marc Márquez]] võistleb ka MotoGP-s [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Teamis]]. [[2014. aasta MotoGP hooaeg|2014. aastal]] kui Marc võitis tippklassi maailmameistritiitli ja võitis Álex [[2026. aasta Moto3 hooaeg|Moto3]]-lme oma, tulid nad esimesteks vendadeks, kes on samal aastal võitnud MM-tiitleid Grand Prix' mootorrataste võidusõidus.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Staff |eesnimi=Bike Sport News |kuupäev=2014-11-09 |pealkiri=Alex and Marc Marquez - world championship brothers in arms |url=https://bikesportnews.com/features/alex-and-marc-marquez-world-championship-brothers-in-arms/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=BikeSport News |keel=en-GB}}</ref> 2019. aastal kordasid nad seda.<ref>{{Netiviide |kuupäev=3. november 2019 |pealkiri=Marc Marquez's brother Alex wins 2019 Moto2 world championship |url=https://www.autosport.com/moto2/news/marc-marquezs-brother-alex-wins-2019-moto2-world-championship-4986273/4986273/ |vaadatud=17. mail 2026}}</ref> Kuus aastat hiljem, [[2025. aasta MotoGP hooaeg|2025. aastal]], tuli Álex hooaja üldarvestuses teiseks ja tema vend maailmameistriks. Nad on aegade esimesed vennad, kes on MotoGP-s tulnud üldarvestuse esimeseks ja teiseks.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Alex finally opens up after historic MotoGP championship 1-2 for Marquez brothers |keel=en |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/alex-finally-opens-up-after-historic-motogp-championship-1-2-for-marquez-brothers/10771085/ |vaadatud=2026-05-17}}</ref> == Tulemused == === CEV Moto3 === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !Koht !Punkte |- !2012 !Suter [[Honda Racing Corporation|Honda]] | style="background:#efcfff;" |JER {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''NAV''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |ARA {{small|2}} | style="background:#dfdfdf;" |CAT {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |'''ALB1''' {{small|1}} | style="background:#dfffdf;" |ALB2 {{small|4}} |VAL ! style="background:#ffffbf;" |1. ! style="background:#ffffbf;" |103 |} === Grand Prix' mootorrataste võidusõit === {| class="wikitable" style="text-align:right;" !Aasta !Klass !Tootja !Võistkond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- ! rowspan="2" |2012 | rowspan="2" style="text-align:left;" |Moto3 | rowspan="2" style="text-align:left;" |Suter [[Honda Racing Corporation|Honda]] | style="text-align:left;" |Estrella Galicia 0,0 |3 |0 |0 |0 |1 | rowspan="2" |27 | rowspan="2" |20. |- | style="text-align:left;" |Ambrogio Next Racing |8 |0 |0 |0 |0 |- !2013 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |Estrella Galicia 0,0 |17 |1 |5 |0 |3 |213 |4. |- !2014 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[Honda Racing Corporation|Honda]] | style="text-align:left;" |Estrella Galicia 0,0 |18 |3 |10 |3 |3 |278 | style="background:#FFFFBF;" |'''1.''' |- !2015 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[Marc VDS Racing Team|EG 0,0 Marc VDS]] |18 |0 |0 |0 |0 |73 |14. |- !2016 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[Marc VDS Racing Team|EG 0,0 Marc VDS]] |17 |0 |1 |0 |0 |69 |13. |- !2017 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[Marc VDS Racing Team|EG 0,0 Marc VDS]] |17 |3 |6 |3 |3 |201 |4. |- !2018 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[Marc VDS Racing Team|EG 0,0 Marc VDS]] |18 |0 |6 |3 |2 |173 |4. |- !2019 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[Marc VDS Racing Team|EG 0,0 Marc VDS]] |19 |5 |10 |6 |5 |262 | style="background:#FFFFBF;" |'''1.''' |- !2020 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Honda Racing Corporation|Honda]] | style="text-align:left;" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |14 |0 |2 |0 |0 |74 |14. |- !2021 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Honda Racing Corporation|Honda]] | style="text-align:left;" |[[LCR Team|LCR Honda Castrol]] |18 |0 |0 |0 |0 |70 |16. |- !2022 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Honda Racing Corporation|Honda]] | style="text-align:left;" |[[LCR Team|LCR Honda Castrol]] |20 |0 |0 |0 |0 |50 |17. |- !2023 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[Gresini Racing|Gresini Racing MotoGP]] |17 |0 |2 |1 |2 |177 |9. |- !2024 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[Gresini Racing|Gresini Racing MotoGP]] |20 |0 |1 |0 |0 |173 |8. |- !2025 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |22 |3 |12 |1 |5 |467 | style="background:#DFDFDF;" |'''2.''' |- ![[2026. aasta MotoGP hooaeg|2026]] | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |6* |1* |1* |0* |1* |67* |7.* |- ! colspan="4" |Total |'''252''' |'''16''' |'''56''' |'''17''' |'''25''' |'''2374''' | |} == Viited == e9osissw4j908sd6mhzs0dhlzej0jjr Sündinud 1996 0 715853 7231489 7231071 2026-09-09T21:00:51Z Raamaturott 56450 /* Aprill */ 7231489 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1996]]. aastal sündinud tuntud inimesi ja loomi. {{Sündinud|1996}} ==Jaanuar== * [[1. jaanuar]] – [[Mahmoud Dahoud]], Saksamaa jalgpallur * [[2. jaanuar]] – [[Õilme Võro]], eesti sprinter * [[10. jaanuar]] – [[Kostjantõn Nemitšev]], Ukraina sõjaväelane ja poliitik * [[12. jaanuar]] – [[Rin Sumida]], Jaapani jalgpallur * [[15. jaanuar]] – [[Dove Cameron]], USA laulja ja näitleja * [[16. jaanuar]] – [[Jennie Kim]], Lõuna-Korea laulja * [[17. jaanuar]] – [[Klaus Mäkelä]], Soome dirigent * [[23. jaanuar]] – [[Rauno Sappinen]], Eesti jalgpallur * [[24. jaanuar]] – [[Breno Lopes]], Brasiilia jalgpallur * [[25. jaanuar]] – [[Calum Hood]], Austraalia muusik * [[30. jaanuar]] – [[Ruka Norimatsu]], Jaapani jalgpallur * [[31. jaanuar]] – [[Regina Ermits]], Eesti laskesuusataja ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Anna Maria Sepp]], eesti purjetaja * 2. veebruar – [[Sander Terras]], Eesti ajakirjanik *[[5. veebruar]] – [[Anete Kociņa]], läti odaviskaja *[[10. veebruar]] – [[Aleksandr Georgijev (jäähokimängija)|Aleksandr Georgijev]], Bulgaaria-Venemaa jäähokimängija *[[11. veebruar]] – [[Lucas Torreira]], Uruguay jalgpallur * 11. veebruar – [[Daniil Medvedev]], Venemaa tennisist * 11. veebruar – [[Michael Amir Murillo]], Panama jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Viktor Kovalenko]], Ukraina jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Sebastian Johannes Aho]], Rootsi jäähokimängija * 17. veebruar – [[Renato Kayzer]], Brasiilia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Amanda Hermiine Künnapas]], Eesti näitleja ja koreograaf *20. veebruar – [[Mabel]], Suurbritannia laulja *[[22. veebruar]] – [[Kirke Leinatamm]], Eesti moedisainer *[[25. veebruar]] – [[Mari-Liis Kirsimägi]], Eesti kunstnik *[[26. veebruar]] – [[Karolin Jürise]], Eesti näitleja ==Märts== * [[1. märts]] – [[Sage Northcutt]], USA vabavõitleja * [[2. märts]] – [[Karl Johan Pechter]], Eesti jalgpallur * [[7. märts]] – [[Manel Navarro]], Hispaania laulja * [[8. märts]] – [[Mihkel Ainsalu]], Eesti jalgpallur * [[15. märts]] – [[Kristiina Kresmer]], Eesti murdmaasuusataja *15. märts – [[Ewandro]], Brasiilia jalgpallur * [[16. märts]] – [[Hisui Haza]], Jaapani jalgpallur * [[18. märts]] – [[Roland Poom]], Eesti rallisõitja * [[25. märts]] – [[Afonso (Beira prints)]], Portugali prints * [[26. märts]] – [[Eleryn Tiit]], Eesti laulja * [[28. märts]] – [[German Šlein]], Eesti jalgpallur ==Aprill== * [[2. aprill]] – [[Martin Rump]], Eesti autosportlane *[[4. aprill]] – [[Rasmus Karjalainen]], Soome jalgpallur * [[5. aprill]] – [[Märten Kuusk]], Eesti jalgpallur * 5. aprill – [[Uğurcan Çakır]], Türgi jalgpallur * [[6. aprill]] – [[Kätlin Kivisild]] ([[Kätlin Tammiste]]), eesti purjetaja * [[9. aprill]] – [[Merit Männiste]], Eesti laulja * 9. aprill – [[Yuka Momiki]], Jaapani jalgpallur * [[10. aprill]] – [[Loïc Nottet]], Belgia laulja * [[12. aprill]] – [[Matteo Berrettini]], Itaalia tennisist * 12. aprill – [[Kauro Tafitšuk]], Eesti muusik ja helirežissöör *[[14. aprill]] – [[Abigail Breslin]], USA näitleja * [[16. aprill]] – [[Kento Misao]], Jaapani jalgpallur * 16. aprill – [[Anya Taylor-Joy]], USA näitleja, modell * [[18. aprill]] – [[Daniil Dubov]], Venemaa maletaja * [[24. aprill]] – [[Svjatoslav Jakovlev]], Eesti jalgpallur * [[26. aprill]] – [[Inga Tislar]], Eesti laulja * 26. aprill – [[Raiven]], Sloveenia laulja * [[30. aprill]] – [[Iván Rodríguez del Pozo]], Hispaania jalgpallur *30. aprill – [[Augusto Batalla]], Argentina jalgpallur ==Mai== * [[3. mai]] – [[Domantas Sabonis]], Leedu korvpallur * 3. mai – [[Mayo Doko]], Jaapani jalgpallur * 8. mai – [[6ix9ine]], USA räppar * [[9. mai]] – [[Saron Läänmäe]], Eesti jalgpallur * [[11. mai]] – [[Adin Hill]], Kanada jäähokimängija * [[14. mai]] – [[Martin Garrix]], Hollandi DJ * [[15. mai]] – [[Birdy (laulja)|Birdy]], inglise laulja * 15. mai – [[Karleen Kersa]], eesti ujuja * 15. mai – [[Jolene Marie Rotinsulu]], Indoneesia – Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja * [[21. mai]] – [[Josh Allen]], USA Ameerika jalgpallur * [[26. mai]] – [[Zećira Mušović]], Rootsi jalgpallur ==Juuni== * [[1. juuni]] – [[Tom Holland]], inglise näitleja * [[4. juuni]] – [[Maria Bakalova]], Bulgaaria näitleja * [[7. juuni]] – [[Christian McCaffrey]], USA Ameerika jalgpallur *7. juuni – [[Gaëtan Perrin]], Prantsusmaa jalgpallur * [[10. juuni]] – [[Kristjan Ilves]], eesti suusakahevõistleja ja suusahüppaja * [[13. juuni]] – [[Kingsley Coman]], Prantsusmaa jalgpallur * [[15. juuni]] – [[Aurora (laulja)|Aurora Aksnes]], Norra laulja * 15. juuni – [[Risa Shimizu]], Jaapani jalgpallur * [[23. juuni]] – [[Ivo Van Tamm]], Eesti korvpallur * [[26. juuni]] – [[Nublu (räppar)|Nublu]], Eesti räppar ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Helina Metsik]], eesti modell * [[4. juuli]] – [[Andris Celminš]], Eesti käsipallur * [[5. juuli]] – [[lammas Dolly]], esimene kloonitud imetaja * [[7. juuli]] – [[Getriin Strigin]], Eesti jalgpallur * [[7. juuli]] – [[Paula Andrea Rodríguez Rueda]], Colombia maletaja * [[8. juuli]] – [[Ksenia Belomestnova]], Eesti allveeujuja * [[11. juuli]] – [[Alessia Cara]], Kanada laulja * 11. juuli – [[Sindra Kriisa]], eesti iluuisutaja * 11. juuli – [[Philipp Lienhart]], Austria jalgpallur * [[12. juuli]] – [[Adam Buksa]], Poola jalgpallur *[[15. juuli]] – [[Vivianne Miedema]], Hollandi jalgpallur * [[16. juuli]] – [[Luke Hemmings]], Austraalia laulja * [[17. juuli]] – [[Vladislav Žarov]], Eesti ''taekwondo''-sportlane * [[20. juuli]] – [[Karl Johan Lips]], eesti korvpallur * [[23. juuli]] – [[Álex Mula]], Hispaania jalgpallur * [[24. juuli]] – [[Anette Veerpalu]], eesti murdmaasuusataja * [[25. juuli]] – [[Jaafar Jackson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja * [[26. juuli]] – [[Koya Kitagawa]], Jaapani jalgpallur * 26. juuli – [[Tatjana Vorobjova]], Eesti tennisist * [[29. juuli]] – [[Samuel Chatto]], Briti aadlik ==August== * [[7. august]] – [[Dani Ceballos]], Hispaania jalgpallur * [[14. august]] – [[Maxi Gómez]], Uruguay jalgpallur * [[15. august]] – [[Irma Miranda]], Mehhiko modell * 15. august – [[Maria Romanjuk]], Eesti ujuja * [[16. august]] – [[Caeleb Dressel]], USA ujuja * [[19. august]] – [[Laura Tesoro]], Belgia laulja * [[27. august]] – [[Stefanie Giesinger]], Saksamaa modell * [[30. august]] – [[Gabriel Barbosa]], Brasiilia jalgpallur * [[31. august]] – [[Jalen Brunson]], USA korvpallur ==September== * [[1. september]] – [[Zendaya]], USA näitleja, laulja * [[3. september]] – [[Veronika Domjan]], sloveeni kettaheitja * [[6. september]] – [[Lana Rhoades]], USA netipersoon * [[13. september]] – [[Janno Ligur]], Eesti rallikrossisõitja *13. september – [[Neto Borges]], Brasiilia jalgpallur * [[14. september]] – [[Henri-Kaido Veermäe]], Eesti animaator ja režissöör * [[17. september]] – [[Esteban Ocon]], Prantsuse vormelisõitja * [[17. september]] – [[Duje Ćaleta-Car]], Horvaatia jalgpallur * [[20. september]] – [[Marlos Moreno]], Colombia jalgpallur * [[23. september]] – [[Valentin Bassov]], Eesti veemotosportlane * [[23. september]] – [[Ingrid Landmark Tandrevold]], Norra laskesuusataja * [[25. september]] – [[Karli Allik]], eesti võrkpallur * 25. september – [[Anett Vilipuu]], Eesti jalgpallur * [[27. september]] – [[Mami Ueno]], Jaapani jalgpallur ==Oktoober== * [[3. oktoober]] – [[Kelechi Iheanacho]], Nigeeria jalgpallur *[[5. oktoober]] – [[Santi Comesaña]], Hispaania jalgpallur * [[6. oktoober]] – [[Kevin Diks]], Hollandi jalgpallur * [[7. oktoober]] – [[Lewis Capaldi]], Šoti laulja * [[8. oktoober]] – [[Sara Sorribes Tormo]], Hispaania tennisist * 8. oktoober – [[Ola Aina]], Nigeeria jalgpallur * [[11. oktoober]] – [[Rhea Ripley]], Austraalia maadleja * [[13. oktoober]] – [[Joshua Wong]], Hongkongi aktivist * [[15. oktoober]] – [[Andres Petrov]], Eesti snuukrimängija * [[19. oktoober]] – [[Bella Hadid]], USA modell * [[22. oktoober]] – [[Johannes Høsflot Klæbo]], norra murdmaasuusataja * [[27. oktoober]] – [[Nadiem Amiri]], Saksamaa jalgpallur * 27. oktoober – [[Rasmus Andersson]], Rootsi jäähokimängija * [[29. oktoober]] – [[Emilia (laulja)|Emilia]], Argentina laulja ==November== * [[1. november]] – [[Daniela Melchior]], Portugali näitleja * 1. november – [[Lil Peep]], USA räppar * [[3. november]] – [[Maria Teresa Kalmet]], Eesti näitleja * [[5. november]] – [[Miho Manya]], Jaapani jalgpallur * [[9. november]] – [[Kasey Palmer]], Jamaica jalgpallur * [[11. november]] – [[Tye Sheridan]], USA näitleja *[[14. november]] – [[Reio Käsnapuu]], eesti veemotosportlane *14. november – [[Mason Gooding]], USA näitleja * [[15. november]] – [[Reena Koll]], eesti teivashüppaja * 15. november – [[Demi Vollering]], Hollandi jalgrattur * [[16. november]] – [[Mackenyu]], Jaapani näitleja * [[22. november]] – [[Hailey Baldwin|Hailey Bieber]], USA modell * [[27. november]] – [[Vlasi Sinjavski]], Eesti jalgpallur * [[29. november]] – [[Kelly Vask]], Eesti laulja ==Detsember== * [[4. detsember]] – [[Kristiine Miilen]], Eesti võrkpallur * 4. detsember – [[Diogo Jota]], Portugali jalgpallur * [[6. detsember]] – [[Mihkel Kirves]], Eesti korvpallur * [[9. detsember]] – [[Mackenzie Blackwood]], Kanada jäähokimängija * [[11. detsember]] – [[Anna Maria Čeh]], Eesti kergejõustiklane * 11. detsember – [[Hailee Steinfeld]], USA näitleja, laulja * [[15. detsember]] – [[Jenifer Brening]], Saksamaa laulja * [[19. detsember]] – [[Mouctar Diakhaby]], Guinea jalgpallur * [[22. detsember]] – [[Maik-Kalev Kotsar]], Eesti korvpallur * [[23. detsember]] – [[Marten Liiv]], eesti kiiruisutaja * [[24. detsember]] – [[Emanuel Cecchini]], Argentina jalgpallur * [[28. detsember]] – [[Edgar Tur]], Eesti jalgpallur * [[31. detsember]] – [[Chika Hirao]], Jaapani jalgpallur [[Kategooria:1996]] puz6svo7y3mgjzxowrkyb1civzmy5sn Jaan Kopliste 0 718457 7231621 7190206 2026-09-10T08:18:52Z Juhan242 213253 /* */ 7231621 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Jaan Kopliste | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Jaan Koppelmann | sünniaeg = {{Sünniaeg|1889|09|14}} | sünnikoht = [[Vigala vald]] | surmaaeg = u. 1941-1945 | surmakoht = | rahvus = eestlane | alma mater = | haridus = | tegevusala = [[pedagoog]], [[koolijuht]] | töökoht = [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru algkool]] | organisatsioon = | erakond = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = [[Marie Kopliste]] | lapsed = 6 | sugulased = [[Jaan Kolberg]] (lapselaps) | autogramm = | moodul = }} '''Jaan Kopliste''' (sünninimega '''Jaan Koppelmann'''; [[14. september]] [[1889]] [[Vigala vald]] – u. 1941-1945) oli eesti [[pedagoog]] ja [[koolijuht]]. == Elulugu == Kopliste sündis [[14. september|14. septembril]] [[1889]] [[Vigala vald|Vigala vallas]]. [[14. jaanuar]]il [[1936]] määras [[Uue-Vändra vald|Uue-Vändra valla]] [[perekonnaseisuametnik]] Jaan Koppelmannile, tema abikaasale Mariele ning lastele Leale, Jaanile ja Tiiule uueks perekonnanimeks '''Kopliste'''.<ref>{{netiviide |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:376237/323473/page/16 |pealkiri=Perekonnanimede muutmised |väljaanne=Riigi Teataja Lisa |aeg=1936 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref><ref name="nimevahetus">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vandrauudised19351211.1.4 |pealkiri=Leht 4 |väljaanne=Vändra Uudised |aeg=11. detsember 1935 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1925. aastal valiti Koppelmann [[Juurikaru Põhikool|Juurikaru]] kuueklassilise [[algkool]]i juhatajaks. Koolijuhataja kohale kandideeris 15 inimest.<ref name="valimine">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=vabamaaparnu19250720.1.3 |pealkiri=Juurikaru algkoolile valiti juhataja |väljaanne=Vaba Maa: Pärnu väljaanne |aeg=20. juuli 1925 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1926. aastal asus Kopliste tegutsema ka [[koorijuht|koorijuhina]].<ref name="koor">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=sotsialismivoitvandra19581107.1.3 |pealkiri=Leht 3 |väljaanne=Sotsialismi Võit |aeg=7. november 1958 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> 1927. aastatel jätkas ta Juurikaru koolijuhatajana. 1935. aastal viidi Säästla postkast Juurikaru algkoolimajja ning selle korraldajaks jäi koolijuhataja Jaan Koppelmann.<ref name="postkast">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=turiuudisleht19350725.1.4 |pealkiri=Leht 4 |väljaanne=Türi Uudisleht |aeg=25. juuli 1935 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal evakueeriti Kopliste koos abikaasa [[Marie Kopliste]] ja nende kuue alaealise lapsega [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tagalasse [[Kurgani oblast]]i Makušino rajooni. Perekond elas seal rasketes oludes ja kannatas nälga. Evakuatsioonis surid Jaan Kopliste ja neli nende last. Marie Kopliste töötas Maršihhini [[lastekodu]]s ning naasis 1945. aasta jaanuaris koos kahe ellujäänud lapsega [[Pärnu]]sse.<ref name="marienekroloog">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19680705.2.14 |pealkiri=Marie Kopliste |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=5. juuli 1968 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> Juurikaru kool kuulus [[Vändra]] piirkonna vanemate koolide hulka. 1962. aastal ilmunud ülevaates nimetati Jaan Koplistet koos Tõnis Veidemanni ja Ernst Rungiga kooli pikaajaliste juhatajate seas.<ref name="vanim">{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=parnukommunist19620901.2.8.10 |pealkiri=Vanim kool Vändras |väljaanne=Pärnu Kommunist |aeg=1. september 1962 |vaadatud=10. juulil 2026}}</ref> == Perekond == Tema abikaasa oli [[pedagoog]] ja [[koolijuht]] [[Marie Kopliste]], kes oli aastatel 1948–1960 [[Raeküla (Pärnu)|Raeküla]] kooli [[direktor]].<ref name="nimevahetus" /> Neil oli kuus last. Tema lapselaps on [[filmirežissöör]] ja [[stsenarist]] [[Jaan Kolberg]].{{lisa viide}} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] n7zzjx07b91uyrufh2cf0v5isx0jh0t Pöögipuravik 0 719925 7231434 7217480 2026-09-09T19:17:48Z Svencapoeira 67038 7231434 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pöögipuravik | pilt = Pöögipuravik1.jpg | pildi_seletus = Pöögipuravik ''Leccinellum pseudoscabrum'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Puravikulised]] ''Boletaceae'' | perekond = ''[[Leccinellum]]'' | liik = '''Pöögipuravik''' ''Leccinellum pseudoscabrum'' }} '''Pöögipuravik''' (''Leccinellum pseudoscabrum'') on [[puravikulaadsed|puravikulaadsete]] seltsi [[puravikulised|puravikuliste]] sugukonda kuuluv liik [[seened|seeni]]. Seen kasvab tihti koos [[sarapuu]]ga. ==Välislingid== * {{elurikkus|1194014}} [[Kategooria:Puravikulised]] 11xga3m89l5tjio10i2qo7syojmggc6 7231435 7231434 2026-09-09T19:21:06Z Svencapoeira 67038 7231435 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pöögipuravik | pilt = Pöögipuravik.jpg | pildi_seletus = Pöögipuravik ''Leccinellum pseudoscabrum'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Puravikulised]] ''Boletaceae'' | perekond = ''[[Leccinellum]]'' | liik = '''Pöögipuravik''' ''Leccinellum pseudoscabrum'' }} '''Pöögipuravik''' (''Leccinellum pseudoscabrum'') on [[puravikulaadsed|puravikulaadsete]] seltsi [[puravikulised|puravikuliste]] sugukonda kuuluv liik [[seened|seeni]]. Seen kasvab tihti koos [[sarapuu]]ga. ==Välislingid== * {{elurikkus|1194014}} [[Kategooria:Puravikulised]] e3dun337xwkygxz4guv6w7jzbn9mhid Eesti meistrivõistlused mälumängus 0 720014 7231429 7218406 2026-09-09T18:45:21Z Taivo 268 7231429 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Eesti meistrivõistlused mälumängus''' on Eesti mälumängumaastiku tähtsaim üritus, kus selgitatakse välja Eesti parimad mälumängurid. Kolmeks klassikaliseks alaks, kus Eesti meistrid välja selgitatakse, on üksikmäng, paarismäng ja võistkonnamäng. Võistkondlike Eesti meistrivõistluste algusajaks loetakse aastat 1975, algselt koosnesid võistkonnad kuni viiest liikmest, alates 2017. aastast on võistkonnad neljaliikmelised. Üksikmängus selgitatakse Eesti meistreid välja alates aastast 1979 ja paarismängus alates aastast 1982. Eesti meistrivõistlusi (EMV) korraldab Eesti mälumängu katusorganisatsioon [[Eesti Mälumänguliit]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kilvaleht |url=https://www.kilb.ee/ |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.kilb.ee}}</ref> Lisaks on kasutatud sõnapaari "Eesti meistrivõistlused" mitmete valdkondlike alade (näiteks jalgpall, korvpall) parimate tundjate väljaselgitamises, kuid need ei kuulu klassikaliste interdistsiplinaarsete alade hulka ja nende mälumänguvõistluste korraldamisega ei tegele Eesti Mälumänguliit. Klassikaliste Eesti meistrivõistluste kõik mängud hõlmavad võimalikult laia ringi teemasid. Eesti meistrid selgitatakse välja igal aastal. Alates 2013. aastast toimuvad kõik Eesti meistrivõistluste mängud ühel nädalavahetusel, tavaliselt kevaditi (aastatel 2020–2022 seoses [[koroonapandeemia|koroonapandeemiaga]] nihkus võistluste korraldamise aeg suve lõppu või sügisesse). Kui varem leidsid võistlused aset enamasti Tallinnas, siis ühe nädalavahetuse formaadis EMV puhul on võistluspaikadeks olnud muu hulgas [[Räpina]] (2013, 2020 ja 2023), [[Pärnu]] (2014), [[Sagadi]] (2016), [[Tartu]] (2018 ja 2024), [[Haapsalu]] (2019), [[Vinni]] (2021) ja [[Otepää]] (2025). Igas mänguliigis selgitatakse meister välja ühe mängu põhjal. Mängude pikkus ja ülesehitus on ajas varieerunud. Näiteks 2020. aastatel esitatakse üksik- ja paarismängus 80–100 küsimust, võistkonnamängus 80–120 küsimust, kuid eksperimenteeritud on ka näiteks 180 küsimusest koosnevate mängudega (võistkonnamäng 2009). Küsimuste koostajad on eri aastatel ja eri mängudel erinevad. Individuaalses mälumängus on kõige tituleeritum mälumängur [[Aare Sirel]] (1946–1998), kes tuli aastatel 1982–1994 Eesti meistriks kümnel korral. == Medalitabelid == === Üksikmäng === {| class="wikitable" |'''Aasta''' |'''Kuld''' |'''Hõbe''' |'''Pronks''' |- |2026 |Matis Song |Kaarel Silmato |Tauno Vahter |- |2025 |Kaarel Silmato |Ove Põder |Illar Tõnisson |- |2024 |Igor Habal |Tiit Naarits |Kaarel Silmato |- |2023 |Igor Habal |Illar Tõnisson |Kaarel Silmato |- |2022 |Igor Habal |Illar Tõnisson |Ove Põder |- |2021 |Igor Habal |Ove Põder |Illar Tõnisson |- |2020 |Igor Habal |Kaarel Silmato |Illar Tõnisson |- |2019 |Illar Tõnisson |Igor Habal |Ove Põder |- |2018 |Arko Olesk & Igor Habal | |Ove Põder |- |2017 |Ove Põder |Arko Olesk |Indrek Salis |- |2016 |Ove Põder |Igor Habal |Illar Tõnisson |- |2015 |Ove Põder |Indrek Salis |Margus Maiste |- |2014 |Igor Habal |Jaan Allik |Indrek Salis |- |2013 |Igor Habal |Illar Tõnisson |Indrek Salis |- |2012 |Tiit Naarits |Indrek Salis |Alar Särgava |- |2011 |Igor Habal |Indrek Salis |Mati Räli |- |2010 |Indrek Salis |Tiit Naarits |Arko Olesk |- |2009 |Arvo Kreegipuu |Anne Ehala |Tõnu Talve |- |2008 |Lembit Ainsoo |Indrek Salis |Margus Maiste |- |2007 |Eik Sagen |Tõnu Talve |Hugo Tang |- |2006 |Jaan Allik |Eik Sagen |Indrek Salis |- |2005 |Eik Sagen |Jaan Allik |Alar Särgava |- |2004 |Jaan Loide & Lauri Naber | |Peeter-Erik Kubo & Matis Song |- |2003 |Indrek Salis |Lembit Ainsoo |Alar Särgava |- |2002 |Indrek Salis |Alar Särgava |Eik Sagen |- |2001 |Alar Särgava |Lembit Ainsoo |Indrek Salis |- |2000 |Madis Replik |Leino Pahtma |Eik Sagen |- |1999 |Leino Pahtma |Arvo Kreegipuu |Jüri Nessel |- |1998 |Indrek Salis |Eik Sagen |Alar Randrüüt |- |1997 |Peeter-Erik Kubo |Madis Replik |Tõnis Sakk |- |1996 |Alar Randrüüt |Eik Sagen |Tõnu Tomberg |- |1995 |Eik Sagen |Alar Särgava |Jüri Nessel |- |1994 |Aare Sirel |Eik Sagen |Alar Särgava |- |1993 |Eik Sagen |Alar Särgava |Jüri Nessel |- |1992 | colspan="3" |võistlusi ei peetud |- |1991 |Aare Sirel |Tiit Kuningas |Jüri Nessel |- |1990 |Aare Sirel |Alar Randrüüt |Indrek Salis |- |1989 |Aare Sirel |Alar Randrüüt |Alar Särgava |- |1988 |Aare Sirel |Alar Randrüüt |Lembit Ainsoo |- |1987 |Aare Sirel |Ilmar Lumiste |Eik Sagen |- |1986 |Aare Sirel |Jüri Nessel |Indrek Salis |- |1985 |Jüri Nessel |Aare Sirel |Eik Sagen |- |1984 |Aare Sirel |Hillar Abel |Vello Lõhmus |- |1983 |Aare Sirel |Rein Pender |Jüri Nessel |- |1982 |Aare Sirel |Jüri Nessel |Anto Ili |- |1981 |Robert Helde |Aare Sirel |Enno Pero |- |1980 |Mati Niin |Anto Ili |Lembit Ainsoo |- |1979 |Jüri Nessel |Anto Ili |Tõnu Loit |} === Paarismäng === {| class="wikitable" |'''Aasta''' |'''Kuld''' |'''Hõbe''' |'''Pronks''' |- |2026 |Matis Song Kaarel Silmato |Igor Habal Alar Särgava |Illar Tõnisson Indrek Salis |- |2025 |Illar Tõnisson Indrek Salis |Ove Põder Tauno Vahter |Arko Olesk Tiit Naarits |- |2024 |Igor Habal Alar Särgava |Arko Olesk Tiit Naarits |Matis Song Kaarel Silmato |- |2023 |Illar Tõnisson Indrek Salis |Igor Habal Alar Särgava |Matis Song Kaarel Silmato |- |2022 |Ove Põder Tauno Vahter |Igor Habal Alar Särgava |Matis Song Kaarel Silmato |- |2021 |Illar Tõnisson Indrek Salis |Igor Habal Alar Särgava |Arko Olesk Tiit Naarits |- |2020 |Illar Tõnisson Indrek Salis |Ove Põder Tauno Vahter |Arko Olesk Tiit Naarits |- |2019 |Illar Tõnisson Indrek Salis |Igor Habal Alar Särgava |Arko Olesk Tiit Naarits |- |2018 |Illar Tõnisson Indrek Salis |Ove Põder Tauno Vahter |Igor Habal Alar Särgava |- |2017 |Illar Tõnisson Indrek Salis |Arko Olesk Tiit Naarits |Igor Habal Alar Särgava |- |2016 |Igor Habal Alar Särgava |Arko Olesk Tiit Naarits |Jevgeni Nurmla Mati Räli |- |2015 |Arko Olesk Tiit Naarits |Igor Habal Alar Särgava |Illar Tõnisson Indrek Salis |- |2014 |Igor Habal Alar Särgava |Arko Olesk Tiit Naarits |Ove Põder Tauno Vahter |- |2013 |Arko Olesk Tiit Naarits |Igor Habal Alar Särgava |Tõnu Talve Markus Otsus |- |2012 |Arko Olesk Tiit Naarits |Jevgeni Nurmla Mati Räli |Igor Habal Alar Särgava |- |2011 |Ove Põder Tauno Vahter |Arko Olesk Tiit Naarits |Indrek Salis Alar Heinaste |- |2010 |Ove Põder Tauno Vahter |Enn Kauber Arvo Kreegipuu |Lembit Ainsoo Andres Kund |- |2009 |Tiit Naarits Heino Raivet |Ove Põder Tauno Vahter |Margus Maiste Tõnis Poom |- |2008 |Ove Põder Tauno Vahter |Arko Olesk Tiit Naarits |Margus Maiste Tõnis Poom |- |2007 |Ove Põder Tauno Vahter |Jevgeni Nurmla Madis Replik |Jaan Allik Andres Pulver |- |2006 |Jaan Allik Andres Pulver |Ove Põder Tauno Vahter |Indrek Salis Aare Olander & Heino Raivet Erik Aru |- |2005 |Indrek Salis Aare Olander |Ove Põder Tauno Vahter |Jaan Allik Andres Pulver |- |2004 |Lembit Ainsoo Andres Kund |Indrek Salis Aare Olander |Indrek Birkan Andres Allpere |- |2003 |Indrek Salis Aare Olander |Jaan Loide Vello Tõnso |Endel Soo Urmas Hinno |- |2002 |Alar Särgava Leino Pahtma |Lembit Ainsoo Peeter-Erik Kubo |Eik Sagen Rein Laumets |- |2001 |Alar Särgava Leino Pahtma |Anne-Malle Hallik Andres Kund |Jaan Allik Ilmar Lumiste |- |2000 |Indrek Salis Aare Olander |Alar Särgava Ilmar Lumiste |Jaan Loide Jüri Nessel |- |1999 |Indrek Salis Aare Olander |Jaan Loide Jüri Nessel |Leino Pahtma Uno Ainsoo |- |1998 |Tõnis Sakk Endel Soo |Indrek Salis Aare Olander |Eik Sagen Rein Laumets |- |1997 |Rein Laumets Tõnu Loit |Madis Replik Marek Ühtegi |Jevgeni Nurmla Rene Reismaa |- |1996 |Indrek Salis Aare Olander |Aare Sirel Eik Sagen |Jaan Loide Vello Tõnso |- |1995 |Tõnu Talve Jaan Õunpuu |Koit Nook Andres Kasesalu |Eik Sagen Vello Tõnso |- |1994 |Rein Laumets Tõnu Loit |Aare Sirel Eik Sagen |Jaan Loide Jüri Nessel |- |1993 |Alar Särgava Aksor Koit |Koit Nook Andres Kasesalu |Eik Sagen Tõnis Sakk |- |1992 |Indrek Salis Andres Kasesalu |Jaan Loide Jüri Nessel |Peep Vahtrik Heldur Rahuoja |- |1991 |Koit Nook Andres Kasesalu |Alar Särgava Vaike Lüütsepp |Vello Pihelgas Mait Talts & Jaan Loide Jüri Nessel |- |1990 |Jaan Loide Jüri Nessel |Alar Särgava Vaike Lüütsepp |Peeter-Erik Kubo Enn Kauber & Rein Laumets Tõnu Loit |- |1989 |Indrek Salis Aare Olander |Tiit Kuningas Aadu Kaar |Jaan Loide Jüri Nessel |- |1988 |Aare Sirel Anto Ili |Peeter-Erik Kubo Enn Kauber |Jaan Loide Jüri Nessel |- |1987 |Aare Sirel Anto Ili |Jaan Loide Jüri Nessel |Peeter-Erik Kubo Enn Kauber |- |1986 |Aare Sirel Anto Ili |Peeter-Erik Kubo Enn Kauber |Jaan Loide Jüri Nessel |- |1985 |Jaan Loide Jüri Nessel |Aare Sirel Anto Ili |Mati Elgas Kuno Tõnismann |- |1984 |Aare Sirel Anto Ili |Arvi Nikkarev Peep Pärna |Lembit Ainsoo Jaak Kukk |- |1983 |Aare Sirel Anto Ili |Rein Pender Jaan Jaagus |Jaan Loide Jüri Nessel |- |1982 |Aare Sirel Anto Ili |Enno Pero Ode Lerg |Kaljo Talvi Mart Kiisk |} === Võistkonnamäng === {| class="wikitable" |'''Aasta''' |'''Kuld''' | |'''Hõbe''' | |'''Pronks''' | |- |2026 |Ruhnu karu |Tiit Naarits Arko Olesk Lauri Naber Hannes Palang |Vismarid |Illar Tõnisson Erik Aru Hugo Tang Peeter Piho |Sildaru White Sox |Ove Põder Tauno Vahter Igor Habal Alar Särgava |- |2025 |Verekülmik teeb mehe śikiks |Ove Põder Tauno Vahter Igor Habal Alar Särgava |Vismarid |Illar Tõnisson Erik Aru Hugo Tang Lauri Valge |Väärispuupead |Kaarel Silmato Viljar Alnek Tõnis Poom Kris-Sten Saarepuu |- |2024 |Väärispuuviljaparadiis |Ove Põder Tauno Vahter Igor Habal Alar Särgava |Vismarid |Illar Tõnisson Erik Aru Hugo Tang Lauri Valge |Väärispuupead |Kaarel Silmato Viljar Alnek Kaarel Kõivupuu Tõnis Poom |- |2023 |Tuvalu Study |Ove Põder Tauno Vahter Igor Habal Alar Särgava |Räpina kihelkond |Matis Song Priit Naruskberg Toivo Kreek Urmas Kalla |Laadur |Indrek Salis Jevgeni Nurmla Mati Räli Andres Allpere |- |2022 |Kus sa nüüd oled, Ilmar? |Ove Põder Tauno Vahter Igor Habal Alar Särgava |Väärispuupead |Kaarel Silmato Viljar Alnek Sven Tarum Tõnis Poom |Vismarid |Illar Tõnisson Erik Aru Hugo Tang Lauri Valge |- |2021 |Alar ja poisid |Ove Põder Tauno Vahter Igor Habal Alar Särgava |Väärispuupead |Kaarel Silmato Viljar Alnek Kaarel Kõivupuu Tõnis Poom |Ruhnu karu |Tiit Naarits Arko Olesk Lauri Naber Hannes Palang |- |rowspan=2|2020 |rowspan=2|Washington Redskins |rowspan=2|Ove Põder Tauno Vahter Igor Habal Alar Särgava |rowspan=2|Ruhnu karu |rowspan=2|Tiit Naarits Arko Olesk Lauri Naber Hannes Palang |Väärispuupead |Kaarel Silmato Viljar Alnek Sven Tarum Tõnis Poom |- |Räpina kihelkond |Matis Song Priit Naruskberg Toivo Kreek Urmas Kalla |- |2019 |Vismarid |Illar Tõnisson Erik Aru Hugo Tang Toomas Uuskam |Kolmas vabariik |Ove Põder Tauno Vahter Igor Habal |Ruhnu karu |Tiit Naarits Arko Olesk Lauri Naber Hannes Palang |- |2018 |Sutropi pojad |Ove Põder Tauno Vahter Igor Habal |Väärispuupead |Kaarel Silmato Viljar Alnek Sven Tarum Priit Tõnisson |OÜ Biochemtec |Andres Kund Tõnis Poom Margus Maiste Sven Oidjärv |- |2017 |Ruhnu karu |Tiit Naarits Arko Olesk Lauri Naber Hannes Palang |Väärispuupead |Illar Tõnisson Erik Aru Viljar Alnek Sven Tarum |Pildimälu |Jevgeni Nurmla Mati Räli Andres Allpere Heino Raivet |- |2016 |Eesti Väikeklubide Liit |Ove Põder Tauno Vahter Igor Habal Jaan Loide |Ruhnu karu |Tiit Naarits Arko Olesk Lauri Naber Hannes Palang Eda Post |NordBioChem |Andres Kund Tõnis Poom Margus Maiste Sven Oidjärv Kaarel Silmato |- |2015 |Kevadkoalitsioon |Ove Põder Tauno Vahter Tiit Naarits Igor Habal |Overalli SK |Jevgeni Nurmla Mati Räli Andres Allpere Illar Tõnisson Heino Raivet |NordBioChem |Andres Kund Tõnis Poom Margus Maiste Sven Oidjärv Kaarel Silmato |- |2014 |Kevadkoalitsioon |Ove Põder Tauno Vahter Tiit Naarits Igor Habal |Overalli SK |Jevgeni Nurmla Mati Räli Andres Allpere Illar Tõnisson Heino Raivet |NordBioChem |Andres Kund Tõnis Poom Margus Maiste Sven Oidjärv Jüri Liiv |- |2013 |Overalli SK |Jevgeni Nurmla Mati Räli Andres Allpere Illar Tõnisson Heino Raivet |NordBioChem |Andres Kund Tõnis Poom Margus Maiste Igor Habal Sven Oidjärv |Nimetu |Ove Põder Tauno Vahter Lauri Naber Tiit Naarits Rein Põder |- |2012 |Eesti koondis |Ove Põder Tauno Vahter Arko Olesk Tiit Naarits Rein Põder |NordBioChem |Andres Kund Tõnis Poom Margus Maiste Igor Habal Sven Oidjärv |Schöttli Bolts |Indrek Salis Jaan Allik Andres Pulver Alar Heinaste Rait Männik |- |2011 |Grupp seltsimehi |Ove Põder Tauno Vahter Arko Olesk Tiit Naarits Rein Põder |Pehmed ja karvased |Indrek Salis Jaan Allik Andres Pulver Veiko Ulp Toivo Kivimets |Rae/Kolga |Jevgeni Nurmla Jüri Liiv Andres Allpere Mati Räli Toivo Kreek |- |2010 |Alzheimer |Ove Põder Tauno Vahter Alar Särgava Jaan Allik Leino Pahtma |Kvart |Indrek Salis Lauri Naber Tiit Naarits Arko Olesk Hannes Palang |Rae/Kolga |Jevgeni Nurmla Indrek Birkan Jüri Liiv Andres Allpere Mati Räli |- |2009 |Rae/Kuusalu |Jevgeni Nurmla Ott Sandrak Jüri Liiv Andres Allpere Mati Räli |Overalli SK |Heino Raivet Erik Aru Illar Tõnisson Henri Kaarma Jaan Nõmmik |NordBioChem |Lembit Ainsoo Andres Kund Tõnis Poom Margus Maiste Urmas Kalla |- |2008 |Rae/Kuusalu |Jevgeni Nurmla Ott Sandrak Jüri Liiv Andres Allpere Mati Räli |Paikuse |Alar Särgava Leino Pahtma Jaan Allik Matis Song Andres Pulver |Kvart |Indrek Salis Lauri Naber Tõnu Talve Arko Olesk Urmas Kukk |- |2007 |NordBioChem I |Lembit Ainsoo Andres Kund Vallo Kask Tõnis Poom Margus Maiste |Maarjamäe |Peeter-Erik Kubo Ove Põder Tauno Vahter Rein Põder Tiit Naarits |Kvart |Indrek Salis Lauri Naber Tõnu Talve Rein Ets Urmas Kukk |- |2006 |Rae/Kolga |Jevgeni Nurmla Indrek Birkan Jüri Liiv Andres Allpere Mati Räli |Maarjamäe |Peeter-Erik Kubo Ove Põder Tauno Vahter Rein Põder Tiit Naarits |NordBioChem I |Lembit Ainsoo Andres Kund Vallo Kask Tõnis Poom Margus Maiste |- |2005 |Eesti Entsüklopeediakirjastus |Alar Särgava Leino Pahtma Jaan Allik Ilmar Lumiste Matis Song |Kvart |Indrek Salis Lauri Naber Tõnu Talve Arko Olesk Rein Ets |Kilingi-Nõmme |Urmas Song Vallo Kask Tõnis Poom Olavi Oja Kalev Mäesalu |- |2004 |Eesti Entsüklopeediakirjastus |Alar Särgava Leino Pahtma Jaan Allik Ilmar Lumiste Matis Song |Rae/Kolga |Jevgeni Nurmla Ott Sandrak Indrek Birkan Jüri Liiv Andres Allpere |Kvart |Indrek Salis Lauri Naber Tõnu Talve Arko Olesk Rein Ets |- |2003 |Eesti Entsüklopeediakirjastus |Alar Särgava Leino Pahtma Jaan Allik Ilmar Lumiste Matis Song |Rae vald |Jevgeni Nurmla Indrek Birkan Jüri Liiv Andres Allpere Rene Reismaa |Bizpak |Peeter-Erik Kubo Eik Sagen Rein Laumets Aadu Kaar Tõnu Loit |- |2002 |Maersk Logistics |Eik Sagen Rein Laumets Aadu Kaar Tõnu Loit Lembit Laumets |Põlva |Lembit Ainsoo Anne-Malle Hallik Andres Kund Koit Nook Kadri Steinbach |Kvart |Tõnu Talve Rein Ets Arko Olesk Tiit Naarits Jaan Lomp |- |2001 |Lääne-Viru Haridustöötajad |Tõnis Sakk Andres Pulver Jaan Nõmmik Endel Soo Toomas Uuskam |Tootsi Turvas |Alar Särgava Leino Pahtma Jaan Allik Ilmar Lumiste Reet Õunas |Maersk Logistics |Eik Sagen Rein Laumets Aadu Kaar Tõnu Loit Lembit Laumets |- |2000 |Kadrioru Majaühistu |Eik Sagen Rein Laumets Aadu Kaar Tõnu Loit |Põlva TT |Anne-Malle Hallik Andres Kund Jaan Lomp Koit Nook Tenno Sivadi |Lääne-Viru Haridustöötajad |Tõnis Sakk Andres Pulver Jaan Nõmmik Endel Soo Toomas Uuskam |- |1999 |Rakvere linn |Tõnis Sakk Andres Pulver Jaan Nõmmik Endel Soo Toomas Uuskam |Historia |Madis Replik Marek Ühtegi Heiki Suurkask Marek Laane |Kadriorg |Eik Sagen Rein Laumets Aadu Kaar Tõnu Loit |- |1998 |Vändra |Alar Särgava Ilmar Lumiste Ain Käärt Arvo Ütt Mari Nuut |Kadriorg |Eik Sagen Rein Laumets Tiit Kuningas Aadu Kaar Tõnu Loit |Barclay hotell |Tõnu Talve Mart Kübarsepp Jaan Õunpuu Leino Pahtma |- |1997 |Kadriorg |Eik Sagen Rein Laumets Tiit Kuningas Aare Sirel Tõnu Loit |Barclay hotell |Tõnu Talve Mart Kübarsepp Jaan Õunpuu Leino Pahtma Rein Parts |Vändra |Alar Särgava Ilmar Lumiste Reet Õunas Ain Käärt Arvo Ütt |- |1996 |Kadriorg |Eik Sagen Rein Laumets Tiit Kuningas Aare Sirel Tõnu Loit |Vändra |Alar Särgava Ilmar Lumiste Reet Õunas Ain Käärt Mari Nuut |Atlantis |Tõnu Talve Mart Kübarsepp Jaan Õunpuu Leino Pahtma Rein Parts |- |1995 |Viljandi linn |Peeter-Erik Kubo Enn Kauber Arvo Kreegipuu Ants Kõks Jaan Usin |Kadriorg |Rein Laumets Tiit Kuningas Aare Sirel Tõnu Loit |Eesti Geoloogia |Mati Niin Kuldev Ploom Tõnu Tomberg Rein Perens |- |1994 |Kadriorg |Eik Sagen Rein Laumets Tiit Kuningas Aare Sirel |Viljandi linn |Peeter-Erik Kubo Enn Kauber Arvo Kreegipuu Ants Kõks Jaan Usin |Keila |Robert Helde Toivo Lodjak Allar Viivik Alvar Niglas Hillar Nahkmann |- |1993 |Kadriorg |Eik Sagen Rein Laumets Aadu Kaar Tiit Kuningas Maire Laansoo |Salvo |Mati Elgas Kuno Tõnismann Tõnu Loit Ants Heinsalu |Eesti Entsüklopeedia |Vello Tõnso Andres Kasesalu Asmu Saar Jüri Metsar Gondo Olevsoo |- |1992 | colspan="6" |võistlusi ei peetud |- |1991 |Mõigu KEK |Aare Sirel Alar Randrüüt Indrek Kristenprun Veikko Veersoo |Harju KEK |Jaan Loide Jüri Nessel Sulev Äkke Mati Joon |Jõgeva KEK |Gennadi Lasdan Ahti Olesk Ago Kallandi Lembit Lohe Jaak Ülejõe |- |1990 |Mõigu KEK |Aare Sirel Alar Randrüüt Neeme Liiva Kaljo Viilup Rein Meijel |Salvo |Mati Elgas Kuno Tõnismann Mart Soovik Rein Perk Ants Heinsalu |"Valgus" |Vello Tõnso Andres Kasesalu Aino Mihkelsoo Asmu Saar Jüri Metsar |- |1989 |Mõigu KEK |Aare Sirel Alar Randrüüt Heikki Viljarand Kaljo Viilup Rein Meijel |"Valgus" |Vello Tõnso Andres Kasesalu Aino Mihkelsoo Asmu Saar Jüri Metsar |Harju KEK |Jaan Loide Jüri Nessel Sulev Äkke Mati Joon |- |1988 |Mõigu KEK |Aare Sirel Alar Randrüüt Heikki Viljarand Kaljo Viilup Rein Meijel |Pärnu KEK |Ilmar Lumiste Arvi Nikkarev Peep Pärna Villi Lipp Einar Põlluste |TPI |Indrek Salis Aare Olander Juhan Teder Aare Vaalma Margus Metsanurm |- |1987 |Mõigu KEK |Aare Sirel Alar Randrüüt Heikki Viljarand Kaljo Viilup Rein Meijel |Harju KEK |Jaan Loide Jüri Nessel Sulev Äkke Mati Joon Aksel Mõttus |Tartu KEK |Lembit Ainsoo Rein Pender Jaak-Valdeko Kiis Enno Pilt Urmo Pruul |- |1986 |Mõigu KEK |Aare Sirel Alar Randrüüt Heikki Viljarand Kaljo Viilup Rein Meijel |Tartu KEK |Lembit Ainsoo Rein Pender Jaak Kukk Enno Pilt Ülo Nõlvak |"Valgus" |Vello Tõnso Aino Mihkelsoo Asmu Saar Jüri Metsar Enn Hallikma |- |1985 |Harju KEK |Jaan Loide Jüri Nessel Sulev Äkke Mati Joon Aksel Mõttus |Tartu KEK |Lembit Ainsoo Rein Pender Jaak Kukk Jaak-Valdeko Kiis Enno Pilt |Salvo |Mati Elgas Kuno Tõnismann Mart Soovik Arvu Laide Harry Hunt |- |1984 |Tartu KEK |Lembit Ainsoo Rein Pender Jaak Kukk Jaak-Valdeko Kiis Enno Pilt |Tallinna VK TV |Aare Sirel Robert Helde Jaak Tuuleveski Jüri Liivand Urmas Pau |Pärnu KEK I |Ilmar Lumiste Arvi Nikkarev Peep Pärna Villi Lipp Einar Põlluste |- |1983 |Tartu KEK |Lembit Ainsoo Rein Pender Jaak Kukk Jaak-Valdeko Kiis Enno Pilt |Harju KEK |Jaan Loide Jüri Nessel Sulev Äkke Mati Joon Aksel Mõttus |EKE Projekt |Marti Vahter Tiit Ulas Ivo Grosberg Andres Laur Aavo Tomingas |- |1982 |Tartu KEK |Lembit Ainsoo Rein Pender Jaak Kukk Jaak-Valdeko Kiis Enno Pilt |EKE Projekt |Marti Vahter Tiit Ulas Ivo Grosberg Andres Laur Aavo Tomingas |Harju KEK |Jaan Loide Jüri Nessel Sulev Äkke Mati Joon Aksel Mõttus |- |1981 |EKE Projekt |Marti Vahter Tiit Ulas Ivo Grosberg Andres Laur Aavo Tomingas |Tartu KEK |Lembit Ainsoo Rein Pender Jaak Kukk Jaak-Valdeko Kiis Endel Kõiv |Harju KEK |Jaan Loide Jüri Nessel Sulev Äkke Mati Joon Aksel Mõttus |- |1980 |ETKVL KIT |Tõnu Loit Enno Pero Vello Lind Lembit Esko Vello Aasalu |Tartu KEK |Lembit Ainsoo Rein Pender Jaak Kukk Jaak-Valdeko Kiis Endel Kõiv |Salvo |Mati Elgas Harry Hunt Anatoli Veerman Kalev Elvski Rein Perk |- |1979 |EKE Projekt |Marti Vahter Tiit Ulas Ivo Grosberg Andres Laur Eino Pillikse |Vihur |Aare Sirel Rein Laumets Ivo Tibar Valve Sudak Valentin Brückel |ETKVL KIT |Tõnu Loit Enno Pero Vello Lind Lembit Esko Üri Suur |- |1978 |EKE Projekt |Marti Vahter Tiit Ulas Ivo Grosberg Andres Laur Eino Pillikse |Tartu I TREV |Jaak Kukk Anto Ili Inge Kibbermann Kalev Savisaar |Vihur |Aare Sirel Rein Laumets Ivo Tibar Valve Sudak |- |1977 |Vihur |Rein Laumets Ivo Tibar Enno Loik Valentin Brückel Andres Otspere |Ranna sovhoos |Villem Tammemägi Mäido Tõnnus Toomas Mihhailov Uno Kivik Heino Ilves |Tallinna Piimatoodete Kombinaat |Aare Sirel Peeter Villmann Ants Kõks Feliks Laupmaa Aarne Laurand |- |1976 |ETKVL KIT |Tõnu Loit Enno Pero Vello Lind Lembit Esko Eerik Murusalu |EKE Projekt |Marti Vahter Tiit Ulas Ivo Grosberg Andres Laur Eino Pillikse |Vändra EPT |Endel Tõnismann VelliSteinberg Ants Metsla Lembit Kivikas |- |1975 |Kooperaator |Rein Laumets Uno Simm Valentin Brückel Konstantin Raid Eini Kaljuste |EKE Projekt |Marti Vahter Tiit Ulas Ivo Grosberg Andres Laur Rein Huik |ETKVL KIT |Tõnu Loit Enno Pero Vello Lind Lembit Esko Eerik Murusalu |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti mälumängumeistrivõistlused]] sw0taxnv6e6hjdfqud6u1tkyezedijh Kasutaja:Funktsionalism-modernism/liivakast 2 720294 7231356 7231042 2026-09-09T14:44:18Z Funktsionalism-modernism 231916 7231356 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> == Lammutamine == 1920.aasta talvel käisid laeva vrakil Tupenurme Tänavsuu Villem Peeker ja Kapi Nõmme Madis Tuul, kuid vrakil toimunud plahvatuse tõttu hukkus Villem Peeker ja sai haavata Madis Tuul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 1 oktoober 2012 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20121001.2.22&srpos=3&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) 1925.aastaks oli laev kajakate väljaheidetega kaetud ja seetõttu paistis laev valget värvi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 4 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810704.2.10&srpos=1&e=------198-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 2 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810702.2.18&e=-06-1981--07-1981--et-25-noukogudehiiumaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-N%C3%B5ukogude------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (on vajalik?, vist mitte) 1924.-1924.aastatel asutati AS Viking kes Slava vraki lammutas, kuid 1931.aastal pankrotti läks.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 30 november 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19331130.1.5&e=30-11-1933-30-11-1933--et-25-wabamaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-kool------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) Vraki hakkas lammutama 1926.aastal AS Viking.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 30 september 1926 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19260930.1.3&srpos=4&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1929.aasta 8.juulil uppus tormi tõttu Slava vrakki kõrval Viking AS´i ameerika firmalt Reno Salvage Corporation renditud päästelaev Resource, millel oli 2 Slava propellerit, mõned suurtükid ja sisseseadmeosad Slavalt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 10 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290710.1.3&srpos=101&e=-------et-25--101--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide veebivärav - Fotopostkaart. Sõjalaeva "Slava" lammutustöödel vraki kõrval... |url=https://www.muis.ee/museaalview/139618 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=www.muis.ee}}</ref> Laeval Resource olnud 18 meest pääsesid uppumisest Slava vrakile minemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 13 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290713.1.2&srpos=6&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Päästelaev Resource veeti 1930.aasta septembris Talinnasse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1930-1931) 6 september 1930 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=tallinnateatajaue19300906.1.5&srpos=1&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1931.aastal läks AS Viking pankrotti.<ref name=":0" /> Pärast AS Vikingit üritas Slava vraki lammutada Kuhlmann, kuid kuna töö ei tasunud ära, lõpetas ka tema lammutamise.<ref name=":0" /> 1933.aastal hakkas vraki lammutama J. Hergauk.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.1091.1.1210: Leping Veeteede Valitsuse ja Johannes Hergauki vahel sõjalaeva "Slava" ülestõstmise kohta · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110702676264&ru=8oUph9 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1933.aastal eemaldati laevalt viimased kahurid, kaks 12-tollist ahtrikahurit, millel olid veel laengud sees, kahurid lõhuti vanarauaks, suvel lasti õhku kahur 13kg dünamiidiga. Sügisel lasti õhku kahur, millel veel laengud sees, 16kg dünamiidiga, plahvatuse tagajärjel lendas tükke kahurist kuni 2 kilomeetri kaugusele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 18 juuli 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19330718.1.2&srpos=7&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1933.aastal oli vraki lammutamas 40 kuni 50 töölist, kellest paljud olid muhulased.<ref name=":0" /> 1934.aasta novembris kadus laeva vrakk veepealt, kui torm hävitas kasemattide pealsed ehitused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 2 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19341102.1.3&srpos=21&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 5 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19341105.1.3&srpos=32&e=------193-et-25--26--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1936.aasta sügisel lasti õhku 12-tolliste kahurite kaks laskemoonakeldrit, plahvatuse tulemusel kerkis 10 sülla kõrgune veesammas ja plahvatuses surnud kalu leiti 2 kuni 3 miili kauguselt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19361019.1.1&srpos=9&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 4 november 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19361104.1.3&srpos=10&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Maa Hääl : maarahva ajaleht 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=maahaal19361019.2.15&srpos=14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1937.aastal enam Slavat lammutamisest teateid pole, väidetavalt ei olnud suudetud laeva kiilu ära lammutada.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 27 august 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20080827.2.10&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-90+aastat+Slava+hukust------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 5 mai 1937 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19370505.1.7&srpos=14&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1937-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Laeva lammutamisel saadi rauda, vaske ja niklit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 4 juuli 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19340704.1.7&srpos=5&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>(ei ole vaja) kontsessioon == Tüüpprojekt nr 61 ja 62 == Tüüpprojekt nr 61 ja nr 62 on kahekorruselise nelja korteriga kortermaja tüüpprojekt, mida ehitati aastatel 1958-1960ndad. Tüüpprojektide arhitektid on Eesti maaehitusprojekti arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg=244 |issn=1406-7544}}</ref><ref name=":2" /> Tüüpprojekt nr 62 on väliselt samasugune tüüpprojektiga 61, kuid sellel on kahetoalised korterid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg= |issn=1406-7544}}</ref><ref name=":1" /> Hoonetes olid kolmetoalised korterid. Hoonetes oli ahiküte ning enamasti kuivkäimlad kuna majanditel kas polnud võimekust, et vastav veevärk ja kanalisatsioon ehitada või lihtsalt ei tahetud seda teha.<ref name=":1" details="246-247" /> Projektis on ka välja toodud, et kanalisatsioon puudub ning on võimalik vaid variandina.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.330: 4-korteriga elamu tp. nr. 61 autor: arh. B. Mirov - album I seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud ja santehnilised joonised (Põllumajandusprojekt) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705200808&ru=8ROE6K |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Kuigi hooned ehitati ühe projekti järgi, tehti sõltuvalt asukohast ja majandi eelistustest ning võimalustest muudatusi. Ka projekt võimaldas teha valikuid küttekeha, seinte viimistluse ja katusekatte osas.<ref name=":2" /> 1958-1961. aastatel ehitati maal 32% kortermajadest projekt nr 61 ja nr 62 järgi. Pooleli, Kolhoosi Rahva võit keskasula korterelamud.jpg (pilt) Tüüpprojekt Г-П-2-6-77, 35-korteriga ja 5-kordne.<ref>{{Netiviide |pealkiri=e-ehituse platvorm |url=https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/building/102006720 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=livekluster.ehr.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.12713: Kohtla-Järve, Jõhvi linnaosa, Narva mnt 25 (end 21. Juuni tn 25), elamu tüüpprojekt Г-П-2-6-77 sidumine. Tehniline tööprojekt. Seletuskiri ja sidumisjoonised. Kalkajoonised. T-1418-80 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701308656&ru=8fEdpm |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Tekst mille jätsin panemata paneelmajade artiklisse, kuna liiga palju variante oleks muidu * Tüüpprojekt 113-EKE-12-3.2, (12 korteriga 3-korruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.2494: 12-krt elamu tüüpprojekt 113-EKE 11-3.2 - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705463480&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-1, 9-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 9 korteriga elamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-1, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015516&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-2, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-2, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015795&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-11-4, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu lahendus 2E, kaust I, tp. 113-EKE 11-4, proj. 876091-1 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015913&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 73y94l1osolx0a9g8i17eqldwc6wg15 7231362 7231356 2026-09-09T14:57:09Z Funktsionalism-modernism 231916 7231362 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> == Lammutamine == 1920.aasta talvel käisid laeva vrakil Tupenurme Tänavsuu Villem Peeker ja Kapi Nõmme Madis Tuul, kuid vrakil toimunud plahvatuse tõttu hukkus Villem Peeker ja sai haavata Madis Tuul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 1 oktoober 2012 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20121001.2.22&srpos=3&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) 1925.aastaks oli laev kajakate väljaheidetega kaetud ja seetõttu paistis laev valget värvi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 4 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810704.2.10&srpos=1&e=------198-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 2 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810702.2.18&e=-06-1981--07-1981--et-25-noukogudehiiumaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-N%C3%B5ukogude------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (on vajalik?, vist mitte) 1924.-1924.aastatel asutati AS Viking kes Slava vraki lammutas, kuid 1931.aastal pankrotti läks.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 30 november 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19331130.1.5&e=30-11-1933-30-11-1933--et-25-wabamaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-kool------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) Vraki hakkas lammutama 1926.aastal AS Viking.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 30 september 1926 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19260930.1.3&srpos=4&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1929.aasta 8.juulil uppus tormi tõttu Slava vrakki kõrval Viking AS´i ameerika firmalt Reno Salvage Corporation renditud päästelaev Resource, millel oli 2 Slava propellerit, mõned suurtükid ja sisseseadmeosad Slavalt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 10 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290710.1.3&srpos=101&e=-------et-25--101--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide veebivärav - Fotopostkaart. Sõjalaeva "Slava" lammutustöödel vraki kõrval... |url=https://www.muis.ee/museaalview/139618 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=www.muis.ee}}</ref> Laeval Resource olnud 18 meest pääsesid uppumisest Slava vrakile minemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 13 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290713.1.2&srpos=6&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Päästelaev Resource veeti 1930.aasta septembris Talinnasse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1930-1931) 6 september 1930 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=tallinnateatajaue19300906.1.5&srpos=1&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1931.aastal läks AS Viking pankrotti.<ref name=":0" /> Pärast AS Vikingit üritas Slava vraki lammutada Kuhlmann, kuid kuna töö ei tasunud ära, lõpetas ka tema lammutamise.<ref name=":0" /> 1933.aastal hakkas vraki lammutama J. Hergauk.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.1091.1.1210: Leping Veeteede Valitsuse ja Johannes Hergauki vahel sõjalaeva "Slava" ülestõstmise kohta · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110702676264&ru=8oUph9 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1933.aastal eemaldati laevalt viimased kahurid, kaks 12-tollist ahtrikahurit, millel olid veel laengud sees, kahurid lõhuti vanarauaks, suvel lasti õhku kahur 13kg dünamiidiga. Sügisel lasti õhku kahur, millel veel laengud sees, 16kg dünamiidiga, plahvatuse tagajärjel lendas tükke kahurist kuni 2 kilomeetri kaugusele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 18 juuli 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19330718.1.2&srpos=7&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1933.aastal oli vraki lammutamas 40 kuni 50 töölist, kellest paljud olid muhulased.<ref name=":0" /> 1934.aasta novembris kadus laeva vrakk veepealt, kui torm hävitas kasemattide pealsed ehitused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 2 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19341102.1.3&srpos=21&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 5 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19341105.1.3&srpos=32&e=------193-et-25--26--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1936.aasta sügisel lasti õhku 12-tolliste kahurite kaks laskemoonakeldrit, plahvatuse tulemusel kerkis 10 sülla kõrgune veesammas ja plahvatuses surnud kalu leiti 2 kuni 3 miili kauguselt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19361019.1.1&srpos=9&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 4 november 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19361104.1.3&srpos=10&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Maa Hääl : maarahva ajaleht 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=maahaal19361019.2.15&srpos=14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1937.aastal enam Slavat lammutamisest teateid pole, väidetavalt ei olnud suudetud laeva kiilu ära lammutada.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 27 august 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20080827.2.10&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-90+aastat+Slava+hukust------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 5 mai 1937 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19370505.1.7&srpos=14&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1937-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Laeva lammutamisel saadi rauda, vaske ja niklit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 4 juuli 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19340704.1.7&srpos=5&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>(ei ole vaja) kontsessioon == Tüüpprojekt nr 61 ja 62 == Tüüpprojekt nr 61 ja nr 62 on kahekorruselise nelja korteriga kortermaja tüüpprojekt, mida ehitati aastatel 1958-1960ndad. Tüüpprojektide arhitektid on Eesti maaehitusprojekti arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg=244 |issn=1406-7544}}</ref><ref name=":2" /> Tüüpprojekt nr 62 on väliselt samasugune tüüpprojektiga 61, kuid sellel on kahetoalised korterid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg= |issn=1406-7544}}</ref><ref name=":1" /> Hoonetes olid kolmetoalised korterid. Hoonetes oli ahiküte ning enamasti kuivkäimlad kuna majanditel kas polnud võimekust, et vastav veevärk ja kanalisatsioon ehitada või lihtsalt ei tahetud seda teha.<ref name=":1" details="246-247" /> Projektis on ka välja toodud, et kanalisatsioon puudub ning on võimalik vaid variandina.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.330: 4-korteriga elamu tp. nr. 61 autor: arh. B. Mirov - album I seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud ja santehnilised joonised (Põllumajandusprojekt) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705200808&ru=8ROE6K |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Kuigi hooned ehitati ühe projekti järgi, tehti sõltuvalt asukohast ja majandi eelistustest ning võimalustest muudatusi. Ka projekt võimaldas teha valikuid küttekeha, seinte viimistluse ja katusekatte osas.<ref name=":2" /> 1958-1961. aastatel ehitati maal 32% kortermajadest projekt nr 61 ja nr 62 järgi. Pooleli, Kolhoosi Rahva võit keskasula korterelamud.jpg (pilt) Kiviõlis tüüpprojekt 1955.aastast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3523: Hoone tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruselise 12-krt elamu tüüpprojekt nr 1-285-4 (ЭC-23) album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-1278-56. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705337173&ru=50OWJ7 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Tekst mille jätsin panemata paneelmajade artiklisse, kuna liiga palju variante oleks muidu * Tüüpprojekt 113-EKE-12-3.2, (12 korteriga 3-korruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.2494: 12-krt elamu tüüpprojekt 113-EKE 11-3.2 - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705463480&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-1, 9-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 9 korteriga elamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-1, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015516&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-2, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-2, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015795&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-11-4, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu lahendus 2E, kaust I, tp. 113-EKE 11-4, proj. 876091-1 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015913&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> l24tkk2ooicd2c40b25fpnub55zir4d 7231381 7231362 2026-09-09T16:12:12Z Funktsionalism-modernism 231916 7231381 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> == Lammutamine == 1920.aasta talvel käisid laeva vrakil Tupenurme Tänavsuu Villem Peeker ja Kapi Nõmme Madis Tuul, kuid vrakil toimunud plahvatuse tõttu hukkus Villem Peeker ja sai haavata Madis Tuul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 1 oktoober 2012 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20121001.2.22&srpos=3&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) 1925.aastaks oli laev kajakate väljaheidetega kaetud ja seetõttu paistis laev valget värvi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 4 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810704.2.10&srpos=1&e=------198-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 2 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810702.2.18&e=-06-1981--07-1981--et-25-noukogudehiiumaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-N%C3%B5ukogude------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (on vajalik?, vist mitte) 1924.-1924.aastatel asutati AS Viking kes Slava vraki lammutas, kuid 1931.aastal pankrotti läks.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 30 november 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19331130.1.5&e=30-11-1933-30-11-1933--et-25-wabamaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-kool------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) Vraki hakkas lammutama 1926.aastal AS Viking.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 30 september 1926 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19260930.1.3&srpos=4&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1929.aasta 8.juulil uppus tormi tõttu Slava vrakki kõrval Viking AS´i ameerika firmalt Reno Salvage Corporation renditud päästelaev Resource, millel oli 2 Slava propellerit, mõned suurtükid ja sisseseadmeosad Slavalt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 10 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290710.1.3&srpos=101&e=-------et-25--101--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide veebivärav - Fotopostkaart. Sõjalaeva "Slava" lammutustöödel vraki kõrval... |url=https://www.muis.ee/museaalview/139618 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=www.muis.ee}}</ref> Laeval Resource olnud 18 meest pääsesid uppumisest Slava vrakile minemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 13 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290713.1.2&srpos=6&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Päästelaev Resource veeti 1930.aasta septembris Talinnasse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1930-1931) 6 september 1930 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=tallinnateatajaue19300906.1.5&srpos=1&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1931.aastal läks AS Viking pankrotti.<ref name=":0" /> Pärast AS Vikingit üritas Slava vraki lammutada Kuhlmann, kuid kuna töö ei tasunud ära, lõpetas ka tema lammutamise.<ref name=":0" /> 1933.aastal hakkas vraki lammutama J. Hergauk.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.1091.1.1210: Leping Veeteede Valitsuse ja Johannes Hergauki vahel sõjalaeva "Slava" ülestõstmise kohta · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110702676264&ru=8oUph9 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1933.aastal eemaldati laevalt viimased kahurid, kaks 12-tollist ahtrikahurit, millel olid veel laengud sees, kahurid lõhuti vanarauaks, suvel lasti õhku kahur 13kg dünamiidiga. Sügisel lasti õhku kahur, millel veel laengud sees, 16kg dünamiidiga, plahvatuse tagajärjel lendas tükke kahurist kuni 2 kilomeetri kaugusele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 18 juuli 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19330718.1.2&srpos=7&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1933.aastal oli vraki lammutamas 40 kuni 50 töölist, kellest paljud olid muhulased.<ref name=":0" /> 1934.aasta novembris kadus laeva vrakk veepealt, kui torm hävitas kasemattide pealsed ehitused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 2 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19341102.1.3&srpos=21&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 5 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19341105.1.3&srpos=32&e=------193-et-25--26--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1936.aasta sügisel lasti õhku 12-tolliste kahurite kaks laskemoonakeldrit, plahvatuse tulemusel kerkis 10 sülla kõrgune veesammas ja plahvatuses surnud kalu leiti 2 kuni 3 miili kauguselt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19361019.1.1&srpos=9&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 4 november 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19361104.1.3&srpos=10&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Maa Hääl : maarahva ajaleht 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=maahaal19361019.2.15&srpos=14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1937.aastal enam Slavat lammutamisest teateid pole, väidetavalt ei olnud suudetud laeva kiilu ära lammutada.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 27 august 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20080827.2.10&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-90+aastat+Slava+hukust------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 5 mai 1937 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19370505.1.7&srpos=14&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1937-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Laeva lammutamisel saadi rauda, vaske ja niklit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 4 juuli 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19340704.1.7&srpos=5&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>(ei ole vaja) kontsessioon == Tüüpprojekt nr 61 ja 62 == Tüüpprojekt nr 61 ja nr 62 on kahekorruselise nelja korteriga kortermaja tüüpprojekt, mida ehitati aastatel 1958-1960ndad. Tüüpprojektide arhitektid on Eesti maaehitusprojekti arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg=244 |issn=1406-7544}}</ref><ref name=":2" /> Tüüpprojekt nr 62 on väliselt samasugune tüüpprojektiga 61, kuid sellel on kahetoalised korterid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg= |issn=1406-7544}}</ref><ref name=":1" /> Hoonetes olid kolmetoalised korterid. Hoonetes oli ahiküte ning enamasti kuivkäimlad kuna majanditel kas polnud võimekust, et vastav veevärk ja kanalisatsioon ehitada või lihtsalt ei tahetud seda teha.<ref name=":1" details="246-247" /> Projektis on ka välja toodud, et kanalisatsioon puudub ning on võimalik vaid variandina.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.330: 4-korteriga elamu tp. nr. 61 autor: arh. B. Mirov - album I seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud ja santehnilised joonised (Põllumajandusprojekt) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705200808&ru=8ROE6K |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Kuigi hooned ehitati ühe projekti järgi, tehti sõltuvalt asukohast ja majandi eelistustest ning võimalustest muudatusi. Ka projekt võimaldas teha valikuid küttekeha, seinte viimistluse ja katusekatte osas.<ref name=":2" /> 1958-1961. aastatel ehitati maal 32% kortermajadest projekt nr 61 ja nr 62 järgi. Pooleli, Kolhoosi Rahva võit keskasula korterelamud.jpg (pilt) Kiviõlis tüüpprojekt 1955.aastast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3523: Hoone tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruselise 12-krt elamu tüüpprojekt nr 1-285-4 (ЭC-23) album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-1278-56. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705337173&ru=50OWJ7 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ja see 1963 <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7512: Kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-6A album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-1417-65 (2 albumit) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705343210&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Sellest annaks midagi teha: <ref>{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 2 juuli 1980 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=ohtulehtkoorberg19800702.2.12.1&srpos=11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-aseri+pannoo------------ |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Miljon 113-12 ja 113-23 tüüpprojekti <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.2923: Kooli 2-korruseline 3-sektsiooniga 12-krt elamu tüüpprojekt nr 113-23-37 album I - põhilised tööjoonised; album II - tüüpdetailid. T-1372-73 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705337024&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6412: Elamu nr 2. 3-korruseline 2-sekts. 15-krt elamu tüüpprojekt 113-23-75.85 album I - tööjoonised (AC, BK, OB, CУ ЭЛ); album IM - varje elamu keldris; album II - seadmete spetsifikatsioonid; album VII - materjalide arvestuslehed (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705625134&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> (ehk paneelmajade artiklise mitte panna enam neid). Tekst mille jätsin panemata paneelmajade artiklisse, kuna liiga palju variante oleks muidu * Tüüpprojekt 113-EKE-12-3.2, (12 korteriga 3-korruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.2494: 12-krt elamu tüüpprojekt 113-EKE 11-3.2 - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705463480&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-1, 9-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 9 korteriga elamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-1, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015516&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-2, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-2, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015795&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-11-4, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu lahendus 2E, kaust I, tp. 113-EKE 11-4, proj. 876091-1 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015913&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 9h8l2wbnmkyholacdcooclllbxh46pb 7231422 7231381 2026-09-09T18:29:48Z Funktsionalism-modernism 231916 7231422 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> == Lammutamine == 1920.aasta talvel käisid laeva vrakil Tupenurme Tänavsuu Villem Peeker ja Kapi Nõmme Madis Tuul, kuid vrakil toimunud plahvatuse tõttu hukkus Villem Peeker ja sai haavata Madis Tuul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 1 oktoober 2012 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20121001.2.22&srpos=3&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) 1925.aastaks oli laev kajakate väljaheidetega kaetud ja seetõttu paistis laev valget värvi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 4 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810704.2.10&srpos=1&e=------198-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 2 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810702.2.18&e=-06-1981--07-1981--et-25-noukogudehiiumaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-N%C3%B5ukogude------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (on vajalik?, vist mitte) 1924.-1924.aastatel asutati AS Viking kes Slava vraki lammutas, kuid 1931.aastal pankrotti läks.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 30 november 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19331130.1.5&e=30-11-1933-30-11-1933--et-25-wabamaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-kool------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) Vraki hakkas lammutama 1926.aastal AS Viking.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 30 september 1926 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19260930.1.3&srpos=4&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1929.aasta 8.juulil uppus tormi tõttu Slava vrakki kõrval Viking AS´i ameerika firmalt Reno Salvage Corporation renditud päästelaev Resource, millel oli 2 Slava propellerit, mõned suurtükid ja sisseseadmeosad Slavalt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 10 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290710.1.3&srpos=101&e=-------et-25--101--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide veebivärav - Fotopostkaart. Sõjalaeva "Slava" lammutustöödel vraki kõrval... |url=https://www.muis.ee/museaalview/139618 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=www.muis.ee}}</ref> Laeval Resource olnud 18 meest pääsesid uppumisest Slava vrakile minemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 13 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290713.1.2&srpos=6&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Päästelaev Resource veeti 1930.aasta septembris Talinnasse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1930-1931) 6 september 1930 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=tallinnateatajaue19300906.1.5&srpos=1&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1931.aastal läks AS Viking pankrotti.<ref name=":0" /> Pärast AS Vikingit üritas Slava vraki lammutada Kuhlmann, kuid kuna töö ei tasunud ära, lõpetas ka tema lammutamise.<ref name=":0" /> 1933.aastal hakkas vraki lammutama J. Hergauk.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.1091.1.1210: Leping Veeteede Valitsuse ja Johannes Hergauki vahel sõjalaeva "Slava" ülestõstmise kohta · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110702676264&ru=8oUph9 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1933.aastal eemaldati laevalt viimased kahurid, kaks 12-tollist ahtrikahurit, millel olid veel laengud sees, kahurid lõhuti vanarauaks, suvel lasti õhku kahur 13kg dünamiidiga. Sügisel lasti õhku kahur, millel veel laengud sees, 16kg dünamiidiga, plahvatuse tagajärjel lendas tükke kahurist kuni 2 kilomeetri kaugusele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 18 juuli 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19330718.1.2&srpos=7&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1933.aastal oli vraki lammutamas 40 kuni 50 töölist, kellest paljud olid muhulased.<ref name=":0" /> 1934.aasta novembris kadus laeva vrakk veepealt, kui torm hävitas kasemattide pealsed ehitused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 2 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19341102.1.3&srpos=21&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 5 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19341105.1.3&srpos=32&e=------193-et-25--26--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1936.aasta sügisel lasti õhku 12-tolliste kahurite kaks laskemoonakeldrit, plahvatuse tulemusel kerkis 10 sülla kõrgune veesammas ja plahvatuses surnud kalu leiti 2 kuni 3 miili kauguselt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19361019.1.1&srpos=9&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 4 november 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19361104.1.3&srpos=10&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Maa Hääl : maarahva ajaleht 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=maahaal19361019.2.15&srpos=14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1937.aastal enam Slavat lammutamisest teateid pole, väidetavalt ei olnud suudetud laeva kiilu ära lammutada.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 27 august 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20080827.2.10&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-90+aastat+Slava+hukust------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 5 mai 1937 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19370505.1.7&srpos=14&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1937-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Laeva lammutamisel saadi rauda, vaske ja niklit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 4 juuli 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19340704.1.7&srpos=5&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>(ei ole vaja) kontsessioon == Tüüpprojekt nr 61 ja 62 == Tüüpprojekt nr 61 ja nr 62 on kahekorruselise nelja korteriga kortermaja tüüpprojekt, mida ehitati aastatel 1958-1960ndad. Tüüpprojektide arhitektid on Eesti maaehitusprojekti arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg=244 |issn=1406-7544}}</ref><ref name=":2" /> Tüüpprojekt nr 62 on väliselt samasugune tüüpprojektiga 61, kuid sellel on kahetoalised korterid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg= |issn=1406-7544}}</ref><ref name=":1" /> Hoonetes olid kolmetoalised korterid. Hoonetes oli ahiküte ning enamasti kuivkäimlad kuna majanditel kas polnud võimekust, et vastav veevärk ja kanalisatsioon ehitada või lihtsalt ei tahetud seda teha.<ref name=":1" details="246-247" /> Projektis on ka välja toodud, et kanalisatsioon puudub ning on võimalik vaid variandina.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.330: 4-korteriga elamu tp. nr. 61 autor: arh. B. Mirov - album I seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud ja santehnilised joonised (Põllumajandusprojekt) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705200808&ru=8ROE6K |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Kuigi hooned ehitati ühe projekti järgi, tehti sõltuvalt asukohast ja majandi eelistustest ning võimalustest muudatusi. Ka projekt võimaldas teha valikuid küttekeha, seinte viimistluse ja katusekatte osas.<ref name=":2" /> 1958-1961. aastatel ehitati maal 32% kortermajadest projekt nr 61 ja nr 62 järgi. Pooleli, Kolhoosi Rahva võit keskasula korterelamud.jpg (pilt) Kiviõlis tüüpprojekt 1955.aastast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3523: Hoone tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruselise 12-krt elamu tüüpprojekt nr 1-285-4 (ЭC-23) album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-1278-56. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705337173&ru=50OWJ7 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ja see 1963 <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7512: Kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-6A album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-1417-65 (2 albumit) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705343210&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Sellest annaks midagi teha: <ref>{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 2 juuli 1980 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=ohtulehtkoorberg19800702.2.12.1&srpos=11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-aseri+pannoo------------ |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Tüüpprojekt 1Э-10-8A 12 korteriga, 2-korruselised, Killingi-Nõmmes: uurida milline on<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7090: Kahekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8A album I - arhitektuur-ehituslikud, santehnilised ja elektrotehnilised joonised. T-5-65 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705341932&ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Lihtsalt 8?<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.6827: Kahekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8 album I - arhitektuur-ehituslikud ja sanitaar-tehnilised tööjoonised. T-865-64 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705341443&ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 7<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7511: Elamu "A" ja "B" kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-7 album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-1418-65 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705343209&ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Tüüpprojekt 66-031.032.13.86<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.9121: Elamu tüüpprojekt 66-031.032.13.86 5-korruseline 15-krt plokk-sekts. 1Б-2Б-3Б ja 10-krt plokk-sekts. 3Б-4Б - arhitektuur-ehituslikud joonised, küte ja ventilatsiooni, vesi ja kanalisatsioon; elektrotehnilised joonised; varje plaan keldris (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705717104&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Miljon 113-12 ja 113-23 tüüpprojekti <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.2923: Kooli 2-korruseline 3-sektsiooniga 12-krt elamu tüüpprojekt nr 113-23-37 album I - põhilised tööjoonised; album II - tüüpdetailid. T-1372-73 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705337024&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6412: Elamu nr 2. 3-korruseline 2-sekts. 15-krt elamu tüüpprojekt 113-23-75.85 album I - tööjoonised (AC, BK, OB, CУ ЭЛ); album IM - varje elamu keldris; album II - seadmete spetsifikatsioonid; album VII - materjalide arvestuslehed (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705625134&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> (ehk paneelmajade artiklise mitte panna enam neid). Tekst mille jätsin panemata paneelmajade artiklisse, kuna liiga palju variante oleks muidu * Tüüpprojekt 113-EKE-12-3.2, (12 korteriga 3-korruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.2494: 12-krt elamu tüüpprojekt 113-EKE 11-3.2 - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705463480&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-1, 9-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 9 korteriga elamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-1, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015516&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-2, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-2, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015795&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-11-4, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu lahendus 2E, kaust I, tp. 113-EKE 11-4, proj. 876091-1 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015913&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 2eha75cpfl8fxr7cl2gwgcgs9mm9ccw 7231484 7231422 2026-09-09T20:52:45Z Funktsionalism-modernism 231916 7231484 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> == Lammutamine == 1920.aasta talvel käisid laeva vrakil Tupenurme Tänavsuu Villem Peeker ja Kapi Nõmme Madis Tuul, kuid vrakil toimunud plahvatuse tõttu hukkus Villem Peeker ja sai haavata Madis Tuul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 1 oktoober 2012 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20121001.2.22&srpos=3&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) 1925.aastaks oli laev kajakate väljaheidetega kaetud ja seetõttu paistis laev valget värvi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 4 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810704.2.10&srpos=1&e=------198-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 2 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810702.2.18&e=-06-1981--07-1981--et-25-noukogudehiiumaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-N%C3%B5ukogude------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (on vajalik?, vist mitte) 1924.-1924.aastatel asutati AS Viking kes Slava vraki lammutas, kuid 1931.aastal pankrotti läks.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 30 november 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19331130.1.5&e=30-11-1933-30-11-1933--et-25-wabamaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-kool------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) Vraki hakkas lammutama 1926.aastal AS Viking.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 30 september 1926 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19260930.1.3&srpos=4&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1929.aasta 8.juulil uppus tormi tõttu Slava vrakki kõrval Viking AS´i ameerika firmalt Reno Salvage Corporation renditud päästelaev Resource, millel oli 2 Slava propellerit, mõned suurtükid ja sisseseadmeosad Slavalt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 10 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290710.1.3&srpos=101&e=-------et-25--101--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide veebivärav - Fotopostkaart. Sõjalaeva "Slava" lammutustöödel vraki kõrval... |url=https://www.muis.ee/museaalview/139618 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=www.muis.ee}}</ref> Laeval Resource olnud 18 meest pääsesid uppumisest Slava vrakile minemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 13 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290713.1.2&srpos=6&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Päästelaev Resource veeti 1930.aasta septembris Talinnasse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1930-1931) 6 september 1930 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=tallinnateatajaue19300906.1.5&srpos=1&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1931.aastal läks AS Viking pankrotti.<ref name=":0" /> Pärast AS Vikingit üritas Slava vraki lammutada Kuhlmann, kuid kuna töö ei tasunud ära, lõpetas ka tema lammutamise.<ref name=":0" /> 1933.aastal hakkas vraki lammutama J. Hergauk.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.1091.1.1210: Leping Veeteede Valitsuse ja Johannes Hergauki vahel sõjalaeva "Slava" ülestõstmise kohta · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110702676264&ru=8oUph9 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1933.aastal eemaldati laevalt viimased kahurid, kaks 12-tollist ahtrikahurit, millel olid veel laengud sees, kahurid lõhuti vanarauaks, suvel lasti õhku kahur 13kg dünamiidiga. Sügisel lasti õhku kahur, millel veel laengud sees, 16kg dünamiidiga, plahvatuse tagajärjel lendas tükke kahurist kuni 2 kilomeetri kaugusele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 18 juuli 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19330718.1.2&srpos=7&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1933.aastal oli vraki lammutamas 40 kuni 50 töölist, kellest paljud olid muhulased.<ref name=":0" /> 1934.aasta novembris kadus laeva vrakk veepealt, kui torm hävitas kasemattide pealsed ehitused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 2 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19341102.1.3&srpos=21&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 5 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19341105.1.3&srpos=32&e=------193-et-25--26--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1936.aasta sügisel lasti õhku 12-tolliste kahurite kaks laskemoonakeldrit, plahvatuse tulemusel kerkis 10 sülla kõrgune veesammas ja plahvatuses surnud kalu leiti 2 kuni 3 miili kauguselt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19361019.1.1&srpos=9&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 4 november 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19361104.1.3&srpos=10&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Maa Hääl : maarahva ajaleht 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=maahaal19361019.2.15&srpos=14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1937.aastal enam Slavat lammutamisest teateid pole, väidetavalt ei olnud suudetud laeva kiilu ära lammutada.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 27 august 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20080827.2.10&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-90+aastat+Slava+hukust------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 5 mai 1937 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19370505.1.7&srpos=14&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1937-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Laeva lammutamisel saadi rauda, vaske ja niklit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 4 juuli 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19340704.1.7&srpos=5&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>(ei ole vaja) kontsessioon == Tüüpprojekt nr 61 ja 62 == Tüüpprojekt nr 61 ja nr 62 on kahekorruselise nelja korteriga kortermaja tüüpprojekt, mida ehitati aastatel 1958-1960ndad. Tüüpprojektide arhitektid on Eesti maaehitusprojekti arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg=244 |issn=1406-7544}}</ref><ref name=":2" /> Tüüpprojekt nr 62 on väliselt samasugune tüüpprojektiga 61, kuid sellel on kahetoalised korterid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg= |issn=1406-7544}}</ref><ref name=":1" /> Hoonetes olid kolmetoalised korterid. Hoonetes oli ahiküte ning enamasti kuivkäimlad kuna majanditel kas polnud võimekust, et vastav veevärk ja kanalisatsioon ehitada või lihtsalt ei tahetud seda teha.<ref name=":1" details="246-247" /> Projektis on ka välja toodud, et kanalisatsioon puudub ning on võimalik vaid variandina.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.330: 4-korteriga elamu tp. nr. 61 autor: arh. B. Mirov - album I seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud ja santehnilised joonised (Põllumajandusprojekt) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705200808&ru=8ROE6K |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Kuigi hooned ehitati ühe projekti järgi, tehti sõltuvalt asukohast ja majandi eelistustest ning võimalustest muudatusi. Ka projekt võimaldas teha valikuid küttekeha, seinte viimistluse ja katusekatte osas.<ref name=":2" /> 1958-1961. aastatel ehitati maal 32% kortermajadest projekt nr 61 ja nr 62 järgi. Pooleli, Kolhoosi Rahva võit keskasula korterelamud.jpg (pilt) Kiviõlis tüüpprojekt 1955.aastast.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3523: Hoone tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruselise 12-krt elamu tüüpprojekt nr 1-285-4 (ЭC-23) album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-1278-56. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705337173&ru=50OWJ7 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ja see 1963 <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7512: Kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-6A album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-1417-65 (2 albumit) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705343210&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Sellest annaks midagi teha: <ref>{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 2 juuli 1980 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=ohtulehtkoorberg19800702.2.12.1&srpos=11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-aseri+pannoo------------ |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Tüüpprojekt 1Э-10-8A 12 korteriga, 2-korruselised, Killingi-Nõmmes: uurida milline on<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7090: Kahekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8A album I - arhitektuur-ehituslikud, santehnilised ja elektrotehnilised joonised. T-5-65 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705341932&ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Lihtsalt 8?<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.6827: Kahekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8 album I - arhitektuur-ehituslikud ja sanitaar-tehnilised tööjoonised. T-865-64 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705341443&ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 7<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7511: Elamu "A" ja "B" kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-7 album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-1418-65 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705343209&ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-1P<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5006: Kahekorruseline 8-krt elamu tüüpprojekt nr 1-317-1П album I - arhitektuur-ehituslik ja santehniline osa (seotud joonised). T-638-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340140&ru=5AcGOD |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Siin palju, kuid nimetusteta<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.92: Ühe ja kahekorruselised elumajad tp. 1-14 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560363&ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ja <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32.4-2.165: Arhitektuur-ehituslik osa, santehnika · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701013493&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ja <ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-511.1t.65: Eesti Põllumajandusprojekt. Kahekorruseliste 8- ja 12-korteriga elamute tüüpprojektid 1Э-10 album nr 3 seeriale ühised joonised. Projekteeritud koostöös Riikliku Projekteerimise Instituudiga Giproselstroi · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213703982340&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> == 1950ndate tüüpprojektid == Tüüpprojekt 1-285-1 (ЭС-21A), 2-korruseline, 8-korterit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3991: Elamu tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruseline 8-krt ahjuküttega elamu tüüpprojekt nr 1-285-1 (ЭС-21A) album I - seletuskiri ja tööjoonised. T-613-58 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705338847&ru=8ErQgc |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Pikk tn 51 Kuressaare (pole?) Tüüpprojekt 1-285-2 (ЭC-22), 3-korruseline, 12-korterit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.16226: Kolmekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1-285-2 (ЭC-22) album I - projekti koosseis, seletuskiri ja üldised seotud joonised (šiffer EKP-17/57) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705356058&ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Pepleri ja Vanemuise nurgal Tüüpprojekt 1-285-3 (ЭС-22A), 2-korruseline, 8-korterit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3837: Hoone tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruseline 8-krt ahjuküttega elamu, tüüpprojekt nr 1-285-3 (ЭС-22A) album I - seletuskiri ja tööjoonised. T-1136-57. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705338422&ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Keila Pae 1 Tüüpprojekt 1-285-4 (ЭC-23), 2 korruseline, 12-korterit.<ref name=":3" /> Kiviõli Vabaduse 8 Tüüpprojekt 66-031.032.13.86<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.9121: Elamu tüüpprojekt 66-031.032.13.86 5-korruseline 15-krt plokk-sekts. 1Б-2Б-3Б ja 10-krt plokk-sekts. 3Б-4Б - arhitektuur-ehituslikud joonised, küte ja ventilatsiooni, vesi ja kanalisatsioon; elektrotehnilised joonised; varje plaan keldris (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705717104&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Miljon 113-12 ja 113-23 tüüpprojekti <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.2923: Kooli 2-korruseline 3-sektsiooniga 12-krt elamu tüüpprojekt nr 113-23-37 album I - põhilised tööjoonised; album II - tüüpdetailid. T-1372-73 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705337024&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6412: Elamu nr 2. 3-korruseline 2-sekts. 15-krt elamu tüüpprojekt 113-23-75.85 album I - tööjoonised (AC, BK, OB, CУ ЭЛ); album IM - varje elamu keldris; album II - seadmete spetsifikatsioonid; album VII - materjalide arvestuslehed (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705625134&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> (ehk paneelmajade artiklise mitte panna enam neid). Tekst mille jätsin panemata paneelmajade artiklisse, kuna liiga palju variante oleks muidu * Tüüpprojekt 113-EKE-12-3.2, (12 korteriga 3-korruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.2494: 12-krt elamu tüüpprojekt 113-EKE 11-3.2 - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705463480&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-1, 9-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 9 korteriga elamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-1, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015516&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-2, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-2, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015795&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-11-4, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu lahendus 2E, kaust I, tp. 113-EKE 11-4, proj. 876091-1 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015913&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> coh5328y5wldiapli4yzyvq8oj6go46 7231492 7231484 2026-09-09T21:04:53Z Funktsionalism-modernism 231916 allikate kogumine 7231492 wikitext text/x-wiki {{Kasutaja liivakast}} <!-- Kirjuta allapoole seda rida --> == Lammutamine == 1920.aasta talvel käisid laeva vrakil Tupenurme Tänavsuu Villem Peeker ja Kapi Nõmme Madis Tuul, kuid vrakil toimunud plahvatuse tõttu hukkus Villem Peeker ja sai haavata Madis Tuul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 1 oktoober 2012 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20121001.2.22&srpos=3&e=------201-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) 1925.aastaks oli laev kajakate väljaheidetega kaetud ja seetõttu paistis laev valget värvi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 4 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810704.2.10&srpos=1&e=------198-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht 2 juuli 1981 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=noukogudehiiumaa19810702.2.18&e=-06-1981--07-1981--et-25-noukogudehiiumaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-N%C3%B5ukogude------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (on vajalik?, vist mitte) 1924.-1924.aastatel asutati AS Viking kes Slava vraki lammutas, kuid 1931.aastal pankrotti läks.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 30 november 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19331130.1.5&e=30-11-1933-30-11-1933--et-25-wabamaa-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-kool------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> (mitte jätta) Vraki hakkas lammutama 1926.aastal AS Viking.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 30 september 1926 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19260930.1.3&srpos=4&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1929.aasta 8.juulil uppus tormi tõttu Slava vrakki kõrval Viking AS´i ameerika firmalt Reno Salvage Corporation renditud päästelaev Resource, millel oli 2 Slava propellerit, mõned suurtükid ja sisseseadmeosad Slavalt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 10 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290710.1.3&srpos=101&e=-------et-25--101--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide veebivärav - Fotopostkaart. Sõjalaeva "Slava" lammutustöödel vraki kõrval... |url=https://www.muis.ee/museaalview/139618 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=www.muis.ee}}</ref> Laeval Resource olnud 18 meest pääsesid uppumisest Slava vrakile minemisega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saaremaa Teataja : maapidajate häälekandja 13 juuli 1929 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=saaremaateataja19290713.1.2&srpos=6&e=------192-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Päästelaev Resource veeti 1930.aasta septembris Talinnasse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Teataja (1930-1931) 6 september 1930 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=tallinnateatajaue19300906.1.5&srpos=1&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1931.aastal läks AS Viking pankrotti.<ref name=":0" /> Pärast AS Vikingit üritas Slava vraki lammutada Kuhlmann, kuid kuna töö ei tasunud ära, lõpetas ka tema lammutamise.<ref name=":0" /> 1933.aastal hakkas vraki lammutama J. Hergauk.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.1091.1.1210: Leping Veeteede Valitsuse ja Johannes Hergauki vahel sõjalaeva "Slava" ülestõstmise kohta · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110702676264&ru=8oUph9 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1933.aastal eemaldati laevalt viimased kahurid, kaks 12-tollist ahtrikahurit, millel olid veel laengud sees, kahurid lõhuti vanarauaks, suvel lasti õhku kahur 13kg dünamiidiga. Sügisel lasti õhku kahur, millel veel laengud sees, 16kg dünamiidiga, plahvatuse tagajärjel lendas tükke kahurist kuni 2 kilomeetri kaugusele.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 18 juuli 1933 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19330718.1.2&srpos=7&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-laev+slava------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1933.aastal oli vraki lammutamas 40 kuni 50 töölist, kellest paljud olid muhulased.<ref name=":0" /> 1934.aasta novembris kadus laeva vrakk veepealt, kui torm hävitas kasemattide pealsed ehitused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 2 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19341102.1.3&srpos=21&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 5 november 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19341105.1.3&srpos=32&e=------193-et-25--26--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1936.aasta sügisel lasti õhku 12-tolliste kahurite kaks laskemoonakeldrit, plahvatuse tulemusel kerkis 10 sülla kõrgune veesammas ja plahvatuses surnud kalu leiti 2 kuni 3 miili kauguselt.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19361019.1.1&srpos=9&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Meie Maa (1919-1944) 4 november 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=meiemaaew19361104.1.3&srpos=10&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1936-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Maa Hääl : maarahva ajaleht 19 oktoober 1936 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=maahaal19361019.2.15&srpos=14&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1937.aastal enam Slavat lammutamisest teateid pole, väidetavalt ei olnud suudetud laeva kiilu ära lammutada.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muhulane 27 august 2008 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=muhulane20080827.2.10&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-90+aastat+Slava+hukust------------ |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 5 mai 1937 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19370505.1.7&srpos=14&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1937-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Laeva lammutamisel saadi rauda, vaske ja niklit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Waba Maa 4 juuli 1934 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=wabamaa19340704.1.7&srpos=5&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-J.+Hergauk----1934-------- |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>(ei ole vaja) kontsessioon == Tüüpprojekt nr 61 ja 62 == Tüüpprojekt nr 61 ja nr 62 on kahekorruselise nelja korteriga kortermaja tüüpprojekt, mida ehitati aastatel 1958-1960ndad. Tüüpprojektide arhitektid on Eesti maaehitusprojekti arhitektid [[Boris Mirov]] ja [[Manivald Noor]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg=244 |issn=1406-7544}}</ref><ref name=":2" /> Tüüpprojekt nr 62 on väliselt samasugune tüüpprojektiga 61, kuid sellel on kahetoalised korterid.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tamjärv |eesnimi=Maret |pealkiri=Suitsutare 8 |perekonnanimi2=Ingi |eesnimi2=Dagmar |kirjastus=Eesti Vabaõhumuuseum |aasta=2022 |isbn= |koht=Tallinn |lehekülg= |issn=1406-7544}}</ref><ref name=":1" /> Hoonetes olid kolmetoalised korterid. Hoonetes oli ahiküte ning enamasti kuivkäimlad kuna majanditel kas polnud võimekust, et vastav veevärk ja kanalisatsioon ehitada või lihtsalt ei tahetud seda teha.<ref name=":1" details="246-247" /> Projektis on ka välja toodud, et kanalisatsioon puudub ning on võimalik vaid variandina.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.330: 4-korteriga elamu tp. nr. 61 autor: arh. B. Mirov - album I seletuskiri, arhitektuur-ehituslikud ja santehnilised joonised (Põllumajandusprojekt) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705200808&ru=8ROE6K |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Kuigi hooned ehitati ühe projekti järgi, tehti sõltuvalt asukohast ja majandi eelistustest ning võimalustest muudatusi. Ka projekt võimaldas teha valikuid küttekeha, seinte viimistluse ja katusekatte osas.<ref name=":2" /> 1958-1961. aastatel ehitati maal 32% kortermajadest projekt nr 61 ja nr 62 järgi. Pooleli, Kolhoosi Rahva võit keskasula korterelamud.jpg (pilt) Kiviõlis tüüpprojekt 1955.aastast.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3523: Hoone tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruselise 12-krt elamu tüüpprojekt nr 1-285-4 (ЭC-23) album I - seletuskiri ja põhijoonised. T-1278-56. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705337173&ru=50OWJ7 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ja see 1963 <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7512: Kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-6A album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-1417-65 (2 albumit) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705343210&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Sellest annaks midagi teha: <ref>{{Netiviide |pealkiri=Õhtuleht (1944-2000) 2 juuli 1980 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=ohtulehtkoorberg19800702.2.12.1&srpos=11&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-aseri+pannoo------------ |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Tüüpprojekt 1Э-10-8A 12 korteriga, 2-korruselised, Killingi-Nõmmes: uurida milline on<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7090: Kahekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8A album I - arhitektuur-ehituslikud, santehnilised ja elektrotehnilised joonised. T-5-65 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705341932&ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Lihtsalt 8?<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.6827: Kahekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-8 album I - arhitektuur-ehituslikud ja sanitaar-tehnilised tööjoonised. T-865-64 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705341443&ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 7<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.7511: Elamu "A" ja "B" kahekorruselise 12-krt elamu tüüpprojekt 1Э-10-7 album I - arhitektuur-ehituslikud ja san-tehnilised joonised. T-1418-65 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705343209&ru=6qle1L |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-1P<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.5006: Kahekorruseline 8-krt elamu tüüpprojekt nr 1-317-1П album I - arhitektuur-ehituslik ja santehniline osa (seotud joonised). T-638-61 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705340140&ru=5AcGOD |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Siin palju, kuid nimetusteta<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.92: Ühe ja kahekorruselised elumajad tp. 1-14 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560363&ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ja <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32.4-2.165: Arhitektuur-ehituslik osa, santehnika · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701013493&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> ja <ref>{{Netiviide |pealkiri=VAMA.R-511.1t.65: Eesti Põllumajandusprojekt. Kahekorruseliste 8- ja 12-korteriga elamute tüüpprojektid 1Э-10 album nr 3 seeriale ühised joonised. Projekteeritud koostöös Riikliku Projekteerimise Instituudiga Giproselstroi · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=213703982340&ru=7mJDMm |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Tähtis: <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.92: Ühe ja kahekorruselised elumajad tp. 1-14 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560363&ru=8OgEVP |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-9 põhjalik<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.128: 4-kordne 32 korteriga suurplokk elumaja (2 trepikoda) tp. 1-317-9 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100561085&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.9: 4-kordne 44 korteriga suurplokk elumaja tp. 1-317-9 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100561097&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-3<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.120: 2-kordne 16 korteriga suurplokk elumaja tp. 1-317-3 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560786&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-4<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.80: 2-kordne 16 korteriga suurplokk elumaja (keldrikorrusele tagaküljest väline sissepääs) tp. 1-317-4 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560854&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-5<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.89: 3-kordne 12 korteriga suurplokk elumaja tp. 1-317-5 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560973&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-317-7<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.124: 3-kordne 24 korteriga suurplokk elumaja (tagaküljest eraldi välississepääs keldrikorrusele) tp. 1-317-7 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100560988&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> 1-432-3<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-14.4-7.400: 4-kordne 20 korteriga ja kauplusega elumaja, arh.ehituslikud ja san. tehn. joonised tp. 1-432-3 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121100567627&ru=931afo |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> == 1950ndate tüüpprojektid == Tüüpprojekt 1-285-1 (ЭС-21A), 2-korruseline, 8-korterit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3991: Elamu tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruseline 8-krt ahjuküttega elamu tüüpprojekt nr 1-285-1 (ЭС-21A) album I - seletuskiri ja tööjoonised. T-613-58 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705338847&ru=8ErQgc |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Pikk tn 51 Kuressaare (pole?) Tüüpprojekt 1-285-2 (ЭC-22), 3-korruseline, 12-korterit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.16226: Kolmekorruseline 12-krt elamu tüüpprojekt 1-285-2 (ЭC-22) album I - projekti koosseis, seletuskiri ja üldised seotud joonised (šiffer EKP-17/57) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705356058&ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Pepleri ja Vanemuise nurgal Tüüpprojekt 1-285-3 (ЭС-22A), 2-korruseline, 8-korterit.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.3837: Hoone tööjoonised sidumise eelprojekti juurde. 2-korruseline 8-krt ahjuküttega elamu, tüüpprojekt nr 1-285-3 (ЭС-22A) album I - seletuskiri ja tööjoonised. T-1136-57. Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705338422&ru=70w2Yn |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Keila Pae 1 Tüüpprojekt 1-285-4 (ЭC-23), 2 korruseline, 12-korterit.<ref name=":3" /> Kiviõli Vabaduse 8 Tüüpprojekt 66-031.032.13.86<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.9121: Elamu tüüpprojekt 66-031.032.13.86 5-korruseline 15-krt plokk-sekts. 1Б-2Б-3Б ja 10-krt plokk-sekts. 3Б-4Б - arhitektuur-ehituslikud joonised, küte ja ventilatsiooni, vesi ja kanalisatsioon; elektrotehnilised joonised; varje plaan keldris (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705717104&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> Miljon 113-12 ja 113-23 tüüpprojekti <ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-2.4-1.2923: Kooli 2-korruseline 3-sektsiooniga 12-krt elamu tüüpprojekt nr 113-23-37 album I - põhilised tööjoonised; album II - tüüpdetailid. T-1372-73 (2 albumit). Suureformaadiline · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705337024&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.6412: Elamu nr 2. 3-korruseline 2-sekts. 15-krt elamu tüüpprojekt 113-23-75.85 album I - tööjoonised (AC, BK, OB, CУ ЭЛ); album IM - varje elamu keldris; album II - seadmete spetsifikatsioonid; album VII - materjalide arvestuslehed (kalkad) · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705625134&ru=5vKBDj |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> (ehk paneelmajade artiklise mitte panna enam neid). Tekst mille jätsin panemata paneelmajade artiklisse, kuna liiga palju variante oleks muidu * Tüüpprojekt 113-EKE-12-3.2, (12 korteriga 3-korruseline kortermaja). Arhitekt Tõnu Kull, maju ehitati aastatel 1976–1992.<ref>Risto Vähi, [https://ristofoto.com/2025/06/10/tuupprojekt-113-eke-12/ Tüüpprojekt 113-EKE-12], ristofoto.com</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-18.4-3.2494: 12-krt elamu tüüpprojekt 113-EKE 11-3.2 - arhitektuur-ehituse, sanitaartehnika ja elektriosa joonised · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=110705463480&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-1, 9-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 9 korteriga elamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-1, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015516&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-12-2, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu, kaust I, tp. 113-EKE 12-2, proj. 84095-2 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015795&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> * Tüüpprojekt 113-EKE-11-4, 18-korteriga 3-korruseline kortermaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ERA.T-32: 3-kordne 18 korteriga sektsioonelamu lahendus 2E, kaust I, tp. 113-EKE 11-4, proj. 876091-1 · AIS |url=https://ais.ra.ee/et/description-unit/view?id=121701015913&ru=97h9CG |vaadatud=2026-09-08 |väljaanne=ais.ra.ee}}</ref> sx4q0o2zopzo1smuwgsb0og3z65juvv 2026. aasta Saksi-Anhalti parlamendivalimised 0 720390 7231479 7230526 2026-09-09T20:41:56Z ~2026-48942-14 237252 7231479 wikitext text/x-wiki '''2026. aasta Saksi-Anhalti parlamendivalimised''' toimusid 6. septembril 2026 9. Maapäeva valimiseks. Valimiste eel on võimul CDU-SPD-FDP nn. "Saksamaa-koalitsioon" (vihjates lipuvärvidele), liidumaa peaministriks [[Sven Schulze]] (CDU). Liidumaa põhiseaduse kohaselt peavad Maapäeva valimised toimuma pühapäeval või riigipühal 58-62 kuud peale senise Maapäeva avaistungit - seega vahemikus 10. mai-6. september 2026. Mais 2025 kinnitati valimispäevaks 6. september 2026, seega viimane lubatud päev.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Landtagswahl findet am 6. September 2026 statt |keel=de-DE |väljaanne=stern.de |url=https://www.stern.de/gesellschaft/regional/sachsen-anhalt/sachsen-anhalt--landtagswahl-findet-am-6--september-2026-statt-35718422.html |vaadatud=2026-08-23}}</ref> Maapäeva miinimumsuurus on 83 kohta, kellest 41 valitakse esmahäältega (''Erststimmen'') majoritaarselt otsestest valimisringkondadest, ülejäänud teiste häältega (''Zweitstimmen'') proportsionaalselt Hare-Niemeyeri meetodiga. Valimiskünniseks on 5% teistest häältest, ringkonnamandaatide klauslit ei ole.<ref>{{Netiviide |pealkiri=§ 1 LWG, Zahl der Abgeordneten; Art der Wahl {{!}} anwalt24.de |url=https://www.anwalt24.de/gesetze/lwg-7/1 |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=www.anwalt24.de |keel=de}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=§ 35 LWG, Feststellung des Wahlergebnisses im Lande; Sitzverteilung {{!}} anwalt24.de |url=https://www.anwalt24.de/gesetze/lwg-7/35 |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=www.anwalt24.de |keel=de}}</ref> Valimiste eel on ennustatud suurt edu AfDle, mis on Ida-Saksamaa liidumaadel vägagi tugevnenud ja juhtimas - ka Saksi-Anhaltis sai partei 2024. aasta Euroopa parlamendi valimistel 30.5% ja 2025. aasta Liidupäeva valimistel 37.1% häältest. Kuni 2023. aasta suveni juhtis arvamusküsitlustes CDU, alates juunist 2023 oli CDU-AfD patiseis, alates sügisest 2025 on CDU toetus märgatavalt langenud ja AfD on küsitlustes selgelt juhtinud, osadel küsitlustel saanud juba üle 40% häältest - augustis 2026 juba 43%.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Wahlumfragen zur Landtagswahl 2026 in Sachsen-Anhalt (#ltwst) – Sonntagsfrage |url=https://www.wahlrecht.de/umfragen/landtage/sachsen-anhalt.htm |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=Wahlrecht.de |keel=de-DE}}</ref> Seetõttu pole ka välistatud, et partei võib esmakordselt ühelgi liidumaal saavutada absoluutenamuse - kuna teised parteid ei soovi paremäärmuslikuks liigitatud AfDga koostööd teha, oleks absoluutenamus nende ainsaks võimaluseks valitsusse pääseda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Kai Vare {{!}} |kuupäev=2026-07-16 |pealkiri=Merz loodab, et USA ei sekku Saksamaa sügisel toimuvatesse valimistesse |url=https://www.err.ee/1610078572/merz-loodab-et-usa-ei-sekku-saksamaa-sugisel-toimuvatesse-valimistesse |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> See võib mõjutada ka föderaalparlamendi ülemkoda - Liidunõukogu, mille liikmed on tavaliselt liidumaade valitsuskabinettide liikmed.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-23 |pealkiri=The AfD’s Stronghold: Explaining Support in Saxony-Anhalt |url=https://europeanrelations.com/expert-commentary/the-afds-stronghold-explaining-support-in-saxony-anhalt/ |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=EuropeanRelations.com |keel=en-US}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ruy |eesnimi=Donatienne |perekonnanimi2=Buelte |eesnimi2=Emma |kuupäev=2026-07-30 |pealkiri=A Far-Right Breakthrough? Germany’s AfD on the Brink of State-Level Governance |url=https://www.csis.org/analysis/far-right-breakthrough-germanys-afd-brink-state-level-governance |keel=en}}</ref> Valimisõiguslikke kodanikke Saksi-Anhaltis oli 1706851, valimas käis 1328211 ehk 77.82%. {| class="wikitable" ! colspan="2" |Partei !Ühemandaadilised hääled !% !Kohad !Võrreldes eelmisega !Valimisnimekirja hääled !% !Võrreldes eelmisega !Kohad !Kokku kohti !Võrreldes eelmisega |- |Alternatiiv Saksamaale |AfD |581945 |44.33 |38 | +37 |576037 |43.79 | +22.97% |1 |39 | +16 |- |Kristlik-Demokraatlik Liit |CDU |314535 |23.96 |0 | -40 |226622 |17.23 | -19.89% |15 |15 | -25 |- |Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei |SPD |102881 |7.84 |0 |0 |122303 |9.30 | +0.89% |8 |8 | -1 |- |Rohelised |GRÜNE |45310 |3.45 |0 |0 |117498 |8.93 | +2.99% |8 |8 | +2 |- |Vasakpartei |LINKE |157905 |12.03 |3 | +3 |112541 |8.56 | -2.43% |5 |8 | -4 |- |Sahra Wagenknechti Liit |BSW |41782 |3.18 |0 |0 |69291 |5.27 | +5.27% |5 |5 | +5 |- |Vaba Demokraatlik Partei |FDP |41113 |3.13 |0 |0 |33969 |2.58 | -3.84% |0 |0 | -7 |- |Vabad Valijad |FW |14464 |1.10 |0 |0 |15430 |1.17 | -1.96% |0 |0 |0 |- | colspan="2" |Muud |12799 |0.97 |0 |0 |41624 |3.16 |0 |0 |0 |0 |- ! colspan="2" |Kokku !1312734 !100 !41 ! !1315315 !100 ! !42 !83 !-14 |- | colspan="2" |Kehtetuid sedeleid |15477 |1.18 | | |12896 |0.98 | colspan="4" | |} <ref>{{Netiviide |pealkiri=Ergebnisse Landesebene – Landtagswahl Sachsen-Anhalt 2026 |url=https://wahlergebnisse.sachsen-anhalt.de/wahlen/lt26/erg_land.html?v=1788724164643 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=wahlergebnisse.sachsen-anhalt.de}}</ref> Valimisosalus 77.82% on liidumaal kõige kõrgeim alates esimestest valimistest 1990. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Landtagswahl in Sachsen-Anhalt am 6. September 2026 |url=https://www.wahlrecht.de/news/2026/landtagswahl-sachsen-anhalt-2026.html |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Wahlrecht.de |keel=de-DE}}</ref> Varasemastes arvamusküsitluses ennustati SPDle ~6-9% häältest, rohelistele ~3-6%, kuid mõlemad pääsesid Maapäeva, suuresti tänu taktikalisele hääletamisele, et takistada AfD absoluutenamust kaotsiläinud häälte tõttu. Suur kaotus sai osaks CDUle, kaotades rohkem kui poole 2021. aastal saadud häältest, saades kokku vaid 17% häältest. AfD seevastu kahekordistas oma häältesaaki, jõudes lähedale absoluutenamusele. SPD ja eriti rohelised said hääli juurde väiksemal määral. Ka BSW, millele oli ennustatud ~3-6% häältest, siiski ületas valimiskünnise. Kuid ilma AfD osavõtuta valitsuse moodustamine on keeruline, kuna parteil on kokku 39 kohta (3 alla absoluutenamuse) - absoluutenamuse saavutamiseks ilma AfDta on vajalik kõigi teiste parteide osavõtt. Samas oleks see suhteliselt seinast-seina poliitvaadetega: äärmusvasakpopulistid (Linke ja BSW), keskvasakpoolsed (SPD ja rohelised) ja keskparempoolsed (CDU), ning riiklikul tasandil on CDU poolt koostöö Linkega välistatud - samas on Tüüringis võimul CDU-SPD valitsus Linke välise toetusega, kuid ametliku leppeta, nn. "konstruktiivse opositsioonina". Kuid vajalik oleks saada ka BSW toetus, samas on BSW juht Sahra Wagenknecht kutsunud üles AfD-vastast "tulemüüri" (Brandmauer) lõpetama ja on rääkinud koostöövalmidusest AfDga - BSW hääled (või väline toetus) oleks piisavad, et AfD saaks enamuse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=deutschlandfunk.de |kuupäev=2026-08-16 |pealkiri=Brandmauer-Diskussion: Wie das BSW über die Annäherung an die AfD Wähler erreichen will |url=https://www.deutschlandfunk.de/bsw-afd-brandmauer-landtagswahlen-sachsen-anhalt-thueringen-sahra-wagenknecht-100.html |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Deutschlandfunk |keel=de}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-07 |pealkiri=Merz välistas koostöö liidumaa valimistel võidutsenud AfD-ga |url=https://www.err.ee/1610130988/merz-valistas-koostoo-liidumaa-valimistel-voidutsenud-afd-ga |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-07 |pealkiri=AfD kogus Saksi-Anhalti liidumaa valimistel 43,8 protsenti häältest |url=https://www.err.ee/1610130247/afd-kogus-saksi-anhalti-liidumaa-valimistel-43-8-protsenti-haaltest |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> AfD peaministrikandidaat Ulrich Siegmund teatas, et kandideerib, kui tal on kindlalt saavutatav stabiilne enamus, ta polnud nõus moodustama vähemusvalitsust. Kõik parteid peale BSW keeldusid kõnelustest AfDga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=SACHSEN-ANHALT |eesnimi=MDR |pealkiri=Wer regiert Sachsen-Anhalt? BSW will Gespräche mit AfD aufnehmen |url=https://www.mdr.de/nachrichten/sachsen-anhalt/landtagswahl/ticker-news-174,wahl-560.html |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=mdr.de |keel=de}}</ref> BSW polnud nõus AfDga koalitsiooni moodustama, kuid avaldas koostöövalmidust individuaalsetel teemadel,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |pealkiri=Keine Koalition mit der AfD – aber BSW offen für Minderheitsregierung |url=https://www.mdr.de/nachrichten/sachsen-anhalt/landtagswahl/regierungsbildung-sachsen-anhalt-fakt-ist-108,fakt-ist-nach-wahl-100.html |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=mdr.de |keel=de}}</ref> riiklik parteijuht Amira Mohamed Ali tegi ettepaneku parteitu peaministrikandidaadi nimetamiseks;<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-07 |pealkiri=Wahl in Sachsen-Anhalt: AfD liegt klar vor CDU |url=https://www.zdfheute.de/politik/deutschland/landtagswahl-sachsen-anhalt-wahlergebnisse-cdu-afd-schulze-siegmund-100.html |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ZDFheute |keel=de}}</ref> liidumaa esinumber Thomas Schulze teatas, et kui partei ei jõua kokkuleppele teiste parteidega, võivad nad peaministri valimistel mitte osaleda; kuid nii AfDl üksinda, kui ka CDU-SPD-rohelistel-Linkel kokku on mõlemal 39 kohta; samas oli ta nõus parteitu peaministrikandidaadi ettepanekuga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-07 |pealkiri=AfD lotet in Sachsen-Anhalt Optionen aus - und das BSW reagiert |url=https://www.zdfheute.de/politik/deutschland/afd-regierungsoptionen-bsw-sachsen-anhalt-wahl-100.html |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ZDFheute |keel=de}}</ref> Peaminister Sven Schulze teatas 7. septembril, et CDUl ei ole peale suurt valimiskaotust mandaati valitsemiseks ja läheb opositsiooni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=dpa |kuupäev=2026-09-07 |pealkiri=Sachsen-Anhalt: Schulze: Neuwahl des CDU-Landesvorstands im Herbst |url=https://www.handelsblatt.com/politik/deutschland/sachsen-anhalt-schulze-neuwahl-des-cdu-landesvorstands-im-herbst/100252636.html |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.handelsblatt.com |keel=de}}</ref> Peaministri valimine on sätestatud liidumaa põhiseaduses paragrahviga 65. Kõik parteid võivad nimetada kandidaate, esimeses hääletusvoorus tuleb saada absoluutenamus hääli (42), kui see ebaõnnestub, toimub 7 päeva jooksul teine voor, samadel tingimustel. Kui ka seal ei saavuta ükski kandidaat absoluutenamust, peab Maapäev 14 päeva jooksul hääletama (taaskord absoluutenamusega), kas minna laiali ja korraldada uued valimised. Kui see ei saavuta absoluutenamust, toimub kohene kolmas voor, kus valituks osutumiseks piisab lihthäälteenamusest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-07 |pealkiri=Nach Sachsen-Anhalt-Wahl: So könnte es jetzt weitergehen |url=https://www.zdfheute.de/politik/deutschland/sachsen-anhalt-wahl-wie-weiter-faq-100.html |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ZDFheute |keel=de}}</ref> == Viited == <references responsive="1"></references> [[Kategooria:Saksamaa liidumaade valimised]] 5c8k2slh6hu8k0qi0paokoyteiflvqf 7231480 7231479 2026-09-09T20:42:54Z ~2026-48942-14 237252 7231480 wikitext text/x-wiki '''2026. aasta Saksi-Anhalti parlamendivalimised''' toimusid 6. septembril 2026 9. Maapäeva valimiseks. Valimiste eel on võimul CDU-SPD-FDP nn. "Saksamaa-koalitsioon" (vihjates lipuvärvidele), liidumaa peaministriks [[Sven Schulze]] (CDU). Liidumaa põhiseaduse kohaselt peavad Maapäeva valimised toimuma pühapäeval või riigipühal 58-62 kuud peale senise Maapäeva avaistungit - seega vahemikus 10. mai-6. september 2026. Mais 2025 kinnitati valimispäevaks 6. september 2026, seega viimane lubatud päev.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Landtagswahl findet am 6. September 2026 statt |keel=de-DE |väljaanne=stern.de |url=https://www.stern.de/gesellschaft/regional/sachsen-anhalt/sachsen-anhalt--landtagswahl-findet-am-6--september-2026-statt-35718422.html |vaadatud=2026-08-23}}</ref> Maapäeva miinimumsuurus on 83 kohta, kellest 41 valitakse esmahäältega (''Erststimmen'') majoritaarselt otsestest valimisringkondadest, ülejäänud teiste häältega (''Zweitstimmen'') proportsionaalselt Hare-Niemeyeri meetodiga. Valimiskünniseks on 5% teistest häältest, ringkonnamandaatide klauslit ei ole.<ref>{{Netiviide |pealkiri=§ 1 LWG, Zahl der Abgeordneten; Art der Wahl {{!}} anwalt24.de |url=https://www.anwalt24.de/gesetze/lwg-7/1 |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=www.anwalt24.de |keel=de}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=§ 35 LWG, Feststellung des Wahlergebnisses im Lande; Sitzverteilung {{!}} anwalt24.de |url=https://www.anwalt24.de/gesetze/lwg-7/35 |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=www.anwalt24.de |keel=de}}</ref> Valimiste eel on ennustatud suurt edu AfDle, mis on Ida-Saksamaa liidumaadel vägagi tugevnenud ja juhtimas - ka Saksi-Anhaltis sai partei 2024. aasta Euroopa parlamendi valimistel 30.5% ja 2025. aasta Liidupäeva valimistel 37.1% häältest. Kuni 2023. aasta suveni juhtis arvamusküsitlustes CDU, alates juunist 2023 oli CDU-AfD patiseis, alates sügisest 2025 on CDU toetus märgatavalt langenud ja AfD on küsitlustes selgelt juhtinud, osadel küsitlustel saanud juba üle 40% häältest - augustis 2026 juba 43%.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Wahlumfragen zur Landtagswahl 2026 in Sachsen-Anhalt (#ltwst) – Sonntagsfrage |url=https://www.wahlrecht.de/umfragen/landtage/sachsen-anhalt.htm |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=Wahlrecht.de |keel=de-DE}}</ref> Seetõttu pole ka välistatud, et partei võib esmakordselt ühelgi liidumaal saavutada absoluutenamuse - kuna teised parteid ei soovi paremäärmuslikuks liigitatud AfDga koostööd teha, oleks absoluutenamus nende ainsaks võimaluseks valitsusse pääseda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Kai Vare {{!}} |kuupäev=2026-07-16 |pealkiri=Merz loodab, et USA ei sekku Saksamaa sügisel toimuvatesse valimistesse |url=https://www.err.ee/1610078572/merz-loodab-et-usa-ei-sekku-saksamaa-sugisel-toimuvatesse-valimistesse |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> See võib mõjutada ka föderaalparlamendi ülemkoda - Liidunõukogu, mille liikmed on tavaliselt liidumaade valitsuskabinettide liikmed.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-23 |pealkiri=The AfD’s Stronghold: Explaining Support in Saxony-Anhalt |url=https://europeanrelations.com/expert-commentary/the-afds-stronghold-explaining-support-in-saxony-anhalt/ |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=EuropeanRelations.com |keel=en-US}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ruy |eesnimi=Donatienne |perekonnanimi2=Buelte |eesnimi2=Emma |kuupäev=2026-07-30 |pealkiri=A Far-Right Breakthrough? Germany’s AfD on the Brink of State-Level Governance |url=https://www.csis.org/analysis/far-right-breakthrough-germanys-afd-brink-state-level-governance |keel=en|ajakiri=Center for Strategic and International Studies}}</ref> Valimisõiguslikke kodanikke Saksi-Anhaltis oli 1706851, valimas käis 1328211 ehk 77.82%. {| class="wikitable" ! colspan="2" |Partei !Ühemandaadilised hääled !% !Kohad !Võrreldes eelmisega !Valimisnimekirja hääled !% !Võrreldes eelmisega !Kohad !Kokku kohti !Võrreldes eelmisega |- |Alternatiiv Saksamaale |AfD |581945 |44.33 |38 | +37 |576037 |43.79 | +22.97% |1 |39 | +16 |- |Kristlik-Demokraatlik Liit |CDU |314535 |23.96 |0 | -40 |226622 |17.23 | -19.89% |15 |15 | -25 |- |Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei |SPD |102881 |7.84 |0 |0 |122303 |9.30 | +0.89% |8 |8 | -1 |- |Rohelised |GRÜNE |45310 |3.45 |0 |0 |117498 |8.93 | +2.99% |8 |8 | +2 |- |Vasakpartei |LINKE |157905 |12.03 |3 | +3 |112541 |8.56 | -2.43% |5 |8 | -4 |- |Sahra Wagenknechti Liit |BSW |41782 |3.18 |0 |0 |69291 |5.27 | +5.27% |5 |5 | +5 |- |Vaba Demokraatlik Partei |FDP |41113 |3.13 |0 |0 |33969 |2.58 | -3.84% |0 |0 | -7 |- |Vabad Valijad |FW |14464 |1.10 |0 |0 |15430 |1.17 | -1.96% |0 |0 |0 |- | colspan="2" |Muud |12799 |0.97 |0 |0 |41624 |3.16 |0 |0 |0 |0 |- ! colspan="2" |Kokku !1312734 !100 !41 ! !1315315 !100 ! !42 !83 !-14 |- | colspan="2" |Kehtetuid sedeleid |15477 |1.18 | | |12896 |0.98 | colspan="4" | |} <ref>{{Netiviide |pealkiri=Ergebnisse Landesebene – Landtagswahl Sachsen-Anhalt 2026 |url=https://wahlergebnisse.sachsen-anhalt.de/wahlen/lt26/erg_land.html?v=1788724164643 |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=wahlergebnisse.sachsen-anhalt.de}}</ref> Valimisosalus 77.82% on liidumaal kõige kõrgeim alates esimestest valimistest 1990. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Landtagswahl in Sachsen-Anhalt am 6. September 2026 |url=https://www.wahlrecht.de/news/2026/landtagswahl-sachsen-anhalt-2026.html |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Wahlrecht.de |keel=de-DE}}</ref> Varasemastes arvamusküsitluses ennustati SPDle ~6-9% häältest, rohelistele ~3-6%, kuid mõlemad pääsesid Maapäeva, suuresti tänu taktikalisele hääletamisele, et takistada AfD absoluutenamust kaotsiläinud häälte tõttu. Suur kaotus sai osaks CDUle, kaotades rohkem kui poole 2021. aastal saadud häältest, saades kokku vaid 17% häältest. AfD seevastu kahekordistas oma häältesaaki, jõudes lähedale absoluutenamusele. SPD ja eriti rohelised said hääli juurde väiksemal määral. Ka BSW, millele oli ennustatud ~3-6% häältest, siiski ületas valimiskünnise. Kuid ilma AfD osavõtuta valitsuse moodustamine on keeruline, kuna parteil on kokku 39 kohta (3 alla absoluutenamuse) - absoluutenamuse saavutamiseks ilma AfDta on vajalik kõigi teiste parteide osavõtt. Samas oleks see suhteliselt seinast-seina poliitvaadetega: äärmusvasakpopulistid (Linke ja BSW), keskvasakpoolsed (SPD ja rohelised) ja keskparempoolsed (CDU), ning riiklikul tasandil on CDU poolt koostöö Linkega välistatud - samas on Tüüringis võimul CDU-SPD valitsus Linke välise toetusega, kuid ametliku leppeta, nn. "konstruktiivse opositsioonina". Kuid vajalik oleks saada ka BSW toetus, samas on BSW juht Sahra Wagenknecht kutsunud üles AfD-vastast "tulemüüri" (Brandmauer) lõpetama ja on rääkinud koostöövalmidusest AfDga - BSW hääled (või väline toetus) oleks piisavad, et AfD saaks enamuse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=deutschlandfunk.de |kuupäev=2026-08-16 |pealkiri=Brandmauer-Diskussion: Wie das BSW über die Annäherung an die AfD Wähler erreichen will |url=https://www.deutschlandfunk.de/bsw-afd-brandmauer-landtagswahlen-sachsen-anhalt-thueringen-sahra-wagenknecht-100.html |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=Deutschlandfunk |keel=de}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-07 |pealkiri=Merz välistas koostöö liidumaa valimistel võidutsenud AfD-ga |url=https://www.err.ee/1610130988/merz-valistas-koostoo-liidumaa-valimistel-voidutsenud-afd-ga |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-07 |pealkiri=AfD kogus Saksi-Anhalti liidumaa valimistel 43,8 protsenti häältest |url=https://www.err.ee/1610130247/afd-kogus-saksi-anhalti-liidumaa-valimistel-43-8-protsenti-haaltest |vaadatud=2026-09-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> AfD peaministrikandidaat Ulrich Siegmund teatas, et kandideerib, kui tal on kindlalt saavutatav stabiilne enamus, ta polnud nõus moodustama vähemusvalitsust. Kõik parteid peale BSW keeldusid kõnelustest AfDga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=SACHSEN-ANHALT |eesnimi=MDR |pealkiri=Wer regiert Sachsen-Anhalt? BSW will Gespräche mit AfD aufnehmen |url=https://www.mdr.de/nachrichten/sachsen-anhalt/landtagswahl/ticker-news-174,wahl-560.html |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=mdr.de |keel=de}}</ref> BSW polnud nõus AfDga koalitsiooni moodustama, kuid avaldas koostöövalmidust individuaalsetel teemadel,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |pealkiri=Keine Koalition mit der AfD – aber BSW offen für Minderheitsregierung |url=https://www.mdr.de/nachrichten/sachsen-anhalt/landtagswahl/regierungsbildung-sachsen-anhalt-fakt-ist-108,fakt-ist-nach-wahl-100.html |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=mdr.de |keel=de}}</ref> riiklik parteijuht Amira Mohamed Ali tegi ettepaneku parteitu peaministrikandidaadi nimetamiseks;<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-07 |pealkiri=Wahl in Sachsen-Anhalt: AfD liegt klar vor CDU |url=https://www.zdfheute.de/politik/deutschland/landtagswahl-sachsen-anhalt-wahlergebnisse-cdu-afd-schulze-siegmund-100.html |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ZDFheute |keel=de}}</ref> liidumaa esinumber Thomas Schulze teatas, et kui partei ei jõua kokkuleppele teiste parteidega, võivad nad peaministri valimistel mitte osaleda; kuid nii AfDl üksinda, kui ka CDU-SPD-rohelistel-Linkel kokku on mõlemal 39 kohta; samas oli ta nõus parteitu peaministrikandidaadi ettepanekuga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-07 |pealkiri=AfD lotet in Sachsen-Anhalt Optionen aus - und das BSW reagiert |url=https://www.zdfheute.de/politik/deutschland/afd-regierungsoptionen-bsw-sachsen-anhalt-wahl-100.html |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ZDFheute |keel=de}}</ref> Peaminister Sven Schulze teatas 7. septembril, et CDUl ei ole peale suurt valimiskaotust mandaati valitsemiseks ja läheb opositsiooni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=dpa |kuupäev=2026-09-07 |pealkiri=Sachsen-Anhalt: Schulze: Neuwahl des CDU-Landesvorstands im Herbst |url=https://www.handelsblatt.com/politik/deutschland/sachsen-anhalt-schulze-neuwahl-des-cdu-landesvorstands-im-herbst/100252636.html |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.handelsblatt.com |keel=de}}</ref> Peaministri valimine on sätestatud liidumaa põhiseaduses paragrahviga 65. Kõik parteid võivad nimetada kandidaate, esimeses hääletusvoorus tuleb saada absoluutenamus hääli (42), kui see ebaõnnestub, toimub 7 päeva jooksul teine voor, samadel tingimustel. Kui ka seal ei saavuta ükski kandidaat absoluutenamust, peab Maapäev 14 päeva jooksul hääletama (taaskord absoluutenamusega), kas minna laiali ja korraldada uued valimised. Kui see ei saavuta absoluutenamust, toimub kohene kolmas voor, kus valituks osutumiseks piisab lihthäälteenamusest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-07 |pealkiri=Nach Sachsen-Anhalt-Wahl: So könnte es jetzt weitergehen |url=https://www.zdfheute.de/politik/deutschland/sachsen-anhalt-wahl-wie-weiter-faq-100.html |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ZDFheute |keel=de}}</ref> == Viited == <references responsive="1"></references> [[Kategooria:Saksamaa liidumaade valimised]] 4ixtwglnspcp4r1g8gzankunq078z5m Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september 2026 – ...) 0 720779 7231316 7230951 2026-09-09T12:52:25Z Hannesvalk 176021 /* 8. september */ 7231316 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut]] === 1. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada sanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Novorossiisk]]i naftaterminali, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 6s86b69ninpviznwg9kibzbk6zi17v8 7231385 7231316 2026-09-09T16:39:15Z Hannesvalk 176021 /* 9. september */ 7231385 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut]] === 1. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada sanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Novorossiisk]]i naftaterminali, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 2800 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 9b24wzl10gdkd3in84zwsml4sarwpt6 7231432 7231385 2026-09-09T19:13:48Z Hannesvalk 176021 /* 9. september */ 7231432 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut]] === 1. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada sanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Novorossiisk]]i naftaterminali, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]] ja helikopter [[Mi-8]]. Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 2800 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] qiq0hiodc17e9l7rs4pjp698vphuqv5 7231533 7231432 2026-09-10T04:52:18Z Hannesvalk 176021 /* 9. september */ 7231533 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut]] === 1. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada sanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Novorossiisk]]i naftaterminali, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]] ja helikopter [[Mi-8]]. Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] iczwj1v2k0tme0hp8rtk5wjmdz1a7xq Arutelu:Mihkli auk 1 720824 7231292 7231286 2026-09-09T11:59:14Z Kruusamägi 1530 7231292 wikitext text/x-wiki == Miks määratud kustutamiseks? == Vaidlustan kustutamist ilma põhjenduseta. Artikkel kirjeldab reaalselt olemasolevat ja avalikult leitavat objekti Viljandis. Palun täpsustada, millist Vikipeedia kriteeriumi artikkel ei täida, et seda oleks võimalik parandada või vajalike sõltumatute allikatega täiendada? Kui küsimus on tähelepanuväärsuses, võiks enne kustutamist toimuda tavapärane kustutamisarutelu. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 5. september 2026, kell 22:48 (EEST) :Kustutamiseks esitaja pole põhjendust märkinud. Arutelu praegu toimubki. Ilmselt on küsimus tähelepanuväärsuses. Ma ei ole kindel, et peab kustutama. Selle kohta on üks ajaleheartikkel. Esitus on siin kunstlikult suureks paisutatud. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 6. september 2026, kell 05:50 (EEST) ::Praegu näeb see välja millegi sellisena, mis tuleks kiiremas korras siit kustutada, aga mida kõlbaks pm säilitada lehel [[Vikipeedia:Naljad ja muu kustutatud jama]]. Kui Lossi tänava ääres on tõesti mingi omaalgatuslikult püstitatud mälestustahvel, siis pm saaks seda lühidalt mainida [[Lossi tänav (Viljandi)|selles artiklis]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 12:51 (EEST) :::Kustutasin. Arutelulehe jätan esialgu veel ellu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:07 (EEST) ::::Kustutamise põhjendus jääb mulle endiselt ebaselgeks. „Näeb välja millegi sellisena, mis tuleks kiiremas korras kustutada“ ja viide naljalehele ei selgita, millist tähelepanuväärsuse kriteeriumi artikkel ei täitnud. ::::Kui probleem oli see, et artikkel oli kunstlikult liiga suureks paisutatud, siis olen sellega nõus – seda oleks saanud kärpida. See on aga artikli vormi, mitte teema tähelepanuväärsuse küsimus. ::::Järjepidevuse mõttes on raske mõista ka väidet, et omaalgatuslik kohaliku tähtsusega objekt sobib põhimõtteliselt ainult Lossi tänava artikli üheks lauseks. Vikipeedias on eraldi artiklitena näiteks „Jaanitule kivi“, „Kessu päevamärk“, „Kesse ülemine tulepaak“ ja „Sõdurite mälestusmärk Osmussaarel“. Neist mõnel puudub artiklis sõltumatu ajakirjanduslik viide üldse ning „Kessu päevamärgil“ on üks ajaleheartikkel. Ma ei arva, et neid tuleks seetõttu kustutada – vastupidi, need näitavad, et väikese kohaliku füüsilise objekti kohta eraldi artikli olemasolu ei ole iseenesest kuidagi pretsedenditu. ::::Mihkli augu kohta on arutelus kinnitatud vähemalt ühe sõltumatu ajaleheartikli olemasolu. Seega palun täpsustada: kas probleem on selle artikli käsitluse ebapiisav ulatus, sõltumatute allikate arv või mõni muu konkreetne tähelepanuväärsuse kriteerium? Kui argument on lihtsalt selles, et objekti päritolu on humoorikas ja omaalgatuslik, siis sellist tähelepanuväärsuse kriteeriumi ma Vikipeedia reeglitest ei leia. ::::Minu ettepanek oleks artikkel taastada, kärpida see lühikeseks ja rangelt allikapõhiseks ning hinnata seejärel tähelepanuväärsust samadel alustel nagu teisi kohalikke objekte. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 22:29 (EEST) :::Antud juhul puudub mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. september 2026, kell 23:43 (EEST) ::::Väide, et puudub „mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega“, ei vasta siiski tõele.Sakala on avaldanud sellest konkreetsest mälestusmärgist eraldi ajaleheartikli: <nowiki>https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi⁠�Juba</nowiki> artikli pealkiri – „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“ – kinnitab nii objekti olemasolu, asukohta kui ka selle tausta. Tegemist ei ole artikli autori enda veebilehe, Google Mapsi kirje ega sotsiaalmeediapostitusega, vaid sõltumatu toimetatud ajakirjandusväljaande kajastusega.Seega võiks vähemalt loobuda argumendist, et objekti seos reaalsusega pole tõendatud. See on nüüd väga otseselt tõendatud.Kui tegelik küsimus on, kas ühest sõltumatust ajalehekajastusest piisab iseseisva Vikipeedia-artikli tähelepanuväärsuse tõendamiseks, siis see on täiesti legitiimne arutelukoht. Aga see on märksa teistsugune argument kui väide, et objekt võib olla väljamõeldud. ::::Olen juba nõustunud, et esialgne artikkel oli liiga pikaks paisutatud. Seda oleks saanud kärpida mõne lõigu pikkuseks ja jätta alles ainult sõltumatu allikaga kontrollitavad faktid. Minu meelest oleks selline lahendus olnud põhjendatum kui artikli kiire kustutamine. ::::Oleks hea, kui kustutamisotsuse põhjendus liiguks tagantjärele muutuvate argumentide asemel nüüd konkreetse Vikipeedia tähelepanuväärsuse kriteeriumi juurde. [[Eri:Kaastöö/~2026-48435-05|~2026-48435-05]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48435-05|arutelu]]) 6. september 2026, kell 23:57 (EEST) ::Ja miks puudus seal tekstis viide sellele artiklile? Ning kui ka seda kajastust mistahes põhjusel isegi oluliseks pidada, siis kuidas täpselt takistab see vastava lõigu lisamist tänava artiklisse? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 00:16 (EEST) :::Jah, Sakala viide puudus esialgsest artiklist. See oli artikli puudus ja selle oleks saanud parandada ühe redaktsiooniga. Viite puudumine artiklis ei muuda aga ei allikat ega objekti olematuks ning ei toeta väidet, et puudus „mistahes tõestus, et siin on mingi puutumus reaalsusega“. :::Nüüd on sõltumatu allikas konkreetselt välja toodud: :::[https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi Sakala: „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“] :::See ei ole Mihkli augu juhuslik mainimine mõnes Lossi tänavat käsitlevas loos, vaid eraldi ajakirjanduslik käsitlus konkreetsest mälestusmärgist. Seega võiks vähemalt objekti reaalsuse küsimuse lugeda lahendatuks. :::Küsimusele, kuidas takistab see vastava lõigu lisamist Lossi tänava artiklisse: ei takistagi. Kuid samamoodi ei ole selgitatud, miks peab see olema ainuvõimalik lahendus. Asjaolu, et objekt asub Lossi tänava ääres, ei tähenda iseenesest, et objekti saab käsitleda ainult tänavaartikli ühe lõiguna. :::Kui tegelik seisukoht on, et ühest sõltumatust ja konkreetselt seda objekti käsitlevast ajaleheartiklist ei piisa iseseisva artikli tähelepanuväärsuseks, siis palun öeldagi seda otse. Seda saab sisuliselt arutada. Seni on põhjendus liikunud „naljast“ ja „puutumuse puudumisest reaalsusega“ viite puudumise ning Lossi tänava artiklisse liitmise juurde. :::Nõustun, et esialgne artikkel oli kunstlikult liiga pikaks paisutatud. See oli toimetatav probleem. Mõistlik lahendus oleks olnud artikkel kärpida, Sakala viide lisada ning seejärel hinnata tähelepanuväärsust allikapõhise versiooni põhjal, mitte kustutada artikkel ning hakata alles pärast kustutamist järjest uusi põhjendusi sõnastama. :::Et arutelu ei käiks enam esialgse liiga pika teksti üle, pakun taastamiseks järgmise lühikese ja allikapõhise versiooni: :::---- :::{{koord|58.36360417|25.59978667|display=title}} :::'''Mihkli auk''' on [[Viljandi]] kesklinnas asuv omaalgatuslik mälestusmärk, mis tähistab ligikaudu 17 aastat varem [[Viljandi pärimusmuusika festival]]i ajal toimunud juhtumit, kus Mihkel kukkus põõsasse, kuid tema käes olnud õlleklaas jäi terveks.<ref name="Sakala">{{Netiviide ::: |url=https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi ::: |pealkiri=17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi ::: |väljaanne=Sakala ::: |vaadatud=7. september 2026 :::}}</ref> :::2026. aastal paigaldati sündmuskohale mälestustahvel. ''Sakala'' kajastas mälestusmärgi rajamist eraldi ajaleheartiklis.<ref name="Sakala" /> :::Mälestusmärk asub Viljandi kesklinnas koordinaatidel {{koord|58.36360417|25.59978667|display=inline}}. :::== Viited == :::{{viited}} :::Kategooria:Viljandi :::Kategooria:Mälestusmärgid Eestis :::---- :::Minu ettepanek on hinnata tähelepanuväärsust selle kärbitud versiooni ja olemasoleva sõltumatu kajastuse põhjal. Kui sellest hoolimata leitakse, et iseseisva artikli jaoks on allikmaterjali veel liiga vähe, siis on Lossi tänava artiklisse liitmine arusaadav kompromiss. See on aga teine argument kui väide, et objekti seos reaalsusega pole tõendatud. :::[[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 09:29 (EEST) ::::Viite puudumine just nimelt kinnitab algset hinnagut. Artikli koostaja ülesanne on teha tekst, mis vastaks nõuetele ja mitte midagi kokku visata, et siis teised selle söödavaks muudaksid ja püüaksid tõestada, et asi ikka on oluline. Hinnata saab ikka seda, mis on artiklis kirjas, sest kuidas peaks teised teadma mingitest mainimata jäänud asjaoludest. Seda enam, et Google kaardilt antud kohalt mina küll mingit märget ei leidnud, mis vihjaks nagu oleks algses artiklis esinenud eksitavad väited, mis seda enam annavad põhjust kahtlusteks. ::::Mis ei ole piisavalt tähelepanuväärne eraldiseisvaks artikliks võib sellest hoolimata olla piisavalt oluline, et seda saaks mainida mõne teise artikli koosseisus. Antud juhul võib vast tõstatuks lugeda, et asja võib pidada vähemalt Vikipeedias mainimiväärseks. Küll ei ole hetkeandmetel põhjust arvata, et tähelepanuväärsus oleks piisav eraldi artikli lubamiseks. ::::Oluline oleks meeles pidada, et sellist eraldiseisvat artiklit ei oska ka keegi otsida. Artikkel tänavast on kindlasti külastatavam. Ehk puhtalt informatsiooni leitavuse tagamiseks tuleks niikuinii tarvis seda infokildu mainida ka teistes artiklites. Antud lühem versioon võiks olla ligilähedaselt midagi sellist, mida sobiks kuhugi poetada. ::::Lühendatud versiooni juures on samuti puudusi. Nt "tähistab ligikaudu 17 aastat varem" -- aga millal keegi seda teksti loeks? (ehk parem oleks "arvatavasti 2009. aastal" vms) Ja see "auk" on mälestusmärk, või hoopis tähistab antud silt seda kohta? Hea oleks anda ka lause konteksti lisamiseks, mis selgitaks, miks see nähtus linnalegendiks kujunes. Samuti võib sellest omaalgatuslikust sildist foto lisada, mis näitaks, et vähemalt mingil ajahetkel seal pargiservas tõesti mingi märge asus ning mis talitleks sel kujul täiendava viitena. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 13:38 (EEST) :::::Nõustun, et ''Sakala'' viide oleks pidanud algses artiklis kohe olemas olema. See oli artikli koostamise puudus ja selles osas on kriitika õigustatud. Küll aga ei nõustu ma järeldusega, et viite puudumine „kinnitab“ varasemat hinnangut, nagu puuduks mistahes puutumus reaalsusega. Puudulikult viidatud artikkel ja väljamõeldud objekt on kaks täiesti erinevat asja. :::::Praeguseks on sõltumatu allikas konkreetselt välja toodud: :::::[https://sakala.postimees.ee/8539416/17-aasta-tagune-olleklaasi-paastmine-sai-keset-viljandit-malestusmargi ''Sakala'': „17 aasta tagune õlleklaasi päästmine sai keset Viljandit mälestusmärgi“] :::::Tegemist ei ole objekti möödaminnes mainimisega mõnes üldises Viljandi või Lossi tänava loos, vaid ''Sakala'' on avaldanud eraldi ajakirjandusliku käsitluse just sellest mälestusmärgist. Seega ei ole minu meelest enam sisuliselt põhjendatud jätkata objekti reaalsuse kahtluse alla seadmist. :::::Google Mapsist märgi leidmine või mitteleidmine ei ole samuti kuigi tugev kriteerium, mille järgi Vikipeedia artikli teema olemasolu hinnata. Google Maps ei ole Vikipeedia tähelepanuväärsuse mõõdupuu. Sõltumatu toimetatud ajakirjanduslik kajastus on selle küsimuse juures märksa asjakohasem. :::::Tähelepanuväärsuse küsimus on teine asi. Kui seisukoht on, et üks sõltumatu ja konkreetselt objekti käsitlev ajaleheartikkel ei ole eraldiseisvaks artikliks veel piisav, siis võikski seda nii sõnastada ning arutada, milline konkreetne tähelepanuväärsuse lävend jääb täitmata. See oleks vähemalt selge ja kontrollitav argument. :::::Praegu on põhjendus arutelu jooksul aga märgatavalt liikunud: esmalt oli küsimus selles, et artikkel näib naljana, siis selles, kas kirjeldatul üldse on puutumus reaalsusega, seejärel algses artiklis puuduvas viites ja nüüd selles, kas teema võiks paikneda mõne teise artikli sees. Need on erinevad küsimused. Oleks mõistlik need lahus hoida: artikli kvaliteet, väidete kontrollitavus ja teema tähelepanuväärsus ei ole üks ja sama asi. :::::Märkuse kohta, et „hea oleks anda ka lause konteksti lisamiseks, mis selgitaks, miks see nähtus linnalegendiks kujunes“ – minu hinnangul oli see kontekst algses artiklis tegelikult olemas. Seal kirjeldati juhtumi päritolu Viljandi folgi ajal, loo säilimist sõpruskondlikus pärimuses, selle seostumist konkreetse füüsilise kohaga ning lõpuks mälestustahvli paigaldamist. See on sisuliselt just kirjeldus sellest, kuidas ühest eraelulisest juhtumist kujunes konkreetse paigaga seotud kohapärimus. :::::Võib täiesti õigustatult kritiseerida seda, et algses versioonis oli see liiga pikalt, liiga suurejooneliselt või kohati liiga humoorikalt esitatud. Seda saan aktsepteerida. Aga öelda, et vastav kontekst puudus, ei ole päris täpne – pigem vajas olemasolev kontekst neutraalsemat sõnastust ja paremat allikastamist. :::::Samuti nõustun parandustega, et „17 aastat varem“ on halb ajas vananev sõnastus ning parem oleks „arvatavasti 2009. aastal“. Täpsem on ka eristada, et „Mihkli auk“ on paigale kinnistunud nimi ning füüsiliseks mälestusobjektiks on sinna paigaldatud tahvel. Need on tavapärased toimetamisprobleemid, mida saab artiklis parandada. :::::Tahaksin aga tõstatada ka laiema põhimõttelise küsimuse. Vikipeedia nimetab ennast vabaks entsüklopeediaks. Mõistan loomulikult, et „vaba“ ei tähenda, et iga olemasolev objekt või sündmus peab automaatselt saama oma artikli. Tähelepanuväärsuse nõue on vajalik. Just seepärast peaks aga selle rakendamine olema võimalikult läbipaistev, järjepidev ja allikapõhine. :::::Kui meil on reaalselt olemas füüsiline objekt, selle taga olev dokumenteeritav lugu ning sõltumatu ajaleht on pidanud nähtust piisavalt huvipakkuvaks, et sellest eraldi artikkel avaldada, siis tekib õigustatud küsimus: millise konkreetse kriteeriumi järgi ei ole see Vikipeedia jaoks piisavalt tähelepanuväärne? :::::Vikipeedias on suur hulk artikleid väga kitsastest kohalikest objektidest, rajatistest, kividest, mälestusmärkidest ja muudest nähtustest. Ma ei arva, et see oleks Vikipeedia puudus – vastupidi, väikeste ja kohalike teadmiste säilitamine on minu arvates üks sellise entsüklopeedia tugevusi. Seetõttu peaks olema võimalik sisuliselt selgitada, miks üks sõltumatult kajastatud kohalik objekt kvalifitseerub eraldi artikliks ja teine mitte. :::::Murekoht tekib siis, kui tähelepanuväärsuse hindamine hakkab sõltuma sellest, kas teema tundub toimetajale piisavalt „tõsine“, tavapärane või entsüklopeediline. Tähelepanuväärsus ei peaks olema maitseküsimus. Humoorika või ebatavalise tekkelooga nähtus ei ole seetõttu iseenesest vähem dokumenteerimisväärne kui traditsioonilisema tekkelooga objekt. :::::Samuti ei pea ma veenvaks argumenti, et eraldi artiklit „ei oska keegi otsida“. Entsüklopeedia artiklistruktuuri ei peaks määrama oletatav otsingumaht või see, milline leht saab rohkem külastusi. Artiklite vahel saab teha siselinke, ümbersuunamisi ja muid seoseid. Leitavus on tehniliselt lahendatav küsimus; tähelepanuväärsus on sisuline küsimus. :::::Minu ettepanek on seetõttu endiselt lihtne: taastada „Mihkli auk“ oluliselt lühemas, neutraalses ja rangelt allikapõhises vormis, lisada kohe ''Sakala'' viide ning foto mälestustahvlist ja hinnata artikli tähelepanuväärsust selle versiooni põhjal. :::::Esialgsel artiklil olid puudused – seda ma ei vaidlusta. Kuid artikli puudused ei ole automaatselt teema puudused. Kui eraldiseisev artikkel ikkagi tagasi lükatakse, siis ootaksin selle põhjenduseks konkreetset tähelepanuväärsuse kriteeriumi ja selle järjepidevat rakendamist, mitte järeldust, et algse artikli ebatäiuslikkus tõendab objekti või teema ebareaalsust. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 14:02 (EEST) Yks artikkel kohalikus päevalehes ei tähenda, et nähtus on tähelepanuväärne jäädvustamiseks igaveseks ajaks ylemaailmse haardega entsyklopeedias. Samuti: enne asjaga seotud seltskonna poolt sinna sildi paigaldamist ei teadnud suurem osa viljandlasi seda kohta ega lugu yldse. Piisab mainimisest vastava tänava artiklis. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. september 2026, kell 14:45 (EEST) ::Väide polnud mitte see, et "puuduks mistahes puutumus reaalsusega", vaid see, et "kui artikkel on selline, siis pole võimalik selle põhjal hinnata, kas antud asjal on puutumus reaalsusega"... ja need on kaks täiesti eri asja. Kui see puutumus reaalsusega aga ka on, siis see ei tähenda veel kuidagi seda, et nähtus oleks ise seepärast veel artiklivääriline. See tähendab lihtsalt seda, et see pole täielik (!) väljamõeldis (fiktsioon võib see küll ka muidu olla, aga kui fiktsioon on piisavalt tuntud (nt [[Nessie]] või [[Ülemiste vanake]]), siis on artikkel ikkagi lubatud). Kui artiklis väidetakse, et see koht on välja toodud Google Mapsist, aga tegelikult ikka ei ole, siis on artiklis vähemalt üks valeväide ja see seab ka ülejäänud info tõeväärtuse tugeva kahtluse alla. Sel juhul on kustutamine põhjendatud juba puhtalt puudulikust kvaliteedist lähtuvalt. ::Humoorikatest nähtustest on meil ka muidu artikleid. Nt [[Miljonipeldik]]. Asja humoorikus või selle puudumine pole see, mille üle siin arutleme. ::Käesolevaga on see arutelu ennast ammendanud. Nüüdseks on täiesti selge, et puudub igasugune põhjus sel teemal artiklit lubada. Seejuures see ei välista, et see koht tulevikus nii palju tuntust ei kogu, et artikli olemasolu oleks põhjendatud, aga senine olukord ei anna vähimatki alust seda põhjendatuks pidada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2026, kell 18:50 (EEST) :::Tänan, nüüd on vähemalt vaidluse tegelik kese üsna selgelt välja joonistunud. :::Ma ei vaidle vastu sellele, et üks ''Sakala'' artikkel ei taga automaatselt eraldiseisva Vikipeedia-artikli tähelepanuväärsust. Ka Vikipeedia enda juhend ütleb, et tähelepanuväärsuse hindamise aluse annab käsitluste hulk erinevates sõltumatutes allikates, mitte ühe allika olemasolu iseenesest. :::Küll aga ei pea ma asjakohaseks argumenti, et „enne sildi paigaldamist ei teadnud suurem osa viljandlasi seda kohta ega lugu“. [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]] ütleb sõnaselgelt, et tähelepanuväärsus ei ole sama mis tuntus, kuulsus, tunnustus või tähtsus. Seega ei saa minu arvates mõõdupuuks olla see, mitu viljandlast nähtusest enne ajakirjanduslikku kajastust teadis. :::Google Mapsi osas olen nõus: kui algses artiklis olnud väide ei olnud kontrollitav, siis ei oleks seda pidanud artiklis esitama ning uues versioonis tuleb see lihtsalt välja jätta. Seda väidet ei ole põhjust kaitsta. :::Samas ei nõustu ma järeldusega, et algse artikli puudulik kvaliteet lahendab automaatselt tähelepanuväärsuse küsimuse. Vikipeedia enda tähelepanuväärsuse juhendis on kirjas: „Artikli hetkeolukord, näiteks pooleliolek või viidete puudumine, ei tähenda, et artikkel ei ole teema poolest tähelepanuväärne.“ See eristab minu meelest üsna selgelt kahte küsimust: kas konkreetne redaktsioon oli piisavalt hea ja kas teema ise on tähelepanuväärne. :::Esimesele vastaksin tagantjärele ise ka eitavalt – esialgne tekst oli liiga pikk, toon kohati liiga naljatlev, Sakala viide puudus ning Google Mapsi väide ei oleks tohtinud kontrollimata kujul sees olla. Need on täiesti põhjendatud kriitikakohad. :::Teise küsimuse puhul ei pea ma aga vastust sugugi nii enesestmõistetavaks, et võiks öelda, et „puudub igasugune põhjus sel teemal artiklit lubada“. On olemas konkreetne füüsiline objekt ja sõltumatu toimetatud väljaanne on pidanud seda piisavalt märkimisväärseks, et avaldada sellest eraldi artikkel, mitte teha kõrvalmärkus mõnes teises loos. See vähemalt annab põhjuse tähelepanuväärsust arutada, isegi kui üks allikas ei pruugi lõpuks eraldi artikli jaoks piisavaks osutuda. :::Samuti ei pea ma tugevaks argumendiks seda, et eraldi artiklit „ei oska keegi otsida“. Artikli leitavus ja artikli tähelepanuväärsus on eri küsimused. Siselinkide, ümbersuunamiste ja otsingu eesmärk ongi teha teadmised leitavaks; artikli olemasolu ei peaks sõltuma sellest, kas inimesed juba enne artikli loomist selle täpset pealkirja teavad. :::Linnalegendi või kohapärimuse konteksti puudumise märkusega ei saa ma samuti päriselt nõustuda. Algversioonis oli kirjeldatud sündmuse seost Viljandi folgiga, loo säilimist sõpruskonnas, selle kinnistumist konkreetse koha külge ja lõpuks füüsilise tahvli paigaldamist. See on sisuliselt just see kontekst, mida nüüd soovitatakse lisada. Probleem oli pigem selle esitamise toonis ja allikastamises, mitte konteksti puudumises. :::Seega ei tahaks ma enam algset redaktsiooni kaitsta. Pakun hoopis, et küsimust hinnataks täiesti uue, paari lõigu pikkuse, neutraalse ja ainult kontrollitavaid väiteid sisaldava versiooni põhjal, kus ainus põhiallikas on praegu ''Sakala'' ning kontrollimata Google Mapsi väide puudub. :::Kui kogukonna hinnang on ka pärast seda, et ühest sõltumatust käsitlusest ei piisa, siis aktsepteerin, et praeguse allikabaasi juures ei ole tähelepanuväärsus veel tõendatud. Aga see oleks minu meelest oluliselt täpsem järeldus kui öelda, et „puudub igasugune põhjus artiklit lubada“. :::Kuna [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]] ütleb ka, et vajaduse korral hääletab teema tähelepanuväärsuse üle Vikipeedia kogukond, siis kui selles küsimuses jääb eriarvamus, eelistaksin pigem kogukonna hinnangut kui arutelu lõpetamist ühe kasutaja deklaratsiooniga „arutelu on ennast ammendanud“. [[Eri:Kaastöö/~2026-48559-56|~2026-48559-56]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48559-56|arutelu]]) 7. september 2026, kell 22:14 (EEST) ::::Ma olen nõus, et kustutamisvajadus ei olnud iseenestmõistetav. Ja mis puudutab otsimisse, siis oma nime alt leiab iga asja ikka paremini üles. Aga tõendatud on ainult see, et niisugune mälestustahvel on olemas, ja küsimus on selle tähelepaneväärsuses. Ma sain algul nii aru, et õlu jäi klaasi alles. See oleks olnud ime. Aga selles, et klaas katki ei läinud, pole midagi imelikku. See, et põõsas on auk, on minu meelest mõttetus. Ja pole kuidagi võimalik tõendada, et see sündmus üldse aset leidis, ka ajakirjanik ei saa seda kindlaks teha. Ja samuti pole tõendatud, et sellega mingi linnalegend seotud on. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 7. september 2026, kell 22:45 (EEST) ::::Arutelu käib ju edasi. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:30 (EEST) Jep, kustutamise põhjendatuses kahtlust pole. Aga siinne arutelu kuulub Eesti huumoriklassikasse ja retoorikaanalüüsi õppevarra. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 8. september 2026, kell 11:12 (EEST) :Naeran. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 8. september 2026, kell 13:27 (EEST) ::Mulle tundub, et arutelu on jõudnud päris huvitava epistemoloogilise küsimuseni: mida me siin õigupoolest tõestada üritame? ::Kui nõue on tõendada, et Mihkel tõepoolest ühel umbes 2009. aasta folgiööl just selles konkreetses põõsas kukkus, siis tuleb tunnistada, et ajalooline meetod jääb siin ilmselt hätta. Puudub kukkumisprotokoll, geoloogiline ekspertiis, dendrokronoloogiline analüüs ja tõenäoliselt ka notariaalselt kinnitatud õlleklaas. ::Aga kas see on üldse see väide, mida entsüklopeedia peaks kontrollima? ::Tõendatav fakt on, et 2026. aastal on Viljandis olemas konkreetne tahvel, mis meenutab konkreetset lugu. Samuti on tõendatav, et sõltumatu ajaleht ''Sakala'' on selle tahvli ja selle taga oleva loo eraldi artikli teemaks võtnud. Sellest hetkest alates eksisteerib nähtus dokumenteeritavalt vähemalt kultuurilise objektina – sõltumata sellest, kas meil õnnestub 17 aastat hiljem kohtuekspertiisi tasemel kindlaks teha kukkumise täpne trajektoor. ::Siin tekib minu meelest oluline vahe: ajaloolise sündmuse tõeväärtus ja selle sündmuse ümber tekkinud pärimuse olemasolu ei ole sama küsimus. ::Seda eristust teeb Vikipeedia ise pidevalt. Näiteks [[Vanapagana kivi]] artiklis kirjeldatakse üsna konkreetselt muistendit, mille järgi kavatses Vanapagan Pühalepa kiriku kiviga puruks visata, kuid ei tabanud. Loomulikult ei nõua keegi enne artikli lubamist tõendit selle kohta, et Vanapagan oli olemas, kandis kive või üritas kirikut tabada. Entsüklopeedia dokumenteerib kivi ja sellega seotud pärimuse olemasolu, mitte muistendi sündmustiku empiirilist tõeväärtust. ::Veel huvitavam on see, et [[Vanapagana kivi]] praeguses artiklis pole muistendi juures üldse tekstisisest viidet ning artikkel on märgitud kategooriasse „Viideteta väidetega artiklid“. Ometi ei ole sellest tehtud järeldust, et muistendi olemasolu tuleb pidada fiktsiooniks seni, kuni keegi Vanapagana kiviviset tõendab. ::Sama tähelepanuväärsuse lävendi küsimus tekib näiteks [[Kessu päevamärk|Kessu päevamärgi]] puhul. Tegemist on ühe väga konkreetse kohaliku objektiga, mille iseseisvas artiklis on praegu üks ajaleheviide ja registrilink. Ma ei too seda näiteks väitmaks, et „kui see artikkel on olemas, peab Mihkli auk samuti olemas olema“. See oleks liiga lihtne argument. Toon selle näiteks seepärast, et väide „üks ajaleheartikkel ei saa põhimõtteliselt olla piisav alus eraldiseisvale kohaliku objekti artiklile“ ei paista olevat eestikeelse Vikipeedia senises praktikas sugugi nii enesestmõistetav. ::Mihkli augu puhul ei ole küsimus enam ainult selles, kas keegi kunagi põõsasse kukkus. Küsimus on selles, et ühe väidetava sündmuse ümber on tekkinud lugu, sellele on antud nimi, see on seotud konkreetse kohaga, sinna on paigaldatud füüsiline tähis ning seda on kajastanud sõltumatu ajakirjandus. ::Võib täiesti põhjendatult arutada, kas see nähtus on praegu piisavalt tähelepanuväärne eraldi artikliks. Aga ma oleks ettevaatlik väitega, et enne tuleks tõendada algse kukkumise ajalooline fakt. Sel juhul hakkaksime pärimust hindama kriteeriumiga, mida pärimuse puhul põhimõtteliselt täita ei saagi. ::Ka väide, et „põõsas on auk, see on mõttetus“, tundub mulle natuke liiga kitsas käsitlus. Loomulikult ei ole juhuslik auk põõsas iseenesest entsüklopeediline. Samamoodi ei ole üks suvaline kivi, metalltorn või sein iseenesest entsüklopeediline. Tähendus ei teki materjalist, vaid sellest, mida inimesed selle objektiga seostavad. Mälestusmärk on lõpuks väga sageli täiesti tavaline kivi või metallplaat, mille erilisus seisneb sellele omistatud tähenduses. ::Ja siin jõuame minu arvates päris huvitava küsimuseni: millal saab naljast pärimus ja millal pärimusest kultuurilugu? ::Kas selleks peab lugu teadma suurem osa Viljandi elanikest? Kui suur osa? Kas 10%, 51% või 90%? Kas nähtus peab olema eksisteerinud 10, 25 või 100 aastat? Kas vaja on ühte ajaleheartiklit, kahte, viit? Kui argument on, et „enne tahvli paigaldamist ei teadnud suurem osa viljandlasi sellest midagi“, siis tekib küsimus, miks peaks pärimuse entsüklopeedilisuse eeltingimus üldse olema rahvaküsitlusega mõõdetav tuntus. ::Kohapärimus ongi sageli alguses väikese ringi teadmine. Iga tänapäeval vana ja väärikana tunduv legend oli mingil hetkel uus lugu, mida teadis piiratud hulk inimesi. ::Siit tekib ka natuke paradoksaalne küsimus: millal on lubatud kultuurinähtust dokumenteerida? ::Kui liiga vara dokumenteerida ei tohi, sest nähtus pole veel piisavalt tuntud, ning hiljem peame tema olemasolu tõendamiseks otsima just varasemaid dokumente, siis on kusagil selles loogikas üsna huvitav auk. Võimalik, et isegi Mihkli omast sügavam. ::Võib-olla ongi õige vastus, et Vikipeedia ootab. See on täiesti kaitstav positsioon: „praegu on sõltumatuid allikaid liiga vähe; kui kajastust lisandub, vaatame uuesti“. Sellise seisukohaga saab argumenteeritult nõustuda või mitte nõustuda. ::Aga see on minu meelest hoopis teine väide kui „me ei saa tõendada, et kukkumine üldse toimus“ või „suurem osa viljandlasi ei teadnud sellest“. Esimene puudutab allikate hulka ja Vikipeedia tähelepanuväärsuse lävendit. Teised puudutavad loo empiirilist tõeväärtust ja populaarsust. ::Mina ei üritagi siin enam tõestada Mihkli kukkumise metafüüsilist tõde. Mind huvitab palju rohkem see, et Mihkli auk kui nähtus on nüüd päriselt olemas – tahvlina, kohana, loona ja sõltumatu ajakirjandusliku kajastusena. ::Kas sellest piisab Vikipeedia eraldi artikliks, on kogukonna otsustada. ::Aga vähemalt on üsna lõbus, et ühe väidetavalt päästetud õlleklaasi tõttu oleme jõudnud küsimuseni, mis asi üldse on teadmine, kuidas sünnib pärimus ja millisel hetkel saab kultuurist entsüklopeediline fakt. [[Kasutaja:Linnatuvi|Linnatuvi]] ([[Kasutaja arutelu:Linnatuvi|arutelu]]) 9. september 2026, kell 13:41 (EEST) :::Meil ei ole väga kindlat artikliväärilisuse kriteeriumi, ja kui on, siis me ei pruugi sellest kinni pidada. Kajastuste arv ei ole määrav. Ei ole nii, et ühest kajastusest kunagi ei piisa või alati piisab. Ma ei ole artikli eest maksnud ega raamatukogus lugemas käinud, sellepärast ma ei tea, mis seal on. Niipalju ma näen, et see on naljameeste püstitatud mälestusmärk. Kui sellest laiemalt ei teatud, siis ei saa rääkida pärimusest. Kui sellest asjast rohkem ei räägita, siis minu meelest sellest ei piisa. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 9. september 2026, kell 14:46 (EEST) :Ma varasemalt juba viitasin artiklitele Nessie ja Ülemiste vanake. Mõte ongi see, et me ei saa tuvastada mingit kukkumise fakti ennast, vaid küsimus on ikka ainult selles, kas antud juhtumit on sel määral kajastud, et see asi on muutunud läbi ulatusliku kajastuse eraldi tähelepanuväärseks nähtuseks (mis ei eelda isegi seda, et asjal endal oleks mingitki reaalset alust; meil on ka artiklid nagu [[Saaremaa sild]]). Ja väide on see, et üks Sakala artikkel pole ligilähedaseltki piisav kajastus antud teema puhul, et näidata, et see oleks tänasel päeval laialt tuntud juhtum, mis vajaks eraldi artiklit. Küll on meil teada, et selline märgis seal põõsaste ääres vähemalt septembri alguses tõesti üleval oli ning seda mainiti isegi meedias, mille tõttu on mõeldav mainida seda kuriooset juhtumit ka tänava ja/või pargi artiklis. Ning see soovitus sai ka antud. Kui sa seda ellu viia ei soovi, siis nii on. Aga siin mingit vaidlust pidada pole mõtet. Vikipeedia ei pea olema see turunduskanal selle sündmuse reklaamimiseks, vaid me eeldame ja nõuame, et asjad on juba enne tuntud. :Mingite objektide puhul saabki kokku leppida, et need on vaikimisi kajastamiseks sobilikud. Nt võib siin kirjutada mistahes Eesti raamatukogust eraldi artikli ja selle puhul on täiesti kõrvaline, kui palju või kui vähe on antud asutus ajakirjanduse tähelepanu pälvinud. Samuti on ka näites toodud [[Kessu päevamärk]] endine navigatsioonimärk, mis on sellisena vaikimisi tähelepanuväärne. Iga silt või inimene ei ole aga vaikimisi entsüklopeedia jaoks oluline ehk siin ongi vaja vaadata kajastuse poolt. Meie jaoks, kes me igapäevaselt Vikipeedia arendamisega tegeleme, on see kõik tähelepanuväärsusse puutuv väga vana teema, mida me oleme iga nurga alt ja kõikvõimalikes valdkondades näinud ja kus oleme saanud pikalt vaielda ning eri reegleid kokku leppida. Ei ole mõtet arvata, et sul õnnestub siin midagi uut avastada. Kui ma midagi ei selgita või teen seda põgusalt, siis pigem seepärast, et ei pean seda niigi enesestmõistavaks, mille ülekordamine näib tarbetu, mitte aga seepärast, et ma midagi arvesse ei võta. :Selline tore huumor linnaruumis on igati tervitatav, aga antud juhul selle pealt artikliks ei piisa. Kui teil õnnestub seda rohkem reklaamida ja see kujuneb miskiks tuntumaks fenomeniks, siis saame selle alati üle vaadata ja võime ka artiklit lubada, aga täna jookseb see lati alt läbi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. september 2026, kell 14:58 (EEST) e0nas9k0idt1xrloygeyrgs6kc4lar4 1999. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis 0 720855 7231398 7230258 2026-09-09T17:15:31Z Kalle 51 7231398 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1999. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[7. september|7.]] – [[12. september|12. sept]] 1999 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Austria}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 8 | meister = {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] | eelmine = [[1997. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1997]] | järgmine = [[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] }} '''1999. aasta [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused]]''' olid 21. meistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] ''Confédération Européenne de Volleyball'' (CEV). Need toimusid kahes [[Austria]] linnas, [[Wiener Neustadt]]is ja [[Viin]]is, 7.–12. septembrini 1999. aastal. Hollandi koondis ei suutnud kaitsta kaks aastat tagasi võidetud tiitlit. Itaalia võitis meistrivõistlused neljandat korda, alistades Venemaa neljasetilises finaalis (19-25, 25-17, 25-22, 29-27). == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus kaheksa võistkonda jagati kahte neljaliikmelisse alagruppi. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Kolmanda ja neljanda koha saavutanud võistkonnad mängisid viienda kuni kaheksanda koha nimel. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp [[Wiener Neustadt]] *{{PisiLipp|Tšehhi}} *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|Holland}} *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} {{veerud-piir}} * II-alagrupp [[Viin]] *{{PisiLipp|Austria}} *{{PisiLipp|Bulgaaria}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Venemaa}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhi}} !width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||1:3 || 3||2||1 ||7:5 ||288:247||'''5''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhi}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:2''' ||3 ||2 ||1||7:7|| 295:314 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |1:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||1||2 ||6:6 ||262:286 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} | '''3:1''' ||2:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||1 ||2 ||5:7 ||278:276 ||'''4''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=40 CEV 1998/1999 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="160" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="160" align="center"| Riik !width="287" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. september|7. sept]] || align=center|17:00 || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{riigi ikoon|Jugoslaavia}}||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align=center| ('''25:20''', '''25:14''', 24:26, '''25:22''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3102&ID=40&CID=244&PID=95 JUG-TCH] |- | align=center|19:30 || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}|| align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''26:24''', '''27:25''', '''30:28''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3103&ID=40&CID=244&PID=95 FRA-NED] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[8. september|8. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Tšehhi]]''' {{riigi ikoon|Tšehhi}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| (19:25, '''25:20''', 17:25, '''25:23''', '''18:16''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3105&ID=40&CID=244&PID=95 TCH-NED] |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{riigi ikoon|Jugoslaavia}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|('''25:12''', '''25:17''', 25:27, '''25:17''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3104&ID=40&CID=244&PID=95 JUG-FRA] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|17:00 || align=right| '''[[Tšehhi]]''' {{riigi ikoon|Tšehhi}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| ('''26:22''', '''25:19''', 20:25, 23:25, '''15:13''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3107&ID=40&CID=244&PID=95 TCH-FRA] |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} || align=center|(17:25, '''25:21''', '''25:21''', '''25:22''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3106&ID=40&CID=244&PID=95 NED-JUG] |} === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Venemaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} !width=20 | {{riigi ikoon|Austria}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Venemaa}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' || 3||3||0 ||9:2 ||266:216||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||3 ||2 ||1||7:3|| 233:209 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Bulgaaria}} |1:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||1||2 ||4:6 ||219:229 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Austria}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||0:9 ||161:225 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=40 CEV 1998/1999 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. september|7. sept]] || align=center|17:00 || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{riigi ikoon|Itaalia}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center| ('''25:12''', '''25:16''', '''25:19''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3097&ID=40&CID=243&PID=95 ITA-AUT] |- | align=center|19:30 || align=right|'''[[Venemaa]]''' {{Riigi ikoon|Venemaa}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || align=center|('''27:25''', 17:25, '''25:13''', '''25:16''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3096&ID=40&CID=243&PID=95 RUS-BUL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[8. september|8. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || align=center| ('''25:21''', '''25:21''', '''25:23''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3098&ID=40&CID=243&PID=95 ITA-BUL] |- | align=center|19:30 || align=right| [[Austria]] {{riigi ikoon|Austria}}|| align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Venemaa}}''' || align=center|('''19:25''', '''13:25''', '''22:25''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3099&ID=40&CID=243&PID=95 AUT-RUS] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|17:00 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' {{riigi ikoon|Bulgaaria}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center| ('''25:22''', '''25:23''', '''25:15''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3100&ID=40&CID=243&PID=95 BUL-AUT] |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Venemaa]]''' {{Riigi ikoon|Venemaa}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''25:20''', 22:25, '''25:18''', '''25:20''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3101&ID=40&CID=243&PID=95 RUS-ITA] |} == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=40 CEV 1998/1999 Senior European Championships] * [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1999.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1999-o98 European Championship 1999] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1999. aasta spordis]] rro2a0j3bbr46696n8yd05gni60nnl4 7231406 7231398 2026-09-09T17:36:26Z Kalle 51 7231406 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1999. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[7. september|7.]] – [[12. september|12. sept]] 1999 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Austria}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 8 | meister = {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] | eelmine = [[1997. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1997]] | järgmine = [[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] }} '''1999. aasta [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused]]''' olid 21. meistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] ''Confédération Européenne de Volleyball'' (CEV). Need toimusid kahes [[Austria]] linnas, [[Wiener Neustadt]]is ja [[Viin]]is, 7.–12. septembrini 1999. aastal. Hollandi koondis ei suutnud kaitsta kaks aastat tagasi võidetud tiitlit. Itaalia võitis meistrivõistlused neljandat korda, alistades Venemaa neljasetilises finaalis (19-25, 25-17, 25-22, 29-27). == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus kaheksa võistkonda jagati kahte neljaliikmelisse alagruppi. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Kolmanda ja neljanda koha saavutanud võistkonnad mängisid viienda kuni kaheksanda koha nimel. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp [[Wiener Neustadt]] *{{PisiLipp|Tšehhi}} *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|Holland}} *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} {{veerud-piir}} * II-alagrupp [[Viin]] *{{PisiLipp|Austria}} *{{PisiLipp|Bulgaaria}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Venemaa}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhi}} !width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||1:3 || 3||2||1 ||7:5 ||288:247||'''5''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhi}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:2''' ||3 ||2 ||1||7:7|| 295:314 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |1:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||1||2 ||6:6 ||262:286 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} | '''3:1''' ||2:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||1 ||2 ||5:7 ||278:276 ||'''4''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=40 CEV 1998/1999 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="160" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="160" align="center"| Riik !width="287" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. september|7. sept]] || align=center|17:00 || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{riigi ikoon|Jugoslaavia}}||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align=center| ('''25:20''', '''25:14''', 24:26, '''25:22''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3102&ID=40&CID=244&PID=95 JUG-TCH] |- | align=center|19:30 || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}|| align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''26:24''', '''27:25''', '''30:28''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3103&ID=40&CID=244&PID=95 FRA-NED] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[8. september|8. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Tšehhi]]''' {{riigi ikoon|Tšehhi}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| (19:25, '''25:20''', 17:25, '''25:23''', '''18:16''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3105&ID=40&CID=244&PID=95 TCH-NED] |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{riigi ikoon|Jugoslaavia}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|('''25:12''', '''25:17''', 25:27, '''25:17''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3104&ID=40&CID=244&PID=95 JUG-FRA] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|17:00 || align=right| '''[[Tšehhi]]''' {{riigi ikoon|Tšehhi}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| ('''26:22''', '''25:19''', 20:25, 23:25, '''15:13''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3107&ID=40&CID=244&PID=95 TCH-FRA] |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} || align=center|(17:25, '''25:21''', '''25:21''', '''25:22''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3106&ID=40&CID=244&PID=95 NED-JUG] |} === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Venemaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} !width=20 | {{riigi ikoon|Austria}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Venemaa}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' || 3||3||0 ||9:2 ||266:216||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||3 ||2 ||1||7:3|| 233:209 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Bulgaaria}} |1:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||1||2 ||4:6 ||219:229 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Austria}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||0:9 ||161:225 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=40 CEV 1998/1999 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. september|7. sept]] || align=center|17:00 || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{riigi ikoon|Itaalia}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center| ('''25:12''', '''25:16''', '''25:19''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3097&ID=40&CID=243&PID=95 ITA-AUT] |- | align=center|19:30 || align=right|'''[[Venemaa]]''' {{Riigi ikoon|Venemaa}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || align=center|('''27:25''', 17:25, '''25:13''', '''25:16''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3096&ID=40&CID=243&PID=95 RUS-BUL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[8. september|8. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || align=center| ('''25:21''', '''25:21''', '''25:23''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3098&ID=40&CID=243&PID=95 ITA-BUL] |- | align=center|19:30 || align=right| [[Austria]] {{riigi ikoon|Austria}}|| align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Venemaa}}''' || align=center|('''19:25''', '''13:25''', '''22:25''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3099&ID=40&CID=243&PID=95 AUT-RUS] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|17:00 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' {{riigi ikoon|Bulgaaria}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center| ('''25:22''', '''25:23''', '''25:15''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3100&ID=40&CID=243&PID=95 BUL-AUT] |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Venemaa]]''' {{Riigi ikoon|Venemaa}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''25:20''', 22:25, '''25:18''', '''25:20''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3101&ID=40&CID=243&PID=95 RUS-ITA] |} == Väljalangemismängude voor == === Mängud kohtadele 5.-8. === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=5.-8. koht |RD2=5. koht |Consol=7. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |11. september|{{PisiLipp|Bulgaaria}} |0|{{PisiLipp|Holland}} |3 |11. september| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |3| {{PisiLipp|Austria}} |0 <!-- final --> |12. september|{{PisiLipp|Holland}}|3|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}|2 <!-- third place --> |12. september|{{PisiLipp|Bulgaaria}}|3|{{PisiLipp|Austria}} |0 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|9:30 || align=right|[[Bulgaaria]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Holland}}'''|| align=center| ('''17:25''', '''19:25''', '''18:25''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=23784&ID=40&CID=5154&PID=95 BUL-NED] |- | align=center|12:00 || align=right| '''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|('''25:15''', '''25:23''', '''27:25''')||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=23785&ID=40&CID=5154&PID=95 FRA-AUT] |} ==== 7. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|9:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center| ('''25:23''', '''25:19''', '''25:15''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=23789&ID=40&CID=5156&PID=95 BUL-AUT] |} ==== 5. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="155" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="155" align="center"| Riik !width="300" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| ('''25:21''', 23:25, 22:25, '''25:23''', '''24:22''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=23790&ID=40&CID=5156&PID=95 NED-FRA] |} == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=40 CEV 1998/1999 Senior European Championships] * [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1999.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1999-o98 European Championship 1999] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1999. aasta spordis]] 0ziwyuz0452bcuakgttv5pva2t0f3fa 7231410 7231406 2026-09-09T17:54:04Z Kalle 51 7231410 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1999. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[7. september|7.]] – [[12. september|12. sept]] 1999 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Austria}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 8 | meister = {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] | eelmine = [[1997. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1997]] | järgmine = [[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] }} '''1999. aasta [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused]]''' olid 21. meistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] ''Confédération Européenne de Volleyball'' (CEV). Need toimusid kahes [[Austria]] linnas, [[Wiener Neustadt]]is ja [[Viin]]is, 7.–12. septembrini 1999. aastal. Hollandi koondis ei suutnud kaitsta kaks aastat tagasi võidetud tiitlit. Itaalia võitis meistrivõistlused neljandat korda, alistades Venemaa neljasetilises finaalis (19-25, 25-17, 25-22, 29-27). == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus kaheksa võistkonda jagati kahte neljaliikmelisse alagruppi. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Kolmanda ja neljanda koha saavutanud võistkonnad mängisid viienda kuni kaheksanda koha nimel. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp [[Wiener Neustadt]] *{{PisiLipp|Tšehhi}} *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|Holland}} *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} {{veerud-piir}} * II-alagrupp [[Viin]] *{{PisiLipp|Austria}} *{{PisiLipp|Bulgaaria}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Venemaa}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhi}} !width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||1:3 || 3||2||1 ||7:5 ||288:247||'''5''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhi}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:2''' ||3 ||2 ||1||7:7|| 295:314 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |1:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||1||2 ||6:6 ||262:286 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} | '''3:1''' ||2:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||1 ||2 ||5:7 ||278:276 ||'''4''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=40 CEV 1998/1999 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="160" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="160" align="center"| Riik !width="287" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. september|7. sept]] || align=center|17:00 || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{riigi ikoon|Jugoslaavia}}||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align=center| ('''25:20''', '''25:14''', 24:26, '''25:22''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3102&ID=40&CID=244&PID=95 JUG-TCH] |- | align=center|19:30 || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}|| align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''26:24''', '''27:25''', '''30:28''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3103&ID=40&CID=244&PID=95 FRA-NED] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[8. september|8. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Tšehhi]]''' {{riigi ikoon|Tšehhi}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| (19:25, '''25:20''', 17:25, '''25:23''', '''18:16''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3105&ID=40&CID=244&PID=95 TCH-NED] |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{riigi ikoon|Jugoslaavia}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|('''25:12''', '''25:17''', 25:27, '''25:17''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3104&ID=40&CID=244&PID=95 JUG-FRA] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|17:00 || align=right| '''[[Tšehhi]]''' {{riigi ikoon|Tšehhi}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| ('''26:22''', '''25:19''', 20:25, 23:25, '''15:13''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3107&ID=40&CID=244&PID=95 TCH-FRA] |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} || align=center|(17:25, '''25:21''', '''25:21''', '''25:22''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3106&ID=40&CID=244&PID=95 NED-JUG] |} === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Venemaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} !width=20 | {{riigi ikoon|Austria}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Venemaa}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' || 3||3||0 ||9:2 ||266:216||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||3 ||2 ||1||7:3|| 233:209 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Bulgaaria}} |1:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||1||2 ||4:6 ||219:229 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Austria}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||0:9 ||161:225 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=40 CEV 1998/1999 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. september|7. sept]] || align=center|17:00 || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{riigi ikoon|Itaalia}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center| ('''25:12''', '''25:16''', '''25:19''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3097&ID=40&CID=243&PID=95 ITA-AUT] |- | align=center|19:30 || align=right|'''[[Venemaa]]''' {{Riigi ikoon|Venemaa}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || align=center|('''27:25''', 17:25, '''25:13''', '''25:16''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3096&ID=40&CID=243&PID=95 RUS-BUL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[8. september|8. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || align=center| ('''25:21''', '''25:21''', '''25:23''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3098&ID=40&CID=243&PID=95 ITA-BUL] |- | align=center|19:30 || align=right| [[Austria]] {{riigi ikoon|Austria}}|| align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Venemaa}}''' || align=center|('''19:25''', '''13:25''', '''22:25''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3099&ID=40&CID=243&PID=95 AUT-RUS] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|17:00 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' {{riigi ikoon|Bulgaaria}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center| ('''25:22''', '''25:23''', '''25:15''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3100&ID=40&CID=243&PID=95 BUL-AUT] |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Venemaa]]''' {{Riigi ikoon|Venemaa}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''25:20''', 22:25, '''25:18''', '''25:20''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3101&ID=40&CID=243&PID=95 RUS-ITA] |} == Väljalangemismängude voor == === Mängud kohtadele 5.-8. === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=5.-8. koht |RD2=5. koht |Consol=7. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |11. september|{{PisiLipp|Bulgaaria}} |0|{{PisiLipp|Holland}} |3 |11. september| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |3| {{PisiLipp|Austria}} |0 <!-- final --> |12. september|{{PisiLipp|Holland}}|3|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}|2 <!-- third place --> |12. september|{{PisiLipp|Bulgaaria}}|3|{{PisiLipp|Austria}} |0 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|9:30 || align=right|[[Bulgaaria]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Holland}}'''|| align=center| ('''17:25''', '''19:25''', '''18:25''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=23784&ID=40&CID=5154&PID=95 BUL-NED] |- | align=center|12:00 || align=right| '''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|('''25:15''', '''25:23''', '''27:25''')||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=23785&ID=40&CID=5154&PID=95 FRA-AUT] |} ==== 7. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|9:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center| ('''25:23''', '''25:19''', '''25:15''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=23789&ID=40&CID=5156&PID=95 BUL-AUT] |} ==== 5. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="155" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="155" align="center"| Riik !width="300" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| ('''25:21''', 23:25, 22:25, '''25:23''', '''24:22''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=23790&ID=40&CID=5156&PID=95 NED-FRA] |} === Mängud kohtadele 1.-4. === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=Poolfinaal |RD2=Finaal |Consol=3. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |11. september| {{PisiLipp|Venemaa}}|3|{{PisiLipp|Tšehhi}} |0 |11. september| {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |3|{{PisiLipp|Jugoslaavia}}|1 <!-- final --> |12. september|{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]|3|{{PisiLipp|Venemaa}} |1 <!-- third place --> |12. september|{{PisiLipp|Jugoslaavia}}|3|{{PisiLipp|Tšehhi}}|0 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Venemaa]]''' {{Riigi ikoon|Venemaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left|{{PisiLipp|Tšehhi}} || align=center| ('''25:21''', '''25:15''', '''25:13''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=23786&ID=40&CID=5154&PID=95 RUS-TCH] |- | align=center|18:30 || align=right|'''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]''' {{riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} || align=center|( '''25:15''', '''25:22''', 24:26, '''25:22''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=23788&ID=40&CID=5154&PID=95 ITA-JUG] |} ==== 3. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|16:00 || align=right| [[Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Jugoslaavia}}''' || align=center| ('''17:25''', '''19:25''', '''23:25''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=23791&ID=40&CID=5156&PID=95 TCH-JUG] |} ==== '''Finaal''' ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|18:30 || align=right|[[Venemaa]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{riigi ikoon|Itaalia}} '''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]''' || align=center| (25:19, '''17:25''', '''22:25''', '''27:29''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=23792&ID=40&CID=5156&PID=95 RUS-ITA] |} == Lõplik paremusjärjestus == == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=40 CEV 1998/1999 Senior European Championships] * [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1999.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1999-o98 European Championship 1999] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1999. aasta spordis]] p22mmtvxew47pmwd3bquhkwcvsmor4b Islandi kalandus 0 720876 7231412 7230804 2026-09-09T18:07:43Z Sendrasendra 225202 /* Kalandus sõdadevahelisel perioodil */ 7231412 wikitext text/x-wiki '''[[Island]]i [[kalandus]]el''' on pikk ajalugu, kuid Islandi kujunemine kalandusriigiks algas alles 19. sajandi keskpaiku ning toimus käsikäes [[linnastumine|linnastumisega]]. Kalanduse tähtsus Islandi majanduses kasvas ja [[kalapüük]] koondus üha enam suurematesse asulatesse, kus sellest sai senise kõrvaltegevuse asemel peamine elatusala. On öeldud, et kalandus oli linna rajav majandusharu ''par excellence''.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> Kalanduse tähtsust suurendas seegi, et see rajas aluse kalatöötlemistööstusele, eriti naiste tööhõivele.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> == Taust == Põllumajandus oli kuni 19. sajandi lõpuni Islandi peamine elatusala, kuigi selle osatähtsus vähenes kalanduse kasuks märgatavalt alates sajandi keskpaigast. 1850. aastal sai 82% elanikkonnast elatist põllumajandusest ja 7% kalandusest. 1890. aastal olid vastavad näitajad 64% ja 18%. 1910. aastal elatus 51% elanikkonnast põllumajandusest ning 19% üksnes kalapüügist. See põllumeeste ja kalurite osakaalu nihe jätkus ka 20. sajandi esimesel poolel. == Areng esimese maailmasõjani== Umbes 1920. aastal andis kalandus tööd ligikaudu 16 000 inimesele. Varem tegeldi kalapüügiga peamiselt [[Lääne-Island]]il, kus [[tursk|tursapüük]] toimus talvel ja kevadel,<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> samuti [[Faxaflói]] lahes ja [[Ísafjarðardjúp]]is. Aja jooksul arenes ulatuslik kalapüük ka Põhja- ja [[Ida-Island]]il ja mujal. Suurem osa kalapüügist toimus algselt väikeste lahtiste paatidega. See oli tormistes vetes väga ohtlik. Faxaflói piirkonnas püüti kala peamiselt talvel. Rannaäärsete tormide tõttu hukkus merel palju kalureid. Aastatel 1850–1877 (välja arvatud 1853. ja 1875. aasta, mille kohta andmed puuduvad) uppus Islandil 2008 inimest. See moodustas umbes 3% kõigist neil aastail surnutest. Neist 60% hukkus märtsikuus. Aastatel 1881–1910 uppus 2096 inimest ehk 11,2 inimest iga 10 000 elaniku kohta. Faxaflói piirkonnas kasutati väiksemaid, 4–6-liikmelise meeskonnaga paate, [[Vestmannaeyjar]]i saartel ja lõunarannikul, kus murdlained olid tugevamad, aga suuremaid, 15–20-liikmelise meeskonnaga paate. Juba 1860ndatel oli kasutusel palju tekiga laevu, mis püüdsid peamiselt [[atlandi polaarhai]]sid, kuid aja jooksul suurenes tursapüügi tähtsus. Enamik laevu kuulus ettevõtjatele, kelle jõukus sõltus püükidest. Atlandi polaarhaide püük oli saanud oluliseks juba enne 1860. aastat Põhja-Islandil, kuid selle tähtsus kasvas veelgi 1890. aasta paiku, kui selleks kasutatud tekiga laevad kuulusid [[Akureyri]] ja [[Siglufjörður]]i ettevõtetele. Umbes 1880. aastast alates suurenes tursapüügi ning soolatud ja õhu käes kuivatatud kala tootmise tähtsus. Akureyri areng sõltus suurel määral tekiga laevade tursapüügist, eriti 1900. aasta paiku.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 257.</ref> Esimese maailmasõja eel hakati kasutama suuremaid tekiga laevu, mootorpaate ja [[aurutraaler]]eid. Islandi kalalaevastik kasvas 20. sajandi alguses märkimisväärselt. Enne sõda püüdis Islandi vetes suvel kala suur hulk välismaa laevu. Aastatel 1895–1905 saabus Islandi rannikule Prantsusmaalt tipphetkedel 400–480 kutterit ja kolmemastilist laeva, pardal kokku viis-kuus tuhat meest. Prantsuse kalalaevastik hakkas tugevalt taanduma juba alates 1906.–1907. aastast.<ref>[https://patrimoine.bzh/gertrude-diffusion/dossier/IM22006028 Bateaux de pêche, de collecte et de transport], Inventaire Général du Patrimoine Culturel, Bretagne.</ref> Peale selle püüdsid seal kala Norra, Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide ja teiste maade laevad. Ka [[Fääri saared|fäärlased]] said suure osa oma kalapüügist Islandi vetes. 19. sajandi lõpus hakkasid Islandi rikkalikkel kalapüügialadel käima ka Suurbritannia, [[Saksamaa]] ja teiste maade aurujõul liikuvad traalerid ning [[õngeliin]]idega laevad. Nende arv kasvas aasta-aastalt kuni Esimese maailmasõja puhkemiseni. Oluline sissetulekuallikas oli ka [[heeringas|heeringapüük]], mida harrastati peamiselt põhja- ja idarannikul. Pärast 1880. aastat tegelesid sellega peamiselt norralased, kuid 20. sajandi alguses hakkasid ka islandlased ja rootslased aktiivselt heeringat püüdma. [[Reykjavík]]is asutati [[merekindlustus]]seltse ja [[merekool]] ning seal ja mujal rajati jää- ja külmhooneid, kus muu hulgas hoiti heeringat, mida peeti tursa parimaks söödaks. Alates 20. sajandi algusest arenes Islandi kalandus kiiresti. Lahtiste paatidega rannakalapüük vähenes, suuremate merekõlblike alustega avamerekalapüük suurenes. Aastatel 1900–1905 oli Islandil keskmiselt 148 tekiga kalalaeva. 1905. aastal oli neid 169, kogumahutavusega 8252 tonni ja 2318 meeskonnaliikmega, 1906. aastal aga 173, kogumahutavusega 8176 tonni ja 2190 meeskonnaliikmega. Eri suurusega lahtiseid paate oli aastatel 1901–1905 keskmiselt 1993, 1906. aastal 1785, kogumahutavusega 2961 tonni ja 7400 meeskonnaliikmega. Alates 20. sajandi algusest arenes Islandi kalandus kiiresti. Lahtiste paatidega rannakalapüük vähenes, samal ajal kui suuremate merekõlblike alustega avamerekalapüük suurenes. Aastatel 1900–1905 oli Islandil keskmiselt 148 tekiga kalalaeva. 1905. aastal oli neid 169, kogumahutavusega 8252 tonni ja 2318 meeskonnaliikmega, 1906. aastal aga 173, kogumahutavusega 8176 tonni ja 2190 meeskonnaliikmega. Eri suurusega lahtiseid paate oli aastatel 1901–1905 keskmiselt 1993, 1906. aastal 1785, kogumahutavusega 2961 tonni ja 7400 meeskonnaliikmega. Sõudepaate oli 1900. aasta paiku umbes 1900, oli 1914. aastal 986 ja 1915. aastal 1121. Mootorpaatide arv kasvas järjekindlaalt alates 1902. aastast, mil kalurid võtsid kasutusele esimesed mootoriga varustatud paadid. 1914. aastal oli neid 400 ja 1915. aastal 391.<ref>[https://www.government.is/topics/business-and-industry/fisheries-in-iceland/history-of-fisheries/ History of fisheries], Government of Iceland.</ref> Samal ajal suurenes märgatavalt merekalapüügiga tegelevate laevade arv. 1915. aastal oli nende hulgas 95 purjelaeva, 40 mootorlaeva, 20 aurutraalerit ja 6 aurujõul töötavat kalalaeva – kokku 161 kalalaeva, kogumahutavusega 11 018 tonni ja 2365 meeskonnaliikmega. Alla 12-tonnise kogumahutavusega mootor- ja sõudepaatide meeskondades oli samal ajal kokku 7083 meest. Kalanduse saagikus suurenes märgatavalt. Lahtiste paatidega püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt 10,6 miljonit kala aastas, 1914. aastal aga 13,6 miljonit. Tekiga laevade saak oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 4,2 miljonit kala aastas ja 1914. aastal 10,7 miljonit. Kogu kalasaak oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 14,9 miljonit kala aastas, 1915. aastal aga 23,7 miljonit kala kogukaaluga 55,3 miljonit kilogrammi. Aastatel 1849–1855 eksporditi keskmiselt 1,5 miljonit kilogrammi kala aastas, aastatel 1891–1894 aga juba 11 miljonit kilogrammi. Lisaks püüti 1914. aastal 63 314 ja 1915. aastal 140 854 hektoliitrit heeringat. Traani madalate hindade tõttu vähenes enne Esimest maailmasõda gröönihai püük pidevalt. Aastatel 1897–1900 saadi gröönihai maksa keskmiselt 16 982 hektoliitrit aastas, kuid 1914. aastal ainult 1787 ja 1915. aastal 2206 hektoliitrit. Seevastu suurenes pidevalt tursamaksa saak: aastatel 1897–1900 saadi seda keskmiselt 7006 hektoliitrit aastas, 1914. aastal 24 230 ja 1915. aastal 28 911 hektoliitrit. Eksporditud kalandussaaduste väärtus oli 1894. aastal 3,8 miljonit krooni, 1901. aastal 5 miljonit krooni ehk 55,7% kogu ekspordi väärtusest ning 1914. aastal 15,2 miljonit krooni ehk 73% kogu ekspordi väärtusest. Lõhet ja forelli püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt vastavalt 2857 ja 249 200 isendit aastas. 1915. aastal püüti 11 976 lõhet ja 444 900 forelli. Samal ajal suurenes märgatavalt merekalapüügiga tegelevate laevade arv. 1915. aastal oli nende hulgas 95 purjelaeva, 40 mootorlaeva, 20 aurutraalerit ja 6 aurujõul töötavat kalalaeva – kokku 161 kalalaeva, kogumahutavusega 11 018 tonni ja 2365 meeskonnaliikmega. Alla 12-tonnise kogumahutavusega mootor- ja sõudepaatide meeskondades oli samal ajal kokku 7083 meest. Kalanduse saagikus suurenes märgatavalt. Lahtiste paatidega püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt 10,6 miljonit kala aastas, 1914. aastal aga 13,6 miljonit. Tekiga laevade püük oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 4,2 miljonit kala aastas ja 1914. aastal 10,7 miljonit. Kogu püük oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 14,9 miljonit kala aastas, 1915. aastal aga 23,7 miljonit kala kogukaaluga 55,3 miljonit kg. Aastatel 1849–1855 eksporditi keskmiselt 1,5 miljonit kg kala aastas, aastatel 1891–1894 aga juba 11 miljonit kg. Lisaks püüti 1914. aastal 63 314 ja 1915. aastal 140 854 hektoliitrit heeringat. [[Traan]]i madalate hindade tõttu vähenes enne Esimest maailmasõda atlandi polaarhai püük pidevalt. Aastatel 1897–1900 saadi atlandi polaarhai maksa keskmiselt 16 982 hektoliitrit aastas, kuid 1914. aastal ainult 1787 ja 1915. aastal 2206 hektoliitrit. Seevastu suurenes pidevalt [[tursamaks]]a saak: aastatel 1897–1900 saadi seda keskmiselt 7006 hektoliitrit aastas, 1914. aastal 24 230 ja 1915. aastal 28 911 hektoliitrit. Eksporditud kalandussaaduste väärtus oli 1894. aastal 3,8 miljonit Taani krooni, 1901. aastal 5 miljonit krooni ehk 55,7% kogu ekspordi väärtusest ning 1914. aastal 15,2 miljonit krooni ehk 73% kogu ekspordi väärtusest. [[Lõhe]]t ja [[forell]]i püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt vastavalt 2857 ja 249 200 isendit aastas. 1915. aastal püüti 11 976 lõhet ja 444 900 forelli. == Kalandus sõdadevahelisel perioodil == Sõdadevaheline periood oli Islandi kalanduses heitlik aeg, mil püügimahud suures ulatuses kõikusid. === Kalurid === Kalurite arv suurenes 17 947-lt 1920. aastal 23 395-ni 1930. aastal, seega 5448 kaluri võrra ehk 30,4%.<ref name="DS 1930, 1938">Danmarks Statistik. ''Statistisk Årbog'' 1930, lk 200 ja 1938, lk 218.</ref> === Kalalaevastik === Islandi kalalaevastiku laevade arv suurenes, ehkki esines kõikumisi. Märkimisväärne muutus oli purjelaevade kiire täielik kadumine laevastikust. Aurulaevade arv püsis tagasihoidlikul tasemel. Nende osakaal suurenes ligikaudu 15%-lt 1921. aastal ligikaudu 20%-ni 1937. aastal. {| class="wikitable" |- ! Kalalaevastik (arv)<ref name="DS 1930, 1938, 1944">Danmarks Statistik. ''Statistisk Årbog'' 1930, lk 200, 1938, lk 218 ja 1944, lk 240.</ref> ! style="text-align: center;"| 1921 ! style="text-align: center;"| 1922 ! style="text-align: center;"| 1923 ! style="text-align: center;"| 1924 ! style="text-align: center;"| 1925 ! style="text-align: center;"| 1926 ! style="text-align: center;"| 1927 ! style="text-align: center;"| 1928 ! style="text-align: center;"| 1929 ! style="text-align: center;"| 1930 ! style="text-align: center;"| 1931 ! style="text-align: center;"| 1932 ! style="text-align: center;"| 1933 ! style="text-align: center;"| 1934 ! style="text-align: center;"| 1935 ! style="text-align: center;"| 1936 ! style="text-align: center;"| 1937 |- ! Aurulaevad | style="text-align: right;"| 29 | style="text-align: right;"| 37 | style="text-align: right;"| 44 | style="text-align: right;"| 61 | style="text-align: right;"| 74 | style="text-align: right;"| 73 | style="text-align: right;"| 75 | style="text-align: right;"| 66 | style="text-align: right;"| 75 | style="text-align: right;"| 69 | style="text-align: right;"| 63 | style="text-align: right;"| 57 | style="text-align: right;"| 62 | style="text-align: right;"| 69 | style="text-align: right;"| 60 | style="text-align: right;"| 68 | style="text-align: right;"| 64 |- ! Mootorlaevad | style="text-align: right;"| 124 | style="text-align: right;"| 140 | style="text-align: right;"| 141 | style="text-align: right;"| 180 | style="text-align: right;"| 201 | style="text-align: right;"| 184 | style="text-align: right;"| 185 | style="text-align: right;"| 198 | style="text-align: right;"| 223 | style="text-align: right;"| 220 | style="text-align: right;"| 227 | style="text-align: right;"| 202 | style="text-align: right;"| 231 | style="text-align: right;"| 254 | style="text-align: right;"| 277 | style="text-align: right;"| 286 | style="text-align: right;"| 275 |- ! Purjelaevad | style="text-align: right;"| 33 | style="text-align: right;"| 41 | style="text-align: right;"| 28 | style="text-align: right;"| 25 | style="text-align: right;"| 11 | style="text-align: right;"| 1 | style="text-align: right;"| 1 | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - |- ! Kokku ! style="text-align: right;"| 186 ! style="text-align: right;"| 218 ! style="text-align: right;"| 213 ! style="text-align: right;"| 266 ! style="text-align: right;"| 286 ! style="text-align: right;"| 258 ! style="text-align: right;"| 261 ! style="text-align: right;"| 264 ! style="text-align: right;"| 298 ! style="text-align: right;"| 289 ! style="text-align: right;"| 290 ! style="text-align: right;"| 259 ! style="text-align: right;"| 293 ! style="text-align: right;"| 323 ! style="text-align: right;"| 337 ! style="text-align: right;"| 354 ! style="text-align: right;"| 339 |} Laevade kogumahutavuses olid aurulaevad ülekaalukas enamuses. Juba 1921. aastal moodustasid need 67,2% kogumahutavusest ning 1937. aastaks oli nende osakaal suurenenud 69,7%-ni. {| class="wikitable" |- ! Kalalaevastik (registertonni)<ref name="DS 1930, 1938, 1944"/> ! style="text-align: center;"| 1921 ! style="text-align: center;"| 1922 ! style="text-align: center;"| 1923 ! style="text-align: center;"| 1924 ! style="text-align: center;"| 1925 ! style="text-align: center;"| 1926 ! style="text-align: center;"| 1927 ! style="text-align: center;"| 1928 ! style="text-align: center;"| 1929 ! style="text-align: center;"| 1930 ! style="text-align: center;"| 1931 ! style="text-align: center;"| 1932 ! style="text-align: center;"| 1933 ! style="text-align: center;"| 1934 ! style="text-align: center;"| 1935 ! style="text-align: center;"| 1936 ! style="text-align: center;"| 1937 |- ! Aurulaevad | style="text-align: right;"| 8 985 | style="text-align: right;"| 9 991 | style="text-align: right;"| 10 706 | style="text-align: right;"| 13 609 | style="text-align: right;"| 16 339 | style="text-align: right;"| 18 072 | style="text-align: right;"| 18 185 | style="text-align: right;"| 17 453 | style="text-align: right;"| 18 588 | style="text-align: right;"| 17 078 | style="text-align: right;"| 16 270 | style="text-align: right;"| 15 349 | style="text-align: right;"| 15 594 | style="text-align: right;"| 16 290 | style="text-align: right;"| 15 099 | style="text-align: right;"| 16 729 | style="text-align: right;"| 15 907 |- ! Mootorlaevad | style="text-align: right;"| 3 453 | style="text-align: right;"| 3 949 | style="text-align: right;"| 4 016 | style="text-align: right;"| 5 214 | style="text-align: right;"| 5 691 | style="text-align: right;"| 4 693 | style="text-align: right;"| 4 798 | style="text-align: right;"| 5 149 | style="text-align: right;"| 5 624 | style="text-align: right;"| 5 366 | style="text-align: right;"| 5 303 | style="text-align: right;"| 4 761 | style="text-align: right;"| 5 453 | style="text-align: right;"| 6 225 | style="text-align: right;"| 6 588 | style="text-align: right;"| 7 006 | style="text-align: right;"| 6 899 |- ! Purjelaevad | style="text-align: right;"| 938 | style="text-align: right;"| 1335 | style="text-align: right;"| 930 | style="text-align: right;"| 745 | style="text-align: right;"| 328 | style="text-align: right;"| 35 | style="text-align: right;"| 51 | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - |- ! Kokku ! style="text-align: right;"| 13 376 ! style="text-align: right;"| 15 275 ! style="text-align: right;"| 15 652 ! style="text-align: right;"| 19 568 ! style="text-align: right;"| 22 358 ! style="text-align: right;"| 22 800 ! style="text-align: right;"| 23 034 ! style="text-align: right;"| 22 602 ! style="text-align: right;"| 24 212 ! style="text-align: right;"| 22 444 ! style="text-align: right;"| 21 573 ! style="text-align: right;"| 20 110 ! style="text-align: right;"| 21 047 ! style="text-align: right;"| 22 515 ! style="text-align: right;"| 21 687 ! style="text-align: right;"| 23 735 ! style="text-align: right;"| 22 806 |} === Püügimahud === Peamised püügikategooriad olid [[tursk]], [[paltus]] ja muud põhjakalad, [[heeringas]] ning [[meriahven]]. {| class="wikitable" |- ! Kala (tonni)<ref name="DS 1930, 1938, 1944"/> ! style="text-align: center;"| 1921 ! style="text-align: center;"| 1922 ! style="text-align: center;"| 1923 ! style="text-align: center;"| 1924 ! style="text-align: center;"| 1925 ! style="text-align: center;"| 1926 ! style="text-align: center;"| 1927 ! style="text-align: center;"| 1928 ! style="text-align: center;"| 1929 ! style="text-align: center;"| 1930 ! style="text-align: center;"| 1931 ! style="text-align: center;"| 1932 ! style="text-align: center;"| 1933 ! style="text-align: center;"| 1934 ! style="text-align: center;"| 1935 ! style="text-align: center;"| 1936 ! style="text-align: center;"| 1937 |- ! Tursk, paltus ja muud sarnased kalad | style="text-align: right;"| 73 837 | style="text-align: right;"| 89 643 | style="text-align: right;"| 87 790 | style="text-align: right;"| 131 860 | style="text-align: right;"| 135 342 | style="text-align: right;"| 98 058 | style="text-align: right;"| 133 502 | style="text-align: right;"| 151 923 | style="text-align: right;"| 160 505 | style="text-align: right;"| 194 615 | style="text-align: right;"| 162 267 | style="text-align: right;"| 148 781 | style="text-align: right;"| 172 624 | style="text-align: right;"| 163 399 | style="text-align: right;"| 134 338 | style="text-align: right;"| 81 418 | style="text-align: right;"| 84 546 |- ! Heeringas | style="text-align: right;"| 8 686 | style="text-align: right;"| 24 132 | style="text-align: right;"| 27 985 | style="text-align: right;"| 20 362 | style="text-align: right;"| 29 331 | style="text-align: right;"| 17 894 | style="text-align: right;"| 51 371 | style="text-align: right;"| 53 366 | style="text-align: right;"| 52 475 | style="text-align: right;"| 58 499 | style="text-align: right;"| 69 840 | style="text-align: right;"| 63 923 | style="text-align: right;"| 67 810 | style="text-align: right;"| 69 399 | style="text-align: right;"| 61 110 | style="text-align: right;"| 118 131 | style="text-align: right;"| 196 086 |- ! Meriahven | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 66 580 | style="text-align: right;"| 335 796 | style="text-align: right;"| 135 397 |- ! Tursa- ja haimaks (hektoliitrit) ! style="text-align: right;"| 44 493 ! style="text-align: right;"| 63 727 ! style="text-align: right;"| 60 011 ! style="text-align: right;"| 121 471 ! style="text-align: right;"| 137 280 ! style="text-align: right;"| 81 279 ! style="text-align: right;"| 132 598 ! style="text-align: right;"| 156 495 ! style="text-align: right;"| 110 086 ! style="text-align: right;"| 120 329 ! style="text-align: right;"| 89 641 ! style="text-align: right;"| 99 139 ! style="text-align: right;"| 119 535 ! style="text-align: right;"| 111 729 ! style="text-align: right;"| 109 607 ! style="text-align: right;"| 83 705 ! style="text-align: right;"| 83 824 |} == Kalandus 21. sajandil == 1993. aastal püüti Islandil 1 712 363 tonni kala, 2003. aastal 1 979 545 tonni<ref>Statistics Iceland. Catch, value and processing of catch 2003. –''Statistical Series'', kd 99, nr 34, Reykjavík, 30. juuli 2004. [https://statice.is/publications/publication/fisheries/catch-value-and-processing-of-catch-2003/ Veebis.] Kogupüük 2003. aastal oli ligikaudu 1 980 000 tonni.</ref> ja 2013. aastal 1 363 000 tonni<ref>Statistics Iceland. Catch, value and processing of catch 2013. [https://statice.is/publications/publication/fisheries/catch-value-and-processing-of-catch-2013/ Veebis], statice.is, 10. oktoober 2014. Kogupüük 2013. aastal oli 1 363 000 tonni, 86 000 tonni vähem kui 2012. aastal.</ref>. 2013. aastal oli Island kalapüügi mahult maailmas 18. kohal (1,47% maailma kogupüügist).<ref>Statistics Iceland. [https://www.statice.is/publications/news-archive/fisheries/world-catch-and-fishing-around-iceland-in-2013/ World catch and fishing around Iceland in 2013], News Release – Fisheries, ststice.is, 8. jaanuar 2016.</ref>. Kalanduse seisukohast on oluline Islandi 758 000 km² suurune eksklusiivne kalapüügivöönd (200 meremiili), kus asuvad ühed maailma rikkalikumad kalavarud.<ref> [https://www.responsiblefisheries.is/origin-of-iceland/icelandic-fishing-grounds Icelandic fishing grounds], Iceland Responsible Fisheries, responsiblefisheries.is.</ref> Islandi kalanduses on kasutusel kvoodisüsteem. Kalapüügikvoodid määrab kalandusminister Islandi Mereuuringute Instituudi ettepanekul, et tagada olemasolevate kalavarude optimaalne kasutamine. Kvoodid põhinevad püügimahtudel. Püügikvoodid jagatakse üksikute laevade vahel algselt nende varasemate püügimahtude alusel. Edasi saavad laevaomanikud omavahel kvootidega kaubelda. Selle süsteemi tulemusel on kvoodid koondunud üha vähemate omanike kätte. Kui kohalik laevaomanik oma kvoodi müüb, võib see kohalikku kogukonda valusalt mõjutada. Uutel ettevõtjatel on raske tegevust alustada, sest kvootide ostmine võib olla väga kulukas. On tehtud ettepanekuid kehtestada kvoodiomanikele nn ressursimaks. Senised kvooditasud on olnud üsna madalad ja katavad peamiselt riigi kulud süsteemi haldamisele. Märkimisväärset tulu need riigile ei too. 21. sajandi alguses töötas kalanduses 4,1% hõivatutest (1930ndatel 23%). Selle muutuse peamine põhjus oli heeringavarude kokkuvarisemine 1970ndatel. Hoolimata tagasihoidlikust osakaalust hõives annab kalandus väljaspool pealinnapiirkonda ligikaudu 30% kõigist töötundidest. Alates 1998. aastast on töötundide arv kalanduses kogu riigis pidevalt vähenenud. Kasvanud on teenindus ja töötlev tööstus. Kalalaevastikku kuulub ligikaudu 1600 alust (2020. aastal 1561 kalalaeva, millest 695 olid mootorlaevad ja 46 traalerid)<ref>. [https://www.responsiblefisheries.is/media/1/icelandic-fisheries-press-kit-mai-2021-enska.pdf Icelandic Fisheries], Iceland Responsible Fisheries, mai 2021./ref>, mille püügiefektiivsus on kaks-kolm korda suurem kui Norra kalalaevastikul. Alates 1990ndatest on kalanduse osakaal Islandi sisemajanduse kogutoodangus rohkem kui poole võrra vähenenud, kuid kalandustoodete eksport annab endiselt olulise osa ekspordituludest. 2010ndate teisel poolel püügimahud kõikusid: 2018. aastal püüti 1 258 551 tonni ja 2019. aastal 1 047 568 tonni kala (langus 16,8%, peamiselt moivapüügi puudumise tõttu).<ref>https://www.statice.is/publications/news-archive/fisheries/fish-catch-and-value-2019/ Value of catch in 2019 increased by 13.4% despite reduction], statice.is, 6.8.2020.</ref>. 2023. aastal oli Islandi kogupüük 1 375 000 tonni, sellest pelaagilised liigid 946 000 tonni ja põhjakalad 423 000 tonni. Kalandus, vesiviljelus ja kalatöötlemine moodustasid 2023. aastal kokku 6,5% SKT-st ja hõlmasid 4,8% tööjõust; mereannid moodustasid 37,6% ja vesiviljelus 5,5% Islandi kaubaekspordist ehk kokku 43,1%. Kuigi kalanduse osatähtsus on riigi kui terviku majanduses vähenenud, jääb see paljude rannikuäärsete väikelinnade ja külade peamiseks majandustegevuseks. Pealinnapiirkonnas moodustas kalandus 2017. aastal 1% majandustegevusest, mujal riigis 11–24%.<ref>Pettersen, I. K., Heide, M., Nielsen, M., Agnarsson, S., Hammarlund, C., Lähteenmäki, L., Altintzoglou, T., Lancker, K., Ellefsen, H., á Rógvi, H. Nordic Initiatives on Aquatic Food Systems. – ''TemaNord'', 2026, nr 518.</ref> 2024. aastal langes Islandi kogupüük 994 000 tonnini, mis oli 28% vähem kui 2023. aastal. Languse peamine põhjus oli [[moiva]] püüdmata jätmine. Sellest hoolimata moodustab kalandus Euroopa Parlamendi hinnangul jätkuvalt ligikaudu 12% Islandi SKT-st (kaudset mõju arvestades) ja annab tööd ligikaudu 7%-le elanikkonnast. Islandi arvel on endiselt ligikaudu 1,1% maailma kogu loodusliku kala püügist.<ref>[https://www.agnavigator.com/Article/2026/04/16/what-icelands-eu-vote-could-mean-for-its-fishing-sector/ From an EU vote to sustainability: Where does Iceland's fishing sector go from here?] – AgTechNavigator, 16.4.2026.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Pierre Loti]], ''Pêcheur d'Islande'', 1886. **Pierre Loti. ''[[Islandi kalur]]'', tlk [[Peet Vallak]], sari [[Noorsoo kirjavara|Noorsoo kirjavara: maailma-kirjanduse seeria]], nr 118, [[Eesti Kirjanduse Selts]], [[Tartu]] [[1926]]. *[[Þorvaldur Thoroddsen]]. Island (næringsveje). – ''[[Salmonsens Konversationsleksikon]]'', 2. väljaanne, kd XII (1922), lk 558–560. [https://runeberg.org/salmonsen/2/12/0572.html Veebis.] *Vilhjálmur Þ. Gíslason. ''Sjómannasaga'', 1945. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – ''Urbaniseringsprosessen i Norden. Del 3: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget: Oslo-Bergen-Tromsø 1977. *Gísli Gunnarsson. ''Monopoly Trade and Economic Stagnation: Studies in the Foreign Trade of Iceland 1602–1787'', Lund 1983. *Sigfús Jónsson. The Icelandic Fisheries in the Pre-Mechanization Era, c. 1800–1905: Spatial and Economic Implications of Growth. – ''Scandinavian Economic History Review'', 1983, 31 (2), lk 132–150. *Gylfi P. Gislason. Fiskeriøkonomiske problemer i Island. – ''Nationaløkonomisk Tidsskrift'', 1990, kd 128, lk 375–406. [https://img.kb.dk/tidsskriftdk/pdf/nto/nto_0128-PDF/nto_0128_86395.pdf Veebis.] *Jón Þ. Þór. ''Landhelgi Íslands 1901–1952'', Reykjavík: Sagnfræðistofnun HÍ 1991. *Jón Þ. Þór. ''British Trawlers in Icelandic Waters: History of British Steam Trawling Off Iceland, 1889–1916, and the Anglo-Icelandic Fisheries Dispute, 1896–1897'', Reykjavík: Fjölva-Útgáfa 1992, ISBN 9979-58-206-5. *Gísli Ágúst Gunnlaugsson, Loftur Guttormsson. Household Structure and Urbanization in Three Icelandic Fishing Districts, 1880–1930. – ''Journal of Family History'', 1993, kd 18, nr 4, lk 315–340. *Ragnar Árnason. ''The Icelandic Fisheries: Evolution and Management of a Fishing Industry'', Fishing News Books: Oxford 1995. *Thráinn Eggertsson. No experiments, monumental disasters: Why it took a thousand years to develop a specialized fishing industry in Iceland. – ''Journal of Economic Behavior & Organization'', 1996, 30, lk 1–23. *Gudmundur Jónsson, Magnús S. Magnússon (toim.). ''Icelandic Historical Statistics'', Statistics Iceland: Hagskinna 1997. *A. E. J. Ogilvie, I. Jónsdóttir. Sea ice, climate, and Icelandic fisheries in the eighteenth and nineteenth centuries. – ''Arctic'', 2000, 53, nr 4, lk 383–394. *Halldór Bjarnason. ''The Foreign Trade of Iceland, 1870–1914: An Analysis of Trade Statistics and a Survey of Its Implications for the Icelandic Economy'' PhD dissertation, University of Glasgow 2001. *Árni Sverrisson. Small Boats and Large Ships: Social Continuity and Technical Change in the Icelandic Fisheries, 1800–1960. – ''Technology and Culture'', 2002, kd 43, nr 2, lk 227–253. *Sveinn Agnarsson. ''The Role of the Fishing Industry in the Icelandic Economy: A Historical Examination'', 2003. [https://rafhladan.is/server/api/core/bitstreams/23305a8c-bca2-4ab8-8590-353e559b9ec0/content Veebis.] *[[Jón Kalman Stefánsson]]. ''[[Himnaríki og helvíti]]'', Reykjavík: Bjartur 2007. **Jón Kalman Stefánsson. ''Heaven and Hell'', tlk Philip Roughton, London: MacLehose Press 2010, 978-1-906694-53-1. *Hannes Hólmsteinn Gissurarson. ''The Icelandic Fisheries: Sustainable and Profitable'', 2015. *Sveinn Agnarsson. Icelandic Economic History: Fish, Farms and Modernization. – ''Revue d'histoire nordique'', 2015, 20, nr 1, lk 83–107. *Guðmundur Jónsson, Helgi Skúli Kjartansson. ''The Economic History of Iceland'', Oxford Research Encyclopedia 2025. ==Välislingid== *[https://www.government.is/topics/business-and-industry/fisheries-in-iceland/history-of-fisheries/ History of Fisheries], government.is. [[Kategooria:Islandi majandus]] t1zkkkb0ry0t26dezt26stl9k3ss3dm 7231414 7231412 2026-09-09T18:17:20Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7231414 wikitext text/x-wiki '''[[Island]]i [[kalandus]]el''' on pikk ajalugu, kuid Islandi kujunemine kalandusriigiks algas alles 19. sajandi keskpaiku ning toimus käsikäes [[linnastumine|linnastumisega]]. Kalanduse tähtsus Islandi majanduses kasvas ja [[kalapüük]] koondus üha enam suurematesse asulatesse, kus sellest sai senise kõrvaltegevuse asemel peamine elatusala. On öeldud, et kalandus oli linna rajav majandusharu ''par excellence''.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> Kalanduse tähtsust suurendas seegi, et see rajas aluse kalatöötlemistööstusele, eriti naiste tööhõivele.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> == Taust == Põllumajandus oli kuni 19. sajandi lõpuni Islandi peamine elatusala, kuigi selle osatähtsus vähenes kalanduse kasuks märgatavalt alates sajandi keskpaigast. 1850. aastal sai 82% elanikkonnast elatist põllumajandusest ja 7% kalandusest. 1890. aastal olid vastavad näitajad 64% ja 18%. 1910. aastal elatus 51% elanikkonnast põllumajandusest ning 19% üksnes kalapüügist. See põllumeeste ja kalurite osakaalu nihe jätkus ka 20. sajandi esimesel poolel. == Areng esimese maailmasõjani== Umbes 1920. aastal andis kalandus tööd ligikaudu 16 000 inimesele. Varem tegeldi kalapüügiga peamiselt [[Lääne-Island]]il, kus [[tursk|tursapüük]] toimus talvel ja kevadel,<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> samuti [[Faxaflói]] lahes ja [[Ísafjarðardjúp]]is. Aja jooksul arenes ulatuslik kalapüük ka Põhja- ja [[Ida-Island]]il ja mujal. Suurem osa kalapüügist toimus algselt väikeste lahtiste paatidega. See oli tormistes vetes väga ohtlik. Faxaflói piirkonnas püüti kala peamiselt talvel. Rannaäärsete tormide tõttu hukkus merel palju kalureid. Aastatel 1850–1877 (välja arvatud 1853. ja 1875. aasta, mille kohta andmed puuduvad) uppus Islandil 2008 inimest. See moodustas umbes 3% kõigist neil aastail surnutest. Neist 60% hukkus märtsikuus. Aastatel 1881–1910 uppus 2096 inimest ehk 11,2 inimest iga 10 000 elaniku kohta. Faxaflói piirkonnas kasutati väiksemaid, 4–6-liikmelise meeskonnaga paate, [[Vestmannaeyjar]]i saartel ja lõunarannikul, kus murdlained olid tugevamad, aga suuremaid, 15–20-liikmelise meeskonnaga paate. Juba 1860ndatel oli kasutusel palju tekiga laevu, mis püüdsid peamiselt [[atlandi polaarhai]]sid, kuid aja jooksul suurenes tursapüügi tähtsus. Enamik laevu kuulus ettevõtjatele, kelle jõukus sõltus püükidest. Atlandi polaarhaide püük oli saanud oluliseks juba enne 1860. aastat Põhja-Islandil, kuid selle tähtsus kasvas veelgi 1890. aasta paiku, kui selleks kasutatud tekiga laevad kuulusid [[Akureyri]] ja [[Siglufjörður]]i ettevõtetele. Umbes 1880. aastast alates suurenes tursapüügi ning soolatud ja õhu käes kuivatatud kala tootmise tähtsus. Akureyri areng sõltus suurel määral tekiga laevade tursapüügist, eriti 1900. aasta paiku.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 257.</ref> Esimese maailmasõja eel hakati kasutama suuremaid tekiga laevu, mootorpaate ja [[aurutraaler]]eid. Islandi kalalaevastik kasvas 20. sajandi alguses märkimisväärselt. Enne sõda püüdis Islandi vetes suvel kala suur hulk välismaa laevu. Aastatel 1895–1905 saabus Islandi rannikule Prantsusmaalt tipphetkedel 400–480 kutterit ja kolmemastilist laeva, pardal kokku viis-kuus tuhat meest. Prantsuse kalalaevastik hakkas tugevalt taanduma juba alates 1906.–1907. aastast.<ref>[https://patrimoine.bzh/gertrude-diffusion/dossier/IM22006028 Bateaux de pêche, de collecte et de transport], Inventaire Général du Patrimoine Culturel, Bretagne.</ref> Peale selle püüdsid seal kala Norra, Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide ja teiste maade laevad. Ka [[Fääri saared|fäärlased]] said suure osa oma kalapüügist Islandi vetes. 19. sajandi lõpus hakkasid Islandi rikkalikkel kalapüügialadel käima ka Suurbritannia, [[Saksamaa]] ja teiste maade aurujõul liikuvad traalerid ning [[õngeliin]]idega laevad. Nende arv kasvas aasta-aastalt kuni Esimese maailmasõja puhkemiseni. Oluline sissetulekuallikas oli ka [[heeringas|heeringapüük]], mida harrastati peamiselt põhja- ja idarannikul. Pärast 1880. aastat tegelesid sellega peamiselt norralased, kuid 20. sajandi alguses hakkasid ka islandlased ja rootslased aktiivselt heeringat püüdma. [[Reykjavík]]is asutati [[merekindlustus]]seltse ja [[merekool]] ning seal ja mujal rajati jää- ja külmhooneid, kus muu hulgas hoiti heeringat, mida peeti tursa parimaks söödaks. Alates 20. sajandi algusest arenes Islandi kalandus kiiresti. Lahtiste paatidega rannakalapüük vähenes, suuremate merekõlblike alustega avamerekalapüük suurenes. Aastatel 1900–1905 oli Islandil keskmiselt 148 tekiga kalalaeva. 1905. aastal oli neid 169, kogumahutavusega 8252 tonni ja 2318 meeskonnaliikmega, 1906. aastal aga 173, kogumahutavusega 8176 tonni ja 2190 meeskonnaliikmega. Eri suurusega lahtiseid paate oli aastatel 1901–1905 keskmiselt 1993, 1906. aastal 1785, kogumahutavusega 2961 tonni ja 7400 meeskonnaliikmega. Alates 20. sajandi algusest arenes Islandi kalandus kiiresti. Lahtiste paatidega rannakalapüük vähenes, samal ajal kui suuremate merekõlblike alustega avamerekalapüük suurenes. Aastatel 1900–1905 oli Islandil keskmiselt 148 tekiga kalalaeva. 1905. aastal oli neid 169, kogumahutavusega 8252 tonni ja 2318 meeskonnaliikmega, 1906. aastal aga 173, kogumahutavusega 8176 tonni ja 2190 meeskonnaliikmega. Eri suurusega lahtiseid paate oli aastatel 1901–1905 keskmiselt 1993, 1906. aastal 1785, kogumahutavusega 2961 tonni ja 7400 meeskonnaliikmega. Sõudepaate oli 1900. aasta paiku umbes 1900, oli 1914. aastal 986 ja 1915. aastal 1121. Mootorpaatide arv kasvas järjekindlaalt alates 1902. aastast, mil kalurid võtsid kasutusele esimesed mootoriga varustatud paadid. 1914. aastal oli neid 400 ja 1915. aastal 391.<ref>[https://www.government.is/topics/business-and-industry/fisheries-in-iceland/history-of-fisheries/ History of fisheries], Government of Iceland.</ref> Samal ajal suurenes märgatavalt merekalapüügiga tegelevate laevade arv. 1915. aastal oli nende hulgas 95 purjelaeva, 40 mootorlaeva, 20 aurutraalerit ja 6 aurujõul töötavat kalalaeva – kokku 161 kalalaeva, kogumahutavusega 11 018 tonni ja 2365 meeskonnaliikmega. Alla 12-tonnise kogumahutavusega mootor- ja sõudepaatide meeskondades oli samal ajal kokku 7083 meest. Kalanduse saagikus suurenes märgatavalt. Lahtiste paatidega püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt 10,6 miljonit kala aastas, 1914. aastal aga 13,6 miljonit. Tekiga laevade saak oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 4,2 miljonit kala aastas ja 1914. aastal 10,7 miljonit. Kogu kalasaak oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 14,9 miljonit kala aastas, 1915. aastal aga 23,7 miljonit kala kogukaaluga 55,3 miljonit kilogrammi. Aastatel 1849–1855 eksporditi keskmiselt 1,5 miljonit kilogrammi kala aastas, aastatel 1891–1894 aga juba 11 miljonit kilogrammi. Lisaks püüti 1914. aastal 63 314 ja 1915. aastal 140 854 hektoliitrit heeringat. Traani madalate hindade tõttu vähenes enne Esimest maailmasõda gröönihai püük pidevalt. Aastatel 1897–1900 saadi gröönihai maksa keskmiselt 16 982 hektoliitrit aastas, kuid 1914. aastal ainult 1787 ja 1915. aastal 2206 hektoliitrit. Seevastu suurenes pidevalt tursamaksa saak: aastatel 1897–1900 saadi seda keskmiselt 7006 hektoliitrit aastas, 1914. aastal 24 230 ja 1915. aastal 28 911 hektoliitrit. Eksporditud kalandussaaduste väärtus oli 1894. aastal 3,8 miljonit krooni, 1901. aastal 5 miljonit krooni ehk 55,7% kogu ekspordi väärtusest ning 1914. aastal 15,2 miljonit krooni ehk 73% kogu ekspordi väärtusest. Lõhet ja forelli püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt vastavalt 2857 ja 249 200 isendit aastas. 1915. aastal püüti 11 976 lõhet ja 444 900 forelli. Samal ajal suurenes märgatavalt merekalapüügiga tegelevate laevade arv. 1915. aastal oli nende hulgas 95 purjelaeva, 40 mootorlaeva, 20 aurutraalerit ja 6 aurujõul töötavat kalalaeva – kokku 161 kalalaeva, kogumahutavusega 11 018 tonni ja 2365 meeskonnaliikmega. Alla 12-tonnise kogumahutavusega mootor- ja sõudepaatide meeskondades oli samal ajal kokku 7083 meest. Kalanduse saagikus suurenes märgatavalt. Lahtiste paatidega püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt 10,6 miljonit kala aastas, 1914. aastal aga 13,6 miljonit. Tekiga laevade püük oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 4,2 miljonit kala aastas ja 1914. aastal 10,7 miljonit. Kogu püük oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 14,9 miljonit kala aastas, 1915. aastal aga 23,7 miljonit kala kogukaaluga 55,3 miljonit kg. Aastatel 1849–1855 eksporditi keskmiselt 1,5 miljonit kg kala aastas, aastatel 1891–1894 aga juba 11 miljonit kg. Lisaks püüti 1914. aastal 63 314 ja 1915. aastal 140 854 hektoliitrit heeringat. [[Traan]]i madalate hindade tõttu vähenes enne Esimest maailmasõda atlandi polaarhai püük pidevalt. Aastatel 1897–1900 saadi atlandi polaarhai maksa keskmiselt 16 982 hektoliitrit aastas, kuid 1914. aastal ainult 1787 ja 1915. aastal 2206 hektoliitrit. Seevastu suurenes pidevalt [[tursamaks]]a saak: aastatel 1897–1900 saadi seda keskmiselt 7006 hektoliitrit aastas, 1914. aastal 24 230 ja 1915. aastal 28 911 hektoliitrit. Eksporditud kalandussaaduste väärtus oli 1894. aastal 3,8 miljonit Taani krooni, 1901. aastal 5 miljonit krooni ehk 55,7% kogu ekspordi väärtusest ning 1914. aastal 15,2 miljonit krooni ehk 73% kogu ekspordi väärtusest. [[Lõhe]]t ja [[forell]]i püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt vastavalt 2857 ja 249 200 isendit aastas. 1915. aastal püüti 11 976 lõhet ja 444 900 forelli. == Kalandus sõdadevahelisel perioodil == Sõdadevaheline periood oli Islandi kalanduses heitlik aeg, mil püügimahud suures ulatuses kõikusid. === Kalurid === Kalurite arv suurenes 17 947-lt 1920. aastal 23 395-ni 1930. aastal, seega 5448 kaluri võrra ehk 30,4%.<ref name="DS 1930, 1938">Danmarks Statistik. ''Statistisk Årbog'' 1930, lk 200 ja 1938, lk 218.</ref> === Kalalaevastik === Islandi kalalaevastiku laevade arv suurenes, ehkki esines kõikumisi. Märkimisväärne muutus oli purjelaevade kiire täielik kadumine laevastikust. Aurulaevade arv püsis tagasihoidlikul tasemel. Nende osakaal suurenes ligikaudu 15%-lt 1921. aastal ligikaudu 20%-ni 1937. aastal. {| class="wikitable" |- ! Kalalaevastik (arv)<ref name="DS 1930, 1938, 1944">Danmarks Statistik. ''Statistisk Årbog'' 1930, lk 200, 1938, lk 218 ja 1944, lk 240.</ref> ! style="text-align: center;"| 1921 ! style="text-align: center;"| 1922 ! style="text-align: center;"| 1923 ! style="text-align: center;"| 1924 ! style="text-align: center;"| 1925 ! style="text-align: center;"| 1926 ! style="text-align: center;"| 1927 ! style="text-align: center;"| 1928 ! style="text-align: center;"| 1929 ! style="text-align: center;"| 1930 ! style="text-align: center;"| 1931 ! style="text-align: center;"| 1932 ! style="text-align: center;"| 1933 ! style="text-align: center;"| 1934 ! style="text-align: center;"| 1935 ! style="text-align: center;"| 1936 ! style="text-align: center;"| 1937 |- ! Aurulaevad | style="text-align: right;"| 29 | style="text-align: right;"| 37 | style="text-align: right;"| 44 | style="text-align: right;"| 61 | style="text-align: right;"| 74 | style="text-align: right;"| 73 | style="text-align: right;"| 75 | style="text-align: right;"| 66 | style="text-align: right;"| 75 | style="text-align: right;"| 69 | style="text-align: right;"| 63 | style="text-align: right;"| 57 | style="text-align: right;"| 62 | style="text-align: right;"| 69 | style="text-align: right;"| 60 | style="text-align: right;"| 68 | style="text-align: right;"| 64 |- ! Mootorlaevad | style="text-align: right;"| 124 | style="text-align: right;"| 140 | style="text-align: right;"| 141 | style="text-align: right;"| 180 | style="text-align: right;"| 201 | style="text-align: right;"| 184 | style="text-align: right;"| 185 | style="text-align: right;"| 198 | style="text-align: right;"| 223 | style="text-align: right;"| 220 | style="text-align: right;"| 227 | style="text-align: right;"| 202 | style="text-align: right;"| 231 | style="text-align: right;"| 254 | style="text-align: right;"| 277 | style="text-align: right;"| 286 | style="text-align: right;"| 275 |- ! Purjelaevad | style="text-align: right;"| 33 | style="text-align: right;"| 41 | style="text-align: right;"| 28 | style="text-align: right;"| 25 | style="text-align: right;"| 11 | style="text-align: right;"| 1 | style="text-align: right;"| 1 | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - |- ! Kokku ! style="text-align: right;"| 186 ! style="text-align: right;"| 218 ! style="text-align: right;"| 213 ! style="text-align: right;"| 266 ! style="text-align: right;"| 286 ! style="text-align: right;"| 258 ! style="text-align: right;"| 261 ! style="text-align: right;"| 264 ! style="text-align: right;"| 298 ! style="text-align: right;"| 289 ! style="text-align: right;"| 290 ! style="text-align: right;"| 259 ! style="text-align: right;"| 293 ! style="text-align: right;"| 323 ! style="text-align: right;"| 337 ! style="text-align: right;"| 354 ! style="text-align: right;"| 339 |} Laevade kogumahutavuses olid aurulaevad ülekaalukas enamuses. Juba 1921. aastal moodustasid need 67,2% kogumahutavusest ning 1937. aastaks oli nende osakaal suurenenud 69,7%-ni. {| class="wikitable" |- ! Kalalaevastik (registertonni)<ref name="DS 1930, 1938, 1944"/> ! style="text-align: center;"| 1921 ! style="text-align: center;"| 1922 ! style="text-align: center;"| 1923 ! style="text-align: center;"| 1924 ! style="text-align: center;"| 1925 ! style="text-align: center;"| 1926 ! style="text-align: center;"| 1927 ! style="text-align: center;"| 1928 ! style="text-align: center;"| 1929 ! style="text-align: center;"| 1930 ! style="text-align: center;"| 1931 ! style="text-align: center;"| 1932 ! style="text-align: center;"| 1933 ! style="text-align: center;"| 1934 ! style="text-align: center;"| 1935 ! style="text-align: center;"| 1936 ! style="text-align: center;"| 1937 |- ! Aurulaevad | style="text-align: right;"| 8 985 | style="text-align: right;"| 9 991 | style="text-align: right;"| 10 706 | style="text-align: right;"| 13 609 | style="text-align: right;"| 16 339 | style="text-align: right;"| 18 072 | style="text-align: right;"| 18 185 | style="text-align: right;"| 17 453 | style="text-align: right;"| 18 588 | style="text-align: right;"| 17 078 | style="text-align: right;"| 16 270 | style="text-align: right;"| 15 349 | style="text-align: right;"| 15 594 | style="text-align: right;"| 16 290 | style="text-align: right;"| 15 099 | style="text-align: right;"| 16 729 | style="text-align: right;"| 15 907 |- ! Mootorlaevad | style="text-align: right;"| 3 453 | style="text-align: right;"| 3 949 | style="text-align: right;"| 4 016 | style="text-align: right;"| 5 214 | style="text-align: right;"| 5 691 | style="text-align: right;"| 4 693 | style="text-align: right;"| 4 798 | style="text-align: right;"| 5 149 | style="text-align: right;"| 5 624 | style="text-align: right;"| 5 366 | style="text-align: right;"| 5 303 | style="text-align: right;"| 4 761 | style="text-align: right;"| 5 453 | style="text-align: right;"| 6 225 | style="text-align: right;"| 6 588 | style="text-align: right;"| 7 006 | style="text-align: right;"| 6 899 |- ! Purjelaevad | style="text-align: right;"| 938 | style="text-align: right;"| 1335 | style="text-align: right;"| 930 | style="text-align: right;"| 745 | style="text-align: right;"| 328 | style="text-align: right;"| 35 | style="text-align: right;"| 51 | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - |- ! Kokku ! style="text-align: right;"| 13 376 ! style="text-align: right;"| 15 275 ! style="text-align: right;"| 15 652 ! style="text-align: right;"| 19 568 ! style="text-align: right;"| 22 358 ! style="text-align: right;"| 22 800 ! style="text-align: right;"| 23 034 ! style="text-align: right;"| 22 602 ! style="text-align: right;"| 24 212 ! style="text-align: right;"| 22 444 ! style="text-align: right;"| 21 573 ! style="text-align: right;"| 20 110 ! style="text-align: right;"| 21 047 ! style="text-align: right;"| 22 515 ! style="text-align: right;"| 21 687 ! style="text-align: right;"| 23 735 ! style="text-align: right;"| 22 806 |} === Püügimahud === Peamised püügikategooriad olid [[tursk]], [[paltus]] ja muud põhjakalad, [[heeringas]] ning [[meriahven]]. {| class="wikitable" |- ! Kala (tonni)<ref name="DS 1930, 1938, 1944"/> ! style="text-align: center;"| 1921 ! style="text-align: center;"| 1922 ! style="text-align: center;"| 1923 ! style="text-align: center;"| 1924 ! style="text-align: center;"| 1925 ! style="text-align: center;"| 1926 ! style="text-align: center;"| 1927 ! style="text-align: center;"| 1928 ! style="text-align: center;"| 1929 ! style="text-align: center;"| 1930 ! style="text-align: center;"| 1931 ! style="text-align: center;"| 1932 ! style="text-align: center;"| 1933 ! style="text-align: center;"| 1934 ! style="text-align: center;"| 1935 ! style="text-align: center;"| 1936 ! style="text-align: center;"| 1937 |- ! Tursk, paltus ja muud sarnased kalad | style="text-align: right;"| 73 837 | style="text-align: right;"| 89 643 | style="text-align: right;"| 87 790 | style="text-align: right;"| 131 860 | style="text-align: right;"| 135 342 | style="text-align: right;"| 98 058 | style="text-align: right;"| 133 502 | style="text-align: right;"| 151 923 | style="text-align: right;"| 160 505 | style="text-align: right;"| 194 615 | style="text-align: right;"| 162 267 | style="text-align: right;"| 148 781 | style="text-align: right;"| 172 624 | style="text-align: right;"| 163 399 | style="text-align: right;"| 134 338 | style="text-align: right;"| 81 418 | style="text-align: right;"| 84 546 |- ! Heeringas | style="text-align: right;"| 8 686 | style="text-align: right;"| 24 132 | style="text-align: right;"| 27 985 | style="text-align: right;"| 20 362 | style="text-align: right;"| 29 331 | style="text-align: right;"| 17 894 | style="text-align: right;"| 51 371 | style="text-align: right;"| 53 366 | style="text-align: right;"| 52 475 | style="text-align: right;"| 58 499 | style="text-align: right;"| 69 840 | style="text-align: right;"| 63 923 | style="text-align: right;"| 67 810 | style="text-align: right;"| 69 399 | style="text-align: right;"| 61 110 | style="text-align: right;"| 118 131 | style="text-align: right;"| 196 086 |- ! Meriahven | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 66 580 | style="text-align: right;"| 335 796 | style="text-align: right;"| 135 397 |- ! Tursa- ja haimaks (hektoliitrit) ! style="text-align: right;"| 44 493 ! style="text-align: right;"| 63 727 ! style="text-align: right;"| 60 011 ! style="text-align: right;"| 121 471 ! style="text-align: right;"| 137 280 ! style="text-align: right;"| 81 279 ! style="text-align: right;"| 132 598 ! style="text-align: right;"| 156 495 ! style="text-align: right;"| 110 086 ! style="text-align: right;"| 120 329 ! style="text-align: right;"| 89 641 ! style="text-align: right;"| 99 139 ! style="text-align: right;"| 119 535 ! style="text-align: right;"| 111 729 ! style="text-align: right;"| 109 607 ! style="text-align: right;"| 83 705 ! style="text-align: right;"| 83 824 |} == Kalandus 21. sajandil == 1993. aastal püüti Islandil 1 712 363 tonni kala, 2003. aastal 1 979 545 tonni<ref>Statistics Iceland. Catch, value and processing of catch 2003. –''Statistical Series'', kd 99, nr 34, Reykjavík, 30. juuli 2004. [https://statice.is/publications/publication/fisheries/catch-value-and-processing-of-catch-2003/ Veebis.] Kogupüük 2003. aastal oli ligikaudu 1 980 000 tonni.</ref> ja 2013. aastal 1 363 000 tonni<ref>Statistics Iceland. Catch, value and processing of catch 2013. [https://statice.is/publications/publication/fisheries/catch-value-and-processing-of-catch-2013/ Veebis], statice.is, 10. oktoober 2014. Kogupüük 2013. aastal oli 1 363 000 tonni, 86 000 tonni vähem kui 2012. aastal.</ref>. 2013. aastal oli Island kalapüügi mahult maailmas 18. kohal (1,47% maailma kogupüügist).<ref>Statistics Iceland. [https://www.statice.is/publications/news-archive/fisheries/world-catch-and-fishing-around-iceland-in-2013/ World catch and fishing around Iceland in 2013], News Release – Fisheries, ststice.is, 8. jaanuar 2016.</ref>. Kalanduse seisukohast on oluline Islandi 758 000 km² suurune eksklusiivne kalapüügivöönd (200 meremiili), kus asuvad ühed maailma rikkalikumad kalavarud.<ref> [https://www.responsiblefisheries.is/origin-of-iceland/icelandic-fishing-grounds Icelandic fishing grounds], Iceland Responsible Fisheries, responsiblefisheries.is.</ref> Islandi kalanduses on kasutusel kvoodisüsteem. Kalapüügikvoodid määrab kalandusminister Islandi Mereuuringute Instituudi ettepanekul, et tagada olemasolevate kalavarude optimaalne kasutamine. Kvoodid põhinevad püügimahtudel. Püügikvoodid jagatakse üksikute laevade vahel algselt nende varasemate püügimahtude alusel. Edasi saavad laevaomanikud omavahel kvootidega kaubelda. Selle süsteemi tulemusel on kvoodid koondunud üha vähemate omanike kätte. Kui kohalik laevaomanik oma kvoodi müüb, võib see kohalikku kogukonda valusalt mõjutada. Uutel ettevõtjatel on raske tegevust alustada, sest kvootide ostmine võib olla väga kulukas. On tehtud ettepanekuid kehtestada kvoodiomanikele nn ressursimaks. Senised kvooditasud on olnud üsna madalad ja katavad peamiselt riigi kulud süsteemi haldamisele. Märkimisväärset tulu need riigile ei too. 21. sajandi alguses töötas kalanduses 4,1% hõivatutest (1930ndatel 23%). Selle muutuse peamine põhjus oli heeringavarude kokkuvarisemine 1970ndatel. Hoolimata tagasihoidlikust osakaalust hõives annab kalandus väljaspool pealinnapiirkonda ligikaudu 30% kõigist töötundidest. Alates 1998. aastast on töötundide arv kalanduses kogu riigis pidevalt vähenenud. Kasvanud on teenindus ja töötlev tööstus. Kalalaevastikku kuulub ligikaudu 1600 alust (2020. aastal 1561 kalalaeva, millest 695 olid mootorlaevad ja 46 traalerid)<ref>. [https://www.responsiblefisheries.is/media/1/icelandic-fisheries-press-kit-mai-2021-enska.pdf Icelandic Fisheries], Iceland Responsible Fisheries, mai 2021./ref>, mille püügiefektiivsus on kaks-kolm korda suurem kui Norra kalalaevastikul. Alates 1990ndatest on kalanduse osakaal Islandi sisemajanduse kogutoodangus rohkem kui poole võrra vähenenud, kuid kalandustoodete eksport annab endiselt olulise osa ekspordituludest. 2010ndate teisel poolel püügimahud kõikusid: 2018. aastal püüti 1 258 551 tonni ja 2019. aastal 1 047 568 tonni kala (langus 16,8%, peamiselt moivapüügi puudumise tõttu).<ref>https://www.statice.is/publications/news-archive/fisheries/fish-catch-and-value-2019/ Value of catch in 2019 increased by 13.4% despite reduction], statice.is, 6.8.2020.</ref>. 2023. aastal oli Islandi kogupüük 1 375 000 tonni, sellest pelaagilised liigid 946 000 tonni ja põhjakalad 423 000 tonni. Kalandus, vesiviljelus ja kalatöötlemine moodustasid 2023. aastal kokku 6,5% SKT-st ja hõlmasid 4,8% tööjõust; mereannid moodustasid 37,6% ja vesiviljelus 5,5% Islandi kaubaekspordist ehk kokku 43,1%. Kuigi kalanduse osatähtsus on riigi kui terviku majanduses vähenenud, jääb see paljude rannikuäärsete väikelinnade ja külade peamiseks majandustegevuseks. Pealinnapiirkonnas moodustas kalandus 2017. aastal 1% majandustegevusest, mujal riigis 11–24%.<ref>Pettersen, I. K., Heide, M., Nielsen, M., Agnarsson, S., Hammarlund, C., Lähteenmäki, L., Altintzoglou, T., Lancker, K., Ellefsen, H., á Rógvi, H. Nordic Initiatives on Aquatic Food Systems. – ''TemaNord'', 2026, nr 518.</ref> 2024. aastal langes Islandi kogupüük 994 000 tonnini, mis oli 28% vähem kui 2023. aastal. Languse peamine põhjus oli [[moiva]] püüdmata jätmine. Sellest hoolimata moodustab kalandus Euroopa Parlamendi hinnangul jätkuvalt ligikaudu 12% Islandi SKT-st (kaudset mõju arvestades) ja annab tööd ligikaudu 7%-le elanikkonnast. Islandi arvel on endiselt ligikaudu 1,1% maailma kogu loodusliku kala püügist.<ref>[https://www.agnavigator.com/Article/2026/04/16/what-icelands-eu-vote-could-mean-for-its-fishing-sector/ From an EU vote to sustainability: Where does Iceland's fishing sector go from here?] – AgTechNavigator, 16.4.2026.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Pierre Loti]], ''Pêcheur d'Islande'', 1886. **Pierre Loti. ''[[Islandi kalur]]'', tlk [[Peet Vallak]], sari [[Noorsoo kirjavara|Noorsoo kirjavara: maailma-kirjanduse seeria]], nr 118, [[Eesti Kirjanduse Selts]], [[Tartu]] [[1926]]. *Jon Krabbe. Islands økonomiske Udvikling. – ''Nationaløkonomisk Tidsskrift'', 1906, 3. seeria, kd 14. [https://img.kb.dk/tidsskriftdk/pdf/nto/nto_3rk_0014-PDF/nto_3rk_0014_88227.pdf Veebis.] *[[Þorvaldur Thoroddsen]]. Island (næringsveje). – ''[[Salmonsens Konversationsleksikon]]'', 2. väljaanne, kd XII (1922), lk 558–560. [https://runeberg.org/salmonsen/2/12/0572.html Veebis.] *Vilhjálmur Þ. Gíslason. ''Sjómannasaga'', 1945. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – ''Urbaniseringsprosessen i Norden. Del 3: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget: Oslo-Bergen-Tromsø 1977. *Gísli Gunnarsson. ''Monopoly Trade and Economic Stagnation: Studies in the Foreign Trade of Iceland 1602–1787'', Lund 1983. *Sigfús Jónsson. The Icelandic Fisheries in the Pre-Mechanization Era, c. 1800–1905: Spatial and Economic Implications of Growth. – ''Scandinavian Economic History Review'', 1983, 31 (2), lk 132–150. *Gylfi P. Gislason. Fiskeriøkonomiske problemer i Island. – ''Nationaløkonomisk Tidsskrift'', 1990, kd 128, lk 375–406. [https://img.kb.dk/tidsskriftdk/pdf/nto/nto_0128-PDF/nto_0128_86395.pdf Veebis.] *Jón Þ. Þór. ''Landhelgi Íslands 1901–1952'', Reykjavík: Sagnfræðistofnun HÍ 1991. *Jón Þ. Þór. ''British Trawlers in Icelandic Waters: History of British Steam Trawling Off Iceland, 1889–1916, and the Anglo-Icelandic Fisheries Dispute, 1896–1897'', Reykjavík: Fjölva-Útgáfa 1992, ISBN 9979-58-206-5. *Gísli Ágúst Gunnlaugsson, Loftur Guttormsson. Household Structure and Urbanization in Three Icelandic Fishing Districts, 1880–1930. – ''Journal of Family History'', 1993, kd 18, nr 4, lk 315–340. *Ragnar Árnason. ''The Icelandic Fisheries: Evolution and Management of a Fishing Industry'', Fishing News Books: Oxford 1995. *Thráinn Eggertsson. No experiments, monumental disasters: Why it took a thousand years to develop a specialized fishing industry in Iceland. – ''Journal of Economic Behavior & Organization'', 1996, 30, lk 1–23. *Gudmundur Jónsson, Magnús S. Magnússon (toim.). ''Icelandic Historical Statistics'', Statistics Iceland: Hagskinna 1997. *A. E. J. Ogilvie, I. Jónsdóttir. Sea ice, climate, and Icelandic fisheries in the eighteenth and nineteenth centuries. – ''Arctic'', 2000, 53, nr 4, lk 383–394. *Halldór Bjarnason. ''The Foreign Trade of Iceland, 1870–1914: An Analysis of Trade Statistics and a Survey of Its Implications for the Icelandic Economy'' PhD dissertation, University of Glasgow 2001. *Árni Sverrisson. Small Boats and Large Ships: Social Continuity and Technical Change in the Icelandic Fisheries, 1800–1960. – ''Technology and Culture'', 2002, kd 43, nr 2, lk 227–253. *Sveinn Agnarsson. ''The Role of the Fishing Industry in the Icelandic Economy: A Historical Examination'', 2003. [https://rafhladan.is/server/api/core/bitstreams/23305a8c-bca2-4ab8-8590-353e559b9ec0/content Veebis.] *[[Jón Kalman Stefánsson]]. ''[[Himnaríki og helvíti]]'', Reykjavík: Bjartur 2007. **Jón Kalman Stefánsson. ''Heaven and Hell'', tlk Philip Roughton, London: MacLehose Press 2010, 978-1-906694-53-1. *Hannes Hólmsteinn Gissurarson. ''The Icelandic Fisheries: Sustainable and Profitable'', 2015. *Sveinn Agnarsson. Icelandic Economic History: Fish, Farms and Modernization. – ''Revue d'histoire nordique'', 2015, 20, nr 1, lk 83–107. *Guðmundur Jónsson, Helgi Skúli Kjartansson. ''The Economic History of Iceland'', Oxford Research Encyclopedia 2025. ==Välislingid== *[https://www.government.is/topics/business-and-industry/fisheries-in-iceland/history-of-fisheries/ History of Fisheries], government.is. [[Kategooria:Islandi majandus]] noi4rp3mcsoy48gtxqji0465j654z32 7231415 7231414 2026-09-09T18:21:26Z Sendrasendra 225202 /* Välislingid */ 7231415 wikitext text/x-wiki '''[[Island]]i [[kalandus]]el''' on pikk ajalugu, kuid Islandi kujunemine kalandusriigiks algas alles 19. sajandi keskpaiku ning toimus käsikäes [[linnastumine|linnastumisega]]. Kalanduse tähtsus Islandi majanduses kasvas ja [[kalapüük]] koondus üha enam suurematesse asulatesse, kus sellest sai senise kõrvaltegevuse asemel peamine elatusala. On öeldud, et kalandus oli linna rajav majandusharu ''par excellence''.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> Kalanduse tähtsust suurendas seegi, et see rajas aluse kalatöötlemistööstusele, eriti naiste tööhõivele.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> == Taust == Põllumajandus oli kuni 19. sajandi lõpuni Islandi peamine elatusala, kuigi selle osatähtsus vähenes kalanduse kasuks märgatavalt alates sajandi keskpaigast. 1850. aastal sai 82% elanikkonnast elatist põllumajandusest ja 7% kalandusest. 1890. aastal olid vastavad näitajad 64% ja 18%. 1910. aastal elatus 51% elanikkonnast põllumajandusest ning 19% üksnes kalapüügist. See põllumeeste ja kalurite osakaalu nihe jätkus ka 20. sajandi esimesel poolel. == Areng esimese maailmasõjani== Umbes 1920. aastal andis kalandus tööd ligikaudu 16 000 inimesele. Varem tegeldi kalapüügiga peamiselt [[Lääne-Island]]il, kus [[tursk|tursapüük]] toimus talvel ja kevadel,<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 256.</ref> samuti [[Faxaflói]] lahes ja [[Ísafjarðardjúp]]is. Aja jooksul arenes ulatuslik kalapüük ka Põhja- ja [[Ida-Island]]il ja mujal. Suurem osa kalapüügist toimus algselt väikeste lahtiste paatidega. See oli tormistes vetes väga ohtlik. Faxaflói piirkonnas püüti kala peamiselt talvel. Rannaäärsete tormide tõttu hukkus merel palju kalureid. Aastatel 1850–1877 (välja arvatud 1853. ja 1875. aasta, mille kohta andmed puuduvad) uppus Islandil 2008 inimest. See moodustas umbes 3% kõigist neil aastail surnutest. Neist 60% hukkus märtsikuus. Aastatel 1881–1910 uppus 2096 inimest ehk 11,2 inimest iga 10 000 elaniku kohta. Faxaflói piirkonnas kasutati väiksemaid, 4–6-liikmelise meeskonnaga paate, [[Vestmannaeyjar]]i saartel ja lõunarannikul, kus murdlained olid tugevamad, aga suuremaid, 15–20-liikmelise meeskonnaga paate. Juba 1860ndatel oli kasutusel palju tekiga laevu, mis püüdsid peamiselt [[atlandi polaarhai]]sid, kuid aja jooksul suurenes tursapüügi tähtsus. Enamik laevu kuulus ettevõtjatele, kelle jõukus sõltus püükidest. Atlandi polaarhaide püük oli saanud oluliseks juba enne 1860. aastat Põhja-Islandil, kuid selle tähtsus kasvas veelgi 1890. aasta paiku, kui selleks kasutatud tekiga laevad kuulusid [[Akureyri]] ja [[Siglufjörður]]i ettevõtetele. Umbes 1880. aastast alates suurenes tursapüügi ning soolatud ja õhu käes kuivatatud kala tootmise tähtsus. Akureyri areng sõltus suurel määral tekiga laevade tursapüügist, eriti 1900. aasta paiku.<ref>Helgi Skúli Kjartansson 1977: 257.</ref> Esimese maailmasõja eel hakati kasutama suuremaid tekiga laevu, mootorpaate ja [[aurutraaler]]eid. Islandi kalalaevastik kasvas 20. sajandi alguses märkimisväärselt. Enne sõda püüdis Islandi vetes suvel kala suur hulk välismaa laevu. Aastatel 1895–1905 saabus Islandi rannikule Prantsusmaalt tipphetkedel 400–480 kutterit ja kolmemastilist laeva, pardal kokku viis-kuus tuhat meest. Prantsuse kalalaevastik hakkas tugevalt taanduma juba alates 1906.–1907. aastast.<ref>[https://patrimoine.bzh/gertrude-diffusion/dossier/IM22006028 Bateaux de pêche, de collecte et de transport], Inventaire Général du Patrimoine Culturel, Bretagne.</ref> Peale selle püüdsid seal kala Norra, Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide ja teiste maade laevad. Ka [[Fääri saared|fäärlased]] said suure osa oma kalapüügist Islandi vetes. 19. sajandi lõpus hakkasid Islandi rikkalikkel kalapüügialadel käima ka Suurbritannia, [[Saksamaa]] ja teiste maade aurujõul liikuvad traalerid ning [[õngeliin]]idega laevad. Nende arv kasvas aasta-aastalt kuni Esimese maailmasõja puhkemiseni. Oluline sissetulekuallikas oli ka [[heeringas|heeringapüük]], mida harrastati peamiselt põhja- ja idarannikul. Pärast 1880. aastat tegelesid sellega peamiselt norralased, kuid 20. sajandi alguses hakkasid ka islandlased ja rootslased aktiivselt heeringat püüdma. [[Reykjavík]]is asutati [[merekindlustus]]seltse ja [[merekool]] ning seal ja mujal rajati jää- ja külmhooneid, kus muu hulgas hoiti heeringat, mida peeti tursa parimaks söödaks. Alates 20. sajandi algusest arenes Islandi kalandus kiiresti. Lahtiste paatidega rannakalapüük vähenes, suuremate merekõlblike alustega avamerekalapüük suurenes. Aastatel 1900–1905 oli Islandil keskmiselt 148 tekiga kalalaeva. 1905. aastal oli neid 169, kogumahutavusega 8252 tonni ja 2318 meeskonnaliikmega, 1906. aastal aga 173, kogumahutavusega 8176 tonni ja 2190 meeskonnaliikmega. Eri suurusega lahtiseid paate oli aastatel 1901–1905 keskmiselt 1993, 1906. aastal 1785, kogumahutavusega 2961 tonni ja 7400 meeskonnaliikmega. Alates 20. sajandi algusest arenes Islandi kalandus kiiresti. Lahtiste paatidega rannakalapüük vähenes, samal ajal kui suuremate merekõlblike alustega avamerekalapüük suurenes. Aastatel 1900–1905 oli Islandil keskmiselt 148 tekiga kalalaeva. 1905. aastal oli neid 169, kogumahutavusega 8252 tonni ja 2318 meeskonnaliikmega, 1906. aastal aga 173, kogumahutavusega 8176 tonni ja 2190 meeskonnaliikmega. Eri suurusega lahtiseid paate oli aastatel 1901–1905 keskmiselt 1993, 1906. aastal 1785, kogumahutavusega 2961 tonni ja 7400 meeskonnaliikmega. Sõudepaate oli 1900. aasta paiku umbes 1900, oli 1914. aastal 986 ja 1915. aastal 1121. Mootorpaatide arv kasvas järjekindlaalt alates 1902. aastast, mil kalurid võtsid kasutusele esimesed mootoriga varustatud paadid. 1914. aastal oli neid 400 ja 1915. aastal 391.<ref>[https://www.government.is/topics/business-and-industry/fisheries-in-iceland/history-of-fisheries/ History of fisheries], Government of Iceland.</ref> Samal ajal suurenes märgatavalt merekalapüügiga tegelevate laevade arv. 1915. aastal oli nende hulgas 95 purjelaeva, 40 mootorlaeva, 20 aurutraalerit ja 6 aurujõul töötavat kalalaeva – kokku 161 kalalaeva, kogumahutavusega 11 018 tonni ja 2365 meeskonnaliikmega. Alla 12-tonnise kogumahutavusega mootor- ja sõudepaatide meeskondades oli samal ajal kokku 7083 meest. Kalanduse saagikus suurenes märgatavalt. Lahtiste paatidega püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt 10,6 miljonit kala aastas, 1914. aastal aga 13,6 miljonit. Tekiga laevade saak oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 4,2 miljonit kala aastas ja 1914. aastal 10,7 miljonit. Kogu kalasaak oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 14,9 miljonit kala aastas, 1915. aastal aga 23,7 miljonit kala kogukaaluga 55,3 miljonit kilogrammi. Aastatel 1849–1855 eksporditi keskmiselt 1,5 miljonit kilogrammi kala aastas, aastatel 1891–1894 aga juba 11 miljonit kilogrammi. Lisaks püüti 1914. aastal 63 314 ja 1915. aastal 140 854 hektoliitrit heeringat. Traani madalate hindade tõttu vähenes enne Esimest maailmasõda gröönihai püük pidevalt. Aastatel 1897–1900 saadi gröönihai maksa keskmiselt 16 982 hektoliitrit aastas, kuid 1914. aastal ainult 1787 ja 1915. aastal 2206 hektoliitrit. Seevastu suurenes pidevalt tursamaksa saak: aastatel 1897–1900 saadi seda keskmiselt 7006 hektoliitrit aastas, 1914. aastal 24 230 ja 1915. aastal 28 911 hektoliitrit. Eksporditud kalandussaaduste väärtus oli 1894. aastal 3,8 miljonit krooni, 1901. aastal 5 miljonit krooni ehk 55,7% kogu ekspordi väärtusest ning 1914. aastal 15,2 miljonit krooni ehk 73% kogu ekspordi väärtusest. Lõhet ja forelli püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt vastavalt 2857 ja 249 200 isendit aastas. 1915. aastal püüti 11 976 lõhet ja 444 900 forelli. Samal ajal suurenes märgatavalt merekalapüügiga tegelevate laevade arv. 1915. aastal oli nende hulgas 95 purjelaeva, 40 mootorlaeva, 20 aurutraalerit ja 6 aurujõul töötavat kalalaeva – kokku 161 kalalaeva, kogumahutavusega 11 018 tonni ja 2365 meeskonnaliikmega. Alla 12-tonnise kogumahutavusega mootor- ja sõudepaatide meeskondades oli samal ajal kokku 7083 meest. Kalanduse saagikus suurenes märgatavalt. Lahtiste paatidega püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt 10,6 miljonit kala aastas, 1914. aastal aga 13,6 miljonit. Tekiga laevade püük oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 4,2 miljonit kala aastas ja 1914. aastal 10,7 miljonit. Kogu püük oli aastatel 1897–1900 keskmiselt 14,9 miljonit kala aastas, 1915. aastal aga 23,7 miljonit kala kogukaaluga 55,3 miljonit kg. Aastatel 1849–1855 eksporditi keskmiselt 1,5 miljonit kg kala aastas, aastatel 1891–1894 aga juba 11 miljonit kg. Lisaks püüti 1914. aastal 63 314 ja 1915. aastal 140 854 hektoliitrit heeringat. [[Traan]]i madalate hindade tõttu vähenes enne Esimest maailmasõda atlandi polaarhai püük pidevalt. Aastatel 1897–1900 saadi atlandi polaarhai maksa keskmiselt 16 982 hektoliitrit aastas, kuid 1914. aastal ainult 1787 ja 1915. aastal 2206 hektoliitrit. Seevastu suurenes pidevalt [[tursamaks]]a saak: aastatel 1897–1900 saadi seda keskmiselt 7006 hektoliitrit aastas, 1914. aastal 24 230 ja 1915. aastal 28 911 hektoliitrit. Eksporditud kalandussaaduste väärtus oli 1894. aastal 3,8 miljonit Taani krooni, 1901. aastal 5 miljonit krooni ehk 55,7% kogu ekspordi väärtusest ning 1914. aastal 15,2 miljonit krooni ehk 73% kogu ekspordi väärtusest. [[Lõhe]]t ja [[forell]]i püüti aastatel 1897–1900 keskmiselt vastavalt 2857 ja 249 200 isendit aastas. 1915. aastal püüti 11 976 lõhet ja 444 900 forelli. == Kalandus sõdadevahelisel perioodil == Sõdadevaheline periood oli Islandi kalanduses heitlik aeg, mil püügimahud suures ulatuses kõikusid. === Kalurid === Kalurite arv suurenes 17 947-lt 1920. aastal 23 395-ni 1930. aastal, seega 5448 kaluri võrra ehk 30,4%.<ref name="DS 1930, 1938">Danmarks Statistik. ''Statistisk Årbog'' 1930, lk 200 ja 1938, lk 218.</ref> === Kalalaevastik === Islandi kalalaevastiku laevade arv suurenes, ehkki esines kõikumisi. Märkimisväärne muutus oli purjelaevade kiire täielik kadumine laevastikust. Aurulaevade arv püsis tagasihoidlikul tasemel. Nende osakaal suurenes ligikaudu 15%-lt 1921. aastal ligikaudu 20%-ni 1937. aastal. {| class="wikitable" |- ! Kalalaevastik (arv)<ref name="DS 1930, 1938, 1944">Danmarks Statistik. ''Statistisk Årbog'' 1930, lk 200, 1938, lk 218 ja 1944, lk 240.</ref> ! style="text-align: center;"| 1921 ! style="text-align: center;"| 1922 ! style="text-align: center;"| 1923 ! style="text-align: center;"| 1924 ! style="text-align: center;"| 1925 ! style="text-align: center;"| 1926 ! style="text-align: center;"| 1927 ! style="text-align: center;"| 1928 ! style="text-align: center;"| 1929 ! style="text-align: center;"| 1930 ! style="text-align: center;"| 1931 ! style="text-align: center;"| 1932 ! style="text-align: center;"| 1933 ! style="text-align: center;"| 1934 ! style="text-align: center;"| 1935 ! style="text-align: center;"| 1936 ! style="text-align: center;"| 1937 |- ! Aurulaevad | style="text-align: right;"| 29 | style="text-align: right;"| 37 | style="text-align: right;"| 44 | style="text-align: right;"| 61 | style="text-align: right;"| 74 | style="text-align: right;"| 73 | style="text-align: right;"| 75 | style="text-align: right;"| 66 | style="text-align: right;"| 75 | style="text-align: right;"| 69 | style="text-align: right;"| 63 | style="text-align: right;"| 57 | style="text-align: right;"| 62 | style="text-align: right;"| 69 | style="text-align: right;"| 60 | style="text-align: right;"| 68 | style="text-align: right;"| 64 |- ! Mootorlaevad | style="text-align: right;"| 124 | style="text-align: right;"| 140 | style="text-align: right;"| 141 | style="text-align: right;"| 180 | style="text-align: right;"| 201 | style="text-align: right;"| 184 | style="text-align: right;"| 185 | style="text-align: right;"| 198 | style="text-align: right;"| 223 | style="text-align: right;"| 220 | style="text-align: right;"| 227 | style="text-align: right;"| 202 | style="text-align: right;"| 231 | style="text-align: right;"| 254 | style="text-align: right;"| 277 | style="text-align: right;"| 286 | style="text-align: right;"| 275 |- ! Purjelaevad | style="text-align: right;"| 33 | style="text-align: right;"| 41 | style="text-align: right;"| 28 | style="text-align: right;"| 25 | style="text-align: right;"| 11 | style="text-align: right;"| 1 | style="text-align: right;"| 1 | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - |- ! Kokku ! style="text-align: right;"| 186 ! style="text-align: right;"| 218 ! style="text-align: right;"| 213 ! style="text-align: right;"| 266 ! style="text-align: right;"| 286 ! style="text-align: right;"| 258 ! style="text-align: right;"| 261 ! style="text-align: right;"| 264 ! style="text-align: right;"| 298 ! style="text-align: right;"| 289 ! style="text-align: right;"| 290 ! style="text-align: right;"| 259 ! style="text-align: right;"| 293 ! style="text-align: right;"| 323 ! style="text-align: right;"| 337 ! style="text-align: right;"| 354 ! style="text-align: right;"| 339 |} Laevade kogumahutavuses olid aurulaevad ülekaalukas enamuses. Juba 1921. aastal moodustasid need 67,2% kogumahutavusest ning 1937. aastaks oli nende osakaal suurenenud 69,7%-ni. {| class="wikitable" |- ! Kalalaevastik (registertonni)<ref name="DS 1930, 1938, 1944"/> ! style="text-align: center;"| 1921 ! style="text-align: center;"| 1922 ! style="text-align: center;"| 1923 ! style="text-align: center;"| 1924 ! style="text-align: center;"| 1925 ! style="text-align: center;"| 1926 ! style="text-align: center;"| 1927 ! style="text-align: center;"| 1928 ! style="text-align: center;"| 1929 ! style="text-align: center;"| 1930 ! style="text-align: center;"| 1931 ! style="text-align: center;"| 1932 ! style="text-align: center;"| 1933 ! style="text-align: center;"| 1934 ! style="text-align: center;"| 1935 ! style="text-align: center;"| 1936 ! style="text-align: center;"| 1937 |- ! Aurulaevad | style="text-align: right;"| 8 985 | style="text-align: right;"| 9 991 | style="text-align: right;"| 10 706 | style="text-align: right;"| 13 609 | style="text-align: right;"| 16 339 | style="text-align: right;"| 18 072 | style="text-align: right;"| 18 185 | style="text-align: right;"| 17 453 | style="text-align: right;"| 18 588 | style="text-align: right;"| 17 078 | style="text-align: right;"| 16 270 | style="text-align: right;"| 15 349 | style="text-align: right;"| 15 594 | style="text-align: right;"| 16 290 | style="text-align: right;"| 15 099 | style="text-align: right;"| 16 729 | style="text-align: right;"| 15 907 |- ! Mootorlaevad | style="text-align: right;"| 3 453 | style="text-align: right;"| 3 949 | style="text-align: right;"| 4 016 | style="text-align: right;"| 5 214 | style="text-align: right;"| 5 691 | style="text-align: right;"| 4 693 | style="text-align: right;"| 4 798 | style="text-align: right;"| 5 149 | style="text-align: right;"| 5 624 | style="text-align: right;"| 5 366 | style="text-align: right;"| 5 303 | style="text-align: right;"| 4 761 | style="text-align: right;"| 5 453 | style="text-align: right;"| 6 225 | style="text-align: right;"| 6 588 | style="text-align: right;"| 7 006 | style="text-align: right;"| 6 899 |- ! Purjelaevad | style="text-align: right;"| 938 | style="text-align: right;"| 1335 | style="text-align: right;"| 930 | style="text-align: right;"| 745 | style="text-align: right;"| 328 | style="text-align: right;"| 35 | style="text-align: right;"| 51 | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - |- ! Kokku ! style="text-align: right;"| 13 376 ! style="text-align: right;"| 15 275 ! style="text-align: right;"| 15 652 ! style="text-align: right;"| 19 568 ! style="text-align: right;"| 22 358 ! style="text-align: right;"| 22 800 ! style="text-align: right;"| 23 034 ! style="text-align: right;"| 22 602 ! style="text-align: right;"| 24 212 ! style="text-align: right;"| 22 444 ! style="text-align: right;"| 21 573 ! style="text-align: right;"| 20 110 ! style="text-align: right;"| 21 047 ! style="text-align: right;"| 22 515 ! style="text-align: right;"| 21 687 ! style="text-align: right;"| 23 735 ! style="text-align: right;"| 22 806 |} === Püügimahud === Peamised püügikategooriad olid [[tursk]], [[paltus]] ja muud põhjakalad, [[heeringas]] ning [[meriahven]]. {| class="wikitable" |- ! Kala (tonni)<ref name="DS 1930, 1938, 1944"/> ! style="text-align: center;"| 1921 ! style="text-align: center;"| 1922 ! style="text-align: center;"| 1923 ! style="text-align: center;"| 1924 ! style="text-align: center;"| 1925 ! style="text-align: center;"| 1926 ! style="text-align: center;"| 1927 ! style="text-align: center;"| 1928 ! style="text-align: center;"| 1929 ! style="text-align: center;"| 1930 ! style="text-align: center;"| 1931 ! style="text-align: center;"| 1932 ! style="text-align: center;"| 1933 ! style="text-align: center;"| 1934 ! style="text-align: center;"| 1935 ! style="text-align: center;"| 1936 ! style="text-align: center;"| 1937 |- ! Tursk, paltus ja muud sarnased kalad | style="text-align: right;"| 73 837 | style="text-align: right;"| 89 643 | style="text-align: right;"| 87 790 | style="text-align: right;"| 131 860 | style="text-align: right;"| 135 342 | style="text-align: right;"| 98 058 | style="text-align: right;"| 133 502 | style="text-align: right;"| 151 923 | style="text-align: right;"| 160 505 | style="text-align: right;"| 194 615 | style="text-align: right;"| 162 267 | style="text-align: right;"| 148 781 | style="text-align: right;"| 172 624 | style="text-align: right;"| 163 399 | style="text-align: right;"| 134 338 | style="text-align: right;"| 81 418 | style="text-align: right;"| 84 546 |- ! Heeringas | style="text-align: right;"| 8 686 | style="text-align: right;"| 24 132 | style="text-align: right;"| 27 985 | style="text-align: right;"| 20 362 | style="text-align: right;"| 29 331 | style="text-align: right;"| 17 894 | style="text-align: right;"| 51 371 | style="text-align: right;"| 53 366 | style="text-align: right;"| 52 475 | style="text-align: right;"| 58 499 | style="text-align: right;"| 69 840 | style="text-align: right;"| 63 923 | style="text-align: right;"| 67 810 | style="text-align: right;"| 69 399 | style="text-align: right;"| 61 110 | style="text-align: right;"| 118 131 | style="text-align: right;"| 196 086 |- ! Meriahven | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| - | style="text-align: right;"| 66 580 | style="text-align: right;"| 335 796 | style="text-align: right;"| 135 397 |- ! Tursa- ja haimaks (hektoliitrit) ! style="text-align: right;"| 44 493 ! style="text-align: right;"| 63 727 ! style="text-align: right;"| 60 011 ! style="text-align: right;"| 121 471 ! style="text-align: right;"| 137 280 ! style="text-align: right;"| 81 279 ! style="text-align: right;"| 132 598 ! style="text-align: right;"| 156 495 ! style="text-align: right;"| 110 086 ! style="text-align: right;"| 120 329 ! style="text-align: right;"| 89 641 ! style="text-align: right;"| 99 139 ! style="text-align: right;"| 119 535 ! style="text-align: right;"| 111 729 ! style="text-align: right;"| 109 607 ! style="text-align: right;"| 83 705 ! style="text-align: right;"| 83 824 |} == Kalandus 21. sajandil == 1993. aastal püüti Islandil 1 712 363 tonni kala, 2003. aastal 1 979 545 tonni<ref>Statistics Iceland. Catch, value and processing of catch 2003. –''Statistical Series'', kd 99, nr 34, Reykjavík, 30. juuli 2004. [https://statice.is/publications/publication/fisheries/catch-value-and-processing-of-catch-2003/ Veebis.] Kogupüük 2003. aastal oli ligikaudu 1 980 000 tonni.</ref> ja 2013. aastal 1 363 000 tonni<ref>Statistics Iceland. Catch, value and processing of catch 2013. [https://statice.is/publications/publication/fisheries/catch-value-and-processing-of-catch-2013/ Veebis], statice.is, 10. oktoober 2014. Kogupüük 2013. aastal oli 1 363 000 tonni, 86 000 tonni vähem kui 2012. aastal.</ref>. 2013. aastal oli Island kalapüügi mahult maailmas 18. kohal (1,47% maailma kogupüügist).<ref>Statistics Iceland. [https://www.statice.is/publications/news-archive/fisheries/world-catch-and-fishing-around-iceland-in-2013/ World catch and fishing around Iceland in 2013], News Release – Fisheries, ststice.is, 8. jaanuar 2016.</ref>. Kalanduse seisukohast on oluline Islandi 758 000 km² suurune eksklusiivne kalapüügivöönd (200 meremiili), kus asuvad ühed maailma rikkalikumad kalavarud.<ref> [https://www.responsiblefisheries.is/origin-of-iceland/icelandic-fishing-grounds Icelandic fishing grounds], Iceland Responsible Fisheries, responsiblefisheries.is.</ref> Islandi kalanduses on kasutusel kvoodisüsteem. Kalapüügikvoodid määrab kalandusminister Islandi Mereuuringute Instituudi ettepanekul, et tagada olemasolevate kalavarude optimaalne kasutamine. Kvoodid põhinevad püügimahtudel. Püügikvoodid jagatakse üksikute laevade vahel algselt nende varasemate püügimahtude alusel. Edasi saavad laevaomanikud omavahel kvootidega kaubelda. Selle süsteemi tulemusel on kvoodid koondunud üha vähemate omanike kätte. Kui kohalik laevaomanik oma kvoodi müüb, võib see kohalikku kogukonda valusalt mõjutada. Uutel ettevõtjatel on raske tegevust alustada, sest kvootide ostmine võib olla väga kulukas. On tehtud ettepanekuid kehtestada kvoodiomanikele nn ressursimaks. Senised kvooditasud on olnud üsna madalad ja katavad peamiselt riigi kulud süsteemi haldamisele. Märkimisväärset tulu need riigile ei too. 21. sajandi alguses töötas kalanduses 4,1% hõivatutest (1930ndatel 23%). Selle muutuse peamine põhjus oli heeringavarude kokkuvarisemine 1970ndatel. Hoolimata tagasihoidlikust osakaalust hõives annab kalandus väljaspool pealinnapiirkonda ligikaudu 30% kõigist töötundidest. Alates 1998. aastast on töötundide arv kalanduses kogu riigis pidevalt vähenenud. Kasvanud on teenindus ja töötlev tööstus. Kalalaevastikku kuulub ligikaudu 1600 alust (2020. aastal 1561 kalalaeva, millest 695 olid mootorlaevad ja 46 traalerid)<ref>. [https://www.responsiblefisheries.is/media/1/icelandic-fisheries-press-kit-mai-2021-enska.pdf Icelandic Fisheries], Iceland Responsible Fisheries, mai 2021./ref>, mille püügiefektiivsus on kaks-kolm korda suurem kui Norra kalalaevastikul. Alates 1990ndatest on kalanduse osakaal Islandi sisemajanduse kogutoodangus rohkem kui poole võrra vähenenud, kuid kalandustoodete eksport annab endiselt olulise osa ekspordituludest. 2010ndate teisel poolel püügimahud kõikusid: 2018. aastal püüti 1 258 551 tonni ja 2019. aastal 1 047 568 tonni kala (langus 16,8%, peamiselt moivapüügi puudumise tõttu).<ref>https://www.statice.is/publications/news-archive/fisheries/fish-catch-and-value-2019/ Value of catch in 2019 increased by 13.4% despite reduction], statice.is, 6.8.2020.</ref>. 2023. aastal oli Islandi kogupüük 1 375 000 tonni, sellest pelaagilised liigid 946 000 tonni ja põhjakalad 423 000 tonni. Kalandus, vesiviljelus ja kalatöötlemine moodustasid 2023. aastal kokku 6,5% SKT-st ja hõlmasid 4,8% tööjõust; mereannid moodustasid 37,6% ja vesiviljelus 5,5% Islandi kaubaekspordist ehk kokku 43,1%. Kuigi kalanduse osatähtsus on riigi kui terviku majanduses vähenenud, jääb see paljude rannikuäärsete väikelinnade ja külade peamiseks majandustegevuseks. Pealinnapiirkonnas moodustas kalandus 2017. aastal 1% majandustegevusest, mujal riigis 11–24%.<ref>Pettersen, I. K., Heide, M., Nielsen, M., Agnarsson, S., Hammarlund, C., Lähteenmäki, L., Altintzoglou, T., Lancker, K., Ellefsen, H., á Rógvi, H. Nordic Initiatives on Aquatic Food Systems. – ''TemaNord'', 2026, nr 518.</ref> 2024. aastal langes Islandi kogupüük 994 000 tonnini, mis oli 28% vähem kui 2023. aastal. Languse peamine põhjus oli [[moiva]] püüdmata jätmine. Sellest hoolimata moodustab kalandus Euroopa Parlamendi hinnangul jätkuvalt ligikaudu 12% Islandi SKT-st (kaudset mõju arvestades) ja annab tööd ligikaudu 7%-le elanikkonnast. Islandi arvel on endiselt ligikaudu 1,1% maailma kogu loodusliku kala püügist.<ref>[https://www.agnavigator.com/Article/2026/04/16/what-icelands-eu-vote-could-mean-for-its-fishing-sector/ From an EU vote to sustainability: Where does Iceland's fishing sector go from here?] – AgTechNavigator, 16.4.2026.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Pierre Loti]], ''Pêcheur d'Islande'', 1886. **Pierre Loti. ''[[Islandi kalur]]'', tlk [[Peet Vallak]], sari [[Noorsoo kirjavara|Noorsoo kirjavara: maailma-kirjanduse seeria]], nr 118, [[Eesti Kirjanduse Selts]], [[Tartu]] [[1926]]. *Jon Krabbe. Islands økonomiske Udvikling. – ''Nationaløkonomisk Tidsskrift'', 1906, 3. seeria, kd 14. [https://img.kb.dk/tidsskriftdk/pdf/nto/nto_3rk_0014-PDF/nto_3rk_0014_88227.pdf Veebis.] *[[Þorvaldur Thoroddsen]]. Island (næringsveje). – ''[[Salmonsens Konversationsleksikon]]'', 2. väljaanne, kd XII (1922), lk 558–560. [https://runeberg.org/salmonsen/2/12/0572.html Veebis.] *Vilhjálmur Þ. Gíslason. ''Sjómannasaga'', 1945. * Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – ''Urbaniseringsprosessen i Norden. Del 3: Industrialiseringens første fase'', Universitetsforlaget: Oslo-Bergen-Tromsø 1977. *Gísli Gunnarsson. ''Monopoly Trade and Economic Stagnation: Studies in the Foreign Trade of Iceland 1602–1787'', Lund 1983. *Sigfús Jónsson. The Icelandic Fisheries in the Pre-Mechanization Era, c. 1800–1905: Spatial and Economic Implications of Growth. – ''Scandinavian Economic History Review'', 1983, 31 (2), lk 132–150. *Gylfi P. Gislason. Fiskeriøkonomiske problemer i Island. – ''Nationaløkonomisk Tidsskrift'', 1990, kd 128, lk 375–406. [https://img.kb.dk/tidsskriftdk/pdf/nto/nto_0128-PDF/nto_0128_86395.pdf Veebis.] *Jón Þ. Þór. ''Landhelgi Íslands 1901–1952'', Reykjavík: Sagnfræðistofnun HÍ 1991. *Jón Þ. Þór. ''British Trawlers in Icelandic Waters: History of British Steam Trawling Off Iceland, 1889–1916, and the Anglo-Icelandic Fisheries Dispute, 1896–1897'', Reykjavík: Fjölva-Útgáfa 1992, ISBN 9979-58-206-5. *Gísli Ágúst Gunnlaugsson, Loftur Guttormsson. Household Structure and Urbanization in Three Icelandic Fishing Districts, 1880–1930. – ''Journal of Family History'', 1993, kd 18, nr 4, lk 315–340. *Ragnar Árnason. ''The Icelandic Fisheries: Evolution and Management of a Fishing Industry'', Fishing News Books: Oxford 1995. *Thráinn Eggertsson. No experiments, monumental disasters: Why it took a thousand years to develop a specialized fishing industry in Iceland. – ''Journal of Economic Behavior & Organization'', 1996, 30, lk 1–23. *Gudmundur Jónsson, Magnús S. Magnússon (toim.). ''Icelandic Historical Statistics'', Statistics Iceland: Hagskinna 1997. *A. E. J. Ogilvie, I. Jónsdóttir. Sea ice, climate, and Icelandic fisheries in the eighteenth and nineteenth centuries. – ''Arctic'', 2000, 53, nr 4, lk 383–394. *Halldór Bjarnason. ''The Foreign Trade of Iceland, 1870–1914: An Analysis of Trade Statistics and a Survey of Its Implications for the Icelandic Economy'' PhD dissertation, University of Glasgow 2001. *Árni Sverrisson. Small Boats and Large Ships: Social Continuity and Technical Change in the Icelandic Fisheries, 1800–1960. – ''Technology and Culture'', 2002, kd 43, nr 2, lk 227–253. *Sveinn Agnarsson. ''The Role of the Fishing Industry in the Icelandic Economy: A Historical Examination'', 2003. [https://rafhladan.is/server/api/core/bitstreams/23305a8c-bca2-4ab8-8590-353e559b9ec0/content Veebis.] *[[Jón Kalman Stefánsson]]. ''[[Himnaríki og helvíti]]'', Reykjavík: Bjartur 2007. **Jón Kalman Stefánsson. ''Heaven and Hell'', tlk Philip Roughton, London: MacLehose Press 2010, 978-1-906694-53-1. *Hannes Hólmsteinn Gissurarson. ''The Icelandic Fisheries: Sustainable and Profitable'', 2015. *Sveinn Agnarsson. Icelandic Economic History: Fish, Farms and Modernization. – ''Revue d'histoire nordique'', 2015, 20, nr 1, lk 83–107. *Guðmundur Jónsson, Helgi Skúli Kjartansson. ''The Economic History of Iceland'', Oxford Research Encyclopedia 2025. ==Välislingid== *[https://www.government.is/topics/business-and-industry/fisheries-in-iceland/history-of-fisheries/ History of Fisheries], government.is. *[https://web.archive.org/web/20151004055918/http://island.um.dk/da/~/media/Island/Documents/Fiskeri%20sektoranalyse%20Island.pdf Fiskeri sektoranalyse Island], Udenrigsministeriet Danmark. [[Kategooria:Islandi majandus]] tcio9hl4088kvdcc1viv08q2an2gh9y Matěj Rejsek 0 720908 7231413 7231240 2026-09-09T18:10:41Z Evlper 104506 /* Teoseid */ 7231413 wikitext text/x-wiki [[File:Matěj Rejsek plaque detail.jpg|thumb|Matěj Rejsek kujutatuna mälestustahvlil Prostějovi raekojas]] '''Matěj Rejsek''' ehk '''Matyáš Rejsek''' (saksa keeles '''Matthias Rejsek'''; sündinud u 1445, surnud 1. juulil 1506) oli tšehhi [[kiviraidur]], [[skulptor]], [[ehitusmeister]] ja [[Hilisgootika|hilisgooti]] ehitiste (nn [[Jagelloonide gootika]]) [[arhitekt]]. == Eluloolist == Matěj Rejsek sündis tõenäoliselt 1445. aastal [[Moraavia|Määrimaal]] [[Prostějov]]is<ref>[https://www.pamatky.cz/en/architekt/matej-rejsek-10422 Matěj Rejsek. – pamatky.cz]</ref>. Ta sai hariduse Prostějovi augustiinlaste kloostri koolis. Noore mehena siirdus ta [[Praha]]sse, et õppida [[Praha Karli ülikool]]i vabade kunstide teaduskonnas. Ta lõpetas õpingud 1469. aastal [[bakalaureus]]ena ning asus tööle [[Praha vanalinn]]as asuva [[Týni Jumalaema kirik]]u kogudusekooli [[rektor]]i ja [[õpetaja]]na.<ref>[https://pragitecture.eu/tag/matej-rejsek/ Matěj Rejsek. – The Prague Vitruvius]</ref> Ta ehitas Prahas mitmeid maju. Üks tema tuntumaid ehitisi on pärast 1475. aastat Praha vanalinna esindusväravaks ehitatud [[Püssirohutorn]]; Matěj Rejsekist sai torni ehitusmeister 1478. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20210420065329/http://www.kralovskacesta.cz/en/tour/objects/powder-tower.html Powder Tower. – Královská Cesta]</ref> Tema loomingu üheks mõjutajaks on olnud [[Peter Parler|Petr Parler]]i tööd. 1489. aastal kolis Matěj Rejsek [[Kutná Hora]]sse, kus töötas koos [[Benedikt Rejt]]iga [[Kutná Hora Püha Barbara kirik|Püha Barbara kiriku]] ehituse lõpetamisel<ref>[https://pragitecture.eu/tag/matej-rejsek/ Matěj Rejsek. – The Prague Vitruvius]</ref>. Tema käe all alustati kiriku välimise tugisüsteemi, [[trifoorium]]i ja [[Võlv|võlvid]]e ehitamist. [[Kooriruum]]i [[võrkvõlv]] valmis 1499. aastal. Matěj Rejsek suri 1. juulil 1506 Kutná Horas ja maeti Püha Barbara kirikusse. == Pildid == <gallery> Prague 07-2016 Powder Tower from Republic Square.jpg|Praha Püssirohutorn St Barbara Gewoelbe.JPG|Kutná Hora kiriku kooriruumi võlv, 1499 Kutná Hora - Italian Court - View West on Chapel reconstructed by Matěj Rejsek.jpg|Kabel Kutná Hora Itaalia õues Pozdně gotická kazatelna v kostele Sv. Vavřince na Kaňku - detail výzdoby z profilu.JPG|Kaňki kiriku kantsel, 1504 Torso called Bruncvík, 1500-1504 AD, Lapidary of NM Prague, 175865.jpg|Bruncvík, 1500–1504, Praha Rahvusmuuseumis KUTNA HORA (js) 4.jpg|Purskkaev Kutná Horas </gallery> == Teoseid == * [[Kariklased|Kariklasest]] piiskopi Jan Rokycana marmorist [[hauamonument]] Praha vanalinnas asuvas Týni Jumalaema kirikus (1470, hävinud) * Itaalia katoliiklasest piiskopi Augustine Lucian of Mirandola matusebaldahiin Týni Jumalaema kirikus * Püssirohutorn Prahas, selle liivakivist skulptuurid ja dekoor (1478–1483)<ref>[https://web.archive.org/web/20210420065329/http://www.kralovskacesta.cz/en/tour/objects/powder-tower.html Powder Tower. – Královská Cesta]</ref> * Püha Barbara kiriku kooriruumi võlv ja trifooriumi ülaosa Kutná Horas (1489–1506) * Kabeli lääneseina ümberehitus Kutná Hora palee Itaalia õues * [[Kaňki Püha Laurentsiuse kirik]]u [[kantsel]] (Kutná Hora lähedal) (1504) * [[Rakovníki Püha Bartolomeuse kirik]]u kantsel nelja evangelisti sümbolitega (1504) * Kutná Hora raekoda (pärast 1490. aastat, hävinud)<ref>[https://www.xray.cz/ecrs11/trip/ Kutná Hora. ECRS-11 trip to Kutna Hora]</ref> Oletatavasti on Matěj Rejseki loodud ka müütilise rüütli Bruncvíki ja lõvi skulptuur (nn Rolandi kuju) [[Karli sild|Praha Karli sillal]]. 1648. aastal sai see kahjustada ja on alates 1875. aastast hoiul [[Praha Rahvusmuuseum]]i [[lapidaarium]]is.<ref>[https://www.muzeumkarlovamostu.cz/cz/karluv-most/sochy-na-moste/bruncvik Bruncvík. – Muzeum Karlova Mostu]</ref> Samuti peetakse tema tööks Kutná Hora kivipurskkaevu 1495. aastast<ref>[https://www.xray.cz/ecrs11/trip/ Kutná Hora. ECRS-11 trip to Kutna Hora]</ref>. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Rejsek, Matěj}} [[Kategooria:Tšehhi arhitektid]] [[Kategooria:Skulptorid]] [[Kategooria:Surnud 1506]] ao1letl8pd0op0ld0t56ilqfihz2tgr 7231718 7231413 2026-09-10T11:36:47Z Evlper 104506 /* Teoseid */ 7231718 wikitext text/x-wiki [[File:Matěj Rejsek plaque detail.jpg|thumb|Matěj Rejsek kujutatuna mälestustahvlil Prostějovi raekojas]] '''Matěj Rejsek''' ehk '''Matyáš Rejsek''' (saksa keeles '''Matthias Rejsek'''; sündinud u 1445, surnud 1. juulil 1506) oli tšehhi [[kiviraidur]], [[skulptor]], [[ehitusmeister]] ja [[Hilisgootika|hilisgooti]] ehitiste (nn [[Jagelloonide gootika]]) [[arhitekt]]. == Eluloolist == Matěj Rejsek sündis tõenäoliselt 1445. aastal [[Moraavia|Määrimaal]] [[Prostějov]]is<ref>[https://www.pamatky.cz/en/architekt/matej-rejsek-10422 Matěj Rejsek. – pamatky.cz]</ref>. Ta sai hariduse Prostějovi augustiinlaste kloostri koolis. Noore mehena siirdus ta [[Praha]]sse, et õppida [[Praha Karli ülikool]]i vabade kunstide teaduskonnas. Ta lõpetas õpingud 1469. aastal [[bakalaureus]]ena ning asus tööle [[Praha vanalinn]]as asuva [[Týni Jumalaema kirik]]u kogudusekooli [[rektor]]i ja [[õpetaja]]na.<ref>[https://pragitecture.eu/tag/matej-rejsek/ Matěj Rejsek. – The Prague Vitruvius]</ref> Ta ehitas Prahas mitmeid maju. Üks tema tuntumaid ehitisi on pärast 1475. aastat Praha vanalinna esindusväravaks ehitatud [[Püssirohutorn]]; Matěj Rejsekist sai torni ehitusmeister 1478. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20210420065329/http://www.kralovskacesta.cz/en/tour/objects/powder-tower.html Powder Tower. – Královská Cesta]</ref> Tema loomingu üheks mõjutajaks on olnud [[Peter Parler|Petr Parler]]i tööd. 1489. aastal kolis Matěj Rejsek [[Kutná Hora]]sse, kus töötas koos [[Benedikt Rejt]]iga [[Kutná Hora Püha Barbara kirik|Püha Barbara kiriku]] ehituse lõpetamisel<ref>[https://pragitecture.eu/tag/matej-rejsek/ Matěj Rejsek. – The Prague Vitruvius]</ref>. Tema käe all alustati kiriku välimise tugisüsteemi, [[trifoorium]]i ja [[Võlv|võlvid]]e ehitamist. [[Kooriruum]]i [[võrkvõlv]] valmis 1499. aastal. Matěj Rejsek suri 1. juulil 1506 Kutná Horas ja maeti Püha Barbara kirikusse. == Pildid == <gallery> Prague 07-2016 Powder Tower from Republic Square.jpg|Praha Püssirohutorn St Barbara Gewoelbe.JPG|Kutná Hora kiriku kooriruumi võlv, 1499 Kutná Hora - Italian Court - View West on Chapel reconstructed by Matěj Rejsek.jpg|Kabel Kutná Hora Itaalia õues Pozdně gotická kazatelna v kostele Sv. Vavřince na Kaňku - detail výzdoby z profilu.JPG|Kaňki kiriku kantsel, 1504 Torso called Bruncvík, 1500-1504 AD, Lapidary of NM Prague, 175865.jpg|Bruncvík, 1500–1504, Praha Rahvusmuuseumis KUTNA HORA (js) 4.jpg|Purskkaev Kutná Horas </gallery> == Teoseid == * [[Kariklased|Kariklasest]] piiskopi Jan Rokycana marmorist [[hauamonument]] Praha vanalinnas asuvas Týni Jumalaema kirikus (1470, hävinud) * Itaalia katoliiklasest piiskopi Augustine Lucian of Mirandola matusebaldahiin Týni Jumalaema kirikus * Püssirohutorn Prahas, selle liivakivist skulptuurid ja dekoor (1478–1483)<ref>[https://web.archive.org/web/20210420065329/http://www.kralovskacesta.cz/en/tour/objects/powder-tower.html Powder Tower. – Královská Cesta]</ref> * Püha Barbara kiriku kooriruumi võlv ja trifooriumi ülaosa Kutná Horas (1489–1506) * Kabeli lääneseina ümberehitus Kutná Hora palee Itaalia õues * [[Kaňk]]i Püha Laurentsiuse kiriku [[kantsel]] (Kutná Hora lähedal) (1504) * [[Rakovník]]i Püha Bartolomeuse kiriku kantsel nelja evangelisti sümbolitega (1504) * Kutná Hora raekoda (pärast 1490. aastat, hävinud)<ref>[https://www.xray.cz/ecrs11/trip/ Kutná Hora. ECRS-11 trip to Kutna Hora]</ref> Oletatavasti on Matěj Rejseki loodud ka müütilise rüütli Bruncvíki ja lõvi skulptuur (nn Rolandi kuju) [[Karli sild|Praha Karli sillal]]. 1648. aastal sai see kahjustada ja on alates 1875. aastast hoiul [[Praha Rahvusmuuseum]]i [[lapidaarium]]is.<ref>[https://www.muzeumkarlovamostu.cz/cz/karluv-most/sochy-na-moste/bruncvik Bruncvík. – Muzeum Karlova Mostu]</ref> Samuti peetakse tema tööks Kutná Hora kivipurskkaevu 1495. aastast<ref>[https://www.xray.cz/ecrs11/trip/ Kutná Hora. ECRS-11 trip to Kutna Hora]</ref>. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Rejsek, Matěj}} [[Kategooria:Tšehhi arhitektid]] [[Kategooria:Skulptorid]] [[Kategooria:Surnud 1506]] qsqqutez3rwgr408ittwjqq6astmjl9 7231719 7231718 2026-09-10T11:38:08Z Evlper 104506 /* Teoseid */ 7231719 wikitext text/x-wiki [[File:Matěj Rejsek plaque detail.jpg|thumb|Matěj Rejsek kujutatuna mälestustahvlil Prostějovi raekojas]] '''Matěj Rejsek''' ehk '''Matyáš Rejsek''' (saksa keeles '''Matthias Rejsek'''; sündinud u 1445, surnud 1. juulil 1506) oli tšehhi [[kiviraidur]], [[skulptor]], [[ehitusmeister]] ja [[Hilisgootika|hilisgooti]] ehitiste (nn [[Jagelloonide gootika]]) [[arhitekt]]. == Eluloolist == Matěj Rejsek sündis tõenäoliselt 1445. aastal [[Moraavia|Määrimaal]] [[Prostějov]]is<ref>[https://www.pamatky.cz/en/architekt/matej-rejsek-10422 Matěj Rejsek. – pamatky.cz]</ref>. Ta sai hariduse Prostějovi augustiinlaste kloostri koolis. Noore mehena siirdus ta [[Praha]]sse, et õppida [[Praha Karli ülikool]]i vabade kunstide teaduskonnas. Ta lõpetas õpingud 1469. aastal [[bakalaureus]]ena ning asus tööle [[Praha vanalinn]]as asuva [[Týni Jumalaema kirik]]u kogudusekooli [[rektor]]i ja [[õpetaja]]na.<ref>[https://pragitecture.eu/tag/matej-rejsek/ Matěj Rejsek. – The Prague Vitruvius]</ref> Ta ehitas Prahas mitmeid maju. Üks tema tuntumaid ehitisi on pärast 1475. aastat Praha vanalinna esindusväravaks ehitatud [[Püssirohutorn]]; Matěj Rejsekist sai torni ehitusmeister 1478. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20210420065329/http://www.kralovskacesta.cz/en/tour/objects/powder-tower.html Powder Tower. – Královská Cesta]</ref> Tema loomingu üheks mõjutajaks on olnud [[Peter Parler|Petr Parler]]i tööd. 1489. aastal kolis Matěj Rejsek [[Kutná Hora]]sse, kus töötas koos [[Benedikt Rejt]]iga [[Kutná Hora Püha Barbara kirik|Püha Barbara kiriku]] ehituse lõpetamisel<ref>[https://pragitecture.eu/tag/matej-rejsek/ Matěj Rejsek. – The Prague Vitruvius]</ref>. Tema käe all alustati kiriku välimise tugisüsteemi, [[trifoorium]]i ja [[Võlv|võlvid]]e ehitamist. [[Kooriruum]]i [[võrkvõlv]] valmis 1499. aastal. Matěj Rejsek suri 1. juulil 1506 Kutná Horas ja maeti Püha Barbara kirikusse. == Pildid == <gallery> Prague 07-2016 Powder Tower from Republic Square.jpg|Praha Püssirohutorn St Barbara Gewoelbe.JPG|Kutná Hora kiriku kooriruumi võlv, 1499 Kutná Hora - Italian Court - View West on Chapel reconstructed by Matěj Rejsek.jpg|Kabel Kutná Hora Itaalia õues Pozdně gotická kazatelna v kostele Sv. Vavřince na Kaňku - detail výzdoby z profilu.JPG|Kaňki kiriku kantsel, 1504 Torso called Bruncvík, 1500-1504 AD, Lapidary of NM Prague, 175865.jpg|Bruncvík, 1500–1504, Praha Rahvusmuuseumis KUTNA HORA (js) 4.jpg|Purskkaev Kutná Horas </gallery> == Teoseid == * [[Kariklased|Kariklasest]] piiskopi Jan Rokycana marmorist [[hauamonument]] Praha vanalinnas asuvas Týni Jumalaema kirikus (1470, hävinud) * Itaalia katoliiklasest piiskopi Augustine Lucian of Mirandola matusebaldahiin Týni Jumalaema kirikus * Püssirohutorn Prahas, selle liivakivist skulptuurid ja dekoor (1478–1483)<ref>[https://web.archive.org/web/20210420065329/http://www.kralovskacesta.cz/en/tour/objects/powder-tower.html Powder Tower. – Královská Cesta]</ref> * Püha Barbara kiriku kooriruumi võlv ja trifooriumi ülaosa Kutná Horas (1489–1506) * Kabeli lääneseina ümberehitus Kutná Hora palee Itaalia õues * [[Kaňk]]i (Kutná Hora ajalooline linnaosa) Püha Laurentsiuse kiriku [[kantsel]] (1504) * [[Rakovník]]i Püha Bartolomeuse kiriku kantsel nelja evangelisti sümbolitega (1504) * Kutná Hora raekoda (pärast 1490. aastat, hävinud)<ref>[https://www.xray.cz/ecrs11/trip/ Kutná Hora. ECRS-11 trip to Kutna Hora]</ref> Oletatavasti on Matěj Rejseki loodud ka müütilise rüütli Bruncvíki ja lõvi skulptuur (nn Rolandi kuju) [[Karli sild|Praha Karli sillal]]. 1648. aastal sai see kahjustada ja on alates 1875. aastast hoiul [[Praha Rahvusmuuseum]]i [[lapidaarium]]is.<ref>[https://www.muzeumkarlovamostu.cz/cz/karluv-most/sochy-na-moste/bruncvik Bruncvík. – Muzeum Karlova Mostu]</ref> Samuti peetakse tema tööks Kutná Hora kivipurskkaevu 1495. aastast<ref>[https://www.xray.cz/ecrs11/trip/ Kutná Hora. ECRS-11 trip to Kutna Hora]</ref>. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Rejsek, Matěj}} [[Kategooria:Tšehhi arhitektid]] [[Kategooria:Skulptorid]] [[Kategooria:Surnud 1506]] qn1dfdtyg0uwlwvfo84la0015xokilg Allkiro 0 720909 7231337 7231224 2026-09-09T14:10:33Z ~2026-48766-97 237202 7231337 wikitext text/x-wiki '''Allkiro''' on Eesti veebipõhine [[dokumendihaldus]]e ja [[digitaalallkiri|digitaalallkirjastamise]] tarkvara, mida arendab Allkiro OÜ. == Ettevõte == Allkiro OÜ on Eesti osaühing, mis on registreeritud 21. märtsil 2018. Ettevõtte registrikood on 14453521 ja registrijärgne asukoht on Rae vald Harju maakonnas.<ref>{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/14453521/Allkiro-O%C3%9C |pealkiri=Allkiro OÜ |väljaanne=e-Äriregister |vaadatud=2026-09-09}}</ref> Ettevõte arendab Allkiro nime kandvat dokumentide haldamise ja digitaalallkirjastamise veebiplatvormi. == Tarkvara == Allkiro võimaldab dokumente ette valmistada, edastada [[digitaalallkiri|digitaalallkirjastamiseks]] ja säilitada. Allkirjastamiseks saab kasutada Eestis kasutatavaid elektroonilise identiteedi vahendeid [[ID-kaart|ID-kaarti]], [[Mobiil-ID]]-d ja [[Smart-ID]]-d.<ref>{{Netiviide |url=https://allkiro.ee/ |pealkiri=Allkiro |väljaanne=Allkiro |vaadatud=2026-09-09}}</ref> Tarkvara sisaldab ka [[dokumendihaldus]]e funktsioone, sealhulgas dokumentide otsingut, dokumendimalle ning kasutajate ja meeskondade haldamist.<ref>{{Netiviide |url=https://allkiro.ee/ |pealkiri=Allkiro |väljaanne=Allkiro |vaadatud=2026-09-09}}</ref> == Vaata ka == [[Digitaalallkiri]] [[Dokumendihaldus]] [[ID-kaart]] [[Mobiil-ID]] [[Smart-ID]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == [https://allkiro.ee/ Allkiro veebileht] [[Kategooria]] hf2uozrkqgnfvbp9bcg91hpfb1kucv8 Arutelu:Natalja Mitrovic-Puusep 1 720915 7231293 2026-09-09T12:01:15Z Sendrasendra 225202 Uus lehekülg: 'Kas tõesti Mitrovic? Kui mees on venelane, siis peaks olema Mitrovitš. Pole selge, mis on ametlik nimi. --~~~~' 7231293 wikitext text/x-wiki Kas tõesti Mitrovic? Kui mees on venelane, siis peaks olema Mitrovitš. Pole selge, mis on ametlik nimi. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 9. september 2026, kell 15:01 (EEST) 3x3l27om61fr8hqe4m2900pgifn96xg 7231313 7231293 2026-09-09T12:49:13Z Andreas003 7485 /* */ Vastus 7231313 wikitext text/x-wiki Kas tõesti Mitrovic? Kui mees on venelane, siis peaks olema Mitrovitš. Pole selge, mis on ametlik nimi. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 9. september 2026, kell 15:01 (EEST) :Pigem serblane. Aga tõsi, siis peaks vist ka olema Mitrović. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 9. september 2026, kell 15:49 (EEST) p0gv2qy6xbcafi04vco3dozle7tgeg4 Arutelu:Vladimir Uiba 1 720916 7231295 2026-09-09T12:06:37Z Sendrasendra 225202 Uus lehekülg: 'Mis tähendab "eestlaste taustaga"? "Komi Vabariigi riigipea" tundub mulle vale. --~~~~' 7231295 wikitext text/x-wiki Mis tähendab "eestlaste taustaga"? "Komi Vabariigi riigipea" tundub mulle vale. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 9. september 2026, kell 15:06 (EEST) 2p3prjtl2vaf7ty1lzyrnaxikabi11l 7231304 7231295 2026-09-09T12:20:24Z Andreas003 7485 /* */ Vastus 7231304 wikitext text/x-wiki Mis tähendab "eestlaste taustaga"? "Komi Vabariigi riigipea" tundub mulle vale. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 9. september 2026, kell 15:06 (EEST) :''Glava ''tõlkimisega on varemgi sekeldusi olnud. Ma võtsin tõlke aluseks [https://www.postimees.ee/7071661/komimaa-riigipeaks-valiti-eesti-juurtega-viroloog Prozese artikli]. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 9. september 2026, kell 15:20 (EEST) i59aspt0b3vprk72in8vzutu2w2qk0a 7231305 7231304 2026-09-09T12:22:04Z Andreas003 7485 /* */ Vastus 7231305 wikitext text/x-wiki Mis tähendab "eestlaste taustaga"? "Komi Vabariigi riigipea" tundub mulle vale. --[[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 9. september 2026, kell 15:06 (EEST) :''Glava ''tõlkimisega on varemgi sekeldusi olnud. Ma võtsin tõlke aluseks [https://www.postimees.ee/7071661/komimaa-riigipeaks-valiti-eesti-juurtega-viroloog Prozese artikli]. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 9. september 2026, kell 15:20 (EEST) :"Eestlaste tausta" võiks selgitada 8. viide "Isiklikku" osas. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 9. september 2026, kell 15:22 (EEST) 5x827gzaioyn2v4hjejvipdq1vo16zn Kategooria arutelu:Eesti taustaga venemaalased 15 720917 7231302 2026-09-09T12:18:18Z Sendrasendra 225202 /* Peaks ol */ uus alaosa 7231302 wikitext text/x-wiki == Peaks ol == Peaks olema mingi kriteerium. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 9. september 2026, kell 15:18 (EEST) t0lt73kkn37hren8g2akzkshsb60foo 7231306 7231302 2026-09-09T12:25:09Z Andreas003 7485 /* Peaks ol */ Vastus 7231306 wikitext text/x-wiki == Peaks ol == Peaks olema mingi kriteerium. [[Kasutaja:Sendrasendra|Sendrasendra]] ([[Kasutaja arutelu:Sendrasendra|arutelu]]) 9. september 2026, kell 15:18 (EEST) :Loomulikult on piir hägune, aga Anton Vainot Venemaa eestlaseks kategoriseerida tundub juba meelevaldne. Kategooria mõte oli, et siia võiks saada panna need isikud, kellel on selge päritolu Eestist, aga isiklik seos Eesti või eesti kultuuriga on väga piiratud. Näiteks veel võiks siia tulla Julia Peresild. [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Kasutaja arutelu:Andreas003|arutelu]]) 9. september 2026, kell 15:25 (EEST) phct82084lndy6qs8dthnufevavkwe3 Aino Pärsimägi 0 720918 7231323 2026-09-09T13:11:52Z Morel 26171 Uus lehekülg: ''''Aino Pärsimägi''' (aastail 1957–1966 '''Aino Gross'''; [[2. detsember]] [[1927]] [[Tartu]] – [[10. märts]] [[1972]] [[Tallinn]]<ref name="Isik">{{ISIK|2847}}</ref>) oli eesti tõlkija ja kirjandusteadlane. Ta lõpetas 1952. aastal [[Tartu Ülikool]]i prantsuse filoloogia eriala diplomitööga nimisõnade moodustamisest kaasaegses [[prantsuse keel]]es ("Formation des noms dans le français contemporain").<ref>{{ESTER|4086844|Diplomitöö}}</ref> Ta on tõlkinud...' 7231323 wikitext text/x-wiki '''Aino Pärsimägi''' (aastail 1957–1966 '''Aino Gross'''; [[2. detsember]] [[1927]] [[Tartu]] – [[10. märts]] [[1972]] [[Tallinn]]<ref name="Isik">{{ISIK|2847}}</ref>) oli eesti tõlkija ja kirjandusteadlane. Ta lõpetas 1952. aastal [[Tartu Ülikool]]i prantsuse filoloogia eriala diplomitööga nimisõnade moodustamisest kaasaegses [[prantsuse keel]]es ("Formation des noms dans le français contemporain").<ref>{{ESTER|4086844|Diplomitöö}}</ref> Ta on tõlkinud eesti keelde ilukirjandust peamiselt prantsuse keelest ([[Samuel Beckett]], [[Marguerite Duras]], [[Anatole France]], [[Jean Giraudoux]], [[Armand Lanoux]], [[Guy de Maupassant]], [[Alain Robbe-Grillet]], [[Émile Zola]], [[Elsa Triolet]]). ==Isiklikku== Aastail 1957–1966 oli ta abielus [[Villem Gross]]iga. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{ISIK|2847}} {{JÄRJESTA:Pärsimägi, Aino}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 1972]] 8f2pw9d9vlzc36p9prdj9w8eie2j7xv 7231324 7231323 2026-09-09T13:12:15Z Morel 26171 7231324 wikitext text/x-wiki '''Aino Pärsimägi''' (aastail 1957–1966 '''Aino Gross'''; [[2. detsember]] [[1927]] [[Tartu]] – [[10. märts]] [[1972]] [[Tallinn]]<ref name="Isik">{{ISIK|2847}}</ref>) oli eesti tõlkija ja kirjandusteadlane. Ta lõpetas 1952. aastal [[Tartu Ülikool]]i prantsuse filoloogia eriala diplomitööga nimisõnade moodustamisest kaasaegses [[prantsuse keel]]es ("Formation des noms dans le français contemporain").<ref>{{ESTER|4086844|Diplomitöö}}</ref> Ta on tõlkinud eesti keelde ilukirjandust peamiselt prantsuse keelest ([[Samuel Beckett]], [[Marguerite Duras]], [[Anatole France]], [[Jean Giraudoux]], [[Armand Lanoux]], [[Guy de Maupassant]], [[Alain Robbe-Grillet]], [[Émile Zola]], [[Elsa Triolet]]). ==Isiklikku== Aastail 1957–1966 oli ta abielus [[Villem Gross]]iga. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *{{ISIK|2847}} {{JÄRJESTA:Pärsimägi, Aino}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 1972]] 6etk4tjlxsxuyx76fxgftqu0ndne7z2 7231340 7231324 2026-09-09T14:27:46Z Morel 26171 7231340 wikitext text/x-wiki '''Aino Pärsimägi''' (aastail 1957–1966 '''Aino Gross'''; [[2. detsember]] [[1927]] [[Tartu]] – [[10. märts]] [[1972]] [[Tallinn]]<ref name="Isik">{{ISIK|2847}}</ref>) oli eesti tõlkija ja kirjandusteadlane. Ta lõpetas 1952. aastal [[Tartu Ülikool]]i prantsuse filoloogia eriala diplomitööga nimisõnade moodustamisest kaasaegses [[prantsuse keel]]es ("Formation des noms dans le français contemporain").<ref>{{ESTER|4086844|Diplomitöö}}</ref> Ta on tõlkinud eesti keelde ilukirjandust peamiselt prantsuse keelest ([[Samuel Beckett]], [[Marguerite Duras]], [[Anatole France]], [[Jean Giraudoux]], [[Armand Lanoux]], [[Guy de Maupassant]], [[Alain Robbe-Grillet]], [[Émile Zola]], [[Elsa Triolet]]). ==Isiklikku== Tema vanemad olid apteeker Manivald Pärsimägi ja arst [[Veera Pärsimägi]]. Maalikunstnik [[Karl Pärsimägi]] oli tema onu. Aastail 1957–1966 oli ta abielus [[Villem Gross]]iga. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *{{ISIK|2847}} {{JÄRJESTA:Pärsimägi, Aino}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 1972]] tsoffn9id5k5tyu4dgpy9zidd3auyn5 Václavi väljak 0 720919 7231342 2026-09-09T14:29:04Z Kuuskinen 33651 Uus lehekülg: '[[Pilt:Prague Praha 2014 Holmstad Vaclavplassen i nybyen Nove Mesto flott.jpg|pisi|Vaade Václavi väljakule 2014. aastal]] [[Pilt:Praha Vánoce 2018 6.jpg|pisi|Václavi väljak 2019. aasta talvel]] '''Václavi väljak''' ([[tšehhi keel]]es ''Václavské náměstí'', kõnekeeles ''Václavák'') on [[Tšehhi]] pealinna [[Praha]] peamisi väljakuid. See asub [[Nové Město (Praha)|Nové Město]] linnaosas. Väljakul on toimunud palju ajaloolisi sündmusi ning see on tradi...' 7231342 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Prague Praha 2014 Holmstad Vaclavplassen i nybyen Nove Mesto flott.jpg|pisi|Vaade Václavi väljakule 2014. aastal]] [[Pilt:Praha Vánoce 2018 6.jpg|pisi|Václavi väljak 2019. aasta talvel]] '''Václavi väljak''' ([[tšehhi keel]]es ''Václavské náměstí'', kõnekeeles ''Václavák'') on [[Tšehhi]] pealinna [[Praha]] peamisi väljakuid. See asub [[Nové Město (Praha)|Nové Město]] linnaosas. Väljakul on toimunud palju ajaloolisi sündmusi ning see on traditsiooniline koht meeleavalduste, pidustuste ja muude avalike kogunemiste korraldamiseks. See on ka kogu riigi kõige tihedama jalakäijaliiklusega koht ning väljak on muule liiklusele osaliselt suletud. Väljak on nimetatud Böömimaa kuninga [[Václav I (Böömimaa hertsog)|Václav I]] järgi. See on osa Praha ajaloolisest keskusest, mis on kantud maailmapärandi nimistusse. Varem tuntud kui Koňský trh või Rossmarkt (hobuturg), kuna keskajal korraldati seal perioodiliselt hobuturge, nimetati see [[Karel Havlíček Borovský]] ettepanekul 1848. aastal ümber Svatováclavské náměstíks. Väljaku ääres asuvad mitmed poed, kontorid, hotellid ja [[Tšehhi Rahvusmuuseum]]. Väljakul asub ka [[Püha Václavi monument]].<ref name="Vaclav" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Vaclav">{{netiviide |pealkiri=Wenceslas Square |väljaanne=Prague |url=https://prague.eu/en/objevujte/wenceslas-square-vaclavske-namesti/ |vaadatud=2026-09-09}}</ref> }} gcco18j085waax44lonpjl8n2d2x6c0 7231343 7231342 2026-09-09T14:30:11Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Praha]]; +[[Kategooria:Väljakud]] 7231343 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Prague Praha 2014 Holmstad Vaclavplassen i nybyen Nove Mesto flott.jpg|pisi|Vaade Václavi väljakule 2014. aastal]] [[Pilt:Praha Vánoce 2018 6.jpg|pisi|Václavi väljak 2019. aasta talvel]] '''Václavi väljak''' ([[tšehhi keel]]es ''Václavské náměstí'', kõnekeeles ''Václavák'') on [[Tšehhi]] pealinna [[Praha]] peamisi väljakuid. See asub [[Nové Město (Praha)|Nové Město]] linnaosas. Väljakul on toimunud palju ajaloolisi sündmusi ning see on traditsiooniline koht meeleavalduste, pidustuste ja muude avalike kogunemiste korraldamiseks. See on ka kogu riigi kõige tihedama jalakäijaliiklusega koht ning väljak on muule liiklusele osaliselt suletud. Väljak on nimetatud Böömimaa kuninga [[Václav I (Böömimaa hertsog)|Václav I]] järgi. See on osa Praha ajaloolisest keskusest, mis on kantud maailmapärandi nimistusse. Varem tuntud kui Koňský trh või Rossmarkt (hobuturg), kuna keskajal korraldati seal perioodiliselt hobuturge, nimetati see [[Karel Havlíček Borovský]] ettepanekul 1848. aastal ümber Svatováclavské náměstíks. Väljaku ääres asuvad mitmed poed, kontorid, hotellid ja [[Tšehhi Rahvusmuuseum]]. Väljakul asub ka [[Püha Václavi monument]].<ref name="Vaclav" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Vaclav">{{netiviide |pealkiri=Wenceslas Square |väljaanne=Prague |url=https://prague.eu/en/objevujte/wenceslas-square-vaclavske-namesti/ |vaadatud=2026-09-09}}</ref> }} [[Kategooria:Praha]] [[Kategooria:Väljakud]] 91ofg6qlqm7sbqvmd4x7bj8jq3ow13w 7231388 7231343 2026-09-09T16:43:31Z Kruusamägi 1530 7231388 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Prague Praha 2014 Holmstad Vaclavplassen i nybyen Nove Mesto flott.jpg|pisi|Vaade Václavi väljakule 2014. aastal]] [[Pilt:Praha Vánoce 2018 6.jpg|pisi|Václavi väljak 2019. aasta talvel]] '''Václavi väljak''' ([[tšehhi keel]]es ''Václavské náměstí'', kõnekeeles ''Václavák'') on [[Tšehhi]] pealinna [[Praha]] peamisi väljakuid. See asub [[Nové Město (Praha)|Nové Město]] linnaosas. Väljakul on toimunud palju ajaloolisi sündmusi ning see on traditsiooniline koht meeleavalduste, pidustuste ja muude avalike kogunemiste korraldamiseks. See on ka kogu riigi kõige tihedama jalakäijaliiklusega koht ning väljak on muule liiklusele osaliselt suletud. Väljak on nimetatud Böömimaa kuninga [[Václav I (Böömimaa hertsog)|Václav I]] järgi. See on osa Praha ajaloolisest keskusest, mis on kantud maailmapärandi nimistusse. Varem tuntud kui Koňský trh või Rossmarkt (hobuturg), kuna keskajal korraldati seal perioodiliselt hobuturge, nimetati see [[Karel Havlíček Borovský]] ettepanekul 1848. aastal ümber Svatováclavské náměstíks. Väljaku ääres asuvad mitmed poed, kontorid, hotellid ja [[Tšehhi Rahvusmuuseum]]. Väljakul asub ka [[Püha Václavi monument]].<ref name="Vaclav" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Vaclav">{{netiviide |pealkiri=Wenceslas Square |väljaanne=Prague |url=https://prague.eu/en/objevujte/wenceslas-square-vaclavske-namesti/ |vaadatud=2026-09-09}}</ref> }} {{koord}} [[Kategooria:Praha]] [[Kategooria:Väljakud]] 9sbvpeb159oopp8k0irierm31rol5tm 7231688 7231388 2026-09-10T10:02:55Z Kuuskinen 33651 7231688 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Prague Praha 2014 Holmstad Vaclavplassen i nybyen Nove Mesto flott.jpg|pisi|Vaade Václavi väljakule 2014. aastal]] [[Pilt:Praha Vánoce 2018 6.jpg|pisi|Václavi väljak 2019. aasta talvel]] '''Václavi väljak''' ([[tšehhi keel]]es ''Václavské náměstí'', kõnekeeles ''Václavák'') on [[Tšehhi]] pealinna [[Praha]] peamisi väljakuid. See asub [[Nové Město (Praha)|Nové Město]] linnaosas. Väljakul on toimunud palju ajaloolisi sündmusi ning see on traditsiooniline koht meeleavalduste, pidustuste ja muude avalike kogunemiste korraldamiseks. See on ka kogu riigi kõige tihedama jalakäijaliiklusega koht ning väljak on muule liiklusele osaliselt suletud. Väljak on nimetatud Böömimaa kuninga [[Václav I (Böömimaa hertsog)|Václav I]] järgi. See on osa Praha ajaloolisest keskusest, mis on kantud maailmapärandi nimistusse. Varem tuntud kui Koňský trh või Rossmarkt (hobuturg), kuna keskajal korraldati seal perioodiliselt hobuturge, nimetati see [[Karel Havlíček Borovský]] ettepanekul 1848. aastal ümber Svatováclavské náměstíks. Väljaku ääres asuvad mitmed poed, kontorid, hotellid ja [[Rahvusmuuseum (Praha)|Rahvusmuuseum]]. Väljakul asub ka [[Püha Václavi monument]].<ref name="Vaclav" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Vaclav">{{netiviide |pealkiri=Wenceslas Square |väljaanne=Prague |url=https://prague.eu/en/objevujte/wenceslas-square-vaclavske-namesti/ |vaadatud=2026-09-09}}</ref> }} {{koord}} [[Kategooria:Praha]] [[Kategooria:Väljakud]] sbmadr6wo89osqtirh8pdnwmsifp8k1 Kamila Skolimowska 0 720920 7231344 2026-09-09T14:30:51Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Sportlane | nimi = Kamila Skolimowska | pilt = Kamila Skolimowska 2008.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Kamila Skolimowska (2008) | riik = Poola | sünniaeg = {{Sünniaeg|1982|11|04}} | sünnikoht = [[Varssavi]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2009|02|18|1982|11|04}} | surmakoht = [[Vila Real de Santo António]] | pikkus = | kaal = | spordiklubi = | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|2000. aasta suveolümpiamängud|2000...' 7231344 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Kamila Skolimowska | pilt = Kamila Skolimowska 2008.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Kamila Skolimowska (2008) | riik = Poola | sünniaeg = {{Sünniaeg|1982|11|04}} | sünnikoht = [[Varssavi]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2009|02|18|1982|11|04}} | surmakoht = [[Vila Real de Santo António]] | pikkus = | kaal = | spordiklubi = | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2000. aasta suveolümpiamängud|2000 Sydney]]|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002 München]]|[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{Pronksmedal|[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006 Göteborg]]|[[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{MedalVõistlus|[[Universiaad]]}} {{Kuldmedal|[[2005. aasta suveuniversiaad|2005 İzmir]]|Vasaraheide}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2003. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2003 Bydgoszcz]]|Vasaraheide}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U20 meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1997. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|1997 Ljubljana]]|Vasaraheide}} {{MedalVõistlus|[[Noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Noorte maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[1999. aasta noorte kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999 Bydgoszcz]]|Vasaraheide}} }} '''Kamila Skolimowska''' ([[4. november]] [[1982]] – [[18. veebruar]] [[2009]]) oli [[Poola]] [[vasaraheitja]], olümpiavõitja. Ta tegeles enne kergejõustikutreeningute alustamist [[sõudmine|sõudmise]] ja [[tõstmine|tõstmisega]] ning jõudis seejärel venna Roberti eeskujul heitealadeni. Skolimowska keskendus treener Zbigniew Pałyszko soovitusel vasaraheitele, mis oli naiste kergejõustikuprogrammis uus ala. [[1997. aasta Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|1997. aasta Euroopa U20 meistrivõistlustel]] [[Ljubljana]]s tuli 14-aastane Skolimowska esimeseks neidude vasaraheite Euroopa juunioride meistriks. [[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1998. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Budapest]]is sai ta esimest korda kavas olnud naiste vasaraheites seitsmenda koha. [[2000. aasta suveolümpiamängud]]el [[Sydney]]s tuli Skolimowska 17-aastasena naiste vasaraheite esimeseks olümpiavõitjaks tulemusega 71.16. [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Edmonton]]is jäi ta neljandaks. [[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2002. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[München]]is võitis ta [[Olga Kuzenkova]] järel hõbemedali. [[2003. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2003. aasta Euroopa U23 meistrivõistlustel]] [[Bydgoszcz]]is võitis Skolimowska kuldmedali. [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Pariis]]is sai ta kaheksanda koha. [[2004. aasta suveolümpiamängud]]el [[Ateena]]s oli Skolimowska viies. [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Helsingi]]s oli ta seitsmes. [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2006. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Göteborg]]is võitis Skolimowska [[Tatjana Lõssenko]] ja [[Gulfija Hanafejeva]] järel pronksmedali. 2007. aastal heitis ta [[Doha]]s isikliku rekordi '''76.83'''. [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Osaka]]s sai ta neljanda koha. [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el [[Peking]]is jäi ta finaalis tulemuseta. Skolimowska suri 2009. aastal, viibides [[Portugal]]is treeninglaagris. Tema surma põhjustas [[kopsuarteri trombemboolia]]. Alates 2009. aastast korraldatakse Poolas [[Kamila Skolimowska mälestusvõistlused|Kamila Skolimowska mälestusvõistlusi]]. Alates aastast 2022 kuuluvad need [[Teemantliiga]] programmi. == Isiklikku == Kamila Skolimowska isa on Poola tõstja [[Robert Skolimowski]]. == Välislingid == {{commonscat}} *{{IAAF}} {{JÄRJESTA:Skolimowska, Kamila}} [[Kategooria:Poola vasaraheitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] [[Kategooria:Surnud 2009]] ionbw5tv8tg02pfzmb8jii0q66gwsed Aino Gross 0 720921 7231345 2026-09-09T14:31:41Z Morel 26171 Ümbersuunamine lehele [[Aino Pärsimägi]] 7231345 wikitext text/x-wiki #suuna[[Aino Pärsimägi]] 7i29dks8sljpem0bcdeytdgqul87glj Mason Gooding 0 720922 7231357 2026-09-09T14:44:31Z Mees9 118868 Lehekülje loomine 7231357 wikitext text/x-wiki {{Infokast näitleja | nimi = Mason Gooding | pilt = Mason Gooding at the 2026 Sundance Film Festival (cropped).jpg | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1996|11|14}} | sünnikoht = [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] | amet = [[näitleja]] | tegev = 2016–tänapäev | pildi allkiri = Mason Gooding 2026. aastal }} '''Mason Gooding''' (sündinud [[14. november|14. novembril]] [[1996]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] näitleja. Ta on tuntud oma õudusfilmide rollide poolest. == Osaline filmograafia == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Originaal pealkiri !Eestikeelne pealkiri !Roll |- |2019 |"Booksmart" |"[[Nohik (film)|Nohik]]" |Nick |- |2022 |"Scream" |"[[Karje 5]]" |Chad Meeks-Martin |- |2022 |"I Want You Back" |"[[Tahan sind tagasi]]" |Paul |- |2022 |"Moonshot" |"[[Kuuvõte]]" |Calvin |- |2022 |"Fall" |"[[Kukkumine (film)|Kukkumine]]" |Dan Connor |- |2023 |"Scream VI" |"[[Karje VI]]" |Chad Meeks-Martin |- |2025 |"Heart Eyes" |"[[Südamesilmad]]" |Jay Simmonds |- |2025 |"Under Fire" |"[[Tule all]]" |Abbott |- |2026 |"Scream 7" |"[[Karje 7]]" |Chad Meeks-Martin |- |2026 |"72 Hours" |"[[72 tundi (film)|72 tundi]]" |Mason |- |2026 |"I Want Your Sex" |"[[Tahan sinult seksi]]" |Zap |} == Seriaalirollid == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Originaal pealkiri !Eestikeelne pealkiri !Roll |- |2018 |"Ballers" |"[[Pallurid]]" |Parker Jones |- |2018 |"The Good Doctor" |"[[Doktor Murphy]]" |Billy Cayman |- |2020 |"Star Trek: Picard" |"[[Star Trek: Picard]]" |Gabriel Hwang |- |2020–2022 |"Love, Victor" |"[[Armastusega, Victor]]" |Andrew |} == Isiklikku == Tema isa on [[Cuba Gooding noorem|Cuba Gooding Jr.]] ja ema on [[Sara Kapfer]]. Masoni vanaisa on [[Cuba Gooding vanem|Cuba Gooding Sr]] ja onu on [[Omar Gooding]]. {{JÄRJESTA:Gooding, Mason}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide televisiooninäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] oam5s92x3gz4wh9kr0juxx6rkw6ne6p 7231372 7231357 2026-09-09T15:37:45Z Velirand 67997 7231372 wikitext text/x-wiki {{Infokast näitleja | nimi = Mason Gooding | pilt = Mason Gooding at the 2026 Sundance Film Festival (cropped).jpg | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1996|11|14}} | sünnikoht = [[Los Angeles]], [[California]] | amet = [[näitleja]] | tegev = 2016–tänapäev | pildi allkiri = Mason Gooding 2026. aastal }} '''Mason Gooding''' (sündinud [[14. november|14. novembril]] [[1996]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] näitleja. Ta on tuntud oma õudusfilmide rollide poolest. == Osaline filmograafia == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Originaal pealkiri !Eestikeelne pealkiri !Roll |- |2019 |"Booksmart" |"[[Nohik (film)|Nohik]]" |Nick |- |2022 |"Scream" |"[[Karje 5]]" |Chad Meeks-Martin |- |2022 |"I Want You Back" |"[[Tahan sind tagasi]]" |Paul |- |2022 |"Moonshot" |"[[Kuuvõte]]" |Calvin |- |2022 |"Fall" |"[[Kukkumine (film)|Kukkumine]]" |Dan Connor |- |2023 |"Scream VI" |"[[Karje VI]]" |Chad Meeks-Martin |- |2025 |"Heart Eyes" |"[[Südamesilmad]]" |Jay Simmonds |- |2025 |"Under Fire" |"[[Tule all]]" |Abbott |- |2026 |"Scream 7" |"[[Karje 7]]" |Chad Meeks-Martin |- |2026 |"72 Hours" |"[[72 tundi (film)|72 tundi]]" |Mason |- |2026 |"I Want Your Sex" |"[[Tahan sinult seksi]]" |Zap |} == Seriaalirollid == {| class="wikitable" |+ !Aasta !Originaal pealkiri !Eestikeelne pealkiri !Roll |- |2018 |"Ballers" |"[[Pallurid]]" |Parker Jones |- |2018 |"The Good Doctor" |"[[Doktor Murphy]]" |Billy Cayman |- |2020 |"Star Trek: Picard" |"[[Star Trek: Picard]]" |Gabriel Hwang |- |2020–2022 |"Love, Victor" |"[[Armastusega, Victor]]" |Andrew |} == Isiklikku == Tema isa on [[Cuba Gooding noorem|Cuba Gooding Jr.]] ja ema on [[Sara Kapfer]]. Masoni vanaisa on [[Cuba Gooding vanem|Cuba Gooding Sr]] ja onu on [[Omar Gooding]]. {{JÄRJESTA:Gooding, Mason}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide televisiooninäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] c6nywf8c4wg0fyj44uk7ot00m7nzp6o Vabariigi väljak (Praha) 0 720923 7231368 2026-09-09T15:29:35Z Kuuskinen 33651 Uus lehekülg: '[[Pilt:13-10-05-praha-RalfR-15.jpg|pisi|Vabariigi väljak 2013. aastal]] '''Vabariigi väljak''' ([[tšehhi keel]]es ''Náměstí Republiky'') on väljak [[Tšehhi]] pealinna [[Praha]] 1. linnaosas, mis asub [[Staré Město|Vanalinna]] ja [[Nové Město (Praha)|Uuslinna]] piiril.<ref name="Adv" /> Väljakul või selle läheduses asuvad [[Praha Munitsipaalmaja]], [[Praha püssirohutorn]] ja [[Tšehhi riiklik pank|Tšehhi riikliku panga]] hoone. Väljakult pääseb Na pří...' 7231368 wikitext text/x-wiki [[Pilt:13-10-05-praha-RalfR-15.jpg|pisi|Vabariigi väljak 2013. aastal]] '''Vabariigi väljak''' ([[tšehhi keel]]es ''Náměstí Republiky'') on väljak [[Tšehhi]] pealinna [[Praha]] 1. linnaosas, mis asub [[Staré Město|Vanalinna]] ja [[Nové Město (Praha)|Uuslinna]] piiril.<ref name="Adv" /> Väljakul või selle läheduses asuvad [[Praha Munitsipaalmaja]], [[Praha püssirohutorn]] ja [[Tšehhi riiklik pank|Tšehhi riikliku panga]] hoone. Väljakult pääseb Na příkopě tänava kaudu [[Václavi väljak]]ule. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Adv">{{netiviide |pealkiri=Republic Square |väljaanne=TripAdvisor |url=https://www.tripadvisor.com/Attraction_Review-g274707-d275255-Reviews-Republic_Square-Prague_Bohemia.html |vaadatud=2026-09-09}}</ref> }} 9cyx4b4yst4alch3gq62y0k0qeedn3u 7231369 7231368 2026-09-09T15:29:53Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Praha]]; +[[Kategooria:Väljakud]] 7231369 wikitext text/x-wiki [[Pilt:13-10-05-praha-RalfR-15.jpg|pisi|Vabariigi väljak 2013. aastal]] '''Vabariigi väljak''' ([[tšehhi keel]]es ''Náměstí Republiky'') on väljak [[Tšehhi]] pealinna [[Praha]] 1. linnaosas, mis asub [[Staré Město|Vanalinna]] ja [[Nové Město (Praha)|Uuslinna]] piiril.<ref name="Adv" /> Väljakul või selle läheduses asuvad [[Praha Munitsipaalmaja]], [[Praha püssirohutorn]] ja [[Tšehhi riiklik pank|Tšehhi riikliku panga]] hoone. Väljakult pääseb Na příkopě tänava kaudu [[Václavi väljak]]ule. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Adv">{{netiviide |pealkiri=Republic Square |väljaanne=TripAdvisor |url=https://www.tripadvisor.com/Attraction_Review-g274707-d275255-Reviews-Republic_Square-Prague_Bohemia.html |vaadatud=2026-09-09}}</ref> }} [[Kategooria:Praha]] [[Kategooria:Väljakud]] gga9nupo2h7uvb2qlu3apcsb6c0acuh 7231386 7231369 2026-09-09T16:42:16Z Kruusamägi 1530 7231386 wikitext text/x-wiki [[Pilt:13-10-05-praha-RalfR-15.jpg|pisi|Vabariigi väljak 2013. aastal]] '''Vabariigi väljak''' ([[tšehhi keel]]es ''Náměstí Republiky'') on väljak [[Tšehhi]] pealinna [[Praha]] 1. linnaosas, mis asub [[Staré Město|Vanalinna]] ja [[Nové Město (Praha)|Uuslinna]] piiril.<ref name="Adv" /> Väljakul või selle läheduses asuvad [[Kommunismi muuseum]], [[Praha Munitsipaalmaja]], [[Praha püssirohutorn]] ja [[Tšehhi riiklik pank|Tšehhi riikliku panga]] hoone. Väljakult pääseb Na příkopě tänava kaudu [[Václavi väljak]]ule. Väljaku all asub samanimeline metroopeatus, mida läbivad kaks metrooliini ([[Praha metroo]]). ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Adv">{{netiviide |pealkiri=Republic Square |väljaanne=TripAdvisor |url=https://www.tripadvisor.com/Attraction_Review-g274707-d275255-Reviews-Republic_Square-Prague_Bohemia.html |vaadatud=2026-09-09}}</ref> }} {{koord}} [[Kategooria:Praha]] [[Kategooria:Väljakud]] q63qobsfl0ng62dmpbg0byariwyhkiq Hollandi mootorrataste Grand Prix 0 720924 7231392 2026-09-09T17:02:16Z Kasparkelk 204517 Ümbersuunamine lehele [[Hollandi TT]] 7231392 wikitext text/x-wiki #suuna [[Hollandi TT]] o9knqz05yochewlteb6lotzq87tu0id Mall:Eesti võrkpallikoondis 2026 EM 10 720925 7231396 2026-09-09T17:14:48Z Angmar Brekker 94578 Uus lehekülg: '{{Navmall | nimi = Eesti võrkpallikoondis 2026 EM | päis = [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] – [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused 2026]] | olek = autocollapse | liststyle = text-align:center; | loend1 = {{rõhtloend| *2 [[Renet Vanker|Vanker]] *6 [[Andres Jefanov|Jefanov]] *7 [[Renee Teppan|Teppan]] *8 [[Märt Tammearu|Tammearu]] *10 [[Silver Maar|Maar]] *12 [[Alari Saar|Saar]] *15 [[Tristan Täht|Täht]] *18 Alex Sa...' 7231396 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Eesti võrkpallikoondis 2026 EM | päis = [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] – [[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistlused 2026]] | olek = autocollapse | liststyle = text-align:center; | loend1 = {{rõhtloend| *2 [[Renet Vanker|Vanker]] *6 [[Andres Jefanov|Jefanov]] *7 [[Renee Teppan|Teppan]] *8 [[Märt Tammearu|Tammearu]] *10 [[Silver Maar|Maar]] *12 [[Alari Saar|Saar]] *15 [[Tristan Täht|Täht]] *18 [[Alex Saaremaa|Saaremaa]] *19 [[Andri Aganits|Aganits]] (kapten) *24 [[Albert Hurt|Hurt]] *28 [[Timo Lõhmus|Lõhmus]] *30 [[Marx Aru|Aru]] *32 [[Mihkel Varblane|Varblane]] *34 [[Kusti Nõlvak|Nõlvak]] *Peatreener: [[Alar Rikberg|Rikberg]] *Abitreenerid: [[Avo Keel|Keel]], [[Lauris Iecelnieks|Iecelnieks]] }} }}<noinclude> [[Kategooria:Võrkpallikoondise koosseisude navigeerimismallid]] </noinclude> stuyy293pjgqw1vv3u47qb56xbg207z Jouni Juhani Johansson 0 720926 7231405 2026-09-09T17:30:04Z LeeMarx 59920 Uus lehekülg: '{{Infokast persoon | nimi = Jouni Juhani Johansson | sünniaeg = {{sünniaeg|1963|5|3}} | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2026|9|5|1963|5|3}} | rahvus = soomlane | tegevusala = [[ettevõtja]] }} '''Jouni Juhani Johansson''' ([[3. mai]] [[1963]] – [[5. september]] [[2026]]), sõprade seas tuntud ka kui '''Jussi''', oli Soomest pärit Eestis tegutsenud [[ettevõtja]], kes oli eelkõige tuntud [[Pärnu]] Steffani pitsarestorani rajaja ja omanikuna.<ref name="PPsurm">{{netivi...' 7231405 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Jouni Juhani Johansson | sünniaeg = {{sünniaeg|1963|5|3}} | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2026|9|5|1963|5|3}} | rahvus = soomlane | tegevusala = [[ettevõtja]] }} '''Jouni Juhani Johansson''' ([[3. mai]] [[1963]] – [[5. september]] [[2026]]), sõprade seas tuntud ka kui '''Jussi''', oli Soomest pärit Eestis tegutsenud [[ettevõtja]], kes oli eelkõige tuntud [[Pärnu]] Steffani pitsarestorani rajaja ja omanikuna.<ref name="PPsurm">{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/8542769/suri-steffani-pitsarestorani-omanik |pealkiri=Suri Steffani pitsarestorani omanik |autor=Sirle Matt |väljaanne=[[Pärnu Postimees]] |aeg=9. september 2026 |vaadatud=9. september 2026}}</ref> Talle kuulus või temaga oli seotud mitu Pärnu toitlustus-, kaubandus-, majutus- ja kinnisvaraettevõtet.<ref name="Kingexport">{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/10441509/Osa%C3%BChing-Kingexport |pealkiri=Osaühing Kingexport |väljaanne=[[e-äriregister]] |vaadatud=9. september 2026}}</ref> ==Ettevõtlus== Johansson sattus Pärnusse sõbra kaudu. Steffani pitsarestorani juhataja Ave Kallaste sõnul avas Johansson Pärnus kõigepealt joogikaupluse, millest kujunes hiljem Jussi viinakauplus.<ref name="PPsurm" /> 1999. aastal rajas Johansson Pärnu kesklinnas [[Nikolai tänav (Pärnu)|Nikolai tänaval]] pitsarestorani [[Steffani Pizzarestoran|Steffani]].<ref name="PPsurm" /> Restorani nimi tulenes samas hoones 18. sajandil elanud [[Pärnu Eliisabeti kirik|Eliisabeti kirik (Pärnu)|Eliisabeti kiriku]] organisti Stephani nimest.<ref name="PPsurm" /> Steffanist kujunes üks Pärnu tuntumaid söögikohti ning eriti suvehooajal tekkisid restorani ette sageli pikad järjekorrad.<ref name="PPsurm" /> 2000. aastate algusest hakkas suvehooajal [[Pärnu rand|Pärnu rannas]] Ranna puiesteel tegutsema ka Suve-Steffani.<ref name="PPsurm" /> Johanssoni ettevõtte OÜ Kingexport põhitegevusala oli restoranide ja kohvikute pidamine ning lisategevusala kinnisvara üürileandmine ja käitus.<ref name="Kingexport" /> 2025. aastal oli Kingexporti müügitulu 3,49 miljonit eurot.<ref>{{netiviide |url=https://www.inforegister.ee/282767-ID/ |pealkiri=Jouni Juhani Johansson |väljaanne=Inforegister |vaadatud=9. september 2026}}</ref> [[29. oktoober|29. oktoobril]] [[2013]] puhkes Steffani Nikolai tänava restoranis tulekahju, mis kahjustas tugevalt restorani siseruume. Köök jäi põlengust suuresti puutumata.<ref name="Aripaev2013">{{netiviide |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2013-10-29/polenud-stefani-juhataja-olen-ise-ka-hammingus |pealkiri=Steffani põlengust hämmingus |autor=Kaisa Gabral |väljaanne=[[Äripäev]] |aeg=29. oktoober 2013 |vaadatud=9. september 2026}}</ref> Restoran avati pärast taastamist uuesti 2014. aasta veebruaris.<ref name="PPsurm" /> Äripäev kirjutas põlengu ajal, et Steffani kuulus soomlasele Jouni Juhani Johanssonile ning restorani käitanud ettevõte oli Kingexport OÜ.<ref name="Aripaev2013" /> Johansson oli Kingexport OÜ juhatuse liige ja ettevõtte ainuosanik. Ettevõte oli kantud äriregistrisse 1998. aastal ning selle aadress oli Nikolai tänav 24/2 Pärnus.<ref name="Kingexport" /> Johanssonile kuulus ka joogikauplust pidanud OÜ Jussi Joogid. Ettevõtte kaudu tegutses Nikolai tänaval Jussin Viinakauppa, mida hiljem tunti Jussi viinakauplusena.<ref name="PPsurm" /><ref name="Jussi">{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/10689793 |pealkiri=Osaühing Jussi Joogid |väljaanne=[[e-äriregister]] |vaadatud=9. september 2026}}</ref> Johanssoniga oli seotud ka Lehe tänaval asuv hotell Legend. Hotelli majutustegevusega seotud OÜ Morteronis oli Johansson enamusosanik ning ettevõtte aadress oli Lehe tänav 3.<ref name="Morteron">{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/10795213 |pealkiri=Osaühing Morteron |väljaanne=[[e-äriregister]] |vaadatud=9. september 2026}}</ref> Samuti oli ta OÜ Legend Hotell ainuosanik.<ref>{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/10121124/Osa%C3%BChing-Legend-Hotell |pealkiri=Osaühing Legend Hotell |väljaanne=[[e-äriregister]] |vaadatud=9. september 2026}}</ref> Lisaks toitlustusele, joogikaubandusele ja majutusele tegeles Johansson Pärnus kinnisvaraga. 2017. aastal ostis tema ettevõte Kingexport Pärnu linnalt [[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli tänav]] 40 hoone, kus tegutses mitu meelelahutusasutust.<ref name="PPsurm" /> Kingexportile kuulus Pärnus ka muud kinnisvara, sealhulgas äripindu ja üürikinnisvara.<ref name="PPsurm" /><ref name="Kingexport" /> ==Surm== Johansson suri laupäeval, 5. septembril 2026 63-aastaselt.<ref name="PPsurm" /> Tema surmast teatas Pärnu Postimees 9. septembril.<ref name="PPsurm" /> Johanssoni jäid leinama tema kaks tütart, Maria ja Anna Johansson.<ref name="PPsurm" /> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Johansson, Jouni Juhani}} [[Kategooria:Soome ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 6mxg1w5cx70vkkoswh9ngjnaavtrvit 7231615 7231405 2026-09-10T07:59:11Z Juhan242 213253 /* Ettevõtlus */ 7231615 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Jouni Juhani Johansson | sünniaeg = {{sünniaeg|1963|5|3}} | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2026|9|5|1963|5|3}} | rahvus = soomlane | tegevusala = [[ettevõtja]] }} '''Jouni Juhani Johansson''' ([[3. mai]] [[1963]] – [[5. september]] [[2026]]), sõprade seas tuntud ka kui '''Jussi''', oli Soomest pärit Eestis tegutsenud [[ettevõtja]], kes oli eelkõige tuntud [[Pärnu]] Steffani pitsarestorani rajaja ja omanikuna.<ref name="PPsurm">{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/8542769/suri-steffani-pitsarestorani-omanik |pealkiri=Suri Steffani pitsarestorani omanik |autor=Sirle Matt |väljaanne=[[Pärnu Postimees]] |aeg=9. september 2026 |vaadatud=9. september 2026}}</ref> Talle kuulus või temaga oli seotud mitu Pärnu toitlustus-, kaubandus-, majutus- ja kinnisvaraettevõtet.<ref name="Kingexport">{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/10441509/Osa%C3%BChing-Kingexport |pealkiri=Osaühing Kingexport |väljaanne=[[e-äriregister]] |vaadatud=9. september 2026}}</ref> ==Ettevõtlus== Johansson sattus Pärnusse sõbra kaudu. Steffani pitsarestorani juhataja Ave Kallaste sõnul avas Johansson Pärnus kõigepealt joogikaupluse, millest kujunes hiljem Jussi viinakauplus.<ref name="PPsurm" /> 1999. aastal rajas Johansson Pärnu kesklinnas [[Nikolai tänav (Pärnu)|Nikolai tänaval]] pitsarestorani [[Steffani Pizzarestoran|Steffani]].<ref name="PPsurm" /> Restorani nimi tulenes samas hoones 18. sajandil elanud [[Pärnu Eliisabeti kirik|Eliisabeti kiriku]] organisti Stephani nimest.<ref name="PPsurm" /> Steffanist kujunes üks Pärnu tuntumaid söögikohti ning eriti suvehooajal tekkisid restorani ette sageli pikad järjekorrad.<ref name="PPsurm" /> 2000. aastate algusest hakkas suvehooajal [[Pärnu rand|Pärnu rannas]] Ranna puiesteel tegutsema ka Suve-Steffani.<ref name="PPsurm" /> Johanssoni ettevõtte OÜ Kingexport põhitegevusala oli restoranide ja kohvikute pidamine ning lisategevusala kinnisvara üürileandmine ja käitus.<ref name="Kingexport" /> 2025. aastal oli Kingexporti müügitulu 3,49 miljonit eurot.<ref>{{netiviide |url=https://www.inforegister.ee/282767-ID/ |pealkiri=Jouni Juhani Johansson |väljaanne=Inforegister |vaadatud=9. september 2026}}</ref> [[29. oktoober|29. oktoobril]] [[2013]] puhkes Steffani Nikolai tänava restoranis tulekahju, mis kahjustas tugevalt restorani siseruume. Köök jäi põlengust suuresti puutumata.<ref name="Aripaev2013">{{netiviide |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2013-10-29/polenud-stefani-juhataja-olen-ise-ka-hammingus |pealkiri=Steffani põlengust hämmingus |autor=Kaisa Gabral |väljaanne=[[Äripäev]] |aeg=29. oktoober 2013 |vaadatud=9. september 2026}}</ref> Restoran avati pärast taastamist uuesti 2014. aasta veebruaris.<ref name="PPsurm" /> Äripäev kirjutas põlengu ajal, et Steffani kuulus soomlasele Jouni Juhani Johanssonile ning restorani käitanud ettevõte oli Kingexport OÜ.<ref name="Aripaev2013" /> Johansson oli Kingexport OÜ juhatuse liige ja ettevõtte ainuosanik. Ettevõte oli kantud äriregistrisse 1998. aastal ning selle aadress oli Nikolai tänav 24/2 Pärnus.<ref name="Kingexport" /> Johanssonile kuulus ka joogikauplust pidanud OÜ Jussi Joogid. Ettevõtte kaudu tegutses Nikolai tänaval Jussin Viinakauppa, mida hiljem tunti Jussi viinakauplusena.<ref name="PPsurm" /><ref name="Jussi">{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/10689793 |pealkiri=Osaühing Jussi Joogid |väljaanne=[[e-äriregister]] |vaadatud=9. september 2026}}</ref> Johanssoniga oli seotud ka Lehe tänaval asuv hotell Legend. Hotelli majutustegevusega seotud OÜ Morteronis oli Johansson enamusosanik ning ettevõtte aadress oli Lehe tänav 3.<ref name="Morteron">{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/10795213 |pealkiri=Osaühing Morteron |väljaanne=[[e-äriregister]] |vaadatud=9. september 2026}}</ref> Samuti oli ta OÜ Legend Hotell ainuosanik.<ref>{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/10121124/Osa%C3%BChing-Legend-Hotell |pealkiri=Osaühing Legend Hotell |väljaanne=[[e-äriregister]] |vaadatud=9. september 2026}}</ref> Lisaks toitlustusele, joogikaubandusele ja majutusele tegeles Johansson Pärnus kinnisvaraga. 2017. aastal ostis tema ettevõte Kingexport Pärnu linnalt [[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli tänav]] 40 hoone, kus tegutses mitu meelelahutusasutust.<ref name="PPsurm" /> Kingexportile kuulus Pärnus ka muud kinnisvara, sealhulgas äripindu ja üürikinnisvara.<ref name="PPsurm" /><ref name="Kingexport" /> ==Surm== Johansson suri laupäeval, 5. septembril 2026 63-aastaselt.<ref name="PPsurm" /> Tema surmast teatas Pärnu Postimees 9. septembril.<ref name="PPsurm" /> Johanssoni jäid leinama tema kaks tütart, Maria ja Anna Johansson.<ref name="PPsurm" /> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Johansson, Jouni Juhani}} [[Kategooria:Soome ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] [[Kategooria:Surnud 2026]] rfsrx381hrho5fexj568cxun6uqgl0v Nipkowi ketas 0 720927 7231428 2026-09-09T18:44:41Z Eiusmod 200998 Uus lehekülg: '[[Fail:Nipkow disk.svg|pisi]] '''Nipkowi ketas''' on aukudega ketas, mida kasutatakse kujutise mehaaniliseks skaneerimiseks, seda võidakse kasutada nii kujutise saatmisel kui vastuvõtul. Nipkowi ketast kasutati mehaanilises televisioonis, mille ülekandeid alustati esimest korda New Yorgis 1928 aastal. Alselt kasutati Nipkowi kettaid mis võimaldasid skaneerida 30 rida, hiljem ridade arvu suurendati. == Vaata ka == == Viited ==' 7231428 wikitext text/x-wiki [[Fail:Nipkow disk.svg|pisi]] '''Nipkowi ketas''' on aukudega ketas, mida kasutatakse kujutise mehaaniliseks skaneerimiseks, seda võidakse kasutada nii kujutise saatmisel kui vastuvõtul. Nipkowi ketast kasutati mehaanilises televisioonis, mille ülekandeid alustati esimest korda New Yorgis 1928 aastal. Alselt kasutati Nipkowi kettaid mis võimaldasid skaneerida 30 rida, hiljem ridade arvu suurendati. == Vaata ka == == Viited == 6rcbkvxbvgzapdxg6h09y2q3vt26z5k 7231430 7231428 2026-09-09T18:47:26Z Eiusmod 200998 Kategooria 7231430 wikitext text/x-wiki [[Fail:Nipkow disk.svg|pisi]] '''Nipkowi ketas''' on aukudega ketas, mida kasutatakse kujutise mehaaniliseks skaneerimiseks, seda võidakse kasutada nii kujutise saatmisel kui vastuvõtul. Nipkowi ketast kasutati mehaanilises televisioonis, mille ülekandeid alustati esimest korda New Yorgis 1928 aastal. Alselt kasutati Nipkowi kettaid mis võimaldasid skaneerida 30 rida, hiljem ridade arvu suurendati. == Vaata ka == == Viited == [[Kategooria:Televisioonitehnika]] p9u8a5l5883d875zcdysq7lfw6esa7s 7231461 7231430 2026-09-09T19:47:31Z Eiusmod 200998 /* Viited */ Välislingid 7231461 wikitext text/x-wiki [[Fail:Nipkow disk.svg|pisi]] '''Nipkowi ketas''' on aukudega ketas, mida kasutatakse kujutise mehaaniliseks skaneerimiseks, seda võidakse kasutada nii kujutise saatmisel kui vastuvõtul. Nipkowi ketast kasutati mehaanilises televisioonis, mille ülekandeid alustati esimest korda New Yorgis 1928 aastal. Alselt kasutati Nipkowi kettaid mis võimaldasid skaneerida 30 rida, hiljem ridade arvu suurendati. == Vaata ka == == Viited == == Välislingid == [https://www.youtube.com/watch?v=ozpBDOBXiPs Popeye animafilm vaadatud Nipkowi kettaga] [[Kategooria:Televisioonitehnika]] lqpg95e1spw596cq8ye1v80ji821r6c 7231463 7231461 2026-09-09T19:48:05Z Eiusmod 200998 /* Välislingid */ 7231463 wikitext text/x-wiki [[Fail:Nipkow disk.svg|pisi]] '''Nipkowi ketas''' on aukudega ketas, mida kasutatakse kujutise mehaaniliseks skaneerimiseks, seda võidakse kasutada nii kujutise saatmisel kui vastuvõtul. Nipkowi ketast kasutati mehaanilises televisioonis, mille ülekandeid alustati esimest korda New Yorgis 1928 aastal. Alselt kasutati Nipkowi kettaid mis võimaldasid skaneerida 30 rida, hiljem ridade arvu suurendati. == Vaata ka == == Viited == == Välislingid == [https://www.youtube.com/watch?v=ozpBDOBXiPs Popeye animafilm esitatud Nipkowi kettaga] [[Kategooria:Televisioonitehnika]] 3snzrehrhlbhjdx7c01zun0oxu7h177 7231505 7231463 2026-09-09T22:02:53Z Kruusamägi 1530 7231505 wikitext text/x-wiki [[Fail:Nipkow disk.svg|pisi]] '''Nipkowi ketas''' on aukudega ketas, mida kasutatakse kujutise mehaaniliseks skaneerimiseks, seda võidakse kasutada nii kujutise saatmisel kui vastuvõtul. Nipkowi ketast kasutati [[mehaaniline televisioon|mehaanilises televisioonis]], mille ülekandeid alustati esimest korda New Yorgis 1928. aastal. Alselt kasutati Nipkowi kettaid, mis võimaldasid skaneerida 30 rida, hiljem ridade arvu suurendati. == Vaata ka == == Viited == == Välislingid == * [https://www.youtube.com/watch?v=ozpBDOBXiPs Popeye animafilm esitatud Nipkowi kettaga] [[Kategooria:Televisioonitehnika]] km7rn13efirqlxvzgbuounwg565clzz Lawrence Wong 0 720928 7231439 2026-09-09T19:25:02Z Juhan242 213253 Uus lehekülg: 'Lawrence Wong Shyun Tsai (hiina keeles:黄循财; pinyin keeles: Huáng Xúncái; sündinud 18. detsembril 1972) on Singapuri poliitik ja riigiteenistuja, alates 2024. aastast Singapuri neljas peaminister, enne seda oli Wong alates 2021. aastast rahandusminister. Enne poliitikasse sisenemist töötas Wong kaubandus- ja tööstusministeeriumis, rahandusministeeriumis ja tervishoiuministeeriumis. Ta oli aastatel 2005–2008 peaminister Lee Hsien Loongi erasekretär. Aastate...' 7231439 wikitext text/x-wiki Lawrence Wong Shyun Tsai (hiina keeles:黄循财; pinyin keeles: Huáng Xúncái; sündinud 18. detsembril 1972) on Singapuri poliitik ja riigiteenistuja, alates 2024. aastast Singapuri neljas peaminister, enne seda oli Wong alates 2021. aastast rahandusminister. Enne poliitikasse sisenemist töötas Wong kaubandus- ja tööstusministeeriumis, rahandusministeeriumis ja tervishoiuministeeriumis. Ta oli aastatel 2005–2008 peaminister Lee Hsien Loongi erasekretär. Aastatel 2009–2011 oli ta ka Energiaturu Ameti tegevjuht. 21. mail 2011 määrati Wong kaitseministriks ja haridusministriks. aastatel 2012–2015 oli ta kultuuri-, kogukonna- ja noorsoominister, 2014–2015 ​​kommunikatsiooni- ja infominister, 2015–2020 riikliku arengu minister ja 2020–2021 taas haridusminister. 2022. aasta juunis määrati Wong asepeaministri ametikohale. 2023–2024 oli Wong Singapuri Rahandusameti esimees. 15. mail 2024 asus ta Lee asemel peaministri ametisse. Temast sai riigi neljas peaminister ja esimene, kes sündis pärast Singapuri iseseisvumist 1965. aastal. Peaministrina on Wong maailma kõrgeima palgaga valitsusjuht. ==Suhted välisriikidega== Wong tegi oma esimesed välisvisiidid peaministrina juunis 2024 Bruneisse ja Malaisiasse. Juulis tegi ta kahepäevase visiidi Ida-Timorisse, olles esimene Singapuri peaminister, kes seda tegi. Ta kohtus Ida-Timori peaministri Xanana Gusmãoga ja nad arutasid riikidevaheliste suhete parandamist. Wong teatas, et alates 2027. aastast avab Singapur Ida-Timori töötajatele teatud sektorid, näiteks ehituse, mida Gusmão kirjeldas kui "usalduse märki Ida-Timori rahva vastu". Wong kordas ka toetust Ida-Timori ühinemisele ASEANiga. 2026. aasta aprillis allkirjastas Wong Austraalia peaministri Anthony Albanesega vastastikuse energiavarustuslepingu, mille kohaselt Singapur varustab Austraaliat rafineeritud kütusega vastutasuks Austraaliast pärit veeldatud maagaasi eest. Filipiinidel Cebus toimunud 48. ASEANi tippkohtumisel kutsus Wong üles Lähis-Ida konflikti keskel heaks kiitma ASEANi naftajulgeoleku lepingut, mis võimaldaks neil üksteist gaasi- või naftakatkestuste ajal toetada. Samuti toetas ta nii ASEANi elektrivõrgu kui ka ASEANi kaubavahetuslepingu kiiremat loomist. 2026. aasta juulis Singapuri ja Indoneesia juhtide iga-aastasel kohtumisel lubasid Wong ja Indoneesia president Prabowo Subianto hoida Malaka väina avatuna ja vabalt kasutatavana vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile (UNCLOS). Wong on toetanud Hormuzi väina taasavamist UNCLOSi raames. ==Tehisintellekt== Oma 2026. aasta eelarvekõnes kuulutas Wong välja uue riikliku tehisintellekti (AI) nõukogu, mida ta ise juhib ja mis hakkab tegelema tehisintellekti rakendamisega tootmis-, transpordi-, finants- ja tervishoiusektoris. Ta väitis, et singapurlaste mure tehisintellekti pärast ei tohiks neid tehisintellekti strateegiliselt kasutamast takistada. Wong ütles lisaks, et tehisintellekt aitab parandada tootlikkust ja leevendada Singapuri tööjõupuudust, kuigi ta tunnistas ka, et tehisintellekt häirib olemasolevaid töökohti. 2026. aasta 1. mai meeleavaldusel lubas Wong, et tehisintellekti lisamise järel luuakse "uusi ja paremaid töökohti", kuna teatud töökohad võivad kannatada või vananeda. ==Isiklikku== Wong on teist korda abielus, lapsi tal ei ole lapsi ja ta on metodist . Tema hobide hulka kuuluvad kitarri mängimine ja mootorrattaga sõitmine. lg4m4v2alcbu5hl04w44n7a5t74ztts 7231440 7231439 2026-09-09T19:25:25Z Juhan242 213253 /* */ 7231440 wikitext text/x-wiki '''Lawrence Wong Shyun Tsai''' (hiina keeles:黄循财; pinyin keeles: Huáng Xúncái; sündinud 18. detsembril 1972) on Singapuri poliitik ja riigiteenistuja, alates 2024. aastast Singapuri neljas peaminister, enne seda oli Wong alates 2021. aastast rahandusminister. Enne poliitikasse sisenemist töötas Wong kaubandus- ja tööstusministeeriumis, rahandusministeeriumis ja tervishoiuministeeriumis. Ta oli aastatel 2005–2008 peaminister Lee Hsien Loongi erasekretär. Aastatel 2009–2011 oli ta ka Energiaturu Ameti tegevjuht. 21. mail 2011 määrati Wong kaitseministriks ja haridusministriks. aastatel 2012–2015 oli ta kultuuri-, kogukonna- ja noorsoominister, 2014–2015 ​​kommunikatsiooni- ja infominister, 2015–2020 riikliku arengu minister ja 2020–2021 taas haridusminister. 2022. aasta juunis määrati Wong asepeaministri ametikohale. 2023–2024 oli Wong Singapuri Rahandusameti esimees. 15. mail 2024 asus ta Lee asemel peaministri ametisse. Temast sai riigi neljas peaminister ja esimene, kes sündis pärast Singapuri iseseisvumist 1965. aastal. Peaministrina on Wong maailma kõrgeima palgaga valitsusjuht. ==Suhted välisriikidega== Wong tegi oma esimesed välisvisiidid peaministrina juunis 2024 Bruneisse ja Malaisiasse. Juulis tegi ta kahepäevase visiidi Ida-Timorisse, olles esimene Singapuri peaminister, kes seda tegi. Ta kohtus Ida-Timori peaministri Xanana Gusmãoga ja nad arutasid riikidevaheliste suhete parandamist. Wong teatas, et alates 2027. aastast avab Singapur Ida-Timori töötajatele teatud sektorid, näiteks ehituse, mida Gusmão kirjeldas kui "usalduse märki Ida-Timori rahva vastu". Wong kordas ka toetust Ida-Timori ühinemisele ASEANiga. 2026. aasta aprillis allkirjastas Wong Austraalia peaministri Anthony Albanesega vastastikuse energiavarustuslepingu, mille kohaselt Singapur varustab Austraaliat rafineeritud kütusega vastutasuks Austraaliast pärit veeldatud maagaasi eest. Filipiinidel Cebus toimunud 48. ASEANi tippkohtumisel kutsus Wong üles Lähis-Ida konflikti keskel heaks kiitma ASEANi naftajulgeoleku lepingut, mis võimaldaks neil üksteist gaasi- või naftakatkestuste ajal toetada. Samuti toetas ta nii ASEANi elektrivõrgu kui ka ASEANi kaubavahetuslepingu kiiremat loomist. 2026. aasta juulis Singapuri ja Indoneesia juhtide iga-aastasel kohtumisel lubasid Wong ja Indoneesia president Prabowo Subianto hoida Malaka väina avatuna ja vabalt kasutatavana vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile (UNCLOS). Wong on toetanud Hormuzi väina taasavamist UNCLOSi raames. ==Tehisintellekt== Oma 2026. aasta eelarvekõnes kuulutas Wong välja uue riikliku tehisintellekti (AI) nõukogu, mida ta ise juhib ja mis hakkab tegelema tehisintellekti rakendamisega tootmis-, transpordi-, finants- ja tervishoiusektoris. Ta väitis, et singapurlaste mure tehisintellekti pärast ei tohiks neid tehisintellekti strateegiliselt kasutamast takistada. Wong ütles lisaks, et tehisintellekt aitab parandada tootlikkust ja leevendada Singapuri tööjõupuudust, kuigi ta tunnistas ka, et tehisintellekt häirib olemasolevaid töökohti. 2026. aasta 1. mai meeleavaldusel lubas Wong, et tehisintellekti lisamise järel luuakse "uusi ja paremaid töökohti", kuna teatud töökohad võivad kannatada või vananeda. ==Isiklikku== Wong on teist korda abielus, lapsi tal ei ole lapsi ja ta on metodist . Tema hobide hulka kuuluvad kitarri mängimine ja mootorrattaga sõitmine. q017x2ye4lqacibbmnpjvofa6i9t4pi 7231442 7231440 2026-09-09T19:26:27Z Juhan242 213253 /* */ 7231442 wikitext text/x-wiki '''Lawrence Wong Shyun Tsai''' (hiina keeles:黄循财; pinyin keeles: Huáng Xúncái; sündinud 18. detsembril [[1972]]) on [[Singapur]]i [[poliitik]] ja riigiteenistuja, alates 2024. aastast Singapuri neljas peaminister, enne seda oli Wong alates 2021. aastast rahandusminister. Enne poliitikasse sisenemist töötas Wong kaubandus- ja tööstusministeeriumis, rahandusministeeriumis ja tervishoiuministeeriumis. Ta oli aastatel 2005–2008 peaminister [[Lee Hsien Loong]]i erasekretär. Aastatel 2009–2011 oli ta ka Energiaturu Ameti tegevjuht. 21. mail 2011 määrati Wong kaitseministriks ja haridusministriks. aastatel 2012–2015 oli ta kultuuri-, kogukonna- ja noorsoominister, 2014–2015 ​​kommunikatsiooni- ja infominister, 2015–2020 riikliku arengu minister ja 2020–2021 taas haridusminister. 2022. aasta juunis määrati Wong asepeaministri ametikohale. 2023–2024 oli Wong Singapuri Rahandusameti esimees. 15. mail 2024 asus ta Lee asemel peaministri ametisse. Temast sai riigi neljas peaminister ja esimene, kes sündis pärast Singapuri iseseisvumist 1965. aastal. Peaministrina on Wong maailma kõrgeima palgaga valitsusjuht. ==Suhted välisriikidega== Wong tegi oma esimesed välisvisiidid peaministrina juunis 2024 Bruneisse ja Malaisiasse. Juulis tegi ta kahepäevase visiidi Ida-Timorisse, olles esimene Singapuri peaminister, kes seda tegi. Ta kohtus Ida-Timori peaministri Xanana Gusmãoga ja nad arutasid riikidevaheliste suhete parandamist. Wong teatas, et alates 2027. aastast avab Singapur Ida-Timori töötajatele teatud sektorid, näiteks ehituse, mida Gusmão kirjeldas kui "usalduse märki Ida-Timori rahva vastu". Wong kordas ka toetust Ida-Timori ühinemisele ASEANiga. 2026. aasta aprillis allkirjastas Wong Austraalia peaministri Anthony Albanesega vastastikuse energiavarustuslepingu, mille kohaselt Singapur varustab Austraaliat rafineeritud kütusega vastutasuks Austraaliast pärit veeldatud maagaasi eest. Filipiinidel Cebus toimunud 48. ASEANi tippkohtumisel kutsus Wong üles Lähis-Ida konflikti keskel heaks kiitma ASEANi naftajulgeoleku lepingut, mis võimaldaks neil üksteist gaasi- või naftakatkestuste ajal toetada. Samuti toetas ta nii ASEANi elektrivõrgu kui ka ASEANi kaubavahetuslepingu kiiremat loomist. 2026. aasta juulis Singapuri ja Indoneesia juhtide iga-aastasel kohtumisel lubasid Wong ja Indoneesia president Prabowo Subianto hoida Malaka väina avatuna ja vabalt kasutatavana vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile (UNCLOS). Wong on toetanud Hormuzi väina taasavamist UNCLOSi raames. ==Tehisintellekt== Oma 2026. aasta eelarvekõnes kuulutas Wong välja uue riikliku tehisintellekti (AI) nõukogu, mida ta ise juhib ja mis hakkab tegelema tehisintellekti rakendamisega tootmis-, transpordi-, finants- ja tervishoiusektoris. Ta väitis, et singapurlaste mure tehisintellekti pärast ei tohiks neid tehisintellekti strateegiliselt kasutamast takistada. Wong ütles lisaks, et tehisintellekt aitab parandada tootlikkust ja leevendada Singapuri tööjõupuudust, kuigi ta tunnistas ka, et tehisintellekt häirib olemasolevaid töökohti. 2026. aasta 1. mai meeleavaldusel lubas Wong, et tehisintellekti lisamise järel luuakse "uusi ja paremaid töökohti", kuna teatud töökohad võivad kannatada või vananeda. ==Isiklikku== Wong on teist korda abielus, lapsi tal ei ole lapsi ja ta on metodist . Tema hobide hulka kuuluvad kitarri mängimine ja mootorrattaga sõitmine. ffbx1bi66ylu6nmrzy80nu07yl17bug 7231443 7231442 2026-09-09T19:29:14Z Juhan242 213253 /* Suhted välisriikidega */ 7231443 wikitext text/x-wiki '''Lawrence Wong Shyun Tsai''' (hiina keeles:黄循财; pinyin keeles: Huáng Xúncái; sündinud 18. detsembril [[1972]]) on [[Singapur]]i [[poliitik]] ja riigiteenistuja, alates 2024. aastast Singapuri neljas peaminister, enne seda oli Wong alates 2021. aastast rahandusminister. Enne poliitikasse sisenemist töötas Wong kaubandus- ja tööstusministeeriumis, rahandusministeeriumis ja tervishoiuministeeriumis. Ta oli aastatel 2005–2008 peaminister [[Lee Hsien Loong]]i erasekretär. Aastatel 2009–2011 oli ta ka Energiaturu Ameti tegevjuht. 21. mail 2011 määrati Wong kaitseministriks ja haridusministriks. aastatel 2012–2015 oli ta kultuuri-, kogukonna- ja noorsoominister, 2014–2015 ​​kommunikatsiooni- ja infominister, 2015–2020 riikliku arengu minister ja 2020–2021 taas haridusminister. 2022. aasta juunis määrati Wong asepeaministri ametikohale. 2023–2024 oli Wong Singapuri Rahandusameti esimees. 15. mail 2024 asus ta Lee asemel peaministri ametisse. Temast sai riigi neljas peaminister ja esimene, kes sündis pärast Singapuri iseseisvumist 1965. aastal. Peaministrina on Wong maailma kõrgeima palgaga valitsusjuht. ==Suhted välisriikidega== Wong tegi oma esimesed välisvisiidid peaministrina juunis 2024 [[Brunei]]sse ja [[Malaisia]]sse. Juulis tegi ta kahepäevase visiidi [[Ida-Timor]]isse, olles esimene Singapuri peaminister, kes seda tegi. Ta kohtus Ida-Timori peaministri [[Xanana Gusmão]]ga ja nad arutasid riikidevaheliste suhete parandamist. Wong teatas, et alates 2027. aastast avab Singapur Ida-Timori töötajatele teatud sektorid, näiteks ehituse, mida Gusmão kirjeldas kui "usalduse märki Ida-Timori rahva vastu". Wong kordas ka toetust Ida-Timori ühinemisele [[ASEAN]]iga. 2026. aasta aprillis allkirjastas Wong [[Austraalia]] peaministri [[Anthony Albanese]]ga vastastikuse energiavarustuslepingu, mille kohaselt Singapur varustab Austraaliat rafineeritud kütusega vastutasuks Austraaliast pärit veeldatud maagaasi eest. [[Filipiinid]]el Cebus toimunud 48. ASEANi tippkohtumisel kutsus Wong üles [[Lähis-Ida]] konflikti keskel heaks kiitma ASEANi naftajulgeoleku lepingut, mis võimaldaks neil üksteist gaasi- või naftakatkestuste ajal toetada. Samuti toetas ta nii ASEANi elektrivõrgu kui ka ASEANi kaubavahetuslepingu kiiremat loomist. 2026. aasta juulis Singapuri ja [[Indoneesia]] juhtide iga-aastasel kohtumisel lubasid Wong ja Indoneesia president [[Prabowo Subianto]] hoida [[Malaka väin]]a avatuna ja vabalt kasutatavana vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile (UNCLOS). Wong on toetanud [[Hormuzi väin]]a taasavamist UNCLOSi raames. ==Tehisintellekt== Oma 2026. aasta eelarvekõnes kuulutas Wong välja uue riikliku tehisintellekti (AI) nõukogu, mida ta ise juhib ja mis hakkab tegelema tehisintellekti rakendamisega tootmis-, transpordi-, finants- ja tervishoiusektoris. Ta väitis, et singapurlaste mure tehisintellekti pärast ei tohiks neid tehisintellekti strateegiliselt kasutamast takistada. Wong ütles lisaks, et tehisintellekt aitab parandada tootlikkust ja leevendada Singapuri tööjõupuudust, kuigi ta tunnistas ka, et tehisintellekt häirib olemasolevaid töökohti. 2026. aasta 1. mai meeleavaldusel lubas Wong, et tehisintellekti lisamise järel luuakse "uusi ja paremaid töökohti", kuna teatud töökohad võivad kannatada või vananeda. ==Isiklikku== Wong on teist korda abielus, lapsi tal ei ole lapsi ja ta on metodist . Tema hobide hulka kuuluvad kitarri mängimine ja mootorrattaga sõitmine. emfxph1feszvq4lpvwa8sodj7usy96g 7231451 7231443 2026-09-09T19:33:42Z Juhan242 213253 /* Isiklikku */ 7231451 wikitext text/x-wiki '''Lawrence Wong Shyun Tsai''' (hiina keeles:黄循财; pinyin keeles: Huáng Xúncái; sündinud 18. detsembril [[1972]]) on [[Singapur]]i [[poliitik]] ja riigiteenistuja, alates 2024. aastast Singapuri neljas peaminister, enne seda oli Wong alates 2021. aastast rahandusminister. Enne poliitikasse sisenemist töötas Wong kaubandus- ja tööstusministeeriumis, rahandusministeeriumis ja tervishoiuministeeriumis. Ta oli aastatel 2005–2008 peaminister [[Lee Hsien Loong]]i erasekretär. Aastatel 2009–2011 oli ta ka Energiaturu Ameti tegevjuht. 21. mail 2011 määrati Wong kaitseministriks ja haridusministriks. aastatel 2012–2015 oli ta kultuuri-, kogukonna- ja noorsoominister, 2014–2015 ​​kommunikatsiooni- ja infominister, 2015–2020 riikliku arengu minister ja 2020–2021 taas haridusminister. 2022. aasta juunis määrati Wong asepeaministri ametikohale. 2023–2024 oli Wong Singapuri Rahandusameti esimees. 15. mail 2024 asus ta Lee asemel peaministri ametisse. Temast sai riigi neljas peaminister ja esimene, kes sündis pärast Singapuri iseseisvumist 1965. aastal. Peaministrina on Wong maailma kõrgeima palgaga valitsusjuht. ==Suhted välisriikidega== Wong tegi oma esimesed välisvisiidid peaministrina juunis 2024 [[Brunei]]sse ja [[Malaisia]]sse. Juulis tegi ta kahepäevase visiidi [[Ida-Timor]]isse, olles esimene Singapuri peaminister, kes seda tegi. Ta kohtus Ida-Timori peaministri [[Xanana Gusmão]]ga ja nad arutasid riikidevaheliste suhete parandamist. Wong teatas, et alates 2027. aastast avab Singapur Ida-Timori töötajatele teatud sektorid, näiteks ehituse, mida Gusmão kirjeldas kui "usalduse märki Ida-Timori rahva vastu". Wong kordas ka toetust Ida-Timori ühinemisele [[ASEAN]]iga. 2026. aasta aprillis allkirjastas Wong [[Austraalia]] peaministri [[Anthony Albanese]]ga vastastikuse energiavarustuslepingu, mille kohaselt Singapur varustab Austraaliat rafineeritud kütusega vastutasuks Austraaliast pärit veeldatud maagaasi eest. [[Filipiinid]]el Cebus toimunud 48. ASEANi tippkohtumisel kutsus Wong üles [[Lähis-Ida]] konflikti keskel heaks kiitma ASEANi naftajulgeoleku lepingut, mis võimaldaks neil üksteist gaasi- või naftakatkestuste ajal toetada. Samuti toetas ta nii ASEANi elektrivõrgu kui ka ASEANi kaubavahetuslepingu kiiremat loomist. 2026. aasta juulis Singapuri ja [[Indoneesia]] juhtide iga-aastasel kohtumisel lubasid Wong ja Indoneesia president [[Prabowo Subianto]] hoida [[Malaka väin]]a avatuna ja vabalt kasutatavana vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile (UNCLOS). Wong on toetanud [[Hormuzi väin]]a taasavamist UNCLOSi raames. ==Tehisintellekt== Oma 2026. aasta eelarvekõnes kuulutas Wong välja uue riikliku tehisintellekti (AI) nõukogu, mida ta ise juhib ja mis hakkab tegelema tehisintellekti rakendamisega tootmis-, transpordi-, finants- ja tervishoiusektoris. Ta väitis, et singapurlaste mure tehisintellekti pärast ei tohiks neid tehisintellekti strateegiliselt kasutamast takistada. Wong ütles lisaks, et tehisintellekt aitab parandada tootlikkust ja leevendada Singapuri tööjõupuudust, kuigi ta tunnistas ka, et tehisintellekt häirib olemasolevaid töökohti. 2026. aasta 1. mai meeleavaldusel lubas Wong, et tehisintellekti lisamise järel luuakse "uusi ja paremaid töökohti", kuna teatud töökohad võivad kannatada või vananeda. ==Isiklikku== Wong on teist korda abielus, lapsi tal ei ole ja usutunnistusest on ta metodist. Tema hobide hulka kuuluvad kitarri mängimine ja mootorrattaga sõitmine. tjcfmd9qi3s5yu3l27o0xlr64h9ng0k 7231452 7231451 2026-09-09T19:34:11Z Juhan242 213253 /* Isiklikku */ 7231452 wikitext text/x-wiki '''Lawrence Wong Shyun Tsai''' (hiina keeles:黄循财; pinyin keeles: Huáng Xúncái; sündinud 18. detsembril [[1972]]) on [[Singapur]]i [[poliitik]] ja riigiteenistuja, alates 2024. aastast Singapuri neljas peaminister, enne seda oli Wong alates 2021. aastast rahandusminister. Enne poliitikasse sisenemist töötas Wong kaubandus- ja tööstusministeeriumis, rahandusministeeriumis ja tervishoiuministeeriumis. Ta oli aastatel 2005–2008 peaminister [[Lee Hsien Loong]]i erasekretär. Aastatel 2009–2011 oli ta ka Energiaturu Ameti tegevjuht. 21. mail 2011 määrati Wong kaitseministriks ja haridusministriks. aastatel 2012–2015 oli ta kultuuri-, kogukonna- ja noorsoominister, 2014–2015 ​​kommunikatsiooni- ja infominister, 2015–2020 riikliku arengu minister ja 2020–2021 taas haridusminister. 2022. aasta juunis määrati Wong asepeaministri ametikohale. 2023–2024 oli Wong Singapuri Rahandusameti esimees. 15. mail 2024 asus ta Lee asemel peaministri ametisse. Temast sai riigi neljas peaminister ja esimene, kes sündis pärast Singapuri iseseisvumist 1965. aastal. Peaministrina on Wong maailma kõrgeima palgaga valitsusjuht. ==Suhted välisriikidega== Wong tegi oma esimesed välisvisiidid peaministrina juunis 2024 [[Brunei]]sse ja [[Malaisia]]sse. Juulis tegi ta kahepäevase visiidi [[Ida-Timor]]isse, olles esimene Singapuri peaminister, kes seda tegi. Ta kohtus Ida-Timori peaministri [[Xanana Gusmão]]ga ja nad arutasid riikidevaheliste suhete parandamist. Wong teatas, et alates 2027. aastast avab Singapur Ida-Timori töötajatele teatud sektorid, näiteks ehituse, mida Gusmão kirjeldas kui "usalduse märki Ida-Timori rahva vastu". Wong kordas ka toetust Ida-Timori ühinemisele [[ASEAN]]iga. 2026. aasta aprillis allkirjastas Wong [[Austraalia]] peaministri [[Anthony Albanese]]ga vastastikuse energiavarustuslepingu, mille kohaselt Singapur varustab Austraaliat rafineeritud kütusega vastutasuks Austraaliast pärit veeldatud maagaasi eest. [[Filipiinid]]el Cebus toimunud 48. ASEANi tippkohtumisel kutsus Wong üles [[Lähis-Ida]] konflikti keskel heaks kiitma ASEANi naftajulgeoleku lepingut, mis võimaldaks neil üksteist gaasi- või naftakatkestuste ajal toetada. Samuti toetas ta nii ASEANi elektrivõrgu kui ka ASEANi kaubavahetuslepingu kiiremat loomist. 2026. aasta juulis Singapuri ja [[Indoneesia]] juhtide iga-aastasel kohtumisel lubasid Wong ja Indoneesia president [[Prabowo Subianto]] hoida [[Malaka väin]]a avatuna ja vabalt kasutatavana vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile (UNCLOS). Wong on toetanud [[Hormuzi väin]]a taasavamist UNCLOSi raames. ==Tehisintellekt== Oma 2026. aasta eelarvekõnes kuulutas Wong välja uue riikliku tehisintellekti (AI) nõukogu, mida ta ise juhib ja mis hakkab tegelema tehisintellekti rakendamisega tootmis-, transpordi-, finants- ja tervishoiusektoris. Ta väitis, et singapurlaste mure tehisintellekti pärast ei tohiks neid tehisintellekti strateegiliselt kasutamast takistada. Wong ütles lisaks, et tehisintellekt aitab parandada tootlikkust ja leevendada Singapuri tööjõupuudust, kuigi ta tunnistas ka, et tehisintellekt häirib olemasolevaid töökohti. 2026. aasta 1. mai meeleavaldusel lubas Wong, et tehisintellekti lisamise järel luuakse "uusi ja paremaid töökohti", kuna teatud töökohad võivad kannatada või vananeda. ==Isiklikku== Wong on teist korda [[abielu]]s, lapsi tal ei ole ja usutunnistuselt on ta [[metodist]]. Tema hobide hulka kuuluvad kitarri mängimine ja mootorrattaga sõitmine. ktjb9iwd4t2ai0o10lhsjf6mev8sqt3 7231453 7231452 2026-09-09T19:36:04Z Juhan242 213253 /* */ 7231453 wikitext text/x-wiki '''Lawrence Wong Shyun Tsai''' ([[hiina keel]]es:黄循财; [[pinyin]] keeles: Huáng Xúncái; sündinud 18. detsembril [[1972]]) on [[Singapur]]i [[poliitik]] ja riigiteenistuja, alates 2024. aastast Singapuri neljas peaminister, enne seda oli Wong alates 2021. aastast rahandusminister. Enne poliitikasse sisenemist töötas Wong kaubandus- ja tööstusministeeriumis, rahandusministeeriumis ja tervishoiuministeeriumis. Ta oli aastatel 2005–2008 peaminister [[Lee Hsien Loong]]i erasekretär. Aastatel 2009–2011 oli ta ka Energiaturu Ameti tegevjuht. 21. mail 2011 määrati Wong kaitseministriks ja haridusministriks. aastatel 2012–2015 oli ta kultuuri-, kogukonna- ja noorsoominister, 2014–2015 ​​kommunikatsiooni- ja infominister, 2015–2020 riikliku arengu minister ja 2020–2021 taas haridusminister. 2022. aasta juunis määrati Wong asepeaministri ametikohale. 2023–2024 oli Wong Singapuri Rahandusameti esimees. 15. mail 2024 asus ta Lee asemel peaministri ametisse. Temast sai riigi neljas peaminister ja esimene, kes sündis pärast Singapuri iseseisvumist 1965. aastal. Peaministrina on Wong maailma kõrgeima palgaga valitsusjuht. ==Suhted välisriikidega== Wong tegi oma esimesed välisvisiidid peaministrina juunis 2024 [[Brunei]]sse ja [[Malaisia]]sse. Juulis tegi ta kahepäevase visiidi [[Ida-Timor]]isse, olles esimene Singapuri peaminister, kes seda tegi. Ta kohtus Ida-Timori peaministri [[Xanana Gusmão]]ga ja nad arutasid riikidevaheliste suhete parandamist. Wong teatas, et alates 2027. aastast avab Singapur Ida-Timori töötajatele teatud sektorid, näiteks ehituse, mida Gusmão kirjeldas kui "usalduse märki Ida-Timori rahva vastu". Wong kordas ka toetust Ida-Timori ühinemisele [[ASEAN]]iga. 2026. aasta aprillis allkirjastas Wong [[Austraalia]] peaministri [[Anthony Albanese]]ga vastastikuse energiavarustuslepingu, mille kohaselt Singapur varustab Austraaliat rafineeritud kütusega vastutasuks Austraaliast pärit veeldatud maagaasi eest. [[Filipiinid]]el Cebus toimunud 48. ASEANi tippkohtumisel kutsus Wong üles [[Lähis-Ida]] konflikti keskel heaks kiitma ASEANi naftajulgeoleku lepingut, mis võimaldaks neil üksteist gaasi- või naftakatkestuste ajal toetada. Samuti toetas ta nii ASEANi elektrivõrgu kui ka ASEANi kaubavahetuslepingu kiiremat loomist. 2026. aasta juulis Singapuri ja [[Indoneesia]] juhtide iga-aastasel kohtumisel lubasid Wong ja Indoneesia president [[Prabowo Subianto]] hoida [[Malaka väin]]a avatuna ja vabalt kasutatavana vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile (UNCLOS). Wong on toetanud [[Hormuzi väin]]a taasavamist UNCLOSi raames. ==Tehisintellekt== Oma 2026. aasta eelarvekõnes kuulutas Wong välja uue riikliku tehisintellekti (AI) nõukogu, mida ta ise juhib ja mis hakkab tegelema tehisintellekti rakendamisega tootmis-, transpordi-, finants- ja tervishoiusektoris. Ta väitis, et singapurlaste mure tehisintellekti pärast ei tohiks neid tehisintellekti strateegiliselt kasutamast takistada. Wong ütles lisaks, et tehisintellekt aitab parandada tootlikkust ja leevendada Singapuri tööjõupuudust, kuigi ta tunnistas ka, et tehisintellekt häirib olemasolevaid töökohti. 2026. aasta 1. mai meeleavaldusel lubas Wong, et tehisintellekti lisamise järel luuakse "uusi ja paremaid töökohti", kuna teatud töökohad võivad kannatada või vananeda. ==Isiklikku== Wong on teist korda [[abielu]]s, lapsi tal ei ole ja usutunnistuselt on ta [[metodist]]. Tema hobide hulka kuuluvad kitarri mängimine ja mootorrattaga sõitmine. hfypxgfxp3ry9vp9fcamswm5669qizx 7231504 7231453 2026-09-09T22:00:12Z Kruusamägi 1530 + pilt 7231504 wikitext text/x-wiki [[Fail:Prime Minister of Singapore Lawrence Wong 250530-D-PM193-4275 (2025).jpg|pisi|Lawrence Wong 2025. aastal]] '''Lawrence Wong Shyun Tsai''' ([[hiina keel]]es:黄循财; [[pinyin]] keeles: Huáng Xúncái; sündinud 18. detsembril [[1972]]) on [[Singapur]]i [[poliitik]] ja riigiteenistuja, alates 2024. aastast Singapuri neljas peaminister, enne seda oli Wong alates 2021. aastast rahandusminister. Enne poliitikasse sisenemist töötas Wong kaubandus- ja tööstusministeeriumis, rahandusministeeriumis ja tervishoiuministeeriumis. Ta oli aastatel 2005–2008 peaminister [[Lee Hsien Loong]]i erasekretär. Aastatel 2009–2011 oli ta ka Energiaturu Ameti tegevjuht. 21. mail 2011 määrati Wong kaitseministriks ja haridusministriks. aastatel 2012–2015 oli ta kultuuri-, kogukonna- ja noorsoominister, 2014–2015 kommunikatsiooni- ja infominister, 2015–2020 riikliku arengu minister ja 2020–2021 taas haridusminister. 2022. aasta juunis määrati Wong asepeaministri ametikohale. 2023–2024 oli Wong Singapuri Rahandusameti esimees. 15. mail 2024 asus ta Lee asemel peaministri ametisse. Temast sai riigi neljas peaminister ja esimene, kes sündis pärast Singapuri iseseisvumist 1965. aastal. Peaministrina on Wong maailma kõrgeima palgaga valitsusjuht. ==Suhted välisriikidega== Wong tegi oma esimesed välisvisiidid peaministrina juunis 2024 [[Brunei]]sse ja [[Malaisia]]sse. Juulis tegi ta kahepäevase visiidi [[Ida-Timor]]isse, olles esimene Singapuri peaminister, kes seda tegi. Ta kohtus Ida-Timori peaministri [[Xanana Gusmão]]ga ja nad arutasid riikidevaheliste suhete parandamist. Wong teatas, et alates 2027. aastast avab Singapur Ida-Timori töötajatele teatud sektorid, näiteks ehituse, mida Gusmão kirjeldas kui "usalduse märki Ida-Timori rahva vastu". Wong kordas ka toetust Ida-Timori ühinemisele [[ASEAN]]iga. 2026. aasta aprillis allkirjastas Wong [[Austraalia]] peaministri [[Anthony Albanese]]ga vastastikuse energiavarustuslepingu, mille kohaselt Singapur varustab Austraaliat rafineeritud kütusega vastutasuks Austraaliast pärit [[veeldatud maagaas]]i eest. [[Filipiinid]]el Cebus toimunud 48. ASEANi tippkohtumisel kutsus Wong üles [[Lähis-Ida]] konflikti keskel heaks kiitma ASEANi naftajulgeoleku lepingut, mis võimaldaks neil üksteist gaasi- või naftakatkestuste ajal toetada. Samuti toetas ta nii ASEANi elektrivõrgu kui ka ASEANi kaubavahetuslepingu kiiremat loomist. 2026. aasta juulis Singapuri ja [[Indoneesia]] juhtide iga-aastasel kohtumisel lubasid Wong ja Indoneesia president [[Prabowo Subianto]] hoida [[Malaka väin]]a avatuna ja vabalt kasutatavana vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile (UNCLOS). Wong on toetanud [[Hormuzi väin]]a taasavamist UNCLOSi raames. ==Tehisintellekt== Oma 2026. aasta eelarvekõnes kuulutas Wong välja uue riikliku tehisintellekti (AI) nõukogu, mida ta ise juhib ja mis hakkab tegelema tehisintellekti rakendamisega tootmis-, transpordi-, finants- ja tervishoiusektoris. Ta väitis, et singapurlaste mure tehisintellekti pärast ei tohiks neid tehisintellekti strateegiliselt kasutamast takistada. Wong ütles lisaks, et tehisintellekt aitab parandada tootlikkust ja leevendada Singapuri tööjõupuudust, kuigi ta tunnistas ka, et tehisintellekt häirib olemasolevaid töökohti. 2026. aasta 1. mai meeleavaldusel lubas Wong, et tehisintellekti lisamise järel luuakse "uusi ja paremaid töökohti", kuna teatud töökohad võivad kannatada või vananeda. ==Isiklikku== Wong on teist korda [[abielu]]s, lapsi tal ei ole ja usutunnistuselt on ta [[metodist]]. Tema hobide hulka kuuluvad kitarri mängimine ja mootorrattaga sõitmine. 4rol8nhzofn1e1tlzd9glbpjk8pwrf2 Alice Elisabeth Weidel 0 720929 7231459 2026-09-09T19:44:32Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Alice Weidel]] 7231459 wikitext text/x-wiki #suuna [[Alice Weidel]] gsnwx5wk0idgwv1ii70drfmccfq7aqd Kategooria:Volga-Bulgaaria 14 720930 7231477 2026-09-09T20:29:45Z Andreas003 7485 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Ajalooliste riikide kategooriad]]' 7231477 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Ajalooliste riikide kategooriad]] oh3n0asw8jnom3bm56xk5qpegwroeh0 Vinec 0 720931 7231481 2026-09-09T20:46:30Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Vinec | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Vinec | nimi2_keel = saksa | nimi2 = | pilt = VinecObec.jpg | pildiallkiri = Vaade külale kirikust | lipp = Vinec - Flag.png | lipu_link = [[Vineci lipp]] | vapp = Vinec - CoA.png | vapi_link = [[Vineci vapp]] | pindala = 4.42 | elanikke = 266 | asendikaart = Tšehhi }} '''Vinec''' on [[küla]] [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] Mladá Boleslavi ringkond|Mladá B...' 7231481 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vinec | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Vinec | nimi2_keel = saksa | nimi2 = | pilt = VinecObec.jpg | pildiallkiri = Vaade külale kirikust | lipp = Vinec - Flag.png | lipu_link = [[Vineci lipp]] | vapp = Vinec - CoA.png | vapi_link = [[Vineci vapp]] | pindala = 4.42 | elanikke = 266 | asendikaart = Tšehhi }} '''Vinec''' on [[küla]] [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mladá Boleslavi ringkond|Mladá Boleslavi ringkonnas]]. Seal elab umbes 300 inimest. Asula paikneb [[Jizera]] jõe paremal kaldal Jizera lavamaal. Peamine vaatamisväärsus on Vineci Püha Nikolause kirik, [[romaanika]] perioodil püstitatud kaitsealune riiklik kultuurimälestis. Vinec asub umbes 3 km Mladá Boleslavist edelas ja 40 km Prahast kirdes. See paikneb Jizera lavamaa põllumajanduslikus piirkonnas. Kõrgeim punkt asub 290 meetri kõrgusel merepinnast. == Ajaloost == Esmakordselt mainitakse Vinecit kirjalikes allikates 1352. aastal, kuid aastaarv 1165 on kirjas kohalikul kirikul. == Vaatamisväärsused == [[File:Vinec Kostel sv. Mikuláše.jpg|thumb|left|160px|Püha Nikolause kirik]] Püha Nikolause kirik on üks piirkonna tähtsamaid keskaegseid ehitismälestisi. See romaani kirik ehitati tõenäoliselt 1240. aastal, kuid selle esimene ehitusjärk pärineb juba 12. sajandist. Kirikut on korduvalt ümber ehitatud ja muudetud, kuid 1886. aastal eemaldati kõik hilisemad lisandused ja ennistati hoone romaanika vormides.<ref>{{cite web |title=Kostel sv. Mikuláše|url=https://pamatkovykatalog.cz/kostel-sv-mikulase-2147901|publisher=National Heritage Institute|language=cs|access-date=2023-01-17}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi asulad]] pm6kar56iirod05k44t91cds9dpgqtg 7231483 7231481 2026-09-09T20:50:55Z Evlper 104506 7231483 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vinec | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Vinec | nimi2_keel = saksa | nimi2 = | pilt = VinecObec.jpg | pildiallkiri = Vaade külale kirikust | lipp = Vinec - Flag.png | lipu_link = [[Vineci lipp]] | vapp = Vinec - CoA.png | vapi_link = [[Vineci vapp]] | pindala = 4.42 | elanikke = 266 | asendikaart = Tšehhi }} '''Vinec''' on [[küla]] [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mladá Boleslavi ringkond|Mladá Boleslavi ringkonnas]]. Seal elab umbes 300 inimest. Asula paikneb [[Jizera]] jõe paremal kaldal Jizera lavamaal. Peamine vaatamisväärsus on [[romaanika]] perioodil püstitatud Vineci Püha Nikolause kirik, nüüd kaitsealune riiklik [[kultuurimälestis]]. Vinec asub umbes 3 km [[Mladá Boleslav]]ist edelas ja 40 km [[Praha]]st kirdes. See paikneb [[Jizera lavamaa]] põllumajanduspiirkonnas. Kõrgeim punkt asub 290 meetri kõrgusel merepinnast. == Ajaloost == Esmakordselt mainitakse Vinecit kirjalikes allikates 1352. aastal, kuid aastaarv 1165 on kirjas kohalikul kirikul. == Vaatamisväärsused == [[File:Vinec Kostel sv. Mikuláše.jpg|thumb|left|160px|Püha Nikolause kirik]] Püha Nikolause kirik on üks piirkonna tähtsamaid [[keskaeg]]seid [[ehitismälestis]]i. See romaani kirik ehitati tõenäoliselt 1240. aastal, kuid selle esimene ehitusjärk pärineb juba 12. sajandist. Kirikut on korduvalt ümber ehitatud ja muudetud, kuid 1886. aastal eemaldati kõik hilisemad lisandused ja ennistati hoone romaanika vormides.<ref>{{cite web |title=Kostel sv. Mikuláše|url=https://pamatkovykatalog.cz/kostel-sv-mikulase-2147901|publisher=National Heritage Institute|language=cs|access-date=2023-01-17}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi asulad]] dmfqcw0j7d2il0275b2rgcush5mcgj6 Potvorov 0 720932 7231491 2026-09-09T21:04:27Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Potvorov | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Potvorov | nimi2_keel = saksa | nimi2 = | pilt = Potvorov - kostel svatého Mikuláše.jpg | pildiallkiri = Potvorovi Nikolause kirik | lipp = Potvorov Flag.jpg | lipu_link = [[Vineci lipp]] | vapp = Potvorov CoA.jpg | vapi_link = [[Vineci vapp]] | pindala = 6.23 | elanikke = 131 | asendikaart = Tšehhi }} '''Potvorov''' on küla [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] Plzeň...' 7231491 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Potvorov | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Potvorov | nimi2_keel = saksa | nimi2 = | pilt = Potvorov - kostel svatého Mikuláše.jpg | pildiallkiri = Potvorovi Nikolause kirik | lipp = Potvorov Flag.jpg | lipu_link = [[Vineci lipp]] | vapp = Potvorov CoA.jpg | vapi_link = [[Vineci vapp]] | pindala = 6.23 | elanikke = 131 | asendikaart = Tšehhi }} '''Potvorov''' on küla [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Plzeňi põhjaringkond|Plzeňi põhjaringkonnas]]. Külas elab umbes 100 inimest. Potvorov asub umbes 30 km [[Plzeň]]ist põhja pool ja 74 km [[Praha]]st lääne pool. Külas asub 13. sajandil ehitatud ühelööviline hilisromaani kirik, pühitsetud pühale Nikolausele. Kirikut on mainitud juba 1160. aastal. 18. sajandist pärineb selle juurdeehitis ja 1825. aastast kellatorn. Kirikla on mansardkatusega barokne hoone, mis kannab 1758. aastast pärinevaid Plaßi kloostri ja abt Fortunát Hartmanni vappe. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi asulad]] klbjb456gofl870ilc5aluagtdfdzvw 7231493 7231491 2026-09-09T21:06:19Z Evlper 104506 7231493 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Potvorov | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Potvorov | nimi2_keel = saksa | nimi2 = | pilt = Potvorov - kostel svatého Mikuláše.jpg | pildiallkiri = Potvorovi Nikolause kirik | lipp = Potvorov Flag.jpg | lipu_link = [[Vineci lipp]] | vapp = Potvorov CoA.jpg | vapi_link = [[Vineci vapp]] | pindala = 6.23 | elanikke = 131 | asendikaart = Tšehhi }} '''Potvorov''' on küla [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Plzeňi põhjaringkond|Plzeňi põhjaringkonnas]]. Külas elab umbes 100 inimest. Potvorov asub umbes 30 km [[Plzeň]]ist põhja pool ja 74 km [[Praha]]st lääne pool. == Vaatamisväärsused == Külas asub 13. sajandil ehitatud ühelööviline hilisromaani kirik, pühitsetud pühale Nikolausele. Kirikut on mainitud juba 1160. aastal. 18. sajandist pärineb selle juurdeehitis ja 1825. aastast kellatorn. Kirikla on mansardkatusega barokne hoone, mis kannab 1758. aastast pärinevaid Plaßi kloostri ja abt Fortunát Hartmanni vappe. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi asulad]] ip9jzhlphss6oq77dwdio3iu5h55w76 7231494 7231493 2026-09-09T21:12:47Z Evlper 104506 /* Vaatamisväärsused */ 7231494 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Potvorov | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Potvorov | nimi2_keel = saksa | nimi2 = | pilt = Potvorov - kostel svatého Mikuláše.jpg | pildiallkiri = Potvorovi Nikolause kirik | lipp = Potvorov Flag.jpg | lipu_link = [[Vineci lipp]] | vapp = Potvorov CoA.jpg | vapi_link = [[Vineci vapp]] | pindala = 6.23 | elanikke = 131 | asendikaart = Tšehhi }} '''Potvorov''' on küla [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Plzeňi põhjaringkond|Plzeňi põhjaringkonnas]]. Külas elab umbes 100 inimest. Potvorov asub umbes 30 km [[Plzeň]]ist põhja pool ja 74 km [[Praha]]st lääne pool. == Vaatamisväärsused == Külas asub 13. sajandi esimesel poolel ehitatud ühe[[lööv]]iline [[Romaani kunst|romaani]] kirik, pühitsetud [[Nikolaus|pühale Nikolausele]]. Kirikut on mainitud juba 1160. aastal. [[18. sajand]]ist pärineb lõunakülje juurdeehitis ja 1825. aastast [[kellatorn]]. [[Kirikla]] on [[mansardkatus]]ega [[Barokk|barokne]] hoone, mis kannab 1758. aastast pärinevaid Plaßi kloostri ja abt Fortunát Hartmanni vappe. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi asulad]] 0iqruakgafbauz5qn5knk7fadou7dce Bruno Duarte 0 720933 7231496 2026-09-09T21:17:13Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Bruno Duarte da Silva.jpg|pisi|Bruno Duarte 2025. aastal [[Belgradi FK Crvena Zvezda|Belgradi Crvena Zvezda]] mängijana]] '''Bruno Duarte da Silva''' (sündinud [[24. märts]]il [[1996]] [[São Paulo]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Brasiilia kõrgliigaklubis [[CR Vasco da Gama|Vasco da Gama]]. 2016. aastal debüteeris ta Brasiilia tugevuselt kolmandas liigas [[Associação Portuguesa de Desportos|Portuguesa]]. Aa...' 7231496 wikitext text/x-wiki [[File:Bruno Duarte da Silva.jpg|pisi|Bruno Duarte 2025. aastal [[Belgradi FK Crvena Zvezda|Belgradi Crvena Zvezda]] mängijana]] '''Bruno Duarte da Silva''' (sündinud [[24. märts]]il [[1996]] [[São Paulo]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Brasiilia kõrgliigaklubis [[CR Vasco da Gama|Vasco da Gama]]. 2016. aastal debüteeris ta Brasiilia tugevuselt kolmandas liigas [[Associação Portuguesa de Desportos|Portuguesa]]. Aastatel 2018–2019 mängis ta Ukraina kõrgliigaklubis [[FK Lviv]], 2019–2022 Portugali kõrgliigaklubis [[Vitória de Guimarães]], 2022–2023 Saudi Araabia kõrgliigaklubis [[Damac FC|Damac]], 2023–2024 Portugali kõrgliigaklubis [[S.C. Farense|Farense]] ja 2024–2026 Serbia kõrgliigaklubis [[Belgradi FK Crvena Zvezda|Belgradi Crvena Zvezda]]. Aastatel 2025 ja 2026 tuli ta Crvena Zvezda koosseisus Serbia meistriks. 2026. aasta augustis naasis ta Brasiiliasse, kui sõlmis lepingu [[CR Vasco da Gama|Vasco da Gama]]ga.<ref>[https://ge.globo.com/futebol/times/vasco/noticia/2026/08/27/bruno-duarte-chega-ao-rio-para-assinar-com-o-vasco.ghtml "Bruno Duarte chega ao Rio para assinar com o Vasco"]. ge.globo.com. 27.8.2026. Vaadatud 10.9.2026/ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Duarte, Bruno}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:Club de Regatas Vasco da Gama mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] 3yawsxk3d3ddsypct598arup9te37p0 7231498 7231496 2026-09-09T21:24:42Z Raamaturott 56450 7231498 wikitext text/x-wiki [[File:Bruno Duarte da Silva.jpg|pisi|Bruno Duarte 2025. aastal [[Belgradi FK Crvena Zvezda|Belgradi Crvena Zvezda]] mängijana]] '''Bruno Duarte da Silva''' (sündinud [[24. märts]]il [[1996]] [[São Paulo]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Brasiilia kõrgliigaklubis [[CR Vasco da Gama|Vasco da Gama]]. 2016. aastal debüteeris ta Brasiilia tugevuselt kolmandas liigas [[Associação Portuguesa de Desportos|Portuguesa]]. Aastatel 2018–2019 mängis ta Ukraina kõrgliigaklubis [[FK Lviv]], 2019–2022 Portugali kõrgliigaklubis [[Vitória de Guimarães]], 2022–2023 Saudi Araabia kõrgliigaklubis [[Damac FC|Damac]], 2023–2024 Portugali kõrgliigaklubis [[S.C. Farense|Farense]] ja 2024–2026 Serbia kõrgliigaklubis [[Belgradi FK Crvena Zvezda|Belgradi Crvena Zvezda]]. Aastatel 2025 ja 2026 tuli ta Crvena Zvezda koosseisus Serbia meistriks. 2026. aasta augustis naasis ta Brasiiliasse, kui sõlmis lepingu [[CR Vasco da Gama|Vasco da Gama]]ga.<ref>[https://ge.globo.com/futebol/times/vasco/noticia/2026/08/27/bruno-duarte-chega-ao-rio-para-assinar-com-o-vasco.ghtml "Bruno Duarte chega ao Rio para assinar com o Vasco"]. ge.globo.com. 27.8.2026. Vaadatud 10.9.2026</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Duarte, Bruno}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:Club de Regatas Vasco da Gama mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] t1x50lp78whwvt8s95w4hq2cr6nwi02 Bruno Duarte da Silva 0 720934 7231499 2026-09-09T21:24:54Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Bruno Duarte]] 7231499 wikitext text/x-wiki #suuna[[Bruno Duarte]] 8al6ojx5b6mm97ts091abuuxv0x6065 Dominic Lobalu 0 720935 7231509 2026-09-09T22:33:06Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Sportlane | nimi = Dominic Lokinyomo Lobalu | pilt = Corrida bulloise 2019 1711.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Dominic Lobalu (2019) | riik = Šveits | sünniaeg = {{süv|1998|08|16}} | sünnikoht = [[Chukudum]], [[Sudaan]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = LC Brühl/On (2019–); Tegla Loroupe Peace Foundation (2016–2019) | treener = Markus Hagmann (2019–); Tegla Loroupe (2016–2019) | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{Medal...' 7231509 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Dominic Lokinyomo Lobalu | pilt = Corrida bulloise 2019 1711.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Dominic Lobalu (2019) | riik = Šveits | sünniaeg = {{süv|1998|08|16}} | sünnikoht = [[Chukudum]], [[Sudaan]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = LC Brühl/On (2019–); Tegla Loroupe Peace Foundation (2016–2019) | treener = Markus Hagmann (2019–); Tegla Loroupe (2016–2019) | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 m|10 000 m]]}} {{Hõbemedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026 Birmingham]]|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 m|10 000 m]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m]]}} }} '''Dominic Lokinyomo Lobalu''' (sündinud [[16. august]]il [[1998]] [[Chukudum]]is) on [[Lõuna-Sudaan]]i päritolu [[Šveits]]i [[pikamaajooks]]ja. Ta sündis [[Sudaan]]is, praeguse Lõuna-Sudaani riigi aladel, 25 kilomeetri kaugusel [[Keenia]] ja [[Uganda]] piirist. Ta kaotas [[Sudaani teine kodusõda|Sudaani teise kodusõja]] ajal oma vanemad ja põgenes koos nelja õega Keeniasse.<ref name="refugee">{{Cite web |title=Lokinyomo: ‘I want to be the first refugee to get a medal’ |url=https://worldathletics.org/news/feature/dominic-lokinyomo-athlete-refugee-team |access-date=9 September 2026 |website=worldathletics.org }}</ref> Alates 2024. aastast esindab Lobalu Šveitsi. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Rooma]]s tuli ta 10 000 meetri jooksus Euroopa meistriks. 5000 meetri jooksus võitis ta [[Jakob Ingebrigtsen]]i ja [[George Mills]]i järel hõbemedali. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el ei saanud ta luba esindada Šveitsi ning võistles [[Pagulaste olümpiakoondis]]es. Ta sai 5000 meetri jooksus neljanda koha. [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is võitis ta 10 000 meetri jooksus [[Andreas Almgren]]i järel hõbemedali. 5000 meetri jooksus oli ta seitsmes. ==Isiklikud rekordid== ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.50,90''' || [[16. september]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Thun]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.34,39''' || [[22. august]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Lausanne]] |- | [[2000 m jooks]] || align="center"| '''5.12,20''' || [[24. juuli]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Bern]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.27,68''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[20. juuli]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''12.50,87''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[12. juuni]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]] |- | [[10 000 m jooks]] || align="center"| '''27.36,29''' || [[4. mai]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Interlaken]] |- | [[Poolmaraton]] || align="center"| '''59.12''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[18. september]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Taani}} [[Kopenhaagen]] |} ;Lühirada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.48,63''' || [[23. veebruar]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[St. Gallen]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.39,32''' || [[10. veebruar]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Liévin]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Isiklikku == 2023. aastal valmis Lobalust lühidokumentaalfilm "The Right to Race". Filmi režissöör on austraallane Richard Bullock ja tootja [[Hungry Man Productions]].<ref name="on">{{Cite web |title=The Right to Race – Dominic Lokinyomo Lobalu’s journey to the Olympics |url=https://www.on.com/en-us/stories/the-right-to-race-dominic-lokinyomo-lobalus-journey-to-the-olympics |access-date=9 September 2026 |website=on.com }}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat}} *{{IAAF}} {{JÄRJESTA:Lobalu, Dominic}} [[Kategooria:Šveitsi jooksjad]] [[Kategooria:Lõuna-Sudaani inimesed]] [[Kategooria:Pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] qm0iv1o1lks55eowvwudjjqdarw3l93 Dominic Lokinyomo Lobalu 0 720936 7231510 2026-09-09T22:33:37Z Sjur 66496 Ümbersuunamine lehele [[Dominic Lobalu]] 7231510 wikitext text/x-wiki #suuna[[Dominic Lobalu]] 8iq7wfy5h40on5j5c427onf7tegdrm9 Lawrence Wong Shyun Tsai 0 720937 7231516 2026-09-09T22:43:32Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Lawrence Wong]] 7231516 wikitext text/x-wiki #suuna [[Lawrence Wong]] btrpuhp1106uza8g1ob6zdz95tte97m Enn Sokk 0 720938 7231540 2026-09-10T05:41:14Z ~2026-48937-71 237271 Uus lehekülg: 'Sündinud 02.04.1950. aastal Rosmal. Majandustegelane, tippjuht - juhtinud mitut toiduainetööstuse ettevõtet, sealhulgas ASi Põlva Piim. Töötanud ka põllumajandusministeeriumis osakonnajuhatajana ja olnud Eesti Piimaliidu juhatuse esimees.' 7231540 wikitext text/x-wiki Sündinud 02.04.1950. aastal Rosmal. Majandustegelane, tippjuht - juhtinud mitut toiduainetööstuse ettevõtet, sealhulgas ASi Põlva Piim. Töötanud ka põllumajandusministeeriumis osakonnajuhatajana ja olnud Eesti Piimaliidu juhatuse esimees. dclnljf4ve4s8n9onipy0l4liyroq40 Arutelu:Suhkurtõbi 1 720939 7231598 2026-09-10T07:42:25Z LeeMarx 59920 /* Kustutada */ uus alaosa 7231598 wikitext text/x-wiki == Kustutada == Sama artikkel nagu [[Diabeet]]. [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 10. september 2026, kell 10:42 (EEST) 4helch56kdjzv18fgrr7isus0a7m03a Tismice 0 720941 7231681 2026-09-10T09:44:10Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Tismice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Tismice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = | pilt = Tismice bazilika zezadu.jpg | pildiallkiri = Vaade Tismice basiilikale idast | lipp = Tismice flag.jpg | lipu_link = [[Tismice lipp]] | vapp = Tismice CoA.jpg | vapi_link = [[Tismice vapp]] | pindala = 7.50 | elanikke = 585 | asendikaart = Tšehhi }} '''Tismice''' on küla Tšehhis Kesk-Tšehhi maakonnas Kolíni ringkonnas. Külas elab umbes...' 7231681 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tismice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Tismice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = | pilt = Tismice bazilika zezadu.jpg | pildiallkiri = Vaade Tismice basiilikale idast | lipp = Tismice flag.jpg | lipu_link = [[Tismice lipp]] | vapp = Tismice CoA.jpg | vapi_link = [[Tismice vapp]] | pindala = 7.50 | elanikke = 585 | asendikaart = Tšehhi }} '''Tismice''' on küla Tšehhis Kesk-Tšehhi maakonnas Kolíni ringkonnas. Külas elab umbes 600 elanikku. Tismice asub umbes 28 km Praha kesklinnast idas ja kolm kilomeetrit Český Brodist edelas. Küla läbib Bušineci oja. Külas elab 585 inimest. Küla mainitakse kirjalikes allikates 1295. aastal, kuid külas asuv romaani basiilika pärineb 12. sajandi lõpust. == Tismice Neitsi Maarja Taevaminemise kirik == Tismice Neitsi Maarja Taevaminemise kirik on kolmelööviline romaani basiilika, mis pärineb 12. sajandi lõpust; kiriku tornid ja läänefassaad pärinevad 15. sajandi lõpust. Parempoolse torni ülemine korrus valmis barokiperioodi ümberehituse käigus. Hoone on ehitatud liivakiviplokkidest ning sellel on kaks läänetorni ja kolm idaapsiidi. Aastail 2008–2010 tehtud restaureerimise käigus avastati, et lõunasein varises 15. sajandil ja taastati nii algsete kui ka uute kividega. Samuti leiti gooti portaal Tismice Vrbíki suguvõsa vapiga.<ref>[https://mapy.com/en/turisticka?source=base&id=1833186&x=14.8218441&y=50.0558266&z=17 Basilica of the Assumption in Tismice. - Mapy.com]</ref> Pärast 1700. aastat täiendati kirikut lääneportaali, trepi ja barokse võlvlaega; aastatel 1767–1775 valmisid Savoia Maria Theresia tellimusel käärkamber, rõdu ja lõunapoolne torn.<ref>[https://mapy.com/en/turisticka?source=base&id=1833186&x=14.8218441&y=50.0558266&z=17 Basilica of the Assumption in Tismice. - Mapy.com]</ref> Kirikus asuvad 1755. aasta barokkaltar, rokokoostiilis külgaltarid ja kantsel ning 1786. aastast pärinev tinast ristimisnõu. 1990. aastal varastati umbes 1385. aastast pärinev gooti skulptuur Tismice Madonna ja praegu on kirikus kipskoopia; kuju originaal on Český Brodis Podlipany muuseumis. Vasakpoolses tornis asub 1442. aasta kirikukell. Kaks hauaplaati kirikus on 1582. ja 1609. aastast.<ref>[https://mapy.com/en/turisticka?source=base&id=1833186&x=14.8218441&y=50.0558266&z=17 Basilica of the Assumption in Tismice. - Mapy.com]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi asulad]] chyub28jrzwscuhbbx4him88j4jflgc 7231684 7231681 2026-09-10T09:51:20Z Evlper 104506 7231684 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tismice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Tismice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = | pilt = Tismice bazilika zezadu.jpg | pildiallkiri = Vaade Tismice basiilikale idast | lipp = Tismice flag.jpg | lipu_link = [[Tismice lipp]] | vapp = Tismice CoA.jpg | vapi_link = [[Tismice vapp]] | pindala = 7.50 | elanikke = 585 | asendikaart = Tšehhi }} '''Tismice''' on küla [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kolíni ringkond|Kolíni ringkonnas]]. Külas elab umbes 600 elanikku. Tismice asub umbes 28 km [[Praha]] kesklinnast idas ja kolm kilomeetrit [[Český Brod]]ist edelas. Küla läbib Bušineci oja. Külas elab 585 inimest. Küla mainitakse kirjalikes allikates 1295. aastal, kuid külas asuv [[Romaani kunst|romaani]] [[basiilika]] pärineb [[12. sajand]]i lõpust. == Tismice Neitsi Maarja Taevaminemise kirik == Tismice Neitsi Maarja Taevaminemise kirik on kolme[[lööv]]iline romaani basiilika, mis pärineb 12. sajandi lõpust; kiriku tornid ja läänefassaad pärinevad [[15. sajand]]i lõpust. Parempoolse torni ülemine korrus valmis [[Barokk|barokiperioodi]] ümberehituse käigus. Hoone on ehitatud [[liivakivi]]plokkidest ning sellel on kaks [[läänetorn]]i ja kolm ida[[apsiid]]i. Aastail 2008–2010 tehtud restaureerimise käigus avastati, et lõunasein varises 15. sajandil ja taastati nii algsete kui ka uute kividega. Samuti leiti gooti [[Portaal (arhitektuur)|portaal]] Tismice Vrbíki suguvõsa vapiga.<ref>[https://mapy.com/en/turisticka?source=base&id=1833186&x=14.8218441&y=50.0558266&z=17 Basilica of the Assumption in Tismice. - Mapy.com]</ref> Pärast 1700. aastat täiendati kirikut lääneportaali, trepi ja barokse [[võlv]]laega; aastatel 1767–1775 valmisid [[Savoia Maria Theresia]] tellimusel [[käärkamber]], rõdu ja lõunapoolne torn.<ref>[https://mapy.com/en/turisticka?source=base&id=1833186&x=14.8218441&y=50.0558266&z=17 Basilica of the Assumption in Tismice. - Mapy.com]</ref> Kirikus asuvad 1755. aasta barokkaltar, [[rokokoo]]stiilis külgaltarid ja kantsel ning 1786. aastast pärinev tinast ristimisnõu. 1990. aastal varastati umbes 1385. aastast pärinev gooti skulptuur Tismice Madonna ja praegu on kirikus kipskoopia; kuju originaal on Český Brodis Podlipany muuseumis. Põhjapoolses tornis asub 1442. aasta [[kirikukell]]. Kaks [[hauaplaat]]i kirikus on 1582. ja 1609. aastast.<ref>[https://mapy.com/en/turisticka?source=base&id=1833186&x=14.8218441&y=50.0558266&z=17 Basilica of the Assumption in Tismice. - Mapy.com]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi asulad]] 8prszerdmp5pzeu2lxswwe0uu7vyo66 Praha püssirohutorn 0 720942 7231682 2026-09-10T09:46:52Z Kuuskinen 33651 Uus lehekülg: '{{Infokast hoone |nimi = Praha püssirohutorn |omakeelne nimi = Prašná brána |pilt = Prag Pulverturm.jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[Praha]], [[Tšehhi]] |stiil = [[Gooti arhitektuur|gooti]] |ehituse algus = 1475 |renoveeritud = 1876 |aadress = |kõrgus = 65 m |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = |veel =...' 7231682 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = Praha püssirohutorn |omakeelne nimi = Prašná brána |pilt = Prag Pulverturm.jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[Praha]], [[Tšehhi]] |stiil = [[Gooti arhitektuur|gooti]] |ehituse algus = 1475 |renoveeritud = 1876 |aadress = |kõrgus = 65 m |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = |veel = }} '''Praha püssirohutorn''' ([[tšehhi keel]]es ''Prašná brána'') on [[Gooti arhitektuur|gooti]] stiilis torn [[Tšehhi]] pealinnas [[Praha]]s. See on Praha üks kolmeteistkümnest algsest linnaväravast. See eraldab [[Staré Město|Vanalinna]] [[Nové Město (Praha)|Uuslinnast]]. Torni ehitust alustati 1475. aastal ning torni nurgakivi pani [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] kuningas [[Ulászló II]]. Torni kõrgus on 65 m. Nimest hoolimata pole ajaloolased ühel meelel, kas torni on päriselt kasutatud [[Püssirohi|püssirohu]] hoiustamiseks.<ref name="Radio" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Radio">{{netiviide |pealkiri=Prague’s Powder Tower celebrates 550 years |väljaanne=Radio Prague International |url=https://english.radio.cz/pragues-powder-tower-celebrates-550-years-8846093 |vaadatud=2026-09-10}}</ref> }} 4wegtgthcdc2215is0ylg2s733yj947 7231683 7231682 2026-09-10T09:47:47Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Praha]]; +[[Kategooria:Tšehhi ehitised]] 7231683 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = Praha püssirohutorn |omakeelne nimi = Prašná brána |pilt = Prag Pulverturm.jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[Praha]], [[Tšehhi]] |stiil = [[Gooti arhitektuur|gooti]] |ehituse algus = 1475 |renoveeritud = 1876 |aadress = |kõrgus = 65 m |laiuskoord = |pikkuskoord = |kaart = |veel = }} '''Praha püssirohutorn''' ([[tšehhi keel]]es ''Prašná brána'') on [[Gooti arhitektuur|gooti]] stiilis torn [[Tšehhi]] pealinnas [[Praha]]s. See on Praha üks kolmeteistkümnest algsest linnaväravast. See eraldab [[Staré Město|Vanalinna]] [[Nové Město (Praha)|Uuslinnast]]. Torni ehitust alustati 1475. aastal ning torni nurgakivi pani [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] kuningas [[Ulászló II]]. Torni kõrgus on 65 m. Nimest hoolimata pole ajaloolased ühel meelel, kas torni on päriselt kasutatud [[Püssirohi|püssirohu]] hoiustamiseks.<ref name="Radio" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Radio">{{netiviide |pealkiri=Prague’s Powder Tower celebrates 550 years |väljaanne=Radio Prague International |url=https://english.radio.cz/pragues-powder-tower-celebrates-550-years-8846093 |vaadatud=2026-09-10}}</ref> }} [[Kategooria:Praha]] [[Kategooria:Tšehhi ehitised]] b96b9u3ty1m7enrc9l6226j3h8vizee Staroměstské náměstí 0 720943 7231690 2026-09-10T10:10:22Z Sendrasendra 225202 Ümbersuunamine lehele [[Vanalinna väljak]] 7231690 wikitext text/x-wiki #suuna [[Vanalinna väljak]] gvlrb64chf8rlx3xv34ch3ou42hkp1x Vabariigi väljak 0 720944 7231695 2026-09-10T10:26:48Z Sendrasendra 225202 Uus lehekülg: '{{täpsustus}} '''Vabariigi väljak''' on mitme väljaku nimi: *'''[[Vabariigi väljak (Berliin)|]]''' [[Berliin]]is *'''[[Vabariigi väljak (Praha)|]]''' [[Praha]]s' 7231695 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Vabariigi väljak''' on mitme väljaku nimi: *'''[[Vabariigi väljak (Berliin)|Vabariigi väljak]]''' [[Berliin]]is *'''[[Vabariigi väljak (Praha)|Vabariigi väljak]]''' [[Praha]]s ca2anyvmzksv4d3zcvbobdniir8luue Kondrac 0 720945 7231696 2026-09-10T10:27:57Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Kondrac | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Kondrac | nimi2_keel = saksa | nimi2 = | pilt = Kondrac, kostel sv. Bartoloměje.jpg| | pildiallkiri = Kondraci Püha Bartolomeuse kirik | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 12.77 | elanikke = 535 | asendikaart = Tšehhi }} '''Kondrac''' on küla Tšehhis Kesk-Tšehhi maakonnas Benešovi ringkonnas. Seal on umbes 500 elanikku. Läheduses asuvad Vlašimi, Benešovi...' 7231696 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kondrac | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Kondrac | nimi2_keel = saksa | nimi2 = | pilt = Kondrac, kostel sv. Bartoloměje.jpg| | pildiallkiri = Kondraci Püha Bartolomeuse kirik | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 12.77 | elanikke = 535 | asendikaart = Tšehhi }} '''Kondrac''' on küla Tšehhis Kesk-Tšehhi maakonnas Benešovi ringkonnas. Seal on umbes 500 elanikku. Läheduses asuvad Vlašimi, Benešovi, Tábori ja Sedlčany linnad. Kunagi kaevandati Kondracis hõbedat ja kulda.<ref>[https://mapy.com/en/turisticka?source=muni&id=3507&x=14.8880196&y=49.6769040&z=13 Kondrac. - Mapy.com]</ref> == Vaatamisväärsused == Kondraci silmapaistvaimaks ehitiseks on 12. sajandist pärinev romaani Püha Bartolomeuse kirik, kus leidub väärtuslikke freskosid ja barokkstiilis sisustust.<ref>[https://mapy.com/en/turisticka?source=muni&id=3507&x=14.8880196&y=49.6769040&z=13 Kondrac. - Mapy.com]</ref> Kondracis asub Farní muzeum, 2010. aastal asutatud ainulaadne muuseum, mis annab ülevaate maapiirkondade vaimulike elust.<ref>[https://mapy.com/en/turisticka?source=muni&id=3507&x=14.8880196&y=49.6769040&z=13 Kondrac. - Mapy.com]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi asulad]] m1ugci9au2tbb1og1fqqkzf8pany3w9 7231699 7231696 2026-09-10T10:31:10Z Evlper 104506 7231699 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kondrac | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Kondrac | nimi2_keel = saksa | nimi2 = | pilt = Kondrac, kostel sv. Bartoloměje.jpg| | pildiallkiri = Kondraci Püha Bartolomeuse kirik | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 12.77 | elanikke = 535 | asendikaart = Tšehhi }} '''Kondrac''' on küla [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Benešovi ringkond|Benešovi ringkonnas]]. Seal elab umbes 500 elanikku. Läheduses asuvad [[Vlašim]]i, [[Benešov]]i, [[Tábor]]i ja [[Sedlčany]] linnad. Kunagi [[Kaevandamine|kaevandati]] Kondracis hõbedat ja kulda.<ref>[https://mapy.com/en/turisticka?source=muni&id=3507&x=14.8880196&y=49.6769040&z=13 Kondrac. - Mapy.com]</ref> == Vaatamisväärsused == Kondraci silmapaistvaimaks ehitiseks on [[12. sajand]]ist pärinev [[Romaani kunst|romaani]] Püha Bartolomeuse kirik, kus leidub väärtuslikke freskosid ja barokkstiilis sisustust.<ref>[https://mapy.com/en/turisticka?source=muni&id=3507&x=14.8880196&y=49.6769040&z=13 Kondrac. - Mapy.com]</ref> Kondracis asub Farní muzeum, 2010. aastal asutatud ainulaadne muuseum, mis annab ülevaate maapiirkondade vaimulike elust.<ref>[https://mapy.com/en/turisticka?source=muni&id=3507&x=14.8880196&y=49.6769040&z=13 Kondrac. - Mapy.com]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi asulad]] mz1yc2vopnq5vke4jx0lj5nyv9vxiqa Platz der Republik 0 720946 7231698 2026-09-10T10:29:29Z Sendrasendra 225202 Ümbersuunamine lehele [[Vabariigi väljak (Berliin)]] 7231698 wikitext text/x-wiki #suuna [[Vabariigi väljak (Berliin)]] oeo4455n2ny4r798ew525ampxzxubwn Nelly Toiger 0 720947 7231701 2026-09-10T10:37:26Z Morel 26171 Uus lehekülg: ''''Nelly Alice Toiger''' (ka '''Nelli Toiger'''; [[22. märts]] [[1895]] [[Tallinn]] – [[16. september]] [[1969]] Tallinn) oli eesti keeleõpetaja ja tõlkija. Ta on tõlkinud eesti keelde kirjandust [[prantsuse keel|prantsuse]] ([[Honoré de Balzac]], [[Mohammed Dib]], [[Jean Laffitte]], [[Guy de Maupassant]], [[Émile Zola]]) ja [[vene keel]]est ([[Vassili Grossman]], [[Dmitri Mamin-Sibirjak]]). {{JÄRJESTA:Toiger, Nelly}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] Kategooria:S...' 7231701 wikitext text/x-wiki '''Nelly Alice Toiger''' (ka '''Nelli Toiger'''; [[22. märts]] [[1895]] [[Tallinn]] – [[16. september]] [[1969]] Tallinn) oli eesti keeleõpetaja ja tõlkija. Ta on tõlkinud eesti keelde kirjandust [[prantsuse keel|prantsuse]] ([[Honoré de Balzac]], [[Mohammed Dib]], [[Jean Laffitte]], [[Guy de Maupassant]], [[Émile Zola]]) ja [[vene keel]]est ([[Vassili Grossman]], [[Dmitri Mamin-Sibirjak]]). {{JÄRJESTA:Toiger, Nelly}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Sündinud 1895]] [[Kategooria:Surnud 1969]] cpn59biuuwcv427asuao854gm329dxy Nelli Toiger 0 720948 7231702 2026-09-10T10:37:47Z Morel 26171 Ümbersuunamine lehele [[Nelly Toiger]] 7231702 wikitext text/x-wiki #suuna[[Nelly Toiger]] 5oa7h9ubhhx9ngmw9ur4dh9x69goyzo Nelly Alice Toiger 0 720949 7231706 2026-09-10T10:41:20Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Nelly Toiger]] 7231706 wikitext text/x-wiki #suuna [[Nelly Toiger]] 363qn8ry17e1m7l8u7si5p2atlqgexb Eve Laur 0 720950 7231717 2026-09-10T11:28:14Z Avjoska 1538 Uus lehekülg: ''''Eve Laur''' (sündinud [[17. november|17. novembril]] [[1963]]) on eesti tõlkija ja kirjanik. Näiteks on ta [[inglise keel]]est tõlkinud [[eesti keel]]de [[Dan Brown]]i, [[J. R. R. Tolkien]]i teoseid. Ta enda sulest on ilmunud "Vend Kaspar", "Õmblejanna". {{JÄRJESTA:Laur, Eve}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1963]]' 7231717 wikitext text/x-wiki '''Eve Laur''' (sündinud [[17. november|17. novembril]] [[1963]]) on eesti tõlkija ja kirjanik. Näiteks on ta [[inglise keel]]est tõlkinud [[eesti keel]]de [[Dan Brown]]i, [[J. R. R. Tolkien]]i teoseid. Ta enda sulest on ilmunud "Vend Kaspar", "Õmblejanna". {{JÄRJESTA:Laur, Eve}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] ntbknygx532do16uc227ulx3en1ev5q Valentin Pomm 0 720951 7231722 2026-09-10T11:53:43Z Morel 26171 Uus lehekülg: ''''Valentin Pomm''' ([[26. oktoober]] [[1905]] – [[22. september]] [[1972]]) oli eesti tõlkija. Ta on tõlkinud eesti keelde kirjandust [[itaalia keel|itaalia]] ([[Carlo Collodi]], [[Gabriele D'Annunzio]], [[Luigi Pirandello]]), [[prantsuse keel|prantsuse]] ([[Pierre Loti]], [[Romain Rolland]]), [[saksa keel|saksa]] ([[Friedrich Schiller]]) ja [[vene keel]]est ([[Vassili Adamatski]], [[Mihhail Nikolajevitš Aleksejev|Mihhail Aleksejev]], [[Emmanuil Kazakevitš]], Sido...' 7231722 wikitext text/x-wiki '''Valentin Pomm''' ([[26. oktoober]] [[1905]] – [[22. september]] [[1972]]) oli eesti tõlkija. Ta on tõlkinud eesti keelde kirjandust [[itaalia keel|itaalia]] ([[Carlo Collodi]], [[Gabriele D'Annunzio]], [[Luigi Pirandello]]), [[prantsuse keel|prantsuse]] ([[Pierre Loti]], [[Romain Rolland]]), [[saksa keel|saksa]] ([[Friedrich Schiller]]) ja [[vene keel]]est ([[Vassili Adamatski]], [[Mihhail Nikolajevitš Aleksejev|Mihhail Aleksejev]], [[Emmanuil Kazakevitš]], [[Sidor Kovpak]]). {{JÄRJESTA:Pomm, Valentin}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 1972]] e8wuejopi8xuj7yjbrix6rcre0mh7m8